dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Dokumendi edastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. juuni 2021
Viit
1.10-11/2021/3925-1
Registreeritud
22. juuni 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-11 Riigivara kasutamiseks andmisega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-11/2021
Vastutaja
Kristel Marksalu
Lahendamise tähtaeg
22. juuli 2021

Failid

  • 📎Adressaatide nimekiri.pdf8 KB
  • 📎ATT00001.png
  • 📎E-kiri.pdf66 KB
  • 📎HL algatamise EN.docx24 KB
  • 📎kiri_digiallkirjaga_16-7_18-2887-019.asice392 KB
  • 📎kiri_digiallkirjaga_16-7_18-2887-019.pdf336 KB
  • 📎Lisa 1. Saaremere Kala AS PV4 eelhinnangu EN.docx43 KB

Sisu (failidest)

Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS ) paragrahvidele 218-229 menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa andmise ja loa tingimuste muutmise üle. Asjaolud ja menetluskäik Saaremere Kala AS (registrikood 11310040, aadress Kärsa, Suure-Rootsi küla Saaremaa vald Saare maakond 94129) esitas 22.10.2018 TTJA- le hoonestusloa taotluse ning 13.04.2021 parandatud taotluse, millega soovitakse Eesti rannikuvetesse Hiiumaa lähistele Hiiu mereplaneeringus märgitud vesiviljelusalale PV4 avamere kalakasvatuse rajamist. Taotluse ja sellega seotud dokumendid on registreeritud TTJA avalikus dokumendiregistris http:// jvis .ttja.ee (dokumendi viit: 16-7/ 18-2887 ). VeeS § 2 17 lg 1 alusel on hoonestusluba vajalik, kui soovitakse koormata avaliku veekogu piiritletud osa selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga. Taotlus esitati VeeS § 219 lg 4 alusel 20-päevase avaliku väljapaneku jooksul konkureeriva taotlusena Ösel Harvest OÜ ja aktsiaselts Est-Agar taotlusele. Ösel Harvest OÜ ja aktsiaselts Est-Agar taotles id ühiselt hoonestusluba avamere kala - ja vetikakasvatusele Hiiumaa mereplaneeringus märgitud vesiviljelusaladele PV3 ja PV4. Ösel Harvest OÜ , aktsiaselts Est-Agar ja Saaremere Kala AS sõlmisid 20.10.2020 ühise kokkuleppe, mille kohaselt jagati kattuvad alad taotlejate vahel ära ning Saaremere Kala AS jätkab koos kokkuleppega esitatud täpsustavas hoonestusloa taotluses märgitud alal PV4 hoonestusloa taotlemist . Saaremere Kala AS (edaspidi arendaja) planeerib alale paigaldada 16 - 24 kalakasvatussumpa koos plastikust sumbaraamidega (ujuvad pontoonid, mis on ehitatud kahest paralleelsest 450 – 500 mm läbimõõduga või kolmest paralleelsest 315 mm läbimõõduga HDPE-torust), sump asid katvad linnuvõrgud, linnuvõrgu toetusraamid, sumba raamide ankurdussüsteemid, kogu kalakasvatust piiritlevad poid ja signaaltuled. Kalakasvatuse planeeritavaks suuruseks on 22 273 000 m 2 , kuhu on kavas paigutada kas 16 või 24 sumpa, olenevalt sumba suurusest (kas 32 m või 38 m läbimõõduga). Väiksema sumba pindalaks on 796 m 2 ning suurema sumba pindalaks 1146 m 2 . Sumpade külge kinnitatakse ankruköie poid, millele on lisaks vajalik veel 50 m laiune ohutusala. Kokku on ehitisealune pindala ehk sumpade alla jääva ala pindala sumpade eeldatava koguarvu järgi 68 012,4 m 2 . Sumpade veealuste osade maht arvestusega, et vee alla ulatuv osa jääb 6 m sügavusele on väiksemate sumpade puhul kokku 114 624 m 3 ja suuremate sumpade puhul 110 016 m 3 . Koos sumbaraamide ja linnuvõrkude ja nende tugikonstruktsioonidega ulatuvad sumbad üle merepinna kuni 3 meetrit. Sumbavõrgud ulatuvad piisava sügavusega aladel kuni 6-7 meetri sügavusele. Igasse sumpa pannakse kevadel (aprillis-mais) umbes 45 000 kala, kasvatushooaja lõpuks on eluskala mass 155 tonni sumba kohta. Kalade maksimaalne tihedus sumbas on 25 kg/m 3 . Selline tihedus saavutatakse alles täiesti hooaja lõpus septembris – oktoobris, põhiosa hooajast on tihedus vahemikus: sisse panemisel 4,5 – 7,1 kg/m 3 ja septembris 15,1 -21,4 kg/m 3 . Realiseeritava kala keskmine suurus on 2,4–3,0 kg (roogitult). Selleks, et saavutada Eesti rannikuvetes soovitud kalade realiseerimissuurus, tuleb kevadel merre viia 2 aastased kalad suurusega 500–600 g. Kalade ettekasvatamine saab toimuda Eestis, Soomes või Rootsis. Alternatiiviks on uue maismaa kalakasvatuse rajamine Eestis merekasvatuste läheduses, et vähendada kalade transpordist tekkivat keskkonnakoormust ja kalade transpordiga seotud kulusid. See lahendus võimaldaks täiendava ettevõtlusvõimaluse ja töökohtade loomist Eestisse, samuti valdkonna teadmiste ja kompetentsi säilitamist ja edendamist Eestis. Kalade söötmine toimub eeldatavasti söödapraamiga, mille mahutavus on 130–240 t. Söödapraamilt söötmine võimaldab täpselt doseerida sööda kogust vastavalt kalade söögiisule ning vältida sööda kadu ja vähendada merre jõudvat täiendavat toitainete koormust. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid: X: 6510544 Y: 406889 X: 6510544 Y: 405383 X: 6509472 Y: 405383 X: 6509472 Y: 406889 T aotlus esitati VeeS § 219 lg 3 alusel Ametlikes Teadaannetes avaldatud teise hoonestusloa taotlusega samale alale ning sarnasele tegevusele . VeeS § 219 lg 4 kolmanda lause kohaselt tuleb samale alale esitatud hoonestusloa taotlusele küsida asjaomaste asutuste seisukohti juhul, kui taotlused erinevad üksteisest oluliselt. Lähtuvalt eeltoodust ei küsinud TTJA 2018. aastal peale taotluse esitamist Saaremere Kala AS taotlusele asjaomaste asutuste seisukohti. Taotleja teavitas taotletava ala asukoha muutusest koos Ösel Harvest OÜ ja aktsiaselts Est-Agar kokkuleppega 20.10.2020 ning 13.04.2021 . Vastavalt VeeS § 2 19 lg - le 6 kui hoonestusloa taotluses esitatud koormatavat ala muudetakse enne hoonestusloa menetluse algatamise otsuse tegemist, küsib pädev asutus asjaomastelt asutustelt arvamust ning teeb hoonestusloa menetluse algatamise otsuse pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Sellest lähtuvalt edastas TTJA … kirjaga nr … nimetatud hoonestusloa taotluse dokumendid arvamuse andmiseks Keskkonnaametile, Keskkonnainspektsioonile, Keskkonnaministeeriumile, Muinsuskaitseametile, Rahandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Transpordiametile , Maaeluministeeriumile, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Hiiu Vallavalitsusele. Asjaomased asutused vastasid… TTJA edastas arendajale asjaomastelt asutustelt saabunud seisukohad arendajale. Hoonestusloa menetluse algatamise otsustamine TTJA otsustab hoonestusloa menetluse algatamise VeeS § 218 lõike 1 ning § 219 lõigete 1 ja 2 alusel pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Hoonestusloa menetluse algatamine toimub vastavalt VeeS §-le 219. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 9 punkti 10 alusel peab otsustaja kaaluma keskkonnamõju hindamise vajalikkust kui avalikku veekogusse kavandatakse aastas vähemalt 200 tonni sööta kasutava intensiivkalakasvatuse rajamis t. VeeS § 2 21 lg 1 ja 2 kohaselt keeldub pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu; taotletaval alal on juba algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus, mille tulemusel antava hoonestusloa alusel ehitatava ehitise olemusest tulenevalt ei ole asjaomasele alale võimalik anda teist hoonestusluba; taotletaval alal on algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud või kui kavandatava ehitise püstitamiseks on vaja koostada riigi eriplaneering. Tuginedes KeHJS § 6 lg 2 p 1 peab otsustaja andma keskkonnamõju eelhinnangu kalamajanduse valdkonna tegevusele. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 9 p 10 alusel tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda kui kavandatakse aastas vähemalt 200 tonni sööta kasutava t intensiivkalakasvatus t. Arendaja edastatud andmete alusel kogu sööda tarbimine kavandatavas kalakasvatuses on umbes 2400 tonni aastas. TTJA koostas arendaja poolt edastatud andmete alusel ning vastavalt keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ eelhinnangu. Arvestades keskkonnamõju eelhinnangut võib kavandatav kalakasvatuse rajamine piirkonda halvendada veekvaliteedi seisundit, samuti ei ole teada kas ja kuidas mõjutab kalakasvatus piirkonna looduskaitse - ja hoiuala dele . Samuti võivad planeeritava tegevusega kaasneda sellised olulised negatiivsed keskkonnamõjud, mida käesolevas etapis pole teada. Lähtudes eelhinnangu järeldus e st on TTJA seisukohal, et hoonestusloa menetluse algatamisega tuleb algatada ka keskkonnamõju hindamine. Kalakasvatuse rajamisega seotud uuringute täpne vajadus määratakse keskkonnamõju hindamise programmis. Hoonestusloa menetluse algatamist välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole . Hoonestusloa andmise võimalikkus selgub keskkonnamõju hindamise aruande ja uuringute tulemuste alusel. Ärakuulamine TTJA saatis … kirjaga nr … haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 ja 2 alusel hoonestusloa menetluse algatamise otsuse eelnõu Saaremere Kala AS-le tutvumiseks ning arvamuse ja seisukoha andmiseks kahe nädala jooksul eelnõu kättesaamisest arvates. Kirjale oli lisatud info, kui Saaremere Kala AS tähtajaks oma seisukohta ei edasta või ei ole TTJA-d teavitanud vajadusest oma vastuskirja esitamise tähtaega pikendada, siis loetakse, et arvamused ja vastuväited hoonestusloa algatamise eelnõule puuduvad. … Otsus Lähtudes veeseaduse § 219 lg 1 ja 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1, § 6 lg 2 p 1 ja lg 4, § 9 lg 1 ja § 11 lg 2, 4, 8 ja 11, § 12 lg 1, § 18 lg 7 , Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 9 p 10 ning majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 4 lg 1 punkti 8 ja § 10 punkti 1 alusel otsustan: 1. Algatada hoonestusloa menetlus Saaremere Kala AS-i 2 2 . 10 .201 8 esitatud ja tulenevalt 20.10.2020 Saaremere Kala AS, Ösel Harvest OÜ ja aktsiaselts Est-Agar vahel sõlmitud kokkuleppest 13.04.2021 parandatud hoonestusloa taotluse alusel. 2. Algatada keskkonnamõju hindami n e ning selle käigus Natura 2000 hindamine võimalike lühi- ja pikaajaliste, kaudsete ja otseste mõjude väljaselgitamiseks kalakasvatuse ehitamise ja käitamise ajal. 3 . Täiendavate keskkonnauuringute vajadus tuleb selgitada keskkonnamõju hindamise programmi koostamise käigus. Keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta ning teadaoleva informatsiooni alusel ei ole eeldada piiriülese keskkonnamõju ilmnemist. 4 . Saaremere Kala AS-il esitada keskkonnamõju hindamise programm TTJA- le nõuetele vastavuse kontrollimiseks hiljemalt 18 kuu jooksul käesoleva keskkonnamõju hindamise algatamise otsusest arvates. Vastasel juhul jätab TTJA 22 . 10 .201 8 esitatud ja 13.04.2021 parandatud hoonestusloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle Saaremere Kala AS-le . 5 . Saaremere Kala AS-i hoonestusloa taotluse menetlus peatub kuni keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamisest teavitamiseni või KeHJS § 18 lg 7-s sätestatud asjaolude ilmnemiseni. 6 . Keskkonnamõju hindamisega seotud kulud kannab Saaremere Kala AS. Hoo n estusloa taotluse keskkonnamõju hindamise algatamisest teavitatakse 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. Saaremere Kala AS kavandatava kalakasvatuse rajamise eelhinnang Saaremere Kala AS (registrikood 11310040 , edaspidi ka arendaja ) esitas 2 2 .10.20 18 ja 1 3 .04.2021 muudetud taotluse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) veeseaduse (edaspidi VeeS ) § 218 alusel hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks vesiviljelusrajatistega avamere kalakasvatuse rajamise eesmärgil. Hoonestusluba tuleb taotleda, kui kavandatava tegevusega koormatakse avaliku veekogu ehitisega, mis on kaldaga püsivalt ühendamata. Vastavalt VeeS § 219 lõikele 1 otsustab hoonestusloa menetluse algatamise TTJA. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 6 1 l õike 3 alusel annab otsustaja eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. KeHJS § 7 p unkti 2 ja § 9 l õike 1 alusel on otsustaja tegevusloa, sh hoonestusloa andja ehk TTJA. Tuginedes KeHJS § 6 lg 2 p unktile 1 peab otsustaja andma keskkonnamõju eelhinnangu kalamajanduse valdkonna tegevusele. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „ Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 9 p unkti 10 alusel keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda aastas vähemalt 200 tonni sööta kasutava intensiivkalakasvatuse rajamise tegevuste korral . Kalakasvatust planeeritakse Hiiumaa lähistele, Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu ala le PV 4 . Planeeritava s avamere kala kasvatuses on sööda tarbim is e koguseks planeeritud 2 4 00 tonni aastas. Seega on tegemist intensiivkalakasvatusega ning koostada tuleb KMH eelhinnang. Eelhinnang on koostatud hoonestusloa taotleja esitatud andmete ning Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruande aluse l ning vastavalt keskkonnaministri 16.08.2017 määrus ele nr 31 „eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ . Ülevaade kavandatavast tegevusest 1.1 Kavandatud tegevuse kirjeldus Saaremere Kala AS kalakasvatus Eestis keskendub peamiselt vikerforelli ( Oncorhynchus mykiss ) tootmisele inimtoiduks. Saaremere Kala AS kuulub AS PRFoods kontserni, AS PRFoods on noteeritud Balti NASDAQ väärtpaberibörsil. Arendaja kavandab avamere kalakasvatust Hiiu mereplaneeringus potentsiaalseks vesiviljeluse alaks märgitud alale PV4. Ala PV4 paikneb merealal, kus sügavused jäävad vahemikku 5–26 m, põhja reljeef on mitmekesine, põhi on kaetud mudaste ja savikate setetega, kohati ka kividega. Ala on merele avatud ja vette jõudvate toitainete hajumine hea. Kompleksi kuulub olenevalt ühe sumba suurusest 16–24 kalakasvatussumpa koos plastikust sumbaraamidega (ujuvad pontoonid, mis on ehitatud kahest paralleelsest 450 mm või kolmest paralleelsest 315 mm läbimõõduga HDPE-torust), sumpasid katvad linnuvõrgud, linnuvõrgu toetusraamid, sumbaraamide ankurdussüsteemid, kogu kalakasvatust piiritlevad poid ja signaaltuled. Kalakasvatuse juurde kuuluvad söödalaevad või edaspidi ka söödapraam, millel paiknevad söödahoidlad, arvutisüsteem, doseerimisüksus, õhukompressorid, söödatorud, diiselgeneraator. Kompleksid varustatakse veekvaliteedi ja keskkonnaseire poidega (veetemperatuuri ja vees lahustunud hapniku andurid, a-klorofülli ja vee läbipaistvuse seire andurid). K alakasvatuse planeeritavaks suuruseks on 22 273 000 m 2 , kuhu on kavas paigutada k as 16 või 24 sumpa , olenevalt sumba suurusest (kas 32 m või 38 m läbimõõduga) . Väiksema sumba pindalaks on 796 m 2 ning suurema sumba pindalaks 1146 m 2 . Sumpade külge kinnitatakse ankruköie poid , millele on lisaks vajalik veel 50 m laiune ohutusala . Kokku on e hitisealune pindala ehk sumpade alla jääva ala pindala sumpade eeldatava koguarvu järg i 68 012,4 m 2 . Sumpade veealuste osade maht arvestusega, et vee alla ulatuv osa jääb 6 m sügavusele on väiksemate sumpade puhul kokku 114 624 m 3 ja suuremate sumpade puhul 110 016 m 3 . Koos sumbaraamide ja linnuvõrkude ja nende tugikonstruktsioonidega ulatuvad sumbad üle merepinna kuni 3 meetrit. Sumbavõrgud ulatuvad piisava sügavusega aladel kuni 6-7 meetri sügavusele. Igasse sumpa pannakse kevadel (aprillis-mais) umbes 45 000 kala, kasvatushooaja lõpuks on eluskala mass 155 tonni sumba kohta. Kalade maksimaalne tihedus sumbas on 25 kg/m 3 . Selline tihedus saavutatakse alles täiesti hooaja lõpus septembris – oktoobris, põhiosa hooajast on tihedus vahemikus: sisse panemisel 4,5 – 7,1 kg/m 3 ja septembris 15,1 -21,4 kg/m 3 . Realiseeritava kala keskmine suurus on 2,4–3,0 kg (roogitult). Selleks, et saavutada Eesti rannikuvetes soovitud kalade realiseerimissuurus, tuleb kevadel merre viia 2 aastased kalad suurusega 500–600 g. Kalade ettekasvatamine saab toimuda Eestis, Soomes või Rootsis. Alternatiiviks on uue maismaa kalakasvatuse rajamine Eestis merekasvatuste läheduses, et vähendada kalade transpordist tekkivat keskkonnakoormust ja kalade transpordiga seotud kulusid. See lahendus võimaldaks täiendava ettevõtlusvõimaluse ja töökohtade loomist Eestisse, samuti valdkonna teadmiste ja kompetentsi säilitamist ja edendamist Eestis. Kalade söötmine toimub eeldatavasti söödapraamiga, mille mahutavus on 130–240 t . Söödapraamilt söötmine võimaldab täpselt doseerida sööda kogust vastavalt kalade söögiisule ning vältida sööda kadu ja vähendada merre jõudvat täiendavat toitainete koormust. Seos strateegiliste planeerimisdokumentidega Planeeritav tegevus on seotud Eesti üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“ ja säästva arengu strateegiaga „Säästev Eesti 21“ läbi asjaolu, et tegevus aitab suurendada ettevõtlusaktiivsust kohalikul tasemel, arendades kohalike tingimustega vastavat, paindlikku ettevõtlust ja jätkusuutlikku loodusvarade kasutust. Kavandatav tegevus arendab piirkonna majandustegevust ning loob juurde uusi töökohti tagatakse kohalike ettevõtete konkurentsivõime ja tegevuse stabiilsus. Kavandataval kalakasvatusel on otsene majanduslik kasu Eesti majandusele ja ettevõtlusaktiivsusele kalapüügi- ja töötlemise valdkonnas. Arendaja Saaremere Kala AS tegevus seostub ka Hiiumaa kalanduspiirkonna arengustrateegiaga aastateks 2015–2025. Nimetatud strateegia toob välja mh eesmärgi, tagada kohaliku kala ja kalatoodete tootmine ja pakkumine. Uuel kalakasvatusel on võimalus pakkuda kohalikele tootjatele värsket toorainet. EL sinimajanduse strateegia näeb vesiviljelust, sh kalakasvatust ühe võimalusena, kuidas vähendada maismaa ökosüsteemidele toidu ja erinevate bioloogilist päritolu toorainete tootmisest (nt biomass biokütuste tootmiseks) avaldatavat survet, mis tekib maa hõivamisest ja looduslike alade kasutussevõtust inimese tooraine- ja toiduvajaduste rahuldamiseks. Vesiviljeluse edendamine peab kaasa aitama ka põllumajandusest (looma- ja taimekasvatus) lähtuva saastekoormuse piiramisele ja vähendamisele ning looduslike kalapopulatsioonide elujõulisena säilimisele. Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia aastateks 2014–2020 seadis eesmärgiks Eestis kalakasvatuse mahtude olulise suurendamise tänasega võrreldes, seda nii kohalike tarbijate nõudluse rahuldamiseks värske kohaliku kala järele, kalatöötlemisettevõtete tooraine nõudluse rahuldamiseks ja varustuskindluse tagamiseks kui ka kala ja kalatoodete ekspordimahtude suurendamiseks. Strateegiat ei ole teadaolevalt uuendatud. Maakonnaplaneering on kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114 „Hiiu maakonnaga piirneval merealal maakonnaplaneeringu kehtestamine". Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu koostamise eesmärk oli avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata Hiiu maakonnaga piirneval merealal mereruumi üldised kasutustingimused. Viimasel ajal on tõusnud huvi mereala kasutamiseks uutel otstarvetel, näiteks tuuleenergeetika, laineenergeetika ja vesiviljeluse arendamiseks. Maakonnaplaneeringus on kirjeldatud, et mereala planeerimise eesmärk on uute ja traditsiooniliste kasutusviiside merealale paigutamine nii, et erinevad tegevused ei satuks omavahel konflikti ning ühtlasi oleks tagatud ka looduskeskkonna hea seisundi säilimine. Hiiumaa merealade planeeringu kohaselt tuleb vesiviljeluse arendamiseks: • iga juhtumi puhul otsustada KMH vajalikkus ning vajadusel määrata mõjutavate tegurite (toitainete bilanss, võõrliikide soodustamine jms) modelleerimisvajadus; • miiniohu vältimiseks tuleb läbi viia võimalik miiniohu välja selgitamine planeeritud vesiviljeluse alad PV2 ja PV4; • vesiviljelusala kattumisel veeliiklusalaga tuleb koostöös Veeteede Ametiga otsustada võimaliku veeliiklust takistava objekti/tegevuse asukoht, suurus, piirangu aeg; • vesiviljelusala kattumisel kalapüügi huviga tuleb koostöös huvigruppidega otsustada tegevuse asukoht, suurus ja vastastikune mõjutuse/piirangu aeg; • vesiviljelusala kavandamisel teha koostööd Muinsuskaitseametiga, et selgitada välja võimalik kattumine avastatud mälestistega. Saaremere Kala AS kavandatav tegevus on Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga kooskõlas. Kavandatav tegevus on kooskõlas Hiiumaa arengustrateegiaga 2020+, mille keskmes on Hiiumaa elanik. Strateegia valdkondlikud visioonid lähtuvad üldisest visioonist ja toetuvad olulistele alusväärtustele, milleks üks on aktiivne ettevõtlus sh: • Kohanev ja mitmekesine ettevõtlus • Traditsioonilise ettevõtluse väärtustamine (kalandus ja väikelaevandus) • Uue ettevõtluse toetamine (IT, kaugtöö , teadmuspõhine ettevõtlus) • Energeetiline sõltumatus (puit, biomass , tuul, päike) • Rohemajandus. 1.3 Ressursside kasutamine ja jäätmed Kavandatava tegevusega ei ole ette näha teiste loodusressursside kasutamist peale mer e . Põhiline energiakasutus tuleneb söödapraami kasutamisest. Samuti tekitab söödapraam müra ja vibratsiooni, kuid eeldatavalt ei häiri see elanikkonda. Jäätmete teke tuleb ära lahendada keskkonnamõju hindamisel ning projekteerimisel. Praamidel tekkiv reovesi tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Rajatise ehituseks kasutatakse loodusvarasid mahus, mis ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju. 1.4 Energiakasutus Taotleja informatsiooni kohaselt on kalakasvatuses ü ldjuhul on kõik madalpinge seadmed 12-24 V ning nende jaoks vajalik energia toodetakse päikesepaneelide või minituulegeneraatoritega (800W). Juhul, kui kalade söötmine toimub praamiga, siis praami peal on diiselgeneraato r. M oodsamate praamide peal kasutatakse hübriidenergiat ehk diiselgeneraator + päikesepaneelid. Juhul, kui söötmine toimub laevaga, siis kasutatakse laevamootori hüdropumpa , millega käivitatakse söödapuhurid. Energiat on vaja andurite, kaamerate ja hülgepeletite jaoks ja söötmisseadmete käivitamiseks, söödapraamil või söötmislaeval on oma generaator. 1.5 Heide vette ja pinnasesse , õhusaaste, müra K alakasvatuse puhul võivad keskkonnamõjud avalduda seoses äratarbimata toidu, väljaheidete ning kasutatavate kemikaalidega. Orgaaniliste jäätmete settimise tõttu võib halveneda ümbritseva vee läbipaistvus, väheneda hapnikutase ja kasvada toitainete sisaldus vees. Seega võib kalakasvatuste rajamine mõjutada kasvatuste lähipiirkonna toitainete biogeokeemilist tsüklit, mis võib halvimal juhul põhjustada muutusi vee-elustiku struktuuris. Arendaja esitatud andmete kohaselt lisandub eeldatavalt aastas vette keskmise toodangumahu korral lämmastikku N= [(5,82x2400) - (2,75x2135)]/100%=81,064 (tonni) ning üldfosforit P= [(0,6x 2400) – (0,4x2135)]/100%=5,86 (tonni). Sõltuvalt konkreetse aasta tingimustest võib lisanduv juurdekasv ning vette lisanduvate toitainete määr varieeruda 5-8%. Kasutamata jäävate ja väljaheidetega merre jõudvate toitainete negatiivne mõju võib läbi vee toitelisuse kasvu, läbipaistvuse vähenemise ja põhjalähedases veekihis hapnikukao tekitamise avalduda: 1. Veekvaliteedile – veekogumi seisundinäitajate halvenemine; 2. Põhjaelustikule – liigiline koosseis ja arvukus; 3. Merekaladele, vee- ja rannikulindudele – läbi toiduahela, elu- ja sigimispaikade seisundi halvenemise, läbi käitumise muutuste; 4. Rannikumaastikele – maastike taimkatte ja välisilme muutused; 5. Inimese heaolule – visuaalne häiring, konkurents ressurssidele (ökosüsteemiteenused, sh mereruum). Keskkonnamõju hindamise käigus kavatseb arendaja hinnata võimalus t ja vajadus t piirkonnast võõrliikide nagu nt ümarmudil väljapüüdmiseks , mis oleks üheks toitainete ringluse põhimõttest lähtuv keskkonnamõju leevendusmeetmeid. Lisaks vähendab söötmise keskkonnamõju kalakasvatuses toitainete ringluse põhimõtte rakendamine sööda valikul. Saaremere Kala AS planeerib söödana kasutada Läänemerest püütud kalast toodetud kalajahust ja -õlist valmistatud söötasid. Soomes läbiviidud analüüsid näitavad selle põhimõtte rakendamise positiivset mõju koormuste vähendamisele ja selle kaudu merekeskkonna kaitse eesmärkide saavutamisele. Vastavalt kinnitatud veemajanduskavadele aastateks 2015–2021 , ja veemajanduskava meetmeprogrammile oli Kassari- Õunaku rannikuvee kogumi puhul eesmärgiks hea koondseisundi saavutamine aastaks 2015 (saavutamata, pikendatud aastani 2027) ja halva seisundistaatuse säilitamine aastani 2021. Hiiu maakonnaga piirnevate merealade eutrofeerumise koondhinnang 2017. aastal TTÜ meresüsteemide instituudi poolt teostatud analüüsi „EL merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ) kohane merekeskkonna seisundihinnang teemadel eutrofeerumine ja hüdrograafilised muutused“ tulemuste alusel toob välja, et tegevuseks valitud asukohtadega kattuva Soela väina veekogu mi seisund on halb, sellega idas otseselt kokkupuutuva veekogumi Kassari- Õunaku laht seisund aga kesine. Nimetatud analüüsi kohaselt on eelnimetatud veekogumitega piirnevate merealade seisundihinnang eutrofeerumise koondhinnangu alusel väga halb. Seega tuleb k alakasvatuse keskkonnamõjude hindamisel kindlasti hinnata hoovuste liikumist piirkonnas ja sellega seotult kalakasvatusest pärineva saaste koormust ja levikusuunda, et kindlaks teha, millist rannikumere veekogumit ja/või avamere ala kavandatav kalakasvatus mõjutab, kui suur see mõju on, kas see seab ohtu keskkonnaeesmärkide saavutamise ning milliste meetmetega on negatiivsete mõjude ilmnemist võimalik vältida. Hinnata tuleb olemasolevat reostuskoormust ja reostusallikaid. Kavandatav tegevus ei avalda pinnasele olulist negatiivset mõju, kuna kavandatavad rajatised asuvad avamerel. Arendajal on vajalik taotleda ka vee erikasutusluba tahkete ainete merre uputamiseks ning kalakasvatuseks. Eeldatavalt lisab kalakasvatus veekogumisse täiendavaid toiteaineid ning ei saa välistada mõju pinnaveele (Läänemeri). Seega on vajalik hinnata kavandatava tegevuse mõju merekeskkonnale. Taotluse andmete kohaselt ei ole sumpadest tulenevat õhusaastet ette näha. Kaudne mõju on kalakasvatuse lahenduse väljatöötamisel, ehitamisel, jäätmete käitlemisel ja kõrvaldamisel, toodete töötlemisel, turustamisel ja jaotamisel. Eeldatavalt lisab kalakasvatuse söödapraam ja transpordil kasutatav kütus täiendavaid saasteainete voogu õhku, kuid see jääb mitteolulisele tasemele ja võib välistada olulise mõju välisõhukvaliteedile. Ebameeldiva lõhnana võib esineda loomulik kalalõhn, kuid selle esinemist võib pidada väheoluliseks ning lõhna jälgimine ja mõõtmine ei ole vajalik. Kuna avamere kalakasvatuse puhul ei ole tegemist tööstusega, ei ole pidevat müra esinemist ette näha. Müra esineb seoses praamide ja söödapumpade kasutamisega. Eeldades, et kalakasvatuses kasutatavad praamid sõidavad piirkiirusega, võib lisanduvat laevaliiklust ja selles tulenevat müra pidada väheoluliseks. Vähene vibratsioon võib esineda kalakasvatuse ehitamise ajal, kuid tegemist on lühiajalise ja ajutise vibratsiooniga, mille mõju võib pidada väheoluliseks. Valguse ja kiirguse mõju ei ole ette näha. 1.6 Avariiolukordade esinemine , suurõnnetuste oht Tegevusega kaasnevad avariiolukorrad võivad olla tingitud ehitusperioodil ehitusmasinate ja laevade poolt põhjustatud õli- ja kütuseleketest. Mõju on välditav, kui kasutatavad ehitusmasinad ja laevad on tehniliselt korras ning nõuetekohaselt hooldatud. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike kütuse- ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks. Taotluses toodud andmete põhjal ei ole ette näha, et kavandatavad objektid või tegevused võiksid endaga kaasa tuua selliseid avariiolukordi või avariiheiteid, millega kaasneb oluline keskkonnakahju või kahju inimeste tervisele. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed ning võimalike avariiolukordade korral reageerimisstsenaariumid on vajalik projekteerimise käigus läbi kaaluda. Tegemist ei ole suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega. Samuti ei asu lähipiirkonnas ühtegi suurõnnetuse ohuga ja ohtlikku ettevõtet. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 2.1 Maakasutus Projekti eelistatud asukohaks on valitud Läänemeri Hiiumaa ranniku lähistel. Ala on Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus märgitud kui vesiviljeluse arendamiseks sobivad ala PV4 . Avamere kalakasvatuse asukoha valikul on lähtutud teenindavate sadamate lähedusest ja ala sobivusest kavandatud avamere kalakasvatuseks. Kavandatud kalakasvatus asub avameres . 2.2 Mõju loodusvaradele Planeeritav tegevus ei oma mõju registrisse võetud looduvaradele, kuna kalakasvatuse asukohas ei asu loodusvarasid. 2.3 Keskkonna vastupanuvõime PV 4 ala mõjupiirkonna vahetus läheduses asuvad Vanamõisa lahe hoiuala (u 2,5 km kaugusel) , Natura 2000 alad : Raudrahu, Klaasrahu loodualad (u 5 km kaugusel) ja Vanamõisa loodusala ning Vanamõisa linnuala (u 2,5 km kaugusel) . Vanamõisa lahe hoiuala (KLO2000048) maismaa pind 409,5 ha, veeosa pind 1080,3 ha. Kaitse eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), suurte ja madalate lahtede (1160), väikesaarte ja laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), taimestunud kivirandade (1220), kadastike (5130) ja vanade loodusmetsade (9010*) kaitse ning EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ning I lisas nimetamata, kaitset vajavate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: piilpart (Anas crecca ), hallhani e roohani ( Anser anser ), kivirullija ( Arenaria interpres ), valgepõsk-lagle ( Branta leucopsis ), liivatüll ( Charadrius hiaticula ), merikotkas ( Haliaeetus albicilla ) ja punajalg-tilder ( Tringa totanus ). Raudrahu loodusala EE0040499 , veeosa pindala 983,8 ha. Loodusdirektiivi lisas I nimetatud kaitstav elupaigatüüp on karid (1170). Loodusdirektiivi lisas II nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on hallhüljes ( Halichoerus grypus ). Klaasrahu loodusala (EE0040141 ), veeosa pindala on 2688,4 ha. Loodusdirektiivi lisas I nimetatud kaitstav elupaigatüüp on karid (1170). Loodusdirektiivi lisas II nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on hallhüljes ( Halichoerus grypus ). Vanamõisa loodusala (EE0040113) , maismaa pindala on 464,1 ha, veeosa pindala 1075,9 ha. Loodusdirektiivi lisas I nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), kadastikud (5130) ning vanad loodusmetsad (*9010). Vanamõisa linnuala (RAH 0040113), maismaa pindala 454,2 ha, veeosa pindala 1085,8 ha. L iigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on piilpart (Anas crecca ), hallhani e roohani ( Anser anser ), kivirullija ( Arenaria interpres ), valgepõsk-lagle ( Branta leucopsis ), liivatüll ( Charadrius hiaticula ), merikotkas ( Haliaeetus albicilla ) ja punajalg-tilder ( Tringa totanus ); Saaremere Kala AS kalakasvatuse rajamisel PV4 alale võib olla mõju kaitstavale elupaigatüübile karid (1170). Vesiviljelusfarmi rajamisel on tõenäoline elupaikade otsene füüsiline kahjustamine rajatiste ja seadmete püstitamisel, millega võib kaasneda bentiliste koosluste kahjustamine. Settiva orgaanilise aine tõttu on võimlik vee läbipaistvuse halvenemine ja toitainete kontsentratsioonide suurenemine vees ja setetes, mis omakorda võib kaasa tuua muutusi põhjaelustiku koosluste struktuuris. Madalas vees ei jõua häguse vee tõttu päikesekiired põhjataimestikuni, mille tõttu aeglustub nendes fotosünteesi intensiivsus. Orgaanilise aine kontsentratsiooni tõus vees võib põhjustada põhjaloomastiku, kõigepealt filtreerijate , biomassi ja arvukuse kasvu. Kemikaalide kasutamisega suurtes kogustes on võimalik häirete teke põhjaloomastiku elutegevuses. Kalade põgenemine kalakasvatustest võib põhjustada bioloogilise mitmekesisuse langust, soovimatuid geneetilisi muutusi looduslikes populatsioonides, haiguste levikut, muutusi elupaiga ja sellele iseloomulike koosluste struktuuris ning kohalike liikide välja tõrjumist. Eeldatavat võib PV4 alal liikuda hallhüljes. Hallhüljes kuulub III kaitsekategooriasse ning on kaitstav ka loodusdirektiivi (II ja V lisa) alusel. Hallhüljeste kaitse tegevuskava kohaselt k avandatava kalakasvatuse piirkonda hallhüljeste lesilaid ei jää. Kindlasti läbivad hallhülged alasid rännetel ning külmade talvede korral kasutavad alasid jääl poegimiseks. Viigerhüljeste esinemine aladel on ilmselt seotud eeskätt nende toitumisrännetega aga ka populatsioonide vaheliste rännetega. Hiiu mereplaneeringu KSH aruandes on välja toodud, et k alakasvatuste rajamine hüljeste püsielupaikade lähedal võib meelitada hülgeid, kes on võimelised tekita m a kahju vesiviljelusfarmidel e. S elle leevendamiseks on vaja rakendada hülgeid eemale peletavaid meetmeid. Vesiviljelusalade potentsiaalne negatiivne mõju linnualade seisneb veekvaliteedi potentsiaalses halvenemises, mis võib mõjustada linnuala mereosa elustikku. Samuti võib vesiviljelusalade loomisega kaasneda liiklus ja seega ka häirimine hoiuala territooriumil. Kuna vesiviljelusalad suurendavad mere eutrofeerumise ohtu, siis läheb planeeritav tegevus osaliselt vastuollu ka olemasoleva Väinamere hoiuala kaitse - eesmärkidega. Hiiumaa jääb veelindude jaoks väga olulisele Ida-Atlandi rändeteele. Ida-Atlandi rändetee ühendab 75 maailma riiki ja seda kasutab kokku 297 linnuliiki, Eestit läbival juhtharul on liike &gt;200. Ümber Hiiumaa käib elav veelindude ränne kevadel märtsist maini ja sügisel augustistnovembrini. Siis näeb siin arvukalt läbirändavaid kaure, alklasi, parte, hanesid, laglesid ja kurvitsalisi. Kevadrändel kohtab Ristnas näiteks tuhandeid kaure ja mustlaglesid päevas, sügisrändel on parimatel päevadel loendatud kuni paar tuhat alki. Maa-ameti kaardirakenduse alusel asu b kavandatud tegevuse piirkonnas Hiiu mereplaneeringus veealuse kultuuriväärtusega asjade uputamisala PU4. Samuti asub kavandatud tegevuse asukohast umbes 2,3 km kaugusel arheoloogimälestis nr 30968 ( Štšit vrakk ). Nimetatud objektid jäävad kalakasvatusest aga piisavalt kaugele, et olemasoleva informatsiooni kohaselt pole põhjust eeldada märkimisväärset mõju kultuuripärandile. Kui ehitustööde käigus ilmneb kultuuriväärtusega leide või arheoloogiline kultuurkiht, tuleb järgida muinsuskaitseseaduse nõudeid. Projektiala asub avamerel ning kavandatava tegevuse vahetus läheduses ei asu elamuid, seega planeeritav tegevus eeldatavasti ei mõjutada elamuid. Oht inimese tervisele avaldub kalakasvatuse rajatiste paigaldamisel ja eemaldamisel merest. Kalakasvatuses ei kasutata ohtlik k e aineid, ega teki ohtlikke jäätmeid, mis võiksid kujutada ohtu inimese tervisele. Kavandatav tegevus loob kohalikele eeldatavalt uusi töökohti, mis avaldab kindlasti positiivset mõju inimese heaolule ja varale. Juhul kui järgitakse kõiki ohutusnõudeid, siis on võimalike õnnetusjuhtumite esinemise tõenäosus väike. Natura 2000 eelhindamine Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruande koostamisel viidi läbi Natura eelhindamine , mille järeldused ja soovitused on koondatud KSH aruande lk 179-214. Käesolevas eelhinnangus kasutatakse KSH aruandes toodud tulemusi. Eelhindamise käigus on hinnatud mõjusid Hiiu maakonna merealal asuvatele loodusdirektiivi lisas I nimetatud elupaigatüüpidele ja lisas II nimetatud liikidele, mis on Natura 2000 alade kaitse-eesmärkideks. Saaremerekala AS kavandatav kalakasvatus e lähedale jäävad järgmised loodusalad ja loodusalade kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüübid ning liigid: V anamõisa linnuala (EE0040113) piilpart (Anas crecca ), hallhani e roohani ( Anser anser ), kivirullija ( Arenaria interpres ), valgepõsk-lagle ( Branta leucopsis ), liivatüll ( Charadrius hiaticula ), merikotkas ( Haliaeetus albicilla ) ja punajalg-tilder ( Tringa totanus ); V anamõisa loodusala ( EE0040113 ) 1140 (pagurannad) , 1150* (rannikulõukad) ja 1160 (laiad madalad lahed) ; Raudrahu loodusala (EE0040499) 1170 (karid), hallhüljes; Klaasrahu loodusala (EE0040141) 1170 (karid), hallhüljes . Vesiviljelusalade puhul käsitleti neid alasid, millest tingitud mõju on kõige tõenäolisem lähedal asuvatele loodusaladele. Tegelikult vaatamata vesiviljelusala asukohast, sellest kaasnev mõju kasvatavate liikide põgenemise juhul võib ulatuda kogu Hiiumaa ümber asuvale merealale ning ka sellest väljapoole. Hetkel peaaegu puuduvad mingid andmed Hiiumaa merealale planeeritavate vesiviljeluste kohta, mille tõttu tegevuse mõjude põhjalikum hindamine on raskendatud , kuid samas vajalik . 3.1 Mõjud loodusaladele Loodusalade eelhindamise tulemusena on jõutud järeldusele, et mõningane negatiivne mõju loodusaladele ja nende kaitse-eesmärkidele võib kaasneda mitme planeeritava tegevuse elluviimisega. Kavandatavate tegevuste mõjud võivad kaasneda nii ehitus- kui ka ekspluateerimisetapi käigus. Potentsiaalne negatiivne mõju seisneb elupaikade seisundi halvenemisel intensiivistunud eutrofeerumise tagajärjel. Võimalik negatiivne mõju elupaiga ja selle tunnusliikide heale seisundile võib ilmneda võõrliikide põgenemise korral. Samuti tekib lühiajaline p otentsiaalne negatiivne mõju heljumi tõttu ehitusstaadiumis. Vanamõisa loodusalale on võimalik kumulatiivne mõju, kui üheaegselt toimub vesiviljelusala PV4 arendamine ja kaabli paigaldamine tuuleenergia tootmise ala PT7 ja Nõrga neeme vahel. Tänu vesiviljelusala kaugusele loodusala dest , on negatiivne mõju vähetõenäoline , kuid vajab KMH käigus siiski asjakohast ja täpsemat hindamist. Täpsemalt on loodusalade mõju hindamist kirjeldatud KSH aruande tabelis 5.1 lk 179-190. Hiiu mereala planeeringus vesiviljelusaladena märgitud aladele on esitatud teisigi kalakasvatuse hoonestusloa taotluseid . Kasvatus t e ehitamine ei ole käesoleva eelhinnangu koostamise ajaks realiseerunud, kuid kumulatiivse mõju puhul tuleb arvestada võimalusega, et piirkonda kavandatakse ka teis i kalakasvatu si, mis võivad koostoimes avaldada negatiivset mõju . 3.2 Mõjud linnualadele Hiiu mereala KSH aruande kohaselt võivad Saaremerekala AS kavandatud tegevuse asukohas esineda Natura linnualade kaitse-eesmärkiks olevatest lindudest piilpart, hallhani, valgepõsk-lagle, liivatüll, merikotkas, punajalg-tilder. KSH aruande kohaselt vesiviljeluse väljaehitamine eelpool nimetatud liikidele negatiivset keskkonnamõju ei avalda. Linnualade eelhindamise tulemusena on jõutud järeldusele, et puuduliku andmestiku tõttu ei ole võimalik anda lõpphinnangut kavandavate tegevustega kaasnevate mõjude kohta. Linnualade kaitseeesmärgiks olevatele liikidele võib kaasneda vesiviljelusalade loomisega linnualale territooriumile (PV1) või selle vahetusse lähedusse (PV2 ja PV4), mis võib halvendada vee kvaliteeti linnualal ja seeläbi mõjutada seal toituvaid linde. Veeliiklusalade kasutamine toob meres toituvatele lindudele kaasa suurenenud õlireostuse ohu ning häirimise, millest esimene kujutab endast potentsiaalset ohtu linnualade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ning on eriti ohtlik talvisel perioodil. Ka häirimise mõju suureneb talvel, kui laevad liiguvad vaid jäävabadel aladel, kuhu kontsentreeruvad ka toituvad linnud. Samas vähendab laevaliikluse suunamine kindlatele veeliiklusaladele õnnetuste toimumise tõenäosust ja seeläbi ka naftaproduktide reostuse tekke tõenäosust. Lisaks on linnualade piiresse kavandatud vaid väikelaevadele mõeldud veeliiklusalad (v.a Selgrahu püsielupaiga loodeosa läbiv veeliiklusala). Seetõttu on edaspidistes etappides vajalik läbi viia Natura asjakohane hindamine järgnevate tegevuste juures: vesiviljelusalad PV1, PV2 ja PV4. Kuna ei ole teada täpselt kavandatava avamere kalakasvatuse reostuskoormust ning mõju suurust ja selle tulemusel ka mõju Natura 2000 aladele, siis TTJA hinnangul tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine ning Natura asjakohane hindamine, mis näitab , kas ebasoodne mõju Natura aladele avaldub või mitte ja millises ulatuses. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Mõju avaldub eelkõige merekeskkonnale. K eskkonnamõjud võivad eelkõige avalduda seoses äratarbimata toiduga, väljaheidete ning ekspluateerimisel kasutatavate kemikaalidega. Orgaaniliste jäätmete settimise tõttu võib halveneda ümbritseva vee läbipaistvus, väheneda hapnikutase ja kasvada toitainete sisaldus vees. Seega võib kalakasvatuste rajamine mõjutada kasvatuste lähipiirkonna toitainete biogeokeemilist tsüklit. K una Hiiu merealal puuduvad nii konkreetsed keskkonnauuringud , siis on vesiviljelusega seotud võimaliku mõju ulatus praegu ebaselge. Viimaste hinnangute põhjal on Hiiu mereala veekvaliteet määratud suures ulatuse Läänemere vee üldise seisundiga ja vähem lokaalsete mõjudega. Iga arenduse puhul on vajalik hinnata kasvatuste poolt tekitatavat täiendavat toitainete koormust. Lühiajaliselt kaasneb mõju ehitusperioodil, mil toimub rajatiste püstitamine ja eemaldamine. Kalakasvatuse rajatised eemaldatakse talve saabudes ja peale kalade turustamist merest ning paigaldatakse uuesti kevadel. Piiriülest mõju kalakasvatuse rajamisega ette ei ole näha. Kuna piirkonnas võib liikuda hallhüljes, kelle oluliseks puhkealaks on Raudrahu ning Klaasrahu, siis tuleb keskkonnamõjuhindamise käigus täpsemalt hinnata kalakasvatuse rajamisega kaasnevaid mõjusid ka hallhüljestele. Tõenäoline on, et sõltuvalt sisestavate toitainete koguste suurusest liigub osa kasvandusse lisatud toitainetest edasi ümbritsevasse merre, kus see hakkab mõjutama sealset elustikku, k.a. kalu. Sama teed liiguvad kasvanduses tekkivad jäätmed (väljaheited, surnud orgaanika). Need (lisa)toitained loovad antud piirkonnas soodsa keskkonna vetikate kasvuks, mis pikas perspektiivis suurendab eutrofeerumist ja seeläbi vähendab vee kvaliteeti . Lisaks toitainetele võivad keskkonda sattuda ka erinevad keemilised ühendid või nende jäägid, mida kasutatakse kalakasvandustes kalade parasiitide, näiteks limuste, hävitamiseks (nt. Ivermectin ) ja kasvatatavate isendite üldise tervisliku seisundi, välimuse, produktsiooni parandamiseks jne. Sel eesmärgil kasutatakse näiteks antibiootikume, pestitsiide, hormoone, värvipigmente, mineraale ja vitamiin e . Sellised ained võivad kuhjuda setetesse või bioakumuleeruda organismidesse ning mõjutada seeläbi nii kohalikke kalu kui nende toidubaasi. Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva mõju suurus ei ole teada ja ei saa välistada ohtu keskkonnale. Mõju on kõige suurem kalade toitmisel, mille tagajärjel võib suureneda orgaanilise aine kontsentratsioon merevees. Lisaks toiteelementide kontsentratsiooni kasvule on oluline arvestada toiteelementide suhtelist sisaldust (N:P suhe) veekogumis. Seega on vajalik keskkonnamõju ruumilist ulatust hinnata lisaks kavandatava tegevuse alale ka ümbritseval alal sealjuures hinnata seda erinevate mõjude osas erinevas ruumilises ulatuses , sh lähedal asuvate Natura alade suhtes , kus konkreetset mõju saab lugeda oluliseks. Kumulatiivne mõju on võimalik üheaegsel tuulepargi rajamisel ja vesiviljelusalade arendamisel, mis võib põhjustada heljumi ja orgaanilise aine suuremaid kontsentratsioone vees. Lisaks tuuleparkide arendamisele, on Hiiu mereala vesiviljelusaladele esitatud ka tei si hoonestusloa taotlus eid kalakasvatuse rajamiseks, mis eelkõige või vad realiseerumisel mõjutada negatiivselt vees leiduvate toitainete hulka. Välistama peab vesiviljelusala rajamise ja tuulepargi ehitustööde samaaegset teostamist lindude pesitsemisperioodil aprillist juuli lõpuni. Planeeritav kalakasvatus avaldab ilmselt positiivset mõju kohalikule elanikkonnale, kuna loob uusi töökohti ning mitmekesistab inimeste toidulauda. Järeldus Saaremere Kala AS kavandatav tegevus on kooskõlas Hiiumaa merealade planeeringuga ning projekti ellu viimisel tuleb Hiiu maakonnaplaneeringus toodut arvesse võtta. Kalakasvatuse ehituseks kasutatakse loodusvarasid mahus, mis ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju, kuid eeldatavalt lisab kalakasvatus veekogumisse täiendavaid toiteaineid ning ei saa välistada mõju pinnaveele (Läänemeri). Seega on vajalik hinnata kavandatava tegevuse mõju merekeskkonnale ning arvesse võtta ka samasse piirkonda planeeritava te teiste kalakasvatuse võimalikke kumuleeruvaid mõjusid . Eeldatavalt lisab kalakasvatuse söödapraam ja transpordil kasutatav kütus täiendavaid saasteainete voogu õhku, kuid see jääb mitteolulisele tasemele ja võib välistada olulise mõju välisõhukvaliteedile. Tavapärase töö käigus ei teki ebameeldivaid lõhnu ning lõhnade pidev jälgimine ja mõõtmine ei ole vajalik. Müra ja vibratsiooni võib esineda ehituse ajal ning laevade kasutamisel, kuid eeldatavalt on tegemist väheolulise mõjuga, mis on ajutine. Kavandatava tegevuse mõju müratasemele piirkonnas on väheoluline. Kui jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseadust, selle alamaktide nõudeid , siis olulist negatiivset keskkonnamõju ei teki. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed ning võimalike avariiolukordade korral reageerimisstsenaariumid tuleb projekteerimise käigus läbi kaaluda. Tegemist e i ole suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega. Samuti ei asu lähipiirkonnas ühtegi suurõnnetuse ohuga ja ohtlikku ettevõtet. E i saa välistada mõju Vanamõisa lahe hoi u alale, Vanamõisa loodusalale, Vanamõisa linnualale, Raudrahu loodusalale ning Klaasrahu loodusalale , mistõttu tuleb läbi viia Natura hindamine. Kalakasvatus tuleb rajada selliselt, veekvaliteedi muutus oleks väike või puuduks täiesti ning ei tooks kaasa muutusi mereelustikule. Kavandatava kalakasvatuse alal suureneb orgaaniliste jäätmete settimine, mille tõttu võib halveneda ümbritseva vee läbipaistvus, väheneda hapniku tase ja kasvada toitainete sisaldus vees. Seega võib kalakasvatuste rajamine mõjutada kasvatuste lähipiirkonna toitainete biogeokeemilist tsüklit, mis võib halvimal juhul põhjustada muutusi vee-elustiku struktuuris. Seetõttu tuleb hinnata kavandatava tegevuse võimalikku mõju, sh kaudset ja koosmõju, piirkonna vee-elustikule ning ka taimestikule ja loomastikule. Kumulatiivne mõju on võimalik üheaegsel tuulepargi rajamisel ja mitme vesiviljelusala arendamisel, mis võib põhjustada heljumi ja orgaanilise aine suuremaid kontsentratsioone vees. Välistama peab vesiviljelusala rajamise ja tuulepargi ehitustööde samaaegse teostamist lindude pesitsemisperioodil aprillist juuli lõpuni. Projektiga kavandatava elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole teada. Kalakasvatuse rajamise sotsiaalse mõju ruumiline ulatus on suur , sest loob juurde töökohti. Seega kavandatav tegevus mõjutab positiivselt piirkonna arengut. Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt piiriülest keskkonnamõju. Taotleja on teavitanud TTJA-d, et koostöös keskkonnaeksperdiga planeerib keskkonnamõju hindamise käigus läbi viia vähemalt järgmised uuringud: Veekogumite tegevuseelse seisundi hindamine – olemasolevate uuringute ja hinnangute alusel, vajadusel keemilised analüüsid soovitud tegevuskohas erinevatest veekihtidest ja setetest, vastavalt keskkonnamõju hindamise programmis täpsustatule. Hüdrodünaamiliste protsesside uuring – hoovused ja lainetus tegevuseks valitud piirkonnas. Setete ja saasteainete leviku modelleerimine valitud alternatiivide puhul, vastavalt keskkonnamõju hindamise programmis täpsustatule. Põhja uuringud – olemasolevate uuringute ja andmete alusel hinnata põhja iseloomu ja valida sobivaimad kohad tegevuseks. Sealhulgas muinsuskaitseliste piirangute ja ohtude hindamine (vrakid, miinid)Transpordiameti sonariandmete alusel. Olemasolevate andmete ja uuringute põhjal hinnata keskkonnamõjud alternatiivsetes kohtades ja/või alternatiivsete tehnoloogiate korral. Natura hindamine keskkonnamõju hindamise osana. Kokkuvõt tes leiab TTJA, et kuna hoonestusloa taotlusmaterjalide põhjal ei ole võimalik välistada kavandatava tegevusega kaasneda võivat olulist keskkonnamõju, sh Natura 2000 aladele, on keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamine põhjendatud. Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS ) paragrahvidele 218-229 menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa andmise ja loa tingimuste muutmise üle. Asjaolud ja menetluskäik Saaremere Kala AS (registrikood 11310040, aadress Kärsa, Suure-Rootsi küla Saaremaa vald Saare maakond 94129) esitas 22.10.2018 TTJA- le hoonestusloa taotluse ning 13.04.2021 parandatud taotluse, millega soovitakse Eesti rannikuvetesse Hiiumaa lähistele Hiiu mereplaneeringus märgitud vesiviljelusalale PV4 avamere kalakasvatuse rajamist. Taotluse ja sellega seotud dokumendid on registreeritud TTJA avalikus dokumendiregistris http:// jvis .ttja.ee (dokumendi viit: 16-7/ 18-2887 ). VeeS § 2 17 lg 1 alusel on hoonestusluba vajalik, kui soovitakse koormata avaliku veekogu piiritletud osa selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga. Taotlus esitati VeeS § 219 lg 4 alusel 20-päevase avaliku väljapaneku jooksul konkureeriva taotlusena Ösel Harvest OÜ ja aktsiaselts Est-Agar taotlusele. Ösel Harvest OÜ ja aktsiaselts Est-Agar taotles id ühiselt hoonestusluba avamere kala - ja vetikakasvatusele Hiiumaa mereplaneeringus märgitud vesiviljelusaladele PV3 ja PV4. Ösel Harvest OÜ , aktsiaselts Est-Agar ja Saaremere Kala AS sõlmisid 20.10.2020 ühise kokkuleppe, mille kohaselt jagati kattuvad alad taotlejate vahel ära ning Saaremere Kala AS jätkab koos kokkuleppega esitatud täpsustavas hoonestusloa taotluses märgitud alal PV4 hoonestusloa taotlemist . Saaremere Kala AS (edaspidi arendaja) planeerib alale paigaldada 16 - 24 kalakasvatussumpa koos plastikust sumbaraamidega (ujuvad pontoonid, mis on ehitatud kahest paralleelsest 450 – 500 mm läbimõõduga või kolmest paralleelsest 315 mm läbimõõduga HDPE-torust), sump asid katvad linnuvõrgud, linnuvõrgu toetusraamid, sumba raamide ankurdussüsteemid, kogu kalakasvatust piiritlevad poid ja signaaltuled. Kalakasvatuse planeeritavaks suuruseks on 22 273 000 m 2 , kuhu on kavas paigutada kas 16 või 24 sumpa, olenevalt sumba suurusest (kas 32 m või 38 m läbimõõduga). Väiksema sumba pindalaks on 796 m 2 ning suurema sumba pindalaks 1146 m 2 . Sumpade külge kinnitatakse ankruköie poid, millele on lisaks vajalik veel 50 m laiune ohutusala. Kokku on ehitisealune pindala ehk sumpade alla jääva ala pindala sumpade eeldatava koguarvu järgi 68 012,4 m 2 . Sumpade veealuste osade maht arvestusega, et vee alla ulatuv osa jääb 6 m sügavusele on väiksemate sumpade puhul kokku 114 624 m 3 ja suuremate sumpade puhul 110 016 m 3 . Koos sumbaraamide ja linnuvõrkude ja nende tugikonstruktsioonidega ulatuvad sumbad üle merepinna kuni 3 meetrit. Sumbavõrgud ulatuvad piisava sügavusega aladel kuni 6-7 meetri sügavusele. Igasse sumpa pannakse kevadel (aprillis-mais) umbes 45 000 kala, kasvatushooaja lõpuks on eluskala mass 155 tonni sumba kohta. Kalade maksimaalne tihedus sumbas on 25 kg/m 3 . Selline tihedus saavutatakse alles täiesti hooaja lõpus septembris – oktoobris, põhiosa hooajast on tihedus vahemikus: sisse panemisel 4,5 – 7,1 kg/m 3 ja septembris 15,1 -21,4 kg/m 3 . Realiseeritava kala keskmine suurus on 2,4–3,0 kg (roogitult). Selleks, et saavutada Eesti rannikuvetes soovitud kalade realiseerimissuurus, tuleb kevadel merre viia 2 aastased kalad suurusega 500–600 g. Kalade ettekasvatamine saab toimuda Eestis, Soomes või Rootsis. Alternatiiviks on uue maismaa kalakasvatuse rajamine Eestis merekasvatuste läheduses, et vähendada kalade transpordist tekkivat keskkonnakoormust ja kalade transpordiga seotud kulusid. See lahendus võimaldaks täiendava ettevõtlusvõimaluse ja töökohtade loomist Eestisse, samuti valdkonna teadmiste ja kompetentsi säilitamist ja edendamist Eestis. Kalade söötmine toimub eeldatavasti söödapraamiga, mille mahutavus on 130–240 t. Söödapraamilt söötmine võimaldab täpselt doseerida sööda kogust vastavalt kalade söögiisule ning vältida sööda kadu ja vähendada merre jõudvat täiendavat toitainete koormust. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid: X: 6510544 Y: 406889 X: 6510544 Y: 405383 X: 6509472 Y: 405383 X: 6509472 Y: 406889 T aotlus esitati VeeS § 219 lg 3 alusel Ametlikes Teadaannetes avaldatud teise hoonestusloa taotlusega samale alale ning sarnasele tegevusele . VeeS § 219 lg 4 kolmanda lause kohaselt tuleb samale alale esitatud hoonestusloa taotlusele küsida asjaomaste asutuste seisukohti juhul, kui taotlused erinevad üksteisest oluliselt. Lähtuvalt eeltoodust ei küsinud TTJA 2018. aastal peale taotluse esitamist Saaremere Kala AS taotlusele asjaomaste asutuste seisukohti. Taotleja teavitas taotletava ala asukoha muutusest koos Ösel Harvest OÜ ja aktsiaselts Est-Agar kokkuleppega 20.10.2020 ning 13.04.2021 . Vastavalt VeeS § 2 19 lg - le 6 kui hoonestusloa taotluses esitatud koormatavat ala muudetakse enne hoonestusloa menetluse algatamise otsuse tegemist, küsib pädev asutus asjaomastelt asutustelt arvamust ning teeb hoonestusloa menetluse algatamise otsuse pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Sellest lähtuvalt edastas TTJA … kirjaga nr … nimetatud hoonestusloa taotluse dokumendid arvamuse andmiseks Keskkonnaametile, Keskkonnainspektsioonile, Keskkonnaministeeriumile, Muinsuskaitseametile, Rahandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Transpordiametile , Maaeluministeeriumile, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Hiiu Vallavalitsusele. Asjaomased asutused vastasid… TTJA edastas arendajale asjaomastelt asutustelt saabunud seisukohad arendajale. Hoonestusloa menetluse algatamise otsustamine TTJA otsustab hoonestusloa menetluse algatamise VeeS § 218 lõike 1 ning § 219 lõigete 1 ja 2 alusel pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Hoonestusloa menetluse algatamine toimub vastavalt VeeS §-le 219. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 9 punkti 10 alusel peab otsustaja kaaluma keskkonnamõju hindamise vajalikkust kui avalikku veekogusse kavandatakse aastas vähemalt 200 tonni sööta kasutava intensiivkalakasvatuse rajamis t. VeeS § 2 21 lg 1 ja 2 kohaselt keeldub pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu; taotletaval alal on juba algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus, mille tulemusel antava hoonestusloa alusel ehitatava ehitise olemusest tulenevalt ei ole asjaomasele alale võimalik anda teist hoonestusluba; taotletaval alal on algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud või kui kavandatava ehitise püstitamiseks on vaja koostada riigi eriplaneering. Tuginedes KeHJS § 6 lg 2 p 1 peab otsustaja andma keskkonnamõju eelhinnangu kalamajanduse valdkonna tegevusele. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 9 p 10 alusel tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda kui kavandatakse aastas vähemalt 200 tonni sööta kasutava t intensiivkalakasvatus t. Arendaja edastatud andmete alusel kogu sööda tarbimine kavandatavas kalakasvatuses on umbes 2400 tonni aastas. TTJA koostas arendaja poolt edastatud andmete alusel ning vastavalt keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ eelhinnangu. Arvestades keskkonnamõju eelhinnangut võib kavandatav kalakasvatuse rajamine piirkonda halvendada veekvaliteedi seisundit, samuti ei ole teada kas ja kuidas mõjutab kalakasvatus piirkonna looduskaitse - ja hoiuala dele . Samuti võivad planeeritava tegevusega kaasneda sellised olulised negatiivsed keskkonnamõjud, mida käesolevas etapis pole teada. Lähtudes eelhinnangu järeldus e st on TTJA seisukohal, et hoonestusloa menetluse algatamisega tuleb algatada ka keskkonnamõju hindamine. Kalakasvatuse rajamisega seotud uuringute täpne vajadus määratakse keskkonnamõju hindamise programmis. Hoonestusloa menetluse algatamist välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole . Hoonestusloa andmise võimalikkus selgub keskkonnamõju hindamise aruande ja uuringute tulemuste alusel. Ärakuulamine TTJA saatis … kirjaga nr … haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 ja 2 alusel hoonestusloa menetluse algatamise otsuse eelnõu Saaremere Kala AS-le tutvumiseks ning arvamuse ja seisukoha andmiseks kahe nädala jooksul eelnõu kättesaamisest arvates. Kirjale oli lisatud info, kui Saaremere Kala AS tähtajaks oma seisukohta ei edasta või ei ole TTJA-d teavitanud vajadusest oma vastuskirja esitamise tähtaega pikendada, siis loetakse, et arvamused ja vastuväited hoonestusloa algatamise eelnõule puuduvad. … Otsus Lähtudes veeseaduse § 219 lg 1 ja 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1, § 6 lg 2 p 1 ja lg 4, § 9 lg 1 ja § 11 lg 2, 4, 8 ja 11, § 12 lg 1, § 18 lg 7 , Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 9 p 10 ning majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 4 lg 1 punkti 8 ja § 10 punkti 1 alusel otsustan: 1. Algatada hoonestusloa menetlus Saaremere Kala AS-i 2 2 . 10 .201 8 esitatud ja tulenevalt 20.10.2020 Saaremere Kala AS, Ösel Harvest OÜ ja aktsiaselts Est-Agar vahel sõlmitud kokkuleppest 13.04.2021 parandatud hoonestusloa taotluse alusel. 2. Algatada keskkonnamõju hindami n e ning selle käigus Natura 2000 hindamine võimalike lühi- ja pikaajaliste, kaudsete ja otseste mõjude väljaselgitamiseks kalakasvatuse ehitamise ja käitamise ajal. 3 . Täiendavate keskkonnauuringute vajadus tuleb selgitada keskkonnamõju hindamise programmi koostamise käigus. Keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta ning teadaoleva informatsiooni alusel ei ole eeldada piiriülese keskkonnamõju ilmnemist. 4 . Saaremere Kala AS-il esitada keskkonnamõju hindamise programm TTJA- le nõuetele vastavuse kontrollimiseks hiljemalt 18 kuu jooksul käesoleva keskkonnamõju hindamise algatamise otsusest arvates. Vastasel juhul jätab TTJA 22 . 10 .201 8 esitatud ja 13.04.2021 parandatud hoonestusloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle Saaremere Kala AS-le . 5 . Saaremere Kala AS-i hoonestusloa taotluse menetlus peatub kuni keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamisest teavitamiseni või KeHJS § 18 lg 7-s sätestatud asjaolude ilmnemiseni. 6 . Keskkonnamõju hindamisega seotud kulud kannab Saaremere Kala AS. Hoo n estusloa taotluse keskkonnamõju hindamise algatamisest teavitatakse 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. Adressaatide nimekiri Kaitseministeerium [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Keskkonnaministeerium [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Maaeluministeerium [email protected] Hiiumaa Vallavalitsus [email protected] Transpordiamet [email protected] Nimekirja alusel 21.06.2021 nr 16-7/18-2887-019 Hoonestusloa taotlusele ja hoonestusloa menetluse algatamise otsuse eelnõule seisukoha küsimine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) § 219-229 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle. Saaremere Kala AS esitas 22.10.2018 TTJA-le hoonestusloa taotluse, millega kavandab avamere kalakasvatust Hiiumaa lähistele Hiiu mereplaneeringus vesiviljelusalaks märgitud alale PV4. Taotlus esitati algselt nii öelda konkureeriva taotlusena Ösel Harvest OÜ ja aktsiaselts Est- Agar ühisele hoonestusloa taotlusele. Taotlejad jõudsid alade jaotamises omavahel kokkuleppele ning teavitasid 20.10.2020, et Saaremere Kala AS jätkab hoonestusloa taotlemist alal PV4. Taotleja esitas täpsustatud taotluse koos lisainformatsiooniga TTJA-le 13.04.2021. Taotlus koos koordinaatidega on lisatud käesoleva kirja lisasse. Kavandatava tegevuse puhul on tegemist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 alusel tegevusega, mille puhul tuleb koostada eelhinnang. TTJA koostatud eelhinnang koos hoonestusloa menetluse algatamise otsuse eelnõuga on lisatud käesolevale kirjale. Vastavalt VeeS § 219 lg-le 2 ja lg-le 6 otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Tuginedes eeltoodule edastame Saaremere Kala AS hoonestusloa taotluse, eelhinnangu ja hoonestusloa menetluse algatamise otsuse eelnõu arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks. Oma vastuses palume käsitleda VeeS § 219 lg 7 toodud tingimusi. Oma arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Lugupidamisega Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 (allkirjastatud digitaalselt) Kati Tamtik ehitus- ja raudteeosakonna juhataja Lisad: Hoonestusloa menetuse ja KMH algatamine EN Eelhinnang EN Liis Piper +372 667 2151 [email protected] Saaremere Kala AS kavandatava kalakasvatuse rajamise eelhinnang Saaremere Kala AS (registrikood 11310040 , edaspidi ka arendaja ) esitas 2 2 .10.20 18 ja 1 3 .04.2021 muudetud taotluse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) veeseaduse (edaspidi VeeS ) § 218 alusel hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks vesiviljelusrajatistega avamere kalakasvatuse rajamise eesmärgil. Hoonestusluba tuleb taotleda, kui kavandatava tegevusega koormatakse avaliku veekogu ehitisega, mis on kaldaga püsivalt ühendamata. Vastavalt VeeS § 219 lõikele 1 otsustab hoonestusloa menetluse algatamise TTJA. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 6 1 l õike 3 alusel annab otsustaja eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. KeHJS § 7 p unkti 2 ja § 9 l õike 1 alusel on otsustaja tegevusloa, sh hoonestusloa andja ehk TTJA. Tuginedes KeHJS § 6 lg 2 p unktile 1 peab otsustaja andma keskkonnamõju eelhinnangu kalamajanduse valdkonna tegevusele. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „ Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 9 p unkti 10 alusel keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda aastas vähemalt 200 tonni sööta kasutava intensiivkalakasvatuse rajamise tegevuste korral . Kalakasvatust planeeritakse Hiiumaa lähistele, Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu ala le PV 4 . Planeeritava s avamere kala kasvatuses on sööda tarbim is e koguseks planeeritud 2 4 00 tonni aastas. Seega on tegemist intensiivkalakasvatusega ning koostada tuleb KMH eelhinnang. Eelhinnang on koostatud hoonestusloa taotleja esitatud andmete ning Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruande aluse l ning vastavalt keskkonnaministri 16.08.2017 määrus ele nr 31 „eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ . Ülevaade kavandatavast tegevusest 1.1 Kavandatud tegevuse kirjeldus Saaremere Kala AS kalakasvatus Eestis keskendub peamiselt vikerforelli ( Oncorhynchus mykiss ) tootmisele inimtoiduks. Saaremere Kala AS kuulub AS PRFoods kontserni, AS PRFoods on noteeritud Balti NASDAQ väärtpaberibörsil. Arendaja kavandab avamere kalakasvatust Hiiu mereplaneeringus potentsiaalseks vesiviljeluse alaks märgitud alale PV4. Ala PV4 paikneb merealal, kus sügavused jäävad vahemikku 5–26 m, põhja reljeef on mitmekesine, põhi on kaetud mudaste ja savikate setetega, kohati ka kividega. Ala on merele avatud ja vette jõudvate toitainete hajumine hea. Kompleksi kuulub olenevalt ühe sumba suurusest 16–24 kalakasvatussumpa koos plastikust sumbaraamidega (ujuvad pontoonid, mis on ehitatud kahest paralleelsest 450 mm või kolmest paralleelsest 315 mm läbimõõduga HDPE-torust), sumpasid katvad linnuvõrgud, linnuvõrgu toetusraamid, sumbaraamide ankurdussüsteemid, kogu kalakasvatust piiritlevad poid ja signaaltuled. Kalakasvatuse juurde kuuluvad söödalaevad või edaspidi ka söödapraam, millel paiknevad söödahoidlad, arvutisüsteem, doseerimisüksus, õhukompressorid, söödatorud, diiselgeneraator. Kompleksid varustatakse veekvaliteedi ja keskkonnaseire poidega (veetemperatuuri ja vees lahustunud hapniku andurid, a-klorofülli ja vee läbipaistvuse seire andurid). K alakasvatuse planeeritavaks suuruseks on 22 273 000 m 2 , kuhu on kavas paigutada k as 16 või 24 sumpa , olenevalt sumba suurusest (kas 32 m või 38 m läbimõõduga) . Väiksema sumba pindalaks on 796 m 2 ning suurema sumba pindalaks 1146 m 2 . Sumpade külge kinnitatakse ankruköie poid , millele on lisaks vajalik veel 50 m laiune ohutusala . Kokku on e hitisealune pindala ehk sumpade alla jääva ala pindala sumpade eeldatava koguarvu järg i 68 012,4 m 2 . Sumpade veealuste osade maht arvestusega, et vee alla ulatuv osa jääb 6 m sügavusele on väiksemate sumpade puhul kokku 114 624 m 3 ja suuremate sumpade puhul 110 016 m 3 . Koos sumbaraamide ja linnuvõrkude ja nende tugikonstruktsioonidega ulatuvad sumbad üle merepinna kuni 3 meetrit. Sumbavõrgud ulatuvad piisava sügavusega aladel kuni 6-7 meetri sügavusele. Igasse sumpa pannakse kevadel (aprillis-mais) umbes 45 000 kala, kasvatushooaja lõpuks on eluskala mass 155 tonni sumba kohta. Kalade maksimaalne tihedus sumbas on 25 kg/m 3 . Selline tihedus saavutatakse alles täiesti hooaja lõpus septembris – oktoobris, põhiosa hooajast on tihedus vahemikus: sisse panemisel 4,5 – 7,1 kg/m 3 ja septembris 15,1 -21,4 kg/m 3 . Realiseeritava kala keskmine suurus on 2,4–3,0 kg (roogitult). Selleks, et saavutada Eesti rannikuvetes soovitud kalade realiseerimissuurus, tuleb kevadel merre viia 2 aastased kalad suurusega 500–600 g. Kalade ettekasvatamine saab toimuda Eestis, Soomes või Rootsis. Alternatiiviks on uue maismaa kalakasvatuse rajamine Eestis merekasvatuste läheduses, et vähendada kalade transpordist tekkivat keskkonnakoormust ja kalade transpordiga seotud kulusid. See lahendus võimaldaks täiendava ettevõtlusvõimaluse ja töökohtade loomist Eestisse, samuti valdkonna teadmiste ja kompetentsi säilitamist ja edendamist Eestis. Kalade söötmine toimub eeldatavasti söödapraamiga, mille mahutavus on 130–240 t . Söödapraamilt söötmine võimaldab täpselt doseerida sööda kogust vastavalt kalade söögiisule ning vältida sööda kadu ja vähendada merre jõudvat täiendavat toitainete koormust. Seos strateegiliste planeerimisdokumentidega Planeeritav tegevus on seotud Eesti üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“ ja säästva arengu strateegiaga „Säästev Eesti 21“ läbi asjaolu, et tegevus aitab suurendada ettevõtlusaktiivsust kohalikul tasemel, arendades kohalike tingimustega vastavat, paindlikku ettevõtlust ja jätkusuutlikku loodusvarade kasutust. Kavandatav tegevus arendab piirkonna majandustegevust ning loob juurde uusi töökohti tagatakse kohalike ettevõtete konkurentsivõime ja tegevuse stabiilsus. Kavandataval kalakasvatusel on otsene majanduslik kasu Eesti majandusele ja ettevõtlusaktiivsusele kalapüügi- ja töötlemise valdkonnas. Arendaja Saaremere Kala AS tegevus seostub ka Hiiumaa kalanduspiirkonna arengustrateegiaga aastateks 2015–2025. Nimetatud strateegia toob välja mh eesmärgi, tagada kohaliku kala ja kalatoodete tootmine ja pakkumine. Uuel kalakasvatusel on võimalus pakkuda kohalikele tootjatele värsket toorainet. EL sinimajanduse strateegia näeb vesiviljelust, sh kalakasvatust ühe võimalusena, kuidas vähendada maismaa ökosüsteemidele toidu ja erinevate bioloogilist päritolu toorainete tootmisest (nt biomass biokütuste tootmiseks) avaldatavat survet, mis tekib maa hõivamisest ja looduslike alade kasutussevõtust inimese tooraine- ja toiduvajaduste rahuldamiseks. Vesiviljeluse edendamine peab kaasa aitama ka põllumajandusest (looma- ja taimekasvatus) lähtuva saastekoormuse piiramisele ja vähendamisele ning looduslike kalapopulatsioonide elujõulisena säilimisele. Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia aastateks 2014–2020 seadis eesmärgiks Eestis kalakasvatuse mahtude olulise suurendamise tänasega võrreldes, seda nii kohalike tarbijate nõudluse rahuldamiseks värske kohaliku kala järele, kalatöötlemisettevõtete tooraine nõudluse rahuldamiseks ja varustuskindluse tagamiseks kui ka kala ja kalatoodete ekspordimahtude suurendamiseks. Strateegiat ei ole teadaolevalt uuendatud. Maakonnaplaneering on kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114 „Hiiu maakonnaga piirneval merealal maakonnaplaneeringu kehtestamine". Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu koostamise eesmärk oli avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata Hiiu maakonnaga piirneval merealal mereruumi üldised kasutustingimused. Viimasel ajal on tõusnud huvi mereala kasutamiseks uutel otstarvetel, näiteks tuuleenergeetika, laineenergeetika ja vesiviljeluse arendamiseks. Maakonnaplaneeringus on kirjeldatud, et mereala planeerimise eesmärk on uute ja traditsiooniliste kasutusviiside merealale paigutamine nii, et erinevad tegevused ei satuks omavahel konflikti ning ühtlasi oleks tagatud ka looduskeskkonna hea seisundi säilimine. Hiiumaa merealade planeeringu kohaselt tuleb vesiviljeluse arendamiseks: • iga juhtumi puhul otsustada KMH vajalikkus ning vajadusel määrata mõjutavate tegurite (toitainete bilanss, võõrliikide soodustamine jms) modelleerimisvajadus; • miiniohu vältimiseks tuleb läbi viia võimalik miiniohu välja selgitamine planeeritud vesiviljeluse alad PV2 ja PV4; • vesiviljelusala kattumisel veeliiklusalaga tuleb koostöös Veeteede Ametiga otsustada võimaliku veeliiklust takistava objekti/tegevuse asukoht, suurus, piirangu aeg; • vesiviljelusala kattumisel kalapüügi huviga tuleb koostöös huvigruppidega otsustada tegevuse asukoht, suurus ja vastastikune mõjutuse/piirangu aeg; • vesiviljelusala kavandamisel teha koostööd Muinsuskaitseametiga, et selgitada välja võimalik kattumine avastatud mälestistega. Saaremere Kala AS kavandatav tegevus on Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga kooskõlas. Kavandatav tegevus on kooskõlas Hiiumaa arengustrateegiaga 2020+, mille keskmes on Hiiumaa elanik. Strateegia valdkondlikud visioonid lähtuvad üldisest visioonist ja toetuvad olulistele alusväärtustele, milleks üks on aktiivne ettevõtlus sh: • Kohanev ja mitmekesine ettevõtlus • Traditsioonilise ettevõtluse väärtustamine (kalandus ja väikelaevandus) • Uue ettevõtluse toetamine (IT, kaugtöö , teadmuspõhine ettevõtlus) • Energeetiline sõltumatus (puit, biomass , tuul, päike) • Rohemajandus. 1.3 Ressursside kasutamine ja jäätmed Kavandatava tegevusega ei ole ette näha teiste loodusressursside kasutamist peale mer e . Põhiline energiakasutus tuleneb söödapraami kasutamisest. Samuti tekitab söödapraam müra ja vibratsiooni, kuid eeldatavalt ei häiri see elanikkonda. Jäätmete teke tuleb ära lahendada keskkonnamõju hindamisel ning projekteerimisel. Praamidel tekkiv reovesi tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Rajatise ehituseks kasutatakse loodusvarasid mahus, mis ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju. 1.4 Energiakasutus Taotleja informatsiooni kohaselt on kalakasvatuses ü ldjuhul on kõik madalpinge seadmed 12-24 V ning nende jaoks vajalik energia toodetakse päikesepaneelide või minituulegeneraatoritega (800W). Juhul, kui kalade söötmine toimub praamiga, siis praami peal on diiselgeneraato r. M oodsamate praamide peal kasutatakse hübriidenergiat ehk diiselgeneraator + päikesepaneelid. Juhul, kui söötmine toimub laevaga, siis kasutatakse laevamootori hüdropumpa , millega käivitatakse söödapuhurid. Energiat on vaja andurite, kaamerate ja hülgepeletite jaoks ja söötmisseadmete käivitamiseks, söödapraamil või söötmislaeval on oma generaator. 1.5 Heide vette ja pinnasesse , õhusaaste, müra K alakasvatuse puhul võivad keskkonnamõjud avalduda seoses äratarbimata toidu, väljaheidete ning kasutatavate kemikaalidega. Orgaaniliste jäätmete settimise tõttu võib halveneda ümbritseva vee läbipaistvus, väheneda hapnikutase ja kasvada toitainete sisaldus vees. Seega võib kalakasvatuste rajamine mõjutada kasvatuste lähipiirkonna toitainete biogeokeemilist tsüklit, mis võib halvimal juhul põhjustada muutusi vee-elustiku struktuuris. Arendaja esitatud andmete kohaselt lisandub eeldatavalt aastas vette keskmise toodangumahu korral lämmastikku N= [(5,82x2400) - (2,75x2135)]/100%=81,064 (tonni) ning üldfosforit P= [(0,6x 2400) – (0,4x2135)]/100%=5,86 (tonni). Sõltuvalt konkreetse aasta tingimustest võib lisanduv juurdekasv ning vette lisanduvate toitainete määr varieeruda 5-8%. Kasutamata jäävate ja väljaheidetega merre jõudvate toitainete negatiivne mõju võib läbi vee toitelisuse kasvu, läbipaistvuse vähenemise ja põhjalähedases veekihis hapnikukao tekitamise avalduda: 1. Veekvaliteedile – veekogumi seisundinäitajate halvenemine; 2. Põhjaelustikule – liigiline koosseis ja arvukus; 3. Merekaladele, vee- ja rannikulindudele – läbi toiduahela, elu- ja sigimispaikade seisundi halvenemise, läbi käitumise muutuste; 4. Rannikumaastikele – maastike taimkatte ja välisilme muutused; 5. Inimese heaolule – visuaalne häiring, konkurents ressurssidele (ökosüsteemiteenused, sh mereruum). Keskkonnamõju hindamise käigus kavatseb arendaja hinnata võimalus t ja vajadus t piirkonnast võõrliikide nagu nt ümarmudil väljapüüdmiseks , mis oleks üheks toitainete ringluse põhimõttest lähtuv keskkonnamõju leevendusmeetmeid. Lisaks vähendab söötmise keskkonnamõju kalakasvatuses toitainete ringluse põhimõtte rakendamine sööda valikul. Saaremere Kala AS planeerib söödana kasutada Läänemerest püütud kalast toodetud kalajahust ja -õlist valmistatud söötasid. Soomes läbiviidud analüüsid näitavad selle põhimõtte rakendamise positiivset mõju koormuste vähendamisele ja selle kaudu merekeskkonna kaitse eesmärkide saavutamisele. Vastavalt kinnitatud veemajanduskavadele aastateks 2015–2021 , ja veemajanduskava meetmeprogrammile oli Kassari- Õunaku rannikuvee kogumi puhul eesmärgiks hea koondseisundi saavutamine aastaks 2015 (saavutamata, pikendatud aastani 2027) ja halva seisundistaatuse säilitamine aastani 2021. Hiiu maakonnaga piirnevate merealade eutrofeerumise koondhinnang 2017. aastal TTÜ meresüsteemide instituudi poolt teostatud analüüsi „EL merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ) kohane merekeskkonna seisundihinnang teemadel eutrofeerumine ja hüdrograafilised muutused“ tulemuste alusel toob välja, et tegevuseks valitud asukohtadega kattuva Soela väina veekogu mi seisund on halb, sellega idas otseselt kokkupuutuva veekogumi Kassari- Õunaku laht seisund aga kesine. Nimetatud analüüsi kohaselt on eelnimetatud veekogumitega piirnevate merealade seisundihinnang eutrofeerumise koondhinnangu alusel väga halb. Seega tuleb k alakasvatuse keskkonnamõjude hindamisel kindlasti hinnata hoovuste liikumist piirkonnas ja sellega seotult kalakasvatusest pärineva saaste koormust ja levikusuunda, et kindlaks teha, millist rannikumere veekogumit ja/või avamere ala kavandatav kalakasvatus mõjutab, kui suur see mõju on, kas see seab ohtu keskkonnaeesmärkide saavutamise ning milliste meetmetega on negatiivsete mõjude ilmnemist võimalik vältida. Hinnata tuleb olemasolevat reostuskoormust ja reostusallikaid. Kavandatav tegevus ei avalda pinnasele olulist negatiivset mõju, kuna kavandatavad rajatised asuvad avamerel. Arendajal on vajalik taotleda ka vee erikasutusluba tahkete ainete merre uputamiseks ning kalakasvatuseks. Eeldatavalt lisab kalakasvatus veekogumisse täiendavaid toiteaineid ning ei saa välistada mõju pinnaveele (Läänemeri). Seega on vajalik hinnata kavandatava tegevuse mõju merekeskkonnale. Taotluse andmete kohaselt ei ole sumpadest tulenevat õhusaastet ette näha. Kaudne mõju on kalakasvatuse lahenduse väljatöötamisel, ehitamisel, jäätmete käitlemisel ja kõrvaldamisel, toodete töötlemisel, turustamisel ja jaotamisel. Eeldatavalt lisab kalakasvatuse söödapraam ja transpordil kasutatav kütus täiendavaid saasteainete voogu õhku, kuid see jääb mitteolulisele tasemele ja võib välistada olulise mõju välisõhukvaliteedile. Ebameeldiva lõhnana võib esineda loomulik kalalõhn, kuid selle esinemist võib pidada väheoluliseks ning lõhna jälgimine ja mõõtmine ei ole vajalik. Kuna avamere kalakasvatuse puhul ei ole tegemist tööstusega, ei ole pidevat müra esinemist ette näha. Müra esineb seoses praamide ja söödapumpade kasutamisega. Eeldades, et kalakasvatuses kasutatavad praamid sõidavad piirkiirusega, võib lisanduvat laevaliiklust ja selles tulenevat müra pidada väheoluliseks. Vähene vibratsioon võib esineda kalakasvatuse ehitamise ajal, kuid tegemist on lühiajalise ja ajutise vibratsiooniga, mille mõju võib pidada väheoluliseks. Valguse ja kiirguse mõju ei ole ette näha. 1.6 Avariiolukordade esinemine , suurõnnetuste oht Tegevusega kaasnevad avariiolukorrad võivad olla tingitud ehitusperioodil ehitusmasinate ja laevade poolt põhjustatud õli- ja kütuseleketest. Mõju on välditav, kui kasutatavad ehitusmasinad ja laevad on tehniliselt korras ning nõuetekohaselt hooldatud. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike kütuse- ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks. Taotluses toodud andmete põhjal ei ole ette näha, et kavandatavad objektid või tegevused võiksid endaga kaasa tuua selliseid avariiolukordi või avariiheiteid, millega kaasneb oluline keskkonnakahju või kahju inimeste tervisele. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed ning võimalike avariiolukordade korral reageerimisstsenaariumid on vajalik projekteerimise käigus läbi kaaluda. Tegemist ei ole suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega. Samuti ei asu lähipiirkonnas ühtegi suurõnnetuse ohuga ja ohtlikku ettevõtet. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 2.1 Maakasutus Projekti eelistatud asukohaks on valitud Läänemeri Hiiumaa ranniku lähistel. Ala on Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus märgitud kui vesiviljeluse arendamiseks sobivad ala PV4 . Avamere kalakasvatuse asukoha valikul on lähtutud teenindavate sadamate lähedusest ja ala sobivusest kavandatud avamere kalakasvatuseks. Kavandatud kalakasvatus asub avameres . 2.2 Mõju loodusvaradele Planeeritav tegevus ei oma mõju registrisse võetud looduvaradele, kuna kalakasvatuse asukohas ei asu loodusvarasid. 2.3 Keskkonna vastupanuvõime PV 4 ala mõjupiirkonna vahetus läheduses asuvad Vanamõisa lahe hoiuala (u 2,5 km kaugusel) , Natura 2000 alad : Raudrahu, Klaasrahu loodualad (u 5 km kaugusel) ja Vanamõisa loodusala ning Vanamõisa linnuala (u 2,5 km kaugusel) . Vanamõisa lahe hoiuala (KLO2000048) maismaa pind 409,5 ha, veeosa pind 1080,3 ha. Kaitse eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), suurte ja madalate lahtede (1160), väikesaarte ja laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), taimestunud kivirandade (1220), kadastike (5130) ja vanade loodusmetsade (9010*) kaitse ning EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ning I lisas nimetamata, kaitset vajavate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: piilpart (Anas crecca ), hallhani e roohani ( Anser anser ), kivirullija ( Arenaria interpres ), valgepõsk-lagle ( Branta leucopsis ), liivatüll ( Charadrius hiaticula ), merikotkas ( Haliaeetus albicilla ) ja punajalg-tilder ( Tringa totanus ). Raudrahu loodusala EE0040499 , veeosa pindala 983,8 ha. Loodusdirektiivi lisas I nimetatud kaitstav elupaigatüüp on karid (1170). Loodusdirektiivi lisas II nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on hallhüljes ( Halichoerus grypus ). Klaasrahu loodusala (EE0040141 ), veeosa pindala on 2688,4 ha. Loodusdirektiivi lisas I nimetatud kaitstav elupaigatüüp on karid (1170). Loodusdirektiivi lisas II nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on hallhüljes ( Halichoerus grypus ). Vanamõisa loodusala (EE0040113) , maismaa pindala on 464,1 ha, veeosa pindala 1075,9 ha. Loodusdirektiivi lisas I nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), kadastikud (5130) ning vanad loodusmetsad (*9010). Vanamõisa linnuala (RAH 0040113), maismaa pindala 454,2 ha, veeosa pindala 1085,8 ha. L iigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on piilpart (Anas crecca ), hallhani e roohani ( Anser anser ), kivirullija ( Arenaria interpres ), valgepõsk-lagle ( Branta leucopsis ), liivatüll ( Charadrius hiaticula ), merikotkas ( Haliaeetus albicilla ) ja punajalg-tilder ( Tringa totanus ); Saaremere Kala AS kalakasvatuse rajamisel PV4 alale võib olla mõju kaitstavale elupaigatüübile karid (1170). Vesiviljelusfarmi rajamisel on tõenäoline elupaikade otsene füüsiline kahjustamine rajatiste ja seadmete püstitamisel, millega võib kaasneda bentiliste koosluste kahjustamine. Settiva orgaanilise aine tõttu on võimlik vee läbipaistvuse halvenemine ja toitainete kontsentratsioonide suurenemine vees ja setetes, mis omakorda võib kaasa tuua muutusi põhjaelustiku koosluste struktuuris. Madalas vees ei jõua häguse vee tõttu päikesekiired põhjataimestikuni, mille tõttu aeglustub nendes fotosünteesi intensiivsus. Orgaanilise aine kontsentratsiooni tõus vees võib põhjustada põhjaloomastiku, kõigepealt filtreerijate , biomassi ja arvukuse kasvu. Kemikaalide kasutamisega suurtes kogustes on võimalik häirete teke põhjaloomastiku elutegevuses. Kalade põgenemine kalakasvatustest võib põhjustada bioloogilise mitmekesisuse langust, soovimatuid geneetilisi muutusi looduslikes populatsioonides, haiguste levikut, muutusi elupaiga ja sellele iseloomulike koosluste struktuuris ning kohalike liikide välja tõrjumist. Eeldatavat võib PV4 alal liikuda hallhüljes. Hallhüljes kuulub III kaitsekategooriasse ning on kaitstav ka loodusdirektiivi (II ja V lisa) alusel. Hallhüljeste kaitse tegevuskava kohaselt k avandatava kalakasvatuse piirkonda hallhüljeste lesilaid ei jää. Kindlasti läbivad hallhülged alasid rännetel ning külmade talvede korral kasutavad alasid jääl poegimiseks. Viigerhüljeste esinemine aladel on ilmselt seotud eeskätt nende toitumisrännetega aga ka populatsioonide vaheliste rännetega. Hiiu mereplaneeringu KSH aruandes on välja toodud, et k alakasvatuste rajamine hüljeste püsielupaikade lähedal võib meelitada hülgeid, kes on võimelised tekita m a kahju vesiviljelusfarmidel e. S elle leevendamiseks on vaja rakendada hülgeid eemale peletavaid meetmeid. Vesiviljelusalade potentsiaalne negatiivne mõju linnualade seisneb veekvaliteedi potentsiaalses halvenemises, mis võib mõjustada linnuala mereosa elustikku. Samuti võib vesiviljelusalade loomisega kaasneda liiklus ja seega ka häirimine hoiuala territooriumil. Kuna vesiviljelusalad suurendavad mere eutrofeerumise ohtu, siis läheb planeeritav tegevus osaliselt vastuollu ka olemasoleva Väinamere hoiuala kaitse - eesmärkidega. Hiiumaa jääb veelindude jaoks väga olulisele Ida-Atlandi rändeteele. Ida-Atlandi rändetee ühendab 75 maailma riiki ja seda kasutab kokku 297 linnuliiki, Eestit läbival juhtharul on liike &gt;200. Ümber Hiiumaa käib elav veelindude ränne kevadel märtsist maini ja sügisel augustistnovembrini. Siis näeb siin arvukalt läbirändavaid kaure, alklasi, parte, hanesid, laglesid ja kurvitsalisi. Kevadrändel kohtab Ristnas näiteks tuhandeid kaure ja mustlaglesid päevas, sügisrändel on parimatel päevadel loendatud kuni paar tuhat alki. Maa-ameti kaardirakenduse alusel asu b kavandatud tegevuse piirkonnas Hiiu mereplaneeringus veealuse kultuuriväärtusega asjade uputamisala PU4. Samuti asub kavandatud tegevuse asukohast umbes 2,3 km kaugusel arheoloogimälestis nr 30968 ( Štšit vrakk ). Nimetatud objektid jäävad kalakasvatusest aga piisavalt kaugele, et olemasoleva informatsiooni kohaselt pole põhjust eeldada märkimisväärset mõju kultuuripärandile. Kui ehitustööde käigus ilmneb kultuuriväärtusega leide või arheoloogiline kultuurkiht, tuleb järgida muinsuskaitseseaduse nõudeid. Projektiala asub avamerel ning kavandatava tegevuse vahetus läheduses ei asu elamuid, seega planeeritav tegevus eeldatavasti ei mõjutada elamuid. Oht inimese tervisele avaldub kalakasvatuse rajatiste paigaldamisel ja eemaldamisel merest. Kalakasvatuses ei kasutata ohtlik k e aineid, ega teki ohtlikke jäätmeid, mis võiksid kujutada ohtu inimese tervisele. Kavandatav tegevus loob kohalikele eeldatavalt uusi töökohti, mis avaldab kindlasti positiivset mõju inimese heaolule ja varale. Juhul kui järgitakse kõiki ohutusnõudeid, siis on võimalike õnnetusjuhtumite esinemise tõenäosus väike. Natura 2000 eelhindamine Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruande koostamisel viidi läbi Natura eelhindamine , mille järeldused ja soovitused on koondatud KSH aruande lk 179-214. Käesolevas eelhinnangus kasutatakse KSH aruandes toodud tulemusi. Eelhindamise käigus on hinnatud mõjusid Hiiu maakonna merealal asuvatele loodusdirektiivi lisas I nimetatud elupaigatüüpidele ja lisas II nimetatud liikidele, mis on Natura 2000 alade kaitse-eesmärkideks. Saaremerekala AS kavandatav kalakasvatus e lähedale jäävad järgmised loodusalad ja loodusalade kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüübid ning liigid: V anamõisa linnuala (EE0040113) piilpart (Anas crecca ), hallhani e roohani ( Anser anser ), kivirullija ( Arenaria interpres ), valgepõsk-lagle ( Branta leucopsis ), liivatüll ( Charadrius hiaticula ), merikotkas ( Haliaeetus albicilla ) ja punajalg-tilder ( Tringa totanus ); V anamõisa loodusala ( EE0040113 ) 1140 (pagurannad) , 1150* (rannikulõukad) ja 1160 (laiad madalad lahed) ; Raudrahu loodusala (EE0040499) 1170 (karid), hallhüljes; Klaasrahu loodusala (EE0040141) 1170 (karid), hallhüljes . Vesiviljelusalade puhul käsitleti neid alasid, millest tingitud mõju on kõige tõenäolisem lähedal asuvatele loodusaladele. Tegelikult vaatamata vesiviljelusala asukohast, sellest kaasnev mõju kasvatavate liikide põgenemise juhul võib ulatuda kogu Hiiumaa ümber asuvale merealale ning ka sellest väljapoole. Hetkel peaaegu puuduvad mingid andmed Hiiumaa merealale planeeritavate vesiviljeluste kohta, mille tõttu tegevuse mõjude põhjalikum hindamine on raskendatud , kuid samas vajalik . 3.1 Mõjud loodusaladele Loodusalade eelhindamise tulemusena on jõutud järeldusele, et mõningane negatiivne mõju loodusaladele ja nende kaitse-eesmärkidele võib kaasneda mitme planeeritava tegevuse elluviimisega. Kavandatavate tegevuste mõjud võivad kaasneda nii ehitus- kui ka ekspluateerimisetapi käigus. Potentsiaalne negatiivne mõju seisneb elupaikade seisundi halvenemisel intensiivistunud eutrofeerumise tagajärjel. Võimalik negatiivne mõju elupaiga ja selle tunnusliikide heale seisundile võib ilmneda võõrliikide põgenemise korral. Samuti tekib lühiajaline p otentsiaalne negatiivne mõju heljumi tõttu ehitusstaadiumis. Vanamõisa loodusalale on võimalik kumulatiivne mõju, kui üheaegselt toimub vesiviljelusala PV4 arendamine ja kaabli paigaldamine tuuleenergia tootmise ala PT7 ja Nõrga neeme vahel. Tänu vesiviljelusala kaugusele loodusala dest , on negatiivne mõju vähetõenäoline , kuid vajab KMH käigus siiski asjakohast ja täpsemat hindamist. Täpsemalt on loodusalade mõju hindamist kirjeldatud KSH aruande tabelis 5.1 lk 179-190. Hiiu mereala planeeringus vesiviljelusaladena märgitud aladele on esitatud teisigi kalakasvatuse hoonestusloa taotluseid . Kasvatus t e ehitamine ei ole käesoleva eelhinnangu koostamise ajaks realiseerunud, kuid kumulatiivse mõju puhul tuleb arvestada võimalusega, et piirkonda kavandatakse ka teis i kalakasvatu si, mis võivad koostoimes avaldada negatiivset mõju . 3.2 Mõjud linnualadele Hiiu mereala KSH aruande kohaselt võivad Saaremerekala AS kavandatud tegevuse asukohas esineda Natura linnualade kaitse-eesmärkiks olevatest lindudest piilpart, hallhani, valgepõsk-lagle, liivatüll, merikotkas, punajalg-tilder. KSH aruande kohaselt vesiviljeluse väljaehitamine eelpool nimetatud liikidele negatiivset keskkonnamõju ei avalda. Linnualade eelhindamise tulemusena on jõutud järeldusele, et puuduliku andmestiku tõttu ei ole võimalik anda lõpphinnangut kavandavate tegevustega kaasnevate mõjude kohta. Linnualade kaitseeesmärgiks olevatele liikidele võib kaasneda vesiviljelusalade loomisega linnualale territooriumile (PV1) või selle vahetusse lähedusse (PV2 ja PV4), mis võib halvendada vee kvaliteeti linnualal ja seeläbi mõjutada seal toituvaid linde. Veeliiklusalade kasutamine toob meres toituvatele lindudele kaasa suurenenud õlireostuse ohu ning häirimise, millest esimene kujutab endast potentsiaalset ohtu linnualade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ning on eriti ohtlik talvisel perioodil. Ka häirimise mõju suureneb talvel, kui laevad liiguvad vaid jäävabadel aladel, kuhu kontsentreeruvad ka toituvad linnud. Samas vähendab laevaliikluse suunamine kindlatele veeliiklusaladele õnnetuste toimumise tõenäosust ja seeläbi ka naftaproduktide reostuse tekke tõenäosust. Lisaks on linnualade piiresse kavandatud vaid väikelaevadele mõeldud veeliiklusalad (v.a Selgrahu püsielupaiga loodeosa läbiv veeliiklusala). Seetõttu on edaspidistes etappides vajalik läbi viia Natura asjakohane hindamine järgnevate tegevuste juures: vesiviljelusalad PV1, PV2 ja PV4. Kuna ei ole teada täpselt kavandatava avamere kalakasvatuse reostuskoormust ning mõju suurust ja selle tulemusel ka mõju Natura 2000 aladele, siis TTJA hinnangul tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine ning Natura asjakohane hindamine, mis näitab , kas ebasoodne mõju Natura aladele avaldub või mitte ja millises ulatuses. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Mõju avaldub eelkõige merekeskkonnale. K eskkonnamõjud võivad eelkõige avalduda seoses äratarbimata toiduga, väljaheidete ning ekspluateerimisel kasutatavate kemikaalidega. Orgaaniliste jäätmete settimise tõttu võib halveneda ümbritseva vee läbipaistvus, väheneda hapnikutase ja kasvada toitainete sisaldus vees. Seega võib kalakasvatuste rajamine mõjutada kasvatuste lähipiirkonna toitainete biogeokeemilist tsüklit. K una Hiiu merealal puuduvad nii konkreetsed keskkonnauuringud , siis on vesiviljelusega seotud võimaliku mõju ulatus praegu ebaselge. Viimaste hinnangute põhjal on Hiiu mereala veekvaliteet määratud suures ulatuse Läänemere vee üldise seisundiga ja vähem lokaalsete mõjudega. Iga arenduse puhul on vajalik hinnata kasvatuste poolt tekitatavat täiendavat toitainete koormust. Lühiajaliselt kaasneb mõju ehitusperioodil, mil toimub rajatiste püstitamine ja eemaldamine. Kalakasvatuse rajatised eemaldatakse talve saabudes ja peale kalade turustamist merest ning paigaldatakse uuesti kevadel. Piiriülest mõju kalakasvatuse rajamisega ette ei ole näha. Kuna piirkonnas võib liikuda hallhüljes, kelle oluliseks puhkealaks on Raudrahu ning Klaasrahu, siis tuleb keskkonnamõjuhindamise käigus täpsemalt hinnata kalakasvatuse rajamisega kaasnevaid mõjusid ka hallhüljestele. Tõenäoline on, et sõltuvalt sisestavate toitainete koguste suurusest liigub osa kasvandusse lisatud toitainetest edasi ümbritsevasse merre, kus see hakkab mõjutama sealset elustikku, k.a. kalu. Sama teed liiguvad kasvanduses tekkivad jäätmed (väljaheited, surnud orgaanika). Need (lisa)toitained loovad antud piirkonnas soodsa keskkonna vetikate kasvuks, mis pikas perspektiivis suurendab eutrofeerumist ja seeläbi vähendab vee kvaliteeti . Lisaks toitainetele võivad keskkonda sattuda ka erinevad keemilised ühendid või nende jäägid, mida kasutatakse kalakasvandustes kalade parasiitide, näiteks limuste, hävitamiseks (nt. Ivermectin ) ja kasvatatavate isendite üldise tervisliku seisundi, välimuse, produktsiooni parandamiseks jne. Sel eesmärgil kasutatakse näiteks antibiootikume, pestitsiide, hormoone, värvipigmente, mineraale ja vitamiin e . Sellised ained võivad kuhjuda setetesse või bioakumuleeruda organismidesse ning mõjutada seeläbi nii kohalikke kalu kui nende toidubaasi. Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva mõju suurus ei ole teada ja ei saa välistada ohtu keskkonnale. Mõju on kõige suurem kalade toitmisel, mille tagajärjel võib suureneda orgaanilise aine kontsentratsioon merevees. Lisaks toiteelementide kontsentratsiooni kasvule on oluline arvestada toiteelementide suhtelist sisaldust (N:P suhe) veekogumis. Seega on vajalik keskkonnamõju ruumilist ulatust hinnata lisaks kavandatava tegevuse alale ka ümbritseval alal sealjuures hinnata seda erinevate mõjude osas erinevas ruumilises ulatuses , sh lähedal asuvate Natura alade suhtes , kus konkreetset mõju saab lugeda oluliseks. Kumulatiivne mõju on võimalik üheaegsel tuulepargi rajamisel ja vesiviljelusalade arendamisel, mis võib põhjustada heljumi ja orgaanilise aine suuremaid kontsentratsioone vees. Lisaks tuuleparkide arendamisele, on Hiiu mereala vesiviljelusaladele esitatud ka tei si hoonestusloa taotlus eid kalakasvatuse rajamiseks, mis eelkõige või vad realiseerumisel mõjutada negatiivselt vees leiduvate toitainete hulka. Välistama peab vesiviljelusala rajamise ja tuulepargi ehitustööde samaaegset teostamist lindude pesitsemisperioodil aprillist juuli lõpuni. Planeeritav kalakasvatus avaldab ilmselt positiivset mõju kohalikule elanikkonnale, kuna loob uusi töökohti ning mitmekesistab inimeste toidulauda. Järeldus Saaremere Kala AS kavandatav tegevus on kooskõlas Hiiumaa merealade planeeringuga ning projekti ellu viimisel tuleb Hiiu maakonnaplaneeringus toodut arvesse võtta. Kalakasvatuse ehituseks kasutatakse loodusvarasid mahus, mis ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju, kuid eeldatavalt lisab kalakasvatus veekogumisse täiendavaid toiteaineid ning ei saa välistada mõju pinnaveele (Läänemeri). Seega on vajalik hinnata kavandatava tegevuse mõju merekeskkonnale ning arvesse võtta ka samasse piirkonda planeeritava te teiste kalakasvatuse võimalikke kumuleeruvaid mõjusid . Eeldatavalt lisab kalakasvatuse söödapraam ja transpordil kasutatav kütus täiendavaid saasteainete voogu õhku, kuid see jääb mitteolulisele tasemele ja võib välistada olulise mõju välisõhukvaliteedile. Tavapärase töö käigus ei teki ebameeldivaid lõhnu ning lõhnade pidev jälgimine ja mõõtmine ei ole vajalik. Müra ja vibratsiooni võib esineda ehituse ajal ning laevade kasutamisel, kuid eeldatavalt on tegemist väheolulise mõjuga, mis on ajutine. Kavandatava tegevuse mõju müratasemele piirkonnas on väheoluline. Kui jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseadust, selle alamaktide nõudeid , siis olulist negatiivset keskkonnamõju ei teki. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed ning võimalike avariiolukordade korral reageerimisstsenaariumid tuleb projekteerimise käigus läbi kaaluda. Tegemist e i ole suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega. Samuti ei asu lähipiirkonnas ühtegi suurõnnetuse ohuga ja ohtlikku ettevõtet. E i saa välistada mõju Vanamõisa lahe hoi u alale, Vanamõisa loodusalale, Vanamõisa linnualale, Raudrahu loodusalale ning Klaasrahu loodusalale , mistõttu tuleb läbi viia Natura hindamine. Kalakasvatus tuleb rajada selliselt, veekvaliteedi muutus oleks väike või puuduks täiesti ning ei tooks kaasa muutusi mereelustikule. Kavandatava kalakasvatuse alal suureneb orgaaniliste jäätmete settimine, mille tõttu võib halveneda ümbritseva vee läbipaistvus, väheneda hapniku tase ja kasvada toitainete sisaldus vees. Seega võib kalakasvatuste rajamine mõjutada kasvatuste lähipiirkonna toitainete biogeokeemilist tsüklit, mis võib halvimal juhul põhjustada muutusi vee-elustiku struktuuris. Seetõttu tuleb hinnata kavandatava tegevuse võimalikku mõju, sh kaudset ja koosmõju, piirkonna vee-elustikule ning ka taimestikule ja loomastikule. Kumulatiivne mõju on võimalik üheaegsel tuulepargi rajamisel ja mitme vesiviljelusala arendamisel, mis võib põhjustada heljumi ja orgaanilise aine suuremaid kontsentratsioone vees. Välistama peab vesiviljelusala rajamise ja tuulepargi ehitustööde samaaegse teostamist lindude pesitsemisperioodil aprillist juuli lõpuni. Projektiga kavandatava elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole teada. Kalakasvatuse rajamise sotsiaalse mõju ruumiline ulatus on suur , sest loob juurde töökohti. Seega kavandatav tegevus mõjutab positiivselt piirkonna arengut. Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt piiriülest keskkonnamõju. Taotleja on teavitanud TTJA-d, et koostöös keskkonnaeksperdiga planeerib keskkonnamõju hindamise käigus läbi viia vähemalt järgmised uuringud: Veekogumite tegevuseelse seisundi hindamine – olemasolevate uuringute ja hinnangute alusel, vajadusel keemilised analüüsid soovitud tegevuskohas erinevatest veekihtidest ja setetest, vastavalt keskkonnamõju hindamise programmis täpsustatule. Hüdrodünaamiliste protsesside uuring – hoovused ja lainetus tegevuseks valitud piirkonnas. Setete ja saasteainete leviku modelleerimine valitud alternatiivide puhul, vastavalt keskkonnamõju hindamise programmis täpsustatule. Põhja uuringud – olemasolevate uuringute ja andmete alusel hinnata põhja iseloomu ja valida sobivaimad kohad tegevuseks. Sealhulgas muinsuskaitseliste piirangute ja ohtude hindamine (vrakid, miinid)Transpordiameti sonariandmete alusel. Olemasolevate andmete ja uuringute põhjal hinnata keskkonnamõjud alternatiivsetes kohtades ja/või alternatiivsete tehnoloogiate korral. Natura hindamine keskkonnamõju hindamise osana. Kokkuvõt tes leiab TTJA, et kuna hoonestusloa taotlusmaterjalide põhjal ei ole võimalik välistada kavandatava tegevusega kaasneda võivat olulist keskkonnamõju, sh Natura 2000 aladele, on keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamine põhjendatud. Saatja: Liis Piper <[email protected]> Saadetud: 21.06.2021 15:51 Adressaat: <[email protected]>; MKA info <[email protected]>; <[email protected]>; RAM Info <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; info keskkonnaamet ee <[email protected]>; <[email protected]>; MKM info <[email protected]> Koopia: <[email protected]> Teema: Dokumendi nr 16-7/18-2887-019 edastamine Tere Edastame Teile dokumendi 16-7/18-2887-019. Lugupidamisega Liis Piperehitus- ja raudteeosakonna peaspetsialist+372 667 2151 | [email protected] | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve AmetEndla tn 10A, 10122 Tallinn Adressaatide nimekiri Kaitseministeerium [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Keskkonnaministeerium [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Maaeluministeerium [email protected] Hiiumaa Vallavalitsus [email protected] Transpordiamet [email protected] Nimekirja alusel 21.06.2021 nr 16-7/18-2887-019 Hoonestusloa taotlusele ja hoonestusloa menetluse algatamise otsuse eelnõule seisukoha küsimine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) § 219-229 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle. Saaremere Kala AS esitas 22.10.2018 TTJA-le hoonestusloa taotluse, millega kavandab avamere kalakasvatust Hiiumaa lähistele Hiiu mereplaneeringus vesiviljelusalaks märgitud alale PV4. Taotlus esitati algselt nii öelda konkureeriva taotlusena Ösel Harvest OÜ ja aktsiaselts Est- Agar ühisele hoonestusloa taotlusele. Taotlejad jõudsid alade jaotamises omavahel kokkuleppele ning teavitasid 20.10.2020, et Saaremere Kala AS jätkab hoonestusloa taotlemist alal PV4. Taotleja esitas täpsustatud taotluse koos lisainformatsiooniga TTJA-le 13.04.2021. Taotlus koos koordinaatidega on lisatud käesoleva kirja lisasse. Kavandatava tegevuse puhul on tegemist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 alusel tegevusega, mille puhul tuleb koostada eelhinnang. TTJA koostatud eelhinnang koos hoonestusloa menetluse algatamise otsuse eelnõuga on lisatud käesolevale kirjale. Vastavalt VeeS § 219 lg-le 2 ja lg-le 6 otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Tuginedes eeltoodule edastame Saaremere Kala AS hoonestusloa taotluse, eelhinnangu ja hoonestusloa menetluse algatamise otsuse eelnõu arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks. Oma vastuses palume käsitleda VeeS § 219 lg 7 toodud tingimusi. Oma arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Lugupidamisega Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 (allkirjastatud digitaalselt) Kati Tamtik ehitus- ja raudteeosakonna juhataja Lisad: Hoonestusloa menetuse ja KMH algatamine EN Eelhinnang EN Liis Piper +372 667 2151 [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel