Andres Sutt Teie nr
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium Meie 21.06.2021 nr 7-4/211146/2104164
[email protected]
Ivo Kuldmäe
Sihtasutus KredEx
[email protected]
Märgukiri erakorralise käibelaenu andmise tingimuste kohta
Lugupeetud minister
Lugupeetud juhatuse esimees
Õiguskantsleri poole pöörduti murega, et pärast Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja
Sihtasutuse KredEx vahel sõlmitud rahastamislepingu muutmist ja sellega seotud suuniste andmist
on tekkinud olukord, kus ettevõtjaid ei kohelda erakorralise käibekapitalilaenu andmisel võrdselt.
Rahastamisleping kehtestab erakorralise käibelaenu taotlemise tingimused.
Sihtasutus KredEx (KredEx) selgitas avaldajale, et erakorralist käibekapitalilaenu saavad vaid
ettevõtjad, kelle põhitegevusala vastab vormiliselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
(MKM) suunistes toodud Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori (EMTAK) koodile.
Rahastamislepingus sätestatud tingimuste alusel toetuste jagamine on avalik-õiguslik ülesanne,
mida tuleb täita haldusmenetluse nõuete kohaselt, sh tagada võrdne kohtlemine ja hea haldus. Hea
halduse põhimõte eeldab muu hulgas seda, et toetuse jagamise menetlus on eesmärgipärane ja
efektiivne, samuti võimalikult lihtne ja kiire, et vältida üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi
isikutele. Nende põhimõtete järgimine aitab tagada, et riiklike vahendite toetusteks jagamist on
võimalik kontrollida ja et see on läbipaistev.
Kuigi MKM suunised viitavad tõepoolest EMTAK koodile, on võimalik suuniseid mõista selliselt,
et EMTAK põhitegevusala formaalne vastavus on toetuse jagamisel üks lisasuunis, mitte
imperatiivne eeldus. Lähtuda tuleb sellest, kas toetuse taotleja vastab sisuliselt ja reaalselt toetuse
saamise tingimustele ja eesmärgile. Palun KredExil halduspraktikas edaspidi seda arvestada.
Sellest, et ettevõtte põhitegevusala ei vasta toetuse taotlemise ajal vormiliselt EMTAK koodile, ei
saa tingimata järeldada, et ettevõtja on majandusaasta aruandes esitanud valeandmeid. Ettevõtete
2
tegevusprofiil võib olla laiapõhjaline ja ka aja jooksul muutuda. Seetõttu ei saa õigeks pidada
suunist esitada majandusaasta kordusaruanne, selleks et muuta üksnes põhitegevusala, mis peab
formaalselt vastama toetuse taotlemise nõudele. Arvestades tänapäeva ettevõtjate
tegevusprofiilide mitmetahulisust, tuleks kaaluda EMTAK põhitegevusala kajastamiseks ja
muutmiseks paindlikumate võimaluste loomist. See aitaks registriandmeid korrastada ja teha need
ülevaatlikumaks, et saaks hiljem nendele andmetele toetudes korraldada menetluse efektiivsemalt
ja väiksemate kuludega.
Kui tulevikus on kavas sarnastel alustel sõlmida uus rahastamisleping, siis palun MKM-l kaaluda
tingimuste sätestamist sõnaselgelt, nii et võimaliku toetuse andmise eelduseks seatud EMTAK
tegevusala nõue ei välistaks toetuse andmist ettevõtetele, kelle tegevusala (ilma EMTAK koodita)
vastab tegelikult rahastamislepingus toodud tegevusalale ja toetuse jagamise eesmärgile.
Rahastamislepingus tuleb toetuse saamise (sh erakorraline käibekapitalilaen) tingimused määrata
nii, et need oleksid võimalikult selged ja üheselt mõistetavad ilma kõrvalise abita.
Kui rahastamislepingu teise osapoolega tekib lepingutingimuste mõistmisel erimeelsusi, tuleb
need lahendada ühiselt, et tagada õigusselgus võimalikult kiiresti, sest kriisimeetmete jagamiseks
on juba nende olemusest lähtuvalt väga piiratud aeg.
Rahastamislepingu õiguslikud alused
1. Ettevõtluse ja elamumajanduse riikliku toetamise ning ettevõtlus- ja elamumajanduslaenude
riikliku tagamise alused, põhimõtted ja korraldamine on sätestatud ettevõtluse toetamise ja laenude
riikliku tagamise seaduses (ETS). Toetusmeetmete üldtingimused sätestab Vabariigi Valitsuse
28. aprilli 2020 määrus „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja
sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“
(määrus nr 31). Ettevõtluslaenu andmise tingimused on kehtestatud valdkonna eest vastutav
minister määrusega (määrus nr 10; ETS § 4 lõige 3). Ettevõtluse ja elamumajanduse riikliku
toetamise iga liigi puhul määratakse rahastamislepinguga või valdkonna eest vastutava ministri
käskkirja või määrusega sihtgrupid, kes nimetatud toetust võivad saada (ETS § 5 lõige 1).
2. KredEX on sihtasutus, mille kaudu riik toetab ettevõtlust ja mille asutajaõigusi teostab
valdkonna eest vastutav minister (riigivaraseaduse (RVS) § 3 lõige 1 punkt 8; ETS § 4 lõige 2).
Muu hulgas annab KredEx erakorralist käibekapitali laenu.
Sihtasutus annab ettevõtluslaenu enda väljatöötatud meetmete alusel, mis lähtuvad vastava
valdkonna arengudokumentidest, riigieelarvest meetme rahastamiseks eraldatud vahendite kohta
sõlmitavast või rahastamisvahendi lepingust ning arvestavad finantseerimisasutuste pakutavaid
teenuseid. Sihtasutus kooskõlastab meetmed enne nende rakendamist MKM-ga (määrus nr 10 § 2
lõiked ja 3). Riigieelarvest ettevõtluslaenu meetme rahastamiseks eraldatud vahendite kohta
sõlmitava lepinguga võib ette näha ettevõtluslaenu andmise täpsemaid tingimusi (määrus nr 10 § 5
lõige 2).
Meetme tingimusi kehtestades lähtutakse muu hulgas järgnevast: 1) meetme alusel hüvitise,
toetuse või finantsinstrumendi (toetuse) eraldamine peab olema läbipaistev ja mittediskrimineeriv
ning tagama sihtrühma kuuluvate isikute võrdse kohtlemise nii ühe meetme raames kui ka
erinevate meetmete vahel; 2) lisaeelarve vahendeid võib toetuseks anda üksnes riigi 2020. aasta
lisaeelarve seaduses sätestatud eesmärgil ja ulatuses (määrus nr 31 § 5 lõiked 1 ja 2).
3
3. MKM ja KredEx sõlmisid 6. mail 2020 rahastamislepingu, millega eraldati 2020. a riigi
lisaeelarve seadusega MKM valitsemisalale antud vahendite arvelt KredExile meetmete
rahastamiseks 850 000 000 eurot. 19. juunil 2020. a tegid MKM ja KreEx rahastamislepingus
muudatuse. 30. märtsil 2021. a kinnitatud rahastamislepingu muudatuse lisas nr 3 on kirjas
ministeeriumi suuniseid erakorralise käibelaenu meetme rakendamiseks (suunised). Erakorralise
käibekapitali laenu tingimused on kinnitatud ka KredExi nõukogu otsusega.
4. Kui eraõiguslikul juriidilisel isikul on õigus, kohustus või võimalus kasutada avalikke
vahendeid avalikes huvides ja avalike eesmärkide täitmiseks ning otsustada nt riigiabi andmise või
mitteandmise üle, siis on tegemist avaliku ülesande täitmisega (RKHKm 13.02.2013, nr 3-3-1-49-
12, p 23; vt ka õiguskantsleri varasem seisukoht seoses laenu andmisega avaliku ülesande
täitmisel).
KredEx täidab seega erakorralise käibelaenu andmisel avalikke ülesandeid.
Halduskoostöö seaduse (HKTS) § 3 lõike 4 järgi võib haldusülesande täitmiseks volitamise korral
sõlmida tsiviilõigusliku lepingu, kui seadus ei näe ette üksnes halduslepingu sõlmimist, lepinguga
ei reguleerita avaliku teenuse kasutaja või muu kolmanda isiku õigusi ega kohustusi, riiki või
kohalikku omavalitsust ei vabastata tema kohustustest ja ülesande täitmisel ei kasutata täidesaatva
riigivõimu volitusi. Kui osapooled ei ole lepingus selgelt avaldanud tahet sõlmida tsiviilõiguslik
lepingut, eeldatakse, et tegemist on halduslepinguga (RKEKo 23.04.2020 nr 3-19-2347, p 17 ja
seal viidatud lahendid).
Rahastamisleping on kõnealusel juhul olemuselt haldusleping (haldusmenetluse seaduse § 95),
sest sellega annab MKM KredExile üle avaliku ülesande, milleks on riigieelarve vahendite
jagamine erinevas vormis toetusmeetmetena, sh laenudena (ETS § 2 lõiked 1–3, § 4 lõiked 1 ja 2).
Rahastamisleping reguleerib laenutaotlejate kui kolmandate isikute õigusi laenu saamiseks
kehtestatud tingimuste kaudu. Rahastamislepingus reguleeritud toetusmeetmete tingimused
sarnanevad üldistusastmelt määrustega, millega samalaadselt kehtestatakse toetuse tingimused.
Seisukohta, et tegemist on halduslepinguga, toetavad ka määruse nr 31 §-d 2 ja 15, milles on
viidatud, et meetmeid võidakse kehtestada seaduse alusel määruse, käskkirja või halduslepinguga.
Rahastamislepingu käsitamist halduslepinguna kinnitas ka MKM esindaja.
Suuniste sisu ja määratletus
5. Praegu on küsimus selles, kas kõnealused lepingu muudatusega kehtestatud MKM suunised
seavad toetusmeetme saamise imperatiivseks eelduseks selle, et ettevõtja EMTAK põhitegevusala
peab formaalselt vastama suunistes toodule.
6. Suunistes on märgitud, et „enim kannatanud majandusharude toetamisel keskendume
sellele, et võimalikult paljud ettevõtted oleksid võimelised piirangute lõppedes oma uksed taas
avama, äri taaskäivitama ja töökohad säilitama. Sihtrühmad on valitud järgnevate põhimõtete
alusel: kelle käive on kukkunud kõige kiiremini ja ulatuslikumalt; kes on elujõulised, kuid kelle
äri peatus momentaalselt ja riigi poolt kehtestatud piirangute tõttu ning seetõttu taastub pikema aja
jooksul; kes on kavandatud konverentside ja/või muude inimesi kokku toovate ürituste ärajäämise
tõttu kannatanud olulist majanduslikku kahju ning kelle tegevus taastub seetõttu aeglaselt“.
Suunistes on avaldaja kui suurkontsertide korraldaja mure kontekstis märgitud järgmine:
„Laenutaotleja põhitegevusalaks on:
g. kultuuritegevus (R90, R91)
4
Põhjendus: Teatrietendustele, kultuuriasutustele, üritustele, konverentsidele, haridustegevusele,
huviringidele, huvitegevusele ja meelelahutusele seatud piirangud on juba pikemat aega pärssinud
nende tegevust, mistõttu on käibelangus suur.“
7. KredEx selgitas erakorralise käibekapitali laenu tingimuste kohta avaldajale, et nemad
lähtuvad pärast lepingumuudatust sellest, et muutunud on sihtgrupp, kes saab laenu taotleda.
KredEx selgitas, et lähtub laenutaotleja põhitegevusalast, mis peab vastama suunistes toodule ja
kui ettevõtja on äriregistrile esitanud oma tegevuse kohta ekslikult valeandmeid, siis on ettevõtjal
võimalik äriregistris muuta andmeid oma põhitegevusala kohta. KredExi esindaja kinnitas
vastuseks õiguskantsleri nõuniku päringule, et nende hinnangul näevad suunised ette, et taotleja
peab lähtuma põhitegevusalast ning KredEx ei saa lepingut paindlikult tõlgendada.
MKM esindaja selgitas vastuseks õiguskantsleri nõuniku päringule, et MKM hinnangul on
suunised paindlikud ning toetuse taotleja hindamisel ei ole EMTAK põhitegevusala formaalne
vastavus lõplikult piirav tingimus. Toetuse taotluse lahendamisel tuleb lähtuda ettevõtja tegevuse
sisust ning lähtuda meetme eesmärgist.
Suuniste sõnastusest ei nähtu selgelt ja ühemõtteliselt, kas EMTAK põhitegevusala vastab
formaalselt toetuse saamise imperatiivsele eeldusele või on üks lisasuunis toetuse sihitamiseks.
Suuniste sissejuhatus annab üldised kriteeriumid ja eesmärgi, mille abil määrata toetuse saajad,
kuid samas on suunises välja toodud ka konkreetsed tegevusalad, mis toetuse eesmärgile vastavad.
Suuniste tõlgendamisel tuleb lähtuda muuhulgas kogumis selle eesmärgist ja olemusest
(võlaõigusseaduse § 29 lõige 5 punkt 4 ja lõige 6), mitte isoleeritult suunise ühe lause sõnastusest.
Suunistes on sihtrühmade kohta esitatud konkreetsed kriteeriumid majanduslikust aspektist ning
eesmärk on, et võimalikult paljud ettevõtted oleksid võimelised pärast piirangute lõppu oma uksed
taas avama, äri taaskäivitama ja töökohad säilitama. Kõrvutades seda MKM kui lepingupoole
kinnitusega sellest, et silmas ei ole peetud kitsast tõlgendust, et EMTAK põhitegevusala formaalne
vastavus on imperatiivne toetuse saamise eeldus, on võimalik suuniseid mõista ka selliselt, et
EMTAK põhitegevusala formaalne vastavus on üks lisatingimus, kuid mitte imperatiivselt välistav
tingimus toetuse jagamiseks. See tähendab, et ettevõtja peab suunistes toodud põhitegevusala
kriteeriumidele vastama eeskätt sisuliselt, mitte formaalselt.
Ühtlasi on eeltoodud tõlgendus ka põhiseaduskonformne. See tagab võrdse kohtlemise põhimõtte
järgimise selle kaudu, et toetusmeetme taotlemise võimalus on loodud samal alal tegutsevatele
ettevõtjatele vastavalt tegevuse sisulisele (mitte formaalsele) põhitegevusala EMTAK koodi
vastavusele. Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise kohustust rõhutab ka määruse nr 31 § 5,
millega peavad olema kooskõlas nii rahastamisleping kui ka selles sätestatud tingimused.
8. Olukorras, kus isikul on võimalik muude tõenditega tõendada, et tema põhitegevusala vastab
sisuliselt tingimustes toodule ja meetme eesmärgile, ei saa pidada põhjendatud toetuse saamise
eelduseks, et ettevõtte põhitegevusala peab vormiliselt vastama EMTAK koodile.
EMTAK koodid on deklaratiivsed registrivälised andmed, mistõttu neil on teistsugune õiguslik
tähendus kui registriandmetel. Olukorras, kus äriühing näitab lõppenud aruandeaasta tegevusalasid
ja uude aruandeaastasse kavandatavaid tegevusalasid alles majandusaasta aruande esitamisel
(äriseadustik § 4 lõike 5 alusel), tekib küsimus, millise hetke majandustegevust EMTAK kood
väljendab ning kas selle koodi järgi üldse saab teha olulisi järeldusi isiku tegevuse kohta praegusel
ajal. Kokkuvõtvalt, toetuste jagamine üksnes EMTAK tegevusalade alusel tekitab küsimuse, kas
toetuse tingimused on põhiseaduspärased, kui samal alal tegutsevaid isikuid koheldakse
5
ebavõrdselt selle tõttu, et nende EMTAK kood ei ole kooskõlas suunistes toodud loeteluga (vt ka
õiguskantsleri varasemat seisukohta puutuvalt toetuse jagamisse EMTAK põhitegevusala järgi).
9. Kohustus koostada majandusaasta aruanne riivab PS § 48 lõikes 1 sätestatud
tegutsemisvabadust, mis on ühinemisvabaduse üks osa. Kohustuse negatiivne mõju
tegutsemisvabadusele seisneb esmajoones vajaduses kulutada aruande koostamisele aega ja raha
(RKÜKo 02.10.2018 nr 2-17-10423, punktid 41 ja 48).
Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda õige ja õiglane ülevaade
raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest (RPS § 15
lõige 1). Majandusaasta aruande kohustuslikud andmed on sätestatud RPS §-des 15–24.
Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude
aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisadest (RPS § 15 lõige 2).
Eelnevat arvesse võttes ei saa mõistlikuks ja majandusaasta aruande esitamise eesmärgiga
kooskõlaliseks pidada KredExi soovitust esitada majandusaasta kestel majandusaasta aruande
kordusaruanne üksnes selleks, et muuta toetusele kvalifitseerumise eesmärgil ettevõtte
põhitegevusala. Majandusaasta aruanne annab ettevõtja majanduslikust seisust tagasivaatava
ülevaate ning selle kinnitamisel on ettevõttele õiguslik tähendus. Selle korduvasse esitamisse ei
saa suhtuda kergekäeliselt.
Majandusaasta aruandes peab küll ettevõtja esitama tõesed andmed ning üks aruande esitamise
eesmärke riigi vaates on registriandmete ajakohasus ja korrastatus, kuid arvestada tuleb sellega, et
EMTAK põhitegevusala vormiline mittevastavus toetuse taotlemise hetkel ei tähenda tingimata,
et ettevõtja on majandusaasta aruandes esitanud valeandmeid. Ettevõtete tegevusprofiil võib olla
laiapõhjaline ja aja jooksul ka muutuda.
10. Selgusetuks jääb, millist uut sisulist kasu annab toetuse taotleja vastavuse hindamisele
formaalne EMTAK põhitegevusala muutmine olukorras, kus toetuse taotleja võib olla juba
eelnevalt esitanud tõendid, et ta vastab sisuliselt toetuse tingimustele ja eesmärgile. Täiendav
tõendamiskoormis lasub siin eelkõige toetuse taotlejal endal. Puuduvad andmed, et ettevõtja
tegevuse sisulise vastavuse hindamine suurendaks riigi või KredExi halduskoormust ning seaks
ohtu toetuste tõhusa jagamise.
11. Palun KredExil edaspidi halduspraktikas arvestada, et MKM lepingumuudatusega
kehtestatud suuniseid saab mõista selliselt, et EMTAK põhitegevusala formaalne vastavus on
toetuse andmisel üks lisasuunis, mitte imperatiivne eeldus.
12. Siiski tuleb märkida, et suuniste praegune sõnastus loob olukorra, kus võimalik toetuse
taotleja ei saa ilma kõrvalise abita ja tõlgendamiseta olla kindel, kas EMTAK põhitegevusala
formaalne vastavus on toetuse saamise vältimatu eeldus või mitte. Selgelt määramata toetuse
tingimusi ei saa pidada hea halduse ja läbipaistvuse põhimõttega kooskõlas olevaks.
Kui tulevikus on kavas sõlmida sarnastel alustel rahastamisleping, siis palun MKM-l kaaluda
tingimuste sätestamist sõnaselgelt, nii et toetuste andmise eelduseks seatud EMTAK tegevusala
nõue ei välistaks toetuse (erakorralise käibekapitalilaenu) andmist ettevõtetele, kelle tegevusala
(ilma EMTAK koodita) vastab tegelikult rahastamislepingus toodud tegevusalale ja toetuse
jagamise eesmärgile. Ühtlasi tuleb sellisel juhul kirja panna ka menetluskord, millele tuginedes
saab taotleja tõendada enda vastavust toetuse saamise sisulistele kriteeriumidele.
6
Koostöö vajalikkus erimeelsuste lahendamisel
13. Avalduse lahendamisel on selgunud, et MKM ja KredExi esindajad mõistavad MKM antud
suuniseid erinevalt. Sellises olukorras ei saa pidada hea halduse põhimõttega kooskõlas olevaks
rahastamislepingu osapoolte passiivsust eriarvamuse lahendamisel. Selline olukord päädib toetuse
taotlejate jaoks õigusselgusetuse ja määramatusega. Meetmete rakendamisele on ette nähtud
konkreetne ajakava, mis teeb taotleja õiguste tõhusa kaitse keeruliseks.
Osapoolte vahel sõlmitud rahastamisleping võimaldab MKM-l teha järelevalvet selle üle, kas
KredEx kohaldab meetmeid vastavalt kokkulepitud tingimustele (rahastamislepingu punktid 4–5),
selline järelevalvekohustus on sätestatud ka RVS § 9. Ühtlasi on ette nähtud menetluskord
erimeelsuste lahendamiseks (rahastamislepingu punkt 8).
Rahastamislepingu osapoolte omavahelisest mõistmisest ja koostööst sõltub see, mis ettevõtted
kvalifitseeruvad toetusmeetmele ja mis mitte. Seega on oluline, et osapooled püüaksid
erimeelsused kiiresti ületada ja toetuse saamise tingimuste asjus õigusselguse luua. Kuna tegemist
on kriisimeetmega, on vaja selgus saada kiiresti.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Karolin Soo 693 8410
[email protected]