Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
————————————
Euroopa Liidu
kohtuasjade kokkuvõte
mai 2021
————————————
Kohtuasjad, kus Eesti on esitanud seisukoha:
C-6/20: Innove (eelotsus – riigihanked)
Olulisemad EL Kohtu lahendid ja kohtujuristi ettepanekud:
o C-709/19: Vereniging van Effectenbezitters (eelotsus – kahju tekkimise paik
finantskahju korral)
o C-505/19: Bundesrepublik Deutschland (Notice rouge d’Interpol) (eelotsus – ne bis in
idem'i põhimõte)
o C-27/20: CAF (eelotsus – peretoetuse saamine kui töötaja vahepeal töötab teises
liikmesriigis)
o C-83/19, C-127/19, C-195/19, C-291/19, C-355/19 ja C-397/19: Asociaţia "Forumul
Judecătorilor Din România" (eelotsus – õigusriigi põhimõte)
o C-913/19: CNP (eelotsus – kindlustusasjade kohtualluvus)
o C-124/20: Bank Melli Iran (kohtujuristi ettepanek – rahvusvahelised sanktsioonid,
lepinguvabadus)
1
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
Kohtuasjad, kus Eesti on esitanud seisukoha:
——————————————————————————————
C-6/20: Innove (eelotsus – riigihanked)
——————————————————————————————
Euroopa Kohtu otsus, 20. mail 2021
Tallinna Ringkonnakohus esitas Euroopa Kohtule küsimused, millega soovis teada, kas toiduabi
ostmisel võib rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke hanketingimusena seada nõude, et pakkujal
peab olema pakkumuse esitamise ajal toiduseadusest tulenev Eesti asutuse tunnustus või ta peab
olema täitnud teatamis- ja loakohustuse Eestis.
Euroopa Kohus leidis, et direktiiviga 2004/18 (ehitustööde riigihankelepingute, asjade
riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta) on
vastuolus see, kui hankija kehtestab pakkujate valikukriteeriumina hankelepingu täitmise
liikmesriigis registreeringu ja/või tunnustuse väljastamise, ja seda isegi juhul, kui neil on
sarnane registreering või tunnustus juba nende asukoha liikmesriigis. Kohus selgitas, et kohustus
omada registreeringut või tunnustust on kvalitatiivne valikukriteerium, mis annab hankijale
võimaluse veenduda, et pakkujal on võime hankeleping täita. Siiski tuleb direktiivist 2004/18
vastastikuse tunnustamise põhimõte, mille kohaselt peab pakkujal olema võimalik tõendada oma
võimet riigihankelepingut täita, tuginedes sellistele dokumentidele, mille on väljastanud tema
asukohaliikmesriigi pädev asutus. Järelikult nõue, et pakkujal peab olema lisaks oma
päritoluliikmesriigi tunnustusele ka Eesti tunnustus või et ta peab olema Eestis täitnud loakohustuse,
rikub direktiivi kohast proportsionaalsuse ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet.
Kohus osutas ka, et põhikohtuasjas on hankelepinguid võimalik täita ilma, et lepingu täitmise
liikmesriigis endale ettevõte asutada. Kui aga teenuse osutamiseks nõutakse Eesti registreeringut,
eeldaks see ettevõtte asutamist Eestis. Kohus märkis, et selline nõue on seega vastuolus ka ELTL
artikli 56 eesmärgiga, milleks on kõrvaldada teenuste osutamise vabaduse piirangud isikute puhul,
kelle asukoht ei ole liikmesriigis, mille territooriumil tuleb teenust osutada.
Kohus lisas, et selline tõlgendus on kooskõlas toiduainete hügieeni nõudeid käsitleva määrusega
852/2004, mille eesmärk on saavutada inimeste elu ja tervise kaitse kõrge tase. Määrus 852/2004
nimelt ei välista, et kui toidukäitlemise ettevõttel on ühes liikmesriigis saadud registreering või
tunnustus, siis saab teises liikmesriigis ikkagi kontrollida toidukäitlemist ning tagada määruse sätete
järgimist. Seega pole toiduohutuse tagamiseks hankel osalejatele vaja kehtestada Eestis
registreerimise- või loakohtustust ja ettevõtja peab saama tugineda oma asukohaliikmesriigis
väljastatud registreeringule.
Kohtuotsus on kättesaadav siit.
2
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
Olulisemad EL Kohtu lahendid ja kohtujuristi ettepanekud:
——————————————————————————————
C-709/19: Vereniging van Effectenbezitters (eelotsus –
kahju tekkimise paik finantskahju korral)
——————————————————————————————
Euroopa Kohtu otsus, 12. mail 2021
Põhikohtuasja hageja on Madalmaade aktsionäride ühendus, kes esitas hagi Madalmaade kohtusse
aktsionäride nimel, kes Madalmaades avatud investeerimiskonto kaudu ostsid, omasid või müüsid
kostja BP lihtaktsiaid aastatel 2007-2010. BP on üleilmselt tegutsev nafta- ja gaasiettevõtja, kelle
lihtaktsiad on noteeritud Londoni ja Frankfurdi börsil. 2010 toimus BP renditud naftaplatvormil
õnnetus, mille tagajärjel aktsia hind langes ning hageja väidab, et hinna langus polnud tekkinud mitte
finantsturu muutustest, vaid sellest, et BP andis naftareostuse kohta ebaõiget, mittetäielikku ja
eksitavat teavet, mistõttu ta ei täitnud oma seadusjärgseid teavitamiskohustusi. Madalmaade kohtu
esitatud põhiküsimuseks on, kas sellise finantskahju, mis on tingitud ebaõige teabe alusel tehtud
investeerimisotsustest, vahetu avaldumine investeerimiskontol võimaldab määrata rahvusvahelise
kohtualluvuse selle liikmesriigi kohtule, kus on selle panga või investeerimisühingu asukoht, kus
konto on avatud, kui asjaomasel ettevõtjal puudusid selles liikmesriigis seadusjärgsed
teavitamiskohustused.
Euroopa Kohus meenutas, et määruse 1215/2012 (kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja
täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) kohaselt on üldreegliks selle liikmesriigi kohtute alluvus,
kus on kostja elu- või asukoht. Määrus sätestab erandina sellest üldreeglist valikulise ja erandliku
kohtualluvuse eeskirjad vaid ammendavalt loetletud juhtudel.
Euroopa Kohus on korduvalt leidnud, et mõistega „paik, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud“
peetakse silmas nii kahju tekkimise kui ka kahju põhjustanud sündmuse toimumise paika, millest
tulenevalt võib kostja hageja valikul kaevata kas ühe või teise paiga kohtusse. Kohtupraktika kohaselt
on selleks paik, kus väidetav kahju konkreetselt ilmneb. Nimelt on selle eesmärk tugevdada liidus
elavate isikute õiguskaitset, võimaldades ühtaegu hagejal hõlpsalt kindlaks teha kohtu, kuhu ta võib
pöörduda, ja kostjal mõistlikult ette näha, millisesse kohtusse teda võib kaevata. Ettenähtavuse
eesmärk ei ole tagatud siis, kui liikmesriigis, kus on avatud investeerimiskonto, mille vahendusel
osteti teises riigis börsil noteeritud väärtpabereid, ei kehti nende väärtpaberite emitendile
seadusjärgsed teatamiskohustused.
Sellest tuleneb, et kui tegemist on sellise börsil noteeritud äriühinguga nagu põhikohtuasjas, võib
kahju tekkimise paiga alusel määrata pädevaks vaid selliste liikmesriikide kohtud, kus see
äriühing on börsil noteerimise eesmärgil täitnud seadusjärgsed teavitamiskohustused. See
äriühing saab näha vaid neis liikmesriikides mõistlikult ette investeerimisturu olemasolu ja enda
vastutuse tekkimist.
Kohtuotsus on kättesaadav siit.
3
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
——————————————————————————————
C-505/19: Bundesrepublik Deutschland (Notice rouge
d’Interpol) (eelotsus – ne bis in idem'i põhimõte)
——————————————————————————————
Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 12. mail 2021
Interpol avaldas USA pädevate asutuste taotlusel Saksamaa kodaniku WSi kohta tagaotsimisteate.
Saksamaal oli juba enne tagaotsimisteate avaldamist algatatud WSi suhtes uurimismenetlus seoses
selles teates nimetatud tegudega. Saksamaal lõpetati uurimismenetlus pärast seda, kui WS oli
maksnud menetlusseadustikus ette nähtud rahasumma. WSi tagaotsimisteatele lisati märge, et
Saksamaa politseiameti hinnangul kohaldub teates nimetatud tegudele ne bis in idem'i põhimõte.
Seejärel pöördus WS kohtusse kaebusega Saksamaa vastu ja nõudis tagaotsimisteate kõrvaldamist.
Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsis Euroopa Kohtult esiteks, kas Schengeni konventsiooni
artikliga 54 (ne bis in idem'i põhimõte) ja ELTL artikli 21 lõikega 1 (õigus vabalt liikuda),
tõlgendatuna lähtuvalt harta artiklist 50 (ne bis in idem'i põhimõte), on vastuolus see, kui liikmesriigi
asutused võtavad esialgselt vahi alla isiku, kelle kohta on Interpol avaldanud kolmanda riigi taotlusel
tagaotsimisteate, kui selle isiku suhtes on juba toimunud liikmesriigis kriminaalmenetlus, mis
liikmesriigi hinnangul puudutab samu tegusid. Teiseks soovis eelotsusetaotluse esitanud kohus teada,
kas direktiiviga 2016/680 (isikute kaitse seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega
süütegude tõkestamise eesmärgil) on vastuolus Interpoli välja antud tagaotsimisteates sisalduvate
isikuandmete töötlemine liikmesriikide asutuste poolt, kui isiku tegude suhtes kohaldub ne bis in
idem'i põhimõte.
Euroopa Kohus selgitas esiteks, et nii kaua kui pole tuvastatud, et ne bis in idem'i põhimõte on
kohaldatav, on liikmesriigi asutustel vabadus võtta esialgselt vahi alla isik, kelle kohta on
Interpol avaldanud tagaotsimisteate. Seevastu juhul, kui selle liikmesriigi asutused, kuhu see isik
suundub, on saanud teada, et teises liikmesriigis on tehtud lõplik kohtuotsus, milles tuvastatakse, et
tagaotsimisteates nimetatud tegudele kohaldub ne bis in idem'i põhimõte, on selle isiku esialgne vahi
alla võtmine nimetatud asutuste poolt vastuolus liidu õigusega.
Euroopa Kohus selgitas teiseks, et Interpol ei ole „pädev asutus“ direktiivi 2016/680 tähenduses ja
liidu õigus ei välista Interpoli tagaotsimisteates sisalduvate isikuandmete töötlemist ka juhul, kui on
võimalik kohaldada ne bis in idem'i põhimõtet. Seetõttu leidis Euroopa Kohus, et Interpoli välja
antud tagaotsimisteates sisalduvate isikuandmete töötlemine ei ole liidu õigusega vastuolus seni,
kuni liikmesriigis tehtud lõpliku kohtuotsusega ei ole tuvastatud, et tagaotsimisteate aluseks
olevate tegude suhtes on kohaldatav ne bis in idem'i põhimõte.
Kohtuotsus on kättesaadav siit.
4
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
——————————————————————————————
C-27/20: CAF (eelotsus – peretoetuse saamine kui töötaja
vahepeal töötab teises liikmesriigis)
——————————————————————————————
Euroopa Kohtu otsus, 12. mail 2021
Prantsuse kodanikest abikaasad said Prantsusmaal nelja ülalpeetava lapse vanematena igakuiseid
peretoetusi kokku 458,02 euro eest. Peretoetuste maksmine peatati, kui üks abikaasadest lähetati EL
institutsiooni (EL kohtusse) Luksemburgi kolmeks aastaks. Naastes Prantsusmaale, määrati nende
igakuisteks peretoetusteks 115,65 eurot, sest arvestuse aluseks võeti üle-eelmise aasta sissetulekuid,
mis olid oluliselt suuremad kui sissetulekud Prantsusmaal. Prantsusmaa kohus küsis, kas sellised
Prantsuse õigusnormid on vastuolus ELTL artikliga 45 ja määrusega 492/2011 (töötajate
liikumisvabaduse kohta liidu piires), mis määravad peretoetuste arvutamisel aluseks makseperioodile
eelnenud üle-eelmise kalendriaasta, mistõttu juhul, kui ametniku sissetulekud on oluliselt suurenenud
ajal, mil ta oli lähetatud, väheneb ametniku tagasipöördumisel peretoetuste summa kahe aasta jooksul
märkimisväärselt.
Kõigepealt seoses võimaliku diskrimineerimisega märkis Euroopa Kohus, et riigisisesed õigusnormid
on vahet tegemata kohaldatavad kõigile töötajatele nende kodakondsusest sõltumata, mistõttu need
ei põhjusta otsest diskrimineerimist kodakondsuse alusel. Samuti ei näi need põhjustavat kaudset
diskrimineerimist, sest need võiksid kohelda teiste liikmesriikide kodanikest töötajaid ebasoodsamalt
kui oma riigi kodanikest töötajaid.
Mis puudutab takistust töötajate liikumisvabadusele, siis ELTL artikli 45 eesmärk on eelkõige vältida
seda, et töötajat, kes on kasutanud õigust vabalt liikuda, koheldakse ilma objektiivse põhjenduseta
ebasoodsamalt kui töötajat, kes on töötanud ainult ühes liikmesriigis. Kohus leidis, et peretoetuse
saajaid, kes on kasutanud vaba liikumise õigust, ei kohelda vähem soodsalt kui neid
toetusesaajaid, kes seda õigust ei ole kasutanud. Nimelt kohaldatakse peretoetuse arvutamiseks
sama meetodit ka nende töötajate puhul, kes ei ole oma päritoluriigist lahkunud, kuid kelle
sissetulekud on samamoodi muutnud. Seega toetuste summa vähenemine pole tingitud
liikumisvabaduse kasutamisest.
Kohtu hinnangul ei kritiseeri põhikohtuasja hagejad mitte peretoetuste summa kindlaksmääramise
korda, vaid pigem seda, et liikumise ajal teise liikmesriiki ei saanud nad jätkuvalt suurendatud
peretoetusi, pidades silmas võimalikku kompensatsiooni tagasipöördumise korral. Ent esmane õigus
ei saa kindlustatule tagada, et liikumine teise liikmesriiki ei avalda mõju sotsiaalkindlustusele,
eelkõige haigushüvitisele ja vanaduspensionile või isegi peretoetusele.
Kohtuotsus on kättesaadav siit.
5
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
——————————————————————————————
C-83/19, C-127/19, C-195/19, C-291/19, C-355/19 ja C-
397/19: Asociaţia "Forumul Judecătorilor Din România"
(eelotsus – õigusriigi põhimõte)
——————————————————————————————
Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 18. mail 2021
Rumeenia ühinemisel Euroopa Liiduga kehtestati Euroopa Komisjoni otsusega 2006/928
koostöökord, mille abil jälgida Rumeenia edusamme kohtureformi alal ning korruptsiooni ja
organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses. Aastatel 2017–2019 viidi Rumeenias läbi reformid,
mis puudutasid kohtuinspektsiooni korraldust, kohtusüsteemis toime pandud rikkumisi uuriva
osakonna (SIIJ) asutamist prokuratuuris ning kohtunike ja prokuröride isikliku vastutuse tingimusi.
Rumeenia kohtutesse esitati seejärel mitu kaebust, milles väideti, et nimetatud reformid on vastuolus
liidu õigusega, eriti komisjoni otsuses 2006/928 esitatud nõuetega. Euroopa Kohtule esitatud
eelotsusetaotlustega soovisid Rumeenia kohtud eelkõige teada, millised õiguslikud tagajärjed
tulenevad otsusest 2006/928 ja kas Rumeenias teostatud reformid on liidu õigusega kooskõlas. Samuti
palusid Rumeenia kohtud Euroopa Kohtul tõlgendada liidu õiguse esimuse põhimõtet olukorras, kus
Rumeenia konstitutsioonikohtu hinnangul ei olnud liidu õigus esimuslik Rumeenia põhiseadusliku
korra suhtes.
Euroopa Kohus selgitas, et otsus 2006/928 on Rumeeniale siduv alates Euroopa Liiduga ühinemise
kuupäevast ning kehtib kuni selle kehtetuks tunnistamiseni. Seetõttu peab Rumeenia
otsuses 2006/928 viidatud eesmärkide saavutamiseks järgima nõudeid, mis on esitatud selle otsuse
alusel komisjoni koostatud aruannetes.
Euroopa Kohus leidis, et liidu õigusega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis võimaldavad
tavapärast ametisse nimetamise menetlust eirates nimetada isikuid tähtajaliselt ametisse juhtivatele
ametikohtadele kohtuinspektsioonis, mille ülesanne on läbi viia distsiplinaaruurimisi kohtunike ja
prokuröride suhtes, kui need normid tekitavad põhjendatud kahtlusi selles, et selle organi
pädevust ja ülesandeid kasutatakse kohtunike ja prokuröride tegevusele surve avaldamiseks.
Seejärel selgitas Euroopa Kohus, et selline osakond prokuratuuris nagu SIIJ, mille ülesanne on uurida
kohtunike ja prokuröride toime pandud rikkumisi, võib nõrgendada usaldust, mida kohtud peavad
õigussubjektidele demokraatlikus ühiskonnas ja õigusriigis sisendama, kuna SIIJ pädevus, koosseis
ja toimimine viitab, et selle eesmärk on luua vahend kohtunike survestamiseks ja heidutamiseks ning
seega luua mulje, et need kohtunikud ei ole sõltumatud või erapooletud. Seetõttu leidis Euroopa
Kohus, et SIIJ loomine on vastuolus liidu õigusega, kui see ei ole põhjendatud objektiivsete ja
kontrollitavate nõuetega ning kui sellega ei kaasne spetsiifilised tagatised, mis võimaldaksid
kõrvaldada igasuguse riski, et seda osakonda kasutataks kohtunike ja prokuröride tegevuse
poliitilise kontrolli instrumendina.
Järgnevalt leidis Euroopa Kohus, et liidu õigusega on vastuolus sellised riigisisesed õigusnormid,
mis näevad ette, et kohtuvea tuvastamine riigi varalise vastutuse tuvastamise menetluses on siduv
järgnevas regressihagi menetluses, milles tuvastatakse kohtuniku isiklik vastutus, ning kui need
riigisisesed õigusnormid ei sisalda tagatisi, mis on vajalikud, et vältida regressihagi kasutamist
6
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
õigusemõistmisele surve avaldamise vahendina ja kindlustada asjaomase kohtuniku
kaitseõiguste järgimine.
Lõpuks tuletas Euroopa Kohus meelde, et kui eelotsusetaotluse esitanud kohus tuvastab ELL
artikli 19 lõike 1 teise lõigu või otsuse 2006/928 rikkumise, siis peab eelotsusetaotluse esitanud kohus
liidu õiguse esimuse põhimõttest tulenevalt jätma kohaldamata liidu õigusega vastuolus olevad
riigisisesed õigusnormid.
Kohtuotsus on kättesaadav siit.
——————————————————————————————
C-913/19: CNP (eelotsus – kindlustusasjade kohtualluvus)
——————————————————————————————
Euroopa Kohtu otsus, 20. mail 2021
Poolas toimus liiklusõnnetus. Kahju kannatanud isik loovutas oma nõude Poola äriühingule CNP,
mis tegutses kutseliselt kindlustushüvitistega seotud nõuete sissenõudmisega. Õnnetuse põhjustanud
isik oli sõlminud liikluskindlustuse lepingu Taanis asutatud kindlustusseltsiga. CNP esitas Taani
kindlustusseltsi vastu hagi Poola kohtusse. Taani kindlustusselts aga väitis, et vaidlus ei allu Poola
kohtutele. Eelotsusetaotluse esitanud Poola kohtul tekkis kahtlus, kas ettevõtjal, kes on omandanud
kahjustatud isikult vastutuskindlustusest tuleneva nõude kindlustusandja vastu, on võimalik saada
kaitset, mida määruse 1215/2012 (nn Brüsseli I uuesti sõnastatud määrus kohtualluvuse ning
kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) II peatüki 3. jao
(kohtualluvus kindlustusasjade puhul) sätted annavad õigussuhte nõrgemale poolele. Samuti küsis
Poola kohus, kas antud juhtumil saaks kohaldada määruse 1215/2012 II peatüki 2. jao (valikuline
kohtualluvus) artikli 7 punkti 2 (lepinguväline kahju) või punkti 5 (filiaali tegevusest tulenev kahju).
Euroopa Kohus selgitas, et määruse 1215/2012 II peatüki 3. jao eesmärk on kaitsta nõrgemat
lepingupoolt soodsamate kohtualluvuse eeskirjadega kui üldised eeskirjad. Selline erikaitse ei ole
aga õigustatud kindlustuse valdkonna ettevõtjate vahelistes suhetes, kus kumbki pool ei ole
teisega võrreldes nõrgemal positsioonil. Kuna CNP tegevusala oli nõuete sissenõudmine
kindlustusandjatelt, siis ei saanud Euroopa Kohtu hinnangul tema suhtes kohaldada
määruse 1215/2012 II peatüki 3. jaos ette nähtud kohtualluvuse erinorme. Küll aga võiksid antud
juhtumil kohtualluvuse määramiseks sõltuvalt olukorrast kohalduda valikulise kohtualluvuse sätted.
Euroopa Kohus lisas, et seda, kas vaidlus puudutab filiaali, esinduse või muu üksuse tegevust,
võimaldavad kindlaks teha kaks kriteeriumi. Esiteks eeldavad mõisted „filiaal“, „esindus“ ja „muu
üksus“ tegevuskeset, mis on loodud emaettevõtja püsiva laiendusena. Sellel keskusel peab olema
juhatus ja varalised vahendid tehingute tegemiseks kolmandate isikutega. Teiseks peab vaidlus
puudutama kas filiaali tegevusega seotud toiminguid või filiaali poolt emaettevõtja nimel võetud
kohustusi, kui viimaseid peab täitma filiaali asukohariigis. Antud juhtumil oli Taani kindlustusselts
volitanud üht Poola õiguse alusel asutatud äriühingut tegutsema Taani kindlustusseltsi nimel ja
huvides ning tegema toiminguid, mis tekitavad õiguslikke tagajärgi. Seetõttu leidis Euroopa Kohus,
et äriühingut, kes teises liikmesriigis asutatud kindlustusandjaga sõlmitud lepingu alusel tegeleb
liikmesriigis viimase nimel ja huvides mootorsõidukite kohustusliku vastutuskindlustuse raames
kahju hüvitamisega, tuleb pidada filiaaliks, esinduseks või muuks üksuseks, kui see äriühing
7
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
jätab väljapoole püsivalt mulje, et tegemist on kindlustusettevõtja laiendusega ning sellel on
juhatus ja varalised vahendid selleks, et ta saaks kolmandate isikutega tehinguid teha.
Kohtuotsus on kättesaadav siit.
——————————————————————————————
C-124/20: Bank Melli Iran (kohtujuristi ettepanek –
rahvusvahelised sanktsioonid, lepinguvabadus)
——————————————————————————————
Kohtujuristi ettepanek, 12. mail 2021
Ameerika Ühendriikide toonase presidendi Donald Trumpi poolt 2018. aastal tehtud otsuse tagajärjel
taasrakendusid Iraani äriühingute ja üksuste suhtes teatavad USA sanktsioonid, mille kohaldamine
oli varem nn Iraani tuumarelvakokkuleppega 2015. aastal peatatud. Need USA sanktsioonid on
suunatud peamiselt välismaiste äriühingute tegevusele väljaspool USA jurisdiktsiooni, st neil on
eksterritoriaalne mõju. Sellise mõju vastukaaluks võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu
määruse (EÜ) 2271/96 (nn. blokeerimismääruse). Blokeerimismääruse artikli 5 lõige 1 keelab
Euroopa äriühingutel järgida muu hulgas nimetatud USA sanktsioone.
Põhikohtuasjas on küsimus selles, kas Saksamaa telekommunikatsiooniteenuste osutaja Telekom
Deutschland GmbH võis lõpetada lepingulise suhte USA sanktsioonide nimekirja sattunud
Iraani pangaga Bank Melli Iran. Teenused olid Iraani pangale äritegevuses möödapääsmatult
vajalikud. Saksa ettevõttel oli sisuliselt valik, kas riskida karmide karistustega USA poolt
sanktsioonide järgimata jätmise eest või järgida USA sanktsioone ja rikkuda sellega ELi õigust ja
riskida samuti karistustega.
Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekkis küsimus, kas USA sanktsioonide järgimise keeld kohaldub
ainult siis, kui USA asutused või kohtud on teinud ELi ettevõttele otseselt või kaudselt ettekirjutusi
või piisab sellest, kui ELi ettevõtte tegevuse eesmärk on järgida USA sanktsioone. Teiseks, kas
selline riigisisese õiguse tõlgendus on ELi õigusega vastuolus, mille kohaselt kestvuslepingut on
võimalik üles öelda ilma aluseta ja seega ei pea isik tsiviilkohtumenetluses tõendama, et
ülesütlemise aluseks ei ole soov järgida USA sanktsioone? Kui nii, siis kas
blokeerimismäärusega vastuolus olev ülesütlemine on tühine või saab blokeerimismääruse
eesmärki täita ka näiteks trahvi määramisega? Viimaks, arvestades ELi põhiõiguste harta artikleid 16
ja 52, kas ülesütlemine on tühine ka siis kui lepingu jätkamisega kaasneks ELi ettevõttele
märkimisväärne majanduslik kahju (käesoleval juhul 50% kontserni käibest)?
Kohtujurist leidis, et kuigi blokeerimismäärus peaks kaitsma Euroopa isikuid, siis välismaine isik –
nagu Bank Melli Iran – saab blokeerimismääruse alusel õiguse esitada hagi Euroopa isiku – nagu
Telekom Deutschland – arvel, kes oleks siis kohustatud jätkama lepingulist suhet kliendiga, keda ta
enam oma kliendiks ei soovi. Kohtujurist nentis, et see ei pruugi mõnelegi rahuldav tunduda, aga ta
ei näinud muud võimalust kui et Euroopa Kohus kinnitab neid avaliku korraga seotud eesmärke, mille
jõustamine on blokeerimismääruse artikli 5 lõike 1 eesmärk (ehk et sedalaadi eksterritoriaalsed
õigusaktid rikuvad rahvusvahelist õigust ja ohustavad siseturu tõhusat toimimist ja seega on vaja
kõrvaldada, neutraliseerida, tõkestada või muul viisil tõrjuda kõnealuste ühenduseväliste õigusaktide
mõju).
8
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
Kohtujurist on seisukohal, et Telekom Deutschland’il tuleb tõendada, et vaidlusaluste lepingute
lõpetamiseks oli olemas veel mingi objektiivne põhjus peale selle, et Bank Melli Irani suhtes olid
kehtestatud sanktsioonid. Blokeerimismääruse artikli 5 lõike 1 sõnastuse põhjal on selge, et loeb
ettevõtja tahe nimetatud sanktsioone järgida, olenemata sellest, kas nende kohaldamine teda tegelikult
puudutab (st ei pea olema välisriigi haldusorgani või kohtu otsust). Kusjuures põhimõtteliselt
võiks tugineda eetilistele kaalutlustele, arvestades Iraani valitsuse tegusid, aga sellisel juhul peaks
ettevõtja suutma tõendada aktiivset tegelemist ettevõtja järjepideva ja süstemaatilise sotsiaalse
vastutuse põhimõtetega. Sisuliselt on tegemist tõendamiskoormise pöördumisega ja seega
lepingut lõpetav ettevõte ei pea kohe põhjendama, et ta ei lõpeta lepingut tulenevalt
eksterritoriaalsetest sanktsioonidest, aga siis tuleb arvestada, et ta peaks seda veenvalt tegema
kohtumenetluses.
Blokeerimismääruse artikli 5 lõike 1 loogiline tagajärg on, et määruses viidatud isiku otsust lõpetada
lepinguline suhe sanktsioonide all oleva isikuga, mida ei saa põhjendada millegi muuga peale
soovi üht selles seaduses loetletud õigusakti järgida, tuleb pidada tühiseks, millest tulenevalt on
liikmesriigi kohtud kohustatud käsitlema seda lepingulist suhet nii, et see on jätkunud
nendelsamadel äritingimustel nagu varem. Selline riigisisese õiguse tõlgendus on
blokeerimismääruse artikli 5 lõikega 1 vastuolus, mille kohaselt võib isik lõpetada kestvusvõlasuhte
USA sanktsiooninimekirja sattunud isikuga, ilma et ta peaks asjaomaste lepingute lõpetamise otsust
üldse põhjendama.
Kui blokeerimismääruse artikli 5 lõiget 1 ei järgita, on liikmesriigi kohus, kelle poole on pöördunud
sanktsioonide all olev lepingupool, kohustatud andma määruses viidatud isikule korralduse seda
lepingulist suhet jätkata, olgugi et esiteks tuleb artikli 5 lõiget 2 tõlgendada kitsalt, teiseks võib selline
korraldus rikkuda Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 16 ja kolmandaks võivad selle määruse
lisas viidatud vastutavad ametiasutused isikut seetõttu karmilt karistada.
Kokkuvõttes ei saanud kohtujurist jätta märkimata, et blokeerimismäärus on väga nüri tööriist, et täita
oma otstarvet: steriliseerida USA sanktsioonide sekkuvat eksterritoriaalset mõju liidu piires. Sellega
kaasneb paratamatult ohvreid nagu Telekom Deutschland. Liidu seadusandja võiks nendele
küsimustele mõelda.
Kohtujuristi ettepanek ei ole kohtule siduv.
Kohtujuristi ettepanek on kättesaadav siit.
—————————————————————————————————————————————————————
Tegemist on mitteametliku kokkuvõttega EL õiguse büroo valitud kohtulahenditest. EL Kohtu otsuste ja
kohtujuristi ettepanekute terviktekstidega saab tutvuda EL Kohtu koduleheküljel või EUR-Lex andmebaasis
(viited lisatud).
9
Saatja: Merili Kriisa <
[email protected]>
Saadetud: 21.06.2021 10:03
Adressaat: Juriidiline osakond <
[email protected]>; EL kohtu
töögrupp <
[email protected]>; JHA Justice (EE) <
[email protected]>;
Nele Hollo <
[email protected]>
Teema: EL kohtulahendite kokkuvõte: mai 2021
Tere
Edastan kokkuvõtte EL õiguse büroo valitud olulisematest EL Kohtu
lahenditest märtsis 2021. Nagu kõik eelnevad, paneme ka selle kokkuvõtte
üles . Seekordse kokkuvõtte koostasid EL õiguse büroo juristid Nele
Grünberg, Margo Roasto, Heli Hirsik ja Merili Kriisa.
Kokkuvõttes on kajastatud järgmised kohtulahendid:
Kohtuasjad, kus Eesti on esitanud seisukoha:
o C-6/20: Innove (eelotsus riigihanked)
Olulisemad EL Kohtu lahendid ja kohtujuristi ettepanekud:
* C-709/19: Vereniging van Effectenbezitters (eelotsus kahju tekkimise
paik finantskahju korral)
* C-505/19: Bundesrepublik Deutschland (Notice rouge dInterpol)
(eelotsus ne bis in idem'i põhimõte)
* C-27/20: CAF (eelotsus peretoetuse saamine kui töötaja vahepeal
töötab teises liikmesriigis)
* C-83/19, C-127/19, C-195/19, C-291/19, C-355/19 ja C-397/19:
Asociaţia "Forumul Judecătorilor Din România" (eelotsus õigusriigi
põhimõte)
* C-913/19: CNP (eelotsus kindlustusasjade kohtualluvus)
* C-124/20: Bank Melli Iran (kohtujuristi ettepanek rahvusvahelised
sanktsioonid, lepinguvabadus)
Tegemist on mitteametliku kokkuvõttega EL õiguse büroo valitud
kohtulahenditest.
EL Kohtu otsuste ja kohtujuristi ettepanekute terviktekstidega saab
tutvuda EL Kohtu koduleheküljel või EUR-Lex andmebaasis (viited lisatud).
Tervitades
Merili Kriisa