EELNÕU
26.04.2021
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn ……….. nr
Puidujäätmetest valmistatud kütusena kasutatava puiduhakke
jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumid
Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 21 lõike 2 ning toote nõuetele vastavuse seaduse § 5
lõike 4 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse nõuded käesoleva määruse lisas 1 nimetatud puidujäätmetest
kütusena kasutatava puiduhakke (edaspidi puiduhake) tootmisele ja kasutamisele viisil, mille
tulemusena lakkavad puidujäätmed olemast jäätmed.
(2) Puiduhaket võib tootena turule lasta ja põletada biomassina tööstusheite seaduse § 10
tähenduses ning tööstusheiteseaduse 4. peatükki kohaldamata, kui puiduhake ja selle tootmine
vastavad käesoleva määruse nõuetele.
(3) Määrust ei kohaldata puiduhakkele, mis on valmistatud ohtlike jäätmete hulka kuuluvatest
puidujäätmetest või tavajäätmete hulka kuuluvatest puidujäätmetest, mis sisaldavad
puidukaitseainetega töötlemise või puidupinna katmise tulemusena halogeenitud orgaanilisi
ühendeid üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste
saasteainete kohta (ELT L 169, 25.06.2019, lk 45–77) sätestatud piirväärtuste või muid
keemilisi ebapuhtusi üle käesoleva määruse lisades 2 ja 3 sätestatud piirväärtuste.
§ 2. Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) puidujäätmed on puidu töötlemisel, tootmis-, ehitus- ja lammutustegevuses, kaubanduses,
haljastuses või kodumajapidamistes ning teatud juhtudel metsamajanduses tekkinud kasutuselt
kõrvaldatud puitmaterjal;
2) puiduhake on puidujäätmete hakkimisel või purustamisel saadud tahke puitmaterjal, mis on
toodetud käesoleva määruse lisas 1 nimetatud puidujäätmetest ja vastab käesoleva määruse
nõuetele;
3) puiduhakke valmistaja on isik, kelle eesmärk on puidujäätmetest kütusena kasutatava
puiduhakke tootmine, järgides käesoleva määruse nõudeid;
4) käitluskoht on jäätmekäitluskoht, mis on mõeldud puiduhakke tootmiseks;
5) partii on ühtlaste omadustega ettevõttes korraga valmistatud kuni 1500 tonnise massiga
puiduhakke kogus või ühtlaste omadustega käitluskohta vastu võetud kuni 1500 tonnise
massiga puidujäätmete kogus;
6) võõris on puiduhakkes sisalduv looduslikule puidule mitteomane materjal, nagu liiv, metall,
plast jms;
7) keemiline ebapuhtus on kemikaal või muu soovimatu aine, mida looduslikus puidus tavaliselt
ei esine või ei esine üle lisades 2 ja 3 sätestatud piirväärtuste;
8) pädev mõõtja on isik, kes teeb mõõtmisi käesoleva määruse nõuete kohaselt, kasutades
asjakohaseid mõõtemetoodikaid.
§ 3. Puidujäätmete kategooriad
Puidujäätmed jagatakse puidu omaduste järgi järgmistesse kategooriatesse:
1) A-kategooria puidujäätmed – looduslikus olekus puit, mida ei ole värvitud, lakitud, kaetud
ega kemikaalidega töödeldud;
2) B-kategooria puidujäätmed – värvitud, lakitud, kaetud või kemikaalidega töödeldud puit, mis
ei sisalda keemilisi ebapuhtusi üle käesoleva määruse lisades 2 ja 3 sätestatud piirväärtuste.
§ 4. Puidujäätmete A- või B-kategooria puidujäätmete hulka kuulumise tõendamine
(1) Selleks, et tõendada puidujäätmete kuulumist A- või B-kategooria puidujäätmete hulka,
tuleb vajaduse korral võtta puidujäätmetest proov.
(2) Kui enne puidujäätmete vastuvõtmist nende kohta esitatud info on piisav, et veenduda, et
puidujäätmed ei sisalda keemilisi ebapuhtusi üle käesoleva määruse lisades 2 ja 3 sätestatud
piirväärtuste ega klassifitseeru muude omaduste tõttu ohtlikeks jäätmeteks, ei ole vaja
puidujäätmetest proovi võtta.
(3) Piisavaks infoks loetakse teavet puidujäätmete päritolu, omaduste ja töötlemise, sealhulgas
kasutatud kemikaalide kohta, ning töötleja kvaliteedisüsteemi või tootmismeetodi kohta.
(4) Ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud värvitud, lakitud, kaetud või kemikaalidega
töödeldud puidujäätmete igast partiist tuleb enne nende puiduhakke tootmisse suunamist võtta
proov, et tõendada, et puidujäätmed ei sisalda keemilisi ebapuhtusi üle käesoleva määruse
lisades 2 ja 3 sätestatud piirväärtuste.
§ 5. Puidujäätmete vastuvõtmine käitluskohas
(1) Käitluskohas võetakse puiduhakke tootmiseks vastu vaid käesoleva määruse lisas 1
nimetatud puidujäätmeid.
(2) Puidujäätmete kogumisel ja veol tuleb vältida nende segunemist muude jäätmetega.
(3) Tekkekohas liigiti kogutud puidujäätmeid peab järelsortima, kui puiduhakke tootmisesse
suunatavad puidujäätmed sisaldavad ülemäärases koguses võõriseid või muid jäätmeid kui
neid, mis on nimetatud käesoleva määruse lisas 1.
(4) Vältima peab käitluskohta vastu võetud puidujäätmete segunemist muude jäätmete, ainete
ja materjalidega ning selliste puidujäätmetega, mis ei klassifitseeru A- või B-kategooria
puidujäätmeteks.
(5) Vältima peab A- ja B-kategooriasse kuuluvate puidujäätmete omavahelist segunemist, välja
arvatud juhul, kui eesmärk on toota puiduhaket A- ja B-kategooria puidujäätmete segust.
(6) Puiduhakke valmistaja kontrollib iga saadetist visuaalselt. Kui saadetis sisaldab ülemäärases
koguses võõriseid või muid jäätmeid kui neid, mis on nimetatud käesoleva määruse lisas 1, võib
ta keelduda saadetise vastuvõtmisest käitluskohta.
(7) Ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud värvitud, lakitud, kaetud või kemikaalidega
töödeldud puidujäätmeid tuleb hoida muudest puidujäätmetest eraldi, kuni proovide tulemusel
on tõendatud, et tegemist on B-kategooria puidujäätmete hulka kuuluvate jäätmetega.
§ 6. Puidujäätmete käitluskoha nõuded
(1) Puidujäätmete käitluskoht peab olema kõva kattega ning ümbritsetud piirdega, mis välistab
kõrvaliste isikute ligipääsu käitluskohale.
(2) Ala, kus ladustatakse ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud värvitud, lakitud, kaetud või
kemikaalidega töödeldud puidujäätmeid või teisi puidujäätmeid, mille kuulumine B-kategooria
puidujäätmete hulka ei ole tõendatud, peab lisaks käesoleva määruse § 6 lõikes 1 sätestatule
olema varustatud nõrg- ja sademevee kogumise süsteemiga ning vettpidava pinnakattega.
(3) Käitluskoht peab vastama tuleohutuse seaduses sätestatud nõuetele.
§ 7. Puiduhakke tootmise eeldused
(1) Puiduhaket toodetakse vaid siis, kui selle järele on nõudlus. Puiduhakke peab ära kasutama
kolme aasta jooksul alates selle tootmisest.
(2) Puiduhakke tootmiseks käesoleva määruse tähenduses loetakse protsessi, mille käigus
toimub puidujäätmete mehaaniline töötlus, vajaduse korral võõriste eraldamine ja puiduhakke
kvaliteedikontroll.
(3) Puidujäätmeid ei tohi omavahel segada eesmärgiga liigitada ohtlikud jäätmed
tavajäätmeteks või muuta käesoleva määruse lisades 2 ja 3 sätestatud piirväärtustele
mittevastavad puidujäätmed piirväärtustele vastavaks sel teel, et neid lahjendatakse muude
puidujäätmete või materjalidega ning vähendatakse sellega ohtlike ainete algsisaldust allapoole
ohtlikeks jäätmeteks liigitamise või käesoleva määruse lisades 2 ja 3 sätestatud piirväärtuste.
§ 8. Puiduhakke ohutus- ja kvaliteedinõuded
Puiduhake peab vastama järgmistele nõuetele (edaspidi kvaliteedinõuded):
1) puiduhakke keemiliste ebapuhtuste sisaldus ei tohi ületada käesoleva määruse lisades 2 ja 3
sätestatud piirväärtusi;
2) puiduhakkes on lubatud maksimaalselt 2% võõriseid.
§ 9. Puiduhakke valmistaja enesekontrollisüsteemi nõuded
(1) Puiduhakke valmistaja peab kohaldama enesekontrollisüsteemi, et tagada puiduhakke
tootmise vastavus käesoleva määruse nõuetele.
(2) Enesekontrollisüsteem võib olla puiduhakke valmistaja üldise kvaliteedijuhtimise osa, kui
see on vastavuses kvaliteedijuhtimis- või keskkonnajuhtimissüsteemide standarditega.
(3) Enesekontrollisüsteemi rakendamiseks koostab puiduhakke valmistaja
enesekontrolliplaani, milles kirjeldatakse puiduhakke valmistaja tegevust ja tehnoloogilise
protsessi kontrollimise abinõusid. Enesekontrolliplaan sisaldab:
1) meetmeid käesoleva määruse §-s 6 sätestatud käitluskoha nõuete täitmiseks;
2) puiduhakke tootmiseks sobivate puidujäätmete kontrollimise kirjeldust;
3) puiduhakke tootmise tehnoloogilist skeemi ja kirjeldust;
4) puidujäätmetest ja puiduhakkest proovivõtmise korda, sealhulgas andmeid pädeva mõõtja
või mõõtjate kohta, kasutatavate mõõtemetoodikate kirjeldusi ning proovivõtukava;
5) keskkonnahäiringute, nagu tolm, müra, jäätmete tuulekanne, vältimise ja vähendamise
meetmete kirjeldust;
6) kvaliteedinõuetele vastava puiduhakke ladustamise kirjeldust;
7) kvaliteedinõuetele mittevastava puiduhakke käitlemise korda;
8) kvaliteediprobleemide lahendamise meetmeid;
9) puiduhakke lõppkasutaja esitatud kaebuste lahendamise korda;
10) isikute elu ja tervist ähvardavast ohust või olulisest keskkonnahäiringust teavitamise korda;
11) tegevuskava juhuks, kui puiduhake või puidujäätmed süttivad.
(4) Enesekontrolliplaan vormistatakse kirjalikult või elektrooniliselt ning sellele kirjutavad alla
puiduhakke valmistaja seaduslik esindaja või tema volitatud isik ning enesekontrollisüsteemi
rakendamise ja täitmise eest vastutavad isikud.
(5) Puiduhakke valmistaja esitab keskkonnakaitseloa andjale loa taotlemisel käesolevas
paragrahvis nimetatud dokumendid.
(6) Enesekontrollisüsteemi eest vastutav isik dokumenteerib enesekontrollisüsteemi
rakendamise ja täitmise andmed. Enesekontrollisüsteemi rakendamise käigus koostatud
protokolle, puiduhakke kvaliteedidokumente, proovivõtuprotokolle ja puiduhakke
vastavusdeklaratsioone säilitatakse vähemalt viis aastat.
(7) Keskkonnahäiringute vältimiseks, vähendamiseks või kõrvaldamiseks rakendab
puiduhakke valmistaja enesekontrolliplaanis kirjeldatud meetmeid. Puiduhakke valmistaja
kontrollib enesekontrolliplaani nõuetele vastavust ja meetmete sobivust vähemalt üks kord
aastas ning vajaduse korral teeb selles muudatusi.
§ 10. Puiduhakke kvaliteedinõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine
(1) Puiduhakke kvaliteedi hindamiseks võtab pädev mõõtja igast partiist, mille valmistamisel
on kasutatud B-kategooria puidujäätmeid, enesekontrolliplaanis kirjeldatud proovivõtukava
kohaselt proovi, millest määratakse analüüsi teel kvaliteedinõuetele vastavuse hindamise
aluseks olevad kvaliteedinäitajad.
(2) Puiduhakke valmistaja koostab kvaliteedinäitajate analüüsi tulemuste põhjal igale
puiduhakke partiile kvaliteedidokumendi, millele märgitakse:
1) puiduhakke valmistaja nimi, registrikood ja tegevuskoha aadress;
2) partii number;
3) partii suurus tonnides;
4) kvaliteedinõuetele vastavust tõendavad näitajad;
5) partii tootmise kuupäev;
6) puiduhakke valmistaja seadusliku esindaja või tema volitatud isiku allkiri;
7) dokumendi koostamise kuupäev.
§ 11. Proovi võtmine ja säilitamine
(1) Puidujäätmete ja puiduhakke koostise määramisel tuleb mõõtetulemuse jälgitavuse
saavutamiseks ja tõendamiseks lähtuda käesolevas määruses kehtestatud nõuetest või
mõõteseadusest.
(2) Kontrollproovi säilitatakse vähemalt kaks kuud ja proovide analüüsitulemusi viis aastat.
(3) Puiduhakke valmistaja peab tagama, et puiduhaket, mis ei vasta käesoleva määruse §-s 8
nimetatud kvaliteedinõuetele, ei lasta tootena turule. Sellisele puiduhakkele rakendatakse
jäätmeseadusest ja tööstusheite seadusest tulenevaid jäätmekäitluse nõudeid.
§ 12. Proovivõtuprotokoll
(1) Pädev mõõtja koostab kohe pärast proovi võtmist proovivõtuprotokolli.
(2) Proovivõtuprotokoll peab sisaldama vähemalt järgmist:
1) proovivõtu kuupäev ja kellaaeg;
2) ilmastikutingimused (temperatuur, pilvisus, sademed jms);
3) partii number;
4) proovivõtu kirjeldus (proovivõtumeetod ja -vahendid jms);
5) pädeva mõõtja ees- ja perekonnanimi ning allkiri;
6) proovi katselaborisse andmise kuupäev ja kellaaeg;
7) proovi vastuvõtja ees- ja perekonnanimi ning allkiri.
§ 13. Puiduhakke vastavusdeklaratsioon
(1) Iga puiduhakke partii saadetise kohta väljastab puiduhakke valmistaja
vastavusdeklaratsiooni, millele on märgitud:
1) vastavusdeklaratsiooni number ja väljastamise kuupäev;
2) puiduhakke lõppkasutaja nimi ja kontaktandmed;
3) saadetise üleandmise koha aadress;
4) aadress, kust saadetis lähetatakse;
5) saadetise veo korraldamise eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed;
6) saadetise suurus tonnides;
7) käesoleva määruse § 10 lõikes 2 nimetatud kvaliteedidokumendi number ja andmise
kuupäev;
8) vastavusdeklaratsiooni koostaja nimi, ametikoht ja allkiri.
(2) Vastavusdeklaratsioon koostatakse kahes eksemplaris. Üks eksemplar antakse kaasa
puiduhakke saadetisega ning teine eksemplar jääb puiduhakke valmistajale.
(3) Vastavusdeklaratsioon peab puiduhakke saadetisega olema kaasas kuni puiduhakke
kütusena kasutamiseks üleandmiseni.
(4) Vastavusdeklaratsioon võib olla koostatud digitaaldokumendina ning digitaalselt
allkirjastatud e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse nõuete kohaselt.
§ 14. Puiduhakke kasutamine kütusena
(1) A-kategooria puidujäätmetest toodetud puiduhaket võib kasutada kütusena energia
tootmiseks kõigis biomassi käitlevates põletusseadmetes.
(2) B-kategooria puidujäätmetest ning A- ja B-kategooria puidujäätmete segust toodetud
puiduhaket, mille keemiliste ebapuhtuste sisaldused ei ületa käeoleva määruse lisas 2 sätestatud
piirväärtusi, võib kasutada kütusena energia tootmiseks käitistes, mis omavad paikse heiteallika
käitaja registreeringut, õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba.
(3) B-kategooria puidujäätmetest ning A- ja B-kategooria puidujäätmete segust toodetud
puiduhaket, mille keemiliste ebapuhtuste sisaldused ei ületa käeoleva määruse lisas 3 sätestatud
piirväärtusi, võib kasutada kütusena energia tootmiseks üksnes suurtes põletusseadmetes, mis
omavad keskkonnakompleksluba ning mille põletusseadme installeeritud summaarne
soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MWth.
Tõnis Mölder
Minister Meelis Münt
Kantsler
LISA 1. Puidujäätmete loend
LISA 2. Keemiliste ebapuhtuste sisalduse piirväärtused
LISA 3. Keemiliste ebapuhtuste sisalduse piirväärtused puiduhakke põletamisel suurtes
põletusseadmetes, mille installeeritud summaarne soojussisendile vastav
nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MWth
Keskkonnaministri XX.XX.2021 määrus nr XX
„Puidujäätmetest valmistatud kütusena kasutatava puiduhakke
jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumid“
Lisa 1
Puidujäätmete loend
Jäätmekood Jäätme nimetus Täpsustus
02 01 07 Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad,
risu)
03 01 01 Puukoore- ja korgijäätmed
03 01 05 Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud,
pinnud, puit-, laast- ja muud
puidupõhised plaadid ning vineer, mida
ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01
04*
03 03 01 Puukoore- ja puidujäätmed Puukoore- ja puidujäätmed,
mis on eemaldatud enne puidu
tootmisprotsessi suunamist
ning mida on töödeldud üksnes
mehaaniliselt
15 01 03 Puitpakendid
17 02 01 Puit
19 12 07 Puit, mida ei ole nimetatud
koodinumbriga 19 12 06*
20 01 38 Puit, mida ei ole nimetatud
koodinumbriga 20 01 37*
20 02 01 Biolagunevad jäätmed Puuoksad
Keskkonnaministri XX.XX.2021 määrus nr XX
„Puidujäätmetest valmistatud kütusena kasutatava puiduhakke
jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumid“
Lisa 2
Keemiliste ebapuhtuste sisalduse piirväärtused
Element Katsemeetod** Piirväärtus kuivaines
Väävel EN ISO 16994 0,2%
ICP, AAS
Lämmastik EN ISO 16948 0,9%
ICP, AAS
Kaalium* EN ISO 16967 5000 mg/kg
ICP, AAS
Naatrium* EN ISO 16967 2000 mg/kg
ICP, AAS
Kloor EN ISO 16994 0,05%
ICP, AAS
Arseen EN ISO 16968 4 mg/kg
ICP, AAS
Kroom EN ISO 16968 30 mg/kg
ICP, AAS
Vask EN ISO 16968 30 mg/kg
ICP, AAS
Kaadmium EN ISO 16968 1,2 mg/kg
ICP, AAS
Elavhõbe EN ISO 16968 0,1 mg/kg
ICP, AAS
Plii EN ISO 16968 30 mg/kg
ICP, AAS
Tsink EN ISO 16968 233 mg/kg
ICP, AAS
* Soovituslik piirväärtus.
** Või muu samaväärne rahvusvaheliselt tunnustatud meetod või standard.
Keskkonnaministri XX.XX.2021 määrus nr XX
„Puidujäätmetest valmistatud kütusena kasutatava puiduhakke
jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumid“
Lisa 3
Keemiliste ebapuhtuste sisalduse piirväärtused puiduhakke põletamisel suurtes
põletusseadmetes, mille installeeritud summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus
on vähemalt 50 MWth
Element Katsemeetod** Piirväärtus kuivaines
Väävel EN ISO 16994 0,2%
ICP, AAS
Lämmastik EN ISO 16948 0,9%
ICP, AAS
Kaalium* EN ISO 16967 5000 mg/kg
ICP, AAS
Naatrium* EN ISO 16967 2000 mg/kg
ICP, AAS
Kloor EN ISO 16994 0,1%
ICP, AAS
∑Arseen
+ Kroom EN ISO 16968 70 mg/kg***
+ Vask ICP, AAS
Kaadmium EN ISO 16968 1,2 mg/kg
ICP, AAS
Elavhõbe EN ISO 16968 0,1 mg/kg
ICP, AAS
Plii EN ISO 16968 50 mg/kg
ICP, AAS
Tsink EN ISO 16968 233 mg/kg
ICP, AAS
* Soovituslik piirväärtus.
** Või muu samaväärne rahvusvaheliselt tunnustatud meetod või standard.
*** Arseeni väärtus ei tohi ületada 10 mg/kg.
Keskkonnaministri määruse „Puidujäätmetest valmistatud kütusena kasutatava
puiduhakke jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumid“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Keskkonnaministri määrus „Puidujäätmetest valmistatud kütusena kasutatava puiduhakke
jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumid“ kehtestatakse jäätmeseaduse § 21 lõike 2 ning toote
nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4 alusel.
Eelnõukohase määruse eesmärk on kehtestada Eestis nõuded, millele vastavuse korral ei ole
puidujäätmetest valmistatud puiduhake jääde, vaid on toode. Tootestaatuses puiduhakke
kasutamisel ei kehti jäätmeseaduse nõuded. Samuti ei kohaldata eelnõukohase määruse
nõuetele vastava puidujäätmetest valmistatud tootestaatuses puiduhakke kasutamisel kütusena
energia tootmiseks tööstusheite seaduse (edaspidi THS) jäätmepõletus- ja koospõletustehase
nõudeid. Selleks, et puiduhake turul kättesaadavaks teha, peavad selle tootmine ja toode ise
vastama määruses sätestatud nõuetele.
Määruse eelnõu on ette valmistanud Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna
peaspetsialist Görel Grauding (tel 626 2897,
[email protected]). Eelnõu keeletoimetaja
oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953,
[email protected]) ning eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi
õigusosakonna jurist Käthlin Raudla (tel 626 0798,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Euroopa Liidu (edaspidi EL) jäätmeõiguse (jäätmete raamdirektiiv 2008/98/EL jt) alusel
eristatakse ELi õiguses nn jäätme- ja tooterežiimi. Jäätmerežiim tähendab, et jäätmestaatuses
materjali tohib üle anda üksnes jäätmekäitleja registreeringut, jäätmeluba või
keskkonnakompleksluba omavale isikule ning järgida tuleb kõiki jäätmetega tehtavaid
toiminguid reguleerivaid nõudeid. Samuti tuleb jäätmete kasutamise kohta esitada
jäätmearuanne. Tooterežiimi puhul jäätmekäitlusega seotud nõuded ei kehti ning tootestaatuses
materjali tohib üldjuhul üle anda ja turul kättesaadavaks teha vabalt, arvestades konkreetsele
tootele seatud lisatingimusi või piiranguid.
Jäätmete raamdirektiivi (2008/98/EL) artikkel 6 sätestab üldisena nn jäätmete lakkamise
kriteeriumid, mille alusel jäätmed lakkavad olemast jäätmed, kui need läbivad ringlussevõtu
või muu taaskasutamistoimingu ja selle tulemusena saadud aine või ese vastab kindlatele
kriteeriumitele. Jäätmete raamdirektiiv annab nii ELi kui ka liikmeriigi tasemel õiguse
kehtestada üldisi põhimõtteid, järgides otseselt jäätmealase õiguse osana jäätmete seisundi
lakkamise kriteeriumeid. Sellised kriteeriumid on ELi tasemel kehtestatud näiteks mustale ja
värvilisele vanametallile ning klaasimurrule. Jäätmeseaduse alusel on jäätmete seisundi
lakkamise kriteeriumid kehtestatud liigiti kogutud biolagunevatest jäätmetest toodetud
kompostile, biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkivale kääritusjäägile,
reoveesettest valmistatud tootele, põlevkiviõli tootmisprotsessi lisatavale rehvihakkele,
kaevandusjäätmetest eraldatud põlevkivile ja õli sisaldavatele jäätmetele.
Eelnõukohase määruse jõustumisel tekib puidujäätmetest puiduhakke valmistajal võimalus viia
puidujäätmed jäätmerežiimist välja ja tuua turule toode – puidujäätmetest valmistatud
puiduhake, mida kasutatakse kütusena energia tootmiseks. Määruse nõuetele vastava
puidujäätmetest valmistatud puiduhakke kasutamisel kütusena energia tootmiseks ei kohaldata
THSi jäätmepõletus- ja koospõletustehase nõudeid. Juhul, kui määruse nõudeid ei soovita või
ei suudeta täita (nt puiduhakke kvaliteedi, ettevõtte enesekontrollisüsteemi puuduste vms tõttu),
loetakse nõuetele mittevastav puiduhake jäätmeks. Selliste puidujäätmete põletamisel, mis ei
vasta THSi §-s 10 välja toodud biomassi mõistele, tuleb rakendada THSi jäätmepõletus- ja
koospõletustehase nõudeid.
Paragrahvis 1 sätestatakse eelnõukohase määruse reguleerimisala, mille kohaselt
kehtestatakse nõuded puidujäätmetest kütusena kasutatava puiduhakke tootmisele ja
kasutamisele. Lõige 2 annab puiduhakke valmistajale õiguse toode turul kättesaadavaks teha,
kui see on toodetud määruse nõudeid järgides. Turul kättesaadavaks tegemise termin on
defineeritud toote nõuetele vastavuse seaduse § 4 lõike 1 punktis 11 – see on toote tasu eest või
tasuta pakkumine ELi turul majandustegevuse käigus levitamiseks, tarbimiseks või
kasutamiseks. Seega peab puiduhakke valmistaja määruses esitatud nõudeid täitma nii
puiduhakke müümise kui ka tasuta ära andmise korral. Samuti on eelnõukohase määruse § 1
lõikes 2 öeldud, et määruse tingimustele vastavale puiduhakkele ei kohaldu THSi 4. peatüki
sätted. Järelevalvet selle üle, kas puidujäätmetest valmistatud puiduhake vastab eelnõukohase
määruse nõuetele, teeb Keskkonnaamet.
Lõige 3 sätestab, et määrust ei kohaldata ohtlike jäätmete hulka kuuluvatele puidujäätmetele
ning sellistele tavajäätmete hulka kuuluvatele puidujäätmetele, mis sisaldavad halogeenitud
orgaanilisi ühendeid üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/1021 püsivate
orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 169, 25.06.2019, lk 45–77; edaspidi POS-määrus)
sätestatud piirväärtuste või muid keemilisi ebapuhtusi üle määruse lisades 2 või 3 sätestatud
piirväärtuste. Eelnõukohase määruse lisa 1 sätestab puidujäätmete loendi, mida võib
käitluskohta puiduhakke tootmiseks vastu võtta. Kuigi määrust kohaldatakse vaid
tavajäätmetele, tuleb lisas 1 nimetatud jäätme liigitamisel hinnata, kas jäätmed sisaldavad
ohtlikke aineid, kui puidujäätmetele soovitakse rakendada tavajäätmekoodi, mis on peegelkood
ohtlikele jäätmetele (näiteks lisas 1 nimetatud 19 12 07 või 20 01 38 jäätmekoodid).
Jäätmed liigitatakse ohtlikeks ja tavajäätmeteks jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud
keskkonnaministri 14. detsembri 2015. a määrusega nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja
jäätmenimistu“. Lisaks võivad tavajäätmetena liigitatavad puidujäätmed sisaldada halogeenitud
orgaanilisi ühendeid, mida POSi määruse kohaselt ei tohi toote koostises turule lasta või mille
jäätmetena käitlemisele on seatud piirangud. Selliseid aineid tohib vaid pöördumatult hävitada,
tähendades eelkõige põletamist kõrgetel temperatuuridel (> 850 °C).
Ohtlike ja käitluspiiranguid seadvate ainete sisalduse hindamisel tuleb arvesse võtta
puidujäätmete päritolu, kas puidujäätmed on värvitud, lakitud, kaetud või kemikaalidega
töödeldud (eelkõige ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud puidujäätmed). Jäätmete koostisele
hinnangu andmisel saab tugineda Keskkonnaministeeriumi 2020. aasta uuringule püsivate
orgaaniliste saasteainete leidumise kohta Eesti keskkonnas1 (edaspidi POSi aruanne). POSi
aruandes seostatakse ehitus- ja lammutusjäätmete puiduga näiteks lühikese ahelaga
kloorparafiine ehk C10-13 kloroalkaane (SCCP), polüklooritud naftaleene (PCN),
pentaklorofenoole (PCP), aga ka dekabromodifenüüleetreid (dekaBDE). Kui jäätmete
liigitamise korra järgi ei ole puidujäätmetele võimalik tõendatult rakendada tavajäätmekoodi
või ületatakse POSi määruses või eelnõukohase määruse lisades sätestatud piirnorme, ei saa
määrust sellistele puidujäätmetele rakendada. Puidujäätmeid tuleb edasi käsitada jäätmetena
ning käsitleda ja käidelda jäätmetele kohalduvate õigusaktide nõuete järgi.
Paragrahvis 2 sätestatakse eelnõus kasutatavad mõisted. Paragrahvi 2 punkti 1 kohaselt on
puidujäätmed puidu töötlemisel, tootmis-, ehitus- ja lammutustegevuses, kaubanduses,
haljastuses või kodumajapidamistes ning teatud juhtudel metsamajanduses tekkinud kasutuselt
kõrvaldatud puitmaterjal. Jäätmeseaduse § 1 lõike 11 punkti 5 kohaselt ei kuulu jäätmeseaduse
reguleerimisalasse loodusomased mitteohtlikud põllumajandustootmisest või metsandusest
1
https://www.envir.ee/sites/default/files/KTO/aruanne_pos_uuring_stockholmi_koventsiooni_rakenduskava_t2ie
ndamiseks_juuli2020.pdf.
pärinevad materjalid, mida kasutatakse põllumajanduses, metsanduses või biomassist energia
tootmiseks menetluste või meetoditega, mis ei kahjusta keskkonda ega ohusta inimese tervist.
Seega ei vaadelda metsanduses tekkinud energiatoomiseks kasutatavaid materjale reeglina
jäätmetena, kuid teatud juhtudel, näiteks olukorras, kus metsamajandusest pärinevad materjalid
kogutakse koos muude puidujäätmetega, võib puidujäätmete mõiste hõlmata ka
metsamajandusest pärinevaid jäätmeid.
Punktis 8 defineeritakse pädeva mõõtjana isik, kes teeb mõõtmisi määruse nõuete kohaselt,
kasutades selleks asjakohaseid mõõtemetoodikaid. Mõõtmisele kohaldatakse üldjuhul
mõõteseaduse (edaspidi MõõteS) §-s 5 sätestatud mõõtmise jälgitavuse nõudeid, et tagada
tulemuste usaldusväärsus. Üheks võimaluseks on MõõteSi § 5 lõike 1 punkti 2 teise alternatiivi
järgi mõõtmisel lähtuda kas mõõteseadusest või muust seadusest ja selle alusel kehtestatud
õigusaktist tulenevatest üksikasjalikest nõudetest mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse
töötlemisele. Kui puiduhakke valmistaja kasutab mõõtmiseks ehk proovivõtmiseks
puidujäätmetest või puiduhakkest akrediteeritud mõõtjat või erialaselt pädevat mõõtjat, siis
kohaldatakse mõõteseaduses sätestatud nõudeid. Kui puiduhakke valmistaja soovib ise
puidujäätmetest või puiduhakke partiist proovi võtta, siis selle võimaldamiseks ja rakendamise
lihtsustuseks on määruses kirjeldatud täpsemalt mõõteprotseduur ja sellele kohalduvad nõuded,
mis võimaldab tagada mõõtmisi valdkonna jaoks piisava täpsusega. Selleks, et võimaldada
ettevõttesisest proovivõtmist, on eelnõus defineeritud mõistena ka pädev mõõtja. Puiduhakke
valmistaja peab tagama, et pädeval mõõtjal on vajalikud oskused, teadmised ja väljaõpe. Pädev
mõõtja peab kasutama sobivat mõõtemeetodit, koostama proovivõtmisel proovivõtukava ning
rakendama protseduuri, mis järgib väljakujunenud praktikat, ning rakendama neid
proovivõtmisel. Ühtlasi tuleb toiminguid dokumenteerida määruse kohaselt. Pädeva mõõtja
vastutusala ja pädevusulatus ning ettevõttesisesed mõõtmisprotseduurid peavad jälgitavuse
tagamiseks olema määratud enesekontrollikavas. Proovivõtmise järel peab puiduhakke proovi
analüüsima selleks akrediteeringut omav labor mõõteseaduses sätestatu järgi.
Paragrahvis 3 sätestatakse puidujäätmete kategooriad. Puidujäätmed jagatakse puidu
omaduste järgi kahte kategooriasse. Punkti 1 kohaselt kuulub A-kategooria puidujäätmete
hulka looduslikus olekus puit, mida ei ole värvitud, lakitud, kaetud ega kemikaalidega
töödeldud. B-kategooria puidujäätmeteks loetakse punkti 2 kohaselt värvitud, lakitud, kaetud
või kemikaalidega töödeldud puitu, mis ei sisalda keemilisi ebapuhtusi üle eelnõukohase
määruse lisades 2 ja 3 välja toodud piirväärtuste.
Paragrahv 4 sätestab puidujäätmete eelnõukohase määruse reguleerimisalasse kuulumise
tõendamise. Lõike 1 kohaselt tuleb puidujäätmetest võtta vajaduse korral proov, et tõendada
nende kuuluvust A- või B-kategooria puidujäätmete hulka. Kuna proovivõtmine võimaldab
jäätmeid edasiseks käitluseks liigitada, siis tuleks lähtuda Euroopa Komisjoni teatisest jäätmete
liigitamise tehnilise juhendi kohta2. Tegemist on juhendmaterjaliga, mis on tõlgitud kõigisse
ELi keeltesse, sealhulgas eesti keelde, ning mille kasutajad on nii riigiasutused kui ettevõtted.
Teatises viidatakse olemasolevatele standarditele ja jäätmetest proovivõtu ning jäätmete
keemilise analüüsimise meetoditele, mida kirjeldatakse täpsemalt teatise 4. lisas. Lisaks teatises
toodud ELi standarditele võib kohaldada ka teisi standardeid, kui nende käsitlusala on sama
ning tegemist on akrediteeritud meetodiga. Lõike 2 kohaselt ei ole vaja puidujäätmetest proovi
võtta, kui enne puidujäätmete vastuvõtmist nende kohta esitatud info on piisav, et veenduda, et
puidujäätmed ei sisalda keemilisi ebapuhtusi üle eelnõukohase määruse lisades 2 ja 3 välja
toodud piirväärtuste ega klassifitseeru muude omaduste tõttu ohtlikeks jäätmeteks. Lõige 3
täpsustab, et piisavaks infoks, mille korral ei ole vaja puidujäätmetest proove võtta, loetakse
2
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52018XC0409(01)
teavet puidujäätmete päritolu, omaduste ja töötlemise, sealhulgas kasutatud kemikaalide kohta,
ning kvaliteedisüsteemi või tootmismeetodi kohta saadud teavet.
Lõige 4 sätestab kohustuse võtta ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud värvitud, lakitud,
kaetud või kemikaalidega töödeldud puidujäätmete igast partiist enne nende puidujäätmete
puiduhakke valmistamisse suunamist proov, et tõendada, et puidujäätmed ei sisalda keemilisi
ebapuhtusi üle eelnõukohase määruse lisades 2 ja 3 sätestatud piirväärtuste. Ehitus- ja
lammutustegevuses tekkinud puidujäätmete puhul on tegemist heterogeense materjaliga, mille
puhul ei ole puidu töötlemiseks kasutatud ained enamasti teada. Lähtuvalt ettevaatusprintsiibist
ja vältimaks olukorda, kus ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud puidujäätmete sätestatud
piirväärtustele vastavus saavutatakse piirväärtusi ületavate puidujäätmete segamisel puhtamate
puitmaterjalidega, tuleb ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud puidujäätmed enne nende
muude puidujäätmetega segamist purustada ning võtta proovid, et veenduda, et puidujäätmete
keemiliste ebapuhtuste sisaldus ei ületa eelnõukohase määruse lisades 2 ja 3 sätestatud
piirväärtusi. Vajaduse korral tuleb lisaks lisades 2 ja 3 nimetatud elementide sisaldusele
analüüsida ka muude asjakohaste ainete ja ühendite (naftaproduktid jms) sisaldust, et veenduda,
et tegemist ei ole ohtlike jäätmetega.
Paragrahvis 5 sätestatakse nõuded puidujäätmete käitluskohas vastuvõtmisele. Lõike 1
kohaselt võib käitluskohas puiduhakke tootmiseks vastu võtta üksnes lisas 1 nimetatud
puidujäätmeid. Lõike 2 kohaselt tuleb puidujäätmete kogumisel ja veol vältida nende
segunemist muude jäätmetega. Lõige 3 sätestab, et juhul, kui puiduhakke valmistamiseks
suunatavad puidujäätmed sisaldavad ülemäärases koguses võõriseid või muid jäätmeid, mis on
nimetatud lisas 1, peab puiduhakke valmistaja puidujäätmeid järelsortima ning eraldama
puiduhakke valmistamiseks sobimatud jäätmed. Lõike 4 kohaselt tuleb käitluskohas vältida
puiduhakke valmistamiseks kasutatavate puidujäätmete segunemist muude jäätmete, ainete ja
materjalidega ning selliste puidujäätmetega, mis ei kuulu eelnõukohase määruse
reguleerimisalasse. A- ja B-kategooria puidujäätmetele on proovide võtmise ja puiduhakke
edasise kasutamise kohta sätestatud erisused, mistõttu on lõikes 5 välja toodud, et käitluskohas
tuleb muuhulgas vältida A- ja B-kategooria puidujäätmete omavahelist segunemist, välja
arvatud juhul, kui eesmärk on toota puiduhaket A- ja B-kategooria puidujäätmete segust. Lõike
6 kohaselt kontrollib puiduhakke valmistaja iga saadetist visuaalselt ning juhul, kui saadetis
sisaldab ülemäärases koguses võõriseid või muid jäätmeid, kui lisas 1 nimetatud, võib ta
keelduda saadetise käitluskohta vastu võtmisest. Lõige 7 sätestab, et ehitus- ja
lammutustegevuses tekkinud värvitud, lakitud, kaetud või kemikaalidega töödeldud
puidujäätmeid tuleb hoida muudest puidujäätmetest eraldi, kuni proovide tulemused tõendavad,
et tegemist on B-kategooria puidujäätmete hulka kuuluvate puidujäätmetega. Seejuures tuleb
vältida võimalikku saastumist sademevee kaudu.
Paragrahvis 6 sätestatakse nõuded puidujäätmete käitluskohale. Lõike 1 kohaselt peab
käitluskoht olema kõva kattega ning piiratud juurdepääsuga, et vältida võõraste isikute
sattumist käitluskohta ning vähendada tuleohtu tahtlikust või tahtmatust süütamisest. Lõige 2
sätestab nõude, mille kohaselt peab ala, kus ladustatakse ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud
värvitud, lakitud, kaetud või kemikaalidega töödeldud puidujäätmeid ning puidujäätmeid, mille
kuulumine B-kategooria puidujäätmete hulka ei ole tõendatud, olema varustatud ka nõrg- ja
sademevee kogumise süsteemiga ning vettpidava pinnakattega. Lõike 3 kohaselt peavad olema
täidetud tuleohutuse seaduses sätestatud põlevmaterjali hoidmise nõuded.
Paragrahvis 7 sätestatakse nõuded puiduhakke tootmise kohta. Selleks, et jäätmed lakkaksid
olemast jäätmed, peavad olema täidetud jäätmeseaduse § 21 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud
tingimused. Üks tingimustest on, et asjal on turg või asja järele on nõudlus. Seetõttu on lõikes 1
sätestatud, et puiduhakke tootmise eelduseks on nõudluse olemasolu. Üheks indikaatoriks, mis
näitab, kas toote järele on nõudlus olemas, on selle realiseerimise aeg, mistõttu on lisaks
sätestatud nõue, et puiduhake tuleb ära kasutada kolme aasta jooksul selle tootmisest arvates.
Lõike 2 kohaselt loetakse puiduhakke tootmiseks protsessi, mille käigus toimub puidujäätmete
mehaaniline töötlus ja vajaduse korral võimalike puidu koostisse mittekuuluvate materjalide
ehk võõriste (metall, kivid, plast jms) eraldamine ning puiduhakke kvaliteedikontroll. Lõige 3
sätestab keelu puidujäätmete omavaheliseks segamiseks eesmärgiga liigitada ohtlikud jäätmed
tavajäätmeteks või muuta lisades 2 ja 3 sätestatud piirväärtusi ületavad puidujäätmed nende
lahjendamise teel piirväärtustele vastavaks.
Paragrahvis 8 sätestatakse puiduhakke ohutus- ja kvaliteedinõuded. Punkti 1 kohaselt ei tohi
puidujäätmetest valmistatud puiduhake, sõltuvalt sellest, millise nimisoojusvõimsusega
käitisesse puiduhake kütusena kasutamiseks suunatakse, ületada lisades 2 ja 3 sätestatud
piirväärtusi. Punkti 2 kohaselt võib valmis puiduhakke partii sisaldada maksimaalselt 2%
võõriseid, nagu metall, kivid jms.
Paragrahv 9 sätestab puiduhakke valmistaja enesekontrollisüsteemi nõuded. Puiduhakke
valmistaja peab kohaldama enesekontrollisüsteemi, et tagada puiduhakke nõuetekohane
tootmine. Selleks, et lugeda puiduhakke tootmine nõuetekohaseks, peavad olema täidetud kõik
eelnõukohase määruse §-s 9 sätestatud enesekontrollisüsteemi nõuded. Enesekontrollisüsteemi
rakendamiseks koostatakse enesekontrolliplaan, milles märgitakse andmed puiduhakke
valmistaja tegevuse ja tehnoloogilise protsessi kontrollimise abinõude kohta. Samuti
sätestatakse enesekontrolliplaanis sisalduvate andmete loetelu ja plaani rakendamine ning
nende andmete loetelu, mida valmistaja peab säilitama ja esitama järelevalveõigust omavatele
isikutele nende nõudmisel. Enesekontrollikava peab sisaldama ja kirjeldama puidujäätmetest ja
puiduhakkest proovi võtmise korda, sealhulgas andmeid pädeva mõõtja või mõõtjate kohta,
kasutatavate mõõtemetoodikate kirjeldusi ning proovivõtukava koostamise korda. Kui
kasutatakse teenusena proovivõtmiseks akrediteeringut või erialal pädeva mõõtja tunnistust
omavat isikut, siis piisab üldisest kirjeldusest tellitava teenuse sisu ja ulatuse kohta. Kui
puiduhakke valmistaja soovib ise pädeva mõõtjana võtta proovi, siis tuleb enesekontrollikavas
täpsemalt lahti kirjutada kogu proovivõtmise metoodika ning protseduurireeglid, et tagada
usaldusväärne ja ühtlase kvaliteediga proovide võtmine. Enesekontrollikavas kirjeldatu järgi on
võimalik loa andjal hinnata, kas pädeval isikul on piisavad teadmised ja oskused, ning
järelevalveasutusel on võimalik hinnata, kas proovid on võetud määruse nõuete kohaselt.
Proovivõtu korra kirjeldamiseks saab lähtuda Euroopa Komisjoni teatise 4. lisast jäätmete
liigitamise tehnilise juhendi kohta, mis abistab ja selgitab jäätmetest proovide võtmise korda.
Proovivõtmine tuleb dokumenteerida määruse nõuete kohaselt ning tagada proovi säilitamine
proovi transportimisel laborisse. Lisaks peab enesekontrollisüsteem sisaldama tegevuskava
juhuks, kui puidujäätmed või puiduhake süttivad.
Paragrahvis 10 kirjeldatakse puiduhakke nõuetele vastavuse hindamist. Igast puiduhakke
partiist, mille valmistamisel on kasutatud B-kategooria puidujäätmeid, tuleb pädeva mõõtja
poolt võtta vastavalt enesekontrolliplaanis kirjeldatud proovivõtukavale proov, milles
määratakse eelnõukohase määruse §-s 8 nimetatud ohutus- ja kvaliteedinäitajad. Partiiks
loetakse kuni 1500 tonnise massiga puiduhakke kogust. Puiduhakke valmistaja annab iga
puiduhakke partiiga kaasa kvaliteedidokumendi, millele on märgitud puiduhakke valmistaja
andmed, partii number ja suurus, kvaliteedinõuetele vastavust tõendavad näitajad jms. Proov,
millest kvaliteedinäitajad määratakse, peab olema võetud ühtsetel kindlatel alustel. Seetõttu on
paragrahvis 11 kirjeldatud, kuidas proovi võtta ja säilitada. Kui proovi võtab isik, kel on
akrediteering või erialase pädevuse tunnistus, rakendatakse mõõteseaduses toodud nõudeid.
Pädev mõõtja peab proovivõtmisel järgima määruse nõudeid, mis protseduuridena tuleb
kirjeldada enesekontrollikavas. Jäätmetest proovide võtmist ja proovide säilitamist kirjeldavad
ELi standardid, näiteks: EN 14899 (proovivõtukava koostamise ja rakendamise raamistik),
CEN/TR 15310-1:2006 (juhend proovivõtukriteeriumite valimiseks ja rakendamiseks
erinevates tingimustes), CEN/TR 15310-2:2006 (juhend proovivõtumeetodite kohta), CEN/TR
15310-3:2006 (juhend osaproovide võtmise kohta), CEN/TR 15310-4:2006 (juhend proovide
pakendamise, hoidmise, säilitamise, transportimise ja üleandmise kohta), CEN/TR 15310-
5:2006 (juhend proovivõtukava koostamise kohta). Lisaks nimetatud ELi standarditele võib
kohaldada ka teisi asjakohaseid rahvusvahelisi või riigisiseseid standardeid, kui nende
käsitlusala on sama ning tegemist on tunnustatud meetodiga.
Paragrahvis 12 on välja toodud nõuded proovivõtuprotokolli koostamise kohta.
Paragrahvis 13 sätestatakse nõuded puiduhakke partii vastavusdeklaratsioonile ja selle
väljastamise kord. Selleks, et puiduhakke kütusena kasutajal oleks olemas piisav info
puiduhakke päritolu ja omaduste kohta, täpsustatakse, et vastavusdeklaratsioon peab
puiduhakke saadetisega kaasas olema kuni puiduhakke kütusena kasutamiseks üle andmiseni.
Nõuetele vastava puiduhakke jäätmestaatus lakkab ainult siis, kui puiduhaket kasutatakse
paragrahvis 14 kirjeldatud eesmärgil ehk kütusena energia tootmiseks. Lõike 1 kohaselt on A-
kategooria puidujäätmetest valmistatud puiduhaket lubatud kasutada kütusena kõigis biomassi
käitlevates põletusseadmetes. Lõige 2 sätestab, et B-kategooria puidujäätmetest ning A- ja B-
kategooria puidujäätmete segust valmistatud puiduhaket, mis vastab lisas 2 sätestatud
piirväärtustele, võib kasutada kütusena energia tootmiseks käitistes, millel on paikse heiteallika
käitaja registreering, õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba. Lisas 3 sätestatud
piirväärtustele vastavat B-kategooria puidujäätmetest või A- ja B-kategooria puidujäätmete
segust valmistatud puiduhaket on lõike 3 kohaselt lubatud kasutada kütusena energia
tootmiseks üksnes suurtes põletusseadmetes, millel on keskkonnakompleksluba ning mille
põletusseadme installeeritud summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on
vähemalt 50 MWth. Sealjuures tuleb arvestada summaarse nimisoojusvõimsuse arvutamisel
THSi § 71 lõiget 3, mis sätestab, et arvesse ei võeta üksikuid põletusseadmeid, mille
nimisoojusvõimsus on alla 15 MWi. Suurtele põletusseadmetele kohaldatakse THSi 3. peatüki
sätteid ning Euroopa Komisjoni rakendusotsust (EL) 2017/1442, 31. juuli 2017, millega
kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku
tehnika (PVT) alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks (edaspidi LCP PVT-järeldused).
Puiduhakke jäätmeks oleku lakkamiseks peavad olema täidetud kaks tingimust. Esiteks peab
puiduhake olema toodetud kasutamiseks eelnõukohase määruse §-s 14 kirjeldatud eesmärgil.
Teiseks peab puiduhake vastama eelnõukohase määruse §-s 8 nimetatud ohutus- ja
kvaliteedinõuetele. Nendele nõuetele vastava puiduhakke olek jäätmena saab lõppeda juba
puiduhakke tootmise järel.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid
ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid. Nimetatud direktiivi artikli 6 lõige 3 annab
liikmesriikidele võimaluse kehtestada riigisiseselt kriteeriumid, mille alusel jäätmed lakkavad
olemast jäätmed.
4. Määruse mõju
2019. aastal tekkis Eestis 201 297,95 tonni tavajäätmete hulka kuuluvaid puidujäätmeid.
Tekkinud puidujäätmetest 92 039,79 tonni suunati energiakasutusse, 73 515,44 tonni
taaskasutati muul viisil ning 158,95 tonni ladestati prügilatesse.
Hetkel puuduvad Eestis puidujäätmetele jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumid ning
puidujäätmetest valmistatud puiduhaket võib põletada üksnes jäätmestaatuses materjalina. See
tähendab, et puidujäätmetest valmistatud puiduhakke põletamiseks on vaja jäätmekäitleja
registreeringut3, jäätmeluba4 või keskkonnakompleksluba5. Puidujäätmete põletamiseks oli
21.05.2020 seisuga väljastatud 77 keskkonnakaitseluba (31 jäätmekäitleja registreeringut, 34
jäätmeluba ja 12 keskkonnakompleksluba).
Eelnõukohane määrus annab võimaluse käidelda puidujäätmeid selliselt, et need, vastates
eelnõukohases määruses sätestatud nõuetele, väljuksid jäätmerežiimist. A-kategooria
puidujäätmetest valmistatud puiduhaket on eelnõu kohaselt lubatud põletada kõigis biomassi
käitlevates põletusseadmetes. B-kategooria puidujäätmetest ning A- ja B-kategooria
puidujäätmete segust valmistatud puiduhaket, mis vastab eelnõukohase määruse lisas 2
sätestatud piirväärtustele, võib kasutada kütusena energia tootmiseks käitistes, millel on paikse
heiteallika käitaja registreering, õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba.
B-kategooria puidujäätmetest ning A- ja B-kategooria puidujäätmete segust valmistatud
puiduhaket, mis vastab eelnõukohase määruse lisas 3 sätestatud piirväärtustele, võib kasutada
kütusena energia tootmiseks suurtes põletusseadmetes, millel on keskkonnakompleksluba ning
mille põletusseadme installeeritud summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on
vähemalt 50 MWth.
Keskkonnaametis registreeritakse paikse heiteallika käitaja tegevus, kui käitaja põletusseadme
soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel ületab 0,3 MWth, kuid on
väiksem kui 1 MWth6. Õhusaasteluba on nõutav, kui põletusseadme soojussisendile vastav
nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem7. Keskkonnakompleksluba on
nõutav kütuse põletamiseks käitises, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt
50 MW8.
Eestis oli 31.12.2020 seisuga kokku 379 paikse heiteallika käitaja registreeringut,
õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba omavat käitist, mis kasutavad kütusena puiduhaket
või puidujäätmeid, nendest 8 olid käitised, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt
50 MW.
Jäätmete põletamisel kohalduvad THSi 4. peatükis sätestatud jäätmepõletus- ja
koospõletustehase nõuded. THSi § 85 lõike 3 punkti 3 kohaselt ei kohaldata THSi 4. peatükki
tehasele, mis põletab üksnes biomassi hulka kuuluvaid jäätmeid. THSi § 10 punkti 5 kohaselt
loetakse biomassiks ka puidujäätmed, välja arvatud need, mis võivad puidukaitseainetega
töötlemise või puidupinna katmise tulemusena sisaldada halogeenitud orgaanilisi ühendeid või
raskmetalle, sealhulgas eelkõige ehitamisel ja lammutamisel tekkivad puidujäätmed. Seega
võib biomassi hulka kuuluvaid puidujäätmeid põletada THSi 4. peatükis sätestatud
jäätmepõletus- või koospõletustehase nõudeid kohaldamata, kuid arvestades seda, et
puidujäätmete, eriti ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud puidujäätmete puhul on tegemist
heterogeense materjaliga, on väga oluline, et põletusse suunatavate puidujäätmete keemiline
3
Vastavalt jäätmeseaduse § 987 lõike 2 punktile 1.
4
Vastavalt jäätmeseaduse § 73 lõike 2 punktile 2.
5
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määruse nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning
künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ § 7 lõikele 5.
6
Keskkonnaministri 19.12.2017 määrus nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse
heiteallika käitaja tegevuse registreering, registreeringu taotluse, tõendi ja aastaaruande vorm ning aastaaruande
esitamise kord“ § 1 punkt 1.
7
Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete
künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ § 3 lõige 1.
8
Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määrus nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille
korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ § 1 lõige 1.
koostis on teada ning puidujäätmete kuulumine biomassi hulka on vajaduse korral
laborianalüüsiproovide kaudu tõendatud.
Puidujäätmetest valmistatud puiduhakke kütusena kasutamist on mitmes riigis, näiteks Soomes,
Saksamaal ja Austrias, reguleeritud erinevate määruste ja juhendmaterjalide kaudu. Vastavates
määrustes ja juhendmaterjalides on muuhulgas sätestatud halogeenitud orgaaniliste ühendite ja
raskmetallide sisalduse piirväärtused, millele puidujäätmetest valmistatud puiduhake vastama
peab. Tahkete biokütuste tehnilised tingimused, sealhulgas halogeenitud orgaaniliste ühendite
ja raskmetallide tüüpilised väärtused, on sätestatud standardis EN ISO 17225-1:2014 (edaspidi
standard ISO 17225) tahkete biokütuste kohta, mis on Euroopa Standardimisorganisatsioonis
CEN koostatud ning liikmesriikides identse rahvusliku standardina üle võetud ja avaldatud
(Eesti standardina kehtiv tähisega EVS-EN ISO 17225-1:2014). Eri riikides põletatavatele
puidujäätmetele või puidujäätmetest valmistatud puiduhakkele sätestatud halogeenitud
orgaaniliste ühendite ja raskmetallide sisalduse piirväärtuste omavahelisel võrdlemisel on näha
erinevusi, mis näitab riikide paindlikkust normide seadmisel. Sarnaselt puidujäätmetele
sätestatud halogeenitud orgaaniliste ühendite ja raskmetallide sisalduse piirväärtustele
varieerub ka loodusliku puidu halogeenitud orgaaniliste ühendite ja raskmetallide sisaldus.
Loodusliku puidu omadused sõltuvad erinevatest teguritest, näiteks puu liik, osa (tüvi, koor,
oksad), puu jne.
Selleks, et saada teada Eesti puidu halogeenitud orgaaniliste ühendite ja raskmetallide sisaldust,
tegi Tallinna Tehnikaülikool Keskkonnaministeeriumi tellimusel uuringu „Raskmetallide ja
halogeenitud orgaaniliste ühendite leidumine Eesti päritolu puidus9“ (edaspidi uuring).
Uuringus analüüsiti halogeenitud orgaaniliste ühendite ja raskmetallide sisaldust Eesti
looduslikus puidus ning saadud andmetele tuginedes anti soovitused puidujäätmetest
valmistatud puiduhakkele vastavate piirväärtuste sätestamiseks. Uuringust selgus, et
raskmetallide sisaldus Eesti looduslikus puidus on 5–6 korda väiksem kui mujal Euroopas.
Võttes arvesse Eesti loodusliku puidu väga madalat raskmetallide sisaldust, anti uuringus
soovitus, et Eestis sätestavad raskmetallide ja halogeenitud orgaaniliste ühendite sisalduse
piirväärtused võiksid olla madalamad teistes riikides sätestatud vastavatest piirväärtustest.
Samas märkisid uuringu tegijad, et arvestades asjaolu, et nii puittooted kui ka puidujäätmed
liiguvad üle riigipiiride, tuleks piirväärtuste kehtestamisel võtta teatud määral arvesse siiski ka
teiste riikide praktikaid.
Lisaks teiste riikide kogemustele ning Eesti loodusliku puidu uuringule on puidujäätmetest
valmistatud puiduhakkele halogeenitud orgaaniliste ühendite ja raskmetallide sisalduse
piirväärtuste seadmisel oluline silmas pidada standardis ISO 17225 välja toodud tahkete
biomassipõhiste kütuste tüüpilisi omadusi. Standardi ISO 17225 kohaselt ei tohi keemiliselt
töödeldud materjalid sisaldada halogeenitud orgaanilisi ühendeid ega raskmetalle kõrgemal
tasemel kui tüüpilises puhtas materjalis või kõrgemal tasemel, kui on tüüpilised päritolumaa
väärtused. Standard ISO 17225 käsitleb tahkeid biokütuseid, mitte üksnes jäätmestaatuses
materjali, mistõttu ei ole põhjendatud seada puidujäätmetest valmistatud puiduhakkele
standardis ISO 17225 välja toodud töötlemata puitmaterjalide tüüpilistest väärtustest rangemaid
piirväärtusi.
Seni on Eestis puidujäätmete põletamisega seonduvates küsimustes lähtutud Soome
juhendmaterjalis „Kasutatud puidu klassifikatsiooni rakendamine praktikas –
VTT-M-01931-14“10 (edaspidi Soome juhendmaterjal) sätestatud keemiliste ebapuhtuste
sisalduse piirväärtustest. Soome juhendmaterjalis sätestatud piirväärtused on teatud elementide
9
https://www.envir.ee/sites/default/files/puidu_uuring.pdf
10
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/soome_juhend_kasutatud_puidu_klassifikatsiooni_rakendami
ne_praktikas_-_vtt-m-01931-14_0.pdf
poolest kõrgemad kui Eesti puidu looduslik foon ning standardis sätestatud töötlemata
puitmaterjalide tüüpilised väärtused. Eelnõukohase määruse eesmärk on anda puidujäätmetest
puiduhakke valmistajatele võimalus viia puidujäätmed jäätmerežiimist välja ja tuua turule
toode – puidujäätmetest valmistatud puiduhake. Kuivõrd puidujäätmetest valmistatud toote
nõuetele vastav puiduhake suunatakse kütusena kasutamiseks sellistesse käitistesse, millele ei
kohaldata THSi 4. peatükis sätestatud jäätmepõletus- ja koospõletustehase nõudeid, peab olema
tagatud, et puidujäätmetest valmistatud puiduhake ei sisaldaks halogeenitud orgaanilisi
ühendeid ega raskmetalle sellises koguses, mis põhjustaks puiduhakke põletamisel ohtu
inimeste tervisele või keskkonnale.
Arvestades uuringu tulemusi, standardis ISO 17225 välja toodud töötlemata puitmaterjalide
tüüpilisi väärtusi ning Eestis seni rakendatud praktikat, sätestatakse eelnõukohase määrusega
puidujäätmetest valmistatud puiduhakkele erinevad keemiliste ebapuhtuste sisalduse
piirväärtused sõltuvalt sellest, millise nimisoojusvõimsusega käitisesse puiduhake kütusena
kasutamiseks suunatakse. Puiduhake, mis suunatakse kütusena kasutamiseks käitisesse, mille
põletusseadme nimisoojusvõimsus jääb alla 50 MWth, peab vastama eelnõukohase määruse
lisas 2 sätestatud piirväärtustele, mille väljatöötamisel on lähtutud uuringus esitatud
soovituslikest piirnormidest ning standardis ISO 17225 välja toodud töötlemata puitmaterjalide
tüüpilistest väärtustest. Eelnõukohase määruse lisas 3 sätestatud piirväärtustele vastavat
puiduhaket on lubatud põletada üksnes suurtes põletusseadmetes, mille installeeritud
summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MWth. Eelnõukohase
määruse lisas 3 sätestatud piirväärtuste väljatöötamisel on lähtutud uuringus välja pakutud
soovituslikest piirväärtustest, standardis ISO 17225 esitatud töötlemata puitmaterjalide
tüüpilistest väärtustest ning Soome juhendmaterjalis toodud piirnormidest. Suurtele
põletusseadmetele, mille installeeritud summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus
on vähemalt 50 MWth, on sätestatud tehnilised lisatingimused LCP PVT-järeldustega, mis
näevad ette nõuded parima võimaliku tehnika kohaldamiseks ning millega pannakse paika
saasteainete piirväärtused, et keskkonnamõju vähendada. LCP PVT-järeldustes toodud
tehnikate kasutamisel on tagatud põletusprotsessi ning väljuvate heitmete suurem
kontrollitavus. Näiteks on PVT-nõueteks biomassi põletamisel tagada nõutud energiatõhusus,
kasutada tehnikaid NOX-i, N2O, CO, SOX-i, HCl-i, HF-i, Hg, tolmu ja tahkete osakeste heidete
vähendamiseks õhku, kohustus te saasteainete pidev- või perioodilist seiret, kasutada
saasteainete vähendamiseks püüdeseadmeid, kontrollida põlemisprotsesse ning seeläbi
eesmärgina vältida niivõrd kui võimalik saastuse kandumist ühest keskkonnaosast teise.
Kavandatud muudatustel on positiivne mõju keskkonnale. Tegemist on meetmega, mis loob
selgust puidujäätmete põletamises, sätestades puidujäätmetest valmistatud puiduhakkele Eesti
olusid arvestavad ohutus- ja kvaliteedinõuded.
Kavandatud muudatused ei too kaasa olulist mõju riigi julgeolekule, välissuhetele,
regionaalarengule, samuti sotsiaalset, sealhulgas demograafilist, mõju ega muud otsest või
kaudset mõju.
5. Määruse rakendamisega kaasnevad tegevused, vajalikud kulud ja määruse
rakendamise eeldatavad tulud
Riigile ja kohalikule omavalitsusele määruse rakendamine kulusid ega tulusid juurde ei too.
Järelevalve käigus tehtavad kulutused jäävad igal aastal riigieelarve ja järelevalveasutuste
eelarvete piiresse, kuna puiduhakke valmistajad tegutsevad juba praegu jäätmelubade või
keskkonnakomplekslubade alusel ning kontrollproovide võtmine on järelevalve tavapärane töö.
Selleks, et jäätmed vastaksid määruse nõuetele, on ettevõttel vaja teha teatud kulutusi. Samas
ei ole selle määruse rakendamine ettevõtetele kohustuslik ning see, kas ettevõte soovib
puidujäätmetest valmistatud puiduhaket realiseerida jäätmestaatuses materjalina või valmistada
puidujäätmetest toote nõuetele vastavat puiduhaket, on ettevõtja enda valik.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile ning ettepanekute esitamiseks Eesti Keskkonnauuringute
Keskusele, Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskusele, Eesti Ringmajandusettevõtete
Liidule ja Ragn-Sells ASile.
Kuna eelnõukohane määrus sisaldab tehnilisi norme direktiivi 2015/1535/EL (direktiiv
98/34/EÜ on kaotanud kehtivuse) tähenduses, esitatakse määrus teavitamiseks Euroopa
Komisjonile ja teistele liikmesriikidele.
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
29.06.2021 nr 1-4/21/3349
Keskkonnaministri määruse „Puidujäätmetest
valmistatud kütusena kasutatava puiduhakke
jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumid“ eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks keskkonnaministri
määruse „Puidujäätmetest valmistatud kütusena kasutatava puiduhakke jäätmeks oleku lakkamise
kriteeriumid“ eelnõu.
Eelnõus sätestatud tingimustele vastamise korral lakkavad puidujäätmed olemast jäätmed ning
puidujäätmetest puiduhakke valmistajatel on võimalus tuua turule toode – puidujäätmetest
valmistatud puiduhake, mida kasutatakse kütusena energia tootmiseks.
Palume esitada arvamus ja ettepanekud kümne tööpäeva jooksul eelnõu eelnõude infosüsteemi
(EIS) esitamisest arvates.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Mölder
minister
Lisad: 1. Eelnõu
2. Seletuskiri
Teadmiseks: Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Eesti Standardimis- ja
Akrediteerimiskeskus, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Ragn-Sells AS
Görel Grauding, 626 2897
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/21-0863 - Keskkonnaministri määruse „Puidujäätmetest valmistatud kütusena kasutatava puiduhakke jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumid“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 14.07.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/82d32873-8619-40a1-a308-eb7a21417b4f
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/82d32873-8619-40a1-a308-eb7a21417b4f?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main