dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

EL kohtulahendite kokkuvõte:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 21. juuni 2021
Viit
1.1-16/21-0024/3895-1
Registreeritud
21. juuni 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Välisministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/21-0024
Vastutaja
Ivar Siska (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf75 KB
  • 📎Euroopa Liidu kohtuasjade kokkuvõte mai 2021.pdf338 KB

Sisu (failidest)

Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium ———————————— Euroopa Liidu kohtuasjade kokkuvõte mai 2021 ———————————— Kohtuasjad, kus Eesti on esitanud seisukoha: C-6/20: Innove (eelotsus – riigihanked) Olulisemad EL Kohtu lahendid ja kohtujuristi ettepanekud: o C-709/19: Vereniging van Effectenbezitters (eelotsus – kahju tekkimise paik finantskahju korral) o C-505/19: Bundesrepublik Deutschland (Notice rouge d’Interpol) (eelotsus – ne bis in idem'i põhimõte) o C-27/20: CAF (eelotsus – peretoetuse saamine kui töötaja vahepeal töötab teises liikmesriigis) o C-83/19, C-127/19, C-195/19, C-291/19, C-355/19 ja C-397/19: Asociaţia "Forumul Judecătorilor Din România" (eelotsus – õigusriigi põhimõte) o C-913/19: CNP (eelotsus – kindlustusasjade kohtualluvus) o C-124/20: Bank Melli Iran (kohtujuristi ettepanek – rahvusvahelised sanktsioonid, lepinguvabadus) 1 Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium Kohtuasjad, kus Eesti on esitanud seisukoha: —————————————————————————————— C-6/20: Innove (eelotsus – riigihanked) —————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus, 20. mail 2021 Tallinna Ringkonnakohus esitas Euroopa Kohtule küsimused, millega soovis teada, kas toiduabi ostmisel võib rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke hanketingimusena seada nõude, et pakkujal peab olema pakkumuse esitamise ajal toiduseadusest tulenev Eesti asutuse tunnustus või ta peab olema täitnud teatamis- ja loakohustuse Eestis. Euroopa Kohus leidis, et direktiiviga 2004/18 (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta) on vastuolus see, kui hankija kehtestab pakkujate valikukriteeriumina hankelepingu täitmise liikmesriigis registreeringu ja/või tunnustuse väljastamise, ja seda isegi juhul, kui neil on sarnane registreering või tunnustus juba nende asukoha liikmesriigis. Kohus selgitas, et kohustus omada registreeringut või tunnustust on kvalitatiivne valikukriteerium, mis annab hankijale võimaluse veenduda, et pakkujal on võime hankeleping täita. Siiski tuleb direktiivist 2004/18 vastastikuse tunnustamise põhimõte, mille kohaselt peab pakkujal olema võimalik tõendada oma võimet riigihankelepingut täita, tuginedes sellistele dokumentidele, mille on väljastanud tema asukohaliikmesriigi pädev asutus. Järelikult nõue, et pakkujal peab olema lisaks oma päritoluliikmesriigi tunnustusele ka Eesti tunnustus või et ta peab olema Eestis täitnud loakohustuse, rikub direktiivi kohast proportsionaalsuse ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet. Kohus osutas ka, et põhikohtuasjas on hankelepinguid võimalik täita ilma, et lepingu täitmise liikmesriigis endale ettevõte asutada. Kui aga teenuse osutamiseks nõutakse Eesti registreeringut, eeldaks see ettevõtte asutamist Eestis. Kohus märkis, et selline nõue on seega vastuolus ka ELTL artikli 56 eesmärgiga, milleks on kõrvaldada teenuste osutamise vabaduse piirangud isikute puhul, kelle asukoht ei ole liikmesriigis, mille territooriumil tuleb teenust osutada. Kohus lisas, et selline tõlgendus on kooskõlas toiduainete hügieeni nõudeid käsitleva määrusega 852/2004, mille eesmärk on saavutada inimeste elu ja tervise kaitse kõrge tase. Määrus 852/2004 nimelt ei välista, et kui toidukäitlemise ettevõttel on ühes liikmesriigis saadud registreering või tunnustus, siis saab teises liikmesriigis ikkagi kontrollida toidukäitlemist ning tagada määruse sätete järgimist. Seega pole toiduohutuse tagamiseks hankel osalejatele vaja kehtestada Eestis registreerimise- või loakohtustust ja ettevõtja peab saama tugineda oma asukohaliikmesriigis väljastatud registreeringule. Kohtuotsus on kättesaadav siit. 2 Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium Olulisemad EL Kohtu lahendid ja kohtujuristi ettepanekud: —————————————————————————————— C-709/19: Vereniging van Effectenbezitters (eelotsus – kahju tekkimise paik finantskahju korral) —————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus, 12. mail 2021 Põhikohtuasja hageja on Madalmaade aktsionäride ühendus, kes esitas hagi Madalmaade kohtusse aktsionäride nimel, kes Madalmaades avatud investeerimiskonto kaudu ostsid, omasid või müüsid kostja BP lihtaktsiaid aastatel 2007-2010. BP on üleilmselt tegutsev nafta- ja gaasiettevõtja, kelle lihtaktsiad on noteeritud Londoni ja Frankfurdi börsil. 2010 toimus BP renditud naftaplatvormil õnnetus, mille tagajärjel aktsia hind langes ning hageja väidab, et hinna langus polnud tekkinud mitte finantsturu muutustest, vaid sellest, et BP andis naftareostuse kohta ebaõiget, mittetäielikku ja eksitavat teavet, mistõttu ta ei täitnud oma seadusjärgseid teavitamiskohustusi. Madalmaade kohtu esitatud põhiküsimuseks on, kas sellise finantskahju, mis on tingitud ebaõige teabe alusel tehtud investeerimisotsustest, vahetu avaldumine investeerimiskontol võimaldab määrata rahvusvahelise kohtualluvuse selle liikmesriigi kohtule, kus on selle panga või investeerimisühingu asukoht, kus konto on avatud, kui asjaomasel ettevõtjal puudusid selles liikmesriigis seadusjärgsed teavitamiskohustused. Euroopa Kohus meenutas, et määruse 1215/2012 (kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) kohaselt on üldreegliks selle liikmesriigi kohtute alluvus, kus on kostja elu- või asukoht. Määrus sätestab erandina sellest üldreeglist valikulise ja erandliku kohtualluvuse eeskirjad vaid ammendavalt loetletud juhtudel. Euroopa Kohus on korduvalt leidnud, et mõistega „paik, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud“ peetakse silmas nii kahju tekkimise kui ka kahju põhjustanud sündmuse toimumise paika, millest tulenevalt võib kostja hageja valikul kaevata kas ühe või teise paiga kohtusse. Kohtupraktika kohaselt on selleks paik, kus väidetav kahju konkreetselt ilmneb. Nimelt on selle eesmärk tugevdada liidus elavate isikute õiguskaitset, võimaldades ühtaegu hagejal hõlpsalt kindlaks teha kohtu, kuhu ta võib pöörduda, ja kostjal mõistlikult ette näha, millisesse kohtusse teda võib kaevata. Ettenähtavuse eesmärk ei ole tagatud siis, kui liikmesriigis, kus on avatud investeerimiskonto, mille vahendusel osteti teises riigis börsil noteeritud väärtpabereid, ei kehti nende väärtpaberite emitendile seadusjärgsed teatamiskohustused. Sellest tuleneb, et kui tegemist on sellise börsil noteeritud äriühinguga nagu põhikohtuasjas, võib kahju tekkimise paiga alusel määrata pädevaks vaid selliste liikmesriikide kohtud, kus see äriühing on börsil noteerimise eesmärgil täitnud seadusjärgsed teavitamiskohustused. See äriühing saab näha vaid neis liikmesriikides mõistlikult ette investeerimisturu olemasolu ja enda vastutuse tekkimist. Kohtuotsus on kättesaadav siit. 3 Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium —————————————————————————————— C-505/19: Bundesrepublik Deutschland (Notice rouge d’Interpol) (eelotsus – ne bis in idem'i põhimõte) —————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 12. mail 2021 Interpol avaldas USA pädevate asutuste taotlusel Saksamaa kodaniku WSi kohta tagaotsimisteate. Saksamaal oli juba enne tagaotsimisteate avaldamist algatatud WSi suhtes uurimismenetlus seoses selles teates nimetatud tegudega. Saksamaal lõpetati uurimismenetlus pärast seda, kui WS oli maksnud menetlusseadustikus ette nähtud rahasumma. WSi tagaotsimisteatele lisati märge, et Saksamaa politseiameti hinnangul kohaldub teates nimetatud tegudele ne bis in idem'i põhimõte. Seejärel pöördus WS kohtusse kaebusega Saksamaa vastu ja nõudis tagaotsimisteate kõrvaldamist. Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsis Euroopa Kohtult esiteks, kas Schengeni konventsiooni artikliga 54 (ne bis in idem'i põhimõte) ja ELTL artikli 21 lõikega 1 (õigus vabalt liikuda), tõlgendatuna lähtuvalt harta artiklist 50 (ne bis in idem'i põhimõte), on vastuolus see, kui liikmesriigi asutused võtavad esialgselt vahi alla isiku, kelle kohta on Interpol avaldanud kolmanda riigi taotlusel tagaotsimisteate, kui selle isiku suhtes on juba toimunud liikmesriigis kriminaalmenetlus, mis liikmesriigi hinnangul puudutab samu tegusid. Teiseks soovis eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas direktiiviga 2016/680 (isikute kaitse seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise eesmärgil) on vastuolus Interpoli välja antud tagaotsimisteates sisalduvate isikuandmete töötlemine liikmesriikide asutuste poolt, kui isiku tegude suhtes kohaldub ne bis in idem'i põhimõte. Euroopa Kohus selgitas esiteks, et nii kaua kui pole tuvastatud, et ne bis in idem'i põhimõte on kohaldatav, on liikmesriigi asutustel vabadus võtta esialgselt vahi alla isik, kelle kohta on Interpol avaldanud tagaotsimisteate. Seevastu juhul, kui selle liikmesriigi asutused, kuhu see isik suundub, on saanud teada, et teises liikmesriigis on tehtud lõplik kohtuotsus, milles tuvastatakse, et tagaotsimisteates nimetatud tegudele kohaldub ne bis in idem'i põhimõte, on selle isiku esialgne vahi alla võtmine nimetatud asutuste poolt vastuolus liidu õigusega. Euroopa Kohus selgitas teiseks, et Interpol ei ole „pädev asutus“ direktiivi 2016/680 tähenduses ja liidu õigus ei välista Interpoli tagaotsimisteates sisalduvate isikuandmete töötlemist ka juhul, kui on võimalik kohaldada ne bis in idem'i põhimõtet. Seetõttu leidis Euroopa Kohus, et Interpoli välja antud tagaotsimisteates sisalduvate isikuandmete töötlemine ei ole liidu õigusega vastuolus seni, kuni liikmesriigis tehtud lõpliku kohtuotsusega ei ole tuvastatud, et tagaotsimisteate aluseks olevate tegude suhtes on kohaldatav ne bis in idem'i põhimõte. Kohtuotsus on kättesaadav siit. 4 Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium —————————————————————————————— C-27/20: CAF (eelotsus – peretoetuse saamine kui töötaja vahepeal töötab teises liikmesriigis) —————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus, 12. mail 2021 Prantsuse kodanikest abikaasad said Prantsusmaal nelja ülalpeetava lapse vanematena igakuiseid peretoetusi kokku 458,02 euro eest. Peretoetuste maksmine peatati, kui üks abikaasadest lähetati EL institutsiooni (EL kohtusse) Luksemburgi kolmeks aastaks. Naastes Prantsusmaale, määrati nende igakuisteks peretoetusteks 115,65 eurot, sest arvestuse aluseks võeti üle-eelmise aasta sissetulekuid, mis olid oluliselt suuremad kui sissetulekud Prantsusmaal. Prantsusmaa kohus küsis, kas sellised Prantsuse õigusnormid on vastuolus ELTL artikliga 45 ja määrusega 492/2011 (töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires), mis määravad peretoetuste arvutamisel aluseks makseperioodile eelnenud üle-eelmise kalendriaasta, mistõttu juhul, kui ametniku sissetulekud on oluliselt suurenenud ajal, mil ta oli lähetatud, väheneb ametniku tagasipöördumisel peretoetuste summa kahe aasta jooksul märkimisväärselt. Kõigepealt seoses võimaliku diskrimineerimisega märkis Euroopa Kohus, et riigisisesed õigusnormid on vahet tegemata kohaldatavad kõigile töötajatele nende kodakondsusest sõltumata, mistõttu need ei põhjusta otsest diskrimineerimist kodakondsuse alusel. Samuti ei näi need põhjustavat kaudset diskrimineerimist, sest need võiksid kohelda teiste liikmesriikide kodanikest töötajaid ebasoodsamalt kui oma riigi kodanikest töötajaid. Mis puudutab takistust töötajate liikumisvabadusele, siis ELTL artikli 45 eesmärk on eelkõige vältida seda, et töötajat, kes on kasutanud õigust vabalt liikuda, koheldakse ilma objektiivse põhjenduseta ebasoodsamalt kui töötajat, kes on töötanud ainult ühes liikmesriigis. Kohus leidis, et peretoetuse saajaid, kes on kasutanud vaba liikumise õigust, ei kohelda vähem soodsalt kui neid toetusesaajaid, kes seda õigust ei ole kasutanud. Nimelt kohaldatakse peretoetuse arvutamiseks sama meetodit ka nende töötajate puhul, kes ei ole oma päritoluriigist lahkunud, kuid kelle sissetulekud on samamoodi muutnud. Seega toetuste summa vähenemine pole tingitud liikumisvabaduse kasutamisest. Kohtu hinnangul ei kritiseeri põhikohtuasja hagejad mitte peretoetuste summa kindlaksmääramise korda, vaid pigem seda, et liikumise ajal teise liikmesriiki ei saanud nad jätkuvalt suurendatud peretoetusi, pidades silmas võimalikku kompensatsiooni tagasipöördumise korral. Ent esmane õigus ei saa kindlustatule tagada, et liikumine teise liikmesriiki ei avalda mõju sotsiaalkindlustusele, eelkõige haigushüvitisele ja vanaduspensionile või isegi peretoetusele. Kohtuotsus on kättesaadav siit. 5 Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium —————————————————————————————— C-83/19, C-127/19, C-195/19, C-291/19, C-355/19 ja C- 397/19: Asociaţia "Forumul Judecătorilor Din România" (eelotsus – õigusriigi põhimõte) —————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 18. mail 2021 Rumeenia ühinemisel Euroopa Liiduga kehtestati Euroopa Komisjoni otsusega 2006/928 koostöökord, mille abil jälgida Rumeenia edusamme kohtureformi alal ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses. Aastatel 2017–2019 viidi Rumeenias läbi reformid, mis puudutasid kohtuinspektsiooni korraldust, kohtusüsteemis toime pandud rikkumisi uuriva osakonna (SIIJ) asutamist prokuratuuris ning kohtunike ja prokuröride isikliku vastutuse tingimusi. Rumeenia kohtutesse esitati seejärel mitu kaebust, milles väideti, et nimetatud reformid on vastuolus liidu õigusega, eriti komisjoni otsuses 2006/928 esitatud nõuetega. Euroopa Kohtule esitatud eelotsusetaotlustega soovisid Rumeenia kohtud eelkõige teada, millised õiguslikud tagajärjed tulenevad otsusest 2006/928 ja kas Rumeenias teostatud reformid on liidu õigusega kooskõlas. Samuti palusid Rumeenia kohtud Euroopa Kohtul tõlgendada liidu õiguse esimuse põhimõtet olukorras, kus Rumeenia konstitutsioonikohtu hinnangul ei olnud liidu õigus esimuslik Rumeenia põhiseadusliku korra suhtes. Euroopa Kohus selgitas, et otsus 2006/928 on Rumeeniale siduv alates Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevast ning kehtib kuni selle kehtetuks tunnistamiseni. Seetõttu peab Rumeenia otsuses 2006/928 viidatud eesmärkide saavutamiseks järgima nõudeid, mis on esitatud selle otsuse alusel komisjoni koostatud aruannetes. Euroopa Kohus leidis, et liidu õigusega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis võimaldavad tavapärast ametisse nimetamise menetlust eirates nimetada isikuid tähtajaliselt ametisse juhtivatele ametikohtadele kohtuinspektsioonis, mille ülesanne on läbi viia distsiplinaaruurimisi kohtunike ja prokuröride suhtes, kui need normid tekitavad põhjendatud kahtlusi selles, et selle organi pädevust ja ülesandeid kasutatakse kohtunike ja prokuröride tegevusele surve avaldamiseks. Seejärel selgitas Euroopa Kohus, et selline osakond prokuratuuris nagu SIIJ, mille ülesanne on uurida kohtunike ja prokuröride toime pandud rikkumisi, võib nõrgendada usaldust, mida kohtud peavad õigussubjektidele demokraatlikus ühiskonnas ja õigusriigis sisendama, kuna SIIJ pädevus, koosseis ja toimimine viitab, et selle eesmärk on luua vahend kohtunike survestamiseks ja heidutamiseks ning seega luua mulje, et need kohtunikud ei ole sõltumatud või erapooletud. Seetõttu leidis Euroopa Kohus, et SIIJ loomine on vastuolus liidu õigusega, kui see ei ole põhjendatud objektiivsete ja kontrollitavate nõuetega ning kui sellega ei kaasne spetsiifilised tagatised, mis võimaldaksid kõrvaldada igasuguse riski, et seda osakonda kasutataks kohtunike ja prokuröride tegevuse poliitilise kontrolli instrumendina. Järgnevalt leidis Euroopa Kohus, et liidu õigusega on vastuolus sellised riigisisesed õigusnormid, mis näevad ette, et kohtuvea tuvastamine riigi varalise vastutuse tuvastamise menetluses on siduv järgnevas regressihagi menetluses, milles tuvastatakse kohtuniku isiklik vastutus, ning kui need riigisisesed õigusnormid ei sisalda tagatisi, mis on vajalikud, et vältida regressihagi kasutamist 6 Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium õigusemõistmisele surve avaldamise vahendina ja kindlustada asjaomase kohtuniku kaitseõiguste järgimine. Lõpuks tuletas Euroopa Kohus meelde, et kui eelotsusetaotluse esitanud kohus tuvastab ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu või otsuse 2006/928 rikkumise, siis peab eelotsusetaotluse esitanud kohus liidu õiguse esimuse põhimõttest tulenevalt jätma kohaldamata liidu õigusega vastuolus olevad riigisisesed õigusnormid. Kohtuotsus on kättesaadav siit. —————————————————————————————— C-913/19: CNP (eelotsus – kindlustusasjade kohtualluvus) —————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus, 20. mail 2021 Poolas toimus liiklusõnnetus. Kahju kannatanud isik loovutas oma nõude Poola äriühingule CNP, mis tegutses kutseliselt kindlustushüvitistega seotud nõuete sissenõudmisega. Õnnetuse põhjustanud isik oli sõlminud liikluskindlustuse lepingu Taanis asutatud kindlustusseltsiga. CNP esitas Taani kindlustusseltsi vastu hagi Poola kohtusse. Taani kindlustusselts aga väitis, et vaidlus ei allu Poola kohtutele. Eelotsusetaotluse esitanud Poola kohtul tekkis kahtlus, kas ettevõtjal, kes on omandanud kahjustatud isikult vastutuskindlustusest tuleneva nõude kindlustusandja vastu, on võimalik saada kaitset, mida määruse 1215/2012 (nn Brüsseli I uuesti sõnastatud määrus kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) II peatüki 3. jao (kohtualluvus kindlustusasjade puhul) sätted annavad õigussuhte nõrgemale poolele. Samuti küsis Poola kohus, kas antud juhtumil saaks kohaldada määruse 1215/2012 II peatüki 2. jao (valikuline kohtualluvus) artikli 7 punkti 2 (lepinguväline kahju) või punkti 5 (filiaali tegevusest tulenev kahju). Euroopa Kohus selgitas, et määruse 1215/2012 II peatüki 3. jao eesmärk on kaitsta nõrgemat lepingupoolt soodsamate kohtualluvuse eeskirjadega kui üldised eeskirjad. Selline erikaitse ei ole aga õigustatud kindlustuse valdkonna ettevõtjate vahelistes suhetes, kus kumbki pool ei ole teisega võrreldes nõrgemal positsioonil. Kuna CNP tegevusala oli nõuete sissenõudmine kindlustusandjatelt, siis ei saanud Euroopa Kohtu hinnangul tema suhtes kohaldada määruse 1215/2012 II peatüki 3. jaos ette nähtud kohtualluvuse erinorme. Küll aga võiksid antud juhtumil kohtualluvuse määramiseks sõltuvalt olukorrast kohalduda valikulise kohtualluvuse sätted. Euroopa Kohus lisas, et seda, kas vaidlus puudutab filiaali, esinduse või muu üksuse tegevust, võimaldavad kindlaks teha kaks kriteeriumi. Esiteks eeldavad mõisted „filiaal“, „esindus“ ja „muu üksus“ tegevuskeset, mis on loodud emaettevõtja püsiva laiendusena. Sellel keskusel peab olema juhatus ja varalised vahendid tehingute tegemiseks kolmandate isikutega. Teiseks peab vaidlus puudutama kas filiaali tegevusega seotud toiminguid või filiaali poolt emaettevõtja nimel võetud kohustusi, kui viimaseid peab täitma filiaali asukohariigis. Antud juhtumil oli Taani kindlustusselts volitanud üht Poola õiguse alusel asutatud äriühingut tegutsema Taani kindlustusseltsi nimel ja huvides ning tegema toiminguid, mis tekitavad õiguslikke tagajärgi. Seetõttu leidis Euroopa Kohus, et äriühingut, kes teises liikmesriigis asutatud kindlustusandjaga sõlmitud lepingu alusel tegeleb liikmesriigis viimase nimel ja huvides mootorsõidukite kohustusliku vastutuskindlustuse raames kahju hüvitamisega, tuleb pidada filiaaliks, esinduseks või muuks üksuseks, kui see äriühing 7 Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium jätab väljapoole püsivalt mulje, et tegemist on kindlustusettevõtja laiendusega ning sellel on juhatus ja varalised vahendid selleks, et ta saaks kolmandate isikutega tehinguid teha. Kohtuotsus on kättesaadav siit. —————————————————————————————— C-124/20: Bank Melli Iran (kohtujuristi ettepanek – rahvusvahelised sanktsioonid, lepinguvabadus) —————————————————————————————— Kohtujuristi ettepanek, 12. mail 2021 Ameerika Ühendriikide toonase presidendi Donald Trumpi poolt 2018. aastal tehtud otsuse tagajärjel taasrakendusid Iraani äriühingute ja üksuste suhtes teatavad USA sanktsioonid, mille kohaldamine oli varem nn Iraani tuumarelvakokkuleppega 2015. aastal peatatud. Need USA sanktsioonid on suunatud peamiselt välismaiste äriühingute tegevusele väljaspool USA jurisdiktsiooni, st neil on eksterritoriaalne mõju. Sellise mõju vastukaaluks võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu määruse (EÜ) 2271/96 (nn. blokeerimismääruse). Blokeerimismääruse artikli 5 lõige 1 keelab Euroopa äriühingutel järgida muu hulgas nimetatud USA sanktsioone. Põhikohtuasjas on küsimus selles, kas Saksamaa telekommunikatsiooniteenuste osutaja Telekom Deutschland GmbH võis lõpetada lepingulise suhte USA sanktsioonide nimekirja sattunud Iraani pangaga Bank Melli Iran. Teenused olid Iraani pangale äritegevuses möödapääsmatult vajalikud. Saksa ettevõttel oli sisuliselt valik, kas riskida karmide karistustega USA poolt sanktsioonide järgimata jätmise eest või järgida USA sanktsioone ja rikkuda sellega ELi õigust ja riskida samuti karistustega. Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekkis küsimus, kas USA sanktsioonide järgimise keeld kohaldub ainult siis, kui USA asutused või kohtud on teinud ELi ettevõttele otseselt või kaudselt ettekirjutusi või piisab sellest, kui ELi ettevõtte tegevuse eesmärk on järgida USA sanktsioone. Teiseks, kas selline riigisisese õiguse tõlgendus on ELi õigusega vastuolus, mille kohaselt kestvuslepingut on võimalik üles öelda ilma aluseta ja seega ei pea isik tsiviilkohtumenetluses tõendama, et ülesütlemise aluseks ei ole soov järgida USA sanktsioone? Kui nii, siis kas blokeerimismäärusega vastuolus olev ülesütlemine on tühine või saab blokeerimismääruse eesmärki täita ka näiteks trahvi määramisega? Viimaks, arvestades ELi põhiõiguste harta artikleid 16 ja 52, kas ülesütlemine on tühine ka siis kui lepingu jätkamisega kaasneks ELi ettevõttele märkimisväärne majanduslik kahju (käesoleval juhul 50% kontserni käibest)? Kohtujurist leidis, et kuigi blokeerimismäärus peaks kaitsma Euroopa isikuid, siis välismaine isik – nagu Bank Melli Iran – saab blokeerimismääruse alusel õiguse esitada hagi Euroopa isiku – nagu Telekom Deutschland – arvel, kes oleks siis kohustatud jätkama lepingulist suhet kliendiga, keda ta enam oma kliendiks ei soovi. Kohtujurist nentis, et see ei pruugi mõnelegi rahuldav tunduda, aga ta ei näinud muud võimalust kui et Euroopa Kohus kinnitab neid avaliku korraga seotud eesmärke, mille jõustamine on blokeerimismääruse artikli 5 lõike 1 eesmärk (ehk et sedalaadi eksterritoriaalsed õigusaktid rikuvad rahvusvahelist õigust ja ohustavad siseturu tõhusat toimimist ja seega on vaja kõrvaldada, neutraliseerida, tõkestada või muul viisil tõrjuda kõnealuste ühenduseväliste õigusaktide mõju). 8 Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium Kohtujurist on seisukohal, et Telekom Deutschland’il tuleb tõendada, et vaidlusaluste lepingute lõpetamiseks oli olemas veel mingi objektiivne põhjus peale selle, et Bank Melli Irani suhtes olid kehtestatud sanktsioonid. Blokeerimismääruse artikli 5 lõike 1 sõnastuse põhjal on selge, et loeb ettevõtja tahe nimetatud sanktsioone järgida, olenemata sellest, kas nende kohaldamine teda tegelikult puudutab (st ei pea olema välisriigi haldusorgani või kohtu otsust). Kusjuures põhimõtteliselt võiks tugineda eetilistele kaalutlustele, arvestades Iraani valitsuse tegusid, aga sellisel juhul peaks ettevõtja suutma tõendada aktiivset tegelemist ettevõtja järjepideva ja süstemaatilise sotsiaalse vastutuse põhimõtetega. Sisuliselt on tegemist tõendamiskoormise pöördumisega ja seega lepingut lõpetav ettevõte ei pea kohe põhjendama, et ta ei lõpeta lepingut tulenevalt eksterritoriaalsetest sanktsioonidest, aga siis tuleb arvestada, et ta peaks seda veenvalt tegema kohtumenetluses. Blokeerimismääruse artikli 5 lõike 1 loogiline tagajärg on, et määruses viidatud isiku otsust lõpetada lepinguline suhe sanktsioonide all oleva isikuga, mida ei saa põhjendada millegi muuga peale soovi üht selles seaduses loetletud õigusakti järgida, tuleb pidada tühiseks, millest tulenevalt on liikmesriigi kohtud kohustatud käsitlema seda lepingulist suhet nii, et see on jätkunud nendelsamadel äritingimustel nagu varem. Selline riigisisese õiguse tõlgendus on blokeerimismääruse artikli 5 lõikega 1 vastuolus, mille kohaselt võib isik lõpetada kestvusvõlasuhte USA sanktsiooninimekirja sattunud isikuga, ilma et ta peaks asjaomaste lepingute lõpetamise otsust üldse põhjendama. Kui blokeerimismääruse artikli 5 lõiget 1 ei järgita, on liikmesriigi kohus, kelle poole on pöördunud sanktsioonide all olev lepingupool, kohustatud andma määruses viidatud isikule korralduse seda lepingulist suhet jätkata, olgugi et esiteks tuleb artikli 5 lõiget 2 tõlgendada kitsalt, teiseks võib selline korraldus rikkuda Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 16 ja kolmandaks võivad selle määruse lisas viidatud vastutavad ametiasutused isikut seetõttu karmilt karistada. Kokkuvõttes ei saanud kohtujurist jätta märkimata, et blokeerimismäärus on väga nüri tööriist, et täita oma otstarvet: steriliseerida USA sanktsioonide sekkuvat eksterritoriaalset mõju liidu piires. Sellega kaasneb paratamatult ohvreid nagu Telekom Deutschland. Liidu seadusandja võiks nendele küsimustele mõelda. Kohtujuristi ettepanek ei ole kohtule siduv. Kohtujuristi ettepanek on kättesaadav siit. ————————————————————————————————————————————————————— Tegemist on mitteametliku kokkuvõttega EL õiguse büroo valitud kohtulahenditest. EL Kohtu otsuste ja kohtujuristi ettepanekute terviktekstidega saab tutvuda EL Kohtu koduleheküljel või EUR-Lex andmebaasis (viited lisatud). 9 Saatja: Merili Kriisa <[email protected]> Saadetud: 21.06.2021 10:03 Adressaat: Juriidiline osakond <[email protected]>; EL kohtu töögrupp <[email protected]>; JHA Justice (EE) <[email protected]>; Nele Hollo <[email protected]> Teema: EL kohtulahendite kokkuvõte: mai 2021 Tere Edastan kokkuvõtte EL õiguse büroo valitud olulisematest EL Kohtu lahenditest märtsis 2021. Nagu kõik eelnevad, paneme ka selle kokkuvõtte üles . Seekordse kokkuvõtte koostasid EL õiguse büroo juristid Nele Grünberg, Margo Roasto, Heli Hirsik ja Merili Kriisa. Kokkuvõttes on kajastatud järgmised kohtulahendid: Kohtuasjad, kus Eesti on esitanud seisukoha: o C-6/20: Innove (eelotsus riigihanked) Olulisemad EL Kohtu lahendid ja kohtujuristi ettepanekud: * C-709/19: Vereniging van Effectenbezitters (eelotsus kahju tekkimise paik finantskahju korral) * C-505/19: Bundesrepublik Deutschland (Notice rouge dInterpol) (eelotsus ne bis in idem'i põhimõte) * C-27/20: CAF (eelotsus peretoetuse saamine kui töötaja vahepeal töötab teises liikmesriigis) * C-83/19, C-127/19, C-195/19, C-291/19, C-355/19 ja C-397/19: Asociaţia "Forumul Judecătorilor Din România" (eelotsus õigusriigi põhimõte) * C-913/19: CNP (eelotsus kindlustusasjade kohtualluvus) * C-124/20: Bank Melli Iran (kohtujuristi ettepanek rahvusvahelised sanktsioonid, lepinguvabadus) Tegemist on mitteametliku kokkuvõttega EL õiguse büroo valitud kohtulahenditest. EL Kohtu otsuste ja kohtujuristi ettepanekute terviktekstidega saab tutvuda EL Kohtu koduleheküljel või EUR-Lex andmebaasis (viited lisatud). Tervitades Merili Kriisa
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel