dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Vesiniku tervikahela piloteerimise meede

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 29. juuni 2021
Viit
42
Registreeritud
29. juuni 2021
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2021
Vastutaja
Liisa Mällo

Failid

  • 📎42 29.06.2021 Ministri määrus.asice3769 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja taristuministri … 2021. a määrus nr … „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks ühistranspordisektoris“ Lisa 1 Äriplaani ja finantsanalüüsi koostamise nõuded Sissejuhatus juhendi kasutajale Käesolev juhend on abiks äriplaani ja finantsanalüüsi koostamiseks, mis on taotluse kohustuslik lisa. Toetuse taotluses ning lisatud dokumentides esitatud informatsioon peab olema piisavalt põhjalik ja ajakohane, et taotluse hindamine oleks võimalik vastavalt määruses toodud lävendi ja hindamiskriteeriumitele. 1. ÄRIPLAAN Taotlusele lisatakse äriplaan, mis kajastab projektis osalevate ettevõtjate (taotleja ja partner) majanduslikku olukorda ja taotluses sisalduvat projekti. Koostatav dokument peab sisaldama vähemalt järgmisi peatükke: 1.1 Kokkuvõte Esitatakse kokkuvõte äriplaanist, mis annab lühiülevaate projektis osalevatest ettevõttest, nende jätkusuutlikkusest ja taotluses sisalduvast projektist ning selle mõjust projekti osapoolte majandustegevusele. 1.2 Ettevõtja info ja kirjeldus Kirjeldatakse projektis osalevaid ettevõtjaid ja ettevõtteid. Antakse ülevaade kõigi projekti osapoolte senisest äritegevusest ning sellest, kuidas see on projektiga seotud. Selgitatakse kuidas projekti mõju avaldub kõigi projekti osapoolte äritegevusele. 1.3 Turuanalüüs Kirjeldatakse kõigi projekti osapoolte peamisi kliente, turuosa, turuseisu, konkurentsisituatsiooni ning ettevõtja poolt pakutavate toodete konkurentsieelist tagamaks ettevõtja pikaajaline jätkusuutlikkus. 1.4 Strateegia ja tegevusplaan Kirjeldatakse kõigi projekti osapoolte lähiaastate strateegiat ja tegevusplaani. 1 2. ROHEVESINIKU PROJEKT 2.1 Projekti kirjeldus ja eesmärgid Peatükist peab selguma projekti põhjendatus. Kirjeldatakse, milline on projektieelne olukord, miks on projekti teostamine vajalik, mis on projekti eesmärk ning kas ja kuidas see vastab projektis osalevate ettevõtjate senisele äritegevusele. Samuti selgitatakse, millised on oodatavad tulemused, kuidas on tulemused seotud toetuse andmise eesmärgiga ning kuidas aitab projekt kaasa ettevõtja eesmärkide täitmisele ning äriplaani realiseerimisele. 2.2 Projekti tegevuskoht Antakse ülevaade rohevesiniku tervikahelaga (edaspidi tervikahel) seotud asukohtadest (tootmise ja tanklaga seotud kinnistutest). Selgitatakse, kas planeeritav projekt toimub projekti osapoolte omandis oleval hoonestatud või hoonestamata kinnistul või on taotluse esitamise ajaks sõlmitud leping kestvusega 7 aastat pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist projekti tegevuse elluviimiseks. 2.3 Projekt institutsiooniline ülesehitus Antakse ülevaade projekti elluviimise institutsioonilisest poolest, sealhulgas taotleja ja partnerite võimekusest projekti ellu viia. Kirjeldatakse nende vajalikku kvalifikatsiooni ja kogemust ning õigusliku, organisatsioonilise või tehnilise eelduse olemasolu, sealhulgas nimetada kaasatavad tehnilised konsultandid ja nende roll projekti elluviimisel. Taotlusele lisada rohevesiniku tervikahela etappide elluviimise eest vastutavate isikute haridust ja kogemust tõendavad dokumendid (diplom ja CV, millest nähtub suuremahuliste projektide elluviimise kogemus). 2.4 Projekti nõudlus- ja riskianalüüs Kirjeldatakse projeki vajalikkust ja analüüsitakse riskijuhtimist. Kirjeldatakse kõigi projektis osalevate ettevõtjate kogu ettevõtja riske ja riskijuhtimist ning projektiga kaasnevaid riske ( sh tehnoloogilised ja mitte-tehnoloogilised riskid, sisemised ja välimised riskid), mis võivad mõjutada projekti elluviimist, toote kvaliteeti, toodangu mahtu, tootmiskindlust jms. Kirjeldatakse, millised on peamised projekti arendamist takistavad tegurid, sh kas toetusel on ergutav mõju. Kirjeldada ka projekti edutegureid ehk projekti tulemuslikkust positiivselt mõjutavaid eeltingimusi. Äriplaani raames koostatav ehituslik riskianalüüs peab sisaldama: 2.4.1 hinnatud on projekti ehitusliku poole, vesiniku tootmise ja käitlemisega seotud riske; 2.4.2 koostatud on riskikäitumise juhised ja konstruktsioonilised ning tehnilised lahendused riskide ennetamiseks, vältimiseks ja minimeerimiseks. Projekti nõudlusanalüüsist peab selguma: 2.4.3 kas projekti väljundi osas on tagatud nõudlus (kas toode või teenus on konkurentsivõimeline); 2.4.4 kes on peamised kliendid, nende vajadused ja lõpptarbimise asukoht; 2.4.5 milline on turu suurus tervikahela erinevatele osadele ja kuidas tervikahela erinevad osad panustavad riiklikesse taastuvenergia ja kasvuhoonegaasi (KHG) heitme vähenemise eesmärkidesse1; 1 REKK 2030 : Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamine 80% aastaks 2050 (sh 70% aastaks 2030) s.o. 2030. aastal KHG heide 10,7-12,5 mln t CO2ekv, (va LULUCF). Taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema vähemalt 42%: aastal 2030 toodetakse taastuvenergiat 16 TWh ehk 50% energia lõpptarbimisest, sh taastuvelekter 2 2.4.6 milline on ettevõtja prognoositav maht rohevesiniku tootmises ja tarbimises transpordikütusena (MWh). Projekti kohta esitada: 2.4.7 kokkulepped projekti osapoolte (taotleja ja partnerid) vahel, kes osalevad tervikahela erinevate etappide elluviimisel (tootmine, tarnimine, transpordivahend); 2.4.8 projektiväliste osapoolte (nt tarnijad, rahastajad, transpordiettevõtjad, kohalikud omavalitsused, -kogukonnad või muud tarbijad) digitaalselt allkirjastatud toetus- või kinnituskirjad või koostöökokkulepped, mis näitavad nende osalemist projekti elluviimisel või muul moel projekti panustamisel, kirjeldada osapoolte roll või kaasatus projektis; 2.4.9 tugevuste-nõrkuste-võimaluste-ohtude analüüs (TNVO- ehk SWOT-analüüs) tervikahela kohta, mis võtab arvesse kõiki tervikahela etappe,2 erinevate etappide koostoimimist ja -mõju. Lisaks tugevuste ja nõrkuste ning ohtude ja võimaluste analüüsile tuleb välja tuua iga etapi võimalikud riskid ja riskide maandamise meetmed, sh milline on võimalik lahendus, kui: 2.4.9.1 tekib tõrge tootmise etapis (üks osapool ei ole huvitatud projektiga jätkamisest; tootmises esineb tehniline tõrge või tootmiseks vajaliku seadme tarne hilineb ning mõjutab projekti elluviimise ajakava või toote vajalikus mahus valmimist; tootmisüksuse paigaldamine või sellega seotud ehitustööd hilinevad või tehnilised lahenduskäigud too(de)te paigaldamisel ei toimi; toode või sellega kaasnevad komponendid ja lisaseadmed ei vasta tehnilistele nõuetele või ei tööta oodatud kasuteguriga; projekti antud etapi eest eest vastutavad spetsialistid või spetsiifiliste erialateadmistega töötajad lahkuvad töölt; taotlejal tekivad makseraskused või puuduvad vahendid omaosaluseks jne); 2.4.9.2 tekib tõrge toote säilitamise ja tarnimise etapis (üks osapool ei ole huvitatud projektiga jätkamisest; tootmises esineb tehniline tõrge või tootmiseks vajaliku seadme tarne hilineb ning mõjutab projekti elluviimise ajakava või toote vajalikus mahus ja koguses valmimist; tarne- või säilituslahenduse üksuse paigaldamine või sellega seotud ehitustööd hilinevad või tehnilised lahenduskäigud too(de)te paigaldamisel ei toimi; toode või sellega kaasnevad komponendid ja lisaseadmed ei vasta tehnilistele nõuetele; projekti antud etapi eest vastutavad spetsialistid või spetsiifiliste erialateadmistega töötajad lahkuvad töölt; taotlejal tekivad makseraskused või puuduvad vahendid omaosaluseks jne); 2.4.9.3 tekib tõrge tarbimise etapis (üks osapool ei ole huvitatud projektiga jätkamisest; transpordivahendi tarne viibib ja mõjutab projekti elluviimise ajakava; 4,3 TWh (2018 = 1,8 TWh), taastuvsoojus 11TWh (2018 = 9,5TWh), transport 0,7 TWh (2018 = 0,3 TWh). Transpordisektori taastuvkütuste kasutamise osakaalus on plaanis saavutada 14% eesmärk ja II põlvkonna biokütuste 4,9% eesmärk järgmiselt: (729+395 GWh = 4,9%). 2 Tervikahela etapid: Rohevesiniku tootmine elektrolüüseri abil veest, kasutades selleks 100% taastuvenergiat, vastavalt RED II vahetu tootmise nõutele (Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001 artikkel 27 lg 3, https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018L2001&from=EN ) või vesiniku tootmine 100% biogaasist, mille toomiseks on kasutatud 100% ulatuses jätkusuutlikkust arvestavaid energiaallikaid (Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001 nõuetele vastavad biojäätmed, sõnnik, läga või V lisa A ja B kütused, mille kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise vaikeväärtus on suurem kui 80% ja mille tootmisel ei teki maakasutuse muutuse tõttu netoheidet või tõendatavalt 100% artikkel 29 nõuetele vastavalt toodetud biomassist saadud kütused mille kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise vaikeväärtus VI lisas A on suurem kui 90%, v.a. tüvepuit ning sellest valmistatud brikett, gaarnul ja puiduhake, ja mille veokaugus ei ületa 500 km). Tootmise alla arvestatakse ka rohevesiniku eraldamine, kompresseerimine, säilitamine. Tarnimine – siin all mõeldakse kõiki vahe-etappe, mis jäävad vesiniku tootmisüksuse ja selle lõpliku tankimise vahele lõppkasutuseks mõeldud transpordivahendisse (nt transport, säilitamine ja tankimine ja nendega seotud tegevused nagujahutus, järelvalve). Tarbimine – vesiniku tarbimine lõppkasutuses oleva transpordivahendi energiaallikas (nt kütuserakus elektri tootmiseks). 3 transpordivahend ei tööta ettenähtud kütusekuluga, transpordivahend ei tööta või töötab ebapiisava töövõimekusega teatud ilmastikutingimustes vm lisanduvate asjaolude ilmnemisel (nt külmal ajal, tugeva tormi korral), projekti antud etapi eest vastutavad spetsialistid või spetsiifiliste erialatedmistega töötajad lahkuvad töölt, taotlejal tekivad makseraskused või puuduvad vahendid omaosaluseks jne). 2.5 Projekti sotsiaalmajanduslik mõju Sotsiaalmajanduslikus analüüsis kirjeldatakse projekti mõju projektiga hõlmatud piirkonna elanikele ja majanduslikule heaolule. Analüüsi käigus tuleb selgitada, kuidas projekti käigus elluviidav investeering toetab piirkonna arengut ja kasvatab tööhõivet. Kirjeldada mõjud: 2.5.1 tootmisüksuse ja tarnetaristu lähipiirkonna elanikele; 2.5.2 ettevõtlusele (tootja, vahendaja, lõpptarbija); 2.5.3 kohalikule omavalitsusele ja riigile (s.h. laekuvad maksud); 2.5.4 kohalikule arengule ja teenustele; 2.5.5 loodavad töökohad (inimest/aastas). 2.6 Projekti keskkonnamõju KHG ja peenaerosoolsete osakeste arvutus tuleb koostada vastavalt KIKi poolt ette antud metoodikale. Hinnata tuleb projekti tulemusena tekkivat taastuvenergia ja taastuvtranspordi osakaalu kasvu. Koostada tuleb esmane keskkonnariskide analüüs, milles hinnatakse projekti ehituslikke ning vesiniku tootmise ja käitlemisega seotud keskkonnariske ning koostada riskikäitumise juhised ja konstruktsioonilised ning tehnilised lahendused riskide ennetamiseks, vältimiseks ja minimeerimiseks. Kirjeldada tuleb muud projektiga kaasnevad keskkonnamõjud, sealhulgas müra ja saaste vähenemine, loodus- ja elukeskkonna halvenemine või paranemine. Toetuse taotluse rahuldamise otsusest 4 kuu jooksul tuleb esitada täielik ehituslik, kasutuslik ning keskkonnariskide analüüs projekti iga etapi jaoks kaasaarvatud lõplikult kasutusvalmis terviklahendus ja selle rakendamine 7 aasta jooksul pärast valmimist. Riskide analüüsi koostamine tuleb lisada tegevusena projekti ajakavasse. Täielik riskide analüüs peab sisaldama: 2.6.1 hinnatud on projekti ehitusliku poole, vesiniku tootmise ja käitlemisega seotud riske; 2.6.2 hinnatud on projekti ehitusliku poole, vesiniku tootmise ja käitlemisega seotud riskide võimalikku mõju elu- ja looduskeskkonnale ning inimeste tervisele; 2.6.3 koostatud on riskikäitumise juhised ja konstruktsioonilised ning tehnilised lahendused riskide ennetamiseks, vältimiseks ja minimeerimiseks ning keskkonnakahjude likvideerimiseks; 2.6.4 määratud on riske auditeeriv isik või asutus, riskide auditeerimise kord ja riskide eest vastutavad isikud projekti raames ja pärast selle valmimist 7 aasta jooksul ning läbiviidavate sisekontrollide ja koolituste ajakava; 2.6.5 tehtud on riskianalüüs Päästeameti ning kiirabi võimekuse osas jõuda õnnetuse piirkonda ning kahjude likvideerimise võimekused ja selleks kuluv aeg; 2.6.6 koostatud on teavituskava elanikkonna, klientide jt võimalike huvitatud osapoolte informeerimiseks projekti tegevustest ja lõppeesmärgist ning sellega seotud võimalike ohtude vältimiseks. 4 2.7 Projekti ajakava Projekti elluviimine, sh ajakava lähtub finantseerimiskavast (vt p. 4.2.1). Ajakava koostatakse projekti elluviimise perioodiks aastate lõikes ning selles kajastatakse kavandatavaid tegevusi nende ajalises järjestuses koos planeeritud finantsmahtudega (projekti eelarve). Kirjeldatakse hangete ja lepingute sisu, arvu ning hangete läbiviimise ja lepingute elluviimise aega. Ajakavas tuuakse välja vähemalt järgmised vahetähtajad: 2.7.1 projekti iga etapi jaoks koostatava täieliku riskianalüüsi tähtaeg; 2.7.2 elektrolüüseri või muu rohevesinikku tootva seadme tarne tähtaeg; 2.7.3 elektrolüüseri või muu rohevesinikku tootva seadme paigaldamise ja töövalmiduse tähtaeg; 2.7.4 rohevesinikku tarbiva transpordivahendi tarne ja töövalmiduse tähtaeg; 2.7.5 projekti lõpptähtaeg, millal süsteem on terviklikult komplekteeritud ja töövalmis. Kui projekti elluviimine eeldab täiendavaid tegevusi, tuleb need lisada ajakavasse. Eelarvest peab selguma mida, kui palju, millise hinnaga, kellelt, miks (tarnija valiku põhjendus) eeldatavalt kavatsetakse osta. Eelarves tuleb kajastada erinevate tarneahela osade maksumus, sh: 2.7.6 rohevesiniku tootmisseadme maksumus koos tarne ja paigalduse ning kasutusvalmiduse saavutamisega; 2.7.7 rohevesiniku tarnimisahela maksumus tervikahela mõistes koos tarne ja paigalduse ning kasutusvalmiduse saavutamisega; 2.7.8 rohevesinikku kasutava transpordivahendi soetamismaksumus koos tarne ja paigalduse ning kasutusvalmiduse saavutamisega. 3. TEHNILINE LAHENDUS 3.1 Tehnilise lahenduse kirjeldus Esitatakse tervikahela kirjeldus, mis hõlmab rohevesiniku tootmist, säilitamist ja tarnimist ning tarbimist transpordisektoris. Esitada tuleb kasutatava tehnoloogia ning tarne-, paigaldus- ja käivitusprotsessi kirjeldus tervikahela igas etapis ja etappide vahel. Kirjelduses tuleb välja tuua kõik eeltingimused, mis on projekti elluviimiseks vajalikud, sh nimetada, millised neist on teostatud ja ülejäänud tuua välja projekti ajakavas. Taotlusele tuleb lisada hinnapakkumused, mis selgitavad ja tõendavad projekti eelarve kujunemist. Minimaalselt kaks võrdlevat hinnapakkumist tuleb võtta projektis hangitavale elektrolüüserile (või muule rohevesinikku tootvale seadmele) ja transpordivahendile, ja kui see on terviklahenduse osa, ka ladustamis- või tankimisvahenditele. Ehitustööde ja teiste tegevuste maksumused eelarvestatakse tuginedes turuhinnale. Taotlusele tuleb lisada kõigi tervikahela komponentide tehnilised kirjeldused koos tehnilisi kirjeldusi tõendava dokumentatsiooniga, millest selguvad nii seadmete kasutegur keskmistel töötingimustel kui tootjagarantiiga kaetud seadmete eluiga vastavalt garantii tingimustele (vt määruse lisas 3 hindamiskriteeriumid). 3.2 Nõuded rohevesiniku tootmiseks kasutatavale taastuvenergiale 5 Kasutatav elekter peab olema lokaalselt toodetud 100 protsendiliselt taastuvenergiast vastavalt EL direktiivile 2018/20013 (nt tuul, päike või G2 biokütused). Vajalik on vahetu energia tarnimine taastuvelektri tootmisüksuses või paigaldatud otseliiniga vesiniku tootmisüksuseni, tõendades, et vastav elektrienergia on tarnitud võrgust elektrienergiat võtmata. 3.3 Tehnoloogilise valmiduse tase (TVT) Tehnoloogilise valmiduse tase peab vastavalt Euroopa Liidu teadusuuringute ja raamprogrammi Horisont tehnoloogiaklassifikaatorile olema vähemalt TVT 74. TVT tuleb määrata kõikide tarneahelas olevate innovaatiliste tehnoloogiate kohta (nt tootmise puhul elektrolüüseri ja vesiniku transportimise ja tarnimise kohta). Kirjeldada tehnoloogiate tööpõhimõtteid ja toimimist, esitada tehnilised parameetrid, sh tõendid töötavatest prototüüpidest koos keskmistele töötingimustele vastavate kasutegurite ja KHG heitme vältimise meetoditega. Esitada tootja väljastatud kasutusjuhend, sh hooldutingimused ja vastavus kehtivatele standarditele. 3.4 Tervikahela skaleeritavus Kirjeldada: 3.3.1 kas ja kuidas antud projekt on tulevikus laiendatav; 3.3.2 kas analoogset lahendust saaks osaliselt või terviklikult kasutada Eestis või väljaspool Eestit; 3.3.3 kas lahenduse valmimisel on lisandunud uuenduslikke rohevesiniku kasutusviise, mida saab tulevikus turundada; 3.3.4 kui suur oleks hinnatav positiivne mõju keskkonnale. 4. FINANTSANALÜÜS 4.1. Finantsanalüüsi põhimõtted Ülevaade finantsanalüüsist (FA) esitatakse Exceli dokumendina, kus kõik arvutusvalemid ja viited on kontrollimiseks avatud ning sisestamisõigus dokumenti on tagatud. Kaitsesõnadega või ilma arvutusvalemite ja viideteta Exceli dokumenti hindamiseks ei aktsepteerita. Exceli mudelis kasutatud sisend- ja tulemandmete argumenteeritud majanduslikud põhjendused esitatakse käesoleva peatüki alampunktides. Need peavad aitama luua arusaama kavandatud projektist ja projektis osalevate ettevõtjate (taotleja ja partnerite) kogu majanduslikust seisust. KIK-il on õigus küsida taotlejalt kõiki taotlust toetavaid dokumente, arvutusi ja selgitusi, et veenduda esitatud FA adekvaatsuses ja selle kooskõlas projekti eesmärkidega. FA tulemus tulemus koosneb omavahel seotud analüüsi tabelitest (taotleja enda vormil), mis esitatakse Exceli mudelis. Tabel 1 – Projekti finantseerimiskava Tabel 2 – Projekti tegevustulud ja -kulud Tabel 3 – Projekti jätkusuutlikkus Tabel 4 – Projektis osalevate ettevõtjate kogu majandustegevuse jätkusuutlikkus 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018L2001&from=ET 4 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2019/01/Tehnoloogilise-valmiduse-tasemed.pdf 6 FA arvestusperiood hõlmab projekti abikõlblikkuse perioodi ja abikõlblikkuse perioodile järgnevat seitsme aastast perioodi. FA koostatakse reaalhindades. 4.2. Finantsanalüüsi koostamine 4.2.1. Projekti finantseerimiskava (taotleja koostatav tabel 1) Projekti finantseerimiskavast peab selguma eelarve, ajakava, finantseerimisallikad, sh omafinantseering. Projekti eelarves näidatakse ainult selle projektiga seotud investeeringukulud kavandatud tegevuste lõikes. Projekti eelarves tuleb eristada kulud partnerite lõikes, sealhulgas iga partneri omaosalus ja toetuse suurus. Projekti ajakavas näidatakse investeeringukulud aastate lõikes, mil need reaalselt tekivad. Investeeringukulude abikõlblikkus peab olema kooskõlas määruse § 8 nõuetega. Kõik investeeringukulud tuleb esitada ilma käibemaksuta, välja arvatud juhul, kui käibemaks ei ole riigi käibemaksuõiguse alusel tagasi nõutav. Kui projekti käigus planeeritakse tegevusi, mille kulu ei ole määruse mõistes abikõlblik, kuid mille elluviimine projekti tegevuste raames on majanduslikult põhjendatud, eristatakse algse investeeringu kulust abikõlblik ja mitteabikõlblik osa ning põhjendatakse seda. Finantseerimisallikatena näidatakse kogu projekti finantseerimise vahendeid. Taotleja ja partnerite omavahendid – vaba käibekapital. Toetus – taotluses kajastatud toetuse suurus. Laenud – projekti finantseerimiseks võetavad laenud kasutusse võtmise aastal (mitte laenu tagasimaksed). Selgitusena esitatakse eeldatavate laenutingimuste informatsioon. Projekti omafinantseeringuna mõistetakse rahalise katte tagamist kõigi nende kulude jaoks, mida projekti toetusega ei rahastata, sh nii abikõlblikud kui mitteabikõlblikud kulud ja lisanduv käibemaks. Toetuse saaja ja partnerite kohustus on tagada rahaline kate kõigi projekti kulude jaoks, välja arvatud projekti toetusega kaetavad kulud. Omafinantseeringu olemasolu tõendamine: 4.2.1.1 Omavahendite olemasolu tõendatakse viimase kinnitatud majandusaasta aruande ja viimase lõppenud kvartali finantsaruannetega. 4.2.1.2 Omafinantseeringuks planeeritava laenu võimet (laenu põhiosa ja intresside tagasimakse võimet) analüüsitakse projekti- ja ettevõtja kogu majandustegevuse jätkusuutlikkuse analüüsi käigus. 4.2.1.3 Kolmandate osapoolte rahastamise korral esitatakse rahastajate kinnituskirjad. Krediidiasutuse rahastamise korral on KIK-il õigus küsida krediidikomitee siduvat otsust projekti rahastamiseks, milles kajastuks laenu sihtotstarve, summa, väljamaksete periood, põhiosa maksegraafik, tagastamise tähtaeg, laenuintress ja muu asjakohane info. Omafinantseeringu katteks planeeritava laenu tingimused (laenu periood, laenu põhisumma tagasimaksete struktuur, maksepuhkus ja marginaal) peavad olema realistlikud, see tähendab vastama turutingimustele. 7 4.2.2. Projekti tegevustulud ja -kulud (taotleja koostatav tabel 2) Tegevustulu ja -kulu prognoosid koostatakse rohevesiniku tervikahela kohta, milles sisalduvad rohevesiniku tootmine, tarnimine ja tarbimine. Võetakse arvesse investeeringu mõju, sh tegevuskulu prognoosid koostatakse eraldi nii nullstsenaariumi kui täisstsenaariumi korral. Selgelt peavad olema eristatavad fookuses olevad tootmisüksused ja sisendressursid (tootmismaht, tooteühiku müügihind, ressursside kogus ja ühikmaksumus, jm). Tegevustulud ja -kulud esitatakse ilma käibemaksuta ning prognoosimisel arvestatakse tegelike rahaliste tulude ja kuludega. Käibekapitali muutust tegevustulu ja tegevuskulu prognoosidele ei lisata. Tegevustulud tuleb näidata tululiikide kaupa ja selgitada tulude prognoosimise eeldused. Tegevustulude prognoos peab põhinema realistlikul nõudlusanalüüsil. Tegevuskulud arvestatakse järgmiste kululiikide kaupa: 1) Muutuvkulud. Käideldavatest mahtudest sõltuvad: energiakulu, keskkonnatasud, transpordikulud; ja varade mahust sõltuvad: seadmete hoolduse teenus ja materjalid. 2) Püsikulud. Tööjõukulud, administratiivkulud, sisse ostetavad teenused, töövahendite kulud, muud tegevuskulud. Iga muutus tuleb siduda majanduslikult põhjendatud tegevusnäitajatega (tarbimise maht, varade maht). Ülejäänud kulud (kulum, finantseerimiskulud, maksud jne) ei kuulu tegevuskulude kalkulatsiooni hulka. 4.2.3. Projekti jätkusuutlikkus (taotleja koostatav tabel 3) Projekti finantsiline jätkusuutlikkus loetakse tõendatuks, kui projekti kumulatiivne rahavoog on igal aastal vähemalt 0 või positiivne. Selleks võrreldakse sissetulevaid rahavoogusid väljaminevate rahavoogudega, perioodil alates investeeringu elluviimise esimesest aastast kuni arvestusperioodi lõpuni. Sissetulevate rahavoogude hulka kuuluvad: 1) projekti toetus; 2) omavahendid; 3) võetav laen; 4) tegevustulu. Väljaminevate rahavoogude hulka kuuluvad: 1) investeeringukulud ja vajadusel asenduskulud; 2) tagasimakstav laen koos intressidega; 3) tegevuskulu. Intressid ja laenu põhiosa tagasimaksed tuleb kajastada juhul, kui projekti finantseerimiseks kasutatakse laenu. Kui jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalik kasutada käibekrediiti rahavoona, siis peab selle tagastamise koos intressidega kalkuleerima väljamineva rahavoona. 4.2.4 Projektis osalevate ettevõtjate kogu majandustegevuse jätkusuutlikkus (taotleja koostatav tabel 4) 8 Projektis osalevate ettevõtjate kogu majandustegevuse jätkusuutlikkuse hindamiseks koostatakse analüüs iga ettevõtte kohta eraldi. Ettevõtja tegevust loetakse tõendatuna jätkusuutlikuks, kui ettevõtja terviku kogu majandustegevuse kumulatiivne rahavoog on igal aastal vähemalt 0 või positiivne. Selleks võrreldakse arvestusperioodil sissetulevaid rahavoogusid väljaminevate rahavoogudega. Taotleja ja partnerite kogu majandustegevuse jätkusuutlikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta kõik rahalised tulud ja kulud ning arvestada ka projekti mõjudega, st lisatakse projektiga seotud uued tegevuskulud ja -tulud ning projekti mõju jätkuvatele tegevustele (kuludele-tuludele). Arvesse tuleb võtta nii projektiga seotud investeeringud kui muud projekti arvestuseperioodil kavandatavad investeeringud. Taotleja ja partnerite kogu majandustegevuse rahavoogude prognoosi lisatakse taotluse esitamise aastale eelnenud kolme majandusaasta rahalised tulud-kulud, mis peavad vastama majandusaasta aruannetele. Intressid ja laenu põhiosa tagasimaksed tuleb kajastada juhul, kui projekti finantseerimiseks kasutatakse laenu ning juhul, kui varasemalt on võetud laene. Kirjeldada võetud kohustuste tingimused (intress, tagastamise tähtaeg, tagasimaksegraafik). Kui jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalik kasutada käibekrediiti rahavoona, siis peab selle tagastamise koos intressidega kalkuleerima väljamineva rahavoona. 5. Projekti toetuse arvutamine Projektile antav toetus on riigiabi ning seega tuleb taotlejal toetuse summa ja projekti omafinantseeringu arvutamisel lähtuda määruse §-st 8 ja riigiabi reeglistikust www.fin.ee/riigiabi . Rohevesinikku kasutava transpordivahendi soetamiseks antakse toetust üldise grupierandi määruse artikli 36 alusel keskkonnakaitseks antava abina. Artikkel 36 lõike 5 punkt a järgi, kui keskkonnakaitsesse tehatava investeeringu kulusid saab investeeringu kogukuludes määratleda eraldiseisva investeeringuna, näiteks transpordivahendi ümberehitamise kulud, on abikõlblikud kõnealused keskkonnakaitsega seonduvad kulud. Artikkel 36 lõike 5 punkt b järgi on abikõlblikud täiendavad investeeringukulud, mis võimaldavad teha liidu keskkonnakaitsealastest normatiividest nõutust rohkem või liidu normatiivide puudumise korral saavutada varasemast kõrgem keskkonnakaitse tase. Sel juhul määratletakse keskkonnakaitseks tehtava investeeringu kulud, viidates sarnasele, kuid vähem keskkonnasõbralikule investeeringule, mida oleks võimalik teha ilma abita. Mõlema investeeringu kulude vahe moodustab keskkonnakaitsega seotud abikõlblikud kulud, näiteks diiselbussi ja vesinikubussi ostuhinna vahe, millest on toetatav 55%. Rohevesiniku tootmisüksuse jaoks antav toetus on taastuvallikatest toodetud energia edendamisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi üldise grupierandi määruse artikli 41 lõike 6 punkti c alusel. Taotleja peab tõendama, et samasugust, ent vähem keskkonnasõbralikku tootmisüksust turul ei eksisteeri. Rohevesiniku tarnetaristu rajamiseks antav toetuse puhul on kolm võimalust: 1) oma tarbeks kasutatav taristu: kohalduvatel juhtudel keskkonna-alane riigiabi üldise grupierandi määruse artikli 36 alusel ja selle tingimusi järgides; 2) avalikult kasutatav taristu: kohalduvatel juhtudel kohaliku taristu riigiabi üldise grupierandi määruse artikli 56 alusel ja selle tingimusi järgides. Abi summa ei tohi ületada abikõlblike 9 kulude ja tarnetaristu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum on erinevus diskonteeritud tulude ja diskonteeritud tegevuskulude vahel investeeringu eluea jooksul. Kui tegevuskasum on negatiivne (tegevuskahjum), siis toetuse summa ei tohi ületada abikõlblike kulude mahtu. Tegevuskulud hõlmavad näiteks personalikulusid, materjale, lepingulisi teenuseid, kommunikatsioone, energiat, hooldust, renti, haldust, kuid ei hõlma amortisatsioonikulusid; 3) muul juhul vähese tähtsusega abina vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 1407/2013. Vähese tähtsusega abi (VTA) piirmäär on 200 000 kolme aasta jooksul ühe ettevõtja kohta kõikidest avaliku sektori allikatest. Seejuures tuleb arvestada, et kui taotleja on viimase kolme aasta jooksul juba saanud VTAd, siis võib ta käesolevast meetmest saada juba saadud summa võrra 200 000 eurost vähem abi. Asjaomasteks kolmeks viimaseks aastaks loetakse jooksev ja kaks eelnenud majandusaastat. Abi andmiseks hetkeks loetakse asjaomase otsuse tegemise kuupäev ja mitte võimalike väljamaksete aeg, mis võib olla ka hiljem, sh järgnevatel aastatel, mis aga kõnealuste kolme aasta arvestust ei pikenda. Määruse koostamisel on otsustatud mitte rakendada üldise grupierandi määruses sisalduvat võimalust suurendada abi VKEdest abi saajate puhul. Tabel 1. Toetuse määra lihtsustatud tabel Toetuse maksimaalne määr Abi liik ja abikõlblikud kulud Investeering abikõlblikest kuludest üldise grupierandi määruse kohaselt Keskkonnakaitseks antav abi, artikkel 36 lõige 5 punkt a (kogu investeering, mida Transpordivahend 40% + 15% saab määratleda eraldisesvana, on abikõlblik) ja artikkel 36 lõige 5 punkt b (asjade hinnavahe on abikõlblik) Taastuvallikatest toodetud energia tootmiseks antav abi, artikkel 41 lg 6 Tootmisüksus 30% + 15% punkt c (kogu investeering abikõlblik, tuleb tõendada punkti c täidetust) Keskkonnakaitseks antav abi, artikkel 36 Tarnetaristu oma 40% + 15% lõige 5 punkt b (ehitiste hinnavahe on tarbeks abikõlblik) Toetuse määr kujuneb nii, et Kohalikule taristule antav taristu soetamise hinnast investeeringuteks ettenähtud abi, artikkel lahutatakse seitsme aasta 56 (kogu investeering, millest lahutatakse Tarnetaristu, avalik tegevuskasum. Kui seitsme aasta seitsme aasta tegevuskasum, on kasutus diskonteeritud tegevuskasum on abikõlblik; kui seitsme aasta negatiivne, siis toetuse summa diskonteeritud tegevuskasum on võrdub abikõlbuliku kulu negatiivne, siis toetuse summa võrdub suurusega. abikõlbliku kulu suurusega) Vähese tähtsusega abi (kogu investeering Tarnetaristu VTA 100% ja max 200 000 eurot abikõlblik) Grupierandi määruse artikkel 6 kohaselt peab abil olema ergutav mõju, st et taotleja ei tohi projekti tegevustega alustada enne taotluse esitamist. 10 Majandus- ja taristuministri … 2021. a määrus nr … „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks ühistranspordisektoris“ Lisa 2 Täpsustatud nõuded taotlusele1 Nr Lävendikriteerium Selgitus Kommentaarid Täidetud Ei ole täidetud 1 Tehnoloogiate Taotlusvooru esitatud projektis kasutatavate Kirjeldatud on projektis kasutatavate JAH EI valmiduse tase tehnoloogiate TVT skaala väärtus on 7 või uudsete tehnoloogiate TVT enne projekti (edaspidi TVT) suurem. algust ja oodatav TVT projekti lõpus. Tehnoloogiate tehnilise valmidusastme tõendamiseks on esitatud juhendi kohased tõendid töötavatest prototüüpidest koos seadmete tehniliste parameetrite, keskmistele töötingimustele vastavate kasutegurite ja kasvuhoonegaaside heite vältimise meetoditega. Esitatud on tehnoloogia pakkuja kinnitus, et tehnoloogia on 30.11.2024 seisuga tarnitud, installeeritud ja töövalmis, kui tehnoloogia valmiduse tase on seitse. 2 Terviklahendus Taotlusvooru esitatud projekt sisaldab Kirjeldatud on tehnoloogiad ja projekti JAH EI rohevesiniku tervikahelat, st projekt hõlmab elluviimise etapid tootmise, transpordi ja rohevesiniku tootmise, tarnimise ja tarbimise tarbimise puhul, koostatud on tegevuste terviklikku kirjeldust ning vastavat tehnilist, elluviimise äriplaan koos ajakava ja ajalist ja finantsilist analüüsi koos võimalike projekti finantsanalüüsiga. riskide hindamisega. 1 Taotlus loetakse nõuetele vastavaks, kui seda on dokumentaalselt tõendatud. Lisa 3 põhisel hindamisel võrreldakse nõuetele vastavaid taotlusi hindamiskriteeriumite alusel. 3 Kasvuhoonegaasid Kogu ahela KHG arvutus on koostatud alates KHG heite vähenemine on arvutatud JAH EI (KHG) rohevesiniku tootmisest kuni tarbimiseni. vastavalt KIK koostatud metoodikale, mis Välja on toodud lisandväärtus majandusele, on määruse lisas 4 ning mudeldatavav mille loob iga toodetud rohevesiniku kg. mudel lisatakse KIK koduleheküljele. 4 Projekti eelarve 1. Esitatud on tarneahela erinevate osade Lisatud on juhendis kirjeldatud JAH EI maksumused. hinnapakkumised tarnitavatele 2. Eelarve on koostatud taotleja ja seadmetele/transpordivahenditele partnerite lõikes. 3. Koostatud on „Äriplaani ja finantsanalüüsi koostamise juhendile“ vastav finantsanalüüs. 5 Ajakava Ajakavas on välja toodud vähemalt järgmised Koostatud ajakava on realistlik ja vastab JAH EI vahetähtajad: määruse § 7 abikõlblikkuse perioodile. 1. Rohevesinikku tootva seadme tarne Esitatud on eelkokkulepped vastavalt tähtaeg määruse lisale 1, mis tõendavad ajakava 2. Rohevesinikku tootva seadme teostatavust. paigaldamise ja töövalmiduse tähtaeg/tähtajad 3. Rohevesinikku tarbiva transpordivahendi tarne ja töövalmiduse tähtaeg/tähtajad 4. Süsteem on terviklikult komplekteeritud ja töövalmis (projekti lõpptähtaeg) Kui projekti alustamine eeldab täiendavaid tegevusi, on need lisatud ajakavasse. 6 Tervikahela Kirjeldatud on tervikahela või selle osade Kirjeldatud on: JAH EI skaleeritavus täiendav kasutuselevõtt antud projekti 1. kas ja kuidas on antud projekt edasiarendamiseks või kasutusvõimalusi tulevikus laiendatav; väljaspool käesolevat projekti. 2. kas analoogset lahendust saab osaliselt või terviklikult kasutada Eestis või väljaspool Eestit; 3. kas lahenduse valmimisel on lisandunud uuenduslikke rohevesiniku kasutusviise, mida saab tulevikus turundada. 7 Koostöö projekti Kirjeldatud on taotleja ja partnerite roll ning Vt „Äriplaani ja finantsanalüüsi koostamise JAH EI partnerite ja omavaheline koostöö projekti elluviimisel. juhend“ p. 1.2–1.4 ja 2.4.7–2.4.8 projektiväliste Kirjeldatud on projektiväliste osapoolte osapoolte vahel kaasatus. Lisatud on koostöökokkulepped. 8 Projekti Hinnatud on võimalikud positiivsed ja Kirjeldatud on mõjud: JAH EI sotsiaalmajanduslik negatiivsed sotsiaalmajanduslikud mõjud. 1. lähipiirkonna elanikele; mõju 2. ettevõtlusele (tootja, vahendaja, lõpptarbija); 3. kohaliku omavalitsuse üksusele ja riigile (sealhulgas laekuvad maksud); 4. kohalikule arengule ja teenustele. 9 Projekti mõju Hinnatud on võimalikud positiivsed ja KHG heite ja peenaerosoolsete osakeste JAH EI keskkonnale negatiivsed keskkonnamõjud ja riskid ning arvutus on koostatud vastavalt metoodikale. pakutud on lahendused võimalike riskide Hinnatud on projekti tulemusele tekkiv minimeerimiseks. taastuvenergia ja taastuvtranspordi osakaalu kasv. Koostatud on esmane riskianalüüs: hinnatud on projekti ehitusliku poole, vesiniku tootmise ja käitlemisega seotud riske, koostatud on riskikäitumise juhised ja konstruktsioonilised ning tehnilised lahendused riskide ennetamiseks, vältimiseks ja minimeerimiseks. Esitatud on ajakava täieliku riskianalüüsi valmimiseks projekti iga etapi jaoks enne vastava etapi käivitamist. Kirjeldatud on muud projektiga kaasnevad keskkonnamõjud (müra ja saaste vähenemine, loodus- ja elukeskkonna halvenemine ja/või paranemine jne). 10 Lisadokumendid Taotlusele on lisatud: JAH EI 1. Äriplaan, sh - projekti lühikirjeldus, - projekti ajakava koos osapooltega sõlmitud eellepetega (partneritevahelised kokkulepped; maa kasutusõigus; kohaliku omavalitsuse ja elanikkonna kaasamine jms); - projekti eelarve, sh toetuse suurus, mis on koostatud partnerite lõikes); 2. Projekti keskkonnamõju hinnang, sh teostamisel välditava KHG heite arvutus ja panus taastuva energia ja transpordi eesmärgi täitmisse ning projekti esmane riskianalüüs; 3. Tehnoloogia valmidusastet tõendav teostatavusuuring koos TVT väärtusi tõendava dokumentatsiooniga; 4. Erapooletu osapoole poolt teostatud tehnilise nõuetekohasuse raport (soovituslik); 5. Tõendid töötavatest prototüüpidest koos keskmistele töötingimustele vastavate kasutegurite ja KHG heite vältimise parameetritega (soovituslik); 6. Kõigi tervikahela komponentide tehnilised kirjeldused koos tehnilisi kirjeldusi tõendava dokumentatsiooniga, millest selguvad nii seadmete kasutegur keskmistel töötingimustel kui tootjagarantiiga kaetud seadmete eluiga vastavalt garantii tingimustele. 7. Kui tarnetaristu soetamiseks antav toetus vastab üldise grupierandi määruse artikli 56 tingimustele, tuleb esitada investeeringu tegevuskasum. Toetuse maksimaalne summa on abikõlblike kulude ja tegevuskasumi vahe. Majandus- ja taristuministri … 2021. a määrus nr … „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks ühistranspordisektoris“ Lisa 3 Rohevesiniku tervikahela hindamiskriteeriumid Nr OSA- Hindamiskriteerium Selgitus Arvutuskäik KAAL % Kasvuhoonegaasi Hindamiskriteerium jaguneb osakaaludega (KHG) ja a) KHG osakaal 0,75 ehk 22,5% ja peenaerosoolse heite b) peenaerosoolse heite osakaal 0,25 ehk vähenemine aastas 7,5%. Maksimumpunktid saab mõlemas t Keskkonnamõju alakriteeriumis eraldi hinnatuna suurima taotleja KHG heite vähenemine (CO2𝑒𝑘𝑣 ) a 22,5% ∗ t + leitakse: väärtusega tulemus. Ülejäänud taotluste punktid 1 30 parima taotluse KHG heite vähenemine (CO2𝑒𝑘𝑣 ) a vähenevad proportsionaalselt vastavalt nende taotleja peenaerosoolse heite vähenemine (t/a) a) Projekti tulemusena taotluses kirjeldatud heite vähenemise + 7,5% ∗ parima taotluse peenaerosoolse heite vähenemine (t/a) KHG heite vähenemine osakaalule võrreldes suurima väärtusega. (CO2ekv t/a); b) peenaerosoolse heite Kui tervikahelas on plaanitud kasutada mitut vähenemine (t/a) erinevat transpordivahendit, tuleb nende poolt tekitatav keskkonnamõju summeerida. Projekti tulemusena Maksimumpunktid (30%) antakse suurima aastas kasutusele väärtusega taotlusele. Järgnevate taotluste (taotleja poolt aasta jooksul toodetav ja ühistranspordi sektoris võetav toodetud punktid vähenevad proportsionaalselt vastavalt kt rohevesiniku maht nende osakaalule võrreldes suurima väärtusega. kasutusele võetav rohevesiniku maht ( )) a 2 30 30% ∗ (kt/a) ehk toodetav (parima taotluse puhul aasta jooksul toodetav ja ühistranspordi kt rohevesiniku maht, mis sektoris kasutusele võetav rohevesiniku maht ( )) a projekti tulemusena võetakse ühistranspordisektoris aastas kasutusse. Vesiniku müügihind Maksimumpunktid (15%) antakse väikseima (€/kg) müügihinnaga taotlusele. Järgnevate taotluste parima taotluse vesiniku müügihind (€/kg) 3 15 punktid vähenevad proportsionaalselt vastavalt 15% ∗ taotleja vesiniku müügihind (€/kg) (vt Lisa 1 punkt 4.2.2) vähima müügihinnaga taotluse ja hinnatava taotluse suuruste suhtele. Toote hinna ja Hinnatavad seadmed 1) ja 2) on võrdse kvaliteedi suhe osakaaluga (7,5% ja 7,5%). Kõigile hinnatavatele seadmetele rakendatakse Hinnatavateks kahte hindamiskriteeriumit a) ja b). seadmeteks on: Hindamiskriteeriumid a) ja b) on võrdse 1) vesiniku vahetuks osakaaluga (3,75% ja 3,75%). 𝐸 taotleja tootmisseadme kasutegur ( 𝑘 ) tootmiseks kasutatavad 3,75% ∗ 𝐸 + 𝐸 seadmed; Maksimumpunktid (3,75%), eraldi hinnatuna parima taotluse tootmisseadme kasutegur ( 𝑘 ) 𝐸 2) ühistranspordis seadmetele 1) ja 2), antakse a) ehk kasuteguri kasutatavad osas suurima väärtusega taotlusele. Järgnevate taotleja tootmisseadme tootjagarantii pikkus (a) + 3,75% ∗ + parima taotluse tootmisseadme tootjagarantii pikkus (a) transpordivahendid. taotluste punktid vähenevad proportsionaalselt 4 15 vastavalt nende suuruse osakaalule võrreldes 𝐸 taotleja transpordivahendi kasutegur ( 𝑘 ) Hinnatavateks parima taotlusega. + 3,75% ∗ 𝐸 + 𝐸 kriteeriumiteks on: parima taotluse transpordivahendi kasutegur ( 𝑘 ) 𝐸 a) energeetiline Maksimumpunktid (3,75%), eraldi hinnatuna taotleja transpordivahendi tootjagarantii pikkus (a) kasutegur1 keskmistel seadmetele 1) ja 2), antakse b) ehk + 3,75% ∗ parima taotluse transpordivahendi tootjagarantii pikkus (a) töötingimustel tootjagarantiiga kaetud eluea osas suurima (vastavalt tootja poolt väärtusega taotlusele. Järgnevate taotluste antud punktid vähenevad proportsionaalselt vastavalt spetsifikatsioonile) ja nende suuruse osakaalule võrreldes parima b) tootjagarantiiga taotlusega. 1 Kasuteguriks loetakse seadme keskmistel töötingimustel saadavat kasuliku energia ja koguenergia suhet: η=Ek/E. kaetud eluiga2 Seadme 1) ehk tootmisseadme kriteeriumi a) ja (vastavalt garantii b) osas ning seadme 2) ehk transpordivahendi tingimusele). kriteeriumi a) ja b) osas saadud punktid summeeritakse. Kui tervikahelas on plaanitud kasutada mitut transpordivahendit, tuleb nendele arvutatud tulemustest kasutada keskmist väärtust. Omafinantseeringu Maksimumpunktid (10%) antakse taotlusele, osakaal projekti mille omaosaluse osakaal abikõlblikest kuludest abikõlblikest kuludest on suurim. (%) Järgnevate taotluste punktid vähenevad proportsionaalselt vastavalt suurima omaosaluse (vt Lisa 1 punkt 4.2.1) osakaaluga taotluse ja hinnatava taotluse taotleja omafinantseeringu osakaal projekti abikõlblikest kuludest (%) 10% ∗ 5 10 suuruste suhtele. (kõrgeima omafinantseeringuga pakkuja omafinantseeringu osakaal projekti abikõlblikest kuludest (%)) Tervikahela osade omaosalused abikõlblikest kuludest summeritakse. Tervikahela osade abikõlblikud kulud summeritakse. Arvutuses kasutatakse suhet: (∑omaosalused abikõlblikest kuludest)/(∑abikõlblikud kulud). 2 Tootjagarantiiga kaetud eluiga tuleb töötundidest vajadusel aastateks ümber arvutada. Vesiniku vahetuks tootmiseks kasutatava seadme korral eeldatakse, et seade töötab pidevalt. Ühistranspordiks kasutatava(te) seadme(te) korral võetakse aluseks asendatava(te) ühistranspordivahendi(te) eelmise kolme aasta keskmine töötundide arv asendatava(te)l liini(de)l. e MÄÄRUS 29.06.2021 nr 42 Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks ühistranspordisektoris Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kohaldamisala Määrusega kehtestatakse riigi eelarvestrateegia 2021–2024 lisa 5 kohase meetme „Kliimapoliitika eesmärkide täitmise nn pilootprojektideks“ tegevuse „Vesiniku väärtusahela piloteerimine“ elluviimiseks ühistranspordis rohevesiniku kasutuselevõtu toetuse andmise tingimused ja kord. § 2. Toetuse andmise eesmärk (1) Toetuse andmise eesmärk on vähem keskkonnahäiringut tekitavale rohevesinikku tarbivale ühistranspordile ülemineku ergutamine. (2) Eesmärgi saavutamiseks toetatakse rohevesiniku tootmise ja kasutuselevõtu terviklahendust ühistranspordisektoris. (3) Toetuse andmise tulemusel võetakse ühistranspordisektoris kütusena kasutusele rohevesinik. § 3. Meetme tegevuse elluviija (1) Toetuse taotlusi menetleb, makseid teeb, projekti üle järelevalvet teostab ning vaided lahendab Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK). (2) KIK säilitab toetuse, sealhulgas riigiabi ja vähese tähtsusega abi, andmisega seotud dokumente kümme aastat projekti lõppmaksest arvates. § 4. Terminid Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) abikõlblik kulu – projekti elluviimiseks vajalik ja mõistlik kulu, mis on tekkinud abikõlblikkuse perioodil ning mille aluseks olevad tegevused on kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu õigusega; 2) abikõlblikkuse periood – ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti tegevuste elluviimiseks abikõlblikud kulud tekivad ja makse on toetuse saajale teostatud; 3) biogaas – biomassist toodetud gaas; 4) biomass – bioloogilise päritoluga toodete jääkide ning jäätmete, tööstus- ja olmejäätmete ning -jääkide biolagunev fraktsioon, välja arvatud tüvepuit, sellest valmistatud tooted ja muu jäätmepuit või sellest valmistatud toodete segu; 5) projekt – käesoleva määruse nõuetele vastavate tegevuste kogum, mille kulud hüvitatakse osaliselt toetuse arvelt; 6) rohevesinik – vesinik, mis toodetakse kas elektrolüüseri abil veest, kasutades selleks ainult taastuvelektrit, või biogaasist, mille tootmiseks on kasutatud üksnes taastuvenergiat; 7) rohevesiniku tervikahel – rohevesiniku tootmise, tarnimise ja tarbimise etappidest koosnev rohevesiniku kasutuselevõtule suunatud tegevuste jada; 8) taastuvelekter – taastuvenergiast toodetud elekter; 9) taastuvenergia – energia, mis on täielikult pärit veest, tuulest, päikesest, lainetest, loodetest, maasoojusest, prügilagaasist, heitvee puhastamisel eralduvast gaasist, biomassist või sellest toodetud kütustest; 10) tarnetaristu – kõik taristu osad või etapid, mis jäävad tootmisüksuse ja selle lõppkasutuseks mõeldud transpordivahendisse tankimise vahele; 11) tegevuskasum — erinevus diskonteeritud tulude ja kulude vahel investeeringu eluea jooksul, kui see vahe on positiivne; 12) toetuse saaja – taotleja, kelle taotlus on rahuldatud ja kes vastutab rohevesiniku tervikahela etappide elluviimise eest; 13) tootmisüksus – seade vesiniku tootmiseks taastuvenergiast, millega on võimalik rohevesinikku eraldada, kompresseerida ja säilitada; 14) transpordivahend – rohevesinikku ühistranspordiks kasutav ühissõiduk. § 5. Riigiabi (1) Transpordivahendi soetamiseks antav toetus on grupierandiga hõlmatud keskkonnaabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldise grupierandi määrus) artikli 36 tähenduses. (2) Tootmisüksuse jaoks antav toetus on taastuvallikatest toodetud energia edendamisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi üldise grupierandi määruse artikli 41 tähenduses. (3) Tarnetaristu jaoks antav toetus on: 1) keskkonnakaitseks antav investeerimisabi üldise grupierandi määruse artikli 36 tähenduses, kui tarnetaristut kasutab vaid ettevõtja ise; 2) kohalikule taristule antav investeeringuteks ette nähtud abi üldise grupierandi määruse artikli 56 tähenduses, kui tarnetaristu on avalikult kasutatav. (4) Kui tarnetaristu jaoks antava toetuse suhtes ei ole kohaldatav üldise grupierandi määruse artikkel 36 ega artikkel 56, võib selleks anda toetust vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8). (5) Muude projekti kulude katmiseks võib anda toetust vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele 2 (EL) nr 1407/2013 vähese tähtsusega abina. (6) Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel kohaldatakse konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Abi andmisel kohaldatakse üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 sätestatud välistusi. Abil peab olema ergutav mõju vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 6. (7) Vähese tähtsusega abi andmisel kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013 ning konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Abi andmisel kohaldatakse nimetatud määruse artiklis 1 sätestatud välistusi. Ühe ettevõtja poolt kõigist allikatest saadav vähese tähtsusega abi ei tohi kolme majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot. Üheks ettevõtjaks loetakse Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõikes 2 määratletud ettevõtja. Vähese tähtsusega abi võib kumuleerida teiste abiliikidega Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud tingimustel ja piirmäärades. (8) Ebaseaduslik riigiabi nõutakse tagasi koos intressiga vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk 1–134), artiklile 9, sama määruse artikli 10 alusel liikmesriikidele teatavaks tehtud intressimäärale ja artiklis 11 nimetatud intressi kohaldamise meetodile. 2. peatükk Toetuse andmise alused § 6. Toetatav tegevus ja nõuded rohevesiniku tootmiseks kasutatavale taastuvenergiale (1) Toetust antakse rohevesiniku tervikahela väljatöötamiseks ja kasutuselevõtuks. (2) Tootmisüksus, tarnetaristu ja transpordivahend peavad olema taotluses kirjeldatud viisil kasutuses Eestis vähemalt viis aastat lõppmakse tegemisest. (3) Rohevesiniku tootmiseks kasutatavale taastuvenergiale on järgmised nõuded: 1) juhul, kui taastuvelekter tarnitakse otse taastuvelektri elektrijaamast, tõendatakse, et vastav elektrienergia on tarnitud võrgust elektrienergiat võtmata; 2) juhul, kui taastuvelekter on pärit elektrivõrgust tõendatakse päritolutunnistusega, et tegemist on taastuvelektriga; 3) kasutatav biogaas peab olema toodetud biomassist, mis vastab biomassi säästlikkuse kriteeriumitele tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi artikkel 29 (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209). § 7. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood algab ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval. (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse esitamise aeg ning lõpp ei või olla hilisem kui 30. november 2024. a. § 8. Toetuse suurus, osakaal ja kulude abikõlblikkus (1) Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on viis miljonit eurot. 3 (2) Toetuse osakaal: 1) transpordivahendi puhul on maksimaalselt 55 protsenti abikõlblikest kuludest vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 36 lõigetele 6 ja 8; 2) tootmisüksuse puhul on maksimaalselt 45 protsenti abikõlblikest kuludest vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 41 lõike 7 punktile b ja lõikele 9; 3) oma tarbeks kasutatava tarnetaristu puhul on maksimaalselt 55 protsenti abikõlblikest kuludest vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 36 lõigetele 6 ja 8; 4) avalikult kasutatava tarnetaristu puhul on toetuse maksimaalne suurus abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahe vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 56 lõikele 6; 5) vähese tähtsusega abi andmise korral on maksimaalselt 100 protsenti abikõlblikest kuludest. (3) Vähese tähtsusega abi andmisel arvestatakse taotlejale viimase kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi suurusega. (4) Abikõlblikud kulud on: 1) transpordivahendi soetamisel üldise grupierandi määruse artikli 36 lõike 5 punkti b kohaselt toetuse abil soetatava rohevesinikku kasutava transpordivahendi soetamiskulude ja võrreldava tavalise transpordivahendi vastavate soetamiskulude vahe; 2) transpordivahendi ümberehitamise kulud üldise grupierandi määruse artikli 36 lõike 5 punkti a alusel; 3) tootmisüksuse puhul üldise grupierandi määruse artikli 41 lõike 6 punkti c kohaselt investeeringu kogukulu; 4) oma tarbeks kasutatavasse tarnetaristusse tehtava investeeringu puhul üldise grupierandi määruse artikli 36 lõike 5 punkti b kohaselt toetuse abil rajatava tarnetaristu ja võrreldava tavalise kütusetarne taristu rajamiskulude vahe; 5) avalikult kasutatavasse tarnetaristusse tehtava investeeringu kulud, millest on lahutatud tegevuskasum, kui tarnetaristu vastab üldise grupierandi määruse artikli 56 tingimustele; 6) vähese tähtsusega abi andmisel tarnetaristu kulud ja teised toetatava tegevuse elluviimisel tekkivad kulud. (5) Mitteabikõlblikud kulud on: 1) liisinglepingu sõlmimisega seotud kulu ja liisingulepingu alusel makstav intress; 2) liisingumakse, kui liisinguleping ei sisalda liisinguvõtja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja ja see ei lähe liisinguvõtja omandisse; 3) kindlustamise kulu; 4) amortisatsioonikulu; 5) kulu, mis on riigi või Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest hüvitatud; 6) käibemaks ulatuses, milles toetuse saajal on õigus see tagasi saada; 7) koolituskulud; 8) õigusabi, kohtu ja riigihangete vaidlustuskomisjoni kulud; 9) palgakulud; 10) kasutatud seadme ostukulud; 11) muud projektiga mitteseotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud või ebaolulised kulud. 3. peatükk Taotlejale, partnerile ja taotlusele esitatavad nõuded § 9. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud juriidiline isik. (2) Taotleja võib projekti elluviimisesse kaasata partnerina teise Eestis registreeritud juriidilise 4 isiku. Partner osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja tal tekivad selle käigus abikõlblikud kulud. Partner vastutab projekti elluviimise ning saavutatava tulemuse säilimise ja sihipärase kasutamise eest solidaarselt toetuse saajaga. (3) Taotlejale ja partnerile esitatavad nõuded on järgmised: 1) nende kummagi maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud; 2) nende majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud; 3) nad ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha saanud; 4) nad on täitnud toetuse tagasimaksmise nõude juhul, kui mõni avaliku sektori toetuse andja on selle varasema toetuse korral esitanud; 5) nende suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust; 6) äriühingust taotleja või partneri osakapital või aktsiakapital vastab äriseadustikus kehtestatud nõuetele; 7) taotlejal, partneril ega tema seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 210, 2601, 372, 379 või 384 ja taotleja või partneri seaduslikul esindajal karistusseadustiku § 373 alusel määratud kehtivat karistust. § 10. Nõuded taotlusele (1) Taotlus esitatakse Riigi Tugiteenuste Keskuse E-toetuse keskkonnas (edaspidi E-toetuse keskkond) taotlusvormil, millele lisatakse lõikes 6 nimetatud dokumendid. (2) KIK kuulutab taotlusvooru välja vähemalt kolm kuud enne taotluste esitamise tähtaja algust. (3) Taotlus tuleb esitada taotlusvooru tähtajal, vastasel korral tagastatakse taotlus läbi vaatamata. (4) Taotluses peab välja tooma: 1) tehnoloogia valmiduse taseme vastavalt lisa 1 punktile 3.3, mis on vähemalt seitse; 2) rohevesiniku tervikahela kirjelduse, mis sisaldab tehnilist, ajalist ja finantsilist analüüsi koos riskide hindamisega; 3) kasvuhoonegaaside heite vähenemise arvutuse alates rohevesiniku tootmisest kuni tarbimiseni vastavalt lisa 4; 4) projekti eelarve taotleja ja partneri kohta, kus on märgitud tarneahela erinevate osade maksumused vastavalt lisale 1; 5) projekti lisa 1 kohase ajakava, mis on teostatav abikõlblikkuse perioodil; 6) rohevesiniku tervikahela või selle osade täiendava kasutuselevõtu kirjelduse antud projekti edasiarendamiseks või kasutusvõimaluseks väljaspool projekti; 7) lisa 1 kohase kirjelduse taotleja ja partneri vahelise koostöö kohta ning koostöö projektiväliste osapooltega koos lisatud koostöökokkulepetega; 8) hinnatud sotsiaalmajanduslikud mõjud; 9) hinnatud projekti keskkonnamõjud ja -riskid ning pakutud lahendused võimalike riskide minimeerimiseks; 10) projekti raames soetatud vara kasutamise kava viie aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist; 11) paragrahvi 2 lõike 3 kohase projekti tulemuse; 12) teabe ärisaladuse kohta; 13) projekti hinnatavad näitajad. (5) Lõikes 4 sätestatud nõudeid taotlusele on täpsemalt selgitatud määruse lisas 2. 5 (6) Taotleja peab taotlusele lisama järgmised dokumendid: 1) käesoleva määruse lisades 1–3 nõutud dokumendid; 2) tehnoloogia pakkuja kinnitus lõike 5 tingimustele vastavuse kohta; 3) kui tarnetaristu soetamiseks antav toetus vastab üldise grupierandi määruse artikli 56 tingimustele, tuleb esitada üldise grupierandi määruse artikli 56 lõike 6 kohane selgitus investeeringu tegevuskasumi kujunemise osas ja toetuse määra arvutus; 4) kinnitus nõutava omafinantseeringu olemasolu kohta, kolmandate osapoolte rahastamise korral rahastajate kinnituskirjad; 5) volikiri, kui taotleja esindaja tegutseb volituse alusel. (7) Kui taotleja on taotlenud või taotleb projektile toetust muudest allikatest, tuleb taotlusele lisada andmed kõigi projekti avaliku sektori toetuste kohta. Sellisel juhul ei anta toetust rohkem, kui nähakse ette üldise grupierandi määruse artiklis 8. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 11. Taotluse menetlemine (1) Toetust taotletakse ja taotluse menetlemisega seotud teave ja dokumendid esitatakse E- toetuse keskkonna kaudu. E-toetuse keskkonna kaudu edastatud dokumendid loetakse taotlejale ja toetuse saajale kätte toimetatuks. (2) Taotlust ei avaldata kolmandatele osapooltele. (3) Taotluse menetlemine koosneb järgmistest tegevustest: 1) taotluse registreerimine; 2) taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine; 3) taotluse kohase projekti hindamine; 4) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine. (4) Taotleja teavitab KIKi viivitamata taotluses esitatud andmete muutumisest või asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. (5) Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse korral esitab KIK taotluse kohase projekti hindamiskomisjonile hindamiseks 14 kalendripäeva jooksul pärast taotlusvooru sulgemist. (6) KIK võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või dokumentide lisamist. (7) KIKil on õigus taotluse ja taotluse kohase projekti hindamiseks tellida ekspertiis ning teostada taotleja juures kohapealset kontrolli. (8) KIK annab taotluse täienduste ja muudatuste esitamiseks või puuduse kõrvaldamiseks taotlejale kuni 14-kalendripäevase tähtaja. (9) KIK teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 90 kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Juhul, kui taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra, teeb KIK taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 120 kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. 6 (10) Kui taotlusest ei kõrvaldata KIKi poolt välja toodud puudust selleks määratud tähtaja jooksul, teeb KIK taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust hindamata ja taotlejat täiendavalt ära kuulamata. § 12. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll (1) Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavust kontrollib KIK. (2) Taotleja ja partner tunnistatakse nõuetele mittevastavaks ja taotlus jäetakse rahuldamata, kui üks neist ei vasta §-s 9 või nende esitatud taotlus §-s 10 sätestatud nõuetele. (3) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui taotlus esitati käesolevas määruses sätestatud korras ja see vastab käesoleva määruse nõuetele. (4) Taotlus ei vasta nõuetele ja jäetakse rahuldamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) toetust ei taotleta toetatavale tegevusele; 2) taotletud toetuse suurus ületab §-s 8 sätestatud toetuse maksimaalset suurust või osakaalu; 3) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 4) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi; 5) taotlus ei vasta vähemalt ühele käesolevas määruses esitatud nõudele. § 13. Hindamiskomisjoni moodustamine (1) Nõuetele vastavate taotluste hindamiseks moodustab KIK hindamiskomisjoni, mille koosseisu kuuluvad vähemalt kolm Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ministeeriumi), kaks Keskkonnaministeeriumi ja üks KIKi ekspert. KIK võib ministeeriumi nõusolekul kaasata täiendavalt eksperte. (2) KIK esitab hindamiskomisjoni koosseisu ministeeriumile kooskõlastamiseks hiljemalt 14 päeva enne taotlusvooru sulgemist. (3) Hindamiskomisjoni tööd korraldab KIK. § 14. Hindamiskriteeriumid ja -metoodika (1) Nõuetele vastavas taotluses sisalduvat projekti hinnatakse rohevesiniku tervikahela hindamiskriteeriumide alusel. Hindamismetoodikat kirjeldatakse lisas 3. (2) Kasvuhoonegaaside heite vähenemine arvutatakse taotleja andmete põhjal KIKi koostatud ja ministeeriumiga kooskõlastatud metoodika alusel, mis avaldatakse hiljemalt taotlusvooru avamisega samal ajal KIKi kodulehel. (3) Rohevesiniku tervikahela projekti hindamiskriteeriumid on: 1) kasvuhoonegaasi ja peenaerosoolse heite vähenemine aastas; 2) projekti tulemusena aastas kasutusele võetav toodetud rohevesiniku maht; 3) vesiniku müügihind; 4) toote hinna ja kvaliteedi suhe; 5) omafinantseeringu osakaal projekti abikõlblikest kuludest. 7 (4) Projektile hindamiskriteeriumide alusel omistatud punktide liitmisel moodustub projekti koondhinne, mille alusel tekib taotluste pingerida. (5) Pingerea alusel enim punkte saanud taotlus rahuldatakse. Järgnevad taotlused rahuldatakse kuni eelarve ammendumiseni. (6) Juhul, kui hindamise tulemusena saavad projektid võrdse koondhinde, rahuldatakse taotlus, mis sai rohkem punkte lõike 3 punktis 1 sätestatud hindamiskriteeriumis. Võrdsete punktide korral heidetakse liisku. § 15. Taotluse rahuldamine (1) Hindamiskomisjon teeb KIKile ettepaneku taotluste rahuldamiseks vastavalt §-s 14 toodud hindamiskriteeriumide rakendamisel välja kujunenud pingereale ja eelarvelistele vahenditele. (2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt: 1) projekti nimetus; 2) toetuse saaja ja partneri (edaspidi projekti osapooled) nimi; 3) projekti osapoolte lõikes toetatavate tegevuste abikõlblike kulude summa, toetuse maksimaalne suurus ja toetuse osakaal; 4) projekti abikõlblikkuse periood ja ajakava; 5) projekti osapoolte õigused ja kohustused; 6) tootmisüksuse, tarnetaristu ja transpordivahendi sihtotstarbelise kasutamise ja säilitamise tingimused ja kord; 7) toetuse abil soetatud vara ja toetuse kasutamise üle tehtava järelevalve tingimused ja kord; 8) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord; 9) toetuse maksmise tingimused ja kord; 10) asjaolu, et toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi; 11) toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmisega seotud tingimused ja kord; 12) otsuse muutmise tingimused; 13) muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks. (3) KIK toimetab taotluse rahuldamise otsuse toetuse saajale kätte viivitamata pärast otsuse tegemist. (4) KIK kannab toetuse pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse. § 16. Taotluse rahuldamata jätmine (1) KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse nõudele või taotlus jääb väljapoole taotluste rahuldamise eelarvet. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) toetuse taotleja andmed; 4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 6) otsuse vaidlustamise kord. (3) KIK toimetab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale kätte viivitamata pärast otsuse tegemist. 8 § 17. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta toetuse saaja avalduse alusel või KIKi algatusel, kui sellega ei kaasne projekti tulemuste saavutamata jäämine. (2) Kui toetuse saaja ei vii projekti ellu taotluse rahuldamise otsuse kohaselt, on KIKil õigus taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ja makstud toetus tagasi nõuda. 5. peatükk Toetuse maksmine ja kasutamine § 18. Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse abikõlblike kulude hüvitamiseks. (2) Toetuse saaja esitab maksetaotluse E-toetuse keskkonna kaudu abikõlblikkuse perioodil. (3) Toetus makstakse tasutud kuludokumendi ja maksetaotluse alusel toetuse saajale või partnerile 30 päeva jooksul maksetaotluse esitamisest. (4) Maksetaotlused esitatakse eraldi projekti osapoolte tegevuste osas. (5) Maksetaotlusele lisatakse järgmised dokumendid: 1) hankeleping, kui see ei ole KIKile teatavaks tehtud; 2) hankelepingu muudatused, hankelepingu muutmise aluseks olevad dokumendid vastavalt riigihangete seaduse § 123 lõike 1 punktide 1 ja 2 olemasolul, õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused; 3) arve või muu raamatupidamisdokument; 4) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 5) kulu tasumist tõendav dokument; 6) raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument. (6) KIK kontrollib maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust. Puuduste korral määrab KIK toetuse saajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Lõikes 3 sätestatud makse tegemise aeg pikeneb aja võrra, mis kulub toetuse saajal puuduste kõrvaldamiseks. (7) KIK võib peatada kuni peatamise aluseks olnud asjaolud äralangemiseni, kuid mitte kauemaks, kui 30. november 2024. a., maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult, kui: 1) toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 2) maksetaotluses oleva või projekti ükskõik millise kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 3) ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia projekti ettenähtud ajaks ellu või saavutada kavandatud tulemust. § 19. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada KIKilt teavet, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja tagab projekti tegevuste elluviimise taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses ning käesolevas määruses toodud tingimuste kohaselt. (3) Rohevesiniku tervikahela loomise käigus soetatud või rajatud vara peab olema taotluses 9 kirjeldatud viisil kasutusel vähemalt viie aastat pärast projektile lõppmakse tegemist. (4) Toetuse saaja kohustub viivitamata vastama KIKi küsimustele toetuse saaja ning rohevesiniku tervikahela loomise ja kasutamise kohta. (5) Toetuse saaja peab säilitama ja võimaldama KIKi või ministeeriumi nimetatud isikutel enne projekti elluviimist, selle elluviimise ajal ning kümne aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist tutvuda toetuse saaja valduses olevate dokumentidega, sealhulgas toetuse saaja raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, millel on KIKi või ministeeriumi hinnangul tähtsust toetuse nõuetekohase kasutamise hindamisel. (6) Toetuse saaja peab andma KIKi või ministeeriumi nimetatud audiitori, kontrollija või järelevalveametniku kasutusse andmed ja dokumendid kümne kalendripäeva jooksul, arvates sellekohase nõude saamisest. (7) Toetuse saaja peab võimaldama KIKil teostada kohapealset kontrolli nii enda kui partneri valduses projekti raames soetatud vara nõuetele vastavuse kontrollimiseks või projektiga seotud dokumentide kontrollimiseks. KIK võib kaasata kohapealsesse kontrolli eksperdi. (8) Toetuse saaja peab teavitama viivitamata KIKi projekti elluviimise ajal kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti raames ostetud või loodud vara säilimist ja kasutamist või toetuse saaja võimet täita taotluses ja määruses nimetatud eesmärke või toetuse saaja kohustusi. (9) Toetuse saajal ega partneril ei ole lubatud toetuse abil soetatud vara müüa liisinguandjale liisingusse võtmiseks enne viie aasta möödumist projektile lõppmakse tegemisest. § 20. Projekti hangete läbiviimine (1) Toetusest hüvitatakse kulud, mis on tehtud riigihangete seadust järgides. Toetuse saaja või partner, kes ei ole hankija riigihangete seaduse mõistes, järgib riigihangete seaduse § 3 kohaseid põhimõtteid kulude tegemisel. (2) Projektiga seotud hankeid ei või välja kuulutada enne taotluse rahuldamise otsust. (3) Kui hanke eeldatav maksumus on vähemalt 100 000 eurot käibemaksuta, esitab toetuse saaja või partner enne hanke väljakuulutamist hankedokumentide kavandi ja hankelepingu projekti KIKile teadmiseks. (4) Kui hanke eeldatav maksumus on vähemalt 100 000 eurot käibemaksuta, avaldab toetuse saaja või partner hanketeate riigihangete registris. (5) Kui hanke eeldatav maksumus on väiksem eelmises lõikes sätestatust, küsib toetuse saaja või partner, kes ei ole hankija riigihangete seaduse mõistes, kirjalikult vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumust vastavas turusektoris tegutsevatelt isikutelt või avaldab hanketeate riigihangete registris. (6) Toetuse saaja esitab KIKile hanke korraldamist tõendavad dokumendid ja hankelepingu E- toetuse keskkonna kaudu viivitamata pärast selle sõlmimist, kui need pole kättesaadavad riigihangete registrist. (7) KIK nõustab vajadusel toetuse saajat ja partnerit hangete läbiviimisel. (8) Toetuse saaja või partner esitab enne hankelepingu muutmist KIKile ülevaatamiseks 10 muudatuse kavandi. § 21. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab KIKile projekti elluviimise kohta vahearuanded ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel E-toetuse keskkonna kaudu. (2) Vahearuannetes kajastatakse andmed projekti elluviimise kohta ja hinnang tegevuste elluviimise tulemustele vastavalt taotluses esitatule. (3) KIK kinnitab vahe- ja lõpparuande või saadab selle taotlejale täiendamiseks 30 kalendripäeva jooksul selle esitamisest. (4) Arvates projektile lõppmakse tegemisest viiee aasta jooksul esitab toetuse saaja KIKile iga aasta andmed: 1) taastuvenergia kasutamise kohta; 2) tootmisüksuse, tarnetaristu ja transpordivahendi kasutamise ning omaduste muutumise kohta; 3) andmed rohevesiniku tervikahela sisend- ja väljundparameetrite kohta gigavatt-tundides. 6. peatükk Toetuse maksmisest keeldumine ja tagasinõudmine § 22. Toetuse maksmisest keeldumine KIK keeldub toetuse maksmisest täielikult või osaliselt, kui: 1) kulu ei ole abikõlblik; 2) kuludokumendid ei vasta nõuetele; 3) toetuse saajal on täitmata mõni käesolevast määrusest või taotluse rahuldamise otsusest tulenev kohustus. § 23. Toetuse tagasinõudmise alused ja ulatus (1) KIK võib muuta taotluse rahuldamise otsust ja teha toetuse osaliselt või täielikult tagasinõudmise otsuse sõltuvalt asjaoludest, kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetust on makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks; 3) toetuse saaja või partner on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust; 4) toetuse saaja või partner ei täida taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 5) ilmneb, et projekti eesmärki ei ole võimalik saavutada; 6) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal või partneril ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 7) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta; 8) toetuse saaja või partner on rikkunud hangete läbiviimise reegleid ja sellega võis kaasneda mõju hankelepingu maksumusele. (2) Kui toetuse saaja ei esita tähtaegselt vahe- või lõpparuannet, on KIKil õigus nõuda kaks protsenti taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse summast tagasi. (3) Kui projekti käigus ilmneb, et seda ei ole võimalik ellu viia, nõutakse kogu makstud toetus tagasi. Kui projekti eesmärk on saavutatud osaliselt, nõutakse toetus osaliselt tagasi. 11 (4) Kui toetuse saaja ja partner ei säilita toetuse abil soetatud vara viis aastat ja ei kasuta seda viie aasta jooksul sihtotstarbeliselt, siis nõutakse toetus proportsionaalselt tagasi. Sihtotstarbeliseks kasutamiseks loetakse vara kasutamist taotluses kirjeldatud eesmärgil. (5) Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus vastavas ulatuses kehtetuks. Toetuse kogu ulatuses tagasinõudmise korral taotluse rahuldamise otsus tühistatakse. § 24. Toetuse tagasimaksmine (1) Tagasinõutud toetus tuleb tagasi maksta 60 kalendripäeva jooksul sellekohase nõude saamisest E-toetuse keskkonna vahendusel, vastasel korral antakse toetuse tagasinõudmise otsus sundtäitmisele. (2) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames maksmisele kuuluva toetusega, arvestades § 5 lõikes 8 sätestatut. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler Lisa 1 Äriplaani ja finantsanalüüsi koostamise nõuded Lisa 2 Täpsustatud nõuded taotlusele Lisa 3 Rohevesiniku tervikahela hindamiskriteeriumid Lisa 4 Kasvuhoonegaaside ja muu kaasneva heite tulemuste esitamine 12 Majandus- ja taristuministri … 2021. a määrus nr … „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks ühistranspordisektoris“ Lisa 4 Kasvuhoonegaaside heite ja muu kaasneva heite tulemuste esitamine Rohevesiniku summaarne tootmisahel Kuluv elektri kogus MWh/a Kohapeal toodetud taastuvelektri osakaal % Võrgust ostetud päritolusertifikaadiga elektri osakaal % Aastas toodetav rohevesiniku kogus MWh/a Kasutegur rohevesiniku tootmisel % Kasutatava soojuse kogus MWh/a Soojustootmise katla kasutegur % Aastas ühistranspordis tarbitav rohevesniku summaarne kütusekulu MWh/a Tekkiv CO2ekv kt/a Säästetud CO 2ekv kt/a Säästetud NOx t/a Säästetud NMVOC t/a Säästetud SOx t/a Säästetud NH3 t/a Säästetud PM2.5 t/a Säästetud PM10 t/a Rohevesiniku saamine, k.a. vesiniku sobiva puhtusastme saavutamine edsiseks Rohevesiniku lähteaine Biogaas Rohevesiniku saamisviis SMR Sisesta elektri saamisviis rohevesiniku tootmiseks Biogaas Sisesta biogaasi tegemiseks kasutatava biomassi lähteaine NA Sisesta rohevesiniku tootmiseks kuluv biogaasi kogus MWh/a Sisesta elektri tootmiseks kasutatud biogaasi kogus MWh/a Sisesta rohevesiniku tootmisel kasutatava soojuse saamiseks kasutatud kütuse liik Biogaas Sisesta biogaasi tootmisel kasutatava soojuse kogus MWh/a Sisesta soojustootmise katla kasutegur % Kohapeal toodetud taastuvelektri osakaal % Võrgust ostetud päritolusertifikaadiga elektri osakaal % Sisesta kuluv elektri kogus MWh/a Sisesta aastas toodetav rohevesiniku kogus MWh/a Sisesta kasutegur rohevesiniku tootmisel % Tekkiv CO2ekv kt/a Säästetud CO 2ekv kt/a Rohevesiniku tankimine hoiustamiseks ja hoiustamine enne tarnet Kohapeal toodetud taastuvelektri kütuse liik Tuul Sisesta elektri tootmiseks kasutatud biogaasi kogus MWh/a Kohapeal toodetud taastuvelektri osakaal % Võrgust ostetud päritolusertifikaadiga elektri osakaal % Sisesta kuluv elektri kogus MWh/a Sisesta aastas tangitav ja hoiustatav rohevesiniku kogus enne tarnet MWh/a Tekkiv CO2ekv kt/a Säästetud CO 2ekv kt/a Rohevesiniku tarne Diiselveok Kasutatav tarneviis Veoki kütuseliik Diisel Sisesta transpordiveoki aasta summaarne läbisõit km Kohapeal toodetud taastuvelektri kütuse liik Sisesta elektri tootmiseks kasutatud biogaasi kogus MWh/a Kohapeal toodetud taastuvelektri osakaal % Võrgust ostetud päritolusertifikaadiga elektri osakaal % Sisesta kuluv elektri kogus MWh/a Sisesta aastas tangitav kütuse kogus MWh/a Sisesta aastas säästetav diisli kogus MWh/a Tekkiv CO2ekv kt/a Säästetud CO 2ekv kt/a Rohevesiniku tankimine hoiustamiseks ja hoiustamine peale tarnet Kohapeal toodetud taastuvelektri kütuse liik Biogaas Sisesta elektri tootmiseks kasutatud biogaasi kogus MWh/a Kohapeal toodetud taastuvelektri osakaal % Võrgust ostetud päritolusertifikaadiga elektri osakaal % Sisesta kuluv elektri kogus MWh/a Sisesta aastas tangitav ja hoiustatav rohevesiniku kogus peale tarnet MWh/a Tekkiv CO2ekv kt/a Säästetud CO 2ekv kt/a Diiselbusside asendus täielikult rohevesinikku kasutavate bussidega Uute busside arv tk Uute busside kütuseliik Rohevesinik Sisesta busside aasta summaarne läbisõit km Säästetud diisli kogus MWh/a Sisesta busside aastane summaarne rohevesiniku tarbimine MWh/a Tekkiv CO2ekv kt/a Säästetud CO 2ekv kt/a Autode asendus täielikult rohevesinikku kasutavate sõidukitega Uute sõidukite arv tk Uute sõidukite kütuseliik Rohevesinik Sisesta sõiduki aastane summaarne läbisõit km Säästetud kütuse kogus MWh/a Sisesta sõiduki aastane summaarne rohevesiniku tarbimine MWh/a Tekkiv CO2ekv kt/a Säästetud CO 2ekv kt/a Kaubikute asendus täielikult rohevesinikku kasutavate sõidukitega Uute sõidukite arv tk Uute sõidukite kütuseliik Rohevesinik Sisesta sõiduki aastane summaarne läbisõit km Säästetud kütuse kogus MWh/a Sisesta sõiduki aastane summaarne rohevesiniku tarbimine MWh/a Tekkiv CO2ekv kt/a Säästetud CO 2ekv kt/a Veokite asendus täielikult rohevesinikku kasutavate veokitega Uute veokite arv tk Uute veokite kütuseliik Rohevesinik Sisesta veokite aastane summaarne läbisõit km Säästetud diisli kogus MWh/a Sisesta veokite aastane summaarne rohevesiniku tarbimine MWh/a Tekkiv CO2ekv kt/a Säästetud CO 2ekv kt/a Rongide asendus täielikult rohevesinikku kasutavate rongidega Uute rongide arv tk Uute rongide kütuseliik Rohevesinik Sisesta rongide aastane summaarne läbisõit km Säästetud diisli kogus MWh/a Sisesta rongide aastane summaarne rohevesiniku tarbimine MWh/a Tekkiv CO2ekv kt/a Säästetud CO 2ekv kt/a Laevade asendus täielikult rohevesinikku kasutavate laevadega Uute laevade arv tk Uute laevade kütuseliik Rohevesinik Sisesta laevade aastane summaarne läbisõit tkm Säästetud diisli kogus MWh/a Sisesta laevade aastane summaarne rohevesiniku tarbimine MWh/a Tekkiv CO2ekv kt/a Säästetud CO 2ekv kt/a 25.06.2021 Majandus- ja taristuministri määruse „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks ühistranspordisektoris“ eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS Sisukokkuvõte Majandus- ja taristuministri määruse „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks ühistranspordisektoris“ eelnõuga (edaspidi eelnõu) kehtestatakse „Riigi eelarvestrateegia 2021–2024“ lisa 5 kohase meetme „Kliimapoliitika eesmärkide täitmise nn pilootprojektideks“ tegevuseks „Vesiniku väärtusahela piloteerimine“ toetuse andmise tingimused ja kord. Eelnõu eesmärk on vähem keskkonnahäiringut tekitavale rohevesinikku tarbivale ühistranspordile ülemineku ergutamine. Eesmärgi saavutamiseks rahastatakse rohevesiniku tootmise ja kasutuselevõtu terviklahendust ühistranspordisektoris. Toetust antakse kooskõlas riigi eelarvestrateegias sätestatud eesmärkidega, panustades süsinikdioksiidi emissiooni vähendamisse Eesti transpordisektoris rohevesiniku tervikahela kasutuselevõtu abil. Toetust saab taotleda ühistranspordisektoris rohevesiniku kasutuselevõtu süsteemi loomiseks, mille käigus töötatakse välja tervikahel, mis peab koosnema rohevesiniku tootmisest, tarnetaristust ja tarbivast seadmest. Meetme tegevusi rahastatakse riigi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise müügituludest kehtiva riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve alusel. Eelnõu kehtestamise aluseks on atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) § 161 lõige 3. Toetuse väärkasutuse korral tagasinõudmise aluseks on AÕKS § 1821 lõige 1. Eelnõuga nähakse ette üldised tingimused, toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkuse tingimused ja toetuse kasutamise kord meetme tegevuste läbiviimiseks ning oodatud tulemuste saavutamiseks, samuti kehtestatakse toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord. Toetust antakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2017. a kinnitatud arengukavaga „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ ning Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a kinnitatud dokumendiga „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“. Eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid Keskkonnainvesteeringute Keskuse projektikoordinaator Tiiu Noormaa (e-post: [email protected], tel: 6274121), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna taastuvenergia valdkonnajuht Liisa Mällo (e-post: [email protected], tel: 6256321) ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaekspert Eva-Ingrid Rõõm (e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (e-post: [email protected], tel: 6256351). 2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS 2.1 Eelnõu taust Taastuvenergia osatähtsuse suurendamine on Eestile sotsiaalmajanduslikult kasulik, sest nii saame vähendada sõltuvust importkütustest, muuta keskkonda puhtamaks ning luua kohalikke töökohti. Eriti oluline on see transpordisektoris, kus enamik kasutatavatest kütustest on imporditavad fossiilkütused. Tänaseks on edukalt käivitunud biometaani kasutamine Eesti transpordisektoris. Selleks, et transpordisektoris kasutatavaid kütuseid mitmekesistada, on kasulik uusi lahendusi kogemuste saamiseks esmalt väiksemas mahus katsetada. Toetatava tegevuse puhul on oluline, et see panustaks määruse §-s 2 toodud eesmärgi saavutamisse, milleks on vähem keskkonnahäiringut tekitavale rohevesinikku tarbivale transpordile ülemineku ergutamine. Taastuvenergial põhineva elektri kasutamise suurendamine EL-i majanduses ja vesiniku suurem kasutuselevõtt on mõlemad selged sammud, mis on vajalikud üleminekul kliimaneutraalsele majandusele. Euroopa Komisjoni hinnangul ei saa ühte eelistada teisele, kuna elektrifitseerimine ei ole võimalik kõikides sektorites ning just nimelt neis sektorites on vesinik asendamatu. Kõrgema vesiniku tootmise ja tarbimise potentsiaali ära kasutamiseks on vaja oluliselt tõhustada elektrolüüsi protsessi, muuta elektrolüüserid majanduslikult tasuvaks, suurendada vesiniku salvestusvõimekust ning leida kulutõhusaid vesiniku transportimise viise. Toetuse saamine ei ole piiratud vesiniku tootmisega taastuvelektrist, toetatav on igasugune taastuvenergiast rohevesiniku tootmise tervikahela loomine. Taastuvenergiaks loetakse: vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Meetme töötas välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ministeerium). Toetuse taotlusi menetleb, taotluste rahuldamise otsustab, teeb toetavale projektile väljamakseid ja projekti üle järelevalvet Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK). 2.2 Meetme elluviijad AÕKS § 161 lõige 3 ja riigi eelarvestrateegia sätestavad majandus- ja taristuministri pädevuse lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise müügituludest laekuvate vahendite kasutamise korraldamiseks kliimapoliitika eesmärkide täitmise nn pilootprojektide kaudu. Ministeerium võib vajadusel volitada kompetentsi omavaid riiklikke sihtasutusi, sõlmides selleks halduslepingu vastavalt AÕKS § 161 lõikele 7. Haldusleping sõlmitakse SA Keskkonnainvesteeringute Keskusega pärast kõnealuse määruse jõustumist. 2.2.1 Meetme rakendaja volitamise kaalutlused Meetme rakendaja määramisel on kaalutud nii majanduslikke aspekte kui ka rakendamise ülesande sisust ja selle täitmiseks vajalikest kompetentsidest lähtuvaid nõudmisi. Meetme rakendaja ülesandeks on esmajärjekorras teostada analüüs ning ettevalmistavad tegevused, mille alusel planeerida ning ellu viia meetme põhitegevused. Kasutades ministeeriumi analüüsi ning ekspertteadmisi, on tuvastatud käesoleva määruse raames läbiviidavate tegevuste eeldatav sisu. Ettevõtluskeskkonnale suunatud meetmed puudutavad spetsiifiliselt turupõhiste toetusmeetmete rakendamist ja väljatöötamist, rahastusmeetmete tõhusust ja teenuste turgu käsitlevaid analüüse. Lisaks on vajalik, et meetme rakendaja oleks võimeline töösse kaasama rahvusvahelist ekspertiisi ja kogemust. Eeltoodud ülesannetest tulenevalt on kaalutud nii KIKi kui ka SA KredExi sobivust meetme rakendajana. Analüüsiti nelja erinevat aspekti ning analüüsi tulemus on näidatud alloleval maatriksil. Hinnang erinevate aspektide kohta on näidatud skaalal ühest kolmeni, kus üks on „pigem nõrk“ ning kolm „pigem tugev“. SA Keskkonnainvesteeringute SA KredEx Keskus Laiapõhjaliste analüüside teostamise 2 2 kogemus Toetusmeetmete rakendamise kogemus 3 2 Rahvusvaheliste hankemenetluste, 3 3 ekspertide kaasamise ja suuremahuliste projektide läbiviimise kogemus Eelnev kogemus sarnaste projektide 3 2 läbiviimisel Kokku 11 9 Mõlemal asutusel on rahvusvaheliste hankemenetluste, ekspertide kaasamise ja suuremahuliste projektide läbiviimise kogemus. KIK on analüüside läbiviimisel olnud tihti rahastaja rollis, kuid on teostanud ka ise näiteks oma rahastusmeetmete rakendamise tõhusust ja energiateenuste turgu käsitlevaid analüüse. KIKis tegeleb sarnaste meetmetega analüütilise keemia doktorikraadiga keskkonnaekspert, kelle peamiseks uurimisvaldkonnaks on olnud kasvuhoonegaasid, kliima soojenemine ja sellega seotud keskkonnariskid. KIK rahastab ligikaudu 50 meetmetegevust. KIK on mitmel Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise perioodil olnud energeetikavaldkonna meetmete rakendusüksus ja on andnud samalaadseid toetusi keskkonnaprogrammist. Sarnastest meetmetest on näiteks struktuurivahendite meetme „Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis“ tegevuse „Biometaani tootmise ja transpordisektoris tarbimise toetamine“ elluviimiseks toetatud gaasibusside kasutuselevõttu ja biometaani tanklate rajamist (toetuse suurus 9 miljonit eurot). Lisaks on KIKil rahvusvaheliste hankemenetluste, ekspertide kaasamise ja suuremahuliste projektide läbiviimise kogemus (7 linna tänavavalgustus 15 miljonit eurot, Raadi rehvid 2,3 miljonit eurot). Riigi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise müügituludest laekuvate vahendite kasutamise kogemus on KIKil Eestis kõige pikem, alates toetuse andmisest taastuvenergiaallikate laialdasemaks kasutamiseks energia tootmiseks (2010) ja väga mahukas, nt lasteaiahoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamiseks, täiselektriliste sõidukite ostutoetus, elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu pilootprojekt. KredEx on näiteks osalenud ja läbi viinud analüüse, mis käsitlevad ehitiste energiatõhususega seotud erinevaid aspekte (finantseerimine ja tehnilised aspektid) ning on osalenud ja osaleb Euroopa Liidu finantseeritavates projektides, mis aitavad parandada ehitusturul tegutsevate turuosaliste oskusi ning kompetentsust. KredEx on samuti pikaajaliste kogemustega struktuurivahendite rakendaja. Lisaks on Kredex osalenud veel ka mitmete kvoodimüügituludest laekuvate vahendite kasutamisel (elektriautode toetus). Meetme rakendajaks määramisel tugineti eelnevale analüüsile ning ka rakendamiseks vajalike tegevuste läbiviimiseks eelnevate sarnaste toetusmeetmete või projektide kogemusele. Eelnevalt välja toodud põhjenduste tulemusel on meetme rakendajaks otsustatud määrata SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. 1. peatükk Üldsätted Eelnõu § 1 kohaselt on määrus kehtestatud riigi eelarvestrateegias määratud meetmele „Kliimapoliitika eesmärkide täitmise nn pilootprojektideks“ (edaspidi meede) tuginedes. Toetust antakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a kinnitatud dokumendiga „Eesti riiklik energia-ja kliimakava aastani 20301“ eesmärkidega ning Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2017. a poolt kinnitatud arengukavaga „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“. Eelnõu § 2 kirjeldab meetmes kajastatud toetuse andmise eesmärki ja oodatavat tulemust. Toetuse andmise eesmärk on vähem keskkonnahäiringut tekitavale rohevesinikku tarbivale ühistranspordile ülemineku ergutamine, mille saavutamiseks rahastatakse rohevesiniku tootmise ja kasutuselevõtu terviklahendust ühistranspordisektoris. Eelnõu § 3 nimetab meetme elluviijad. Meetme tingimused töötas välja ministeerium ja toetuse taotluseid menetleb KIK. KIK tegutseb projekte rahastades halduslepingu alusel haldusorganina. Toetust antakse haldusotsuse alusel. KIKi toimingud ja otsused peavad 1 Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (kättesaadav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/teatis_eesti_riiklik_energia-_ja_kliimakava_aastani_2030.pdf ) vastama haldusmenetluse seadusele ning neid on võimalik vaidlustada. Vaide lahendab KIK. Paragrahvis loetletakse KIKi õigused ja kohustused toetatavate projektide väljavalimisel, toetuse maksmisel ja järelevalve tegemisel nii toetuse kasutamisel kui toetusega soetatud vara kasutamisel. Paragrahvis ei loetleta neid KIKi kohustusi ja õigusi, mida määruse järgmised paragrahvid üksikasjalikult reguleerivad. KIK säilitab kõik toetuse andmisega seotud dokumendid E-toetuse keskkonnas kümme aastat pärast toetuse viimast väljamakset. Selle aja jooksul peab olema tagatud võimalus tõendada, et riigiabi on antud toetuse saajale õiglases suuruses. Eelnõu § 4 defineerib eelnõus kasutatavad terminid. Taastuvelekter on elekter, mis on täielikult toodetud taastuvenergiast. Jätkusuutlikkust arvestava energiaallika all mõeldakse kütuseid, mille tootmine ei kahjusta keskkonda, ei põhjusta muutusi maakasutuses ja mis on pärit taastuvatest allikatest: vesi, tuul, päike, lained, looted, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biolagunevad olmejäätmed, sõnnik, läga, reoveesetted, toiduvalmistamisel kasutatud õli või rasva jäägid ja puidu jäätmed. Taastuva allikana ei lähe arvesse tüvepuit, sellest valmistatud tooted ega muu jäätmepuidu ja tüvepuidu baasil valmistatud segu. Biomass, mida kasutatakse energia tootmiseks peab vastama biomassi säästlikkuse kriteeriumitele (artikkel 29) tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209)(edaspidi biomassi säästlikkuse kriteeriumid). Biomassi all mõeldakse põllumajandusest (kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained), metsamajandusest ja sellega seotud tööstusharudest, sealhulgas kalandusest ja vesiviljelusest pärit bioloogilise päritoluga jäätmete ja jääkide biolagunev fraktsioon ning jäätmete, sealhulgas bioloogilise päritoluga tööstus- ja olmejäätmete biolagunev fraktsioon. Rohevesiniku tervikahela etapid on järgmised: Rohevesiniku tootmine elektrolüüseri abil veest, kasutades selleks 100% taastuvenergiat, vastavalt RED II vahetu tootmise nõutele (Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001 artikkel 27 lõige 32, või vesiniku tootmine 100% biogaasist, mille toomiseks on kasutatud 100% ulatuses jätkusuutlikkust arvestavaid energiaallikaid (Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001 nõuetele vastavad biojäätmed, sõnnik, läga või direktiivi 2018/2001 V lisa A ja B kütused, mille kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise vaikeväärtus on suurem kui 80% ja mille tootmisel ei teki maakasutuse muutuse tõttu netoheidet või tõendatavalt 100% artikkel 29 nõuetele vastavalt toodetud biomassist saadud kütused mille kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise vaikeväärtus VI lisas A on suurem kui 90%, v.a. tüvepuit ning sellest valmistatud brikett, graanul ja puiduhake. Tootmise alla arvestatakse ka rohevesiniku eraldamine, kompresseerimine, säilitamine. Tarnimine – siin all mõeldakse kõiki etappe, mis jäävad vesiniku tootmisüksuse ja selle lõppkasutuseks mõeldud transpordivahendisse lõpliku tankimise vahele (sh nt transport, säilitamine ja tankimine ja nendega seotud tegevused nt jahutus, järelevalve). Tarbimine – vesiniku tarbimine lõppkasutuses oleva transpordivahendi energiaallikas (nt kütuseelemendis elektri tootmiseks). Ühistranspordi ja ühissõiduki mõistet kasutatakse määruses ühistranspordi seaduse tähenduses. 2 Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001 artikkel 27 lõige 3 (kättesaadav: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018L2001&from=EN) Eelnõu § 5 näeb ette alused riigiabi andmiseks. Riigiabi valdkonnas kehtivad otsekohalduvad ELi õigusaktid, mille tõlgendused põhinevad Euroopa Kohtu ning Euroopa Komisjoni praktikal. Riigiabi käsitlevad riigisisesed rakendussätted sisalduvad konkurentsiseaduse 6. peatükis. Riigiabi mõiste elemente selgitatakse täpsemalt Euroopa Komisjoni riigiabi mõiste teatises.3 Rohevesinikku kasutava transpordivahendi soetamiseks antakse abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (üldise grupierandi määrus, GBER) artikli 36 alusel, lähtudes selle artikli 36 lõike 5 punktist b, mille kohaselt tuleb investeeringu kulud kindlaks määrata, viidates sarnasele, kuid vähem keskkonnasõbralikule investeeringule, mida oleks olnud võimalik teha ilma abita. Seega on lubatud toetada rohevesinikku kasutava transpordivahendi koos varustusega soetamiskulu ulatuses, mille võrra sellise transpordivahendi maksumus ületab sellega võrreldava tavalise transpordivahendi maksumust. Transpordivahendi soetamise osas on selline lähenemine analoogia alusel kooskõlas Euroopa Komisjoni riigiabi otsusega SA.48190 (2017/N),4 milles komisjon otsustas, et elektribusside toetamine on lubatav keskkonnaabina. Meetmest on võimalik toetada erinevaid transpordivahendeid, mille soetamiskulud võivad olla erinevad, mõnel puhul võib olla turul valmislahendusena valmis toode, teisel puhul tuleb arvestada kohandamise või ümberehituskuludega. Seetõttu peab taotleja esitama koos taotlusega võrdlusaluse, millest lähtudes hinnata keskkonnaabi abikõlblikkust. KIK kontrollib taotluse hindamisel muu hulgas ka sellise võrdluse põhjendatust ja vastavust üldise grupierandi määruse nõuetele. Rohevesiniku tootmisüksuse jaoks antav toetus on taastuvallikatest toodetud energia edendamisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi üldise grupierandi määruse artikli 41 tähenduses, mis lubab abikõlblikke kulusid määrata ainult väikeste käitiste puhul. Eelnõu koostamisel osalenud tehniliste asjatundjate hinnangul võib abikõlblike kulude kindlaksmääramisel lähtuda artikli 41 lõike 6 punktist c, kuivõrd määruse alusel antakse toetust katselistele pilootprojektidele ja võimalike toetuse saajate puhul on tegemist väikeste käitistega, mille puhul vähem keskkonnasõbralikku investeeringut ei ole võimalik kindlaks teha, kuna taolisi väikeseid käitisi ei pakuta avalikul turul. Samuti tuleb järgida üldise grupierandi määruse artikli 41 lõigetes 2-4 sätestatud tingimusi, nimelt abi ei anta toidupõhiste biokütuste tootmiseks, ega selliste biokütuste jaoks, mille suhtes kohaldatakse tarne- või segamiskohustust ega ka hüdroelektrijaamadele, mis ei vasta Euroopa Parlamendi direktiivile 2000/60/EÜ. Rohevesiniku tarnetaristu rajamiseks on kaks võimalust riigiabi andmiseks – üldise grupierandi määruse artiklid 36 ja 56. Artikli 36 puhul tuleb loomulikult järgida kõiki selles ja üldise grupierandi määruse üldsätetes ette nähtud tingimusi ning lisaks peab selline taristu olema suletud, st kasutusel ainult toetuse saaja oma tarbeks.5 Abikõlblikud kulud arvutatakse võrreldava „tavalise“ investeeringu ja keskkonnasõbralikuma investeeringu hinnavahe alusel. Lisaks võib rohevesinikku kasutavate transpordivahendite tarnetaristule anda ka üldise grupierandi määruse artiklis 56 ette nähtud abi, kui kõik sellekohased tingimused on täidetud. See tähendab eelkõige, et huvitatud kasutajad peavad taristule juurde pääsema avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel. Taristu kasutamise tasu või müügihind peab 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1469193387743&uri=CELEX:52016XC0719(05) 4 Komisjoni otsus, juhtum SA.48190 (2017/N) – Support scheme for the acquisition of electric buses for urban public transport, ELT C 158, 4.5.2018, lk 1 (kättesaadav: https://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_details.cfm?proc_code=3_SA_48190). 5 Vt asjaomase komisjoni juhendi punkt 47, avaldatud veebis aadressil https://ec.europa.eu/competition/state_aid/what_is_new/template_RFF_electric_and_hydrogen_charging_st ations.pdf. vastama turuhindadele. Kontsessiooni või muu volituse kolmandale isikule taristu käitamiseks võib anda avatud läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel, võttes täielikult arvesse kohaldatavaid hankereegleid. Nimetatud nõuete täidetust hinnatakse taotlusepõhiselt. Kui laadimistaristu ei vasta artikli 56 ega 36 tingimustele, siis selleks üldise grupierandi määruse alusel toetust anda ei saa. Kolmanda võimalusena võib siiski anda tarnetaristu rajamiseks määruse kohaselt vähese tähtsusega abi, vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 1407/2013. Vähese tähtsusega abi piirmäär on 200 000 kolme aasta jooksul ühe ettevõtja kohta kõikidest avaliku sektori allikatest. Muude abikõlblike kulude katmiseks antakse toetust samuti vähese tähtsusega abina. Lisaks asjaomase riigiabi andmist lubavatele nimetatud ELi määruse eritingimustele tuleb järgida ka nende määruste üldtingimusi. Neist on siin eelkõige oluline mainida üldise grupierandi määruse artiklis 6 sätestatud ergutava mõju nõuet. Nimelt loetakse abil olevat ergutav mõju, kui abisaaja on asjaomasele liikmesriigile esitanud kirjaliku abitaotluse enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist. Töö alustamine tähendab projekti suhtes mistahes siduva lepingu sõlmimist. Selle hulka ei loeta varasemaid tasuvus- või eeluuringuid.6 Seoses vähese tähtsuse abiga tuleb arvestada, et kui toetuse saaja on viimase kolme aasta jooksul saanud teistest allikatest sellist abi, siis võib tal lubatud 200 000 juba (osaliselt) täis olla ja selle võrra on võimalik meetmest vähem abi anda. Lisaks loetakse vähese tähtsuse abiga seoses „üheks ettevõtjaks“ taotleja seotud ettevõtjad, kellel on taotlejaga määruses (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud seosed. Toetuse saaja peab esitama riigiabi nõuete täidetuse kohta selgitused, kinnitused ja vajadusel arvestused taotluse koosseisus eraldi dokumendis, milles võib kohalduvatel juhtudel viidata taotluse teistes osades esitatud andmetele. Võimaliku riigiabi tagasinõudmise korral on aluseks nõukogu määrus (EÜ) nr 659/1999 ning Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004. Riigiabi puhul tuleb arvestada, et ELi riigiabiõigus on otsekohalduv ning toetuse saajatel ei teki siseriiklike asutuste tegevuse või tegevusetuse tõttu õigustatud ootust abi seaduslikkuse suhtes. Ainult Euroopa Komisjon võib tunnistada siduvalt abi seaduslikuks. Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab mõistlikult hoolikas ettevõtja olema võimeline ise veenduma, et riigilt saadud vahendid on kooskõlas riigiabi põhimõtetega. 2. peatükk Toetuse andmise alused Eelnõu § 6 sätestab toetatavad tegevused ja nõuded rohevesiniku tootmiseks kasutatavale taastuvenergiale. Toetatav tegevus seisneb ühistranspordisektoris rohevesiniku kasutuselevõtu süsteemi loomises, mille käigus töötatakse välja tervikahel, mis peab koosnema rohevesiniku tootmisest, tarnetaristust ja tarbivast seadmest. Projekt, mis ei koosne kõigist kolmest komponendist, toetust ei saa. Sealjuures ei ole oluline, et kõigile kolmele komponendile taotletakse toetust. Rohevesiniku tootmisüksus, tarnetaristu ja lõppkasutuses olev transpordivahend peab olema kasutuses Eestis vähemalt 5 aastat toetuse väljamaksmisest. Näiteks avalikuks kasutuseks loodud tarnetaristu, mis saab toetust grupierandi määruse artikkel 56 lõike 3 kohaselt peab olema avalikus kasutuses vähemalt 5 aastat arvates lõppmakse tegemisest. 6 Euroopa Komisoni selgitused üldise grupierandi määruse eri tahkude kohta leiduvad aadressil: https://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/practical_guide_gber_en.pdf. Seatakse eraldi nõuded taastuvenergiale. Rohevesiniku tootmiseks elektrolüüseri abil veest võib kasutada ainult taastuvelektrit. Taastuvelektri elektrijaam on määruse mõistes iga elektrit tootev üksus, mis toodab üksnes taastuvenergiat. Juhul, kui taastuvelekter tarnitakse taastuvelektri elektrijaamast, esitatakse tõenduseks, et vastav elektrienergia on tarnitud võrgust elektrienergiat võtmata, näiteks taastuvelektri elektrijaama võimsuse kohta andmed või müügileping. Elektrivõrgust taastuvelektri kasutamise tõendamiseks esitatakse päritolutunnistuste elektroonilises registris toetuse saaja kasuks kustutatud päritolutunnistused, toetuse saaja elektritarbimise leping ja tarbimisandmete info või toetuse saaja taastuvenergia tootmisseadme tootmise ja tarbimise andmed. Kui taastuvelektrienergia on toodetud taastuvenergia tootmisüksuse läheduses (mis asub kuni 6 km kaugusel vesiniku tootmisüksusest) saab vastavalt EL taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 27 lõikest 3, võtta elektrienergia osakaalu arvestamisel statistikas 100% taastuvenergiana arvesse seda energiat, mis on saadud otseühenduse kaudu taastuvelektrit tootvast käitisest. Muul juhul tuleks taastuvelektri osakaalu arvestamisel võtta arvesse kahe aasta tagust taastuvelektrienergia osakaalu, mis antud riigis lõpptarbimises kasutati. See kajastub ka kasvuhoonegaaside arvutamise metoodikas, mille esitamise vorm on sätestatud määruse lisa 4. Kasvuhoonegaaside arvutamise metoodika avaldatakse KIK koduleheküljel. Rohevesinikku biogaasist tootes võib kasutada üksnes taastuvelektrit või kütuseid, mille tootmine ei kahjusta keskkonda, ei põhjusta muutusi maakasutuses ja mis on pärit biolagunevatest olmejäätmetest, sõnnikust, lägast, reoveesetetest, toiduvalmistamisel kasutatud õlist või rasva jääkidest või puidu jäätmetest ning mis vastavad biomassi säästlikkuse kriteeriumitele. Eelnõu § 7 sätestab projekti abikõlblikkuse perioodi. Projekti abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal toetatav tegevus tuleb ellu viia. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei või olla hilisem kui 30. november 2024. a, mis tähendab, et selleks kuupäevaks peab olema toetatav tegevus ellu viidud, lõppmakse taotlus esitatud ja makse toetuse saajale teostatud. Kui toetuse saaja ei jõua abikõlblikkuse perioodil kõiki eelnimetatud toiminguid sooritada, kaotab ta õiguse toetust saada. Abikõlblikkuse perioodi teatab toetuse saaja ise taotluses ja see on sisuliselt projekti elluviimise eeldatav aeg. Enne taotluse esitamist ei tohi toetuse saaja mingisuguseid projekti tegevusi, mille kulude hüvitamist ta soovib, teha. Toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul on võimalik abikõlblikkuse perioodi pikendada tingimusel, et projekti elluviimisel saavutatav tulemus ei vähene, kuid 30. novembriks 2024. a peavad kõik tegevused olema lõpetatud ja toetus välja makstud. Abikõlblikkuse pikendamise põhjendatust hindab KIK toetuse saaja taotluse alusel. Eelnõu § 8 määratleb toetuse suuruse, osakaalu ning abikõlblikud kulud. Toetuse kogu eelarveks on viis miljonit ning 80 tuhat eurot, millest toetuse eelarve projekti kohta on maksimaalselt viis miljonit ning millest 80 tuhat on meetme administreerimise kulu. Lõikes 2 nähakse ette toetuse osakaalud vastavalt üldise grupierandi määruse asjaomaste abiliikide maksimaalselt võimalikele summadele. Meetme eri tegevustele/kuludele antava riigiabi liigid on määratletud §-s 5 ning iga liigi vastavad abi osakaalud on sätestatud üldises grupierandi määruses. Määruses ette nähtud abi osakaalu saamiseks on artiklite 36 ja 41 alusel antava abi puhul baasmäärale liidetud 15 protsendipunkti tulenevalt asjaolust, et Eesti kuulub kuni 2021. aasta lõpuni aluslepingu7 artikli 107 lõike 3 punkti a tingimusi täitvasse abi saavasse 7 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012E/TXT&from=ET piirkonda. Abi andmise otsused tuleb teha hiljemalt 31.12.2021. Kui selleks ajaks kõiki otsuseid ei tehta, siis lisandub baasmäärale ainult 5 protsendipunkti ja maksimaalmääras toetust pole võimalik riigiabi reeglitest tulenevalt anda. Madalam osakaal hakkab kehtima alates 01.01.2022, kuna Eesti muutub siis ELTL artikkel 107 lg 3 punkti (a) piirkonnast punkti (c) piirkonnaks. Määruse koostamisel on otsustatud mitte rakendada üldise grupierandi määruses sisalduvat võimalust suurendada abi VKEdest abi saajate puhul. Üldise grupierandi määruse artiklis 56 sisalduva kohaliku taristu abi puhul ei ole ette nähtud abi osakaalu, vaid abi arvutatakse abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahena. Selleks peab toetuse saaja esitama määruse artikli 11 lõike 5 punkti 6 kohaselt asjaomase selgituse ja arvestuse. Kui soetatakse tarnetaristu oma tarbeks, on abikõlblik ehitiste hinnavahe vastavalt grupierandi määruse artikli 36 lõike 5 punktile b. Vähese tähtsusega abi andmisel ei ole ELi õiguses abi maksimaalset osakaalu kehtestatud. Määruse koostamisel on otsustatud seda abi anda maksimaalse määraga. Vähese tähtsusega abi suurus, nagu on kirjas määruse § 5 lõikes 7, on maksimaalselt 200 000 eurot kolme aasta jooksul. Lõigetes 4 ja 5 määratletakse, millised kulud on abikõlblikud ja millised kulud ei ole abikõlblikud. Abikõlblikud kulud peavad panustama eelnõu § 2 eesmärkide täitmisesse. Lõikes 4 nähakse ette abikõlblikud kulud vastavalt üldise grupierandi määruse asjaomaste abiliikide sätetele. Neid abiliike on selgitatud eespool § 5 juures, kus on lisatud ka viited põhjalikematele komisjoni dokumentidele. Transpordivahendi ümberehitamise kulud tuvastatakse kuludokumentide alusel ja toetuse maksimaalne osakaal on 55% vastavalt määruse § 8 lõike 2 punktis 1 esitatule. Kõik kulud peavad olema vahetult seotud asjaomaste abiliikidega. KIK hindab abikõlblikke kulusid juhtumipõhiselt ja dialoogis taotlejaga, konsulteerib vajadusel ministeeriumiga ning Rahandusministeeriumiga ja tehniliste ekspertidega ning teeb põhjendatud juhul ettepaneku taotlust või projekti muuta, et taotletavad kulud vastaksid asjaomase riigiabi abiliigi abikõlblikkuse nõuetele. 3. peatükk Taotlejale, partnerile ja taotlusele esitatavad nõuded Eelnõu § 9 sätestab taotlejale ja partnerile esitatavad nõuded. Lõike 1 kohaselt võib taotlejaks olla iga Eestis registreeritud juriidiline isik. Halduskoormuse mõistliku hoidmise tõttu on piiratud taotlejate ringi Eestis registreeritud juriidilise isiku nõudega. Samuti peab partneriks olema Eestis registreeritud juriidiline isik. Füüsilised isikud on välistatud kuna tegemist on suuremahulise majandustegevusega (arvukas töötajaskond, suur omafinantseering). Välisriigi ettevõtjad on välistatud kuna projekti tulemuse kasutamist oodatakse Eestis vähemalt 7 aastat ja selle tagamiseks on määruse andja juba nõudmas Eestis tegutsevat ettevõtjat. Välisriigi taotleja või partner saab Eestis tegutsemiseks ettevõtte Eestis asutada. See ei ole Eestis koormav. Tegemist ei ole ajutise teenuse osutamisega MSÜS mõistes. Lõige 2 võimaldab taotlejal kaasata projekti partneri. Partneril peavad tekkima projekti elluviimisel abikõlblikud kulud. Näiteks võib partner rajada ühe osa tervikahelast. Sel juhul, kui partner on saanud toetust, vastutab ta koos toetuse saajaga tervikahela sihipärase kasutamise eest viie aasta jooksul projekti lõppemisest. Lõige 3 sätestab taotlejale ja partnerile esitatavad nõuded. KIK teostab võlapäringu Maksu- ja Tolliameti avalikus registris8, kontrolli eesmärk on veenduda, et taotlejal puudub Maksu- ja Tolliameti võlapäringust nähtuvalt avalikult kuvatav võlg või on see ajatatud. KIK kontrollib äriregistrist, et taotleja majandustegevus ei oleks lõppenud ega peatunud, taotleja suhtes ei oleks algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ning taotleja omakapital vastaks äriseadustikus sätestatud nõuetele. KIK kontrollib struktuuritoetuste registrist, et taotleja ei oleks sama kulu hüvitamiseks varem toetust saanud. Taotleja või äriühingust taotleja esindajaks ei või olla isik, keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Riigi Tugiteenuste Keskuse E-toetuse keskkonnas tehakse kontrollimiseks automaatne päring karistusregistrisse. Samuti kontrollitakse taotleja karistatust KarS § 2601 kohaselt, millega tagatakse liikmesriigi kohustus, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2009/52/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded (ELTL L 168, 30/06/2009, lk 24–32) artikli 7 lõike 1 punktist a, mille kohaselt ei tohi anda toetust viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise avastamisest. Sätet kohaldatakse, kui taotlejat on karistatud karistusseadustiku § 2601 alusel ja vastav karistus on kehtivana karistusregistris. Sellise taotleja taotlust ei rahuldata. KIK teeb E-toetuse kaudu päringu karistusregistrisse saamaks teada, kas taotlejat või tema seaduslikku esindajat on karistatud karistusseadustiku § 2601 (Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamine) alusel. Eelnõu § 10 sätestab taotlusele esitatavad nõuded. Toetuse saajal tuleb Riigi Tugiteenuste Keskuse E-toetuse keskkonnas9 täita taotlusvorm. E- toetus on struktuuritoetuse register, mis on avaliku teabe seadusega kooskõlas asutatud andmekogu. Registri põhimäärus ja kasutamise kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määrusega nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“. Taotlus tuleb esitada taotlusvooru avatud oleku ajal. Taotlusvooru avab KIK vähemalt kolm kuud enne taotluste esitamise tähtpäeva. Taotlusvooru tähtaja jooksul tuleb taotlus E-toetuses esitada, kuid hindama hakatakse seda pärast taotlusvooru tähtpäeva saabumist. Pärast taotlusvooru tähtpäeva taotlust esitada võimalik ei ole. Taotlusvormil tuleb täita korrektselt kõik lahtrid, mis hõlmavad endas infot taotleja, projekti tegevuste, ajakava, eelarve, väljundnäitajate kohta. Taotlusvormil esitatud andmed peavad olema täielikud ja õiged. Kui taotlusvormis esitatakse ebaõigeid andmeid, jätab KIK taotluse rahuldamata. Andmete puudulikkuse korral saadetakse toetuse saajale E-toetuse keskkonnas päring koos suunistega taotluse täiendamiseks. Ühtlasi peab taotleja kinnitama, et ta on taotlusvormi korrektselt täitnud, andmed on õiged ja täielikud ning planeeritud tegevused on kooskõlas käesoleva määruse, Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega. Kusjuures kui tehnoloogia valmiduse tase on seitse, peab taotlusega koos esitama tehnoloogia pakkuja kinnituse, et soetatav tehnoloogia on 30. novembriks 2024. a. tarnitud, installeeritud ja töövalmis. Kui tehnoloogia valmiduse tase on 8 või suurem, sel juhul kõnealust kinnitust esitama ei pea, kuna puudub põhjendatud kahtlus, et tehnoloogia valmistustase 8 või suurem, ei suudeta tähtaegselt tarnida, installeerida ning töövalmis saada. Täpsustatud nõuded taotlusele on selgitatud määruse lisas 2. 8 Maksu- ja Tolliameti avalik register (kättesaadav: https://apps.emta.ee/saqu/public/taxdebt?lang=et ) 9 Riigi Tugiteenuste Keskuse E-toetuse keskkond (kättesaadav: https://www.rtk.ee/) Lõikes 6 kohustatakse taotlejat esitama kõik lisades nõutud dokumendid. Määruse lisas 2 nimetatud dokumendid esitab taotleja asjakohasel juhul. Toetuse saajalt nõutakse selles lõikes ka riigiabi arvestuse esitamist, sest ta tunneb oma projekti kõige paremini ning saab tänu sellele nõudele riigiabi tingimusi teadvustada ja koostada projekti algusest peale riigiabi nõuetele ja piirangutele vastavana. Lõike 7 kohaselt tuleb esitada KIKile teave ja dokumendid selle kohta, kui projektile taotletakse või on taotletud toetust mõnest muust avaliku sektori allikast. Eri rahastusallikatest kumuleerimisel lähtutakse üldise grupierandi määruse artiklis 8 sätestatud põhimõtetest. 4. peatükk Taotluse menetlemine Eelnõu § 11 sätestab taotluse menetlemise tegevused ning järjekorra. Taotluse menetlemine koosneb taotluse vastuvõtmisest ja läbivaatamisest, esitatud andmete ja nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. KIK võib vajadusel nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni, andes puuduse kõrvaldamiseks taotlejale kuni 14-kalendripäevalise tähtaja, mille võrra taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse korral esitab KIK taotlused hindamiskomisjonile hindamiseks 14 kalendripäeva jooksul peale taotlusvooru sulgemist. Kui taotlusest ei kõrvaldata KIKi poolt välja toodud puudust selleks määratud tähtaja jooksul, teeb KIK taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust hindamata ja taotlejat täiendavalt ära kuulamata. Taotluses esitatav teave projekti sisu kohta loetakse ärisaladuseks ja KIKil on kohustus seda ärisaladust kaitsta. Selleks luuakse KIKis eraldi protseduur, mille kohaselt toimub taotluste menetlemine. Kõik taotluste hindajad peavad allkirjastama saladuse hoidmise deklaratsioonid. KIK nõustab taotlejaid taotlemisel nii telefoni kui e-kirja teel. E-toetuses taotlust sisestades aitab taotlejat KIKi poolt meetme eest vastutav projektikoordinaator, kelle nimi ja kontaktandmed avalikustatakse KIKi kodulehel vastava taotlusvooru info rubriigis. KIK kuulutab välja taotlusvooru. Taotlusvooru väljakuulutamise aeg ja taotlusvooru pikkus ning vooru eelarve suurus teatatakse KIKile ministeeriumi poolt kirjalikult. Eelnõu § 12 sätestab taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli ning taotluse nõuetele vastavuse ja mittevastavuse tingimused. Taotleja tunnistatakse nõutele vastavaks, kui ta vastab §-s 9 sätestatud nõuetele, samuti peab § 9 nõuetele vastama partner. Taotlus peab vastama kõikidele määruses taotlusele ja projektile kehtestatud nõuetele. Taotlus ei vasta nõuetele kui toetust ei taotleta toetatavale tegevusele, on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid, määratud tähtaja jooksul ei ole taotlusest kõrvaldatud puudusi või taotlus ei vasta mõnele teisele määruses esitatud nõudele. Kui taotleja ja taotlus vastavad nõuetele, siis suunatakse taotlus hindamisele. Kui taotleja või taotlus ei vasta nõuetele, siis tehakse § 16 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus. Vastavaks tunnistatud projektid pääsevad paremushindamisele, mis toimub § 14 kehtestatud hindamiskriteeriumide kohaselt. Taotlusvooru esitatud projektis kasutatavate tehnoloogiate valmiduse tase (TVT) skaalal peab olema 7 või suurem. TVT tasemete selgitused on leitavad: https://www.etag.ee/wp- content/uploads/2019/01/Tehnoloogilise-valmiduse-tasemed.pdf Tehnoloogiate tehnilise valmidusastme tõendamiseks esitab taotleja määruse lisa 1 „Äriplaani ja finantsanalüüsi koostamise juhendis“ kirjeldatud tõendid töötavatest prototüüpidest koos seadmete tehniliste parameetrite, keskmistele töötingimustele vastavate kasutegurite ja kasvuhoonegaaside (KHG) heitme vältimise meetoditega. Tootmise, transpordi ja tarbimise puhul tuleb kirjeldada tehnoloogiad ja projekti elluviimise etapid ning esitada tegevuste elluviimise äriplaan koos ajakava ja projekti finantsanalüüsiga. Taotleja esitab KHG arvutuse, mis on arvutatud KIKi koostatud metoodika põhjal. Metoodika avaldatakse KIKi kodulehel Exceli vormis. Taotlusele tuleb lisada hinnapakkumised tarnitavatele seadmetele/transpordivahenditele ning taotluse eelarve tuleb koostada erinevatele tervikahela osadele ja peab olema eristatud taotleja ning partnerite tegevuste lõikes. Viimane on vajalik, kuna taotluse rahuldamisel muutuvad kõik osapooled riigiabi saajaks, kes saavad toetust §-s 8 nimetatud määras iga osapoole abikõlblikest kuludest. Ajakava peab olema realistlik ja vastama määruse lisas 1 toodud vastavatele tingimustele, taotlusele peavad olema lisatud koostöökokkulepped. Taotluses peab olema kajastatud projekti sotsiaalmajanduslik- ja keskkonnamõju ning kirjeldatud tervikahela või selle osade skaleeritavus. Ühtlasi tuleb taotluses hinnata projekti elujõulisust ehk kui kaua projekt on plaanitud töötama sh eelistatud on lahendused, mis töötavad ka pärast kohustusliku viieaastase vara säilitamise ja sihipärase kasutamise perioodi lõppemist, näiteks tehnilise eluea lõpuni. Eelnõu § 13 sätestab hindamiskomisjoni moodustamise tingimused. Projekti hindamiseks moodustab KIK hindamiskomisjoni, kuhu kuulub vähemalt kolm ministeeriumi eksperti, kaks keskkonnaministeeriumi eksperti ja üks KIKi ekspert. KIK võib ministeeriumi nõusolekul kaasata täiendavalt eksperte. KIK esitab hindamiskomisjoni koosseisu ministeeriumile kooskõlastamiseks hiljemalt 14 päeva enne taotlusvooru sulgemist. Hindamiskomisjone võib läbi viia veebi teel. Kõik hindamiskomisjoni liikmed allkirjastavad erapooletuse ja sõltumatuse deklaratsiooni. Hindamiskomisjoni tööd korraldab KIK, vajadusel kutsudes kokku koosolekud. Hindamiskomisjoni eksperte ei avalikustata, et neid ei oleks võimalik taotlejatel mõjutada. Eksperte ei avalikustata ka tagantjärgi, et tagada võimalus samade ekspertide kasutamiseks järgmistes sarnase spetsiifikaga toetusskeemides. Hindamiskomisjoni loetakse otsustusvõimeliseks, kui koosolekul osalevad kõik hindamiskomisjoni liikmed. Eelnõu § 14 sätestab taotluste hindamiskriteeriumid ja -metoodika. Nõuetele vastavad taotlused reastatakse lisas 3 kirjeldatud rohevesiniku tervikahela hindamiskriteeriumide alusel. Kui pingereas kõrgeima koha saanud projekti taotlus rahuldatakse ja eelarvesse jääb veel vaba raha, siis on võimalik rahuldada ka järgmisel positsioonil olev taotlus ning nõnda edasi kuni eelarve ammendumiseni. Taotluseid ei rahuldata osaliselt. Eelnõu § 15 sätestab taotluse rahuldamise nõuded, mille alusel teeb KIK taotluse rahuldamise otsuse. Taotlused rahuldatakse pingerea alusel. Rahuldamise otsuse põhipunktid on sätestatud määruses. Taotlus rahuldatakse, kui see on esitatud määruses kehtestatud korras, vastab §-s 10 kehtestatud nõuetele, toetust taotletakse §-s 8 nimetatud abikõlblike kulude, §-s 7 nimetatud perioodil ning §-s 2 nimetatud eesmärkidel ja §-s 6 nimetatud tegevuste toetamiseks. KIK kannab toetuse pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse. KIK toimetab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale kätte viivitamata pärast otsuse tegemist E-toetuse keskkonna vahendusel. Eelnõu § 16 sätestab taotluse rahuldamata jätmise otsuse tingimused. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotleja või taotlus ei vasta esitatud nõuetele; toetust ei taotleta toetatavale tegevusele; tegevust ei planeerita ellu viia abikõlblikkuse perioodil; KIKil tekib kahtlus toetuse eesmärgipärase kasutamise osas ja muudel juhtudel, kui taotluses väljendub teave, mis on vastuolus eelnõu kohases määruses sätestatud toetuse andmise tingimustega. Seega jäetakse taotlus rahuldamata kui see ei vasta nõuetele. Taotlus jäetakse rahuldamata kui eelarvelised vahendid ammenduvad. Kui taotleja ei vasta nõuetele või taotluses on puudusi, annab KIK puuduse kõrvaldamiseks tähtaja. Kui selle aja jooksul puudust ei kõrvaldata või täiendavat aega ei paluta, teeb KIK taotlejat täiendavalt ära kuulamata taotluse mitterahuldamise otsuse. Puuduse kõrvaldamiseks antud teave ja võimalus esitada selle kohta oma seisukohad või uus teave loetakse toetuse saaja ärakuulamiseks haldusmenetluse seaduse mõttes. Seetõttu ei pea KIK täiendavalt samas küsimuses toetuse saajat ära kuulama enne taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist. Sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise otsuse kohustuslikud elemendid ning taotluse rahuldamata jätmise otsuse kättetoimetamise viis E-toetuse keskkonna vahendusel. Eelnõu § 17 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimused. Põhjenduste olemasolul on KIKil õigus taotluse rahuldamise otsust muuta lähtudes samadest piiridest, reeglitest ja menetluskorrast kui taotluse rahuldamise otsuse tegemisel. Kui toetuse saaja ei vii projekti ellu rahuldatud taotluse kohaselt, on KIKil õigus taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ja väljamakstud toetus tagas nõuda. 5. peatükk Toetuse maksmine ja kasutamine Eelnõu § 18 sätestab toetuse maksmise korra. Toetus makstakse välja tasutud kuludokumentide alusel abikõlblikkuse perioodil toetuse saajale või partnerile. Maksetaotluse peab esitama toetuse saaja, kes avaldab selles, kas soovib makset enda arvele või partneri kulude katteks partneri arvele. Maksetaotlused tuleb toetuse saaja ja iga partneri lõikes esitada eraldi. E-toetus süsteem ei võimalda ühe maksetaotluse alusel teha väljamakset eri isikutele. Toetus makstakse välja maksetaotluse alusel 30 päeva jooksul maksetaotluse esitamisest. Maksetaotlus esitatakse E-toetuse keskkonna vahendusel KIKile ja see sisaldab endas lõikes 5 nõutud dokumente. Hankeleping tähendab nii hankelepingut riigihangete seaduse tähenduses kui ka käsundus-, töövõtu- või müügilepingut mittehankijast toetuse saaja puhul. Õiguskaitsevahendid on VÕS mõttes õiguskaitsevahendid, näiteks täiendava tähtaja andmine kui töövõtja või müüja rikub kokkulepitud lepingu täitmise perioodi. Kulu tasumist tõendav dokument tähendab maksekorraldust või muud panga maksedokumenti, mis tõendab arve tasumist. Raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument tähendab raamatupidamise programmist kulukonto väljavõtet, mis tõendab vastava arve kajastamist raamatupidamises. Kui maksetaotluse menetlemise ajal tuvastab KIK projekti elluviimisel rikkumise kahtluse, siis maksetaotluse menetlus peatatakse kuniks rikkumise osas on menetlus lõpuni viidud. Pärast seda jätkub maksetaotluse menetlemine kui projekti toetust ei ole tühistatud. Maksetaotluse menetlemise peatamisest, mis on menetlustoiming, antakse toetuse saajale teada kirjaga E- toetuse vahendusel (HMS § 41). Kui tuvastatakse rikkumine, siis keeldub KIK täielikult või osaliselt väljamaksest ning vastavaid kulusid abikõlblikuks lugeda ning toetusest hüvitada ei saa. Eelnõu § 19 sätestab toetuse saaja õigused ja kohustused. Eelkõige on toetuse saajal õigus saada oma projektile toetust, kui selle elluviimine vastab kõikidele nõuetele, kuid see õigus tuleb välja määruse kogumist. KIKis tegeleb iga toetuse saajaga temale määratud projektikoordinaator, kelle nimi ja kontaktid teatatakse toetuse saajale koos taotluse rahuldamise otsusega. Toetuse saajal on õigus oma projektikoordinaatorilt saada projekti elluviimisel igakülgset nõustamist. Projektikoordinaatorile on tagatud KIKi poolt juriidiline, finantsanalüütiline ja administratiivne tugi oma toetuse saajate abistamiseks. Toetuse saaja tagab projekti tegevuste elluviimise taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses ning määruses toodud tingimuste kohaselt, säilitab dokumente toetuse kasutamise kohta, kohustub alluma kontrollile ja järelevalvele määruse tingimuste kohaselt. Rohevesiniku tervikahela loomise käigus soetatud või rajatud vara peab kasutama taotluses kirjeldatud eesmärgil vähemalt viis aastat pärast projektile lõppmakse tegemist. Lõige 10 keelab pärast vara ostmist omavahenditest või laenu abil, müüa toetuse abil soetatud vara liisingufirmale ja siis endale tagasi liisida (sales-leaseback). Keelu põhjus seisneb selles, et sel juhul on KIKi jaoks liiga keeruline ja kulukas kontrollida antud abi tegelikku väärtust. Kaheldav on üldse toetuse andmise vajalikkus. Eelnõu § 20 sätestab projekti hangete läbiviimise tingimused. Kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, siis tuleb tal hankida kõik toetusest hüvitatavad asjad, teenused või ehitustööd riigihangete seadust järgides. Ja kui tal on olemas hankekord, siis väikeostud vastavad selle reeglitele. Projektiga seotud hankeid ei tohi välja kuulutada enne taotluse rahuldamise otsust, tagamaks kindluse projektile antava ergutava mõju suhtes. Lisaks on välja toodud tingimused, et toetuse saaja kohustub esitama hanke dokumentide eelnõud KIKile enne hanke väljakuulutamist ülevaatamiseks, kui hanke eeldatav maksumus ületab 100 000 eurot. Kui hanke eeldatav maksumus on alla 100 000 euro või madalam, siis toetuse saaja võtab vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist või kui nende saamine on raske, siis avaldab hanketeate riigihangete registris. Toetuse saaja võib hinnapakkumist küsida ka ühelt pakkujalt kui ta avaldab hanketeate riigihangete registris. Hanketeate avaldamise korral tuleb silmas pidada, et pakkumuse esitamiseks oleks jäetud mõistlik aeg. Kui toetuse saaja ei ole hankija, siis tema jaoks on riigihangete registris hanketeate avaldamine kohustuslik, kui hanke eeldatav maksumus on 100 000 eurot või rohkem. Hankija jaoks on madalamad piirmäärad riigihangete seadusest tulenevalt. Alla 100 000 eurose hanke korral tuleb küsida kirjalikult vähemalt 2 võrreldavat hinnapakkumist mittehankijast toetuse saaja puhul. Kõik piirmäärad on kehtestatud käibemaksuta maksumust silmas pidades nagu riigihangete seaduses. KIKil on kohustus nõustada toetuse saajat ja partnerit hangete läbiviimisel, et hange viidaks läbi määruse nõuete kohaselt. Hankelepingu muutmise plaanidest tuleb KIKi enne muutmist teavitada, et KIK saaks kontrollida ja nõustada, et muutmine vastaks riigihangete õiguses lubatule ning mittehankijate puhul ei satutaks vastuollu RHS §-st 3 tulenevate põhimõtetega. Eelnõu § 21 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused ja korra. Toetuse saaja esitab projekti elluviimise kohta vahearuandeid ja lõpparuande. Aruanded esitatakse E-toetuse keskkonnas täites etteantud vormi. Kui toetuse saaja ei esita aruandeid, siis on KIKil õigus temalt toetust tagasi nõuda § 23 lõike 4 alusel, sest toetuse saaja ei ole täitnud oma kohustust. Arvates projektile lõppmakse tegemisest viie aasta jooksul esitab toetuse saaja KIKile andmeid taastuvenergia kasutamise kohta, (määruse § 6 lõikes 3 sätestatud taastuvenergia nõuded rohevesiniku tootmiseks). Oluline on aruandluses kajastada tegelikku aastast taastuvenergia kasutust ning võrrelda seda esialgsete prognoosidega, vajadusel tuleb esitada põhjendused erinevuste osas prognoosi ja tegeliku taastuvenergia tarbimise vahel. Toetuse saaja esitab viieaasta jooksul pärast projekti lõppemist E-toetuse vahendusel KIKi poolt ettevalmistatud vormil andmed toetuse abil soetatud vara kasutamise kohta, kasutusväärtuse langemise kohta. Lisaks esitatakse detailsed andmed tootmise ja tarbimisseadmete sisend ja väljundparameetrite kohta gigavatt-tundides. Toetuse saaja peab välja tooma tekkinud kitsaskohad ja eelised võrreldes varasemalt kasutatud lahendusega, tekkinud probleemid kõigis kolmes etapis ja nende lahendused ning nendega seoses tekkinud täiendavad kulud. Aruandluses tuleb kajastada hooajalised kasutuserisused ja seadmete eluiga võrreldes prognoositud elueaga, hooldus, remont. Toetuse saaja ülesanne on koguda vajalikud andmed, et koostada kasutusele võetud ühistranspordivahendi tugevuste ja nõrkuste analüüs võrdluses eelnevalt kasutuses olnud ühistranspordivahendiga. Aruandluses tuleb kajastada tootmisüksuse, tarnetaristu ja ühistranspordivahendi(te) ja nende kasutamise kogumaksumust (ostuhinnad, tanklate kulude võrdlus, seadmete kasutamise hind aastas sh. hoolduskulud, infrastruktuuri maksumus jne) ja ühistranspordivahendi korral koostada vastav võrdlus eelnevalt kasutatud ühistranspordivahendiga. Aruanded peavad olema piisavalt detailsed sh sisaldama summasid eurodes ning energiaühikuid gigavatttundides. Kuna tegu on pilootrpojektiga peavad olema aruanded piisava detailsuseastmega, et nendest oleks võimalik teha ammendavaid järeldusi projekti edukuse kohta. 6. peatükk Toetuse väljamaksmisest keeldumine ja tagasinõudmine Eelnõu § 22 sätestab toetuse väljamaksmisest keeldumise alused. Kui maksetaotluse menetlemisel tuvastatakse, et väljamakset taotletakse mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks, siis selles osas keeldutakse toetuse väljamaksest ja palutakse maksetaotluse korrigeerimist nii, et see ei sisaldaks mitteabikõlblikku kulu. Kui maksetaotluses on puudus, siis tuleb see kõrvaldada. Kui toetuse saajal on täitmata mõni kohustus, näiteks vahearuande esitamise kohustus, siis tuleb see täita, enne kui on võimalik teostada toetuse saajale toetuse väljamakse. Vastasel juhul KIK keeldub väljamaksmisest. Samas projekti eelarvest neid kulusid ära ei võeta nagu juhtub siis, kui rikkumine avastatakse pärast toetuse väljamaksmist. Seega on toetuse saajal võimalik vabanenud eelarvet kasutada näiteks kallinemise katteks. Väljamaksest keeldumise otsus on vaidlustatav. Kui maksetaotluses esitatud kulu on seotud rikkumisega, millel on osaline mõju kulu abikõlblikkusele, siis keeldutakse väljamaksest osaliselt. Näiteks, kui välja maksmisele esitatakse kulu, mille tegemisel on rikutud hanke korraldamise reeglit ega ole võetud kolme pakkumist, kuid on võetud kaks pakkumist. Sel juhul hindab KIK samadest põhimõtetest lähtudes nagu toetuse tagasinõudmise puhul, kui suur võis olla sellise rikkumise mõju hankelepingu maksumusele ja võib keelduda toetuse väljamaksmisest 5% ulatuses hankelepingu maksumusest. Põhjendades seda sellega, et kolmas pakkumus oleks võinud olla soodsam, seega pole välistatud, et rikkumisel on mõju sõlmitud lepingu maksumusele. Teisalt ei saa see mõju olla ka üle 5%, kui vastavas turusektoris on arvestatav konkurents ning kaks pakkumust on võetud tegelikelt konkurentidelt ja pakkumused vastavad üldiselt sarnasel turul pakutavatele hindadele. Eelnõu § 23 sätestab toetuse tagasinõudmise alused ja ulatuse. Kui toetuse saaja ei täida määrusest ja taotluse rahuldamise otsusest tulenevaid kohustusi on KIKil õigus toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda vastavalt AÕKS §-le 1821 ning määruses sätestatud tingimustel ja korras. Rohevesiniku tervikahela loomise käigus soetatud või rajatud vara peab olema kasutusel vähemalt viis aastat pärast projektile lõppmakse tegemist. Vastasel korral nõutakse toetus proportsionaalselt soetatud vara kasutuses olnud ajaga tagasi. Ühtlasi on KIKil õigus taotluse rahuldamise otsuses märgitud summa 2% ulatuses tagasi nõuda juhul, kui toetuse saaja ei esita projekti vahe- ning lõpparuandeid, taotluse rahuldamise otsuses toodud tähtaegadel. Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse vastavas ulatuses taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. Toetuse kogu ulatuses tagasinõudmise korral tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. Näiteks, kui hankijast toetuse saaja on riigihankes seadnud ebaproportsionaalse kvalifitseerimistingimuse ja sellise tingimuse tõttu võis olla pakkujaid, kes ei saanud pakkuma tulla, siis nõutakse lähtudes selle tingimuse piiravast mõjust toetust protsendi alusel tagasi. Näiteks, kui nõutakse et pakkumuste esitamise ajal peab pakkujal olema töökoda Tallinnas (või Eestis), siis selline tingimus piirab välispakkujaid, kes hanke võitmise korral looksid hooldustingimused. Tagasinõue tuleks 10% hankelepingu maksumusest, kui esitati ikkagi mitu pakkumust, kuid sealjuures kaalutletakse ka juhtumipõhiseid asjaolusid. Hooldusvõimaluse olemasolu saab nõuda hankelepingu sõlmimise ajaks, kuid ka sel juhul ei peaks ettevõtjatele ette kirjutama, kuidas seda korraldada. Eelnõu § 24 sätestab toetuse tagasimaksmise korra. Tagasinõutud toetus tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul. Tähtajaks tagastamata summale kohaldatakse viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid kogusummas mitte rohkem kui tagasinõutav toetuse summa vastavalt AÕKS § 1821 lõikele 4. AÕKS § 1821 lõike 3 alusel on toetuse tagasinõudmise otsus täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Üldjuhul tasaarveldatakse tagasimaksmisele kuuluv toetuse sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega. 3. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõus ei ole vastuolusid Euroopa Liidu õigusaktidega. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrustega (EL) nr 651/2014 ja nr 1407/2013 vastavalt eelnõus ja käesolevas seletuskirjas märgitule. 4. MÄÄRUSE MÕJUD 4.1 Määruse üldine mõju Energiasektori dekarboniseerimine on kliimapoliitika lahutamatu osa ning Euroopa Liit on madala süsiniku jalajäljega majanduse seadnud üheks põhiliseks eesmärgiks, mis innustab uute tehnoloogiate väljatöötamist ning populariseerimist. Taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises aina kasvab, mis toob kaasa vajaduse juhitamatut taastuvenergiat salvestada ning tarbida siis kui selleks on vajadus. Vesinikku on võimalik kasutada lähteainena, kütusena ning energiakandja ja –salvestina. Seega on sellel palju võimalikke rakendusi tööstus-, transpordi-, energia- ja ehitussektoris, olles seejuures väga väikese heitega. Toetuse eesmärk on pilootprojektide raames testida läbi Eesti oludes vesiniku tervikahel alustades vesiniku tootmisest kasutades selleks taastuvenergiat ja lõpetades ühistranspordisektoris lõpptarbimisega. Seni on vesinik energiakandjana enim realiseerunud just transpordisektoris, mis tähendab, et töötavad tehnoloogilised lahendused on olemas ning neid saaks pilootprojekti raames ka Eestis rakendada. Toetuse tulemusena kiirendatakse rohevesiniku turule tulekut ning tarbimist transpordisektoris. See aitab panustada nii Euroopa Liidu ja liikmesriikide pikaajaliste kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisse kui ka Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a kinnitatud kava „Eesti riiklik energia-ja kliimakava aastani 2030“ eesmärkidesse ning panustada taastuvenergia direktiivis EL 2018/2001 sätestatud taastuvenergia transpordi eesmärkidesse (aastaks 2030 moodustab transpordikütuste tarbimises taastuvatest energiaallikatest toodetud kütus 14%). 4.2 Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Kodumaise energiatootmise kaudu suureneb riigi energeetiline sõltumatus. 4.3 Mõju elu- ja looduskeskkonnale Taastuvenergia osatähtsuse suurendamine hajutab energiasektori keskkonnamõjusid, parandab jätkusuutlikkust ja majanduse konkurentsivõimet. Taastuvenergiast toodetud vesiniku puhul on tegemist süsinikuvaba tehnoloogiaga, mis võimaldab asendada fossiilkütuste kasutamist ning mille laialdasema kasutusele võtmisega panustame kliimaeesmärkidesse ja puhtamasse keskkonda. Kliimaeesmärkide täitmise ja kliimamuutuste leevendamise kaudu väheneb surve looduskeskkonnale. Fossiilsete kütuste põletamisel tekivad erinevad saasteained, mis põhjustavad nii õhu- kui veesaastet. Taastuvenergia osakaalu suurenemisega ja heitevabade kütuste kasutusele võtmisega väheneb kasvuhoonegaaside ja teiste saasteainete heide, mille tulemusena paraneb pikemas perspektiivis oluliselt välisõhu ja vee kvaliteet. 4.4 Mõju majandusele Meetme tulemusena pakutakse Eesti ettevõtjale võimalust uute tehnoloogiate arendamiseks ja nendel baseeruvate lahenduste turuleviimiseks, mis toetavad Eesti ettevõtjate integreerumist EL tarneahelatesse ning seeläbi Eesti tööstuse konkurentsivõime suurendamist maailmaturul. Puuduvad olulised mõjud riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldustele, regionaalarengule ning sotsiaalsetele valdkondadele (sealhulgas demograafilisele). 5. MÄÄRUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED, VAJALIKUD KULUD JA RAKENDAMISE EELDATAVAD TULUD Pärast määruse rakendamist sõlmib ministeerium halduslepingu riikliku sihtasutusega SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, kelle ülesanne on korraldada pilootprojekti elluviimine, mis hõlmab endas ettevalmistavaid tegevusi, planeerimist, projektide läbiviimist ja järelvalvet. Määruse rakendamisega kaasnevad riigieelarvele kulud kuni 5 miljoni ja 80 tuhande euro ulatuses, millest 80 tuhat on meetme administreerimise kulu. Eelarve pilootprojekti läbiviimiseks kaetakse kvoodimüügi tuludest riigi eelarvestrateegia ja meetme „Kliimapoliitika eesmärkide täitmine nn pilootprojektideks“ alusel. Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi tulusid. 6. MÄÄRUSE JÕUSTUMINE Määrus jõustub üldises korras. 7. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja huvitatud osapooltele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Konsultatsiooni käigus laekunud tagasiside koos põhjendustega on leitav määruse seletuskirja lisas kommentaaride ning märkustega arvestamise tabelis.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →