Saatja: Andres Tootsman <
[email protected]>
Saadetud: 21.06.2021 15:33
Adressaat: <
[email protected]>; Taavi Aas <
[email protected]>;
Andres Sutt <
[email protected]>; <
[email protected]>;
Keit Pentus-Rosimannus <
[email protected]>
Koopia: <
[email protected]>; MKM info <
[email protected]>;
<
[email protected]>; RAM Info <
[email protected]>; Jaak Kivisild
<
[email protected]>; Ermo Perolainen <
[email protected]>; Indrek Lindsalu
<
[email protected]>
Teema: Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA)
pöördumine
Eesti Vabariigi peaminister pr Kaja Kallas
EV Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Minister hr Taavi Aas
Minister hr Andres Sutt
EV Rahandusministeerium
Minister pr Keit Pentus-Rosimannus
EV Siseministeerium
Minister hr Kristian Jaani
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) pöördumine
Eesti maanteetranspordi ettevõtjaid ühendav Eesti Rahvusvaheliste
Autovedajate Assotsiatsioon pöördub Teie poole ettepanekuga kutsuda kokku
ministeeriumideülene kohtumine ja/või moodustada mitme ministeeriumi ja
ametkondade esindajatest töörühm, leidmaks kiireid lahendusi
kitsaskohtadele, mis halvavad Eesti autoveonduse rahvusvahelist
konkurentsivõimet ja viivad kogu veondussektori paratamatule hääbumisele.
Tänaseks on kujunenud olukord, kus autovedajad on konkurentsis lõplikult
alla jäämas naaberriikide, eeskätt Leedu ja Poola vedajatele.
Maanteetranspordi ekspordikäibe erinevus Eesti ja Leedu vahel on ligi 10-
kordne ja see vahe üha kasvab. Eesti veondussektor ei suuda enam areneda
ning oma seniseidki tegevusmahtusid säilitada, rääkimata kasvamisest.
Juba täna võitlevad sajad meie vedajad ellujäämise eest ning selle
tendentsi jätkudes saab Eestist peagi maanteetransporditeenust importiv
riik.
Rahvusvaheline autoveondus kasutab täna väga suures mahus väljaspoolt
Euroopa Liitu pärinevat tööjõudu. Kui autoveonduse korraldamisele on
ühtsed ranged nõuded seatud Euroopa Liidu tasemel, siis võõrtööjõu
värbamisele saab reegleid kehtestada iga riik iseseisvalt. Kahjuks on
täna need reeglid Eestis ja Leedus drastiliselt erinevad, mistõttu
töötabki Leedu ettevõtetes ca 65 000 väljaspoolt Euroopa Liitu pärit
autojuhti, Eestis on neid aga vaid ca 1600.
Eestis on võõrtööjõu värbamine ääretult keeruline ja protseduur tekitab
väga suurt halduskoormust nii ettevõtjatele kui riigile.
Lisaks on ette nähtud, et lühiajalise töötamise korral saab isik töötada
vaid 365 päeva ja siis peab lahkuma riigist 90 päevaks. D viisa antakse
maksimaalselt 730 päevaks, kuid töötada saab sellest vaid 548 päeva. Need
ajalised piirangud ei ühildu veondussektori tegevusloogikaga ega arvesta
inimfaktoriga ning põhjustavad olukorra, kus me küll värbame töötajaid ja
koolitame nad välja, kuid hiljem leiavad nad endale uue tööandja juba
mujalt, eeskätt Leedust.
Väga suur ebavõrdsus valitseb töötasude maksmisel. Kui Leedus ja ka
muudes riikides saab maksta võõrtöötajatele sektori keskmist palka, siis
Eesti seadused näevad ette riigi keskmise palga maksmist. Leedus on
sektori keskmine palk ca 600 eurot, Eestis üle 1000 euro, Eesti riigi
keskmine palk oli aga eelmisel aastal üle 1400 euro. Tulemus on, et iga
töötaja pealt maksab Eesti ettevõtja tööjõumakse üle kahe korra rohkem,
kui mitmed teised lähipiirkonna riigid.
Tõstmaks Eesti maanteetranspordi ettevõtjate rahvusvahelist
konkurentsivõimet ja seeläbi tagamaks kogu sektori jätkusuutlikkust,
teeme järgmised ettepanekud:
· Lihtsustada võõrtöötajatele lühiajalise töötamise ja D viisa
taotlemise/väljastamise regulatsioone ning võimaldada rahvusvahelistel
vedudel pikemat töötamist.
· Kehtestada veondussektori jaoks eraldi elamislubade kvoot või
ka kvoodivabastus.
· Kehtestada kohustus maksta võõrtöölistele sektori keskmist,
mitte kogu riigi keskmist palka.
Lisaks märgime, et autoveondus erineb enamikest muudest valdkondadest
selle poolest, et Eesti ettevõttesse tööle võetud välismaalasest autojuht
viibib Eestis kas minimaalselt (sõidu alustamiseks ja lõpetamiseks) või
üldse mitte (kui ta sõidab pidevalt kahe välisriigi vahet). Seega ta ei
ela Eestis, ei kavatse siia kolida ise ega koos suguvõsaga ja ei kasuta
ka enamikku meie riigi poolt pakutavaid hüvesid ja teenuseid, küll aga
laekuvad võõrtöötaja maksud Eesti riigile. Nagu ka tema tööandja omad.
Veondussektor suudaks panustada Eesti SKP-sse ja riigi tulubaasi vähemalt
kaks korda rohkem, kui see on võimalik tänastes konkurentsitingimustes.
Kui täna on sektori ekspordimaht 400 miljonit eurot ja see on kahanevas
trendis, siis õiglastes konkurentsitingimustes oleks reaalne kasvatada
see maht lähiaastatel 1 miljardi euroni.
Õiglastes konkurentsitingimustes tekkiv lisatulu ja kasum lubaks
vedajatel/ettevõtjatel mitte ainult edukamalt konkureerida
rahvusvahelistel turgudel, vaid ka panustada kaasaegsemate ja
keskkonnasõbralikumate veokite soetamisse ja töötajate töötingimuste
parandamisse.
Leiame, et Eesti autoveondussektori ellujäämine ja edukas toimetulek on
riigi jaoks strateegiliselt tähtis. Kui peaks juhtuma tõsisem kriis või
eriolukord (nagu nägime koroonapandeemia haripunktis, mil mitmed riigid
panid piirid lukku ja igaüks seisis enda eest), on oluline, et meie
riigil säiliks igas olukorras iseseisev transpordivõimekus, et elutähtsad
ja muud kaubad ning reisijad saaksid veetud igas olukorras.
Palume siiralt Teie mõistmist ja abi ning jääme ootama peatset
tagasisidet.
Oleme koheselt valmis osalema vastavates aruteludes ja töörühmades.
Lugupidamisega Andres Tootsman
ERAA juhatuse esimees / peasekretär
Lugupidamisega Jaak Kivisild
ERAA nõukogu esimees / president