Digilogistika Keskus OÜ ANALÜÜS E-VEOSELEHE RIIGISISESEKS KASUTUSELEVÕTUKS ARENDUSMUDELI VÄLJATÖÖTAMISEKS Ulrika Hurt, Heiti Mering , Eduard Ševtšenko , Lauri Lusti, Cäroly Kirs, Lisanne Nurk Analüüs on läbi viidud Majandus- ja K o mmunikatsiooniministeeriumi tellimusel Tallinn 2021 AUTORID: Ulrika Hurt, Heiti Mering , Eduard Ševtšenko , Lauri Lusti, Cäroly Kirs, Lisanne Nurk TÄNUSÕNAD NÕUANNETE JA SISENDI EEST: Kristiina Niilits (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, EAS) Tõnis Hintsov (Single Window koostöövõrgustik/ klaster ) Helen Trelin , Jana Liiv , Kati Nõuakas TEOSTAJA: Digilogistika Keskus OÜ, Reg nr 14979341, Teaduspargi 6/1, 12618 Talllinn , www.dlk.ee Analüüsi partneri d tööde teostamisel : Tallinna Tehnikakõrgkool ja Single Window koostöövõrgustik/ klaster Teostaja kontaktid: Heiti Mering , juhatuse liige +372 52 31174,
[email protected] Ulrika Hurt, +372 52 14 251,
[email protected] Tellija kontakt: Maarja Mänd, reaalajamajanduse projektijuht ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium +372 6256318 /53 471 432,
[email protected] Analüüs on läbi viidud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel. (c) Tallinn 2021 SISUKORD TOC \h \u \z SISSEJUHATUS PAGEREF _Toc75215326 \h 5 MÕISTED JA LÜHENDID PAGEREF _Toc75215327 \h 6 METOODIKA PAGEREF _Toc75215328 \h 8 I OSA - DIGIAUDITI PROTSESSI KIRJELDUS PAGEREF _Toc75215329 \h 9 1.1. DOKUMENDIANALÜÜS DIGIAUDITI LÄBIVIIMISE ETTEVALMISTUSEKS JA TEEKAARDI KOOSTAMISEKS PAGEREF _Toc75215330 \h 9 1.2. JUHISED JA SOOVITUSED DIGIAUDITI TEOSTAMISEKS JA TEEKAARDI KOOSTAMISEKS PAGEREF _Toc75215331 \h 10 1.3. DIGIAUDITI NING TEEKAARDI PROTSESS KOOS MEETME RAKENDAMISEGA PAGEREF _Toc75215332 \h 11 1.4. JUHISED DIGIAUDITI LÄBIVIIMISEKS PAGEREF _Toc75215333 \h 15 1.5. SOOVITUS ENESEANALÜÜSI TULEMIKS JA TEEKAARDIKS PAGEREF _Toc75215334 \h 17 II OSA - e-VEOSELEHE PROTSESSI MUDEL PAGEREF _Toc75215335 \h 20 2.1. e-VEOSELEHE ELUTSÜKKEL JA PROTSESSIDE ETAPID PAGEREF _Toc75215336 \h 20 2.2. e-VEOSELEHE ELUTSÜKKEL, I ETAPP - ETTEVALMISTAVAD TEGEVUSED PAGEREF _Toc75215337 \h 23 I etapp - Tegevus 1 - Osapoolte ligipääsu seadistamine PAGEREF _Toc75215338 \h 23 I etapp - Tegevus 2 - e-veoselehe andmete kogumine PAGEREF _Toc75215339 \h 24 2.3. e-VEOSELEHE ELUTSÜKKEL, II ETAPP - e-VEOSELEHE LOOMINE JA AKTIVEERIMINE PAGEREF _Toc75215340 \h 25 II etapp - Tegevus 1 - e-veoselehe andmekomplekti/dokumendi loomine PAGEREF _Toc75215341 \h 25 II etapp - Tegevus 2 - e-veoselehe allkirjastamine veo alustamisel PAGEREF _Toc75215342 \h 25 II etapp - Tegevus 3 - e-veoselehe publitseerimine PAGEREF _Toc75215343 \h 27 2.4. e-VEOSELEHE ELUTSÜKKEL, III ETAPP - e-VEOSELEHE AKTIIVNE PERIOOD PAGEREF _Toc75215344 \h 28 III etapp- Tegevus 1 - e-veoselehe andmete täiendamine aktiivse veo perioodil PAGEREF _Toc75215345 \h 28 2.5. e-VEOSELEHE ELUTSÜKKEL, IV ETAPP - e-VEOSELEHE LÕPETAMINE JA DEAKTIVEERIMINE PAGEREF _Toc75215346 \h 29 IV etapp - Tegevus 1 - e-veoselehe lõpetamine PAGEREF _Toc75215347 \h 29 IV etapp - Tegevus 2- e-veoselehe allkirjastamine veo lõpetamisel PAGEREF _Toc75215348 \h 30 IV etapp - Tegevus 3 - e-veoselehe indeksregistrist deaktiveerimine PAGEREF _Toc75215349 \h 31 2.6. e-VEOSELEHE ELUTSÜKKEL, V ETAPP - JÄRELTEGEVUSED PAGEREF _Toc75215350 \h 31 V etapp - Tegevus 1 - Andmete jagamine osapooltega PAGEREF _Toc75215351 \h 31 V etapp - Tegevus 2 - Aruandlus PAGEREF _Toc75215352 \h 32 V etapp - Tegevus 3 - Arhiveerimine PAGEREF _Toc75215353 \h 33 2.7. e-VEOSELEHE ELUTSÜKKEL, VI ETAPP - AKTIIVSE VEO KONTROLL PAGEREF _Toc75215354 \h 33 2.8. e-VEOSELEHE ELUTSÜKKEL, VII ETAPP - JÄRELKONTROLL PAGEREF _Toc75215355 \h 34 III OSA - e-VEOSELEHE TEENUST PAKKUVATE ETTEVÕTJATE TEENUSE PROTSESSI MUDEL PAGEREF _Toc75215356 \h 35 3.1. LOODAVA MEETME TEGEVUS 1 LÄHTEKOHA JA TOETUSE SAAJA TÄPSUSTUS PAGEREF _Toc75215357 \h 35 3.2. e-VEOSELEHE TEENUST PAKKUVA ETTEVÕTTE e-VEOSELEHE TEENUSE PROTSESSI MUDEL PAGEREF _Toc75215358 \h 35 3.3. ÜLEVAADE eFTI JA SISERIIKLIKEST NÕUETEST TEENUSEPAKKUJATELE PAGEREF _Toc75215359 \h 37 3.3.1. eFTI nõuded PAGEREF _Toc75215360 \h 37 3.3.2. Siseriiklikud nõuded PAGEREF _Toc75215361 \h 38 3.4. SOOVITUSED JA MÄRKUSED LIIDESTUSE KOHTA JUURDEPÄÄSUPUNKTIGA PAGEREF _Toc75215362 \h 39 3.5. e-VEOSELEHE TEENUSE ARENDUSEKS VAJALIKUD TEGEVUSED, ELLUVIIMISE JÄRJEKORD, AJALINE MAHT PAGEREF _Toc75215363 \h 40 3.6. PROJEKTI- JA ARENDUSTÖÖDE MAHU HINNANGUD PAGEREF _Toc75215364 \h 42 3.7. E-VEOSELEHE TEENUSE ARENDUSMETOODIKA PAGEREF _Toc75215365 \h 43 3.8. SOOVITUSED MEETMES ÜHISPAKKUMUSTE TEOSTAMISEKS PAGEREF _Toc75215366 \h 44 3.9. MÄRKUSED ÜHENDUSTE KOHTA RIIKLIKE REGISTRITEGA PAGEREF _Toc75215367 \h 44 3.10. MÄRKUSED KASUTAJATE AUTENTIMISE JA ALLKIRJASTAMISE OSAS PAGEREF _Toc75215368 \h 45 IV OSA - VEOETTEVÕTTE e-VEOSELEHE KASUTUSELEVÕTU PROTSESSI MUDEL PAGEREF _Toc75215369 \h 46 4.1. MEETME LÄHTEKOHAD PAGEREF _Toc75215370 \h 46 4.2. VEOETTEVÕTETE POOLT VAJALIKUD PROTSESSIMUUDATUSED JA ARENDUSVAJADUS PAGEREF _Toc75215371 \h 47 4.3. ÜLEVAADE VEOETTEVÕTETE KASUTATAVATEST TARKVARADEST PAGEREF _Toc75215372 \h 47 4.4. e-VEOSELEHE KASUTUSELEVÕTUKS VAJALIKUD TEGEVUSED JA NENDE ELLUVIIMISE JÄRJEKORD PAGEREF _Toc75215373 \h 51 4.5. KULUDE HINNANGULISED MAHUD PAGEREF _Toc75215374 \h 52 V OSA - e-VEOSELEHE TEENUSEARENDUS JA KASUTUSELEVÕTT - ARENDUSMUDEL PAGEREF _Toc75215375 \h 53 5.1. e-VEOSELEHE ARENDUSE JA KASUTUSELEVÕTU OSAPOOLED PAGEREF _Toc75215376 \h 53 5.2. e-VEOSELEHE ARENDUSE JA KASUTUSELEVÕTU MUDEL PAGEREF _Toc75215377 \h 54 5.3. TEENUSE FUNKTSIONAALSUSTE, LIIDESTUSTE JA IT TEENUSTE ARENDUSMUDEL PAGEREF _Toc75215378 \h 55 5.4. E-VEOSELEHE TEENUSE ARENDUS e-VEOSELEHE ELUTSÜKLI KONTEKSTIS PAGEREF _Toc75215379 \h 56 5.5. E-VEOSELEHE TEENUSE SISERIIKLIK JA RAHVUSVAHELINE MÕÕDE PAGEREF _Toc75215380 \h 57 5.6. E-VEOSELEHELE ÜLEMINEKU STSENAARIUMID PAGEREF _Toc75215381 \h 57 5.7. VEOETTEVÕTTE e-VEOSELEHELE ÜLEMINEKU STSENAARIUM TOETUSE RAKENDAMISE KONTEKSTIS PAGEREF _Toc75215382 \h 62 KOKKUVÕTE PAGEREF _Toc75215383 \h 63 LISAD PAGEREF _Toc75215384 \h 65 LISAD 1-7 esitatud eraldi dokumendina PAGEREF _Toc75215385 \h 66 LISA 8. ANALÜÜSI MEESKOND PAGEREF _Toc75215386 \h 67 LISA 9. TEOSTAJA ETTEVÕTTE TUTVUSTUS PAGEREF _Toc75215387 \h 68 LISA 10. TÖÖS KASUTATUD JOONISTE FAILID (esitatud eraldi zip failina) PAGEREF _Toc75215388 \h 69 SISSEJUHATUS Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kavandab ettevõtetele toetusmeedet Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastust e-veoselehe teenusearenduseks, eesmärgiga suurendada transpordi- ja logistikasektori efektiivsust ja konkurentsivõimet ning infotehnoloogiate kasutuselevõtu kaudu kiirendada majanduse taastumist COVID-pandeemia järgsel perioodil. Esimeseks sammuks (Tegevus 1) on e-veoselehe rahvusvahelise andmevahetusteenuse loomine või olemasoleva arendamine teenusepakkumiseks transpordi ja logistikaettevõtetele vastavalt eFTI määrusele . e-veoselehe andmevahetusteenuse loomise tulemusel vahetab e-veoselehe teenusepakkuja/kasutusel olev tarkvarasüsteem andmeid erinevate osapooltega maanteetranspordis ning tugiteenustest ning samuti teeb e-veoselehe kättesaadavaks siseriiklikule ja rahvusvahelisele juurdepääsupunktile . Teiseks sammuks (Tegevus 2) on e-veoselehe kasutuselevõtt veoettevõtete poolt ning nende kasutusel olevate tarkvarasüsteemide liidestamine e-veoselehe andmevahetusteenusega. e-veosele h e andmevahetusteenuse arenduste tulemusel on ettevõtjal loodud võimekus vahetada e-veoselehe andmeid masinloetaval kujul erinevate seotud osapooltega nii avalikus kui ka erasektoris kokkulepitud standardi alusel. Analüüsi lähtekohaks on ootus, et vastavate e-teenuste/-pakkujate olemasolul või tarkvaraarendus ettevõtete toel saavad veoettevõtted ning vedude tellijad edukalt e-veoselehe kasutusele võtta ja asendada senine paberkandjal veoseleht masinloetava andmestikuga ehk e-veoselehega koos toetavate liidestustega , mis võimaldavad äriprotsesse paremini juhtida ning mille kaudu on veoseleht pädevatele asutustele kontrolli teostamiseks kättesaadav . Analüüsi eesmärk oli välja töötada e-veoselehe arendusprotsessi mudel lähtuvalt e-veoselehe elutsüklist eesmärgiga hõlmata nii arenduse kui võimaliku toetuse taotlemisega seotud tegevusi. Analüüsi eesmärgiks on anda sisend ning teha soovitused e-veoselehe kasutuselevõtuks vajalikest tegevuste ja muudatuste kohta e-veoselehe teenustes selleks, et pakkuda funktsionaalseid lahendusi ja veoettevõtetes selleks, et üle e-veoselehe kasutusele arvestades logistika valdkonna infovahetusele ja digitaliseerimisele kehtivaid ja kehtestatavaid nõudeid. Analüüsi e esmärgi täitmiseks viidi läbi erinevad tegevused, et arendada välja toetusmeetme jaoks sobilik ettevõtte eneseanalüüsi küsimustik koos teekaardiga, teha kohandatud ülevaade siseriikliku ja rahvusvahelise e-veoselehe elutsüklist andmaks sisendit arendustegevuste koostamiseks . Kuna toetusmeetme tegevuste kavandamiseks on vajalik välja töötada parim, tõhusaim ning kuluefektiivseim arendusmudel, mis on abiks arenduste, tegevuste, aja mahu ning arenduskulude väljaselgitamiseks, siis koostati ja tehti ettepanekud tegevuste kohta , mida on vajalik maantee kaubaveol e-veoselehe rakendamiseks ja pädevatele asutustele andmete jagamiseks teha e-veoselehe teenusepakkujatel (teenuse arendusmudel) ning mida veoettevõtetel (teenuse kasutuselevõtu arendusmudel). Analüüs koosneb viiest põhiosast ning lisadest. Esimene osa käsitleb ettevõtetes e-veoselehe arendusele või kasutuselevõtuks läbiviidava digiauditi ja teekaardi olemust, eesmärki ning soovitusi rakendusüksusele meetme elluviimiseks . Teine osa käsitleb e-veoselehe rakendamise protsessi ja e-veoselehe elutsüklit, et anda detailsem ülevaade teenuste funktsionaalsusest. Kolmas osa käsitleb lähemalt tegevusi, mida saab ja peaks e-veoselehe teenusepakkuja loodava toetusmeetme raames teosta m a ning neljas osa tegevusi, mida saab ja peaks sama meetme raames teha veoettevõte e-veoselehe kasutuselevõt uks . Samuti sisaldavad kolmas ja neljas osa taustainformatsiooni arenduste ja liidestuste jaoks. Viies osa teeb ülevaate kummagi Tegevuse arendusmudeli te st ja e-veoselehele kasutuselevõtu stsenaariumitest. Lisad 1 ja 2 sisaldavad soovituslikke digiauditi ja teekaardi küsimustikk e nii hetkeolukorra kui tuleviku olukorra osas ning teekaardi blanketti; Lisa 3 mõlema T egevuse teekaardi näidiseid. Lisa 4 toob välja ettevõtetega läbiviidud intervjuude küsimused. Lisa 5 teeb ülevaate e-veoselehe teenusepakkujate toote hetkeseisust nendega läbiviidud intervjuu lühivastuste st ning Lisa 6 veoettevõtetega läbiviidud intervjuude kokkuvõtetest. Lisa 7 sisaldab veoettevõtete kasutajalugusid ( use-case ’e ) e-veoselehele üleminekuks. Lisad 8 ja 9 tutvustavad analüüsi meeskonda ja analüüsi teostanud ettevõtet. Lisa 10 sisaldab töös kasutatud jooniseid . MÕISTED JA LÜHENDID Planeeritava meetme mõisted Mõlemad planeeritava meetme tegevussuunad toetavad digitaalsete dokumentide rakendamist maanteevedudel ning selleks vajalike teenuste arendust ja kasutajaskonna loomist. Tegevus 1 - e-veoselehe teenuseplatvormide väljatöötamine. Toetust planeeritakse eraldada e-veoselehe teenuse või eFTI teenuseosutaja teenuste osutamiseks vajaliku IT-platvormi arenduse teekaardi koostamiseks, rakenduste arendustegevusteks, et parandada teenuse pakkujate võimalusi ja toote funktsionaalsust. Toetatavad tegevused hõlmavad tootearenduse tegevuskava, tehniliste ja funktsionaalsete nõuete analüüsi ja kirjeldust, rakendusi, ühenduvuse arendamist ja programmeerimist, teenuse juurutust ja kasutuselevõttu. Seejuures on Tegevus 1 raames vajalik teostada nii teekaardi koostamise kui IT-arendustegevused. e-veoselehe teenuse arenduse teekaart - Tegevus 1 raames tehtav analüüs, arendusplaan ja valmiv teekaart teenuse ja teenuse platvormi arendamiseks. Tegevus 2 - veoettevõtete üleviimine e-veoselehe kasutusele . Toetus hõlmab digitaliseerimise tegevuskava ja teekaardi koostamist, tegevusi kõigi praeguste dokumendivoogude ülekandmiseks digitaalseks andmevahetuseks e-veoselehe andmevahetusringis ning töötajate ja juhtide ümberõpet seniste paberdokumentide kasutamise asemel digitaalsete lahenduste kasutamisele. Seejuures on Tegevus 2 raames vajalik teostada nii teekaardi koostamise kui IT-arendustegevused. Veoettevõtte e-veoselehe kasutuselevõtu teekaart - Tegevus 2 veoettevõttes tehtav analüüs, arendusplaan ja valmiv teekaart e-veoselehe teenuse kasutuselevõtuks. Maanteetranspordi mõisted veoettevõte - vedusid teostav transpordiettevõte veo tellija - veo tellinud ettevõte, kes on veo lepingu osapool ning kellel on veo vastutuses roll. veoseleht - veo saatedokument, mis kinnitab veolepingut ja on tõendiks kaupade üleandmise ja vastuvõtmise kohta. Veoleht, veo saatekiri, veo saateleht on terminitena kasutusel sünonüümidena. Antud töös kasutatakse terminit veoseleht korraga ühe terminina nii siseriiklike kui rahvusvaheliste veokirjade kohta. Veoselehena käsitletakse antud töös nii Autoveoseaduse järgset saatedokumenti, CMR konventsiooni -järgset CMR-saatelehte ehk veokirja, Võlaõigusseaduse järgset terminit veokiri. e-veoseleht - digitaliseeritud veoseleht, siseriiklik ja rahvusvaheline digitaalne, e-veoselehe teenuse ja platvormi abil koostatav andmekogum, mis vastab veokirjale ja veoselehele seatud nõuetele. Käesolevas töös kasutatakse ühend-terminit e-veoseleht nii siseriiklike kui rahvusvaheliste veoselehtede ning veokirjade kohta . CMR - rahvusvahelise veo veoseleht ehk veokiri. Veo tellija ja vedaja vahel eksisteeriva veolepingu väljendus ja kinnitus koos kokku lepitud väljadel info esitamisega ). CMR veokirja ehk veoselehega kinnitatakse veolepingut ning see on ühtlasi tõendiks kaupade üleandmise ja vastuvõtmise kohta. CMR veokiri, CMR saateleht ja CMR veoseleht on kasutatavad sünonüümidena. CMR veoseleheks saab lugeda dokumenti, mis vastab CMR konventsioonile. CMR konventsioonist tulenevalt märgitakse CMR- ile ära kolm osapoolt : saatja, vedaja ja saaja ( consignor , carrier , consignee ). CMR ja eCMR kui veolepingu otsesed, juriidiliselt sätestatud osapooli on samas kaks - veotellija ja vedaja. Rahvusvahelistest kaubanduskokkulepetest tulenevalt ei ole osadel juhtudel vaja CMR allkirjastada, samuti võib osadel juhtudel saatja olla tegelik vastuvõtja. CMR ja eCMR koostatakse juhendi järgi autojuhi poolt, kuid tegelikkuses valmistatakse tavaliselt ette veoahela teiste osapoolte (nt kauba saatja) poolt. CMR ja eCMR loetakse ametlikuks dokumendiks peale vedaja kinnitust kauba veoks vastuvõtmise kohta. eCMR - eCMR on CMR-i digitaalne vorm, antud töö mõistes rahvusvaheliste vedude e-veoseleht, millele rakenduvad kõik CMRile kehtivad nõuded. vt ka “ CMR” . e-veoselehe kasutuselevõtuga seotud lühendid ja mõisted API - application programming interface - liidestus ja selle kirjeldus EDI - electronic data interchange - elektrooniline andmevahetus ERP - enterprise resource planning - ettevõtte ressursiplaneerimise tarkvara, majandustarkvara TMS - transport management system - transpordiplaneerimise tarkvara või -süsteem elektrooniline kaubaveoteave - eFTI määruse termin elektroonilise ehk digitaalse kaubaveo info, sh e- veoselehede jm kohta. eFTI määrus- elektroonilise kaubaveoteabe määrus ( Electronic Freight Transport Information ) eFTI platvorm - elektroonilise kaubaveoteabe andmevahetusplatvorm e-veoselehe teenusepakkuja - termin, mis väljendab siseriikliku e-veoselehe teenuse pakkujat kui ka eFTI teenuseosutajat ühes terminis. Käesolevas töös kasutatakse üldmõistena ka eFTI teenuseosutaja tegevuste väljendamiseks. vt ka eFTI teenuseosutaja. eFTI teenuseosutaja - eFTI määruse mõistes elektroonilise kaubaveoteabe vahetamist võimaldav ja eFTI platvormi arendav ning haldav ettevõte. Käesolevas töös kasutatakse e-veoselehe/eCMR teenusepakkuja mõistet, mis sisaldab ka eFTI teenuseosutaja mõistet. pädevad asutused - Kontrolli teostavad avaliku sektori asutused, st vedude, veokite, juhtide ja veoettevõtete kohta informatsiooni vajavad riiklikud järelevalveasutused. juurdepääsupunkt - access point - mis võimaldab andmete ligipääsu ja päringute vahendamist. Käesolevas töös ühendterminiks nii ühise ( common access point (CAP)) kui riikliku ( national access point (NAP)) väljendamisel. CAP - common access point - ühine juurdepääsupunkt NAP - national access point -riiklik juurdepääsupunkt allkirjastamine - allkirjastamine või digitaalallkirjastamine . Seejuures, e-veoselehele ei pea olema antud digiallkiri, vaid andmepakett veose kohta võib olla saadaval e-veoselehe teenuseplatvormi-sisese digitaalse kinnitusega valiidsete andmete olemasolu kohta . riiklik ja rahvusvaheline e-veoselehe/eCMR indeks ja indeksregister - indeks ja rakendus rahvusvahelise piiriülese e-veoselehe/eCMR andmete kättesaadavaks tegemiseks, piiriülene e-veoselehe/eCMR ligipääsu ja päringute vahendamise lahendus (vt ka DIGINNO-Proto projekti tulemusi ). e-veoselehe metadata - e-veoselehe publitseerimisel ehk indekseerimisel kasutatav andmekomplekt e-veoselehe kohta. Andmekomplekt sisaldab auto numbrit, treileri numbrit, linki (URL/URI e-veoselehe andmete asukohale teenusepakkuja platvormile , märget, kui tegemist on ohtliku kaubaga ning viide ADR dokumendile URL/URI - veebilink, struktureeritud viide dokumendi veebiasukohale. Link ei peaks olla vabalt ligipääsetav .. uID - Unique ID - dokumendi või andmekomplekti kordumatu ID ehk viitenumber use-case - kasutusjuht METOODIKA Töö koostamisel rakendati kombineeritud uurimismeetodit, mis ühendas dokumendianalüüsi, kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid, lisaks rakendati protsesside kaardistuse ja analüüsi meetodeid koos analüüsi- ja modelleerimistarkvara kasutusega. Igas projekti osas konsulteeriti vahetute osapooltega, keda, kas analüüs, projekti tulemuste rakendamine või muutus veoselehtede kasutuse protsessis mõjutab, sh. veoettevõtted, e-teenuste osutajad, tarkvara arendajad ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) esindajad. Dokumendianalüüs keskendus Eesti-siseste ja rahvusvaheliste e-veoselehtede (sh. eeskätt eCMR-i ) ning nendega seotud protsessidele, mis on vajalik eFTI kontekstis. Ettevõtete digivõimekuse hindamise ja e-teenuste arendusvajaduste teekaardi nõuete hindamine viidi läbi kahes osas: olemasolevate toetusmeetmete dokumentatsiooni ning neist välja jäävate erinõuete analüüsina. Andmete ja informatsiooni kogumiseks ja tagasisidestamiseks kasutati erinevaid info- ning andmete kogumise ja analüüsimeetodeid, sh küsitlust, intervjuusid, fookusgrupi intervjuusid ning juba kogutud andmete pinnalt teostatud järelduste tagasisidestamist. Dokumentide näidiste koostamiseks võeti aluseks ka olemasolev EAS teekaardi dokumendivorm, mida kohandati täiendavate nõuetega luues kavandatava toetusmeetme sihtgrupile mõeldud spetsiaalse eneseanalüüsi ja teekaardi. Töö tulemusena esitati soovitused ja protsessi kirjeldus, kuidas võiks kavandada ja ellu viia ettevõtetes läbiviidavat digiauditit (nii Tegevus 1 kui Tegevus 2 puhul) ning koostada teekaarti. Töö käigus koostati ka auditi juhendi ettepanek ning esitati ka vastavad näidised. Digiaudit lähtub eesmärgist hinnata, kuidas hoida kokku ettevõtte kulutusi ning tuua välja kasu, mida paberivaba logistika juurutamine valdkonna ettevõtetele pakuks. e-veoselehe protsessi kirjeldamiseks viidi läbi e-veoselehe/eCMR protsesside kaardistus, mille tulemusena koostati tarneahela mudel tuginedes hetkel kehtivatele siseriiklikele õigusaktidele arvestades eFTI määrusest tulenevaid nõudeid liikmesriikidele ja teenuse osutajatele. Protsessianalüüsi puhul kasutati väärtusahela kaardistuse metoodikat, mis visualiseeriti äriprotsesside modelleerimistarkvaraga ARIS. e-veoselehe elutsükli jaotuslik kontseptsioon ja joonised on osa teadusarendustöö projektist “ Cross-border transport information and eCMR: interoperability through indexing ”, joonised on kohandatud käesoleva töö vajadusest lähtuvalt. Tegevuse 1 puhul kirjeldati ja koostati e-veoselehe teenust pakkuvate ettevõtjate teenuste protsessi mudel. Sellest mudelist nähtub, millised eeldused peaksid olema täidetud ning milliseid arendusi on vaja teha, et ettevõte oleks võimeline toimima e-veoselehe teenuse pakkujana vastavalt eFTI määrusele, sh. ühilduma rahvusvahelise e-veoselehe andmevahetusteenuse või riikliku juurdepääsupunktiga (CAP/NAP). e-veoselehe teenusepakkujate, sh. eFTI teenuseosutajate arendusvajadustega. Kaardistati ja kirjeldati, millised arendused on vaja läbi viia ning milline on nende ajaline maht, et e-veoselehe teenusepakkuja vastaks tulevikus eFTI regulatsiooni nõuetele, arenduseks vajalike tegevuste elluviimise järjekorra ja hinnangulise ajalise mahu kirjeldus, prognoositi, milline oleks arenduskulude hinnanguline ajaline maht erinevate vajalike tegevuste lõikes, millised on arendustööde mahu ning maksumuse hinnangud tegevuste lõikes. Tegevus 2 puhul ehk veoettevõtte e-veoselehe kasutuselevõtuks (Tegevus 2) vajalike tegevuste ja arenduste prognoosimiseks viidi läbi lühi-intervjuud ning koos ekspertrühma valideerimisega. Kaardistati ettevõtjate olemasolevad võimalused ja enim kasutatavad tarkvaralahendused, kirjeldati juhtumianalüüsid veoettevõtte hetkeolukorra tuvastamiseks, et planeeritavad arendused ja tulevikuvaade toetaks eesmärki ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks. Kirjeldati veoettevõtete poolt e-veoselehtede kasutuselevõtuks vajalikud arendused, selgitati välja, milliseid arendusi on vaja teha ja millises mahus, et veoettevõtted saaksid liidestatud e-veoselehe teenusega. Kirjeldati vajalikud tegevused tegevusprotsesside muutmiseks, arenduste realiseerimiseks, nende elluviimise järjekord ning hinnanguline aeg, koostati arenduskulude prognoos erinevate vajalike tegevuste lõikes ning prognoositi, arenduskulude eeldatava maksumuse prognoos. Vastavalt kaardistatud tegevustele loodi visuaalne e-veoselehe arendusmudelid koos selgitustega Tegevuse 1 ja Tegevus 2 elluviimiseks. I OSA - DIGIAUDITI PROTSESSI KIRJELDUS I osa kajastab nii e-veoselehe teenusepakkuja ja kui veoettevõtte digiauditi protsessi e-veoselehe teenuse arendamisel või kasutusele võtul. Töö tulemusena tehakse ettepanekud ettevõttes läbiviidava digianalüüsi ehk digiaauditi struktuurile. Digiauditi eesmärk on kaardistada e-veoselehe teenuse protsess ja veoettevõtte tegevusprotsess e-veoselehe elutsükli kontekstis , et hinnata võimalusi, kuidas saavutada paremat tegevus- ja kuluefektiivsust läbi e-veoselehele üleminekuga seotud infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtu. Digia udit võimaldab struktureerida , millised tegevused peaks ettevõte üle vaatama ja millised sisemised strukturaalsed muudatused tuleks võimalikult suure digitaliseerituse saavutamiseks läbi viia. Digiauditi üheks lähtekohaks on, et e-veoselehe teenuse arendusel peab teenusepakkuja arvestama juurdepääsupunktide ja rahvusvaheliste e-veoselehe (andmevahetusteenuste (CAP/NAP/indeksregister vms) kaudu riigiga info vahetamise kohustusega ning veoettevõtete asjaoluga, et ta peab võimalikult vara teadvustama, milline e-veoselehe teenus on kõige kõrgema funktsionaalsusega nii liidestuste kui ka eFTI nõuete kontekstis. Digiauditi dokument on toodud näitena analüüsi Lisa 1 ja Lisa 2. 1.1. DOKUMENDIANALÜÜS DIGIAUDITI LÄBIVIIMISE ETTEVALMISTUSEKS JA TEEKAARDI KOOSTAMISEKS Saamaks sisendit meetme arendusse, vaadeldi mitmeid erinevaid juba olemasolevaid meetmeid. Arvesse võeti “Tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise meetme määruses ” ning “Digitaliseerimise teekaardi toetamise tingimused ja kord ” sätestatud nõuded, lisaks valdkonna muudest õigusaktidest ja regulatsioonidest tulenevad nõuded. Nimetatud määrus ja rakendatud kord on eesmärkidelt ja sisult üsna sarnased kavandatavale meetmele ning seovad seeläbi töötus- ja transpordisektori ühtseks tarneahelaks. Antud meetmed on aidanud Eestis tööstussektori efektiivsust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet suurendada. Lisaks on ettevõtetel läbi nende meetmete tekkinud juba teatud kogemus ning samuti saadud tagasiside aitab uue meetme rakendamisel vältida varem tehtud vigu. Digitaliseerimise teekaardi meede ja Innovatsiooniosaku toetus Vahendiks ja lähtekohaks logistika protsesside digitaliseerimise teekaardi väljatöötamisel on EAS juba rakendatud Tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise meede ning sellega seotud Digitaliseerimise teekaardi toetusmeede koos teekaardi koostamise juhistega. Kesksel kohal on teekaardi toetusmeetme juhised toetuse taotlemiseks ning hea tava , mis kirjeldab teekaardi koostamise protsessi ning metoodikat. Digitaliseerimise teekaardi toetuse eesmärk on tõsta ettevõtjate digitaliseerimise alast teadlikkust, ühtse metoodika alusel võimaldada ettevõttel ülevaate saamist hetkeolukorrast ning motiveerida digitaliseerimise teekaardi koostamist. Ühtse metoodika, näidiste ja hea tava alusel koostatav digitaliseerimise teekaart sisaldab olemasolevate protsesside, vajalike tegevuste, investeeringute mahu, tasuvuse ja ajakava informatsiooni. Teekaart saab ettevõtte strateegiliseks dokumendiks. Abikõlblikeks tegevusteks on digitaliseerimise teekaardi koostamine ning IT arenduste tellimine ja teostamine, seejuures on toetuse saamise eelduseks mõlemate tegevuste teostamine. Toetuse pakkumise tulemuseks on digitaliseerimis-alase teadlikkuse kasv ning üleüldise digitaliseerituse kasv e-veoselehe kasutuses ja rakendamises. Teekaartide kooste ja rakendamise eesmärk on suurendada ettevõtete võimekust erinevate meetodite abil lisada oma toodetele ja teenustele lisandväärtust ning logistika ja kaubaveo laiemat majanduslikku efektiivsust. Digiaudit peab sisaldama kõiki antud tegevusi: 1. Ülevaade ettevõtte ärimudelist, tootmise või teenuse osutamise protsessidest ning tarneahelast. 2. Analüüs, milliseid tootmise või teenuse osutamise ja tarneahela protsesside kitsaskohti saaks lahendada digitaliseerimise abil. 3. Punktis 2 välja toodud kitsaskohtade lahenduste tasuvusaeg ja mõju ettevõtte ärimudelile ning majandustulemustele. 4. Vähemalt ühe lahenduse jaoks arendamise või väljatöötamise lähteülesanne. Antud struktuur on ka sobilik veondus- ja logistikaettevõtete valdkondliku digiauditi jaoks. EAS innovatsiooniosaku toetus on oma eesmärgilt ja protseduuridelt samuti üheks võrreldavaks meetmeks, mille parimaid praktikaid arvesse võtta. DIGINNO ettevõtte digiküpsuse hindamise test Digivõimekuse eneseanalüüsi koostamise ühe lähtedokumendina vaadeldi võimalusi kasutada digiauditi koostamiseks DIGINNO projekti raames koostatud ettevõtte digiküpsuse hindamise testi . Küsimustikule vastamine aitab ettevõttel hinnata enda digitaalsest seisukorda ja mõelda läbi oma ettevõtte kõikide protsesside toimimine. Antud testi küsimuste ülesehitus on hea näide, kuidas aidata ettevõttel teekaardi lähteolukorras esmast vajadust hinnata. VAJADUS. Koostada logistika valdkonna digitaliseerimiseks sarnane küsimustik, erinevusega, et koheselt oleks võimalik lisada mõned kommentaarid ning et küsimustik koos vastustega oleks võimalik salvestada. JÄRELDUSED. Digiküpsuse test on hea abivahend töö alustamisel ja digitaliseerimise vajaduse mõistmisel. Antud töö raames loodi Digiküpsuse testi alusel digiauditi eneseanalüüsi osasse küsimuste blokk . 1.2. JUHISED JA SOOVITUSED DIGIAUDITI TEOSTAMISEKS JA TEEKAARDI KOOSTAMISEKS Digiauditi teostamiseks tuleb esmalt hinnata ettevõttel olemasolevaid protsesse ja nende digitaliseerituse taset. See aitab ettevõttel mõista, millised parenduskohad on võimalikud ning annab juhised vajaminevate lahenduste otsimiseks. Digitaliseerimise teekaardi koostamisega antakse hinnang digitaliseerimise mõjule, eesmärkide saavutamiseks vajalikele investeeringutele, nende tasuvusele ja ajakavale. Digiaudit ja digitaliseerimise teekaart peab sisaldama ülevaadet e-veoselehega seotud protsessidest, nende digitaliseerimise väljavaatest ning kasutatavatest, arendatavatest ja kasutusele võetavatest välistest liidestustest. Välja peavad olema toodud nende kitsaskohad ning milliseid protsessi või tarneahela kitsaskohti saab lahendada tarkvara ning digitaalsete tehnoloogiate abil. Lisatud peab olema lahenduste seos e-veoselehe elutsükli protsessidega, teostatavate tööde mõju teostatavate tegevuste ja toimingute efektiivsusele, maksumus, tasuvusaeg (prognoos) ja mõju ettevõtte majandustulemustele. Vähemalt ühe digitaalse tehnoloogia rakendusel põhineva lahenduse osas peab olema välja toodud selle arenduse lähteülesanne, kui arendusi on mitu, siis mitu, vähemalt ühe arenduse koostamine on kohustuslik. Logistika infovahetuse valdkonna digiauditi koostamiseks lähtutakse juba olemasoleva meetme soovitustest, kuid valdkonna spetsiifikast tulenevalt rakendatakse e-veoselehe teenusepakkuja või veoettevõtte jaoks kohandatud teekaarti. Teekaardi üld-eesmärk. Kaardistus tuleb luua logistika ja transpordi toimingutega seotud informatsiooni ja dokumentatsiooni andmevahetusprotsessile või äristrateegiale. Välja tuleb tuua, milline on ettevõtte hetkeolukord ( As-Is ) ning soovitud tuleviku olukord ( To-Be ) ning kirjeldada, millises veoga seotud informatsiooni kogumise, registreerimise, allkirjastamise, vahetamise, järeltegevuste või arhiveerimise faasis saab protsessi digitaalsete lahenduste kasutuselevõtu abil täiustada. Äristrateegia osas peab olema välja toodud, milliseid tegevusi oleks vaja digitaliseerida ning mis on selle eesmärk. Näiteks lisandväärtuse andmine, suurem efektiivsus või olemasolevate ressursside tõhusam kasutus ja seeläbi kulude ning inimressursside vähendamine. Teekaardi ulatus. e-veoselehtede-spetsiifiline digiaudit peab algama ja lõppema protsessidega, mis eelnevad ja järgnevad e-veoselehe koostamise ja aktiivse elutsükli faasidele ehk käsitlema kogu e-veoselehe elutsüklit. Teekaart kui ettevõtte võimalus end arendada. Teekaardi koostamise käigus teadvustab ja analüüsib ettevõte enda hetkeseisu laiemast veoselehe protsessi ahelast tulenevalt - alates informatsiooni kogumise, registreerimise, allkirjastamise, andmete vahetamise, lehe lõpetamise ja järeltegevuste või arhiveerimiseni, samuti kontrolltegevustega seotud tegevustest. Teekaart võib keskenduda mõnele neist etappidest, kuid eeldatavalt lahendab teekaart ning teostatav digitaliseerimine kogu protsessi. Teekaart kui võimalus ettevõtte protsessianalüüsiks ja digimuudatuse majandusliku tasuvuse arvutamiseks. Teekaardi ettevalmistamine ja eneseanalüüsi läbimine võimaldab ettevõtte protsesside kirjeldamist, hindamist ning hetkel kasutusel olevate ressursside ( As-Is ) ning tulevikus samade tegevuste teostamiseks kuluvate ressursside ( To-Be ) hindamiseks ning seega annab teekaardi materjal ettevõttele ette nii protsessikaardi kui tegevuste ülevaate. Ettepanekud. Teekaardi ja meetme juures kirjeldatakse ettevõtete abistamiseks näiteid ja olukordi, millises informatsiooni kogumise, registreerimise, allkirjastamise, vahetamise, järeltegevuste või arhiveerimise faasis muudatusi läbi viia saaks. Ettevõtete eripäradest tulenevad soovitused. Teekaardi blankett ja hea tava peaks võimaldama ettevõttel valida endale sobiv teekaardi eeltäidetud/sobiv struktuur, et see vastaks kõige enam tema tegelikule olukorrale ning soovitud tulemustele. Võimalusel peaks tegema kättesaadavaks tegevuste komplektide valikud, mis ettevõtte olukorras lahenduseks sobituvad ning lihtsustama seeläbi ettevõtte-spetsiifiliste taotluste koostamist. eFTI-spetsiifilised soovitused. Teekaardid, mida peaks koostama teenusepakkuja, kellest võiks tulevikus saada eFTI teenuseosutaja, aga ka veoettevõte peaksid mõlemad koostama oma teekaardi tulenevalt eFTI määruse teadaolevatest nõuetest. eFTI-spetsiifilised küsimused ja soovitused peaksid olema teekaardi osa, et võimaldada ettevõttel juba teadaoleva spetsiifikaga arvestada. Tehnilised soovitused. Võimaldada ettevõtetel vastata kohandatud küsimustikule ning anda selle kaudu nende tegevustele hinnang nii, et vastustest saab osa teekaardi dokumendist ja eesmärkidest. Interaktiivse küsimustiku täitmisega võiksid ka rakenduda osade teekaardi ja võimalusel ka taotluse lisadokumentide koostamise funktsioonid - ehk kontrollküsimustikule vastamise lõpptulemus vormistuks ankeediks. Taotlusvormi soovitused. Taotlusvorm on edasiarendus olemasolevast taotlusest. Samuti peab selle täitmine olema võimalikult lihtne ning võimalusel eeltäidetud valikutega. 1.3. DIGIAUDITI NING TEEKAARDI PROTSESS KOOS MEETME RAKENDAMISEGA Digitaliseerimise peamine eesmärk on parandada ettevõtte tulemuslikkuse näitajaid (toote omahind, toote kvaliteet, toote turule toomise aeg, tellimuse täitmise täpsus), et suuta kaasas käia turu situatsioonide muutustega. Ettevõtte konkurentsivõime näitajateks on paindlikkus (suutlikkus kiiresti ümber häälestada klientide nõuetest ja vajadusest tulenevalt), vähendada aega administratiivseteks tegevusteks (minimiseerida andmete otsimisele kuluvat aega), olla valmis pakkuma erinevaid teenuseid ja neid pidevalt edasi arendama. Kõike seda aitab saavutada digitaliseerimine. Digiauditi eesmärgiks on saada ülevaade, millisel määral ja mis eesmärkidel rakendavad ettevõtted erinevaid digitaal-tehnilisi vahendeid oma e-veoselehe väärtusahela kesksete toimingute teostamisel. Selle saavutamise tööriistadeks on ettevõtte eneseanalüüsi küsimustik hetkeolukorra ja tulevikuvisiooni kohta ning teekaardi näidised. Küsimustikud on koostatud eesmärgiga võimaldada sisendi kogumist taotluse ettevalmistamiseks, teekaardi ettevalmistamiseks, arendusplaani koostamiseks ning tehtavate arenduste mõju hindamiseks. E-veoselehe teenusepakkuja peab kavandatavate arenduste teekaardi täitma maksimaalses ulatuses juba enne taotlust. Teekaardi koostamist jätkatakse projekti jooksul ja see saab valmis projekti käigus. Toetuse taotlemisel on vajalik arendusplaani olemasolu. Veoettevõte ja teenusepakkuja peab digiauditi koostama maksimaalses ulatuses ehk nn “sinine” ja “kollane” osa, “roheline osa” koostatakse üldvõtmes, et koostada arendusplaan. Plaani “roheline” osa täidetakse maksimaalses ulatuses ning teekaardid koostatakse projekti käigus. Digitaliseerimise teekaart on sihtotstarbeliste tegevuste kogum ajalises järjestuses eesmärgiga tõsta ettevõtte konkurentsivõimet ja parandada tulemuslikkust läbi kindlaksmääratud digitaalsete lahenduste kasutamise kas individuaalselt (ettevõttesiseselt) või koostöös (võrgustunud) teiste ettevõtetega. Tabel 1 . Ettepanek: meetme etapid Etapp 1 Etapp 2 Etapp 3 Etapp 4 Etapp 5 Etapp 6 Eneseanalüüs (sinine, kollane, roheline osa esmane täitmine) Eelnõustamine (ainult Tegevus 1 puhul) Eneseanalüüsi täiendus/ põhjalikum täitmine (sinine, kollane, roheline osa koos detailsete andmetega) Taotluse koostamine, rahastuse kinnitamine Teekaardi ja digiauditi koostamine Teekaardi valmimine, jätkutegevuste kaardistus Aruanne Hinnapakkumised teekaardi ja digiauditi nõustamisele Arendustööde teostamine Arendustööde valmimine Hinnapakkumised IT arendustöödele Ettepanekud meetme rakendamise protsessiks erinevad kahe Tegevuse puhul selle poolest, et Tegevus 1 puhul (e-veoselehe teenusepakkuja taotluse puhul) tuleb taotlejal läbida ka eelnõustamine. Joonis 1. Ettepanek: meetme rakendamise protsess (Tegevus 1) Tegevus 2 puhul kohustuslikku eelnõustamist ei toimu ning protsess on järgmine: Joonis 2. Ettepanek: meetme rakendamise protsess (Tegevus 2) Tabel 2 . Meetme kontekstis koostatav ettevõtte ja teenuste (kasutuse) eneseanalüüs ja teekaart Teenusepakkujate dokumentatsioon: Veoettevõtte dokumentatsioon: I osa- täita eelhindamiseks ja taotlemisel ülevaade taotleja seisust tänased toote funktsionaalsused tänased tarkvarad funktsionaalsus protsesside lõikes digiootus projekti käigus tehtavad tegevused II osa - täita taotlemiseks ja täiendada projekti käigus, aluseks projektiplaanile oma protsesside lähem analüüs kasud tegevused Lõplik teekaart - I ja II osa koos probleemid ning nende lahendused, mida teostatakse projekti käigus probleemid ja lahendused, mida teostatakse väljaspool projekti probleemid ja lahendused, mis teostatakse peale projekti lõppemist, jätkutegevused I osa- täita taotlemisel ülevaade taotleja seisust teenuse osutamise struktuur tänased tarkvarad protsessid digiootus projekti käigus tehtavad tegevused II osa - täita projekti eel ja täiendada projekti käigus, aluseks projekti plaanile oma protsesside lähem analüüs kasud tegevused lõplik teekaart - I ja II osa koos probleemid ning nende lahendused, mida teostatakse projekti käigus probleemid ja lahendused, mida teostatakse väljaspool projekti probleemid ja lahendused, mis teostatakse peale projekti lõppemist, jätkutegevused Jär gnevalt (Tabel 3) on välja toodud täpsustatud meetme tegevused ning ettepanekud meetme rakendamiseks Tegevus 1 ja Tegevus 2 puhul. Tabel 3. Täpsustatud meetme tegevused Tegevus 1 e-VEOSELEHE TEENUSEPAKKUJA Tegevus 2 VEOETTEVÕTE 1 Ettevalmistus Ettevõte täidab digiauditi enesehindamise küsimustiku (hetkeolukorra kaardistuse) ning saab vastuseks hinnangu võrdluses rahvusvaheliste keskmiste tingimustega. Ettevõte täidab di giauditi enesehindamise küsimustiku (hetkeolukorra kaardistuse) ning saab vastuseks hinnangu võrdluses rahvusvaheliste keskmiste tingimustega 2 Eelnõustamine Eelnõustamine Kohustusliku eelnõustamist ei ole 3 Enesehinnangu küsimustiku mõlema osa koostamine Enesehinnangu küsimustiku koostamine ja täpsustamine Enesehinnangu küsimustiku koostamine ja täpsustamine 4 Arendusvajaduse otsustamine e-veoselehe elutsükli etappide ja selle alamosade lõikes e-veoselehe teenuse väljavalimine, liidestuste tellimine 5 Hinnapakkumised teekaardi koostamiseks Hinnapakkumise küsib teekaarti koostav ja arendust sooviv ettevõte digiauditi ja teekaardi koostamise nõustamist pakkuvalt ettevõttelt Digiauditi koostamist või selle konsultatsiooni pakkuv ettevõte esitab hinnapakkumise Hinnapakkumise küsib teekaarti koostav ja arendust sooviv ettevõte digiauditi ja teekaardi koostamise nõustamist pakkuvalt ettevõttelt Digiauditi koostamist või selle konsultatsiooni pakkuv ettevõte esitab hinnapakkumise 6 Hinnapakkumised ja eelarve prognoos arendusteks ja liidestuste tööde teostamiseks Hinnapakkumised teekaardi koostamise nõustamiseks Hinnapakkumised arendusteks Hinnapakkumised teekaardi koostamise nõustamiseks Hinnapakkumised arendusteks 7 Arenduste töökava koostamine Funktsionaalsuste arendusplaani koostamine Liidestuste aja- ja tööplaani koostamine 8 Majanduskasu, mõjude ja -tasuvuse arvutamine Majanduskasu hindamine, muutunud ja täiendatud funktsionaalsusest lisanduva toote lisandväärtuse hindamine. Arendusega kaasneva investeeringu tasuvuse prognoosimine. Majanduskasu hindamine, muutunud protsessidest tekkiva säästu prognoos toetava materjali abil. Arendusega kaasneva investeeringu tasuvuse prognoosimine. 9 Taotlus rakendusüksusele Digiauditit ja IT arendust sooviv ettevõte pöördub rakendusüksuse poole taotlusega saada toetust digiauditi ja IT arenduse läbiviimiseks. Taotlus esitatakse rakendusüksuse e-teeninduses. Taotlusega esitatakse lisaks muule nõutud infole ka saadud hinnapakkumine. Digiauditit ja IT arendust sooviv ettevõte pöördub rakendusüksuse poole taotlusega saada toetust digiauditi ja IT arenduse läbiviimiseks. Taotlus esitatakse rak endusüksuse e-teeninduses Taotlusega esitatakse lisaks muule nõutud infole ka saadud hinnapakkumine 10 Rakendusüksus menetleb taotlust Otsustatakse taotluse rahuldamine või mitterahuldamine Otsustatakse taotluse rahuldamine või mitterahuldamine 11 Digiauditi läbiviimine ja teekaardi koostamine Digiauditi läbiviimine laiendatud mahus Digiaudit peab olema läbiviidud projekti abikõlblikkuse perioodil. Teekaardi lõplik koostamine Digiauditi läbiviimine laiendatud mahus Digi audit peab olema läbiviidud projekti abikõlblikkuse perioodil. Teekaardi lõplik koostamine 11 IT arendustööde läbiviimine Arenduste tellimine, teostamine, läbiviimine on ettevõtte ja arenduspartneri kahepoolne tegevus ning rakendusüksus sellesse ei sekku. Arendus, juurutus ja testimine peab olema valitud tegevuste osas läbi viidud projekti abikõlblikkuse perioodil. Arenduste tellimine, teostamine, läbiviimine on ettevõtte ja arenduspartneri kahepoolne tegevus ning rakendusüksus sellesse ei sekku. Arendus, juurutus ja testimine peab olema valitud tegevuste osas läbi viidud projekti abikõlblikkuse perioodil. 12 Digiauditi ja teekaardi (raporti) esitamine rakendusüksusele Ettevõte esitab rakendusüksusele digiauditi koos teekaardiga. Kulud digiauditile peavad olema tasutud toetuse saajale kuuluvalt pangakontolt. Ettevõte esitab rakendusüksusele digiauditi koos teekaardiga. Kulud digiauditile peavad olema tasutud toetuse saajale kuuluvalt pangakontolt. 13 Teostatud arenduste aruande esitamine Ettevõte esitab rakendusüksusele aruande teostatud arendustööde ning arendatud funktsionaalsuste kohta. Kulud arendustele peavad olema tasutud toetuse saajale kuuluvalt pangakontolt. Ettevõte esitab rakendusüksusele aruande teostatud arendustööde ning arendatud funktsionaalsuste kohta. Kulud arendustele peavad olema tasutud toetuse saajale kuuluvalt pangakontolt. 14 Tööde aruande kinnitamine Rakendusüksus kontrollib raportite ja aruannete vastavust nõuetele. Vajadusel kaasatakse eksperte valminud dokumentatsiooni ja arenduste kvaliteedi hindamiseks. Rakendusüksus kontrollib raportite ja aruannete vastavust nõuetele. Vajadusel kaasatakse eksperte valminud dokumentatsiooni ja arenduste kvaliteedi hindamiseks. 15 Toetuse väljamaksmine Vastavuse korral maksab rakendusüksus ettevõttele välja toetuse. Vastavuse korral maksab rakendusüksus ettevõttele välja toetuse. 1.4. JUHISED DIGIAUDITI LÄBIVIIMISEKS Digiauditi eesmärgiks on saada ülevaade, millisel määral ja mis eesmärkidel rakendavad ettevõtted erinevaid digitaal-tehnilisi vahendeid oma e-veoselehe väärtusahela kesksete toimingute teostamisel. Täpsustatud juhised ehk hea tava sisend lähtub digiauditi osas Digidiagnostika Heast Tavast ning arenduste osas Digitaliseerimise meetme juhenditest. Digiaudit pakub maanteetranspordiettevõtetele ja transporditeenust pakkuvatele ja/või veoteenust tellivatele ettevõtetele võimalust minna üle e-veoselehe kasutusele, kaardistades selleks oma transpordiprotsessis kasutatavad tarkvaralahendused, partnerite digilahendused ning võimalused e-veoselehe elutsükli erinevate etappidega seotud protsesside terviklikuks digitaliseerimiseks. Rakendusüksus toetab rahaliselt digiauditit ning valitud arendustegevusi: Tegevus 1 puhul e-veoselehe teenuste arendust ning Tegevus 2 puhul liidestuste ja e-veoselehe kasutuselevõttu toetuse määruse alusel. Meetme vahendite toel toimub digitaliseerimise tasemele hinnangu andmine ja sellega seotud arengu võimaluste arengukohtade kaardistamine, e-veoselehe elutsükli etappide kontekstis tehtavate arenduste välja valimine ning konkreetsete lahenduste väljatöötamine. Digiauditi eesmärkideks on: Anda hinnang ettevõttes protsesside toimivusele, kasutatavatele lahendustele ning digitaliseeritusele tasemele. Koostada teekaart, mis sisaldab: digitaliseerimise parendustegevusi; tegevuste soovituslikku ajakava; prognoosi tegevuste maksumusele, tasuvusajale ja mõjule. Edukaks digiauditi läbiviimiseks on väga oluline ettevõtte ja analüüsi läbiviija (väline või sisemine ekspert) omavaheline tihe koostöö. Digiauditi õnnestumiseks peavad ettevõtte esindajad panustama aega ja analüüsimeeskond koosnema oma ala ekspertidest, sh neist, kes on kogemusega just e-veoselehtede ning eFTI määruse rakendamise valdkonnas. Digiauditi tulemusena vaadatakse üle kõik veoettevõtte protsessid, sh. e-veoselehe arenduse või kasutuselevõtuga seotud põhiprotsessid ning antakse ülevaade andmete töötlemise või kasutamisega seotud kitsaskohtadest ning nende lahendamise viisidest lähtuvalt e-veoselehe elutsüklist ja selle etappidest. Arenduste teostamise eesmärkideks on Tegevus 1 puhul: Tagada e-veoselehe teenuse arendus vastavalt eFTI nõuetele ning võimalikult laia funktsionaalsuste hulgaga teenuste turuletulek. Arenduste teostamise eesmärkideks on Tegevus 2 puhul: e-veoselehe edukas kasutuselevõtt veoettevõtete poolt Digiauditi läbiviimine Digiaudit koosneb eeldatavalt kolmest osast (vastavalt teekaardi näidisele, vt Lisad 1 ja 2): enesehinnang ja hetkeolukorra analüüs tuleviku hinnang ning eeldatavad muutused, mõjud ja kasu teekaart - probleem/hetkeolukord ning lahendus/arendus, mis probleemi adresseerib Meetme rakendamise lahutamatuks osaks on eneseanalüüs, mis on teenusepakkujate puhul osaks taotluse ettevalmistusest ja eelnõustamisest, veoettevõtetel taotluse ettevalmistusest. Küsimustiku eesmärgiks on toetada ettevõtte ettevalmistust digiauditiks ning teekaardi koostamiseks, mõeldes läbi oma hetkeseisu ja arenguvõimalused. Samuti aitab küsimustiku läbitöötamine mõista digiauditi tulemuste põhjal valmivat digitaliseerimise teekaarti ja selle ülesehitust ning aitab täpsemalt sõnastada vajaminevaid ja tehtavaid IT arendusi ja liidestusi. Joonis 3. Digiauditi läbiviimine Kui hetkeolukorrast tuleviku olukorrani on vajalik läbi viia erinevaid tegevusi, siis saab need sõnastada probleemidena ning seejärel pakkuda välja lahendusvariante. Lahenduste ja arenduste tööplaani nimetatakse - teenuse arenduse teekaart (Tegevus 1 puhul) või ettevõtte digitaliseerimise teekaart (Tegevus 2 puhul). Igale probleemile tuleb välja pakkuda lahendus koos teostatavate tegevuste ning eeldatavate tulemuste/muudatuste prognoosiga. Lahendus sisaldab endas juhist olukorra lahendamiseks, teostatavaid tegevusi ja selgitust lahenduse toimimisest. Teekaardi eesmärgiks on süstematiseerida hetkeolukorrast lähtudes ja tuleviku olukorra ootuste saavutamise valguses probleemid (ehk arengukohad) ja pakkuda nendele probleemidele lahendusvariante (ehk koostada teekaart). Probleemide tuvastamisel ja nende lahenduse kirjeldamisel tuleb hinnata probleemi aktuaalsust ja lahenduse vajaduse prioriteetsust. Samuti eristada teostatavad lahendused kolme gruppi: projekti jooksul lahendatavad probleemid ja teostatavad tegevused, mille lahendusi teostatakse toetuse raames teostatava projekti raames, projekti perioodil lahendatavad probleemid ja teostatavad tegevused, mille lahendusi teostatakse väljaspool teostatavat projekti, kuid projektiga samal ajaperioodil, tegevused, mida plaanitakse teostada, kas projekti jätkutegevustena või peale projekti toimumist eraldi. Probleemide akuutsust võib samuti märgistada valgusfoori põhimõttel: Punane. Probleemile on lihtne, kiire ja odav lahendus. Probleemil on ettevõtte toimimisel suur risk, mis võib iga hetk realiseeruda. Probleemi on võimalik või vajalik lahendada koheselt. Kollane. Probleem ei takista otseselt tööd, kuid selle lahendamine annab ettevõttele olulist efektiivsust. Probleemi lahendamise edasilükkamine paari aasta taha võib lühemas perspektiivis tõsta probleemi kõrgemale prioriteetsusele. Roheline. Probleem ei takista ettevõtte tööd ega toimimist, kuid selle lahendamine annab ettevõttele kindlasti lisa efektiivsust. Investeeringu tegemise võib lükata mõne aasta taha. Tulemuse paremaks jälgitavuseks peab iga leid asetsema eraldi real. Pakutud lahendusvariandid tuleb paigutada ajateljele, millal on soovituslik antud lahendus kasutusele võtta – see tähendab, et lahenduste kasutusele võtmise soovitused on ajalises järjekorras. Minimaalselt tuleb lahendused jagada aastatele, soovitatav on detailsemalt jaotatud teekaart (nt kvartalite lõikes). Lahendusvariandis tuleb märkida, kas lahendus on ettevõttel sisemiselt teostatav või on soovitatav või vajalik lahendus sisse osta. Koos pakutud lahendusvariandiga tuleb teekaardil kajastada lahenduse maksumus (kui tööd teostatakse projekti käigus ja toetuse abil) või suurusjärk (kui tööd teostatakse väljaspool toetatud projekti). Teekaardil tuleb lahendusvariantide maksumuse järgi kokku arvestada arenduse suurusjärgud ning esitada need iga teekaardi (ajalise) etapi kohta (aasta, kvartali vms põhiselt). Lisaks on oluline teekaardil anda hinnang lahenduste tasuvusajast ning saadavast potentsiaalsest mõjust ettevõtte finantstulemustele. Hinnangud tuleb välja tuua iga teekaardi etapi kohta või summeeritult. Hinnapakkumised ja taotluse esitamine rakendusüksusele Toetuse taotlemisel on oluline, et hinnapakkumised võetakse nii digiauditi läbiviimiseks, teekaardi koostamiseks kui IT arenduse teostamiseks. Eeldatavalt ostavad nii Tegevus 1 kui Tegevus 2 puhul taotlejad IT arenduse teenuse sisse. Kui arendust saab teostada ettevõtte enda arendusmeeskond, tuleks koostada vastav omavahendite kasutamise eelarve. Tehnilise lahenduse ja IT arenduse teostamise, liidestuste seadistamise või lahenduste kasutusele võtmise tegevuste puhul tuleb läbipaistvuse huvides pakkuda välja vähemalt kaks ettevõttele vajaliku funktsionaalsusega lahenduse alternatiivset hinnapakkumist erinevatelt tarnijatelt, juhul kui turul on piisavalt antud lahendusi saadaval. Erinevate alternatiivide maksumus (või suurusjärgud) tuleb kajastada ka teekaardil. Kui digiauditi ja arenduste teostamises ning IT arenduste hinnas ollakse kokku leppinud, siis esitab ettevõte taotluse rakendusüksusele. Taotlusele lisatakse eneseanalüüsi küsimustik, mis on taotluse lahutamatu osa. Taotlus esitatakse rakendusüksuse e-teeninduse kaudu. Rakendusüksuse hindab ettevõtte esitatud taotlust ning otsustab digiauditi ja arenduste läbiviimise toetamise. Rahastatavad tegevused on jagatud nelja gruppi, mis kajastuvad ka teekaardil. Teekaart/arenduste projektiplaan Täiendava funktsionaalsuse arendus/liidestuste teostus Juurutus ja kasutuselevõtt Kasutajate koolitus/turundustegevused 1.5. SOOVITUS ENESEANALÜÜSI TULEMIKS JA TEEKAARDIKS Tuvastatud probleemide ja teekaardi näidis toob välja peamised tulemused läbiviidud enesenalüüsist (vt ka LIsa 1 ja Lisa 2). Kaardistatud probleemid ja lahendused peavad olema kirjeldatud seotuna e-veoselehe elutsükli etappidega. Digiauditis ja teekaardi koostamisel on lubatud kasutada teisi vorme, mis sarnanevad antud struktuurile. Teekaart koosneb kahest osast: Tänaste protsesside ja tuleviku protsesside kirjeldus- ja võrdlustabel kokkuvõttena enesehinnangust Arenduste ja tööde teekaart Tabel 4. Tänaste ja tuleviku protsesside kirjeldus, võrdlus - kokkuvõte enesehinnangust Tegevus 1- TOOTE FUNKTSIONAALSUSED// Tegevus 2 - ETTEVÕTTE TÄNASED TEGEVUSED VEOSELEHE ja E-VEOSELEHE/ e-CMR elutsükli etappide võtmes VEO ja VEOSELEHE ETTEVALMIS - TAVAD TEGEVUSED (etapp I) VEOSELEHE KOOSTAMISEKS TEHTAVAD TOIMINGUD (etapp II) ALLKIRJASTAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED VEO ALGUSES (etapp I) VEOSELEHE UUENDAMISEGA seotud tegevused (etapp III) VOSELEHE ESITAMINE KONTROL LIKS AKTIIVSE VEO AJAL (etapp III, VI) VEOSELEHE LÕPETAMI NE, ALLKIRJASTAMINE (etapp IV) VEOSELEHE INFO JAGAMINE (e tapp V) ARUANDLUS E ja ARVELDUS E TEGEVUSED ( etapp V) ARHIVEERIMISEGA seotud tegevused (etapp V) VEOSELEHE OTSING KONTROLL- PÄRINGU JAOKS (etapp VII) TÄNASED FUNKTSIONAALSUSED TÄNASED FUNKTSIONAALSUSED/ KASUTATAV TARKVARA, LAHENDUSED TÄNANE AJAKULU, MUUDE RESSURSSIDE KASUTUS VEO ja e-VEOSELEHE ETTEVALMISTAVAD TEGEVUSED e-VEOSELEHE KOOSTAMISEKS TEHTAVAD TOIMINGUD ALLKIRJASTAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED VEO ALGUSES e-VEOSELEHE UUENDAMINE e-VEOSELEHE ESITAMINE KONTRO L L AKTIIVSE VEO AJAL IKS e -VEOSELEHE LÕPETAMINE , ALLKIRJASTAMINE JÄTKUTEGEVUSED e-VEOSELEHEGA ARUANDLUS ja ARVELDUS ARHIVEERIMINE e-VEOSELEHE OTSING KONTOLL - PÄRINGU JAOKS TULEVIKU- TEGEVUSED JA VÕIMEKUSED VÕIMALIK VÕIT, SÄÄST VÕI KASU FUNKTSIOONIDE ARENDAMISEST/ e-VEOSELEHEST OMA ETTEVÕTTELE KASU PARTNERITEGA KOOSTÖÖS Tabel 5. Arenduste teekaart e-VEOSELEHE ARENDUSEGA SEOTUD TUVASTATUD PROBLEEMID JA ARENDUST VAJAVAD PROTSESSID, TOOTE FUNKTSIONAALSUSED, LIIDESTUSED, MUU ARENDUSVAJADUS ARENDUSTEGEVUSTE TEEKAART Teekaart/ juhtimine ja protsessid Lokaalne tarkvara ja juurutus Liidestused ja ühendused, teenuste kasutusele- võtt Koolitus, toote kasutusele-võtu teavitus/ infovahetus Teosta - mise aasta/ periood Lahendus - tehtav töö Maksu-mus Eeldatav tulem/ tulem PROJEKTI RAAMES TEOSTATAVAD TEGEVUSED VÄLJASPOOL PROJEKTI TEOSTATAVAD TEGEVUSED TEGEVUSED PÄRAST PROJEKTI LÕPPU II OSA - e-VEOSELEHE PROTSESSI MUDEL II osas on kirjeldatud e-veoselehe protsessi mudel, mis hõlmab nii siseriiklikku kui rahvusvahelist maanteekaubavedu. Mudeli loomisel on arvesse võetud nii Tegevus 1 ja Tegevus 2 kui ka võimalikud seosed rahvusvahelise e-veoselehtede andmevahetusteenuse või juurdepääsupunktiga. Mudeli eesmärk on anda sisend taotluse ja teekaardi ettevalmistamiseks ning samuti toetada teenusearenduse ning e-veoselehe kasutuselevõtu majandusliku tasuvuse hindamist läbi protsessianalüüsi. Kaardistatud on tarneahela protsessid (mudeli joonis), mis näitavad, kuidas on erinevad osapooled tarneahelas seotud nii Tegevus 1 ja Tegevus 2 kui ka rahvusvahelise e-veoselehe andmevahetusteenusega ühendamise kontekstis. Vaatlusalused protsessid sisaldavad endas nii siseriikliku kui rahvusvahelise e-veokirja kasutamise tulevikuprotsesside üldmudelit koos juurdepääsupunkti ja indeksteenuse rakendamisega. Viimaseid analüüsi teostamise hetkel rakendatud ei ole, kuid nende loomine on erinevas vormis siiski tulevikus prognoositud. Protsessi mudel on koostatud ARIS tarkvaras ning vastavalt programmi toetatud protsessikaardistuse metoodikale. Antud töös on esitatud üldmudel töö teostamiseks vajalikul üldistusastmel. Joonis 4. Protsessianalüüsi jooniste legend ja tingmärgid 2.1. e-VEOSELEHE ELUTSÜKKEL JA PROTSESSIDE ETAPID e-veoselehe elutsükkel algab enne selle koostamist veo alustamisel ning ei lõpe veo lõppemisel e-veoselehe allkirjastamisega, vaid peale jätkutegevuste sooritamist. Näiteks sisaldab e-veoselehe ettevalmistav etapp andmete kogumist erinevatelt veo partneritelt, millele omakorda eelneb kasutajatele ligipääsude seadistamine. Järeltegevuste etapp sisaldab tegevusi, mis võimaldavad lõpetatud e-veoselehelt andmeid lugeda nii aruannete kui arvelduse jaoks, samuti täita e-veoselehe säilitamise kohustust veo toimumist tõendava, aga ka raamatupidamisdokumendi aluseks oleva dokumendina, mille puhul Eestis säilitamise kohustus vähemalt 7 aastat). Joonis 5. e-veoselehe protsessid ja nende alamprotsessid Joonis 6. e-veoselehe protsessid ja nende alamprotsessid E-veoselehe elutsükkel koosneb viiest põhi-etapist: I - ettevalmistav etapp II - e-veoselehe alustamise ja aktiveerimise etapp III - aktiivne etapp IV - e-veoselehe lõpetamise ja deaktiveerimise etapp V - järeltegevuste etapp Lisaks on kaks kontroll-etappi: VI - aktiivse veo kontroll (mis saab toimuda III etapi toimumise ajal) VII - lõppenud veo dokumentide järelkontroll Etappide lahtikirjutus: I ETAPP- ETTEVALMISTAVAD TEGEVUSED LIGIPÄÄSUDE SEADISTAMINE - teenusele ligipääsude seadistamine (nii ettevõtete, isikute kasutajakontode kui teenuste-vaheliste ühenduste loomine) ANDMETE KOGUNEMINE erinevate teenuste ja tarkvaradega liidestamine andmete sisse lugemiseks II ETAPP - AKTIVEERIMISE TEGEVUSED e-VEOSELEHE LOOMINE JA ALUSTAMINE (andmete komplekteerimine, andmekomplekti valideerimine, andmekomplektile ehk e-veoselehe andmekomplektile/dokumendile numbri kinnitamine, lisadokumentide komplekteerimine ja kinnitamine) e-VEOSELEHE ALLKIRJASTAMINE KAUBA VÄLJA SAATMISEL (saatja poolt, saaja poolt) e-VEOSELEHE ALGATAMISE PUBLITSEERIMINE INDEKSREGISTRIS (unikaalse ID andmine, e-veoselehe publitseerimisel ehk indekseerimisel kasutatav andmekomplekt e-veoselehe kohta. Andmekomplekt sisaldab auto numbrit, treileri numbrit, valiidsete allkirjade olemasolu kinnitust, linki (URL/URI e-veoselehe andmete asukohale e-veoselehe teenusepakkuja teenuses, märget, kui tegemist on ohtliku kaubaga ning viide ADR dokumendile) INDEKSREGISTER KINNITAB (võtab vastu ja registreerib saadud info, kinnitab - vastab unikaalse IDga, lisab ajatempli) III ETAPP - AKTIIVSED TEGEVUSED e-VEOSELEHE ANDMETE MUUTMINE (n. uue sihtkoha määramine, teel olles sündmuse lisamine). IV ETAPP - DEAKTIVEERIMISE TEGEVUSED e-VEOSELEHE LÕPETAMISE TEGEVUSED ( kauba mahalaadimine sihtkohas ja veo lõpetamine) e-VEOSELEHE ALLKIRJASTAMINE VEO LÕPETAMISEL ( st kauba vastuvõtmise kinnitamine ). e-VEOSELEHE DEAKTIVEERIMINE (aktiivse veo lõpetamine indeksregistris) V ETAPP - JÄRELTEGEVUSED e-VEOSELEHE JA INFO JAGAMINE OSAPOOLTEGA ( event-based teavitus, osapoolte autoriseeritud kasutajatega sisu ja andmete vahetus) . ARVELDUS/ARUANDLUS (e-veoselehe info kui sisend aruandluseks ja arvelduseks, sh lähteandmeteks e-arvete koostamisel). ARHIVEERIMINE ning LIGIPÄÄSU ja LEITAVUSE tagamine järelkontrolliks või auditeerimiseks. VI ETAPP - AKTIIVSE VEO KONTROLL PÄDEVA AMETI KONTROLL ( autoriseeritud kasutajatele juurdepääsu või vastava teenuse kaudu e-veoselehe andmete ligipääsu võimaldamine, seejuures kontrolltegevuste logimine ). VII ETAPP - e-VEOSELEHE JÄRELKONTROLL e-veoselehe ning seotud dokumentide järelkontroll ( autoriseeritud kasutajatele andmete edastamine, sh pigem juurdepääsu ei looda, aga päringule vastamiseks saab käivitada vastava käsu, kontrolltegevusest jääb logisündmus ). Seoses erinevate protsessidega osalevad e-veoselehe elutsüklis järgmised infosüsteemid: Joonis 7. e-veoselehe elutsüklis osalevad infosüsteemid 2.2. e-VEOSELEHE ELUTSÜKKEL, I ETAPP - ETTEVALMISTAVAD TEGEVUSED Esimeses etapis toimub veoettevõtte ettevalmistus e-veoselehe koostamise toiminguteks. Valmistatakse ette osapoolte ligipääsu seadistamist ja andmete kogumist. Järgnevalt on lahti seletatud, mis on iga etapi eesmärgid ja tegevused. I etapp - Tegevus 1 - Osapoolte ligipääsu seadistamine Protsess valmistab ette e-veoselehe teenuse kasutamiseks ning algab vajadusest seadistada ligipääs e-veoselehe andmetele. Protsess jaguneb järgmisteks tegevusteks: Konto loomine e-veoselehe teenusepakkuja juures Teenuse kasutaja infosüsteemi seadistamine Isikukonto seadistamine Kasutajakonto luuakse e-veoselehe teenusepakkuja süsteemis. Mõlemal juhul tuleb kasutajad seadistada. Kui osapoolte ligipääs on seadistatud, siis tuleb teenusepakkuja juures valida vastav roll: veo tellija, vedaja või valitud kauba omaniku roll. Kui osapooled on ligipääsu saanud, siis saab algatada e-veoselehe jaoks andmete kogumise. Joonis 8. Osapoolte ligipääsu seadistamine I etapp - Tegevus 2 - e-veoselehe andmete kogumine Protsess algab vajadusest koguda e-veoselehe jaoks andmeid ning lõppeesmärgiks on, et oleks e-veoselehe andmed kogutud. Protsess jaguneb järgmisteks tegevusteks: Veetava kauba täpsustamine Autotreileri andmete kogunemine Juhi andmed Peale- ja mahalaadimise kohta täpsustamine Andmete kogumine algab sellest, et veo tellija täpsustab veetava kauba detaile. Kui kaup on täpsustatud, siis selgitatakse välja, kus toimub peale- ja mahalaadimine. Veoettevõte ülesandeks on juhi ja autotreileri andmete kogumine. Kui on e-veoselehe andmed kogutud, siis järgneb e-veoselehe dokumendi loomine. Joonis 9. e-veoselehe andmete kogumise protsess 2.3. e-VEOSELEHE ELUTSÜKKEL, II ETAPP - e-VEOSELEHE LOOMINE JA AKTIVEERIMINE Teises etapis ehk aktiveerimise tegevuses toimuvad e-veoselehe dokumendi loomine, veo alustamise allkirjastamine ja dokumendi publitseerimine. Järgnevalt on lahti seletatud, mis on iga etapi eesmärk ja tegevus. II etapp - Tegevus 1 - e-veoselehe andmekomplekti/dokumendi loomine Kui sisend andmed on kogutud, siis veo alustamisel toimub e-veoselehe dokumendi loomise vajadus. Protsess jaguneb järgmisteks etappideks: e-veoselehe andmete komplekteerimine e-veoselehe andmekomplektide valideerimine e-veoselehe numbri andmine Andmekomplektide dokumendi numbri kinnitamine Süsteemi ajatempli andmine Vedaja kogub andmeid eri infosüsteemidest (e-veoselehe teenusepakkujalt), mille põhjal komplekteeritakse ja valideeritakse andmed. Kui vedaja on valideerinud andmed, siis väljastatakse e-veoselehe number, mida antakse unikaalse ID numbri alusel. Kui e-veoselehe number on olemas, siis dokumendi number kinnitatakse ja süsteemi antakse ajatempel, millega loetakse tegevus lõppenuks. e-veoselehe loomisele järgneb kauba laadimise lõpetamine ja allkirjastamine veo alustamisel. Joonis 10. e-veoselehe dokumendi loomine II etapp - Tegevus 2 - e-veoselehe allkirjastamine veo alustamisel Protsess algab vajadusest allkirjastada e-veoseleht, sisuks allkirjastamise korraldamine ning sellele järgnevaks tegevuseks e-veoselehe publitseerimine. Allkirjastamine jaguneb järgnevateks protsessideks: allkirjastamine kauba saatja poolt allkirjastamine vedaja poolt andmete saatmine Kauba saatja ja vedaja allkirjastavad omalt poolt e-veoselehe. Kui on olemas kauba saatja ja vedaja allkiri, siis e-veoselehe platvormi poolt saadetakse komplekteeritud andmed, e-veoselehe, auto ja treileri number ning moodustatakse andmekomplekti URL/URI aadress. Kui e-veoselehe andmed on allkirjastatud, siis sellele järgneb e-veoselehe publitseerimine. Joonis 11. e-veoselehe allkirjastamise protsess veo alustamisel II etapp - Tegevus 3 - e-veoselehe publitseerimine Publitseerimise tegevused: allkirjade olemasolu kinnitamine metadata komplekteerimine URL/URI moodustamine, kinnitamine unikaalse indeksi genereerimine ainulaadsele e-veoselehele e-veoselehe indeksi registreerimine aja/ettevõtte templi lisamine Indeks registreerimise vastuse saatmine e-veoselehe lõplik aktiveerimine e-veoselehe platvorm teostab olemasolevate andmete kinnituse, mida väärtustab teenusepakkuja. Publitseerimisel on vaja komplekteerida metadatat ehk andmeid, mis kirjeldavad andmehulka. Metadata andmete hulka kuulub: auto ja treileri number, e-veoselehe number ja URL/URI. e-veoselehe platvorm tegeleb URL-i moodustamisega. e-veoselehe indekseerimise platvormi ülesandeks on unikaalse ID ja indeksi genereerimine ainulaadsele e-veoselehele. Sellele järgneb indeksi registreerimine, millel on e-veoselehe andmed. Lisaks sellele on Indekseerimise platvormi ehk indeksregistri ülesanneteks aja või ettevõte templi lisamine, Indeksi registreerimise vastuse saatmine ja e-veoselehe aktiveerimine. Kui lõppeesmärk on saavutatud ehk e-veoseleht publitseeritud, siis teostatakse kaubavedu ning toimub e-veoselehe allkirjastamine. Joonis 12. e-veoselehe publitseerimine indeksregistris 2.4. e-VEOSELEHE ELUTSÜKKEL, III ETAPP - e-VEOSELEHE AKTIIVNE PERIOOD Kolmandas etapis ehk e-veoselehe aktiivses perioodis toimub e-veoselehe info täiendamine vastavalt vajadusele. Järgnevalt on lahti seletatud, mis on etapi eesmärk ja funktsioon. III etapp- Tegevus 1 - e-veoselehe andmete täiendamine aktiivse veo perioodil Tegevus algab vajadusest täiendada e-veoselehe andmeid, mille lõppeesmärgiks on täiendatud andmekomplekt. Andmete täiendamise tegevused: Metadata täiendamine Indeksi metadata muutmine e-veoselehe platvorm täiendab andmetega (auto ja treileri number, e-veoselehe number, URL), mis tulevad teenusepakkuja infosüsteemist. Kui metadata on vajadusel muudetud, uuendatud, siis veoselehe indeksregistris/ platvormil märgitakse e-veoseleht muudetuks. Joonis 13. e-veoselehe andmete täiendamine 2.5. e-VEOSELEHE ELUTSÜKKEL, IV ETAPP - e-VEOSELEHE LÕPETAMINE JA DEAKTIVEERIMINE Neljandas etapis ehk deaktiveerimise tegevuses toimub e-veoselehe lõpetamine ja deaktiveerimine e-veoselehe platvormilt ja indeksregistrist. Vedu loetakse toimunuks. Järgnevalt on lahti seletatud, mis on iga etapi eesmärk ja tegevused. IV etapp - Tegevus 1 - e-veoselehe lõpetamine Tegevus algab kauba saabumisest sihtkohta ja sellele järgneb, kas kaup vastab või ei vasta tellimusele. e-veoselehe lõpetamine jaguneb järgnevateks tegevusteks: Kaup vastab e-veoselehel kirjeldatule ning on nõuetekohaselt tarnitud, puudusi ja kadusid ei esine. Vajadus lahendada mittevastavust juhul kui esineb puudusi, vigastusi või kadusid. Kui autojuht on saabunud kaubaga sihtkohta, järgneb kauba kontroll. Kaubakontrollis on kaks võimalust, kas kaup vastab e-veoselehel kirjeldatule või ei vasta. Kui kaup on vastav dokumendi nõuetele, siis e-veoseleht allkirjastatakse veo lõpetamisel. Teisel juhul ehk kui on vajadus lahendada mittevastavust, siis autojuht sisestab märkuse vastavasse e-veoselehega seotud andmeväljale, mis teavitab osapooli probleemist. Kuniks toimub pretensiooni lahendamine, on e-veoseleht osapooltele kättesaadav ning kuid pole enam aktiivne. Joonis 14. Tegevused e-veoselehe lõpetamiseks veo lõppemisel IV etapp - Tegevus 2- e-veoselehe allkirjastamine veo lõpetamisel Protsess algab vajadusest veo lõpetamisel e-veoseleht autojuhi/kauba vedaja ja kauba vastuvõtja poolt allkirjastada. Allkirjastamine jaguneb järgnevateks protsessideks: allkirjastamine veo lõpetamisel kaubasaatja poolt allkirjastamine veo lõpetamisel vedaja poolt andmete saatmine veo lõpetamisel Kauba saatja ja vedaja allkirjastavad omalt poolt veo lõpetamisel e-veoselehe. Kui on olemas kauba saatja ja vedaja allkiri, siis vormistab e-veoselehe platvorm veo lõpetatuks.. Kui e-veoseleht on veo lõpetamisel allkirjastatud, siis sellele järgneb e-veoselehe deaktiveerimine. Joonis 15. e-veoselehe allkirjastamine veo lõpetamisel IV etapp - Tegevus 3 - e-veoselehe indeksregistrist deaktiveerimine Protsess algab vajadusest e-veoseleht deaktiveerida, kuna vedu on lõppenud ja e-veoseleht veodokumendina lõpetatud. e-veoselehe platvorm viib veose andmete põhjal (auto ja treileri number, e-veoselehe number) e-veoselehe mitte-aktiivsesse olekusse. Deaktiveerimise süsteemiks on eeldavalt NAP/CAP ja/või e-veoselehe indeksregister (või ühendteenus), kus e-veoseleht deaktiveeritakse aktiivsete vedude hulgast. Joonis 16. e-veoselehe indeksregistri deaktiveerimine 2.6. e-VEOSELEHE ELUTSÜKKEL, V ETAPP - JÄRELTEGEVUSED Järeltegevuste etapp sisaldab veojärgset infovahetust osapoolte vahel, e-veoselehe kui tõendi jagamist, aruandlust, arveldust ja arhiveerimist. Järgnevalt on lahti seletatud, mis on iga etapi eesmärk ja tegevused. V etapp - Tegevus 1 - Andmete jagamine osapooltega Tegevus algab vajadusest jagada veo ja e-veoselehel kinnitatud andmeid, mille lõppeesmärgiks on e-veoselehe allkirjastamisega kinnitatud sisu info edastamine teistele asjassepuutuvatele osapooltele. Andmete jagamine osapooltega jaguneb järgmisteks tegevusteks: Kauba detailide täpsustamine Peale- ja mahalaadimise koha täpsustamine Juhi andmete jagamine Osapoolte märkuste jagamine Veo tellija täpsustab veetava kauba detaile ning peale- ja mahalaadimise kohta käivaid andmeid. Kauba omanik, veo tellija ja ettevõte jagavad e-veoselehele tehtud märkusi osapooltega vastavalt vajadusele. Joonis 17. Andmete jagamine osapooltega V etapp - Tegevus 2 - Aruandlus Tegevus algab vajadusest esitada arve. Enne arve esitamist tuleb hindu kontrollida ja vedaja ning veo tellija peavad e-veoselehe andmed ära kontrollima. Kui andmed on ära kontrollitud, siis tuleb teostada vedude aruande koostamine. Kui kõik eelnevad tegevused on tehtud, siis saab veo tellijale ja teistele osapooltele nendest andmetest lähtuva arve. . Joonis 18. Aruandlus ja arvete esitamine V etapp - Tegevus 3 - Arhiveerimine Kui e-veoselehe info pinnalt teostatud aruanded ja arveldus on teostatud, siis järgneb andmete ja e-veoselehtede ning seotud logide ja muu info arhiveerimine. Veo tellija muudab e-veoselehe andmebaasis andmeid, millega andmete staatus muutub ja andmed on arhiveeritud. Arhiveerimine peab võimaldama infot järelkontrolli või auditi korral infot ja e-veoselehti ühekauba või valitud perioodi ulatuses pärida ja kasutada. Joonis 19. e-veoselehe arhiveerimine 2.7. e-VEOSELEHE ELUTSÜKKEL, VI ETAPP - AKTIIVSE VEO KONTROLL Aktiivse veo kontroll jaguneb kolmeks tegevuseks: Vajadus füüsiliseks kontrolliks Vajadus veodokumentide kontrolliks Vajadus kontrolliks distantsilt Füüsilise kontrolli vajaduseks võib olla kauba, autojuhi või dokumentide kontrollimine teel olles selleks volitatud asutuste ametiisikute poolt. Distantsilt dokumentide kontrollimiseks siseneb ametnik kas NAP, spetsiaalse päringu-platvormi või ametkondliku tarkvara kaudu ning sisestab auto või treileri numbri. Indeks otsib esmalt riigi, kus dokumendid on koostatud ning tuvastab lingi e-veoselehe teenusepakkuja infosüsteemi, kus asuvad dokumendid. Juurdepääsupunk t ide ja Indeksregistrite lähemate toimimise põhimõtete kirjeldused ei ole käesoleva töö osa. Joonis 20. Aktiivse veo kontrolli tegevused 2.8. e-VEOSELEHE ELUTSÜKKEL, VII ETAPP - JÄRELKONTROLL Dokumentide järelkontrolli vajadus tuleneb veoettevõtte aruandluse koostamisest arvete koostamise eesmärgiga või veoga seotud kuludokumentide seostamisest toimunud veoga, mille puhul kontrolli vajadus võib tuleneda maksuarvestuse automatiseerimisest. Joonis 21. e-veoselehtede järelkontroll III OSA - e-VEOSELEHE TEENUST PAKKUVATE ETTEVÕTJATE TEENUSE PROTSESSI MUDEL III osa kirjeldab e-veoselehe teenust pakkuvate ettevõtjate teenuste protsessi mudelit. Sellest mudelist nähtub, millised eeldused peaksid olema täidetud ning milliseid arendusi on vaja teha, et ettevõtja oleks võimeline toimima e-veoselehe teenusepakkujana ehk eFTI teenuseosutajana vastavalt eFTI määrusele, sh ühilduma rahvusvaheliste andmevahetusteenuste või juurdepääsupunktiga (CAP/NAP). III osas analüüsitakse täiendavalt, millised infotehnoloogilised arendused on vaja läbi viia ning milline on nende ajaline maht, et e-veoselehe teenusepakkuja vastaks eFTI regulatsioonis sätestatud (või siseriiklikult kehtestatud) nõuetele. Mudelis esitatakse ettevõtte arenduskulude optimaalset mahtu ja ressurssi, mis ettevõte peab planeerima e-veoselehe täies mahus kasutuselevõtmiseks. Meetme raames arenduste teostamiseks on vajalik koostada ka teenuse digiaudit ning teekaart, samuti teostada arendused ja liidestused. 3.1. LOODAVA MEETME TEGEVUS 1 LÄHTEKOHA JA TOETUSE SAAJA TÄPSUSTUS Tegevus 1 toetuse saajaks on ettevõte, mis loob ja pakub elektrooniliste veoselehtede, sh nt e-veoselehe moodustamist siseriikliku või rahvusvaheliste kaubavedude teostamiseks. Toetuse eraldamise lähtekohaks on, et taotleja osutab või kavatseb arenduste valmides hakata osutama maantee kaubaveo ja saadetiste digitaliseerimisega seotud andmete haldusteenuseid. eFTI määruse rakendumiseks 2025 aastal luuakse tingimused, mille täitmisel kvalifitseeruks ettevõte eFTI teenuseosutajaks, teadvustades oma valmisolekut ning ja arendades teenust vastavalt eFTI teenuse nõuetele. eFTI teenuse eelduseks on andmevahetuse võimekus pädevate asutustega (kontrolli teostajad) selleks kokku lepitud kanali ( juurdepääsupunkti või indeksregistri) kaudu. Lisaks andmetele juurdepääsu tagamisele tuleneb nõuetest ka kasutajate autentimine, sündmuste digitaalse allkirjastamise võimaldamine või ajatembeldamine vastavalt määratud teenustasemele. Toetuse taotluse esitamise ajaks veel eFTI teenuse sertifitseerimist teostada ei saa, kuna vastavad nõuded kinnitatakse Euroopa Komisjoni poolt eelduslikult 2023 aasta sügisel. Kuna suur osa nõuetest on selleks ajaks siiski juba teada, saab riiklikult kehtestada esialgsed tingimused toetust taotlevatele ettevõtetele teenuste vastavusse viimiseks ja vajalike tarkvara arendustööde teostamiseks. 3.2. e-VEOSELEHE TEENUST PAKKUVA ETTEVÕTTE e-VEOSELEHE TEENUSE PROTSESSI MUDEL Et e-veoselehe näol on tegemist dokumendi/andmekomplektiga, mis kajastab veolepingu olemasolu kauba transportimiseks ühest asukohast teise, on selle teenuse peamine osa andmete jagamine veoprotsessi osapoolte vahel (saatja-vedaja-saaja). e-veoselehe teenuse mudel põhineb andmetel, mida hallatakse teenusepakkuja keskkonnas, samuti andmetel, mis pärinevad välistest allikatest ning on kaasatud teenuse keskkonda läbi liideste. Saadetise digitaalne andmestik koosneb järgmistest komponentidest: Kasutajate autentimine (nii era- kui juriidilised isikud), püsiandmete haldamine ja administreerimine (rollid ja funktsionaalsed õigused). Lähte- ja sihtkohtade ning kaupade gruppide haldamine ja administreerimine. Veovahendite nimistu haldamine ja administreerimine. Liidestuste administreerimine ja API’de haldus (avalikud registrid, kaalusüsteemid, ERP’d jms). Funktsionaalsuse (veosündmuste) haldamine ja administreerimine (veotellimused, veoselehed, osapoolte kinnitused, läbitud vahemaa, kaubakogused, ühikud jms). Informatsiooni jagamine osapoolte vahel (email, SMS, API jms) või andmetele juurdepääsude haldamine (teenusesisene ja API kaudu). Lisadokumentide lisamise võimaluste haldamine ja administreerimine. Dokumentide allkirjastamine ja sündmuste digite mplitega varustamin e. Järelevalve võimaldamine (sh politsei, toll, siseriiklik kontroll, nt. Transpordiamet, ehitusjärelevalve jt.). Aruandlus ja andmete arhiveerimine. Sõltuvalt teenusepakkuja lahenduse tehnilisest arhitektuurist ja funktsionaalsusest, võib komponentide nimekiri olla erinev. e-veoselehtedel kajastatav püsiinformatsioon võib olla nii avalik (sh pärineda nii avalikest registritest) kui individuaalne (süsteemis hallatav või API-liidesega kasutatav). eFTI nõuetele vastav teenus või teenusepakkuja vaates olla tema põhiteenus aga ka kaasnev lisafunktsionaalsus. Võimalik on ka kahe või enama teenusepakkuja koostöös osutatav e-veoselehe teenus, mille korral funktsioonid on jagatud eri teenuste vahel nii, et nende koos kasutamisel luuakse kasutajatele suurem lisandväärtus või lihtsustatakse teenuste haldamist/arveldamist. Näitlikult võiks sellised ühendteenused tekkida karjääride ja kaevanduste, e-veoselehe teenuste, tööstuslike kaalude ja veokite GPS järelevalve teenusepakkujate vahel veokite massipiirangute, erilubadega veoste vms kontrollimiseks. Peamised tegevused, mida e-veoselehega hallatakse kajastavad veose veoks vastuvõtmise, selle ühest asukohast teise transpordi ning saajale üleandmise sündmusi. Oluline on seejuures, et neid kajastatakse reaalajas ning info on osapooltele nähtav vahetult peale selle loomist. Sündmuste andmetele saab luua lisaks automaatseid andmekvaliteedi või aruandluse protsesse, mis toimuvad kasutajatest sõltumata ning võimaldavad lihtsustada veoprotsessi osaliste ning sellega seotud väliste osapoolte igapäevast tööd (n. järelevalve ja kontrolli tegevused). Protsess algab kasutajate loomisega ja neile vastavate rollide ning õiguste määramisega, mida täiendatakse kasutajapõhiste püsiandmetega (n. veokite haldus, lähtekoha sortiment, kasutatavad ühikud jms). e-Veoselehe loomine saab alata nii teenuse kasutajaliideses kui ettevõtte enda tarkvaras, kui selleks on loodud vastav liidestus . Joonis 22. Teenuse kasutuse mudel 3.3. ÜLEVAADE eFTI JA SISERIIKLIKEST NÕUETEST TEENUSEPAKKUJATELE 3.3.1. eFTI nõuded eFTI teenuste nõuete olemus on seotud riigiasutustele kontrolli ja järelevalve tegevuseks kaupade veoprotsessi andmete välja näitamise või digikujul esitamisega. e-veoselehe teenusepakkujatele kehtivad seejuures võrdselt nii siseriiklikud kui rahvusvahelised (Euroopa Komisjoni) tingimused. Nende eesmärk on aidata tagada andmete kasutatavus kõigi vastavate teenusepakkujate vahel, vältida dubleerivaid tegevusi andmete töötlemisel ja kontrollimisel ning rakendada võimalikult suures ulatuses andmete ühekordse sisestamise põhimõtteid. eFTI määrus sätestab teenustele ja andmevahetuskeskkondadele järgmised üldised nõuded, mis eeldatavalt rakendusaktides täpsustatakse: Isikuandmeid saab töödelda vastavalt määrusele (EL) 2016/679 (GDPR); Äriteavet saab töödelda vaid vastava loa olemasolul ning pädevad asutused, eFTI teenuseosutajad ja asjaomased ettevõtjad tagavad töödeldud ja vahetatud äriteabe konfidentsiaalsuse; Pädevad asutused saavad andmetele juurde pääseda ja neid töödelda vastavalt rahvusvahelistele konventsioonidele ja EL õigusaktidele, püüdes tagada eFTI ühtse andmekogumi ja eFTI andmete alamhulkade koostalitusvõime asjakohaste rahvusvahelisel või liidu tasandil aktsepteeritavate andmehulkadega; Asjaomased ettevõtjad teevad veostega seotud teabe pädevatele asutustele kättesaadavaks elektrooniliselt, kasutades selleks andmeid, mida on töödeldud sertifitseeritud eFTI keskkonnas ja mida on töödeldud sertifitseeritud eFTI teenuseosutaja poolt, kui see on asjakohane. Asjaomane ettevõtja teeb õigusnormidega ettenähtud teabe kättesaadavaks masinloetavas vormis ning pädeva asutuse taotluse korral inimloetavas vormis; Veo ja sellega seotud andmeelementide vahel tuleb luua kordumatu elektrooniline identifitseerimisühendus, mis sisaldab ka struktureeritud viidet, näiteks kordumatut viitenumbrit eFTI keskkonnale, kus andmed on kättesaadavad; Andmeid saab töödelda üksnes loaga ja kinnitatud juurdepääsu alusel; Kogu andmete töötlemine registreeritakse nõuetekohaselt töölogides, et oleks võimalik tuvastada vähemalt iga eraldi töötlemistoiming, toimingu teinud füüsiline või juriidiline isik ning toimingute järjestus iga üksiku andmeelemendi puhul; esialgne andmeelement säilitatakse, kui olemasolevat andmeelementi toimingu käigus muudetakse või see kustutatakse; Andmeid saab arhiveerida ja need on pädevatele asutustele tasuta kättesaadavad ja kooskõlas asjaomaste liidu õigusaktide ja liikmesriigi õigusega, millega kehtestatakse asjaomased õigusnormidest tulenevad teavitamisnõuded; Töölogid arhiveeritakse ja need jäävad pädevatele asutustele kättesaadavaks auditeerimise eesmärgil konkreetses ajavahemikus, mis on sätestatud asjaomastes liidu õigusaktides ja liikmesriigi õiguses, millega kehtestatakse vastavad õigusnormidest tulenevad teavitamisnõuded; Andmed peavad olema kaitstud korruptsiooni ja varguse eest; Töödeldavad andmeelemendid vastavad eFTI ühisele andmekogumile ja eFTI andmete alamhulkadele, mis on moodustatud õigusaktide kohaselt, ning neid võib töödelda ükskõik millises liidu ametlikus keeles, nagu on ette nähtud asjaomaste liidu õigusaktidega ja liikmesriigi õigusega, millega kehtestatakse vastavad õigusnormidest tulenevad teavitamisnõuded. eFTI platvormidele esitatavad detailsed nõuded töötatakse välja vastavates rakendusaktides hiljemalt augustiks 2023.a, kuid juba täna on võimalus seada e-veoselehe teenustele siseriiklikke harmoniseeritud nõudeid või soovitusi, mis tulevikus eeldatavalt ühilduvad eFTI nõuetega. eFTI teenuseosutajad peavad tagama, et: Andmeid töötlevad üksnes volitatud kasutajad vastavalt selgelt kindlaks määratud ja antud töötlemisõigustele eFTI keskkonna raames kooskõlas asjakohaste õigusnormidest tulenevate teavitamisnõuetega; Andmed salvestatakse ja need on kättesaadavad kooskõlas liidu õigusaktide ja liikmesriigi õigusega, millega kehtestatakse vastavad õigusnormidest tulenevad teavitamisnõuded; Pädevatel asutustel on vahetu juurdepääs, millega ei kaasne mingeid makse ega tasusid, õigusnormidega ettenähtud teabele kaubavedude kohta, mida töödeldakse nende eFTI keskkondade abil; Andmed on kohaselt kaitstud, sealhulgas lubamatu või ebaseadusliku töötlemise ning juhusliku kadumise, hävimise või kahjustumise eest. eFTI üldised nõuded määratlevad peamiselt andmete, asjaomaste asutuste ja nende isikute kaitse ning töötlemise tingimused (sh peavad kõik nõuded lähtuma GDPR regulatsiooni nõuetest). Teenuste funktsionaalsed nõuded tulenevad aga rahvusvahelistest konventsioonidest ja siseriiklikest õigusaktidest ning need võivad erineda tulenevalt veoliigist, kaupade ja nendega seotud teabe olemusest. Teenuste nõuded jagunevad omakorda funktsionaalseteks ja mittefunktsionaalseteks. Funktsionaalsed nõuded määratlevad teenuse sisu ja kuuluvuse, mittefunktsionaalsed aga aitavad tagada kvaliteedi ja kasutatavuse. Kui tegemist on mitme teenuse ühendamisel loodud platvormiga, kehtivad nõuded iga osapoole suhtes võrdselt. 3.3.2. Siseriiklikud nõuded Siseriikliku e-veoselehe nõuded võivad teatud määral erineda eFTI nõuetest, kuid nende kehtestamisel tuleks aluseks võtta rahvusvahelised kokkulepped ja konventsioonid ning valdkonda puutumust omavad EL määrused ja direktiivid, et vältida võimalikke vaidlustusi ning erisuste loomist siseriiklike ja rahvusvaheliste maanteevedude veoste andmete haldamisel. Siseriiklike nõuete kehtestamine ja muutmine võib tänu suuremale paindlikkusele otsuste vastuvõtmisel olla siseriiklike pilootprojektide näol ajaliselt ees eFTI nõuete rakendamisest. Samuti võib siseriiklike vedude puhul võimaldada lihtsamaid tingimusi tulenevalt veoste lokaalsest iseloomust ja vedude spetsiifikast. Siinkohal tuleks kaaluda, milliselt oleks siseriiklikele vedudele erisuste kehtestamine otstarbekas arvestades üle-euroopalist suundumust vedude ja andmevahetuse täielikule digitaliseerimisele. Siseriiklikku veoteenust osutavad ettevõtted on kohustatud sarnaselt rahvusvahelistele vedajatele edastama õigusaktides sätestatud teavet ja andmeid pädevatele asutustele.. Näide Transpordiameti funktsionaalsetest nõuetest teedeehituse ja -hoolduse e-veoselehtedele: Andmed, mida e-veoselehel kajastatakse peavad minimaalselt sisaldama (korduvad asjad võivad olla eeltäidetavad): Lähtekoht: nimi, aadress; koordinaadid; laadimise kellaaeg, kuupäev, aasta; Transport: ettevõtte nimi ja registrikood, autojuhi nimi ja telefon ning juhiloa nr, sõidu alustamise kellaaeg, kuupäev, aasta; Sihtkoht: nimetus ja aadress, koordinaadid, sihtkohta jõudmise kellaaeg, kuupäev, aasta, arvutatud ning sõidetud kilomeetrid; Saatja: esindaja nimi ja telefon, ettevõtte nimi, registrikood; Auto: sõiduki registri nr, haagise registri nr, sõiduki ja haagise tühimass, sõiduki ja haagise lubatud täismass, autorongi telgede arv; Saaja: ettevõtte nimi ja registrikood; Kinnitamine: nimi, kellaaeg, kuupäev, aasta; Saadetud materjali nimetus, kogus, kaal ; Vastuvõetud materjali nimetus, kogus; Objekti olemasolul: alguse ja lõpu kuupäev, aasta. Kui veofirma kasutab alltöövõtjat, siis peab lisaks ka alltöövõtja ettevõtte nimi olema e-veoselehel kuvatud (Vedaja). Andmevahetusplatvorm peab võimaldama erinevate vaatamisõiguste lubamist Tellijale ja teenuse pakkujale, e-veoselehtede genereerimist, lisadokumentatsiooni lisamist. Materjali päritolu tõendav lisadokumentatsioon (deklaratsioon, Inseneri või Tellijaga kokkuleppel toote sertifikaadid) peab seejuures olema lisatud iga koorma järgselt (võivad olla viidatud originaaldokumendile) ning esitatud hiljemalt järgmisel tööpäeval Insenerile kontrolliks ja kinnitamiseks. Süsteemis peab olema võimalik luua eraldi ehitusobjekte vajalike andmetega ja süsteem peab kandma info nende kohta e-veoselehele. Andmevahetusplatvorm peab võimaldama asukohapõhist teekonna jälgimist iga koormaga. Vedajal peab olema vastava seadistusega nutiseade ning see peab olema aktiveeritud kogu vedamise ajal. Seade või seadme antenn peab olema satelliitidele nähtavas kohas kogu veo ajal. Andmevahetusplatvormis peab olema võimalik luua eraldi objekti/objekte, sh eespool kirjeldatud andmed peavad kajastuma vastava konkreetse objekti juures. Veoki ja/või haagise numbrist tulenev teave tuleb genereerida automaatselt liiklusregistri andmebaasist (läbi registreerimismärgi sisestamise, Transpordiameti API kaudu, milleks tuleb sõlmida eelnevalt leping), mis peab jõudma elektroonilisse keskkonda e-veoselehe juurde. Juhul kui veokil on olemas 48/52 tonnise eriveose luba, tuleb selle olemasolu/number ja kehtivusaeg märkida „märkuste“ lahtrisse. E-veoseleht tuleb luua ka vedudele, mis toimuvad vaheladudest objektile (v.a. vahetult objektil olevad vahelaod; e-veoselehe vahelaost objektile nõue kehtib, kui kasutatakse avalikult kasutatavaid teid). E-veoselehele tuleb teha märge, kas on tegemist karjäärist tulnud materjaliga või vahelaost ümberveetava materjaliga. Kõiki e-veoselehti ja nendel olevaid andmeid peab olema võimalik detailsemaks analüüsiks kasutajaliidesest eksportida (nt CSV või XLSX formaadis tabelina või muul kujul). Eksporditavate andmete koosseisu peab olema võimalik valida. E-veoselehte ei tohi saada kustutada. E-veoselehe tasuta säilitamine ning kättesaadavus kõikidele osapooltele peab olema tagatud veoselehe täitmisele järgneva 7 aasta jooksul teenusepakkuja poolt (raamatupidamise seaduse § 12). E-veoselehel peab olema võimalik tuvastada kolme osapoole kinnitus (saatja, vedaja, vastuvõtja kinnitus, vastuvõtjaid võib olla mitu). Vastuvõtja kinnituse andmise ajapiirang on 24 tundi ja ta peab saama anda kinnituse mitmele e-veoselehele korraga (masskinnituse võimalus). Funktsionaalsete nõuete alla kuuluvad muuhulgas ka püsiandmete, mõõdikute, terminoloogia ja standardite haldus, mille alusel vormistatakse veoprotsessi sündmused ning koostatakse e-veoselehed. Mittefunktsionaalsed nõuded on seotud peamiselt teenuste kasutatavuse, andmekaitse, süsteemi skaleeritavuse ja muude teenuse kasutust mõjutavate parameetrite ning mõõdikute määratlemiseks, näiteks: Koostalitlusvõime. Tarkvara suutlikkus toimida koos ühe või mitme spetsifitseeritud süsteemiga; Arusaadavus. Tarkvaratoote suutlikkus võimaldada kasutajal aru saada, kas see tarkvara on sobiv ja kuidas teda saab kasutada konkreetsete ülesande ja kasutamistingimuste puhul; Ajaline käitumine. Tarkvara suutlikkus deklareeritud tingimustel oma funktsiooni täitmisel pakkuda asjakohaseid reaktsiooni- ja töötlusaegu ning jõudlusi; Koosoluvõime. Tarkvaratoote suutlikkus eksisteerida koos muu sõltumatu tarkvaraga ühises keskkonnas, kasutades koos ühisressursse; 3.4. SOOVITUSED JA MÄRKUSED LIIDESTUSE KOHTA JUURDEPÄÄSUPUNKTIGA Juurdepääsupunkt on vajadusel eFTI nõuete täitmiseks loodav andmevahetusteenus, mille kaudu liidestatakse e-veoselehe teenused omavahel või riiklike andmekogudega ning tagatakse järelevalvet ja kontrolli teostavatele pädevatele asutustele juurdepääs e-veoselehe andmetele või korraldatakse andmete edastamine. Vastavalt eFTI määrusele võivad liikmesriigid kokku leppida oma vastavate pädevate asutuste jaoks ühiste juurdepääsupunktide loomises. Võimalik ja lubatud on ka eraõiguslike juurdepääsupunktide loomine. Juurdepääsupunkt toimib üksnes eFTI keskkondade ja pädevate asutuste vahelise andmete vahendajana ning seetõttu ei pruugi seal olla vajalik ega võimalik e-veoselehe andmeid, millele juurdepääsu nad vahendavad, säilitada ega töödelda, mistõttu on keskseks e-veoselehe andmete hoiukohaks siiski e-veoselehe teenuse platvorm (võib olla ka ettevõtte enda sisemine infosüsteem). Teenusepakkujatele ja lõppkasutajatele on äriliselt oluline saada juurdepääs avalikele registritele nii Eestis kui teistes Euroopa riikides, et tagada andmete adekvaatsus ja volituste paikapidavus veodokumentide koostamisel. Eri riikide kesksete juurdepääsupunktide kaudu toimuks sel puhul andmetele autoriseeritud juurdepääsu loomine. e-veoselehe teenusepakkuja peab teenust arendades võtma arvesse, et 3.5. e-VEOSELEHE TEENUSE ARENDUSEKS VAJALIKUD TEGEVUSED, ELLUVIIMISE JÄRJEKORD, AJALINE MAHT Eestis täna, peamiselt siseriikliku kasutusega e-veoselehtede või digitaalse kaubaveoinfo vahetamise teenused ei vasta üldjuhul eFTI nõuetele kas vajalikul tasemel kasutajate autoriseerimise-, digitaalallkirjastamise võimekuse-, funktsionaalsuse- või andmetele juurdepääsetavuse puuduste tõttu. Nende sertifitseerimiseks vajaliku taseme saavutamiseks on riik valmis andma rahalist tuge arendusprojektide realiseerimiseks. Ettepanek: meetme raames Tegevus 1 puhul toetatavad tegevused jaotada järgmiselt: Toote/ teenuse arenduste teekaardi koostamise konsultatsioon ja protsessianalüütika (kaardistus). Toote/teenuse arendustööde teekaardi loomine (sh. IT tootearenduse plaan - lähteülesanne, nõuete analüüs ja arenduse teekaart). eFTI nõuetele või siseriiklikult kehtestatud tingimustele vastava toote- ja/või teenusearendus (nt liideste loomine, identifitseerimise võimaluste ja/või dokumentide ja sündmuste allkirjastamise laiendamine, veebiteenuste kohandamine). Andmestandardi kasutuselevõtu nõustamine, standarditasud. Liidestus juurdepääsupunktiga (riikliku (NAP) või muu sama rolli täitva punktiga (CAP)) pädevatele asutustele andmete päringuks või andmetele juurdepääsu tagamiseks. Liidestus avalike registritega avalike e-teenuste kasutamiseks. Liidestus asjaomaste EDI, ERP- ja TMS-tarkvaradega andmete sisselugemiseks ja tagastamiseks. Liidestus autentimisteenustega. Liidestus allkirjastamisteenustega. Liidestus majandus- ja raamatupidamistarkvaradega. Liidestus e-arve keskkondadega ja -teenustega. Teenuse kasutusele võtmine ja juurutamine (teenuse valideerimine ja live -minek). Kasutusjuhendite, API kirjelduste väljatöötamine, kasutuselevõtmise dokumentatsiooni loomine. koolitused (toetuse saajatele, teenuse kasutajatele) e-veoselehe teenuse laialdaseks kasutuselevõtuks. eFTI seadusandluse ja nõuete koolitus edasiste suundade seadmiseks. Teavitustegevused projekti kohta (Eesti-sisesed tegevused, ühekordne ettevalmistav tegevus, turunduse elluviimine). Teenuse turule tuleku eksperttugi (riigisisesed teavitustegevused). Tabel 6. e-veoselehe teenuse arenduseks vajalikud tegevused, elluviimise järjekord ja ajaline kattuvus Tegevused Arendustööde sisu ja indikatiivne mahuhinnang Arendustööde ajaline kattuvus/järjepidevus Faas 1 Faas 2 Faas 3 Faas 4 Vajalike arendustööde teekaardi koostamine, protsessianalüüs. Protsesside muudatuste ja tegevuste planeerimiseks vajalik eelkaardistus. Ajaliselt 1 nädal - 2 kuud. Keskmine teekaardi ajakulu sisse ostetava teenuse korral oleks suurusjärgus kuni 200h. Liidestus avalike registritega ja e-veoselehe teenuste rakendamine (registrite poolt pakutavate andmete kasutus API kaudu, sh tasulised andmepäringud) Avalike e-veoselehe teenuste rakendamine andmete õigsuse tagamiseks (n. autoregister, ettevõtteregister jms). Tööde maht sõltub infosüsteemi funktsionaalsuse muudatustest. Liidestus juurdepääsupunktiga (NAP) pädevatele asutustele andmete päringu teostamiseks või andmetele juurdepääsu tagamiseks Ettevõtte infosüsteemi või e-veoselehe teenuse liidestamine juurdepääsupunktiga (API arendus). Keskmine API liidese loomise tööde maht jääb kuni 400h kanti. Liidestus asjaomaste EDI, ERP- ja TMS-tarkvaradega (andmete sisselugemiseks ja tagastamiseks) Ettevõtte EDI teenuse, majandustarkvara või sisemise infosüsteemi (nt. TMS) liidestamine e-veoselehe koostamiseks vajaliku info saamiseks (API’de arendus). Tööde maht sõltub infosüsteemi funktsionaalsuse muudatustest. Autentimis- ja allkirjalahenduse liidestamine ja kasutuselevõtt Kõrgema taseme autentimisteenuse rakendamine sündmuste digiallkirjastamiseks või kasutajate autentimiseks (tarkvaraarendus). Tööde maht sõltub infosüsteemi funktsionaalsuse muudatustest. Liidestus järeltegevusteks raamatupidamistarkvaradega, liidestus e-arve keskkondadega ja teenustega e-veoselehe koondandmete ja aruandluse koostamiseks liidese arendus (API arendus). Keskmine API liidese loomise tööde maht on eeldatavalt umbes 400 töötundi. Teenuse/ tarkvara liidestamine e-arve keskkonnaga. Tööde maht sõltub infosüsteemi funktsionaalsuse muudatustest. Kasutusjuhendite, API kirjelduste väljatöötamine, kasutuselevõtmise dokumentatsiooni loomine Infosüsteemis tehtud muudatuste dokumenteerimine ja juhendmaterjali koostamine võib varieeruda suures osas, kuid üldiselt ei tohiks selle töö maht ületada 200 töötundi. Teenuse kasutusele võtmine ja juurutamine e-veoselehe teenuste kasutamiseks teostatud arenduste testimine ja valideerimine. Teostatakse enne ja pärast arendustöid. Ajaline hinnang sõltub arenduste keerukusest. Koolitused (koolitajakulud, koolituste korraldamise kulud, personalikulu koolituse ajaks) Infosüsteemi kasutajatoele suunatud koolitused, sh administraatorid, andmete järelevalve jt rollides tegutsevad isikud. Koolituste maht sõltub ettevõtte suurusest, koolitatavate isikute arvust ja rollide keerukusest. eFTI seadusandluse ja nõuete koolitus edasiste suundade seadmiseks Ettevõtte juhtkonna ja arendusmeeskonna koolitus teenuse ettevalmistamiseks ja eFTI-le vastavuse sertifitseerimiseks. Koolituste ajaline maht oleks kuni 200 h ja kattuks osaliselt arendusnõuete ja teekaardi koostamisega. Nõustamine sisse ostetava teenusena (juriidiline konsultatsioon, sektoripõhine ekspertnõustamine vms) Ettevõtte juhtkonna nõustamine seadusandluse, tehnoloogia või rakendatavate e-veoselehe teenuste osas protsesside muutmisel või arendustööde planeerimisel. Ajaliselt võiks selliste tegevuste maht olla kuni 10% projekti vastava etapi tööde mahust. Andmestandardi kasutuselevõtu analüüs, standardi rakendamine Andmestandardi kasutuselevõtuga seotud analüütika ja tööd. Teavitustegevused projekti kohta, turunduskulu (reklaammaterjalid, teavitus, Eesti-sisesed tegevused) Teenuste muudatuste kommunikeerimine klientidele ja koostööpartneritele. Selliste tegevuste kulu ei tohiks ületada 10% projekti vastava etapi tööde mahust. Tugi-ekspertiis teenuse kasutuselevõtuks, rakendusüksuse poolt pakutav ekspertiis Kogu projekti kestel kaasatud rakendusüksuse-poolne tugi ekspertiis eesmärgiga tagada tegevuste järelevalve ja teha vajadusel soovitusi projekti paremaks rakendamiseks. Võib sisaldada ka kogu projekti juhtimist, kvaliteedi järelevalvet aga ka konsultatsiooni nõustamise eesmärgil. Ajaliselt võiks selliste tegevuste maht olla mitte üle 20% projekti vastava etapi tööde mahust. Tabelis toodud mahuhinnangud on näitlikud ja võivad erineda reaalse projekti elluviimisel. Erinevuste põhjuseks on ettevõtte protsessidest, olemasolevast infosüsteemist või kasutajate arvust tulenev keerukus, mille puhul tööde maht võib varieeruda suures ulatuses. Tuleb lähtuda võimalusest, et iga töö puhul, mida loetakse toetatud tegevuseks, tuleb esitada tööde mahu põhjendus. Vaatamata sellele, on tabelis esitatud hinnangud keskmiste tööde alusel ning neid saab rakendada indikatiivselt projekti üldise eelarve planeerimisel. 3.6. PROJEKTI- JA ARENDUSTÖÖDE MAHU HINNANGUD Arenduste maht ei ole taotluse kontekstis protsentuaalselt piiratud ning tabelis toodud arendustööde mahud sisaldavad ka vajalikke analüüsi ja nõuete määratlemise mahte. Mahuliselt võiks olla piiratud nö pehmete teenuste osa: teekaardi koostamise (kuni 10% projekti kogumahust ja maksimummäär) ja turundus-ja teavitus tegevuse ulatus (nt kuni 20 000 või kuni 10% projekti kogumahust). Tabel 7. Arendustööde mahu hinnangud ja kommentaarid Arendus Hinnanguline arendustöö maht Kommentaar 1. API loomine andmete väljanäitamiseks riiklikele pädevatele asutustele masinloetaval kujul Kuni 20 000 € API loomine on väike arendustöö. Selle keerukus sõltub API funktsionaalsusest (1 või 2-poolne). Hinnang on toodud ühe API kohta 2. e-veoselehe või selle lisadokumendi andmete viimine vastavusse andmestandardiga (nt. UNCEFACT) Kuni 50 000 € Olenevalt teenusepakkuja lahendusest võib arenduste vajadus olla väga erinev - andmeväljade tingimuste täiendamisest kuni päris uute vormide ja äriloogika loomiseni. 3. Kasutajate autentimise ja sündmuste ning dokumentide digitaalallkirjastamise täiustamine (Mobiil ID, Smart ID, ID kaardi toe lisamine) 10 000 - 100 000 € Kasutajate autentimise lahenduste täiendamise ja lisavõimaluste arendamiseks. Andmete digitaalallkirjastamise võimaluste lisamine on vajalik enamusel olemasolevatest teenustest. 4. NAP liidestus vajalikele sündmustele ja saadetise andmetele juurdepääsu loomiseks. 15 000 - 50 000 € NAP loomisel vajalike liidestuste loomine, uute API-de loomine ja arendamine. 5. Avalike registritega liideste loomine (kas NAP kaudu või selle puudumisel eraldi) (ühe liidese kohta) 10 000 - 30 000 € Avalike registritega peab saama andmeid vahetada nii otse kui NAP kaudu. Seni on selleks ainus võimalus ühendada süsteem otse (X-tee kaudu) registri teenustega.. 6. Liidestus asjaomaste EDI, ERP- ja TMS-tarkvaradega (ühe liidese kohta) Kuni 50 000 € ERP liidestus on teatud osas standardne, kuid alati on seal erisused tulenevalt ERP või TMS seadetest. 7. Lisandväärtusteenustega liidestus – asukoha jälgimise teenuste liidestus e-veoselehe teenusega Kuni 30 000 € Teenuste ühendamisel suurema lisandväärtuse loomiseks tehtavad arendustööd 8. Standardi kasutuselevõtu analüüs ja kasutuselevõtt kuni 5000 € Andmestandardi analüüs, konsultatsioon, arenduste teostus, juurutus. Arendustööde mahud ja hinnangud võivad varieeruda suures ulatuses ning selle põhjusteks on olemasoleva süsteemi tehniline arhitektuuri keerukus, arendusteenuse tunnihind või tarkvara arendusplatvormi valik. Samuti sõltub arendustööde maht sageli teenusepakkujast, suuremate IT arendusettevõtte puhul sõltub arenduste hind nende kogumahust, sest teenuse hinnas on üldkulude osakaal suurem. Tabel 8. Kaardistatud näited e-veoselehe teenusepakkujate arenduste vajadustes t Teenus Teenused täna Arenduste maht Arenduste alternatiivid/ tegevused 1. Directo (ERP) Pilvepõhine majandustarkvara, varude ja tootmise haldus, finants jms andmete haldus. ⧭ Liides NAP teenusega e-veoselehe koostamine või liides e-veoselehe teenusega Andmetele juurdepääsu loomine (API). 2. XSped (TMS) Veokipargi, veotellimuste ja veoringide haldus, ekspedeerimistarkvara. Suletud süsteem. ⧭ Liides NAP teenusega e-veoselehe andmete (XML kujul) välja näitamine ja API loomine e-veoselehe teenusega liitumine 3. Waybiller (e-veoseleht) e-veoselehe teenus puistekaupade veol, liidesed kaaludega karjäärides, sadamates, terminalides. Andmete väljanäitamine järelevalve- ja kontrollorganitele ⧭ Liides NAP teenusega; Kasutajate autentimine ja täiendamine Digitaalallkirjastamine e-veoselehe täiendamine Kasutajate täiendõpe ja turundus 4. FleetComplete (GPS ja TMS) Sõiduki positsioneerimine, lihtne tööde halduse TMS (kullerveod), veokipargi ja tööülesannete haldus. ⧭ Lähte- ja sihtkohtade, sortimentide haldus 5. DB Schenker / Cargoson Suur ekspedeerija, globaalne multimodaalne siseinfosüsteem. ⧭ Liides NAP teenustega Allhankijatega liidestamine Tabelis 8. kasutatud arendustööde mahtude värviskeem: ⧭ - Suur (150 kuni 300 tuhat €) arendusvajadus, et tagada eFTI platvormi nõuded ja katta vajalik funktsionaalsus kasutajate e-veoselehtede loomiseks. ⧭ - Keskmine (50 - 150 tuhat €) arendusvajadus, et tagada eFTI platvormi nõuded ja katta vajalik funktsionaalsus kasutajate e-veoselehtede loomiseks. ⧭ - Väike (20 - 50 tuhat €) arendusvajadus, et tagada eFTI platvormi nõuded ja katta vajalik funktsionaalsus kasutajate e-veoselehtede loomiseks. 3.7. E-VEOSELEHE TEENUSE ARENDUSMETOODIKA e-veoselehe teenustega seotud arendustööde metoodika valiku teeb iga teenuseosutaja iseseisvalt või koostöös arenduspartneriga. Arendustööde metoodika all tuleb mõista metoodilist lähenemist tarkvara funktsionaalsuse laiendamise, administreerimise või jõudluse parendamise eesmärgil. Klassikaliselt jagunevad tarkvara arendusmetoodikad agiilseteks ja klassikalisteks (kose meetod). Täna kasutatakse valdavalt agiilseid arendusmeetodeid, mille kohaselt töö teostatakse lühikeste (kuni 2 nädalaste) arendussprintidena. Arenduste teostamiseks toetuse taotlemisel tuleb esitada eelhindamiseks vajaliku detailsusega arenduste teekaart koos aja- ja mahu hinnangutega ning koos hinnapakkumistega. Vt ka käesoleva töö V osa. 3.8. SOOVITUSED MEETMES ÜHISPAKKUMUSTE TEOSTAMISEKS Maantee kaubavedude digitaliseerimine hõlmab mitmesuguseid lahendusi, mille ühiskasutus loob väärtust nii vedajatele, kauba saajatele kui saatjatele. eFTI nõuded ei eelda, et kõik need teenused arendavad välja kogu vajaliku andmestiku halduse. Seega on loogiline, et nende teenuste omavahelist liidestust tuleb toetada ja selleks on sobiv ka kavandatav toetusmeede. Näited omavahel kokku sobivatest Eesti teenustest, mille koosmõju aitab luua lisandväärtust kasutajatele: Ettevõtte majandustarkvara (n. MS Dynamics, Monitor, Directo, Standard Books , SAP jt.) Ekspedeerimistarkvara ja veotellimuste haldus (XSped, Cargoson , Sixfold jt). e-veoselehe lahendused (ELVIS, Waybiller, MobiCarnet, QStep ) GPS jälgimine ja ülesannete haldus ( FleetComplete ) e-veoselehe indekseerimine ja veokite broneeringute haldus laevades (LogiXdigi, Tallink, MobiCarnet, QStep ) Avalikest registritest andmepäringute vahendamine x-tee kaudu (LogiXdigi) Eri veoliikide vahel veose info vahendamine (LogiXdigi) 3.9. MÄRKUSED ÜHENDUSTE KOHTA RIIKLIKE REGISTRITEGA Nii siseriikliku kui rahvusvahelise veo puhul on e-veoselehe koostamisel või sellele eelnevalt vajalik riiklikesse registritesse päringute teostamine, mis tagab andmete õigsuse ning loob võimaluse automatiseerida kontrolli ja järelevalve tegevusi. e-veoselehe teenuses ning kindlasti eFTI platvormil võiksid kasutajate registreerimisel teostada kontrollpäringu äriregistrisse ja tegevuslubade registrisse. Seda põhjusel, et e-veoselehe loomisel on oluline teostada kontroll, et vedaja on registreeritud ettevõte, kes omab vastavat tegevusluba. Samuti kontrollitakse sõiduki andmeid riiklikust autoregistrist, et määrata kindlaks tema kaalupiirangud veoki koormamisel ning vältida ülekoormate vedu. Täiendavalt on võimalus rakendada ka sõiduki pardakaalu või lähte- ja sihtkoha taadeldud kaalude andmeid autorongi tegeliku kaalu määramiseks veoseveol. Peamised riiklikud registrid, millega liidestamine võimaldab e-veoselehtede teenuse maksimaalset toimimist. Tabel 9. Peamised riiklikud registrid, millega liidestamine võimaldab e-veoselehtede teenuse maksimaalset toimimist REGISTER ANDMED, MIDA KONTROLLITAKSE Äriregister Ettevõtte registriandmete kontrollimiseks ja päringuandmete kandmiseks e-veoselehele. Majandustegevuse register Tasuline veosevedu on tegevus, mis eeldab registreerimist majandustegevuse registris. Selle kontrollimiseks on tarvis liidestada vastavad teenused. Autoregister Veokite registriandmete kontrollimiseks ja kandmiseks e-veoselehele. Lisaks veoki registri nr ja kaalu andmetele saab rakendada kontrolle ka kindlustuse ja tehnoülevaatuse osas. Maksu- ja Tolliamet Eestist alustatud ja välisriigis lõpetatud e-veoselehe andmete alusel teostatakse automaatne kontroll 0-km-ga maksustatud kulutusele, mis on tehtud välisriigis (nt tankimised) Statistikaamet Veoettevõtted, kes rakendavad oma tegevuses e-veoselehte, saaks viia faktipõhisele statistikale ning vabastada statistiliste aruannete esitamise kohustusest. Tegevuslubade register Tegevuslubade ja rahvusvaheliste veolubade olemasolu ja kehtivuse kontroll. e-veoselehe koostamisel võiks platvorm majandustegevuse registris tegevusloa olemasolu kontrollida ja väljastada hoiatuse, kui sellekohane märge registris puudub või lisada kinnituse, kui luba on ja on aktiivne. 3.10. MÄRKUSED KASUTAJATE AUTENTIMISE JA ALLKIRJASTAMISE OSAS Vastavalt eFTI nõuetele peavad e-veoselehte rakendavad asjaomased ettevõtted ja nende kasutajad olema peamistel kasutusjuhtudel eeskätt institutsiooni tasandil, aga mõnel juhul ka isiklikult autoriseeritud. See tähendab, et iga ettevõte peab süsteemis olema registreeritud unikaalsena ning iga kasutaja peab olema seotud organisatsiooni või ettevõttega, kelle nimel ta süsteemis toiminguid teeb. Kasutajate autoriseerimise ning e-veoselehtede allkirjastamise nõuded varieeruvad vastavalt veo tingimustele ning siseriiklike ja rahvusvaheliste vedude puhul võidakse õigusaktidega autoriseeringu turvalisuse huvides rakendada erinevaid nõudeid. Pädevad asutused saavad andmetele juurde pääseda ja neid töödelda vastavalt rahvusvahelistele konventsioonidele üksnes autentimise ja loaga ning kinnitatud juurdepääsu alusel. Kogu andmete töötlemine registreeritakse nõuetekohaselt töölogides, et oleks võimalik tuvastada vähemalt iga eraldi töötlemistoiming, toimingu teinud füüsiline või juriidiline isik ning toimingute järjestus iga üksiku andmeelemendi puhul. Sündmuste ja veodokumentide kinnitamisel ja allkirjastamisel rakendatakse vaid digitaalseid kinnitusi, sh erinevaid digitaalseid allkirju ja digitempleid, sh rakendatakse ja võimaldatakse kasutada ka nõuetele vastavat e-veoselehe teenusepakkuja süsteemi-sisest ajatemplit. Dokumentide ja sündmuste kinnitamine ja allkirjastamine toimub süsteemi-siseselt. Iga esialgne andmeelement e-veoselehe loomisel säilitatakse ning kui olemasolevat andmeelementi toimingu käigus muudetakse või see kustutatakse, peab sellest jääma logi- või muutmiskanne, mille juures salvestatakse ka selle teostaja. Sõltuvalt veose liigist ja veotingimustest võib sündmuste kinnitamise ja osapoolte tahteavaldusena käsitleda autoriseeritud kasutajate poolt süsteemis tehtud toiminguid (protsessis astutud samme), kui need on ajaliselt fikseeritud muutumatuna või nende muutmine on kinnitatud nõuetekohaselt. Süsteemide - vaheline andmevahetus ning süsteemide autentimine toimub masinloetavas vormis ning samuti vastavalt nõutud või nõuetele vastavale autoriseeringule . IV OSA - VEOETTEVÕTTE e-VEOSELEHE KASUTUSELEVÕTU PROTSESSI MUDEL IV osas kirjeldatakse veoteenust osutavate ettevõtete tegevuste protsesside mudelit ja tehakse ettepanekud protsesside optimeerimiseks, mis on vajalikud e-veoselehe rakendamiseks. Tulenevalt sellest, kas veoteenuse osutaja opereerib enda omanduses olevaid autosid või kasutab selleks alltöövõtjaid esitatakse soovitused e-veoselehtede tarkvara soetamiseks või selle teenuse ettevõttesse sisse ostmiseks . eesmärgiga võtta kasutusele e-veoseleht. Mudel arvestab ettevõtjate olemasolevatest võimalustest lähtuvalt enim kasutatavaid tarkvaralahendusi ning pakub välja innovaatilised suunad, mis aitaksid viia ettevõtte teenused uuele tasemele ja hoiaksid kokku kulusid. Kaardistatud on lahendused, mis võimaldaksid liidestada veoettevõtte e-veoselehe teenusega võimalikult optimaalse rahalise ja ajalise kuluga. Arvesse on võetud ka erinevat tüüpi integratsioonid ja hinnatud on lahendusi veoteenuse osutaja profiilist ja vajadustest tulenevalt. 4.1. MEETME LÄHTEKOHAD e-veoselehtede kasutuse jagunemine Veoettevõtete tarkvarakasutus ja vajadus e-veoselehtede koostamiseks jaguneb: Kaubagrupid ja eriliigilised veosed tavakaup/ täis- ja osakoormate veod puistekaubaveod konteinerveod ümarpuiduveod tsisternveod temperatuuritundlike ja kiiresti riknevate kaupade vedu jäätmeveod eriveod/ohtlike ainete vedu (ADR) eriveosed/suuremõõduliste kaupade vedu rahvusvahelised EL-sisesed veod siseriiklikud veod rahvusvahelised EL välispiire ületavad veod Veoettevõtete liigitus mikroettevõtted väikesed keskmised suured (sh rahvusvahelised kontsernid) Mikroettevõtted (1-5 autot) ja väikesed (6-15 auto omanikud) ei kasuta täna praktiliselt mingeid lahendusi peale raamatupidaja, kes arveid välja saadab. Valdav osa nende tööst on paberite koostamine, edastamine või nende kogumine veoettevõtetelt/autojuhtidelt, ja selle alusel tehakse kuu lõpus arved. Kuna ka vedude tellijad tahavad sageli paberile allkirja, siis puudub neil motivatsioon hakata kasutama e-veoselehte. Selles osas on enamasti vaja teha lihtsalt koolitust ja selgitustööd, sest lahendused on täna olemas ja kasutatavad ning ei eelda suuri investeeringuid - teenuste eest tuleb siiski tasu maksta. Keskmised (20-99 autot) ja suured vedajad (100 ja rohkem autot, sh. partnerite autod) kasutavad oma infosüsteeme (ERP, TMS vms) ja neil on huvi kas liidestada e-veoselehe lahendus oma süsteemidega või arendada oma süsteemis välja funktsionaalsus, mis võimaldab e-veoselehte välja näidata. Eestis on hinnanguliselt ca 10-15 ettevõtet, kes oleksid selleks võimelised ja kes ka täna kasutavad e-veoselehti enda ja oma klientidega suhtlemisel. E-veoseleht luuakse sel juhul oma süsteemis koostatud koormate ja veoringide alusel. Reeglina väikesed vedajad soovivad, et kui veo tellija soovib e-veoselehe kasutust, peaks veo tellija ka selle teenuse eest tasuma. Samas hetke praktika on, et veo tellija soovib e-veoselehe kasutust, kuid eeldab, et veoettevõte võiks teenuse eest ise tasuda ja veo tellijale infovahetuse korraldama. Väikesed vedajad teevad koostööd ka suurtega ja sel juhul soovivad nad samuti, et veo tellija, kellele nad teevad allhanget, võimaldab kasutada endale sobivaid ja eelistatud e-veoselehe lahendusi ning kannab sellega seotud kulud. 4.2. VEOETTEVÕTETE POOLT VAJALIKUD PROTSESSIMUUDATUSED JA ARENDUSVAJADUS Protsessimuudatused: koolitus teekaardi koostamiseks, vajalikkuse hindamiseks, arendusvajaduste analüüsiks, teekaardi rakendamiseks, e-veoselehe jaoks andmete kogumise digitaliseerimine ehk andmete kogumine erinevatest oma ettevõtte ja partnerettevõtete infosüsteemidest, lisadokumentide kogumise, viitamise ja e-veoselehe juurde liitmise võimalus, allkirjastamise protseduuri muutus, vajadus seadistada oma juhtidele ja meeskonnale rollide ja õigustega seotud ligipääsud, allkirjastamine, vajadus võtta kasutusele teenus/lahendus, mis e-veoselehe dokumenti koostab, e-arhiivi sisseseadmise ja kasutuse reeglistik, järeltegevuste protseduuri muutus, koolitus- ja väljaõpe tarkvarade kasutuseks ja juurutuseks. Allkirjastamisega seotud problemaatika: Siseriiklikult ei ole juhi allkiri e-veoselehel nõutud/ autojuhid ei taha või ei saa oma allkirja anda. e-veoselehel peaks olema soovituslikult kolme osapoole allkirjad (saatja, vedaja, saaja). Tänased riiklikult tunnustatud digiallkirjastamise lahendused ei ole rakendatavad üle kogu Euroopa ja vastastikku digiallkirja saab tuvastada (avada vastava tarkvaraga) vaid teatud riikide üleselt. Digiallkirjastamise ja digitemplite rakendamise valdkonna arengute tõttu saab eeldada, et 2025. aastaks on olemas kokkulepe, millised saavad olla digiallkirjad ja -templid, mida e-veoselehe puhul ka piiriüleselt ühtselt aktsepteeritakse. Lahtine on kolmandatesse riikidesse ja sealt saabuva kauba CMR digitaliseerimise protseduur ning selliste dokumentide allkirjastamine. 4.3. ÜLEVAADE VEOETTEVÕTETE KASUTATAVATEST TARKVARADEST Tarkvarade kasutamisel tuleb silmas pidada, kelle huvides ja millist tarkvara/teenust kasutatakse. Tänased e-veoselehe lahendused on enamasti seotud kas veo tellija poolse nõudmise või riigi poolt kehtestatud nõuetega. Kuigi need lahendused on loodud eesmärgiga vähendada käsitööd ja paberkandjate hulka, aidata saavutada läbipaistvus ja selgem ülevaade olukorrast, on palju eriti väiksemaid ettevõtteid, kes alluvad küll suurte nõudmistele, kuid ei näe enda tegevuses vajadust nende järele. Allpool loetletud teenusepakkujad on potentsiaalsed eFTI teenuseosutajad, kellest suur osa taotleb tulevikus sertifitseerimist ning osaleb veoprotsessi digitaliseerimisel. e-veoselehe lahendused Eestis on e-veoseleht kasutusel peamiselt avaliku teenusena. Samas on ettevõtete vahel samuti kasutusel tarkvaralahendusi, mida kasutajad nimetavad e-veoseleheks, kuid mille andmetele puudub kontrollimiseks avalik juurdepääs. Käesolev analüüs käsitleb selliseid süsteeme transpordiprotsessi tugisüsteemidena (nt. TMS), mille puhul on tulevikus võimalik eFTI sertifitseerimine, kuid täna ei saa neid lugeda e-veoselehe ega eCMR lahendusteks. Samuti ei saa käsitleda süsteemist väljastatavat veoselehte (CMR’i) PDF vormingus faili e-CMR’na, sest tegemist ei ole masinloetava formaadiga. e-veoselehe teenuse eripäraks on muuhulgas mobiilse autojuhi rakenduse olemasolu, mis võimaldab juhil kinnitada veose veoks vastuvõtmist ja tellijale üleandmist. Väikesed veoettevõtted (sh ka kuni 5 töötajaga mikroettevõtted) ei kasuta üldjuhul oma tegevuse andmete haldamiseks spetsiaaltarkvara ning e-veoselehtede loomiseks siseriikliku e-veoselehena kasutavad nad valdavalt Tabelis 10. kirjeldatud teenuseid. Tabel 10. Väikeste veoettevõtete kasutatavate peamiste teenuste kirjeldused Waybiller Waybiller on siseriiklik, erakapitalil põhinev peamiselt puistekaupade veoks kasutatav veebipõhine e-veoseleht, mis on välja arendatud koostöös transpordiameti, Autoettevõtete Liidu ja Nordeconi ja Keviliga . Waybiller on lihtsa kasutajaliidesega teenus, mille kasutamine on tehtud jõukohaseks ka väga madala digioskusega kasutajatele. Rollipõhine (sh mobiilne) kasutajaliides tagab iga kasutaja vajadustele kohase info haldamise võimalused ja juurdepääsu. Waybiller on liidestatud autoregistriga ning vedude järelevalve õigused on loodud transpordiametile ja politseile. ELVIS ELVIS on Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu omanduses olev e-veoselehe veebipõhine teenus, mis on seadusega kohustuslik metsavedudel ning olnud kasutusel juba ligi 15 aastat. ELVIS on oma vanuse tõttu ajale jalgu jäämas ja selle asemele on arendatud EVR (e-veoselehe register). EVR on andmekogu, mis on loodud asendamaks juba vananenud ELVIS-t . Kuna EVR on loodud põhiliselt metsavedude ja metsahaldustarkvarade vaheliseks suhtluseks, siis erinevalt ELVIS-st puudub EVRis kasutajaliides, läbi mille saab erinevaid e-veoselehtedega seotud toiminguid teha. Kuigi EVR on arendatud välja juba aastaid tagasi, ei ole seal kasutajaid ning endiselt kasutatakse metsavedudel ELVIS-t . Tabelis toodud e-veoselehe teenused on Eestis tunnustatud Transpordiameti poolt ning nende kasutamisel on vedajal võimalus teostada kuni 52h täismassiga vedusid . Nimetatud teenused on avatud ka politseile läbi vastava veebikeskkonna, mistõttu on põhjendatud nende nimetamine avalikuks e-veoselehe teenuseks. Lisaks avalikele e-veoselehe lahendustele on näiteks ettevõte QStep emaettevõte vajadustest lähtuvalt välja arendanud e-veoselehe, sh CMRi koostamise rakenduse elektroonilise lennukaupade e-veoselehe ( eAWB ) andmete alusel. Sarnased ettevõtte-sisesed infosüsteemid on ka teistel suurematel rahvusvahelistel ekspediitoritel nagu DHL, DB Schenker , Kuehne & Nagel , DSV jt, kes omavad esindust Eestis. Transpordi haldustarkvarad (TMS) Tabel 11. Transpordi haldustarkvarad (TMS) MS Excel Mikro- ja väikeettevõtete peamine tööriist veotellimuste ja vedude haldamiseks. Sageli kasutatakse selleks ka paberil päevikuid või välja trükitud aruandeid blankettidena. Planlogi Vedude planeerimise tarkvara, mis võimaldab hallata veotellimusi ja aitab nende alusel planeerida vedusid (veoringe). XSped Eestis laialt kasutusel olev vedude planeerimise tarkvara. Peamiselt kasutusel keskmiste ja väiksemate ekspedeerijate juures. Cargoson Veotellimuste vahendamise keskkond, mis võimaldab tellijal valida veoettevõtet, saada informatsiooni veose staatuse osas ning koostada veodokumente. Cargoson -i teenused on ühendatud paljude ekspedeerimis- ja veoettevõtete infosüsteemidega. Timocom Veotellimuste vahendamise keskkond, mis võimaldab tellijal valida veoettevõtet, saada informatsiooni veose staatuse osas ning koostada e-veoselehti ja muid veodokumente. Kaupade tellimusi vahendavad lahendused Kaubandusettevõtted kasutavad peamiselt EDI-lahendusi, mis võimaldavad organisatsioonidel vahetada tähtsaid tarneahela dokumente (näiteks tellimusi, saatelehti, arveid jne) automaatselt, ilma inimese sekkumiseta. EDI võimaldab reaalajas sidet saatja ja vastuvõtja erinevate ettevõtte ressursside planeerimise, raamatupidamise, laohalduse ja muude süsteemide vahel, pakkudes turvalisi sideliine ja konverteerides või "tõlkides" dokumendid vormingusse või "keelde", mis on iga süsteemi poolt loetav. Peamised EDI teenuse osutajad on Eesti Telema ja Edisoft aga vastavaid lahendusi ja teenuseid on loonud ka teised ettevõtted. EDI teenused on enamasti integreeritud ka e-arve keskkondadega. Majandustarkvarad Keskmised ja suuremad veoettevõtted ning veo tellijad (sh ekspedeerijad) kasutavad oma tegevusteks majandustarkvara. Mõned näited Eestis kasutatavatest tarkvaradest ja lahendustest. MS Dynamics (NAV, AX, Business Central ) Oracle SAP Directo Monitor e-arveldus ja raamatupidamistarkvara Majandustarkvarad on integreeritud e-arve keskkondadega ning võimaldavad kasutajatel koostada ja välja saata arveid nii pdf kui e-arve vormis. Eestis on e-arve teenusepakkujateks: Unifiedpost (varem Fitek ) Tieto Finbite (varasem Omniva ) Telema Nende teenuseid saab kasutada läbi erinevate raamatupidamise-, majandus- ja äritarkvara keskkondade ning tarkvarade, nagu näiteks: e- A rveldaja Ezefs Minuarve Merit GPS jälgimine Suur osa veokitest on varustatud GPS positsioneerimise lahendustega, nagu: FleetComplete Navirec Mapon Novolt Metrotec GoGPS GPS positsioneerimise teenuste valik on väga lai ning rahvusvaheliselt on teenusepakkujaid palju. Samuti on autotootjad uuemad veovahendid varustanud GPS seadmetega. Rahvusvaheliste autovedajate masinapark kasutab sageli ka teistes riikides paigaldatud seadmeid ja teenuseid. Rahvusvahelistesse kontsernidesse kuuluvate veoettevõtete tarkvarad Rahvusvahelised ettevõtted kasutavad üldjuhul sama tarkvaralahendust eri maades, st kogu kontserni ulatuses. Sageli on see endal välja arendatud veotellimuste ja vedude planeerimise süsteem, mis on ühendatud eri veoliikide keskkondadega (nt. IATA One Record ), mille kaudu vahetatakse või hangitakse informatsiooni veose liikumise osas. Suurettevõtete lahendused on sisemiselt integreeritud ka globaalsete ERP lahendustega nagu SAP ning peamiselt tellijate infosüsteemidega (nt autotööstus, lennukitööstus, globaalsed kaubandusettevõtted jt.). Teatud riikides rakendatakse ka e-veoselehe lahendusi, mis on suurematel turgudel enam kasutust leidnud (Holland, Belgia, Saksamaa jt.). Sama kehtib ka veoteenust osutavate rahvusvaheliste ekspedeerimisettevõtete kohta. Tabel 12. Kasutatavate tarkvarade võrdlustabel Kasutusvaldkond Mikro- ja väikesed ettevõtted Keskmised Suured Rahvusvahelised kontsernid e-veoseleht (siseriiklik) Waybiller, Elvis Waybiller, Elvis, TMS pdf , Excel - pdf Oma TMS süsteemi PDF, Oma TMS süsteemi PDF, e-veoseleht (rahvusvaheline) ERP’ist väljatrükk (PDF vahendus), isekopeeruvad blanketid QStep , MobiCarnet, Cargoson oma TMS- i s moodustatud e-veoselehe või väline lahendus Oma sisemised süsteemid TMS ei kasuta Excel, PlanLogi , Marcus Software Oma sisemised arendused või suurem partner Oma sisemised arendused Andmete, vedude, tööde analüüs Excel Excel Excel Excel, oma sisemine arendus Raamatupidamine Merit, Standardbooks Merit, Erply Books , Standardbooks , Directo. Merit SAP Arveldus e-arve, PDF e - arve, PDF e-arve, PDF e-arve, PDF CMR koostamiseks on olemas ERP ja TMS lahendused, mis võimaldavad infosüsteemist välja võtta ja tööks kasutada PDF faili, mida tihti kasutatakse väljaprinditult. Samas rahvusvaheliste vedude jaoks hetkel neid lahendusi pigem kasutada ei saa, kuigi valmidusega ettevõtted on olemas. Toimingud CMR- idega teostatakse paberkujul. 4.4. e-VEOSELEHE KASUTUSELEVÕTUKS VAJALIKUD TEGEVUSED JA NENDE ELLUVIIMISE JÄRJEKORD Ettepanek: meetme raames Tegevus 2 puhul toetatavad tegevused jaotada järgmiselt: Digiauditi ja teekaardi koostamine (kaardistus). Liidestus e-veoselehe teenusepakkujaga sh sisemise süsteemi ja API liidestuse analüüs, arendus, teenuse kasutusele võtmine (personalikulud, IT arendusteenus, analüütika, programmeerimine, testimine). Kasutajate autentimise ühendamine e-veoselehe teenusega. Allkirjalahenduse või allkirjastamisteenustega liidestamine ja lahenduse kasutuselevõtt. Liidestus andmete vahetamiseks TMS, ERP tarkvaraga. Liidestus e-arve teenusepakkujate/operaatoritega. Töövahendite soetamine (mobiilsed nutiseadmed) (ei ole abikõlblik, aga võib osutuda vajalikuks). Koolitused (koolitajakulud, koolituste korraldamise kulud, personalikulu koolituse ajaks). Nõustamine sisse ostetava teenusena (juriidiline konsultatsioon, sektoripõhine ekspertnõustamine vms). Teavitustegevused projekti kohta, turunduskulu (reklaammaterjalid, teavitus, Eesti-sisesed tegevused). Tabel 13. Ettepanek: Meetme raames Tegevus 2 toetatavate tegevuste jaotus, arendustööde sisu ja ajaline kattuvus Tegevused Arendustööde sisu ja indikatiivne mahuhinnang Arendustööde ajaline kattuvus Ettevõtte digiaudit ja muudatuste teekaardi koostamine Protsesside muudatuste ja tegevuste planeerimiseks vajalik eelkaardistus. Ajaliselt 1 nädal - 2 kuud Faas 1 Faas 2 Faas 3 Faas 4 Liidestus e-veoselehe teenusepakkujaga sh sisemise süsteemi ja API liidestuse analüüs, arendus, teenuse kasutusele võtmine API-de loomine või olemasolevate edasiarendus. Ajaline kestvus 1 - 3 kuud, kuid tööde maht sõltub infosüsteemi funktsionaalsuse muudatustest. Autentimis- ja allkirjalahenduse liidestamine ja kasutuselevõtt Võib sisalduda kasutusele võetavas teenuses/tarkvaras. Eraldi arenduse/liidestuse puhul võib arendustööde ajaline kestvus võtta kuni 6 kuud, olenevalt süsteemis vajaminevatest funktsionaalsuse muudatustest. Liidestus andmete kogumiseks TMS, ERP kaudu veo alguses ja andmete jagamiseks samadesse süsteemidesse peale sõidu lõppemist Süsteemide ja teenuste omavaheline liidestus (API-de arendus). Eraldi arenduse/liidestuse puhul võib arendustööde ajaline kestvus võtta kuni 6 kuud. Samas lihtsamad liidesed saab 2-3 nädalaga tehtud. Liidestus järeltegevusteks raamatupidamistarkvarade ja e-arve teenustega Enamasti on see majandustarkvaras juba olemas, aga eraldi arendusena võib võtta kuni 3 kuud Töövahendite soetamine (mobiilsed nutiseadmed) Seadmete ostuks kuni 1 nädal Koolitused (koolitajakulud, koolituste korraldamise kulud, personalikulu koolituse ajaks) Infosüsteemi kasutajate koolitus, sh veokijuhid, administraatorid, andmete järelevalve, kauba saatjad, vastuvõtjad jt rollides tegutsevad isikud. Koolituste maht sõltub ettevõtte suurusest, koolitatavate isikute arvust ja rollide keerukusest. Nõustamine sisse ostetava teenusena (juriidiline konsultatsioon, sektoripõhine ekspertnõustamine vms) Ettevõtte juhtkonna nõustamine seadusandluse, tehnoloogia ja/või rakendatavate e-teenuste osas protsesside muutmisel või arendustööde planeerimisel. Ajaliselt võiks selliste tegevuste maht olla kuni 10% projekti vastava etapi tööde mahust.. Teavitustegevused projekti kohta, turunduskulu (reklaammaterjalid, teavitus, Eesti-sisesed tegevused) Teenuste muudatuste kommunikeerimine klientidele ja koostööpartneritele. Selliste tegevuste kulu ei tohiks ületada 10% projekti vastava etapi tööde mahust. Tugiekspertiis teenuse kasutuselevõtuks, EAS poolt pakutav nõustamine. Kogu projekti kestel kaasatud tugi tegevuste järelevalve ja soovituste eesmärgil. Võib sisaldada ka kogu projekti juhtimist, kvaliteedi järelevalvet, aga ka konsultatsiooni nõustamise eesmärgil. Ajaliselt võiks selliste tegevuste maht olla mitte üle 20% projekti vastava etapi tööde mahust. Tabelis toodud mahuhinnangud on näitlikud ja võivad erineda reaalse projekti elluviimisel. Erinevuste põhjuseks on ettevõtte protsessidest, olemasolevast infosüsteemist või kasutajate arvust tulenev keerukus, mille puhul tööde maht võib varieeruda suures ulatuses. Tuleb lähtuda võimalusest, et iga töö puhul, mida loetakse toetatud tegevuseks, tuleb esitada tööde mahu põhjendus. Vaatamata sellele, on tabelis esitatud hinnangud keskmiste tööde alusel ning neid saab rakendada indikatiivselt projekti üldise eelarve planeerimisel. 4.5. KULUDE HINNANGULISED MAHUD Tabel 14. kajastab vajalike tegevuste mahuhinnanguid. Tabelis toodud mahuhinnangud on näitlikud ja võivad erineda reaalse projekti elluviimisel. Erinevuste põhjuseks võib olla ettevõtte protsessidest, olemasolevast infosüsteemist või kasutajate arvust tulenev keerukus, mille puhul tööde maht võib kujuneda suuremaks. Tuleb lähtuda võimalusest, et iga töö puhul, mida loetakse toetatud tegevuseks, tuleb esitada tööde mahu põhjendus. Vaatamata sellele, on tabelis esitatud hinnangud keskmiste tööde alusel ning neid saab rakendada indikatiivselt projekti üldise eelarve planeerimisel. Tabel 14. Vajalike tegevuste mahuhinnangud eurodes, tundides ja toetatavad tegevused TEGEVUS Arenduse mahuhinnang Maht tundides Teostatavad tegevused Ettevõtte digiauditi ja teekaardi koostamine kuni 15 000 € Kuni 300 tundi Protsessi de analüüs, eelduste ja vajaduste hindamine , küsimustiku vastamine. Digiauditi meeskonnas võib olla rohkem kui üks ekspert . E kspertide töötunni maksumus võib varieeruda 3 5-150 euroni. e-veoselehe ja teiste digitaalsete veodokumentide kasutuselevõtt, sh liidestamine ettevõtte ERP tarkvaraga. 15 000 € Kuni 300 tundi Nõuete analüüsi koostamine, tarkvaraarendus, kasutajate koolitus Ettevõtte töötajate koolitus e-veoselehe kasutuselevõtuks (sh tööaja kulu, koolituse korraldamine) 5 000 € Kuni 100 tundi Kasutajate koolitus, seminari või individuaalse koolituse vormis. Väikesed arendustööd ettevõtte oma tarkvaras (eFTI teadaolevatele või riiklikult kehtivatele nõuetele vastava platvormiga liidestumiseks) 15 000 € Kuni 300 tundi Tarkvaraarendus- ja seadistustegevused API kaudu andmete vahetamiseks. Kasutajate autentimise ja digiallkirjastamise võimaluste loomine (Mobiil ID, Smart ID, ID kaardi tugi) ettevõtte oma süsteemidele. 5 000 € Kuni 100 tundi Digiallkirja või mõne muu eIDAS lahenduse kasutusele võtmine ja süsteemi seadistamine või väikesemahuline arendustöö kasutajate autentimiseks. V OSA - e-VEOSELEHE TEENUSEARENDUS JA KASUTUSELEVÕTT - ARENDUSMUDEL Käesolev osa kirjeldab eri profiiliga veoettevõtete olukorda täna ning esitab kokkuvõtte e-veoselehe kasutamise protsessile võrreldes tänase olukorraga, selgitab ja visualiseerib lähemalt teenusearenduse ja teenuse kasutuselevõtu arendusmudelit. Arendustegevuste protsessid lähtuvad IT süsteemidega liidestamise vajadusest ning koosnevad nii Tegevus 1 kui Tegevus 2 puhul järgmistest tegevustest: eneseanalüüs ja teekaart liidestuste kavandamine arenduste tellimine juurutamine järelanalüüs Veoselehe ja e-veoselehe kasutuselevõtus tuleb lähtuda valdkondlikest mõistetest, rahvusvaheliste konventsioonide ning siseriikliku õiguse, sh Võlaõigusseaduse järgsetest osapooltest ja õiguslikest tehingu partneritest. 5.1. e-VEOSELEHE ARENDUSE JA KASUTUSELEVÕTU OSAPOOLED Teenusearenduse ja e-veoselehe kasutuselevõtu osas on nii e-veoselehe teenusepakkuja kui veoettevõtte tegevused võrdlemisi sarnased ning osapooled on samad, kuigi nende rollid Tegevus 1 ja Tegevus 2 puhul on erinevad. Veoettevõtted - käesoleva analüüsi kontekstis on veoettevõtteks siseriiklikke ja rahvusvahelisi tasulisi maanteevedusid teostavad ettevõtted, kellel võib olla üks kuni mitu autot ja kes teostavad vedusid otse kliendile või alltöövõtu korras. Veo tellijad - on ettevõtted, kes vahendavad (ekspedeerijad) või tellivad vedusid ning kaasavad otseselt vedajaid tööde teostamisse. Kaubaomanikud - füüsilised või juriidilised isikud, kes tellivad veo ja kellelt võtab kauba või kellele toob kauba kohale veoettevõte. Pädevad asutused - kontrolli teostavad avaliku sektori asutused, st vedude, veokite, juhtide ja veoettevõtete kohta informatsiooni vajavad riiklikud järelevalveasutused. IT arendus- ja tugiteenuste pakkujad - infotehnoloogia sektoris tegutsevad ettevõtted, kes töötavad välja vastavaid IT teenuseid ja tarkvara lahendusi. EDI, ERP, TMS teenuste pakkujad - Otseselt kaasatud ja seotud ettevõtted rakendamaks ja väärindamaks e-veoselehe kasutust veoettevõtete jaoks. Digiauditi teenust pakkuvad ettevõtted - ettevõtted, kes omavad digiauditi koostamiseks vajalikku kogemust ja pädevust, pakuvad konsultatsiooni ja aitavad koostada veoettevõtetel digiauditit ja protsesside muudatuste elluviimise teekaarti. Antud meetme raames peab pädevuste hulka kuuluma maanteetranspordi valdkond. 5.2. e-VEOSELEHE ARENDUSE JA KASUTUSELEVÕTU MUDEL Teenusearenduse ja e-veoselehe kasutuselevõtu osas on nii e-veoselehe teenusepakkuja kui veoettevõtte tegevused võrdlemisi sarnased. Joonis 23. e-veoselehe arenduse ja kasutuselevõtu mudel Graafiliselt ja võrdlevalt saab arendusmudelit vaadelda ka horisontaalselt. E-veoselehe teenusepakkuja arendusmudeli ja veoettevõtte arendusmudeli lähivaated. Joonis 24. Digiauditist ja e-veoselehe elutsüklist lähtuv e-veoselehe teenuse arendusmudel Joonis 25. Digiauditist ja e-veoselehe elutsüklist lähtuv veoettevõtte e-veoselehele ülemineku arendusmudel 5.3. TEENUSE FUNKTSIONAALSUSTE, LIIDESTUSTE JA IT TEENUSTE ARENDUSMUDEL Arendustegevused lähtuvad IT arenduse ja teiste süsteemidega liidestamise vajadusest: eneseanalüüs ja teekaart arenduste ja liidestuste kavandamine arenduste ja liidestuste IT arenduse tellimine, teostamine teekaardi kohandamine, edasiste tegevuste kaardistus juurutamine järelanalüüs Teenuse arendusmudel koosneb erinevatest etappidest, mis algavad arendusvajaduse tuvastamisega ning lõppevad juurutamisega. Joonis 26. e-veoselehe teenusepakkuja arendusprotsessi mudel e-veoselehe teenusepakkuja teenuse arendusprotsessi mudel IT arenduse kontekstis on väljendatav ka graafiliselt horisontaalselt. Joonis 27. e-veoselehe teenuse arendusprotsessi mudel Joonis 28. Veoettevõtte e-veoselehele ülemineku arendusprotsessi mudel 5.4. E-VEOSELEHE TEENUSE ARENDUS e-VEOSELEHE ELUTSÜKLI KONTEKSTIS e-veoselehe teenusearenduse tellimisel ja kasutuselevõtu teostamisel lähtutakse e-veoselehe elutsükli etappidest ning nendes osalevate infosüsteemide tööst. Joonis 29. e-veoselehe elutsükli protsessid ja nende alam-protsessid koos osalevate infosüsteemidega 5.5. E-VEOSELEHE TEENUSE SISERIIKLIK JA RAHVUSVAHELINE MÕÕDE Tegevus 1 ja Tegevus 2 puhul on teenusele üleminek ning teenuse kasutus siseriikliku mõõtmega. Rahvusvaheline mõõde rakendub teenuses vaid rahvusvahelise pädeva asutuse poolt initsieeritud päringuga, millele vastamiseks peab siseriiklik juurdepääsupunkt vahendama tema juures aktiveeritud kirje ja viitama lingile ning e-veoselehe teenus lingil viidatud e-veoselehe info päringu vastusena välja näitama. Joonis 30. Tegevus 1 ja Tegevus 2 seos rahvusvahelise e-veoselehe andmevahetuse või juurdepääsupunktiga 5.6. E-VEOSELEHELE ÜLEMINEKU STSENAARIUMID e-Veoselehe loomise, käitlemise ja lõpetamise protsess ei sõltu ettevõtete suurusest ega tegevuse eripäradest, sest selle nõuded tulenevad seadusandlusest ning rahvusvahelistest kokkulepetest. Rahvusvahelistel vedudel, eri klientide lõikes või teatud veoste korral (nt jäätmete või ohtlike kaupade vedu) võivad nõuded pisut erineda, kuid üldiselt kehtivad kõigile ühesugused üldreeglid. Teenuse rakendamine on kahepoolne, mistõttu teenuse toimimiseks vajalikud liidestused on allpool olevas stsenaariumi Tabelis 15 väljendatud teenusepakkuja ja veoettevõtte kohta ühiselt. Tabel 15. Teenuse toimimiseks vajalikud liidestuste stsenaarium ETTEVÕTTE TÄNASED TEGEVUSED VEOSELEHE ja CMRiga TULEVIKU TEGEVUSED TEOSTATAV-TELLITAV ARENDUS VÕI LIIDESTUS VEO JA VEOSELEHE/ CMR ETTEVALMISTAVAD TEGEVUSED Veotellimused sh kauba andmed ja saatja/saaja info tulevad kas telefoni või e-maili teel. Autojuhile antakse korraldus minna koormat laadima ja teostama vedu. Veotellimuste, asukohtade, andmete info lisatakse juba eelseadistatud tarkvarade ja teenustega liidestuste ja ühenduste kaudu. Veotellimuste portaal, lIidestus partnerettevõtete tarkvaraga, kasutajate loomine, algandmete sisestus. VEOSELEHE/ CMR KOOSTAMISEKS TEHTAVAD TOIMINGUD Klientide/ekspedeerijate poolt ettevalmistatud veoseleht/CMR allkirjastatakse kauba veoks vastuvõtmisel või koostab vedaja (autojuht) selle käsitsi isekopeeruvale CMR blanketile või kasutab talle kauba saatja poolt välja prinditud lehti. Sisevedude puhul kasutatakse vahel ka e-veoselehe rakendust, milles luuakse veoseleht mobiilse seadme abil. CMR või e-veoseleht on veo tellija poolt ette valmistatud vastavas rakenduses (veebiteenuses) või teeb seda vedaja oma nutiseadmes (vastav rakendus, kus hallata püsiandmeid). Veoks vastuvõtmine kinnitatakse nutiseadmes, kasutatakse eeltäidetud veotellimusi, mis kuvatakse mobiilse seadmes ekraanil (telefon, tahvel, auto pardaarvuti), st. andmeid ei pea sisestama käsitsi. Teatud vedude puhul on vajalik digiallkiri. TMS ja ERP liidestused e-veoselehe teenusega, et veoselehe (sh. eCMR) peale lisatavad andmed süsteemidesse sisse lugeda. VEOSELEHE/CMR ALLKIRJASTAMINE Osapoolte allkirjad füüsiliselt kolmel eksemplaril, veo lõpus kahel eksemplaril. Osapoolte digikujul allkirjad või -templid, kinnitus süsteemist autojuhi ja auto pardaseadmete või nutiseadmete, teenuse funktsionaalsuse kaudu. Allkirjastusteenusega liidestus, allkirjastamise võimekuse teostamine, teenuse funktsionaalsus aja- ja kohatempli lisamisel. VEOSELEHE/CMR UUENDAMINE Võimalikud kauba koguste või seisukorra muudatused kirjutatakse veoselehele käsitsi ning muudatuste juurde lisatakse muutja allkiri. Iga muudatust saab teha vaid süsteemis autoriseeritud kasutaja ning muudatustele lisatakse ajatempel. Veo alustamisel andmeid kustutada ei saa, tagantjärgi loomine on teatud puhul võimalik. Iga veodokument on indekseeritud. e-veoselehe teenuse vastava funktsionaalsuse kaudu võimalik teostada uuendatud info sisestus ja logimine. VEOSELEHE/CMR LÕPETAMINE Vastuvõtja allkirjastab CMR-i , märkused lisatakse käsitsi mõlemale koopiale. Kui kauba kohale toimetamisel vastuvõtja puudub, siis teeb märkuse paberile autojuht või tehakse kinnitus kauba kättesaamise kohta ettevõtjatevahelises infosüsteemis (saatedokumendile jääb märge tegemata). CRM või e-veoselehe lõpetamisel kinnitab selle kas vastuvõtja (kauba saaja) või on see õigus lubatud autojuhile. Kinnituse metaandmeteks on asukoha koordinaadid, allkirjad andnud kasutaja andmed ja digitaalne ajatempel. Allkirjastus- ja ajatempli-teenusega liidestamine. E-veoselehe teenuse võimekus allkirjade olemasolul lehe lõpetamine erinevate osapoolte jaoks kinnitada. JÄTKUTEGEVUSED VEOSELEHE/ CMRiga Vastuvõtja poolt allkirjastatud CMR-id kogutakse kokku ja pannakse kausta. Juhul kui on reklamatsioone või vaidlusi veoprotsessi ja/või kaubakoguste mahu või kvaliteedi üle, siis kasutatakse CMR-i tõendina eri osapooltega sh kindlustusseltsidega suheldes. Sageli ei allkirjasta vastuvõtja dokumente, sest kohaletoimetamisel ei võta keegi koormat vastu. e-veoselehel kinnitab üleandmise vahel autojuht ise. Teostatud või teostamisel vedude osas on igal osapoolel võimalus teostada reaalajas päringuid. e-veoselehe teenuse funktsionaalsus veo lõppemisel e-veoselehe lõppemise info ning kinnitatud andmete edastamine. ARUANDLUS, KONTROLL JA ARVELDUS Vedaja koostab perioodi jooksul tehtud vedude eest arve kokku kogutud veoselehtede alusel. Veoselehe alusel väljastatakse veo teenuse eest arve ja sõltuvalt kokkuleppest kliendiga saadetakse CMR eksemplar koos arvega kliendile või arhiveeritakse vedaja juures, edastatakse koopia või skaneeringuna meilitsi või esitatakse kliendile esimesel nõudmisel. Veodokumentide kontrolli teostatakse teel digitaalselt auto nr, juhi isikukoodi vms alusel. Kontrolli teostamiseks ei pea autot peatama. Järelkontrolli teostamiseks peab pädeval asutustel olema põhjus ning volitus, iga kontrolli sündmus fikseeritakse andmelogis. Arveldus vedude eest koostatakse digitaalse andmestiku alusel, mis on reaalajas kõigile osapooltele nähtav. Arvete koostamisel ning veoga seotud kuludokumentide kontrollimisel saab rakendada eelseadistatud automaatikat. Majandustarkvaraga liidestamine ARHIVEERIMINE Veoseleht arhiveeritakse vedaja juures nii paberil kui skaneeringutena. Sageli sellekohast registrit ei peeta ning dokumendid on küll olemas, kuid keeruliselt leitavad. Andmete arhiveerimine toimub digitaalselt ning käsitsi aruandluse koostamise vajadus puudub. Iga osapool saab vajadusel esitada andmeid tõendina teostatud tegevuste osas (kauba saatja, vedaja, vastuvõtja). e-veoselehe andmed säilitatakse teenusepakkuja juures vähemalt 7 aastat (tavaliselt ka kauem). Teenusepakkuja tegevuse lõpetamisel arhiveeritakse süsteem koos andmetega vastavalt nõuetele. Arhiveerimine e-veoselehe teenusepakkuja teenuse sees, vajadusel ligipääs järelkontrolliks, auditiks. Veoettevõtte üleminek e-veoselehe kasutusele võib sisaldada ka mitmeid erinevaid lähteolukordi ning erinevaid stsenaariume projekti koostamiseks. Joonis 31 väljendab mudelina erinevaid lähteolukordi ning maksimaalset lõpptulemust kõikide tugi-infosüsteemide liidestamise kaudu. Joonis 31. Veoettevõtte e-veoselehele ülemineku (Tegevus 2) ideaalstsenaariumi mudel Joonis 32 kirjeldab nelja alternatiivset stsenaariumi, millest kaks on nõrgad ja väheste liidestamistega stsenaariumid ning kaks on tugevat. Iga stsenaariumi puhul on kohustuslik e-veoselehe nii siseriiklik kui rahvusvaheline kasutuselevõtt. Tugi-infosüsteemide ja teiste teenustega liidestuste hulgast sõltub arenduste hindamine nõrgaks (peale e-veoselehe süsteemi rohkem liidestusi ei planeerita) või väga tugevaks (liidestused on tehtud maksimaalses võimalikus ulatuses). Stsenaariumid on illustreerivad. Joonis 32. Veoettevõtte e-veoselehele ülemineku (Tegevus 2) laiendatud stsenaariumid 5.7. VEOETTEVÕTTE e-VEOSELEHELE ÜLEMINEKU STSENAARIUM TOETUSE RAKENDAMISE KONTEKSTIS Veoettevõte hindab e-veoselehe teenusele ülemineku puhul esmalt enda digivalmidust ning samuti e-veoselehele ülemineku majanduslikku mõju. Kui e-veoselehe teenusele üleminek on otsustatud, võrdleb veoettevõte e-veoselehe teenusepakkujate teenuseid ning liidestuste arendajate võimalusi kahel viisil - uurides, milliseid lahendusi kasutavad tema otsesed partnerettevõtted ja/või millised on lahendused, mida pakutakse turul. Tulenevalt partnerite võimekusest ja koostöövalmidusest võib veoettevõte e-veoselehe kasutusele võtta koostöös partneritega või iseseisvalt. Esimesel juhul võivad partnerid taotleda meetme toetust korraga või ühistaotlusena või eraldiseisvalt. Ettevõte võib teha arendused ka väljaspool meetme taotlust ja rahastust. Negatiivse stsenaariumina nähakse ette, et veoettevõte võib e-veoselehele ülemineku edasi lükata. Joonis 33. Veoettevõtte e-veoselehele ülemineku stsenaarium meetme toetuse valiku kontekstis KOKKUVÕTE Digitaalse tehnoloogia ja elektrooniliste vahendite kasutamine õigusaktides sätestatud teabe vahetamiseks veoteenust osutavate ettevõtete ja riigiasutuste vahel vähendab ettevõtete halduskulusid ja loob võimalused kõikide osapoolte töö tõhustamiseks. e-veoselehele üleminek toob kaasa suurenenud efektiivsuse, läbipaistvuse ja protsesside tõhustamise veoettevõtete ning nende koostööpartnerite töös. Vastavalt juba jõustunud eFTI määrusele ning selle alles vastu võtmata rakendusaktidele muutub aastatel 2024. ja 2025. alusel riigiasutusele kohustuseks luua valmisolek kaubaveoteabe esitamine aruandluse või kontrolli teostamise eesmärgil digitaalselt, masinloetavas vormis. Nimetatud andmete esitamine võimaldab muuta efektiivsemaks ka riigiasutuste-sisesed protsessid. Kuna eFTI detailsed nõuded kehtestatakse Euroopa Komisjoni poolt 2023. aastal, kuid põhiprintsiibid on analüüsi koostamise hetkel juba osaliselt teada, on toetusmeetme edukaks kavandamiseks soovitatav koostada meetme tugidokumentatsioon kirjeldamaks nõudeid, mis lähtuksid tulevikus Euroopa Komisjoni poolsetest nõuetest või soovitustest eFTI teenustele ning vastaksid Eesti riigiasutuste soovidele digitaalsete veo andmete alusel täiustada avalikke teenuseid nii, et eFTI nõuete täpsustamisel oleks võimalik teenuseid vajadusel vaid kohandada. Selleks soovitab analüüsi meeskond välja töötada ning riiklikult kehtestada funktsionaalsed nõuded e-teenustele ja andmevahetus-keskkondadele, mis tulevikus peaksid vastama eFTI rakendusaktidest tulenevale sertifitseerimisele, juba enne rakendusaktide eeldatavat vastuvõttu 2023.aastal. Võttes arvesse, et andmevahetus ettevõtete vahel on täna korraldatud väga mitmel moel, kaasamata sellesse otseselt riigi järelevalvet ja kontrollorganisatsioone, kuna selleks puudub otsene kohustus, siis eFTI nõuete rakendamisega kaasnev muutus toob kaasa vajaduse korraldada ringi mitte ainult ettevõtete ja riigi vaheline, vaid ka ettevõtete vaheline infovahetus. Teenuse kasutajate vaatest lähtuvalt on nende ootus võtta kasutusele kvaliteetne ja jätkusuutlik teenus ning selle kaudu rakendada e-veoselehtede haldamist paljude klientide vedude teostamisel. Teenuse kasutajate vaates kujuneb olukord nende valikul äärmiselt keeruliseks, kui turul on palju erinevaid e-veoselehe teenusepakkujaid, nende hulgas eFTI teenuseosutajaid ning suurt osa neist tuleb kasutada erinevate klientide teenindamiseks. Selline olukord kehtib ka pädevatele asutustele, kelle töö ei võimalda teostada asukohapõhist (maantee) kontrolli veokitele paljude e-veoselehe teenuste kaudu, omamata eelnevat teavet, millise teenusepakkuja juures on koostatud e-veoseleht. CAP/NAP põhiliseks eesmärgiks on e-veoselehe teenusepakkujatele ja ametkondadele liidestamist lihtsamaks ja odavamaks muuta. Veoettevõtte huvi minna üle paberdokumentidelt e-veoselehe on otseselt sõltuv riigi poolt kehtestatud nõuetest. Vaid väike osa veoettevõtetest näeb enda tegevuse efektiivsemaks muutmisel olulist rolli e-veoselehtedel. Peamiste põhjustena huvi vähesuseks on veoteenuse madal rentaablus, veo tellijate erinev suhtumine e-veoselehte ning peamiseks takistuseks on veokijuhtide madal ja sageli puuduv digivõimekus. Riigiasutustel lasub eFTI määruse jõustumise järgi kohustus olla valmis ettevõtete ja teenuseplatvormide kaudu infot vastu võtma juhul, kui ettevõtted soovivad andmeid digikujul edastada. Funktsionaalsed ja tehnilised nõuded lähtuvad tulevikus eFTI määrusest ning elektroonilisele andmevahetusele hõlmavad muuhulgas järgmist: nõuded isikuandmete töötlemisele. Isikuandmete töötlemise nõuete sätestamisel tuleb arvesse võtta EL GDPR määruses (EL) 2016/679 sätestatut; äriteavet saab töödelda vastavalt GDPR artiklile 6; pädevad asutused saavad andmetele juurde pääseda ja neid töödelda vastavalt õigusaktides sätestatud teabele ja andmekoosseisudele, mida veoteenust osutavad ettevõtted peavad pädevatele asutustele edastama; ettevõtted teevad kogu nõutud teabe pädevatele asutustele kättesaadavaks elektrooniliselt; veo ja sellega seotud andmeelementide vahel on võimalik luua kordumatu elektrooniline identifitseerimise lahendus, mis sisaldab ka struktureeritud viidet ( URL/URI ), kordumatut ID- ehk viitenumbrit ( unique ID ) eFTI keskkonnale, kus andmed on kättesaadavad; andmeid saab töödelda üksnes sertifitseeritud ja kinnitatud juurdepääsu alusel; kogu andmete töötlemine registreeritakse infosüsteemides nõuetekohaselt töölogides, et oleks võimalik tuvastada igat eraldi töötlemistoimingut, toimingut teinud füüsilist või juriidilist isikut ning toimingute järjestust iga üksiku andmekoosseisu puhul. Esialgne andmekoosseis säilitatakse, kui olemasoleva toimingu käigus andmeid või andmekoosseisu muudetakse või kustutatakse; andmeid ja töölogisid saab arhiveerida ja need on pädevatele asutustele kättesaadavad. Pädevatele asutustele on juurdepääs tagatud elektrooniliselt ning see on tasuta; töödeldavad andmekoosseisud vastavad eFTI ühisele andmekoosseisule ja eFTI andmeväljadele ning neid võib süsteemis töödelda ükskõik millises ELi ametlikus keeles (masinloetavus); tagatud peab olema infosüsteemide koostalitlusvõime ning vastavus kõikidele kehtestatud standarditele. Analüüsi lähteolukorras (2021 kevadel) on e-veoselehe teenusepakkujate hulk vähene ning e-veoselehte kasutatakse piiratud vedude puhul. Tulenevalt hetkel Euroopas ja ka Eestis käimasolevast elektroonilise kaubaveo info esitamise nõuete välja töötamisest muutub lähiaastatel aktuaalseks ühtlustatud nõuetele vastavate e-veoselehe teenuste turule tulek. Veoettevõtted, vedude tellijad ja ka kauba omanikud on täna seotud omavahelise infovahetusega, mille pinnalt luuakse veoselehed ning kes peale kauba veo lõppu vajavad veoselehelt informatsiooni. Täna laialdaselt kasutusel olev infovahetus e-maili, tabelarvutuse ja info ühepoolse käsitsi sisestamise kaudu peaks tulevikus saama asendatud e-veoselehe teenuse mitmepoolse kasutusega. Tänane olukord, kus vedude, kaupade, juhi ja sõiduki kontrolliks on vajalik veoki peatamine, peaks tulevikus asenduma infosüsteemide ja e-veoselehe platvormide -vahelise kontrollitud infovahetusega. Analüüs ja koostatud soovituste ja ettepanekute ning digiauditi struktuuri ja protsessi peamiseks motivatsiooniks on võimalikult suure hulga taotlejate ligipääs meetmele laiaulatusliku mõju saavutamiseks. Meetme rakendamise teiseks argumendiks on oodatav positiivne majanduslik mõju eFTI rakendamisele Eestis ning varase alustamise ning toetamise kaudu saavutatav konkurentsieelis Euroopas. Kindlasti tuleb arvestada vajadusega avada meede enamatele turuosalistele ja huvipooltele, kes suudaks veoettevõtetele digitaliseerimisest ja innovatsiooni kasutuselevõtust tulenevalt uut väärtust luua. Seejuures on oluline hinnata ja vaadelda hetkel kasutusel olevate teenuste ja tarkvarade rakendamist ning ettevõtete uutele lahendustele ülemineku keerukust või lihtsust, eriti olukorras, kus täna näiteks on kasutusel peamiselt kas vähesed digitaalsed lahendused ja e-mail või juba lihtsam e-veoselehe teenus (nt ELVIS, Waybiller). Erinevate ettevõtete e-veoselehe, ja kaupade veo kohta info vahetuse tüüpe on siiski piiratud hulk ning nende e-veoselehe kasutuselevõtt on seega jaotatav loetud arvuks kasutusjuhtudeks ja stsenaariumideks. Teenuste konsolideerimist ja ühiste toetuse taotluste esitamist mitme teenusepakkuja poolt tuleks soosida, kuna turu piiratuse tõttu ei pruugi nad saavutada oodatud käivet ning kasumit, mis muudab nende tegevuse lühemas perspektiivis jätkusuutmatuks. Toetusmeetme rakendamisel tuleb võtta arvesse võimalust, et rahvusvahelise teenuse käivitamise ja rakendamise osas võib olla vajalik eFTI nõuete täielik rakendamine ja jõustumine alles 2024. ja 2025. aastal. Sellise riski realiseerumine ei takista teenuse käivitamist, kuid ajatab selle tasuvuse arvutuse alguse ning võib omada mõju mitmetele ettevõtetele, kes on oma protsessid antud teenusepakkujaga sidunud. Analüüsi koostas Digilogistika Keskus OÜ koostöös partneritega. Digilogistika Keskus OÜ on digitaalse logistika ekspertiisile keskenduv ettevõte, mis on asutatud 2020. aastal toomaks kokku erinevaid valdkonna eksperte ning loomaks logistika digitaliseerimise ning paberivaba tarneahelate korraldamise kompetentsikeskust. LISAD LISAD 1-7 esitatud eraldi dokumendina LISA 8. ANALÜÜSI MEESKOND 5276850 209550 HEITI MERING: Tööstuse ja logistika digitaliseerimise ekspert ja Digilogistika Keskuse üks asutajatest. Ta on Single Window koostöövõrgustiku üks asutajatest . O salenud Euroopa raudteetranspordi telemaatika töörühmas, teinud koostööd paljude rahvusvaheliste transpordi ja IT ettevõtetega ja osalenud ITL’i esindajana töörühmades avalike e-teenuste kasutatavuse parendamiseks, kutsehariduse ja õppekavade kaasajastamiseks. Heiti on teinud koostööd Eesti ülikoolidega ja on Tallinna Tehnikakõrgkooli külalisõppejõud transpordi infosüsteemide aines. Haridustaust: Tallinna Tehnikaülikool, automaatika eriala. 5375951 190500 ULRIKA HURT: Ulrika on rahvusvahelise logistika digital iseerimise ja riikidevahelise andmevahetuse ekspert . T eadusarendus- ja tehnosiirde ning rakendusuuringute projektide kogemusega nii Eestis kui rahvusvaheliselt . Uurimisprojektide hulka kuuluvad nii Single Window koostöövõrgustiku rakendusuuringud, analüüsi- ja koostööprojektid Riigikantseleile, teadus-arendus/analüüsiprojektid Euroopa Liidu IT-agentuurile eu -LISA ning DG MOVE DTLF’ile . Ulrika oli DIGINNO-Proto projekti meeskonnas algse e-CMR indekseerimise kontseptsioonimudeli autor, osales koos teiste ekspertidega prototüübi nõuete kirjeldamises ning prototüübi hanke dokumentatsiooni väljatöötamises, samuti oli Eesti testimise projektijuht suvi 2020. Haridustaust: Ulrika on lõpetamas TalTech logistika eriala doktorantuuri, tal on kaitstud magistrikraad majanduse, õiguse ja riigiteadusi siduvalt Euroopa Õpingute õppekavalt Tartu Ülikoolist. 5305425 238125 EDUARD ŠEVTŠENKO on Tallinna Tehnikakõrgkooli professor, Digitaalse Tarneahela uurimisgrupi juht. Töötab ka TalTech Digital protsessi kaardistuse projekti eksperdina ning äriprotsesside ja äriinfosüsteemide lektorina. Ettevõtluskoostöö projektide juhtimine, ERP, andmelaod, äriprotsesside kaardistamine ja simulatsioon, tootmisprotsesside simulatsioon, nutikad seadmed, virtuaalorganisatsioonid ja –võrgustikud, kvaliteedijuhtimine, digitaalsed kaksikud. Omab laialdasi kogemusi eksperdina erinevates ettevõtetes, sh suurkorporatsioonides. 5305425 1009650 Haridustaust: doktorikraad Tallinna Tehnikaülikoolist. LAURI LUSTI: Pikaajalise kogemusega ekspert rahvusvahelise autoveonduse seadusandluse, lubade ja dokumentatsiooni valdkonnas ning teenuslahenduste ja e-veoselehe teenusepakkujate arendusmeeskondade liige. IRU ja DTLF liige ERAA esindajana. Haridustaust: rahvusvahelised suhted, hetkel õpib TalTech IT teaduskonnas „Digimuutus ettevõttes“ õppekaval magistriõppes. CÄROLY KIRS on Tallinna Tehnikakõrgkooli logistika eriala lõpetaja, kelle 2021 koostatud lõputöö alamteemaks oli ettevõtete digitaliseerimise teekaartide koostamine ning digilahenduste kasutuselevõtt tootmisettevõtte s . LISANNE NURK on Tallinna Tehnikakõrgkooli logistika eriala 1. aasta üliõpilane, projektis kaasatud protsessikaardistuse teostamisse. PANUSTAJAD JA NÕUSTAJAD: KRISTIINA NIILITS on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) toetuse spetsialist. TÕNIS HINTSOV on Single WIndow koostöövõrgustiku/klastri juhtgrupi liige ning veondusvaldkonna ekspert. HELEN TRELIN on jurist. JANA LIIV on kaasatud ekspert, analüütik. KATI NÕUAKAS on Tallinna Tehnikakõrgkooli logistikainstituudi juhtivlektor. LISA 9. TEOSTAJA ETTEVÕTTE TUTVUSTUS Digilogistika Keskus OÜ on asutatud 2020 aastal Accelerate Estonia kiirendist väljumise tulemusena. Meie eesmärk on muuta kogu kaupade transpordiga seotud asjakohane teave elektrooniliselt ja reaalajas kättesaadavaks kõigile tarneahelas osalejatele, sealhulgas kauba omanikele, veoteenuse pakkujatele, autojuhtidele ja ka kontrolli teostavatele ametnikele. Me loome rahvusvahelistel standarditel põhineva digitaalse taristu eri transpordiliikide vahelise andmevahetuse teostamiseks ja tarneahela juhtimiseks. www.dlk.ee Tihedas koostöös erinevate ettevõtete, riigiasutuste, Ülikoolide standardiorganisatsioonide ja Euroopa Komisjoni töörühmadega loome digitaalse tuleviku transpordisektorile, muutes selle kiiremaks, efektiivsemaks ja protsessid läbipaistvamaks. Nii aitame tagada võrdse konkurentsi turul ja puhtama keskkonna läbi väiksema CO2 saaste. Oma eesmärkide saavutamiseks kaasame transpordi, logistika ja IT valdkondade eksperte ning osaleme rahvusvaheliste töörühmade töös, viies läbi turuanalüüse, kirjeldades parimaid praktikaid ning jagades kogemusi ettevõtete ja riigiasutuste vahel. Me ei piirdu olukorra analüüsi ja kontseptsiooni välja töötamisega vaid loome väärtust ettevõtetele nende igapäevase tegevuses. Oleme arendamas andmevahetuskeskkonda LogiXdigi, mis võimaldab tarneahelas osalejate, sh kauba omanike, vedajate, digiteenuste pakkujate ja riigiasutuste vahelist tehnilist, standarditel põhinevat ühenduvust. Digilogistika Keskuse kontseptsioon on algusest peale välja töötatud PPP-koostöös, kus era- ja avalik sektor on teinud koostööd teadusasutustega nii Eestis kui naaberriikides, otsides võimalusi andmete piiriüleseks vahetamiseks kogu Euroopas ja väljaspool selle piire. PROJEKTID JA ANALÜÜSID DIGINNO - WP3 on cross-border eCMR www.diginnobsr.eu DINNOCAP - - https://www.diginnobsr.eu/dinnocap DIGINNO-Proto - https://www.diginnobsr.eu/diginno-proto MAANTEETRANSPORDI TEEKAART 2021-2024- www.singlewindow.ee/teekaart SINGLE WINDOW INITIATIVE - www.singlewindow.ee R&D for SINGLE WINDOW - www.singlewindow.ee European Commission , Digital Transport and Logistics Forum (DTLF) research projects LISA 10. TÖÖS KASUTATUD JOONISTE FAILID (esitatud eraldi zip failina) Lisa 10 esitatud eraldi ZIP failina, mis sisaldab järgmisi jooniseid Alapeatükist 1.3. joonised 1 ja 2 meetme protsess Tegevus 1 ja Tegevus 2 raames (PNG ja draw.io töödeldav xml fail) Alapeatükist 2.1. joonis 5 ja 6 e-veoselehe elutsükli etapid ARIS programmist eksport JPG failiks Alapeatükist 3.2. joonis 22 Teenuse kasutuse mudel (PNG ja draw.io töödeldav xml fail) Alapeatükist 5.2. joonised 23, 24, 25 e-veoselehe arenduse ja kasutuselevõtu mudelid (PNG ja draw.io töödeldav xml fail) Alapeatükist 5.3. joonis 26 e-veoselehe teenusepakkuja arendusprotsessi mudel (PNG ja draw.io töödeldav xml fail) Alapeatükist 5.3. joonised 27 ja 28 e-veoselehe teenuse arendusprotsessi mudel (PNG ja draw.io töödeldav xml fail) Alapeatükist 5.4. Joonis 29 e-veoselehe elutsükli protsessid ja nende alam-protsessid koos osalevate infosüsteemidega (ARIS eksport JPG) Alapeatükist 5.5. Joonis 30 Tegevus 1 ja Tegevus 2 seos rahvusvahelise e-veoselehe andmevahetuse või juurdepääsupunktiga (PNG ja draw.io töödeldav xml fail) Alapeatükist 5.6 Joonised 31 ja 32 Veoettevõtte e-veoselehele ülemineku (Tegevus 2) ideaalstsenaariumi mudel Veoettevõtte e-veoselehele ülemineku (Tegevus 2) laiendatud stsenaarium (PNG ja draw.io töödeldav xml fail) Alapeatükist 5.7. Joonis 33. Veoettevõtte e-veoselehele ülemineku stsenaarium meetme toetuse valiku konteksti (PNG ja draw.io töödeldav xml fail) MÄRKUSED JA JUHISED LISA 10 KASUTAMISEKS draw.io xml (. drawio ) fail on avatav veebipõhise tasuta rakendusega draw.io/diagrams.net, mis ühildub GoogleDrive , Dropboxiga , aga on ka ilma ühildamata otse veebis kasutatav. kui kasutada rakendust GoogleDrive või Dropboxiga ühendatult tuleb avada fail vastavast kaustast, faili salvestada. asukohta mitte muutes on fail uuendatud kujul samas asukohas kogu aeg olemas. kui kasutada faili arvutist/kettalt , tuleb fail tuleb keskkonda üles laadida, seda saab keskkonnas muuta. muudetud fail tuleks uuesti alla laadida ja salvestada, et järgmisel korral uuesti muudatusi teha. fail veebilahenduses ei salvestu. ARIS failide originaalideks ja muutmiseks palume pöörduda Ulrika Hurt poole.
Digilogistika Keskus OÜ
ANALÜÜS E-VEOSELEHE RIIGISISESEKS KASUTUSELEVÕTUKS
ARENDUSMUDELI VÄLJATÖÖTAMISEKS
Ulrika Hurt, Heiti Mering, Eduard Ševtšenko, Lauri Lusti, Cäroly Kirs, Lisanne Nurk
Analüüs on läbi viidud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel
Tallinn 2021
AUTORID:
Ulrika Hurt, Heiti Mering, Eduard Ševtšenko, Lauri Lusti, Cäroly Kirs, Lisanne Nurk
TÄNUSÕNAD NÕUANNETE JA SISENDI EEST:
Kristiina Niilits (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, EAS)
Tõnis Hintsov (Single Window koostöövõrgustik/klaster)
Helen Trelin, Jana Liiv, Kati Nõuakas
TEOSTAJA:
Digilogistika Keskus OÜ, Reg nr 14979341, Teaduspargi 6/1, 12618 Talllinn, www.dlk.ee
Analüüsi partnerid tööde teostamisel: Tallinna Tehnikakõrgkool ja Single Window koostöövõrgustik/ klaster
Teostaja kontaktid:
Heiti Mering, juhatuse liige +372 52 31174,
[email protected]
Ulrika Hurt, +372 52 14 251,
[email protected]
Tellija kontakt:
Maarja Mänd, reaalajamajanduse projektijuht
ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium
+372 6256318 /53 471 432,
[email protected]
Analüüs on läbi viidud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel.
(c) Tallinn 2021
lk 2 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
SISUKORD
SISSEJUHATUS 5
MÕISTED JA LÜHENDID 6
METOODIKA 8
I OSA - DIGIAUDITI PROTSESSI KIRJELDUS 9
1.1. DOKUMENDIANALÜÜS DIGIAUDITI LÄBIVIIMISE ETTEVALMISTUSEKS JA TEEKAARDI
KOOSTAMISEKS 9
1.2. JUHISED JA SOOVITUSED DIGIAUDITI TEOSTAMISEKS JA TEEKAARDI KOOSTAMISEKS 10
1.3. DIGIAUDITI NING TEEKAARDI PROTSESS KOOS MEETME RAKENDAMISEGA 11
1.4. JUHISED DIGIAUDITI LÄBIVIIMISEKS 15
1.5. SOOVITUS ENESEANALÜÜSI TULEMIKS JA TEEKAARDIKS 17
II OSA - e-VEOSELEHE PROTSESSI MUDEL 20
2.1. e-VEOSELEHE ELUTSÜKKEL JA PROTSESSIDE ETAPID 20
2.2. e-VEOSELEHE ELUTSÜKKEL, I ETAPP - ETTEVALMISTAVAD TEGEVUSED 23
I etapp - Tegevus 1 - Osapoolte ligipääsu seadistamine 23
I etapp - Tegevus 2 - e-veoselehe andmete kogumine 24
2.3. e-VEOSELEHE ELUTSÜKKEL, II ETAPP - e-VEOSELEHE LOOMINE JA AKTIVEERIMINE 25
II etapp - Tegevus 1 - e-veoselehe andmekomplekti/dokumendi loomine 25
II etapp - Tegevus 2 - e-veoselehe allkirjastamine veo alustamisel 25
II etapp - Tegevus 3 - e-veoselehe publitseerimine 27
2.4. e-VEOSELEHE ELUTSÜKKEL, III ETAPP - e-VEOSELEHE AKTIIVNE PERIOOD 28
III etapp- Tegevus 1 - e-veoselehe andmete täiendamine aktiivse veo perioodil 28
2.5. e-VEOSELEHE ELUTSÜKKEL, IV ETAPP - e-VEOSELEHE LÕPETAMINE JA DEAKTIVEERIMINE 29
IV etapp - Tegevus 1 - e-veoselehe lõpetamine 29
IV etapp - Tegevus 2- e-veoselehe allkirjastamine veo lõpetamisel 30
IV etapp - Tegevus 3 - e-veoselehe indeksregistrist deaktiveerimine 31
2.6. e-VEOSELEHE ELUTSÜKKEL, V ETAPP - JÄRELTEGEVUSED 31
V etapp - Tegevus 1 - Andmete jagamine osapooltega 31
V etapp - Tegevus 2 - Aruandlus 32
V etapp - Tegevus 3 - Arhiveerimine 33
2.7. e-VEOSELEHE ELUTSÜKKEL, VI ETAPP - AKTIIVSE VEO KONTROLL 33
2.8. e-VEOSELEHE ELUTSÜKKEL, VII ETAPP - JÄRELKONTROLL 34
III OSA - e-VEOSELEHE TEENUST PAKKUVATE ETTEVÕTJATE TEENUSE PROTSESSI MUDEL 35
3.1. LOODAVA MEETME TEGEVUS 1 LÄHTEKOHA JA TOETUSE SAAJA TÄPSUSTUS 35
3.2. e-VEOSELEHE TEENUST PAKKUVA ETTEVÕTTE e-VEOSELEHE TEENUSE PROTSESSI MUDEL 35
3.3. ÜLEVAADE eFTI JA SISERIIKLIKEST NÕUETEST TEENUSEPAKKUJATELE 37
3.3.1. eFTI nõuded 37
3.3.2. Siseriiklikud nõuded 38
3.4. SOOVITUSED JA MÄRKUSED LIIDESTUSE KOHTA JUURDEPÄÄSUPUNKTIGA 39
3.5. e-VEOSELEHE TEENUSE ARENDUSEKS VAJALIKUD TEGEVUSED, ELLUVIIMISE JÄRJEKORD,
AJALINE MAHT 40
lk 3 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
3.6. PROJEKTI- JA ARENDUSTÖÖDE MAHU HINNANGUD 42
3.7. E-VEOSELEHE TEENUSE ARENDUSMETOODIKA 43
3.8. SOOVITUSED MEETMES ÜHISPAKKUMUSTE TEOSTAMISEKS 44
3.9. MÄRKUSED ÜHENDUSTE KOHTA RIIKLIKE REGISTRITEGA 44
3.10. MÄRKUSED KASUTAJATE AUTENTIMISE JA ALLKIRJASTAMISE OSAS 45
IV OSA - VEOETTEVÕTTE e-VEOSELEHE KASUTUSELEVÕTU PROTSESSI MUDEL 46
4.1. MEETME LÄHTEKOHAD 46
4.2. VEOETTEVÕTETE POOLT VAJALIKUD PROTSESSIMUUDATUSED JA ARENDUSVAJADUS 47
4.3. ÜLEVAADE VEOETTEVÕTETE KASUTATAVATEST TARKVARADEST 47
4.4. e-VEOSELEHE KASUTUSELEVÕTUKS VAJALIKUD TEGEVUSED JA NENDE ELLUVIIMISE
JÄRJEKORD 51
4.5. KULUDE HINNANGULISED MAHUD 52
V OSA - e-VEOSELEHE TEENUSEARENDUS JA KASUTUSELEVÕTT - ARENDUSMUDEL 53
5.1. e-VEOSELEHE ARENDUSE JA KASUTUSELEVÕTU OSAPOOLED 53
5.2. e-VEOSELEHE ARENDUSE JA KASUTUSELEVÕTU MUDEL 54
5.3. TEENUSE FUNKTSIONAALSUSTE, LIIDESTUSTE JA IT TEENUSTE ARENDUSMUDEL 55
5.4. E-VEOSELEHE TEENUSE ARENDUS e-VEOSELEHE ELUTSÜKLI KONTEKSTIS 56
5.5. E-VEOSELEHE TEENUSE SISERIIKLIK JA RAHVUSVAHELINE MÕÕDE 57
5.6. E-VEOSELEHELE ÜLEMINEKU STSENAARIUMID 57
5.7. VEOETTEVÕTTE e-VEOSELEHELE ÜLEMINEKU STSENAARIUM TOETUSE RAKENDAMISE
KONTEKSTIS 62
KOKKUVÕTE 63
LISAD 65
LISAD 1-7 esitatud eraldi dokumendina 66
LISA 8. ANALÜÜSI MEESKOND 67
LISA 9. TEOSTAJA ETTEVÕTTE TUTVUSTUS 68
LISA 10. TÖÖS KASUTATUD JOONISTE FAILID (esitatud eraldi zip failina) 69
lk 4 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
SISSEJUHATUS
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kavandab ettevõtetele toetusmeedet Euroopa Liidu taaste- ja
vastupidavusrahastust e-veoselehe teenusearenduseks, eesmärgiga suurendada transpordi- ja logistikasektori
efektiivsust ja konkurentsivõimet ning infotehnoloogiate kasutuselevõtu kaudu kiirendada majanduse
taastumist COVID-pandeemia järgsel perioodil.
Esimeseks sammuks (Tegevus 1) on e-veoselehe rahvusvahelise andmevahetusteenuse loomine või
olemasoleva arendamine teenusepakkumiseks transpordi ja logistikaettevõtetele vastavalt eFTI määrusele1. e-
veoselehe andmevahetusteenuse loomise tulemusel vahetab e-veoselehe teenusepakkuja/kasutusel olev
tarkvarasüsteem andmeid erinevate osapooltega maanteetranspordis ning tugiteenustest ning samuti teeb e-
veoselehe kättesaadavaks siseriiklikule ja rahvusvahelisele juurdepääsupunktile.
Teiseks sammuks (Tegevus 2) on e-veoselehe kasutuselevõtt veoettevõtete poolt ning nende kasutusel olevate
tarkvarasüsteemide liidestamine e-veoselehe andmevahetusteenusega. e-veoselehe andmevahetusteenuse
arenduste tulemusel on ettevõtjal loodud võimekus vahetada e-veoselehe andmeid masinloetaval kujul
erinevate seotud osapooltega nii avalikus kui ka erasektoris kokkulepitud standardi alusel.
Analüüsi lähtekohaks on ootus, et vastavate e-teenuste/-pakkujate olemasolul või tarkvaraarendus ettevõtete
toel saavad veoettevõtted ning vedude tellijad edukalt e-veoselehe kasutusele võtta ja asendada senine
paberkandjal veoseleht masinloetava andmestikuga ehk e-veoselehega koos toetavate liidestustega, mis
võimaldavad äriprotsesse paremini juhtida ning mille kaudu on veoseleht pädevatele asutustele kontrolli
teostamiseks kättesaadav.
Analüüsi eesmärk oli välja töötada e-veoselehe arendusprotsessi mudel lähtuvalt e-veoselehe elutsüklist
eesmärgiga hõlmata nii arenduse kui võimaliku toetuse taotlemisega seotud tegevusi. Analüüsi eesmärgiks on
anda sisend ning teha soovitused e-veoselehe kasutuselevõtuks vajalikest tegevuste ja muudatuste kohta e-
veoselehe teenustes selleks, et pakkuda funktsionaalseid lahendusi ja veoettevõtetes selleks, et üle e-veoselehe
kasutusele arvestades logistika valdkonna infovahetusele ja digitaliseerimisele kehtivaid ja kehtestatavaid
nõudeid.
Analüüsi eesmärgi täitmiseks viidi läbi erinevad tegevused, et arendada välja toetusmeetme jaoks sobilik
ettevõtte eneseanalüüsi küsimustik koos teekaardiga, teha kohandatud ülevaade siseriikliku ja rahvusvahelise
e-veoselehe elutsüklist andmaks sisendit arendustegevuste koostamiseks. Kuna toetusmeetme tegevuste
kavandamiseks on vajalik välja töötada parim, tõhusaim ning kuluefektiivseim arendusmudel, mis on abiks
arenduste, tegevuste, aja mahu ning arenduskulude väljaselgitamiseks, siis koostati ja tehti ettepanekud
tegevuste kohta, mida on vajalik maantee kaubaveol e-veoselehe rakendamiseks ja pädevatele asutustele
andmete jagamiseks teha e-veoselehe teenusepakkujatel (teenuse arendusmudel) ning mida veoettevõtetel
(teenuse kasutuselevõtu arendusmudel).
Analüüs koosneb viiest põhiosast ning lisadest. Esimene osa käsitleb ettevõtetes e-veoselehe arendusele või
kasutuselevõtuks läbiviidava digiauditi ja teekaardi olemust, eesmärki ning soovitusi rakendusüksusele meetme
elluviimiseks. Teine osa käsitleb e-veoselehe rakendamise protsessi ja e-veoselehe elutsüklit, et anda detailsem
ülevaade teenuste funktsionaalsusest. Kolmas osa käsitleb lähemalt tegevusi, mida saab ja peaks e-veoselehe
teenusepakkuja loodava toetusmeetme raames teostama ning neljas osa tegevusi, mida saab ja peaks sama
meetme raames teha veoettevõte e-veoselehe kasutuselevõtuks. Samuti sisaldavad kolmas ja neljas osa
taustainformatsiooni arenduste ja liidestuste jaoks. Viies osa teeb ülevaate kummagi Tegevuse
arendusmudelitest ja e-veoselehele kasutuselevõtu stsenaariumitest.
Lisad 1 ja 2 sisaldavad soovituslikke digiauditi ja teekaardi küsimustikke nii hetkeolukorra kui tuleviku olukorra
osas ning teekaardi blanketti; Lisa 3 mõlema Tegevuse teekaardi näidiseid. Lisa 4 toob välja ettevõtetega
läbiviidud intervjuude küsimused. Lisa 5 teeb ülevaate e-veoselehe teenusepakkujate toote hetkeseisust
nendega läbiviidud intervjuu lühivastustest ning Lisa 6 veoettevõtetega läbiviidud intervjuude kokkuvõtetest.
Lisa 7 sisaldab veoettevõtete kasutajalugusid (use-case’e) e-veoselehele üleminekuks. Lisad 8 ja 9 tutvustavad
analüüsi meeskonda ja analüüsi teostanud ettevõtet. Lisa 10 sisaldab töös kasutatud jooniseid.
1
eFTI määrus, määrus (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveoteabe kohta,: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020R1056&from=EN
lk 5 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
MÕISTED JA LÜHENDID
Planeeritava meetme mõisted
Mõlemad planeeritava meetme tegevussuunad toetavad digitaalsete dokumentide rakendamist
maanteevedudel ning selleks vajalike teenuste arendust ja kasutajaskonna loomist.
Tegevus 1 - e-veoselehe teenuseplatvormide väljatöötamine. Toetust planeeritakse eraldada e-veoselehe
teenuse või eFTI teenuseosutaja teenuste osutamiseks vajaliku IT-platvormi arenduse teekaardi koostamiseks,
rakenduste arendustegevusteks, et parandada teenusepakkujate võimalusi ja toote funktsionaalsust.
Toetatavad tegevused hõlmavad tootearenduse tegevuskava, tehniliste ja funktsionaalsete nõuete analüüsi ja
kirjeldust, rakendusi, ühenduvuse arendamist ja programmeerimist, teenuse juurutust ja kasutuselevõttu.
Seejuures on Tegevus 1 raames vajalik teostada nii teekaardi koostamise kui IT-arendustegevused.
e-veoselehe teenuse arenduse teekaart - Tegevus 1 raames tehtav analüüs, arendusplaan ja valmiv teekaart
teenuse ja teenuse platvormi arendamiseks.
Tegevus 2 - veoettevõtete üleviimine e-veoselehe kasutusele. Toetus hõlmab digitaliseerimise tegevuskava ja
teekaardi koostamist, tegevusi kõigi praeguste dokumendivoogude ülekandmiseks digitaalseks
andmevahetuseks e-veoselehe andmevahetusringis ning töötajate ja juhtide ümberõpet seniste
paberdokumentide kasutamise asemel digitaalsete lahenduste kasutamisele. Seejuures on Tegevus 2 raames
vajalik teostada nii teekaardi koostamise kui IT-arendustegevused.
Veoettevõtte e-veoselehe kasutuselevõtu teekaart - Tegevus 2 veoettevõttes tehtav analüüs, arendusplaan ja
valmiv teekaart e-veoselehe teenuse kasutuselevõtuks.
Maanteetranspordi mõisted
veoettevõte - vedusid teostav transpordiettevõte
veo tellija - veo tellinud ettevõte, kes on veo lepingu osapool ning kellel on veo vastutuses roll.
veoseleht - veo saatedokument, mis kinnitab veolepingut ja on tõendiks kaupade üleandmise ja vastuvõtmise
kohta. Veoleht, veo saatekiri, veo saateleht on terminitena kasutusel sünonüümidena. Antud töös kasutatakse
terminit veoseleht korraga ühe terminina nii siseriiklike kui rahvusvaheliste veokirjade kohta. Veoselehena
käsitletakse antud töös nii Autoveoseaduse2 järgset saatedokumenti, CMR konventsiooni3-järgset CMR-
saatelehte ehk veokirja, Võlaõigusseaduse4 järgset terminit veokiri.
e-veoseleht - digitaliseeritud veoseleht, siseriiklik ja rahvusvaheline digitaalne, e-veoselehe teenuse ja platvormi
abil koostatav andmekogum, mis vastab veokirjale ja veoselehele seatud nõuetele. Käesolevas töös kasutatakse
ühend-terminit e-veoseleht nii siseriiklike kui rahvusvaheliste veoselehtede ning veokirjade kohta.
CMR - rahvusvahelise veo veoseleht ehk veokiri. Veo tellija ja vedaja vahel eksisteeriva veolepingu väljendus ja
kinnitus koos kokku lepitud väljadel info esitamisega). CMR veokirja ehk veoselehega kinnitatakse veolepingut
ning see on ühtlasi tõendiks kaupade üleandmise ja vastuvõtmise kohta. CMR veokiri, CMR saateleht ja CMR
veoseleht on kasutatavad sünonüümidena. CMR veoseleheks saab lugeda dokumenti, mis vastab CMR
konventsioonile. CMR konventsioonist tulenevalt märgitakse CMR-ile ära kolm osapoolt: saatja, vedaja ja saaja
(consignor, carrier, consignee). CMR ja eCMR kui veolepingu otsesed, juriidiliselt sätestatud osapooli on samas
kaks - veotellija ja vedaja. Rahvusvahelistest kaubanduskokkulepetest5 tulenevalt ei ole osadel juhtudel vaja
CMR allkirjastada, samuti võib osadel juhtudel saatja olla tegelik vastuvõtja. CMR ja eCMR koostatakse juhendi
järgi autojuhi poolt, kuid tegelikkuses valmistatakse tavaliselt ette veoahela teiste osapoolte (nt kauba saatja)
poolt. CMR ja eCMR loetakse ametlikuks dokumendiks peale vedaja kinnitust kauba veoks vastuvõtmise kohta.
eCMR - eCMR on CMR-i digitaalne vorm, antud töö mõistes rahvusvaheliste vedude e-veoseleht, millele
rakenduvad kõik CMRile kehtivad nõuded. vt ka “CMR”.
2
Autoveoseadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/111012018001?leiaKehtiv
3
CMR konventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/13037042
4
Võlaõigusseadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/961235?leiaKehtiv
5
International Chamber of Commerce (ICC), https://iccwbo.org/resources-for-business/incoterms-rules/incoterms-2020/
lk 6 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
e-veoselehe kasutuselevõtuga seotud lühendid ja mõisted
API - application programming interface - liidestus ja selle kirjeldus
EDI - electronic data interchange - elektrooniline andmevahetus
ERP - enterprise resource planning - ettevõtte ressursiplaneerimise tarkvara, majandustarkvara
TMS - transport management system - transpordiplaneerimise tarkvara või -süsteem
elektrooniline kaubaveoteave - eFTI määruse termin elektroonilise ehk digitaalse kaubaveo info, sh e-
veoselehede jm kohta.
eFTI määrus- elektroonilise kaubaveoteabe määrus (Electronic Freight Transport Information)6
eFTI platvorm - elektroonilise kaubaveoteabe andmevahetusplatvorm
e-veoselehe teenusepakkuja - termin, mis väljendab siseriikliku e-veoselehe teenuse pakkujat kui ka eFTI
teenuseosutajat ühes terminis. Käesolevas töös kasutatakse üldmõistena ka eFTI teenuseosutaja tegevuste
väljendamiseks. vt ka eFTI teenuseosutaja.
eFTI teenuseosutaja - eFTI määruse mõistes elektroonilise kaubaveoteabe vahetamist võimaldav ja eFTI
platvormi arendav ning haldav ettevõte. Käesolevas töös kasutatakse e-veoselehe/eCMR teenusepakkuja
mõistet, mis sisaldab ka eFTI teenuseosutaja mõistet.
pädevad asutused - Kontrolli teostavad avaliku sektori asutused, st vedude, veokite, juhtide ja veoettevõtete
kohta informatsiooni vajavad riiklikud järelevalveasutused.
juurdepääsupunkt - access point - mis võimaldab andmete ligipääsu ja päringute vahendamist. Käesolevas töös
ühendterminiks nii ühise (common access point (CAP)) kui riikliku (national access point (NAP)) väljendamisel.
CAP - common access point - ühine juurdepääsupunkt
NAP - national access point -riiklik juurdepääsupunkt
allkirjastamine - allkirjastamine või digitaalallkirjastamine. Seejuures, e-veoselehele ei pea olema antud
digiallkiri, vaid andmepakett veose kohta võib olla saadaval e-veoselehe teenuseplatvormi-sisese digitaalse
kinnitusega valiidsete andmete olemasolu kohta.
riiklik ja rahvusvaheline e-veoselehe/eCMR indeks ja indeksregister - indeks ja rakendus rahvusvahelise
piiriülese e-veoselehe/eCMR andmete kättesaadavaks tegemiseks, piiriülene e-veoselehe/eCMR ligipääsu ja
päringute vahendamise lahendus (vt ka DIGINNO-Proto projekti tulemusi7).
e-veoselehe metadata - e-veoselehe publitseerimisel ehk indekseerimisel kasutatav andmekomplekt e-
veoselehe kohta. Andmekomplekt sisaldab auto numbrit, treileri numbrit, linki (URL/URI e-veoselehe andmete
asukohale teenusepakkuja platvormile, märget, kui tegemist on ohtliku kaubaga ning viide ADR dokumendile
URL/URI - veebilink, struktureeritud viide dokumendi veebiasukohale. Link ei peaks olla vabalt ligipääsetav..
uID - Unique ID - dokumendi või andmekomplekti kordumatu ID ehk viitenumber
use-case - kasutusjuht
6
eFTI määrus, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020R1056&from=EN
7
Diginno-PROTO projekt (2020) https://www.diginnobsr.eu/diginno-proto
lk 7 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
METOODIKA
Töö koostamisel rakendati kombineeritud uurimismeetodit, mis ühendas dokumendianalüüsi, kvantitatiivsed ja
kvalitatiivsed meetodid, lisaks rakendati protsesside kaardistuse ja analüüsi meetodeid koos analüüsi- ja
modelleerimistarkvara kasutusega. Igas projekti osas konsulteeriti vahetute osapooltega, keda, kas analüüs,
projekti tulemuste rakendamine või muutus veoselehtede kasutuse protsessis mõjutab, sh. veoettevõtted, e-
teenuste osutajad, tarkvara arendajad ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Ettevõtluse
Arendamise Sihtasutuse (EAS) esindajad.
Dokumendianalüüs keskendus Eesti-siseste ja rahvusvaheliste e-veoselehtede (sh. eeskätt eCMR-i) ning
nendega seotud protsessidele, mis on vajalik eFTI kontekstis. Ettevõtete digivõimekuse hindamise ja e-teenuste
arendusvajaduste teekaardi nõuete hindamine viidi läbi kahes osas: olemasolevate toetusmeetmete
dokumentatsiooni ning neist välja jäävate erinõuete analüüsina. Andmete ja informatsiooni kogumiseks ja
tagasisidestamiseks kasutati erinevaid info- ning andmete kogumise ja analüüsimeetodeid, sh küsitlust,
intervjuusid, fookusgrupi intervjuusid ning juba kogutud andmete pinnalt teostatud järelduste tagasisidestamist.
Dokumentide näidiste koostamiseks võeti aluseks ka olemasolev EAS teekaardi dokumendivorm, mida
kohandati täiendavate nõuetega luues kavandatava toetusmeetme sihtgrupile mõeldud spetsiaalse
eneseanalüüsi ja teekaardi. Töö tulemusena esitati soovitused ja protsessi kirjeldus, kuidas võiks kavandada ja
ellu viia ettevõtetes läbiviidavat digiauditit (nii Tegevus 1 kui Tegevus 2 puhul) ning koostada teekaarti. Töö
käigus koostati ka auditi juhendi ettepanek ning esitati ka vastavad näidised. Digiaudit lähtub eesmärgist
hinnata, kuidas hoida kokku ettevõtte kulutusi ning tuua välja kasu, mida paberivaba logistika juurutamine
valdkonna ettevõtetele pakuks.
e-veoselehe protsessi kirjeldamiseks viidi läbi e-veoselehe/eCMR protsesside kaardistus, mille tulemusena
koostati tarneahela mudel tuginedes hetkel kehtivatele siseriiklikele õigusaktidele arvestades eFTI määrusest
tulenevaid nõudeid liikmesriikidele ja teenuse osutajatele. Protsessianalüüsi puhul kasutati väärtusahela
kaardistuse metoodikat, mis visualiseeriti äriprotsesside modelleerimistarkvaraga ARIS. e-veoselehe elutsükli
jaotuslik kontseptsioon ja joonised on osa teadusarendustöö projektist “Cross-border transport information and
eCMR: interoperability through indexing”, joonised on kohandatud käesoleva töö vajadusest lähtuvalt.
Tegevuse 1 puhul kirjeldati ja koostati e-veoselehe teenust pakkuvate ettevõtjate teenuste protsessi mudel.
Sellest mudelist nähtub, millised eeldused peaksid olema täidetud ning milliseid arendusi on vaja teha, et
ettevõte oleks võimeline toimima e-veoselehe teenuse pakkujana vastavalt eFTI määrusele, sh. ühilduma
rahvusvahelise e-veoselehe andmevahetusteenuse või riikliku juurdepääsupunktiga (CAP/NAP). e-veoselehe
teenusepakkujate, sh. eFTI teenuseosutajate arendusvajadustega. Kaardistati ja kirjeldati, millised arendused on
vaja läbi viia ning milline on nende ajaline maht, et e-veoselehe teenusepakkuja vastaks tulevikus eFTI
regulatsiooni nõuetele, arenduseks vajalike tegevuste elluviimise järjekorra ja hinnangulise ajalise mahu
kirjeldus, prognoositi, milline oleks arenduskulude hinnanguline ajaline maht erinevate vajalike tegevuste lõikes,
millised on arendustööde mahu ning maksumuse hinnangud tegevuste lõikes.
Tegevus 2 puhul ehk veoettevõtte e-veoselehe kasutuselevõtuks (Tegevus 2) vajalike tegevuste ja arenduste
prognoosimiseks viidi läbi lühi-intervjuud ning koos ekspertrühma valideerimisega. Kaardistati ettevõtjate
olemasolevad võimalused ja enim kasutatavad tarkvaralahendused, kirjeldati juhtumianalüüsid veoettevõtte
hetkeolukorra tuvastamiseks, et planeeritavad arendused ja tulevikuvaade toetaks eesmärki ettevõtete
halduskoormuse vähendamiseks. Kirjeldati veoettevõtete poolt e-veoselehtede kasutuselevõtuks vajalikud
arendused, selgitati välja, milliseid arendusi on vaja teha ja millises mahus, et veoettevõtted saaksid liidestatud
e-veoselehe teenusega. Kirjeldati vajalikud tegevused tegevusprotsesside muutmiseks, arenduste
realiseerimiseks, nende elluviimise järjekord ning hinnanguline aeg, koostati arenduskulude prognoos erinevate
vajalike tegevuste lõikes ning prognoositi, arenduskulude eeldatava maksumuse prognoos.
Vastavalt kaardistatud tegevustele loodi visuaalne e-veoselehe arendusmudelid koos selgitustega Tegevuse 1
ja Tegevus 2 elluviimiseks.
lk 8 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
I OSA - DIGIAUDITI PROTSESSI KIRJELDUS
I osa kajastab nii e-veoselehe teenusepakkuja ja kui veoettevõtte digiauditi protsessi e-veoselehe teenuse
arendamisel või kasutusele võtul.
Töö tulemusena tehakse ettepanekud ettevõttes läbiviidava digianalüüsi ehk digiaauditi struktuurile.
Digiauditi eesmärk on kaardistada e-veoselehe teenuse protsess ja veoettevõtte tegevusprotsess e-veoselehe
elutsükli kontekstis, et hinnata võimalusi, kuidas saavutada paremat tegevus- ja kuluefektiivsust läbi e-
veoselehele üleminekuga seotud infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtu. Digiaudit võimaldab
struktureerida, millised tegevused peaks ettevõte üle vaatama ja millised sisemised strukturaalsed muudatused
tuleks võimalikult suure digitaliseerituse saavutamiseks läbi viia.
Digiauditi üheks lähtekohaks on, et e-veoselehe teenuse arendusel peab teenusepakkuja arvestama
juurdepääsupunktide ja rahvusvaheliste e-veoselehe (andmevahetusteenuste (CAP/NAP/indeksregister vms)
kaudu riigiga info vahetamise kohustusega ning veoettevõtete asjaoluga, et ta peab võimalikult vara
teadvustama, milline e-veoselehe teenus on kõige kõrgema funktsionaalsusega nii liidestuste kui ka eFTI nõuete
kontekstis.
Digiauditi dokument on toodud näitena analüüsi Lisa 1 ja Lisa 2.
1.1. DOKUMENDIANALÜÜS DIGIAUDITI LÄBIVIIMISE ETTEVALMISTUSEKS JA
TEEKAARDI KOOSTAMISEKS
Saamaks sisendit meetme arendusse, vaadeldi mitmeid erinevaid juba olemasolevaid meetmeid. Arvesse võeti
“Tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise meetme määruses”8 ning “Digitaliseerimise teekaardi
toetamise tingimused ja kord”9 sätestatud nõuded, lisaks valdkonna muudest õigusaktidest ja regulatsioonidest
tulenevad nõuded. Nimetatud määrus ja rakendatud kord on eesmärkidelt ja sisult üsna sarnased kavandatavale
meetmele ning seovad seeläbi töötus- ja transpordisektori ühtseks tarneahelaks.
Antud meetmed on aidanud Eestis tööstussektori efektiivsust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet suurendada.
Lisaks on ettevõtetel läbi nende meetmete tekkinud juba teatud kogemus ning samuti saadud tagasiside aitab
uue meetme rakendamisel vältida varem tehtud vigu.
Digitaliseerimise teekaardi meede ja Innovatsiooniosaku toetus
Vahendiks ja lähtekohaks logistika protsesside digitaliseerimise teekaardi väljatöötamisel on EAS juba
rakendatud Tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise meede10 ning sellega seotud Digitaliseerimise
teekaardi toetusmeede11 koos teekaardi koostamise juhistega. Kesksel kohal on teekaardi toetusmeetme
juhised12 toetuse taotlemiseks ning hea tava13, mis kirjeldab teekaardi koostamise protsessi ning metoodikat.
Digitaliseerimise teekaardi toetuse eesmärk on tõsta ettevõtjate digitaliseerimise alast teadlikkust, ühtse
metoodika alusel võimaldada ettevõttel ülevaate saamist hetkeolukorrast ning motiveerida digitaliseerimise
teekaardi koostamist. Ühtse metoodika, näidiste ja hea tava alusel koostatav digitaliseerimise teekaart sisaldab
olemasolevate protsesside, vajalike tegevuste, investeeringute mahu, tasuvuse ja ajakava informatsiooni.
Teekaart saab ettevõtte strateegiliseks dokumendiks.
Abikõlblikeks tegevusteks on digitaliseerimise teekaardi koostamine ning IT arenduste tellimine ja teostamine,
seejuures on toetuse saamise eelduseks mõlemate tegevuste teostamine.
Toetuse pakkumise tulemuseks on digitaliseerimis-alase teadlikkuse kasv ning üleüldise digitaliseerituse kasv e-
veoselehe kasutuses ja rakendamises. Teekaartide kooste ja rakendamise eesmärk on suurendada ettevõtete
8
Tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise meetme määrus https://www.riigiteataja.ee/akt/112092018004?leiaKehtiv
9
Digitaliseerimise teekaardi toetamise tingimuste ja kord https://www.riigiteataja.ee/akt/126012021012)
10
Tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise meetme määrus https://www.riigiteataja.ee/akt/112092018004?leiaKehtiv
11
Digitaliseerimise teekaardi toetamise tingimuste ja kord https://www.riigiteataja.ee/akt/126012021012)
12
Digitaliseerimise teekaardi toetus, https://www.eas.ee/teenus/digiteekaart/
13
Digitaliseerimie teekaardi hea tava, EAS, https://www.eas.ee/heatava
lk 9 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
võimekust erinevate meetodite abil lisada oma toodetele ja teenustele lisandväärtust ning logistika ja kaubaveo
laiemat majanduslikku efektiivsust.
Digiaudit peab sisaldama kõiki antud tegevusi:
1. Ülevaade ettevõtte ärimudelist, tootmise või teenuse osutamise protsessidest ning tarneahelast.
2. Analüüs, milliseid tootmise või teenuse osutamise ja tarneahela protsesside kitsaskohti saaks lahendada
digitaliseerimise abil.
3. Punktis 2 välja toodud kitsaskohtade lahenduste tasuvusaeg ja mõju ettevõtte ärimudelile ning
majandustulemustele.
4. Vähemalt ühe lahenduse jaoks arendamise või väljatöötamise lähteülesanne.
Antud struktuur on ka sobilik veondus- ja logistikaettevõtete valdkondliku digiauditi jaoks.
EAS innovatsiooniosaku toetus14 on oma eesmärgilt ja protseduuridelt samuti üheks võrreldavaks meetmeks,
mille parimaid praktikaid arvesse võtta.
DIGINNO ettevõtte digiküpsuse hindamise test
Digivõimekuse eneseanalüüsi koostamise ühe lähtedokumendina vaadeldi võimalusi kasutada digiauditi
koostamiseks DIGINNO projekti15 raames koostatud ettevõtte digiküpsuse hindamise testi16. Küsimustikule
vastamine aitab ettevõttel hinnata enda digitaalsest seisukorda ja mõelda läbi oma ettevõtte kõikide protsesside
toimimine. Antud testi küsimuste ülesehitus on hea näide, kuidas aidata ettevõttel teekaardi lähteolukorras
esmast vajadust hinnata.
VAJADUS. Koostada logistika valdkonna digitaliseerimiseks sarnane küsimustik, erinevusega, et koheselt oleks
võimalik lisada mõned kommentaarid ning et küsimustik koos vastustega oleks võimalik salvestada.
JÄRELDUSED. Digiküpsuse test on hea abivahend töö alustamisel ja digitaliseerimise vajaduse mõistmisel.
Antud töö raames loodi Digiküpsuse testi alusel digiauditi eneseanalüüsi osasse küsimuste blokk.
1.2. JUHISED JA SOOVITUSED DIGIAUDITI TEOSTAMISEKS JA TEEKAARDI
KOOSTAMISEKS
Digiauditi teostamiseks tuleb esmalt hinnata ettevõttel olemasolevaid protsesse ja nende digitaliseerituse taset.
See aitab ettevõttel mõista, millised parenduskohad on võimalikud ning annab juhised vajaminevate lahenduste
otsimiseks. Digitaliseerimise teekaardi koostamisega antakse hinnang digitaliseerimise mõjule, eesmärkide
saavutamiseks vajalikele investeeringutele, nende tasuvusele ja ajakavale.
Digiaudit ja digitaliseerimise teekaart peab sisaldama ülevaadet e-veoselehega seotud protsessidest, nende
digitaliseerimise väljavaatest ning kasutatavatest, arendatavatest ja kasutusele võetavatest välistest
liidestustest. Välja peavad olema toodud nende kitsaskohad ning milliseid protsessi või tarneahela kitsaskohti
saab lahendada tarkvara ning digitaalsete tehnoloogiate abil. Lisatud peab olema lahenduste seos e-veoselehe
elutsükli protsessidega, teostatavate tööde mõju teostatavate tegevuste ja toimingute efektiivsusele,
maksumus, tasuvusaeg (prognoos) ja mõju ettevõtte majandustulemustele. Vähemalt ühe digitaalse tehnoloogia
rakendusel põhineva lahenduse osas peab olema välja toodud selle arenduse lähteülesanne, kui arendusi on
mitu, siis mitu, vähemalt ühe arenduse koostamine on kohustuslik.
Logistika infovahetuse valdkonna digiauditi koostamiseks lähtutakse juba olemasoleva meetme soovitustest,
kuid valdkonna spetsiifikast tulenevalt rakendatakse e-veoselehe teenusepakkuja või veoettevõtte jaoks
kohandatud teekaarti.
Teekaardi üld-eesmärk. Kaardistus tuleb luua logistika ja transpordi toimingutega seotud informatsiooni ja
dokumentatsiooni andmevahetusprotsessile või äristrateegiale. Välja tuleb tuua, milline on ettevõtte
hetkeolukord (As-Is) ning soovitud tuleviku olukord (To-Be) ning kirjeldada, millises veoga seotud informatsiooni
kogumise, registreerimise, allkirjastamise, vahetamise, järeltegevuste või arhiveerimise faasis saab protsessi
digitaalsete lahenduste kasutuselevõtu abil täiustada. Äristrateegia osas peab olema välja toodud, milliseid
14
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Innovatsiooniosak, https://www.eas.ee/teenus/innovatsiooniosak/ ,
15
Interreg rahastatud Diginno projekt (2017-2020), https://www.diginnobsr.eu/about
16
Ettevõtte digiküpsuse hindamise test: https://www.diginnotool.eu
lk 10 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
tegevusi oleks vaja digitaliseerida ning mis on selle eesmärk. Näiteks lisandväärtuse andmine, suurem efektiivsus
või olemasolevate ressursside tõhusam kasutus ja seeläbi kulude ning inimressursside vähendamine.
Teekaardi ulatus. e-veoselehtede-spetsiifiline digiaudit peab algama ja lõppema protsessidega, mis eelnevad ja
järgnevad e-veoselehe koostamise ja aktiivse elutsükli faasidele ehk käsitlema kogu e-veoselehe elutsüklit.
Teekaart kui ettevõtte võimalus end arendada. Teekaardi koostamise käigus teadvustab ja analüüsib ettevõte
enda hetkeseisu laiemast veoselehe protsessi ahelast tulenevalt - alates informatsiooni kogumise,
registreerimise, allkirjastamise, andmete vahetamise, lehe lõpetamise ja järeltegevuste või arhiveerimiseni,
samuti kontrolltegevustega seotud tegevustest. Teekaart võib keskenduda mõnele neist etappidest, kuid
eeldatavalt lahendab teekaart ning teostatav digitaliseerimine kogu protsessi.
Teekaart kui võimalus ettevõtte protsessianalüüsiks ja digimuudatuse majandusliku tasuvuse arvutamiseks.
Teekaardi ettevalmistamine ja eneseanalüüsi läbimine võimaldab ettevõtte protsesside kirjeldamist, hindamist
ning hetkel kasutusel olevate ressursside (As-Is) ning tulevikus samade tegevuste teostamiseks kuluvate
ressursside (To-Be) hindamiseks ning seega annab teekaardi materjal ettevõttele ette nii protsessikaardi kui
tegevuste ülevaate.
Ettepanekud. Teekaardi ja meetme juures kirjeldatakse ettevõtete abistamiseks näiteid ja olukordi, millises
informatsiooni kogumise, registreerimise, allkirjastamise, vahetamise, järeltegevuste või arhiveerimise faasis
muudatusi läbi viia saaks.
Ettevõtete eripäradest tulenevad soovitused. Teekaardi blankett ja hea tava peaks võimaldama ettevõttel
valida endale sobiv teekaardi eeltäidetud/sobiv struktuur, et see vastaks kõige enam tema tegelikule olukorrale
ning soovitud tulemustele. Võimalusel peaks tegema kättesaadavaks tegevuste komplektide valikud, mis
ettevõtte olukorras lahenduseks sobituvad ning lihtsustama seeläbi ettevõtte-spetsiifiliste taotluste koostamist.
eFTI-spetsiifilised soovitused. Teekaardid, mida peaks koostama teenusepakkuja, kellest võiks tulevikus saada
eFTI teenuseosutaja, aga ka veoettevõte peaksid mõlemad koostama oma teekaardi tulenevalt eFTI määruse
teadaolevatest nõuetest. eFTI-spetsiifilised küsimused ja soovitused peaksid olema teekaardi osa, et
võimaldada ettevõttel juba teadaoleva spetsiifikaga arvestada.
Tehnilised soovitused. Võimaldada ettevõtetel vastata kohandatud küsimustikule ning anda selle kaudu nende
tegevustele hinnang nii, et vastustest saab osa teekaardi dokumendist ja eesmärkidest.
Interaktiivse küsimustiku täitmisega võiksid ka rakenduda osade teekaardi ja võimalusel ka taotluse
lisadokumentide koostamise funktsioonid - ehk kontrollküsimustikule vastamise lõpptulemus vormistuks
ankeediks.
Taotlusvormi soovitused. Taotlusvorm on edasiarendus olemasolevast taotlusest. Samuti peab selle täitmine
olema võimalikult lihtne ning võimalusel eeltäidetud valikutega.
1.3. DIGIAUDITI NING TEEKAARDI PROTSESS KOOS MEETME RAKENDAMISEGA
Digitaliseerimise peamine eesmärk on parandada ettevõtte tulemuslikkuse näitajaid (toote omahind, toote
kvaliteet, toote turule toomise aeg, tellimuse täitmise täpsus), et suuta kaasas käia turu situatsioonide
muutustega. Ettevõtte konkurentsivõime näitajateks on paindlikkus (suutlikkus kiiresti ümber häälestada
klientide nõuetest ja vajadusest tulenevalt), vähendada aega administratiivseteks tegevusteks (minimiseerida
andmete otsimisele kuluvat aega), olla valmis pakkuma erinevaid teenuseid ja neid pidevalt edasi arendama.
Kõike seda aitab saavutada digitaliseerimine.
Digiauditi eesmärgiks on saada ülevaade, millisel määral ja mis eesmärkidel rakendavad ettevõtted erinevaid
digitaal-tehnilisi vahendeid oma e-veoselehe väärtusahela kesksete toimingute teostamisel. Selle saavutamise
tööriistadeks on ettevõtte eneseanalüüsi küsimustik hetkeolukorra ja tulevikuvisiooni kohta ning teekaardi
näidised.
Küsimustikud on koostatud eesmärgiga võimaldada sisendi kogumist taotluse ettevalmistamiseks, teekaardi
ettevalmistamiseks, arendusplaani koostamiseks ning tehtavate arenduste mõju hindamiseks.
lk 11 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
E-veoselehe teenusepakkuja peab kavandatavate arenduste teekaardi täitma maksimaalses ulatuses juba enne
taotlust. Teekaardi koostamist jätkatakse projekti jooksul ja see saab valmis projekti käigus. Toetuse taotlemisel
on vajalik arendusplaani olemasolu.
Veoettevõte ja teenusepakkuja peab digiauditi koostama maksimaalses ulatuses ehk nn “sinine” ja “kollane”
osa, “roheline osa” koostatakse üldvõtmes, et koostada arendusplaan. Plaani “roheline” osa täidetakse
maksimaalses ulatuses ning teekaardid koostatakse projekti käigus.
Digitaliseerimise teekaart on sihtotstarbeliste tegevuste kogum ajalises järjestuses eesmärgiga tõsta ettevõtte
konkurentsivõimet ja parandada tulemuslikkust läbi kindlaksmääratud digitaalsete lahenduste kasutamise kas
individuaalselt (ettevõttesiseselt) või koostöös (võrgustunud) teiste ettevõtetega.
Tabel 1. Ettepanek: meetme etapid
Etapp 1 Etapp 2 Etapp 3 Etapp 4 Etapp 5 Etapp 6
Eneseanalüüs Eneseanalüüsi Taotluse Teekaardi ja Teekaardi Aruanne
(sinine, kollane, roheline täiendus/ põhjalikum koostamine, digiauditi valmimine,
osa esmane täitmine)
täitmine rahastuse koostamine jätkutegevuste
(sinine, kollane, roheline osa kinnitamine kaardistus
Eelnõustamine koos detailsete andmetega)
(ainult Tegevus 1
puhul) Hinnapakkumised Arendustööde Arendustööde
teekaardi ja digiauditi teostamine valmimine
nõustamisele
Hinnapakkumised IT
arendustöödele
Ettepanekud meetme rakendamise protsessiks erinevad kahe Tegevuse puhul selle poolest, et Tegevus 1 puhul
(e-veoselehe teenusepakkuja taotluse puhul) tuleb taotlejal läbida ka eelnõustamine.
Joonis 1. Ettepanek: meetme rakendamise protsess (Tegevus 1)
Tegevus 2 puhul kohustuslikku eelnõustamist ei toimu ning protsess on järgmine:
Joonis 2. Ettepanek: meetme rakendamise protsess (Tegevus 2)
lk 12 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
Tabel 2. Meetme kontekstis koostatav ettevõtte ja teenuste (kasutuse) eneseanalüüs ja teekaart
Teenusepakkujate dokumentatsioon: Veoettevõtte dokumentatsioon:
I osa- täita eelhindamiseks ja taotlemisel I osa- täita taotlemisel
- ülevaade taotleja seisust - ülevaade taotleja seisust
- tänased toote funktsionaalsused - teenuse osutamise struktuur
- tänased tarkvarad - tänased tarkvarad
- funktsionaalsus protsesside lõikes - protsessid
- digiootus - digiootus
- projekti käigus tehtavad tegevused - projekti käigus tehtavad tegevused
II osa - täita taotlemiseks ja täiendada projekti II osa - täita projekti eel ja täiendada projekti käigus,
käigus, aluseks projektiplaanile aluseks projekti plaanile
- oma protsesside lähem analüüs - oma protsesside lähem analüüs
- kasud - kasud
- tegevused - tegevused
Lõplik teekaart - I ja II osa koos lõplik teekaart - I ja II osa koos
- probleemid ning nende lahendused, mida - probleemid ning nende lahendused, mida
teostatakse projekti käigus teostatakse projekti käigus
- probleemid ja lahendused, mida teostatakse - probleemid ja lahendused, mida teostatakse
väljaspool projekti väljaspool projekti
- probleemid ja lahendused, mis teostatakse - probleemid ja lahendused, mis teostatakse
peale projekti lõppemist, jätkutegevused peale projekti lõppemist, jätkutegevused
Järgnevalt (Tabel 3) on välja toodud täpsustatud meetme tegevused ning ettepanekud meetme rakendamiseks
Tegevus 1 ja Tegevus 2 puhul.
Tabel 3. Täpsustatud meetme tegevused
Tegevus 1 Tegevus 2
e-VEOSELEHE TEENUSEPAKKUJA VEOETTEVÕTE
1 Ettevalmistus ● Ettevõte täidab digiauditi ● Ettevõte täidab digiauditi
enesehindamise küsimustiku enesehindamise küsimustiku
(hetkeolukorra kaardistuse) ning saab (hetkeolukorra kaardistuse) ning saab
vastuseks hinnangu võrdluses vastuseks hinnangu võrdluses
rahvusvaheliste keskmiste rahvusvaheliste keskmiste
tingimustega. tingimustega
2 Eelnõustamine ● Eelnõustamine ● Kohustusliku eelnõustamist ei ole
3 Enesehinnangu ● Enesehinnangu küsimustiku koostamine ● Enesehinnangu küsimustiku
küsimustiku mõlema ja täpsustamine koostamine ja täpsustamine
osa koostamine
4 Arendusvajaduse ● e-veoselehe elutsükli etappide ja selle ● e-veoselehe teenuse väljavalimine,
otsustamine alamosade lõikes liidestuste tellimine
5 Hinnapakkumised ● Hinnapakkumise küsib teekaarti ● Hinnapakkumise küsib teekaarti
teekaardi koostav ja arendust sooviv ettevõte koostav ja arendust sooviv ettevõte
koostamiseks digiauditi ja teekaardi koostamise digiauditi ja teekaardi koostamise
nõustamist pakkuvalt ettevõttelt nõustamist pakkuvalt ettevõttelt
● Digiauditi koostamist või selle ● Digiauditi koostamist või selle
konsultatsiooni pakkuv ettevõte esitab konsultatsiooni pakkuv ettevõte esitab
hinnapakkumise hinnapakkumise
6 Hinnapakkumised ja ● Hinnapakkumised teekaardi koostamise ● Hinnapakkumised teekaardi
eelarve prognoos nõustamiseks koostamise nõustamiseks
arendusteks ja ● Hinnapakkumised arendusteks ● Hinnapakkumised arendusteks
liidestuste tööde
teostamiseks
lk 13 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
7 Arenduste töökava ● Funktsionaalsuste arendusplaani ● Liidestuste aja- ja tööplaani
koostamine koostamine koostamine
8 Majanduskasu, mõjude ● Majanduskasu hindamine, muutunud ja ● Majanduskasu hindamine, muutunud
ja -tasuvuse täiendatud funktsionaalsusest lisanduva protsessidest tekkiva säästu prognoos
arvutamine toote lisandväärtuse hindamine. toetava materjali abil.
● Arendusega kaasneva investeeringu ● Arendusega kaasneva investeeringu
tasuvuse prognoosimine. tasuvuse prognoosimine.
9 Taotlus ● Digiauditit ja IT arendust sooviv ● Digiauditit ja IT arendust sooviv
rakendusüksusele ettevõte pöördub rakendusüksuse ettevõte pöördub rakendusüksuse
poole taotlusega saada toetust poole taotlusega saada toetust
digiauditi ja IT arenduse läbiviimiseks.
digiauditi ja IT arenduse läbiviimiseks.
● Taotlus esitatakse rakendusüksuse e-
● Taotlus esitatakse rakendusüksuse e- teeninduses
teeninduses. ● Taotlusega esitatakse lisaks muule
● Taotlusega esitatakse lisaks muule nõutud infole ka saadud
nõutud infole ka saadud hinnapakkumine
hinnapakkumine.
10 Rakendusüksus ● Otsustatakse taotluse rahuldamine või ● Otsustatakse taotluse rahuldamine või
menetleb taotlust mitterahuldamine mitterahuldamine
11 Digiauditi läbiviimine ● Digiauditi läbiviimine laiendatud mahus ● Digiauditi läbiviimine laiendatud mahus
ja teekaardi ● Digiaudit peab olema läbiviidud projekti ● Digiaudit peab olema läbiviidud
koostamine abikõlblikkuse perioodil. projekti abikõlblikkuse perioodil.
● Teekaardi lõplik koostamine ● Teekaardi lõplik koostamine
11 IT arendustööde ● Arenduste tellimine, teostamine, ● Arenduste tellimine, teostamine,
läbiviimine läbiviimine on ettevõtte ja läbiviimine on ettevõtte ja
arenduspartneri kahepoolne tegevus arenduspartneri kahepoolne tegevus
ning rakendusüksus sellesse ei sekku. ning rakendusüksus sellesse ei sekku.
● Arendus, juurutus ja testimine peab ● Arendus, juurutus ja testimine peab
olema valitud tegevuste osas läbi viidud olema valitud tegevuste osas läbi
projekti abikõlblikkuse perioodil. viidud projekti abikõlblikkuse perioodil.
12 Digiauditi ja teekaardi ● Ettevõte esitab rakendusüksusele ● Ettevõte esitab rakendusüksusele
(raporti) esitamine digiauditi koos teekaardiga. digiauditi koos teekaardiga.
rakendusüksusele ● Kulud digiauditile peavad olema tasutud ● Kulud digiauditile peavad olema
toetuse saajale kuuluvalt pangakontolt. tasutud toetuse saajale kuuluvalt
pangakontolt.
13 Teostatud arenduste ● Ettevõte esitab rakendusüksusele ● Ettevõte esitab rakendusüksusele
aruande esitamine aruande teostatud arendustööde ning aruande teostatud arendustööde ning
arendatud funktsionaalsuste kohta. arendatud funktsionaalsuste kohta.
● Kulud arendustele peavad olema ● Kulud arendustele peavad olema
tasutud toetuse saajale kuuluvalt tasutud toetuse saajale kuuluvalt
pangakontolt. pangakontolt.
14 Tööde aruande ● Rakendusüksus kontrollib raportite ja ● Rakendusüksus kontrollib raportite ja
kinnitamine aruannete vastavust nõuetele. aruannete vastavust nõuetele.
● Vajadusel kaasatakse eksperte valminud
● Vajadusel kaasatakse eksperte
dokumentatsiooni ja arenduste valminud dokumentatsiooni ja
kvaliteedi hindamiseks. arenduste kvaliteedi hindamiseks.
15 Toetuse ● Vastavuse korral maksab ● Vastavuse korral maksab
väljamaksmine rakendusüksus ettevõttele välja rakendusüksus ettevõttele välja
toetuse. toetuse.
lk 14 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
1.4. JUHISED DIGIAUDITI LÄBIVIIMISEKS
Digiauditi eesmärgiks on saada ülevaade, millisel määral ja mis eesmärkidel rakendavad ettevõtted erinevaid
digitaal-tehnilisi vahendeid oma e-veoselehe väärtusahela kesksete toimingute teostamisel. Täpsustatud
juhised ehk hea tava sisend lähtub digiauditi osas Digidiagnostika Heast Tavast ning arenduste osas
Digitaliseerimise meetme juhenditest.
Digiaudit pakub maanteetranspordiettevõtetele ja transporditeenust pakkuvatele ja/või veoteenust tellivatele
ettevõtetele võimalust minna üle e-veoselehe kasutusele, kaardistades selleks oma transpordiprotsessis
kasutatavad tarkvaralahendused, partnerite digilahendused ning võimalused e-veoselehe elutsükli erinevate
etappidega seotud protsesside terviklikuks digitaliseerimiseks.
Rakendusüksus toetab rahaliselt digiauditit ning valitud arendustegevusi: Tegevus 1 puhul e-veoselehe
teenuste arendust ning Tegevus 2 puhul liidestuste ja e-veoselehe kasutuselevõttu toetuse määruse alusel.
Meetme vahendite toel toimub digitaliseerimise tasemele hinnangu andmine ja sellega seotud arengu
võimaluste arengukohtade kaardistamine, e-veoselehe elutsükli etappide kontekstis tehtavate arenduste välja
valimine ning konkreetsete lahenduste väljatöötamine.
Digiauditi eesmärkideks on:
● Anda hinnang ettevõttes protsesside toimivusele, kasutatavatele lahendustele ning digitaliseeritusele
tasemele.
● Koostada teekaart, mis sisaldab:
○ digitaliseerimise parendustegevusi;
○ tegevuste soovituslikku ajakava;
○ prognoosi tegevuste maksumusele, tasuvusajale ja mõjule.
Edukaks digiauditi läbiviimiseks on väga oluline ettevõtte ja analüüsi läbiviija (väline või sisemine ekspert)
omavaheline tihe koostöö. Digiauditi õnnestumiseks peavad ettevõtte esindajad panustama aega ja
analüüsimeeskond koosnema oma ala ekspertidest, sh neist, kes on kogemusega just e-veoselehtede ning eFTI
määruse rakendamise valdkonnas.
Digiauditi tulemusena vaadatakse üle kõik veoettevõtte protsessid, sh. e-veoselehe arenduse või
kasutuselevõtuga seotud põhiprotsessid ning antakse ülevaade andmete töötlemise või kasutamisega seotud
kitsaskohtadest ning nende lahendamise viisidest lähtuvalt e-veoselehe elutsüklist ja selle etappidest.
Arenduste teostamise eesmärkideks on Tegevus 1 puhul:
● Tagada e-veoselehe teenuse arendus vastavalt eFTI nõuetele ning võimalikult laia funktsionaalsuste
hulgaga teenuste turuletulek.
Arenduste teostamise eesmärkideks on Tegevus 2 puhul:
● e-veoselehe edukas kasutuselevõtt veoettevõtete poolt
Digiauditi läbiviimine
Digiaudit koosneb eeldatavalt kolmest osast (vastavalt teekaardi näidisele, vt Lisad 1 ja 2):
● enesehinnang ja hetkeolukorra analüüs
● tuleviku hinnang ning eeldatavad muutused, mõjud ja kasu
● teekaart - probleem/hetkeolukord ning lahendus/arendus, mis probleemi adresseerib
Meetme rakendamise lahutamatuks osaks on eneseanalüüs, mis on teenusepakkujate puhul osaks taotluse
ettevalmistusest ja eelnõustamisest, veoettevõtetel taotluse ettevalmistusest.
lk 15 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
Küsimustiku eesmärgiks on toetada ettevõtte ettevalmistust digiauditiks ning teekaardi koostamiseks, mõeldes
läbi oma hetkeseisu ja arenguvõimalused. Samuti aitab küsimustiku läbitöötamine mõista digiauditi tulemuste
põhjal valmivat digitaliseerimise teekaarti ja selle ülesehitust ning aitab täpsemalt sõnastada vajaminevaid ja
tehtavaid IT arendusi ja liidestusi.
Joonis 3. Digiauditi läbiviimine
Kui hetkeolukorrast tuleviku olukorrani on vajalik läbi viia erinevaid tegevusi, siis saab need sõnastada
probleemidena ning seejärel pakkuda välja lahendusvariante. Lahenduste ja arenduste tööplaani nimetatakse -
teenuse arenduse teekaart (Tegevus 1 puhul) või ettevõtte digitaliseerimise teekaart (Tegevus 2 puhul).
Igale probleemile tuleb välja pakkuda lahendus koos teostatavate tegevuste ning eeldatavate
tulemuste/muudatuste prognoosiga. Lahendus sisaldab endas juhist olukorra lahendamiseks, teostatavaid
tegevusi ja selgitust lahenduse toimimisest.
Teekaardi eesmärgiks on süstematiseerida hetkeolukorrast lähtudes ja tuleviku olukorra ootuste saavutamise
valguses probleemid (ehk arengukohad) ja pakkuda nendele probleemidele lahendusvariante (ehk koostada
teekaart).
Probleemide tuvastamisel ja nende lahenduse kirjeldamisel tuleb hinnata probleemi aktuaalsust ja lahenduse
vajaduse prioriteetsust. Samuti eristada teostatavad lahendused kolme gruppi:
● projekti jooksul lahendatavad probleemid ja teostatavad tegevused, mille lahendusi teostatakse toetuse
raames teostatava projekti raames,
● projekti perioodil lahendatavad probleemid ja teostatavad tegevused, mille lahendusi teostatakse
väljaspool teostatavat projekti, kuid projektiga samal ajaperioodil,
● tegevused, mida plaanitakse teostada, kas projekti jätkutegevustena või peale projekti toimumist eraldi.
Probleemide akuutsust võib samuti märgistada valgusfoori põhimõttel:
● Punane. Probleemile on lihtne, kiire ja odav lahendus. Probleemil on ettevõtte toimimisel suur risk, mis
võib iga hetk realiseeruda. Probleemi on võimalik või vajalik lahendada koheselt.
● Kollane. Probleem ei takista otseselt tööd, kuid selle lahendamine annab ettevõttele olulist efektiivsust.
Probleemi lahendamise edasilükkamine paari aasta taha võib lühemas perspektiivis tõsta probleemi
kõrgemale prioriteetsusele.
● Roheline. Probleem ei takista ettevõtte tööd ega toimimist, kuid selle lahendamine annab ettevõttele
kindlasti lisa efektiivsust. Investeeringu tegemise võib lükata mõne aasta taha. Tulemuse paremaks
jälgitavuseks peab iga leid asetsema eraldi real.
lk 16 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
Pakutud lahendusvariandid tuleb paigutada ajateljele, millal on soovituslik antud lahendus kasutusele võtta –
see tähendab, et lahenduste kasutusele võtmise soovitused on ajalises järjekorras. Minimaalselt tuleb
lahendused jagada aastatele, soovitatav on detailsemalt jaotatud teekaart (nt kvartalite lõikes).
Lahendusvariandis tuleb märkida, kas lahendus on ettevõttel sisemiselt teostatav või on soovitatav või vajalik
lahendus sisse osta. Koos pakutud lahendusvariandiga tuleb teekaardil kajastada lahenduse maksumus (kui tööd
teostatakse projekti käigus ja toetuse abil) või suurusjärk (kui tööd teostatakse väljaspool toetatud projekti).
Teekaardil tuleb lahendusvariantide maksumuse järgi kokku arvestada arenduse suurusjärgud ning esitada need
iga teekaardi (ajalise) etapi kohta (aasta, kvartali vms põhiselt). Lisaks on oluline teekaardil anda hinnang
lahenduste tasuvusajast ning saadavast potentsiaalsest mõjust ettevõtte finantstulemustele. Hinnangud tuleb
välja tuua iga teekaardi etapi kohta või summeeritult.
Hinnapakkumised ja taotluse esitamine rakendusüksusele
Toetuse taotlemisel on oluline, et hinnapakkumised võetakse nii digiauditi läbiviimiseks, teekaardi koostamiseks
kui IT arenduse teostamiseks. Eeldatavalt ostavad nii Tegevus 1 kui Tegevus 2 puhul taotlejad IT arenduse
teenuse sisse. Kui arendust saab teostada ettevõtte enda arendusmeeskond, tuleks koostada vastav
omavahendite kasutamise eelarve.
Tehnilise lahenduse ja IT arenduse teostamise, liidestuste seadistamise või lahenduste kasutusele võtmise
tegevuste puhul tuleb läbipaistvuse huvides pakkuda välja vähemalt kaks ettevõttele vajaliku
funktsionaalsusega lahenduse alternatiivset hinnapakkumist erinevatelt tarnijatelt, juhul kui turul on piisavalt
antud lahendusi saadaval. Erinevate alternatiivide maksumus (või suurusjärgud) tuleb kajastada ka teekaardil.
Kui digiauditi ja arenduste teostamises ning IT arenduste hinnas ollakse kokku leppinud, siis esitab ettevõte
taotluse rakendusüksusele. Taotlusele lisatakse eneseanalüüsi küsimustik, mis on taotluse lahutamatu osa.
Taotlus esitatakse rakendusüksuse e-teeninduse kaudu. Rakendusüksuse hindab ettevõtte esitatud taotlust
ning otsustab digiauditi ja arenduste läbiviimise toetamise.
Rahastatavad tegevused on jagatud nelja gruppi, mis kajastuvad ka teekaardil.
● Teekaart/arenduste projektiplaan
● Täiendava funktsionaalsuse arendus/liidestuste teostus
● Juurutus ja kasutuselevõtt
● Kasutajate koolitus/turundustegevused
1.5. SOOVITUS ENESEANALÜÜSI TULEMIKS JA TEEKAARDIKS
Tuvastatud probleemide ja teekaardi näidis toob välja peamised tulemused läbiviidud enesenalüüsist (vt ka LIsa
1 ja Lisa 2). Kaardistatud probleemid ja lahendused peavad olema kirjeldatud seotuna e-veoselehe elutsükli
etappidega. Digiauditis ja teekaardi koostamisel on lubatud kasutada teisi vorme, mis sarnanevad antud
struktuurile.
Teekaart koosneb kahest osast:
● Tänaste protsesside ja tuleviku protsesside kirjeldus- ja võrdlustabel kokkuvõttena enesehinnangust
● Arenduste ja tööde teekaart
lk 17 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
lk 18
KASU
KASUTUS
TÄNASED
TÄNASED
VÕI KASU
KOOSTÖÖS
LAHENDUSED
ETTEVÕTTELE
JA VÕIMEKUSED
FUNKTSIOONIDE
TÄNANE AJAKULU,
ARENDAMISEST/ e-
VEOSELEHEST OMA
MUUDE RESSURSSIDE
FUNKTSIONAALSUSED
VÕIMALIK VÕIT, SÄÄST
TULEVIKU- TEGEVUSED
FUNKTSIONAALSUSED/
PARTNERITEGA
KASUTATAV TARKVARA,
VEO ja e-VEOSELEHE VEO ja VEOSELEHE
ETTEVALMISTAVAD ETTEVALMIS-TAVAD
TEGEVUSED TEGEVUSED (etapp I)
e-VEOSELEHE VEOSELEHE KOOSTAMISEKS
Tegevus 1- TOOTE FUNKTSIONAALSUSED//
KOOSTAMISEKS TEHTAVAD TOIMINGUD
Tegevus 2 - ETTEVÕTTE TÄNASED TEGEVUSED
TEHTAVAD (etapp II)
TOIMINGUD
ALLKIRJASTAMISEGA ALLKIRJASTAMISEGA
SEOTUD TEGEVUSED SEOTUD TEGEVUSED VEO
VEO ALGUSES ALGUSES (etapp I)
VEOSELEHE ja E-VEOSELEHE/e-CMR elutsükli etappide võtmes
e-VEOSELEHE VEOSELEHE
UUENDAMINE UUENDAMISEGA seotud
tegevused (etapp III)
e-VEOSELEHE VOSELEHE ESITAMINE
ESITAMINE KONTROLLIKS AKTIIVSE
KONTROLL AKTIIVSE VEO AJAL (etapp III, VI)
VEO AJALIKS
e-VEOSELEHE VEOSELEHE LÕPETAMINE,
LÕPETAMINE, ALLKIRJASTAMINE (etapp IV)
ALLKIRJASTAMINE
JÄTKUTEGEVUSED VEOSELEHE INFO JAGAMINE
e-VEOSELEHEGA (etapp V)
ARUANDLUS ja ARUANDLUSE ja ARVELDUSE
Tabel 4. Tänaste ja tuleviku protsesside kirjeldus, võrdlus - kokkuvõte enesehinnangust
ARVELDUS TEGEVUSED (etapp V)
ARHIVEERIMINE ARHIVEERIMISEGA seotud
tegevused (etapp V)
Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
e-VEOSELEHE VEOSELEHE OTSING
OTSING KONTOLL- KONTROLL- PÄRINGU
PÄRINGU JAOKS JAOKS (etapp VII)
Tabel 5. Arenduste teekaart
e-VEOSELEHE ARENDUSEGA SEOTUD TUVASTATUD ARENDUSTEGEVUSTE TEEKAART
PROBLEEMID JA ARENDUST VAJAVAD PROTSESSID, TOOTE
FUNKTSIONAALSUSED, LIIDESTUSED, MUU
ARENDUSVAJADUS
Teekaart/ Lokaalne Liidestused ja Koolitus, Teosta- Lahendus - Maksu- Eeldatav
juhtimine ja tarkvara ja ühendused, toote mise tehtav töö mus tulem/
protsessid juurutus teenuste kasutusele- aasta/ tulem
kasutusele-
võtu periood
võtt
teavitus/
infovahetus
PROJEKTI RAAMES TEOSTATAVAD TEGEVUSED
VÄLJASPOOL PROJEKTI TEOSTATAVAD TEGEVUSED
TEGEVUSED PÄRAST PROJEKTI LÕPPU
lk 19 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
II OSA - e-VEOSELEHE PROTSESSI MUDEL
II osas on kirjeldatud e-veoselehe protsessi mudel, mis hõlmab nii siseriiklikku kui rahvusvahelist
maanteekaubavedu. Mudeli loomisel on arvesse võetud nii Tegevus 1 ja Tegevus 2 kui ka võimalikud seosed
rahvusvahelise e-veoselehtede andmevahetusteenuse või juurdepääsupunktiga. Mudeli eesmärk on anda
sisend taotluse ja teekaardi ettevalmistamiseks ning samuti toetada teenusearenduse ning e-veoselehe
kasutuselevõtu majandusliku tasuvuse hindamist läbi protsessianalüüsi.
Kaardistatud on tarneahela protsessid (mudeli joonis), mis näitavad, kuidas on erinevad osapooled tarneahelas
seotud nii Tegevus 1 ja Tegevus 2 kui ka rahvusvahelise e-veoselehe andmevahetusteenusega ühendamise
kontekstis.
Vaatlusalused protsessid sisaldavad endas nii siseriikliku kui rahvusvahelise e-veokirja kasutamise
tulevikuprotsesside üldmudelit koos juurdepääsupunkti ja indeksteenuse rakendamisega. Viimaseid analüüsi
teostamise hetkel rakendatud ei ole, kuid nende loomine on erinevas vormis siiski tulevikus prognoositud.
Protsessi mudel on koostatud ARIS tarkvaras ning vastavalt programmi toetatud protsessikaardistuse
metoodikale. Antud töös on esitatud üldmudel töö teostamiseks vajalikul üldistusastmel.
Joonis 4. Protsessianalüüsi jooniste legend ja tingmärgid
2.1. e-VEOSELEHE ELUTSÜKKEL JA PROTSESSIDE ETAPID
e-veoselehe elutsükkel algab enne selle koostamist veo alustamisel ning ei lõpe veo lõppemisel e-veoselehe
allkirjastamisega, vaid peale jätkutegevuste sooritamist. Näiteks sisaldab e-veoselehe ettevalmistav etapp
andmete kogumist erinevatelt veo partneritelt, millele omakorda eelneb kasutajatele ligipääsude seadistamine.
Järeltegevuste etapp sisaldab tegevusi, mis võimaldavad lõpetatud e-veoselehelt andmeid lugeda nii aruannete
kui arvelduse jaoks, samuti täita e-veoselehe säilitamise kohustust veo toimumist tõendava, aga ka
raamatupidamisdokumendi aluseks oleva dokumendina, mille puhul Eestis säilitamise kohustus vähemalt 7
aastat).
Joonis 5. e-veoselehe protsessid ja nende alamprotsessid
lk 20 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
Joonis 6. e-veoselehe protsessid ja nende alamprotsessid
E-veoselehe elutsükkel koosneb viiest põhi-etapist:
● I - ettevalmistav etapp
● II - e-veoselehe alustamise ja aktiveerimise etapp
● III - aktiivne etapp
● IV - e-veoselehe lõpetamise ja deaktiveerimise etapp
● V - järeltegevuste etapp
Lisaks on kaks kontroll-etappi:
● VI - aktiivse veo kontroll (mis saab toimuda III etapi toimumise ajal)
● VII - lõppenud veo dokumentide järelkontroll
Etappide lahtikirjutus:
I ETAPP- ETTEVALMISTAVAD TEGEVUSED
● LIGIPÄÄSUDE SEADISTAMINE - teenusele ligipääsude seadistamine (nii ettevõtete, isikute
kasutajakontode kui teenuste-vaheliste ühenduste loomine)
● ANDMETE KOGUNEMINE erinevate teenuste ja tarkvaradega liidestamine andmete sisse lugemiseks
II ETAPP - AKTIVEERIMISE TEGEVUSED
● e-VEOSELEHE LOOMINE JA ALUSTAMINE (andmete komplekteerimine, andmekomplekti valideerimine,
andmekomplektile ehk e-veoselehe andmekomplektile/dokumendile numbri kinnitamine, lisadokumentide
komplekteerimine ja kinnitamine)
● e-VEOSELEHE ALLKIRJASTAMINE KAUBA VÄLJA SAATMISEL (saatja poolt, saaja poolt)
lk 21 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
● e-VEOSELEHE ALGATAMISE PUBLITSEERIMINE INDEKSREGISTRIS (unikaalse ID andmine, e-
veoselehe publitseerimisel ehk indekseerimisel kasutatav andmekomplekt e-veoselehe kohta.
Andmekomplekt sisaldab auto numbrit, treileri numbrit, valiidsete allkirjade olemasolu kinnitust, linki
(URL/URI e-veoselehe andmete asukohale e-veoselehe teenusepakkuja teenuses, märget, kui tegemist on
ohtliku kaubaga ning viide ADR dokumendile)
● INDEKSREGISTER KINNITAB (võtab vastu ja registreerib saadud info, kinnitab - vastab unikaalse IDga,
lisab ajatempli)
III ETAPP - AKTIIVSED TEGEVUSED
● e-VEOSELEHE ANDMETE MUUTMINE (n. uue sihtkoha määramine, teel olles sündmuse lisamine).
IV ETAPP - DEAKTIVEERIMISE TEGEVUSED
● e-VEOSELEHE LÕPETAMISE TEGEVUSED (kauba mahalaadimine sihtkohas ja veo lõpetamine)
● e-VEOSELEHE ALLKIRJASTAMINE VEO LÕPETAMISEL (st kauba vastuvõtmise kinnitamine).
● e-VEOSELEHE DEAKTIVEERIMINE (aktiivse veo lõpetamine indeksregistris)
V ETAPP - JÄRELTEGEVUSED
● e-VEOSELEHE JA INFO JAGAMINE OSAPOOLTEGA (event-based teavitus, osapoolte autoriseeritud
kasutajatega sisu ja andmete vahetus).
● ARVELDUS/ARUANDLUS (e-veoselehe info kui sisend aruandluseks ja arvelduseks, sh lähteandmeteks e-
arvete koostamisel).
● ARHIVEERIMINE ning LIGIPÄÄSU ja LEITAVUSE tagamine järelkontrolliks või auditeerimiseks.
VI ETAPP - AKTIIVSE VEO KONTROLL
● PÄDEVA AMETI KONTROLL (autoriseeritud kasutajatele juurdepääsu või vastava teenuse kaudu e-
veoselehe andmete ligipääsu võimaldamine, seejuures kontrolltegevuste logimine).
VII ETAPP - e-VEOSELEHE JÄRELKONTROLL
● e-veoselehe ning seotud dokumentide järelkontroll (autoriseeritud kasutajatele andmete edastamine, sh
pigem juurdepääsu ei looda, aga päringule vastamiseks saab käivitada vastava käsu, kontrolltegevusest jääb
logisündmus).
Seoses erinevate protsessidega osalevad e-veoselehe elutsüklis järgmised infosüsteemid:
Joonis 7. e-veoselehe elutsüklis osalevad infosüsteemid
lk 22 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
2.2. e-VEOSELEHE ELUTSÜKKEL, I ETAPP - ETTEVALMISTAVAD
TEGEVUSED
Esimeses etapis toimub veoettevõtte ettevalmistus e-veoselehe koostamise toiminguteks. Valmistatakse ette
osapoolte ligipääsu seadistamist ja andmete kogumist. Järgnevalt on lahti seletatud, mis on iga etapi eesmärgid
ja tegevused.
I etapp - Tegevus 1 - Osapoolte ligipääsu seadistamine
Protsess valmistab ette e-veoselehe teenuse kasutamiseks ning algab vajadusest seadistada ligipääs e-
veoselehe andmetele.
Protsess jaguneb järgmisteks tegevusteks:
● Konto loomine e-veoselehe teenusepakkuja juures
● Teenuse kasutaja infosüsteemi seadistamine
● Isikukonto seadistamine
Kasutajakonto luuakse e-veoselehe teenusepakkuja süsteemis. Mõlemal juhul tuleb kasutajad seadistada. Kui
osapoolte ligipääs on seadistatud, siis tuleb teenusepakkuja juures valida vastav roll: veo tellija, vedaja või
valitud kauba omaniku roll. Kui osapooled on ligipääsu saanud, siis saab algatada e-veoselehe jaoks andmete
kogumise.
Joonis 8. Osapoolte ligipääsu seadistamine
lk 23 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
I etapp - Tegevus 2 - e-veoselehe andmete kogumine
Protsess algab vajadusest koguda e-veoselehe jaoks andmeid ning lõppeesmärgiks on, et oleks e-veoselehe
andmed kogutud.
Protsess jaguneb järgmisteks tegevusteks:
● Veetava kauba täpsustamine
● Autotreileri andmete kogunemine
● Juhi andmed
● Peale- ja mahalaadimise kohta täpsustamine
Andmete kogumine algab sellest, et veo tellija täpsustab veetava kauba detaile. Kui kaup on täpsustatud, siis
selgitatakse välja, kus toimub peale- ja mahalaadimine. Veoettevõte ülesandeks on juhi ja autotreileri andmete
kogumine.
Kui on e-veoselehe andmed kogutud, siis järgneb e-veoselehe dokumendi loomine.
Joonis 9. e-veoselehe andmete kogumise protsess
lk 24 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
2.3. e-VEOSELEHE ELUTSÜKKEL, II ETAPP - e-VEOSELEHE LOOMINE JA
AKTIVEERIMINE
Teises etapis ehk aktiveerimise tegevuses toimuvad e-veoselehe dokumendi loomine, veo alustamise
allkirjastamine ja dokumendi publitseerimine. Järgnevalt on lahti seletatud, mis on iga etapi eesmärk ja tegevus.
II etapp - Tegevus 1 - e-veoselehe andmekomplekti/dokumendi loomine
Kui sisend andmed on kogutud, siis veo alustamisel toimub e-veoselehe dokumendi loomise vajadus.
Protsess jaguneb järgmisteks etappideks:
● e-veoselehe andmete komplekteerimine
● e-veoselehe andmekomplektide valideerimine
● e-veoselehe numbri andmine
● Andmekomplektide dokumendi numbri kinnitamine
● Süsteemi ajatempli andmine
Vedaja kogub andmeid eri infosüsteemidest (e-veoselehe teenusepakkujalt), mille põhjal komplekteeritakse ja
valideeritakse andmed. Kui vedaja on valideerinud andmed, siis väljastatakse e-veoselehe number, mida antakse
unikaalse ID numbri alusel. Kui e-veoselehe number on olemas, siis dokumendi number kinnitatakse ja süsteemi
antakse ajatempel, millega loetakse tegevus lõppenuks.
e-veoselehe loomisele järgneb kauba laadimise lõpetamine ja allkirjastamine veo alustamisel.
Joonis 10. e-veoselehe dokumendi loomine
II etapp - Tegevus 2 - e-veoselehe allkirjastamine veo alustamisel
lk 25 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
Protsess algab vajadusest allkirjastada e-veoseleht, sisuks allkirjastamise korraldamine ning sellele järgnevaks
tegevuseks e-veoselehe publitseerimine.
Allkirjastamine jaguneb järgnevateks protsessideks:
● allkirjastamine kauba saatja poolt
● allkirjastamine vedaja poolt
● andmete saatmine
Kauba saatja ja vedaja allkirjastavad omalt poolt e-veoselehe. Kui on olemas kauba saatja ja vedaja allkiri, siis
e-veoselehe platvormi poolt saadetakse komplekteeritud andmed, e-veoselehe, auto ja treileri number ning
moodustatakse andmekomplekti URL/URI aadress.
Kui e-veoselehe andmed on allkirjastatud, siis sellele järgneb e-veoselehe publitseerimine.
Joonis 11. e-veoselehe allkirjastamise protsess veo alustamisel
lk 26 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
II etapp - Tegevus 3 - e-veoselehe publitseerimine
Publitseerimise tegevused:
● allkirjade olemasolu kinnitamine
● metadata komplekteerimine
● URL/URI moodustamine, kinnitamine
● unikaalse indeksi genereerimine ainulaadsele e-veoselehele
● e-veoselehe indeksi registreerimine
● aja/ettevõtte templi lisamine
● Indeks registreerimise vastuse saatmine
● e-veoselehe lõplik aktiveerimine
e-veoselehe platvorm teostab olemasolevate andmete kinnituse, mida väärtustab teenusepakkuja.
Publitseerimisel on vaja komplekteerida metadatat ehk andmeid, mis kirjeldavad andmehulka. Metadata
andmete hulka kuulub: auto ja treileri number, e-veoselehe number ja URL/URI. e-veoselehe platvorm tegeleb
URL-i moodustamisega. e-veoselehe indekseerimise platvormi ülesandeks on unikaalse ID ja indeksi
genereerimine ainulaadsele e-veoselehele. Sellele järgneb indeksi registreerimine, millel on e-veoselehe
andmed. Lisaks sellele on Indekseerimise platvormi ehk indeksregistri ülesanneteks aja või ettevõte templi
lisamine, Indeksi registreerimise vastuse saatmine ja e-veoselehe aktiveerimine.
Kui lõppeesmärk on saavutatud ehk e-veoseleht publitseeritud, siis teostatakse kaubavedu ning toimub e-
veoselehe allkirjastamine.
Joonis 12. e-veoselehe publitseerimine indeksregistris
lk 27 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
2.4. e-VEOSELEHE ELUTSÜKKEL, III ETAPP - e-VEOSELEHE AKTIIVNE
PERIOOD
Kolmandas etapis ehk e-veoselehe aktiivses perioodis toimub e-veoselehe info täiendamine vastavalt
vajadusele. Järgnevalt on lahti seletatud, mis on etapi eesmärk ja funktsioon.
III etapp- Tegevus 1 - e-veoselehe andmete täiendamine aktiivse veo perioodil
Tegevus algab vajadusest täiendada e-veoselehe andmeid, mille lõppeesmärgiks on täiendatud andmekomplekt.
Andmete täiendamise tegevused:
● Metadata täiendamine
● Indeksi metadata muutmine
e-veoselehe platvorm täiendab andmetega (auto ja treileri number, e-veoselehe number, URL), mis tulevad
teenusepakkuja infosüsteemist. Kui metadata on vajadusel muudetud, uuendatud, siis veoselehe
indeksregistris/ platvormil märgitakse e-veoseleht muudetuks.
Joonis 13. e-veoselehe andmete täiendamine
lk 28 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
2.5. e-VEOSELEHE ELUTSÜKKEL, IV ETAPP - e-VEOSELEHE LÕPETAMINE
JA DEAKTIVEERIMINE
Neljandas etapis ehk deaktiveerimise tegevuses toimub e-veoselehe lõpetamine ja deaktiveerimine e-veoselehe
platvormilt ja indeksregistrist. Vedu loetakse toimunuks.
Järgnevalt on lahti seletatud, mis on iga etapi eesmärk ja tegevused.
IV etapp - Tegevus 1 - e-veoselehe lõpetamine
Tegevus algab kauba saabumisest sihtkohta ja sellele järgneb, kas kaup vastab või ei vasta tellimusele.
e-veoselehe lõpetamine jaguneb järgnevateks tegevusteks:
● Kaup vastab e-veoselehel kirjeldatule ning on nõuetekohaselt tarnitud, puudusi ja kadusid ei esine.
● Vajadus lahendada mittevastavust juhul kui esineb puudusi, vigastusi või kadusid.
Kui autojuht on saabunud kaubaga sihtkohta, järgneb kauba kontroll. Kaubakontrollis on kaks võimalust, kas
kaup vastab e-veoselehel kirjeldatule või ei vasta. Kui kaup on vastav dokumendi nõuetele, siis e-veoseleht
allkirjastatakse veo lõpetamisel. Teisel juhul ehk kui on vajadus lahendada mittevastavust, siis autojuht sisestab
märkuse vastavasse e-veoselehega seotud andmeväljale, mis teavitab osapooli probleemist. Kuniks toimub
pretensiooni lahendamine, on e-veoseleht osapooltele kättesaadav ning kuid pole enam aktiivne.
Joonis 14. Tegevused e-veoselehe lõpetamiseks veo lõppemisel
lk 29 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
IV etapp - Tegevus 2- e-veoselehe allkirjastamine veo lõpetamisel
Protsess algab vajadusest veo lõpetamisel e-veoseleht autojuhi/kauba vedaja ja kauba vastuvõtja poolt
allkirjastada.
Allkirjastamine jaguneb järgnevateks protsessideks:
● allkirjastamine veo lõpetamisel kaubasaatja poolt
● allkirjastamine veo lõpetamisel vedaja poolt
● andmete saatmine veo lõpetamisel
Kauba saatja ja vedaja allkirjastavad omalt poolt veo lõpetamisel e-veoselehe. Kui on olemas kauba saatja ja
vedaja allkiri, siis vormistab e-veoselehe platvorm veo lõpetatuks..
Kui e-veoseleht on veo lõpetamisel allkirjastatud, siis sellele järgneb e-veoselehe deaktiveerimine.
Joonis 15. e-veoselehe allkirjastamine veo lõpetamisel
lk 30 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
IV etapp - Tegevus 3 - e-veoselehe indeksregistrist deaktiveerimine
Protsess algab vajadusest e-veoseleht deaktiveerida, kuna vedu on lõppenud ja e-veoseleht veodokumendina
lõpetatud. e-veoselehe platvorm viib veose andmete põhjal (auto ja treileri number, e-veoselehe number) e-
veoselehe mitte-aktiivsesse olekusse. Deaktiveerimise süsteemiks on eeldavalt NAP/CAP ja/või e-veoselehe
indeksregister (või ühendteenus), kus e-veoseleht deaktiveeritakse aktiivsete vedude hulgast.
Joonis 16. e-veoselehe indeksregistri deaktiveerimine
2.6. e-VEOSELEHE ELUTSÜKKEL, V ETAPP - JÄRELTEGEVUSED
Järeltegevuste etapp sisaldab veojärgset infovahetust osapoolte vahel, e-veoselehe kui tõendi jagamist,
aruandlust, arveldust ja arhiveerimist.
Järgnevalt on lahti seletatud, mis on iga etapi eesmärk ja tegevused.
V etapp - Tegevus 1 - Andmete jagamine osapooltega
Tegevus algab vajadusest jagada veo ja e-veoselehel kinnitatud andmeid, mille lõppeesmärgiks on e-veoselehe
allkirjastamisega kinnitatud sisu info edastamine teistele asjassepuutuvatele osapooltele.
Andmete jagamine osapooltega jaguneb järgmisteks tegevusteks:
● Kauba detailide täpsustamine
● Peale- ja mahalaadimise koha täpsustamine
● Juhi andmete jagamine
● Osapoolte märkuste jagamine
Veo tellija täpsustab veetava kauba detaile ning peale- ja mahalaadimise kohta käivaid andmeid.
Kauba omanik, veo tellija ja ettevõte jagavad e-veoselehele tehtud märkusi osapooltega vastavalt vajadusele.
lk 31 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
Joonis 17. Andmete jagamine osapooltega
V etapp - Tegevus 2 - Aruandlus
Tegevus algab vajadusest esitada arve. Enne arve esitamist tuleb hindu kontrollida ja vedaja ning veo tellija
peavad e-veoselehe andmed ära kontrollima. Kui andmed on ära kontrollitud, siis tuleb teostada vedude
aruande koostamine. Kui kõik eelnevad tegevused on tehtud, siis saab veo tellijale ja teistele osapooltele
nendest andmetest lähtuva arve.
.
Joonis 18. Aruandlus ja arvete esitamine
lk 32 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
V etapp - Tegevus 3 - Arhiveerimine
Kui e-veoselehe info pinnalt teostatud aruanded ja arveldus on teostatud, siis järgneb andmete ja e-
veoselehtede ning seotud logide ja muu info arhiveerimine. Veo tellija muudab e-veoselehe andmebaasis
andmeid, millega andmete staatus muutub ja andmed on arhiveeritud. Arhiveerimine peab võimaldama infot
järelkontrolli või auditi korral infot ja e-veoselehti ühekauba või valitud perioodi ulatuses pärida ja kasutada.
Joonis 19. e-veoselehe arhiveerimine
2.7. e-VEOSELEHE ELUTSÜKKEL, VI ETAPP - AKTIIVSE VEO KONTROLL
Aktiivse veo kontroll jaguneb kolmeks tegevuseks:
● Vajadus füüsiliseks kontrolliks
● Vajadus veodokumentide kontrolliks
● Vajadus kontrolliks distantsilt
Füüsilise kontrolli vajaduseks võib olla kauba, autojuhi või dokumentide kontrollimine teel olles selleks volitatud
asutuste ametiisikute poolt. Distantsilt dokumentide kontrollimiseks siseneb ametnik kas NAP, spetsiaalse
päringu-platvormi või ametkondliku tarkvara kaudu ning sisestab auto või treileri numbri.
Indeks otsib esmalt riigi, kus dokumendid on koostatud ning tuvastab lingi e-veoselehe teenusepakkuja
infosüsteemi, kus asuvad dokumendid.
Juurdepääsupunktide ja Indeksregistrite lähemate toimimise põhimõtete kirjeldused ei ole käesoleva töö osa.
lk 33 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
Joonis 20. Aktiivse veo kontrolli tegevused
2.8. e-VEOSELEHE ELUTSÜKKEL, VII ETAPP - JÄRELKONTROLL
Dokumentide järelkontrolli vajadus tuleneb veoettevõtte aruandluse koostamisest arvete koostamise
eesmärgiga või veoga seotud kuludokumentide seostamisest toimunud veoga, mille puhul kontrolli vajadus võib
tuleneda maksuarvestuse automatiseerimisest.
Joonis 21. e-veoselehtede järelkontroll
lk 34 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
III OSA - e-VEOSELEHE TEENUST PAKKUVATE ETTEVÕTJATE
TEENUSE PROTSESSI MUDEL
III osa kirjeldab e-veoselehe teenust pakkuvate ettevõtjate teenuste protsessi mudelit. Sellest mudelist nähtub,
millised eeldused peaksid olema täidetud ning milliseid arendusi on vaja teha, et ettevõtja oleks võimeline
toimima e-veoselehe teenusepakkujana ehk eFTI teenuseosutajana17 vastavalt eFTI määrusele, sh ühilduma
rahvusvaheliste andmevahetusteenuste või juurdepääsupunktiga (CAP/NAP).
III osas analüüsitakse täiendavalt, millised infotehnoloogilised arendused on vaja läbi viia ning milline on nende
ajaline maht, et e-veoselehe teenusepakkuja vastaks eFTI regulatsioonis sätestatud (või siseriiklikult
kehtestatud) nõuetele.
Mudelis esitatakse ettevõtte arenduskulude optimaalset mahtu ja ressurssi, mis ettevõte peab planeerima e-
veoselehe täies mahus kasutuselevõtmiseks.
Meetme raames arenduste teostamiseks on vajalik koostada ka teenuse digiaudit ning teekaart, samuti teostada
arendused ja liidestused.
3.1. LOODAVA MEETME TEGEVUS 1 LÄHTEKOHA JA TOETUSE SAAJA
TÄPSUSTUS
Tegevus 1 toetuse saajaks on ettevõte, mis loob ja pakub elektrooniliste veoselehtede, sh nt e-veoselehe
moodustamist siseriikliku või rahvusvaheliste kaubavedude teostamiseks. Toetuse eraldamise lähtekohaks on,
et taotleja osutab või kavatseb arenduste valmides hakata osutama maantee kaubaveo ja saadetiste
digitaliseerimisega seotud andmete haldusteenuseid.
eFTI määruse rakendumiseks 2025 aastal luuakse tingimused, mille täitmisel kvalifitseeruks ettevõte eFTI
teenuseosutajaks, teadvustades oma valmisolekut ning ja arendades teenust vastavalt eFTI teenuse nõuetele.
eFTI teenuse eelduseks on andmevahetuse võimekus pädevate asutustega (kontrolli teostajad) selleks kokku
lepitud kanali (juurdepääsupunkti või indeksregistri) kaudu. Lisaks andmetele juurdepääsu tagamisele tuleneb
nõuetest ka kasutajate autentimine, sündmuste digitaalse allkirjastamise võimaldamine või ajatembeldamine
vastavalt määratud teenustasemele.
Toetuse taotluse esitamise ajaks veel eFTI teenuse sertifitseerimist teostada ei saa, kuna vastavad nõuded
kinnitatakse Euroopa Komisjoni poolt eelduslikult 2023 aasta sügisel. Kuna suur osa nõuetest on selleks ajaks
siiski juba teada, saab riiklikult kehtestada esialgsed tingimused toetust taotlevatele ettevõtetele teenuste
vastavusse viimiseks ja vajalike tarkvara arendustööde teostamiseks.
3.2. e-VEOSELEHE TEENUST PAKKUVA ETTEVÕTTE e-VEOSELEHE
TEENUSE PROTSESSI MUDEL
Et e-veoselehe näol on tegemist dokumendi/andmekomplektiga, mis kajastab veolepingu olemasolu kauba
transportimiseks ühest asukohast teise, on selle teenuse peamine osa andmete jagamine veoprotsessi osapoolte
vahel (saatja-vedaja-saaja).
e-veoselehe teenuse mudel põhineb andmetel, mida hallatakse teenusepakkuja keskkonnas, samuti andmetel,
mis pärinevad välistest allikatest ning on kaasatud teenuse keskkonda läbi liideste.
Saadetise digitaalne andmestik koosneb järgmistest komponentidest:
17
efTI määrusega defineeritud teenusepakkuja
lk 35 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
● Kasutajate autentimine (nii era- kui juriidilised isikud), püsiandmete haldamine ja administreerimine
(rollid ja funktsionaalsed õigused).
● Lähte- ja sihtkohtade ning kaupade gruppide haldamine ja administreerimine.
● Veovahendite nimistu haldamine ja administreerimine.
● Liidestuste administreerimine ja API’de haldus (avalikud registrid, kaalusüsteemid, ERP’d jms).
● Funktsionaalsuse (veosündmuste) haldamine ja administreerimine (veotellimused, veoselehed,
osapoolte kinnitused, läbitud vahemaa, kaubakogused, ühikud jms).
● Informatsiooni jagamine osapoolte vahel (email, SMS, API jms) või andmetele juurdepääsude haldamine
(teenusesisene ja API kaudu).
● Lisadokumentide lisamise võimaluste haldamine ja administreerimine.
● Dokumentide allkirjastamine ja sündmuste digitemplitega varustamine.
● Järelevalve võimaldamine (sh politsei, toll, siseriiklik kontroll, nt. Transpordiamet, ehitusjärelevalve jt.).
● Aruandlus ja andmete arhiveerimine.
Sõltuvalt teenusepakkuja lahenduse tehnilisest arhitektuurist ja funktsionaalsusest, võib komponentide nimekiri
olla erinev. e-veoselehtedel kajastatav püsiinformatsioon võib olla nii avalik (sh pärineda nii avalikest
registritest) kui individuaalne (süsteemis hallatav või API-liidesega kasutatav).
eFTI nõuetele vastav teenus või teenusepakkuja vaates olla tema põhiteenus aga ka kaasnev
lisafunktsionaalsus. Võimalik on ka kahe või enama teenusepakkuja koostöös osutatav e-veoselehe teenus,
mille korral funktsioonid on jagatud eri teenuste vahel nii, et nende koos kasutamisel luuakse kasutajatele
suurem lisandväärtus või lihtsustatakse teenuste haldamist/arveldamist. Näitlikult võiks sellised ühendteenused
tekkida karjääride ja kaevanduste, e-veoselehe teenuste, tööstuslike kaalude ja veokite GPS järelevalve
teenusepakkujate vahel veokite massipiirangute, erilubadega veoste vms kontrollimiseks.
Peamised tegevused, mida e-veoselehega hallatakse kajastavad veose veoks vastuvõtmise, selle ühest
asukohast teise transpordi ning saajale üleandmise sündmusi. Oluline on seejuures, et neid kajastatakse
reaalajas ning info on osapooltele nähtav vahetult peale selle loomist. Sündmuste andmetele saab luua lisaks
automaatseid andmekvaliteedi või aruandluse protsesse, mis toimuvad kasutajatest sõltumata ning võimaldavad
lihtsustada veoprotsessi osaliste ning sellega seotud väliste osapoolte igapäevast tööd (n. järelevalve ja kontrolli
tegevused).
Protsess algab kasutajate loomisega ja neile vastavate rollide ning õiguste määramisega, mida täiendatakse
kasutajapõhiste püsiandmetega (n. veokite haldus, lähtekoha sortiment, kasutatavad ühikud jms). e-Veoselehe
loomine saab alata nii teenuse kasutajaliideses kui ettevõtte enda tarkvaras, kui selleks on loodud vastav
liidestus.
Joonis 22. Teenuse kasutuse mudel
lk 36 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
3.3. ÜLEVAADE eFTI JA SISERIIKLIKEST NÕUETEST
TEENUSEPAKKUJATELE
3.3.1. eFTI nõuded
eFTI teenuste nõuete olemus on seotud riigiasutustele kontrolli ja järelevalve tegevuseks kaupade veoprotsessi
andmete välja näitamise või digikujul esitamisega. e-veoselehe teenusepakkujatele kehtivad seejuures võrdselt
nii siseriiklikud kui rahvusvahelised (Euroopa Komisjoni) tingimused. Nende eesmärk on aidata tagada andmete
kasutatavus kõigi vastavate teenusepakkujate vahel, vältida dubleerivaid tegevusi andmete töötlemisel ja
kontrollimisel ning rakendada võimalikult suures ulatuses andmete ühekordse sisestamise põhimõtteid.
eFTI määrus18 sätestab teenustele ja andmevahetuskeskkondadele järgmised üldised nõuded, mis eeldatavalt
rakendusaktides täpsustatakse:
a) Isikuandmeid saab töödelda vastavalt määrusele (EL) 2016/679 (GDPR);
b) Äriteavet saab töödelda vaid vastava loa olemasolul ning pädevad asutused, eFTI teenuseosutajad ja
asjaomased ettevõtjad tagavad töödeldud ja vahetatud äriteabe konfidentsiaalsuse;
c) Pädevad asutused saavad andmetele juurde pääseda ja neid töödelda vastavalt rahvusvahelistele
konventsioonidele ja EL õigusaktidele, püüdes tagada eFTI ühtse andmekogumi ja eFTI andmete
alamhulkade koostalitusvõime asjakohaste rahvusvahelisel või liidu tasandil aktsepteeritavate
andmehulkadega;
d) Asjaomased ettevõtjad teevad veostega seotud teabe pädevatele asutustele kättesaadavaks
elektrooniliselt, kasutades selleks andmeid, mida on töödeldud sertifitseeritud eFTI keskkonnas ja mida
on töödeldud sertifitseeritud eFTI teenuseosutaja poolt, kui see on asjakohane. Asjaomane ettevõtja
teeb õigusnormidega ettenähtud teabe kättesaadavaks masinloetavas vormis ning pädeva asutuse
taotluse korral inimloetavas vormis;
e) Veo ja sellega seotud andmeelementide vahel tuleb luua kordumatu elektrooniline
identifitseerimisühendus, mis sisaldab ka struktureeritud viidet, näiteks kordumatut viitenumbrit eFTI
keskkonnale, kus andmed on kättesaadavad;
f) Andmeid saab töödelda üksnes loaga ja kinnitatud juurdepääsu alusel;
g) Kogu andmete töötlemine registreeritakse nõuetekohaselt töölogides, et oleks võimalik tuvastada
vähemalt iga eraldi töötlemistoiming, toimingu teinud füüsiline või juriidiline isik ning toimingute
järjestus iga üksiku andmeelemendi puhul; esialgne andmeelement säilitatakse, kui olemasolevat
andmeelementi toimingu käigus muudetakse või see kustutatakse;
h) Andmeid saab arhiveerida ja need on pädevatele asutustele tasuta kättesaadavad ja kooskõlas
asjaomaste liidu õigusaktide ja liikmesriigi õigusega, millega kehtestatakse asjaomased õigusnormidest
tulenevad teavitamisnõuded;
i) Töölogid arhiveeritakse ja need jäävad pädevatele asutustele kättesaadavaks auditeerimise eesmärgil
konkreetses ajavahemikus, mis on sätestatud asjaomastes liidu õigusaktides ja liikmesriigi õiguses,
millega kehtestatakse vastavad õigusnormidest tulenevad teavitamisnõuded;
j) Andmed peavad olema kaitstud korruptsiooni ja varguse eest;
k) Töödeldavad andmeelemendid vastavad eFTI ühisele andmekogumile ja eFTI andmete alamhulkadele,
mis on moodustatud õigusaktide kohaselt, ning neid võib töödelda ükskõik millises liidu ametlikus
keeles, nagu on ette nähtud asjaomaste liidu õigusaktidega ja liikmesriigi õigusega, millega
kehtestatakse vastavad õigusnormidest tulenevad teavitamisnõuded.
eFTI platvormidele esitatavad detailsed nõuded töötatakse välja vastavates rakendusaktides hiljemalt augustiks
2023.a, kuid juba täna on võimalus seada e-veoselehe teenustele siseriiklikke harmoniseeritud nõudeid või
soovitusi, mis tulevikus eeldatavalt ühilduvad eFTI nõuetega.
eFTI teenuseosutajad peavad tagama, et:
a) Andmeid töötlevad üksnes volitatud kasutajad vastavalt selgelt kindlaks määratud ja antud
töötlemisõigustele eFTI keskkonna raames kooskõlas asjakohaste õigusnormidest tulenevate
teavitamisnõuetega;
b) Andmed salvestatakse ja need on kättesaadavad kooskõlas liidu õigusaktide ja liikmesriigi õigusega,
millega kehtestatakse vastavad õigusnormidest tulenevad teavitamisnõuded;
18
eFTI määrus: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020R1056&from=EN
lk 37 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
c) Pädevatel asutustel on vahetu juurdepääs, millega ei kaasne mingeid makse ega tasusid,
õigusnormidega ettenähtud teabele kaubavedude kohta, mida töödeldakse nende eFTI keskkondade
abil;
d) Andmed on kohaselt kaitstud, sealhulgas lubamatu või ebaseadusliku töötlemise ning juhusliku
kadumise, hävimise või kahjustumise eest.
eFTI üldised nõuded määratlevad peamiselt andmete, asjaomaste asutuste ja nende isikute kaitse ning
töötlemise tingimused (sh peavad kõik nõuded lähtuma GDPR regulatsiooni nõuetest). Teenuste
funktsionaalsed nõuded tulenevad aga rahvusvahelistest konventsioonidest ja siseriiklikest õigusaktidest ning
need võivad erineda tulenevalt veoliigist, kaupade ja nendega seotud teabe olemusest.
Teenuste nõuded jagunevad omakorda funktsionaalseteks ja mittefunktsionaalseteks. Funktsionaalsed nõuded
määratlevad teenuse sisu ja kuuluvuse, mittefunktsionaalsed aga aitavad tagada kvaliteedi ja kasutatavuse. Kui
tegemist on mitme teenuse ühendamisel loodud platvormiga, kehtivad nõuded iga osapoole suhtes võrdselt.
3.3.2. Siseriiklikud nõuded
Siseriikliku e-veoselehe nõuded võivad teatud määral erineda eFTI nõuetest, kuid nende kehtestamisel tuleks
aluseks võtta rahvusvahelised kokkulepped ja konventsioonid ning valdkonda puutumust omavad EL määrused
ja direktiivid, et vältida võimalikke vaidlustusi ning erisuste loomist siseriiklike ja rahvusvaheliste
maanteevedude veoste andmete haldamisel.
Siseriiklike nõuete kehtestamine ja muutmine võib tänu suuremale paindlikkusele otsuste vastuvõtmisel olla
siseriiklike pilootprojektide näol ajaliselt ees eFTI nõuete rakendamisest. Samuti võib siseriiklike vedude puhul
võimaldada lihtsamaid tingimusi tulenevalt veoste lokaalsest iseloomust ja vedude spetsiifikast. Siinkohal tuleks
kaaluda, milliselt oleks siseriiklikele vedudele erisuste kehtestamine otstarbekas arvestades üle-euroopalist
suundumust vedude ja andmevahetuse täielikule digitaliseerimisele. Siseriiklikku veoteenust osutavad
ettevõtted on kohustatud sarnaselt rahvusvahelistele vedajatele edastama õigusaktides sätestatud teavet ja
andmeid pädevatele asutustele..
Näide Transpordiameti funktsionaalsetest nõuetest teedeehituse ja -hoolduse e-veoselehtedele:
a) Andmed, mida e-veoselehel kajastatakse peavad minimaalselt sisaldama (korduvad asjad võivad olla
eeltäidetavad):
● Lähtekoht: nimi, aadress; koordinaadid; laadimise kellaaeg, kuupäev, aasta;
● Transport: ettevõtte nimi ja registrikood, autojuhi nimi ja telefon ning juhiloa nr, sõidu
alustamise kellaaeg, kuupäev, aasta;
● Sihtkoht: nimetus ja aadress, koordinaadid, sihtkohta jõudmise kellaaeg, kuupäev, aasta,
arvutatud ning sõidetud kilomeetrid;
● Saatja: esindaja nimi ja telefon, ettevõtte nimi, registrikood;
● Auto: sõiduki registri nr, haagise registri nr, sõiduki ja haagise tühimass, sõiduki ja haagise
lubatud täismass, autorongi telgede arv;
● Saaja: ettevõtte nimi ja registrikood;
● Kinnitamine: nimi, kellaaeg, kuupäev, aasta;
● Saadetud materjali nimetus, kogus, kaal;
● Vastuvõetud materjali nimetus, kogus;
● Objekti olemasolul: alguse ja lõpu kuupäev, aasta.
b) Kui veofirma kasutab alltöövõtjat, siis peab lisaks ka alltöövõtja ettevõtte nimi olema e-veoselehel
kuvatud (Vedaja).
c) Andmevahetusplatvorm peab võimaldama erinevate vaatamisõiguste lubamist Tellijale ja teenuse
pakkujale, e-veoselehtede genereerimist, lisadokumentatsiooni lisamist. Materjali päritolu tõendav
lisadokumentatsioon (deklaratsioon, Inseneri või Tellijaga kokkuleppel toote sertifikaadid) peab
seejuures olema lisatud iga koorma järgselt (võivad olla viidatud originaaldokumendile) ning esitatud
hiljemalt järgmisel tööpäeval Insenerile kontrolliks ja kinnitamiseks.
d) Süsteemis peab olema võimalik luua eraldi ehitusobjekte vajalike andmetega ja süsteem peab kandma
info nende kohta e-veoselehele.
e) Andmevahetusplatvorm peab võimaldama asukohapõhist teekonna jälgimist iga koormaga.
f) Vedajal peab olema vastava seadistusega nutiseade ning see peab olema aktiveeritud kogu vedamise
ajal. Seade või seadme antenn peab olema satelliitidele nähtavas kohas kogu veo ajal.
lk 38 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
g) Andmevahetusplatvormis peab olema võimalik luua eraldi objekti/objekte, sh eespool kirjeldatud
andmed peavad kajastuma vastava konkreetse objekti juures. Veoki ja/või haagise numbrist tulenev
teave tuleb genereerida automaatselt liiklusregistri andmebaasist (läbi registreerimismärgi sisestamise,
Transpordiameti API kaudu, milleks tuleb sõlmida eelnevalt leping), mis peab jõudma elektroonilisse
keskkonda e-veoselehe juurde. Juhul kui veokil on olemas 48/52 tonnise eriveose luba, tuleb selle
olemasolu/number ja kehtivusaeg märkida „märkuste“ lahtrisse.
h) E-veoseleht tuleb luua ka vedudele, mis toimuvad vaheladudest objektile (v.a. vahetult objektil olevad
vahelaod; e-veoselehe vahelaost objektile nõue kehtib, kui kasutatakse avalikult kasutatavaid teid). E-
veoselehele tuleb teha märge, kas on tegemist karjäärist tulnud materjaliga või vahelaost ümberveetava
materjaliga.
i) Kõiki e-veoselehti ja nendel olevaid andmeid peab olema võimalik detailsemaks analüüsiks
kasutajaliidesest eksportida (nt CSV või XLSX formaadis tabelina või muul kujul). Eksporditavate
andmete koosseisu peab olema võimalik valida.
j) E-veoselehte ei tohi saada kustutada.
k) E-veoselehe tasuta säilitamine ning kättesaadavus kõikidele osapooltele peab olema tagatud veoselehe
täitmisele järgneva 7 aasta jooksul teenusepakkuja poolt (raamatupidamise seaduse § 12).
l) E-veoselehel peab olema võimalik tuvastada kolme osapoole kinnitus (saatja, vedaja, vastuvõtja
kinnitus, vastuvõtjaid võib olla mitu).
m) Vastuvõtja kinnituse andmise ajapiirang on 24 tundi ja ta peab saama anda kinnituse mitmele e-
veoselehele korraga (masskinnituse võimalus).
Funktsionaalsete nõuete alla kuuluvad muuhulgas ka püsiandmete, mõõdikute, terminoloogia ja standardite
haldus, mille alusel vormistatakse veoprotsessi sündmused ning koostatakse e-veoselehed.
Mittefunktsionaalsed nõuded on seotud peamiselt teenuste kasutatavuse, andmekaitse, süsteemi
skaleeritavuse ja muude teenuse kasutust mõjutavate parameetrite ning mõõdikute määratlemiseks, näiteks:
a) Koostalitlusvõime. Tarkvara suutlikkus toimida koos ühe või mitme spetsifitseeritud süsteemiga;
b) Arusaadavus. Tarkvaratoote suutlikkus võimaldada kasutajal aru saada, kas see tarkvara on sobiv ja
kuidas teda saab kasutada konkreetsete ülesande ja kasutamistingimuste puhul;
c) Ajaline käitumine. Tarkvara suutlikkus deklareeritud tingimustel oma funktsiooni täitmisel pakkuda
asjakohaseid reaktsiooni- ja töötlusaegu ning jõudlusi;
d) Koosoluvõime. Tarkvaratoote suutlikkus eksisteerida koos muu sõltumatu tarkvaraga ühises
keskkonnas, kasutades koos ühisressursse;
3.4. SOOVITUSED JA MÄRKUSED LIIDESTUSE KOHTA
JUURDEPÄÄSUPUNKTIGA
Juurdepääsupunkt on vajadusel eFTI nõuete täitmiseks loodav andmevahetusteenus, mille kaudu liidestatakse
e-veoselehe teenused omavahel või riiklike andmekogudega ning tagatakse järelevalvet ja kontrolli teostavatele
pädevatele asutustele juurdepääs e-veoselehe andmetele või korraldatakse andmete edastamine. Vastavalt
eFTI määrusele võivad liikmesriigid kokku leppida oma vastavate pädevate asutuste jaoks ühiste
juurdepääsupunktide loomises. Võimalik ja lubatud on ka eraõiguslike juurdepääsupunktide loomine.
Juurdepääsupunkt toimib üksnes eFTI keskkondade ja pädevate asutuste vahelise andmete vahendajana ning
seetõttu ei pruugi seal olla vajalik ega võimalik e-veoselehe andmeid, millele juurdepääsu nad vahendavad,
säilitada ega töödelda, mistõttu on keskseks e-veoselehe andmete hoiukohaks siiski e-veoselehe teenuse
platvorm (võib olla ka ettevõtte enda sisemine infosüsteem).
Teenusepakkujatele ja lõppkasutajatele on äriliselt oluline saada juurdepääs avalikele registritele nii Eestis kui
teistes Euroopa riikides, et tagada andmete adekvaatsus ja volituste paikapidavus veodokumentide koostamisel.
Eri riikide kesksete juurdepääsupunktide kaudu toimuks sel puhul andmetele autoriseeritud juurdepääsu
loomine.
e-veoselehe teenusepakkuja peab teenust arendades võtma arvesse, et
lk 39 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
3.5. e-VEOSELEHE TEENUSE ARENDUSEKS VAJALIKUD TEGEVUSED,
ELLUVIIMISE JÄRJEKORD, AJALINE MAHT
Eestis täna, peamiselt siseriikliku kasutusega e-veoselehtede või digitaalse kaubaveoinfo vahetamise teenused
ei vasta üldjuhul eFTI nõuetele kas vajalikul tasemel kasutajate autoriseerimise-, digitaalallkirjastamise
võimekuse-, funktsionaalsuse- või andmetele juurdepääsetavuse puuduste tõttu. Nende sertifitseerimiseks
vajaliku taseme saavutamiseks on riik valmis andma rahalist tuge arendusprojektide realiseerimiseks.
Ettepanek: meetme raames Tegevus 1 puhul toetatavad tegevused jaotada järgmiselt:
a) Toote/ teenuse arenduste teekaardi koostamise konsultatsioon ja protsessianalüütika (kaardistus).
b) Toote/teenuse arendustööde teekaardi loomine (sh. IT tootearenduse plaan - lähteülesanne, nõuete
analüüs ja arenduse teekaart).
c) eFTI nõuetele või siseriiklikult kehtestatud tingimustele vastava toote- ja/või teenusearendus (nt
liideste loomine, identifitseerimise võimaluste ja/või dokumentide ja sündmuste allkirjastamise
laiendamine, veebiteenuste kohandamine).
d) Andmestandardi kasutuselevõtu nõustamine, standarditasud.
e) Liidestus juurdepääsupunktiga (riikliku (NAP) või muu sama rolli täitva punktiga (CAP)) pädevatele
asutustele andmete päringuks või andmetele juurdepääsu tagamiseks.
f) Liidestus avalike registritega avalike e-teenuste kasutamiseks.
g) Liidestus asjaomaste EDI, ERP- ja TMS-tarkvaradega andmete sisselugemiseks ja tagastamiseks.
h) Liidestus autentimisteenustega.
i) Liidestus allkirjastamisteenustega.
j) Liidestus majandus- ja raamatupidamistarkvaradega.
k) Liidestus e-arve keskkondadega ja -teenustega.
l) Teenuse kasutusele võtmine ja juurutamine (teenuse valideerimine ja live-minek).
m) Kasutusjuhendite, API kirjelduste väljatöötamine, kasutuselevõtmise dokumentatsiooni loomine.
n) koolitused (toetuse saajatele, teenuse kasutajatele) e-veoselehe teenuse laialdaseks kasutuselevõtuks.
o) eFTI seadusandluse ja nõuete koolitus edasiste suundade seadmiseks.
p) Teavitustegevused projekti kohta (Eesti-sisesed tegevused, ühekordne ettevalmistav tegevus,
turunduse elluviimine).
q) Teenuse turule tuleku eksperttugi (riigisisesed teavitustegevused).
Tabel 6. e-veoselehe teenuse arenduseks vajalikud tegevused, elluviimise järjekord ja ajaline kattuvus
Tegevused Arendustööde sisu ja indikatiivne mahuhinnang Arendustööde ajaline
kattuvus/järjepidevus
Faas Faas Faas Faas
1 2 3 4
Vajalike arendustööde teekaardi Protsesside muudatuste ja tegevuste
koostamine, protsessianalüüs. planeerimiseks vajalik eelkaardistus. Ajaliselt 1
nädal - 2 kuud. Keskmine teekaardi ajakulu sisse
ostetava teenuse korral oleks suurusjärgus kuni
200h.
Liidestus avalike registritega ja e- Avalike e-veoselehe teenuste rakendamine
veoselehe teenuste rakendamine andmete õigsuse tagamiseks (n. autoregister,
(registrite poolt pakutavate ettevõtteregister jms). Tööde maht sõltub
andmete kasutus API kaudu, sh infosüsteemi funktsionaalsuse muudatustest.
tasulised andmepäringud)
Liidestus juurdepääsupunktiga Ettevõtte infosüsteemi või e-veoselehe teenuse
(NAP) pädevatele asutustele liidestamine juurdepääsupunktiga (API arendus).
andmete päringu teostamiseks Keskmine API liidese loomise tööde maht jääb kuni
või andmetele juurdepääsu 400h kanti.
tagamiseks
lk 40 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
Liidestus asjaomaste EDI, ERP- ja Ettevõtte EDI teenuse, majandustarkvara või
TMS-tarkvaradega (andmete sisemise infosüsteemi (nt. TMS) liidestamine e-
sisselugemiseks ja tagastamiseks) veoselehe koostamiseks vajaliku info saamiseks
(API’de arendus). Tööde maht sõltub infosüsteemi
funktsionaalsuse muudatustest.
Autentimis- ja allkirjalahenduse Kõrgema taseme autentimisteenuse rakendamine
liidestamine ja kasutuselevõtt sündmuste digiallkirjastamiseks või kasutajate
autentimiseks (tarkvaraarendus). Tööde maht
sõltub infosüsteemi funktsionaalsuse
muudatustest.
Liidestus järeltegevusteks e-veoselehe koondandmete ja aruandluse
raamatupidamistarkvaradega, koostamiseks liidese arendus (API arendus).
liidestus e-arve keskkondadega Keskmine API liidese loomise tööde maht on
ja teenustega eeldatavalt umbes 400 töötundi. Teenuse/ tarkvara
liidestamine e-arve keskkonnaga. Tööde maht
sõltub infosüsteemi funktsionaalsuse
muudatustest.
Kasutusjuhendite, API kirjelduste Infosüsteemis tehtud muudatuste
väljatöötamine, dokumenteerimine ja juhendmaterjali koostamine
kasutuselevõtmise võib varieeruda suures osas, kuid üldiselt ei tohiks
dokumentatsiooni loomine selle töö maht ületada 200 töötundi.
Teenuse kasutusele võtmine ja e-veoselehe teenuste kasutamiseks teostatud
juurutamine arenduste testimine ja valideerimine. Teostatakse
enne ja pärast arendustöid. Ajaline hinnang sõltub
arenduste keerukusest.
Koolitused (koolitajakulud, Infosüsteemi kasutajatoele suunatud koolitused, sh
koolituste korraldamise kulud, administraatorid, andmete järelevalve jt rollides
personalikulu koolituse ajaks) tegutsevad isikud. Koolituste maht sõltub ettevõtte
suurusest, koolitatavate isikute arvust ja rollide
keerukusest.
eFTI seadusandluse ja nõuete Ettevõtte juhtkonna ja arendusmeeskonna koolitus
koolitus edasiste suundade teenuse ettevalmistamiseks ja eFTI-le vastavuse
seadmiseks sertifitseerimiseks. Koolituste ajaline maht oleks
kuni 200 h ja kattuks osaliselt arendusnõuete ja
teekaardi koostamisega.
Nõustamine sisse ostetava Ettevõtte juhtkonna nõustamine seadusandluse,
teenusena (juriidiline tehnoloogia või rakendatavate e-veoselehe
konsultatsioon, sektoripõhine teenuste osas protsesside muutmisel või
ekspertnõustamine vms) arendustööde planeerimisel. Ajaliselt võiks selliste
tegevuste maht olla kuni 10% projekti vastava etapi
tööde mahust.
Andmestandardi kasutuselevõtu Andmestandardi kasutuselevõtuga seotud
analüüs, standardi rakendamine analüütika ja tööd.
Teavitustegevused projekti Teenuste muudatuste kommunikeerimine
kohta, turunduskulu klientidele ja koostööpartneritele. Selliste
(reklaammaterjalid, teavitus, tegevuste kulu ei tohiks ületada 10% projekti
Eesti-sisesed tegevused) vastava etapi tööde mahust.
Tugi-ekspertiis teenuse Kogu projekti kestel kaasatud rakendusüksuse-
kasutuselevõtuks, poolne tugi ekspertiis eesmärgiga tagada tegevuste
rakendusüksuse poolt pakutav järelevalve ja teha vajadusel soovitusi projekti
ekspertiis paremaks rakendamiseks. Võib sisaldada ka kogu
projekti juhtimist, kvaliteedi järelevalvet aga ka
konsultatsiooni nõustamise eesmärgil. Ajaliselt
võiks selliste tegevuste maht olla mitte üle 20%
projekti vastava etapi tööde mahust.
lk 41 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
Tabelis toodud mahuhinnangud on näitlikud ja võivad erineda reaalse projekti elluviimisel. Erinevuste põhjuseks
on ettevõtte protsessidest, olemasolevast infosüsteemist või kasutajate arvust tulenev keerukus, mille puhul
tööde maht võib varieeruda suures ulatuses. Tuleb lähtuda võimalusest, et iga töö puhul, mida loetakse toetatud
tegevuseks, tuleb esitada tööde mahu põhjendus. Vaatamata sellele, on tabelis esitatud hinnangud keskmiste
tööde alusel ning neid saab rakendada indikatiivselt projekti üldise eelarve planeerimisel.
3.6. PROJEKTI- JA ARENDUSTÖÖDE MAHU HINNANGUD
Arenduste maht ei ole taotluse kontekstis protsentuaalselt piiratud ning tabelis toodud arendustööde mahud
sisaldavad ka vajalikke analüüsi ja nõuete määratlemise mahte.
Mahuliselt võiks olla piiratud nö pehmete teenuste osa: teekaardi koostamise (kuni 10% projekti kogumahust
ja maksimummäär) ja turundus-ja teavitus tegevuse ulatus (nt kuni 20 000 või kuni 10% projekti kogumahust).
Tabel 7. Arendustööde mahu hinnangud ja kommentaarid
Arendus Hinnanguline Kommentaar
arendustöö maht
1. API loomine andmete väljanäitamiseks Kuni 20 000 € API loomine on väike arendustöö. Selle keerukus
riiklikele pädevatele asutustele sõltub API funktsionaalsusest (1 või 2-poolne).
masinloetaval kujul Hinnang on toodud ühe API kohta
2. e-veoselehe või selle lisadokumendi Kuni 50 000 € Olenevalt teenusepakkuja lahendusest võib
andmete viimine vastavusse arenduste vajadus olla väga erinev - andmeväljade
andmestandardiga (nt. UNCEFACT) tingimuste täiendamisest kuni päris uute vormide ja
äriloogika loomiseni.
3. Kasutajate autentimise ja sündmuste 10 000 - 100 000 Kasutajate autentimise lahenduste täiendamise ja
ning dokumentide € lisavõimaluste arendamiseks. Andmete
digitaalallkirjastamise täiustamine digitaalallkirjastamise võimaluste lisamine on vajalik
(Mobiil ID, Smart ID, ID kaardi toe enamusel olemasolevatest teenustest.
lisamine)
4. NAP liidestus vajalikele sündmustele 15 000 - 50 000 € NAP loomisel vajalike liidestuste loomine, uute API-
ja saadetise andmetele juurdepääsu de loomine ja arendamine.
loomiseks.
5. Avalike registritega liideste loomine 10 000 - 30 000 € Avalike registritega peab saama andmeid vahetada nii
(kas NAP kaudu või selle puudumisel otse kui NAP kaudu. Seni on selleks ainus võimalus
eraldi) (ühe liidese kohta) ühendada süsteem otse (X-tee kaudu) registri
teenustega..
6. Liidestus asjaomaste EDI, ERP- ja Kuni 50 000 € ERP liidestus on teatud osas standardne, kuid alati on
TMS-tarkvaradega (ühe liidese kohta) seal erisused tulenevalt ERP või TMS seadetest.
7. Lisandväärtusteenustega liidestus – Kuni 30 000 € Teenuste ühendamisel suurema lisandväärtuse
asukoha jälgimise teenuste liidestus e- loomiseks tehtavad arendustööd
veoselehe teenusega
8. Standardi kasutuselevõtu analüüs ja kuni 5000 € Andmestandardi analüüs, konsultatsioon, arenduste
kasutuselevõtt teostus, juurutus.
Arendustööde mahud ja hinnangud võivad varieeruda suures ulatuses ning selle põhjusteks on olemasoleva
süsteemi tehniline arhitektuuri keerukus, arendusteenuse tunnihind või tarkvara arendusplatvormi valik. Samuti
sõltub arendustööde maht sageli teenusepakkujast, suuremate IT arendusettevõtte puhul sõltub arenduste hind
nende kogumahust, sest teenuse hinnas on üldkulude osakaal suurem.
lk 42 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
Tabel 8. Kaardistatud näited e-veoselehe teenusepakkujate arenduste vajadustest
Teenus Teenused täna Arend Arenduste alternatiivid/ tegevused
uste
maht
1. Directo (ERP) Pilvepõhine majandustarkvara, - Liides NAP teenusega
varude ja tootmise haldus, finants - e-veoselehe koostamine või liides e-
⧭
jms andmete haldus. veoselehe teenusega
- Andmetele juurdepääsu loomine (API).
2. XSped (TMS) Veokipargi, veotellimuste ja ⧭ - Liides NAP teenusega
veoringide haldus, - e-veoselehe andmete (XML kujul) välja
ekspedeerimistarkvara. Suletud näitamine ja API loomine
süsteem. - e-veoselehe teenusega liitumine
3. Waybiller (e- e-veoselehe teenus puistekaupade ⧭ - Liides NAP teenusega;
veoseleht) veol, liidesed kaaludega karjäärides, - Kasutajate autentimine ja täiendamine
sadamates, terminalides. Andmete - Digitaalallkirjastamine
väljanäitamine järelevalve- ja - e-veoselehe täiendamine
kontrollorganitele - Kasutajate täiendõpe ja turundus
4. FleetComplete Sõiduki positsioneerimine, lihtne ⧭ - Lähte- ja sihtkohtade, sortimentide haldus
(GPS ja TMS) tööde halduse TMS (kullerveod),
veokipargi ja tööülesannete haldus.
5. DB Schenker / Suur ekspedeerija, globaalne ⧭ - Liides NAP teenustega
Cargoson multimodaalne siseinfosüsteem. - Allhankijatega liidestamine
Tabelis 8. kasutatud arendustööde mahtude värviskeem:
⧭ - Suur (150 kuni 300 tuhat €) arendusvajadus, et tagada eFTI platvormi nõuded ja katta vajalik
funktsionaalsus kasutajate e-veoselehtede loomiseks.
⧭ - Keskmine (50 - 150 tuhat €) arendusvajadus, et tagada eFTI platvormi nõuded ja katta vajalik
funktsionaalsus kasutajate e-veoselehtede loomiseks.
⧭ - Väike (20 - 50 tuhat €) arendusvajadus, et tagada eFTI platvormi nõuded ja katta vajalik funktsionaalsus
kasutajate e-veoselehtede loomiseks.
3.7. E-VEOSELEHE TEENUSE ARENDUSMETOODIKA
e-veoselehe teenustega seotud arendustööde metoodika valiku teeb iga teenuseosutaja iseseisvalt või
koostöös arenduspartneriga. Arendustööde metoodika all tuleb mõista metoodilist lähenemist tarkvara
funktsionaalsuse laiendamise, administreerimise või jõudluse parendamise eesmärgil. Klassikaliselt jagunevad
tarkvara arendusmetoodikad agiilseteks19 ja klassikalisteks20 (kose meetod). Täna kasutatakse valdavalt agiilseid
arendusmeetodeid, mille kohaselt töö teostatakse lühikeste (kuni 2 nädalaste) arendussprintidena.
Arenduste teostamiseks toetuse taotlemisel tuleb esitada eelhindamiseks vajaliku detailsusega arenduste
teekaart koos aja- ja mahu hinnangutega ning koos hinnapakkumistega.
Vt ka käesoleva töö V osa.
19
Agiilsed meetodid, GitHub https://agiil.github.io/IT/Agiil
20
Tarkvara elutsükli mudelid, http://www.cs.tlu.ee/~inga/SE_materjal/Protsessimudelid_slaidid_2015.pdf
lk 43 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
3.8. SOOVITUSED MEETMES ÜHISPAKKUMUSTE TEOSTAMISEKS
Maantee kaubavedude digitaliseerimine hõlmab mitmesuguseid lahendusi, mille ühiskasutus loob väärtust nii
vedajatele, kauba saajatele kui saatjatele. eFTI nõuded ei eelda, et kõik need teenused arendavad välja kogu
vajaliku andmestiku halduse. Seega on loogiline, et nende teenuste omavahelist liidestust tuleb toetada ja
selleks on sobiv ka kavandatav toetusmeede.
Näited omavahel kokku sobivatest Eesti teenustest, mille koosmõju aitab luua lisandväärtust kasutajatele:
- Ettevõtte majandustarkvara (n. MS Dynamics, Monitor, Directo, Standard Books, SAP jt.)
- Ekspedeerimistarkvara ja veotellimuste haldus (XSped, Cargoson, Sixfold jt).
- e-veoselehe lahendused (ELVIS, Waybiller, MobiCarnet, QStep)
- GPS jälgimine ja ülesannete haldus (FleetComplete)
- e-veoselehe indekseerimine ja veokite broneeringute haldus laevades (LogiXdigi, Tallink, MobiCarnet,
QStep)
- Avalikest registritest andmepäringute vahendamine x-tee kaudu (LogiXdigi)
- Eri veoliikide vahel veose info vahendamine (LogiXdigi)
3.9. MÄRKUSED ÜHENDUSTE KOHTA RIIKLIKE REGISTRITEGA
Nii siseriikliku kui rahvusvahelise veo puhul on e-veoselehe koostamisel või sellele eelnevalt vajalik riiklikesse
registritesse päringute teostamine, mis tagab andmete õigsuse ning loob võimaluse automatiseerida kontrolli ja
järelevalve tegevusi.
e-veoselehe teenuses ning kindlasti eFTI platvormil võiksid kasutajate registreerimisel teostada kontrollpäringu
äriregistrisse ja tegevuslubade registrisse. Seda põhjusel, et e-veoselehe loomisel on oluline teostada kontroll,
et vedaja on registreeritud ettevõte, kes omab vastavat tegevusluba. Samuti kontrollitakse sõiduki andmeid
riiklikust autoregistrist, et määrata kindlaks tema kaalupiirangud veoki koormamisel ning vältida ülekoormate
vedu. Täiendavalt on võimalus rakendada ka sõiduki pardakaalu või lähte- ja sihtkoha taadeldud kaalude
andmeid autorongi tegeliku kaalu määramiseks veoseveol.
Peamised riiklikud registrid, millega liidestamine võimaldab e-veoselehtede teenuse maksimaalset toimimist.
Tabel 9. Peamised riiklikud registrid, millega liidestamine võimaldab e-veoselehtede teenuse maksimaalset toimimist
REGISTER ANDMED, MIDA KONTROLLITAKSE
Äriregister Ettevõtte registriandmete kontrollimiseks ja päringuandmete kandmiseks e-veoselehele.
Majandustegevuse Tasuline veosevedu on tegevus, mis eeldab registreerimist majandustegevuse registris. Selle
register kontrollimiseks on tarvis liidestada vastavad teenused.
Autoregister Veokite registriandmete kontrollimiseks ja kandmiseks e-veoselehele. Lisaks veoki registri nr ja
kaalu andmetele saab rakendada kontrolle ka kindlustuse ja tehnoülevaatuse osas.
Maksu- ja Tolliamet Eestist alustatud ja välisriigis lõpetatud e-veoselehe andmete alusel teostatakse automaatne
kontroll 0-km-ga maksustatud kulutusele, mis on tehtud välisriigis (nt tankimised)
Statistikaamet Veoettevõtted, kes rakendavad oma tegevuses e-veoselehte, saaks viia faktipõhisele
statistikale ning vabastada statistiliste aruannete esitamise kohustusest.
Tegevuslubade Tegevuslubade ja rahvusvaheliste veolubade olemasolu ja kehtivuse kontroll. e-veoselehe
register koostamisel võiks platvorm majandustegevuse registris tegevusloa olemasolu kontrollida ja
väljastada hoiatuse, kui sellekohane märge registris puudub või lisada kinnituse, kui luba on ja
on aktiivne.
lk 44 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
3.10. MÄRKUSED KASUTAJATE AUTENTIMISE JA ALLKIRJASTAMISE
OSAS
Vastavalt eFTI nõuetele peavad e-veoselehte rakendavad asjaomased ettevõtted ja nende kasutajad olema
peamistel kasutusjuhtudel eeskätt institutsiooni tasandil, aga mõnel juhul ka isiklikult autoriseeritud. See
tähendab, et iga ettevõte peab süsteemis olema registreeritud unikaalsena ning iga kasutaja peab olema seotud
organisatsiooni või ettevõttega, kelle nimel ta süsteemis toiminguid teeb. Kasutajate autoriseerimise ning e-
veoselehtede allkirjastamise nõuded varieeruvad vastavalt veo tingimustele ning siseriiklike ja rahvusvaheliste
vedude puhul võidakse õigusaktidega autoriseeringu turvalisuse huvides rakendada erinevaid nõudeid.
Pädevad asutused saavad andmetele juurde pääseda ja neid töödelda vastavalt rahvusvahelistele
konventsioonidele üksnes autentimise ja loaga ning kinnitatud juurdepääsu alusel. Kogu andmete töötlemine
registreeritakse nõuetekohaselt töölogides, et oleks võimalik tuvastada vähemalt iga eraldi töötlemistoiming,
toimingu teinud füüsiline või juriidiline isik ning toimingute järjestus iga üksiku andmeelemendi puhul.
Sündmuste ja veodokumentide kinnitamisel ja allkirjastamisel rakendatakse vaid digitaalseid kinnitusi, sh
erinevaid digitaalseid allkirju ja digitempleid, sh rakendatakse ja võimaldatakse kasutada ka nõuetele vastavat
e-veoselehe teenusepakkuja süsteemi-sisest ajatemplit. Dokumentide ja sündmuste kinnitamine ja
allkirjastamine toimub süsteemi-siseselt. Iga esialgne andmeelement e-veoselehe loomisel säilitatakse ning kui
olemasolevat andmeelementi toimingu käigus muudetakse või see kustutatakse, peab sellest jääma logi- või
muutmiskanne, mille juures salvestatakse ka selle teostaja. Sõltuvalt veose liigist ja veotingimustest võib
sündmuste kinnitamise ja osapoolte tahteavaldusena käsitleda autoriseeritud kasutajate poolt süsteemis tehtud
toiminguid (protsessis astutud samme), kui need on ajaliselt fikseeritud muutumatuna või nende muutmine on
kinnitatud nõuetekohaselt.
Süsteemide-vaheline andmevahetus ning süsteemide autentimine toimub masinloetavas vormis ning samuti
vastavalt nõutud või nõuetele vastavale autoriseeringule.
lk 45 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
IV OSA - VEOETTEVÕTTE e-VEOSELEHE KASUTUSELEVÕTU
PROTSESSI MUDEL
IV osas kirjeldatakse veoteenust osutavate ettevõtete tegevuste protsesside mudelit ja tehakse ettepanekud
protsesside optimeerimiseks, mis on vajalikud e-veoselehe rakendamiseks. Tulenevalt sellest, kas veoteenuse
osutaja opereerib enda omanduses olevaid autosid või kasutab selleks alltöövõtjaid esitatakse soovitused e-
veoselehtede tarkvara soetamiseks või selle teenuse ettevõttesse sisse ostmiseks. eesmärgiga võtta kasutusele
e-veoseleht.
Mudel arvestab ettevõtjate olemasolevatest võimalustest lähtuvalt enim kasutatavaid tarkvaralahendusi ning
pakub välja innovaatilised suunad, mis aitaksid viia ettevõtte teenused uuele tasemele ja hoiaksid kokku kulusid.
Kaardistatud on lahendused, mis võimaldaksid liidestada veoettevõtte e-veoselehe teenusega võimalikult
optimaalse rahalise ja ajalise kuluga. Arvesse on võetud ka erinevat tüüpi integratsioonid ja hinnatud on
lahendusi veoteenuse osutaja profiilist ja vajadustest tulenevalt.
4.1. MEETME LÄHTEKOHAD
e-veoselehtede kasutuse jagunemine
Veoettevõtete tarkvarakasutus ja vajadus e-veoselehtede koostamiseks jaguneb:
● Kaubagrupid ja eriliigilised veosed
○ tavakaup/ täis- ja osakoormate veod
○ puistekaubaveod
○ konteinerveod
○ ümarpuiduveod
○ tsisternveod
○ temperatuuritundlike ja kiiresti riknevate kaupade vedu
○ jäätmeveod
○ eriveod/ohtlike ainete vedu (ADR)
○ eriveosed/suuremõõduliste kaupade vedu
● rahvusvahelised EL-sisesed veod
● siseriiklikud veod
● rahvusvahelised EL välispiire ületavad veod
Veoettevõtete liigitus
● mikroettevõtted
● väikesed
● keskmised
● suured (sh rahvusvahelised kontsernid)
Mikroettevõtted (1-5 autot) ja väikesed (6-15 auto omanikud) ei kasuta täna praktiliselt mingeid lahendusi peale
raamatupidaja, kes arveid välja saadab. Valdav osa nende tööst on paberite koostamine, edastamine või nende
kogumine veoettevõtetelt/autojuhtidelt, ja selle alusel tehakse kuu lõpus arved. Kuna ka vedude tellijad tahavad
sageli paberile allkirja, siis puudub neil motivatsioon hakata kasutama e-veoselehte. Selles osas on enamasti vaja
teha lihtsalt koolitust ja selgitustööd, sest lahendused on täna olemas ja kasutatavad ning ei eelda suuri
investeeringuid - teenuste eest tuleb siiski tasu maksta.
Keskmised (20-99 autot) ja suured vedajad (100 ja rohkem autot, sh. partnerite autod) kasutavad oma
infosüsteeme (ERP, TMS vms) ja neil on huvi kas liidestada e-veoselehe lahendus oma süsteemidega või
arendada oma süsteemis välja funktsionaalsus, mis võimaldab e-veoselehte välja näidata. Eestis on
hinnanguliselt ca 10-15 ettevõtet, kes oleksid selleks võimelised ja kes ka täna kasutavad e-veoselehti enda ja
lk 46 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
oma klientidega suhtlemisel. E-veoseleht luuakse sel juhul oma süsteemis koostatud koormate ja veoringide
alusel.
Reeglina väikesed vedajad soovivad, et kui veo tellija soovib e-veoselehe kasutust, peaks veo tellija ka selle
teenuse eest tasuma. Samas hetke praktika on, et veo tellija soovib e-veoselehe kasutust, kuid eeldab, et
veoettevõte võiks teenuse eest ise tasuda ja veo tellijale infovahetuse korraldama. Väikesed vedajad teevad
koostööd ka suurtega ja sel juhul soovivad nad samuti, et veo tellija, kellele nad teevad allhanget, võimaldab
kasutada endale sobivaid ja eelistatud e-veoselehe lahendusi ning kannab sellega seotud kulud.
4.2. VEOETTEVÕTETE POOLT VAJALIKUD PROTSESSIMUUDATUSED JA
ARENDUSVAJADUS
Protsessimuudatused:
● koolitus teekaardi koostamiseks, vajalikkuse hindamiseks, arendusvajaduste analüüsiks, teekaardi
rakendamiseks,
● e-veoselehe jaoks andmete kogumise digitaliseerimine ehk andmete kogumine erinevatest oma
ettevõtte ja partnerettevõtete infosüsteemidest,
● lisadokumentide kogumise, viitamise ja e-veoselehe juurde liitmise võimalus,
● allkirjastamise protseduuri muutus,
● vajadus seadistada oma juhtidele ja meeskonnale rollide ja õigustega seotud ligipääsud, allkirjastamine,
● vajadus võtta kasutusele teenus/lahendus, mis e-veoselehe dokumenti koostab,
● e-arhiivi sisseseadmise ja kasutuse reeglistik,
● järeltegevuste protseduuri muutus,
● koolitus- ja väljaõpe tarkvarade kasutuseks ja juurutuseks.
Allkirjastamisega seotud problemaatika:
Siseriiklikult ei ole juhi allkiri e-veoselehel nõutud/ autojuhid ei taha või ei saa oma allkirja anda. e-veoselehel
peaks olema soovituslikult kolme osapoole allkirjad (saatja, vedaja, saaja). Tänased riiklikult tunnustatud
digiallkirjastamise lahendused ei ole rakendatavad üle kogu Euroopa ja vastastikku digiallkirja saab tuvastada
(avada vastava tarkvaraga) vaid teatud riikide üleselt.
Digiallkirjastamise ja digitemplite rakendamise valdkonna arengute tõttu saab eeldada, et 2025. aastaks on
olemas kokkulepe, millised saavad olla digiallkirjad ja -templid, mida e-veoselehe puhul ka piiriüleselt ühtselt
aktsepteeritakse.
Lahtine on kolmandatesse riikidesse ja sealt saabuva kauba CMR digitaliseerimise protseduur ning selliste
dokumentide allkirjastamine.
4.3. ÜLEVAADE VEOETTEVÕTETE KASUTATAVATEST TARKVARADEST
Tarkvarade kasutamisel tuleb silmas pidada, kelle huvides ja millist tarkvara/teenust kasutatakse. Tänased e-
veoselehe lahendused on enamasti seotud kas veo tellija poolse nõudmise või riigi poolt kehtestatud nõuetega.
Kuigi need lahendused on loodud eesmärgiga vähendada käsitööd ja paberkandjate hulka, aidata saavutada
läbipaistvus ja selgem ülevaade olukorrast, on palju eriti väiksemaid ettevõtteid, kes alluvad küll suurte
nõudmistele, kuid ei näe enda tegevuses vajadust nende järele.
Allpool loetletud teenusepakkujad on potentsiaalsed eFTI teenuseosutajad, kellest suur osa taotleb tulevikus
sertifitseerimist ning osaleb veoprotsessi digitaliseerimisel.
lk 47 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
e-veoselehe lahendused
Eestis on e-veoseleht kasutusel peamiselt avaliku teenusena. Samas on ettevõtete vahel samuti kasutusel
tarkvaralahendusi, mida kasutajad nimetavad e-veoseleheks, kuid mille andmetele puudub kontrollimiseks
avalik juurdepääs. Käesolev analüüs käsitleb selliseid süsteeme transpordiprotsessi tugisüsteemidena (nt. TMS),
mille puhul on tulevikus võimalik eFTI sertifitseerimine, kuid täna ei saa neid lugeda e-veoselehe ega eCMR
lahendusteks. Samuti ei saa käsitleda süsteemist väljastatavat veoselehte (CMR’i) PDF vormingus faili e-
CMR’na, sest tegemist ei ole masinloetava formaadiga. e-veoselehe teenuse eripäraks on muuhulgas mobiilse
autojuhi rakenduse olemasolu, mis võimaldab juhil kinnitada veose veoks vastuvõtmist ja tellijale üleandmist.
Väikesed veoettevõtted (sh ka kuni 5 töötajaga mikroettevõtted) ei kasuta üldjuhul oma tegevuse andmete
haldamiseks spetsiaaltarkvara ning e-veoselehtede loomiseks siseriikliku e-veoselehena kasutavad nad
valdavalt Tabelis 10. kirjeldatud teenuseid.
Tabel 10. Väikeste veoettevõtete kasutatavate peamiste teenuste kirjeldused
Waybiller Waybiller on siseriiklik, erakapitalil põhinev peamiselt puistekaupade veoks kasutatav
veebipõhine e-veoseleht, mis on välja arendatud koostöös transpordiameti, Autoettevõtete
Liidu ja Nordeconi ja Keviliga. Waybiller on lihtsa kasutajaliidesega teenus, mille kasutamine
on tehtud jõukohaseks ka väga madala digioskusega kasutajatele. Rollipõhine (sh mobiilne)
kasutajaliides tagab iga kasutaja vajadustele kohase info haldamise võimalused ja
juurdepääsu. Waybiller on liidestatud autoregistriga ning vedude järelevalve õigused on
loodud transpordiametile ja politseile.
ELVIS ELVIS on Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu omanduses olev e-veoselehe veebipõhine
teenus, mis on seadusega kohustuslik metsavedudel ning olnud kasutusel juba ligi 15 aastat.
ELVIS on oma vanuse tõttu ajale jalgu jäämas ja selle asemele on arendatud EVR (e-veoselehe
register). EVR on andmekogu, mis on loodud asendamaks juba vananenud ELVIS-t. Kuna EVR
on loodud põhiliselt metsavedude ja metsahaldustarkvarade vaheliseks suhtluseks, siis
erinevalt ELVIS-st puudub EVRis kasutajaliides, läbi mille saab erinevaid e-veoselehtedega
seotud toiminguid teha. Kuigi EVR on arendatud välja juba aastaid tagasi, ei ole seal
kasutajaid ning endiselt kasutatakse metsavedudel ELVIS-t.
Tabelis toodud e-veoselehe teenused on Eestis tunnustatud Transpordiameti poolt ning nende kasutamisel on
vedajal võimalus teostada kuni 52h täismassiga vedusid. Nimetatud teenused on avatud ka politseile läbi
vastava veebikeskkonna, mistõttu on põhjendatud nende nimetamine avalikuks e-veoselehe teenuseks.
Lisaks avalikele e-veoselehe lahendustele on näiteks ettevõte QStep emaettevõte vajadustest lähtuvalt välja
arendanud e-veoselehe, sh CMRi koostamise rakenduse elektroonilise lennukaupade e-veoselehe (eAWB)
andmete alusel. Sarnased ettevõtte-sisesed infosüsteemid on ka teistel suurematel rahvusvahelistel
ekspediitoritel nagu DHL, DB Schenker, Kuehne& Nagel, DSV jt, kes omavad esindust Eestis.
Transpordi haldustarkvarad (TMS)
Tabel 11. Transpordi haldustarkvarad (TMS)
MS Excel Mikro- ja väikeettevõtete peamine tööriist veotellimuste ja vedude haldamiseks. Sageli
kasutatakse selleks ka paberil päevikuid või välja trükitud aruandeid blankettidena.
Planlogi Vedude planeerimise tarkvara, mis võimaldab hallata veotellimusi ja aitab nende alusel
planeerida vedusid (veoringe).
XSped Eestis laialt kasutusel olev vedude planeerimise tarkvara. Peamiselt kasutusel keskmiste ja
väiksemate ekspedeerijate juures.
lk 48 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
Cargoson Veotellimuste vahendamise keskkond, mis võimaldab tellijal valida veoettevõtet, saada
informatsiooni veose staatuse osas ning koostada veodokumente. Cargoson-i teenused on
ühendatud paljude ekspedeerimis- ja veoettevõtete infosüsteemidega.
Timocom Veotellimuste vahendamise keskkond, mis võimaldab tellijal valida veoettevõtet, saada
informatsiooni veose staatuse osas ning koostada e-veoselehti ja muid veodokumente.
Kaupade tellimusi vahendavad lahendused
Kaubandusettevõtted kasutavad peamiselt EDI-lahendusi, mis võimaldavad organisatsioonidel vahetada
tähtsaid tarneahela dokumente (näiteks tellimusi, saatelehti, arveid jne) automaatselt, ilma inimese sekkumiseta.
EDI võimaldab reaalajas sidet saatja ja vastuvõtja erinevate ettevõtte ressursside planeerimise,
raamatupidamise, laohalduse ja muude süsteemide vahel, pakkudes turvalisi sideliine ja konverteerides või
"tõlkides" dokumendid vormingusse või "keelde", mis on iga süsteemi poolt loetav.
Peamised EDI teenuse osutajad on Eesti Telema ja Edisoft aga vastavaid lahendusi ja teenuseid on loonud ka
teised ettevõtted. EDI teenused on enamasti integreeritud ka e-arve keskkondadega.
Majandustarkvarad
Keskmised ja suuremad veoettevõtted ning veo tellijad (sh ekspedeerijad) kasutavad oma tegevusteks
majandustarkvara. Mõned näited Eestis kasutatavatest tarkvaradest ja lahendustest.
● MS Dynamics (NAV, AX, Business Central)
● Oracle
● SAP
● Directo
● Monitor
e-arveldus ja raamatupidamistarkvara
Majandustarkvarad on integreeritud e-arve keskkondadega ning võimaldavad kasutajatel koostada ja välja saata
arveid nii pdf kui e-arve vormis. Eestis on e-arve teenusepakkujateks:
● Unifiedpost (varem Fitek)
● Tieto
● Finbite (varasem Omniva)
● Telema
Nende teenuseid saab kasutada läbi erinevate raamatupidamise-, majandus- ja äritarkvara keskkondade ning
tarkvarade, nagu näiteks:
● e-Arveldaja
● Ezefs
● Minuarve
● Merit
lk 49 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
GPS jälgimine
Suur osa veokitest on varustatud GPS positsioneerimise lahendustega, nagu:
● FleetComplete
● Navirec
● Mapon
● Novolt
● Metrotec
● GoGPS
GPS positsioneerimise teenuste valik on väga lai ning rahvusvaheliselt on teenusepakkujaid palju. Samuti on
autotootjad uuemad veovahendid varustanud GPS seadmetega. Rahvusvaheliste autovedajate masinapark
kasutab sageli ka teistes riikides paigaldatud seadmeid ja teenuseid.
Rahvusvahelistesse kontsernidesse kuuluvate veoettevõtete tarkvarad
Rahvusvahelised ettevõtted kasutavad üldjuhul sama tarkvaralahendust eri maades, st kogu kontserni ulatuses.
Sageli on see endal välja arendatud veotellimuste ja vedude planeerimise süsteem, mis on ühendatud eri
veoliikide keskkondadega (nt. IATA One Record), mille kaudu vahetatakse või hangitakse informatsiooni veose
liikumise osas.
Suurettevõtete lahendused on sisemiselt integreeritud ka globaalsete ERP lahendustega nagu SAP ning
peamiselt tellijate infosüsteemidega (nt autotööstus, lennukitööstus, globaalsed kaubandusettevõtted jt.).
Teatud riikides rakendatakse ka e-veoselehe lahendusi, mis on suurematel turgudel enam kasutust leidnud
(Holland, Belgia, Saksamaa jt.). Sama kehtib ka veoteenust osutavate rahvusvaheliste ekspedeerimisettevõtete
kohta.
Tabel 12. Kasutatavate tarkvarade võrdlustabel
Kasutusvaldkond Mikro- ja väikesed Keskmised Suured Rahvusvahelised
ettevõtted kontsernid
e-veoseleht (siseriiklik) Waybiller, Elvis Waybiller, Elvis, TMS pdf, Oma TMS Oma TMS
Excel -pdf süsteemi PDF, süsteemi PDF,
e-veoseleht ERP’ist väljatrükk QStep, MobiCarnet, oma TMS-is Oma sisemised
(rahvusvaheline) (PDF vahendus), Cargoson moodustatud e- süsteemid
isekopeeruvad veoselehe või
blanketid väline lahendus
TMS ei kasuta Excel, PlanLogi, Marcus Oma sisemised Oma sisemised
Software arendused või arendused
suurem partner
Andmete, vedude, Excel Excel Excel Excel, oma
tööde analüüs sisemine arendus
Raamatupidamine Merit, Merit, Erply Books, Merit SAP
Standardbooks Standardbooks, Directo.
Arveldus e-arve, PDF e-arve, PDF e-arve, PDF e-arve, PDF
CMR koostamiseks on olemas ERP ja TMS lahendused, mis võimaldavad infosüsteemist välja võtta ja tööks
kasutada PDF faili, mida tihti kasutatakse väljaprinditult. Samas rahvusvaheliste vedude jaoks hetkel neid
lahendusi pigem kasutada ei saa, kuigi valmidusega ettevõtted on olemas. Toimingud CMR-idega teostatakse
paberkujul.
lk 50 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
4.4. e-VEOSELEHE KASUTUSELEVÕTUKS VAJALIKUD TEGEVUSED JA
NENDE ELLUVIIMISE JÄRJEKORD
Ettepanek: meetme raames Tegevus 2 puhul toetatavad tegevused jaotada järgmiselt:
a) Digiauditi ja teekaardi koostamine (kaardistus).
b) Liidestus e-veoselehe teenusepakkujaga sh sisemise süsteemi ja API liidestuse analüüs, arendus,
teenuse kasutusele võtmine (personalikulud, IT arendusteenus, analüütika, programmeerimine,
testimine).
c) Kasutajate autentimise ühendamine e-veoselehe teenusega.
d) Allkirjalahenduse või allkirjastamisteenustega liidestamine ja lahenduse kasutuselevõtt.
e) Liidestus andmete vahetamiseks TMS, ERP tarkvaraga.
f) Liidestus e-arve teenusepakkujate/operaatoritega.
g) Töövahendite soetamine (mobiilsed nutiseadmed) (ei ole abikõlblik, aga võib osutuda vajalikuks).
h) Koolitused (koolitajakulud, koolituste korraldamise kulud, personalikulu koolituse ajaks).
i) Nõustamine sisse ostetava teenusena (juriidiline konsultatsioon, sektoripõhine ekspertnõustamine
vms).
j) Teavitustegevused projekti kohta, turunduskulu (reklaammaterjalid, teavitus, Eesti-sisesed tegevused).
Tabel 13. Ettepanek: Meetme raames Tegevus 2 toetatavate tegevuste jaotus, arendustööde sisu ja ajaline kattuvus
Tegevused Arendustööde sisu ja indikatiivne mahuhinnang Arendustööde ajaline
kattuvus
Ettevõtte digiaudit ja muudatuste Protsesside muudatuste ja tegevuste Faas Faas Faa Faa
teekaardi koostamine planeerimiseks vajalik eelkaardistus. Ajaliselt 1 1 2 s3 s4
nädal - 2 kuud
Liidestus e-veoselehe API-de loomine või olemasolevate
teenusepakkujaga sh sisemise edasiarendus. Ajaline kestvus 1 - 3 kuud, kuid
süsteemi ja API liidestuse analüüs, tööde maht sõltub infosüsteemi
arendus, teenuse kasutusele võtmine funktsionaalsuse muudatustest.
Autentimis- ja allkirjalahenduse Võib sisalduda kasutusele võetavas
liidestamine ja kasutuselevõtt teenuses/tarkvaras. Eraldi arenduse/liidestuse
puhul võib arendustööde ajaline kestvus võtta
kuni 6 kuud, olenevalt süsteemis vajaminevatest
funktsionaalsuse muudatustest.
Liidestus andmete kogumiseks TMS, Süsteemide ja teenuste omavaheline liidestus
ERP kaudu veo alguses ja andmete (API-de arendus). Eraldi arenduse/liidestuse
jagamiseks samadesse süsteemidesse puhul võib arendustööde ajaline kestvus võtta
peale sõidu lõppemist kuni 6 kuud. Samas lihtsamad liidesed saab 2-3
nädalaga tehtud.
Liidestus järeltegevusteks Enamasti on see majandustarkvaras juba
raamatupidamistarkvarade ja e-arve olemas, aga eraldi arendusena võib võtta kuni 3
teenustega kuud
Töövahendite soetamine (mobiilsed Seadmete ostuks kuni 1 nädal
nutiseadmed)
Koolitused (koolitajakulud, koolituste Infosüsteemi kasutajate koolitus, sh veokijuhid,
korraldamise kulud, personalikulu administraatorid, andmete järelevalve, kauba
koolituse ajaks) saatjad, vastuvõtjad jt rollides tegutsevad isikud.
Koolituste maht sõltub ettevõtte suurusest,
koolitatavate isikute arvust ja rollide
keerukusest.
Nõustamine sisse ostetava teenusena Ettevõtte juhtkonna nõustamine
(juriidiline konsultatsioon, seadusandluse, tehnoloogia ja/või
sektoripõhine ekspertnõustamine rakendatavate e-teenuste osas protsesside
vms) muutmisel või arendustööde planeerimisel.
lk 51 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
Ajaliselt võiks selliste tegevuste maht olla kuni
10% projekti vastava etapi tööde mahust..
Teavitustegevused projekti kohta, Teenuste muudatuste kommunikeerimine
turunduskulu (reklaammaterjalid, klientidele ja koostööpartneritele. Selliste
teavitus, Eesti-sisesed tegevused) tegevuste kulu ei tohiks ületada 10% projekti
vastava etapi tööde mahust.
Tugiekspertiis teenuse Kogu projekti kestel kaasatud tugi tegevuste
kasutuselevõtuks, EAS poolt pakutav järelevalve ja soovituste eesmärgil. Võib
nõustamine. sisaldada ka kogu projekti juhtimist, kvaliteedi
järelevalvet, aga ka konsultatsiooni nõustamise
eesmärgil. Ajaliselt võiks selliste tegevuste maht
olla mitte üle 20% projekti vastava etapi tööde
mahust.
Tabelis toodud mahuhinnangud on näitlikud ja võivad erineda reaalse projekti elluviimisel. Erinevuste põhjuseks
on ettevõtte protsessidest, olemasolevast infosüsteemist või kasutajate arvust tulenev keerukus, mille puhul
tööde maht võib varieeruda suures ulatuses. Tuleb lähtuda võimalusest, et iga töö puhul, mida loetakse toetatud
tegevuseks, tuleb esitada tööde mahu põhjendus. Vaatamata sellele, on tabelis esitatud hinnangud keskmiste
tööde alusel ning neid saab rakendada indikatiivselt projekti üldise eelarve planeerimisel.
4.5. KULUDE HINNANGULISED MAHUD
Tabel 14. kajastab vajalike tegevuste mahuhinnanguid. Tabelis toodud mahuhinnangud on näitlikud ja võivad
erineda reaalse projekti elluviimisel. Erinevuste põhjuseks võib olla ettevõtte protsessidest, olemasolevast
infosüsteemist või kasutajate arvust tulenev keerukus, mille puhul tööde maht võib kujuneda suuremaks. Tuleb
lähtuda võimalusest, et iga töö puhul, mida loetakse toetatud tegevuseks, tuleb esitada tööde mahu põhjendus.
Vaatamata sellele, on tabelis esitatud hinnangud keskmiste tööde alusel ning neid saab rakendada indikatiivselt
projekti üldise eelarve planeerimisel.
Tabel 14. Vajalike tegevuste mahuhinnangud eurodes, tundides ja toetatavad tegevused
TEGEVUS Arenduse Maht tundides Teostatavad tegevused
mahuhinnang
Ettevõtte digiauditi ja teekaardi koostamine kuni 15 000 € Kuni 300 tundi Protsesside analüüs, eelduste ja
vajaduste hindamine, küsimustiku
vastamine. Digiauditi meeskonnas
võib olla rohkem kui üks ekspert.
Ekspertide töötunni maksumus
võib varieeruda 35-150 euroni.
e-veoselehe ja teiste digitaalsete 15 000 € Kuni 300 tundi Nõuete analüüsi koostamine,
veodokumentide kasutuselevõtt, sh tarkvaraarendus, kasutajate
liidestamine ettevõtte ERP tarkvaraga. koolitus
Ettevõtte töötajate koolitus e-veoselehe 5 000 € Kuni 100 tundi Kasutajate koolitus, seminari või
kasutuselevõtuks (sh tööaja kulu, koolituse individuaalse koolituse vormis.
korraldamine)
Väikesed arendustööd ettevõtte oma 15 000 € Kuni 300 tundi Tarkvaraarendus- ja
tarkvaras (eFTI teadaolevatele või riiklikult seadistustegevused API kaudu
kehtivatele nõuetele vastava platvormiga andmete vahetamiseks.
liidestumiseks)
Kasutajate autentimise ja digiallkirjastamise 5 000 € Kuni 100 tundi Digiallkirja või mõne muu eIDAS
võimaluste loomine (Mobiil ID, Smart ID, ID lahenduse kasutusele võtmine ja
kaardi tugi) ettevõtte oma süsteemidele. süsteemi seadistamine või
väikesemahuline arendustöö
kasutajate autentimiseks.
lk 52 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
V OSA - e-VEOSELEHE TEENUSEARENDUS JA
KASUTUSELEVÕTT - ARENDUSMUDEL
Käesolev osa kirjeldab eri profiiliga veoettevõtete olukorda täna ning esitab kokkuvõtte e-veoselehe kasutamise
protsessile võrreldes tänase olukorraga, selgitab ja visualiseerib lähemalt teenusearenduse ja teenuse
kasutuselevõtu arendusmudelit.
Arendustegevuste protsessid lähtuvad IT süsteemidega liidestamise vajadusest ning koosnevad nii Tegevus 1
kui Tegevus 2 puhul järgmistest tegevustest:
● eneseanalüüs ja teekaart
● liidestuste kavandamine
● arenduste tellimine
● juurutamine
● järelanalüüs
Veoselehe ja e-veoselehe kasutuselevõtus tuleb lähtuda valdkondlikest mõistetest, rahvusvaheliste
konventsioonide ning siseriikliku õiguse, sh Võlaõigusseaduse järgsetest osapooltest ja õiguslikest tehingu
partneritest.
5.1. e-VEOSELEHE ARENDUSE JA KASUTUSELEVÕTU OSAPOOLED
Teenusearenduse ja e-veoselehe kasutuselevõtu osas on nii e-veoselehe teenusepakkuja kui veoettevõtte
tegevused võrdlemisi sarnased ning osapooled on samad, kuigi nende rollid Tegevus 1 ja Tegevus 2 puhul on
erinevad.
Veoettevõtted - käesoleva analüüsi kontekstis on veoettevõtteks siseriiklikke ja rahvusvahelisi tasulisi
maanteevedusid teostavad ettevõtted, kellel võib olla üks kuni mitu autot ja kes teostavad vedusid otse kliendile
või alltöövõtu korras.
Veo tellijad - on ettevõtted, kes vahendavad (ekspedeerijad) või tellivad vedusid ning kaasavad otseselt vedajaid
tööde teostamisse.
Kaubaomanikud - füüsilised või juriidilised isikud, kes tellivad veo ja kellelt võtab kauba või kellele toob kauba
kohale veoettevõte.
Pädevad asutused - kontrolli teostavad avaliku sektori asutused, st vedude, veokite, juhtide ja veoettevõtete
kohta informatsiooni vajavad riiklikud järelevalveasutused.
IT arendus- ja tugiteenuste pakkujad - infotehnoloogia sektoris tegutsevad ettevõtted, kes töötavad välja
vastavaid IT teenuseid ja tarkvara lahendusi.
EDI, ERP, TMS teenuste pakkujad - Otseselt kaasatud ja seotud ettevõtted rakendamaks ja väärindamaks e-
veoselehe kasutust veoettevõtete jaoks.
Digiauditi teenust pakkuvad ettevõtted - ettevõtted, kes omavad digiauditi koostamiseks vajalikku kogemust
ja pädevust, pakuvad konsultatsiooni ja aitavad koostada veoettevõtetel digiauditit ja protsesside muudatuste
elluviimise teekaarti. Antud meetme raames peab pädevuste hulka kuuluma maanteetranspordi valdkond.
lk 53 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
5.2. e-VEOSELEHE ARENDUSE JA KASUTUSELEVÕTU MUDEL
Teenusearenduse ja e-veoselehe kasutuselevõtu osas on nii e-veoselehe teenusepakkuja kui veoettevõtte
tegevused võrdlemisi sarnased.
Joonis 23. e-veoselehe arenduse ja kasutuselevõtu mudel
Graafiliselt ja võrdlevalt saab arendusmudelit vaadelda ka horisontaalselt.
E-veoselehe teenusepakkuja arendusmudeli ja veoettevõtte arendusmudeli lähivaated.
Joonis 24. Digiauditist ja e-veoselehe elutsüklist lähtuv e-veoselehe teenuse arendusmudel
lk 54 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
Joonis 25. Digiauditist ja e-veoselehe elutsüklist lähtuv veoettevõtte e-veoselehele ülemineku arendusmudel
5.3. TEENUSE FUNKTSIONAALSUSTE, LIIDESTUSTE JA IT TEENUSTE ARENDUSMUDEL
Arendustegevused lähtuvad IT arenduse ja teiste süsteemidega liidestamise vajadusest:
● eneseanalüüs ja teekaart
● arenduste ja liidestuste kavandamine
● arenduste ja liidestuste IT arenduse tellimine, teostamine
● teekaardi kohandamine, edasiste tegevuste kaardistus
● juurutamine
● järelanalüüs
Teenuse arendusmudel koosneb erinevatest etappidest, mis algavad arendusvajaduse tuvastamisega ning
lõppevad juurutamisega.
Joonis 26. e-veoselehe teenusepakkuja arendusprotsessi mudel
lk 55 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
e-veoselehe teenusepakkuja teenuse arendusprotsessi mudel IT arenduse kontekstis on väljendatav ka
graafiliselt horisontaalselt.
Joonis 27. e-veoselehe teenuse arendusprotsessi mudel
Joonis 28. Veoettevõtte e-veoselehele ülemineku arendusprotsessi mudel
5.4. E-VEOSELEHE TEENUSE ARENDUS e-VEOSELEHE ELUTSÜKLI KONTEKSTIS
e-veoselehe teenusearenduse tellimisel ja kasutuselevõtu teostamisel lähtutakse e-veoselehe elutsükli
etappidest ning nendes osalevate infosüsteemide tööst.
Joonis 29. e-veoselehe elutsükli protsessid ja nende alam-protsessid koos osalevate infosüsteemidega
lk 56 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
5.5. E-VEOSELEHE TEENUSE SISERIIKLIK JA RAHVUSVAHELINE MÕÕDE
Tegevus 1 ja Tegevus 2 puhul on teenusele üleminek ning teenuse kasutus siseriikliku mõõtmega.
Rahvusvaheline mõõde rakendub teenuses vaid rahvusvahelise pädeva asutuse poolt initsieeritud päringuga,
millele vastamiseks peab siseriiklik juurdepääsupunkt vahendama tema juures aktiveeritud kirje ja viitama lingile
ning e-veoselehe teenus lingil viidatud e-veoselehe info päringu vastusena välja näitama.
Joonis 30. Tegevus 1 ja Tegevus 2 seos rahvusvahelise e-veoselehe andmevahetuse või juurdepääsupunktiga
5.6. E-VEOSELEHELE ÜLEMINEKU STSENAARIUMID
e-Veoselehe loomise, käitlemise ja lõpetamise protsess ei sõltu ettevõtete suurusest ega tegevuse eripäradest,
sest selle nõuded tulenevad seadusandlusest ning rahvusvahelistest kokkulepetest. Rahvusvahelistel vedudel,
eri klientide lõikes või teatud veoste korral (nt jäätmete või ohtlike kaupade vedu) võivad nõuded pisut erineda,
kuid üldiselt kehtivad kõigile ühesugused üldreeglid.
Teenuse rakendamine on kahepoolne, mistõttu teenuse toimimiseks vajalikud liidestused on allpool olevas
stsenaariumi Tabelis 15 väljendatud teenusepakkuja ja veoettevõtte kohta ühiselt.
lk 57 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
Tabel 15. Teenuse toimimiseks vajalikud liidestuste stsenaarium
ETTEVÕTTE TÄNASED TULEVIKU TEGEVUSED TEOSTATAV-TELLITAV
TEGEVUSED VEOSELEHE ja ARENDUS VÕI
CMRiga LIIDESTUS
VEO JA Veotellimused sh kauba andmed Veotellimuste, asukohtade, Veotellimuste portaal,
VEOSELEHE/ CMR ja saatja/saaja info tulevad kas andmete info lisatakse juba lIidestus
ETTEVALMISTAVA telefoni või e-maili teel. eelseadistatud tarkvarade ja partnerettevõtete
D TEGEVUSED Autojuhile antakse korraldus teenustega liidestuste ja tarkvaraga, kasutajate
minna koormat laadima ja ühenduste kaudu. loomine, algandmete
teostama vedu. sisestus.
VEOSELEHE/ CMR Klientide/ekspedeerijate poolt Veoks vastuvõtmine TMS ja ERP liidestused
KOOSTAMISEKS ettevalmistatud veoseleht/CMR kinnitatakse nutiseadmes, e-veoselehe teenusega,
TEHTAVAD allkirjastatakse kauba veoks kasutatakse eeltäidetud et veoselehe (sh. eCMR)
TOIMINGUD vastuvõtmisel või koostab vedaja veotellimusi, mis kuvatakse peale lisatavad andmed
(autojuht) selle käsitsi mobiilse seadmes ekraanil süsteemidesse sisse
isekopeeruvale CMR blanketile (telefon, tahvel, auto lugeda.
või kasutab talle kauba saatja pardaarvuti), st. andmeid ei pea
poolt välja prinditud lehti. sisestama käsitsi. Teatud
Sisevedude puhul kasutatakse vedude puhul on vajalik
vahel ka e-veoselehe rakendust, digiallkiri.
milles luuakse veoseleht mobiilse
seadme abil. CMR või e-veoseleht
on veo tellija poolt ette
valmistatud vastavas rakenduses
(veebiteenuses) või teeb seda
vedaja oma nutiseadmes (vastav
rakendus, kus hallata
püsiandmeid).
VEOSELEHE/CMR Osapoolte allkirjad füüsiliselt Osapoolte digikujul allkirjad või Allkirjastusteenusega
ALLKIRJASTAMINE kolmel eksemplaril, veo lõpus -templid, kinnitus süsteemist liidestus, allkirjastamise
kahel eksemplaril. autojuhi ja auto pardaseadmete võimekuse teostamine,
või nutiseadmete, teenuse teenuse funktsionaalsus
funktsionaalsuse kaudu. aja- ja kohatempli
lisamisel.
VEOSELEHE/CMR Võimalikud kauba koguste või Iga muudatust saab teha vaid e-veoselehe teenuse
UUENDAMINE seisukorra muudatused süsteemis autoriseeritud vastava
kirjutatakse veoselehele käsitsi kasutaja ning muudatustele funktsionaalsuse kaudu
ning muudatuste juurde lisatakse lisatakse ajatempel. Veo võimalik teostada
muutja allkiri. alustamisel andmeid kustutada uuendatud info sisestus
ei saa, tagantjärgi loomine on ja logimine.
teatud puhul võimalik. Iga
veodokument on indekseeritud.
VEOSELEHE/CMR Vastuvõtja allkirjastab CMR-i, CRM või e-veoselehe Allkirjastus- ja ajatempli-
LÕPETAMINE märkused lisatakse käsitsi lõpetamisel kinnitab selle kas teenusega liidestamine.
mõlemale koopiale. Kui kauba vastuvõtja (kauba saaja) või on E-veoselehe teenuse
kohale toimetamisel vastuvõtja see õigus lubatud autojuhile. võimekus allkirjade
puudub, siis teeb märkuse Kinnituse metaandmeteks on olemasolul lehe
paberile autojuht või tehakse asukoha koordinaadid, allkirjad lõpetamine erinevate
kinnitus kauba kättesaamise andnud kasutaja andmed ja osapoolte jaoks
kohta ettevõtjatevahelises digitaalne ajatempel. kinnitada.
infosüsteemis (saatedokumendile
jääb märge tegemata).
JÄTKUTEGEVUSED Vastuvõtja poolt allkirjastatud Teostatud või teostamisel e-veoselehe teenuse
VEOSELEHE/ CMR-id kogutakse kokku ja vedude osas on igal osapoolel funktsionaalsus veo
CMRiga pannakse kausta. Juhul kui on võimalus teostada reaalajas lõppemisel e-veoselehe
reklamatsioone või vaidlusi päringuid. lõppemise info ning
veoprotsessi ja/või kaubakoguste kinnitatud andmete
mahu või kvaliteedi üle, siis edastamine.
lk 58 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
kasutatakse CMR-i tõendina eri
osapooltega sh
kindlustusseltsidega suheldes.
Sageli ei allkirjasta vastuvõtja
dokumente, sest
kohaletoimetamisel ei võta keegi
koormat vastu. e-veoselehel
kinnitab üleandmise vahel
autojuht ise.
ARUANDLUS, Vedaja koostab perioodi jooksul Veodokumentide kontrolli Majandustarkvaraga
KONTROLL JA tehtud vedude eest arve kokku teostatakse teel digitaalselt liidestamine
ARVELDUS kogutud veoselehtede alusel. auto nr, juhi isikukoodi vms
Veoselehe alusel väljastatakse alusel. Kontrolli teostamiseks ei
veo teenuse eest arve ja sõltuvalt pea autot peatama.
kokkuleppest kliendiga Järelkontrolli teostamiseks
saadetakse CMR eksemplar koos peab pädeval asutustel olema
arvega kliendile või arhiveeritakse põhjus ning volitus, iga kontrolli
vedaja juures, edastatakse koopia sündmus fikseeritakse
või skaneeringuna meilitsi või andmelogis.
esitatakse kliendile esimesel Arveldus vedude eest
nõudmisel. koostatakse digitaalse
andmestiku alusel, mis on
reaalajas kõigile osapooltele
nähtav. Arvete koostamisel
ning veoga seotud
kuludokumentide kontrollimisel
saab rakendada eelseadistatud
automaatikat.
ARHIVEERIMINE Veoseleht arhiveeritakse vedaja Andmete arhiveerimine toimub Arhiveerimine e-
juures nii paberil kui digitaalselt ning käsitsi veoselehe
skaneeringutena. Sageli aruandluse koostamise vajadus teenusepakkuja teenuse
sellekohast registrit ei peeta ning puudub. Iga osapool saab sees, vajadusel ligipääs
dokumendid on küll olemas, kuid vajadusel esitada andmeid järelkontrolliks, auditiks.
keeruliselt leitavad. tõendina teostatud tegevuste
osas (kauba saatja, vedaja,
vastuvõtja). e-veoselehe
andmed säilitatakse
teenusepakkuja juures
vähemalt 7 aastat (tavaliselt ka
kauem). Teenusepakkuja
tegevuse lõpetamisel
arhiveeritakse süsteem koos
andmetega vastavalt nõuetele.
lk 59 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
Veoettevõtte üleminek e-veoselehe kasutusele võib sisaldada ka mitmeid erinevaid lähteolukordi ning erinevaid
stsenaariume projekti koostamiseks.
Joonis 31 väljendab mudelina erinevaid lähteolukordi ning maksimaalset lõpptulemust kõikide tugi-
infosüsteemide liidestamise kaudu.
Joonis 31. Veoettevõtte e-veoselehele ülemineku (Tegevus 2) ideaalstsenaariumi mudel
Joonis 32 kirjeldab nelja alternatiivset stsenaariumi, millest kaks on nõrgad ja väheste liidestamistega
stsenaariumid ning kaks on tugevat. Iga stsenaariumi puhul on kohustuslik e-veoselehe nii siseriiklik kui
rahvusvaheline kasutuselevõtt. Tugi-infosüsteemide ja teiste teenustega liidestuste hulgast sõltub arenduste
hindamine nõrgaks (peale e-veoselehe süsteemi rohkem liidestusi ei planeerita) või väga tugevaks (liidestused
on tehtud maksimaalses võimalikus ulatuses). Stsenaariumid on illustreerivad.
lk 60 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
Joonis 32. Veoettevõtte e-veoselehele ülemineku (Tegevus 2) laiendatud stsenaariumid
lk 61 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
5.7. VEOETTEVÕTTE e-VEOSELEHELE ÜLEMINEKU STSENAARIUM TOETUSE
RAKENDAMISE KONTEKSTIS
Veoettevõte hindab e-veoselehe teenusele ülemineku puhul esmalt enda digivalmidust ning samuti e-
veoselehele ülemineku majanduslikku mõju. Kui e-veoselehe teenusele üleminek on otsustatud, võrdleb
veoettevõte e-veoselehe teenusepakkujate teenuseid ning liidestuste arendajate võimalusi kahel viisil - uurides,
milliseid lahendusi kasutavad tema otsesed partnerettevõtted ja/või millised on lahendused, mida pakutakse
turul. Tulenevalt partnerite võimekusest ja koostöövalmidusest võib veoettevõte e-veoselehe kasutusele võtta
koostöös partneritega või iseseisvalt. Esimesel juhul võivad partnerid taotleda meetme toetust korraga või
ühistaotlusena või eraldiseisvalt. Ettevõte võib teha arendused ka väljaspool meetme taotlust ja rahastust.
Negatiivse stsenaariumina nähakse ette, et veoettevõte võib e-veoselehele ülemineku edasi lükata.
Joonis 33. Veoettevõtte e-veoselehele ülemineku stsenaarium meetme toetuse valiku kontekstis
lk 62 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
KOKKUVÕTE
Digitaalse tehnoloogia ja elektrooniliste vahendite kasutamine õigusaktides sätestatud teabe vahetamiseks
veoteenust osutavate ettevõtete ja riigiasutuste vahel vähendab ettevõtete halduskulusid ja loob võimalused
kõikide osapoolte töö tõhustamiseks. e-veoselehele üleminek toob kaasa suurenenud efektiivsuse,
läbipaistvuse ja protsesside tõhustamise veoettevõtete ning nende koostööpartnerite töös.
Vastavalt juba jõustunud eFTI määrusele ning selle alles vastu võtmata rakendusaktidele muutub aastatel 2024.
ja 2025. alusel riigiasutusele kohustuseks luua valmisolek kaubaveoteabe esitamine aruandluse või kontrolli
teostamise eesmärgil digitaalselt, masinloetavas vormis. Nimetatud andmete esitamine võimaldab muuta
efektiivsemaks ka riigiasutuste-sisesed protsessid.
Kuna eFTI detailsed nõuded kehtestatakse Euroopa Komisjoni poolt 2023. aastal, kuid põhiprintsiibid on
analüüsi koostamise hetkel juba osaliselt teada, on toetusmeetme edukaks kavandamiseks soovitatav koostada
meetme tugidokumentatsioon kirjeldamaks nõudeid, mis lähtuksid tulevikus Euroopa Komisjoni poolsetest
nõuetest või soovitustest eFTI teenustele ning vastaksid Eesti riigiasutuste soovidele digitaalsete veo andmete
alusel täiustada avalikke teenuseid nii, et eFTI nõuete täpsustamisel oleks võimalik teenuseid vajadusel vaid
kohandada. Selleks soovitab analüüsi meeskond välja töötada ning riiklikult kehtestada funktsionaalsed nõuded
e-teenustele ja andmevahetus-keskkondadele, mis tulevikus peaksid vastama eFTI rakendusaktidest tulenevale
sertifitseerimisele, juba enne rakendusaktide eeldatavat vastuvõttu 2023.aastal.
Võttes arvesse, et andmevahetus ettevõtete vahel on täna korraldatud väga mitmel moel, kaasamata sellesse
otseselt riigi järelevalvet ja kontrollorganisatsioone, kuna selleks puudub otsene kohustus, siis eFTI nõuete
rakendamisega kaasnev muutus toob kaasa vajaduse korraldada ringi mitte ainult ettevõtete ja riigi vaheline,
vaid ka ettevõtete vaheline infovahetus.
Teenuse kasutajate vaatest lähtuvalt on nende ootus võtta kasutusele kvaliteetne ja jätkusuutlik teenus ning
selle kaudu rakendada e-veoselehtede haldamist paljude klientide vedude teostamisel. Teenuse kasutajate
vaates kujuneb olukord nende valikul äärmiselt keeruliseks, kui turul on palju erinevaid e-veoselehe
teenusepakkujaid, nende hulgas eFTI teenuseosutajaid ning suurt osa neist tuleb kasutada erinevate klientide
teenindamiseks. Selline olukord kehtib ka pädevatele asutustele, kelle töö ei võimalda teostada asukohapõhist
(maantee) kontrolli veokitele paljude e-veoselehe teenuste kaudu, omamata eelnevat teavet, millise
teenusepakkuja juures on koostatud e-veoseleht. CAP/NAP põhiliseks eesmärgiks on e-veoselehe
teenusepakkujatele ja ametkondadele liidestamist lihtsamaks ja odavamaks muuta.
Veoettevõtte huvi minna üle paberdokumentidelt e-veoselehe on otseselt sõltuv riigi poolt kehtestatud
nõuetest. Vaid väike osa veoettevõtetest näeb enda tegevuse efektiivsemaks muutmisel olulist rolli e-
veoselehtedel. Peamiste põhjustena huvi vähesuseks on veoteenuse madal rentaablus, veo tellijate erinev
suhtumine e-veoselehte ning peamiseks takistuseks on veokijuhtide madal ja sageli puuduv digivõimekus.
Riigiasutustel lasub eFTI määruse jõustumise järgi kohustus olla valmis ettevõtete ja teenuseplatvormide kaudu
infot vastu võtma juhul, kui ettevõtted soovivad andmeid digikujul edastada.
Funktsionaalsed ja tehnilised nõuded lähtuvad tulevikus eFTI määrusest ning elektroonilisele andmevahetusele
hõlmavad muuhulgas järgmist:
- nõuded isikuandmete töötlemisele. Isikuandmete töötlemise nõuete sätestamisel tuleb arvesse võtta EL
GDPR määruses21 (EL) 2016/679 sätestatut;
- äriteavet saab töödelda vastavalt GDPR artiklile 6;
- pädevad asutused saavad andmetele juurde pääseda ja neid töödelda vastavalt õigusaktides sätestatud
teabele ja andmekoosseisudele, mida veoteenust osutavad ettevõtted peavad pädevatele asutustele
edastama;
- ettevõtted teevad kogu nõutud teabe pädevatele asutustele kättesaadavaks elektrooniliselt;
- veo ja sellega seotud andmeelementide vahel on võimalik luua kordumatu elektrooniline identifitseerimise
lahendus, mis sisaldab ka struktureeritud viidet (URL/URI), kordumatut ID- ehk viitenumbrit (unique ID) eFTI
keskkonnale, kus andmed on kättesaadavad;
21
EL määrus2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise //..// kohta https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32016R0679
lk 63 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
- andmeid saab töödelda üksnes sertifitseeritud ja kinnitatud juurdepääsu alusel;
- kogu andmete töötlemine registreeritakse infosüsteemides nõuetekohaselt töölogides, et oleks võimalik
tuvastada igat eraldi töötlemistoimingut, toimingut teinud füüsilist või juriidilist isikut ning toimingute
järjestust iga üksiku andmekoosseisu puhul. Esialgne andmekoosseis säilitatakse, kui olemasoleva toimingu
käigus andmeid või andmekoosseisu muudetakse või kustutatakse;
- andmeid ja töölogisid saab arhiveerida ja need on pädevatele asutustele kättesaadavad. Pädevatele
asutustele on juurdepääs tagatud elektrooniliselt ning see on tasuta;
- töödeldavad andmekoosseisud vastavad eFTI ühisele andmekoosseisule ja eFTI andmeväljadele ning neid
võib süsteemis töödelda ükskõik millises ELi ametlikus keeles (masinloetavus);
- tagatud peab olema infosüsteemide koostalitlusvõime ning vastavus kõikidele kehtestatud standarditele.
Analüüsi lähteolukorras (2021 kevadel) on e-veoselehe teenusepakkujate hulk vähene ning e-veoselehte
kasutatakse piiratud vedude puhul. Tulenevalt hetkel Euroopas ja ka Eestis käimasolevast elektroonilise
kaubaveo info esitamise nõuete välja töötamisest muutub lähiaastatel aktuaalseks ühtlustatud nõuetele
vastavate e-veoselehe teenuste turule tulek. Veoettevõtted, vedude tellijad ja ka kauba omanikud on täna
seotud omavahelise infovahetusega, mille pinnalt luuakse veoselehed ning kes peale kauba veo lõppu vajavad
veoselehelt informatsiooni. Täna laialdaselt kasutusel olev infovahetus e-maili, tabelarvutuse ja info ühepoolse
käsitsi sisestamise kaudu peaks tulevikus saama asendatud e-veoselehe teenuse mitmepoolse kasutusega.
Tänane olukord, kus vedude, kaupade, juhi ja sõiduki kontrolliks on vajalik veoki peatamine, peaks tulevikus
asenduma infosüsteemide ja e-veoselehe platvormide-vahelise kontrollitud infovahetusega.
Analüüs ja koostatud soovituste ja ettepanekute ning digiauditi struktuuri ja protsessi peamiseks
motivatsiooniks on võimalikult suure hulga taotlejate ligipääs meetmele laiaulatusliku mõju saavutamiseks.
Meetme rakendamise teiseks argumendiks on oodatav positiivne majanduslik mõju eFTI rakendamisele Eestis
ning varase alustamise ning toetamise kaudu saavutatav konkurentsieelis Euroopas. Kindlasti tuleb arvestada
vajadusega avada meede enamatele turuosalistele ja huvipooltele, kes suudaks veoettevõtetele
digitaliseerimisest ja innovatsiooni kasutuselevõtust tulenevalt uut väärtust luua.
Seejuures on oluline hinnata ja vaadelda hetkel kasutusel olevate teenuste ja tarkvarade rakendamist ning
ettevõtete uutele lahendustele ülemineku keerukust või lihtsust, eriti olukorras, kus täna näiteks on kasutusel
peamiselt kas vähesed digitaalsed lahendused ja e-mail või juba lihtsam e-veoselehe teenus (nt ELVIS,
Waybiller). Erinevate ettevõtete e-veoselehe, ja kaupade veo kohta info vahetuse tüüpe on siiski piiratud hulk
ning nende e-veoselehe kasutuselevõtt on seega jaotatav loetud arvuks kasutusjuhtudeks ja stsenaariumideks.
Teenuste konsolideerimist ja ühiste toetuse taotluste esitamist mitme teenusepakkuja poolt tuleks soosida,
kuna turu piiratuse tõttu ei pruugi nad saavutada oodatud käivet ning kasumit, mis muudab nende tegevuse
lühemas perspektiivis jätkusuutmatuks. Toetusmeetme rakendamisel tuleb võtta arvesse võimalust, et
rahvusvahelise teenuse käivitamise ja rakendamise osas võib olla vajalik eFTI nõuete täielik rakendamine ja
jõustumine alles 2024. ja 2025. aastal. Sellise riski realiseerumine ei takista teenuse käivitamist, kuid ajatab
selle tasuvuse arvutuse alguse ning võib omada mõju mitmetele ettevõtetele, kes on oma protsessid antud
teenusepakkujaga sidunud.
Analüüsi koostas Digilogistika Keskus OÜ koostöös partneritega. Digilogistika Keskus OÜ on digitaalse logistika
ekspertiisile keskenduv ettevõte, mis on asutatud 2020. aastal toomaks kokku erinevaid valdkonna eksperte
ning loomaks logistika digitaliseerimise ning paberivaba tarneahelate korraldamise kompetentsikeskust.
lk 64 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
LISAD
lk 65 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
LISAD 1-7 esitatud eraldi dokumendina
lk 66 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
LISA 8. ANALÜÜSI MEESKOND
HEITI MERING: Tööstuse ja logistika digitaliseerimise ekspert ja Digilogistika Keskuse üks
asutajatest. Ta on Single Window koostöövõrgustiku üks asutajatest. Osalenud Euroopa
raudteetranspordi telemaatika töörühmas, teinud koostööd paljude rahvusvaheliste
transpordi ja IT ettevõtetega ja osalenud ITL’i esindajana töörühmades avalike e-teenuste
kasutatavuse parendamiseks, kutsehariduse ja õppekavade kaasajastamiseks. Heiti on teinud
koostööd Eesti ülikoolidega ja on Tallinna Tehnikakõrgkooli külalisõppejõud transpordi
infosüsteemide aines.
Haridustaust: Tallinna Tehnikaülikool, automaatika eriala.
ULRIKA HURT: Ulrika on rahvusvahelise logistika digitaliseerimise ja riikidevahelise
andmevahetuse ekspert. Teadusarendus- ja tehnosiirde ning rakendusuuringute projektide
kogemusega nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Uurimisprojektide hulka kuuluvad nii Single Window
koostöövõrgustiku rakendusuuringud, analüüsi- ja koostööprojektid Riigikantseleile, teadus-
arendus/analüüsiprojektid Euroopa Liidu IT-agentuurile eu-LISA ning DG MOVE DTLF’ile.
Ulrika oli DIGINNO-Proto projekti meeskonnas algse e-CMR indekseerimise
kontseptsioonimudeli autor, osales koos teiste ekspertidega prototüübi nõuete kirjeldamises
ning prototüübi hanke dokumentatsiooni väljatöötamises, samuti oli Eesti testimise projektijuht
suvi 2020.
Haridustaust: Ulrika on lõpetamas TalTech logistika eriala doktorantuuri, tal on kaitstud
magistrikraad majanduse, õiguse ja riigiteadusi siduvalt Euroopa Õpingute õppekavalt Tartu
Ülikoolist.
EDUARD ŠEVTŠENKO on Tallinna Tehnikakõrgkooli professor, Digitaalse Tarneahela
uurimisgrupi juht. Töötab ka TalTech Digital protsessi kaardistuse projekti eksperdina ning
äriprotsesside ja äriinfosüsteemide lektorina. Ettevõtluskoostöö projektide juhtimine, ERP,
andmelaod, äriprotsesside kaardistamine ja simulatsioon, tootmisprotsesside simulatsioon,
nutikad seadmed, virtuaalorganisatsioonid ja –võrgustikud, kvaliteedijuhtimine, digitaalsed
kaksikud. Omab laialdasi kogemusi eksperdina erinevates ettevõtetes, sh
suurkorporatsioonides.
Haridustaust: doktorikraad Tallinna Tehnikaülikoolist.
LAURI LUSTI: Pikaajalise kogemusega ekspert rahvusvahelise autoveonduse seadusandluse,
lubade ja dokumentatsiooni valdkonnas ning teenuslahenduste ja e-veoselehe
teenusepakkujate arendusmeeskondade liige. IRU ja DTLF liige ERAA esindajana.
Haridustaust: rahvusvahelised suhted, hetkel õpib TalTech IT teaduskonnas „Digimuutus
ettevõttes“ õppekaval magistriõppes.
CÄROLY KIRS on Tallinna Tehnikakõrgkooli logistika eriala lõpetaja, kelle 2021 koostatud
lõputöö alamteemaks oli ettevõtete digitaliseerimise teekaartide koostamine ning
digilahenduste kasutuselevõtt tootmisettevõttes.
LISANNE NURK on Tallinna Tehnikakõrgkooli logistika eriala 1. aasta üliõpilane, projektis
kaasatud protsessikaardistuse teostamisse.
PANUSTAJAD JA NÕUSTAJAD:
KRISTIINA NIILITS on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) toetuse spetsialist.
TÕNIS HINTSOV on Single WIndow koostöövõrgustiku/klastri juhtgrupi liige ning
veondusvaldkonna ekspert.
HELEN TRELIN on jurist.
JANA LIIV on kaasatud ekspert, analüütik.
KATI NÕUAKAS on Tallinna Tehnikakõrgkooli logistikainstituudi juhtivlektor.
lk 67 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
LISA 9. TEOSTAJA ETTEVÕTTE TUTVUSTUS
Digilogistika Keskus OÜ on asutatud 2020 aastal Accelerate Estonia kiirendist väljumise tulemusena. Meie
eesmärk on muuta kogu kaupade transpordiga seotud asjakohane teave elektrooniliselt ja reaalajas
kättesaadavaks kõigile tarneahelas osalejatele, sealhulgas kauba omanikele, veoteenuse pakkujatele,
autojuhtidele ja ka kontrolli teostavatele ametnikele. Me loome rahvusvahelistel standarditel põhineva
digitaalse taristu eri transpordiliikide vahelise andmevahetuse teostamiseks ja tarneahela juhtimiseks.
www.dlk.ee
Tihedas koostöös erinevate ettevõtete, riigiasutuste, Ülikoolide standardiorganisatsioonide ja Euroopa
Komisjoni töörühmadega loome digitaalse tuleviku transpordisektorile, muutes selle kiiremaks, efektiivsemaks
ja protsessid läbipaistvamaks. Nii aitame tagada võrdse konkurentsi turul ja puhtama keskkonna läbi väiksema
CO2 saaste.
Oma eesmärkide saavutamiseks kaasame transpordi, logistika ja IT valdkondade eksperte ning osaleme
rahvusvaheliste töörühmade töös, viies läbi turuanalüüse, kirjeldades parimaid praktikaid ning jagades kogemusi
ettevõtete ja riigiasutuste vahel. Me ei piirdu olukorra analüüsi ja kontseptsiooni välja töötamisega vaid loome
väärtust ettevõtetele nende igapäevase tegevuses.
Oleme arendamas andmevahetuskeskkonda LogiXdigi, mis võimaldab tarneahelas osalejate, sh kauba omanike,
vedajate, digiteenuste pakkujate ja riigiasutuste vahelist tehnilist, standarditel põhinevat ühenduvust.
Digilogistika Keskuse kontseptsioon on algusest peale välja töötatud PPP-koostöös, kus era- ja avalik sektor on
teinud koostööd teadusasutustega nii Eestis kui naaberriikides, otsides võimalusi andmete piiriüleseks
vahetamiseks kogu Euroopas ja väljaspool selle piire.
PROJEKTID JA ANALÜÜSID
1. DIGINNO - WP3 on cross-border eCMR www.diginnobsr.eu
2. DINNOCAP - - https://www.diginnobsr.eu/dinnocap
3. DIGINNO-Proto - https://www.diginnobsr.eu/diginno-proto
4. MAANTEETRANSPORDI TEEKAART 2021-2024- www.singlewindow.ee/teekaart
5. SINGLE WINDOW INITIATIVE - www.singlewindow.ee
6. R&D for SINGLE WINDOW - www.singlewindow.ee
7. European Commission, Digital Transport and Logistics Forum (DTLF) research projects
lk 68 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
LISA 10. TÖÖS KASUTATUD JOONISTE FAILID (esitatud eraldi zip
failina)
Lisa 10 esitatud eraldi ZIP failina, mis sisaldab järgmisi jooniseid
a) Alapeatükist 1.3. joonised 1 ja 2
meetme protsess Tegevus 1 ja Tegevus 2 raames
(PNG ja draw.io töödeldav xml fail)
b) Alapeatükist 2.1. joonis 5 ja 6
e-veoselehe elutsükli etapid
ARIS programmist eksport JPG failiks
c) Alapeatükist 3.2. joonis 22
Teenuse kasutuse mudel
(PNG ja draw.io töödeldav xml fail)
d) Alapeatükist 5.2. joonised 23, 24, 25
e-veoselehe arenduse ja kasutuselevõtu mudelid
(PNG ja draw.io töödeldav xml fail)
e) Alapeatükist 5.3. joonis 26
e-veoselehe teenusepakkuja arendusprotsessi mudel
(PNG ja draw.io töödeldav xml fail)
f) Alapeatükist 5.3. joonised 27 ja 28
e-veoselehe teenuse arendusprotsessi mudel
(PNG ja draw.io töödeldav xml fail)
g) Alapeatükist 5.4.
Joonis 29 e-veoselehe elutsükli protsessid ja nende alam-protsessid koos osalevate infosüsteemidega
(ARIS eksport JPG)
lk 69 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
h) Alapeatükist 5.5.
Joonis 30 Tegevus 1 ja Tegevus 2 seos rahvusvahelise e-veoselehe andmevahetuse või
juurdepääsupunktiga
(PNG ja draw.io töödeldav xml fail)
i) Alapeatükist 5.6 Joonised 31 ja 32
Veoettevõtte e-veoselehele ülemineku (Tegevus 2) ideaalstsenaariumi mudel
Veoettevõtte e-veoselehele ülemineku (Tegevus 2) laiendatud stsenaarium
(PNG ja draw.io töödeldav xml fail)
j) Alapeatükist 5.7.
Joonis 33. Veoettevõtte e-veoselehele ülemineku stsenaarium meetme toetuse valiku konteksti
(PNG ja draw.io töödeldav xml fail)
MÄRKUSED JA JUHISED LISA 10 KASUTAMISEKS
draw.io xml (.drawio) fail on avatav veebipõhise tasuta rakendusega draw.io/diagrams.net, mis ühildub GoogleDrive,
Dropboxiga, aga on ka ilma ühildamata otse veebis kasutatav.
kui kasutada rakendust GoogleDrive või Dropboxiga ühendatult tuleb avada fail vastavast kaustast, faili salvestada.
asukohta mitte muutes on fail uuendatud kujul samas asukohas kogu aeg olemas.
kui kasutada faili arvutist/kettalt, tuleb fail tuleb keskkonda üles laadida, seda saab keskkonnas muuta.
muudetud fail tuleks uuesti alla laadida ja salvestada, et järgmisel korral uuesti muudatusi teha. fail veebilahenduses ei
salvestu.
ARIS failide originaalideks ja muutmiseks palume pöörduda Ulrika Hurt poole.
lk 70 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Mai 2021
Digilogistika Keskus OÜ ANALÜÜS E-VEOSELEHE RIIGISISESEKS KASUTUSELEVÕTUKS ARENDUSMUDELI VÄLJATÖÖTAMISEKS LISAD 1-7 Tallinn 2021 SISUKORD TOC \h \u \z LISA 1. e-VEOSELEHE TEENUSEPAKKUJA DIGIAUDIT JA e-VEOSELEHE TEENUSE ARENDUSE TEEKAART PAGEREF _Toc75218275 \h 3 I OSA ENESEANALÜÜS PAGEREF _Toc75218276 \h 3 II OSA TULEVIKUOLUKORRA JA ARENDUSTE KIRJELDUS PAGEREF _Toc75218277 \h 7 III OSA - TEEKAART PAGEREF _Toc75218278 \h 9 LISA 2. VEOETTEVÕTTE DIGIAUDIT JA TEEKAART e-VEOSELEHELE ÜLEMINEKU KONTEKSTIS PAGEREF _Toc75218279 \h 11 I OSA ENESEANALÜÜS PAGEREF _Toc75218280 \h 11 II OSA TULEVIKU OLUKORRA JA ARENDUSTE KIRJELDUS PAGEREF _Toc75218281 \h 16 III OSA TEEKAART PAGEREF _Toc75218282 \h 18 LISA 3. TEEKAARDI NÄIDISED PAGEREF _Toc75218283 \h 20 LISA 3.1. e-VEOSELEHE TEENUSEPAKKUJA TEEKAARDI NÄIDIS PAGEREF _Toc75218284 \h 20 LISA 3.2. VEOETTEVÕTTE e-VEOSELEHE KASUTUSELEVÕTU TEEKAARDI NÄIDIS PAGEREF _Toc75218285 \h 22 LISA 4. INTERVJUUDE KÜSIMUSTIKUD PAGEREF _Toc75218286 \h 24 LISA 4.1. KÜSIMUSED e-VEOSELEHE TEENUSE PAKKUJALE PAGEREF _Toc75218287 \h 24 LISA 4.2. KÜSIMUSED VEOETTEVÕTTELE PAGEREF _Toc75218288 \h 26 LISA 5. LÄBI VIIDUD INTERVJUUD e-VEOSELEHE TEENUSEPAKKUJATEGA PAGEREF _Toc75218289 \h 27 LISA 5.1. ANKEET 1. RAHVUSVAHELISE e-VEOSELEHE TEENUSE PAKKUJA INTERVJUU VASTUSED PAGEREF _Toc75218290 \h 27 LISA 5.2. ANKEET 2. SISERIIKLIKU e-VEOSELEHE TEENUSE PAKKUJA INTERVJUU VASTUSED PAGEREF _Toc75218291 \h 30 LISA 6. INTERVJUUD VEOETTEVÕTETEGA PAGEREF _Toc75218292 \h 33 LISA 6.1. ETTEVÕTETE INTERVJUUDE KOKKUVÕTTETABEL PAGEREF _Toc75218293 \h 33 LISA 6.2. ETTEVÕTETE INTERVJUUD: VARASEMA KÜSITLUSE KOKKUVÕTE PAGEREF _Toc75218294 \h 37 LISA 7. VEOETTEVÕTETE KASUTAJALOOD ( use-case’id) PAGEREF _Toc75218295 \h 38 LISA 1. e-VEOSELEHE TEENUSEPAKKUJA DIGIAUDIT JA e-VEOSELEHE TEENUSE ARENDUSE TEEKAART I OSA ENESEANALÜÜS A- ÜLDINFO ETTEVÕTTE KOHTA KÜSIMUS VASTUS ETTEVÕTTE NIMI ESINDAJA NIMI TEGEVUSALA ETTEVÕTTE LÜHIKIRJELDUS DIGITALISEERIMISE JA ARENDUSE KONTAKTISIK, AMET, ROLL ETTEVÕTTES B- TOOTE/TEENUSE INFO TOOTE KIRJELDUS TOOTE PEAMISED KLIENDID TOOTE KASUTAJAD TOOTE FUNKTSIONAALSUSED JA LIIDESTUSED VEDAJA SUUNAL KAUBA OMANIKU (VEO TELLIJA JA KAUBA SAAJA SUUNAL) RIIGI REGISTRITE SUUNAL ANDMETE KOGUMISEKS RIIKLIKE KONTROLL-PÄRINGUTE TEOSTAMISE TOETAMINE MAJANDUSTARKVARADEGA LIIDESTUS JUURDEPÄÄSUPUNKTI SUUNAL C- TÄNASED FUNKTSIONAALSUSED e-VEOSELEHE ELUTSÜKLI KONTEKSTIS FUNKTSIONAALSUSED TÄNA KIRJELDUS (story), probleemid TARKVARAD/ FUNKTSIONAALSUS KLIENDI RESSURSID- ajakulu teie teenuse kasutamisel TUNNETATUD MUUDATUSVAJADUS, VAJALIK DIGILAHENDUS VAADE PROTSESSIDELE kogu ahela lõikes ETTEVALMISTAV ETAPP: SÕIDU INFO JA KAUPADE INFO, e-VEOSELEHE JAOKS ANDMETE KOGUMINE (etapp I) VASTUTUS kes teeb ettevalmistuse, kuidas, kelle blankett e-VEOSELEHE ETTEVALMISTUS, OSAPOOLTE JUURDEPÄÄS INFOLE kuidas info teenuse tellimuse kohta saadakse e-VEOSELEHE ANDMETE KOGUNEMISE PROTSESS LISA- JA SEOTUD DOKUMENDID, dokumentide komplekteerimine e-VEOSELEHE ALUSTAMINE JA AKTIVEERIMINE (etapp II) KOOSTAMINE kuidas toimub lehe algatamine ALLKIRJASTAMINE veo alustamisel milliselt on lahendatud allkirjateenus AKTIVEERIMINE kuidas see funktsionaalsus töötab PUBLITSEERIMINE kuhu ja milliselt saadetakse teade veo aktiveerimisest (kui üldse) e-VEOSELEHE KASUTAMINE (etapp III) VEOSELEHE ANDMETE MUUTMINE (kui on vaja, millal vaja), kuidas seda teha saab SÕIDU AJAL MÄRKUSTE TEGEMINE kuhu seda teha saab e-VEOSELEHE LÕPETAMINE (etapp IV) e-VEOSELEHE LÕPETAMINE tegevused veoselehe lõpetamisel ALLKIRJASTAMINE LÕPETAMISEL MÄRKUSTE TEGEMINE JÄTKUTEGEVUSED (etapp V) VEOSELEHE EKSEMPLARI/INFO EDASTAMINE OSAPOOLTELE ARUANNETE KOOSTAMINE VEOSELEHE INFO PINNALT ARVELDUSED VEOSELEHE JA ARUANNETE PINNALT ARVETE KOOSTAMINE VEOSELEHTEDE ARHIVEERIMINE KONTROLLID (etapid VI ja VII) MAANTEEKONTROLLIDE TOIMINGUD KAUGKONTROLLI TEOSTAMISE TOETAMINE ( lubade olemasolu, täismassi, kauba kaalu info edastamine) PÄRAST VEO LÕPPU TOIMUVAD EMTA jt JÄRELKONTROLLID STATISTIKAAMETILE ARUANNETE ESITAMINE D- ETTEVÕTTE VAADE DIGITALISEERIMISELE ETTEVÕTTE JA PARTNERITE DIGIVALMIDUS Millised on teie ettevõtte juhtkonna digitaalsed oskused? väga nõrgad/ nõrgad/ keskmised/ tugevad/ väga tugevad Millised on teie partnerettevõtete digioskused ja võimekus? väga nõrgad/ nõrgad/ keskmised/ tugevad/ väga tugevad Millised on teie partnerettevõtete autojuhtide digitaalsed oskused? väga nõrgad/ nõrgad/ keskmised/ tugevad/ väga tugevad RIIKLIKE RAHVUSVAHELISTE DIGITALISEERIMISE ARENGUTE TEADLIKKUS Meie ettevõte on teadlik rahvusvahelistest digitaliseerimise arengutest ei oska vastata/ ei/ pigem ei/ pigem jah/ jah kindlasti Meie juhtkond mõistab laiemat arenguvajadust ei oska vastata/ ei/ pigem ei/ pigem jah/ jah kindlasti Meie arendusmeeskond mõistab laiemat arenguvajadust ei oska vastata/ ei/ pigem ei/ pigem jah/ jah kindlasti Meie partner-ettevõtted mõistavad tulevikusuundumusi ei oska vastata/ ei/ pigem ei/ pigem jah/ jah kindlasti ÜLDINE DIGIVALMIDUS 1. Kas leiate, et teie e-veoselehe teenuse funktsionaalsus on tarkvarade ja andmete vahetuse tasemelt keskmisest kõrgem? ei oska vastata/ ei/ pigem ei/ pigem jah/ jah kindlasti 2. Kas olete kindel, et teie partnerite kasutatavad digitaalsed lahendused ja seadmed on teie teenuse kasutamise jaoks kõige tõhusamad? ei oska vastata/ ei/ pigem ei/ pigem jah/ jah kindlasti 3. Kas olete kindel, et teie klientide töötajad kasutavad teie teenust ja sellega seotud juurutatud lahendusi täielikult? ei oska vastata/ ei/ pigem ei/ pigem jah/ jah kindlasti 4. Kas teil on üksikasjalik plaan, milliseid digitaalseid lahendusi ja/või täiustusi rakendate järgmise aasta jooksul? ei oska vastata/ ei/ pigem ei/ pigem jah/ jah kindlasti 5. Kas teie teenuse toel on võimalik koostada ja väljastada elektroonilisi arveid? ei oska vastata/ ei/ pigem ei/ pigem jah/ jah kindlasti 6. Kas teie lahenduse abil on klientidel võimalik teostada kõiki raamatupidamisfunktsioone paberivabalt (sissetulevate ja väljaminevate arvete töötlemine, aruannete koostamine, aruannete ja arvete ettevalmistus, maksuvormide täitmine ja esitamine)? ei oska vastata/ ei/ pigem ei/ pigem jah/ jah kindlasti 7. Kas teie lahendus võimaldab kiirelt ja lihtsalt arvutada oma ettevõtte transpordi- ja logistikakulusid? ei oska vastata/ ei/ pigem ei/ pigem jah/ jah kindlasti 8. Kas teie toote abil on võimalik kliendil kiirelt arvutada teenuse/toote omahinda? Seda nt ka juhtudel kui ühes veos olid mitme kliendi kaubad? ei oska vastata/ ei/ pigem ei/ pigem jah/ jah kindlasti 9. Kas aktsepteerite digitaalselt allkirjastatud dokumente ja sõlmite lepinguid digitaalsel teel? ei oska vastata/ ei/ pigem ei/ pigem jah/ jah kindlasti 10. Kui ettevõttes on rakendatud erinevaid digitaalseid lahendusi, siis kas need on omavahel ühendatud ja neid on lihtne kasutada? ei oska vastata/ ei/ pigem ei/ pigem jah/ jah kindlasti eFTI määruse rakendamise valmisolek Oleme teadlikud, et muutuvatest rahvusvahelistest nõuetest ja digilahenduste võimalustest ja riikidele kohustuslikkusest tulevikus (sh CMR konventsioon, eFTI määrus jt.) ei oska vastata/ ei/ pigem ei/ pigem jah/ jah kindlasti Näeme ette, et soovime tulevikus kaaluda/kindlasti võtta oma teenusele eFTI platvormi ja teenusepakkuja sertifikaadid ei oska vastata/ ei/ pigem ei/ pigem jah/ jah kindlasti II OSA TULEVIKUOLUKORRA JA ARENDUSTE KIRJELDUS PROTSESSID/FUNKTSIONAALSUSED TULEVIKUS - TEGEVUSED JA TULEMID KOOS DIGITALISEERIMISE TOETUSE RAHAGA FUNKTSIONAALSUSED TULEVIKUS TULEVIKU- OLUKORRA KIRJELDUS TARKVARAD/ FUNKTSIONAALSUS TULEVIKUS MUUDATUS, ARENDUS, LIIDESTUS TULEVIKUOLUKORRA SAAVUTAMISEKS RESSURSSIDE KOKKUHOIU VÕIMALUS, ULATUS LÄBI MUUDATUSE MUUDATUSE, ARENDUSE MAKSUMUS VAADE PROTSESSIDELE kogu ahela lõikes ETTEVALMISTAV ETAPP: SÕIDU INFO JA KAUPADE INFO, e-VEOSELEHE JAOKS ANDMETE KOGUMINE (etapp I) VASTUTUS kes teeb ettevalmistuse, kuidas, kelle blankett e-veoselehe ETTEVALMISTUS, OSAPOOLTE JUURDEPÄÄS INFOLE info teenuse tellimuse kohta e-veoselehe ANDMETE KOGUNEMISE PROTSESS LISA- JA SEOTUD DOKUMENDID, dokumentide komplekteerimine e-VEOSELEHE ALUSTAMINE JA AKTIVEERIMINE (etapp II) KOOSTAMINE kuidas toimub lehe algatamine ALLKIRJASTAMINE veo alustamisel milliselt on lahendatud allkirjateenus AKTIVEERIMINE kuidas see funktsionaalsus töötab PUBLITSEERIMINE kuhu ja milliselt saadetakse teade veo aktiveerimisest (kui üldse) e-VEOSELEHE KASUTAMINE (etapp III) VEOSELEHE ANDMETE MUUTMINE (kui on vaja, millal vaja), kuidas seda teha saab SÕIDU AJAL MÄRKUSTE TEGEMINE kuhu seda teha saab e-VEOSELEHE LÕPETAMINE (etapp IV) e-VEOSELEHE LÕPETAMINE tegevused veoselehe lõpetamisel ALLKIRJASTAMINE LÕPETAMISEL MÄRKUSTE TEGEMINE JÄTKUTEGEVUSED (etapp V) VEOSELEHE EKSEMPLARI/INFO EDASTAMINE OSAPOOLTELE ARUANNETE KOOSTAMINE VEOSELEHE INFO PINNALT ARVELDUSED VEOSELEHE JA ARUANNETE PINNALT ARVETE KOOSTAMINE VEOSELEHTEDE ARHIVEERIMINE KONTROLLID ( etapid VI ja VII) TEEÄÄRSETE KONTROLLIDE TOIMINGUD KAUGKONTROLLI TEOSTAMISE TOETAMINE ( lubade olemasolu, täismassi, kauba kaalu info edastamine) PÄRAST VEO LÕPPU TOIMUVAD EMTA jt JÄRELKONTROLLID STATISTIKAAMETILE ARUANNETE ESITAMINE III OSA - TEEKAART TÄNASTE PROTSESSIDE JA TULEVIKUPROTSESSIDE KIRJELDUS, VÕRDLUS - KOKKUVÕTE ENESEHINNANGUST TOOTE FUNKTSIONAALSUSED VEOSELEHE ja e-VEOSELEHE/e-CMR elutsükli etappide võtmes VEO ja VEOSELEHE ETTEVALMIS - TAVAD TEGEVUSED (etapp I) VEOSELEHE KOOSTAMISEKS TEHTAVAD TOIMINGUD (etapp II) ALLKIRJASTAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED VEO ALGUSES (etapp I) VEOSELEHE UUENDAMISEGA seotud tegevused (etapp III) VOSELEHE ESITAMINE KONTROL LIKS AKTIIVSE VEO AJAL (etapp III, VI) VEOSELEHE LÕPETAMI NE, ALLKIRJASTAMINE (etapp IV) VEOSELEHE INFO JAGAMINE (e tapp V) ARUANDLUS E ja ARVELDUS E TEGEVUSED ( etapp V) ARHIVEERIMISEGA seotud tegevused (etapp V) VEOSELEHE OTSING KONTROLL- PÄRINGU JAOKS (etapp VII) TÄNASED FUNKTSIONAALSUSED TÄNASED FUNKTSIONAALSUSED/ KASUTATAVAD TARKVARAD, LAHENDUSED TÄNANE AJAKULU, MUUDE RESSURSSIDE KASUTUS TOOTE FUNKTSIONAALSUSED/ VEOSELEHE ja e-VEOSELEHE/e-CMR elutsükli etappide võtmes VEO ja e-VEOSELEHE ETTEVALMISTAVAD TEGEVUSED e-VEOSELEHE KOOSTAMISEKS TEHTAVAD TOIMINGUD ALLKIRJASTAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED VEO ALGUSES e-VEOSELEHE UUENDAMINE e -VEOSELEHE ESITAMINE KONTRO L L AKTIIVSE VEO AJAL IKS e -VEOSELEHE LÕPETAMINE , ALLKIRJASTAMINE JÄTKUTEGEVUSED e-VEOSELEHEGA ARUANDLUS ja ARVELDUS ARHIVEERIMINE e-VEOSELEHE OTSING KONTOLL - PÄRINGU JAOKS TULEVIKU- TEGEVUSED JA VÕIMEKUSED VÕIMALIK VÕIT, SÄÄST VÕI KASU FUNKTSIOONIDE ARENDAMISEST/ e-VEOSELEHEST OMA ETTEVÕTTELE KASU PARTNERITEGA KOOSTÖÖS ARENDUST E GEVUSE TEEKAART e-VEOSELEHE TEENUSE ARENDUSEGA SEOTUD TUVASTATUD PROBLEEMID JA ARENDUST VAJAVAD PROTSESSID, TOOTE FUNKTSIONAALSUSED, LIIDESTUSED, MUU ARENDUSVAJADUS ARENDUSTEGEVUSTE TEEKAART nr Teekaart/juhtimine ja protsessid Lokaalne tarkvara ja juurutus Liidestused ja ühendused, teenuste kasutuselevõtt Koolitus, toote kasutuselevõtu teavitus/ infovahetus Teostamise aasta/periood Lahendus - tehtav töö Maksumus Eeldatav tulem/tulem PROJEKTI RAAMES VÄLJASPOOL PROJEKTI TEGEVUSED PÄRAST PROJEKTI LÕPPU LISA 2. VEOETTEVÕTTE DIGIAUDIT JA TEEKAART e-VEOSELEHELE ÜLEMINEKU KONTEKSTIS I OSA ENESEANALÜÜS A- ÜLDINFO ETTEVÕTTE JA TEENUSE KOHTA KÜSIMUS VASTUS ETTEVÕTTE NIMI ESINDAJA NIMI TEGEVUSALA LÜHIKIRJELDUS VEOD JA STRUKTUUR KÜSIMUS VASTUS TÄPSTUSTUS MILLISEID VEDUSID TEOSTATE? //tekst// MILLISEID VEDUSID TEOSTATE? ● siseriiklikud veod (tavakaup, puistekaup, eriveod/ohtlik kaup, metsaveod) ● rahvusvahelised EL-sisesed veod ● rahvusvahelised EL välispiire ületavad veod SIHTRIIKIDE JA KAUPADE TÄPSUSTUS VEOSTE KOORDINEERIMINE Tellitakse otse Allhange KAS JA KUIDAS ON ALLHANKIJA regulaarselt ühele/ mitmele KELLE HANGIB allhankijana VEDAJA SUURUS mikroettevõtted väikesed keskmised suured MITU AUTOT ON ETTEVÕTTES 1, 2-5 5-20 21-99 100 ja rohkem MILLISED LOAD ON OLEMAS ühenduse tegevusluba ohtlike kaupade veo luba jäätmete veo/käitlemise luba lõhkeainete veo luba B- TÄNASED PROTSESSID e-VEOSELEHE ELUTSÜKLI KONTEKSTIS PROTSESSID JA TEGEVUSED TÄNA KIRJELDUS, PROBLEEMID TARKVARAD/ FUNKTSIONAALSUS RESSURSID- ajakulu toimingute teostamisel TUNNETATUD MUUDATUSVAJADUS, VAJALIK DIGILAHENDUS VAADE PROTSESSIDELE kogu ahela lõikes ETTEVALMISTAV ETAPP: SÕIDU INFO JA KAUPADE INFO, e-VEOSELEHE JAOKS ANDMETE KOGUMINE (etapp I) VASTUTUS kes teeb ettevalmistuse, kuidas, kelle blankett VEOSELEHE ETTEVALMISTUS, OSAPOOLTE JUURDEPÄÄS INFOLE kuidas info teenuse tellimuse kohta saadakse veoselehe ANDMETE KOGUNEMISE PROTSESS LISA- JA SEOTUD DOKUMENDID, dokumentide komplekteerimine e-VEOSELEHE ALUSTAMINE JA AKTIVEERIMINE (etapp II) KOOSTAMINE kuidas toimub lehe algatamine ALLKIRJASTAMINE veo alustamisel milliselt on lahendatud allkirjateenus AKTIVEERIMINE kuidas see funktsionaalsus töötab PUBLITSEERIMINE kuhu ja milliselt saadetakse teade veo aktiveerimisest (kui üldse) VEOSELEHE KASUTAMINE (etapp III) VEOELEHE ANDMETE MUUTMINE (kui on vaja, millal vaja), kuidas seda teha saab SÕIDU AJAL MÄRKUSTE TEGEMINE kuhu seda teha saab VEOSELEHE LÕPETAMINE (etapp IV) e-VEOSELEHE LÕPETAMINE tegevused veoselehe lõpetamisel ALLKIRJASTAMINE LÕPETAMISEL MÄRKUSTE TEGEMINE JÄTKUTEGEVUSED (etapp V) VEOSELEHE EKSEMPLARI/INFO EDASTAMINE OSAPOOLTELE AARUANNETE KOOSTAMINE VEOSELEHE INFO PINNALT ARVELDUSED VEOSELEHE JA ARUANNETE PINNALT ARVETE KOOSTAMINE VEOSELEHTEDE ARHIVEERIMINE KONTROLLID (etapid VI ja VII) MAANTEE KONTROLLIDE TOIMINGUD KAUGKONTROLLI TEOSTAMISE TOETAMINE ( lubade olemasolu, täismassi, kauba kaalu info edastamine) PÄRAST VEO LÕPPU TOIMUVAD EMTA jt JÄRELKONTROLLID STATISTIKAAMETILE ARUANNETE ESITAMINE C- TARKVARA JA SEADMED TELLIMUSTE, ARVELDUSTE JA VEOKIRJADE VALDKONNAS KÜSIMUS VASTUS PROBLEEMID KASUTUSEGA TEADAOLEV VÕI SOOVITUD MUUDATUSE VAJADUS/- VÕIMALUS KOMMENTAAR, SELGITUS KAS KASUTATE IGAPÄEVASELT NUTITELEFONI, TAHVELARVUTIT VÕI TEISI MOBIILSEID SEADMEID? MILLISEID VAHENDID ON KASUTUSEL JA MILLISTEKS TOIMINGUTEKS? KAS KASUTATE IGAPÄEVASELT ANDMETE VAHETAMISEKS TARKVARALAHENDUSI VÕI VEEBITEENUSEID? MILLISEID VAHENDID ON KASUTUSEL JA MILLISTEKS TOIMINGUTEKS? MILLISEID TARKVARASID KASUTATE ISE, KASUTAVAD TEIE OTSESED PARTNERID JÄRGMISTEKS TOIMINGUTEKS? TELLIMUSED VEOKIRJAD INIMESTE JA VEDUDE PLANEERIMINE ARUANDLUSEKS ARVELDUSEKS RAAMATUPIDAMISEKS OLUKORRA KIRJELDUS KASUTUSEL OLEV TARKVARA/ LAHENDUSED TARKVARA NIMETUS HETKEOLUKORD JA TARKVVARADE PUUDUSED, PROBLEEMID ARENDUS- JA ARENGUVAJADUS, MUUDATUSED Millist tarkvara kasutate vedude planeerimiseks? Millist tarkvara (kui) kasutate VEOSELEHE koostamiseks? Millist tarkvara kasutavad TEIE PARTNERETTEVTTED VEOSELEHE koostamiseks? D- ETTEVÕTTE VAADE DIGITALISEERIMISELE ETTEVÕTTE JA PARTNERITE DIGIVALMIDUS HINNANG KOMMENTAAR, SELGITUS Millised on teie ettevõtte juhtkonna digitaalsed oskused? väga nõrgad/ nõrgad/ keskmised/ tugevad/ väga tugevad Millised on teie partnerettevõtete digioskused ja võimekus? väga nõrgad/ nõrgad/ keskmised/ tugevad/ väga tugevad Millised on ettevõtte autojuhtide digitaalsed oskused? väga nõrgad/ nõrgad/ keskmised/ tugevad/ väga tugevad RIIKLIKE RAHVUSVAHELISTE DIGITALISEERIMISE ARENGUTE TEADLIKKUS ja eFTI määruse rakendamise valmisolek ja eFTI määruse teadlikkus Kas teie ettevõte on teadlik rahvusvahelistest digitaliseerimise arengutest? ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah väga hästi Kas olete teadlik eFTI määrustest? ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah väga hästi Kas olete valmis eFTI määruste rakendamiseks ehk võimaluseks veo infot riigile digikujul esitamiseks? ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah väga hästi ÜLDINE DIGIVALMIDUS 1. Kas leiate, et teie ettevõte on tarkvarade ja andmete vahetuse tasemelt keskmisest kõrgem? ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah kindlasti 2. Kas olete kindel, et teie ettevõttes kasutatavad digitaalsed lahendused ja seadmed on teie jaoks kõige tõhusamad? ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah kindlasti 3. Kas olete kindel, et teie töötajad kasutavad ettevõttes juurutatud lahendusi täielikult? ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah kindlasti 4. Kas teil on üksikasjalik plaan, milliseid digitaalseid lahendusi ja/või täiustusi rakendate järgmise aasta jooksul? ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah kindlasti 5. Kas saate vastu võtta ja väljastada elektroonilisi arveid? ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah kindlasti 6. Kas saate teha kõiki raamatupidamisfunktsioone paberivabalt (sissetulevate ja väljaminevate arvete töötlemine, aruannete koostamine, auditeerimise läbiviimine, maksuvormide täitmine ja esitamine)? ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah kindlasti 7. Kas saate kiirelt ja lihtsalt arvutada oma ettevõtte transpordi- ja logistika kulusid? ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah kindlasti 8. Kas saate kiiresti arvutada teenuse/toote omahinna? ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah kindlasti 9. Kas aktsepteerite digitaalselt allkirjastatud dokumente ja sõlmite lepinguid digitaalsel teel? ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah kindlasti 10. Kui ettevõttes on rakendatud erinevaid digitaalseid lahendusi, siis kas need on omavahel ühendatud ja neid on lihtne kasutada? ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah kindlasti II OSA TULEVIKU OLUKORRA JA ARENDUSTE KIRJELDUS TOIMINGUD JA PROTSESSID TULEVIKUS TULEVIKU- OLUKORRA KIRJELDUS TARKVARAD/ FUNKTSIONAALSUS TULEVIKUS MUUDATUS, ARENDUS, LIIDESTUS TULEVIKUOLUKORRA SAAVUTAMISEKS RESSURSSIDE KOKKUHOIU VÕIMALUS, ULATUS LÄBI MUUDATUSE MUUDATUSE, ARENDUSE MAKSUMUS VAADE PROTSESSIDELE kogu ahela lõikes ETTEVALMISTAV ETAPP: SÕIDU INFO JA KAUPADE INFO, e-VEOSELEHE JAOKS ANDMETE KOGUMINE (etapp I) VASTUTUS kes teeb ettevalmistuse, kuidas, kelle blankett e-veoselehe ETTEVALMISTUS, OSAPOOLTE JUURDEPÄÄS INFOLE kuidas info teenuse tellimuse kohta saadakse e-veoselehe ANDMETE KOGUNEMISE PROTSESS LISA- JA SEOTUD DOKUMENDID, dokumentide komplekteerimine e-VEOSELEHE ALUSTAMINE JA AKTIVEERIMINE (etapp II) KOOSTAMINE kuidas toimub lehe algatamine ALLKIRJASTAMINE veo alustamisel milliselt on lahendatud allkirjateenus AKTIVEERIMINE kuidas aktiveerimise funktsionaalsus töötab PUBLITSEERIMINE kuhu ja milliselt saadetakse teade veo aktiveerimisest (kui üldse) e-VEOSELEHE KASUTAMINE (etapp III) VEOSELEHE ANDMETE MUUTMINE (kui on vaja, millal vaja), kuidas seda teha saab SÕIDU AJAL MÄRKUSTE TEGEMINE kuhu seda teha saab e-VEOSELEHE LÕPETAMINE (etapp IV) e-VEOSELEHE LÕPETAMINE tegevused veoselehe lõpetamisel ALLKIRJASTAMINE LÕPETAMISEL MÄRKUSTE TEGEMINE JÄTKUTEGEVUSED (etapp V) VEOSELEHE EKSEMPLARI/INFO EDASTAMINE OSAPOOLTELE ARUANNETE KOOSTAMINE VEOSELEHE INFO PINNALT ARVELDUSED VEOSELEHE JA ARUANNETE PINNALT ARVETE KOOSTAMINE VEOSELEHTEDE ARHIVEERIMINE KONTROLLID ( etapid VI ja VII) TEEÄÄRSETE KONTROLLIDE TOIMINGUD KAUGKONTROLLI TEOSTAMISE TOETAMINE ( lubade olemasolu, täismassi, kauba kaalu info edastamine) PÄRAST VEO LÕPPU TOIMUVAD EMTA jt JÄRELKONTROLLID STATISTIKAAMETILE ARUANNETE ESITAMINE III OSA TEEKAART TÄNASTE PROTSESSIDE JA TULEVIKUPROTSESSIDE KIRJELDUS, VÕRDLUS - KOKKUVÕTE ENESEHINNANGUST ETTEVÕTTE TÄNASED TEGEVUSED VEOSELEHE ja e-VEOSELEHE/e-CMR elutsükli etappide võtmes VEO ja VEOSELEHE ETTEVALMIS - TAVAD TEGEVUSED (etapp I) VEOSELEHE KOOSTAMISEKS TEHTAVAD TOIMINGUD (etapp II) ALLKIRJASTAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED VEO ALGUSES (etapp I) VEOSELEHE UUENDAMISEGA seotud tegevused (etapp III) VOSELEHE ESITAMINE KONTROL LIKS AKTIIVSE VEO AJAL (etapp III, VI) VEOSELEHE LÕPETAMI NE, ALLKIRJASTAMINE (etapp IV) VEOSELEHE INFO JAGAMINE (e tapp V) ARUANDLUS E ja ARVELDUS E TEGEVUSED ( etapp V) ARHIVEERIMISEGA seotud tegevused (etapp V) VEOSELEHE OTSING KONTROLL- PÄRINGU JAOKS (etapp VII) TÄNASED TEGEVUSED TÄNASED KASUTATAVAD TARKVARAD, LAHENDUSED TÄNANE AJAKULU, MUUDE RESSURSSIDE KASUTUS ETTEVÕTTE TULEVIKU-TEGEVUSED VEOSELEHE ja e-VEOSELEHE/e-CMR elutsükli etappide võtmes VEO ja e-VEOSELEHE ETTEVALMISTAVAD TEGEVUSED e-VEOSELEHE KOOSTAMISEKS TEHTAVAD TOIMINGUD ALLKIRJASTAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED VEO ALGUSES e-VEOSELEHE UUENDAMINE e -VEOSELEHE ESITAMINE KONTRO L L AKTIIVSE VEO AJAL IKS e -VEOSELEHE LÕPETAMINE , ALLKIRJASTAMINE JÄTKUTEGEVUSED e-VEOSELEHEGA ARUANDLUS ja ARVELDUS ARHIVEERIMINE e-VEOSELEHE OTSING KONTOLL - PÄRINGU JAOKS TULEVIKU- TEGEVUSED JA VÕIMEKUSED VÕIMALIK VÕIT, SÄÄST VÕI KASU FUNKTSIOONIDE ARENDAMISEST/ e-VEOSELEHEST OMA ETTEVÕTTELE KASU PARTNERITEGA KOOSTÖÖS ARENDUSTE TEEKAART ETTEVÕTTES TUVASTATUD ARENDUSVAJADUS ARENDUSTEGEVUSTE TEEKAART Teekaart/juhtimine ja protsessid Lokaalne tarkvara ja juurutus Liidestused ja ühendused, teenuste kasutuselevõtt Koolitus Teostamise aasta/ periood Lahendus - tehtav töö Maksumus Eeldatav tulem PROJEKTI RAAMES VÄLJASPOOL PROJEKTI TEGEVUSED PÄRAST PROJEKTI LÕPPU LISA 3. TEEKAARDI NÄIDISED LISA 3.1. e-VEOSELEHE TEENUSEPAKKUJA TEEKAARDI NÄIDIS ETTEVÕTE NIMI Meetme tegevus ETTEVÕTTE TÜÜP MEETME KONTEKSTIS XXXX OÜ Tegevus 1 e-veoselehe teenusepakkuja TÄNASTE PROTSESSIDE JA TULEVIKUPROTSESSIDE KIRJELDUS, VÕRDLUS - KOKKUVÕTE ENESEHINNANGUST - NÄIDIS TOOTE FUNKTSIONAALSUSED VEOSELEHE ja e-VEOSELEHE/e-CMR elutsükli etappide võtmes VEO ja VEOSELEHE ETTEVALMIS - TAVAD TEGEVUSED (etapp I) VEOSELEHE KOOSTAMISEKS TEHTAVAD TOIMINGUD (etapp II) ALLKIRJASTAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED VEO ALGUSES (etapp I) VEOSELEHE UUENDAMISEGA seotud tegevused (etapp III) VOSELEHE ESITAMINE KONTROL LIKS AKTIIVSE VEO AJAL (etapp III, VI) VEOSELEHE LÕPETAMI NE, ALLKIRJASTAMINE (etapp IV) VEOSELEHE INFO JAGAMINE (e tapp V) ARUANDLUS E ja ARVELDUS E TEGEVUSED ( etapp V) ARHIVEERIMISEGA seotud tegevused (etapp V) VEOSELEHE OTSING KONTROLL- PÄRINGU JAOKS (etapp VII) TÄNASED FUNKTSIONAALSUSED toimib toimib toimib teostatav kohalik nähtavus toimib süsteemi sees lõpetamisega leht partneritele kohe nähtav aruandeid saab koostada arhiiv töötab otsing töötab TÄNASED FUNKTSIONAALSUSED/ KASUTATAVAD TARKVARAD, LAHENDUSED, MIDA VAJA ARENDADA ERP LIIDESTUS PUUDU E-ALLKIRI PUUDU ÜHENDUS INDEKSIGA võiks ühendada e-arve teenusega TÄNANE AJAKULU, MUUDE RESSURSSIDE KASUTUS TOOTE FUNKTSIONAALSUSED VEOSELEHE ja e-VEOSELEHE/e-CMR elutsükli etappide võtmes VEO ja e-VEOSELEHE ETTEVALMISTAVAD TEGEVUSED e-VEOSELEHE KOOSTAM INE ALLKIRJASTAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED VEO ALGUSES e-VEOSELEHE UUENDAMINE e -VEOSELEHE ESITAMINE KONTRO L L AKTIIVSE VEO AJAL IKS e -VEOSELEHE LÕPETAMINE , ALLKIRJASTAMINE JÄTKUTEGEVUSED e-VEOSELEHEGA ARUANDLUS ja ARVELDUS ARHIVEERIMINE e-VEOSELEHE OTSING KONTOLL - PÄRINGU JAOKS TULEVIKU- TEGEVUSED J A VÕIMEKUSED EIDAS liidestus EKSPORT- FAILIDE LAIENDUS VÕIMALIK VÕIT, SÄÄST VÕI KASU FUNKTSIOONIDE ARENDAMISEST/ e-VEOSELEHEST OMA ETTEVÕTTELE kliendi- rahuolu teenuse kvaliteet k liendi - rahuolu vähem koormust klie n di - teenindusele kohene nähtavus, kõnede vähenemine lisatasu lisatasu KASU PARTNERITEGA KOOSTÖÖS NÄHTAVUS teenuse väärindus e-VEOSELEHE TEENUSEPAKKUJA ARENDUSTE TEEKAART - NÄIDIS e-VEOSELEHE TEENUSE ARENDUSEGA SEOTUD TUVASTATUD PROBLEEMID JA ARENDUST VAJAVAD PROTSESSID, TOOTE FUNKTSIONAALSUSED, LIIDESTUSED, MUU ARENDUSVAJADUS ARENDUSTEGEVUSTE TEEKAART nr Teekaart/juhtimine ja protsessid Lokaalne tarkvara ja juurutus Liidestused ja ühendused, teenuste kasutuselevõtt Koolitus, toote kasutuselevõtu teavitus/ infovahetus Teostamise aasta/ periood Lahendus - tehtav töö Maksumus Eeldatav tulem/tulem PROJEKTI RAAMES eCMR elutsükli valguses arenduse teekaart/vaade puudu 2022 digiaudit ja teekaart 9800 digiauditi raport Digiallkirja teenusega liidestus 2022 liidestus TERA teenusega eID kasutamiseks 3300 eID kasutus eFTI määruse nõuete koolitus 2022 koolitus ja nõustamine eFTI nõuete osas ärisuuna täpsustamiseks 2800 juhtkond ja võtmetöötajad koolitatud VÄLJASPOOL PROJEKTI oAUTH lahenduse uuendamine 2022 süsteemidevahelise autoriseerimise uuendus 3900 uuele oAUTH seadistusele üleminek TEGEVUSED PÄRAST PROJEKTI LÕPPU eFTI platvormi sertifikaadi taotlemine 2025 teenu s ele eFTI platvormi sertifikaadi taotlemine 2000 teenuse rahvusvahelise kasutusvalmiduse tagamine LISA 3.2. VEOETTEVÕTTE e-VEOSELEHE KASUTUSELEVÕTU TEEKAARDI NÄIDIS ETTEVÕTE NIMI Meetme tegevus ETTEVÕTTE TÜÜP MEETME KONTEKSTIS XXXX OÜ Tegevus 2 veoettevõte TÄNASTE PROTSESSIDE JA TULEVIKUPROTSESSIDE KIRJELDUS, VÕRDLUS - KOKKUVÕTE ENESEHINNANGUST - NÄIDIS ETTEVÕTTE TÄNASED TEGEVUSED - VEOSELEHE ja e-VEOSELEHE/e-CMR elutsükli etappide võtmes VEO ja VEOSELEHE ETTEVALMIS - TAVAD TEGEVUSED (etapp I) VEOSELEHE KOOSTAMISEKS TEHTAVAD TOIMINGUD (etapp II) ALLKIRJASTAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED VEO ALGUSES (etapp I) VEOSELEHE UUENDAMISEGA seotud tegevused (etapp III) VOSELEHE ESITAMINE KONTROL LIKS AKTIIVSE VEO AJAL (etapp III, VI) VEOSELEHE LÕPETAMI NE, ALLKIRJASTAMINE (etapp IV) VEOSELEHE INFO JAGAMINE (e tapp V) ARUANDLUS E ja ARVELDUS E TEGEVUSED ( etapp V) ARHIVEERIMISEGA seotud tegevused (etapp V) VEOSELEHE OTSING KONTROLL- PÄRINGU JAOKS (etapp VII) TÄNASED TEGEVUSED käsitsi paberil segadus küsimused AJAKULU TÄNASED KASUTATAVAD TARKVARAD, LAHENDUSED paber kauba saatjalt paber, skaneering, originaal OTSIMSE AEG TÄNANE AJAKULU, MUUDE RESSURSSIDE KASUTUS 30 min 10 min per dok 10 min per dok 40-100 min Skänn 3min per dok 10 min per dok 20 min + kaustad 20 min ETTEVÕTTE TULEVIKU-TEGEVUSED - VEOSELEHE ja e-VEOSELEHE/e-CMR elutsükli etappide võtmes VEO ja e-VEOSE - LEHE ETTE - VALMISTAVAD TEGEVUSED e-VEOSELEHE KOOSTAMISEKS TEHTAVAD TOIMINGUD ALLKIRJASTAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED VEO ALGUSES e-VEOSELEHE UUENDAMINE e -VEOSELEHE ESITAMINE KONTRO L L AKTIIVSE VEO AJAL IKS e -VEOSELEHE LÕPETAMINE , ALLKIRJASTAMINE JÄTKUTEGEVUSED e-VEOSELEHEGA ARUANDLUS ja ARVELDUS ARHIVEERIMINE e-VEOSELEHE OTSING KONTOLL - PÄRINGU JAOKS TULEVIKU- TEGEVUSED JA VÕIMEKUSED info teenuses teenuses! digitempel teenuses digitaalselt digiallkiri väljavõte teenusest VÕIMALIK VÕIT, SÄÄST VÕI KASU FUNKTSIOONIDE ARENDAMISEST/ e-VEOSELEHEST OMA ETTEVÕTTELE 20 min, nähtavus 20 min 30 min 30 min kohene info, kohene arvelud kohene arveldus paber- arhiivi pole KASU PARTNERITEGA KOOSTÖÖS kohene info info kohe kõigil 20 min per dok ajavõit kontrollil 3 tundi VEOETTEVÕTTE ARENDUSTE TEEKAARDI NÄDIS ETTEVÕTTES TUVASTATUD ARENDUSVAJADUS ARENDUSTEGEVUSTE TEEKAART Teekaart/juhtimine ja protsessid Lokaalne tarkvara ja juurutus Liidestused ja ühendused, teenuste kasutuselevõtt Koolitus, juurutus Teostamise aasta/ periood Lahendus - tehtav töö Maksumus Eeldatav tulem PROJEKTI RAAMES teenuste võrdlus 2022 toodete võrdlus 2000 e-veoselehtede teenuste võrdlus ja sobivuse soovitused ettevõtte e-veoselehest saadava majandusliku võidu arvutus 2022 konsultatsioon, protsesside analüüs 4500 kaardistus ja eeldatava rahalise võidu, säästu arvutus digiaudit ja teekaart 2022 digiaudit ja teekaardi koostamine 2500 digiaudit ja teekaart EAS toetuse taotlemise ja projekti kontekstis e-veoselehe teenuse kasutuselevõtt 2023 kasutuselevõtt ja juurutus 3000 teenus kasutusel VÄLJASPOOL PROJEKTI uute nutiseadmete soetus 2022 pardaseadmete ja tahvelarvutite soetamine 1600 teenuste kasutuseks uue seadmepargi soetus e-veoselehe teenuse kasutuse koolitus 2022 juhtide koolitamine teenusepakkuja poolt 0 teenuse koolitus TEGEVUSED PÄRAST PROJEKTI LÕPPU Euroopa uute nõuete koolitus 2024 koolitus uute nõ u ete osas 1000 teadlikkus ja äriotsuste alus Euroopas töötamiseks LISA 4. INTERVJUUDE KÜSIMUSTIKUD LISA 4.1. KÜSIMUSED e-VEOSELEHE TEENUSE PAKKUJALE e-veoselehe teenusepakkuja küsimustikuks kasutati projekti käigus koostatud digiauditi küsimustiku lühendatud versiooni. Küsimustik täideti teenusepakkuja poolt tabeli versioonis. A OSA. ÜLDINFO ETTEVÕTTE KOHTA Ettevõtte nimi Esindaja nimi Tegevusala nimi Ettevõtte lühikirjeldus Digitaliseerimise ja arenduse kontaktisik, amet, roll ettevõttes B OSA. TOOTE/TEENUSE INFO Toote kirjeldus Toote peamised kliendid Toote kasutaja Toote funktsionaalsused Vedaja suunal Kauba omaniku (veo tellija ja kauba saaja suunal) Riigi registrite suunal andmete kogumiseks Riiklike kontroll-päringute teostamise toetamine Majandustarkvaradega liidestamine Juurdepääsupunktide suunal C OSA. ETTEVÕTTE VAADE DIGITALISEERIMISELE Partnerettevõtete digioskused ja võimekus Teenust kasutavate autojuhtide digioskused Ettevõtte teadlikkus rahvusvaheliste digitaliseerimise arengutest Juhtkonna võimekus mõista laiemat e-veoselehe teenuste arendusvajadust? Partnerettevõtete võimekus ja e-veoselehe tulevikusuundumuste mõistmine Digivalmidusega seotud küsimused: Kas leiate, et teie e-veoselehe teenuse funktsionaalsus on tarkvarade ja andmete vahetuse tasemelt keskmisest kõrgem? Kas olete kindel, et teie partnerite kasutatavad digitaalsed lahendused ja seadmed on teie teenuse kasutamise jaoks kõige tõhusamad? Kas olete kindel, et teie klientide töötajad kasutavad teie teenust ja sellega seotud juurutatud lahendusi täielikult? Kas teil on üksikasjalik plaan, milliseid digitaalseid lahendusi ja/või täiustusi rakendate järgmise aasta jooksul? Kas teie teenuse toel on võimalik koostada ja väljastada elektroonilisi arveid? Kas teie lahenduse abil on klientidel võimalik teostada kõiki raamatupidamisfunktsioone paberivabalt (sissetulevate ja väljaminevate arvete töötlemine, aruannete koostamine, aruannete ja arvete ettevalmistus, maksuvormide täitmine ja esitamine)? Kas teie lahendus võimaldab kiirelt ja lihtsalt arvutada oma ettevõtte transpordi- ja logistikakulusid? Kas teie toote abil on võimalik kliendil kiirelt arvutada teenuse/toote omahinda? Seda nt ka juhtudel kui ühes veos olid mitme kliendi kaubad? Kas aktsepteerite digitaalselt allkirjastatud dokumente ja sõlmite lepinguid digitaalsel teel? Kui ettevõttes on rakendatud erinevaid digitaalseid lahendusi, siis kas need on omavahel ühendatud ja neid on lihtne kasutada? eFTI määruse rakendamise teadlikkus ja valmisolek Oleme teadlikud, et muutuvatest rahvusvahelistest nõuetest ja digilahenduste kohustuslikkusest tulevikus (sh CMR konventsioon, eFTI määrus jt.) Näeme ette, et soovime tulevikus kaaluda/kindlasti võtta oma teenusele eFTI platvormi ja teenusepakkuja sertifikaadid D OSA. TÄNASED e-VEOSELEHE TEENUSE FUNKTSIONAALSUSED Toote/teenuse funktsionaalsus järgmistes CMR elutsükli etappides Veo ja e-veoselehe/eCMR ettevalmistavad tegevused e-veoselehe/eCMR koostamiseks ja algatamiseks tehtavad toimingud e-veoselehe uuendamiseks tehtavad toimingud e-veoselehe lõpetamiseks tehtavad toimingud jätkutegevused e-veoselehe/eCMRi lõpetamise järgselt aruandluse ja arvelduse funktsionaalsused arhiveerimine E OSA. MUU Kommentaarid Küsimused intervjueerijale Lisainfo vastaja/intervjueeritava/ankeedi täitja kohta LISA 4.2. KÜSIMUSED VEOETTEVÕTTELE Küsimustiku/intervjuu eesmärk on tutvuda veoettevõtte hetkeolukorraga ja hinnata tema võimekust ja motivatsiooni e-veoselehtedega seotud protsesside digitaliseerimiseks. A OSA. ÜLDINFO ETTEVÕTTE KOHTA Ettevõtte nimi Esindaja nimi Tegevusala Digitaliseerimise ja arenduse kontaktisik, amet, roll ettevõttes B OSA. DETAILSEM INFO ETTEVÕTTE PROFIILI KOHTA Otsesed partnerid (ettevõtete tüüp) Klientide profiil Ettevõtte suurus: mikroettevõte, väike, keskmine, suur Autode hulk (1, 2, 3-5, 5-20, 21-99, 100 ja rohkem) Tööde struktuur (alltöövõtt, peatöövõtt, otse kliendid), veoste koordineerimine, allhanketööde struktuur (regulaarselt, ühele/ mitmele ekspedeerijale) Load: ühenduse tegevusluba, o htlike kaupade veo lub a , j äätmete veo/käitlemise luba, Lõhkeainete veo luba Milliseid vedusid teostatakse (siseriiklikud veod (tavakaup, puistekaup, eriveod/ohtlik kaup, metsaveod), rahvusvahelised EL-sisesed veod, rahvusvahelised EL välispiire ületavad veod) Sihtriikide täpsustus: Kauba tüübi täpsustus Veoselehtede arv kuus/perioodis C OSA. TÄNASED e-VEOSELEHEGA SEOTUD TEGEVUSED, TARKVARAKASUTUSEL OLEV TARKVARA/LAHENDUSED Igas küsimuses täpsustada tarkvara nimetus, hetkeolukord ning tarkvarade puudused, arendus- ja arenguvajadus e-veoselehe ja eCMR ettevalmistavad tegevused e-veoselehe koostamiseks tehtavad toimingud veo alguses e-veoselehe lõpetamisega seotud tegevused jätkutegevused e-veoselehel lõppemise järel aruandlus ja arveldus e-veoselehe info pinnalt arhiveerimine D OSA. MUU Kommentaarid Küsimused intervjueerijale LISA 5. LÄBI VIIDUD INTERVJUUD e-VEOSELEHE TEENUSEPAKKUJATEGA LISA 5.1. ANKEET 1. RAHVUSVAHELISE e-VEOSELEHE TEENUSE PAKKUJA INTERVJUU VASTUSED A- ÜLDINFO ETTEVÕTTE KOHTA KÜSIMUS VASTUS ETTEVÕTTE NIMI Ettevõte X (nimi intervjueerijatele teada) ESINDAJA NIMI XX TEGEVUSALA Andmevahetus platvormi teenuse pakkuja (pilvepõhine teenus) ETTEVÕTTE LÜHIKIRJELDUS Veebipõhiseks digitaalseks veoste infovahetuseks loodud ettevõte. Ettevõte pakub rollipõhist infovahetusteenust DIGITALISEERIMISE JA ARENDUSE KONTAKTISIK, AMET, ROLL ETTEVÕTTES MR, Arendusjuht, süsteemiadministraator B- TOOTE/TEENUSE INFO TOOTE KIRJELDUS TOOTE PEAMISED KLIENDID Veondusettevõtted, tootmisettevõtted, ekspedeerimisettevõtted. TOOTE KASUTAJAD Logistikud, laotöötajad, raamatupidajad, müügiosakonna töötajad, autojuhid TOOTE FUNKTSIONAALSUSED VEDAJA SUUNAL Veose saateandmete rollipõhine edastus, autojuhi toimingute kinnitamine läbi nutirakenduse. KAUBA OMANIKU (VEO TELLIJA JA KAUBA SAAJA SUUNAL) Veose algandmete käitamine once - only printsiibil, kaupade üleandmise ja vastuvõtmise kohta informatsiooni edastamine, e-CMR andmestiku käitamine, saadetise andmete arhiveerimine. RIIGI REGISTRITE SUUNAL ANDMETE KOGUMISEKS Majandustegevusregistriga vedajaandmete kontroll, Ä riregistriga veose osapoolte andmete kontroll, RIIKLIKE KONTROLL-PÄRINGUTE TEOSTAMISE TOETAMINE Politsei kontrollpäringute võimaldamine, Maksu- ja Tolliametile tollideklaratsioonide esitamine veoseandmetele tuginedes liidestuse kaudu. MAJANDUSTARKVARADEGA LIIDESTUS Kliendi või kasutaja soovili API liidestus sõltuvalt vajadusest, API kirjeldus saadaval JUURDEPÄÄSUPUNKTI) SUUNAL Liidestust pole arendatud, NAP puudub. 2020 suvel testiti DIGINNO -P roto indeksit. C- ETTEVÕTTE VAADE DIGITALISEERIMISELE KÜSIMUS KOMMENTAARID PARTNERETTEVÕTETE DIGIOSKUSED JA VÕIMEKUS väga tugev/ tugev/ keskmine / nõrk/ väga nõrk väga varieeruv MEIE TEENUST KASUTAVATE AUTOJUHTIDE DIGIOSKUSED väga tugev/ tugev/ keskmine/ nõrk/ väga nõrk RIIKLIKE RAHVUSVAHELISTE DIGITALISEERIMISE ARENGUTE TEADLIKKUS ettevõte on teadlik rahvusvahelistest digitaliseerimise arengutest ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah kindlasti meie juhtkond mõistab laiemat arenguvajadust ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah kindlasti meie arendusmeeskond mõistab laiemat arenguvajadust ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah kindlasti meie partner-ettevõtted mõistavad tulevikusuundumusi ei oska vastata/ ei/pigem ei /pigem jah / jah kindlasti sõltuvalt aspektist ÜLDINE DIGIVALMIDUS 1. Kas leiate, et teie e-veoselehe teenuse funktsionaalsus on tarkvarade ja andmete vahetuse tasemelt keskmisest kõrgem? ei oska vastata/ ei/pigem ei /pigem jah / jah kindlasti 2. Kas olete kindel, et teie partnerite kasutatavad digitaalsed lahendused ja seadmed on teie teenuse kasutamise jaoks kõige tõhusamad? ei oska vastata/ ei/ pigem ei /pigem jah/ jah kindlasti 3. Kas olete kindel, et teie klientide töötajad kasutavad teie teenust ja sellega seotud juurutatud lahendusi täielikult? ei oska vastata/ ei /pigem ei /pigem jah/ jah kindlasti 4. Kas teil on üksikasjalik plaan, milliseid digitaalseid lahendusi ja/või täiustusi rakendate järgmise aasta jooksul? ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah / jah kindlasti 5. Kas teie teenuse toel on võimalik koostada ja väljastada elektroonilisi arveid? ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah kindlasti Vastus ja/ei 6. Kas teie lahenduse abil on klientidel võimalik teostada kõiki raamatupidamisfunktsioone paberivabalt (sissetulevate ja väljaminevate arvete töötlemine, aruannete koostamine, aruannete ja arvete ettevalmistus, maksuvormide täitmine ja esitamine)? ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah kindlasti Ja, kui teenused üle API liidestada 7. Kas teie lahendus võimaldab kiirelt ja lihtsalt arvutada oma ettevõtte transpordi- ja logistikakulusid? ei oska vastata / ei/ pigem ei/pigem jah/ jah kindlasti 8. Kas teie toote abil on võimalik kliendil kiirelt arvutada teenuse/toote omahinda? Seda nt ka juhtudel kui ühes veos olid mitme kliendi kaubad? ei oska vastata / ei/ pigem ei/pigem jah/ jah kindlasti 9. Kas aktsepteerite digitaalselt allkirjastatud dokumente ja sõlmite lepinguid digitaalsel teel? ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah / jah kindlasti 10. Kui ettevõttes on rakendatud erinevaid digitaalseid lahendusi, siis kas need on omavahel ühendatud ja neid on lihtne kasutada? ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah kindlasti sõltub lahendusest! eFTI määruse rakendamise teadlikkus ja valmisolek oleme teadlikud, et muutuvatest rahvusvahelistest nõuetest ja digilahenduste kohustuslikkusest tulevikus (sh CMR konventsioon, eFTI määrus jt.) ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah kindlasti näeme ette, et soovime tulevikus kaaluda/kindlasti võtta oma teenusele eFTI platvormi ja teenusepakkuja sertifikaadid ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah kindlasti ETTEVÕTTE TOOTE FUNKTSIONAALSUS JÄRGMISTEST e-VEOSELEHE ELUTSÜKLI ETAPPIDEST LÄHTUVALT VEO ja ECMR ETTEVALMISTAVAD TEGEVUSED CMR KOOSTAMISEKS TEHTAVAD TOIMINGUD CMR UUENDAMINE CMR LÕPETAMINE JÄTKUTEGEVUSED CMRiga ARUANDLUS ja ARVELDUS ARHIVEERIMINE TÄNASED TEGEVUS Kaetud Kaetud Kaetud Kaetud Kaetud Kaetud Kaetud KOMMENTAARID MÄRKUSED KÜSIMUSED INTERVJUU LÄBIVIIJALE LISAINFO VASTAJA/ INTERVJUEERITAVA/ ANKEEDI TÄITJA KOHTA LISA 5.2. ANKEET 2. SISERIIKLIKU e-VEOSELEHE TEENUSE PAKKUJA INTERVJUU VASTUSED A- ÜLDINFO ETTEVÕTTE KOHTA KÜSIMUS VASTUS ETTEVÕTTE NIMI siseriiklik e-veoselehe teenus ESINDAJA NIMI xx xx TEGEVUSALA e-veoselehtede lahendus kauba saatja, saaja, vedaja ja järelevalve organisatsiooni vajadustest lähtuvalt. ETTEVÕTTE LÜHIKIRJELDUS DIGITALISEERIMISE JA ARENDUSE KONTAKTISIK, AMET, ROLL ETTEVÕTTES xxx, Juhatuse liige ja arendusjuht B- TOOTE/TEENUSE INFO TOOTE KIRJELDUS TOOTE PEAMISED KLIENDID Puistekaupade veoettevõtted, tootmisettevõtted, ekspedeerimisettevõtted, karjäärid ja kaevandusettevõtted, ehitusettevõtted, metsaveo ettevõtted TOOTE KASUTAJAD Veo tellijad ja ekspediitorid, veoettevõtted, ehitusjärelevalve, Transpordiamet (suurte teedeehituse objektide korral), Politsei TOOTE FUNKTSIONAALSUSED VEDAJA SUUNAL Liidestused vedajate majandustarkvaradega (peamiselt MS Dynamics, Directo) KAUBA OMANIKU (VEO TELLIJA JA KAUBA SAAJA SUUNAL) Liidestused vedajate majandustarkvaradega (peamiselt MS Dynamics, Directo) RIIGI REGISTRITE SUUNAL ANDMETE KOGUMISEKS Meil on liides Eestis Autoregistriga RIIKLIKE KONTROLL-PÄRINGUTE TEOSTAMISE TOETAMINE Meil on juurdepääs antud Politseile, Transpordiametile MAJANDUSTARKVARADEGA LIIDESTUS MS Dynamics, Directo JUURDEPÄÄSUPUNKTI (CAP/NAP/INDEKS) SUUNAL NAP puudub hetkel C- ETTEVÕTTE VAADE DIGITALISEERIMISELE KUS KOMMENTAARID PARTNERETTEVÕTETE DIGIOSKUSED JA VÕIMEKUS väga tugev/ tugev / keskmine/ nõrk/ väga nõrk Seinast seina. Meil on väga kõrgelt digitaliseeritud partnerettevõtteid aga on ka neid, kellel seni puudub oma IT täielikult. Waybiller sobib mõlemal juhul ning selle kasutamine ei eelda ühegi senise süsteemi olemasolu kuid liidese korral saab luua täisdigitaalse ja reaalajalise protsessi, kus paljud tegevused on taustal automatiseeritud. ETTEVÕTTE TEENUST KASUTAVATE AUTOJUHTIDE DIGIOSKUSED väga tugev/ tugev/ keskmine/ nõrk/ väga nõrk Seinast seina. On juhte, kes on väga digiteadlikud kuid on neid kes ei ole kunagi sellega kokku puutunud ega soovi seda ka teha. Ca 30% juhtidest on väga madala digikogemusega. RIIKLIKE RAHVUSVAHELISTE DIGITALISEERIMISE ARENGUTE TEADLIKKUS ettevõte on teadlik rahvusvahelistest digitaliseerimise arengutest ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah kindlasti Jah meie juhtkond mõistab laiemat arenguvajadust ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ j ah kindlasti Jah meie arendusmeeskond mõistab laiemat arenguvajadust ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah kindlasti Jah meie partner-ettevõtted mõistavad tulevikusuundumusi ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah kindlasti Jah ÜLDINE DIGIVALMIDUS 1. Kas leiate, et teie e-veoselehe teenuse funktsionaalsus on tarkvarade ja andmete vahetuse tasemelt keskmisest kõrgem? ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah kindlasti Jah 2. Kas olete kindel, et teie partnerite kasutatavad digitaalsed lahendused ja seadmed on teie teenuse kasutamise jaoks kõige tõhusamad? ei oska vastata/ ei/pigem ei/ pigem jah / jah kindlasti Pigem jah. 3. Kas olete kindel, et teie klientide töötajad kasutavad teie teenust ja sellega seotud juurutatud lahendusi täielikult? ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah kindlasti Jah. meie toote kasutajaliides on kasutajapõhine, seal kajastub kasutajale vaid oluline teave ja funktsionaalsus. 4. Kas teil on üksikasjalik plaan, milliseid digitaalseid lahendusi ja/või täiustusi rakendate järgmise aasta jooksul? ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah kindlasti Jah. Meil on selge visioon ja teekaart tuleviku arenduste osas. 5. Kas teie teenuse toel on võimalik koostada ja väljastada elektroonilisi arveid? ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah kindlasti Jah 6. Kas teie lahenduse abil on klientidel võimalik teostada kõiki raamatupidamisfunktsioone paberivabalt (sissetulevate ja väljaminevate arvete töötlemine, aruannete koostamine, aruannete ja arvete ettevalmistus, maksuvormide täitmine ja esitamine)? ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah kindlasti Jah 7. Kas teie lahendus võimaldab kiirelt ja lihtsalt arvutada oma ettevõtte transpordi- ja logistika kulusid? ei oska vastata/ ei/pigem ei/ pigem jah / jah kindlasti Osaliselt. Me ei kajasta kulusid, mida tehakse veoki hoolduseks või veoprotsessi teostamiseks kuid meie andmed on sageli aluseks nende kulude põhjendamisel. 8. Kas teie toote abil on võimalik kliendil kiiresti arvutada teenuse/toote omahinda? Seda nt ka juhtudel kui ühes veos olid mitme kliendi kaubad? ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah kindlasti Jah 9. Kas aktsepteerite digitaalselt allkirjastatud dokumente ja sõlmite lepinguid digitaalsel teel? ei oska vastata/ ei/pigem ei/ pigem jah / jah kindlasti Jah, aktsepteerime kuid meie teenuses seda võimalust ei ole. 10. Kui ettevõttes on rakendatud erinevaid digitaalseid lahendusi, siis kas need on omavahel ühendatud ja neid on lihtne kasutada? ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah kindlasti Jah. Meil on avatud API ja. iga teenusepakkuja saab meiega lihtsalt liidestuda. eFTI määruse rakendamise teadlikkus ja valmisolek O leme teadlikud, et muutuvatest rahvusvahelistest nõuetest ja digilahenduste kohustuslikkusest tulevikus (sh CMR konventsioon, eFTI määrus jt.) ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah kindlasti Jah N äeme ette, et soovime tulevikus kaaluda/kindlasti võtta oma teenusele eFTI platvormi ja teenusepakkuja sertifikaadid ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah kindlasti Jah ETTEVÕTTE TOOTE TÄNANE FUNKTSIONAALSUS JÄRGMISTEST CMR elutsükli ETAPPIDES VEO ja ECMR ETTEVALMISTA - VAD TEGEVUSED CMR KOOSTAMISEKS TEHTAVAD TOIMINGUD CMR UUENDA - MINE CMR LÕPETAMINE JÄTKUTEGEVUSED CMRiga ARUANDLUS ja ARVELDUS ARHIVEERIMINE TÄNASED TEGEVUSED KOMMENTAARID MÄRKUSED KÜSIMUSED INTERVJUU LÄBIVIIJALE LISAINFO VASTAJA/ INTERVJUEERITAVA/ ANKEEDI TÄITJA JAOKS LISA 6. INTERVJUUD VEOETTEVÕTETEGA LISA 6.1. ETTEVÕTETE INTERVJUUDE KOKKUVÕTTETABEL Ettevõtte suurus, tüüp Suhtumine e-veoselehte ja selle vajalikkusesse Arendusvajadus ERP 1 Suur veotellija (teravili) Väga vajalik. Kõik veod on viidud Waybillerile juba 2020 aastal Waybiller on liidestatud aga s e al on vaja veel mitmeid täiendusi teha. Navision 2 Suur veotellija (teravili) Vajalik kindlasti. Kasutame Waybillerit täna osaliselt aga näeme vajadust minna sellele üle kõikide vedude osas, et vähendada meie inimeste tööd telefonikõnede ja paberite osas. Liidestamine vajab mõlemalt poolt protsesside muutmist ja ka arendamist. Navision + oma süsteem 3 Suur veotellija ( teedeehitus ) Väga vajalik. Nordecon on üks Waybilleri esmaseid kasutajaid ja soovitajaid aastast 2018 Tulevikus ettevõtte sisese tarkvaraga Directo/ N avision 4 Suur veotellija (tee-ehitus) e-veoseleht on vajalik ja kindlasti tulevikus läheb kõik üle sellele. 5 Keskmine vedaja (tee-ehitus ja treilerveod) Happy with the software , made their life easier . Thankful to the team for taking actions asap if needed . Most drivers are using it daily and also subcontractors No requests . Usually contacting us , if something is needed.Integrations with senders is needed more ( scales ) Merit 6 Väike vedaja (tee-ehitus) Currently not using , as clients are not using the system . Would be happy to use in the future as well . Had no issues . Had no issues. - 7 Suur vedaja (kallurveod) Not talkative at all. Will be ready to talk more about the possible improvements in mid-november. However, satisfied with the system. Most drivers are using it daily and also subcontractors Call back in mid-november to get more info regarding their requests - 8 Suur vedaja (kallurveod) Had some issues with connection (especially in Põltsamaa and Tartumaa) due to their network providers (tried Elisa and Tele2, the best one is Telia). Some errors while creating destination points. No possibility to copy orders. Most drivers are using it daily and also subcontractors Possibility to copy orders, integrations with subcontractors SAF 9 Väike vedaja (piim) On testinud aga hetkel ei kasuta. Tulevikus, kui see osutub nõudeks, oleme valmis kasutusele võtma Waybilleri või mõne muu teenuse või arendame ise oma veoselehe. Arendusvajadusi on mitmeid aga see sõltub nõuetes, mis riik kehtestab. NAVision 10 Keskmine vedaja (puiduhake) No possibility to exclude duplicates or delete copy from the menu (destination or starting point). Exclude duplicates, delete duplicate copies straight from the menu Standard- books 11 Suur vedaja (mets, Läti ja Eesti) Usin Waybiller eCMR for heavy load to Estonia. Other transport in paper as in Latvia it's required Do not know, but for future all transport should go to eCMR NAVision 12 Keskmine vedaja Had no time to talk, will contact us if something is needed to be changed. At the moment seems to be ok. No requests - 13 Suur veotellija (tee-ehitus) Kasutame Waybillerit selle loomisest peale ja oleme üks initsiaatoreid koos Maanteeametiga. Kõik veod ei ole elektroonsed sest paljud vedajad ei saa veel e-veoselehega hakkama Rohkem fookust vedajatele, nende võimekuse suurendamiseks e-veoselehtede kastamiseks. 14 Keskmine vedaja (jäätmed) Oleme teinud piloodi Waybilleriga ja plaanime seda edasi arendada, et kõik suuremad jäätmeveod saaks teha digitaalselt. Keskkonaaamet võiks rohkem olla kaasas e-veoselehtede kasutamisel ja kehtestada omad nõuded. 15 Keskmine vedaja (kallurveod) Kasutame Waybillerit iga päev paljudel objektidel aga samas on ka palju vedusid pabersaatelehtedega. Juhid ei oska veel kasutada ja paljudel on vanad nuppudega telefonid Arendada on ikka vaja, iga süsteem võiks parem olla. Standardbooks 16 Väike vedaja Oleme katsetanud Waybillerit aga veel üsna vähe. Eks tulevikus läheb kõik elektroonseks Ei tea - 17 Veo tellija (killustik) Meeting with Ivar tomorrow (Thursday). Ask Ivar Change starting and destination points in waybills even after they are confirmed. Ask more from Ivar. Merit 18 Väike vedaja Oleme mõelnud sellele aga seni pole veel kasutanud. Waybilleri konto on meil küll olemas ja mõned juhid on seda ka teinud. Standard- books 19 Väike vedaja Using WB only for one object. Planning to use in the future as well, however, was not able to mark a time frame. Saved the contact information, will call once the desicion is made. No requests Merit 20 Suur vedaja (metsahake, tee-ehitus) Currently not using, however, everything seems to be fine. Planning to use in the future (next year, July) No requests Merit 21 Väike vedaja Evelin Nukk is bookkeeper and she is the contact for us. Ask about ERP integration but today she is happy with a report - 22 Väike vedaja Kasutame e-veoselehti viljavedudeks juba teist aastat. Kevili nõuab seda ja me näeme, et see on täitsa ok. Rahvusvahelisi vedusid ei saa seni veel teha sest pole seaduseid ja ka teised teevad kõik paberil CMR-ga. Oma süsteemi on vaja veel arendada aga me oleme väiksed ja eks kasutame siis neid teenuseid, mis on saadaval - 23 Väike vedaja Their main business is international transport, only one truck is for Kevili. For international transport is mandatory only paper CMR If we could do all shimpents digitally, then we have to find suitable service. Today, Waybiller is only because of Kevili. - 24 Väike vedaja Kasutame Waybillerit peamiselt viljavedudeks aga ka ehituses on nüüd hakatud seda nõudma. Juhid ei oska ikka seda veel ja paljudel on nuppudega telefon. Oleks vaja toetust, et autod varustada seadmetega, kui tahetakse et kõik kasutaks elektroonilist lehte. Veotasu on nii all, et ei jõua ise osta seadmeid. - 25 Keskmine vedaja Tööd on palju ja kiire, ei jõua ise selle e-veoselehega tegeleda. Kasutame praegu seda Kevili soovil ja saame hakkama. Häirib see, et peame maksma nii paljude pisikeste teenuste eest ja kokku teeb see suure summa - e-veoselehet, gps träkker jms. Nee d kõik võiks kokku panna, siis oleks endal lihtsam - 26 Väike vedaja Oleme e-veoselehte kasutanud aga p e amiselt Kevili jaoks sest nad nõuavad seda. Muidu on meil k a teisi vedusid ja seal on enamasti ikka paber sest tellija nõuab seda. - 27 Keskmine vedaja Oleme Waybilleriga harjunud ja nüüd kaalume kõik veod viia üle digitaalseks sest paljud meie partbnerid soovivad seda. Rohkem ühilduvaid süsteeme, et sellest e-lehest rohkem kasu saaks. - 28 Keskmine vedaja (kohalik ja rhv vedu) Teeme hooajalisi vedusid Kevilile ja siis kasutame. Muid sõidame rahvusvahelisi vedusid ja seal on ikka paber CMR - 29 Väike vedaja Kasutame Kevili jaoks peamiselt Waybillerit - 30 Suur vedaja Not using WB quite much , nothing bad to add - happy with the system . Will call us back if decides to use more . No requests 31 Suur veotellija (tee-ehitus) Oleme rääkinud Waybilleri kasutamisest ja Transpordiamet hakkab seda nõudma. Seni on aga veel mitmed objektid paberil sest vedajad ei taha teha seda e-veoselehte sest nad ei oska. ERP liides võiks ehk olla 32 Väike vedaja Kasutame Waybillerit tee-ehitusest sest see on Transpordiameti nõue. Üldiselt on see lihtne ja suuri probleeme ei ole olnud. Merit 33 Suur karjäär (kauba saatja) Meie eesmärk on viia kogu meie töö digitaalseks ja paberivabaks. Oleme selleks tein u d investeeringuid ja liidestanud meie ERP'i Waybilleriga. Directo oleme Waybilleriga liidestanud ja me ie soov on viia kõik karjäärid üle e-veoselehele. Liigume selles plaanis ja kindlasti on vaja veel juurde arendada, et süsteem hakkaks korralikult toimima. Paljud karjäärid annavad ei ole valmis veel üle minema elektroonilisele lehele. Paljud vedajad samuti ei kasuta seda. Directo 34 Suur ekspediitor, vedaja (kohalikud ja rhv veod) Oleme otsinud võimalusi eCMR kasutamiseks aga seni pole sobivat lahendust leidnud. Oleme testinud MobiCarnet ja Waybillerit aga need ei ole meie vajadustele vastavad. Soovime leida lahenduse oma senise TMS asendamiseks, et vähendada paberdokumentide osakaalu ja muuta tegevus efektiivsemaks ning paremini jälgitavaks. xSped 35 Suur rhv ekspediitor- vedaja, veo tellija Otsime kogu grupi tasemel eCMR rakendamise võimalusi. Suure tõenäosusega arendame oma lahendused ise. Vajame tuge allhankijate ja kohalike vedajate liitmiseks meie süsteemi, nende koolitamiseks ja ümberõppeks paberdokumentidelt e-CMR-le. Oma süsteem 36 Suur veotellija (tee-ehitus) kasutame Waybilleri e-veoselehti ehitusobjektidel ning nõuame nende esitamist vedajatelt. Tulevikus võiks kaaluda süsteemide liidestamist 37 Keskmine vedaja (kallurveod) Kasutame e-veoselehti nii oma sihtkohtade kui partnerite osas. Teeme allhanget ja pakume ka ise veoteenuseid peamiselt tee-ehituses 38 Keskmine veotellija (tee-ehitus) Oma e-veoselehe kasutaja aga teatud objektidel (Transpordiameti hanked). Kasutame ka allhankijaid selleks. Võiksime kaaluda süsteemide liidestamist, kui e-veoselehe teenused korralikult kõikjal tööle saaks. 39 Keskmine vedaja Oleme ise veoettevõte ja meil on palju partnereid, keda haldame erinevate veotellimuste täitmiseks. Kasutame Waybilleri e-veoselehti aga teeme neid ka paberil, kus e-veoseleht ei ole nõutav. 40 Väike vedaja Oleme väike veoettevõte, allhanke töödel kasutame e-veoselehti aga oleme seda alles omandamas. LISA 6.2. ETTEVÕTETE INTERVJUUD: VARASEMA KÜSITLUSE KOKKUVÕTE KÜSIMUSTIKU SIHTGRUPP VEOETTEVÕTTED . MOBICARNET TEENUSE kasutus veoettevõtete poolt, varasem analüüs MobiCarnet toote arenduse raames on läbi viidud erinevaid kliendiküsitlusi. Kõik küsitlused viidi läbi kas telefoniintervjuudena või vestlusel. Et saada võimalikult mitmekülgset tagasisidet, jäeti välja valikvastused. MobiCarnet toote baasil küsiti järgmist: 1. Mis on need toote funktsioonid, mida kõige rohkem kasutate? 2. Millest tunnete kasutatava toote juures puudust? 3. Milline funktsionaalsus ei tööta teie jaoks piisava mugavusega? 4. Kas kasutate toodet ainult ise või koostöös äripartneriga? 5. Millist funktsionaalsust soovitaksite tootele lisada? 6. Mida peate toote juures mittevajalikuks või häirivaks? Kokku intervjueeriti 20 ettevõtjat. Järgnevalt on nimetatud ainult korduvad vastused. Esimese küsimuse puhul vastas 11 ettevõtet, et CMR-saatelehe funktsiooni koos väljatrükiga. Teisele küsimusele vastas 6 ettevõtjat, et puudub korralik TMS, mis võimaldaks välja vahetada olemasoleva ettevõtte sisese tarkvaralahenduse. Kolmanda küsimuse puhul vastas 8 ettevõtet, et sisselogimine ID-kaarti ja Mobiil ID-ga on piirav välismaiste autojuhtide puhul. 3 ettevõtet väitis, et UI on liiga hajutatud ja mitte hoomatav. Neljandale küsimusele vastasid kõik, et kasutavad toodet ettevõttesiseselt (ka juhud, kus toodet kasutati ühe ettevõtte harukontorite või tootmisüksuste vahel). Viiendale küsimustele vastates arvas 7 veondusettevõtet, et tootel võiks olla transpordivahendite jälgimise ja planeerimise süsteem (ingl. Fleet Management). Kuuenda küsimuse puhul arvati 6 korral, et ID-põhine sisselogimine on mittevajalik. Samas 5 vastajat avaldasid muret andmetele turvalise juurdepääsu pärast, väljendades kahtlust, et ei ole täpselt kindel, kes ikkagi saab veose andmeid vaadata. Küsimustele 2 ja 5 vastates mainis 9 ettevõtet, et nad sooviksid tootes erinevaid võimalusi kaupade üleandmise kohta kinnituse saamiseks. 2 ettevõtet soovisid ka läbi süsteemi hankida erinevaid tõendeid kaupade saatjalt vedajale üleandmisel. Vastustest selgub, et tootearendajad peaksid tulevikus rohkem arvestama toodete modulaarse arhitektuuriga. Veotellijate vajadustest sõltub digitaalsete kaubasaatedokumentide kasutuselevõtu edukus. Juhul, kui lahendus tellijale ei sobi, ei saa vedaja seda kasutada. Vedaja roll süsteemi haldaja ees põhineb pigem kasutaja kui tellija loogikal, kuid ka temal peab olema võimalik endale vajalikke mooduleid (TMS, Fleet Management, automaat-arvlemine) dokumendihalduse (veose andmepaketi) haldussüsteemiga liidestada. Liiga kõrge turvatasemega sisselogimissüsteemid ei võimalda kõigil potentsiaalsetel klientidel digitaalseid lahendusi kasutada. Pigem oleks kasulik osal juhtudel (kliendiga kooskõlastatult) rakendada lihtsustatud lubakoodidel ja kasutajanimel põhinevat sisselogimise lahendust. Ka topelt autentimisega isikutuvastus võiks olla üks valikutest. Mis puudutab kaupade vastuvõttu ja üleandmist, siis siin võiksid arendajad ette näha võimalusi kasutada alternatiivseid tõendeid, mis genereeritakse näiteks välistes süsteemides (isikutuvastussüsteemid, ajatembeldatud veoki navigatsiooni- ja telemeetriaandmed), lisaks autojuhi mobiilse sidevahendi kaudu vormistatavatele tõenditele. Tehnoloogia arenedes tuleks neid lahendusi teatava regulaarsusega uuesti üle vaadata. Sellised lahendused eeldavad pidevat arendust ja valmisolekut arendustesse igal hetkel täiendavat ressurssi paigutada, et rahuldada kliendi ajas kiirelt muutuvaid nõudmisi. Samuti võivad süsteemiväliste tarkvarade uuendused tingida süsteemides küllalt kalleid arendusi seoses liidestuste mittetoimimisega pärast uuendust, milleks peab andmevahetusplatvormi omanik alati valmis olema. Seda kinnitavad ka küsitlustele antud vastused. Alternatiiviks võib alati olla ka teatud moodulite teistelt teenusepakkujatelt sisseostmine üle rakendusliidese (API). LISA 7. VEOETTEVÕTETE KASUTAJALOOD ( use-case’id) KASUTAJALUGU 1. MIKROETTEVÕTE, JUHT JA OMANIK ÜHES ISIKUS, TEEB ALLHANGET ETTEVÕTTE ÜLDKIRJELDUS 1 autoga väikeettevõtte, ettevõtja ise roolis, vahel asendusjuht. Mingeid infosüsteeme ettevõttes ei kasuta, vahel teeb töö tabeleid Exceliga. Veotellimused leiab oma kontaktide kaudu (tuttav ekspediitor), suhtleb telefoniga. E-maili kasutab vähesel määral, aga pigem isiklikuks kirjavahetuseks. Sotsiaalmeediat kasutab isiklikus nutiseadmes. Töövahenditeks veok, kallurhaagis, nutitelefon ja pastakas. Ettevõttel eraldi kontor puudub, ettevõte asub omaniku kodus. OTSESED PARTNERID Kliendid ja veotellimuste vahendajad: Teostab vedusid peamiselt ekspedeerijate alltöövõtjana, aga ka teostab vedusid otse klientidele. Partneriteks vilja kokkuostjad, suuremad veoettevõtted (tööd seoses tee-ehituse ja RV vedudega). Vahel teeb sõite teistele veoettevõtetele nende tehnikaga. Tehnoloogiapartnerid: Auto on piisavalt vana, et sellega ei pea käima margiesinduses. Remonti ja hooldust teostab ise või kasutab kohalikku remondiettevõtte abi. Veokile on paigaldatud GPS jälgimisseadmed, sest osa tellijaid nõuavad neid andmeid. Seda süsteemi haldab partnerettevõte. TÖÖDE STRUKTUUR Hooajalised tööd. Suvel viljavedu kallurhaagisega, sügisest kevadeni teostab RV vedusid Baltikumi ja Skandinaavia suunal, enamasti täis või osakoormad. MAHUD Eesti sisevedudel 5-6 sõitu päevas, enamasti on lähte- ja sihtkoht sama. Rahvusvaheliste vedude puhul kolm-neli Baltikumi-Skandinaavia sõitu nädalas. Vahel tuleb ette ka paar-kolm Euroopa vedu kuus. Sisevedudel on suur osa pabersaatelehega, osa kliente nõuab e-veoselehe kasutust, rahvusvahelistel vedudel CMRide arv 1-2 iga veosuuna kohta, kokku 10 kuus, kõik paberdokumendid. ESIALGNE HINNANG Omanik/autojuht on nooremapoolne, hea nutivõimekusega, digitaliseerimise suhtes arvab, et see tuleb nagunii ja eks see on ka natuke huvitav. , Paberitega harjunud ja kui peab läbisegi kasutama paber- ja e-veoselehti tekitab see pigem segadust. Lisaks saatelehtedele peab ka oma päevikut kõigi sõitude kohta sest paberlehed kipuvad kaduma ja digilahendusi kasutatakse vähe. KASUTUSEL OLEV TARKVARA/ LAHENDUSED TARKVARA NIMETUS HETKEOLUKORD ARENDUS- JA ARENGUVAJADUS, MUUDATUSED Enda vedude planeerimiseks e-mail, Excel, paberkataloogid/päevikud Kasutab tellimuste vastuvõtmiseks ja telefoni või e-maili. vedude planeerimine tellimuste ja / või paberdokumentide alusel Väikse vedajana otsest vajadust vedude planeerimise süsteemi järele ei ole, pigem sõltub partneritest, kellel on selleks oma süsteem. Veoselehe info kogumiseks, koostamiseks e-mail, paber Saab tellijalt kauba info, kaupa laadides koostab kauba saatja/üleandja CMR dokumendi (väljatrükk infosüsteemist) e-veoselehe koostamiseks kasutab teenuseid, mida nõuavad vedude tellijad. Aruannete teostamiseks, arvete esitamiseks Excel, raamatupidamistarkvara Iga kuu lõpus vaadatakse üle veodokumentide koopiad ning nende alusel koostatakse arved vedude tellijatele (ekspedeerijad, kliendid). Seda teeb ettevõtja ise või tema raamatupidaja. Arvete esitamise aluseks on tellijatele esitatud vastuvõtja poolt allkirjastatud CMR d. Vajadus lihtsustada ja kiirendada allkirjastatud CMR liikumist, mis võimaldab kiirendada veoarvete esitamist ning raha laekumist. DIGIVALMIDUS Üldine digivalmidus mail.ee keskkond, Facebook On digiteadlik kuid pigem enda huvist, mitte ettevõtte vajadustes. Kas Peale väikest koolitust valmisolek lihtsamate rakenduste kasutamiseks autos ja ka kontori poole peal. Tarkvarale ja nutiseadmetele ülemineku valmidus On android nutitelefon (odavama hinnaklassi mudel) Nutitelefon (android) on olemas, tahvelarvuti ostmiseks raha ei ole eCMRile ülemineku valmidus Mõned kliendid nõuavad seda ja pigem on see segadust tekitav. Kui kõigilt hakatakse seda nõudma, läheb kindlasti paremaks sest siis on kõik võrdses seisus. KASUTAJALUGU 1-A. MIKROETTEVÕTE, ALLHANKIJA PEAMISELT ÜHELE KLIENDILE ETTEVÕTTE ÜLDKIRJELDUS 1 autoga väikeettevõtte, ettevõtja ise roolis, vahel asendusjuht. TÖÖDE ISELOOM Ettevõte töötab 1 ekspedeerija juures 100 % allhankena. Siseriiklikud pakendatud tavakaupade veod VEOVAHEND Tagaluuktõstukiga furgoonauto. Kallurauto või muu siseriikllike puistekaupade veoks sobilik auto. TARKVARA Veokile on paigaldatud ekspedeerija lepinguga GPS jälgimise seadmed ning andmed liiguvad otse ekspedeerijale ning nende alusel käib marsruutide ning veoraha arvestus. TELLIMUSED Vedaja on integreeritud ekspedeerija protsessidesse ja kasutab ekspedeerija infosüsteeme. Vedajale on antud ekspedeerija poolt tahvelarvuti. Tellimused otse ekspedeerija süsteemist tahvelarvutisse. Tahvelarvuti kaudu ka kohale toimetamise kinnitused ( POD ) - allkiri puutetundlikul ekraanil. PROBLEEM Vedaja jaoks probleemi pole kuni töötab 1 ekspedeerija juures. Juhul kui ta tahaks kliendibaasi laiendada, siis selleks tehnilist lahendust pole. Alternatiiviks on kasutada teiste klientide infosüsteeme. KASUTAJALUGU 2. - VÄIKEETTEVÕTE, MITME TÖÖTAJAGA, OMANIK/JUHT SAMUTI AUTOJUHT, TEEB ALLHANGET ETTEVÕTTE ÜLDKIRJELDUS 5-10 autoga väikeettevõte, ettevõtja ise vajadusel samuti roolis, autojuhtidena kasutab 2-3 püsivat juhti ning 2-3 juhti vastavalt vajadusele. Ettevõtte juht mingeid infosüsteeme ei kasuta, tema digioskused on madalad ning raamatupidaja vahel teeb töötabeleid Exceliga arvete esitamiseks või palkade maksmiseks. Ettevõtte juht: Veotellimused leiab peamiselt oma kontaktide kaudu (tuttav ekspediitor), suhtleb telefoniga. e-mail on olemas aga kasutab harva. Töövahenditeks veokid , 2 kallurhaagist ja 3 poolhaagist, nutitelefon ja pastakas. Autojuhtideks enamasti vanemad mehed, kes pole nutiseadmeid kasutanud ega taha seda ka tegema hakata. Mõni juhtidest peab tööde osas päevikut aga enamasti on nendega probleem sest ka nad kaotavad ka tehtud vedude paberlehed ära ning neid väga ei huvita, kuidas ettevõttel läheb. OTSESED PARTNERID Teostab vedusid peamiselt ekspedeerijate alltöövõtjana, aga ka teostab vedusid otse klientidele. Enamus autosid on varustatud GPS seadmetega nende liikumise jälgimiseks. Ettevõtte juht jälgib seda ja mõned kliendid nõuavad. TÖÖDE STRUKTUUR Teostab nii kohalikke kui RV vedusid Baltikumi- Skandinaavia suunal, enamasti täis või osakoormad. Hooajaliselt teeb tee-ehitus töid kalluritega ja veab vilja. Poolhaagiseid kasutab nii sisevedudel (allhanke tööd) või RV vedudel, kui neid mõistliku hinnaga saab ja sinna juhi leiab. Vahel on mõnel kliendil rohkem vaja vedada, kui ettevõttel võimekust ja siis kaasatakse appi teisi väikseid vedajaid. Selliseid koostööpartnereid on 4-5. Samuti osaletakse ise sellistes vedudes ja aidatakse teisi kui omal selleks võimalusi. MAHUD Kallurid töötavad hommikust õhtuni hooajal, vajadusel aitab ka ettevõtte juht. Iga kallur teeb päevas 5-10 vedu. Siseriiklikud veod poolhaagistega on ladude, tehaste ja sadamate vahel, max 1-2 vedu päevas. RV vedudel saab teha 2-3 vedu nädalas auto kohta. ESIALGNE HINNANG Vähesel määral digitaliseeritud, juhtidel pigem vähene digivõimekus. Ettevõtte juht teadvustab, et e-veoselehe nõue tuleb ükskord nagunii kuid ise selleks mida ette ei võta. On nõus, et kui kõik peavad seda kasutama hakkama, siis on parem sest sel juhul on võrdne olukord. e-veoselehe teenuste eest ise maksma ei ole nõus ja enda ettevõtte ja vedude jaoks selles vajadust ei näe sest juhid vahetuvad ja üldiselt ei ole neil isegi nutitelefoni. Omal aega neid koolitada ei ole sest tööd on palju ja kogu aeg on kiire. KASUTUSEL OLEV TARKVARA/ LAHENDUSED TARKVARA NIMETUS HETKEOLUKORD ARENDUS- JA ARENGUVAJADUS, MUUDATUSED Enda vedude planeerimiseks e-mail, Excel, paberkataloogid/päevikud Kasutab tellimuste vastuvõtmiseks ja telefoni või e-maili. vedude planeerimine tellimuste ja / või paberdokumentide alusel Veoselehe info kogumiseks, koostamiseks e-mail, paber Saab tellijalt kauba info, kaupa laadides koostab kauba saatja/üleandja CMR dokumendi (väljatrükk infosüsteemist) Aruannete teostamiseks, arvete esitamiseks Excel Arvete esitamise aluseks on tellijatele esitatud vastuvõtja poolt allkirjastatud CMR d. Vajadus lihtsustada ja kiirendada allkirjastatud CMR liikumist, mis võimaldab kiirendada veoarvete esitamist ning raha laekumist. DIGIVALMIDUS Üldine digivalmidus Kontoris loetakse emaile ja autojuht kasutab nuppudega telefoni Peale väikest koolitust valmisolek lihtsamate rakenduste kasutamiseks autos ja ka kontori poole peal. Tarkvarale ja nutiseadmetele ülemineku valmidus e-veoselehele ülemineku valmidus KASUTAJALUGU 2-B. VÄIKEETTEVÕTE ETTEVÕTTE ÜLDKIRJELDUS 5 autoga väikeettevõtte, ettevõtja ise roolis ja palgalised autojuhid. TÖÖDE ISELOOM Ettevõte töötab peamiselt 1 ekspedeerija juures allhankena, vahel ka muud tööd. Siseriiklikud ja rahvusvahelised pakendatud tavakaupade veod VEOVAHEND Tagaluuktõstukiga furgoonautod ( 3 tk ) ja vedukautod ( 2 tk ). TARKVARA Veokitele on paigaldatud ekspedeerija lepinguga GPS jälgimise seadmed ning andmed liiguvad otse ekpsedeerijale ning nende alusel käib marsruutide ning veoraha arvestus. TELLIMUSED Siseriiklikel kokku ja la i alivedudel on vedaja on integreeritud ekspedeerija protsessisse ja kasutab ekspedeerija infosüsteeme. Vedajale on antud ek s pedeerija poolt tahvelarvuti. Tellimused otse ekspedeerija süsteemist tahvelarvutisse. Siseriiklikel vedudel tahvelarvuti kaudu ka kohale toimetamise kinnitused ( POD ) - allkiri puutetundlikul ekraanil. VEOSELEHE LAHENDUS Rahvusvahelistel vedudel ning ka siseriiklikult vedudel ekspedeerija terminalide vahel trükitakse koond CMR ja kaubamanifest. PROBLEEM Vedaja jaoks probleemi pole kuni töötab 1 ekspedeerija juures. Juhul kui ta tahaks kliendibaasi laiendada, siis selleks tehnilist lahendust pole. Alternatiiviks on kasutada teiste klientide infosüsteeme. Siseriiklikel vedudel terminalide vahel ning rahvusvahelistel vedudel kasutatakse paberdokumenti. Isegi juhul kui ekspedeerija varustaks vedaja tahvelarvutitega ning integreeriks nad süsteemidesse, on see probleem, sest vedukautodega teenindatakse ka teisi ekspedeerijaid ning võetakse tellimusi ka kauba saatjatelt. Nende segmentide teenindamiseks on alternatiiviks kas kasutada erinevete ekspedeerij a te tehnoloogilisi lahendusi või analoogprotsessi. KASUTAJALUGU 2-C. MIKROETTEVÕTE: SISERIIKLIKUD TÖÖD ETTEVÕTTE ÜLDKIRJELDUS 4 vedukauto ja 4 kallurpoolhaagistega väikeettevõtte, ettevõtja ise roolis ja palgatud autojuhid TÖÖDE ISELOOM Ettevõte töötab peamiselt teedeehitusettevõtete juures allhankena. Tehakse ka juhutellimusi kallurvedudele. Väljaspool hooaega rakendatakse vedukautod muudele töödele poolhaagiste veol. Kallurveod, vedukauto teenused. VEOVAHEND Vedukautod ( 4 tk ) ja kallurpoolhaagised ( 4 tk ) . TARKVARA Veokitele on paigaldatud GPS jälgimise seadmed ning vedaja kasutab andmeid tööde kontrolliks ja veoraha arvestuse pidamiseks. TELLIMUSED Osadel vedudel tellijad nõuavad nende infosüsteemide kasutamist ning tellimuse tulevad tahvelarvutisse või nutitelefoni, samuti on vaja teha süsteemis peal e võtmise ja mahalaadimise kinnitused. Muudel vedudel kasutatakse analoogprotsessi. VEOSELEHE LAHENDUS Siseriiklikeks vedudeks kasutab olemasolevat Transpordiameti aktsepteeritud e-veoselehe lahendust PROBLEEM Peamiseks probleemiks on autojuhtide valmisolek tellimuste süsteemi kasutada ning muudel vedudel kus tellija poolt nõutud süsteem puudub - paberprotsess. KASUTAJALUGU 3. - KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTE ETTEVÕTTE ÜLDKIRJELDUS 20-90 autoga ettevõtte, tööl 2-3 veokorraldajat ning palgalised autojuhid. OTSESED PARTNERID Teostab vedusid nii otse klientidele kui ekspedeerijate alltöövõtjana TÖÖDE STRUKTUUR Teostab RV vedusid Baltikumis ja Lääne Euroopa suunal, enamasti täis või osakoormad MAHUD Suudab teostada iga auto kolm-neli Baltikumi sõitu nädalas, või kaks-neli Euroopa vedu kuus. CMRide arv 1-3 iga auto ja veosuuna kohta, kokku kuus 500 . ESIALGNE HINNANG vähesel määral digitaliseeritud, nutiseadmete võimekas, mõtleb kaasa, kuidas protsesse efektiivsemaks saada, mõistab e-veoselehe vajalikkust ja võimalusi, ei ole valmis lahenduse eest palju maksma TARKVARA NIMETUS HETKEOLUKORD ARENDUS- JA ARENGUVAJADUS, MUUDATUSED KASUTUSEL OLEV TARKVARA/ LAHENDUSED Enda vedude planeerimiseks MS A x apta, e-mail, Excel, paberkataloogid/päevikud Kasutab tellimuste vastuvõtmiseks ja telefoni või e-maili. vedude planeerimine tellimuste ja / või paberdokumentide alusel Veoselehe info kogumiseks, koostamiseks e-mail, paber Saab tellijalt kauba info, kaupa laadides koostab kauba saatja/üleandja CMR dokumendi (väljatrükk infosüsteemist) Aruannete teostamiseks, arvete esitamiseks Excel Arvete esitamise aluseks on tellijatele esitatud vastuvõtja poolt allkirjastatud CMR d. Vajadus lihtsustada ja kiirendada allkirjastatud CMR liikumist, mis võimaldab kiirendada veoarvete esitamist ning raha laekumist. DIGIVALMIDUS Üldine digivalmidus Kontoris loetakse maile ja autojuht kasutab nuppudega telefoni Peale väikest koolitust valmisolek lihtsamate rakenduste kasutamiseks autos ja ka kontori poole peal. KASUTAJALUGU 4. SUUREM RAHVUSVAHELINE AUTOETTEVÕTE (Eesti kontekst) ETTEVÕTTE ÜLDKIRJELDUS 300+ autoga ettevõtte, tööl 5 veokorraldajat ning pa l galised autojuhid. Lisaks kaasatakse palju väikevedajaid allhankijateks. OTSESED PARTNERID Teostab vedusid peamiselt otse klientidel, vahel ekspedeerijatele alltöövõtjana TÖÖDE STRUKTUUR Teostab RV vedusid Skandinaavia ( ca 20 autot ) ja Lääne- Euroopa suundadel ( ca 60 autot) MAHUD Suudab teostada ca 40 Skandinaavia reisi nädalas ja ca 180 Euroopa vedu kuus. CMRide arv 1 - 10 iga veosuuna kohta, kokku 4200 kuus. ESIALGNE HINNANG Veo planeerimise protsess on digitaliseeritud, nutiseadmete võimekas, mõtleb kaasa, kuidas protsesse efektiivsemaks saada, mõistab e-veoselehe vajalikkust ja võimalusi, ei ole valmis lahenduse eest palju maksma TARKVARA NIMETUS HETKEOLUKORD ARENDUS- JA ARENGUVAJADUS, MUUDATUSED KASUTUSEL OLEV TARKVARA/ LAHENDUSED Enda vedude planeerimiseks Planlogi, e-mail, Excel, paberkataloogid/päevikud Kasutab tellimuste vastuvõtmiseks ja telefoni või e-maili. vedude planeerimine tellimuste ja / või paberdokumentide alusel Veoselehe info kogumiseks, koostamiseks e-mail, paber Saab tellijalt kauba info, kaupa laadides koostab kauba saatja/üleandja CMR dokumendi (väljatrükk infosüsteemist) Aruannete teostamiseks, arvete esitamiseks Excel Arvete esitamise aluseks on tellijatele esitatud vastuvõtja poolt allkirjastatud CMR -id Vajadus lihtsustada ja kiirendada allkirjastatud CMR liikumist, mis võimaldab kiirendada veoarvete esitamist ning maksete laekumist. DIGIVALMIDUS Üldine digivalmidus Ettevõte kasutab TMS süsteemi, mis on integreeritud ettevõtte majandustarkvaraga. Tavapäraselt valmisolek integreerimiseks suur, samas osad arendused otsustatakse tsentraalselt Peale koolitust valmisolek lihtsamate rakenduste kasutamiseks autos ja ka kontori poole peal. Tarkvarale ja nutiseadmetele ülemineku valmidus Valmidus suur, osad autod varustatud nutiseadmetega. Osasid teenuseid pakutakse digilahendusi kasutades. KASUTAJALUGU 5. - EKSPEDEERIJA, KES OSUTAB VEOTEENUST ALLTÖÖVÕTJATE AUTODEGA ETTEVÕTTE ÜLDKIRJELDUS Keskmise suurusega ekspedeerimisettevõte, kes osutab veoteenust pigem alltöövõtjate autodega, kuigi omab ka oma autoparki. Omab ja opereerib ka terminali. OTSESED PARTNERID Teostab vedusid klientidele alltöövõtjaid kasutades. Alltöövõtjad on aut0veotõtted, kes töötavad kas 100% ekspedeerija jaoks või vedajad, kes töötavad osaliselt ekspedeerija jaoks. TÖÖDE STRUKTUUR Teostab RV vedusid skandinaavia ja Lääne Euroopa suundadel, enamasti täis või osakoormad, ka terminalide vahel veetav grupikaup. MAHUD Opereerib ca 40 autot, CMRide arv 3-10 iga veosuuna kohta, kokku 1400 kuus. ESIALGNE HINNANG Veotellimuste protsess digitaliseeritud, nutiseadmete võimekas, mõtleb kaasa, kuidas protsesse efektiivsemaks saada, mõistab e-veoselehe vajalikkust ja võimalusi, ei ole valmis lahenduse eest palju maksma TARKVARA NIMETUS HETKEOLUKORD ARENDUS- JA ARENGUVAJADUS, MUUDATUSED KASUTUSEL OLEV TARKVARA/ LAHENDUSED Enda vedude planeerimiseks Marcus SW e-mail, Excel, Kasutab tellimuste vastuvõtmiseks veebitellimusi ja telefoni või e-maili. Andmed sisestatakse TMS vedude planeerimine TMS tarkvaras. Veoselehe info kogumiseks, koostamiseks Veebitellimus, e-mail, tel Saab tellijalt kauba info, kaupa laadides koostab kauba saatja/üleandja CMR dokumendi (väljatrükk infosüsteemist) Aruannete teostamiseks, arvete esitamiseks Excel Arvete esitamise aluseks on tellijatele esitatud vastuvõtja poolt allkirjastatud CMR d. Vajadus lihtsustada ja kiirendada allkirjastatud CMR liikumist, mis võimaldab kiirendada veoarvete esitamist ning raha laekumist. DIGIVALMIDUS Üldine digivalmidus Kontoris TMS ja autojuht kasutab nuppudega või nutitelefoni Valmisolek ja huvi suur, lihtsamate rakenduste kasutamiseks autos ja ka kontori poole peal.
Digilogistika Keskus OÜ
ANALÜÜS E-VEOSELEHE RIIGISISESEKS KASUTUSELEVÕTUKS ARENDUSMUDELI VÄLJATÖÖTAMISEKS
LISAD 1-7
Tallinn 2021
SISUKORD
LISA 1. e-VEOSELEHE TEENUSEPAKKUJA DIGIAUDIT JA e-VEOSELEHE TEENUSE ARENDUSE TEEKAART 3
I OSA ENESEANALÜÜS 3
II OSA TULEVIKUOLUKORRA JA ARENDUSTE KIRJELDUS 7
III OSA - TEEKAART 9
LISA 2. VEOETTEVÕTTE DIGIAUDIT JA TEEKAART e-VEOSELEHELE ÜLEMINEKU KONTEKSTIS 11
I OSA ENESEANALÜÜS 11
II OSA TULEVIKU OLUKORRA JA ARENDUSTE KIRJELDUS 16
III OSA TEEKAART 18
LISA 3. TEEKAARDI NÄIDISED 20
LISA 3.1. e-VEOSELEHE TEENUSEPAKKUJA TEEKAARDI NÄIDIS 20
LISA 3.2. VEOETTEVÕTTE e-VEOSELEHE KASUTUSELEVÕTU TEEKAARDI NÄIDIS 22
LISA 4. INTERVJUUDE KÜSIMUSTIKUD 24
LISA 4.1. KÜSIMUSED e-VEOSELEHE TEENUSE PAKKUJALE 24
LISA 4.2. KÜSIMUSED VEOETTEVÕTTELE 26
LISA 5. LÄBI VIIDUD INTERVJUUD e-VEOSELEHE TEENUSEPAKKUJATEGA 27
LISA 5.1. ANKEET 1. RAHVUSVAHELISE e-VEOSELEHE TEENUSE PAKKUJA INTERVJUU VASTUSED 27
LISA 5.2. ANKEET 2. SISERIIKLIKU e-VEOSELEHE TEENUSE PAKKUJA INTERVJUU VASTUSED 30
LISA 6. INTERVJUUD VEOETTEVÕTETEGA 33
LISA 6.1. ETTEVÕTETE INTERVJUUDE KOKKUVÕTTETABEL 33
LISA 6.2. ETTEVÕTETE INTERVJUUD: VARASEMA KÜSITLUSE KOKKUVÕTE 37
LISA 7. VEOETTEVÕTETE KASUTAJALOOD (use-case’id) 38
lk 2 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
LISA 1. e-VEOSELEHE TEENUSEPAKKUJA DIGIAUDIT JA e-VEOSELEHE TEENUSE ARENDUSE
TEEKAART
I OSA ENESEANALÜÜS
A- ÜLDINFO ETTEVÕTTE KOHTA
KÜSIMUS VASTUS
ETTEVÕTTE NIMI
ESINDAJA NIMI
TEGEVUSALA
ETTEVÕTTE LÜHIKIRJELDUS
DIGITALISEERIMISE JA ARENDUSE KONTAKTISIK,
AMET, ROLL ETTEVÕTTES
B- TOOTE/TEENUSE INFO
TOOTE KIRJELDUS
TOOTE PEAMISED KLIENDID
TOOTE KASUTAJAD
TOOTE FUNKTSIONAALSUSED JA LIIDESTUSED
VEDAJA SUUNAL
KAUBA OMANIKU (VEO TELLIJA JA KAUBA SAAJA SUUNAL)
RIIGI REGISTRITE SUUNAL ANDMETE KOGUMISEKS
lk 3 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
RIIKLIKE KONTROLL-PÄRINGUTE TEOSTAMISE TOETAMINE
MAJANDUSTARKVARADEGA LIIDESTUS
JUURDEPÄÄSUPUNKTI SUUNAL
C- TÄNASED FUNKTSIONAALSUSED e-VEOSELEHE ELUTSÜKLI KONTEKSTIS
FUNKTSIONAALSUSED TÄNA KIRJELDUS (story), TARKVARAD/ KLIENDI RESSURSID- ajakulu TUNNETATUD MUUDATUSVAJADUS,
probleemid FUNKTSIONAALSUS teie teenuse kasutamisel VAJALIK DIGILAHENDUS
VAADE PROTSESSIDELE kogu ahela lõikes
ETTEVALMISTAV ETAPP: SÕIDU INFO JA KAUPADE INFO, e-VEOSELEHE JAOKS ANDMETE KOGUMINE (etapp I)
VASTUTUS kes teeb ettevalmistuse, kuidas, kelle
blankett
e-VEOSELEHE ETTEVALMISTUS, OSAPOOLTE
JUURDEPÄÄS INFOLE kuidas info teenuse
tellimuse kohta saadakse
e-VEOSELEHE ANDMETE KOGUNEMISE
PROTSESS
LISA- JA SEOTUD DOKUMENDID, dokumentide
komplekteerimine
e-VEOSELEHE ALUSTAMINE JA AKTIVEERIMINE (etapp II)
KOOSTAMINE kuidas toimub lehe algatamine
ALLKIRJASTAMINE veo alustamisel milliselt on
lahendatud allkirjateenus
AKTIVEERIMINE kuidas see funktsionaalsus töötab
PUBLITSEERIMINE kuhu ja milliselt saadetakse
teade veo aktiveerimisest (kui üldse)
e-VEOSELEHE KASUTAMINE (etapp III)
VEOSELEHE ANDMETE MUUTMINE (kui on vaja,
millal vaja), kuidas seda teha saab
SÕIDU AJAL MÄRKUSTE TEGEMINE kuhu seda
teha saab
lk 4 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
e-VEOSELEHE LÕPETAMINE (etapp IV)
e-VEOSELEHE LÕPETAMINE
tegevused veoselehe lõpetamisel
ALLKIRJASTAMINE LÕPETAMISEL
MÄRKUSTE TEGEMINE
JÄTKUTEGEVUSED (etapp V)
VEOSELEHE EKSEMPLARI/INFO EDASTAMINE
OSAPOOLTELE
ARUANNETE KOOSTAMINE VEOSELEHE INFO
PINNALT
ARVELDUSED VEOSELEHE JA ARUANNETE
PINNALT
ARVETE KOOSTAMINE
VEOSELEHTEDE ARHIVEERIMINE
KONTROLLID (etapid VI ja VII)
MAANTEEKONTROLLIDE TOIMINGUD
KAUGKONTROLLI TEOSTAMISE TOETAMINE
(lubade olemasolu, täismassi, kauba kaalu info
edastamine)
PÄRAST VEO LÕPPU TOIMUVAD EMTA jt
JÄRELKONTROLLID
STATISTIKAAMETILE ARUANNETE ESITAMINE
lk 5 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
D- ETTEVÕTTE VAADE DIGITALISEERIMISELE
ETTEVÕTTE JA PARTNERITE DIGIVALMIDUS
Millised on teie ettevõtte juhtkonna digitaalsed oskused? väga nõrgad/ nõrgad/ keskmised/ tugevad/ väga tugevad
Millised on teie partnerettevõtete digioskused ja võimekus? väga nõrgad/ nõrgad/ keskmised/ tugevad/ väga tugevad
Millised on teie partnerettevõtete autojuhtide digitaalsed oskused? väga nõrgad/ nõrgad/ keskmised/ tugevad/ väga tugevad
RIIKLIKE RAHVUSVAHELISTE DIGITALISEERIMISE ARENGUTE TEADLIKKUS
Meie ettevõte on teadlik rahvusvahelistest digitaliseerimise arengutest ei oska vastata/ ei/ pigem ei/ pigem jah/ jah kindlasti
Meie juhtkond mõistab laiemat arenguvajadust ei oska vastata/ ei/ pigem ei/ pigem jah/ jah kindlasti
Meie arendusmeeskond mõistab laiemat arenguvajadust ei oska vastata/ ei/ pigem ei/ pigem jah/ jah kindlasti
Meie partner-ettevõtted mõistavad tulevikusuundumusi ei oska vastata/ ei/ pigem ei/ pigem jah/ jah kindlasti
ÜLDINE DIGIVALMIDUS
1. Kas leiate, et teie e-veoselehe teenuse funktsionaalsus on tarkvarade ja andmete vahetuse ei oska vastata/ ei/ pigem ei/ pigem jah/ jah kindlasti
tasemelt keskmisest kõrgem?
2. Kas olete kindel, et teie partnerite kasutatavad digitaalsed lahendused ja seadmed on teie ei oska vastata/ ei/ pigem ei/ pigem jah/ jah kindlasti
teenuse kasutamise jaoks kõige tõhusamad?
3. Kas olete kindel, et teie klientide töötajad kasutavad teie teenust ja sellega seotud ei oska vastata/ ei/ pigem ei/ pigem jah/ jah kindlasti
juurutatud lahendusi täielikult?
4. Kas teil on üksikasjalik plaan, milliseid digitaalseid lahendusi ja/või täiustusi rakendate ei oska vastata/ ei/ pigem ei/ pigem jah/ jah kindlasti
järgmise aasta jooksul?
5. Kas teie teenuse toel on võimalik koostada ja väljastada elektroonilisi arveid? ei oska vastata/ ei/ pigem ei/ pigem jah/ jah kindlasti
6. Kas teie lahenduse abil on klientidel võimalik teostada kõiki raamatupidamisfunktsioone ei oska vastata/ ei/ pigem ei/ pigem jah/ jah kindlasti
paberivabalt (sissetulevate ja väljaminevate arvete töötlemine, aruannete koostamine,
aruannete ja arvete ettevalmistus, maksuvormide täitmine ja esitamine)?
7. Kas teie lahendus võimaldab kiirelt ja lihtsalt arvutada oma ettevõtte transpordi- ja ei oska vastata/ ei/ pigem ei/ pigem jah/ jah kindlasti
logistikakulusid?
8. Kas teie toote abil on võimalik kliendil kiirelt arvutada teenuse/toote omahinda? Seda nt ei oska vastata/ ei/ pigem ei/ pigem jah/ jah kindlasti
ka juhtudel kui ühes veos olid mitme kliendi kaubad?
9. Kas aktsepteerite digitaalselt allkirjastatud dokumente ja sõlmite lepinguid digitaalsel teel? ei oska vastata/ ei/ pigem ei/ pigem jah/ jah kindlasti
10. Kui ettevõttes on rakendatud erinevaid digitaalseid lahendusi, siis kas need on omavahel ei oska vastata/ ei/ pigem ei/ pigem jah/ jah kindlasti
ühendatud ja neid on lihtne kasutada?
eFTI määruse rakendamise valmisolek
Oleme teadlikud, et muutuvatest rahvusvahelistest nõuetest ja digilahenduste võimalustest ei oska vastata/ ei/ pigem ei/ pigem jah/ jah kindlasti
ja riikidele kohustuslikkusest tulevikus (sh CMR konventsioon, eFTI määrus jt.)
Näeme ette, et soovime tulevikus kaaluda/kindlasti võtta oma teenusele eFTI platvormi ja ei oska vastata/ ei/ pigem ei/ pigem jah/ jah kindlasti
teenusepakkuja sertifikaadid
lk 6 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
II OSA TULEVIKUOLUKORRA JA ARENDUSTE KIRJELDUS
PROTSESSID/FUNKTSIONAALSUSED TULEVIKUS - TEGEVUSED JA TULEMID KOOS DIGITALISEERIMISE TOETUSE RAHAGA
FUNKTSIONAALSUSED TULEVIKUS TULEVIKU- TARKVARAD/ MUUDATUS, ARENDUS, RESSURSSIDE KOKKUHOIU MUUDATUSE,
OLUKORRA FUNKTSIONAALSUS LIIDESTUS VÕIMALUS, ULATUS LÄBI ARENDUSE MAKSUMUS
KIRJELDUS TULEVIKUS TULEVIKUOLUKORRA MUUDATUSE
SAAVUTAMISEKS
VAADE PROTSESSIDELE kogu ahela lõikes
ETTEVALMISTAV ETAPP: SÕIDU INFO JA KAUPADE INFO, e-VEOSELEHE JAOKS ANDMETE KOGUMINE (etapp I)
VASTUTUS kes teeb ettevalmistuse, kuidas,
kelle blankett
e-veoselehe ETTEVALMISTUS,
OSAPOOLTE JUURDEPÄÄS INFOLE
info teenuse tellimuse kohta
e-veoselehe ANDMETE KOGUNEMISE
PROTSESS
LISA- JA SEOTUD DOKUMENDID,
dokumentide komplekteerimine
e-VEOSELEHE ALUSTAMINE JA AKTIVEERIMINE (etapp II)
KOOSTAMINE kuidas toimub lehe
algatamine
ALLKIRJASTAMINE veo alustamisel
milliselt on lahendatud allkirjateenus
AKTIVEERIMINE kuidas see
funktsionaalsus töötab
PUBLITSEERIMINE kuhu ja milliselt
saadetakse teade veo aktiveerimisest (kui
üldse)
e-VEOSELEHE KASUTAMINE (etapp III)
VEOSELEHE ANDMETE MUUTMINE (kui
on vaja, millal vaja), kuidas seda teha saab
SÕIDU AJAL MÄRKUSTE TEGEMINE kuhu
seda teha saab
lk 7 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
e-VEOSELEHE LÕPETAMINE (etapp IV)
e-VEOSELEHE LÕPETAMINE
tegevused veoselehe lõpetamisel
ALLKIRJASTAMINE LÕPETAMISEL
MÄRKUSTE TEGEMINE
JÄTKUTEGEVUSED (etapp V)
VEOSELEHE EKSEMPLARI/INFO
EDASTAMINE OSAPOOLTELE
ARUANNETE KOOSTAMINE VEOSELEHE
INFO PINNALT
ARVELDUSED VEOSELEHE JA
ARUANNETE PINNALT
ARVETE KOOSTAMINE
VEOSELEHTEDE ARHIVEERIMINE
KONTROLLID ( etapid VI ja VII)
TEEÄÄRSETE KONTROLLIDE
TOIMINGUD
KAUGKONTROLLI TEOSTAMISE
TOETAMINE (lubade olemasolu, täismassi,
kauba kaalu info edastamine)
PÄRAST VEO LÕPPU TOIMUVAD EMTA jt
JÄRELKONTROLLID
STATISTIKAAMETILE ARUANNETE
ESITAMINE
lk 8 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
lk 9
ETTEVÕTTELE
ARENDAMISEST/
III OSA - TEEKAART
TARKVARAD, LAHENDUSED
TOOTE FUNKTSIONAALSUSED
TOOTE FUNKTSIONAALSUSED/
TÄNASED FUNKTSIONAALSUSED
KASU PARTNERITEGA KOOSTÖÖS
e-VEOSELEHEST
TULEVIKU- TEGEVUSED JA VÕIMEKUSED
TÄNANE AJAKULU, MUUDE RESSURSSIDE KASUTUS
OMA
VÕIMALIK VÕIT, SÄÄST VÕI KASU FUNKTSIOONIDE
TÄNASED FUNKTSIONAALSUSED/ KASUTATAVAD
VEO ja e- VEO ja VEOSELEHE
VEOSELEHE ja e-VEOSELEHE/e-CMR elutsükli etappide võtmes
VEOSELEHE ja e-VEOSELEHE/e-CMR elutsükli etappide võtmes
VEOSELEHE ETTEVALMIS-TAVAD
ETTEVALMISTAVA TEGEVUSED (etapp I)
D TEGEVUSED
e-VEOSELEHE VEOSELEHE
KOOSTAMISEKS KOOSTAMISEKS
TEHTAVAD TEHTAVAD TOIMINGUD
TOIMINGUD (etapp II)
ALLKIRJASTAMISE ALLKIRJASTAMISEGA
GA SEOTUD SEOTUD TEGEVUSED VEO
TEGEVUSED VEO ALGUSES (etapp I)
ALGUSES
e-VEOSELEHE VEOSELEHE
UUENDAMINE UUENDAMISEGA seotud
tegevused (etapp III)
e-VEOSELEHE VOSELEHE ESITAMINE
ESITAMINE KONTROLLIKS AKTIIVSE
KONTROLL VEO AJAL (etapp III, VI)
AKTIIVSE VEO
AJALIKS
e-VEOSELEHE VEOSELEHE LÕPETAMINE,
LÕPETAMINE, ALLKIRJASTAMINE (etapp
ALLKIRJASTAMINE IV)
TÄNASTE PROTSESSIDE JA TULEVIKUPROTSESSIDE KIRJELDUS, VÕRDLUS - KOKKUVÕTE ENESEHINNANGUST
JÄTKUTEGEVU VEOSELEHE INFO
SED JAGAMINE
e-VEOSELEHEGA (etapp V)
ARUANDLUS ja ARUANDLUSE ja
ARVELDUS ARVELDUSE TEGEVUSED
(etapp V)
ARHIVEERIMINE ARHIVEERIMISEGA seotud
tegevused (etapp V)
e-VEOSELEHE VEOSELEHE OTSING
OTSING KONTROLL- PÄRINGU
Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
KONTOLL- JAOKS (etapp VII)
PÄRINGU JAOKS
ARENDUSTEGEVUSE TEEKAART
e-VEOSELEHE TEENUSE ARENDUSEGA SEOTUD TUVASTATUD ARENDUSTEGEVUSTE TEEKAART
PROBLEEMID JA ARENDUST VAJAVAD PROTSESSID, TOOTE
FUNKTSIONAALSUSED, LIIDESTUSED, MUU ARENDUSVAJADUS
n Teekaart/juhtimine ja Lokaalne Liidestused ja Koolitus, toote Teostamise Lahendus - tehtav Maksumus Eeldatav
r protsessid tarkvara ja ühendused, kasutuselevõtu aasta/periood töö tulem/tulem
juurutus teenuste teavitus/
kasutuselevõtt infovahetus
PROJEKTI RAAMES
VÄLJASPOOL PROJEKTI
TEGEVUSED PÄRAST PROJEKTI LÕPPU
lk 10 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
LISA 2. VEOETTEVÕTTE DIGIAUDIT JA TEEKAART e-VEOSELEHELE ÜLEMINEKU KONTEKSTIS
I OSA ENESEANALÜÜS
A- ÜLDINFO ETTEVÕTTE JA TEENUSE KOHTA
KÜSIMUS VASTUS
ETTEVÕTTE NIMI
ESINDAJA NIMI
TEGEVUSALA
LÜHIKIRJELDUS
VEOD JA STRUKTUUR
KÜSIMUS VASTUS TÄPSTUSTUS
MILLISEID VEDUSID TEOSTATE? //tekst//
MILLISEID VEDUSID TEOSTATE? ● siseriiklikud veod
(tavakaup, puistekaup, eriveod/ohtlik kaup,
metsaveod)
● rahvusvahelised EL-sisesed veod
● rahvusvahelised EL välispiire ületavad
veod
SIHTRIIKIDE JA KAUPADE TÄPSUSTUS
VEOSTE KOORDINEERIMINE ● Tellitakse otse
lk 11 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
● Allhange
KAS JA KUIDAS ON ALLHANKIJA ● regulaarselt
● ühele/ mitmele
KELLE HANGIB ● allhankijana
VEDAJA SUURUS ● mikroettevõtted
● väikesed
● keskmised
● suured
MITU AUTOT ON ETTEVÕTTES ● 1,
● 2-5
● 5-20
● 21-99
● 100 ja rohkem
MILLISED LOAD ON OLEMAS ● ühenduse tegevusluba
● ohtlike kaupade veo luba
● jäätmete veo/käitlemise luba
● lõhkeainete veo luba
B- TÄNASED PROTSESSID e-VEOSELEHE ELUTSÜKLI KONTEKSTIS
PROTSESSID JA TEGEVUSED TÄNA KIRJELDUS, TARKVARAD/ RESSURSID- ajakulu TUNNETATUD
PROBLEEMID FUNKTSIONAALSUS toimingute teostamisel MUUDATUSVAJADUS,
VAJALIK DIGILAHENDUS
VAADE PROTSESSIDELE kogu ahela lõikes
ETTEVALMISTAV ETAPP: SÕIDU INFO JA KAUPADE INFO, e-VEOSELEHE JAOKS ANDMETE KOGUMINE (etapp I)
VASTUTUS kes teeb ettevalmistuse, kuidas, kelle
blankett
VEOSELEHE ETTEVALMISTUS, OSAPOOLTE
JUURDEPÄÄS INFOLE kuidas info teenuse tellimuse
kohta saadakse
veoselehe ANDMETE KOGUNEMISE
PROTSESS
LISA- JA SEOTUD DOKUMENDID, dokumentide
komplekteerimine
lk 12 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
e-VEOSELEHE ALUSTAMINE JA AKTIVEERIMINE (etapp II)
KOOSTAMINE kuidas toimub lehe algatamine
ALLKIRJASTAMINE veo alustamisel milliselt on
lahendatud allkirjateenus
AKTIVEERIMINE kuidas see funktsionaalsus töötab
PUBLITSEERIMINE kuhu ja milliselt saadetakse teade
veo aktiveerimisest (kui üldse)
VEOSELEHE KASUTAMINE (etapp III)
VEOELEHE ANDMETE MUUTMINE (kui on vaja, millal
vaja), kuidas seda teha saab
SÕIDU AJAL MÄRKUSTE TEGEMINE kuhu seda teha
saab
VEOSELEHE LÕPETAMINE (etapp IV)
e-VEOSELEHE LÕPETAMINE
tegevused veoselehe lõpetamisel
ALLKIRJASTAMINE LÕPETAMISEL
MÄRKUSTE TEGEMINE
JÄTKUTEGEVUSED (etapp V)
VEOSELEHE EKSEMPLARI/INFO EDASTAMINE
OSAPOOLTELE
AARUANNETE KOOSTAMINE VEOSELEHE INFO
PINNALT
ARVELDUSED VEOSELEHE JA ARUANNETE PINNALT
ARVETE KOOSTAMINE
VEOSELEHTEDE ARHIVEERIMINE
KONTROLLID (etapid VI ja VII)
MAANTEE KONTROLLIDE TOIMINGUD
KAUGKONTROLLI TEOSTAMISE TOETAMINE (lubade
olemasolu, täismassi, kauba kaalu info edastamine)
PÄRAST VEO LÕPPU TOIMUVAD EMTA jt
JÄRELKONTROLLID
STATISTIKAAMETILE ARUANNETE ESITAMINE
lk 13 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
C- TARKVARA JA SEADMED TELLIMUSTE, ARVELDUSTE JA VEOKIRJADE VALDKONNAS
KÜSIMUS VASTUS PROBLEEMID TEADAOLEV VÕI KOMMENTAAR,
KASUTUSEGA SOOVITUD SELGITUS
MUUDATUSE
VAJADUS/-
VÕIMALUS
KAS KASUTATE IGAPÄEVASELT NUTITELEFONI, TAHVELARVUTIT VÕI TEISI MOBIILSEID
SEADMEID? MILLISEID VAHENDID ON KASUTUSEL JA MILLISTEKS TOIMINGUTEKS?
KAS KASUTATE IGAPÄEVASELT ANDMETE VAHETAMISEKS TARKVARALAHENDUSI VÕI
VEEBITEENUSEID? MILLISEID VAHENDID ON KASUTUSEL JA MILLISTEKS
TOIMINGUTEKS?
MILLISEID TARKVARASID KASUTATE ISE, KASUTAVAD TEIE OTSESED PARTNERID
JÄRGMISTEKS TOIMINGUTEKS?
TELLIMUSED
VEOKIRJAD
INIMESTE JA VEDUDE PLANEERIMINE
ARUANDLUSEKS
ARVELDUSEKS
RAAMATUPIDAMISEKS
OLUKORRA KIRJELDUS
KASUTUSEL OLEV TARKVARA/ LAHENDUSED TARKVARA NIMETUS HETKEOLUKORD JA ARENDUS- JA ARENGUVAJADUS,
TARKVVARADE PUUDUSED, MUUDATUSED
PROBLEEMID
Millist tarkvara kasutate vedude planeerimiseks?
Millist tarkvara (kui) kasutate VEOSELEHE koostamiseks?
Millist tarkvara kasutavad TEIE PARTNERETTEVTTED VEOSELEHE
koostamiseks?
lk 14 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
D- ETTEVÕTTE VAADE DIGITALISEERIMISELE
ETTEVÕTTE JA PARTNERITE DIGIVALMIDUS HINNANG KOMMENTAAR,
SELGITUS
Millised on teie ettevõtte juhtkonna digitaalsed oskused? väga nõrgad/ nõrgad/ keskmised/ tugevad/ väga tugevad
Millised on teie partnerettevõtete digioskused ja võimekus? väga nõrgad/ nõrgad/ keskmised/ tugevad/ väga tugevad
Millised on ettevõtte autojuhtide digitaalsed oskused? väga nõrgad/ nõrgad/ keskmised/ tugevad/ väga tugevad
RIIKLIKE RAHVUSVAHELISTE DIGITALISEERIMISE ARENGUTE TEADLIKKUS ja
eFTI määruse rakendamise valmisolek ja eFTI määruse teadlikkus
Kas teie ettevõte on teadlik rahvusvahelistest digitaliseerimise arengutest? ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah väga hästi
Kas olete teadlik eFTI määrustest? ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah väga hästi
Kas olete valmis eFTI määruste rakendamiseks ehk võimaluseks veo infot riigile ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah väga hästi
digikujul esitamiseks?
ÜLDINE DIGIVALMIDUS
1. Kas leiate, et teie ettevõte on tarkvarade ja andmete vahetuse tasemelt ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah kindlasti
keskmisest kõrgem?
2. Kas olete kindel, et teie ettevõttes kasutatavad digitaalsed lahendused ja seadmed ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah kindlasti
on teie jaoks kõige tõhusamad?
3. Kas olete kindel, et teie töötajad kasutavad ettevõttes juurutatud lahendusi ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah kindlasti
täielikult?
4. Kas teil on üksikasjalik plaan, milliseid digitaalseid lahendusi ja/või täiustusi ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah kindlasti
rakendate järgmise aasta jooksul?
5. Kas saate vastu võtta ja väljastada elektroonilisi arveid? ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah kindlasti
6. Kas saate teha kõiki raamatupidamisfunktsioone paberivabalt (sissetulevate ja ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah kindlasti
väljaminevate arvete töötlemine, aruannete koostamine, auditeerimise läbiviimine,
maksuvormide täitmine ja esitamine)?
7. Kas saate kiirelt ja lihtsalt arvutada oma ettevõtte transpordi- ja logistika kulusid? ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah kindlasti
8. Kas saate kiiresti arvutada teenuse/toote omahinna? ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah kindlasti
9. Kas aktsepteerite digitaalselt allkirjastatud dokumente ja sõlmite lepinguid ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah kindlasti
digitaalsel teel?
10. Kui ettevõttes on rakendatud erinevaid digitaalseid lahendusi, siis kas need on ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem jah/ jah kindlasti
omavahel ühendatud ja neid on lihtne kasutada?
lk 15 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
II OSA TULEVIKU OLUKORRA JA ARENDUSTE KIRJELDUS
TOIMINGUD JA PROTSESSID TULEVIKUS TULEVIKU- TARKVARAD/ MUUDATUS, ARENDUS, RESSURSSIDE KOKKUHOIU MUUDATUSE, ARENDUSE
OLUKORRA FUNKTSIONAALSUS LIIDESTUS VÕIMALUS, ULATUS LÄBI MAKSUMUS
KIRJELDUS TULEVIKUS TULEVIKUOLUKORRA MUUDATUSE
SAAVUTAMISEKS
VAADE PROTSESSIDELE kogu ahela lõikes
ETTEVALMISTAV ETAPP: SÕIDU INFO JA KAUPADE INFO, e-VEOSELEHE JAOKS ANDMETE KOGUMINE (etapp I)
VASTUTUS kes teeb ettevalmistuse, kuidas, kelle
blankett
e-veoselehe ETTEVALMISTUS, OSAPOOLTE
JUURDEPÄÄS INFOLE kuidas info teenuse
tellimuse kohta saadakse
e-veoselehe ANDMETE KOGUNEMISE
PROTSESS
LISA- JA SEOTUD DOKUMENDID,
dokumentide komplekteerimine
e-VEOSELEHE ALUSTAMINE JA AKTIVEERIMINE (etapp II)
KOOSTAMINE kuidas toimub lehe algatamine
ALLKIRJASTAMINE veo alustamisel milliselt on
lahendatud allkirjateenus
AKTIVEERIMINE kuidas aktiveerimise
funktsionaalsus töötab
PUBLITSEERIMINE kuhu ja milliselt saadetakse
teade veo aktiveerimisest (kui üldse)
e-VEOSELEHE KASUTAMINE (etapp III)
VEOSELEHE ANDMETE MUUTMINE (kui on
vaja, millal vaja), kuidas seda teha saab
SÕIDU AJAL MÄRKUSTE TEGEMINE kuhu seda
teha saab
e-VEOSELEHE LÕPETAMINE (etapp IV)
e-VEOSELEHE LÕPETAMINE
tegevused veoselehe lõpetamisel
ALLKIRJASTAMINE LÕPETAMISEL
MÄRKUSTE TEGEMINE
lk 16 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
JÄTKUTEGEVUSED (etapp V)
VEOSELEHE EKSEMPLARI/INFO
EDASTAMINE OSAPOOLTELE
ARUANNETE KOOSTAMINE VEOSELEHE
INFO PINNALT
ARVELDUSED VEOSELEHE JA ARUANNETE
PINNALT
ARVETE KOOSTAMINE
VEOSELEHTEDE ARHIVEERIMINE
KONTROLLID ( etapid VI ja VII)
TEEÄÄRSETE KONTROLLIDE TOIMINGUD
KAUGKONTROLLI TEOSTAMISE TOETAMINE
(lubade olemasolu, täismassi, kauba kaalu info
edastamine)
PÄRAST VEO LÕPPU TOIMUVAD EMTA jt
JÄRELKONTROLLID
STATISTIKAAMETILE ARUANNETE
ESITAMINE
lk 17 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
lk 18
TÄNASED
LAHENDUSED
ETTEVÕTTELE
ARENDAMISEST/
III OSA TEEKAART
TÄNASED TEGEVUSED
KASUTATAVAD
KASU PARTNERITEGA KOOSTÖÖS
ETTEVÕTTE TÄNASED TEGEVUSED
ETTEVÕTTE TULEVIKU-TEGEVUSED
e-VEOSELEHEST
TULEVIKU- TEGEVUSED JA VÕIMEKUSED
TÄNANE AJAKULU, MUUDE RESSURSSIDE KASUTUS
OMA
VÕIMALIK VÕIT, SÄÄST VÕI KASU FUNKTSIOONIDE
TARKVARAD,
VEO ja e- VEO ja VEOSELEHE
VEOSELEHE ja e-VEOSELEHE/e-CMR elutsükli etappide võtmes
VEOSELEHE ja e-VEOSELEHE/e-CMR elutsükli etappide võtmes
VEOSELEHE ETTEVALMIS-TAVAD
ETTEVALMISTAVA TEGEVUSED (etapp I)
D TEGEVUSED
e-VEOSELEHE VEOSELEHE
KOOSTAMISEKS KOOSTAMISEKS
TEHTAVAD TEHTAVAD TOIMINGUD
TOIMINGUD (etapp II)
ALLKIRJASTAMISE ALLKIRJASTAMISEGA
GA SEOTUD SEOTUD TEGEVUSED
TEGEVUSED VEO VEO ALGUSES (etapp I)
ALGUSES
e-VEOSELEHE VEOSELEHE
UUENDAMINE UUENDAMISEGA seotud
tegevused (etapp III)
e-VEOSELEHE VOSELEHE ESITAMINE
ESITAMINE KONTROLLIKS AKTIIVSE
KONTROLL VEO AJAL (etapp III, VI)
AKTIIVSE VEO
AJALIKS
e-VEOSELEHE VEOSELEHE
LÕPETAMINE, LÕPETAMINE,
ALLKIRJASTAMINE ALLKIRJASTAMINE
(etapp IV)
TÄNASTE PROTSESSIDE JA TULEVIKUPROTSESSIDE KIRJELDUS, VÕRDLUS - KOKKUVÕTE ENESEHINNANGUST
JÄTKUTEGEVUS VEOSELEHE INFO
ED JAGAMINE
e-VEOSELEHEGA (etapp V)
ARUANDLUS ja ARUANDLUSE ja
ARVELDUS ARVELDUSE TEGEVUSED
(etapp V)
ARHIVEERIMINE ARHIVEERIMISEGA
seotud tegevused (etapp
V)
e-VEOSELEHE VEOSELEHE OTSING
OTSING KONTOLL- KONTROLL- PÄRINGU
Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
PÄRINGU JAOKS JAOKS (etapp VII)
ARENDUSTE TEEKAART
ETTEVÕTTES TUVASTATUD ARENDUSVAJADUS ARENDUSTEGEVUSTE TEEKAART
Teekaart/juhtimi Lokaalne Liidestused ja Koolitus Teostamise Lahendus - Maksumus Eeldatav tulem
ne ja protsessid tarkvara ja ühendused, aasta/ periood tehtav töö
juurutus teenuste
kasutuselevõt
t
PROJEKTI RAAMES
VÄLJASPOOL PROJEKTI
TEGEVUSED PÄRAST PROJEKTI LÕPPU
lk 19 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
LISA 3. TEEKAARDI NÄIDISED
LISA 3.1. e-VEOSELEHE TEENUSEPAKKUJA TEEKAARDI NÄIDIS
ETTEVÕTE NIMI Meetme tegevus ETTEVÕTTE TÜÜP MEETME KONTEKSTIS
XXXX OÜ Tegevus 1 e-veoselehe teenusepakkuja
TÄNASTE PROTSESSIDE JA TULEVIKUPROTSESSIDE KIRJELDUS, VÕRDLUS - KOKKUVÕTE ENESEHINNANGUST - NÄIDIS
TOOTE FUNKTSIONAALSUSED VEOSELEHE ja e-VEOSELEHE/e-CMR elutsükli etappide võtmes
ALLKIRJASTAMISEGA
TEGEVUSED (etapp V)
SEOTUD TEGEVUSED
ETTEVALMIS-TAVAD
VEO ALGUSES (etapp
TEGEVUSED (etapp I)
VEOSELEHE OTSING
AKTIIVSE VEO AJAL
TOIMINGUD (etapp
ARHIVEERIMISEGA
VEO ja VEOSELEHE
ALLKIRJASTAMINE
VEOSELEHE INFO
UUENDAMISEGA
PÄRINGU JAOKS
seotud tegevused
seotud tegevused
KOOSTAMISEKS
ARUANDLUSE ja
KONTROLLIKS
LÕPETAMINE,
ARVELDUSE
KONTROLL-
(etapp III, VI)
VEOSELEHE
VEOSELEHE
VEOSELEHE
TEHTAVAD
ESITAMINE
JAGAMINE
VOSELEHE
(etapp VII)
(etapp IV)
(etapp III)
(etapp V)
(etapp V)
II)
I)
TÄNASED FUNKTSIONAALSUSED toimib toimib toimib teostatav kohalik toimib süsteemi leht aruandeid saab arhiiv töötab otsing töötab
nähtavus sees partneritele koostada
lõpetamisega kohe nähtav
TÄNASED FUNKTSIONAALSUSED/ ERP LIIDESTUS E-ALLKIRI ÜHENDUS võiks ühendada
KASUTATAVAD TARKVARAD, PUUDU PUUDU INDEKSIGA e-arve
LAHENDUSED, MIDA VAJA ARENDADA teenusega
TÄNANE AJAKULU, MUUDE
RESSURSSIDE KASUTUS
TOOTE FUNKTSIONAALSUSED VEOSELEHE ja e-VEOSELEHE/e-CMR elutsükli etappide võtmes
ETTEVALMISTA
ALLKIRJASTAM
ALLKIRJASTAM
ARHIVEERIMIN
ARUANDLUS ja
ISEGA SEOTUD
JÄTKUTEGEVU
VEOSELEHEGA
UUENDAMINE
KOOSTAMINE
AKTIIVSE VEO
VEO ALGUSES
LÕPETAMINE,
e-VEOSELEHE
e-VEOSELEHE
e-VEOSELEHE
e-VEOSELEHE
e-VEOSELEHE
TEGEVUSED
TEGEVUSED
VEOSELEHE
KONTROLL
ESITAMINE
ARVELDUS
KONTOLL-
PÄRINGU
VEO ja e-
AJALIKS
OTSING
JAOKS
VAD
SED
INE
e-
E
TULEVIKU- TEGEVUSED JA EIDAS EKSPORT-
VÕIMEKUSED liidestus FAILIDE
LAIENDUS
VÕIMALIK VÕIT, SÄÄST VÕI KASU kliendi- rahuolu teenuse kliendi- vähem kohene lisatasu lisatasu
FUNKTSIOONIDE ARENDAMISEST/ e- kvaliteet rahuolu koormust nähtavus,
VEOSELEHEST OMA ETTEVÕTTELE kliendi- kõnede
teenindusele vähenemine
KASU PARTNERITEGA KOOSTÖÖS NÄHTAVUS teenuse
väärindus
lk 20 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
e-VEOSELEHE TEENUSEPAKKUJA ARENDUSTE TEEKAART - NÄIDIS
e-VEOSELEHE TEENUSE ARENDUSEGA SEOTUD TUVASTATUD PROBLEEMID JA ARENDUST VAJAVAD ARENDUSTEGEVUSTE TEEKAART
PROTSESSID, TOOTE FUNKTSIONAALSUSED, LIIDESTUSED, MUU ARENDUSVAJADUS
nr Teekaart/juhtimine ja Lokaalne tarkvara ja Liidestused ja Koolitus, toote Teostamise Lahendus - tehtav töö Maksum Eeldatav tulem/tulem
protsessid juurutus ühendused, teenuste kasutuselevõtu teavitus/ aasta/ periood us
kasutuselevõtt infovahetus
PROJEKTI RAAMES
eCMR elutsükli valguses 2022 digiaudit ja teekaart 9800 digiauditi raport
arenduse teekaart/vaade
puudu
Digiallkirja 2022 liidestus TERA 3300 eID kasutus
teenusega teenusega eID
liidestus kasutamiseks
eFTI määruse nõuete 2022 koolitus ja nõustamine 2800 juhtkond ja
koolitus eFTI nõuete osas võtmetöötajad
ärisuuna täpsustamiseks koolitatud
VÄLJASPOOL PROJEKTI
oAUTH lahenduse 2022 süsteemidevahelise 3900 uuele oAUTH
uuendamine autoriseerimise uuendus seadistusele üleminek
TEGEVUSED PÄRAST PROJEKTI LÕPPU
eFTI platvormi sertifikaadi 2025 teenusele eFTI platvormi 2000 teenuse rahvusvahelise
taotlemine sertifikaadi taotlemine kasutusvalmiduse
tagamine
lk 21 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
LISA 3.2. VEOETTEVÕTTE e-VEOSELEHE KASUTUSELEVÕTU TEEKAARDI NÄIDIS
ETTEVÕTE NIMI Meetme tegevus ETTEVÕTTE TÜÜP MEETME KONTEKSTIS
XXXX OÜ Tegevus 2 veoettevõte
TÄNASTE PROTSESSIDE JA TULEVIKUPROTSESSIDE KIRJELDUS, VÕRDLUS - KOKKUVÕTE ENESEHINNANGUST - NÄIDIS
ETTEVÕTTE TÄNASED TEGEVUSED - VEOSELEHE ja e-VEOSELEHE/e-CMR elutsükli etappide võtmes
TEGEVUSED VEO
ALLKIRJASTAMIS
UUENDAMISEGA
PÄRINGU JAOKS
seotud tegevused
INFO JAGAMINE
KOOSTAMISEKS
ARUANDLUSE ja
tegevused (etapp
ALLKIRJASTAMI
ARHIVEERIMISE
ALGUSES (etapp
KONTROLLIKS
AJAL (etapp III,
AKTIIVSE VEO
LÕPETAMINE,
ETTEVALMIS-
EGA SEOTUD
NE (etapp IV)
TOIMINGUD
TEGEVUSED
TEGEVUSED
ARVELDUSE
KONTROLL-
VEOSELEHE
VEOSELEHE
VEOSELEHE
VEOSELEHE
VEOSELEHE
VEOSELEHE
TEHTAVAD
ESITAMINE
VOSELEHE
GA seotud
(etapp VII)
(etapp III)
(etapp V)
(etapp V)
(etapp II)
OTSING
(etapp I)
TAVAD
VEO ja
VI)
V)
I)
TÄNASED TEGEVUSED käsitsi paberil segadus AJAKULU
küsimused
TÄNASED KASUTATAVAD TARKVARAD, LAHENDUSED paber kauba paber, OTSIMSE
saatjalt skaneering, AEG
originaal
TÄNANE AJAKULU, MUUDE RESSURSSIDE KASUTUS 30 min10 min per 10 min per 40-100 min Skänn 3min 10 min per 20 min + 20 min
dok dok per dok dok kaustad
ETTEVÕTTE TULEVIKU-TEGEVUSED - VEOSELEHE ja e-VEOSELEHE/e-CMR elutsükli etappide võtmes
e-VEOSELEHEGA
PÄRINGU JAOKS
VEO ja e-VEOSE-
ARHIVEERIMINE
KOOSTAMISEKS
JÄTKUTEGEVUS
ALLKIRJASTAMI
ALLKIRJASTAMI
VALMISTAVAD
ARUANDLUS ja
UUENDAMINE
SEGA SEOTUD
AKTIIVSE VEO
VEO ALGUSES
LÕPETAMINE,
e-VEOSELEHE
e-VEOSELEHE
e-VEOSELEHE
e-VEOSELEHE
e-VEOSELEHE
TOIMINGUD
TEGEVUSED
TEGEVUSED
LEHE ETTE-
TEHTAVAD
KONTROLL
ESITAMINE
ARVELDUS
KONTOLL-
AJALIKS
OTSING
NE
ED
TULEVIKU- TEGEVUSED JA VÕIMEKUSED info teenuses! digitempel teenuses digitaalselt digiallkiri väljavõte
teenuses teenusest
VÕIMALIK VÕIT, SÄÄST VÕI KASU FUNKTSIOONIDE 20 min, 20 min 30 min 30 min kohene info, kohene paber-
ARENDAMISEST/ e-VEOSELEHEST OMA ETTEVÕTTELE nähtavus kohene arvelud arveldus arhiivi pole
KASU PARTNERITEGA KOOSTÖÖS kohene info info kohe 20 min per ajavõit 3 tundi
kõigil dok kontrollil
lk 22 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
VEOETTEVÕTTE ARENDUSTE TEEKAARDI NÄDIS
ETTEVÕTTES TUVASTATUD ARENDUSVAJADUS ARENDUSTEGEVUSTE TEEKAART
Teekaart/juhtimine ja Lokaalne tarkvara ja Liidestused ja Koolitus, juurutus Teostam Lahendus - tehtav töö Maksu Eeldatav tulem
protsessid juurutus ühendused, teenuste ise mus
kasutuselevõtt aasta/
periood
PROJEKTI RAAMES
teenuste võrdlus 2022 toodete võrdlus 2000 e-veoselehtede teenuste võrdlus
ja sobivuse soovitused
ettevõtte e-veoselehest 2022 konsultatsioon, protsesside 4500 kaardistus ja eeldatava rahalise
saadava majandusliku analüüs võidu, säästu arvutus
võidu arvutus
digiaudit ja teekaart 2022 digiaudit ja teekaardi 2500 digiaudit ja teekaart EAS toetuse
koostamine taotlemise ja projekti kontekstis
e-veoselehe teenuse 2023 kasutuselevõtt ja juurutus 3000 teenus kasutusel
kasutuselevõtt
VÄLJASPOOL PROJEKTI
uute nutiseadmete 2022 pardaseadmete ja tahvelarvutite 1600 teenuste kasutuseks uue
soetus soetamine seadmepargi soetus
e-veoselehe teenuse 2022 juhtide koolitamine 0 teenuse koolitus
kasutuse koolitus teenusepakkuja poolt
TEGEVUSED PÄRAST PROJEKTI LÕPPU
Euroopa uute nõuete 2024 koolitus uute nõuete osas 1000 teadlikkus ja äriotsuste alus
koolitus Euroopas töötamiseks
lk 23 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
LISA 4. INTERVJUUDE KÜSIMUSTIKUD
LISA 4.1. KÜSIMUSED e-VEOSELEHE TEENUSE PAKKUJALE
e-veoselehe teenusepakkuja küsimustikuks kasutati projekti käigus koostatud digiauditi küsimustiku lühendatud versiooni.
Küsimustik täideti teenusepakkuja poolt tabeli versioonis.
A OSA. ÜLDINFO ETTEVÕTTE KOHTA
1. Ettevõtte nimi
2. Esindaja nimi
3. Tegevusala nimi
4. Ettevõtte lühikirjeldus
5. Digitaliseerimise ja arenduse kontaktisik, amet, roll ettevõttes
B OSA. TOOTE/TEENUSE INFO
1. Toote kirjeldus
a. Toote peamised kliendid
b. Toote kasutaja
2. Toote funktsionaalsused
a. Vedaja suunal
b. Kauba omaniku (veo tellija ja kauba saaja suunal)
c. Riigi registrite suunal andmete kogumiseks
d. Riiklike kontroll-päringute teostamise toetamine
e. Majandustarkvaradega liidestamine
f. Juurdepääsupunktide suunal
C OSA. ETTEVÕTTE VAADE DIGITALISEERIMISELE
1. Partnerettevõtete digioskused ja võimekus
2. Teenust kasutavate autojuhtide digioskused
3. Ettevõtte teadlikkus rahvusvaheliste digitaliseerimise arengutest
4. Juhtkonna võimekus mõista laiemat e-veoselehe teenuste arendusvajadust?
5. Partnerettevõtete võimekus ja e-veoselehe tulevikusuundumuste mõistmine
Digivalmidusega seotud küsimused:
1. Kas leiate, et teie e-veoselehe teenuse funktsionaalsus on tarkvarade ja andmete vahetuse tasemelt keskmisest kõrgem?
2. Kas olete kindel, et teie partnerite kasutatavad digitaalsed lahendused ja seadmed on teie teenuse kasutamise jaoks kõige tõhusamad?
3. Kas olete kindel, et teie klientide töötajad kasutavad teie teenust ja sellega seotud juurutatud lahendusi täielikult?
4. Kas teil on üksikasjalik plaan, milliseid digitaalseid lahendusi ja/või täiustusi rakendate järgmise aasta jooksul?
5. Kas teie teenuse toel on võimalik koostada ja väljastada elektroonilisi arveid?
lk 24 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
6. Kas teie lahenduse abil on klientidel võimalik teostada kõiki raamatupidamisfunktsioone paberivabalt (sissetulevate ja väljaminevate arvete töötlemine,
aruannete koostamine, aruannete ja arvete ettevalmistus, maksuvormide täitmine ja esitamine)?
7. Kas teie lahendus võimaldab kiirelt ja lihtsalt arvutada oma ettevõtte transpordi- ja logistikakulusid?
8. Kas teie toote abil on võimalik kliendil kiirelt arvutada teenuse/toote omahinda? Seda nt ka juhtudel kui ühes veos olid mitme kliendi kaubad?
9. Kas aktsepteerite digitaalselt allkirjastatud dokumente ja sõlmite lepinguid digitaalsel teel?
10. Kui ettevõttes on rakendatud erinevaid digitaalseid lahendusi, siis kas need on omavahel ühendatud ja neid on lihtne kasutada?
eFTI määruse rakendamise teadlikkus ja valmisolek
1. Oleme teadlikud, et muutuvatest rahvusvahelistest nõuetest ja digilahenduste kohustuslikkusest tulevikus (sh CMR konventsioon, eFTI määrus jt.)
2. Näeme ette, et soovime tulevikus kaaluda/kindlasti võtta oma teenusele eFTI platvormi ja teenusepakkuja sertifikaadid
D OSA. TÄNASED e-VEOSELEHE TEENUSE FUNKTSIONAALSUSED
Toote/teenuse funktsionaalsus järgmistes CMR elutsükli etappides
1. Veo ja e-veoselehe/eCMR ettevalmistavad tegevused
2. e-veoselehe/eCMR koostamiseks ja algatamiseks tehtavad toimingud
3. e-veoselehe uuendamiseks tehtavad toimingud
4. e-veoselehe lõpetamiseks tehtavad toimingud
5. jätkutegevused e-veoselehe/eCMRi lõpetamise järgselt
6. aruandluse ja arvelduse funktsionaalsused
7. arhiveerimine
E OSA. MUU
Kommentaarid
Küsimused intervjueerijale
Lisainfo vastaja/intervjueeritava/ankeedi täitja kohta
lk 25 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
LISA 4.2. KÜSIMUSED VEOETTEVÕTTELE
Küsimustiku/intervjuu eesmärk on tutvuda veoettevõtte hetkeolukorraga ja hinnata tema võimekust ja motivatsiooni e-veoselehtedega
seotud protsesside digitaliseerimiseks.
A OSA. ÜLDINFO ETTEVÕTTE KOHTA
1. Ettevõtte nimi
2. Esindaja nimi
3. Tegevusala
4. Digitaliseerimise ja arenduse kontaktisik, amet, roll ettevõttes
B OSA. DETAILSEM INFO ETTEVÕTTE PROFIILI KOHTA
1. Otsesed partnerid (ettevõtete tüüp)
2. Klientide profiil
3. Ettevõtte suurus: mikroettevõte, väike, keskmine, suur
4. Autode hulk (1, 2, 3-5, 5-20, 21-99, 100 ja rohkem)
5. Tööde struktuur (alltöövõtt, peatöövõtt, otse kliendid), veoste koordineerimine, allhanketööde struktuur (regulaarselt, ühele/ mitmele ekspedeerijale)
6. Load: ühenduse tegevusluba, ohtlike kaupade veo luba, jäätmete veo/käitlemise luba, Lõhkeainete veo luba
7. Milliseid vedusid teostatakse (siseriiklikud veod (tavakaup, puistekaup, eriveod/ohtlik kaup, metsaveod), rahvusvahelised EL-sisesed veod, rahvusvahelised
EL välispiire ületavad veod)
8. Sihtriikide täpsustus:
9. Kauba tüübi täpsustus
10. Veoselehtede arv kuus/perioodis
C OSA. TÄNASED e-VEOSELEHEGA SEOTUD TEGEVUSED, TARKVARAKASUTUSEL OLEV TARKVARA/LAHENDUSED
1. Igas küsimuses täpsustada tarkvara nimetus, hetkeolukord ning tarkvarade puudused, arendus- ja arenguvajadus
2. e-veoselehe ja eCMR ettevalmistavad tegevused
3. e-veoselehe koostamiseks tehtavad toimingud veo alguses
4. e-veoselehe lõpetamisega seotud tegevused
5. jätkutegevused e-veoselehel lõppemise järel
6. aruandlus ja arveldus e-veoselehe info pinnalt
7. arhiveerimine
D OSA. MUU
1. Kommentaarid
Küsimused intervjueerijale
lk 26 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
LISA 5. LÄBI VIIDUD INTERVJUUD e-VEOSELEHE TEENUSEPAKKUJATEGA
LISA 5.1. ANKEET 1. RAHVUSVAHELISE e-VEOSELEHE TEENUSE PAKKUJA INTERVJUU VASTUSED
A- ÜLDINFO ETTEVÕTTE KOHTA
KÜSIMUS VASTUS
ETTEVÕTTE NIMI Ettevõte X (nimi intervjueerijatele teada)
ESINDAJA NIMI XX
TEGEVUSALA Andmevahetus platvormi teenuse pakkuja (pilvepõhine teenus)
ETTEVÕTTE LÜHIKIRJELDUS Veebipõhiseks digitaalseks veoste infovahetuseks loodud ettevõte. Ettevõte pakub rollipõhist infovahetusteenust
DIGITALISEERIMISE JA ARENDUSE MR, Arendusjuht, süsteemiadministraator
KONTAKTISIK, AMET, ROLL ETTEVÕTTES
B- TOOTE/TEENUSE INFO
TOOTE KIRJELDUS
TOOTE PEAMISED KLIENDID Veondusettevõtted, tootmisettevõtted, ekspedeerimisettevõtted.
TOOTE KASUTAJAD Logistikud, laotöötajad, raamatupidajad, müügiosakonna töötajad, autojuhid
TOOTE FUNKTSIONAALSUSED
VEDAJA SUUNAL Veose saateandmete rollipõhine edastus, autojuhi toimingute kinnitamine läbi nutirakenduse.
KAUBA OMANIKU (VEO TELLIJA JA KAUBA Veose algandmete käitamine once-only printsiibil, kaupade üleandmise ja vastuvõtmise kohta informatsiooni edastamine, e-
SAAJA SUUNAL) CMR andmestiku käitamine, saadetise andmete arhiveerimine.
RIIGI REGISTRITE SUUNAL ANDMETE Majandustegevusregistriga vedajaandmete kontroll, Äriregistriga veose osapoolte andmete kontroll,
KOGUMISEKS
RIIKLIKE KONTROLL-PÄRINGUTE Politsei kontrollpäringute võimaldamine, Maksu- ja Tolliametile tollideklaratsioonide esitamine veoseandmetele tuginedes
TEOSTAMISE TOETAMINE liidestuse kaudu.
MAJANDUSTARKVARADEGA LIIDESTUS Kliendi või kasutaja soovili API liidestus sõltuvalt vajadusest, API kirjeldus saadaval
JUURDEPÄÄSUPUNKTI) SUUNAL Liidestust pole arendatud, NAP puudub. 2020 suvel testiti DIGINNO-Proto indeksit.
lk 27 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
C- ETTEVÕTTE VAADE DIGITALISEERIMISELE
KÜSIMUS KOMMENTAARID
PARTNERETTEVÕTETE DIGIOSKUSED JA VÕIMEKUS väga tugev/ tugev/ keskmine/ nõrk/ väga varieeruv
väga nõrk
MEIE TEENUST KASUTAVATE AUTOJUHTIDE DIGIOSKUSED väga tugev/ tugev/ keskmine/ nõrk/
väga nõrk
RIIKLIKE RAHVUSVAHELISTE DIGITALISEERIMISE ARENGUTE TEADLIKKUS
ettevõte on teadlik rahvusvahelistest digitaliseerimise arengutest ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem
jah/ jah kindlasti
meie juhtkond mõistab laiemat arenguvajadust ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem
jah/ jah kindlasti
meie arendusmeeskond mõistab laiemat arenguvajadust ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem
jah/ jah kindlasti
meie partner-ettevõtted mõistavad tulevikusuundumusi ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem sõltuvalt aspektist
jah/ jah kindlasti
ÜLDINE DIGIVALMIDUS
1. Kas leiate, et teie e-veoselehe teenuse funktsionaalsus on tarkvarade ja andmete vahetuse tasemelt ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem
keskmisest kõrgem? jah/ jah kindlasti
2. Kas olete kindel, et teie partnerite kasutatavad digitaalsed lahendused ja seadmed on teie teenuse ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem
kasutamise jaoks kõige tõhusamad? jah/ jah kindlasti
3. Kas olete kindel, et teie klientide töötajad kasutavad teie teenust ja sellega seotud juurutatud ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem
lahendusi täielikult? jah/ jah kindlasti
4. Kas teil on üksikasjalik plaan, milliseid digitaalseid lahendusi ja/või täiustusi rakendate järgmise aasta ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem
jooksul? jah/ jah kindlasti
5. Kas teie teenuse toel on võimalik koostada ja väljastada elektroonilisi arveid? ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem Vastus ja/ei
jah/ jah kindlasti
6. Kas teie lahenduse abil on klientidel võimalik teostada kõiki raamatupidamisfunktsioone ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem Ja, kui teenused üle API liidestada
paberivabalt (sissetulevate ja väljaminevate arvete töötlemine, aruannete koostamine, aruannete ja jah/ jah kindlasti
arvete ettevalmistus, maksuvormide täitmine ja esitamine)?
7. Kas teie lahendus võimaldab kiirelt ja lihtsalt arvutada oma ettevõtte transpordi- ja logistikakulusid? ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem
jah/ jah kindlasti
8. Kas teie toote abil on võimalik kliendil kiirelt arvutada teenuse/toote omahinda? Seda nt ka juhtudel ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem
kui ühes veos olid mitme kliendi kaubad? jah/ jah kindlasti
9. Kas aktsepteerite digitaalselt allkirjastatud dokumente ja sõlmite lepinguid digitaalsel teel? ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem
jah/ jah kindlasti
10. Kui ettevõttes on rakendatud erinevaid digitaalseid lahendusi, siis kas need on omavahel ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem sõltub lahendusest!
ühendatud ja neid on lihtne kasutada? jah/ jah kindlasti
eFTI määruse rakendamise teadlikkus ja valmisolek
oleme teadlikud, et muutuvatest rahvusvahelistest nõuetest ja digilahenduste kohustuslikkusest ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem
tulevikus (sh CMR konventsioon, eFTI määrus jt.) jah/ jah kindlasti
näeme ette, et soovime tulevikus kaaluda/kindlasti võtta oma teenusele eFTI platvormi ja ei oska vastata/ ei/pigem ei/pigem
teenusepakkuja sertifikaadid jah/ jah kindlasti
lk 28 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
ETTEVÕTTE TOOTE FUNKTSIONAALSUS JÄRGMISTEST e-VEOSELEHE ELUTSÜKLI ETAPPIDEST LÄHTUVALT
VEO ja ECMR CMR KOOSTAMISEKS CMR CMR JÄTKUTEGEVUS ARUANDLUS ja ARHIVEERIMINE
ETTEVALMISTAVAD TEHTAVAD UUENDAMINE LÕPETAMINE ED CMRiga ARVELDUS
TEGEVUSED TOIMINGUD
TÄNASED TEGEVUS Kaetud Kaetud Kaetud Kaetud Kaetud Kaetud Kaetud
KOMMENTAARID
MÄRKUSED
KÜSIMUSED INTERVJUU LÄBIVIIJALE
LISAINFO VASTAJA/ INTERVJUEERITAVA/ ANKEEDI
TÄITJA KOHTA
lk 29 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
LISA 5.2. ANKEET 2. SISERIIKLIKU e-VEOSELEHE TEENUSE PAKKUJA INTERVJUU VASTUSED
A- ÜLDINFO ETTEVÕTTE KOHTA
KÜSIMUS VASTUS
ETTEVÕTTE NIMI siseriiklik e-veoselehe teenus
ESINDAJA NIMI xx xx
TEGEVUSALA e-veoselehtede lahendus kauba saatja, saaja, vedaja ja järelevalve organisatsiooni vajadustest lähtuvalt.
ETTEVÕTTE LÜHIKIRJELDUS
DIGITALISEERIMISE JA ARENDUSE xxx, Juhatuse liige ja arendusjuht
KONTAKTISIK, AMET, ROLL ETTEVÕTTES
B- TOOTE/TEENUSE INFO
TOOTE KIRJELDUS
TOOTE PEAMISED KLIENDID Puistekaupade veoettevõtted, tootmisettevõtted, ekspedeerimisettevõtted, karjäärid ja kaevandusettevõtted,
ehitusettevõtted, metsaveo ettevõtted
TOOTE KASUTAJAD Veo tellijad ja ekspediitorid, veoettevõtted, ehitusjärelevalve, Transpordiamet (suurte teedeehituse objektide korral), Politsei
TOOTE FUNKTSIONAALSUSED
VEDAJA SUUNAL Liidestused vedajate majandustarkvaradega (peamiselt MS Dynamics, Directo)
KAUBA OMANIKU (VEO TELLIJA JA KAUBA Liidestused vedajate majandustarkvaradega (peamiselt MS Dynamics, Directo)
SAAJA SUUNAL)
RIIGI REGISTRITE SUUNAL ANDMETE Meil on liides Eestis Autoregistriga
KOGUMISEKS
RIIKLIKE KONTROLL-PÄRINGUTE Meil on juurdepääs antud Politseile, Transpordiametile
TEOSTAMISE TOETAMINE
MAJANDUSTARKVARADEGA LIIDESTUS MS Dynamics, Directo
JUURDEPÄÄSUPUNKTI (CAP/NAP/INDEKS) NAP puudub hetkel
SUUNAL
lk 30 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
C- ETTEVÕTTE VAADE DIGITALISEERIMISELE
KUS KOMMENTAARID
PARTNERETTEVÕTETE DIGIOSKUSED JA VÕIMEKUS väga tugev/ tugev/ Seinast seina. Meil on väga kõrgelt digitaliseeritud
keskmine/ nõrk/ väga nõrk partnerettevõtteid aga on ka neid, kellel seni puudub oma IT
täielikult. Waybiller sobib mõlemal juhul ning selle kasutamine ei
eelda ühegi senise süsteemi olemasolu kuid liidese korral saab luua
täisdigitaalse ja reaalajalise protsessi, kus paljud tegevused on
taustal automatiseeritud.
ETTEVÕTTE TEENUST KASUTAVATE AUTOJUHTIDE DIGIOSKUSED väga tugev/ tugev/ Seinast seina. On juhte, kes on väga digiteadlikud kuid on neid kes
keskmine/ nõrk/ väga nõrk ei ole kunagi sellega kokku puutunud ega soovi seda ka teha. Ca 30%
juhtidest on väga madala digikogemusega.
RIIKLIKE RAHVUSVAHELISTE DIGITALISEERIMISE ARENGUTE
TEADLIKKUS
ettevõte on teadlik rahvusvahelistest digitaliseerimise arengutest ei oska vastata/ ei/pigem Jah
ei/pigem jah/ jah kindlasti
meie juhtkond mõistab laiemat arenguvajadust ei oska vastata/ ei/pigem Jah
ei/pigem jah/ jah kindlasti
meie arendusmeeskond mõistab laiemat arenguvajadust ei oska vastata/ ei/pigem Jah
ei/pigem jah/ jah kindlasti
meie partner-ettevõtted mõistavad tulevikusuundumusi ei oska vastata/ ei/pigem Jah
ei/pigem jah/ jah kindlasti
ÜLDINE DIGIVALMIDUS
1. Kas leiate, et teie e-veoselehe teenuse funktsionaalsus on tarkvarade ja ei oska vastata/ ei/pigem Jah
andmete vahetuse tasemelt keskmisest kõrgem? ei/pigem jah/ jah kindlasti
2. Kas olete kindel, et teie partnerite kasutatavad digitaalsed lahendused ei oska vastata/ ei/pigem Pigem jah.
ja seadmed on teie teenuse kasutamise jaoks kõige tõhusamad? ei/pigem jah/ jah kindlasti
3. Kas olete kindel, et teie klientide töötajad kasutavad teie teenust ja ei oska vastata/ ei/pigem Jah. meie toote kasutajaliides on kasutajapõhine, seal kajastub
sellega seotud juurutatud lahendusi täielikult? ei/pigem jah/ jah kindlasti kasutajale vaid oluline teave ja funktsionaalsus.
4. Kas teil on üksikasjalik plaan, milliseid digitaalseid lahendusi ja/või ei oska vastata/ ei/pigem Jah. Meil on selge visioon ja teekaart tuleviku arenduste osas.
täiustusi rakendate järgmise aasta jooksul? ei/pigem jah/ jah kindlasti
5. Kas teie teenuse toel on võimalik koostada ja väljastada elektroonilisi ei oska vastata/ ei/pigem Jah
arveid? ei/pigem jah/ jah kindlasti
6. Kas teie lahenduse abil on klientidel võimalik teostada kõiki ei oska vastata/ ei/pigem Jah
raamatupidamisfunktsioone paberivabalt (sissetulevate ja väljaminevate ei/pigem jah/ jah kindlasti
arvete töötlemine, aruannete koostamine, aruannete ja arvete
ettevalmistus, maksuvormide täitmine ja esitamine)?
7. Kas teie lahendus võimaldab kiirelt ja lihtsalt arvutada oma ettevõtte ei oska vastata/ ei/pigem Osaliselt. Me ei kajasta kulusid, mida tehakse veoki hoolduseks või
transpordi- ja logistika kulusid? ei/pigem jah/ jah kindlasti veoprotsessi teostamiseks kuid meie andmed on sageli aluseks nende
kulude põhjendamisel.
8. Kas teie toote abil on võimalik kliendil kiiresti arvutada teenuse/toote ei oska vastata/ ei/pigem Jah
omahinda? Seda nt ka juhtudel kui ühes veos olid mitme kliendi kaubad? ei/pigem jah/ jah kindlasti
9. Kas aktsepteerite digitaalselt allkirjastatud dokumente ja sõlmite ei oska vastata/ ei/pigem Jah, aktsepteerime kuid meie teenuses seda võimalust ei ole.
lepinguid digitaalsel teel? ei/pigem jah/ jah kindlasti
lk 31 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
10. Kui ettevõttes on rakendatud erinevaid digitaalseid lahendusi, siis kas ei oska vastata/ ei/pigem Jah. Meil on avatud API ja. iga teenusepakkuja saab meiega lihtsalt
need on omavahel ühendatud ja neid on lihtne kasutada? ei/pigem jah/ jah kindlasti liidestuda.
eFTI määruse rakendamise teadlikkus ja valmisolek
Oleme teadlikud, et muutuvatest rahvusvahelistest nõuetest ja ei oska vastata/ ei/pigem Jah
digilahenduste kohustuslikkusest tulevikus (sh CMR konventsioon, eFTI ei/pigem jah/ jah kindlasti
määrus jt.)
Näeme ette, et soovime tulevikus kaaluda/kindlasti võtta oma teenusele ei oska vastata/ ei/pigem Jah
eFTI platvormi ja teenusepakkuja sertifikaadid ei/pigem jah/ jah kindlasti
ETTEVÕTTE TOOTE TÄNANE FUNKTSIONAALSUS JÄRGMISTEST CMR elutsükli ETAPPIDES
VEO ja ECMR CMR KOOSTAMISEKS CMR CMR JÄTKUTEGEVUSED ARUANDLUS ja ARHIVEERIMINE
ETTEVALMISTA- TEHTAVAD UUENDA- LÕPETAMINE CMRiga ARVELDUS
VAD TOIMINGUD MINE
TEGEVUSED
TÄNASED TEGEVUSED
KOMMENTAARID
MÄRKUSED
KÜSIMUSED INTERVJUU LÄBIVIIJALE
LISAINFO VASTAJA/ INTERVJUEERITAVA/ ANKEEDI TÄITJA JAOKS
lk 32 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
LISA 6. INTERVJUUD VEOETTEVÕTETEGA
LISA 6.1. ETTEVÕTETE INTERVJUUDE KOKKUVÕTTETABEL
Ettevõtte suurus, Suhtumine e-veoselehte ja selle vajalikkusesse Arendusvajadus ERP
tüüp
1 Suur veotellija Väga vajalik. Kõik veod on viidud Waybillerile juba 2020 aastal Waybiller on liidestatud aga seal on vaja veel mitmeid täiendusi teha. Navision
(teravili)
2 Suur veotellija Vajalik kindlasti. Kasutame Waybillerit täna osaliselt aga näeme Liidestamine vajab mõlemalt poolt protsesside muutmist ja ka Navision
(teravili) vajadust minna sellele üle kõikide vedude osas, et vähendada meie arendamist. + oma
inimeste tööd telefonikõnede ja paberite osas. süsteem
3 Suur veotellija Väga vajalik. Nordecon on üks Waybilleri esmaseid kasutajaid ja Tulevikus ettevõtte sisese tarkvaraga Directo/
(teedeehitus) soovitajaid aastast 2018 Navision
4 Suur veotellija e-veoseleht on vajalik ja kindlasti tulevikus läheb kõik üle sellele.
(tee-ehitus)
5 Keskmine vedaja Happy with the software, made their life easier. Thankful to the team No requests. Usually contacting us, if something is needed.Integrations Merit
(tee-ehitus ja for taking actions asap if needed. Most drivers are using it daily and with senders is needed more (scales)
treilerveod) also subcontractors
6 Väike vedaja (tee- Currently not using, as clients are not using the system. Would be Had no issues. -
ehitus) happy to use in the future as well. Had no issues.
7 Suur vedaja Not talkative at all. Will be ready to talk more about the possible Call back in mid-november to get more info regarding their requests -
(kallurveod) improvements in mid-november. However, satisfied with the system.
Most drivers are using it daily and also subcontractors
8 Suur vedaja Had some issues with connection (especially in Põltsamaa and Possibility to copy orders, integrations with subcontractors SAF
(kallurveod) Tartumaa) due to their network providers (tried Elisa and Tele2, the
best one is Telia). Some errors while creating destination points. No
possibility to copy orders. Most drivers are using it daily and also
subcontractors
9 Väike vedaja (piim) On testinud aga hetkel ei kasuta. Tulevikus, kui see osutub nõudeks, Arendusvajadusi on mitmeid aga see sõltub nõuetes, mis riik kehtestab. NAVision
oleme valmis kasutusele võtma Waybilleri või mõne muu teenuse või
arendame ise oma veoselehe.
10 Keskmine vedaja No possibility to exclude duplicates or delete copy from the menu Exclude duplicates, delete duplicate copies straight from the menu Standard
(puiduhake) (destination or starting point). - books
lk 33 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
11 Suur vedaja (mets, Usin Waybiller eCMR for heavy load to Estonia. Other transport in Do not know, but for future all transport should go to eCMR NAVision
Läti ja Eesti) paper as in Latvia it's required
12 Keskmine vedaja Had no time to talk, will contact us if something is needed to be No requests -
changed. At the moment seems to be ok.
13 Suur veotellija Kasutame Waybillerit selle loomisest peale ja oleme üks Rohkem fookust vedajatele, nende võimekuse suurendamiseks e-
(tee-ehitus) initsiaatoreid koos Maanteeametiga. Kõik veod ei ole elektroonsed veoselehtede kastamiseks.
sest paljud vedajad ei saa veel e-veoselehega hakkama
14 Keskmine vedaja Oleme teinud piloodi Waybilleriga ja plaanime seda edasi arendada, Keskkonaaamet võiks rohkem olla kaasas e-veoselehtede kasutamisel ja
(jäätmed) et kõik suuremad jäätmeveod saaks teha digitaalselt. kehtestada omad nõuded.
15 Keskmine vedaja Kasutame Waybillerit iga päev paljudel objektidel aga samas on ka Arendada on ikka vaja, iga süsteem võiks parem olla. Standard
(kallurveod) palju vedusid pabersaatelehtedega. Juhid ei oska veel kasutada ja books
paljudel on vanad nuppudega telefonid
16 Väike vedaja Oleme katsetanud Waybillerit aga veel üsna vähe. Eks tulevikus Ei tea -
läheb kõik elektroonseks
17 Veo tellija Meeting with Ivar tomorrow (Thursday). Ask Ivar Change starting and destination points in waybills even after they are Merit
(killustik) confirmed. Ask more from Ivar.
18 Väike vedaja Oleme mõelnud sellele aga seni pole veel kasutanud. Waybilleri Standard
konto on meil küll olemas ja mõned juhid on seda ka teinud. - books
19 Väike vedaja Using WB only for one object. Planning to use in the future as well, No requests Merit
however, was not able to mark a time frame. Saved the contact
information, will call once the desicion is made.
20 Suur vedaja Currently not using, however, everything seems to be fine. Planning No requests Merit
(metsahake, tee- to use in the future (next year, July)
ehitus)
21 Väike vedaja Evelin Nukk is bookkeeper and she is the contact for us. Ask about -
ERP integration but today she is happy with a report
22 Väike vedaja Kasutame e-veoselehti viljavedudeks juba teist aastat. Kevili nõuab Oma süsteemi on vaja veel arendada aga me oleme väiksed ja eks -
seda ja me näeme, et see on täitsa ok. Rahvusvahelisi vedusid ei saa kasutame siis neid teenuseid, mis on saadaval
seni veel teha sest pole seaduseid ja ka teised teevad kõik paberil
CMR-ga.
lk 34 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
23 Väike vedaja Their main business is international transport, only one truck is for If we could do all shimpents digitally, then we have to find suitable -
Kevili. For international transport is mandatory only paper CMR service. Today, Waybiller is only because of Kevili.
24 Väike vedaja Kasutame Waybillerit peamiselt viljavedudeks aga ka ehituses on Oleks vaja toetust, et autod varustada seadmetega, kui tahetakse et -
nüüd hakatud seda nõudma. Juhid ei oska ikka seda veel ja paljudel kõik kasutaks elektroonilist lehte. Veotasu on nii all, et ei jõua ise osta
on nuppudega telefon. seadmeid.
25 Keskmine vedaja Tööd on palju ja kiire, ei jõua ise selle e-veoselehega tegeleda. Häirib see, et peame maksma nii paljude pisikeste teenuste eest ja -
Kasutame praegu seda Kevili soovil ja saame hakkama. kokku teeb see suure summa - e-veoselehet, gps träkker jms. Need kõik
võiks kokku panna, siis oleks endal lihtsam
26 Väike vedaja Oleme e-veoselehte kasutanud aga peamiselt Kevili jaoks sest nad -
nõuavad seda. Muidu on meil ka teisi vedusid ja seal on enamasti
ikka paber sest tellija nõuab seda.
27 Keskmine vedaja Oleme Waybilleriga harjunud ja nüüd kaalume kõik veod viia üle Rohkem ühilduvaid süsteeme, et sellest e-lehest rohkem kasu saaks. -
digitaalseks sest paljud meie partbnerid soovivad seda.
28 Keskmine vedaja Teeme hooajalisi vedusid Kevilile ja siis kasutame. Muid sõidame -
(kohalik ja rhv rahvusvahelisi vedusid ja seal on ikka paber CMR
vedu)
29 Väike vedaja Kasutame Kevili jaoks peamiselt Waybillerit -
30 Suur vedaja Not using WB quite much, nothing bad to add - happy with the No requests
system. Will call us back if decides to use more.
31 Suur veotellija Oleme rääkinud Waybilleri kasutamisest ja Transpordiamet hakkab ERP liides võiks ehk olla
(tee-ehitus) seda nõudma. Seni on aga veel mitmed objektid paberil sest vedajad
ei taha teha seda e-veoselehte sest nad ei oska.
32 Väike vedaja Kasutame Waybillerit tee-ehitusest sest see on Transpordiameti Merit
nõue. Üldiselt on see lihtne ja suuri probleeme ei ole olnud.
33 Suur karjäär (kauba Meie eesmärk on viia kogu meie töö digitaalseks ja paberivabaks. Directo oleme Waybilleriga liidestanud ja meie soov on viia kõik Directo
saatja) Oleme selleks teinud investeeringuid ja liidestanud meie ERP'i karjäärid üle e-veoselehele. Liigume selles plaanis ja kindlasti on vaja
Waybilleriga. veel juurde arendada, et süsteem hakkaks korralikult toimima. Paljud
karjäärid annavad ei ole valmis veel üle minema elektroonilisele lehele.
Paljud vedajad samuti ei kasuta seda.
34 Suur ekspediitor, Oleme otsinud võimalusi eCMR kasutamiseks aga seni pole sobivat Soovime leida lahenduse oma senise TMS asendamiseks, et vähendada xSped
vedaja (kohalikud lahendust leidnud. Oleme testinud MobiCarnet ja Waybillerit aga paberdokumentide osakaalu ja muuta tegevus efektiivsemaks ning
ja rhv veod) need ei ole meie vajadustele vastavad. paremini jälgitavaks.
lk 35 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
35 Suur rhv Otsime kogu grupi tasemel eCMR rakendamise võimalusi. Suure Vajame tuge allhankijate ja kohalike vedajate liitmiseks meie süsteemi, Oma
ekspediitor- tõenäosusega arendame oma lahendused ise. nende koolitamiseks ja ümberõppeks paberdokumentidelt e-CMR-le. süsteem
vedaja, veo tellija
36 Suur veotellija kasutame Waybilleri e-veoselehti ehitusobjektidel ning nõuame Tulevikus võiks kaaluda süsteemide liidestamist
(tee-ehitus) nende esitamist vedajatelt.
37 Keskmine vedaja Kasutame e-veoselehti nii oma sihtkohtade kui partnerite osas.
(kallurveod) Teeme allhanget ja pakume ka ise veoteenuseid peamiselt tee-
ehituses
38 Keskmine Oma e-veoselehe kasutaja aga teatud objektidel (Transpordiameti Võiksime kaaluda süsteemide liidestamist, kui e-veoselehe teenused
veotellija (tee- hanked). Kasutame ka allhankijaid selleks. korralikult kõikjal tööle saaks.
ehitus)
39 Keskmine vedaja Oleme ise veoettevõte ja meil on palju partnereid, keda haldame
erinevate veotellimuste täitmiseks. Kasutame Waybilleri e-veoselehti
aga teeme neid ka paberil, kus e-veoseleht ei ole nõutav.
40 Väike vedaja Oleme väike veoettevõte, allhanke töödel kasutame e-veoselehti aga
oleme seda alles omandamas.
lk 36 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
LISA 6.2. ETTEVÕTETE INTERVJUUD: VARASEMA KÜSITLUSE KOKKUVÕTE
KÜSIMUSTIKU SIHTGRUPP VEOETTEVÕTTED. MOBICARNET TEENUSE kasutus veoettevõtete poolt, varasem analüüs
MobiCarnet toote arenduse raames on läbi viidud erinevaid kliendiküsitlusi. Kõik küsitlused viidi läbi kas telefoniintervjuudena või vestlusel. Et saada võimalikult
mitmekülgset tagasisidet, jäeti välja valikvastused. MobiCarnet toote baasil küsiti järgmist:
1. Mis on need toote funktsioonid, mida kõige rohkem kasutate?
2. Millest tunnete kasutatava toote juures puudust?
3. Milline funktsionaalsus ei tööta teie jaoks piisava mugavusega?
4. Kas kasutate toodet ainult ise või koostöös äripartneriga?
5. Millist funktsionaalsust soovitaksite tootele lisada?
6. Mida peate toote juures mittevajalikuks või häirivaks?
Kokku intervjueeriti 20 ettevõtjat. Järgnevalt on nimetatud ainult korduvad vastused. Esimese küsimuse puhul vastas 11 ettevõtet, et CMR-saatelehe funktsiooni
koos väljatrükiga. Teisele küsimusele vastas 6 ettevõtjat, et puudub korralik TMS, mis võimaldaks välja vahetada olemasoleva ettevõtte sisese tarkvaralahenduse.
Kolmanda küsimuse puhul vastas 8 ettevõtet, et sisselogimine ID-kaarti ja Mobiil ID-ga on piirav välismaiste autojuhtide puhul. 3 ettevõtet väitis, et UI on liiga
hajutatud ja mitte hoomatav. Neljandale küsimusele vastasid kõik, et kasutavad toodet ettevõttesiseselt (ka juhud, kus toodet kasutati ühe ettevõtte harukontorite
või tootmisüksuste vahel). Viiendale küsimustele vastates arvas 7 veondusettevõtet, et tootel võiks olla transpordivahendite jälgimise ja planeerimise süsteem (ingl.
Fleet Management). Kuuenda küsimuse puhul arvati 6 korral, et ID-põhine sisselogimine on mittevajalik. Samas 5 vastajat avaldasid muret andmetele turvalise
juurdepääsu pärast, väljendades kahtlust, et ei ole täpselt kindel, kes ikkagi saab veose andmeid vaadata. Küsimustele 2 ja 5 vastates mainis 9 ettevõtet, et nad
sooviksid tootes erinevaid võimalusi kaupade üleandmise kohta kinnituse saamiseks. 2 ettevõtet soovisid ka läbi süsteemi hankida erinevaid tõendeid kaupade saatjalt
vedajale üleandmisel.
Vastustest selgub, et tootearendajad peaksid tulevikus rohkem arvestama toodete modulaarse arhitektuuriga. Veotellijate vajadustest sõltub digitaalsete
kaubasaatedokumentide kasutuselevõtu edukus. Juhul, kui lahendus tellijale ei sobi, ei saa vedaja seda kasutada. Vedaja roll süsteemi haldaja ees põhineb pigem
kasutaja kui tellija loogikal, kuid ka temal peab olema võimalik endale vajalikke mooduleid (TMS, Fleet Management, automaat-arvlemine) dokumendihalduse (veose
andmepaketi) haldussüsteemiga liidestada. Liiga kõrge turvatasemega sisselogimissüsteemid ei võimalda kõigil potentsiaalsetel klientidel digitaalseid lahendusi
kasutada. Pigem oleks kasulik osal juhtudel (kliendiga kooskõlastatult) rakendada lihtsustatud lubakoodidel ja kasutajanimel põhinevat sisselogimise lahendust. Ka
topelt autentimisega isikutuvastus võiks olla üks valikutest. Mis puudutab kaupade vastuvõttu ja üleandmist, siis siin võiksid arendajad ette näha võimalusi kasutada
alternatiivseid tõendeid, mis genereeritakse näiteks välistes süsteemides (isikutuvastussüsteemid, ajatembeldatud veoki navigatsiooni- ja telemeetriaandmed), lisaks
autojuhi mobiilse sidevahendi kaudu vormistatavatele tõenditele. Tehnoloogia arenedes tuleks neid lahendusi teatava regulaarsusega uuesti üle vaadata. Sellised
lahendused eeldavad pidevat arendust ja valmisolekut arendustesse igal hetkel täiendavat ressurssi paigutada, et rahuldada kliendi ajas kiirelt muutuvaid nõudmisi.
Samuti võivad süsteemiväliste tarkvarade uuendused tingida süsteemides küllalt kalleid arendusi seoses liidestuste mittetoimimisega pärast uuendust, milleks peab
andmevahetusplatvormi omanik alati valmis olema. Seda kinnitavad ka küsitlustele antud vastused. Alternatiiviks võib alati olla ka teatud moodulite teistelt
teenusepakkujatelt sisseostmine üle rakendusliidese (API).
lk 37 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
LISA 7. VEOETTEVÕTETE KASUTAJALOOD (use-case’id)
KASUTAJALUGU 1. MIKROETTEVÕTE, JUHT JA OMANIK ÜHES ISIKUS, TEEB ALLHANGET
ETTEVÕTTE 1 autoga väikeettevõtte, ettevõtja ise roolis, vahel asendusjuht. Mingeid infosüsteeme ettevõttes ei kasuta, vahel teeb töö tabeleid Exceliga.
ÜLDKIRJELDUS Veotellimused leiab oma kontaktide kaudu (tuttav ekspediitor), suhtleb telefoniga. E-maili kasutab vähesel määral, aga pigem isiklikuks kirjavahetuseks.
Sotsiaalmeediat kasutab isiklikus nutiseadmes. Töövahenditeks veok, kallurhaagis, nutitelefon ja pastakas. Ettevõttel eraldi kontor puudub, ettevõte asub
omaniku kodus.
OTSESED PARTNERID Kliendid ja veotellimuste vahendajad: Teostab vedusid peamiselt ekspedeerijate alltöövõtjana, aga ka teostab vedusid otse klientidele. Partneriteks vilja
kokkuostjad, suuremad veoettevõtted (tööd seoses tee-ehituse ja RV vedudega). Vahel teeb sõite teistele veoettevõtetele nende tehnikaga.
Tehnoloogiapartnerid: Auto on piisavalt vana, et sellega ei pea käima margiesinduses. Remonti ja hooldust teostab ise või kasutab kohalikku
remondiettevõtte abi.
Veokile on paigaldatud GPS jälgimisseadmed, sest osa tellijaid nõuavad neid andmeid. Seda süsteemi haldab partnerettevõte.
TÖÖDE STRUKTUUR Hooajalised tööd. Suvel viljavedu kallurhaagisega, sügisest kevadeni teostab RV vedusid Baltikumi ja Skandinaavia suunal, enamasti täis või osakoormad.
MAHUD Eesti sisevedudel 5-6 sõitu päevas, enamasti on lähte- ja sihtkoht sama. Rahvusvaheliste vedude puhul kolm-neli Baltikumi-Skandinaavia sõitu nädalas.
Vahel tuleb ette ka paar-kolm Euroopa vedu kuus. Sisevedudel on suur osa pabersaatelehega, osa kliente nõuab e-veoselehe kasutust, rahvusvahelistel
vedudel CMRide arv 1-2 iga veosuuna kohta, kokku 10 kuus, kõik paberdokumendid.
ESIALGNE HINNANG Omanik/autojuht on nooremapoolne, hea nutivõimekusega, digitaliseerimise suhtes arvab, et see tuleb nagunii ja eks see on ka natuke huvitav. ,
Paberitega harjunud ja kui peab läbisegi kasutama paber- ja e-veoselehti tekitab see pigem segadust. Lisaks saatelehtedele peab ka oma päevikut kõigi
sõitude kohta sest paberlehed kipuvad kaduma ja digilahendusi kasutatakse vähe.
lk 38 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
KASUTUSEL OLEV TARKVARA NIMETUS HETKEOLUKORD ARENDUS- JA ARENGUVAJADUS, MUUDATUSED
TARKVARA/
LAHENDUSED
Enda vedude e-mail, Excel, Kasutab tellimuste vastuvõtmiseks ja telefoni või e-maili. Väikse vedajana otsest vajadust vedude planeerimise süsteemi
planeerimiseks paberkataloogid/päevikud vedude planeerimine tellimuste ja / või paberdokumentide järele ei ole, pigem sõltub partneritest, kellel on selleks oma
alusel süsteem.
Veoselehe info e-mail, paber Saab tellijalt kauba info, kaupa laadides koostab kauba e-veoselehe koostamiseks kasutab teenuseid, mida nõuavad
kogumiseks, saatja/üleandja CMR dokumendi (väljatrükk infosüsteemist) vedude tellijad.
koostamiseks
Aruannete teostamiseks, Excel, Iga kuu lõpus vaadatakse üle veodokumentide koopiad ning Arvete esitamise aluseks on tellijatele esitatud vastuvõtja poolt
arvete esitamiseks raamatupidamistarkvara nende alusel koostatakse arved vedude tellijatele allkirjastatud CMR d. Vajadus lihtsustada ja kiirendada
(ekspedeerijad, kliendid). Seda teeb ettevõtja ise või tema allkirjastatud CMR liikumist, mis võimaldab kiirendada
raamatupidaja. veoarvete esitamist ning raha laekumist.
DIGIVALMIDUS
Üldine digivalmidus mail.ee keskkond, Facebook On digiteadlik kuid pigem enda huvist, mitte ettevõtte Peale väikest koolitust valmisolek lihtsamate rakenduste
vajadustes. Kas kasutamiseks autos ja ka kontori poole peal.
Tarkvarale ja On android nutitelefon (odavama hinnaklassi mudel) Nutitelefon (android) on olemas, tahvelarvuti ostmiseks raha ei
nutiseadmetele ole
ülemineku valmidus
eCMRile ülemineku Mõned kliendid nõuavad seda ja pigem on see segadust Kui kõigilt hakatakse seda nõudma, läheb kindlasti paremaks
valmidus tekitav. sest siis on kõik võrdses seisus.
KASUTAJALUGU 1-A. MIKROETTEVÕTE, ALLHANKIJA PEAMISELT ÜHELE KLIENDILE
ETTEVÕTTE 1 autoga väikeettevõtte, ettevõtja ise roolis, vahel asendusjuht.
ÜLDKIRJELDUS
TÖÖDE ISELOOM Ettevõte töötab 1 ekspedeerija juures 100 % allhankena.
Siseriiklikud pakendatud tavakaupade veod
VEOVAHEND Tagaluuktõstukiga furgoonauto.
Kallurauto või muu siseriikllike puistekaupade veoks sobilik auto.
lk 39 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
TARKVARA Veokile on paigaldatud ekspedeerija lepinguga GPS jälgimise seadmed ning andmed liiguvad otse ekspedeerijale ning nende alusel käib marsruutide ning
veoraha arvestus.
TELLIMUSED Vedaja on integreeritud ekspedeerija protsessidesse ja kasutab ekspedeerija infosüsteeme. Vedajale on antud ekspedeerija poolt tahvelarvuti.
Tellimused otse ekspedeerija süsteemist tahvelarvutisse. Tahvelarvuti kaudu ka kohale toimetamise kinnitused ( POD ) - allkiri puutetundlikul ekraanil.
PROBLEEM Vedaja jaoks probleemi pole kuni töötab 1 ekspedeerija juures. Juhul kui ta tahaks kliendibaasi laiendada, siis selleks tehnilist lahendust pole. Alternatiiviks
on kasutada teiste klientide infosüsteeme.
KASUTAJALUGU 2. - VÄIKEETTEVÕTE, MITME TÖÖTAJAGA, OMANIK/JUHT SAMUTI AUTOJUHT, TEEB ALLHANGET
ETTEVÕTTE 5-10 autoga väikeettevõte, ettevõtja ise vajadusel samuti roolis, autojuhtidena kasutab 2-3 püsivat juhti ning 2-3 juhti vastavalt vajadusele. Ettevõtte juht
ÜLDKIRJELDUS mingeid infosüsteeme ei kasuta, tema digioskused on madalad ning raamatupidaja vahel teeb töötabeleid Exceliga arvete esitamiseks või palkade
maksmiseks.
Ettevõtte juht: Veotellimused leiab peamiselt oma kontaktide kaudu (tuttav ekspediitor), suhtleb telefoniga. e-mail on olemas aga kasutab harva.
Töövahenditeks veokid, 2 kallurhaagist ja 3 poolhaagist, nutitelefon ja pastakas.
Autojuhtideks enamasti vanemad mehed, kes pole nutiseadmeid kasutanud ega taha seda ka tegema hakata. Mõni juhtidest peab tööde osas päevikut aga
enamasti on nendega probleem sest ka nad kaotavad ka tehtud vedude paberlehed ära ning neid väga ei huvita, kuidas ettevõttel läheb.
OTSESED PARTNERID Teostab vedusid peamiselt ekspedeerijate alltöövõtjana, aga ka teostab vedusid otse klientidele.
Enamus autosid on varustatud GPS seadmetega nende liikumise jälgimiseks. Ettevõtte juht jälgib seda ja mõned kliendid nõuavad.
TÖÖDE STRUKTUUR Teostab nii kohalikke kui RV vedusid Baltikumi- Skandinaavia suunal, enamasti täis või osakoormad. Hooajaliselt teeb tee-ehitus töid kalluritega ja veab
vilja. Poolhaagiseid kasutab nii sisevedudel (allhanke tööd) või RV vedudel, kui neid mõistliku hinnaga saab ja sinna juhi leiab.
Vahel on mõnel kliendil rohkem vaja vedada, kui ettevõttel võimekust ja siis kaasatakse appi teisi väikseid vedajaid. Selliseid koostööpartnereid on 4-5.
Samuti osaletakse ise sellistes vedudes ja aidatakse teisi kui omal selleks võimalusi.
MAHUD Kallurid töötavad hommikust õhtuni hooajal, vajadusel aitab ka ettevõtte juht. Iga kallur teeb päevas 5-10 vedu. Siseriiklikud veod poolhaagistega on
ladude, tehaste ja sadamate vahel, max 1-2 vedu päevas. RV vedudel saab teha 2-3 vedu nädalas auto kohta.
ESIALGNE HINNANG Vähesel määral digitaliseeritud, juhtidel pigem vähene digivõimekus. Ettevõtte juht teadvustab, et e-veoselehe nõue tuleb ükskord nagunii kuid ise selleks
mida ette ei võta. On nõus, et kui kõik peavad seda kasutama hakkama, siis on parem sest sel juhul on võrdne olukord.
e-veoselehe teenuste eest ise maksma ei ole nõus ja enda ettevõtte ja vedude jaoks selles vajadust ei näe sest juhid vahetuvad ja üldiselt ei ole neil isegi
nutitelefoni. Omal aega neid koolitada ei ole sest tööd on palju ja kogu aeg on kiire.
lk 40 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
KASUTUSEL OLEV TARKVARA/ TARKVARA NIMETUS HETKEOLUKORD ARENDUS- JA ARENGUVAJADUS, MUUDATUSED
LAHENDUSED
Enda vedude planeerimiseks e-mail, Excel, Kasutab tellimuste vastuvõtmiseks ja telefoni või
paberkataloogid/päevikud e-maili. vedude planeerimine tellimuste ja / või
paberdokumentide alusel
Veoselehe info kogumiseks, e-mail, paber Saab tellijalt kauba info, kaupa laadides koostab
koostamiseks kauba saatja/üleandja CMR dokumendi (väljatrükk
infosüsteemist)
Aruannete teostamiseks, arvete Excel Arvete esitamise aluseks on tellijatele esitatud vastuvõtja
esitamiseks poolt allkirjastatud CMR d. Vajadus lihtsustada ja
kiirendada allkirjastatud CMR liikumist, mis võimaldab
kiirendada veoarvete esitamist ning raha laekumist.
DIGIVALMIDUS
Üldine digivalmidus Kontoris loetakse emaile ja autojuht kasutab Peale väikest koolitust valmisolek lihtsamate rakenduste
nuppudega telefoni kasutamiseks autos ja ka kontori poole peal.
Tarkvarale ja nutiseadmetele
ülemineku valmidus
e-veoselehele ülemineku valmidus
KASUTAJALUGU 2-B. VÄIKEETTEVÕTE
ETTEVÕTTE ÜLDKIRJELDUS 5 autoga väikeettevõtte, ettevõtja ise roolis ja palgalised autojuhid.
TÖÖDE ISELOOM Ettevõte töötab peamiselt 1 ekspedeerija juures allhankena, vahel ka muud tööd.
Siseriiklikud ja rahvusvahelised pakendatud tavakaupade veod
VEOVAHEND Tagaluuktõstukiga furgoonautod ( 3 tk ) ja vedukautod ( 2 tk ).
TARKVARA Veokitele on paigaldatud ekspedeerija lepinguga GPS jälgimise seadmed ning andmed liiguvad otse ekpsedeerijale ning nende alusel käib
marsruutide ning veoraha arvestus.
lk 41 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
TELLIMUSED Siseriiklikel kokku ja laialivedudel on vedaja on integreeritud ekspedeerija protsessisse ja kasutab ekspedeerija infosüsteeme. Vedajale on
antud ekspedeerija poolt tahvelarvuti. Tellimused otse ekspedeerija süsteemist tahvelarvutisse. Siseriiklikel vedudel tahvelarvuti kaudu ka
kohale toimetamise kinnitused ( POD ) - allkiri puutetundlikul ekraanil.
VEOSELEHE LAHENDUS Rahvusvahelistel vedudel ning ka siseriiklikult vedudel ekspedeerija terminalide vahel trükitakse koond CMR ja kaubamanifest.
PROBLEEM Vedaja jaoks probleemi pole kuni töötab 1 ekspedeerija juures. Juhul kui ta tahaks kliendibaasi laiendada, siis selleks tehnilist lahendust pole.
Alternatiiviks on kasutada teiste klientide infosüsteeme. Siseriiklikel vedudel terminalide vahel ning rahvusvahelistel vedudel kasutatakse
paberdokumenti. Isegi juhul kui ekspedeerija varustaks vedaja tahvelarvutitega ning integreeriks nad süsteemidesse, on see probleem, sest
vedukautodega teenindatakse ka teisi ekspedeerijaid ning võetakse tellimusi ka kauba saatjatelt. Nende segmentide teenindamiseks on
alternatiiviks kas kasutada erinevete ekspedeerijate tehnoloogilisi lahendusi või analoogprotsessi.
KASUTAJALUGU 2-C. MIKROETTEVÕTE: SISERIIKLIKUD TÖÖD
ETTEVÕTTE ÜLDKIRJELDUS 4 vedukauto ja 4 kallurpoolhaagistega väikeettevõtte, ettevõtja ise roolis ja palgatud autojuhid
TÖÖDE ISELOOM Ettevõte töötab peamiselt teedeehitusettevõtete juures allhankena. Tehakse ka juhutellimusi kallurvedudele. Väljaspool hooaega
rakendatakse vedukautod muudele töödele poolhaagiste veol.
Kallurveod, vedukauto teenused.
VEOVAHEND Vedukautod ( 4 tk ) ja kallurpoolhaagised ( 4 tk ) .
TARKVARA Veokitele on paigaldatud GPS jälgimise seadmed ning vedaja kasutab andmeid tööde kontrolliks ja veoraha arvestuse pidamiseks.
TELLIMUSED Osadel vedudel tellijad nõuavad nende infosüsteemide kasutamist ning tellimuse tulevad tahvelarvutisse või nutitelefoni, samuti on
vaja teha süsteemis pealevõtmise ja mahalaadimise kinnitused. Muudel vedudel kasutatakse analoogprotsessi.
VEOSELEHE LAHENDUS Siseriiklikeks vedudeks kasutab olemasolevat Transpordiameti aktsepteeritud e-veoselehe lahendust
PROBLEEM Peamiseks probleemiks on autojuhtide valmisolek tellimuste süsteemi kasutada ning muudel vedudel kus tellija poolt nõutud süsteem
puudub - paberprotsess.
lk 42 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
KASUTAJALUGU 3. - KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTE
ETTEVÕTTE ÜLDKIRJELDUS 20-90 autoga ettevõtte, tööl 2-3 veokorraldajat ning palgalised autojuhid.
OTSESED PARTNERID Teostab vedusid nii otse klientidele kui ekspedeerijate alltöövõtjana
TÖÖDE STRUKTUUR Teostab RV vedusid Baltikumis ja Lääne Euroopa suunal, enamasti täis või osakoormad
MAHUD Suudab teostada iga auto kolm-neli Baltikumi sõitu nädalas, või kaks-neli Euroopa vedu kuus. CMRide arv 1-3 iga auto ja veosuuna kohta,
kokku kuus 500 .
ESIALGNE HINNANG vähesel määral digitaliseeritud, nutiseadmete võimekas, mõtleb kaasa, kuidas protsesse efektiivsemaks saada, mõistab e-veoselehe
vajalikkust ja võimalusi, ei ole valmis lahenduse eest palju maksma
TARKVARA NIMETUS HETKEOLUKORD ARENDUS- JA ARENGUVAJADUS, MUUDATUSED
KASUTUSEL OLEV TARKVARA/ LAHENDUSED
Enda vedude planeerimiseks MS Axapta, e-mail, Kasutab tellimuste vastuvõtmiseks ja telefoni või e-
Excel, maili. vedude planeerimine tellimuste ja / või
paberkataloogid/päevik paberdokumentide alusel
ud
Veoselehe info kogumiseks, e-mail, paber Saab tellijalt kauba info, kaupa laadides koostab kauba
koostamiseks saatja/üleandja CMR dokumendi (väljatrükk
infosüsteemist)
Aruannete teostamiseks, arvete Excel Arvete esitamise aluseks on tellijatele esitatud vastuvõtja
esitamiseks poolt allkirjastatud CMR d. Vajadus lihtsustada ja kiirendada
allkirjastatud CMR liikumist, mis võimaldab kiirendada
veoarvete esitamist ning raha laekumist.
DIGIVALMIDUS
Üldine digivalmidus Kontoris loetakse maile ja autojuht kasutab Peale väikest koolitust valmisolek lihtsamate rakenduste
nuppudega telefoni kasutamiseks autos ja ka kontori poole peal.
lk 43 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
KASUTAJALUGU 4. SUUREM RAHVUSVAHELINE AUTOETTEVÕTE (Eesti kontekst)
ETTEVÕTTE ÜLDKIRJELDUS 300+ autoga ettevõtte, tööl 5 veokorraldajat ning palgalised autojuhid. Lisaks kaasatakse palju väikevedajaid allhankijateks.
OTSESED PARTNERID Teostab vedusid peamiselt otse klientidel, vahel ekspedeerijatele alltöövõtjana
TÖÖDE STRUKTUUR Teostab RV vedusid Skandinaavia ( ca 20 autot ) ja Lääne- Euroopa suundadel ( ca 60 autot)
MAHUD Suudab teostada ca 40 Skandinaavia reisi nädalas ja ca 180 Euroopa vedu kuus. CMRide arv 1 - 10 iga veosuuna kohta, kokku 4200
kuus.
ESIALGNE HINNANG Veo planeerimise protsess on digitaliseeritud, nutiseadmete võimekas, mõtleb kaasa, kuidas protsesse efektiivsemaks saada, mõistab e-
veoselehe vajalikkust ja võimalusi, ei ole valmis lahenduse eest palju maksma
TARKVARA NIMETUS HETKEOLUKORD ARENDUS- JA ARENGUVAJADUS, MUUDATUSED
KASUTUSEL OLEV TARKVARA/
LAHENDUSED
Enda vedude planeerimiseks Planlogi, e-mail, Excel, Kasutab tellimuste vastuvõtmiseks ja telefoni või
paberkataloogid/päevik e-maili. vedude planeerimine tellimuste ja / või
ud paberdokumentide alusel
Veoselehe info kogumiseks, e-mail, paber Saab tellijalt kauba info, kaupa laadides koostab
koostamiseks kauba saatja/üleandja CMR dokumendi
(väljatrükk infosüsteemist)
Aruannete teostamiseks, arvete Excel Arvete esitamise aluseks on tellijatele esitatud vastuvõtja poolt
esitamiseks allkirjastatud CMR-id Vajadus lihtsustada ja kiirendada
allkirjastatud CMR liikumist, mis võimaldab kiirendada
veoarvete esitamist ning maksete laekumist.
DIGIVALMIDUS
lk 44 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
Üldine digivalmidus Ettevõte kasutab TMS süsteemi, mis on Peale koolitust valmisolek lihtsamate rakenduste kasutamiseks
integreeritud ettevõtte majandustarkvaraga. autos ja ka kontori poole peal.
Tavapäraselt valmisolek integreerimiseks suur,
samas osad arendused otsustatakse tsentraalselt
Tarkvarale ja nutiseadmetele Valmidus suur, osad autod varustatud
ülemineku valmidus nutiseadmetega. Osasid teenuseid pakutakse
digilahendusi kasutades.
KASUTAJALUGU 5. - EKSPEDEERIJA, KES OSUTAB VEOTEENUST ALLTÖÖVÕTJATE AUTODEGA
ETTEVÕTTE ÜLDKIRJELDUS Keskmise suurusega ekspedeerimisettevõte, kes osutab veoteenust pigem alltöövõtjate autodega, kuigi omab ka oma autoparki. Omab ja
opereerib ka terminali.
OTSESED PARTNERID Teostab vedusid klientidele alltöövõtjaid kasutades. Alltöövõtjad on aut0veotõtted, kes töötavad kas 100% ekspedeerija jaoks või vedajad,
kes töötavad osaliselt ekspedeerija jaoks.
TÖÖDE STRUKTUUR Teostab RV vedusid skandinaavia ja Lääne Euroopa suundadel, enamasti täis või osakoormad, ka terminalide vahel veetav grupikaup.
MAHUD Opereerib ca 40 autot, CMRide arv 3-10 iga veosuuna kohta, kokku 1400 kuus.
ESIALGNE HINNANG Veotellimuste protsess digitaliseeritud, nutiseadmete võimekas, mõtleb kaasa, kuidas protsesse efektiivsemaks saada, mõistab e-veoselehe
vajalikkust ja võimalusi, ei ole valmis lahenduse eest palju maksma
TARKVARA HETKEOLUKORD ARENDUS- JA ARENGUVAJADUS, MUUDATUSED
NIMETUS
KASUTUSEL OLEV TARKVARA/ LAHENDUSED
lk 45 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
Enda vedude planeerimiseks Marcus SW e-mail, Kasutab tellimuste vastuvõtmiseks veebitellimusi ja
Excel, telefoni või e-maili. Andmed sisestatakse TMS
vedude planeerimine TMS tarkvaras.
Veoselehe info kogumiseks, Veebitellimus, e-mail, Saab tellijalt kauba info, kaupa laadides koostab
koostamiseks tel kauba saatja/üleandja CMR dokumendi (väljatrükk
infosüsteemist)
Aruannete teostamiseks, arvete Excel Arvete esitamise aluseks on tellijatele esitatud vastuvõtja poolt
esitamiseks allkirjastatud CMR d. Vajadus lihtsustada ja kiirendada
allkirjastatud CMR liikumist, mis võimaldab kiirendada
veoarvete esitamist ning raha laekumist.
DIGIVALMIDUS
Üldine digivalmidus Kontoris TMS ja autojuht kasutab nuppudega või Valmisolek ja huvi suur, lihtsamate rakenduste kasutamiseks
nutitelefoni autos ja ka kontori poole peal.
lk 46 Digilogistika Keskus OÜ. Analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisad. Mai 2021
Teostatud töö üleandmise ja vastuvõtmise akt Töövõtuleping nr 1.12-12/21-0343/2565 raames Teostatava töö nimetus: „e-veoselehe riigisiseseks kasutuselevõtuks arendusmudeli väljatöötamine“ Töö teostaja üldandmed: Töö teostaja ärinimi: Osaühing DIgilogistika Keskus Töö teostaja registrikood: 14979341 Töö teostaja juriidiline aadress: Teaduspargi 6/1,12618 Tallinn Töö teostaja poolse kontaktisiku nimi ja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber) Heiti Mering telefon +372 52 31174, e-post
[email protected] Töö maksumus: Maksumus eurodes KM-ta: 9750 (üheksa tuhat seitsesada viiskümmend) eurot Maksumus eurodes KM-ga: Käibemaksu ei lisandu. OÜ Digilogistika Keskus ei ole käibemaksukohuslane. Teostatud töö kirjeldus: Töö on teostatud kokkulepitud mahus ning vastavalt lähteülesandes püsitatud tingimustele. Töö vastuvõtjale anti üle järgmised andmefailid: Lepingu täitmise aruanne Analüüs Lisad Kõik kirjalikud materjalid on koostatud eesti keeles. Poolte allkirjad: Töö vastuvõtja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maarja Mänd Reaalajamajanduse projektijuht juhatuse liige Allkirjastatud digitaalselt Töö üleandja: Digilogistika Keskus OÜ Heiti Mering Allkirjastatud digitaalselt