dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Keskkonnaministri määruse „Puidujäätmetest valmistatud kütusena kasutatava puiduhakke jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumid“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 30. juuni 2021
Viit
2-8/21-0031/4059
Registreeritud
30. juuni 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-8 Teiste asutuste poolt kooskõlastamiseks saadetud ministri määruste eelnõud
Toimik
2-8/21-0031
Vastutaja
Merike Ring (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond, Toote ohutuse ja tarbijakaitse talitus)
Lahendamise tähtaeg
14. juuli 2021

Failid

  • 📎Keskkonnaministri määruse „Puidujäätmetest valmistatud kütusena kasutatava puiduhakke jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumid“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.asice1152 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU 26.04.2021 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn ……….. nr Puidujäätmetest valmistatud kütusena kasutatava puiduhakke jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumid Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 21 lõike 2 ning toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse nõuded käesoleva määruse lisas 1 nimetatud puidujäätmetest kütusena kasutatava puiduhakke (edaspidi puiduhake) tootmisele ja kasutamisele viisil, mille tulemusena lakkavad puidujäätmed olemast jäätmed. (2) Puiduhaket võib tootena turule lasta ja põletada biomassina tööstusheite seaduse § 10 tähenduses ning tööstusheiteseaduse 4. peatükki kohaldamata, kui puiduhake ja selle tootmine vastavad käesoleva määruse nõuetele. (3) Määrust ei kohaldata puiduhakkele, mis on valmistatud ohtlike jäätmete hulka kuuluvatest puidujäätmetest või tavajäätmete hulka kuuluvatest puidujäätmetest, mis sisaldavad puidukaitseainetega töötlemise või puidupinna katmise tulemusena halogeenitud orgaanilisi ühendeid üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 169, 25.06.2019, lk 45–77) sätestatud piirväärtuste või muid keemilisi ebapuhtusi üle käesoleva määruse lisades 2 ja 3 sätestatud piirväärtuste. § 2. Mõisted Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) puidujäätmed on puidu töötlemisel, tootmis-, ehitus- ja lammutustegevuses, kaubanduses, haljastuses või kodumajapidamistes ning teatud juhtudel metsamajanduses tekkinud kasutuselt kõrvaldatud puitmaterjal; 2) puiduhake on puidujäätmete hakkimisel või purustamisel saadud tahke puitmaterjal, mis on toodetud käesoleva määruse lisas 1 nimetatud puidujäätmetest ja vastab käesoleva määruse nõuetele; 3) puiduhakke valmistaja on isik, kelle eesmärk on puidujäätmetest kütusena kasutatava puiduhakke tootmine, järgides käesoleva määruse nõudeid; 4) käitluskoht on jäätmekäitluskoht, mis on mõeldud puiduhakke tootmiseks; 5) partii on ühtlaste omadustega ettevõttes korraga valmistatud kuni 1500 tonnise massiga puiduhakke kogus või ühtlaste omadustega käitluskohta vastu võetud kuni 1500 tonnise massiga puidujäätmete kogus; 6) võõris on puiduhakkes sisalduv looduslikule puidule mitteomane materjal, nagu liiv, metall, plast jms; 7) keemiline ebapuhtus on kemikaal või muu soovimatu aine, mida looduslikus puidus tavaliselt ei esine või ei esine üle lisades 2 ja 3 sätestatud piirväärtuste; 8) pädev mõõtja on isik, kes teeb mõõtmisi käesoleva määruse nõuete kohaselt, kasutades asjakohaseid mõõtemetoodikaid. § 3. Puidujäätmete kategooriad Puidujäätmed jagatakse puidu omaduste järgi järgmistesse kategooriatesse: 1) A-kategooria puidujäätmed – looduslikus olekus puit, mida ei ole värvitud, lakitud, kaetud ega kemikaalidega töödeldud; 2) B-kategooria puidujäätmed – värvitud, lakitud, kaetud või kemikaalidega töödeldud puit, mis ei sisalda keemilisi ebapuhtusi üle käesoleva määruse lisades 2 ja 3 sätestatud piirväärtuste. § 4. Puidujäätmete A- või B-kategooria puidujäätmete hulka kuulumise tõendamine (1) Selleks, et tõendada puidujäätmete kuulumist A- või B-kategooria puidujäätmete hulka, tuleb vajaduse korral võtta puidujäätmetest proov. (2) Kui enne puidujäätmete vastuvõtmist nende kohta esitatud info on piisav, et veenduda, et puidujäätmed ei sisalda keemilisi ebapuhtusi üle käesoleva määruse lisades 2 ja 3 sätestatud piirväärtuste ega klassifitseeru muude omaduste tõttu ohtlikeks jäätmeteks, ei ole vaja puidujäätmetest proovi võtta. (3) Piisavaks infoks loetakse teavet puidujäätmete päritolu, omaduste ja töötlemise, sealhulgas kasutatud kemikaalide kohta, ning töötleja kvaliteedisüsteemi või tootmismeetodi kohta. (4) Ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud värvitud, lakitud, kaetud või kemikaalidega töödeldud puidujäätmete igast partiist tuleb enne nende puiduhakke tootmisse suunamist võtta proov, et tõendada, et puidujäätmed ei sisalda keemilisi ebapuhtusi üle käesoleva määruse lisades 2 ja 3 sätestatud piirväärtuste. § 5. Puidujäätmete vastuvõtmine käitluskohas (1) Käitluskohas võetakse puiduhakke tootmiseks vastu vaid käesoleva määruse lisas 1 nimetatud puidujäätmeid. (2) Puidujäätmete kogumisel ja veol tuleb vältida nende segunemist muude jäätmetega. (3) Tekkekohas liigiti kogutud puidujäätmeid peab järelsortima, kui puiduhakke tootmisesse suunatavad puidujäätmed sisaldavad ülemäärases koguses võõriseid või muid jäätmeid kui neid, mis on nimetatud käesoleva määruse lisas 1. (4) Vältima peab käitluskohta vastu võetud puidujäätmete segunemist muude jäätmete, ainete ja materjalidega ning selliste puidujäätmetega, mis ei klassifitseeru A- või B-kategooria puidujäätmeteks. (5) Vältima peab A- ja B-kategooriasse kuuluvate puidujäätmete omavahelist segunemist, välja arvatud juhul, kui eesmärk on toota puiduhaket A- ja B-kategooria puidujäätmete segust. (6) Puiduhakke valmistaja kontrollib iga saadetist visuaalselt. Kui saadetis sisaldab ülemäärases koguses võõriseid või muid jäätmeid kui neid, mis on nimetatud käesoleva määruse lisas 1, võib ta keelduda saadetise vastuvõtmisest käitluskohta. (7) Ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud värvitud, lakitud, kaetud või kemikaalidega töödeldud puidujäätmeid tuleb hoida muudest puidujäätmetest eraldi, kuni proovide tulemusel on tõendatud, et tegemist on B-kategooria puidujäätmete hulka kuuluvate jäätmetega. § 6. Puidujäätmete käitluskoha nõuded (1) Puidujäätmete käitluskoht peab olema kõva kattega ning ümbritsetud piirdega, mis välistab kõrvaliste isikute ligipääsu käitluskohale. (2) Ala, kus ladustatakse ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud värvitud, lakitud, kaetud või kemikaalidega töödeldud puidujäätmeid või teisi puidujäätmeid, mille kuulumine B-kategooria puidujäätmete hulka ei ole tõendatud, peab lisaks käesoleva määruse § 6 lõikes 1 sätestatule olema varustatud nõrg- ja sademevee kogumise süsteemiga ning vettpidava pinnakattega. (3) Käitluskoht peab vastama tuleohutuse seaduses sätestatud nõuetele. § 7. Puiduhakke tootmise eeldused (1) Puiduhaket toodetakse vaid siis, kui selle järele on nõudlus. Puiduhakke peab ära kasutama kolme aasta jooksul alates selle tootmisest. (2) Puiduhakke tootmiseks käesoleva määruse tähenduses loetakse protsessi, mille käigus toimub puidujäätmete mehaaniline töötlus, vajaduse korral võõriste eraldamine ja puiduhakke kvaliteedikontroll. (3) Puidujäätmeid ei tohi omavahel segada eesmärgiga liigitada ohtlikud jäätmed tavajäätmeteks või muuta käesoleva määruse lisades 2 ja 3 sätestatud piirväärtustele mittevastavad puidujäätmed piirväärtustele vastavaks sel teel, et neid lahjendatakse muude puidujäätmete või materjalidega ning vähendatakse sellega ohtlike ainete algsisaldust allapoole ohtlikeks jäätmeteks liigitamise või käesoleva määruse lisades 2 ja 3 sätestatud piirväärtuste. § 8. Puiduhakke ohutus- ja kvaliteedinõuded Puiduhake peab vastama järgmistele nõuetele (edaspidi kvaliteedinõuded): 1) puiduhakke keemiliste ebapuhtuste sisaldus ei tohi ületada käesoleva määruse lisades 2 ja 3 sätestatud piirväärtusi; 2) puiduhakkes on lubatud maksimaalselt 2% võõriseid. § 9. Puiduhakke valmistaja enesekontrollisüsteemi nõuded (1) Puiduhakke valmistaja peab kohaldama enesekontrollisüsteemi, et tagada puiduhakke tootmise vastavus käesoleva määruse nõuetele. (2) Enesekontrollisüsteem võib olla puiduhakke valmistaja üldise kvaliteedijuhtimise osa, kui see on vastavuses kvaliteedijuhtimis- või keskkonnajuhtimissüsteemide standarditega. (3) Enesekontrollisüsteemi rakendamiseks koostab puiduhakke valmistaja enesekontrolliplaani, milles kirjeldatakse puiduhakke valmistaja tegevust ja tehnoloogilise protsessi kontrollimise abinõusid. Enesekontrolliplaan sisaldab: 1) meetmeid käesoleva määruse §-s 6 sätestatud käitluskoha nõuete täitmiseks; 2) puiduhakke tootmiseks sobivate puidujäätmete kontrollimise kirjeldust; 3) puiduhakke tootmise tehnoloogilist skeemi ja kirjeldust; 4) puidujäätmetest ja puiduhakkest proovivõtmise korda, sealhulgas andmeid pädeva mõõtja või mõõtjate kohta, kasutatavate mõõtemetoodikate kirjeldusi ning proovivõtukava; 5) keskkonnahäiringute, nagu tolm, müra, jäätmete tuulekanne, vältimise ja vähendamise meetmete kirjeldust; 6) kvaliteedinõuetele vastava puiduhakke ladustamise kirjeldust; 7) kvaliteedinõuetele mittevastava puiduhakke käitlemise korda; 8) kvaliteediprobleemide lahendamise meetmeid; 9) puiduhakke lõppkasutaja esitatud kaebuste lahendamise korda; 10) isikute elu ja tervist ähvardavast ohust või olulisest keskkonnahäiringust teavitamise korda; 11) tegevuskava juhuks, kui puiduhake või puidujäätmed süttivad. (4) Enesekontrolliplaan vormistatakse kirjalikult või elektrooniliselt ning sellele kirjutavad alla puiduhakke valmistaja seaduslik esindaja või tema volitatud isik ning enesekontrollisüsteemi rakendamise ja täitmise eest vastutavad isikud. (5) Puiduhakke valmistaja esitab keskkonnakaitseloa andjale loa taotlemisel käesolevas paragrahvis nimetatud dokumendid. (6) Enesekontrollisüsteemi eest vastutav isik dokumenteerib enesekontrollisüsteemi rakendamise ja täitmise andmed. Enesekontrollisüsteemi rakendamise käigus koostatud protokolle, puiduhakke kvaliteedidokumente, proovivõtuprotokolle ja puiduhakke vastavusdeklaratsioone säilitatakse vähemalt viis aastat. (7) Keskkonnahäiringute vältimiseks, vähendamiseks või kõrvaldamiseks rakendab puiduhakke valmistaja enesekontrolliplaanis kirjeldatud meetmeid. Puiduhakke valmistaja kontrollib enesekontrolliplaani nõuetele vastavust ja meetmete sobivust vähemalt üks kord aastas ning vajaduse korral teeb selles muudatusi. § 10. Puiduhakke kvaliteedinõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine (1) Puiduhakke kvaliteedi hindamiseks võtab pädev mõõtja igast partiist, mille valmistamisel on kasutatud B-kategooria puidujäätmeid, enesekontrolliplaanis kirjeldatud proovivõtukava kohaselt proovi, millest määratakse analüüsi teel kvaliteedinõuetele vastavuse hindamise aluseks olevad kvaliteedinäitajad. (2) Puiduhakke valmistaja koostab kvaliteedinäitajate analüüsi tulemuste põhjal igale puiduhakke partiile kvaliteedidokumendi, millele märgitakse: 1) puiduhakke valmistaja nimi, registrikood ja tegevuskoha aadress; 2) partii number; 3) partii suurus tonnides; 4) kvaliteedinõuetele vastavust tõendavad näitajad; 5) partii tootmise kuupäev; 6) puiduhakke valmistaja seadusliku esindaja või tema volitatud isiku allkiri; 7) dokumendi koostamise kuupäev. § 11. Proovi võtmine ja säilitamine (1) Puidujäätmete ja puiduhakke koostise määramisel tuleb mõõtetulemuse jälgitavuse saavutamiseks ja tõendamiseks lähtuda käesolevas määruses kehtestatud nõuetest või mõõteseadusest. (2) Kontrollproovi säilitatakse vähemalt kaks kuud ja proovide analüüsitulemusi viis aastat. (3) Puiduhakke valmistaja peab tagama, et puiduhaket, mis ei vasta käesoleva määruse §-s 8 nimetatud kvaliteedinõuetele, ei lasta tootena turule. Sellisele puiduhakkele rakendatakse jäätmeseadusest ja tööstusheite seadusest tulenevaid jäätmekäitluse nõudeid. § 12. Proovivõtuprotokoll (1) Pädev mõõtja koostab kohe pärast proovi võtmist proovivõtuprotokolli. (2) Proovivõtuprotokoll peab sisaldama vähemalt järgmist: 1) proovivõtu kuupäev ja kellaaeg; 2) ilmastikutingimused (temperatuur, pilvisus, sademed jms); 3) partii number; 4) proovivõtu kirjeldus (proovivõtumeetod ja -vahendid jms); 5) pädeva mõõtja ees- ja perekonnanimi ning allkiri; 6) proovi katselaborisse andmise kuupäev ja kellaaeg; 7) proovi vastuvõtja ees- ja perekonnanimi ning allkiri. § 13. Puiduhakke vastavusdeklaratsioon (1) Iga puiduhakke partii saadetise kohta väljastab puiduhakke valmistaja vastavusdeklaratsiooni, millele on märgitud: 1) vastavusdeklaratsiooni number ja väljastamise kuupäev; 2) puiduhakke lõppkasutaja nimi ja kontaktandmed; 3) saadetise üleandmise koha aadress; 4) aadress, kust saadetis lähetatakse; 5) saadetise veo korraldamise eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed; 6) saadetise suurus tonnides; 7) käesoleva määruse § 10 lõikes 2 nimetatud kvaliteedidokumendi number ja andmise kuupäev; 8) vastavusdeklaratsiooni koostaja nimi, ametikoht ja allkiri. (2) Vastavusdeklaratsioon koostatakse kahes eksemplaris. Üks eksemplar antakse kaasa puiduhakke saadetisega ning teine eksemplar jääb puiduhakke valmistajale. (3) Vastavusdeklaratsioon peab puiduhakke saadetisega olema kaasas kuni puiduhakke kütusena kasutamiseks üleandmiseni. (4) Vastavusdeklaratsioon võib olla koostatud digitaaldokumendina ning digitaalselt allkirjastatud e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse nõuete kohaselt. § 14. Puiduhakke kasutamine kütusena (1) A-kategooria puidujäätmetest toodetud puiduhaket võib kasutada kütusena energia tootmiseks kõigis biomassi käitlevates põletusseadmetes. (2) B-kategooria puidujäätmetest ning A- ja B-kategooria puidujäätmete segust toodetud puiduhaket, mille keemiliste ebapuhtuste sisaldused ei ületa käeoleva määruse lisas 2 sätestatud piirväärtusi, võib kasutada kütusena energia tootmiseks käitistes, mis omavad paikse heiteallika käitaja registreeringut, õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba. (3) B-kategooria puidujäätmetest ning A- ja B-kategooria puidujäätmete segust toodetud puiduhaket, mille keemiliste ebapuhtuste sisaldused ei ületa käeoleva määruse lisas 3 sätestatud piirväärtusi, võib kasutada kütusena energia tootmiseks üksnes suurtes põletusseadmetes, mis omavad keskkonnakompleksluba ning mille põletusseadme installeeritud summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MWth. Tõnis Mölder Minister Meelis Münt Kantsler LISA 1. Puidujäätmete loend LISA 2. Keemiliste ebapuhtuste sisalduse piirväärtused LISA 3. Keemiliste ebapuhtuste sisalduse piirväärtused puiduhakke põletamisel suurtes põletusseadmetes, mille installeeritud summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MWth Keskkonnaministri XX.XX.2021 määrus nr XX „Puidujäätmetest valmistatud kütusena kasutatava puiduhakke jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumid“ Lisa 1 Puidujäätmete loend Jäätmekood Jäätme nimetus Täpsustus 02 01 07 Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu) 03 01 01 Puukoore- ja korgijäätmed 03 01 05 Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit-, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04* 03 03 01 Puukoore- ja puidujäätmed Puukoore- ja puidujäätmed, mis on eemaldatud enne puidu tootmisprotsessi suunamist ning mida on töödeldud üksnes mehaaniliselt 15 01 03 Puitpakendid 17 02 01 Puit 19 12 07 Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06* 20 01 38 Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 37* 20 02 01 Biolagunevad jäätmed Puuoksad Keskkonnaministri XX.XX.2021 määrus nr XX „Puidujäätmetest valmistatud kütusena kasutatava puiduhakke jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumid“ Lisa 2 Keemiliste ebapuhtuste sisalduse piirväärtused Element Katsemeetod** Piirväärtus kuivaines Väävel EN ISO 16994 0,2% ICP, AAS Lämmastik EN ISO 16948 0,9% ICP, AAS Kaalium* EN ISO 16967 5000 mg/kg ICP, AAS Naatrium* EN ISO 16967 2000 mg/kg ICP, AAS Kloor EN ISO 16994 0,05% ICP, AAS Arseen EN ISO 16968 4 mg/kg ICP, AAS Kroom EN ISO 16968 30 mg/kg ICP, AAS Vask EN ISO 16968 30 mg/kg ICP, AAS Kaadmium EN ISO 16968 1,2 mg/kg ICP, AAS Elavhõbe EN ISO 16968 0,1 mg/kg ICP, AAS Plii EN ISO 16968 30 mg/kg ICP, AAS Tsink EN ISO 16968 233 mg/kg ICP, AAS * Soovituslik piirväärtus. ** Või muu samaväärne rahvusvaheliselt tunnustatud meetod või standard. Keskkonnaministri XX.XX.2021 määrus nr XX „Puidujäätmetest valmistatud kütusena kasutatava puiduhakke jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumid“ Lisa 3 Keemiliste ebapuhtuste sisalduse piirväärtused puiduhakke põletamisel suurtes põletusseadmetes, mille installeeritud summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MWth Element Katsemeetod** Piirväärtus kuivaines Väävel EN ISO 16994 0,2% ICP, AAS Lämmastik EN ISO 16948 0,9% ICP, AAS Kaalium* EN ISO 16967 5000 mg/kg ICP, AAS Naatrium* EN ISO 16967 2000 mg/kg ICP, AAS Kloor EN ISO 16994 0,1% ICP, AAS ∑Arseen + Kroom EN ISO 16968 70 mg/kg*** + Vask ICP, AAS Kaadmium EN ISO 16968 1,2 mg/kg ICP, AAS Elavhõbe EN ISO 16968 0,1 mg/kg ICP, AAS Plii EN ISO 16968 50 mg/kg ICP, AAS Tsink EN ISO 16968 233 mg/kg ICP, AAS * Soovituslik piirväärtus. ** Või muu samaväärne rahvusvaheliselt tunnustatud meetod või standard. *** Arseeni väärtus ei tohi ületada 10 mg/kg. Keskkonnaministri määruse „Puidujäätmetest valmistatud kütusena kasutatava puiduhakke jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumid“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Keskkonnaministri määrus „Puidujäätmetest valmistatud kütusena kasutatava puiduhakke jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumid“ kehtestatakse jäätmeseaduse § 21 lõike 2 ning toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4 alusel. Eelnõukohase määruse eesmärk on kehtestada Eestis nõuded, millele vastavuse korral ei ole puidujäätmetest valmistatud puiduhake jääde, vaid on toode. Tootestaatuses puiduhakke kasutamisel ei kehti jäätmeseaduse nõuded. Samuti ei kohaldata eelnõukohase määruse nõuetele vastava puidujäätmetest valmistatud tootestaatuses puiduhakke kasutamisel kütusena energia tootmiseks tööstusheite seaduse (edaspidi THS) jäätmepõletus- ja koospõletustehase nõudeid. Selleks, et puiduhake turul kättesaadavaks teha, peavad selle tootmine ja toode ise vastama määruses sätestatud nõuetele. Määruse eelnõu on ette valmistanud Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna peaspetsialist Görel Grauding (tel 626 2897, [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]) ning eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna jurist Käthlin Raudla (tel 626 0798, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Euroopa Liidu (edaspidi EL) jäätmeõiguse (jäätmete raamdirektiiv 2008/98/EL jt) alusel eristatakse ELi õiguses nn jäätme- ja tooterežiimi. Jäätmerežiim tähendab, et jäätmestaatuses materjali tohib üle anda üksnes jäätmekäitleja registreeringut, jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule ning järgida tuleb kõiki jäätmetega tehtavaid toiminguid reguleerivaid nõudeid. Samuti tuleb jäätmete kasutamise kohta esitada jäätmearuanne. Tooterežiimi puhul jäätmekäitlusega seotud nõuded ei kehti ning tootestaatuses materjali tohib üldjuhul üle anda ja turul kättesaadavaks teha vabalt, arvestades konkreetsele tootele seatud lisatingimusi või piiranguid. Jäätmete raamdirektiivi (2008/98/EL) artikkel 6 sätestab üldisena nn jäätmete lakkamise kriteeriumid, mille alusel jäätmed lakkavad olemast jäätmed, kui need läbivad ringlussevõtu või muu taaskasutamistoimingu ja selle tulemusena saadud aine või ese vastab kindlatele kriteeriumitele. Jäätmete raamdirektiiv annab nii ELi kui ka liikmeriigi tasemel õiguse kehtestada üldisi põhimõtteid, järgides otseselt jäätmealase õiguse osana jäätmete seisundi lakkamise kriteeriumeid. Sellised kriteeriumid on ELi tasemel kehtestatud näiteks mustale ja värvilisele vanametallile ning klaasimurrule. Jäätmeseaduse alusel on jäätmete seisundi lakkamise kriteeriumid kehtestatud liigiti kogutud biolagunevatest jäätmetest toodetud kompostile, biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkivale kääritusjäägile, reoveesettest valmistatud tootele, põlevkiviõli tootmisprotsessi lisatavale rehvihakkele, kaevandusjäätmetest eraldatud põlevkivile ja õli sisaldavatele jäätmetele. Eelnõukohase määruse jõustumisel tekib puidujäätmetest puiduhakke valmistajal võimalus viia puidujäätmed jäätmerežiimist välja ja tuua turule toode – puidujäätmetest valmistatud puiduhake, mida kasutatakse kütusena energia tootmiseks. Määruse nõuetele vastava puidujäätmetest valmistatud puiduhakke kasutamisel kütusena energia tootmiseks ei kohaldata THSi jäätmepõletus- ja koospõletustehase nõudeid. Juhul, kui määruse nõudeid ei soovita või ei suudeta täita (nt puiduhakke kvaliteedi, ettevõtte enesekontrollisüsteemi puuduste vms tõttu), loetakse nõuetele mittevastav puiduhake jäätmeks. Selliste puidujäätmete põletamisel, mis ei vasta THSi §-s 10 välja toodud biomassi mõistele, tuleb rakendada THSi jäätmepõletus- ja koospõletustehase nõudeid. Paragrahvis 1 sätestatakse eelnõukohase määruse reguleerimisala, mille kohaselt kehtestatakse nõuded puidujäätmetest kütusena kasutatava puiduhakke tootmisele ja kasutamisele. Lõige 2 annab puiduhakke valmistajale õiguse toode turul kättesaadavaks teha, kui see on toodetud määruse nõudeid järgides. Turul kättesaadavaks tegemise termin on defineeritud toote nõuetele vastavuse seaduse § 4 lõike 1 punktis 11 – see on toote tasu eest või tasuta pakkumine ELi turul majandustegevuse käigus levitamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks. Seega peab puiduhakke valmistaja määruses esitatud nõudeid täitma nii puiduhakke müümise kui ka tasuta ära andmise korral. Samuti on eelnõukohase määruse § 1 lõikes 2 öeldud, et määruse tingimustele vastavale puiduhakkele ei kohaldu THSi 4. peatüki sätted. Järelevalvet selle üle, kas puidujäätmetest valmistatud puiduhake vastab eelnõukohase määruse nõuetele, teeb Keskkonnaamet. Lõige 3 sätestab, et määrust ei kohaldata ohtlike jäätmete hulka kuuluvatele puidujäätmetele ning sellistele tavajäätmete hulka kuuluvatele puidujäätmetele, mis sisaldavad halogeenitud orgaanilisi ühendeid üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 169, 25.06.2019, lk 45–77; edaspidi POS-määrus) sätestatud piirväärtuste või muid keemilisi ebapuhtusi üle määruse lisades 2 või 3 sätestatud piirväärtuste. Eelnõukohase määruse lisa 1 sätestab puidujäätmete loendi, mida võib käitluskohta puiduhakke tootmiseks vastu võtta. Kuigi määrust kohaldatakse vaid tavajäätmetele, tuleb lisas 1 nimetatud jäätme liigitamisel hinnata, kas jäätmed sisaldavad ohtlikke aineid, kui puidujäätmetele soovitakse rakendada tavajäätmekoodi, mis on peegelkood ohtlikele jäätmetele (näiteks lisas 1 nimetatud 19 12 07 või 20 01 38 jäätmekoodid). Jäätmed liigitatakse ohtlikeks ja tavajäätmeteks jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 14. detsembri 2015. a määrusega nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“. Lisaks võivad tavajäätmetena liigitatavad puidujäätmed sisaldada halogeenitud orgaanilisi ühendeid, mida POSi määruse kohaselt ei tohi toote koostises turule lasta või mille jäätmetena käitlemisele on seatud piirangud. Selliseid aineid tohib vaid pöördumatult hävitada, tähendades eelkõige põletamist kõrgetel temperatuuridel (> 850 °C). Ohtlike ja käitluspiiranguid seadvate ainete sisalduse hindamisel tuleb arvesse võtta puidujäätmete päritolu, kas puidujäätmed on värvitud, lakitud, kaetud või kemikaalidega töödeldud (eelkõige ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud puidujäätmed). Jäätmete koostisele hinnangu andmisel saab tugineda Keskkonnaministeeriumi 2020. aasta uuringule püsivate orgaaniliste saasteainete leidumise kohta Eesti keskkonnas1 (edaspidi POSi aruanne). POSi aruandes seostatakse ehitus- ja lammutusjäätmete puiduga näiteks lühikese ahelaga kloorparafiine ehk C10-13 kloroalkaane (SCCP), polüklooritud naftaleene (PCN), pentaklorofenoole (PCP), aga ka dekabromodifenüüleetreid (dekaBDE). Kui jäätmete liigitamise korra järgi ei ole puidujäätmetele võimalik tõendatult rakendada tavajäätmekoodi või ületatakse POSi määruses või eelnõukohase määruse lisades sätestatud piirnorme, ei saa määrust sellistele puidujäätmetele rakendada. Puidujäätmeid tuleb edasi käsitada jäätmetena ning käsitleda ja käidelda jäätmetele kohalduvate õigusaktide nõuete järgi. Paragrahvis 2 sätestatakse eelnõus kasutatavad mõisted. Paragrahvi 2 punkti 1 kohaselt on puidujäätmed puidu töötlemisel, tootmis-, ehitus- ja lammutustegevuses, kaubanduses, haljastuses või kodumajapidamistes ning teatud juhtudel metsamajanduses tekkinud kasutuselt kõrvaldatud puitmaterjal. Jäätmeseaduse § 1 lõike 11 punkti 5 kohaselt ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse loodusomased mitteohtlikud põllumajandustootmisest või metsandusest 1 https://www.envir.ee/sites/default/files/KTO/aruanne_pos_uuring_stockholmi_koventsiooni_rakenduskava_t2ie ndamiseks_juuli2020.pdf. pärinevad materjalid, mida kasutatakse põllumajanduses, metsanduses või biomassist energia tootmiseks menetluste või meetoditega, mis ei kahjusta keskkonda ega ohusta inimese tervist. Seega ei vaadelda metsanduses tekkinud energiatoomiseks kasutatavaid materjale reeglina jäätmetena, kuid teatud juhtudel, näiteks olukorras, kus metsamajandusest pärinevad materjalid kogutakse koos muude puidujäätmetega, võib puidujäätmete mõiste hõlmata ka metsamajandusest pärinevaid jäätmeid. Punktis 8 defineeritakse pädeva mõõtjana isik, kes teeb mõõtmisi määruse nõuete kohaselt, kasutades selleks asjakohaseid mõõtemetoodikaid. Mõõtmisele kohaldatakse üldjuhul mõõteseaduse (edaspidi MõõteS) §-s 5 sätestatud mõõtmise jälgitavuse nõudeid, et tagada tulemuste usaldusväärsus. Üheks võimaluseks on MõõteSi § 5 lõike 1 punkti 2 teise alternatiivi järgi mõõtmisel lähtuda kas mõõteseadusest või muust seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevatest üksikasjalikest nõudetest mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele. Kui puiduhakke valmistaja kasutab mõõtmiseks ehk proovivõtmiseks puidujäätmetest või puiduhakkest akrediteeritud mõõtjat või erialaselt pädevat mõõtjat, siis kohaldatakse mõõteseaduses sätestatud nõudeid. Kui puiduhakke valmistaja soovib ise puidujäätmetest või puiduhakke partiist proovi võtta, siis selle võimaldamiseks ja rakendamise lihtsustuseks on määruses kirjeldatud täpsemalt mõõteprotseduur ja sellele kohalduvad nõuded, mis võimaldab tagada mõõtmisi valdkonna jaoks piisava täpsusega. Selleks, et võimaldada ettevõttesisest proovivõtmist, on eelnõus defineeritud mõistena ka pädev mõõtja. Puiduhakke valmistaja peab tagama, et pädeval mõõtjal on vajalikud oskused, teadmised ja väljaõpe. Pädev mõõtja peab kasutama sobivat mõõtemeetodit, koostama proovivõtmisel proovivõtukava ning rakendama protseduuri, mis järgib väljakujunenud praktikat, ning rakendama neid proovivõtmisel. Ühtlasi tuleb toiminguid dokumenteerida määruse kohaselt. Pädeva mõõtja vastutusala ja pädevusulatus ning ettevõttesisesed mõõtmisprotseduurid peavad jälgitavuse tagamiseks olema määratud enesekontrollikavas. Proovivõtmise järel peab puiduhakke proovi analüüsima selleks akrediteeringut omav labor mõõteseaduses sätestatu järgi. Paragrahvis 3 sätestatakse puidujäätmete kategooriad. Puidujäätmed jagatakse puidu omaduste järgi kahte kategooriasse. Punkti 1 kohaselt kuulub A-kategooria puidujäätmete hulka looduslikus olekus puit, mida ei ole värvitud, lakitud, kaetud ega kemikaalidega töödeldud. B-kategooria puidujäätmeteks loetakse punkti 2 kohaselt värvitud, lakitud, kaetud või kemikaalidega töödeldud puitu, mis ei sisalda keemilisi ebapuhtusi üle eelnõukohase määruse lisades 2 ja 3 välja toodud piirväärtuste. Paragrahv 4 sätestab puidujäätmete eelnõukohase määruse reguleerimisalasse kuulumise tõendamise. Lõike 1 kohaselt tuleb puidujäätmetest võtta vajaduse korral proov, et tõendada nende kuuluvust A- või B-kategooria puidujäätmete hulka. Kuna proovivõtmine võimaldab jäätmeid edasiseks käitluseks liigitada, siis tuleks lähtuda Euroopa Komisjoni teatisest jäätmete liigitamise tehnilise juhendi kohta2. Tegemist on juhendmaterjaliga, mis on tõlgitud kõigisse ELi keeltesse, sealhulgas eesti keelde, ning mille kasutajad on nii riigiasutused kui ettevõtted. Teatises viidatakse olemasolevatele standarditele ja jäätmetest proovivõtu ning jäätmete keemilise analüüsimise meetoditele, mida kirjeldatakse täpsemalt teatise 4. lisas. Lisaks teatises toodud ELi standarditele võib kohaldada ka teisi standardeid, kui nende käsitlusala on sama ning tegemist on akrediteeritud meetodiga. Lõike 2 kohaselt ei ole vaja puidujäätmetest proovi võtta, kui enne puidujäätmete vastuvõtmist nende kohta esitatud info on piisav, et veenduda, et puidujäätmed ei sisalda keemilisi ebapuhtusi üle eelnõukohase määruse lisades 2 ja 3 välja toodud piirväärtuste ega klassifitseeru muude omaduste tõttu ohtlikeks jäätmeteks. Lõige 3 täpsustab, et piisavaks infoks, mille korral ei ole vaja puidujäätmetest proove võtta, loetakse 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52018XC0409(01) teavet puidujäätmete päritolu, omaduste ja töötlemise, sealhulgas kasutatud kemikaalide kohta, ning kvaliteedisüsteemi või tootmismeetodi kohta saadud teavet. Lõige 4 sätestab kohustuse võtta ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud värvitud, lakitud, kaetud või kemikaalidega töödeldud puidujäätmete igast partiist enne nende puidujäätmete puiduhakke valmistamisse suunamist proov, et tõendada, et puidujäätmed ei sisalda keemilisi ebapuhtusi üle eelnõukohase määruse lisades 2 ja 3 sätestatud piirväärtuste. Ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud puidujäätmete puhul on tegemist heterogeense materjaliga, mille puhul ei ole puidu töötlemiseks kasutatud ained enamasti teada. Lähtuvalt ettevaatusprintsiibist ja vältimaks olukorda, kus ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud puidujäätmete sätestatud piirväärtustele vastavus saavutatakse piirväärtusi ületavate puidujäätmete segamisel puhtamate puitmaterjalidega, tuleb ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud puidujäätmed enne nende muude puidujäätmetega segamist purustada ning võtta proovid, et veenduda, et puidujäätmete keemiliste ebapuhtuste sisaldus ei ületa eelnõukohase määruse lisades 2 ja 3 sätestatud piirväärtusi. Vajaduse korral tuleb lisaks lisades 2 ja 3 nimetatud elementide sisaldusele analüüsida ka muude asjakohaste ainete ja ühendite (naftaproduktid jms) sisaldust, et veenduda, et tegemist ei ole ohtlike jäätmetega. Paragrahvis 5 sätestatakse nõuded puidujäätmete käitluskohas vastuvõtmisele. Lõike 1 kohaselt võib käitluskohas puiduhakke tootmiseks vastu võtta üksnes lisas 1 nimetatud puidujäätmeid. Lõike 2 kohaselt tuleb puidujäätmete kogumisel ja veol vältida nende segunemist muude jäätmetega. Lõige 3 sätestab, et juhul, kui puiduhakke valmistamiseks suunatavad puidujäätmed sisaldavad ülemäärases koguses võõriseid või muid jäätmeid, mis on nimetatud lisas 1, peab puiduhakke valmistaja puidujäätmeid järelsortima ning eraldama puiduhakke valmistamiseks sobimatud jäätmed. Lõike 4 kohaselt tuleb käitluskohas vältida puiduhakke valmistamiseks kasutatavate puidujäätmete segunemist muude jäätmete, ainete ja materjalidega ning selliste puidujäätmetega, mis ei kuulu eelnõukohase määruse reguleerimisalasse. A- ja B-kategooria puidujäätmetele on proovide võtmise ja puiduhakke edasise kasutamise kohta sätestatud erisused, mistõttu on lõikes 5 välja toodud, et käitluskohas tuleb muuhulgas vältida A- ja B-kategooria puidujäätmete omavahelist segunemist, välja arvatud juhul, kui eesmärk on toota puiduhaket A- ja B-kategooria puidujäätmete segust. Lõike 6 kohaselt kontrollib puiduhakke valmistaja iga saadetist visuaalselt ning juhul, kui saadetis sisaldab ülemäärases koguses võõriseid või muid jäätmeid, kui lisas 1 nimetatud, võib ta keelduda saadetise käitluskohta vastu võtmisest. Lõige 7 sätestab, et ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud värvitud, lakitud, kaetud või kemikaalidega töödeldud puidujäätmeid tuleb hoida muudest puidujäätmetest eraldi, kuni proovide tulemused tõendavad, et tegemist on B-kategooria puidujäätmete hulka kuuluvate puidujäätmetega. Seejuures tuleb vältida võimalikku saastumist sademevee kaudu. Paragrahvis 6 sätestatakse nõuded puidujäätmete käitluskohale. Lõike 1 kohaselt peab käitluskoht olema kõva kattega ning piiratud juurdepääsuga, et vältida võõraste isikute sattumist käitluskohta ning vähendada tuleohtu tahtlikust või tahtmatust süütamisest. Lõige 2 sätestab nõude, mille kohaselt peab ala, kus ladustatakse ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud värvitud, lakitud, kaetud või kemikaalidega töödeldud puidujäätmeid ning puidujäätmeid, mille kuulumine B-kategooria puidujäätmete hulka ei ole tõendatud, olema varustatud ka nõrg- ja sademevee kogumise süsteemiga ning vettpidava pinnakattega. Lõike 3 kohaselt peavad olema täidetud tuleohutuse seaduses sätestatud põlevmaterjali hoidmise nõuded. Paragrahvis 7 sätestatakse nõuded puiduhakke tootmise kohta. Selleks, et jäätmed lakkaksid olemast jäätmed, peavad olema täidetud jäätmeseaduse § 21 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tingimused. Üks tingimustest on, et asjal on turg või asja järele on nõudlus. Seetõttu on lõikes 1 sätestatud, et puiduhakke tootmise eelduseks on nõudluse olemasolu. Üheks indikaatoriks, mis näitab, kas toote järele on nõudlus olemas, on selle realiseerimise aeg, mistõttu on lisaks sätestatud nõue, et puiduhake tuleb ära kasutada kolme aasta jooksul selle tootmisest arvates. Lõike 2 kohaselt loetakse puiduhakke tootmiseks protsessi, mille käigus toimub puidujäätmete mehaaniline töötlus ja vajaduse korral võimalike puidu koostisse mittekuuluvate materjalide ehk võõriste (metall, kivid, plast jms) eraldamine ning puiduhakke kvaliteedikontroll. Lõige 3 sätestab keelu puidujäätmete omavaheliseks segamiseks eesmärgiga liigitada ohtlikud jäätmed tavajäätmeteks või muuta lisades 2 ja 3 sätestatud piirväärtusi ületavad puidujäätmed nende lahjendamise teel piirväärtustele vastavaks. Paragrahvis 8 sätestatakse puiduhakke ohutus- ja kvaliteedinõuded. Punkti 1 kohaselt ei tohi puidujäätmetest valmistatud puiduhake, sõltuvalt sellest, millise nimisoojusvõimsusega käitisesse puiduhake kütusena kasutamiseks suunatakse, ületada lisades 2 ja 3 sätestatud piirväärtusi. Punkti 2 kohaselt võib valmis puiduhakke partii sisaldada maksimaalselt 2% võõriseid, nagu metall, kivid jms. Paragrahv 9 sätestab puiduhakke valmistaja enesekontrollisüsteemi nõuded. Puiduhakke valmistaja peab kohaldama enesekontrollisüsteemi, et tagada puiduhakke nõuetekohane tootmine. Selleks, et lugeda puiduhakke tootmine nõuetekohaseks, peavad olema täidetud kõik eelnõukohase määruse §-s 9 sätestatud enesekontrollisüsteemi nõuded. Enesekontrollisüsteemi rakendamiseks koostatakse enesekontrolliplaan, milles märgitakse andmed puiduhakke valmistaja tegevuse ja tehnoloogilise protsessi kontrollimise abinõude kohta. Samuti sätestatakse enesekontrolliplaanis sisalduvate andmete loetelu ja plaani rakendamine ning nende andmete loetelu, mida valmistaja peab säilitama ja esitama järelevalveõigust omavatele isikutele nende nõudmisel. Enesekontrollikava peab sisaldama ja kirjeldama puidujäätmetest ja puiduhakkest proovi võtmise korda, sealhulgas andmeid pädeva mõõtja või mõõtjate kohta, kasutatavate mõõtemetoodikate kirjeldusi ning proovivõtukava koostamise korda. Kui kasutatakse teenusena proovivõtmiseks akrediteeringut või erialal pädeva mõõtja tunnistust omavat isikut, siis piisab üldisest kirjeldusest tellitava teenuse sisu ja ulatuse kohta. Kui puiduhakke valmistaja soovib ise pädeva mõõtjana võtta proovi, siis tuleb enesekontrollikavas täpsemalt lahti kirjutada kogu proovivõtmise metoodika ning protseduurireeglid, et tagada usaldusväärne ja ühtlase kvaliteediga proovide võtmine. Enesekontrollikavas kirjeldatu järgi on võimalik loa andjal hinnata, kas pädeval isikul on piisavad teadmised ja oskused, ning järelevalveasutusel on võimalik hinnata, kas proovid on võetud määruse nõuete kohaselt. Proovivõtu korra kirjeldamiseks saab lähtuda Euroopa Komisjoni teatise 4. lisast jäätmete liigitamise tehnilise juhendi kohta, mis abistab ja selgitab jäätmetest proovide võtmise korda. Proovivõtmine tuleb dokumenteerida määruse nõuete kohaselt ning tagada proovi säilitamine proovi transportimisel laborisse. Lisaks peab enesekontrollisüsteem sisaldama tegevuskava juhuks, kui puidujäätmed või puiduhake süttivad. Paragrahvis 10 kirjeldatakse puiduhakke nõuetele vastavuse hindamist. Igast puiduhakke partiist, mille valmistamisel on kasutatud B-kategooria puidujäätmeid, tuleb pädeva mõõtja poolt võtta vastavalt enesekontrolliplaanis kirjeldatud proovivõtukavale proov, milles määratakse eelnõukohase määruse §-s 8 nimetatud ohutus- ja kvaliteedinäitajad. Partiiks loetakse kuni 1500 tonnise massiga puiduhakke kogust. Puiduhakke valmistaja annab iga puiduhakke partiiga kaasa kvaliteedidokumendi, millele on märgitud puiduhakke valmistaja andmed, partii number ja suurus, kvaliteedinõuetele vastavust tõendavad näitajad jms. Proov, millest kvaliteedinäitajad määratakse, peab olema võetud ühtsetel kindlatel alustel. Seetõttu on paragrahvis 11 kirjeldatud, kuidas proovi võtta ja säilitada. Kui proovi võtab isik, kel on akrediteering või erialase pädevuse tunnistus, rakendatakse mõõteseaduses toodud nõudeid. Pädev mõõtja peab proovivõtmisel järgima määruse nõudeid, mis protseduuridena tuleb kirjeldada enesekontrollikavas. Jäätmetest proovide võtmist ja proovide säilitamist kirjeldavad ELi standardid, näiteks: EN 14899 (proovivõtukava koostamise ja rakendamise raamistik), CEN/TR 15310-1:2006 (juhend proovivõtukriteeriumite valimiseks ja rakendamiseks erinevates tingimustes), CEN/TR 15310-2:2006 (juhend proovivõtumeetodite kohta), CEN/TR 15310-3:2006 (juhend osaproovide võtmise kohta), CEN/TR 15310-4:2006 (juhend proovide pakendamise, hoidmise, säilitamise, transportimise ja üleandmise kohta), CEN/TR 15310- 5:2006 (juhend proovivõtukava koostamise kohta). Lisaks nimetatud ELi standarditele võib kohaldada ka teisi asjakohaseid rahvusvahelisi või riigisiseseid standardeid, kui nende käsitlusala on sama ning tegemist on tunnustatud meetodiga. Paragrahvis 12 on välja toodud nõuded proovivõtuprotokolli koostamise kohta. Paragrahvis 13 sätestatakse nõuded puiduhakke partii vastavusdeklaratsioonile ja selle väljastamise kord. Selleks, et puiduhakke kütusena kasutajal oleks olemas piisav info puiduhakke päritolu ja omaduste kohta, täpsustatakse, et vastavusdeklaratsioon peab puiduhakke saadetisega kaasas olema kuni puiduhakke kütusena kasutamiseks üle andmiseni. Nõuetele vastava puiduhakke jäätmestaatus lakkab ainult siis, kui puiduhaket kasutatakse paragrahvis 14 kirjeldatud eesmärgil ehk kütusena energia tootmiseks. Lõike 1 kohaselt on A- kategooria puidujäätmetest valmistatud puiduhaket lubatud kasutada kütusena kõigis biomassi käitlevates põletusseadmetes. Lõige 2 sätestab, et B-kategooria puidujäätmetest ning A- ja B- kategooria puidujäätmete segust valmistatud puiduhaket, mis vastab lisas 2 sätestatud piirväärtustele, võib kasutada kütusena energia tootmiseks käitistes, millel on paikse heiteallika käitaja registreering, õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba. Lisas 3 sätestatud piirväärtustele vastavat B-kategooria puidujäätmetest või A- ja B-kategooria puidujäätmete segust valmistatud puiduhaket on lõike 3 kohaselt lubatud kasutada kütusena energia tootmiseks üksnes suurtes põletusseadmetes, millel on keskkonnakompleksluba ning mille põletusseadme installeeritud summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MWth. Sealjuures tuleb arvestada summaarse nimisoojusvõimsuse arvutamisel THSi § 71 lõiget 3, mis sätestab, et arvesse ei võeta üksikuid põletusseadmeid, mille nimisoojusvõimsus on alla 15 MWi. Suurtele põletusseadmetele kohaldatakse THSi 3. peatüki sätteid ning Euroopa Komisjoni rakendusotsust (EL) 2017/1442, 31. juuli 2017, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks (edaspidi LCP PVT-järeldused). Puiduhakke jäätmeks oleku lakkamiseks peavad olema täidetud kaks tingimust. Esiteks peab puiduhake olema toodetud kasutamiseks eelnõukohase määruse §-s 14 kirjeldatud eesmärgil. Teiseks peab puiduhake vastama eelnõukohase määruse §-s 8 nimetatud ohutus- ja kvaliteedinõuetele. Nendele nõuetele vastava puiduhakke olek jäätmena saab lõppeda juba puiduhakke tootmise järel. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid. Nimetatud direktiivi artikli 6 lõige 3 annab liikmesriikidele võimaluse kehtestada riigisiseselt kriteeriumid, mille alusel jäätmed lakkavad olemast jäätmed. 4. Määruse mõju 2019. aastal tekkis Eestis 201 297,95 tonni tavajäätmete hulka kuuluvaid puidujäätmeid. Tekkinud puidujäätmetest 92 039,79 tonni suunati energiakasutusse, 73 515,44 tonni taaskasutati muul viisil ning 158,95 tonni ladestati prügilatesse. Hetkel puuduvad Eestis puidujäätmetele jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumid ning puidujäätmetest valmistatud puiduhaket võib põletada üksnes jäätmestaatuses materjalina. See tähendab, et puidujäätmetest valmistatud puiduhakke põletamiseks on vaja jäätmekäitleja registreeringut3, jäätmeluba4 või keskkonnakompleksluba5. Puidujäätmete põletamiseks oli 21.05.2020 seisuga väljastatud 77 keskkonnakaitseluba (31 jäätmekäitleja registreeringut, 34 jäätmeluba ja 12 keskkonnakompleksluba). Eelnõukohane määrus annab võimaluse käidelda puidujäätmeid selliselt, et need, vastates eelnõukohases määruses sätestatud nõuetele, väljuksid jäätmerežiimist. A-kategooria puidujäätmetest valmistatud puiduhaket on eelnõu kohaselt lubatud põletada kõigis biomassi käitlevates põletusseadmetes. B-kategooria puidujäätmetest ning A- ja B-kategooria puidujäätmete segust valmistatud puiduhaket, mis vastab eelnõukohase määruse lisas 2 sätestatud piirväärtustele, võib kasutada kütusena energia tootmiseks käitistes, millel on paikse heiteallika käitaja registreering, õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba. B-kategooria puidujäätmetest ning A- ja B-kategooria puidujäätmete segust valmistatud puiduhaket, mis vastab eelnõukohase määruse lisas 3 sätestatud piirväärtustele, võib kasutada kütusena energia tootmiseks suurtes põletusseadmetes, millel on keskkonnakompleksluba ning mille põletusseadme installeeritud summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MWth. Keskkonnaametis registreeritakse paikse heiteallika käitaja tegevus, kui käitaja põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel ületab 0,3 MWth, kuid on väiksem kui 1 MWth6. Õhusaasteluba on nõutav, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem7. Keskkonnakompleksluba on nõutav kütuse põletamiseks käitises, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MW8. Eestis oli 31.12.2020 seisuga kokku 379 paikse heiteallika käitaja registreeringut, õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba omavat käitist, mis kasutavad kütusena puiduhaket või puidujäätmeid, nendest 8 olid käitised, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MW. Jäätmete põletamisel kohalduvad THSi 4. peatükis sätestatud jäätmepõletus- ja koospõletustehase nõuded. THSi § 85 lõike 3 punkti 3 kohaselt ei kohaldata THSi 4. peatükki tehasele, mis põletab üksnes biomassi hulka kuuluvaid jäätmeid. THSi § 10 punkti 5 kohaselt loetakse biomassiks ka puidujäätmed, välja arvatud need, mis võivad puidukaitseainetega töötlemise või puidupinna katmise tulemusena sisaldada halogeenitud orgaanilisi ühendeid või raskmetalle, sealhulgas eelkõige ehitamisel ja lammutamisel tekkivad puidujäätmed. Seega võib biomassi hulka kuuluvaid puidujäätmeid põletada THSi 4. peatükis sätestatud jäätmepõletus- või koospõletustehase nõudeid kohaldamata, kuid arvestades seda, et puidujäätmete, eriti ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud puidujäätmete puhul on tegemist heterogeense materjaliga, on väga oluline, et põletusse suunatavate puidujäätmete keemiline 3 Vastavalt jäätmeseaduse § 987 lõike 2 punktile 1. 4 Vastavalt jäätmeseaduse § 73 lõike 2 punktile 2. 5 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määruse nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ § 7 lõikele 5. 6 Keskkonnaministri 19.12.2017 määrus nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja tegevuse registreering, registreeringu taotluse, tõendi ja aastaaruande vorm ning aastaaruande esitamise kord“ § 1 punkt 1. 7 Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ § 3 lõige 1. 8 Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määrus nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ § 1 lõige 1. koostis on teada ning puidujäätmete kuulumine biomassi hulka on vajaduse korral laborianalüüsiproovide kaudu tõendatud. Puidujäätmetest valmistatud puiduhakke kütusena kasutamist on mitmes riigis, näiteks Soomes, Saksamaal ja Austrias, reguleeritud erinevate määruste ja juhendmaterjalide kaudu. Vastavates määrustes ja juhendmaterjalides on muuhulgas sätestatud halogeenitud orgaaniliste ühendite ja raskmetallide sisalduse piirväärtused, millele puidujäätmetest valmistatud puiduhake vastama peab. Tahkete biokütuste tehnilised tingimused, sealhulgas halogeenitud orgaaniliste ühendite ja raskmetallide tüüpilised väärtused, on sätestatud standardis EN ISO 17225-1:2014 (edaspidi standard ISO 17225) tahkete biokütuste kohta, mis on Euroopa Standardimisorganisatsioonis CEN koostatud ning liikmesriikides identse rahvusliku standardina üle võetud ja avaldatud (Eesti standardina kehtiv tähisega EVS-EN ISO 17225-1:2014). Eri riikides põletatavatele puidujäätmetele või puidujäätmetest valmistatud puiduhakkele sätestatud halogeenitud orgaaniliste ühendite ja raskmetallide sisalduse piirväärtuste omavahelisel võrdlemisel on näha erinevusi, mis näitab riikide paindlikkust normide seadmisel. Sarnaselt puidujäätmetele sätestatud halogeenitud orgaaniliste ühendite ja raskmetallide sisalduse piirväärtustele varieerub ka loodusliku puidu halogeenitud orgaaniliste ühendite ja raskmetallide sisaldus. Loodusliku puidu omadused sõltuvad erinevatest teguritest, näiteks puu liik, osa (tüvi, koor, oksad), puu jne. Selleks, et saada teada Eesti puidu halogeenitud orgaaniliste ühendite ja raskmetallide sisaldust, tegi Tallinna Tehnikaülikool Keskkonnaministeeriumi tellimusel uuringu „Raskmetallide ja halogeenitud orgaaniliste ühendite leidumine Eesti päritolu puidus9“ (edaspidi uuring). Uuringus analüüsiti halogeenitud orgaaniliste ühendite ja raskmetallide sisaldust Eesti looduslikus puidus ning saadud andmetele tuginedes anti soovitused puidujäätmetest valmistatud puiduhakkele vastavate piirväärtuste sätestamiseks. Uuringust selgus, et raskmetallide sisaldus Eesti looduslikus puidus on 5–6 korda väiksem kui mujal Euroopas. Võttes arvesse Eesti loodusliku puidu väga madalat raskmetallide sisaldust, anti uuringus soovitus, et Eestis sätestavad raskmetallide ja halogeenitud orgaaniliste ühendite sisalduse piirväärtused võiksid olla madalamad teistes riikides sätestatud vastavatest piirväärtustest. Samas märkisid uuringu tegijad, et arvestades asjaolu, et nii puittooted kui ka puidujäätmed liiguvad üle riigipiiride, tuleks piirväärtuste kehtestamisel võtta teatud määral arvesse siiski ka teiste riikide praktikaid. Lisaks teiste riikide kogemustele ning Eesti loodusliku puidu uuringule on puidujäätmetest valmistatud puiduhakkele halogeenitud orgaaniliste ühendite ja raskmetallide sisalduse piirväärtuste seadmisel oluline silmas pidada standardis ISO 17225 välja toodud tahkete biomassipõhiste kütuste tüüpilisi omadusi. Standardi ISO 17225 kohaselt ei tohi keemiliselt töödeldud materjalid sisaldada halogeenitud orgaanilisi ühendeid ega raskmetalle kõrgemal tasemel kui tüüpilises puhtas materjalis või kõrgemal tasemel, kui on tüüpilised päritolumaa väärtused. Standard ISO 17225 käsitleb tahkeid biokütuseid, mitte üksnes jäätmestaatuses materjali, mistõttu ei ole põhjendatud seada puidujäätmetest valmistatud puiduhakkele standardis ISO 17225 välja toodud töötlemata puitmaterjalide tüüpilistest väärtustest rangemaid piirväärtusi. Seni on Eestis puidujäätmete põletamisega seonduvates küsimustes lähtutud Soome juhendmaterjalis „Kasutatud puidu klassifikatsiooni rakendamine praktikas – VTT-M-01931-14“10 (edaspidi Soome juhendmaterjal) sätestatud keemiliste ebapuhtuste sisalduse piirväärtustest. Soome juhendmaterjalis sätestatud piirväärtused on teatud elementide 9 https://www.envir.ee/sites/default/files/puidu_uuring.pdf 10 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/soome_juhend_kasutatud_puidu_klassifikatsiooni_rakendami ne_praktikas_-_vtt-m-01931-14_0.pdf poolest kõrgemad kui Eesti puidu looduslik foon ning standardis sätestatud töötlemata puitmaterjalide tüüpilised väärtused. Eelnõukohase määruse eesmärk on anda puidujäätmetest puiduhakke valmistajatele võimalus viia puidujäätmed jäätmerežiimist välja ja tuua turule toode – puidujäätmetest valmistatud puiduhake. Kuivõrd puidujäätmetest valmistatud toote nõuetele vastav puiduhake suunatakse kütusena kasutamiseks sellistesse käitistesse, millele ei kohaldata THSi 4. peatükis sätestatud jäätmepõletus- ja koospõletustehase nõudeid, peab olema tagatud, et puidujäätmetest valmistatud puiduhake ei sisaldaks halogeenitud orgaanilisi ühendeid ega raskmetalle sellises koguses, mis põhjustaks puiduhakke põletamisel ohtu inimeste tervisele või keskkonnale. Arvestades uuringu tulemusi, standardis ISO 17225 välja toodud töötlemata puitmaterjalide tüüpilisi väärtusi ning Eestis seni rakendatud praktikat, sätestatakse eelnõukohase määrusega puidujäätmetest valmistatud puiduhakkele erinevad keemiliste ebapuhtuste sisalduse piirväärtused sõltuvalt sellest, millise nimisoojusvõimsusega käitisesse puiduhake kütusena kasutamiseks suunatakse. Puiduhake, mis suunatakse kütusena kasutamiseks käitisesse, mille põletusseadme nimisoojusvõimsus jääb alla 50 MWth, peab vastama eelnõukohase määruse lisas 2 sätestatud piirväärtustele, mille väljatöötamisel on lähtutud uuringus esitatud soovituslikest piirnormidest ning standardis ISO 17225 välja toodud töötlemata puitmaterjalide tüüpilistest väärtustest. Eelnõukohase määruse lisas 3 sätestatud piirväärtustele vastavat puiduhaket on lubatud põletada üksnes suurtes põletusseadmetes, mille installeeritud summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MWth. Eelnõukohase määruse lisas 3 sätestatud piirväärtuste väljatöötamisel on lähtutud uuringus välja pakutud soovituslikest piirväärtustest, standardis ISO 17225 esitatud töötlemata puitmaterjalide tüüpilistest väärtustest ning Soome juhendmaterjalis toodud piirnormidest. Suurtele põletusseadmetele, mille installeeritud summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MWth, on sätestatud tehnilised lisatingimused LCP PVT-järeldustega, mis näevad ette nõuded parima võimaliku tehnika kohaldamiseks ning millega pannakse paika saasteainete piirväärtused, et keskkonnamõju vähendada. LCP PVT-järeldustes toodud tehnikate kasutamisel on tagatud põletusprotsessi ning väljuvate heitmete suurem kontrollitavus. Näiteks on PVT-nõueteks biomassi põletamisel tagada nõutud energiatõhusus, kasutada tehnikaid NOX-i, N2O, CO, SOX-i, HCl-i, HF-i, Hg, tolmu ja tahkete osakeste heidete vähendamiseks õhku, kohustus te saasteainete pidev- või perioodilist seiret, kasutada saasteainete vähendamiseks püüdeseadmeid, kontrollida põlemisprotsesse ning seeläbi eesmärgina vältida niivõrd kui võimalik saastuse kandumist ühest keskkonnaosast teise. Kavandatud muudatustel on positiivne mõju keskkonnale. Tegemist on meetmega, mis loob selgust puidujäätmete põletamises, sätestades puidujäätmetest valmistatud puiduhakkele Eesti olusid arvestavad ohutus- ja kvaliteedinõuded. Kavandatud muudatused ei too kaasa olulist mõju riigi julgeolekule, välissuhetele, regionaalarengule, samuti sotsiaalset, sealhulgas demograafilist, mõju ega muud otsest või kaudset mõju. 5. Määruse rakendamisega kaasnevad tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Riigile ja kohalikule omavalitsusele määruse rakendamine kulusid ega tulusid juurde ei too. Järelevalve käigus tehtavad kulutused jäävad igal aastal riigieelarve ja järelevalveasutuste eelarvete piiresse, kuna puiduhakke valmistajad tegutsevad juba praegu jäätmelubade või keskkonnakomplekslubade alusel ning kontrollproovide võtmine on järelevalve tavapärane töö. Selleks, et jäätmed vastaksid määruse nõuetele, on ettevõttel vaja teha teatud kulutusi. Samas ei ole selle määruse rakendamine ettevõtetele kohustuslik ning see, kas ettevõte soovib puidujäätmetest valmistatud puiduhaket realiseerida jäätmestaatuses materjalina või valmistada puidujäätmetest toote nõuetele vastavat puiduhaket, on ettevõtja enda valik. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning ettepanekute esitamiseks Eesti Keskkonnauuringute Keskusele, Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskusele, Eesti Ringmajandusettevõtete Liidule ja Ragn-Sells ASile. Kuna eelnõukohane määrus sisaldab tehnilisi norme direktiivi 2015/1535/EL (direktiiv 98/34/EÜ on kaotanud kehtivuse) tähenduses, esitatakse määrus teavitamiseks Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 29.06.2021 nr 1-4/21/3349 Keskkonnaministri määruse „Puidujäätmetest valmistatud kütusena kasutatava puiduhakke jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumid“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks keskkonnaministri määruse „Puidujäätmetest valmistatud kütusena kasutatava puiduhakke jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumid“ eelnõu. Eelnõus sätestatud tingimustele vastamise korral lakkavad puidujäätmed olemast jäätmed ning puidujäätmetest puiduhakke valmistajatel on võimalus tuua turule toode – puidujäätmetest valmistatud puiduhake, mida kasutatakse kütusena energia tootmiseks. Palume esitada arvamus ja ettepanekud kümne tööpäeva jooksul eelnõu eelnõude infosüsteemi (EIS) esitamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Mölder minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Teadmiseks: Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Ragn-Sells AS Görel Grauding, 626 2897 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/21-0863 - Keskkonnaministri määruse „Puidujäätmetest valmistatud kütusena kasutatava puiduhakke jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumid“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 14.07.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/82d32873-8619-40a1-a308-eb7a21417b4f Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/82d32873-8619-40a1-a308-eb7a21417b4f?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel