Lgp T õ nis M ö lder k eskkonnaminister
[email protected] Koopia:
[email protected] [email protected] Teie: 01.06.2021 nr 1-4/21/2815 Meie: 1 8 . 0 6 .2021 nr 3-1 /134-21 Arvamus Vabariigi Valitsuse m ää ruse „ Merel, Narva j õ el ja Peipsi j ä rvel ohtlike ja kahjulike ainete k ä itlemise kord “ muutmise eeln õ ule Austatud minister! Täname võimaluse eest avaldada oma arvamust Vabariigi Valitsuse 25.06.2020 määruse nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise kord“ muutmise eelnõule . Eelnõu esimesele versioonile avaldasime arvamust oma 22.02.2021 kirjaga nr 3-1/55-21-1 ning jääme seal avaldatud seisukohtade juurde. Soovime lisada mõne mõtte. Kuigi uue eelnõu koostamisel võeti seletuskirja kohaselt arvesse mereteadlaste koostatud eksperthinnangut, on eelnõus kahetsusväärselt jäänud eristamata ained, mis valguvad vette ja ained, mis vette ei valgu. Viimased merekeskkonda kuidagi kahjustada ei saa. Meil ei ole kahjuks olnud võimalust eksperthinnanguga tutvuda, kuid seletuskirjast nähtub, et h innangu koostamisel kasutati HELCOMi poolt aktsepteeritud naftareostuse riski hindamise ja haldamise põhimõtteid. Kui hinnang anti pelgalt naftareostuse riski vaatest, ei ole võimalik seda laiendada ainetele, mis vette ei valgu. Juba oma eelmises kirjas juhtisime tähelepanu asjaolule, et määruse õiguslikuks aluseks olev volitusnorm (v ee seaduse § 143 ) reguleerib kitsalt saasteainete merreheitmist, mida on § 143 lg-s 1 defineeritud kui aine merre laskmist . Võttes arvesse asjaolu, et veeldatud maagaasi (edaspidi LNG) ei ole võimalik merre lasta (ei lekke ega väljapumpamise teel), väljub LNG käitlemise reguleerimine muudetavas määruses volitusnormi piirest ja tegelikkuses ka VeeS enda reguleerimisalast. Eelnõu seletuskirjast nähtub, et „O htlike ja kahjulike ainete käitlemiseks konkreetsete ankrualade määramise eesmärk on välistada hiljem selliste ainete käitlemine kaitsealade ja hoiualade lähistel, et vältida nende alade kahjustamist. Sellega soovitakse vältida tundliku ökosüsteemiga Läänemerele võimalikku kahju tekkimist ning seda eriti kaitsealade või hoiualade piirkonnas. “. Kuna isegi LNG lekke korral ei ole mere kaitsealade ja hoiualade kahjustamine võimalik, ei tohiks määrus kuidagi piirata LNG punkerdamist ega STS-operatsioone. Selline piiramine oleks vastuolus põhiseadusest lähtuva proportsionaalsuse printsiibiga, millest tuleneb, et e ttevõtlusvabaduse piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui seda normi legitiimse eesmärgiga saab põhjendada. Seejuures saab seletuskirjas toodud mõjude analüüsi lugedes teha pigem järelduse, et eelnõu on mitmete negatiivsete, kuid väga üksikute positiivsete mõjudega, mistõttu ei vasta selle kehtestamine proportsionaalsuse põhimõttele. Pealegi ei ole ettevõtlusvabaduse piiranguid võimalik seada määrusega. Põhiseaduse §-s 31 on kirjutatud: „Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega /…/. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. /…/.“. Sellest sättest tuleneb selgelt, et ettevõtlusvabadusele saab seada piiranguid vaid seadusega ning mitte määrusega. Pealegi tuleb arvestada, et VeeS § 143 lg-st 7 tuleneb volitus vaid korra (st protseduuri) kehtestamiseks, mitte tegevuse lubamiseks või keelamiseks. M ääruse kavandatav a § 3 lg 6 kohaselt on ohtlike ja kahjulike ainete sadamas käitlemine (sh punkerdamine) sadamakapteni otsustada, kuid § 6 lg-te 1 ja 3 kohaselt aga Politsei- ja Piirivalveameti ning Keskkonnaameti otsustada. Selles osas on eelnõu ebaselge ning ei ole aru saada, kelle luba on laeva de l vaja . Oleme veendumusel, et ohtlike ja kahjulike ainete sadamas käitlemine ei peaks mingil juhul vajama Politsei- ja Piirivalveameti ning Keskkonnaameti luba . Sadam on eraldatud ala, kus reostustõrjevõimekuse on taganud sadamaoperaator ning just sadamaoperaator on kompetentne otsustama käitlemise sobivuse üle. Riiklike ametite kaasamine on asjakohane vähem kontrollitud piirkondades, st väljaspool sadamaid. Veelgi enam, punkerdamisi toimub igapäevaselt ja oluliselt lühema planeerimisaja, kui 72 tundi, jooksul . Punkerdamisaja ja – koha muutmise vajadus võib tekkida ootamatult, nt ilmastikuolude muutumise tõttu. Politsei- ja Piirivalveameti ning Keskkonnaameti teavitamine ja luba peaksid olema vajalikud ainult STS-operatsioonide korral, mitte igaks punkerdamiseks . Seetõttu palume määruse § 6 lõiked 1 ja 3 kujundada selliselt, et need kehtivad vaid sadamavälis tele STS-operatsioonidele ning ei kehtiks punkerdamisele ega ohtlike ja kahjulike ainete käitlemisele sadamas . Määruse § 6 lg 3 näeb ette loa taotlemise kohustuse kahelt riigiasutuselt. Teisalt puuduvad määrusest loa andmise ja andmata jätmise alused . Sellest v õib teha kaks võimalikku järeldust : a) riigiasutustel puudub võimalus loa andmisest keelduda , kuna keeldumise õiguslikke aluseid ei ole sätestatud ; b) riigiasutustele on antud võimalus täieliku suvaotsuse tegemiseks, mis on vastuolus põhiseaduse ja Riigikohtu praktikaga. Iga loa andmine on oma olemuselt haldusmenetlus. Seega allub see küll haldusmenetluse seadusele, kuid antud loa puhul on õiguskindluse tagamiseks vajalikud täiendavad menetlusreeglid , eelkõige loa menetlemise tähtaeg . Igasugune ohtlike ja kahjulike ainete STS-operatsioon lepitakse laevade vahel reeglina kokku juba palju varem ning punkerdamine pigem hiljem, kui 72 tundi enne sündmuse toimumist. Kuidas saavad laevad selliseid kokkuleppeid teha, kui neil puudub kindlus, kas neil operatsiooni lubatakse läbi viia või mitte? Mis puudutab 72 tun di ette teavitamise kohustust, siis on see riigiasutuste vaatest arusaadav. Asutustel ongi vaja aega loa menetlemiseks. Kui proovida seda vaadata laevaoperaatori vaatevinklist, on see ilmselgelt liiga pikk aeg. Merel võib juhtuda mis iganes ja täpset aega (isegi täpset päeva) nii pikalt ette ennustada ei ole võimalik. E elnevast tulenevalt palume teil eelnõu veelkord üle vaadata ja välistada eelnõu reguleerimisalast (või vähemalt käitlemispiirangute alt) LNG, kui aine, mille käitlemine ei saa merereostust põhjustada. Tulenevalt reostusohu puudumisest ei peaks olema keelatud ei LNG STS-operatsioonid, ega LNG punkerdamine. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ants Noot juhatuse esimees
Saatja: Eesti Gaas AS - info <
[email protected]>
Saadetud: 21.06.2021 15:30
Adressaat: <
[email protected]>
Koopia: <
[email protected]>; MKM info <
[email protected]>
Teema: Arvamus Vabariigi Valitsuse 25.06.2021 määruse nr 51 muutmise
eelnõu esitamiseks
Tere
AS Eesti Gaas saadab arvamuse Vabariigi Valitsuse määruse nr 51 eelnõu
muutmise esitamiseks.
Lugupidamisega
Maarika Kalind
Bürootöö spetsialist
AS Eesti Gaas ● ● Sadama 7, 10111 Tallinn ●
AS Eesti Gaas vastab ISO 9001 ja 14001 standardile.