dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse eesmärkidest

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 21. juuni 2021
Viit
1.10-15/2021/3902-1
Registreeritud
21. juuni 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-15 Riigivaraga seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-15/2021
Vastutaja
Kristel Marksalu
Lahendamise tähtaeg
21. juuli 2021

Failid

  • 📎1.1-213409-3 21.06.2021 Väljaminev kiri.asice417 KB

Sisu (failidest)

Ando Leppiman Majandus- ja Meie 21.06.2021 nr 1.1-21/3409-3 Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse eesmärkidest Austatud kantsler Pöördume Teie poole, et aitaksite selgitada seadusandja tahet seoses kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) rakendusjuhtudega, mis on üles kerkinud tühjenevate korterelamute probleemide lahendamisel. Pöördusime nimetatud küsimuses ka Justiitsministeeriumi poole ning nende 03.06.2021 vastuses märgiti, et kuna eelnõu on koostanud peamiselt Maa-amet ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, on just need asutused pädevamad selgitama seadusandja tahet. KAHOS § 1 lg 2 sätestab, et KAHOS-t kohaldatakse kõikidele kinnisasjade avalikes huvides omandamise juhtudele, kui seaduses ei sätestata teisiti. KAHOS § 2 lg 1 defineerib avalikes huvides omandamise kui kinnisasja omandamise üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Avalikes huvides omandamine võib toimuda nii kokkuleppel omanikuga kui ka sundvõõrandamist rakendades. KAHOS § 4 lg 1 loetleb eesmärgid, mil kinnisasja avalikes huvides omandamine on lubatud. Nimekiri on osaliselt avatud, sest punktis 21 sätestatakse kinnisasja avalikes huvides omandamise lubatavus ka muudel seaduses sätestatud juhtudel. Nimetatud sätete koosmõjus tekib aga ebaselgus, sest KAHOS § 1 lg 2 ja § 2 lg 1 sisust tuleneb, et KAHOS´t tuleb rakendada kõikidel juhtudel, mil kinnisasi omandatakse avalikes huvides, samas kui KAHOS § 4 lg 1 sätestab kindla loetelu juhtumitest, millal on kinnisasja avalikes huvides omandamine lubatud. Sellest võib järeldada, et juhul, kui tehing, mida plaanitakse küll avalikes huvides, kuid mis ei lange KAHOS § 4 lõikes 1 sätestatud nimekirja alla, ei ole tegu avalikes huvides omandamisega KAHOS tähenduses. Tekib küsimus, kas antud juhul võiks KAHOS § 1 lg 2 lauseosa „kui seaduses ei sätestata teisiti“ tõlgendada võimalusena omandada kinnisasi avalikes huvides muu seaduse alusel KAHOS § 4 lõikes 1 nimetamata juhtudel, järgides vastavas seaduses sätestatud korda? Praktikas on esinenud mitmeid juhtumeid, mil kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) soovib omandada kinnisasja üldistes huvides, kuid kavandatava tehingu eesmärk ei lange KAHOS § 4 lg 1 loetletud ega mujal seaduses sätestatud nõude alla. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Kehtiv õigus näeb ette võimaluse, et isik saab kinnisomandist riigi kasuks loobuda ilma, et oleks vajalik riigi kui puudutatud isiku nõusolek (AÕS § 126 lg 1). AÕS ei näe hetkel ette võimalust, et isik saaks kinnisasjast loobuda samamoodi KOV-i kasuks, seega on kinnisasja võõrandamiseks KOV-ile vajalik KOV-i kui puudutatud isiku nõusolek (tahteavaldus). Kui KOV on nõus korteri omandamisega, ei ole põhjust, miks peaks sellega kaasnema KAHOS- es sundvõõrandamise jaoks või KAHOS-es sätestatud kokkuleppe sõlmimiseks ette nähtud regulatsioon. Esineb juhtumeid, mil kortermajas on loobutud suure osa korterite kasutusest ning maja rekonstrueerimine ei ole otstarbekas, kuid ei ole täidetud KAHOS § 4 lg 1 p 10 sätestatud loobutud korterite piirmäär. Kuivõrd KAHOS § 4 lg 1 p 10 eeldused ei ole täidetud, pole KOV-il võimalik elamumajanduse ümberkorraldamisel KAHOS-e alusel menetlust alustada. Samas võib leiduda omanikke, kes oleksid valmis sõlmima KOV-iga kokkuleppe korteri võõrandamiseks. Selliste kokkulepetega oleks võimalik kasutusest loobutud korterite arv viia seaduses sätestatud piirmäärani ning seejärel algatada kõigi ülejäänud korterite osas KAHOS- e järgne menetlus. Kuivõrd selline omandamine toimuks üldistes huvides (sest lõppeesmärk on elamumajanduse ümberkorraldamine) ning kokkulepe eeldab ühtlasi, et omanik saab õiglase ja kohese hüvitise, siis on tegu avalikes huvides omandamisega KAHOS § 2 lg 1 tähenduses, samas pole aga täidetud KAHOS § 4 lg 1 p 10 ega ühegi muu sama lõike punktis sätestatud tingimused. Samuti esineb juhtumeid, mil nii KOV kui korteri omanik on valmis leppima kokku vahetustehingus selliselt, et korteri omanik saab endale samaväärse kasutusväärtusega korteri KOV-ilt ning võõrandab KOV-ile korteri, mis asub majas, mida KOV omandab KAHOS § 4 lg 1 p 10 alusel. Kuid majade puhul, mida pole otstarbekas rekonstrueerida või milles leidub vähemalt mõni kasutusest välja langenud korter, esineb tihti turutõrge. See tähendab, et korteri turuväärtus on oluliselt madalam, kui samasuguse kasutusväärtusega korteri turuväärtus mujal majas. Sellest tuleneb, et on sisuliselt võimatu teha vahetustehinguid, pidades kinni KAHOS § 24 lg 4 sätestatud 30% väärtuste vahe ülempiirist. Seevastu konkreetse KOV-i varavalitsemise kord võib lubada oluliselt suuremat paindlikkust vahetustehingute puhul. Seega on taas tegu olukorraga, kus kinnisasja omandamine toimub üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitisega, kuid on võimalik vaid väljaspool KAHOS-e menetlust. Esineb ka juhtumeid, mil omanik soovib omal algatusel korteri võõrandada KOV-ile. Näiteks isik ei vaja korterit: elab hooldekodus või ei suuda korterit korras hoida ja pöördub ise või pöördub tema lähedane KOV-i poole sooviga see KOV-ile võõrandada. Juhul kui tegemist ei ole kinkega ega pärandamisega, jõutakse omanikuga eelduslikult kokkuleppele hüvitise osas. Seega oleks tegemist KAHOS § 2 lg 1 tähenduses avalikes huvides omandamisega, kuid ei oleks tegemist KAHOS § 4 lg 1 loetletud juhtumiga. Elamumajanduse korraldamine on KOKS § 6 lõikest 1 tulenev KOV tuumikülesanne. PS § 154 lõikest 1 tuleneva kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse põhimõtet (kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt) saab seadusandja riivata tingimusel, et selleks on olemas legitiimne eesmärk ja riive ei ole meelevaldne. Vastavat selgitust KAHOS-e eelnõu seletuskirjast ei leia, miks KAHOS annulleerib muud kinnisasja omandamis- ja vahetustehingute õiguslikud rakendused. Kui omavalitsusel on elamumajandust võimalik korraldada kokkuleppel elanikega paindlikumal viisil KAHOS-e väliselt, siis tuleks rakendada seaduse eesmärgipärast tõlgendust ehk eelistada lahendusi, mis arvestavad suuremal määral põhiseadusest tulenevat KOV-ide enesekorraldusõigust. Lisaks tuleb arvestada, et kui iga kinnisasja omandamisel KOV-i poolt tuleb rakendada KAHOS-e menetlust ja lisaks kinnisasja turuväärtusele tuleb tasuda ka seaduses ettenähtud 2 hüvitised, nt motivatsioonitasu, siis see on suur täiendav töökoormus ja ka rahaline koormus KOV-i eelarvele. Sel viisil omandab KOV kinnisasjad turuväärtusest kallimalt, mis on vastuolus näiteks riigihangete seadusega, mille eesmärgiks on tagada avaliku sektori rahaliste vahendite otstarbekas ja säästlik kasutamine. Samuti võib see mõjutada kinnisvaraturgu laiemalt. Samuti tuleb arvestada, et esineb ka juhtumeid, mil isik soovib kinnisasja KOV-ile kinkida või pärandada või kui isik loobub pärandist ja puuduvad muud seadusjärgsed pärijad (pärimisseaduse § 18 lõike 1 kohaselt on seadusjärgseks pärijaks kohalik omavalitsusüksus). Eelnevat arvesse võttes, soovime vastust küsimusele, milline oli seadusandja tahe KAHOS-e norme kehtestades: kas KAHOS § 1 lg 2 sätestatud nõuet (kohaldada KAHOS-t kõikidele kinnisasjade avalikes huvides omandamise juhtudele) tuleks mõista kui „kõikidele kinnisasja avalikes huvides omandamise juhtudele, mis on sätestatud KAHOS § 4 lg 1 loetelus“ või kui „kõikidele juhtudele, mis toimuvad üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest“? Juhul, kui asute seisukohale, et KAHOS kohaldub kõikidele juhtudele, mis toimuvad üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest, palume selgitada, kuidas on sellisel juhul põhjendatud riive KOV enesekorraldusõigusele ja kohustusele lahendada selle kogukonna probleeme ja korraldada kohalikes huvides (vajadusel ka vastuolus keskvõimu huvidega) kogukonna elu mistahes lahendamist vajavates (näidetes toodud) kohaliku elu küsimustes (PS § 154 lg 1).1 Kuigi nimetatud küsimus on hetkel üles kerkinud eelkõige seoses tühjenevate korterelamute probleemide lahendamisega, puudutab see tegelikult igasugust avalikes huvides kinnisasjade omandamist nii riigi kui KOV-i poolt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks kantsler Helje Päivil, tel 611 3498, [email protected] Dmitri Moskovtsev, tel 611 3175, [email protected] Martin Kulp, tel 611 3097, [email protected] Olivia Taluste, tel 611 3092, [email protected] 1 Kirjas on kasutatud ka advokaadibüroo LEXTAL esitatud seisukohti projekti „KAHOS-e rakendamise analüüs tühjenevate korterelamute suhtes, metoodika väljatöötamine ja nõustamine seaduse rakendamisel“ raames. 3
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel