Täiendavad ettepanekud määruse suhtes

Saatja: Maris Saluri <[email protected]> Saadetud: 21.06.2021 16:39 Adressaat: MKM info <[email protected]> Koopia: RAM Info <[email protected]>; Konkurentsiamet <[email protected]> Teema: Elektrilevi OÜ täiendavad ettepanekud võrguteenuse kvaliteedimääruse suhtes Tere Edastame Elektrilevi OÜ täiendavad seisukohad seoses Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. aprillil 2005. a määruse nr 42 „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral eelnõuga, milles selgitame, miks eelnõu praegusel kujul osaline uuendamine ei ole meie hinnangul varustuskindluse terviklikku arengut silmas pidades põhjendatud ega vajalik. Oleme jätkuvalt seisukohal, et võrguteenuse kvaliteedi sisuline edasiarendamine saab toimuda üksnes laiapõhjalise ja tervikliku ühiskondliku arutelu tulemusena.Kirja lisas on Elektrilevi poolt 07.04.2021 esitatud ettepanekud. Kiri on edastatud digitaalselt ka aadressidele: [email protected] ja [email protected]. Lugupidamisega Maris Saluri juhatuse assistent Elektrilevi OÜ+372 58115186 | Veskiposti 2, 10138 Tallinn | From: Maris Saluri Sent: Wednesday, April 7, 2021 6:10 PMTo: [email protected]: Marie-Ursula Vaks <[email protected]>Subject: Re: Võrguteenuste kvaliteedinõuete määruse muudatused kooskõlastamiseks Tere Edastan Elektrilevi OÜ ettepanekud määruse nr 42 „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral eelnõu kohta. Lugupidamisega Maris Saluri juhatuse assistent Elektrilevi OÜ+372 58115186 | Veskiposti 2, 10138 Tallinn | From: Marie-Ursula Vaks <> Sent: Wednesday, March 24, 2021 5:07 PMTo: ; ; ; ; ; ; ; ; Andres Pihlak <>; Lembit Sünt <>; ; ; ; ; ; ; ; ; ; ; ; ; ; ; ; ; ; ; ; ; ; ; ; ; ; ; ; ; ; ; ; ; ; Cc: Rein Vaks <>; Jaanus Uiga <>Subject: Võrguteenuste kvaliteedinõuete määruse muudatused kooskõlastamiseks Tere Tänase seisuga on lisatud EIS-i kooskõlastamiseks Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. aprillil 2005. a määruse nr 42 „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral eelnõu. Ootan ettepanekuid ja kommentaare 7. aprilliks 2021. Lugupidamisega Marie-Ursula Vaks Ekspert Elektri- ja gaasiturgEnergeetika osakond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium _______________________________ +372 6 397 674Suur-Ameerika 1/ Tallinn 10122/ Eesti Hr Taavi Aas Teie 24.03.2021 e-kiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 Meie 21.06.2021 nr JV-KHO-1/3806-5 10122 Tallinn Kiri edastatud digitaalselt aadressidel: [email protected] [email protected] Elektrilevi täiendavad ettepanekud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. aprillil 2005. a määruse nr 42 „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“ eelnõu suhtes. Lp hr Taavi Aas Elektrilevi on tutvunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poolt 10.06.2021 esitatud eelnõu uuendatud versiooniga (edaspidi: Eelnõu). Lisaks meie 07.04.2021 esitatud kirjalikele ettepanekutele ja 05.05.2021 Konkurentsiameti, MKM-i ja Elektrilevi osavõtul toimunud kohtumisel esitatud seisukohtadele, peame vajalikuks veelkord põhjendada ja selgitada, miks võrguteenuste kvaliteedinõuete ajakohastamine käesolevas eelnõus kirjeldatud kujul ei ole mõistlik ega põhjendatud. Seletuskirjale tuginevalt on määruse muutmise eesmärgiks muuta võrguteenuste kvaliteedinõudeid sätestav regulatsioon täpsemaks, tagada tarbijate õiguste parem kaitse ning ajakohastada tarbijatele määratud võrgutasude vähendamise määrasid ning võtta paremini arvesse tarbijatele kvaliteedinormi rikkumisest tekkivaid tegelikke kulusid. Eelnõus kirjeldatud ettepanekud kajastavad neist sisuliselt üksnes võrgutasude vähendamise määrade ajakohastamist ja sedagi objektiivselt põhjendamata proportsioonis. Regulatsiooni täpsustamist puudutavad ettepanekud, sh Elektrilevi poolt 07.04.2021 esitatud ettepanek võrgutasude vähendamise lähtekohtade ühtlustamiseks madal- ja keskpingel, ettepanek võrgutasu proportsionaalseks vähendamiseks võrguteenuse piiramise korral või ettepanek katkestuse definitsiooni sidumiseks liitumispunktiga, käesolevas eelnõus puuduvad. Samuti puuduvad Eelnõus sisulised muudatused tarbijate õiguste parema kaitse ja kvaliteedinormi rikkumisest tekkivate tegelike kulude hüvitamise tagamisel. Põhivõrguettevõtjale rakendatavaid täiendavaid erisusi on seletuskirjale tuginevalt põhjendatud mahukate investeerimisvajadustega, kuid jätkuvalt on jäetud arvestamata asjaolu, et sarnaste varagruppide puhul (sh ühe 110 kV trafo või liini kaudu tagatud elektritoited) ning määruse täitmise tagamiseks 100% ajast on ka jaotusvõrguettevõtjatel vaja teha võrdväärseid suuremahulisi investeeringuid. Isegi kui eeldada, et teatud olukordades on jaotusvõrgus olevaid tarbimiskohti võimalik põhivõrgus toimuvate katkestuste korral reserveerida, ei ole see alati ELEKTRILEVI OÜ Tel 715 4230 Veskiposti 2, 10138 Tallinn [email protected] Reg.kood 11050857 www.elektrilevi.ee võimalik. Ühtlasi näitas hiljutine Jõgeval toimunud mastaapne rike alajaamas, et teatud liiki rikete korral ei ole võimalik praeguse võrgu konfiguratsiooni juures tagada katkestuse likvideerimist 12 või 16 tunni jooksul. Jõgevale uue ajutise alajaama transportimiseks, vajalikeks ümberühendamisteks keskpingevõrgus, alajaama seadistamiseks ja pingestamiseks kulus kokku üle 30 tunni. Sarnase rikke korral tuleks lubatud katkestusaegade ületamise täielikuks välistamiseks kogu keskpingevõrk olulisel määral ümber ehitada ning rekonstrueerida suur osa olemasolevatest piirkonnaalajaamadest. Seega ei vasta tõele seletuskirjas sisalduv väide, et jaotusvõrguettevõtjatele ei kaasne määruse muutmisega seonduvalt täiendavaid investeeringuid. Põhi- ja jaotusvõrguettevõtjaid peaks määruse vaates kohtlema võrdselt ning kui põhivõrgu puhul on katkestusaegade piiride seadmisel aluseks võetud kõige negatiivsem stsenaarium, siis peaks sama tegema ka jaotusvõrguettevõtjate puhul. Seoses jaotusvõrguga liituvate taastuvenergiatootjate mahu hüppelise kasvuga on ühe trafo või liini toitel olevate ning keskpingevõrgu kaudu mitte reserveeritavate elektritoidete osakaal jaotusvõrgus kasvamas, mistõttu suureneb plaanitava erisuse sisseviimise negatiivne mõju veelgi. Aastatel 2018 kuni 2020 on Elektrilevi jaotusvõrku lisandunud 5 347 uut tootjat täiendava koguvõimsusega 320 MW. Käesoleva aasta jooksul on oodata veel kuni 160 MW lisandumist. See toimub olulisel määral just hajaasustusega piirkondades, kus leidub tootmisvõimsuste rajamiseks maad, kuid igal pool ei ole tagatud täielik reserveerimise võimekus. Samuti ei ole väheoluline, et seletuskirjas väidetud põhivõrguga liitumise valikuvabadus 2 ja 120 tunniste taasteaegade vahel ei kehti ajalooliselt kõigi ühenduste suhtes. Elektrilevi võrgus on täna 33% piirkonnaalajaamadest varustatud ühe trafoga, kus seetõttu põhivõrgust reserveerimist tagatud ei ole ning ka keskpinge jaotusvõrgu kaudu ei ole samuti võimalik täielikult kõikide klientide reserveerimist tagada. Sarnast näilist valikuvabadust ilmestab ka turuosalistele antud võimalus tellida varustuskindluse tõstmiseks täiendavad võrgutugevdustööd oma kuludega. Näiteks Kuressaare lähikonnas olevas Sikassaare alajaamas on praegu toide tagatud kahe 110 kV õhuliini abil, mis paiknevad samadel mastidel. Kõnealuse alajaama võrgulepingus on ajalooliselt olnud kokku lepitud katkestuse lubatud kestus kaks tundi, mistõttu võib põhivõrguettevõtjal tekkida sellegi poolest oma riskide maadamiseks soov seda alajaama puudutavatesse edasistesse liitumispakkumistesse lisada täiendava eraldiseisva liini ehitamise nõue. Võttes arvesse käesoleva määruse ajakohastamise protsessi raames arvestamata jäänud muudatusettepanekute sisu ja ulatust, ei pea Elektrilevi otstarbekaks ega põhjendatuks Eelnõu praegusel kujul kiirustades vastuvõtmist ja seda eriti olukorras, kus puudub selge ajaraam ja tegevuskava Eelnõus kajastamata jäänud muudatusettepanekute suhtes laiapõhjalise ühiskondliku debati läbiviimiseks. Erinevate osapoolte esitatud kokku 17-st muudatusettepanekust on arvestatud vaid kahe oma sisult kattuva ettepanekuga. Täiendavalt ilmestab senist Eelnõu pinnapealset ja valikulist kaasamist ka asjaolu, et põhivõrguettevõtjal ei ole tekkinud sisulist vajadust esitada ühtegi omapoolset muudatusettepanekut. Kokkuvõtvalt on eelnõus kavandatud ettepanekute mõju võrguteenuse kvaliteedi sisulisele edendamisele küsitav ning Eelnõu jätab jätkuvalt lahenduseta varustuskindluse aspektist sisuliselt olulised väljakutsed. Samuti puudub eelnõus seisukoht varustuskindluse tagamist puudutavatele erisustele elektrienergia võrgust tarbimisel ja võrku andmisel. Lisaks peab Elektrilevi vajalikuks põhjalikult läbi vaadata ka plaaniliste katkestustega seonduv, pidades silmas nende seost üldise varustuskindluse tõstmisega, teiste riikide parimate praktikatega ning järjest enam aktuaalseks muutuva taastuvenergia võrku andmisega. Oleme omalt poolt jätkuvalt valmis igakülgselt panustama laiapõhjalisema ühiskondliku arutelu läbiviimisse nii jaotusvõrguettevõtja arengukava koostamise protsessis kui ka muudes asjakohastes formaatides. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mihkel Härm juhatuse esimees Lisa 1: Elektrilevi 07.04.2021 ettepanekud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. aprillil 2005. a määruse nr 42 „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“ eelnõu (edaspidi Eelnõu) suhtes  Hr Taavi Aas Teie 24.03.2021 e-kiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 Meie 07.04.2021 nr JV-KHO-1/3806-4 10122 Tallinn Elektrilevi ettepanekud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. aprillil 2005. a määruse nr 42 „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“ eelnõu (edaspidi Eelnõu) suhtes. Lp hr Taavi Aas Eelnõu pöörab tähelepanu olulistele elektrituru ja varustuskindluse tagamisega seotud väljakutsetele. Ühiskondlike kokkulepete saavutamine varustuskindlusega seotud küsimustes saab toimuda üksnes osapooli kaasavas konstruktiivses dialoogis, mistõttu peame vajalikuks välja tuua ka Eelnõus seni kajastamata võrguteenuse kvaliteediootuste saavutamisega seotud olulisi aspekte. Eelnõu seletuskirjale tuginevalt ei nõua kvaliteedinõuete muutmine võrku täiendavaid investeeringuid. See väide ei vasta Elektrilevi senisele kogemusele tuginevalt tõele. Varustuskindlusega seotud investeeringute planeerimisel lähtutakse võrguteenuse kvaliteedile kehtestatud nõuetest. Vaid nii on võimalik tagada, et võrguteenuse eest makstavad tasud on kooskõlas kokkulepitud ootustega võrguteenuse kvaliteedile. Ka ootamatutele rikkesündmustele kiirema reageerimise tagamine nõuab vastavaid täiendavaid kokkuleppeid lepingupartneritega, kelle kõrgendatud ootused tõstavad tööülesannete täitmise kulu, mis samuti peegeldub otseselt võrguteenuse hinnas. Nõustume, et võrguteenuse kvaliteedi tagamiseks peavad olema kokku lepitud konkreetsed tegevused ja mõõdikud, mis motiveerivad võrguettevõtjaid kokkulepitud nõuetest kinni pidama. See peab soodustama investeeringuid varustuskindluse edendamiseks ning tooma kaasa võrguteenuse tasude õiglase vähendamise, kui võrguettevõtja ei ole suutnud kokkulepitud kvaliteedinõudeid täita. Võrgutasude õiglasel vähendamisel on oluline tagada, et see oleks kooskõlas konkreetse kliendi võrguteenuse tarbimisega ja vastavalt makstud võrgutasudega. Varustuskindluse edendamisel on Elektrilevi jaoks kesksel kohal elektrikatkestuste koguarvu ja nende tajutava kestuse järkjärguline vähendamine ja ootuste ühtlustamine, sõltumata katkestuse toimumise aastaajast või konkreetsele kliendile võrguteenuse osutamiseks kasutatud tehnilisest lahendusest. Terviklik lähenemine suuremale varustuskindlusele eeldab lisaks lahenduste leidmisele jaotusvõrgus ka mitmete põhivõrguga seotud väljakutsete ületamist, millele Eelnõu praegusel kujul paraku lahendusi ei paku. Direktiiv (EL) 2019/944 näeb ette, et jaotusvõrgu arendamine peab tuginema läbipaistvale võrgu arengukavale, mille raames lepitakse muuhulgas kokku ka jaotusvõrguettevõtte poolt kavandatavad investeeringud järgmiseks viieks kuni kümneks aastaks. Samuti näeb direktiiv ette, et arengukava koostamisel konsulteerib jaotusvõrguettevõtja kõikide asjaomaste võrgukasutajate (sh teiste elutähtsate teenuste osutajate) ja võrguettevõtjatega. Arengukava koostamise eesmärk on tagada investeeringud jaotusvõrku nii uute kui olemasolevate turuosaliste ajas muutuvaid ootusi arvestades. Konsultatsioonide tulemused kooskõlastatakse seejärel ka regulaatoriga ning ettepanekute sobivusel on võimalik need kokkulepped seejärel vastavates õigusaktides fikseerida. Oleme seisukohal, et varustuskindluse edendamine turuosaliste sisulise ja laiapõhjalise kaasamiseta ei ole efektiivne ega jätkusuutlik, mistõttu peame vajalikuks siduda Eelnõu menetlemine võrguettevõtja poolt läbiviidavate jaotusvõrgu arengukava konsultatsioonidega. ELEKTRILEVI OÜ Tel 715 4230 Veskiposti 2, 10138 Tallinn [email protected] Reg.kood 11050857 www.elektrilevi.ee Elektrilevi esitab ülaltoodut arvestades omapoolsed ettepanekud Eelnõu täiustamiseks: Eelnõu muudatusettepanek nr 2 „Paragrahv 4 lõike 4 punktis 2 ja paragrahv 4 lõike 5 punktis 2 asendatakse arv „120“ arvuga „__“; Selgitus: Jaotusvõrgu suhtes kehtivate katkestuse likvideerimise tähtaegade lühendamine peab olema sünkroonis ootustega katkestuste likvideerimise tähtaegadele põhivõrgus. Kui ühiskondlikult soovitakse lühendada katkestuste likvideerimise tähtaegu, peab see kajastuma nii jaotus- kui ka põhivõrguettevõtja kohustustes, kuna see nõuab võrdväärseid pingutusi nii jaotus- kui ka põhivõrgus. Kui põhivõrguettevõtjale kõrgendatud ootused ei laiene, on üksnes jaotusvõrguettevõtjal keeruline mõistlike jõupingutustega hakata katkestusi nõuetest tulenevalt kiiremini likvideerima. Tuleb nõustuda, et 120-tunnine katkestuse lubatud kestus ei pruugi enam vastata kaasaja ootustele ja võrguettevõtjate paranenud võimalustele rikkeid kõrvaldada. Küll aga eeldab kokkulepe uue piirmäära osas laiapõhjalist arutelu ning kõigi muudatustega kaasnevate teguritega arvestamist. Eelnõu seda esitatud kujul paraku ei paku. Eelnõu muudatusettepanek nr 3 Kehtiv sõnastus: (6) Riketest põhjustatud katkestuste kestus jaotusvõrgu ühe tarbimiskoha kohta võib olla kuni 70 tundi aastas või kuni 150 tundi aastas, kui jaotusvõrgu tarbimiskoha elektritoide on tagatud ühe 110 kV trafo või liini kaudu. Riketest põhjustatud katkestuste kestus põhivõrgu ühe tarbimiskoha kohta võib olla kuni 150 tundi aastas. Selgitus: Kehtiva redaktsiooni kohaselt peab rikkest põhjustatud katkestuse likvideerima võrdse aja jooksul, vaatamata sellele, kas tarbimiskoht on ühendatud põhivõrguga või jaotusvõrguga ühe 110 kV trafo või liini kaudu. Elektrilevi toetab katkestuste tähtaegade piirmäärde ühtlustamist ning täiendavate erisuste loomine jaotus- ja põhivõrgu vahel ei ole põhjendatud. Eelnõu seletuskirjale tuginevalt on põhivõrgus erisuste loomine seotud suuremahuliste investeeringutega, kuigi võrdväärseid investeeringuid selle eesmärgi saavutamiseks on vaja teha ka jaotusvõrgus. Nende ootuste täitmiseks vajalike investeeringute ulatus vajab laiapõhjalist arutelu. Eelnõu muudatusettepanekud nr 4, 5 ja 6 Selgitus: Nõustume, et kvaliteedinõuete rikkumisel tekib kliendil õigustatud ootus tema poolt makstava võrgutasu vähendamisele, pidades silmas muutusi ümbritsevas majanduskeskkonnas. Eelnõu seletuskirjas põhjendatakse võrgutasude vähendamise määrade ligi 300% tõusu vaadeldud perioodi keskmise palga muutusega. Elektrilevi on seisukohal, et keskmise palga muutuste aluseks võtmine ei ole põhjendatud, kuivõrd see ei kajasta arenguid võrguteenuse omahinnas ega majanduskeskkonnas tervikuna. Katkestuste mõjul äriklientidest võrguteenuse kasutajatele madalpingel üle 63 A ja keskpingel puudub seos keskmise palgaga täielikult. Perioodil 2005 kuni 2020 on terviklikke majanduskeskkonna muudatusi ilmestav ning ka võrgutasude kooskõlastamise protsessis muudatuste põhjendamisel laialdaselt rakendust leidev tarbijahinnaindeks kerkinud ligi 55%. Samal perioodil on võrguteenuse omahind kerkinud vaid ligi 9%. Ettepanek määruse paragrahvi 7 lõike 5 muutmiseks Kehtiv sõnastus: (5) Summa, mille võrra põhivõrguettevõtja peab katkestuse lubatud kestuse ületamise eest vähendama võrgutasu, ei tohi olla väiksem kui 2556,47 (suurendada proportsionaalselt teiste tasude tõusule) eurot elektrienergiata jäänud tarbimiskoha eelmise aasta suurima tunnivõimsuse megavati kohta. Selgitus: Põhivõrgus tekkivad katkestused tähendavad jaotusvõrguettevõtjale täiendavaid kulutusi nii toiteskeemide ümberkorraldamise, täiendavate võrgukadude, varustuskindluse vähenemise jms näol. Samuti võivad põhivõrgus tekkivad katkestused mõjutada turuosalistele võrgutasu vähendamist jaotusvõrguettevõtja poolt. Elektritoite puudumine ühendusel põhivõrguga peab sarnaselt jaotusvõrguettevõtjale proportsionaalselt kajastuma ka põhivõrguettevõtja võrgutasude vähendamises. Võrgutasude vähendamise täpsema ulatuse kokkuleppimise eelduseks on sarnaselt muudatusettepanekutele 4, 5 ja 6 laiapõhjaline ühiskondlik arutelu. Ettepanek võrgutasude vähendamise lähtekohtade ühtlustamiseks madal- ja keskpingel Elektrilevi hinnangul ei ole põhjendatud võrgutasu vähendamise arvestamine tunni- ehk kasutusvõimsuse alusel, kuivõrd see ei anna adekvaatset ülevaadet katkestuse mõjust klientidele ega oma ka rakenduslikult kõigile osapooltele üheselt arusaadavat tõlgendust ning ei taga kohtlemist võrdsetel alustel. Võrgutasude vähendamisel tuleks Elektrilevi ettepanekul lähtuda nii madal- kui keskpingel võrgulepingus kokkulepitud võrguühenduse läbilaskevõimest ning arvestada, et võrgutasu vähendamine keskpingel toimuks proportsionaalselt samas suurusjärgus turuosalistega põhivõrgus või madalpingel üle 63 A. Ettepanek võrgutasude vähendamise piirmäära kehtestamiseks Ettepanek: (6) Käesoleva määruse § 4 lõigetes 6 ja 8 nimetatud nõuete rikkumise korral vähendatakse turuosalise võrgutasu järgmise kalendriaasta esimese kolme kuu jooksul summa võrra, mis ei tohi olla väiksem vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2, 3, 4 või 5 nimetatud määrast, kuid kokku mitte rohkem kui turuosalise poolt eelmise kalendriaasta jooksul makstud keskmise võrguteenuse tasu võrra kuus. Ettepanek: (61) Käesoleva määruse § 7 lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud turuosalisele võrgutasu vähendamise summa ei pea olema suurem kui turuosalise poolt võrgutasu vähendamisele eelneva kolme kalendrikuu jooksul makstud võrgutasu kuu keskmine summa. Selgitus: Katkestustest tulenevate hüvitiste määramisel tuleb leida sotsiaalmajanduslik optimum lubatud katkestusaegade, nende ületamisest tuleneva kahju korvamise ulatuse ja sellega kaasneva mõju vahel. Tavaks on olnud katkestustest tulenevad otsesed kahjud korvata juhtumipõhiselt, mida toetavad nii võrguettevõtjate võrgulepingu tüüptingimused kui ka võlaõigusseadus laiemalt. Hüvitamist laiendada olemuselt hüpoteetilistele kaudsetele kahjudele, sh saamata jäänud tulule, ei oleks asjakohane. Sanktsioonide eesmärk peaks olema katkestuste arvu ja kestuse vähendamine, mitte eeskätt kahjude korvamine. Samas tuleb ka võlaõigusseaduses sätestatud kahju hüvitamise põhimõtete alusel kahju hüvitisest maha arvestada igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud (VÕS § 127 lg 5). Seega ei ole proportsionaalne hüvitise määra tõstmine ulatuses, mille alusel võrguettevõtja hüvitis ületab oluliselt teenuse eest tasutavat hinda, tuues lõppastmes kasu tarbijale. Lisaks tuleb hüvitise suuruse puhul arvestada, et kahju hüvitamise eesmärk ei ole ebaproportsionaalselt rikkumise eest karistada. Võttes aluseks hinna alandamise metoodika, alandatakse hinda kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse (VÕS § 112 lg 1). Hinna alandamine toimub üksnes kohase ja mittekohase täitmise väärtuste vahe proportsiooni arvestades, st arvesse ei võeta tekkinud kahju. Seega tuleb võrgutasude hüvitise määramisel arvesse võtta üksnes nn mittekohase täitmise hinda, arvestamata hüvitise hulka võimaliku kahju. Seetõttu oleks põhjendatud lähtuda võrgutasude vähendamisel konkreetse turuosalise poolt makstavatest võrgutasudest ja vähendada neid sõltuvalt rikkumise ulatusest kuni 100% turuosalise poolt panustatavast summast konkreetsel perioodil. Kuivõrd võrguteenuse kasutamine võib periooditi erineda, oleks Elektrilevi hinnangul põhjendatud lähtuda rikkumisele eelnenud viimase 3 kuu keskmisest turuosalise panusest kuu kohta. See võimaldab suuremat hüvitist nendele, kes rohkem makstud võrgutasuga on enam panustanud võrgu ülalpidamisse ning väldiks põhjendamatu tulu saamist nendel, kes tarbivad võrguteenust ja maksavad võrgutasu vähesel määral või peaaegu üldse mitte. Ettepanek võrgutasu proportsionaalseks vähendamiseks võrguteenuse piiramise korral Elektrilevi ootus on käsitleda hüvitiste rakendamist ka võrguühenduse läbilaskevõime ajutisel piiramisel, mis on teatud juhtudel võrguettevõtjale vajalikud eeskätt võrgu ümberehitus- või remonditööde läbiviimiseks. Samuti on oluline, et võrguettevõtja oleks motiveeritud leidma tööde teostamise raames korraldatavate plaaniliste katkestuste asendamiseks muid sisulisi alternatiive katkestuste mõju minimeerimiseks. Elektrilevi nägemusel peaks võrguteenuse piiramise korral rakenduv võrgutasude vähendamine olema proportsionaalne vastavalt piirangu osakaalule võrguühenduse kogu läbilaskevõimest. Ettepanek katkestuse definitsiooni sidumiseks liitumispunktiga Elektrilevi senisele kogemusele tuginevalt tekitab katkestuse fikseerimise sidumine tarbimiskoha mõistega probleeme jaotusvõrgu ühendustel põhivõrguga, kus katkestuse tekkimisel ei pruugi selle mõju jaotusvõrguettevõtja tegevuste tulemusena lõppkasutajani ulatuda. Ometi on ka sellises olukorras kvaliteedinõuete rikkumisel põhivõrgus jaotusvõrguettevõtjal põhjendatud ootus võrgutasude vähendamiseks. Elektrilevi nägemusel oleks seetõttu üheselt arusaadav käsitleda katkestusi liitumispunkti, kuid mitte tarbimiskoha põhiselt. Ettepanek plaaniliste lühiskatsete etteteatamistähtaegade kehtestamiseks Nõustume, et plaanilistest katkestustest etteteatamise aja nõue võiks olla väljendatud mitte ööpäevades, vaid tööpäevades (Eelnõu ettepanek nr 1). Elektrilevi rakendab juba nüüd Eelnõus kirjeldatuga võrreldes pikemaid etteteatamise tähtaegu, kuna põhjalikum planeerimistöö on avaldanud positiivset mõju nii erakorraliste kulude kui ka lisategevuste vähendamisele. Viimastel aastatel on jaotusvõrgus aina enam probleeme ja pöördumisi tekitanud ette planeeritud lühiskatsed põhivõrgus, millest põhivõrguettevõtja ei ole kohustatud ette teavitama. Selline kohustus on asjakohane, et kliendid ning jaotusvõrguettevõtjad saaksid nendega arvestada. Kokkuvõtvalt Elektrilevi ei poolda Eelnõu esitatud kujul vastuvõtmist, kuivõrd kavandatud ettepanekute mõju võrguteenuse kvaliteedi edendamisele on küsitav ning Eelnõu jätab jätkuvalt lahenduseta mitmed varustuskindluse aspektist olulised väljakutsed. Oleme omalt poolt valmis igakülgselt panustama laiapõhjalisema ühiskondlikku arutelu läbiviimisse nii jaotusvõrguettevõtja arengukava koostamise protsessis kui ka muudes asjakohastes formaatides. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mihkel Härm juhatuse esimees