dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 21. juuni 2021
Viit
1.15-5/2021/3916-1
Registreeritud
21. juuni 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2021
Vastutaja
Tõnis Laks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Teede- ja raudteeosakond)
Lahendamise tähtaeg
21. juuli 2021

Failid

  • 📎E-kiri.pdf78 KB
  • 📎ERAA pöördumine valitsuse poole.asice847 KB
  • 📎Lisa ERAA pöördumisele.pdf542 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Andres Tootsman <[email protected]> Saadetud: 21.06.2021 15:33 Adressaat: <[email protected]>; Taavi Aas <[email protected]>; Andres Sutt <[email protected]>; <[email protected]>; Keit Pentus-Rosimannus <[email protected]> Koopia: <[email protected]>; MKM info <[email protected]>; <[email protected]>; RAM Info <[email protected]>; Jaak Kivisild <[email protected]>; Ermo Perolainen <[email protected]>; Indrek Lindsalu <[email protected]> Teema: Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) pöördumine Eesti Vabariigi peaminister pr Kaja Kallas EV Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Minister hr Taavi Aas Minister hr Andres Sutt EV Rahandusministeerium Minister pr Keit Pentus-Rosimannus EV Siseministeerium Minister hr Kristian Jaani Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) pöördumine Eesti maanteetranspordi ettevõtjaid ühendav Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon pöördub Teie poole ettepanekuga kutsuda kokku ministeeriumideülene kohtumine ja/või moodustada mitme ministeeriumi ja ametkondade esindajatest töörühm, leidmaks kiireid lahendusi kitsaskohtadele, mis halvavad Eesti autoveonduse rahvusvahelist konkurentsivõimet ja viivad kogu veondussektori paratamatule hääbumisele. Tänaseks on kujunenud olukord, kus autovedajad on konkurentsis lõplikult alla jäämas naaberriikide, eeskätt Leedu ja Poola vedajatele. Maanteetranspordi ekspordikäibe erinevus Eesti ja Leedu vahel on ligi 10- kordne ja see vahe üha kasvab. Eesti veondussektor ei suuda enam areneda ning oma seniseidki tegevusmahtusid säilitada, rääkimata kasvamisest. Juba täna võitlevad sajad meie vedajad ellujäämise eest ning selle tendentsi jätkudes saab Eestist peagi maanteetransporditeenust importiv riik. Rahvusvaheline autoveondus kasutab täna väga suures mahus väljaspoolt Euroopa Liitu pärinevat tööjõudu. Kui autoveonduse korraldamisele on ühtsed ranged nõuded seatud Euroopa Liidu tasemel, siis võõrtööjõu värbamisele saab reegleid kehtestada iga riik iseseisvalt. Kahjuks on täna need reeglid Eestis ja Leedus drastiliselt erinevad, mistõttu töötabki Leedu ettevõtetes ca 65 000 väljaspoolt Euroopa Liitu pärit autojuhti, Eestis on neid aga vaid ca 1600. Eestis on võõrtööjõu värbamine ääretult keeruline ja protseduur tekitab väga suurt halduskoormust nii ettevõtjatele kui riigile. Lisaks on ette nähtud, et lühiajalise töötamise korral saab isik töötada vaid 365 päeva ja siis peab lahkuma riigist 90 päevaks. D viisa antakse maksimaalselt 730 päevaks, kuid töötada saab sellest vaid 548 päeva. Need ajalised piirangud ei ühildu veondussektori tegevusloogikaga ega arvesta inimfaktoriga ning põhjustavad olukorra, kus me küll värbame töötajaid ja koolitame nad välja, kuid hiljem leiavad nad endale uue tööandja juba mujalt, eeskätt Leedust. Väga suur ebavõrdsus valitseb töötasude maksmisel. Kui Leedus ja ka muudes riikides saab maksta võõrtöötajatele sektori keskmist palka, siis Eesti seadused näevad ette riigi keskmise palga maksmist. Leedus on sektori keskmine palk ca 600 eurot, Eestis üle 1000 euro, Eesti riigi keskmine palk oli aga eelmisel aastal üle 1400 euro. Tulemus on, et iga töötaja pealt maksab Eesti ettevõtja tööjõumakse üle kahe korra rohkem, kui mitmed teised lähipiirkonna riigid. Tõstmaks Eesti maanteetranspordi ettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet ja seeläbi tagamaks kogu sektori jätkusuutlikkust, teeme järgmised ettepanekud: · Lihtsustada võõrtöötajatele lühiajalise töötamise ja D viisa taotlemise/väljastamise regulatsioone ning võimaldada rahvusvahelistel vedudel pikemat töötamist. · Kehtestada veondussektori jaoks eraldi elamislubade kvoot või ka kvoodivabastus. · Kehtestada kohustus maksta võõrtöölistele sektori keskmist, mitte kogu riigi keskmist palka. Lisaks märgime, et autoveondus erineb enamikest muudest valdkondadest selle poolest, et Eesti ettevõttesse tööle võetud välismaalasest autojuht viibib Eestis kas minimaalselt (sõidu alustamiseks ja lõpetamiseks) või üldse mitte (kui ta sõidab pidevalt kahe välisriigi vahet). Seega ta ei ela Eestis, ei kavatse siia kolida ise ega koos suguvõsaga ja ei kasuta ka enamikku meie riigi poolt pakutavaid hüvesid ja teenuseid, küll aga laekuvad võõrtöötaja maksud Eesti riigile. Nagu ka tema tööandja omad. Veondussektor suudaks panustada Eesti SKP-sse ja riigi tulubaasi vähemalt kaks korda rohkem, kui see on võimalik tänastes konkurentsitingimustes. Kui täna on sektori ekspordimaht 400 miljonit eurot ja see on kahanevas trendis, siis õiglastes konkurentsitingimustes oleks reaalne kasvatada see maht lähiaastatel 1 miljardi euroni. Õiglastes konkurentsitingimustes tekkiv lisatulu ja kasum lubaks vedajatel/ettevõtjatel mitte ainult edukamalt konkureerida rahvusvahelistel turgudel, vaid ka panustada kaasaegsemate ja keskkonnasõbralikumate veokite soetamisse ja töötajate töötingimuste parandamisse. Leiame, et Eesti autoveondussektori ellujäämine ja edukas toimetulek on riigi jaoks strateegiliselt tähtis. Kui peaks juhtuma tõsisem kriis või eriolukord (nagu nägime koroonapandeemia haripunktis, mil mitmed riigid panid piirid lukku ja igaüks seisis enda eest), on oluline, et meie riigil säiliks igas olukorras iseseisev transpordivõimekus, et elutähtsad ja muud kaubad ning reisijad saaksid veetud igas olukorras. Palume siiralt Teie mõistmist ja abi ning jääme ootama peatset tagasisidet. Oleme koheselt valmis osalema vastavates aruteludes ja töörühmades. Lugupidamisega Andres Tootsman ERAA juhatuse esimees / peasekretär Lugupidamisega Jaak Kivisild ERAA nõukogu esimees / president
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel