MÄÄRUS
29.06.2021 nr 41
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni
2011. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle
haagise tehnonõuded ning nõuded
varustusele“ muutmine
Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 63 lõigete 3 ja 6, § 73 lõike 11, § 80 lõike 3 ning § 83 lõike
5 alusel.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määruses nr 42 „Mootorsõiduki ja selle
haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruses asendatakse sõna „Maanteeamet“ sõnaga „Transpordiamet“ vastavas käändes;
2) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 601 järgmises sõnastuses:
„601) laterna mulaaž on laterna jäljend ehk imitatsioon, millel puudub laterna funktsioon;“;
3) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 611 järgmises sõnastuses:
„611) läbisõidumõõdik (hodomeeter) on seade, mis mõõdab sõiduki läbitud teekonna pikkust alates
sõiduki esmasest kasutuselevõtust;“;
4) paragrahvi 3 punkt 122 sõnastatakse järgmiselt:
„122) VIN-kood (vehicle identification number) ehk valmistajatehase tähis, on ainulaadne
tähtnumbriline kood, mille annab igale sõidukile valmistaja ning üksikkorras valmistatud sõidukile
Transpordiamet eesmärgiga tagada iga sõiduki nõuetekohane identifitseerimine;“;
5) määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);
6) määruse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuse (lisatud);
7) määruse lisas 3 „Nõuded alates 1. juulist 2011. a kuni 1. juulini 2012. a liiklusregistrisse kantud
mopeedidele“ asendatakse sõna „Maanteeamet“ sõnaga „Transpordiamet“ vastavas käändes;
8) määruse lisa 4 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);
1
9) määruse lisa 7 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt)
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler
Lisa 1 Nõuded alates 1. jaanuarist 1997. a liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja
arvatud 30-aastased ja vanemad sõidukid
Lisa 2 Nõuded enne 1. jaanuari 1997. a liiklusregistrisse kantud ning 30-aastasele ja vanemale
sõidukile
Lisa 4 Nõuded vanasõidukile
Lisa 7 Direktiivide ja määruste nimekiri
2
Majandus- ja kommunikatsiooniministri
13.06.2011. a määrus nr 42
„Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded
ning nõuded varustusele“
lisa 4
(muudetud sõnastuses)
NÕUDED VANASÕIDUKILE
Vanasõiduki tehnonõuded ja varustus peavad vastama järgmistele nõuetele:
Grupp 1
Nõuded vanasõidukile
Kood 101. Vanasõiduki originaalsus
1. Vanasõiduki vastavus originaalsusele:
1.1. valmistamisajaga vähemalt 70 aastat tagasi – vähemalt 75 % ulatuses;
1.2. valmistamisajaga 60 kuni 69 aastat tagasi – vähemalt 80 % ulatuses;
1.3. valmistamisajaga 50 kuni 59 aastat tagasi – vähemalt 85 % ulatuses;
1.4. valmistamisajaga 40 kuni 49 aastat tagasi – vähemalt 90 % ulatuses;
1.5. valmistamisajaga 35 kuni 39 aastat tagasi – vähemalt 95 % ulatuses.
2. Originaalsuse hindamisel kontrollitakse sõiduki kere, pinnakatte, veermiku, mootori,
jõuülekande, elektriseadmete, interjööri, varustuse ja muude osade vastavust
originaalsusele.
3. Originaalseks loetakse ka originaaliga äravahetamiseni sarnased detailid, seadmed,
pinnakate ja muud osad.
4. Sõiduki interjöör, istmed, lahtikäiv katus, polsterdus ning muud riide, naha või muu
sarnase materjaliga kaetud detailid (sh plastdetailid) peavad olema terved ja puhtad.
5. Sõiduki nähtaval välispinnal ei tohi olla korrosiooni ega pinnakatte kahjustusi.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 102. Vanasõiduki tehnoseisund ja varustus
1. Sõiduki mootorist, kütuse- ja jahutussüsteemist, jõuülekandest ning veermikust
silmaga nähtav lekkimine ei ole lubatud.
2. Heitgaaside pihkumine kogu süsteemi ulatuses ei ole lubatud.
3. Sõiduki piduriseadmed peavad olema töökorras ja võimaldama sõidukit peatada.
4. Valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed peavad olema töökorras.
5. Juhtimisseadmetes ja veermikus ei tohi olla vigastusi ega jääkdeformatsioone,
esinevad lõtkud ei tohi olulisel määral mõjutada sõiduki kasutamist.
6. Sõiduki muud seadmed peavad olema töökorras.
7. Sõiduki kere detailides ja raamis ei tohi olla pragusid ega murdeid.
8. Sõiduki interjöör, istmed, lahtikäiv katus, polsterdus ning muud riide, naha või muu
sarnase materjaliga kaetud detailid (sh plastdetailid) peavad olema terved.
9. Rehvil ei tohi esineda sisemisi ega välimisi koordi läbivaid vigastusi või turvise
eraldumist koordist. Turvisemustri jääksügavus peab olema vähemalt 3,0 mm.
10. Sõiduki nähtaval välispinnal ei tohi olla korrosiooni ega pinnakatte kahjustusi.
11. Sõidukil peab olema lisa 1 kood 101 nõuetele vastav registreerimismärk, lisa 1 kood
105 nõuetele vastav ohukolmnurk ning ohutusvest ja lisa 1 kood 108 nõuetele vastav
tulekustuti.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 103. Säilinud vanasõiduk
Originaalsena säilinud sõidukite korral on lubatud kõrvalekalded koodi 101 punktides 4
ja 5 ning koodi 102 punktides 8 ja 10 nimetatud nõuetest, kui originaalse detaili
säilitamine on vajalik ajaloo säilitamise huvides.
Kontrollimine: vaatlusega.
Majandus- ja
kommunikatsiooniministri
13.06.2011. a määrus nr 42
„Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded
ning nõuded varustusele“
Lisa 2
(muudetud sõnastuses)
NÕUDED ENNE 1. JAANUARI 1997. A LIIKLUSREGISTRISSE KANTUD
NING 30-AASTASELE JA VANEMALE
SÕIDUKILE
Sõiduki tehnonõuded ja varustus peavad vastama järgmistele nõuetele:
Grupp 1
Varustus
Kood 101. Registreerimismärk
1. Registreerimismärk peab vastama Eesti standardile EVS 597:2004 või liiklusseaduse §
76 lõike 13 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses toodud
nõuetele.
2. Registreerimismärk peab olema loetav hajutatud päevavalguse korral 40 meetri ulatuses
ja pimeda ajal tagumine registreerimismärk, nõuetekohase registreerimismärgi
valgustusega, 25 meetri ulatuses. Loetavust kontrollitakse 1,5 meetri kõrguselt ja sõiduki
külgservade pikendustasapindade vaheliselt alalt vaadelduna.
3. M ja N kategooria sõidukil peab üks registreerimismärk olema kinnitatud sõiduki ette
esimesele lauppinnale ja teine sõiduki taha. O ja L kategooria sõidukil peab
registreerimismärk olema kinnitatud sõiduki taha. Märk peab olema kinnitatud sõiduki
valmistaja poolt ette nähtud kohale või kui kohta ei ole ette nähtud, siis märgi asukoha
valikul tuleb märk kinnitada tulenevalt sõiduki kujust võimalikult risti sõiduki
pikisümmeetriatasandiga ja vertikaalsuunaline kalle ei tohi olla üle 15°.
4. Sõidukeil, mille registreerimismärgi kinnituskoht registreerimismärgile ei sobi, võib
kasutada lisakinnitusvahendeid ja paigaldada valgusteid nii, et oleks tagatud tagumise
registreerimismärgi loetavus.
5. Registreerimismärk peab olema deformeerimata ja ilma katteta.
6. Kinnitusdetailid ei tohi halvendada registreerimismärgi loetavust. Sõiduki ette või taha,
väljastpoolt nähtavale kohale, on keelatud paigaldada registreerimismärgi nähtavaid
tunnuseid omavaid või matkivaid märke.
7. Sõidukil tohib kasutada ainult riiklikku registreerimismärki, mille
numbrikombinatsioon vastab liiklusregistri või registreerimistunnistuse andmetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 102. Riigi tunnusmärk
1. Riigi tunnusmärk (edaspidi märk ) on ellips, mille telgede pikkused on vähemalt 240
mm ja 145 mm. L kategooria sõidukitel ja nende haagistel on lubatud kasutada märki
mõõtmetega 175 mm ja 115 mm (vt lisa 1 joonis 1). Märgi värv on valge,
tähekombinatsioon ja ääris mustad.
2. Märk peab olema hajutatud päevavalguse korral loetav vähemalt 40 m kauguselt.
3. Märgile on keelatud kanda või juurde lisada muud sümboolikat ja kasutada seda muudel
eesmärkidel.
4. Märk kinnitatakse sõiduki tagaosale.
5. Sõidukile ei tohi kinnitada ühe riigi tunnusmärki ja teise riigi registreerimismärki, välja
arvatud tähtajaliselt Eestis registreeritud teise riigi sõidukid.
6. Riigi tunnusmärk võib olla kantud sõiduki registreerimismärgile vastavalt EÜ Nõukogu
määrusele (EMÜ) nr 2411/98.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 103. Aeglase sõiduki tunnusmärk
1. Aeglase sõiduki tunnusmärk peab vastama E-reegli nr 69 nõuetele (vt lisa 1 joonis 2).
2. Aeglase sõiduki tunnusmärk peab asuma sõiduki taga keskel või vasaku ääre lähedal.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 104. Suure sõiduki tunnusmärk
1. O3 ja O4 kategooria sõiduki, mille täismass on üle 3,5 t, taha peavad olema kinnitatud
E-reegli nr 70 nõuetele vastavad suure sõiduki tunnusmärgid (edaspidi tunnusmärk). Kui
tunnusmärgil on kirjutatud sõna „Top“, peab see märgi külg jääma ülespoole.
Tunnusmärkide komplekt koosneb ühest, kahest või neljast nelinurksest märgist, mille
pikkuste summa ei tohi olla väiksem kui 1130 mm või suurem kui 2300 mm.
2. Haagise (kesktelik-, täis- ja poolhaagise) tunnusmärgil peab olema kollane
valgustpeegeldav ristkülik ja seda ümbritsev punane fluorestseeruv või valguspeegeldav
ääris (vt lisa 1 joonis 3).
3. N3 kategooria sõidukile, välja arvatud sadulvedukil, peab taha olema kinnitatud E-
reegli nr 70 nõuetele vastavad tunnusmärgid, millel peavad olema vaheldumisi kollased
valgustpeegeldavad ja punased fluorestseerivad või valguspeegeldavad kaldtriibud. (vt
lisa 1 joonis 4).
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 105. Ohukolmnurk
1. Mootorsõiduki ohukolmnurk peab vastama E-reegli nr 27 nõuetele (vt lisa 1 joonis 5).
25
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 106. Ratta tõkiskingad
1. M, N ja O kategooria sõidukil peab olema kaks kasutamiskõlblikku, ratta läbimõõdule
vastavat tõkiskinga.
2. Üle 3,5-t täismassiga mootorsõidukitel ja üle 750 kg täismassiga haagistel peavad
tõkiskingad vastama lisa 1 tabelis 1 toodud nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 107. Esmaabivahendid
1. M ja N kategooria sõiduki esmaabivahendid ja nende märgistus peab vastama
töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-i 132 nõuetele.
2. Esmaabivahendid peavad asuma juhile kättesaadavas kohas.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 108. Tulekustuti
1. Mitte üle 3,5 t täismassiga M1 ning N1 kategooria sõidukil peab olema üks vähemalt 1
kg tulekustutusaine massiga tulekustuti.
2. Üle 3,5 t täismassiga M1 kategooria, koos juhiga mitte üle 17 istekoha M2 ja M3
kategooria ning N2 ja N3 kategooria sõidukis peab olema üks vähemalt 2 kg
tulekustutusaine massiga tulekustuti.
3. Koos juhiga üle 17 istekoha M2 ja M3 kategooria sõidukis peab olema üks vähemalt 6
kg tulekustutusaine massiga tulekustuti või kaks vähemalt 2 kg tulekustutusaine massiga
tulekustutit, seejuures peab üks olema juhi läheduses. Liigendatud sõiduki puhul peab üks
vähemalt 2 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti olema igas liigendatud osas ning
haagise puhul peab üks vähemalt 2 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti olema
haagises.
4. Nõuded M ja N kategooria sõiduki esmastele tulekustutitele on kehtestatud tuleohutuse
seaduse § 32 lõike 5 alusel kehtestatud siseministri määrusega ja nõuded nende asukoha
märgistamisele on kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 4 lõike 4 alusel
kehtestatud sotsiaalministri määrusega. Tulekustutite asukohad peavad olema tähistatud
M2 ja M3, kategooria sõidukites.
5. Tulekustutid peavad olema töökorras ja asuma kättesaadavas kohas ning olema
kättesaadavalt kinnitatud selliselt, et kinnituste avamine oleks võimalik ilma
abivahenditeta.
Kontrollimine: vaatlusega.
26
Kood 109. Sõidumeerik
1. Lubatud on kasutada sõidumeerikut, mille andmeplaadile on kantud AETR või EÜ
Nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 nõuetele vastav tüübikinnituse tunnusmärk.
2. Sõidumeerik peab olema kontrollitud ja paigaldatud vastavalt kehtestatud korrale.
Kontrollimine: vaatlusega või proovisõiduga.
Kood 110. Lapse turvaseade
1. Laste turvaseade (häll, iste, ekraan, rihm, rakend, istmetugi jms) peab vastama direktiivi
77/541/EMÜ või E-reegli nr 129 või vähemalt E-reegli nr 44 03 paranduste seeria
nõuetele.
2. Sõidukisse paigaldatud lapse turvaseade võib olla:
2.1. integreeritud, mis koosneb rihmade kombinatsioonist või painduvatest seadistest,
kinnituslukust, reguleerimise seadisest, kinnitusdetailidest või täiendavast istmest või
löögikaitsekilbist ning on kinnitatavad integreeritud rihma või rihmade abil;
2.2. mitteintegreeritud, mis võib koosneda osalisest turvasüsteemist, mis moodustab lapse
täieliku turvasüsteemi, kui seda kasutatakse koos täiskasvanute jaoks ettenähtud
turvavööga, mis ümbritseb lapse keha või hoiab paigal seadme, millesse laps on asetatud.
3. Direktiivi 77/541/EMÜ ja E-reegli nr 44 kohast laste turvaseadet võib kasutada
järgneva liigituse alusel:
3.1. 0 rühm: lapsed kaaluga alla 10 kg;
3.2. 0+ rühm : lapsed kaaluga alla 13 kg;
3.3. I rühm: lapsed kaaluga 9 – 18 kg;
3.4. II rühm: lapsed kaaluga 15 – 25 kg;
3.5. III rühm: lapsed kaaluga 22 – 36 kg;
4. Lapse turvaseade peab olema sõidukisse paigaldatud vastavalt turvaseadme valmistaja
poolt ette nähtud paigaldusteabele. Lapse turvaseadet ei tohi paigaldada sõidukisse, milles
turveseadme kasutamine ei ole turvaseadme valmistaja poolt ette nähtud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 111. Motokiiver
1. Motokiiver ja motokiivri visiir peavad vastama E-reegli nr 22 nõuetele.
2. Pimeda ajal kasutatava mootorsõidukijuhi motokiivri visiiri läbipaistvus peab olema
vähemalt 80 % ja valgel ajal kasutatava mootorsõidukijuhi motokiivri visiiri läbipaistvus
peab olema vähemalt 50 %.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 112. Laia sõiduki tunnusmärk
Laia sõiduki tunnusmärk peab vastama ja olema paigaldatud vastavalt liiklusseaduse §
341 lõike 7 alusel kehtestatud nõuetele.
27
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 113. Kiiruspiirangu tunnusmärk
Kiiruspiirangu tunnusmärk on 150 – 200 mm läbimõõduga musta või punase äärisega
kollane või valge ring, milles olev must number näitab märki kandva sõiduki lubatud
suurimat kiirust. Äärise laius on 1/12 ringi läbimõõtu.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 114 Lasterühma tunnusmärk
1. Alates 1. jaanuarist 2020. a peab lasterühma tunnusmärk olema vähemalt 400 mm
küljepikkusega musta äärisega kollane valgustpeegeldav ruut, milles on liiklusmärgi 173a
kujund. Äärise laius on 1/12 ruudu külje pikkusest.
2. Lasterühma tunnusmärk ei tohi asetseda mõõdetuna teepinnast madalamal kui 500 mm
ja kõrgemal kui 1500 mm ning asuma sõiduki esiküljel parempoolses servas ja tagaküljel
vasakpoolses servas. Märk ei tohi olla varjatud aga võib asetseda klaasi taga, mille
läbipaistvus on vähemalt 70 %.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga
Kood 115. Väljaulatuva veose tunnusmärk
Sõidukist või autorongist ette- või tahapoole üle 1 m väljaulatuva veose kaugeim punkt
peab olema tähistatud väljaulatuva veose tunnusmärgiga. Väljaulatuva veose tunnusmärk
peab vastama ja olema paigutatud vastavalt liiklusseaduse § 341 lõike 7 alusel kehtestatud
nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Grupp 2
Valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed
Kood 201. Üldnõuded valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmetele
1. Sõidukile on lubatud paigaldada ainult koodides 202–223, 225–228 ja 1002 käsitletud
valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmeid. Täiendavalt võib sõidukile paigaldada
valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmeid, mille paigaldamise kohustus tuleneb
majandus- ja taristuministri 13. juuli 2018. a määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele
liikluskorraldusele“, majandus- ja taristuministri 4. septembri 2015. a määrusest nr 114
„Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee
omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad“ või
Vabariigi Valituse 16. juuni 2011. a määrusest nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu,
nende tähistamise ja liiklemise kord“. Kõik sõidukile paigaldatud valgustus- ja
valgussignalisatsiooniseadmed peavad olema töökorras, v.a punktis 17 sätestatud
valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed ja laterna mulaaž. Laterna mulaaži võib
sõidukile paigaldada üksnes sõiduki valmistaja ja see ei tohi olla ühendatud sõiduki
elektrisüsteemi. Mitte töötavat laternat ei loeta laterna mulaažiks.
28
2. Valmistaja paigaldatud laternaid võib asendada ainult selle sõiduki tüübi ehituses
ettenähtud laternatega. Latern peab olema koostatud selle ehituses ettenähtud optilisest
seadmest, valgusallikast ja hajutiklaasist. Põhjendatud juhtudel võib Transpordiamet
lubada sõiduki valmistaja poolt sõidukile paigaldatud DOT või SAE laternate
ümberehitamist. Erand ei kehti direktiivi, Euroopa Liidu määruse või E-reegli kohase
tüübikinnitusega laternatele. Hajutiklaas peab olema pragudeta ning muude vigastusteta.
Optiline süsteem peab olema töökorras ja ei tohi olla tuhmunud või korrodeerunud.
3. Laternas kasutatav lamp peab vastama E-reegli nr 37 või nr 99 või nr 128 nõuetele. Kui
sõiduki valmistaja on laternasse ette näinud E-reeglites nimetamata tüüpi lampe, siis
peavad lambid vastama tootja poolt ettenähtule.
4. Kaugtulelatern, lähitulelatern ja eesmine udutulelatern võib olla paigaldatud
peitlaternasse. Peitlaternat ei tohi olla võimalik juhi kohalt osaliselt avada ja sulgeda.
Pimestamise vältimiseks laterna avanemisel või sulgumisel peab tuli sisse lülituma alles
pärast peitlaterna täielikku avanemist ja välja lülituma enne selle sulgumise algust.
Lülitusmehhanismi rikke korral peab sisselülitatud peitlatern jääma avatuks või olema
kergesti avatav ilma tööriistata.
5. Lähitulelaternat, mis on ette nähtud ainult vasakpoolses liikluses kasutamiseks, on
keelatud kasutada. Ainult vasakpoolse liikluse jaoks valmistatud ebasümmeetrilise
valgusjaotusega lähitulelaterna tüübikinnituse tähise osaks on nool, mille teravik on eest
vaadates suunatud paremale või ei vasta selle tekitatud valgusvihk koodi 202 punkti 5.1.
nõuetele.
6. Elektriühendused peavad olema sellised, et lähitule-, kaugtule- ja eesmisi
udutulelaternaid saab sisse lülitada ainult siis, kui ääretulelaternad ja tagumise
registreerimismärgitule laternad on sisse lülitatud. See nõue ei kehti, kui kaug- või
lähitulelaternaid kasutatakse lühikese intervalliga üksteisele järgnevate hoiatavate
valgussignaalide edastamiseks. Päevatulelaternad võivad olla sisse lülitatavad ilma
ääretulelaternate ja tagumise registreerimismärgitule laternate sisse lülitamiseta. Esimeste
ääretulede funktsiooni võivad täita ka lähituled, kaugtuled või esimesed udutuled
tingimusel, et eelnimetatud tule rikke korral automaatselt süttivad esimesed ääretuled ja
ääretuld asendav tuli täidab esimese ääretule geomeetrilise nähtavuse ja valgustugevuse
nõudeid.
7. Elektriühendused peavad olema sellised, et ääretulelaternaid ja tagumise
registreerimismärgitule laternaid on võimalik sisse ja välja lülitada ainult samaaegselt.
Nõue ei kehti, kui ääretulelaternaid kasutatakse seisutulelaternatena.
8. Mootorsõiduki haakes oleva haagise valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmeid peab
olema võimalik sisse lülitada mootorsõiduki valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmete
lülitusseadmete abil.
9. Sõidukile paigaldatud laterna kaitseks ei tohi kasutada selleks mitte ettenähtud
vahendit. Sõiduki osad või veos ei tohi katta laterna valgusava ning vähendada selle tule
nähtavust.
10. Laternale ja helkurile kantud tähised peavad olema selgelt loetavad ja kustutamatud.
Laternale peavad tähised olema kantud kas laterna klaasile või korpusele, helkuril
valgustatavale pinnale. Tähised peavad olema nähtavad, kusjuures vajadusel tuleb avada
liikuv osa (nt kapott, luuk jne).
29
11. Direktiivide 76/757/EMÜ, 76/758/EMÜ, 76/759/EMÜ, 76/760/EMÜ, 76/761/EMÜ,
76/762/EMÜ, 77/538/EMÜ ja 77/539/EMÜ kohaselt tüübikinnituse saanud valgustus- ja
valgussignalisatsiooniseadmeid, mis on ette nähtud paigaldamiseks M1 ja N1 kategooria
sõidukile, võib paigaldada L kategooria sõidukile.
12. Kui sõiduki valmistaja on sõidukile paigaldanud valgustus- või
valgussignalisatsiooniseadmed, mille ehitus või paigutus ei täida koodides 202, 203, 207
- 216 või 222 toodud nõudeid või on koodis 207 toodud valgustusseadmed jätnud
paigaldamata, peab valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmetele esitatud nõuded
lugema täidetuks.
13. Kui sõiduki valmistaja on sõidukile, mis on 30-aastane ja vanem, koodides 203, 208,
210, 211, 214 või 216 toodud valgustusseadmed jätnud paigaldamata, loetakse valgustus-
ja valgussignalisatsiooniseadmetele esitatud nõuded täidetuks.
14. Paarisarv laternaid on sõiduki pikitasapinnast vasakul ja paremal asuvate ühesuguse
funktsiooniga laternate komplekt. Arvestades laterna välist kuju ning grupeeritud ja
vastastikku ühendatud laternate puhul arvestades erinevaid funktsioone, peab laternapaar
olema sõidukile paigaldatud keskpikitasapinna suhtes sümmeetriliselt. Ebasümmeetriliste
sõidukite puhul peab nõue oleme täidetud nii palju kui see on võimalik.
15. Puksiirautole on lubatud kabiini tagaseina ülaserva paigaldada täiendavad tagumise
alumise ääretule, suunatule ja piduritule laternad.
16. Paigaldatud saha või muu eesmisi laternaid varjava tööseadmega sõidukile võib lisaks
käesolevas määruses nimetatud laternatele paigaldada täiendavalt kaks lähitulelaternat
ning M1 ja N1 kategooria sõiduki lisaks kaks eesmist ääretule- ja suunatulelaternat.
Elektriühendused peavad olema sellised, et käesolevas punktis nimetatud
valgustusseadmed ei tööta koos käesolevas määruses nimetatud sama funktsiooni täitvate
laternatega.
17. Töökõlbmatuks võib muuta grupeeritud või vastastikku ühendatud järelpaigaldatud
laternate funktsioone tingimusel, et vähemalt üks laterna valgustus- või
valgussignalisatsiooni funktsioon on töökorras ja valmistaja paigaldatud valgustus- ja
valgussignalisatsiooniseadmeid, kui nende asemel on paigaldatud sama funktsiooni
täitvad laternad.
18. Sõidukile paigaldatud lähi- ja kaugtulelatern, mille lambi valgusvoog ületab 2000 lm,
peab vastama määruse lisa 1 koodi 204 tingimustele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 202. Lähitulelatern
1. M ja N kategooria sõidukile peab paigaldama kaks lähitulelaternat. Lähitulelaterna
paigaldamine O kategooria sõidukile on keelatud. L kategooria sõidukile peab paigaldama
ühe või kaks lähitulelaternat. Alates 1. jaanuarist 1990. a esmaregistreeritud M ja N
kategooria sõiduki lähitulelatern peab vastama E-reegli nr 1 või nr 5 või nr 8 või nr 20 või
nr 31 või nr 98 või nr 112 või nr 123 või direktiivi 76/761/EMÜ nõuetele ja selle paigaldus
peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Alates 1. jaanuarist
30
1996. a esmaregistreeritud L kategooria sõiduki lähitulelaterna paigaldus peab vastama E-
reegli nr 53 või nr 74 või direktiivi 2009/67/EÜ nõuetele.
2. Lähituled peavad lülituma põlema ja kustuma korraga ja võivad jääda põlema
üheaegselt kaugtuledega.
3. Lähitulelaterna kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 500 mm, kuid ei tohi ületada
1200 mm. Erandina võib N3G kategooria sõiduki lähitulelaterna paigaldada kuni 1500
mm kõrgusele maapinnast. Lähitulelaterna kaugus mootorsõiduki külgservast ei tohi
ületada 400 mm. M2, M3, N2 ja N3 kategooria sõiduki lähitulelaternate vahekaugus peab
olema vähemalt 600 mm, mida võib vähendada kuni 400 mm-ni, kui sõiduki laius ei ületa
1300 mm.
4. Lähitulelatern peab olema nõuetekohaselt reguleeritud ja peab olema välditud
vastutuleva sõidukijuhi pimestamine.
5. Lähitule tekitav valgusvihk peab olema valge või valikkollase värvusega.
5.1. Lähitulelaterna valgusjaotus peab hõlmama teravat ja selget valgustatud ja
valgustamata ala piirjoont, mille all on eredalt valgustatud ala ning sellest üleval
valgustamata ala. M ja N kategooria mootorsõiduki sümmeetrilise valgusvihuga
lähitulelaterna tekitatud valgusvihu eredaim punkt ei tohi olla suunatud sõiduki pikiteljest
vasakule. Ebasümmeetrilise valgusjaotusega lähitule valgustatud ja valgustamata ala
piirjoon hõlmab vasakul paiknevat sirget horisontaalset osa ja paremal paiknevat
murdekohta ja tõusvat osa.
6. Lähitulelaterna reguleerituse kontrollimisel peavad olema täidetud järgmised
tingimused:
6.1. Rehvi siserõhk peab vastama valmistaja poolt ettenähtule.
6.2. Õhkvedrustusega mootorsõidukil peab kontrollimise ajal mootor töötama ja rõhk
õhusüsteemis vastama valmistaja poolt ettenähtule. Kere asendi regulaator peab olema
reguleeritud.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 203. Kaugtulelatern
1. M ja N kategooria sõidukile peab paigaldama kaks kaugtulelaternat. Suurim lubatud
kaugtulelaternate arv M, N1 ja N2 kategooria sõidukil on 6 ning N3 kategooria sõidukil 10.
Lubatud on ka paaritu arv laternaid. Elektriühendused peavad tagama, et korraga põleks
vähemalt 2 sümmeetriliselt paigutatud laternat, kuid mitte rohkem, kui 4 kaugtulelaternat.
L3e, L4e, L5e ja L7e kategooria sõidukile peab paigaldama ühe või kaks kaugtulelaternat,
kusjuures L5e ja L7e kategooria sõidukile, mis on üle 1300 mm lai, peab paigaldama kaks
kaugtulelaternat. L1e, L2e ja L6e kategooria sõidukile võib paigaldada ühe või kaks
kaugtulelaternat, kusjuures L2e ja L6e kategooria sõidukile, mis on üle 1300 mm lai, võib
paigaldada üksnes kaks kaugtulelaternat. Enne 1. jaanuarit 1990. a esmaregistreeritud M
ja N kategooria sõiduki ja enne 1. jaanuarit 1996. a esmaregistreeritud L kategooria
sõiduki kaugtulelatern peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. Alates 1. jaanuarist
1990. a esmaregistreeritud M ja N kategooria sõiduki kaugtulelatern peab vastama E-
reegli nr 1 või nr 5 või nr 8 või nr 20 või nr 31 või nr 98 või nr 112 või nr 123 või direktiivi
76/761/EMÜ nõuetele ja selle paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi
76/756/EMÜ nõuetele. Kaugtulelaterna paigaldamine O kategooria sõidukile on keelatud.
31
2. Kõigi kaugtulede ümberlülitumine lähituledeks peab toimuma üheaegselt ja need
peavad lülituma põlema ja kustuma korraga. Lähituled võivad jääda põlema koos
kaugtuledega.
3. Elektriühendused peavad tagama, et summaarne kaugtulede valgustugevus, mida saab
üheaegselt sisse lülitada, vastab valgustugevuse kontrollarvude summale 100. Kui
kaugtulelaterna klaasidel tähistus puudub, mõõdetakse iga kaugtule valgustugevust eraldi
ja tulemused summeeritakse.
4. Kaugtulede tekitatud valgusvihk peab olema valge või valikkollase värvusega.
5. Alates 1. jaanuarist 1990. a esmaregistreeritud M ja N kategooria sõiduki
kaugtulelaterna paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ
nõuetele ning alates 1. jaanuarist 1996. a esmaregistreeritud L kategooria sõiduki
kaugtulelaterna paigaldus peab vastama E-reegli nr 53 või nr 74 või direktiivi 2009/67/EÜ
nõuetele.
6. Laterna, milles on ühitatud kaug- ja lähituli, reguleerimine peab toimuma lähitule
reguleerimise teel.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 204. Päevatulelatern
1. M ja N kategooria sõidukile võib vastavalt E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ
nõuetele paigaldada kaks E-reegli nr 87 või direktiivi 76/758/EMÜ nõuetele vastavat
päevatulelaternat. L1e ja L3e kategooria sõidukile võib vastavalt E- reegli nr 53 nõuetele
paigaldada ühe või kaks E-reegli nr 87 nõuetele vastavat päevatulelaternat. L2e, L4e, L5e,
L6e ja L7e kategooria sõidukile võib vastavalt E- reegli nr 48 nõuetele paigaldada kaks
E-reegli nr 87 nõuetele vastavat päevatulelaternat. Päevatulelaterna paigaldamine O
kategooria sõidukitele on keelatud.
2. M ja N kategooria sõiduki päevatulelaterna valgusavade siseservade vaheline kaugus
peab olema vähemalt 600 mm, kuid sõidukil, mille laius on väiksem kui 1300 mm, võib
kaugust vähendada 400 mm-ni.
3. Kui L3e kategooria sõidukile paigaldatud üks päevatulelatern asub teiste eesmiste
laternate (lähitule-, kaugtule- või eesmise ääretulelaterna) suhtes üleval või all, siis peab
päevatulelatern eest vaadates asuma sõiduki keskpikitasapinnal. Kui päevatulelatern asub
teiste eesmiste laternatega kõrvuti või on ühildatud teiste eesmiste laternatega, siis ei tohi
laterna valgusava välisserva kaugus sõiduki keskpikitasapinnast ületada 250 mm. Kahe
päevatulelaterna korral peavad laternad asuma sõiduki keskpikitasapinna suhtes
sümmeetriliselt ning laternate valgusavade siseservade vaheline kaugus ei tohi ületada
420 mm.
4. Päevatulelaterna kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 250 mm, kuid ei tohi ületada
1500 mm.
5. Päevatulelatern võib olla ühitatud teiste eesmiste laternatega.
32
6. Ühe päevatule valgustugevus peab olema vähemalt 400 cd ja ei tohi ületada 1200 cd.
Valgusava pinna suurus peab olema vähemalt 25 cm2 ja ei tohi ületada 200 cm2.
7. Päevatulelaternale peab olema kantud rahvusvahelise tüübikinnituse tähise juurde tähis
RL. Päevatule tekitatud valgusvihk peab olema valge või valikkollase värvusega.
8. Päevatuled peavad automaatselt välja lülituma, kui lülitatakse sisse lähi-, kaug- või
udutuled. See nõue ei kehti, kui lähi-, kaug- või udutulelaternaid kasutatakse lühikese
intervalliga üksteisele järgnevate hoiatavate valgussignaalide edastamiseks.
9. Päevatulelaternate olemasolu korral peavad need automaatselt sisse lülituma, kui
mootorit (jõuallikat) käivitav ja/või seiskav seade on asendis, mis võimaldab mootoril
töötada. Erandid päevasõidutulede lülituses on toodud E-reegli nr 48 punktis 6.19.7.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 205. Seisutulelatern
1. Seisutulelaternat võib paigaldada M ja N kategooria sõidukile, mille pikkus ei ületa 6
m ja laius ei ületa 2 m. Teistele sõidukitele on seisutulelaterna paigaldamine keelatud. Kui
seisutulelatern on paigaldatud, siis peab see vastama E-reegli nr 77 või direktiivi
77/540/EMÜ nõuetele ja selle paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi
76/756/EMÜ nõuetele. Paigaldada võib kaks ettepoole valget valgust andvat ja kaks
tahapoole punast valgust andvat seisutulelaternat. Kui seisutuled on ühitatud
küljeääretulega või küljesuunatulega, siis peab nende tekitatud valgusvihu värvus olema
merevaigukollane.
2. Seisutulelaterna funktsiooni võivad täita samal sõiduki poolel paiknevad korraga
sisselülitatavad esimesed ja tagumised ääretulelaternad.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 206. Eesmine udutulelatern
1. M ja N kategooria sõidukile võib vastavalt E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ
nõuetele paigaldada kaks E-reegli nr 19 või direktiivi 76/762/EMÜ nõuetele vastavat
eesmist udutulelaternat. L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukile võib
paigaldada ühe või kaks eesmist udutulelaternat, mille paigaldus peab vastama E-reegli nr
53 või nr 74 või direktiivi 2009/67/EÜ nõuetele. Eesmise udutulelaterna paigaldamine
L1e ja O kategooria sõidukile on keelatud.
2. Udutulelaternal peab olema kantud rahvusvahelise tüübikinnituse tähise juurde üks
järgnevast tähistest:
2.1. B – kui on ette nähtud halogeenhõõglambiga kasutamiseks.
2.2. F3 – kui on ette nähtud gaaslahenduslambi või LED mooduliga kasutamiseks.
3. Eesmiste udutuledega koos peavad lülituma eesmised ja tagumised ääretuled ning
tagumine registreerimismärgituli.
4. Eesmise udutule tekitatud valgusvihul peab olema ülal järsk, selgelt nähtav valguse ja
varju piir.
33
5. Eesmise udutule tekitatud valgusvihk peab olema valge või kollase värvusega.
6. Eesmise udutulelaterna valgusava alaserv ei tohi asetseda madalamal kui 250 mm
maapinnast ja ülaserv kõrgemal lähitulelaterna valgusava ülaservast ning M1 kategooria
sõidukil kõrgemal kui 800 mm maapinnast. Laterna valgusava välisserv ei tohi olla kere
välisgabariidist kaugemal kui 400 mm.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 207. Tagumine udutulelatern
1. Alates 1. jaanuarist 1994. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõidukil peab taga
olema üks või kaks valmistaja poolt ettenähtud udutulelaternat, mille paigaldus peab
vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele.
1.1. Tagumine udutulelatern ei ole kohustuslik sõidukil:
1.1.1. mis on saadud pärandvarana;
1.1.2. mis kuulub ümberasujale;
1.1.3. mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide kodanikest
töötajate omanduses või valduses;
1.1.4. mis on rahvusvahelise sõjalise peakorteri, välisriigi relvajõudude, tsiviilkoosseisu
ja nende välisriikide kodanikest liikmete omanduses või valduses;
1.1.5. mis on lepingulisel tööl olevate välisriikide kodanike omanduses või valduses.
2. Tagumise udutulelaterna kaugus lähimast piduritulelaternast peab olema vähemalt 100
mm. Kui sõiduki taga on üks udutuli, peab see asuma tagant vaadates sõiduki
sümmeetriateljel või sellest vasakul. Tagumise udutulelaterna kõrgus teepinnast peab
olema vähemalt 250 mm, kuid ei tohi ületada 1000 mm. Erandina võib N3G kategooria
sõidukil kõrgust suurendada kuni 1200 mm-ni.
3. Tagumise udutule tekitatud valgusvihk peab olema punase värvusega.
4. Tagumine udutuli võib lülituda, kui lähi-, kaug- või eesmised udutuled on sisse lülitatud
ja olema väljalülitatav sõltumatult teistest tuledest.
5. Alates 1. jaanuarist 1994. a esmaregistreeritud sõidukil on lubatud kasutada ainult
või tähisega udulaternat, mille hajutiklaasil on tähis F või F1 või F2 (Hollandi
tüübikinnituse korral tähis B).
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 208. Piduritulelatern
1. M, N ja O kategooria sõidukile peab taha paigaldama kaks piduritulelaternat. M, N ja
O kategooria sõidukile võib täiendavalt paigaldada ühe või kaks piduritulelaternat.
Piduritulelatern peab vastama valmistaja poolt ettenähtule.
2. M1 ja N1 kategooria sõiduki piduritulelaterna valgusava välisserva kaugus sõiduki
külgservast ei tohi ületada 400 mm. M2, M3, N2, N3 ja O kategooria sõiduki
piduritulelaternate valgusavade siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 600
mm, kuid sõidukil, mille laius on väiksem kui 1300 mm, võib kaugust vähendada 400
mm-ni. Üksik täiendav piduritulelatern peab M, N ja O kategooria sõidukil paiknema
34
sõiduki keskpikiteljel. Kui sõiduki kereehituse eripära ei võimalda üksikut täiendavat
piduritulelaternat paigaldada sõiduki keskpikiteljele, siis võib selle paigaldada mitte
kaugemale kui 150 mm keskpikiteljest.
3. M, N ja O kategooria sõiduki kohustusliku piduritulelaterna kõrgus teepinnast peab
olema vähemalt 250 mm, kuid ei tohi ületada 1500 mm. Kui sõiduki kereehituse eripära
tõttu ei ole võimalik laternat paigaldada kuni 1500 mm kõrgusele, võib selle paigaldada
kuni 2100 mm kõrgusele tingimusel, et täiendavat piduritulelaternat ei ole paigaldatud.
Kui täiendavalt on paigaldatud kaks piduritulelaternat, siis peavad need olema paigaldatud
kohustuslikust laternast vähemalt 600 mm kõrgemale. Üksiku piduritulelaterna valgusava
alaserv ei tohi olla madalamal kui 150 mm tagaakna alaservast või 850 mm maapinnast,
kuid peab olema kõrgemal kohustusliku piduritulelaterna valgusava ülaservast. Erandina
võib täiendava piduritulelaterna valgusava alaserv olla madalamal paigaldatud
kohustusliku piduritulelaterna valgusava ülaservast või 850 mm maapinnast juhul, kui
sõiduki kereehituse eripära ei võimalda laternat kõrgusnõuetele vastavalt paigaldada ning
seejuures asetseb täiendav piduritulelatern sõiduki keskpikiteljel võimalikult kõrgel.
4. L kategooria sõidukile peab taha paigaldama vähemalt ühe piduritulelaterna.
Piduritulelatern peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja olema paigaldatud valmistaja
poolt ettenähtud kohale.
5. Kõik pidurituled peavad süttima sõidupiduri rakendamisel ja ei tohi töötada vilkuval
režiimil. Täiendav piduritulelatern ei tohi olla vastastikku ühendatud ühegi teise laternaga.
6. Piduritule tekitatud valgusvihk peab olema punase värvusega.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 209. Tagurdustulelatern
1. M, N, O, L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukile on tagurdustulelaterna
paigaldamine vabatahtlik. M2, M3, N ja O kategooria sõidukile, mille pikkus ei ületa 6000
mm ja M1 kategooria sõidukile võib paigaldada ühe või kaks tagurdustulelaternat. M2, M3,
N ja O kategooria sõidukile, mille pikkus ületab 6000 mm, võib paigaldada kaks või neli
tagurdustulelaternat. L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukile võib paigaldada ühe või
kaks tagurdustulelaternat. Tagurdustulelatern peab vastama valmistaja poolt ettenähtule.
2. Tagurdustulelaterna peab paigaldama sõiduki taha ja see peab süttima ning jääma
sisselülitatuks seni, kuni tagasikäik on sisse lülitatud ja mootori käivitamist juhtiv seade
on sisse lülitatud. M2, M3, N ja O kategooria sõidukile, mille pikkus ületab 6000 mm, võib
külgedele paigaldada tagurdustule lisalaternad. Külgedele paigaldatud tagurdustule
lisalaternate sisselülitamiseks peab olema eraldi lüliti, need peavad jääma sisselülitatuks
peale tagasikäigu väljalülitamist ja automaatselt välja lülituma, kui edasisuunas liikumise
kiirus ületab 10 km/h.
3. Tagurdustulelaterna kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 250 mm, kuid ei tohi
ületada 1200 mm.
4. Tagurdustule tekitatud valgusvihk peab olema valge värvusega.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
35
Kood 210. Tagumise registreerimismärgitule latern
1. M, N, L3e, L4e, L5e, L7e ja O kategooria sõidukile, välja arvatud trollile, peab
paigaldama vähemalt ühe tagumise registreerimismärgitule laterna. L kategooria sõiduki
tagumise registreerimistule latern võib koosneda mitmest optilisest elemendist, mis on
mõeldud registreerimismärgi asukoha valgustamiseks. Tagumise registreerimismärgitule
latern peab vastama valmistaja poolt ettenähtule, olema paigaldatud valmistaja poolt
ettenähtud kohale ja valgustama registreerimismärki nii, et see oleks pimeda ajal loetav
25 m kauguselt.
2. Tagumine registreerimismärgituli peab sisse lülituma koos lähitulede, kaugtulede ja
eesmiste udutuledega.
3. Tagumise registreerimismärgitule tekitatud valgusvihk peab olema valge värvusega.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 211. Eesmine ääretulelatern
1. Alumised eesmised ääretulelaternad peab paigaldama M, N, O3 ja O4 kategooria
sõidukile ning alates 26. veebruarist 1993. a esmaregistreeritud üle 1600 mm laiusele O1
ja O2 kategooria sõidukile. Ülemised eesmised ääretulelaternad peab paigaldama alates 1.
jaanuarist 1994. a esmaregistreeritud üle 2100 mm laiusele M, N ja O kategooria
sõidukile. Lubatud on paigaldada alumisi eesmisi ääretulelaternaid O kategooria
sõidukile, mille laius ei ületa 1600 mm ning ülemisi eesmisi ääretulelaternaid M, N ja O
kategooria sõidukile, mille laius on üle 1800 mm.
1.1 Alumise eesmise ääretulelaterna:
1.1.1. valgusava välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi M ja N kategooria sõidukil
ületada 400 mm ja O kategooria sõidukil 150 mm;
1.1.2. valgusavade siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 600 mm, kuid
sõidukil, mille laius ei ületa 1300 mm, võib kaugust vähendada 400 mm-ni;
1.1.3. kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 350 mm, kuid ei tohi ületada 1500 mm. Kui
sõiduki kereehituse eripära tõttu ei ole võimalik laternat paigaldada 1500 mm kõrgusele,
võib selle paigaldada kuni 2100 mm kõrgusele.
1.2. Ülemise eesmise ääretulelaterna:
1.2.1. valgusava välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi ületada 400 mm;
1.2.2. kõrgus teepinnast peab olema võimalikult suur, arvestades sõiduki kereehituse
eripäraga, kuid mootorsõidukil ei tohi nad asetseda tuuleklaasi ülaservast madalamal.
2. M, N ja O kategooria sõiduki eesmine ääretulelatern peab vastama valmistaja poolt
ettenähtule ja selle paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ
nõuetele. Eesmise ääretule tekitatud valgusvihk peab olema valge värvusega. Erandina
võib eesmise ääretule tekitatud valgusvihu värvus olla merevaigukollane sõidukil:
2.1. mis on saadud pärandvarana;
2.2. mis kuulub ümberasujale;
2.3. mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide kodanikest töötajate
omanduses või valduses;
2.4. mis on rahvusvahelise sõjalise peakorteri, välisriigi relvajõudude, tsiviilkoosseisu ja
nende välisriikide kodanikest liikmete omanduses või valduses;
2.5. mis on lepingulisel tööl olevate välisriikide kodanike omanduses või valduses;
36
2.6. mis on esmaregistreeritud enne 1. oktoobrit 1994. a.
3. Kõik eesmised ääretuled peavad sisse lülituma koos lähituledega, kaugtuledega ja
eesmiste udutuledega.
4. Kui enne 1. jaanuari 1996. a esmaregistreeritud L kategooria sõidukile on eesmine
ääretulelatern paigaldatud, siis peab see vastama valmistaja poolt ettenähtule ja olema
paigaldatud valmistaja poolt ettenähtud kohale. Alates 1. jaanuarist 1996. a
esmaregistreeritud L kategooria sõiduki eesmine ääretulelatern peavad vastama E- reegli
nr 50 või direktiivi 97/24/EÜ nõuetele ja selle paigaldus peab vastama E-reegli nr 53 või
nr 74 või direktiivi 2009/67/EÜ nõuetele.
5. Kui sõidukile on järelpaigaldatud, grupeeritud või vastastiku ühendatud laternad, mis
täidavad eesmise ääretule funktsiooni, võivad need põleda ainult koos sõiduki valmistaja
paigaldatud ääretuledega. Korraga võib põleda kuni neli järelpaigaldatud grupeeritud või
vastastiku ühendatud laternat, seejuures mujal, kui sõiduki katusel, võib korraga põleda
kuni kaks järelpaigaldatud grupeeritud või vastastiku ühendatud laternat. Järelpaigaldatud
grupeeritud või vastastikku ühendatud laternates paiknevad ääretuled ei pea täitma
käesolevas koodis sätestatud ääretulede paigutusnõudeid.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 212. Tagumine ääretulelatern
1. M, N ja O kategooria sõidukile peab paigaldama kaks alumist tagumist ääretulelaternat.
L kategooria sõidukile peab paigaldama vähemalt ühe alumise tagumise ääretulelaterna.
Kui sõidukil ei ole tagumisi ülemisi ääretulelaternaid, siis võib M2, M3, N2, N3, O2, O3 ja
O4 kategooria sõidukile paigaldada kaks alumist tagumist ääretule lisalaternat.
1.2. Alumise tagumise ääretulelaterna:
1.2.1. valgusava välisserva kaugus sõiduki külgservast M, N ja O kategooria sõidukil ei
tohi ületada 400 mm. Nõue ei kehti lisalaterna paigaldamisele;
1.2.2. valgusavade siseservade vaheline kaugus M2, M3, N2, N3 ja O kategooria sõidukil
peab olema vähemalt 600 mm, kuid sõidukil, mille laius on väiksem kui 1300 mm, võib
kaugust vähendada 400 mm-ni;
1.2.3. kõrgus teepinnast M, N ja O kategooria sõidukil peab olema vähemalt 250 mm,
kuid ei tohi ületada 1500 mm. Kui sõiduki kereehituse eripära tõttu ei ole võimalik laternat
paigalda kuni 1500 mm kõrgusele, võib selle paigaldada kuni 2100 mm kõrgusele
tingimusel, et lisalaternat ei ole paigaldatud. Lisalaterna kõrgus teepinnast peab olema
võimalikult suur arvestades külgservast kauguse nõudega, kere ehitust ja käitamist
käsitlevate nõuetega ning laternate sümmeetriaga, kuid kohustuslikust laternast vähemalt
600 mm kõrgemal;
1.2.4. L kategooria sõiduki alumine tagumine ääretulelatern peab olema paigaldatud
valmistaja poolt ettenähtud kohale.
2. Alates 1. jaanuarist 1994. a esmaregistreeritud üle 2100 mm laiusele M, N ja O
kategooria sõidukile, välja arvatud kabiiniga rungale, peab paigaldama kaks tagant
nähtavat ülemist tagumist ääretulelaternat. Ülemisi tagumisi ääretulelaternaid on lubatud
paigaldada M, N ja O kategooria sõidukile ja kabiiniga rungale, mille laius on üle 1800
mm.
2.1. M, N ja O kategooria sõiduki ülemise tagumise ääretulelaterna:
37
2.1.1. valgusava välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi ületada 400 mm;
2.1.2. kõrgus teepinnast peab olema võimalikult suur arvestades sõiduki laiust, kere
ehitust ja käitamist käsitlevate nõuetega ning laternate sümmeetriaga;
3. Kõik tagumised ääretuled peavad sisse lülituma koos lähituledega, kaugtuledega ja
eesmiste udutuledega.
4. Tagumise ääretule tekitatud valgusvihk peab olema punase värvusega. Tagumine
ääretulelatern peab vastama valmistaja poolt ettenähtule.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 213. Küljeääretulelatern
1. Alates 1. jaanuarist 1994. a esmaregistreeritud üle 6000 mm pikkusele M, N ja O
kategooria sõidukile, välja arvatud kabiiniga rungale, peab paigaldama küljeääretule
laternad. O kategooria sõidukil arvestatakse veotiisli pikkus pikkusmõõdu hulka.
Küljeääretule latern peab vastama valmistaja poolt ettenähtule.
1.1. Küljeääretule laternat võib paigaldada:
1.1.1. enne 1. jaanuarit 1994. a esmaregistreeritud üle 6000 mm pikkusele M, N ja O
kategooria sõidukile;
1.1.2. M, N ja O kategooria sõidukile, mille pikkus ei ületa 6000 mm;
1.1.3. kabiiniga rungale.
2. Sõiduki mõlemal küljel, pikkuse keskmisel kolmandikul, peab olema vähemalt üks
küljeääretule latern ja kõige eesmine küljeääretule latern ei tohi sõiduki esiservast olla
kaugemal kui 3000 mm. Kõrvuti asuvate küljeääretule laternate vahekaugus ei tohi
ületada 3000 mm. Kui kereehituse eripära tõttu ei ole võimalik vahekauguse nõuet täita,
võib vahekaugust suurendada kuni 4000 mm-ni. Kõige tagumine küljeääretule latern ei
tohi sõiduki tagaosast olla kaugemal kui 1000 mm. Kui alla 6000 mm pikkusele sõidukile
või kabiiniga rungale on paigaldatud küljeääretule latern, siis piisab ühest küljeääretule
laternast pikkuse esimesel või viimasel kolmandikul.
3. Küljeääretule laterna kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 250 mm, kuid ei tohi
ületada 1500 mm. Kui sõiduki kereehituse eripära tõttu ei ole võimalik laternat paigaldada
kuni 1500 mm kõrgusele, võib selle paigaldada kuni 2100 mm kõrgusele.
4. Küljeääretule tekitatud valgusvihk peab olema merevaigukollase värvusega. Erandina
võib kõige tagumise küljeääretule tekitatud valgusvihu värvus olla punane, kui
küljeääretule latern on grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud tagumise
alumise ääretulelaternaga või tagumise ülemise ääretulelaternaga või tagumise
udutulelaternaga või piduritulelaternaga või tagumise helkuriga või on osaks tagumise
helkuri valgust kiirgavast pinnast. Erand ei kehti kui tagumine ääretulelatern on ühendatud
vilkuma sõiduki suunatulelaternatega. Merevaigukollase värvusega küljeääretule laternad
võivad olla ühendatud vilkuma koos sõiduki sama külje suunatulelaternatega koodi 214
punkti 5 tingimustel.
5. Kõik küljeääretuled peavad sisse lülituma koos kaugtuledega, lähituledega ja eesmiste
udutuledega.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
38
Kood 214. Suunatulelatern
1. M ja N kategooria sõidukile peab paigaldama kaks eesmist ja kaks tagumist
suunatulelaternat. O kategooria sõidukile peab paigaldama kaks tagumist
suunatulelaternat. M ja N kategooria sõidukile peavad olema paigaldatud külgmised
suunatulelaternad, kui sõiduki valmistaja on need ette näinud. M2, M3, N2, N3, O2, O3 ja
O4 kategooria sõidukile, mis on pikem kui 9 m, on lubatud lisaks valmistaja paigaldatud
suunatulelaternatele paigaldada sõiduki külje kohta maksimaalselt kolm külgmist
suunatulelaternat. M1, M2, M3, N1, N2, N3, O2, O3 ja O4 kategooria sõidukitele on lubatud
täiendavalt paigaldada kaks tagumist suunatule lisalaternat. L3e, L4e, L5e, L7e ning
kerega L2e ja L6e kategooria sõidukile peab paigaldama kaks eesmist ja kaks tagumist
suunatulelaternat. L1e ning kereta L2e ja L6e kategooria sõidukile võib paigaldada kaks
eesmist ja kaks tagumist suunatulelaternat. Suunatulelatern peab vastama valmistaja poolt
ettenähtule.
2. M, N ja O kategooria sõiduki kohustusliku suunatulelaterna kõrgus teepinnast peab
olema vähemalt 250 mm, kuid ei tohi ületada 1500 mm. Kui sõiduki kereehituse eripära
tõttu ei ole võimalik laternat paigaldada kuni 1500 mm kõrgusele ning kui lisalaternat ei
ole paigaldatud, võib selle paigaldada kuni 2100 mm kõrgusele. Suunatule lisalatern peab
kohustuslikust suunatulelaternast olema vähemalt 600 mm kõrgemal. L kategooria
sõidukil peab suunatulelaterna kõrgus teepinnast olema vähemalt 350 mm, kuid ei tohi
ületada 1200 mm.
3. M, N ja O kategooria sõiduki suunatulelaterna valgusava välisserva kaugus sõiduki
külgservast ei tohi ületada 400 mm. Nõue ei kehti lisalaterna paigaldamisele. M, N ja O
kategooria sõiduki suunatulelaternate valgusavade siseservade vaheline kaugus peab
olema vähemalt 600 mm, kuid sõidukil, mille laius on väiksem kui 1300 mm, võib kaugust
vähendada 400 mm-ni. L kategooria sõidukite suunatulelaternate valgusavade siseservade
vaheline kaugus peab olema:
3.1. L1e ja L3e kategooria sõiduki eesmistel 240 mm ja tagumistel 180 mm;
3.2. L4e kategooria sõidukil – 600 mm;
3.3. L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukil – 500 mm.
4. Külgmiste suunatulede valgusavade vaheline kaugus ning kaugus sõiduki esiservast ei
tohi ületada 1800 mm. Erandina võib eelnimetatud suurust suurendada 2500 mm võrra
kõigil M1 ja N1 kategooria sõidukitel. Ülejäänud kategooria sõidukitel võib eelnimetatud
suurust suurendada 2500 mm juhul kui sõidki kereehituse eripärade tõttu ei ole tagatud E-
reeglis nr 48 sätestatud minimaalsed nähtavusnurgad.
5. Suunatule sisselülitus peab olema sõltumatu teistest laternatest. Kõigi ühe külje
suunatulede lülitus peab toimuma ühe lülitusseadmega. Kuni 6000 mm pikkustel M1 ja N1
kategooria sõidukitel võivad koos suunatuledega vilkuda sama külje merevaigukollased
küljeääretuled. M2, M3, N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõidukitel võivad kohustuslikud
merevaigukollased küljeääretulelaternad vilkuda samaaegselt sõiduki sama külje
suunatulelaternatega juhul, kui sõidukile pole paigaldatud tuletähistusele 5 või 6 vastavaid
külgmisi suunatulelaternaid ning samaaegselt sõiduki suunatulelaternatega vilkuma
ühendatud küljeääretule laternate arv ühe sõiduki külje kohta on vähemalt kolm.
6. Suunatule tekitatud valgusvihk peab olema merevaigukollase värvusega. Tagumise
suunatule tekitatud valgusvihu värvus võib olla punane sõidukil:
6.1. mis on saadud pärandvarana;
39
6.2. mis kuulub ümberasujale;
6.3. mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide kodanikest töötajate
omanduses või valduses;
6.4. mis on rahvusvahelise sõjalise peakorteri, välisriigi relvajõudude, tsiviilkoosseisu ja
nende välisriikide kodanikest liikmete omanduses või valduses;
6.5. mis on lepingulisel tööl olevate välisriikide kodanike omanduses või valduses;
6.6. mille puhul on täidetud koodi 201 punkti 12 nõuded.
7. Suunatule vilkumissagedus peab olema 90 ± 30 korda minutis.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 215. Ohutuled
1. Alates 1. jaanuarist 1994. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõidukil peab
olema ohutulede süsteem. Ohutuledena lülitatakse üheaegselt vilkuma kõik suunatuled (vt
kood 214). Ohutulede arv, asukoht, vilkumise sagedus ja tekitatud valgusvihu värvus peab
vastama koodis 214 esitatud nõuetele.
2. Ohutulesid peab olema võimalik sisse lülitada nii töötava kui ka mittetöötava mootori
korral.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 216. Armatuurlaua märgulamp
1. M ja N kategooria sõidukil peavad olema:
1.1. kaugtulede sisselülitatuse märgulamp;
1.2. suunatulede töökorras oleku märgulamp;
1.3. ohutulede sisselülitatuse märgulamp, kui ohutulede süsteem on paigaldatud.
1.3.1. Ohutulede sisselülitatuse märgulampi võib asendada suunatulede töökorras oleku
märgulamp;
1.4. tagumise udutule sisselülitatuse märgulamp, kui tagumine udutulelatern on
paigaldatud;
1.5. õhkpidurite rikke märgulamp, kui sõidukil on õhkpidurid;
1.6. ABS pidurite rikke märgulamp, kui sõidukil on ABS pidurid;
2. L kategooria sõidukil peab olema:
2.1. kaugtulede sisselülitatuse märgulamp – L3e ja L4e kategooria sõidukil;
2.2. ohutulede sisselülitatuse märgulamp, kui ohutulede süsteem on paigaldatud;
2.3. tagumise udutule sisselülitatuse märgulamp, kui tagumine udutulelatern on
paigaldatud.
3. Armatuurlaua märgulambid peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 217. Nurgalatern
1. M ja N kategooria sõidukile võib vastavalt E-reegli nr 48 nõuetele paigaldada kaks E-
reegli nr 119 nõuetele vastavat nurgalaternat.
40
2. Nurgalaterna tule tekitatud valgusvihk peab olema valge värvusega ja nurgalaternale
peab olema kantud tüübikinnituse tähise ühe osana tähis K.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 218. Töötulelatern
1. Töötulelaterna paigutus peab võimaldama piisavalt valgustada töökohta, kuid ei tohi
pimestamisega tekitada liiklusohtlikku olukorda.
2. Töötulelatern võib olla teisaldatav.
3. Töötule, välja arvatud alarm- ja jälitussõidukil kasutatava, valgus peab olema hajutatud
hajutava mustriga laterna klaasi või sarnast funktsiooni täitva tehnoloogia abil.
Töötulelatern ei tohi olla sõiduki valgustus- ja valgussignaalseadmena kasutatava laterna
tähistust. Töötule tekitatud valgusvihk peab olema valge või valikkollase värvusega.
4. Töötule lülitamine peab toimuma eraldi lülitiga ja mootorsõiduki armatuurlaual peab
olema selle sisselülitatuse märgulamp.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 219. Alarmsõiduki vilkur, märgutuli ja lisamärgistus
1. Vilkuri, märgutule ja lisamärgistuse paigaldus alarmsõidukile peab vastama
liiklusseaduse § 84 lõike 6 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud
nõuetele. Alarmsõiduki vilkurit ja märgutuld või nende kombinatsioone ning
lisamärgistust on keelatud kasutada teistel sõidukitel.
2. Alarmsõiduki vilkuri minimaalne valgustugevus peab valge ajal olema vähemalt 105
cd ning pimeda ajal vähemalt 42 cd. Vilkur ja märgutuli peavad vilkuma sagedusega
vähemalt 2 korda sekundis.
3. Alarmsõiduki lisamärgistuseks ei tohi kasutada valgustpeegeldavat materjali, mis
peegeldab valgust rohkem tagasi, kui E-reegli nr 104 C – klassi kohane valgustpeegeldav
materjal.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 220. Kollane vilkur ja kollane märgutuli
1. Kollase vilkuri kasutamine sõidukil peab vastama liiklusseaduse § 44 toodud nõuetele.
2. Üksik paikne kollane vilkur peab asetsema sõiduki pikiteljel või sõiduki ehituse
iseärasustest tingituna võimalikult selle lähedal ning selle valgus peab olema nähtav igas
horisontaalsuunas.
3. Üksiku paikse kollase vilkuri võib asendada mitme kollase vilkuri kombinatsiooniga,
mis peab asetsema sümmeetriliselt sõiduki pikitelje suhtes, või vilkuripaneeliga, mis peab
asetsema juhi ja kaassõitja kohal.
41
4. Üle 6 m pikkusel sõidukil peab pikiteljel või võimalikult selle lähedal, kuid mitte
kaugemal kui 1,2 m sõiduki tagaseinast olema kollane lisavilkur. Lisavilkur võib olla
paigaldatud ka teel töötava sõiduki väljaulatuvale tööorganile.
5. Kereta L kategooria sõidukil peab kollane vilkur asetsema sõiduki taga teleskoopvarda
või aluse küljes nii, et selle valgus on nähtav igas horisontaalsuunas.
6. Kollane vilkur ja kollane märgutuli peab vilkuma sagedusega 2 kuni 4 korda sekundis.
Kollase vilkuri minimaalne valgustugevus peab olema valge ajal 230 cd ja pimeda ajal
100 cd. Kollase märgutule minimaalne valgustugevus peab olema valge ajal 400 cd ja
pimeda ajal 200 cd.
7. Kollane vilkur ja kollane märgutuli peab vastama E-reegli nr 65 nõuetele.
8. Kollase vilkuri või mitme kollase vilkuri kombinatsiooni võib asendada mitme kollase
märgutule kombinatsiooniga, mis peab asetsema sõiduki külg-, taga- ja otsevaate suhtes
sümmeetriliselt või märgutulede paneeliga, mis peab asuma juhi ja kaassõitja kohal.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 221. Autorongi tunnusmärk
Autorongi vedukile, välja arvatud autorongile, mille vedukiks on M1 või N1 kategooria
sõiduk, peab paigaldama autorongi tunnusmärgi, milleks on üks kollast valgust kiirgav
latern või kolm mootorsõiduki pikiteljega risti olevas reas asuvat kollast või valget valgust
kiirgavat laternat. Autorongil, mille vedukil on ülemised eesmised ääretulelaternad, ei ole
autorongi tunnusmärk kohustuslik.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 222. Helkur
1. O kategooria sõidukile ja sellisele M ja N kategooria sõidukitele, millel kõik peegeldiga
eesmised laternad on peitlaternad, peab sõiduki ette paigaldama kaks mittekolmnurkset
eesmist helkurit. Täiendavalt on lubatud paigaldada kaks mittekolmnurkset eesmist
helkurit ja helkurmaterjale tingimusel, et need ei vähenda kohustuslike valgustus- ja
valgussignaalseadmete tõhusust, kusjuures helkurid ei pea täitma kõrguse ja laiuse
tingimusi. Ülejäänud M ja N kategooria sõidukitele on mittekolmnurksete helkurite
paigaldamine sõiduki ette vabatahtlik. L1e kategooria sõidukile võib ette paigaldada ühe
mittekolmnurkse helkuri. L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõiduki ette on
helkurite ja helkurmaterjalide paigaldamine keelatud.
2. O kategooria sõidukile ja üle 6000 mm pikkusele M ja N kategooria sõidukile peab
paigaldama külgmise mittekolmnurkse helkuri. Nende arv peab olema selline, et mõlemal
küljel oleks täidetud pikisuunalise asetuse nõuded. Täiendavalt on lubatud paigaldada
kaks mittekolmnurkset külgmist helkurit, mis ei pea täitma kõrguse ja laiuse tingimusi
ning helkurmaterjale tingimusel, et need ei vähenda kohustuslike valgustus- ja
valgussignaalseadmete tõhusust. L1e kategooria sõidukile peab mõlemale sõiduki küljele
paigaldama ühe või kaks mittekolmnurkset helkurit. L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e
kategooria sõidukile ja ülejäänud M ja N kategooria sõidukitele on külgmiste
mittekolmnurksete helkurite paigaldamine vabatahtlik.
42
3. M ja N kategooria sõidukile peab taha paigaldama kaks mittekolmnurkset tagumist
helkurit. Täiendavalt on lubatud paigaldada kaks mittekolmnurkset tagumist helkurit ja
helkurmaterjale tingimusel, et need ei vähenda kohustuslike valgustus- ja
valgussignaalseadmete tõhusust, kusjuures täiendavad helkurid ei pea täitma kõrguse ja
laiuse tingimusi. O kategooria sõidukile võib paigaldada kaks mittekolmnurkset tagumist
helkurit tingimusel, et need on grupeeritud teiste tagumiste valgustus- ja
valgussignaalseadmetega. Alates 1. jaanuarist 1996. a esmaregistreeritud L1e kategooria
sõidukile peab taha paigaldama ühe ning L2e, L3e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukile
peab taha paigaldama ühe või kaks mittekolmnurkset tagumist helkurit, kusjuures L2e ja
L6e kategooria sõidukile, mis on üle 1000 mm lai ja L4e kategooria sõidukil, peab taha
paigaldama kaks mittekolmnurkset tagumist helkurit.
4. O kategooria sõidukile peab taha paigaldama kaks kolmnurkset tagumist helkurit.
Täiendavalt on lubatud paigaldada kaks kolmnurkset tagumist helkurit ja helkurmaterjale
tingimusel, et need ei vähenda kohustuslike valgustus- ja valgussignaalseadmete tõhusust,
kusjuures täiendavad helkurid ei pea täitma kõrguse ja laiuse tingimusi. M, N ja L
kategooria sõidukile on kolmnurksete helkurite paigaldamine keelatud.
5. M, N ja O kategooria sõiduki helkuri välisserva kõrgus teepinnast peab olema vähemalt
250 mm, kuid ei tohi ületada 900 mm. Juhul kui sõiduki kereehituse eripära tõttu ei ole
võimalik helkurit paigaldada kuni 900 mm kõrgusele, võib seda paigaldada kuni 1500 mm
kõrgusele.
6. L1e kategooria sõiduki mittekolmnurkse eesmise helkuri välisserva kõrgus teepinnas
peab olema vähemalt 400 mm, kuid ei tohi ületada 1200 mm. L kategooria sõiduki
mittekolmnurkse tagumise helkuri välisserva kõrgus teepinnas peab olema vähemalt 250
mm ja mittekolmnurkse külgmise helkuri välisserva kõrgus teepinnas peab olema
vähemalt 300 mm, kuid mõlemal juhul ei tohi ületada 900 mm.
7. M ja N kategooria sõiduki eesmise ja tagumise helkuri välisserva kaugus sõiduki
külgservast ei tohi ületada 400 mm. O kategooria sõiduki tagumise helkuri välisserva
kaugus sõiduki külgservast ei tohi ületada 400 mm ja eesmise helkuri välisserva kaugus
sõiduki külgservast ei tohi ületada 150 mm. M2, M3, N2 ja N3 kategooria sõiduki eesmiste
ja tagumiste helkurite siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 600 mm, kuid
sõidukil, mille laius on väiksem kui 1300 mm, võib kaugust vähendada 400 mm-ni. Kui
L kategooria sõidukile on paigaldatud üks tagumine helkur, siis peab see asuma sõiduki
pikikesktasapinnal. Kui L kategooria sõidukile on paigaldatud kaks tagumist helkurit, siis
helkurite välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi ületada 400 mm ja helkurite
siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 500 mm, kuid sõidukil, mille laius on
väiksem kui 1300 mm, võib kaugust vähendada 400 mm-ni.
8. Üle 6000 mm pikkusel M ja N kategooria sõidukil ning kõigil O kategooria sõidukitel
peab mõlema külje keskmisel kolmandikul olema vähemalt üks külgmine helkur. Kõige
eesmise külgmise helkuri välisserv ei tohi sõiduki esiservast olla kaugemal kui 3000 mm,
kusjuures O kategooria sõidukil arvestatakse ka tiisli pikkust. Kõige tagumise külgmise
helkuri välisserv ei tohi sõiduki tagaservast olla kaugemal kui 1000 mm. M2, M3, N2, N3
ja O kategooria sõidukil ei tohi kõrvuti asetsevate külgmiste helkurite siseservade
vahekaugus ületada 3000 mm. Juhul kui sõiduki kereehituse eripära tõttu ei ole võimalik
nõutavat helkurite vahekaugust tagada, võib vahekaugust suurendada 4000 mm-ni. Kui M
ja N kategooria sõidukil, mille pikkus ei ületa 6000 mm, on külgmised helkurid
paigaldatud, piisab ühest helkurist sõiduki pikkuse esimesel kolmandikul või ühest
tagumisel kolmandikul.
43
9. Mittekolmnurkne helkur peab olema sellise suurusega, et mahub 200 mm läbimõõduga
ringi ja selle kuju ei tohi meenutada numbrit, tähte ega kolmnurka, välja arvatud tähti O,
I, U ja numbrit 8. Kolmnurkne helkur peab olema võrdkülgse kolmnurga kujuline
küljepikkusega 150–200 mm.
10. Helkuri värvus peab olema eesmisel valge, tagumisel punane ja külgmisel
merevaigukollane. L3e kategooria sõidukitel võib külgmise tagumise helkuri värvus olla
punane.
11. Kui M2, M3, N, O2, O3, O4 kategooria sõidukile on paigaldatud nähtavamaks tegemise
märgistus (linthelkur), siis peab see vastama E-reeglite nr 48 ja nr 104 nõuetele. Sellise
märgistuse paigaldamine M1, O1 ja L kategooria sõidukile on keelatud.
12. Sõidukile võib paigaldada valguspeegeldavat erimärgistust (reklaamid, logod,
eraldusmärgised või tähed). Kui sõidukile on paigaldatud valgustpeegeldav erimärgistus,
siis kasutatavad materjalid peavad vastama E-reegli 104 nõuetele. Sõiduki esiosale ei ole
lubatud paigaldada punast tooni ja sõiduki tagaosale valget tooni valgustpeegeldatavat
erimärgistust.
13. Kui valgustpeegeldav materjal on paigaldatud vähemalt 2 m2 suurusele alale sõiduki
esiosale, tagaosale või küljele, võib kasutada materjali, millele on kantud rahvusvahelise
tüübikinnituse tähise juurde tähis E. Kui valgustpeegeldav materjal on paigaldatud
väiksemale kui 2 m2 suurusele alale sõiduki esiosale, tagaosale või küljele, võib kasutada
materjali, mille rahvusvahelise tüübikinnituse tähise juures on tähis D või D/E.
14. Valgustpeegeldavale märgistusele peab olema kantud rahvusvahelise tüübikinnituse
tähise juurde tähis:
14.1. C – nähtavamaks tegemise kontuurmärgistus´.
14.2. D – valgustpeegeldav erimärgistus summaarse alaga alla 2 m2.
14.3. E – valgustpeegeldav erimärgistus summaarse alaga üle 2 m2.
14.4. D/E – valgustpeegeldav erimärgistus.
15. Alarmsõiduki tähistamisel võib kõrvale kalduda käesoleva koodi punktide 14, 15 ja
16 nõuetest. Alarmsõiduki tähistamiseks ei tohi kasutada valgustpeegeldavat materjali,
mis peegeldab valgust rohkem tagasi, kui E-reegli nr 104 C – klassi kohane
valgustpeegeldav materjal.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 223. Valgusreklaamseade
1. M1 ja N1 kategooria sõidukile võib valgusreklaamseadme paigaldada ainult sõiduki
katusele nii, et kirjed ja pildid paiknevad sõiduki pikiteljesuunaliselt. M2, M3, N2 ja N3
kategooria sõidukile võib valgusreklaamseadme paigaldada ainult tuuleklaasi ülaservast
kõrgemale. Ühissõidukina kasutatava M2 ja M3 kategooria sõidukile võib liini nimetuse
ja numbri kuvamiseks ettenähtud valgusreklaamseadme paigaldada ka tuuleklaasi taha.
Lisaks võib ühissõidukina kasutatavale M2 ja M3 kategooria sõidukile
valgusreklaamseadme paigaldada liini nimetuse ja numbri kuvamiseks sõiduki küljele ja
taha.
44
2. Valgusreklaamseadme välispinnad ja detailid peavad vastama lisa 1 koodi 604
punktides 2 ja 3 toodud nõuetele ning olema valmistatud ohutust, purunemisel teravaid ja
lõikavaid kilde mitteandvast materjalist. Valgusreklaamseade peab olema paigaldatud
valmistaja juhendi kohaselt ning selle kinnitused peavad vastama valmistaja poolt
ettenähtule.
3. Valgusreklaamseadme valgustus peab olema hajus ning peab olema välditud teiste
liiklejate pimestamine. Valgustus peab vastama koodis 224 toodud nõuetele ning see ei
tohi vähendada kohustuslike valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmete tõhusust.
Elektriühendused peavad olema sellised, et valgusreklaamseadme valgustus töötab
ühtlasel režiimil ning seda saab sisse ja välja lülitada sõltumata teistest valgustus- ja
valgussignalisatsiooniseadmetest.
4. Valgusreklaamseadmes kasutatavad kirjed ja pildid ei tohi olla liikuvad.
5. Punkt 4 ei kehti ühissõidukina kasutatava M2 ja M3 kategooria sõiduki
valgusreklaamseadmele, millel kuvatakse liini nimetust ja numbrit.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 224. Punase tule nähtavus ettepoole ja valge tule nähtavus tahapoole
25 m kauguselt ei tohi olla eest nähtav mitte ükski punane tuli ja tagant mitte ükski valge
tuli, välja arvatud tagurdustuli ja alarm- ja jälitussõiduki vilkur ja märgutuli. Lisaks ei
arvestata selle juures sõiduki salongi paigaldatud valgustusseadmete poolt kiirgavat
valgust. Tule nähtavust vaadatakse teepinnast kõrguste vahemikus 1 m kuni 2,2 m (vt lisa
1 joonis 6).
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 225. Sõiduki külgpinnast väljaulatuva veose tähistamine
Sõiduki külgpinnast väljaulatuv veos tähistatakse eest valge või kollase tulega ja tagant
punase tulega. Laternad paigaldatakse veose laiuselt kergesti painduva varda või veose
külge.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 226. Väline kohtvalgustus
1. Välise kohtvalgustuse laternate paigaldamine mootorsõidukitele on vabatahtlik. Välise
kohtvalgustuse laternate arv, paigaldamise nõuded ja muud nõuded peavad täitma E-reegli
nr 48 nõuded ning koodi 225 nõuded.
2. Väline kohtvalgustus võib põleda, kui sõiduk seisab ja on täidetud vähemalt üks
järgmistest tingimustest:
2.1. Mootor ei tööta.
2.2. Juhi või kõrvalistuja uks on lahti.
2.3. Veoseruumi uks on avatud.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
45
Kood 227. Tagumine avariiohusignaal
Sõidukile võib paigaldada E-reegli nr 48 kohase tagumise avariiohusignaali.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 228. Manööverdamistule laternad
Sõidukile võib paigaldada manööverdamistule laterna. Manööverdamistule laternate arv
ning paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 nõuetele. Manööverdamistule latern peab
vastama E-reegli nr 23 nõuetele ja laternale peab olema kantud tähis ML või AR.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Grupp 3
Juhtimisseadmed
Kood 301. Üldnõuded juhtimisseadmetele
1. [Kehtetu]
2. Neljateljelistel mootorsõidukitel peab lisaks esimesele juhtteljele olema juhitav veel
vähemalt üks kolmest ülejäänud teljest.
3. Sõiduki juhtimisseadmed peavad olema töökorras. Juhtimisseadmed peavad pöörduma
sujuvalt, ilma kinnijäämisteta ja vibratsioonita. Juhtimisseadmete osadel ei tohi olla
pragusid, jääkdeformatsioone ja vigastusi.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 302. Rooliratas
1. Rooliratas peab olema kindlalt kinnitatud. Rooliratas ei tohi olla omavalmistatud,
ümberehitatud, kahjustunud ja selle olulisi osi ei tohi remontida.
2. Mitmel mootorsõiduki tüübil kasutatav rooliratas („general steering control“) peab
omama valmistaja tõendit selle kohta, millisele mootorsõiduki tüübile on rool sobiv.
Turvapadjaga rooliratta asendamine ilma turvapadjata roolirattaga on keelatud.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 303. Ohutu roolimehhanism
Alates 1. jaanuarist 1990. a esmaregistreeritud M1 ja N1 kategooria sõiduki, välja arvatud
sõidukid, mille rooliratas asub esiteljest eespool, roolivõlli ehituses peab olema
ohutuselement, mis tagab kokkupõrkel roolivõlli deformeerumise või purunemise ja
pöördumise juhi kehast kõrvale.
Kontrollimine: vaatlusega.
46
Kood 304. Roolimehhanism
Roolimehhanism peab olem kindlalt kinnitatud sõiduki sellisele osale, mis on võimeline
piisava varuga taluma juhtimisseadme poolt tekitavaid jõude.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 305. Esirataste pöördepiirikud
Esirataste pöördepiirikud peavad välistama olukorra, kus maksimaalse pöördenurga
ulatuses rattad või roolihoovastik piiravad ettenähtud nurka.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 306. Roolihoovastiku liigendid
Roolihoovastiku liigendites ei tohi olla ülemäärast lõtku. Lõtkuks ei loeta liigendi
amortiseerivat liikumist.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 307. Rooliratta vabakäik
1. Rooliratta vabakäik peab olema:
1.1. M1 ja N1 kategooria sõidukil ≤ 10º.
1.2. M2, M3, N2 ja N3 kategooria sõidukil ≤20º.
2. Kui valmistaja on ette näinud väiksemad väärtused, kui on sätestatud punktides 1.1. ja
1.2. siis peab rooliratta vabakäik vastama valmistaja poolt ettenähtule.
3. Punktides 1 ja 2 sätestatud nõudeid ei kohaldata sõidukile, mis on valmistatud või
esmakordselt kasutusele võetud enne 1. jaanuarit 1984. a.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 308. Roolivõlli laagrid
Nõuded: 1. [Kehtetu].
2. Roolivõllid peavad pöörduma ühtlaselt, sujuvalt ja ei tohi kinni kiiluda.
Kontrollimine: vaatluse ja rooli pööramisega või mõõtevahendiga.
Kood 309. Koostu porikaitse
Koostu porikaitse peab olema töökorras ja vigastusteta.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 310. Roolivõimendi
1. Hüdrovõimendi peab olema nõutava tasemeni õliga täidetud ja ei tohi lekkida.
47
2. Pneumaatilised võimendid ei tohi pihkuda, nende voolikud peavad olema pragudeta ja
murenemise tunnusteta. Torud ei tohi olla ohtlikult korrodeerunud.
3. Elektrivõimendite ühendusjuhtmed peavad olema korralikult kinnitatud, juhtmed
vigastamata ja klemmid või pistikud korralikult ühendatud ning kinnitatud.
4. Võimendi juhtklapi rikke korral peab olema võimalik mootorsõidukit käsitsi juhtida.
5. Jõusilinder ei tohi lekkida ega pihkuda.
6. [Kehtetu].
7. Voolikud peavad olema töökorras ja ei tohi lekkida ega pihkuda.
8. Võimendi õlipumba rõhk peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja pump ei tohi
lekkida.
9. Roolivõimendi õliradiaator ei tohi lekkida.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 311. Ratta lõtk
1. Ratta lõtkud ei tohi olla suuremad valmistaja poolt ettenähtust või, andmete
puudumisel, ei tohi olla suuremad kui:
1.1. kuni 17" nimiläbimõõduga velje korral – 5,0 mm;
1.2. 17" ... 20" nimiläbimõõduga velje korral – 7,0 mm;
1.3. üle 20" nimiläbimõõduga velje korral – 9,0 mm.
2. Ratta lõtku A (vt lisa 1 joonis 7) mõõdetakse rehvi mustri servalt.
3. Punktides 1 ja 2 sätestatud nõudeid ei kohaldata sõidukile, mis on valmistatud või
esmakordselt kasutusele võetud enne 1. jaanuarit 1984. a.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 312. Käänmik (käändtelg), rooli- ja pendelhoob ning nende liigendid
Käänmik (käändtelg), rooli -ja pendelhoob ning nende liigendid peavad olema kindlalt
kinnitatud ning nendes ei tohi olla märgatavat lõtku, pragusid ja jääkdeformatsioone.
Lõtkuks ei loeta liigendi amortiseerivat liikumist.
Kontrollimine: vaatluse või mõõtevahendiga.
Kood 313. Rooliamortisaator
Rooliamortisaator peab olema töökorras ja ei tohi lekkida.
Kontrollimine: vaatluse või mõõtevahendiga.
48
Kood 314. L kategooria sõiduki roolikann
Lõtk L kategooria sõiduki roolikannu laagrites ei tohi ületada valmistaja poolt ette nähtud
suurust. Käänmikjuhtimisega esirattal ei tohi olla liigendites märgatavaid lõtke.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 315. L kategooria sõiduki esiratas
Kui esiratas on kodaratega, peavad kodarad olema kinnitatud ja pingutatud. Esiratas ei
tohi viskuda ja laagrites ei tohi olla tuntavat lõtku. Esiratta telg peab olema kindlalt
kinnitatud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Grupp 4
Piduriseade
Kood 401. Üldnõuded piduriseadmele
1. [Kehtetu].
2. Piduriseade ei tohi olla ohtlikult korrodeerunud ja peab töötama nõutava efektiivsusega.
3. Seisupidur peab olema otsese ja püsiva mehaanilise toimega sõiduki ratastele.
4. [Kehtetu].
5. Sõidupiduriga pidurdamisel ei tohi ühel teljel paiknevate rataste pidurdusjõud erineda
omavahel rohkem kui 30 %.
6. Sõidupidur peab toimima kõikidele sõiduki ratastele.
7. O1 kategooria haagisel ei ole pidurid kohustuslikud. Olemasolu korral peavad need
vastama O2 kategooria haagisele kehtestatud nõuetele.
8. O2 kategooria haagistel on lubatud inertspidurid (pealejooksupidurid). Poolhaagisel on
inertspidurid keelatud.
9. O3 ja O4 kategooria haagistel on inertspidurid keelatud.
10. Pidurid peavad toimima kõikidele haagise ratastele.
11. Autorongi katkemise korral peab piduriseade tagama haagise automaatse pidurdamise.
See nõue ei kehti O1 kategooria haagisele, mille tiisel peab vedukiga olema kinnitatud
lisaks haakeseadmele veel trossi, keti jms, mis ei lase tiislit maha kukkuda ja tagab haagise
juhitavuse.
12. Haagisel, millel on sõidupidur nõutav, peab olema käsipidur, mida on võimalik
lülitada väljast. Sõitjate veohaagise käsipidur peab olema lülitatav ka haagise seest. Nõue
ei kehti haagistele, millel on vedruakudega seisupidur.
49
13. Õhkpiduriga haagise ühendamisel vedukiga peavad selle pidurid automaatselt
lülituma töörežiimi.
14. Transpordiamet võib põhjendatud juhtumitel anda loa käesoleva koodi nõuetele
mittevastava sõiduki kasutamiseks. Nõuet rakendatakse sõidukile, mis on valmistatud või
esmakordselt kasutusele võetud enne 1. jaanuarit 1984. a.
15. Kui haagise pidurisüsteem vajab toimimiseks ühendust mootorsõiduki
pidurisüsteemiga, peavad mootorsõiduki ja haagise pidurisüsteemid ühilduma.
16. Alates 1. jaanuarist 1990. a esmaregistreeritud, autorongi kuuluva veduki ja selle
haagise pidurisüsteemid peavad olema kahevoolikulised. Ühe vooliku kaudu pumbatakse
haagise pidurisüsteemi õhku, teise vooliku abil juhitakse haagise pidureid.
17. Alates 1. jaanuarist 1990. a esmaregistreeritud O3 ja O4 kategooria haagisel peab
pidurisüsteem olema kahevoolikuline.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 402. Pidurite, vedrustuse ja tarvitite kontuurid
1. Pidurite, vedrustuse ja tarvitite kontuurid ei tohi lekkida ega pihkuda.
2. Pidurite, vedrustuse ja tarvitite kontuurid ei tohi olla ohtlikult korrodeerunud.
3. Pidurite, vedrustuse ja tarvitite kontuurid ei tohi olla valesti remonditud (jätkatud
keevitamisega, jootmisega vms viisil).
Kontrollimine: vaatluse ja seebiveega.
Kood 403. Sõiduki rataste pidurdusjõudude summa suhe sõiduki massist teepinnale
põhjustatud koormusesse sõidupiduriga pidurdamisel ja sõiduki aeglustus
pidurdamisel
1. Sõiduki rataste pidurdusjõudude summa suhe sõiduki massist teepinnale põhjustatud
koormusesse (njuutonites) sõidupiduriga pidurdamisel või keskmine aeglustus (m/s2)
sõidupiduriga pidurdamisel peab vastama lisa 1 tabelis 2 toodud nõuetele.
2. Pidurikatse tuleb sooritada algkiiruselt vähemalt 15 km/h kuni seismajäämiseni.
3. Haagise keskmine aeglustus sõidupiduriga pidurdamisel leitakse arvutuslikult veduki
ja autorongi aeglustuse võrdlemisel järgmiselt:
𝑚𝑣 𝑚𝑣
𝑎ℎ = 𝑎𝑎 (1 + ) − 𝑎𝑣
𝑚ℎ 𝑚ℎ
ah – haagise keskmine aeglustus pidurdamisel (m/s2)
aa – autorongi keskmine aeglustus pidurdamisel (m/s2)
av – veduki aeglustus pidurdamisel (m/s2)
mv – veduki tühimassmass (kg)
mh – haagise tühimass (kg)
50
4. Pidureid ei loeta korrasolevaks, kui juht peab pidurdamise ajal liikumisteekonda
korrigeerima.
Kontrollimine: vaatluse või mõõtevahendiga.
Kood 404. L kategooria sõiduki vähim pidurdusteekond teekatsel
Pidurdamisel kuival kõvakattega teel kiiruselt 30 km/h ei tohi pidurdusteekond olla
suurem kui:
1.1. L1e ja L3e kategooria sõidukil sõidupiduriga pidurdamisel – 7,0 m.
1.2. L4e kategooria sõidukil sõidupiduriga pidurdamisel – 7,5 m.
1.3. L2e, L5 e, L6e ja L7e kategooria sõidukil sõidupiduriga pidurdamisel – 7,5 m ja
seisupiduriga pidurdamisel – 18 m.
Kontrollimine: vaatluse, katsesõidu ja mõõtevahendiga.
Kood 405. Seisupidur
1. Seisupidur peab toimima sõiduki mõlemal küljel paiknevatele ratastele.
2. Seisupiduriga pidurdamisel ei tohi rataste pidurdusjõudude suhe sõiduki massist
teepinnale põhjustatud koormusesse (njuutonites) olla väiksem kui:
2.1. kõigil sõidukitel – 16 %;
2.2. autorongil – 12 %.
3. Seisupiduriga pidurdamisel ei tohi sõiduki keskmine aeglustus olla väiksem, kui 1,57
m/s2.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 406. Pealejooksupidur (inertspidur)
Nõue: Pealejooksupidur peab olema töökorras ja ei tohi lekkida.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 407. Blokeerumatu pidur (ABS, EBS)
1. Kui blokeerumata piduri on ette näinud sõiduki valmistaja, siis see peab toimima.
2. Pidurdamisel ei tohi sõiduk muuta suunda ka libedal teel.
Kontrollimine: vaatluse, proovisõidu ja mõõtevahendiga.
Kood 408. Pidurilink, -hoob, -pedaal ja –tross
Seisupiduri hooba lukustav seade peab olema töökorras.
Kontrollimine: vaatlusega.
51
Kood 409. Piduritrummel ja -ketas
Piduritrumlis ja pidurikettas ei tohi olla pragusid ning kinnitusdetailide vigastusi.
Kontrollimine: vaatlusega ja vasaraga.
Kood 410. Piduriklotsi kate
1. Vahetatavad piduriklotsi katted peavad olema sõiduki valmistaja poolt ettenähtud
materjalist ja alates 31. märtsist 2001. a ei tohi sisaldada asbesti.
2. Piduriklotsi katted ei tohi olla õhemad valmistaja poolt ettenähtust.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 411. Pidurivõimendi, piduri peasilinder ja ratta töösilinder
Pidurivõimendi, piduripeasilinder ja rattatöösilinder peavad olema töökorras ja ei tohi
lekkida.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 412. Aeglusti
Aeglusti peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja olema töökorras.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 413. Kompressor
1. Hiljemalt 6 min möödudes käivitamisest peab haagiseta mootorsõiduki õhusüsteemi
pidurikontuurides tõusma rõhk 65 %-st kuni 100 %-ni nimirõhust.
2. Hiljemalt 9 min möödudes käivitamisest peab autorongi õhusüsteemi pidurikontuurides
tõusma rõhk 65 %-st kuni 100 %-ni nimirõhust.
3. Hiljemalt 8 min möödudes käivitamisest peab haagiseta mootorsõiduki tarvitite
kontuuris rõhk tõusma nimirõhuni.
4. Hiljemalt 11 min möödudes käivitamisest peab autorongi tarvitite kontuuris rõhk
tõusma nimirõhuni.
5. Käesoleva koodi nõudeid ei rakendata sõidukile, mis on valmistatud või esmakordselt
kasutusele võetud enne 1. jaanuarit 1984. a.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 414. Rõhuregulaator
Rõhuregulaator peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja hoidma nimirõhku.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
52
Kood 415. Õhusüsteemi manomeeter või rõhulangule toimiv hoiatusseade
Õhusüsteemi manomeeter või rõhulangusele toimiv hoiatusseade peab toimima vastavalt
valmistaja poolt ettenähtud täpsuse piirides.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 416. Pidurdusjõu regulaator (ALB) või pidurdusrõhu piirdeklapp
Pidurdusjõu regulaator või pidurdusrõhu piirdeklapp peab vastama valmistaja poolt
ettenähtule ja koormata sõiduki pidurdamisel ei tohi pidurdusjõu regulaatoriga või
pidurdusrõhu piirdeklapiga kontuuris rõhk tõusta üle valmistaja poolt ettenähtu.
Kontrollimine: vaatluse, mõõtevahendi ja seebiveega.
Kood 417. Õhusüsteemi kontrollventiil
1. Õhusüsteemi kontrollventiil peab vastama valmistaja poolt ettenähtule.
2. Õhusüsteemi kontrollventiil peab olema töökorras ja ei tohi pihkuda.
Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja mõõtevahendiga.
Kood 418. Kondensaadikraan
1. Kondensaadikraan peab vastama valmistaja poolt ettenähtule.
2. Kondensaadikraan peab olema töökorras ja ei tohi pihkuda.
Kontrollimine: seebivee ja vaatlusega.
Kood 419. Piduritorustik
1. Piduritorustik ei tohi lekkida ega pihkuda.
2. Piduritorustikul ei tohi olla ohtlike korrosioonikahjustusi.
Kontrollimine: vaatlusega ja seebiveega.
Kood 420. Pidurivoolikud
Nõuded: 1. [Kehtetu].
2. Pidurivoolikud ei tohi pihkuda ega lekkida.
3. Pidurivooliku pind ei tohi olla ohtlikult pragunenud, sööbinud, hõõrdunud või
murenenud.
Kontrollimine: vaatluse ja seebiveega.
53
Kood 421. Haagise ja veduki ühendusvoolikud
1. Ühendusvoolikud ei tohi pihkuda.
2. Ühendusvoolikute kinnitus peab tagama nende säilivuse autorongi sõidul ja
manööverdamisel.
Kontrollimine: vaatluse ja seebiveega.
Kood 422. Rattapiduri kamber
Rattapiduri kambrid peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule, ei tohi pihkuda ning
hoova käik peab vastama valmistaja poolt ettenähtule.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga või seebiveega.
Kood 423. Vedruaku
Vedruakud peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule ja toimima. Pidurihoovad peavad
liikuma ja ei tohi olla kinni kiilunud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 424. Pidurisüsteemi koostude porikaitse
Pidurisüsteemi koostude porikaitsed peavad olema terved.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 425. Õhu pihkumine õhusüsteemist
Rõhk süsteemis ei tohi langeda seisva kompressori korral kiiremini kui 0,05 MPa (0,5
kgf/cm2) 30 min jooksul, kui pidurid on rakendamata, või 15 min jooksul, kui pidurid on
rakendatud. Nõuet ei rakendata sõidukile, mis on valmistatud või esmakordselt kasutusele
võetud enne 1. jaanuarit 1984. a.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Grupp 5
Rattad (rehvid ja veljed)
Kood 501. Üldnõuded sõiduki rehvile
1. M, N ja O kategooria sõidukil on lubatud kasutada kas direktiivi 92/23/EMÜ või E-
reegli nr 30 (sõiduauto ja tema haagise rehvid), E-reegli nr 54 (veoauto ja bussi ning tema
haagise rehvid), E-reegli nr 64 (ajutiseks kasutamiseks ettenähtud varurehvid ja -rattad)
nõuetele vastavaid taastamata rehve või E-reegli nr 108 (sõiduauto ja tema haagise
rehvid), E-reegli nr 109 (veoauto ja bussi ning tema haagise rehvid) omadustele vastavaid
taastatud rehve. L kategooria sõidukil on lubatud kasutada kas direktiivi 97/24/EÜ või E-
reegli nr 75 nõuetele vastavaid taastamata rehve. Esmaregistreeritav sõiduk peab olema
komplekteeritud taastamata rehvidega.
54
2. Transpordiamet võib põhjendatud juhtumitel anda loa käesoleva grupi nõuetele
mittevastavate rehvide või velgede kasutamiseks.
3. M1, N1, O2, ja kerega L6e ning L7e kategooria sõidukil peab alates 1. detsembrist kuni
1. märtsini kasutama talverehve (M+S, MS, M.S. või M&S tähistusega). Alates 1.
detsembrist 2022. a peavad naastudeta talverehvid vastama E-reegli nr 117 nõuetele ja
olema tähistatud E-reegli nr 117 kohase kolme mäetipu ja lumehelbe tähisega, välja
arvatud E-reegli nr 54 kohased maastikurehvid, millele on kantud tähis POR.
3.1. Ülalnimetatud kategooria sõidukitel ei ole talverehvide kasutamine kohustuslik
järgmistel juhtudel:
3.1.1. Paarisrataste mõlemal rattal tingimusel, et ühe telje mõlemad rattapaarid on
koostatud samasuguselt.
3.1.2. Mootorsõidukil või haagisel, millele ei ole saada talverehve.
3.1.3. Registreerimiseelsel tehnonõuetele vastavuse kontrollis.
4. Ühistranspordiseaduse tähenduses kohalikku liinivedu ja riigisisest kaugliinivedu
teenindaval bussil (M2 ja M3 kategooria sõidukil) või bussirongil, peab alates 1. oktoobrist
kuni 1. maini kasutama rehve, mille mustri jääksügavus vastab koodi 503 punktis 1.4.
kehtestatud nõuetele.
5. Sõidukil ei ole lubatud kasutada A1, A2, A3, A4, A5 ja A6 kiiruskategooria rehve (vt
lisa 1 tabel 4) ning rehve, mille lubatud suurim sõidukiirus on 30 km/h.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 502. Rehvi tehnoseisund
1. Rehvil ei tohi esineda sisemisi ega välimisi koordi läbivaid vigastusi või turvise
eraldumist koordist.
2. Rehvi siserõhk peab vastama valmistaja poolt ettenähtud rõhule.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 503. Rehvi kulumine ja mustri jääksügavus
1. Mustri jääksügavus peab olema vähemalt:
1.1. L kategooria sõidukil ≥ 1,0 mm;
1.2. M ja N kategooria sõidukil ≥ 1,6 mm;
1.3. koodi 501 nõudes 3 kehtestatud ajavahemikul M1, N1, O2, L6e ja L7e kategooria
sõiduki talverehvil ≥ 3,0 mm;
1.4. koodi 501 nõudes 4 toodud M2 ja M3 kategooria sõidukil ≥ 3,0 mm;
1.5. O kategooria sõidukil vastavalt seda vedava veduki rehvi mustri jääksügavusele
esitatavatele nõuetele.
2. Rehvi edasine kasutamine on keelatud, kui rehvi turvise veerepinnal leidub 75 % laiuses
katkematus alas punkt, kus rehvi turvisemustri jääksügavus põhisoontes on väiksem
punktides 1.1.-1.5. esitatust. Sügavust ei mõõdeta kulumismärgise kohast. L kategooria
rehvidel, mille veerepinna ja kontaktpinna laiused on erinevad, on rehvi edasine
kasutamine keelatud, kui mistahes veerepinna punktis on mustri jääksügavus väiksem
punktis 1.1. esitatust.
55
3. Rehvil, millel puudub märge „REGROOVABLE“ või vähemalt 20 mm läbimõõduga
sümbol „ „ või „ “ ei tohi mustrit sügavamaks lõigata.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 504. Rehvi viskumine
1. Veereringil mõõdetult ei tohi rehvi viskumine ületada üheski suunas:
1.1. M1, N1, L ja O1 kategooria sõidukil 1,0 % välisläbimõõdust;
1.2. ülejäänud sõidukitel 1,5 % välisläbimõõdust.
Kontrollimine: vaatlusega ja mõõtevahendiga.
Kood 505. Rehvide (k.a taastatud rehvid) tähistamine
1. Rehvi tähistus ja selle asukoht peab vastama lisa 1 tabelis 3 toodud nõuetele.
2. M1, O1 ja O2 kategooria sõiduki taastamata rehvi märgistus peab vastama E-reegli nr 30
või direktiivi 92/23/EMÜ ja E-sertifitseeritud taastatud rehvil E-reegli nr 108 nõuetele.
Näide M1, O1 ja O2 kategooria sõiduki taastamata rehvi tähistamisest on toodud lisa 1 kood
505 punktis 2.
3. M2, M3, N, O3 ja O4 kategooria sõiduki taastamata rehvi märgistus peab vastama E-
reegli nr 54 või direktiivi 92/23/EMÜ ja E-sertifitseeritud taastatud rehvil E-reegli nr 109
nõuetele. Näide M2, M3, N, O3 ja O4 kategooria sõiduki taastamata rehvi tähistamisest on
toodud lisa 1 kood 505 punktis 3.
4. L kategooria sõiduki ja tema haagise rehvi märgistus peab vastama E-reegli nr 75 või
direktiivi 97/24/EÜ nõuetele. Näide L kategooria sõiduki rehvi tähistamisest on toodud
lisa 1 kood 505 punktis 4.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 506. Rehvi kasutamine
1. Rehvi mõõtmed (E-reeglid nr 30, nr 54 ja nr 75) peavad vastama velje mõõtmetele ning
ratas peab saama rattakoopas vabalt pöörelda. Rehvi kiiruskategooria (vaata lisa 1 tabel
4) peab olema vähemalt võrdne sõiduki valmistaja ettenähtud näitajaga või vähemalt
kiiruskategooriaga Q, kui sõiduki valmistaja on ette näinud sõiduki rehvidele suuremad
kiiruskategooria väärtused. Koormusindeks (vaata lisa 1 tabel 5) peab rehvide
üksikasetuse korral olema vähemalt võrdne 0,5 kordse suurima lubatud teljekoormusega
või rehvide topelt asetuse korral vähemalt võrdne 0,25 kordse suurima lubatud
teljekoormusega. Erandina võib O1 ja O2 kategooria sõidukile, mille valmistajakiirus ei
ületa 100 km/h, paigaldatud rehvi koormusindeks olla rehvide üksikasetuse korral võrdne
0,45 kordse suurima lubatud teljekoormusega või rehvide topelt asetuse korral võrdne
0,24 kordse suurima lubatud teljekoormusega.
2. Seisvate sõitjate veoks ettenähtud I ja A klassi M2 ja M3 kategooria sõidukil võib lubatud
suurim teljekoormus olla 15 % võrra suurem rehvide koormusindeksist. N kategooria
sõidukil, mis on ette nähtud lühikestel vahemaadel kasutamiseks linnades ja asulates
(näiteks tänavapühkimiseks või jäätmete kogumiseks ja äraveoks) ning mille
56
valmistajakiirus ei ületa 60 km/h, võib lubatud suurim teljekoormus olla 10 % võrra
suurem rehvide koormusindeksist.
3. Sõiduki ühel ja samal teljel ei tohi korraga olla diagonaal- ja radiaalrehve.
4. Sõiduki ühel ja samal teljel ei ole lubatud kasutada erineva turvisemustri tüübiga rehve.
Ühe ja sama mustritüübi mustrijoonis võib olla erinev (vt lisa 1 joonis 11).
5. Taastatud rehve ei ole lubatud kasutada mootorrataste ja mopeedide esiteljel/rattal.
6. Rehvi, millel on märge „FRT“, ei tohi kasutada mootorsõiduki eesmisel juhtteljel ja
veoteljel.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 507. Naastrehvid
1. Kui M1, N1, O1, O2 ja L kategooria sõidukil või eritalituse sõidukil kasutatakse
naastrehve, peavad naastrehvid olema sõidukite kõikidel ratastel. Kui O2 kategooria
haagist vedaval vedukil on naastrehvid, peavad naastrehvid olema ka haagisel. Kui O2
kategooria haagist vedaval vedukil on naastamata talverehvid, peavad naastamata
talverehvid olema ka haagisel. Kui M2, M3, N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõidukitel
kasutatakse naastrehve, peavad ühe ja sama telje mõlemal poolel olema naastrehvid.
Paarisrataste puhul võib üks ratas olla naastamata. Kui rehvi vigastuse tõttu ollakse
sunnitud kasutama varuratast, võib varuratas olla naastamata.
2. [Kehtetu].
3. Sõidukil kasutatavates naastrehvides ei tohi naastude arv erineda rohkem kui 25 %
võrreldes suurima naastude arvuga rehviga.
4. Uutel naastatud M1, N1, O1, O2 ja L kategooria sõiduki rehvidel ei tohi naastud rehvi
pinnast välja ulatuda rohkem kui 1,2 mm ja M2, M3, N2, N 3, O3 ja O4 kategooria sõiduki
rehvidel rohkem kui 1,5 mm. Kasutuses olevatel naastatud M1, N1, O1, O2 ja L kategooria
sõiduki rehvidel ei tohi naastud rehvi pinnast välja ulatuda rohkem kui 2,0 mm ja M2, M3,
N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõiduki rehvidel rohkem kui 2,5 mm.
5. Rehvide naastamiseks võib kasutada naaste, mille mass ei ole suurem kui:
5.1.1. M1, O1 ja L kategooria sõidukil – 1,4 g.
5.1.2. N1 ja O2 kategooria sõidukil – 2,3 g.
5.1.3. M2, M3, N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõidukil – 3,0 g.
5.2. Naastul võib olla ainult üks tipp ja see ei või olla terav ega torujas.
6. Naastrehve võib sõidukil kasutada alates 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Talviste tee-
ja ilmastikuolude esinemise korral võib naastrehve kasutada 1. oktoobrist kuni 30.
aprillini.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
57
Kood 508. Üldnõuded veljele
1. Peab kasutama Euroopa rehvide ja velgede tehnilise organisatsiooni (ETRTO)
standardi nõuetele vastavaid velgi.
2. Veljel ei tohi olla vigastusi. Keelatud on kasutada keevitamisega remonditud või
ümberehitatud (laiendatud, kitsendatud, vahetatud sisekilbiga jms) velge.
3. Viskumine ei tohi olla:
3.1. 5º kaldega süvapöiaga velje välisäärel radiaalsuunas üle 3,6 mm ja külgsuunas üle 2,0
mm;
3.2. 15º kaldega süvapöiaga veljel – radiaalsuunas üle 2,0 mm ja külgsuunas;
alla 9,75" nimiläbimõõduga velgedel ± 3,5 mm; üle 10,50" nimiläbimõõduga velgedel
± 5,0 mm;
3.3. lamepöiaga veljel kõikides suundades ± 5,0 mm.
4. Sõiduki veljel peavad olema järgmised tähistused:
4.1. Rehvi nimimõõtmed.
4.2. Valmistaja nimi või kaubamärk.
4.3. Valmistamise aeg (vähemalt kuu ja aasta).
4.4. Valmistamise järjenumber või kood.
5. Koostatava velje koostul peavad olema järgmised tähistused:
5.1. Tähistus selle kohta, millisesse veljekomplekti osa kuulub.
5.2. Valmistaja nimi või kaubamärk.
5.3. Valmistamise aeg (vähemalt kuu ja aasta).
6. 5o kaldega süvapöiaga velje mõõtmete tähistus peab vastama lisa 1 kood 508 punktis 6
toodud näitele.
7. 15º kaldega süvapöiaga velje mõõtmete tähistus peab vastama lisa 1 kood 508 punktis
7 toodud näitele.
8. Lamepöiaga velje mõõtmete tähistus peab vastama lisa 1 kood 508 punktis 8 toodud
näitele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 509. Velgede kinnitus
1. Velgede kinnitus peab vastama valmistaja poolet ettenähtule.
2. Kergmetallist velje kinnituseks peab kasutama selleks valmistatud polte või mutreid.
3. Kui ratta kinnituspolt või-mutter ulatub välja sõiduki kere välisserva tasandist, peab
sellel olema kate, mis väldib esemete kaasahaaramist. Katte servade ümardusraadiused
peavad olema vähemalt 5 mm ja kate ei tohi ulatuda sõiduki kere välistasapinnast
kaugemale kui 30 mm.
Kontrollimine: vaatluse, vasara ja mõõtevahendiga.
58
Grupp 6
Kere ja veermik
Kood 601. VIN-kood (e tehasetähis) ja kere või raami number
VIN-kood ja kere või raami number peab olema sõiduki valmistaja või Transpordiameti
tehtud ning vastama registreerimistunnistusele ja olema loetav 30 aasta jooksul.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 602. Üldnõuded kerele
1. Kere või kabiini ja nendest väljaulatuvatel osadel ei tohi olla teravaid, haakuvaid ega
lõikavaid väljapoole suunatud eendeid, mis võivad põhjustada vigastusi isikutele, kes
saavad löögi või puutuvad vastu sõiduki keret.
2. Kere osade ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm. Kere osadel, mille
omavaheline kaugus ei ületa 25 mm, võib ümardusraadius olla 0,5 mm. Kaitseraudade
otsad peavad olema tagasi pööratud selliselt, et need ei haaraks läheduses asuvaid esemeid
ning nende jäikade osade servade ümardusraadiused peavad olema vähemalt 50 mm.
3. N kategooria sõidukil peavad sõitjad olema kaitstud ja eraldatud veoseruumist
vaheseinaga. Vaheseina ehitus ja tugevus peab vastama veose iseloomule ja suurimale
lubatud veose massile. Vahesein võib olla valmistatud ühtse paneelina, raamile kinnitatud
võrguna, varrastest koosnevana vms. Vaheseinas võivad olla kindlalt suletavad
laadimisavad. Vaheseina taguses veoseruumis peab veos olema kinnitatud rihmadega,
klambritega, vms.
4. Kere korrosiooni, värvi jm kahjustus ei tohi olla suurem kui 5 cm2 ja 0,5 m2 pinnal ei
tohi olla selliseid kohti üle kolme. Värvi parandused ei tohi oluliselt erineda sõiduki
registreeritud värvist.
5. Alarmsõidukile omaseid või neid matkivaid värviskeeme (välja arvatud üksnes
põhivärvi kasutamisel) ja eritunnuseid on keelatud kasutada teistel sõidukitel. Nõue kehtib
ka teiste riikide alarmsõidukite eritunnuste kohta.
6. Kerevälised kirjed peavad vastama keeleseaduse nõuetele.
7. Praod ja murded peavad olema remonditud.
8. Polt- ja neetliited peavad olema kinni ning keevisliited pragudeta ja tühikuteta.
9. M1 ja N1 kategooria sõiduki ehituses ja varustuses ei ole lubatud korduvkasutada
järgnevat kasutuselt kõrvaldatud sõiduki seadet, süsteemi või koostisosa:
9.1. turvapadja süsteem, sealhulgas turvapadi, pürotehniline täitur, elektrooniline
juhtseade ja andur ning rool, kui rool on varustatud turvapadjaga;
9.2. turvavöö süsteem, sealhulgas turvavöö, turvavöö pannal, lukustusseade ning
pürotehniline täitur.
Kontrollimine: vaatluse, vasara ja mõõtevahendiga.
59
Kood 603. Kerest väljaulatuvad osad (eksterjöör)
1. Sõiduk peab olema komplektne osad nõuetekohaselt kinnitatud ja vastama valmistaja
poolt ettenähtule.
2. Käepidemed ja kapoti kinnitid ei tohi kere pinnast välja ulatuda rohkem kui 70 mm ja
ülejäänud detailid 50 mm. Kõigi detailide ümardusraadiused peavad olema vähemalt 2,5
mm.
3. Rattamutrid või poldid, rummud, rehvid ja ratta ilukapslid ei tohi ulatuda rõhtsa kere
puutepinnaga piiratud alast välja. Erandjuhtumil, kui see on põhjendatud, peavad
eelloetletud väljaulatuvate osade ümardusraadiused olema vähemalt 5 mm ja need ei tohi
ulatuda välja rohkem kui 30 mm.
4. N kategooria sõiduki heitgaasitoru ei tohi kere välispinna puutuja tasandist ulatuda
väljapoole rohkem kui 10 mm, kusjuures toru serva ümardusraadius peab olema vähemalt
2,5 mm.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 604. Kere uksealune karp, kere kandevelement, raam ja astmelaud
Kere uksealune karp, kere kandevelement, raam ja astmelaud peavad olema terved ja
nõuetekohaselt kinnitatud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 605. Uks, kapott, käepide, lukk, tsistern ja kütusepaagi täiteava sulgeseadis
ning ukseajam
1. Uksed, kapotid, käepidemed, lukud, tsisternide ja kütusepaakide täiteavade
sulgeseadised ning ukseajamid peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule ja olema
töökorras.
2. Ukselukkudel peab olema kaks lukustusasendit. Nõuet ei rakendata sõidukile mis on
valmistatud või esmakordselt kasutusele võetud enne 1. jaanuarit 1984. a.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 606. L2e ja L4e kategooria sõiduki külghaagis
1. [Kehtetu]
2. Külghaagises ei tohi olla rohkem kui kaks sõitjakohta.
3. Sõiduki parem suunatuli tuleb pärast külghaagise paigaldamist eemaldada või välja
lülitada ja paigaldada suunatuli külghaagise paremale küljele.
Kontrollimine: vaatlusega.
60
Kood 607. L kategooria sõiduki gondel, põlve- ja tuulekaitse, tugihark, sõitja käepide
või käepidemed ja haakeseadmed
1. L kategooria sõiduki gondel, põlve- ja tuulekaitse, tugihark ja sõitja käepide või
käepidemed, kui need on paigaldatud, peavad olema terved ja kinnitatud.
2. L kategooria sõiduki tuulekaitse peab olema terve ja kinnitatud ning valmistatud
ohutust, purunemisel lõikavaid kilde mitteandvast klaasist või nendele tingimustele
vastavast muust materjalist. Tuulekaitse läbipaistvus juhi vaateväljas peab olema
vähemalt 70%.
3. L kategooria sõiduki ja selle haakes oleva haagise haakeseadmed peavad olema
projekteeritud ja valmistatud selliselt, et nad oleksid kasutamisel ohutud ja oleks tagatud
nende pikaajaline nõuetele vastav töötamine.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 608. Tahavaatepeegel
1. Tahavaatepeegel (edaspidi peegel) peab vastama valmistaja poolt ettenähtule.
2. Kui vaade taha on varjatud, mootorsõiduk veab haagist või seda juhib kurt juht, peab
mootorsõidukil olema mõlemal küljel välispeegel.
3. M1 ja N1 kategooria sõidukitel peab olema vasakul küljel või mõlemal küljel välispeegel
ja üks sisepeegel. Sisepeegel ei ole nõutud, kui see ei võimalda vaadet taha. M2, M3, N2 ja
N3 kategooria sõidukitel peab välispeegel olema mõlemal küljel ning M2 ja M3 kategooria
bussidel lisaks vähemalt üks sisepeegel.
4. Peegel peab olema reguleeritav.
5. Peeglil ei tohi olla pragusid, peegeldav kiht peab olema terve ning peegel kindlalt
kinnitatud.
6. L kategooria sõidukitele peab olema paigaldatud üks vasakul küljel või mõlemal küljel
paiknev peegel. Kui valmistajakiirus ületab 100 km/h, peab peegel olema paigaldatud
mõlemale küljele.
7. Peegel ei ole nõutud, kui sõiduki valmistaja ei ole peeglit ette näinud. Nõuet
rakendatakse sõidukile, mis on valmistatud või esmakordselt kasutusele võetud enne 1.
jaanuarit 1984. a.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 609. Klaasid ja vaateväli
1. Tuuleklaasi läbipaistvus juhi vaateväljas ja tagumises asendis oleva juhiistme seljatoest
eespool asuvate sõiduki külgakende läbipaistvus peab olema vähemalt 70%. Kui
tagumises asendis oleva juhiistme seljatoest tagapool asuvate sõiduki akende läbipaistvus
on alla 70%, peavad sõiduki mõlemal küljel olema peeglid. Kui eriotstarbelisel
soomussõidukil on tuuleklaas või tagumises asendis oleva juhiistme seljatoest eespool
61
asuv külgakna klaas kuulikindlast klaasist, siis nende läbipaistvus peab olema vähemalt
60%.
2. Alates 1. jaanuarist 1985. a esmaregistreeritud sõiduki aknaklaasid peavad olema E-
reegli nr 43 või direktiivi 92/22/EMÜ kohaselt sertifitseeritud. Nõuet ei kohaldata
soomussõiduki aknaklaasile, kuulikindlale klaasile ja Siseministeeriumi ning
Justiitsministeeriumi valitsemisala asutuse eriotstarbelise mootorsõiduki klaasile. Enne 1.
jaanuarit 1985. a esmaregistreeritud sõiduki aknaklaasid peavad olema valmistatud
ohutust, purunemisel lõikavaid kilde mitteandvast klaasist või nendele tingimustele
vastavast muust materjalist.
3. Juhi või tema kõrvalistuja klaasipuhasti tööalas ei tohi olla liikluse jälgimist
raskendavaid kahjustusi või mõrade kogumit, nn „päikest“.
4. Aknaklaaside katmiseks on keelatud kasutada materjale, mille mõjul võimendub
valguse peegeldumine klaasilt.
5. Juhi vaatevälja ei tohi paigaldada otsest takistust, mis jääb klaasipuhastajate tööalasse
ning ülejäänud vaatevälja osasse ei tohi paigaldada takistusi, mis mõjutavad oluliselt
nähtavust ettepoole ja külgedele.
6. Kui sõiduki valmistaja on paigaldanud sõidukisse päikesesirmi, siis peab see olema
töökorras.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 610. Klaasipuhasti
1. M ja N kategooria sõidukil peab olema tuuleklaasipuhasti ning see peab olema
töökorras, tehes suurimal kiirusel vähemalt 35 edasi-tagasikäiku minutis.
2. [Kehtetu].
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 611. Klaasipesur
1. M ja N kategooria sõidukil peavad olema tuuleklaasipesurid ning need peavad olema
töökorras.
2. [Kehtetu].
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 612. Laternapuhasti
Kui mootorsõidukile on laternapuhasti paigaldatud, siis peab see olema töökorras.
Kontrollimine: vaatlusega.
62
Kood 613. Kere või kabiini sisustus (interjöör)
1. Kere või kabiini sisustus peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. Nõue ei laiene
alarm- ja jälitussõidukitele.
2. Armatuurlaua kõikide jäikade osade ümardusraadiused peavad olema vähemalt 19 mm.
Üle 9,5 mm väljaulatuvate nuppude, lülitite jms otspinnad peavad olema vähemalt 2 cm 2
suurused ja vähemalt 2,5 mm ümardusraadiusega.
Kontrollimine: vaatlusega ja mõõtevahenditega.
Kood 614. Iste
1. Sõiduajal kasutatava istme konstruktsioon ei tohi olla omavalmistatud.
2. Sõiduajal kasutatav sõiduki iste, istmekinnitused sõiduki kerele ja istmereguleerimise
seadmed peavad olema kindlalt kinnitatud, kahjustamata ja töökorras.
3. Sõidukitesse on keelatud paigaldada sõiduajal kasutatavaid istmeid, mis ei ole
valmistatud sõidukites kasutamiseks.
4. O1 ja O2 kategooria sõidukisse on keelatud paigaldada sõidu ajal kasutatavaid istmeid.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 615. Turvavöö
1. M ja N kategooria sõiduki istmel peab olema turvavöö, kui seda on ette näinud
valmistaja. Turvavööd ei nõuta:
1.1. kokkupandaval klappistmel;
1.2. istmel, mida kasutatakse ainult sõiduki seisuajal;
1.3. seisukohtadega M2 ja M3 kategooria linnasõiduks kasutatava bussi istmel;
1.4. kui puuduvad turvavöö kinnituskohad.
2. Turvavöö pandlal ja jäikadel osadel ei tohi olla teravaid nurki või servi, mis võiksid
vööd kulutada, vigastada või purustada. Kõik turvavöö osad peavad olema korrosiooni
eest kaitstud. Turvavöö jäigad osad ei tohi olla haprad.
3. Jäigad ja plastist osad peavad olema paigutatud nii, et sõiduki kasutamisel need ei jää
uste või istmete nihutusseadmete vahele.
4. Turvavööl ei tohi olla nähtavaid vigastusi, lukustusseadmed peavad olema korras.
5. Mootorsõidukile paigaldatud turvapadi peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja
olema töökorras.
6. Turvapadjaga istekohal peab olema hoiatus selle kohta, et sellel istmel ei tohi
paigaldada seljaga sõidusuunas laste turvaistet või -hälli. Sellekohane selgitav tekst ja
piktogramm peavad paiknema nähtaval kohal ja olema kindlalt kinnitatud. Hoiatust ei
nõuta, kui mootorsõidukis on seade, mis lülitab turvapadja rakendumise seadme välja, kui
sellele istmele on paigaldatud laste turvaiste või –häll.
63
7. Mootorsõidukile paigaldatud turvavöö kinnitamise hoiatussignaal või märgulamp peab
olema töökorras.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 616. Helisignaalseade
1. Helisignaalseade peab olema töökorras ning selle heli ei tohi olla vahelduva
tonaalsusega.
2. Alarmsõiduki eriline helisignaal peab olema vahelduva tonaalsusega ja selle tugevus
peab olema vähemalt 104 dB(A).
3. Mõõtmisel peab mootorsõiduk asuma tasasel lagedal alal ning müramõõdik peab asuma
7 m kaugusel mootorsõiduki ees.
4. Helisignaalseade ei ole nõutud, kui sõiduki valmistaja ei ole helisignaalseadet ette
näinud. Nõuet rakendatakse sõidukile, mis on valmistatud või esmakordselt kasutusele
võetud enne 1. jaanuarit 1984. a.
Kontrollimine: vaatluse, proovilülimise ja mõõtevahendiga.
Kood 617. Kiirusmõõdik ja läbisõidumõõdik
1. Mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 50 km/h ja mis ei oma sõidumeerikut, peab
omama toimivat kiirusmõõdikut (spidomeetrit). Kiirusmõõdik ei tohi kunagi näidata
vähem tegelikust kiirusest.
2. Kiirusmõõdik ei ole nõutud, kui sõiduki valmistaja ei ole kiirusmõõdikut ette näinud.
Nõuet rakendatakse sõidukile, mis on valmistatud või esmakordselt kasutusele võetud
enne 1. jaanuarit 1984. a.
3. Kui sõidukile on paigaldatud läbisõidumõõdik, ei tohi selle näit olla muudetud.
Kontrollimine: vaatlusega või katsesõiduga.
Kood 618. Kiiruspiirik
1. Nõuded kiiruspiirikule, selle kohandamisele ja kontrollimisele ning mootorsõidukite
loetelu, millele peab olema paigaldatud kiiruspiirik, on kehtestatud liiklusseaduse § 73
lõigete 11 ja 12 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega.
2. Kiiruspiirik peab olema kohandatud vastavalt kehtestatud korrale.
Kontrollimine: vaatluse ja vajadusel katsesõiduga.
Kood 619. Esi- ja tagakaitseraud
Esi- ja tagakaitseraud peavad olema nõuetekohaselt kinnitatud ja korras.
Kontrollimine: vaatlusega.
64
Kood 620. Tagumine allasõidutõke
1. N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõidukitel peab olema E-reegli nr 58 või allpool toodud
nõuetele vastav tagumine allasõidutõke (edaspidi koos tõke).
2. Tõke peab vastama järgmistele nõuetele:
2.1. Kõrgus teepinnast kuni tõkke alumise servani ei tohi olla üle 550 mm.
2.2. Tõke ei tohi olla pikem kui tagasilla gabariitlaius.
2.3. Kaugus tõkke otsast kuni külggabariidini kere tagateljel ei tohi olla suurem kui 100
mm.
2.4. Tõkke profiili laius peab olema vähemalt 100 mm.
2.5. Tõkke profiili otsad ei tohi olla tahapoole pööratud.
2.6. Servade ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm.
3. Tõke ei tohi asetseda sõiduki tagaosast sõiduki esiosa suunas kaugemal kui 450 mm.
Tõket ei nõuta:
3.1. pikaveose (torud, palgid, lauad, latid, valtsmetall jms) veokilt;
3.2. sõidukilt, mille kasutamist tõke raskendab või teeb võimatuks;
3.3. sõidukilt, mille kõrgus teepinnast kuni kere alumise servani tühjal sõidukil ei ületa
550 mm.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 621. Külgmine allasõidutõke
1. Alates 1. jaanuarist 1989. a esmaregistreeritud N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõidukitel
peavad olema ohutud külgmised allasõidutõkked (edaspidi koos tõke). Tõkkeid ei nõuta:
1.1. sadulvedukitelt;
1.2. kesktelghaagistelt;
1.3. pikaveose (torud, palgid, lauad, latid, valtsmetall jms) erihaagistelt;
1.4. sõidukilt, mille kasutamist tõkked raskendavad.
2. Tõke ei tohi asetseda kere külgtasandist seespool rohkem kui 120 mm ega ei tohi
asetseda kere külgtasandist väljaspool.
3. Tõkke profiili laius peab olema vähemalt:
3.1. N2 ja O3 kategooria sõidukil – 50 mm;
3.2. N3 ja O4 kategooria sõidukil – 100 mm.
4. Tõkete paigutus sõidukile peab vastama lisa 1 joonistel 20, 21 ja 22 toodud nõuetele.
5. Tõkke välispind peab olema sile ja profiilide otsad sissepoole pööratud. Ümarpeaga
poldi pead võivad ulatuda tõkke pinnast välja kuni 10 mm. Servade ümardusraadius peab
olema vähemalt 2,5 mm.
6. Tõket võivad asendada ka muud sõiduki ehituslikud elemendid (kütusepaagid,
tööriistakastid, akukastid jms), kui need täidavad tõketele esitatavaid nõudeid.
7. Tõketele ei tohi kinnitada kütuse-, piduri-, hüdraulika- ja pneumotorusid ning
voolikuid.
65
8. Paaksõidukitel jms sõidukitel peavad olema tõkked ehitatud sellise pikkusega, nagu
seda võimaldab sõiduki ehitus ja selle kasutamise viis.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahenditega.
Kood 622. Porikaitsmed
1. N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõidukite tagarattal peab olema poripõll. Poripõll peab olema
mitte kaugemal kui 1200 mm tagaratta pöörlemisteljest.
2. Poripõll peab olema laiem kui tagaratas (paarisrattad).
3. Poripõlle alumine äär ei tohi olla teepinnast kõrgemal kui 1/4 põlle kaugusest tagaratta
pöörlemisteljest.
4. Sõidukil peavad olema rataste porikaitsmed. Rataste porikaitsmed peavad kaitsma teisi
liiklejaid õhku paiskuvate kivide, muda, jää, lume, vee ja muu rataste alt lenduva materjali
eest ning need peavad vähendama teiste liiklejate võimalust puutuda kokku pöörlevate
ratastega. Nõue ei kohaldu sõidukitele, millele valmistaja ei ole porikaitsmeid
paigaldanud või mis valmistaja poolt ettenähtud mõõtudega rehvidega ei täida käesoleva
punkti nõudeid.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 623. Telg, telik ja õõtshoob
Telg, telik ja õõtshoob peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule, ei tohi esineda
jääkdeformatsioone, pragusid ega lõtkusid.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 624. Vedru
1. Vedru peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. Vedrul ei tohi olla murdumisi,
pragusid, vedrulehtede nihkumisi, pihkumisi ega lekkimisi.
2. Läbilööki amortiseeriv kummipuhver peab olema terve ja oma kohal.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 625. Stabilisaator
Stabilisaator peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja peab olema töökorras.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 626. Amortisaator
Amortisaator peab olema töökorras ja ei tohi lekkida.
Kontrollimine: vaatlusega.
66
Kood 627. Kere asendi regulaator
Kere asendi regulaator ei tohi pihkuda. Sõiduki kere ei tohi olla kaldu teepinna suhtes.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 628. Haagise juhtsilla või pöördsilla lukusti
Kui haagise juhtsilla või pöördsilla lukusti on valmistaja poolt ettenähtud, siis peab see
olema töökorras.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 629. Varuratas
Varuratas peab olema kinnitatud vastavalt valmistaja poolt ettenähtule.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 630. Poolhaagise haakeseade
1. Poolhaagise haakeseade peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. Üle 3,5 t
täismassiga mootorsõidukite ja nende poolhaagiste haakeseadmetel, välja arvatud
mootorsõidukid, mille sadulale mõjuv koormus ületab 20 000 kg, peab olema veopolt Ø
50,8±0,1 mm (edaspidi „Ø 50“ veopolt). Sadulakoormusega üle 20 000 kg peab
haakeseadme veopolt olema Ø 89±0,1 mm (edaspidi „Ø 90“ veopolt).
2. „Ø 50“ veopoldiga sadulseade peab olema kinnitatud vedukile vähemalt kaheksa
poldiga M16, „Ø 90“ veopoldiga sadulseade peab olema kinnitatud vähemalt 12 poldiga
M16. Nõuet ei rakendata sõidukile, mis on valmistatud või esmakordselt kasutusele
võetud enne 1. jaanuarit 1984. a.
3. Koormata veduki sadulaplaadi suurim lubatud kõrgus teepinnast on 1400 mm.
Siseriiklikult on lubatud kasutada kõrgemaid sadulseadmeid tingimusel, et autorongi
kõrgus ei ületa 4 m.
4. Lõtk haakeseadme ja veopoldi vahel ei tohi ületada 4,0 mm.
5. Veopoldi ja sadula haardeseadme tööpindade kulumine ei tohi ületada 1,5 mm.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 631. Täis- ja kesktelghaagise haakeseade
1. Täis- ja kesktelghaagise haakeseade peab vastama valmistaja poolt ettenähtule.
2. Püüduriga haakeseadmetega mootorsõidukite veopoldi mõõtmed peavad olema:
2.1. liigendiga püüdurseadmes Ø 49+0,16 mm;
2.2. liigendita püüdurseadmes (tiisli lubatud ühendusnurgad tagatakse veopoldi kujuga)
Ø 48,7+0,16 mm;
3. Tiisli kulumata veorõnga puksi lubatud siseläbimõõt peab olema Ø 50+0,3 mm.
67
4. Veopoldi ja puksi tööpindade kulumine ei tohi ületada 2,0 mm ja summaarne lõtk 5,0
mm.
5. Siseriiklikult võib kasutada konksu ja silmusega haakeseadet, kui veduki konksu
ristlõike läbimõõt on 50-1 mm või haagise tiisli veosilmuse sisemõõde on Ø 90±1 mm,
silmuse ristlõike läbimõõt 45-1 mm ja tööpindade kulumine ei ületa 1,0 mm.
6. Kuulpoldiga haakeseadet on lubatud kasutada O1 ja O2 kategooria haagisel. Veduki
kuulpoldiga haakeseadme mõõtmed ja haakeseadme kinnitus vedukile peab vastama lisa
1 joonisel 27 toodud nõuetele. Kuulpoldi kõrgust teepinnast mõõdetakse täismassini
koormatud vedukil.
7. Kõikide haagiste haakeseadmed, välja arvatud haagistel, mis haakeseadme katkemisel
isepidurduvad, peavad olema dubleeritud julgestuskettide või –trossidega.
8. Pukseeritava seadme haakeseade peab vastama E-reegli nr 55 või direktiivi 94/20/EÜ
nõuetele. Võib kasutada ka konksu ja silmusega haakeseadet, kui veduki konksu ristlõike
läbimõõt on 50 -1 mm või haagise tiisli veosilmuse sisemõõde on 90 ± 1 mm, silmuse
ristlõike läbimõõt on 45-1 mm ja tööpindade kulumine ei ületa 1,0 mm. Kõik
haakeseadmed, välja arvatud isepidurduvad, peavad olema dubleeritud julgestuskettide
või –trossidega.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 632. Täis- ja kesktelghaagise haakeseadme kinnitus
1. Täis- ja kesktelghaagise haakeseadme kinnituspoltide läbimõõdud sõltuvalt haagise
arvutuslikust massist peavad olema:
1.1. 3,5 t < WM < 15 t neli kinnituspolti M14;
1.2. 15 t < WM < 24 t neli kinnituspolti M16;
1.3. WM > 24 t neli kinnituspolti M20;
kus haagise arvutuslik mass WM = 1,33 WR, W R – haagise täismass.
2. Kuni 3,5 t täismassiga haagise veo kuulpolt peab olema kinnitatud veduki külge
vähemalt kahe M16 poldiga.
3. Kinnituskoht peab olema vigastusteta. Polt- ja neetühendused peavad olema kinnitatud
ja keevisliited pragudeta.
4. Käesoleva koodi nõudeid 1 ja 2 ei rakendata sõidukile, mis on valmistatud või
esmakordselt kasutusele võetud enne 1. jaanuarit 1984. a.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 633. Haagise ja veduki ühendusvoolikud ja -juhtmed
1. Pidurivoolikute kinnitus peab tagama nende säilivuse autorongi sõidul ja
manööverdamisel.
68
2. Sadulveduki pidurivoolikud peavad olema kinnitatud kabiini tagaseina külge püst- või
rõhtasendis, juhtharu vasakule ja toiteharu paremale sõidusuunas vaadatuna. Täis- ja
kesktelghaagise pidurivoolikud peavad asetsema haakeseadmest madalamal. Nõuet ei
rakendata sõidukile, mis on valmistatud või esmakordselt kasutusele võetud enne 1.
jaanuarit 1984. a.
3. Haagise ühendusjuhtmed peavad olema ühendatud veduki elektrisüsteemiga pistiku ja
sellele vastava valmistaja juhendi kohase pistikupesaga. Pistikupesade asukohad veduki
taga ja ühendusjuhtmete asukohad haagisel peavad vastama valmistaja juhendile.
Kontrollimine: vaatluse ja seebiveega.
Kood 634. Poolhaagise reguleerimistugi ja tiisli tugi
Poolhaagise reguleerimistugi ja tiisli tugi peavad olema töökorras.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 635. Veokasti põhi, külje- ja tagaluuk ning nende sulgur. Sõitjate kaitse veose
vedamisel
1. Veokasti põhi, külje-ja tagaluuk ning nende sulgur peavad olema vigastusteta ja olema
töökorras.
2. N kategooria sõiduki veokast või veoseruum peab olema varustatud veose
kinnitamiseks ette nähtud kinnitusvahenditega.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 636. Tent, tendikaar ja külgtugi
1. Tent, tendikaar ja külgtugi peavad olema vigastusteta ja nõuetekohaselt kinnitatud.
2. Tugevus peab vastama veose massist tingitud koormusele.
3. Puidu, puidu kimpude, metalli, torude jms veoks kasutatava veokasti või platvormi või
aluspakkudega runga külgtulbad peavad olema metallist. Iga eeltoodud veosekimp peab
toetuma vähemalt kahele aluspakule. Külgtulbad peavad vastu pidama ilma
jäävdeformatsioonita vähemalt 1/4 aluspakule mõjuva veoseosa massist tingitud jõule, kui
see rakendub külgtulbale 2 m kõrgusel aluspaku kandepinnast, platvormi või veokasti
põhjast.
4. Sõiduki ehitus peab võimaldama külgtulpade vahelises alas veose sidumist sõiduki
raami, platvormi või veokasti külge. Külgtulpade puhul, mille vahekaugus on 2,5 m või
vähem, peab olema vähemalt üks kinnitusrihm, suurema tulpadevahelise kauguse korral
vähemalt kaks kinnitusrihma.
5. Puidu või puidukimpude veol peab aluspakul olema vähemalt 10 mm kõrgune,
ülespoole suunatud servaga terasriba, mis takistab veose nihkumist pikisuunas.
6. Sõiduki ümberehituse järgsel registreerimisel peab sõiduki omanik esitama
Transpordiametile sõiduki kere, runga valmistaja või ümberehitaja tunnistuse, kus
69
valmistaja kinnitab, et sõiduki kere, kabiinitagune kaitse, külgtoed, aluspakud,
koormakinnituse konksud või aasad, veokast, platvorm jms on valmistatud vastavalt
käesolevatele nõuetele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 637. Furgoon
Furgooni kere peab olema terve, uks ja luuk sulguma, külmutusseade ei tohi lekkida ega
pihkuda.
Kontrollimine: vaatlusega.
Grupp 7
Mootor ja mootorisüsteemid
Kood 701. Üldnõuded mootorile
1. Mootorist kütuse, määrdeainete või jahutusvedeliku lekkimine ei ole lubatud.
2. Heitgaaside või karterigaaside pihkumine kogu süsteemi ulatuses ei ole lubatud.
3. Mootori kinnituspadi peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja peab olema terve.
4. Omavoliline mootori kinnituspadja või kinnituskoha muutmine kere või raami küljes
on keelatud.
5. Omavoliline mootori toitesüsteemi või heitgaasisüsteemi muutmine või
ümberehitamine on keelatud (välja arvatud kood 702 punktis 1 ning kood 705 punktis 1
toodud juhtudel), sh ülelaadeseadmete lisamine või ärajätmine, õhufiltrite või
heitgaasiosakestefiltrite äravõtmine, heitgaasi katalüsaatorreaktorite äravõtmine,
võimsuspiirajate või muude sarnast funktsiooni omavate seadmete eemaldamine või
muutmine, teisele kütuseliigile ümberehitamine (diislikütuselt – bensiinile; bensiinilt või
diislikütuselt – gaasile jms ning vastupidi).
6. Elektrijuhtmed peavad olema kaitstud hõõrdumise, muljumise, keemilise, termilise jms
kahjustava mõju eest.
7. [Kehtetu].
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 702. Üldnõuded toitesüsteemile
1. Mootorsõiduki toitesüsteem peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. Erandina võib
mootorsõiduki toitesüsteemi muuta õhu sissevõtu avast kuni õhufiltrini (kaasa arvatud).
Mootori vahetuse korral peab toitesüsteem vastama vahetusmootori valmistaja nõuetele.
2. Toitesüsteemiseadmed peavad olema kaitstud kerega või sõiduki muu osaga, peavad
olema korrosiooni- ja vibratsioonikindlad ning kaitstud hõõrdumise jms mõju eest.
70
3. Rikke või avarii korral ei tohi väljavoolav kütus sattuda heitgaaside torudele või mõnele
teisele kõrge temperatuuriga osale.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 703. Kütusepaak
1. Kütusepaak ei tohi lekkida, peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja olema
paigaldatud valmistaja poolt ettenähtud viisil ette nähtud kohta.
2. Kütusepaak ei tohi asetseda mootorsõiduki või haagise kabiini või kere sõitjateruumis.
Kabiini või kere osa, vahesein vms ei tohi olla kütusepaagi üheks osaks.
3. Täiteavast väljavoolav (näiteks tankimisel jms) kütus ei tohi koguneda mootorsõiduki
või haagise keresse või kabiini vm sarnasesse kohta. Kütuse vabaks mahavoolamiseks
peab olema ette nähtud võimalus.
4. Kütusepaagil peab olema ala- ja ülerõhku tasakaalustav seade ja sellele sõiduki tüübile
valmistatud kork.
5. Täiteava kork ei tohi avaneda juhuslikult. Kummuli keeratud täis paagist ei tohi kütust
välja valguda kiiremini kui 30 g/min.
6. Täiteava ei tohi ulatuda sõiduki kerest väljapoole või asuda sõitjate- või koormaruumis.
7. Kohtkindlate kütusepaakide mahutavus mootorsõidukil või autorongil, mis on vahetult
ühendatud sõiduki mootoriga või lisaseadmetega, ei tohi ületada 1500 l, haagisel asuvate
kohtkindlate kütusepaakide mahutavus ei tohi ületada 500 l.
8. Täiendavad lisakütusepaagid peavad olema kinnitatud auto või haagise raamile või kere
põhjale. N2, N2G, N3 ja N3G kategooria sõidukitele peavad lisakütusepaagid olema
kinnitatud vastavalt sõiduki valmistaja poolt ettenähtule või kanduriga sõiduki põhiraami
peeltala külge. Vajadusel peab põhiraami või peeltala tugevdama.
9. M2, M2G, M3 ja M3G kategooria sõidukitele on lubatud paigaldada lisakütusepaak, kui
sõiduki valmistaja on selleks ette näinud ja ette valmistanud sõiduki keres E-reegli nr 36
või E-reegli nr 52 nõuetele vastava ohutu koha ning sõiduki valmistaja või tema ametlik
esindaja on andnud kirjaliku loa, milles on ära näidatud lisapaagi asukoht ja selle
paigaldamise skeemid.
10. M1, M1G, N1 ja N1G kategooria sõidukitel ei ole lubatud kütusepaaki ümber ehitada
või paigaldada lisakütusepaake.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 704. Gaasiauto toitesüsteem
1. Gaasiauto toitesüsteemiseadmed ei tohi pihkuda, seadmetel ja armatuuril ei tohi olla
korrosiooni ega vigastusi.
2. Voolikud peavad otsikute külge olema kinnitatud klambritega. Selleks otstarbeks on
keelatud kasutada traati, nööri, isoleerpaela jms.
71
3. Sõiduki toitesüsteemi ümberehituse korral peab gaasiauto toitesüsteem vastama lisa 1
koodi 704 või koodi 705 nõuetele, sõltuvalt toitesüsteemi ehitusest.
Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja pintsliga.
Kood 705. Üldnõuded heitgaaside väljalaskesüsteemile
1. Heitgaaside väljalaskesüsteem peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. Mootori
vahetuse korral peab heitgaaside väljalaskesüsteem vastama vahetusmootori valmistaja
nõuetele. Erandina võib mootorsõidukile paigaldada valmistaja poolt ettenähtust erineva
heitgaaside väljalaskesüsteemi toru otsa, kui see on paigaldatud pärast valmistaja
ettenähtud heitgaaside toksilisuse vähendamise seadmeid ja summutisüsteemi ning
sellega ei muutu valmistaja poolt ettenähtud heitgaaside väljalaskesüsteemi omadused.
2. Heitgaaside väljalaskesüsteem peab olema ohutus kauguses kütusepaagist ja kütuse
torudest nii, et torude või paagi lekkimisel ei satuks kütus heitgaaside torudele.
3. N2 ja N3 kategooria sõidukitel võib suunata heitgaaside toru üles, kui selle ots ületab
kabiini kõrgeima punkti tasandi. Toru välisläbimõõt ei tohi olla suurem kui 150 mm.
Heitgaaside toru ümbrus peab olema vähemalt 50 mm ulatuses vaba.
4. Heitgaaside pihkumine kogu süsteemi ulatuses ei ole lubatud.
5. Heitgaaside väljalaskesüsteemis ei tohi olla auke ja pragusid ning peab olema kinnitatud
vastavalt valmistaja poolt ettenähtule.
6. Sädesüütega mootoriga mootorsõiduki heitgaasitorustikust ei tohi ühelgi mootori
töörežiimil või töösooja kompressioonsüütega mootoriga mootorsõiduki
heitgaasitorustikust ei tohi ühelgi mootori püsival töörežiimil väljuda nähtavat suitsu,
välja arvatud veeaur.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahenditega.
Kood 706. Heitgaaside toksilisuse vähendamise seadmed
Heitgaasi retsirkulatsiooni- ja sundtühikäigusüsteem, õhupuhastid, katalüsaatorseadmed,
λ-andur, kübemetepüüdefiltrid jms peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule ja peavad
olema töökorras. Mootori vahetuse korral peavad need seadmed ja süsteemid vastama
vahetusmootori valmistaja nõuetele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 707. Ottomootoriga sõiduki heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus
Ottomootoriga sõidukite heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus peab vastama lisa 1 koodis
708 toodud nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
72
Kood 708. Diiselmootoriga sõiduki heitgaasi suitsusus ja kahjulike ainete piirsisaldus
Diiselmootori heitgaasi suitsususe ja kahjulike ainete sisalduse piirnormid peavad
vastama lisa 1 koodis 709 toodud nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 709. L kategooria sõiduki heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus
L kategooria sõidukite heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus peab vastama lisa 1 koodis
710 toodud nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 710. Müra
Mootorsõiduki seisu- ja sõidumüra peab vastama lisa 1 koodis 711 toodud nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Grupp 8
Jõuülekanne
Kood 801. Sidur
1. Sidur peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. Käigud peavad lülituma kergelt ja
mürata.
2. Väljalülitatud siduri ja sisselülitatud käigu korral ei tohi mootorsõiduk liikuda paigast
(sidur ei tohi kaasa vedada).
3. Pidurdatud mootorsõiduki mootor peab seiskuma siduri lülitumisel (sidur ei tohi
libiseda).
4. Siduripedaali vabakäik peab vastama valmistaja poolt ettenähtule.
Kontrollimine: vaatluse ja proovisõiduga.
Kood 802. Käigu-, jaotus- ja jõuvõtukast/kordisti/aeglusti
1. Käigu-, jaotus- ja jõuvõtukast/kordisti/aeglusti peavad vastama valmistaja poolt
ettenähtule, peavad olema töökorras ja ei tohi lekkida.
2. Käigud ei tohi mootorsõiduki liikumisel ise välja lülituda.
Kontrollimine: vaatluse ja proovisõiduga.
Kood 803. Kardaanülekanne ja rattavõll
1. Kardaanülekanne ja rattavõll peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule, olema
kinnitatud ja tasakaalustatud, ei tohi vibreerida ning kardaani liigendid peavad olema
töökorras.
73
2. Vahelaager (laagrid) peavad olema kinnitatud vastavalt valmistaja poolt ettenähtule ja
olema töökorras.
3. Nuutühendites ei tohi olla ülemäärast radiaallõtku.
4. Porikaitsed peavad olema terved ja nõuetekohaselt kinnitatud.
Kontrollimine: vaatluse, vasara ja proovisõiduga.
Kood 804. Peaülekanne
1. Peaülekanne peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja ei tohi lekkida.
2. Laagrites ei tohi olla ülemäärast lõtku.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 805. L kategooria sõiduki jõuülekanne
1. Keti- ja rihmakaitse ning tagaratas peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule ja olema
kinnitatud.
2. Kett ja rihm peavad olema pingutatud vastavalt valmistaja poolt ettenähtule ning ei tohi
olla ohtlikult kulunud, pragunenud, hõõrdunud või murenenud.
3. Hammas- ja rihmarataste kulumine peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ning need
ei tohi olla ohtlikult pragunenud või murenenud. Keelatud on kasutada keevitamisega
remonditud või ümberehitatud ketti ja hammas- või rihmarattaid.
4. Kardaanvõlli liigendid peavad olema töökorras.
Kontrollimine: vaatlusega.
Grupp 9
Lisanõuded bussile
Kood 901. Väljapääs
1. Alates 1. jaanuarist 1990. a esmaregistreeritud A, B, I, II ja III klassi bussidel peab
olema vähemalt kaks ust, üks teenindusuks (sõitjatele) ja varuuks (kasutamiseks ohu või
õnnetuse korral). I, II ja III klassi bussi teenindusuksed peavad asuma bussi paremal
küljel, varuuks võib asuda erandina bussi kere tagaseinas. A ja B klassi bussi uksed võivad
asuda kere paremal küljel või kere tagaseinas. Bussi üks uks peab asuma kere esimeses
pooles, teine uks või varuväljapääs tagumises pooles nii, et ukse avade kesktelgede
vaheline kaugus oleks võrdne vähemalt 40 % bussi pikkusest tema pikiteljel. Kui
juhiruumil ei ole ust sõitjateruumi, peab juhiruumil olema uks mõlemal bussi küljel.
Üksiku ukse vähim laius peab olema 650 mm, kaksikuksel 1200 mm ja varuuksel 550
mm. Kõik uksed peavad lisaks muudele avamisviisidele olema avatavad ka käsitsi.
74
2. Liigendbussil peab igas kere osas olema üks teenindusuks ja I klassi liigendbussi
esimeses kereosas vähemalt kaks teenindusust. I, II ja III klassi bussi teenindusuks ei tohi
asuda bussi tagaseinas.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 902. Sisustus
1. Vahekäikude vähim laius peab olema 450 mm.
2. Istmetevaheline vähim kaugus peab olema 650 mm. Kokkupandavad istmed peavad
pärast neilt tõusmist ise pöörduma kokkupandud asendisse.
3. Istmed peavad asetsema bussis nii, et sõitja istub näoga või seljaga sõidusuunas. I ja II
klassi bussil on lubatud istme asend, kus sõitja istub sõidu suunas küljega.
4. Kui juhil puudub või ei ole piisavat silmsidet teenindusustega, välja arvatud isetoimiv,
peavad nende nähtavuse nii bussikere seest kui ka väljast tagama optilised vms vahendid.
5. Juhile peab olema tagatud vaateväli vähemalt 80º mõlemale poole bussi pikitelge.
Nähtavuse takistuseks ei loeta rooliratast, peegleid ja klaasipuhasteid.
6. Bussi sisustamiseks ei tohi kasutada materjali, mille põlemiskiirus on suurem kui 100
mm/min.
7. I ja II klassi bussis peab olema kõikide seisukohtade jaoks piisav arv käsipuid ja rihmu.
Igal seisjal peab olema võimalus haarata vähemalt kahest käsipuust või rihmast.
Käsipuudena või rihmadena lähevad arvesse need käsipuud ja rihmad, mis asuvad
kõrguste vahemikus 800 mm kuni 1900 mm põrandast. Iga seisukoha kohta peab olema
vähemalt üks käsipuu või rihm, mitte kõrgemal kui 1500 mm põrandast. Külgseinte
juures, mille ääres puuduvad istmed, peavad olema 800 mm kuni 1500 mm kõrgusel
põrandast seinaga rööbiti käsipuud.
8. Käesoleva koodi nõudeid 1, 2 ja 3 ei rakendata bussile, mis on valmistatud või
esmakordselt kasutusele võetud enne 1. jaanuarit 1984. a.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 903. Juhiiste
1. Juhiistmel peab olema seljatagune kaitse ning peab olema välditud juhi pimestamine
salongi valgustusega. Kaitse kõrgus juhi selja taga peab olema vähemalt 800 mm
sõitjateruumi põrandast ja laiuselt ulatuma istme parempoolse servani.
2. Juhiistmel peavad olema ohurihmad, välja arvatud bussid, kus on lubatud seisukohad.
Nõuet ei rakendata bussile, mis on valmistatud või esmakordselt kasutusele võetud enne
1. jaanuarit 1984. a.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
75
Kood 904. Kirjed ja märgistus
Kirjed ja märgised peavad vastama lisa 1 koodi 907 nõuetele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 905. Sisevalgustus
Sisevalgustus peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja peab olema töökorras.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 906. Ukseava valgustus
Ukseava valgustus peab olema töökorras.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 907. Uste avamis- ja sulgemismehhanism. Liigendbussi keredevaheline lõõts
Uste avamis- ja sulgemismehhanism ning liigendbussi keredevaheline lõõts peavad olema
terved, vastama valmistaja poolt ettenähtule ja peavad olema töökorras.
Kontrollimine: vaatlusega.
Grupp 10
Lisanõuded taksole
Takso peab vastama määruse lisa 1 grupi 10 nõuetele.
Grupp 11
Sõiduki mõõtmed ja massid
Sõiduk peab vastama käesoleva määruse lisa 1 grupi 11 nõuetele.
Grupp 12
Lisanõuded CEMT veoluba kasutavatele sõidukitele
Haagis peab vastama määruse lisa 1 grupi 12 nõuetele.
„Grupp 13
Lisanõuded ohtlike veoste veo sõidukile
ohtlike veoseid vedavad sõidukid peavad vastama autoveoseaduse §-i 35 nõuetele.
76
Grupp 14
Lisanõuded trollile
Kood 1401. Elektriohutus
Troll peab vastama majandus- ja taristuministri 14. juuli 2015. a määrusele nr 91
„Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele
esitatavad elektromagnetilisele ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise kord“ ning
valmistaja poolt ettenähtule.
Kontrollimine: vaatlusega.
Grupp 15
Lisanõuded puuetega juhi sõiduki eriseadmetele
Kood 1501. Üldnõuded puuetega juhi sõiduki eriseadmetele
1. [Kehtetu].
2. [Kehtetu].
3. Katsesõidul määratakse puuetega juhi sõiduki juhtimise oskused ja sõiduki ohutus.
Sõiduk peab olema ümber ehitatud nii, et seda saab juhtida ka puueteta juht.
4. Paigaldatud abiseadmed peavad vastama juhi puudele ja peavad olema töökorras.
5. Sõidukil, mis on ümberehitatud vastavalt juhi puudele võib esineda kõrvalekaldeid
käesoleva lisa nõuete täitmisel, kui kõrvalekalded on tingitud abiseadmete paigaldusest
ning sõiduki ümberehitusel on arvestatud sõidukiehituse head tava.
Kontrollimine: vaatlusega.
Grupp 16
[Kehtetu].
77
Majandus- ja kommunikatsiooniministri
13.06.2011. a määrus nr 42
„Mootorsõiduki ja selle haagise
tehnonõuded ning nõuded varustusele“
lisa 7
(muudetud sõnastuses)
Direktiivide ja määruste nimekiri
Määruse või
direktiivi tähis Jõustumise Nimetus
aeg
70/156/EMÜ 06.02.1970 Liikmesriikide ühtsed nõuded
mootorsõiduki ja selle haagise
tüübikinnitusele
70/157/EMÜ 06.02.1970 Müratase
70/220/EMÜ 20.03.1970 Heitgaasid
70/221/EMÜ 20.03.1970 Kütusepaagid ja tagant allasõidutõkked
70/222/EMÜ 20.03.1970 Tagumise registreerimisnumbri koht
70/311/EMÜ 12.04.1970 Sõiduki rooliseade
70/387/EMÜ 27.07.1970 Sõiduki uste kinnitus ja lukud
70/388/EMÜ 27.07.1970 Mootorsõiduki helisignaal
71/127/EMÜ 01.03.1971 Mootorsõiduki tahavaatepeegel
71/320/EMÜ 26.07.1971 Piduriseade
72/245/EMÜ 20.06.1972 Raadiohäirete summuti
72/306/EMÜ 02.08.1972 Diisli suitsusus
73/350/EMÜ 07.11.1973 Müratase
74/60/EMÜ 17.12.1973 Sõiduki sisustus
74/61/EMÜ 17.12.1974 Sõiduki kasutustõkis
74/132/EMÜ 11.02.1974 Piduriseade
74/290/EMÜ 28.05.1974 Heitgaasid
74/297/EMÜ 04.06.1974 Ohutu rool
74/408/EMÜ 22.07.1974 Istme tugevus
74/483/EMÜ 17.09.1974 Sõidukist väljaulatuvad osad
75/443/EMÜ 26.06.1975 Kiirusmõõdik ja tagasikäik
75/524/EMÜ 25.07.1975 Piduriseade
76/114/EMÜ 18.12.1975 Valmistaja silt
76/115/EMÜ 18.12.1975 Turvavöö kinnitus
76/756/EMÜ 27.07.1976 Valgustus- ja
valgussignalisatsiooniseadmed
76/757/EMÜ 27.07.1976 Mootorsõiduki ja selle haagise helkurid
76/758/EMÜ 27.07.1976 Eesmised, külgmised ja tagumised ääretuled ning
piduri- ja päevasõidulaternad
76/759/EMÜ 27.07.1976 Suunatuled
76/760/EMÜ 27.07.1976 Numbrituli
76/761/EMÜ 27.07.1976 Põhilaternad (sh lambid)
76/762/EMÜ 27.07.1976 Eesmised udulaternad
77/102/EMÜ 30.11.1976 Heitgaasid
77/389/EMÜ 17.05.1977 Pukseerimisseade
77/538/EMÜ 28.06.1977 Tagumised udutuled
77/539/EMÜ 28.06.1977 Tagurdustuled
77/540/EMÜ 28.06.1977 Seisutuled
77/541/EMÜ 28.06.1977 Turvavööd
77/649/EMÜ 27.09.1977 Vaateväli sõiduki ees
78/315/EMÜ 21.09.1977 Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõiduki ja selle
haagise tüübikinnitusele
78/316/EMÜ 21.09.1977 Armatuurlaua sümbolid
78/317/EMÜ 21.09.1977 Tuuleklaasi soojendusseade (defroster)
78/318/EMÜ 21.12.1977 Klaasipuhasti ja pesurid
78/507/EMÜ 19.05.1978 Valmistaja silt
78/547/EMÜ 12.12.1978 Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõidukile ja
selle haagise tüübikinnitusele
78/548/EMÜ 12.06.1978 Sõitjateruumi küttesüsteem
78/549/EMÜ 12.06.1978 Ratta poripõlled
78/632/EMÜ 19.05.1978 Sõiduki sisustus
78/665/EMÜ 14.07.1978 Heitgaasid
78/932/EMÜ 16.10.1978 Peatoed
78/1015/EMÜ 23.11.1978 L kategooria sõiduki müra
79/488/EMÜ 18.04.1979 Sõidukist väljaulatuvad osad
79/489/EMÜ 18.04.1979 Piduriseade
79/490/EMÜ 18.04.1979 Kütusepaagid ja tagant allasõidutõkked
79/795/EMÜ 20.07.1979 Mootorsõiduki tahavaatepeegel
80/233/EMÜ 21.11.1979 Valgustus- ja
valgussignalisatsiooniseadmed
80/780/EMÜ 22.07.1980 L kategooria sõiduki tahavaatepeegel
80/1267/EMÜ 16.12.1980 Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõidukile ja
selle haagise tüübikinnitusele
80/1268/EMÜ 16.12.1980 Kütusekulu
80/1269/EMÜ 16.12.1980 Mootori võimsus
80/1272/EMÜ 22.12.1980 L kategooria sõiduki tahavaatepeegel
81/333/EMÜ 13.04.1981 Kütusepaagid ja tagant allasõidutõkked
81/334/EMÜ 13.04.1981 Müratase
81/575/EMÜ 20.07.1981 Turvavöö kinnitus
81/576/EMÜ 20.07.1981 Turvavööd
81/577/EMÜ 20.07.1981 Istme tugevus
81/643/EMÜ 29.07.1981 Vaateväli sõiduki ees
82/244/EMÜ 17.03.1982 Valgustus- ja
valgussignalisatsiooniseadmed
82/318/EMÜ 02.04.1982 Turvavöö kinnitus
82/319/EMÜ 02.04.1982 Turvavööd
83/276/EMÜ 26.05.1983 Valgustus- ja
valgussignalisatsiooniseadmed
83/351/EMÜ 16.06.1983 Heitgaasid
84/8/EMÜ 12.01.1984 Valgustus- ja
valgussignalisatsiooniseadmed
84/424/EMÜ 03.09.1984 Müratase
85/205/EMÜ 18.02.1985 Mootorsõiduki tahavaatepeegel
85/647/EMÜ 23.12.1985 Piduriseade
3820/85/EMÜ 20.12.1985 Sõiduki meeskonna töö- ja puhkeaeg (AETR)
3821/85/EMÜ 20.12.1985 Sõidumeerik
86/562/EMÜ 06.11.1986 Mootorsõiduki tahavaatepeegel
87/56/EMÜ 18.12.1986 L kategooria sõiduki müra
87/358/EMÜ 25.06.1987 Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõiduki ja selle
haagise tüübikinnitusele
87/403/EMÜ 25.06.1987 Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõiduki ja selle
haagise tüübikinnitusele
88/76/EMÜ 03.12.1987 Heitgaasid
88/77/EMÜ 03.12.1987 Diisli heitmed
88/194/EMÜ 24.03.1988 Piduriseade
88/195/EMÜ 24.03.1988 Mootori võimsus
88/321/EMÜ 16.05.1988 Mootorsõiduki tahavaatepeegel
88/366/EMÜ 17.05.1988 Vaateväli sõiduki ees
88/436/EMÜ 16.06.1988 Heitgaasid
89/491/EMÜ 17.07.1989 Komisjoni direktiiv 98/67/EÜ, millega muudetakse
direktiive 70/157/EMÜ,
70/220/EMÜ, 72/245/EMÜ,
72/306/EMÜ, 80/1268/EMÜ ja
80/1269/EMÜ
89/235/EMÜ 13.03.1989 L kategooria sõiduki müra
89/277/EMÜ 28.03.1989 Suunatuled
89/278/EMÜ 28.03.1989 Valgustus- ja
valgussignalisatsiooniseadmed
89/297/EMÜ 13.04.1989 Külgmised allasõidutõkked
89/458/EMÜ 18.07.1989 Heitgaasid
89/459/EMÜ 18.07.1989 Mootorsõiduki ja selle haagise rehvi mustri sügavus
89/516/EMÜ 01.08.1989 Eesmised, külgmised ja tagumised
ääretuled ning piduri- ja päevasõidulaternad
89/517/EMÜ 01.08.1989 Põhilaternad (sh lambid)
89/518/EMÜ 01.08.1989 Tagumised udutuled
90/628/EMÜ 30.10.1990 Turvavööd
90/629/EMÜ 30.10.1990 Turvavöö kinnitus
90/630/EMÜ 30.10.1990 Vaateväli sõiduki ees
3314/90/EMÜ 16.11.1990 Sõidumeerik
3572/90/EMÜ 04.12.1990 Sõidumeerik
91/226/EMÜ 27.03.1991 Ratta poripõlled
91/422/EMÜ 15.07.1991 Piduriseade
91/441/EMÜ 26.06.1991 Heitgaasid
91/542/EMÜ 01.10.1991 Diisli heitmed
91/662/EMÜ 06.12.1991 Ohutu rool
91/663/EMÜ 10.12.1991 Valgustus- ja
valgussignalisatsiooniseadmed
92/6/EMÜ 10.02.1992 Kiiruspiiriku paigaldamine ja kasutamine
92/21/EMÜ 31.03.1992 Massid ja mõõtmed (sõiduautod)
92/22/EMÜ 31.03.1992 Ohutu klaas
92/23/EMÜ 31.03.1992 Rehvid
92/24/EMÜ 31.03.1992 Kiiruspiirik
92/53/EMÜ 18.06.1992 Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõiduki
ja selle haagise tüübikinnitusele
92/61/EMÜ 30.06.1992 2- ja 3-rattaliste mootorsõidukite tüübikinnitus
92/62/EMÜ 02.07.1992 Sõiduki rooliseade
92/97/EMÜ 10.11.1997 Müratase
92/114/EMÜ 17.12.1992 Kabiini pindadest väljaulatuvad osad
92/3688/EMÜ 21.12.1992 Sõidumeerik
93/14/EMÜ 05.04.1993 L kategooria sõiduki pidurdamine
93/29/EMÜ 14.06.1993 L kategooria sõiduki armatuurlaua sümbolid
93/30/EMÜ 14.06.1993 L kategooria sõiduki helisignaal
93/31/EMÜ 14.06.1993 2-rattalise mootorsõiduki seisutoed
93/32/EMÜ 14.06.1993 2-rattalise mootorsõiduki sõitja käepide
93/33/EMÜ 14.06.1993 L kategooria mootorsõiduki kasutustõkis
93/34/EMÜ 14.06.1993 L kategooria sõiduki andmesilt
93/59/EMÜ 28.06.1993 Heitgaasid
93/81/EMÜ 29.09.1993 Liikmesriikide ühtsed nõuded
mootorsõiduki ja selle haagise
tüübikinnitusele
93/91/EMÜ 29.10.1993 Armatuurlaua sümbolid
93/92/EMÜ 29.10.1993 L kategooria sõiduki valgustus- ja
valgussignalisatsiooniseadmed
93/93/EMÜ 29.10.1993 L kategooria sõiduki massid ja mõõtmed
93/94/EMÜ 29.10.1993 L kategooria sõiduki
registreerimismärgi kinnituskoht
93/116/EMÜ 17.12.1993 Kütusekulu
94/12/EÜ 23.03.1994 Heitgaasid
94/20/EÜ 30.05.1994 Haakeseade
94/53/EÜ 15.11.1994 Armatuurlaua sümbolid
94/55/EÜ 21.11.1994 Ohtlike veoste maanteevedu
94/68/EÜ 16.12.1994 Klaasipuhasti ja pesurid
94/78/EÜ 21.12.1994 Ratta poripõlled
94/451/EÜ 27.06.1994 Sõidumeerik
95/1/EÜ 02.02.1995 L kategooria sõiduki suurim kiirus, pöördemoment
ja võimsus
95/28/EÜ 24.10.1995 Suure ühissõiduki interjööris kasutatava materjali
tuleohutus
95/48/EÜ 20.09.1995 Massid ja mõõtmed (sõiduautod)
95/54/EÜ 31.10.1995 Raadiohäirete summuti
95/56/EÜ 08.11.1995 Sõiduki kasutustõkis
95/2479/EÜ 25.10.1995 Sõidumeerik
96/1/EÜ 22.01.1996 Diisli heitmed
96/20/EÜ 27.03.1996 Müratase
96/27/EÜ 20.05.1996 Külgkokkupõrge
96/36/EÜ 17.06.1996 Turvavööd
96/37/EÜ 17.06.1996 Istme tugevus
96/38/EÜ 17.06.1996 Turvavöö kinnitus
96/44/EÜ 01.07.1996 Heitgaasid
96/53/EÜ 25.07.1996 Sõiduki lubatavad maksimummõõtmed rahvuslikuks
ja rahvusvaheliseks liikluseks ning lubatavad
maksimumkaalud rahvusvaheliseks liikluseks
96/64/EÜ 02.10.1996 Pukseerimisseade
96/69/EÜ 08.10.1996 Heitgaasid
96/79/EÜ 16.12.1996 Eest kokkupõrge
96/86/EÜ 13.12.1996 Ohtlike veoste maanteevedu
96/96/EÜ 20.12.1996 Tehnonõuetele vastavuse kontroll
97/19/EÜ 18.04.1997 Kütusepaagid ja tagant allasõidutõkked
97/20/EÜ 18.04.1997 Diisli suitsusus
97/21/EÜ 18.04.1997 Mootori võimsus
97/24/EÜ 18.08.1997 L kategooria sõiduki osad ja andmed
97/28/EÜ 11.06.1997 Valgustus- ja
valgussignalisatsiooniseadmed
97/29/EÜ 11.06.1997 Mootorsõiduki ja selle haagise helkurid
97/30/EÜ 11.06.1997 Eesmised, külgmised ja tagumised
ääretuled ning piduri- ja päevasõidulaternad
97/31/EÜ 11.06.1997 Numbrituli
97/32/EÜ 11.06.1997 Tagurdustuled
1056/97/EÜ 11.06.1997 Sõidumeerik
97/39/EÜ 24.06.1997 Kiirusmõõdik ja tagasikäik
97/836/EÜ 27.11.1997 EL ühinemine ÜRO EMüK Genfi 1958. aasta
kokkuleppega
98/12/EÜ 27.01.1998 Piduriseade
98/14/EÜ 06.02.1998 Liikmesriikide ühtsed nõuded
mootorsõiduki ja selle haagise
tüübikinnitusele
98/69/EÜ 13.10.1998 Heitgaasid
98/77/EÜ 02.10.1998 Heitgaasid
98/90/EÜ 30.11.1998 Sõiduki uste kinnitus ja lukud
98/91/EÜ 14.12.1998 Ohtlike veoste maanteevedu
2135/98/EÜ 24.09.1998 Sõidumeerik
1999/7/EÜ 26.01.1999 Sõiduki rooliseade
1999/14/EÜ 16.03.1999 Tagumised udutuled
1999/15/EÜ 16.03.1999 Suunatuled
1999/16/EÜ 16.03.1999 Seisutuled
1999/17/EÜ 18.02.1999 Põhilaternad (sh lambid)
1999/18/EÜ 18.03.1999 Eesmised udulaternad
1999/23/EÜ 09.04.1999 L kategooria mootorsõiduki kasutustõkis
1999/24/EÜ 09.04.1999 2-rattalise mootorsõiduki sõitja käepide
1999/25/EÜ 09.04.1999 L kategooria sõiduki andmesilt
1999/26/EÜ 09.04.1999 L kategooria sõiduki
registreerimismärgi kinnituskoht
1999/52/EÜ 26.05.1999 Tehnonõuetele vastavuse kontroll
1999/96/EÜ 13.12.1999 Diisli heitmed
1999/98/EÜ 15.12.1999 Eest kokkupõrge
1999/99/EÜ 15.12.1999 Mootori võimsus
1999/100/EÜ 15.12.1999 CO2 heitmed. Kütusekulu
1999/101/EÜ 15.12.1999 Müratase
1999/102/EÜ 15.12.1999 Heitgaasid
2000/3/EÜ 22.02.2000 Turvavööd
2000/4/EÜ 28.02.2000 Sõiduki sisustus
2000/7/EÜ 20.03.2000 2- ja 3-rattaliste mootorsõidukite tüübikinnitus
2000/8/EÜ 20.03.2000 Kütusepaagid ja tagant allasõidutõkked
2000/40/EÜ 26.06.2000 Eesmine allasõidutõke
2000/72/EÜ 22.11.2000 2-rattalise mootorsõiduki seisutoed
2000/73/EÜ 22.11.2000 L kategooria sõiduki valgustus- ja
valgussignalisatsiooniseadmed
2000/74/EÜ 22.11.2000 L kategooria sõiduki armatuurlaua sümbolid
2001/1/EÜ 22.01.2001 Heitgaasid
2001/9/EÜ 12.02.2001 Tehnonõuetele vastavuse kontroll
2001/11/EÜ 14.02.2001 Tehnonõuetele vastavuse kontroll
2001/27/EÜ 10.04.2001 Diisli heitmed
2001/31/EÜ 08.05.2001 Sõiduki uste kinnitus ja lukud
2001/43/EÜ 27.06.2001 Rehvid
2001/56/EÜ 27.09.2001 Sõitjateruumi kütteseade
2001/85/EÜ 20.11.2001 Reisijate veoks ettenähtud üle 8 sõitjakohaga
sõidukitele esitatavad nõuded
2001/92/EÜ 30.10.2001 Ohutu klaas
2001/100/EÜ 07.12.2001 Heitgaasid
2001/116/EÜ 20.12.2001 Liikmesriikide ühtsed nõuded
mootorsõiduki ja selle haagise
tüübikinnitusele
2002/7/EÜ 18.02.2002 Sõiduki lubatavad maksimummõõtmed rahvuslikuks
ja rahvusvaheliseks liikluseks ning lubatavad
maksimumkaalud rahvusvaheliseks liikluseks
2002/24/EÜ 18.03.2002 2- ja 3-rattaliste mootorsõidukite tüübikinnitus
2002/41/EÜ 17.05.2002 L kategooria sõiduki suurim kiirus, pöördemoment
ja võimsus
(EÜ) nr 1360/2002 26.08.2002 Sõidumeerik
2002/51/EÜ 20.09.2002 L kategooria sõiduki heitgaasid
2002/78/EÜ 24.10.2002 Piduriseade
2002/80/EÜ 1.11.2002 Heitgaasid
2002/85/EÜ 4.12.2002 Kiiruspiiriku paigaldamine ja kasutamine
2003/19/EÜ 15.04.2003 Massid ja mõõtmed
2003/27/EÜ 28.04.2003 Tehnonõuetele vastavuse kontroll
2003/76/EÜ 4.09.2003 Heitgaasid
2003/77/EÜ 10.09.2003 L kategooria sõiduki osad ja andmed
(EÜ) nr 1882/2003 20.11.2003 Sõidumeerik
2003/102/EÜ 7.12.2003 Jalakäijate kaitse kokkupõrkel sõidukiga
2004/11/EÜ 17.02.2004 Kiiruspiirik
2004/78/EÜ 12.05.2004 Sõitjateruumi küttesüsteem
2003/97/EÜ 29.01.2004 Tahavaateseadmed
2004/3/EÜ 19.02.2004 CO2 heitmed. Kütusekulu
(EÜ) nr 432/2004 30.03.2004 Sõidumeerik
2004/86/EÜ 27.07.2004 L kategooria sõiduki massid ja mõõtmed
2004/104/EÜ 03.12.2004 Raadiohäirete summutamine
2005/11/EÜ 27.02.2005 Rehvid
2005/21/EÜ 11.03.2005 Diisli suitsusus
2005/27/EÜ 19.04.2005 Tahavaateseadmed
2005/30/EÜ 17.05.2005 L kategooria sõiduki varukatalüüsmuundurid
2005/39/EÜ 20.10.2005 Istme tugevus
2005/40/EÜ 20.10.2005 Turvavööd
2005/41/EÜ 20.10.2005 Turvavöö kinnituskohad
2005/49/EÜ 15.08.2005 Raadiohäired
2005/55/EÜ 09.11.2005 Diiselmootorite ja gaasimootorite heitmed
2005/64/EÜ 15.12.2005 Mootorsõiduki osade korduvkasutus, materjalide
ringlussevõetavus ja taaskasutatavus
2005/66/EÜ 15.12.2005 Esikaitsesüsteemid
2005/78/EÜ 19.12.2005 Diiselmootorite ja gaasimootorite heitmed
2005/83/EÜ 14.12.2005 Raadiohäired
2006/20/EÜ 10.03.2006 Kütusepaagid ja tagant allasõidutõkked
2006/27/EÜ 28.03.2006 L kategooria sõiduki osad ja andmed
2006/28/EÜ 27.03.2006 Raadiohäired
(EÜ) nr 561/2006 01.05.2006 Sõidumeerik
2006/40/EÜ 04.07.2006 Kliimaseadmetest pärit heitmed
2006/51/EÜ 10.06.2006 Diiselmootorite ja gaasimootorite heitmed
2006/72/EÜ 08.09.2006 L kategooria sõiduki osad ja andmed
2006/96/EÜ 01.01.2007 Bulgaaria ja rumeenia ühinemine
2006/119/EÜ 17.12.2006 Sõitjateruumi kütteseade
2006/120/EÜ 28.11.2006 L kategooria sõiduki varukatalüsaator
2007/15/EÜ 04.04.2007 Sõidukist väljaulatuvad osad
2007/34/EÜ 05.07.2007 Müratase
2007/35/EÜ 09.07.2007 Valgustus ja
valgussignalisatsiooniseadmed
2007/37/EÜ 12.07.2007 Tüübikinnitus
2007/38/EÜ 03.08.2007 Tahavaatepeeglite tagantjärele paigaldus
Määrus (EÜ) nr 12.07.2007 Kliimaseadmete heitmed
706/2007
Määrus (EÜ) nr 02.07.2007 Heitgaasid (Euro 5 ja Euro 6)
715/2007
2007/46/EÜ 29.10.2007 M, N ja O kategooria sõidukite tüübikinnituse
raamdirektiiv
2008/74/EÜ 08.08.2008 Raskeveokite heitmed
Määrus (EÜ) nr 31.7.2008 Väikeste sõiduautode ja kommertsveokite
692/2008 heitmed (Euro 5 ja Euro 6)
2008/89/EÜ 15.10.2008 Valgustus- ja valgussignaalseadmed
Määrus (EÜ) nr 29.04.2009 M, N ja O kategooria sõidukite tüübikinnitus
1060/2008
2009/1/EÜ 03.02.2009 Mootorsõidukite osade korduvkasutus, materjalide
ringlussevõetavus ja taaskasutatavus
Määrus (EÜ) nr 24.02.2009 Jalakäijate kaitse kokkupõrkel sõidukiga
78/2009
Määrus (EÜ) nr 24.02.2009 Vesinikusüsteem
79/2009
2009/19/EÜ 02.04.2009 Elektromagneetiline ühilduvus
Määrus (EÜ) nr 29.04.2009 M, N ja O kategooria sõidukite tüübikinnitus
385/2009
2009/40/EÜ 20.06.2009 Tehnonõuetele vastavuse kontroll
Määrus (EÜ) nr 07.08.2009 M1-, M2-, N1 - ja N2 - kategooria
595/2009 (tuletatud massiga üle 2610 kg) ning
M3- ja N3- kategooria mootorsõidukite heitmed
(Euro VI) ja teabe kättesaadavus
Määrus (EÜ) nr 14.08.2009 Jalakäijate kaitse kokkupõrkel sõidukiga
631/2009
2009/62/EÜ 19.08.2009 L kategooria sõiduki
registreerimismärgi kinnituskoht
Määrus (EÜ) nr 20.08.2009 Üldine ohutus
661/2009
2009/79/EÜ 21.08.2009 2-rattalise mootorsõiduki sõitja käepide
2009/80/EÜ 25.08.2009 L kategooria sõiduki armatuurlaua sümbolid
2009/108/EÜ 07.09.2009 L kategooria sõiduki teatavate osade ja omaduste
kohta
2009/67/EÜ 14.09.2009 L kategooria sõiduki valgus- ja
valgussignaalseadmete paigaldus
2009/78/EÜ 23.09.2009 2-rattalise mootorsõiduki tugihark
2009/139/EÜ 29.12.2009 L kategooria sõiduki kohustuslik märgistus
Määrus (EÜ) nr 11.01.2010 Rehvide kütusesäästlikkuse ja muude oluliste
1222/2009 parameetrite märgistamine
Määrus (EL) nr 11.01.2010 Sõidumeerik
1266/2009
2010/19/EL 09.04.2010 Porikaitsmed
Määrus (EL) nr 21.05.2010 M, N ja O kategooria sõidukite tüübikinnitus
371/2010
Määrus (EL) nr 07.06.2010 Vesinikusüsteem
406/2010
2010/48/EL 28.07.2010 Tehnonõuetele vastavuse kontroll
Määrus (EL) nr 17.08.2010 Tuuleklaasi jäite ja niiskuse eemaldamise süsteemid
672/2010
Määrus (EL) nr 29.11.2010 Tagumise registreerimisnumbri koht
1003/2010
Määrus (EL) nr 29.11.2010 Pukseerimisseade
1005/2010
Määrus (EL) nr 30.11.2010 Klaasipuhasti ja pesurid
1008/2010
Määrus (EL) nr 30.11.2010 M1 kategooria sõiduki porikaitsmed
1009/2010
Määrus (EL) nr 01.03.2011 N ja O kategooria sõidukite porikaitsmed
109/2011
Määrus (EL) nr 26.02.2012 M, N ja O kategooria sõidukite tüübikinnituse
183/2011 raamdirektiiv
Määrus (EL) nr 29.03.2011 Rehvide kütusesäästlikkuse ja muude oluliste
228/2011 parameetrite märgistamine
Määrus (EL) nr 01.02.2011 Valmistaja andmesilt ja valmistajatehase tähis
19/2011
Määrus (EL) nr 01.05.2011 ÜRO reeglite lisamine
407/2011
Määrus (EL) nr 02.06.2011 Üldine ohutus
458/2011
Määrus (EL) nr 03.06.2011 Jalakäijate ja teiste vähem kaitstud liiklejate kaitse
459/2011
Määrus (EL) nr 19.06.2011 Sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavus
566/2011
Määrus (EL) nr 15.07.2011 Raskeveoki heitmed, EURO VI
582/2011
Määrus (EL) nr 04.08.2011 Direktiivi 2007/46/EÜ muudatus
678/2011
Määrus (EL) nr 30.05.2012 Rehvide märgistamine
1235/2011
Määrus (EL) nr 03.02.2012 Raskeveoki heitmed (EURO VI)
64/2012
Määrus (EL) nr 20.02.2012 Käiguvahetuse näidikud
65/2012
Määrus (EL) nr 26.02.2012 Sõidukisse pääs ja sõiduki manööverdamisvõime
130/2012
Määrus (EL) nr 11.04.2012 Valmistaja andmesilt
249/2012
Määrus (EL) nr 11.05.2012 Hädapidurdussüsteem
347/2012
Määrus (EL) nr 13.05.2012 Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteem
351/2012
Määrus (EL) nr 09.07.2012 ÜRO reeglite lisamine
523/2012
Määrus (EL) nr 04.06.2012 Väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmed
459/2012 (Euro 3)
Määrus (EL) nr 03.08.2012 Vesiniku ja vesiniku ja maagaasi segude kütusel
630/2012 töötavad mootorsõidukid
Määrus (EL) nr 10.01.2013 Direktiivi 2007/46/EÜ muudatus
1229/2012
Määrus (EL) nr 10.01.2013 M, N ja O kategooria sõidukite massid ja mõõtmed
1230/2012
Määrus (EL) nr 12.03.2013 CO2 heitkoguste määramine mitmeastmelise
143/2013 tüübikinnitusega sõidukite puhul
Määrus (EL) nr 22.03.2013 2-, 3- ja 4-rattaliste sõidukite kinnituse ja
168/2013 turujärelevalve koht
Määrus (EL) nr 19.03.2013 Väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja
171/2013 Euro 6) heitmed ning nende sõidukite remondi- ja
hooldusteabe kättesaadavus
Määrus (EL) nr 01.07.2013 Väikeste sõiduautode ja kommertsveokite CO2 heite
195/2013 vähendamise uuendusliku kasutamise tehnoloogia
Direktiiv 01.07.2013 Horvaatia ühinemine
2013/15/EL
Direktiiv 29.12.2013 2- ja 3-rattaliste mootorsõidukite tüübikinnitus
2013/60/EL
Määrus (EL) nr 30.01.2014 2- ja 3-rattaliste mootorsõidukite tüübikinnitus ja
3/2014 kasutusohutusnõuded
Määrus (EL) nr 01.07.2013 Väikeste sõiduautode ja kommertsveokite CO2 heite
195/2013 vähendamise uuendusliku kasutamise tehnoloogia
Direktiiv 01.07.2013 Horvaatia ühinemine
2013/15/EL
Direktiiv 29.12.2013 2- ja 3-rattaliste mootorsõidukite tüübikinnitus
2013/60/EL
Määrus (EL) nr 30.01.2014 2- ja 3-rattaliste mootorsõidukite tüübikinnitus ja
3/2014 kasutusohutusnõuded
Määrus (EL) nr 17.02.2014 2- ja 3-rattaliste mootorsõidukite konstruktsioon ja
44/2014 üldine tüübikinnitus
Määrus (EL) nr 10.03.2014 Mootorsõidukite heitmete piirväärtused
133/2014
Määrus (EL) nr 13.03.2014 Mootorsõidukite keskkonnamõju ja mootori võimsus
134/2014
Määrus (EL) nr 05.03.2014 Väikeste sõiduautode ja
136/2014 kommertssõidukite heitmed (Euro 5 ja
Euro 6) ning raskeveokite heitmed (Euro VI)
Määrus (EL) nr 27.03.2014 Direktiivi 2007/46/EÜ muudatus
214/2014
Komisjoni 20.03.2014 Turvavööde ja turvasüsteemide kasutamine
rakendusdirektiiv
2014/37/EL
Direktiiv 19.05.2014 Tehnonõuetele vastavuse kontroll
2014/45/EL
Määrus (EL) nr 16.06.2014 M ja N kategooria sõidukite müra
540/2014
Direktiiv 26.05.2015 Direktiivi 96/53/EÜ muudatus
2015/719/EL
Määrus (EL) 14.08.2019 Direktiivi 96/53/EÜ ja määruse (EÜ) nr 595/2009
2019/1242 muudatus
Määrus (EL) nr 01.01.2016 L kategooria sõidukite tüübikinnituse haldusnõuded
901/2014 ja turujärelevalve
Majandus- ja kommunikatsiooniministri
13.06.2011. a määrus nr 42
„Mootorsõiduki ja selle haagise
tehnonõuded ning nõuded varustusele“
Lisa 1
(muudetud sõnastuses)
NÕUDED ALATES 1. JAANUARIST 1997. A LIIKLUSREGISTRISSE KANTUD
VÕI KANTAVALE SÕIDUKILE, VÄLJA ARVATUD 30-AASTASED JA
VANEMAD SÕIDUKID
Sõiduki tehnonõuded ja varustus peavad vastama järgmistele nõuetele:
Grupp 1
Varustus
Kood 101. Registreerimismärk
1. Liiklusregistrisse kantud sõiduki registreerimismärk peab vastama liiklusseaduse § 76
lõike 13 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses sätestatud
nõuetele. Vabariigi Presidendi sõidukil võib registreerimismärgi asemel kasutada suurt
riigivappi kandvat märki. Teistes riikides registreeritud sõiduki registreerimismärk peab
vastama EÜ Nõukogu määruse (EÜ) nr 2411/98 nõuetele.
2. Registreerimismärk peab olema loetav hajutatud päevavalguse korral 40 meetri ulatuses
ja pimeda ajal tagumine registreerimismärk, nõuetekohase registreerimismärgi
valgustusega, 25 meetri ulatuses. Loetavust kontrollitakse 1,5 meetri kõrguselt ja sõiduki
külgservade pikendustasapindade vaheliselt alalt vaadelduna.
3. M ja N kategooria sõidukil peab üks registreerimismärk olema kinnitatud sõiduki ette
esimesele lauppinnale ja teine direktiivi 70/222/EMÜ nõuetele vastavalt sõiduki taha.
Eesmise märgi asukoha valikul tuleb märk kinnitada tulenevalt sõiduki kujust võimalikult
risti sõiduki pikisümmeetriatasandiga ja vertikaalsuunaline kalle ei tohi olla üle 15°. O
kategooria sõidukil peab registreerimismärk olema kinnitatud direktiivi 70/222/EMÜ
nõuetele vastavalt sõiduki taha. L kategooria sõidukil peab registreerimismärk olema
kinnitatud direktiivi 2009/62/EÜ või määruse 44/2014/EL nõuetele vastavalt sõiduki taha.
Üksiksõiduki kinnituseks esitatud M, N või O kategooria sõidukil või tüübikinnituse
raamistikust välja jääval sõidukil võib tagumise registreerimismärgi koht asuda sõiduki
pikikeskteljest paremal pool tingimusel, et tegemist on tootja poolse
originaalpaigalduskohaga.
4. Sõidukil, mille registreerimismärgi kinnituskoht registreerimismärgile ei sobi, võib
kasutada lisakinnitusvahendeid ja paigaldada valgusteid nii, et oleks tagatud tagumise
registreerimismärgi loetavus.
5. Registreerimismärk peab olema deformeerimata ja ilma katteta.
6. Kinnitusdetailid ei tohi halvendada registreerimismärgi loetavust. Sõiduki esi- või tagaosa
väljastpoolt nähtavale kohale on keelatud paigaldada registreerimismärgi nähtavaid
tunnuseid omavaid või matkivaid märke.
1
7. Sõidukil tohib kasutada ainult riiklikku registreerimismärki, mille numbrikombinatsioon
vastab liiklusregistri või registreerimistunnistuse andmetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 102. Riigi tunnusmärk
1. Riigi tunnusmärk (edaspidi märk ) on ellips, mille telgede pikkused on vähemalt 240 mm
ja 145 mm. L kategooria sõidukitel ja nende haagistel on lubatud kasutada märki
mõõtmetega 175 mm ja 115 mm (vt joonis 1). Märgi värv on valge, tähekombinatsioon ja
ääris on mustad
Joonis 1. Riigi tunnusmärk
2. Märk peab olema hajutatud päevavalguse korral loetav vähemalt 40 m kauguselt.
3. Märgile on keelatud kanda või juurde lisada muud sümboolikat ja kasutada seda muudel
eesmärkidel.
4. Märk kinnitatakse sõiduki tagaosale.
5. Sõidukile ei tohi kinnitada ühe riigi tunnusmärki ja teise riigi registreerimismärki, välja
arvatud tähtajaliselt Eestis registreeritud teise riigi sõidukid.
6. Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud sõidukil võib riigi tunnusmärk olla kantud
sõiduki registreerimismärgile vastavalt EÜ Nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2411/98.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 103. Aeglase sõiduki tunnusmärk
1. Aeglase sõiduki tunnusmärk peab vastama E-reegli nr 69 nõuetele (vt joonis 2)
Joonis 2. Aeglase sõiduki tunnusmärk
2. Aeglase sõiduki tunnusmärk peab asuma sõiduki taga keskel või vasaku ääre lähedal.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
2
Kood 104. Suure sõiduki tunnusmärk
1. O3 ja O4 kategooria sõidukile peab taha olema kinnitatud E-reegli nr 70 nõuetele vastavad
suure sõiduki tunnusmärgid (edaspidi tunnusmärk). Kui tunnusmärgile on kirjutatud sõna
„Topp“, peab see märgi külg jääma ülespoole. Tunnusmärkide komplekt koosneb ühest,
kahest või neljast nelinurksest märgist, mille pikkuste summa ei tohi olla väiksem kui 1130
mm või suurem kui 2300 mm.
2. Haagise (kesktelik-, täis- ja poolhaagise) tunnusmärgil peab olema kollane
valgustpeegeldav ristkülik ja seda ümbritsev punane fluorestseeruv või valgustpeegeldav
ääris (vt joonis 3):
a)
b)
c)
d)
Joonis 3. Haagise tunnusmärk
a, b, c ja d on näited tunnusmärkide paigaldusest haagise tagaosale
3
3. N3 kategooria sõidukile, välja arvatud sadulveduk, taha kinnitatakse E- reegli nr 70
nõuetele vastavad tunnusmärgid, millel peavad olema vaheldumisi kollased
valgustpeegeldavad ja punased fluorestseerivad või valgustpeegeldavad kaldtriibud (joonis
4):
a)
b)
c)
d)
Joonis 4. N3 kategooria sõiduki tunnusmärk
a, b, c ja d on näited tunnusmärkide paigaldusest N3 kategooria sõiduki, välja arvatud sadulveduk,
tagaosale.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 105. Ohukolmnurk
Mootorsõiduki ohukolmnurk peab vastama E-reegli nr 27 nõuetele (vt joonis 5).
Joonis 5. Ohukolmnurk
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
4
Kood 106. Ratta tõkisking
1. M, N ja O kategooria sõidukil peab olema kaks kasutamiskõlblikku, ratta läbimõõdule
vastavat tõkiskinga.
2. Üle 3,5-t täismassiga mootorsõidukil ja üle 750 kg täismassiga haagisel peab tõkisking
vastama tabelis 1 toodud nõuetele.
Tabel 1
Rehvi Tõkiskinga Tõkiskinga Tõkiskinga Tõkiskinga Tõkiskingale
välisraadiuse pikkus laius (mm) kõrgus toetuspinna lubatav suurim
nimimõõde (mm) (mm) raadius koormus
(mm) (mm) (kg)
380 260 120 150 360 1500
480 320 160 190 460 3500
600 400 200 230 560 6500
800 600 250 330 700 10 000
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 107. Esmaabivahendid
1. M ja N kategooria sõiduki esmaabivahendid ja nende märgistus peab vastama
töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-i 132 nõuetele.
2. Esmaabivahendid peavad asuma juhile kättesaadavas kohas.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 108. Tulekustuti
1. Mitte üle 3,5 t täismassiga M1 ning N1 kategooria sõidukil peab olema üks vähemalt 1 kg
tulekustutusaine massiga tulekustuti.
2. Üle 3,5 t täismassiga M1 kategooria, koos juhiga mitte üle 17 istekoha M2 ja M3 kategooria
ning N2 ja N3 kategooria sõidukis peab olema üks vähemalt 2 kg tulekustutusaine massiga
tulekustuti.
3. Koos juhiga üle 17 istekoha M2 ja M3 kategooria sõidukis peab olema üks vähemalt 6 kg
tulekustutusaine massiga tulekustuti või kaks vähemalt 2 kg tulekustutusaine massiga
tulekustutit, seejuures peab üks olema juhi läheduses. Liigendatud sõiduki puhul peab üks
vähemalt 2 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti olema igas liigendatud osas ning haagise
puhul peab üks vähemalt 2 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti olema haagises.
4. Nõuded M ja N kategooria sõiduki tulekustutitele on kehtestatud tuleohutuse seaduse §
32 lõike 5 alusel kehtestatud siseministri määrusega ja nõuded nende asukoha
märgistamisele on kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 4 lõike 4 alusel
kehtestatud sotsiaalministri määrusega. Tulekustutite asukohad peavad olema tähistatud M2
ja M3, kategooria sõidukites.
5
5. Tulekustuti peab olema töökorras ja asuma kättesaadavas kohas ning olema kättesaadavalt
kinnitatud selliselt, et kinnituste avamine oleks võimalik ilma abivahenditeta.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 109. Sõidumeerik
1. Lubatud on kasutada sõidumeerikut, mille andmeplaadile on kantud AETR või EÜ
Nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 nõuetele vastav tüübikinnituse tunnusmärk.
2. Sõidumeerik peab olema kontrollitud ja paigaldatud vastavalt kehtestatud korrale.
Kontrollimine: vaatlusega või katsesõiduga.
Kood 110. Lapse turvaseade
1. Laste turvaseade (häll, iste, ekraan, rihm, rakend, istmetugi jms) peab vastama direktiivi
77/541/EMÜ või E-reegli nr 129 või vähemalt E-reegli nr 44 03 paranduste seeria nõuetele.
2. Sõidukisse paigaldatud lapse turvaseade võib olla:
2.1. integreeritud, mis koosneb rihmade kombinatsioonist või painduvatest seadistest,
kinnituslukust, reguleerimise seadisest, kinnitusdetailidest või täiendavast istmest või
löögikaitsekilbist ning on kinnitatavad integreeritud rihma või rihmade abil;
2.2. mitteintegreeritud, mis võib koosneda osalisest turvasüsteemist, mis moodustab lapse
täieliku turvasüsteemi, kui seda kasutatakse koos täiskasvanute jaoks ettenähtud turvavööga,
mis ümbritseb lapse keha või hoiab paigal seadme, millesse laps on asetatud.
3. Direktiivi 77/541/EMÜ ja E-reegli nr 44 kohast laste turvaseadet võib kasutada järgneva
liigituse alusel:
3.1. 0 rühm: lapsed kaaluga alla 10 kg;
3.2. 0+ rühm: lapsed kaaluga alla 13 kg;
3.3. I rühm: lapsed kaaluga 9 – 18 kg;
3.4. II rühm: lapsed kaaluga 15 – 25 kg;
3.5. III rühm: lapsed kaaluga 22 – 36 kg.
4. Lapse turvaseade peab olema sõidukisse paigaldatud vastavalt turvaseadme valmistaja
poolt ette nähtud paigaldusteabele. Lapse turvaseadet ei tohi paigaldada sõidukisse, milles
turveseadme kasutamine ei ole turvaseadme valmistaja poolt ette nähtud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 111. Motokiiver
1. Motokiiver ja motokiivri visiir peavad vastama E-reegli nr 22 nõuetele.
2. Pimeda ajal kasutatava mootorsõidukijuhi motokiivri visiiri läbipaistvus peab olema
vähemalt 80 % ja valge ajal kasutatava mootorsõidukijuhi motokiivri visiiri läbipaistvus
peab olema vähemalt 50 %.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
6
Kood 112. Laia sõiduki tunnusmärk
Laia sõiduki tunnusmärk peab vastama ja olema paigaldatud vastavalt liiklusseaduse § 341
lõike 7 alusel kehtestatud nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 113. Kiiruspiirangu tunnusmärk
Kiiruspiirangu tunnusmärk on 150 – 200 mm läbimõõduga musta või punase äärisega
kollane või valge ring, milles olev must number näitab märki kandva sõiduki lubatud
suurimat kiirust. Äärise laius on 1/12 ringi läbimõõtu.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 114 Lasterühma tunnusmärk
1. Alates 1. jaanuarist 2020. a peab lasterühma tunnusmärk olema vähemalt 400 mm
küljepikkusega musta äärisega kollane valgustpeegeldav ruut, milles on liiklusmärgi 173a
kujund. Äärise laius on 1/12 ruudu külje pikkusest.
2. Lasterühma tunnusmärk ei tohi asetseda mõõdetuna teepinnast madalamal kui 500 mm ja
kõrgemal kui 1500 mm ning asuma sõiduki esiküljel parempoolses servas ja tagaküljel
vasakpoolses servas. Märk ei tohi olla varjatud aga võib asetseda klaasi taga, mille
läbipaistvus on vähemalt 70 %.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga
Kood 115. Väljaulatuva veose tunnusmärk
Sõidukist või autorongist ette- või tahapoole üle 1 m väljaulatuva veose kaugeim punkt peab
olema tähistatud väljaulatuva veose tunnusmärgiga. Väljaulatuva veose tunnusmärk peab
vastama ja olema paigutatud vastavalt liiklusseaduse § 341 lõike 7 alusel kehtestatud
nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Grupp 2
Valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed
Kood 201. Üldnõuded valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmetele
1. Sõidukile on lubatud paigaldada koodides 202–224, 226–229 ja 1002 käsitletud valgustus-
ja valgussignalisatsiooniseadmeid. Täiendavalt võib sõidukile paigaldada valgustus- ja
valgussignalisatsiooniseadmeid, mille paigaldamise kohustus tuleneb majandus- ja
taristuministri 13. juuli 2018. a määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“,
majandus- ja taristuministri 4. septembri 2015. a määrusest nr 114 „Eriveo tingimused ning
eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste
hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad“ või Vabariigi Valituse 16. juuni 2011. a
määrusest nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“.
7
Kõik sõidukile paigaldatud valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed peavad olema
töökorras v.a käesoleva koodi punktis 16 nimetatud valgustus- ja
valgussignalisatsiooniseadmed ja laterna mulaaž. Laterna mulaaži võib sõidukile paigaldada
üksnes sõiduki valmistaja ja see ei tohi olla ühendatud sõiduki elektrisüsteemi. Mitte töötavat
laternat ei loeta laterna mulaažiks.
2. Valmistaja paigaldatud laternaid võib asendada ainult selle sõiduki tüübi ehituses
ettenähtud laternatega. Latern peab olema koostatud selle ehituses ettenähtud optilisest
seadmest, valgusallikast ja hajutiklaasist. Põhjendatud juhtudel võib Transpordiamet lubada
sõiduki valmistaja poolt sõidukile paigaldatud laternate ümberehitamist. Erand ei kehti
direktiivi, Euroopa Liidu määruse või E-reegli kohase tüübikinnitusega laternatele.
Hajutiklaas peab olema pragudeta ning muude vigastusteta. Optiline süsteem peab olema
töökorras ja ei tohi olla tuhmunud või korrodeerunud.
3. Laternas kasutatav lamp peab vastama E-reegli nr 37 või nr 99 või nr 128 nõuetele.
4. Kaugtulelatern, lähitulelatern ja eesmine udutulelatern võib olla paigaldatud
peitlaternasse. Peitlaternat ei tohi olla võimalik juhi kohalt osaliselt avada ja sulgeda.
Pimestamise vältimiseks laterna avanemisel või sulgumisel peab tuli sisse lülituma alles
pärast peitlaterna täielikku avanemist ja välja lülituma enne selle sulgumise algust.
Lülitusmehhanismi rikke korral peab sisselülitatud peitlatern jääma avatuks või olema
kergesti avatav ilma tööriistata.
5. Lähitulelaternat, mis on ette nähtud ainult vasakpoolses liikluses kasutamiseks, on
keelatud kasutada. Ainult vasakpoolse liikluse jaoks valmistatud ebasümmeetrilise
valgusjaotusega lähitulelaterna tüübikinnituse tähise osaks on nool, mille teravik on eest
vaadates suunatud paremale või ei vasta selle tekitatud valgusvihk koodi 202 punkti 5.1.
nõuetele.
6. Elektriühendused peavad olema sellised, et lähitule-, kaugtule- ja eesmisi udutulelaternaid
saab sisse lülitada ainult siis, kui ääretulelaternad ja tagumise registreerimismärgitule latern
on sisse lülitatud. See nõue ei kehti, kui kaug- või lähitulelaternaid kasutatakse lühikese
intervalliga üksteisele järgnevate hoiatavate valgussignaalide edastamiseks.
Päevatulelaternad võivad olla sisse lülitatavad ilma ääretulelaternate ja tagumise
registreerimismärgitule laterna sisse lülitamiseta. Esimeste ääretulede funktsiooni võivad
täita ka lähituled, kaugtuled või esimesed udutuled tingimusel, et eelnimetatud tule rikke
korral automaatselt süttivad esimesed ääretuled ja ääretuld asendav tuli täidab esimese
ääretule geomeetrilise nähtavuse ja valgustugevuse nõudeid.
7. Elektriühendused peavad olema sellised, et ääretulelaternaid ja tagumise
registreerimismärgitule laternat on võimalik sisse ja välja lülitada ainult samaaegselt. Nõue
ei kehti, kui ääretulelaternaid kasutatakse seisutulelaternatena.
8. Mootorsõiduki haakes oleva haagise valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmeid peab
olema võimalik sisse lülitada mootorsõiduki valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmete
lülitusseadmete abil.
9. Sõidukile paigaldatud laterna kaitseks ei tohi kasutada selleks mitte ettenähtud vahendit.
Sõiduki osad või veos ei tohi katta laterna valgusava ning vähendada selle tule nähtavust.
8
10. Laternale ja helkurile kantud tähised peavad olema selgelt loetavad ja kustutamatud.
Laternale peavad tähised olema kantud kas laterna klaasile või korpusele, helkuril
valgustatavale pinnale. Tähised peavad olema nähtavad, kusjuures vajadusel tuleb avada
liikuv osa (nt kapott, luuk jne).
11. Direktiivide 76/757/EMÜ, 76/758/EMÜ, 76/759/EMÜ, 76/760/EMÜ, 76/761/EMÜ,
76/762/EMÜ, 77/538/EMÜ ja 77/539/EMÜ kohaselt tüübikinnituse saanud valgustus- ja
valgussignalisatsiooniseadmeid, mis on ette nähtud paigaldamiseks M1 ja N1 kategooria
sõidukile, võib paigaldada L kategooria sõidukile.
12. Paarisarv laternaid on sõiduki pikitasapinnast vasakul ja paremal asuvate ühesuguse
funktsiooniga laternate komplekt. Arvestades laterna välist kuju ning grupeeritud ja
vastastikku ühendatud laternate puhul arvestades erinevaid funktsioone, peab laternapaar
olema sõidukile paigaldatud keskpikitasapinna suhtes sümmeetriliselt. Ebasümmeetriliste
sõidukite puhul peab nõue oleme täidetud nii palju kui see on võimalik.
13. Alates 1. jaanuarist 2016. a esmaregistreeritud L kategooria sõidukitel peab olema
automaatselt sisselülituv valgustussüsteem või tootja valikul automaatselt sisselülituvad
päevasõidutuled.
14. Puksiirautole on lubatud kabiini tagaseina ülaserva paigaldada täiendavad tagumise
alumise ääretule, suunatule ja piduritule laternad.
15. Paigaldatud saha või muu eesmisi laternaid varjava tööseadmega sõidukile võib lisaks
käesolevas määruses nimetatud laternatele paigaldada täiendavalt kaks lähitulelaternat ning
M1 ja N1 kategooria sõidukile lisaks kaks eesmist ääretule- ja suunatulelaternat.
Elektriühendused peavad olema sellised, et käesolevas punktis nimetatud valgustusseadmed
ei tööta koos käesolevas määruses nimetatud sama funktsiooni täitvate laternatega.
16. Töökõlbmatuks võib muuta grupeeritud või vastastikku ühendatud järelpaigaldatud
laternate funktsioone tingimusel, et vähemalt üks laterna valgustus- või
valgussignalisatsiooni funktsioon on töökorras ja valmistaja paigaldatud valgustus- ja
valgussignalisatsiooniseadmeid, kui nende asemel on paigaldatud sama funktsiooni täitvad
laternad.
Kontrollimine: vaatluse ja proovilülimisega.
Kood 202. Lähitulelatern
1. M ja N kategooria sõidukile peab paigaldama kaks lähitulelaternat. L kategooria sõidukile
peab paigaldama ühe või kaks lähitulelaternat, kusjuures L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria
sõidukile, mis on üle 1300 mm lai, peab paigaldama kaks lähitulelaternat. Enne 1. jaanuarit
1996. a esmaregistreeritud L kategooria sõiduki lähitulelatern peab vastama valmistaja poolt
ettenähtule. Lähitulelaterna paigaldamine O kategooria sõidukile on keelatud.
2. Lähitulelaterna kõrgus maapinnast peab olema vähemalt 500 mm, kuid ei tohi ületada
1200 mm. Erandina on N3G kategooria sõidukil lubatud lähitulelatern paigaldada kuni 1500
mm kõrgusele maapinnast. M, N ja kahe lähitulelaternaga L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria
sõiduki lähitulelaterna kaugus sõiduki külgservast ei tohi ületada 400 mm. M2, M3, N2 ja N3
kategooria sõiduki lähitulelaternate vahekaugus peab olema vähemalt 600 mm, mida võib
vähendada kuni 400 mm-ni, kui sõiduki laius ei ületa 1300 mm. Kahe lähitulelaternaga L2e,
9
L5e, L6e ja L7e kategooria sõiduki lähitulelaternate vahekaugus peab olema vähemalt 500
mm, mida võib vähendada kuni 400 mm-ni, kui sõiduki laius ei ületa 1300 mm. Kahe
lähitulelaternaga L1e, L3e ja L4e kategooria sõiduki lähitulelaternate valgusavade
vahekaugus ei tohi ületada 200 mm.
3. Lähituled peavad lülituma põlema ja kustuma korraga ning võivad jääda põlema koos
kaugtuledega. Kui lähitulelaternates kasutatakse gaaslahenduslampe, siis peavad lähituled
jääma põlema koos kaugtuledega.
4. Lähitulelatern peab olema nõuetekohaselt reguleeritud ja peab olema välditud vastutuleva
sõidukijuhi pimestamine.
5. Lähitule tekitatud valgusvihk peab olema valge värvusega. Enne 1. oktoobrit 1994. a
esmaregistreeritud mootorsõiduki lähitule tekitatud valgusvihk võib olla valikkollase
värvusega.
5.1. Lähitulelaterna valgusjaotus peab hõlmama teravat ja selget valgustatud ja valgustamata
ala piirjoont, mille all on eredalt valgustatud ala ning sellest üleval valgustamata ala. M ja N
kategooria mootorsõiduki sümmeetrilise valgusvihuga lähitulelaterna tekitatud valgusvihu
eredaim punkt ei tohi olla suunatud sõiduki pikiteljest vasakule. Ebasümmeetrilise
valgusjaotusega lähitule valgustatud ja valgustamata ala piirjoon hõlmab vasakul paiknevat
sirget horisontaalset osa ja paremal paiknevat murdekohta ja tõusvat osa.
6. M ja N kategooria sõiduki lähitulelatern peab vastama E-reegli nr 1 või nr 5 või nr 8 või
nr 20 või nr 31 või nr 98 või nr 112 või nr 123 või direktiivi 76/761/EMÜ nõuetele ja selle
paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Alates 1.
jaanuarist 1996. a esmaregistreeritud L kategooria sõiduki lähitulelatern peab vastama E-
reegli nr 56 või nr 57 või nr 72 või nr 82 või nr 112 või nr 113 või direktiivi 97/24/EÜ
nõuetele ja selle paigaldus peab vastama E-reegli nr 53 või nr 74 või direktiivi 2009/67/EÜ
nõuetele.
7.1. Ebasümmeetrilise valgusvihuga lähitulelaternale peab olema kantud tüübikinnituse
tähise ühe osana üks järgnevatest tähistest:
7.1.1. C – kui latern on ette nähtud kasutamiseks halogeenhõõglambiga (E-reegli nr 1 või
112 kohane) või LED-iga (E-reegli nr 112 kohane).
7.1.2. HC – kui latern on ette nähtud kasutamiseks halogeenhõõglambiga (E-reegli nr 8, 20
või 112 kohane) või LED-iga (E-reegli nr 112 kohane).
7.1.3. HSC – kui latern on ette nähtud kasutamiseks osandamatu halogeenlaternaga (E-reegli
nr 31 kohane).
7.1.4. DC* – kui on ette nähtud gaaslahenduslambiga kasutamiseks.
7.1.5. MBH – kui on ette nähtud L3e, L4e, L5e ja L7e kategooria sõidukitel kasutamiseks
HS1 halogeenlampidega.
7.1.6. L1e, L2e ja L6e lähitulelatern, mis on tüübikinnitatud E-reegli nr 56 (laternas üksik
hõõglambiga lähituli) või E-reegli nr 76 (laternas hõõglambiga lähi- ja kaugtuli) kohaselt
tüübikinnitus tähise juurde tähekombinatsioone ei lisata. E-reegli nr 76 puhul märgitakse
R76.
* muutuva valgusjaotusega valgussüsteemi puhul asendatakse D tähtedega DLS
7.2. Kohanduvate esitulede süsteemi puhul peab olema kantud tüübikinnituse tähise ühe
osana üks järgnevast tähisest:
10
7.2.1. X – kohalduvate esitulede süsteemi tähistav täht.
7.2.2. C – C-klassi lähitulede puhul (põhiline valgusjaotus).
7.2.3. E – E-klassi lähitulede puhul (maantee valgusjaotus).
7.2.4. V – V-klassi lähitulede puhul (asula valgusjaotus).
7.2.5. W – W-klassi lähitulede puhul (märja tee valgusjaotus).
7.2.6. R – kaugtulede puhul.
7.2.7. T – kurvivalgustus.
7.3. Sümmeetrilisele L kategooria lähitulelaternale peab olema kantud tüübikinnituse tähise
ühe osana üks järgnevast tähistest:
7.3.1. C-AS – hõõglambiga lähitulelatern valgusvooga alla 900 lm või LED mooduliga
lähitulelatern valgusvooga 150 – 900 lm.
7.3.2. C-BS – hõõglambiga lähitulelatern valgusvooga alla 900 lm või LED mooduliga
lähitulelatern valgusvooga 350 – 1000 lm.
7.3.3. WC-CS – hõõglambiga lähitulelatern valgusvooga alla 2000 lm või LED mooduliga
lähitulelatern valgusvooga 500 – 2000 lm.
7.3.3. WC-DS – hõõglambiga lähitulelatern valgusvooga alla 2000 lm või LED mooduliga
lähitulelatern valgusvooga 1000 – 2000 lm.
7.3.4. WC-ES – lähitule latern gaaslahenduslampidega või LED mooduliga lähitulelatern
valgusvooga üle 2000 lm.
7.3.5. CR-BS – hõõglambiga lähi- või kaugtulelatern lähitule valgusvooga alla 900 lm või
LED mooduliga lähi- või kaugtulelatern lähitule valgusvooga 350 – 1000 lm.
7.3.6. WCR-CS – hõõglambiga lähi- või kaugtulelatern lähitule valgusvooga alla 2000 lm
või LED mooduliga lähi- või kaugtulelatern lähitule valgusvooga 500 – 2000 lm.
7.3.7. WCR-DS – hõõglambiga lähi- või kaugtulelatern lähitule valgusvooga alla 2000 lm
või LED mooduliga lähi- või kaugtulelatern lähitule valgusvooga 1000 – 2000 lm.
7.3.8. WCR-ES – lähi- või kaugtulelatern gaaslahenduslambiga või LED mooduliga lähi-
või kaugtulelatern lähitule valgusvooga üle 2000 lm.
7.3.9. MB – L3e või L3e kategooria sõiduki lähi- või kaugtule latern.
7.3.10. HS2 – L1e ja L2e kategooria sõiduki lähi- või kaugtule latern.
8. Kui lähitulelatern täidab ka kurvivalgustuse funktsiooni (on pöörduv), siis peab sellel
olema lisatähis T. Ainult E-reegli nr 98 või nr 112 või direktiivi 76/761/EMÜ nõuetele
vastav lähitulelatern võib täita kurvivalgustuse funktsiooni.
9. Kui mootorsõidukile on paigaldatud kohanduvate esitulede süsteem (AFS), siis peab selle
ehitus vastama E-reegli nr 123 nõuetele ja paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 nõuetele.
Süsteemi kuuluval laternal peab olema lisatähis X.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 203. Kaugtulelatern
1. M ja N kategooria sõidukile peab paigaldama kaks kaugtulelaternat. Suurim lubatud
kaugtulelaternate arv M, N1 ja N2 kategooria sõidukil on 6 ning N3 kategooria sõidukil 10.
Lubatud on ka paaritu arv laternaid. Elektriühendused peavad tagama, et korraga põleks
vähemalt 2 sümmeetriliselt paigutatud laternat, kuid mitte rohkem, kui 4 kaugtulelaternat.
L3e, L4e, L5e ja L7e kategooria sõidukile peab paigaldama ühe või kaks kaugtulelaternat,
kusjuures L5e ja L7e kategooria sõidukile, mis on üle 1300 mm lai, peab paigaldama kaks
kaugtulelaternat. L1e, L2e ja L6e kategooria sõidukile võib paigaldada ühe või kaks
kaugtulelaternat, kusjuures L2e ja L6e kategooria sõidukile, mis on üle 1300 mm lai, võib
11
paigaldada üksnes kaks kaugtulelaternat. Enne 1. jaanuarit 1996. a esmaregistreeritud L
kategooria sõiduki kaugtulelatern peab vastama valmistaja poolt ettenähtule.
Kaugtulelaterna paigaldamine O kategooria sõidukile on keelatud.
2. Kaugtulede ümberlülimisel lähituledeks peavad kõik kaugtuled välja lülituma üheaegselt.
Lähitulede ümberlülimisel kaugtuledeks peab vähemalt üks paar kaugtulesid sisse lülituma.
L kategooria sõidukitel, millel on paigaldatud üks lähituli ja üks kaugtuli, peavad käesoleva
punkti nõuded olema täidetud lähtuvalt tulede arvust.
3. Elektriühendused peavad tagama, et summaarne kaugtulede valgustugevus, mida saab
üheaegselt sisse lülitada, vastab valgustugevuse kontrollarvude summale 100.
4. Kaugtule tekitatud valgusvihk peab olema valge värvusega. Enne 1. oktoobrit 1994. a
esmaregistreeritud mootorsõiduki kaugtule tekitatud valgusvihk võib olla valikkollase
värvusega.
5. M ja N kategooria sõiduki kaugtulelatern peab vastama E-reegli nr 1 või nr 5 või nr 8 või
nr 20 või nr 31 või nr 98 või nr 112 või nr 123 või direktiivi 76/761/EMÜ nõuetele ja selle
paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Alates 1.
jaanuarist 1996. a esmaregistreeritud L kategooria sõiduki kaugtulelatern peab vastama E-
reegli nr 57 või nr 72 või nr 82 või nr 112 või nr 113 või direktiivi 97/24/EÜ nõuetele ja
selle paigaldus peab vastama E-reegli nr 53 või nr 74 või direktiivi 2009/67/EÜ nõuetele.
6.1. Kaugtulelaternale peab olema kantud tüübikinnituse tähise ühe osana valgustugevuse
kontrollarv ja üks järgnevast tähisest:
6.1.1. R – kui on ette nähtud halogeenhõõglambiga (E-reegli nr 1 või 112 kohane) või LED-
iga (E-reegli nr 112 kohane).
6.1.2. HR – kui on ette nähtud halogeenhõõglambiga (E-reegli nr 8, 20 või 112 kohane) või
LEDiga (E-reegli nr 112 kohane);
6.1.3. HSR – kui on ette nähtud osandamatu halogeenlaternaga (E-reegli nr 31 kohane);
6.1.4. DR – kui on ette nähtud gaaslahenduslambiga kasutamiseks.
6.2. L kategooria sõiduki kaugtulelaternale peab olema kantud tüübikinnituse tähise ühe
osana valgustugevuse kontrollarv ja üks järgnevast tähisest:
6.2.1. R-BS –kaugtulelatern hõõglambi või LED mooduliga.
6.2.2. WR-CS – kaugtulelatern hõõglambi või LED mooduliga.
6.2.3. WR-DS – kaugtulelatern hõõglambi või LED mooduliga.
6.2.4. WR-ES – kaugtulelatern gaaslahenduslampidega või LED mooduliga.
6.2.5. CR-BS – hõõglambiga lähi-/kaugtulelatern lähitule valgusvooga alla 900 lm või LED
mooduliga lähi/kaugtulelatern lähitule valgusvooga 350 – 1000 lm.
6.2.6. WCR-CS – hõõglambiga lähi-/kaugtulelatern lähitule valgusvooga alla 2000 lm või
LED mooduliga lähi/kaugtulelatern lähitule valgusvooga 500 – 2000 lm.
6.2.7. WCR-DS – hõõglambiga lähi-/kaugtulelatern lähitule valgusvooga alla 2000 lm või
LED mooduliga lähi/kaugtulelatern lähitule valgusvooga 1000 – 2000 lm.
6.2.8. WCR-ES – lähi-/kaugtulelatern gaaslahenduslambiga või LED mooduliga
lähi/kaugtulelatern lähitule valgusvooga üle 2000 lm.
7. Kui kaugtulelatern täidab ka kurvivalgustuse funktsiooni (on pöörduv), siis peab sellel
olema lisatähis T. Ainult üks kummagi poole kaugtulelatern võib täita kurvivalgustuse
funktsiooni.
12
8. Kui mootorsõidukile on paigaldatud kohanduvate esitulede süsteem (AFS), siis peab selle
ehitus vastama E-reegli nr 123 nõuetele ja paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 nõuetele.
Süsteemi kuuluval laternal peab olema lisatähis X.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 204. Lähi- ja kaugtulelatern, mille lambi valgusvoog ületab 2000 lm
1. Lamp, mille valgusvoog on üle 2000 lm, on lubatud kasutada kaugtulelaternas ja ainult
ebasümmeetrilise valgusjaotusega lähitulelaternas.
2. Kui M ja N kategooria sõiduki lähitulelaterna lambi valgusvoog ületab 2000 lm, peab
lähitulelaterna valgusvihu kõrguse reguleerimine, sõltuvalt kere asendist, toimuma
automaatselt ning järgmisetele sõidukitele peab olema paigaldatud lähitulelaterna
hajutiklaasi puhasti:
2.1.1. Alates 1. oktoobrist 2000. a esmaregistreeritud gaaslahenduslambiga sõidukile, mille
lähitulelaterna lambi valgusvoog on üle 2000 lm.
2.1.2. Alates 10. juulist 2011. a esmaregistreeritud hõõglambiga ja LED valgusallikaga
sõidukile, mille lähitulelaterna lambi valgusvoog on üle 2000 lm.
2.1.3 Alates 26. veebruarist 2012. a esmaregistreeritud gaaslahenduslambiga üksiksõiduki
kinnitusega M ja N kategooria sõidukile, mille lähitulelaterna lambi valgusvoog on üle 2000
lm.
2.1.4. Kui sõidukile, sõltumata esmaregistreerimise ajast, on järelpaigaldatud
lähitulelaternad, mille lähitulelaterna lambi valgusvoog on üle 2000 lm.
2.2. Lähitule laterna valgusvihu kõrguse automaatne reguleerimine sõltuvalt kere asendist ja
hajutiklaasi puhasti ei ole nõutud enne 26.veebruari 2012. a esmaregistreeritud üksiksõiduki
kinnitusega sõidukil juhul, kui sõiduki valmistaja ei ole neid koos gaaslahenduslampidega
paigaldanud.
3. Gaaslahenduslambiga laternal peab kaugtulelt lähitulele ümberlüliv seade tagama, et
seadme rikke korral oleks sisse lülitatud lähituli. Ümberlülitusmehhanism peab välistama
tulede vahepealsesse asendisse lülitatuse võimaluse.
4. Igas lähitulelaternas võib olla ainult üks gaaslahendusvalgusallikas.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 205. Päevatulelatern
1. M ja N kategooria sõidukile võib vastavalt E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ
nõuetele paigaldada kaks E-reegli nr 87 või direktiivi 76/758/EMÜ nõuetele vastavat
päevatulelaternat. L1e ja L3e kategooria sõidukile võib vastavalt E- reegli nr 53 nõue tele
paigaldada ühe või kaks E-reegli nr 87 nõuetele vastavat päevatulelaternat. L2e, L4e, L5e,
L6e ja L7e kategooria sõidukile võib vastavalt E- reegli nr 48 nõuetele paigaldada kaks E-
reegli nr 87 nõuetele vastavat päevatulelaternat. Päevatulelaterna paigaldamine O kategooria
sõidukitele on keelatud.
2. M ja N kategooria sõiduki päevatulelaterna valgusavade siseservade vaheline kaugus peab
olema vähemalt 600 mm, kuid sõidukil, mille laius on väiksem kui 1300 mm, võib kaugust
vähendada 400 mm-ni.
13
3. Kui L3e kategooria sõidukile paigaldatud üks päevatulelatern asub teiste eesmiste
laternate (lähitule-, kaugtule- või eesmise ääretulelaterna) suhtes üleval või all, siis peab
päevatulelatern eest vaadates asuma sõiduki keskpikitasapinnal. Kui päevatulelatern asub
teiste eesmiste laternatega kõrvuti või on ühildatud teiste eesmiste laternatega, siis ei tohi
laterna valgusava välisserva kaugus sõiduki keskpikitasapinnast ületada 250 mm. Kahe
päevatulelaterna korral peavad laternad asuma sõiduki keskpikitasapinna suhtes
sümmeetriliselt ning laternate valgusavade siseservade vaheline kaugus ei tohi ületada 420
mm.
4. Päevatulelaterna kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 250 mm, kuid ei tohi ületada
1500 mm.
5. Päevatulelatern võib olla ühitatud teiste eesmiste laternatega.
6. Ühe päevatule valgustugevus peab olema vähemalt 400 cd ja ei tohi ületada 1200 cd.
Valgusava pinna suurus peab olema vähemalt 25 cm2 ja ei tohi ületada 200 cm2.
7. Päevatulelaternale peab olema kantud rahvusvahelise tüübikinnituse tähise juurde tähis
RL. Päevatule tekitatud valgusvihk peab olema valge või valikkollase värvusega.
8. Päevatuled peavad automaatselt välja lülituma, kui lülitatakse sisse lähi-, kaug- või
udutuled. See nõue ei kehti, kui lähi-, kaug- või udutulelaternaid kasutatakse lühikese
intervalliga üksteisele järgnevate hoiatavate valgussignaalide edastamiseks.
9. Päevatulelaternate olemasolu korral peavad need automaatselt sisse lülituma, kui mootorit
(jõuallikat) käivitav või seiskav seade on asendis, mis võimaldab mootoril töötada. Erandid
päevasõidutulede lülituses on toodud E-reegli nr 48 punktis 6.19.7.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 206. Seisutulelatern
1. Seisutulelaternat võib paigaldada M ja N kategooria sõidukile, mille pikkus ei ületa 6 m
ja laius ei ületa 2 m. Teistele sõidukitele on seisutulelaterna paigaldamine keelatud. Kui
seisutulelatern on paigaldatud, siis peab see vastama E-reegli nr 77 või direktiivi
77/540/EMÜ nõuetele ja selle paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi
76/756/EMÜ nõuetele. Paigaldada võib kaks ettepoole valget valgust andvat ja kaks
tahapoole punast valgust andvat seisutulelaternat. Kui seisutuled on ühitatud küljeääretulega
või küljesuunatulega, siis peab nende tekitatud valgusvihu värvus olema merevaigukollane.
2. Seisutulelaterna funktsiooni võivad täita samal sõiduki poolel paiknevad korraga
sisselülitatavad esimesed ja tagumised ääretulelaternad.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 207. Eesmine udutulelatern
1. M ja N kategooria sõidukile võib vastavalt E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ
nõuetele paigaldada kaks E-reegli nr 19 või direktiivi 76/762/EMÜ nõuetele vastavat eesmist
udutulelaternat. L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukile võib vastavalt E-reegli
14
nr 53 või direktiivi 2009/67/EÜ nõuetele paigaldada ühe või kaks direktiivi 97/24/EÜ
nõuetele vastavat eesmist udutulelaternat. Eesmise udutulelaterna paigaldamine L1e ja O
kategooria sõidukile on keelatud.
2. Udutulelaternal peab olema kantud rahvusvahelise tüübikinnituse tähise juurde üks
järgnevast tähistest:
2.1. B – kui on ette nähtud halogeenhõõglambiga kasutamiseks.
2.2. F3 – kui on ette nähtud gaaslahenduslambiga või LED mooduliga kasutamiseks.
3. Eesmiste udutuledega koos peavad lülituma eesmised ja tagumised ääretuled ning
tagumine registreerimismärgituli.
4. Eesmise udutule tekitatud valgusvihul peab olema ülal järsk, selgelt nähtav valguse ja
varju piir.
5. Eesmise udutule tekitatud valgusvihk peab olema valge või kollase värvusega.
6. Eesmise udutulelaterna valgusava alaserv ei tohi asetseda madalamal kui 250 mm
maapinnast. Eesmise udutulelaterna valgusava ülaserv ei tohi asetseda kõrgemal
lähitulelaterna valgusava ülaservast ning M1 ja alates 10. oktoobrist 2012. a
esmaregistreeritaval N1 kategooria sõidukil kõrgemal kui 800 mm maapinnast. Laterna
valgusava välisserv ei tohi olla kere välisgabariidist kaugemal kui 400 mm.
Kontrollimine: vaatlusega ja mõõtevahendiga.
Kood 208. Tagumine udutulelatern
1. L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukile ja enne 1. jaanuarit 1998. a
esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõidukitele võib paigaldada ühe või kaks tagumist
udutulelaternat. Enne 1. jaanuarit 1998. a esmaregistreeritud M, N, O ja enne 1. jaanuarit
1996. a esmaregistreeritud L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõiduki tagumine
udutulelatern peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. Tagumise udutulelaterna
paigaldamine L1e kategooria sõidukile on keelatud.
2. M, N, O, L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõiduki tagumise udutulelaterna
kaugus lähimast piduritulelaternast peab olema vähemalt 100 mm. Kui sõidukil on üks
tagumine udutulelatern, peab see asuma tagant vaadates sõiduki keskpikitasapinnal või
sellest vasakul. Kui L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukil on kaks tagumist
udutulelaternat, peavad need asetsema sümmeetriliselt keskpikitasapinna suhtes ja laternate
valgusavade siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 600 mm, kuid sõidukil, mille
laius on väiksem kui 1300 mm, võib kaugust vähendada 400 mm-ni.
3. M, N, O, L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõiduki tagumise udutulelaterna kõrgus
teepinnast peab olema vähemalt 250 mm, kuid ei tohi ületada 1000 mm. Erandina võib N3G
kategooria sõidukil kõrgust suurendada kuni 1200 mm-ni. L3e ja L4e kategooria sõiduki
tagumise udutulelaterna kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 250 mm, kuid ei tohi
ületada 900 mm.
4. Tagumise udutule tekitatud valgusvihk peab olema punase värvusega.
15
5. Tagumine udutuli võib lülituda ainult siis, kui lähi-, kaug- või eesmised udutuled on sisse
lülitatud ja olema väljalülitatav sõltumatult teistest tuledest.
6. Alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõidukil peab taga
olema üks või kaks E-reegli nr 38 või direktiivi 77/538/EMÜ nõuetele vastavat tagumist
udutulelaternat ja nende paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ
nõuetele. Alates 1. jaanuarist 1996. a esmaregistreeritud L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e
kategooria sõidukile paigaldatud tagumine udutulelatern peab vastama E-reegli nr 38 või
direktiivi 77/538/EMÜ või 97/24/EÜ nõuetele ja selle paigaldus peab vastama E-reegli nr
53 või direktiivi 2009/67/EÜ nõuetele. Tagumisele udutulelaternale peab olema kantud tähis
F või F1 või F2.
7. Tagumine udutulelatern ei ole kohustuslik M, N ja O kategooria sõidukil:
7.1. mis on saadud pärandvarana;
7.2. mis kuulub ümberasujale;
7.3. mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide kodanikest töötajate
omanduses või valduses;
7.4. mis on rahvusvahelise sõjalise peakorteri, välisriigi relvajõudude, tsiviilkoosseisu ja
nende välisriikide kodanikest liikmete omanduses või valduses;
7.5. mis on lepingulisel tööl olevate välisriikide kodanike omanduses või valduses.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 209. Piduritulelatern
1. M, N ja O kategooria sõidukile peab taha paigaldama kaks S1 või S2 kategooria
piduritulelaternat. Alates 1. oktoobrist 2000. a esmaregistreeritud M1 ning alates 10.10.2011
esmaregistreeritud N1 kategooria sõidukitel, välja arvatud kabiiniga rungal või veokastiga
N1 kategooria sõidukil, peab lisaks olema paigaldatud S3 või S4 kategooria piduritulelatern.
M2, M3, N2, N3, L2e, L5e, L6e, L7e ja O kategooria sõidukitele võib paigaldada S3 või S4
kategooria piduritulelaterna. M2, M3, N2, N3, O2, O3 ja O4 kategooria sõidukitele võib
täiendavalt paigaldada kaks S1 või S2 kategooria piduritulelaternat. L1e, L2e, L3e, L5e, L6e
ja L7e kategooria sõidukile peab taha paigaldama ühe või kaks piduritulelaternat, kusjuures
L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukitele, mis on üle 1300 mm lai, peab paigaldama kaks
piduritulelaternat. L4e kategooria sõidukile peab paigaldama üks kuni kolm
piduritulelaternat. Enne 1. jaanuarit 1998. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõiduki
ja enne 1. jaanuarit 1996. a esmaregistreeritud L kategooria sõiduki piduritulelatern peab
vastama valmistaja poolt ettenähtule;
2. M1 ja N1 kategooria sõiduki S1 või S2 kategooria piduritulelaterna valgusava välisserva
kaugus sõiduki külgservast ei tohi ületada 400 mm. M2, M3, N2, N3 ja O kategooria sõiduki
S1 või S2 kategooria piduritulelaternate valgusavade siseservade vaheline kaugus peab
olema vähemalt 600 mm, kuid sõidukil, mille laius on väiksem kui 1300 mm, võib kaugust
vähendada 400 mm-ni. S3 või S4 kategooria piduritulelatern peab M, N ja O kategooria
sõidukil paiknema sõiduki keskpikiteljel. Kui sõiduki kereehituse eripära ei võimalda S3 või
S4 kategooria piduritulelaternat paigaldada sõiduki keskpikiteljele, siis võib paigaldada kaks
S3 või S4 kategooria piduritulelaternat üks ühele poole ja teine teisele poole keskpikitelge
ning sellele võimalikult lähedale või ühe S3 või S4 kategooria piduritulelaterna mitte
kaugemale kui 150 mm keskpikiteljest.
16
3. M, N ja O kategooria sõiduki kohustuslike S1 ja S2 kategooria piduritulelaterna kõrgus
teepinnast peab olema vähemalt 250 mm, kuid ei tohi ületada 1500 mm. Kui sõiduki
kereehituse eripära tõttu ei ole võimalik laternaid paigaldada kuni 1500 mm kõrgusele, siis
võib neid paigaldada kuni 2100 mm kõrgusele tingimusel, et täiendavaid S1 või S2 või S3
või S4 kategooria piduritulelaternaid ei ole paigaldatud. Täiendavalt paigaldatud S1 või S2
kategooria piduritulelatern peab kohustuslikest laternatest olema paigaldatud vähemalt 600
mm kõrgemale. S3 või S4 kategooria piduritulelaterna valgusava alaserv ei tohi olla
madalamal kui 150 mm tagaakna alaservast või 850 mm maapinnast. Siiski peab S3 või S4
kategooria piduritulelaterna valgusava alaserv olema kõrgemal S1 või S2 kategooria
piduritulelaterna valgusava ülaservast. Erandina võib paigaldatud S3 või S4 kategooria
täiendava piduritulelaterna valgusava alaserv olla madalamal S1 või S2 kategooria
piduritulelaterna valgusava ülaservast või 850 mm maapinnast juhul, kui sõiduki kereehituse
eripära ei võimalda laternat kõrgusnõuetele vastavalt paigaldada ning seejuures asetseb
täiendav piduritulelatern sõiduki keskpikiteljel võimalikult kõrgel.
4. L kategooria sõiduki piduritulelaterna kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 250 mm,
kuid ei tohi ületada 1500 mm. Üksik piduritulelatern peab asuma keskpikitasapinnal ning
kahe piduritulelaterna korral peavad need asetsema sümmeetriliselt keskpikitasapinna
suhtes. Kahe tagumise rattaga L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukite piduritulelaternate
valgusavade siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 600 mm, kuid sõidukil, mille
laius on väiksem kui 1300 mm, võib kaugust vähendada 400 mm-ni.
5. Kõik pidurituled peavad süttima sõidupiduri rakendamisel ja ei tohi töötada vilkuval
režiimil välja arvatud juhul, kui sõidukile on paigaldatud avariipidurduse signaali süsteem.
Kui sõidukile on paigaldatud avariipidurduse signaali süsteem, siis peab see vastama E-
reegli nr 48 nõuetele. S3 või S4 kategooria piduritulelatern ei tohi olla vastastikku ühendatud
ühegi teise laternaga.
6. Piduritule tekitatud valgusvihk peab olema punase värvusega.
7. Alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõiduki
piduritulelatern peab vastama E-reegli nr 7 või direktiivi 76/758/EMÜ nõuetele ja selle
paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Alates 1.
jaanuarist 1996. a esmaregistreeritud L kategooria sõiduki piduritulelatern peab vastama E-
reegli nr 50 või direktiivi 97/24/EÜ nõuetele ja selle paigaldus peab vastama E-reegli nr 53
või nr 74 või direktiivi 2009/67/EÜ nõuetele. M, N, L ja O kategooria sõiduki
piduritulelaternale peab olema kantud tähis S1 või S2 või S3 või S4. E-reegli nr 50 kohaselt
tüübikinnitatud piduritulelaternal puudub täiendav tüübikinnituse tähis.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 210. Tagurdustulelatern
1. Enne 1. jaanuarit 1998. a esmaregistreeritud M ja N kategooria sõidukile ja enne 10.
oktoobrit 2011. a esmaregistreeritud O2, O3 ja O4 kategooria sõidukile ning O1, L2e, L5e,
L6e ja L7e kategooria sõidukile on tagurdustulelaterna paigaldamine vabatahtlik. M2, M3, N
ja O kategooria sõidukile, mille pikkus ei ületa 6000 mm ja M1 kategooria sõidukile võib
paigaldada ühe või kaks tagurdustulelaternat. M2, M3, N ja O kategooria sõidukile, mille
pikkus ületab 6000 mm, võib paigaldada kaks või neli tagurdustulelaternat. L2e, L5e, L6e
ja L7e kategooria sõidukile võib paigaldada ühe või kaks tagurdustulelaternat. Enne 1.
jaanuarit 1998. a esmaregistreeritud M ja N kategooria sõiduki, enne 10. oktoobrit 2011. a
17
esmaregistreeritud O2, O3 ja O4 kategooria sõiduki ning O1, L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria
sõiduki tagurdustulelatern peab vastama valmistaja poolt ettenähtule.
2. Elektriühendused peavad olema sellised, et kohustuslik latern saab süttida vaid siis, kui
tagasikäik on sisse pandud ning kui mootori käivitamist ja seiskamist juhtiv seadis on
mootori tööd võimaldavas asendis. Vabatahtlike laternate elektriühendused peavad olema
sellised, et need laternad ei saaks valgustada, kui ääretulelaternad ei ole sisse lülitatud. Üle
6000 mm M2,-M3-, N ja O kategooria sõiduki küljele paigaldatud lisalaternaid on lubatud
sisse lülitada sõidusuunas tehtavate aeglaste manöövrite jaoks kuni kiirusega 10 km/h
liikuval sõidukil, kui on täidetud järgmised tingimused:
2.1. Laternad lülitatakse sisse ja välja käsitsi, kasutades selleks eraldi lülitit.
2.2. Selliselt sisselülitatuna võivad nad aktiivseks jääda ka pärast tagasikäigu väljavõtmist.
2.3. Kui sõiduki kiirus sõidusuunas ületab 10 km/h, peavad laternad lüliti asendist olenemata
automaatselt välja lülituma, sel juhul peavad laternad jääma väljalülitatuks hetkeni, kui need
jälle tahtlikult sisse lülitatakse.
3. Tagurdustulelaterna kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 250 mm, kuid ei tohi ületada
1200 mm.
4. Tagurdustule tekitatud valgusvihk peab olema valge värvusega.
5. Alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud M ja N kategooria sõidukil ja alates 10.
oktoobrit 2011. a esmaregistreeritud O2, O3 ja O4 kategooria sõidukil on tagurdustulelatern
kohustuslik ja see peab vastama E-reegli nr 23 või direktiivi 77/539/EMÜ nõuetele ning selle
paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele.
Tagurdustulelaternale peab olema kantud tähis AR.
6. Tagurdustule latern ei ole kohustuslik M, N ja O kategooria sõidukil:
6.1. mis on saadud pärandvarana;
6.2. mis kuulub ümberasujale;
6.3. mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide kodanikest töötajate
omanduses või valduses;
6.4. mis on rahvusvahelise sõjalise peakorteri, välisriigi relvajõudude, tsiviilkoosseisu ja
nende välisriikide kodanikest liikmete omanduses või valduses;
6.5. mis on lepingulisel tööl olevate välisriikide kodanike omanduses või valduses.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 211. Tagumise registreerimismärgitule latern
1. M, N, L3e, L4e, L5e, L7e ja O kategooria sõidukile, välja arvatud trollile, peab paigaldama
vähemalt ühe tagumise registreerimismärgitule laterna. L1e, L2e ja L6e kategooria sõidukile
võib paigaldada ühe tagumise registreerimismärgitule laterna. L kategooria sõiduki tagumise
registreerimistule latern võib koosneda mitmest optilisest elemendist, mis on mõeldud
registreerimismärgi asukoha valgustamiseks. Tagumise registreerimismärgitule latern peab
valgustama registreerimismärki nii, et see oleks pimeda ajal loetav 25 m kauguselt. Enne 1.
jaanuarit 1998. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõiduki ja enne 1. jaanuarit 1996.
a esmaregistreeritud L kategooria sõiduki tagumise registreerimismärgitule latern peab
vastama valmistaja poolt ettenähtule.
2. Tagumise registreerimismärgitule tekitatud valgusvihk peab olema valge värvusega.
18
3. Alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõiduki tagumise
registreerimismärgitule latern peab vastama E-reegli nr 4 või direktiivi 76/760/EMÜ
nõuetele ja selle paigaldus E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Alates 1.
jaanuarist 1996. a esmaregistreeritud L kategooria sõiduki tagumise registreerimismärgitule
latern peab vastama E-reegli nr 50 või direktiivi 97/24/EÜ nõuetele ja selle paigaldus E-
reegli nr 53 või nr 74 või direktiivi 2009/67/EÜ nõuetele. M, N ja O kategooria sõiduki
tagumise registreerimismärgitule laternale peab olema kantud tähis L.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 212. Eesmine ääretulelatern
1. M, N ja üle 1600 mm laiusele O kategooria sõidukile peab paigaldama ning O kategooria
sõidukile, mille laius ei ületa 1600 mm, võib paigaldada kaks alumist eesmist
ääretulelaternat. Alates 1. jaanuarist 1994. a esmaregistreeritud üle 2100 mm laiusele M, N
ja O kategooria sõidukile peab paigaldama ning M, N ja O kategooria sõidukile, mille laius
on üle 1800 mm, võib paigaldada kaks eest nähtavat ülemist eesmist ääretulelaternat.
Täiendavalt võib M, N ja O kategooria sõidukile, mille laius on üle 1800 mm, paigaldada
kaks eest nähtavat ülemist eesmist ääretulelaternat. L1e kategooria sõidukile võib paigaldada
ja L2e, L3e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukile peab paigaldama ühe või kaks eesmist
ääretulelaternat, kusjuures L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukile, mis on üle 1300 mm
lai, peab paigaldama kaks eesmist ääretulelaternat. L4e kategooria sõidukile peab
paigaldama kaks või kolm eesmist ääretulelaternat. Enne 1. jaanuarit 1998. a
esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõiduki ja enne 1. jaanuarit 1996. a
esmaregistreeritud L kategooria sõiduki eesmine ääretulelatern peab vastama valmistaja
poolt ettenähtule.
2. Alumise eesmise ääretulelaterna:
2.1. valgusava välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi M ja N kategooria sõidukil
ületada 400 mm ja O kategooria sõidukil 150 mm;
2.2. valgusavade siseservade vaheline kaugus M2, M3, N2, N3 ja O kategooria sõidukil peab
olema vähemalt 600 mm, kuid sõidukil, mille laius on väiksem kui 1300 mm, võib kaugust
vähendada 400 mm-ni;
2.3. kõrgus teepinnast peab M, N ja O kategooria sõidukil olema vähemalt 250 mm, kuid ei
tohi ületada 1500 mm. O1 ja O2 kategooria sõidukil ja teiste kategooriate sõidukitel juhul,
kui sõiduki kereehituse eripära tõttu ei ole võimalik laternaid paigaldada kuni 1500 mm
kõrgusele, siis võib neid paigaldada kuni 2100 mm kõrgusele.
3. Ülemise eesmise ääretulelaterna:
3.1. valgusava välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi M, N ja O kategooria sõidukil
ületada 400 mm;
3.2. võrgus teepinnast peab O kategooria sõidukil olema võimalikult suur arvestades sõiduki
külgservast kauguse nõudega, kere ehitust ja käitamist käsitlevate nõuetega ning laternate
sümmeetriaga. M ja N kategooria sõidukitel ei tohi asetseda tuuleklaasi ülaservast
madalamal;
3.3. M, N ja O kategooria sõiduki sama külje alumise ja ülemise eesmise ääretulelaterna
vahekaugus peab olema vähemalt 200 mm.
4. L kategooria sõiduki eesmise ääretulelaterna kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 350
mm, kuid ei tohi ületada 1200 mm. Üksik eesmine ääretulelatern peab asuma
19
keskpikitasapinnal või lähitulelaterna lähedal. Kahe eesmise ääretulelaterna puhul peavad
need asetsema sümmeetriliselt keskpikitasapinna suhtes. L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria
sõiduki eesmise ääretulelaterna valgusava välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi
ületada 400 mm.
5. Eesmise ääretule tekitatud valgusvihk peab olema valge värvusega. Erandina võib eesmise
ääretule tekitatud valgusvihu värvus olla merevaigukollane sõidukil:
5.1. mis on saadud pärandvarana;
5.2. mis kuulub ümberasujale;
5.3. mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide kodanikest töötajate
omanduses või valduses;
5.4. mis on rahvusvahelise sõjalise peakorteri, välisriigi relvajõudude, tsiviilkoosseisu ja
nende välisriikide kodanikest liikmete omanduses või valduses;
5.5. mis on lepingulisel tööl olevate välisriikide kodanike omanduses või valduses;
5.6. mis on esmaregistreeritud enne 1. oktoobrit 1994. a;
5.7. mis kuulub sõidukikategooriasse L.
6. Alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõiduki eesmine
ääretulelatern peab vastama E-reegli nr 7 või direktiivi 76/758/EMÜ nõuetele ja selle
paigaldus E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Alates 1. jaanuarist 1996. a
esmaregistreeritud L kategooria sõiduki eesmine ääretulelatern peab vastama E-reegli nr 50
või direktiivi 97/24/EÜ nõuetele ja selle paigaldus E-reegli nr 53 või nr 74 või direktiivi
2009/67/EÜ nõuetele. M, N, L ja O kategooria sõiduki eesmisele ääretulelaternale peab
olema kantud rahvusvahelise tüübikinnituse tähise juurde tähis:
6.1. A – eesmine alumine ääretulelatern.
6.2. A või AM – eesmine ülemine ääretulelatern.
7. Kui sõidukile on järelpaigaldatud, grupeeritud või vastastiku ühendatud laternad, mis
täidavad eesmise ääretule funktsiooni, võivad need põleda ainult koos sõiduki valmistaja
paigaldatud ääretuledega. Korraga võib põleda kuni neli järelpaigaldatud grupeeritud või
vastastiku ühendatud laternat, seejuures mujal, kui sõiduki katusel, võib korraga põleda kuni
kaks järelpaigaldatud grupeeritud või vastastiku ühendatud laternat. Järelpaigaldatud
grupeeritud või vastastikku ühendatud laternates paiknevad ääretuled ei pea täitma
käesolevas koodis sätestatud ääretulede paigutusnõudeid.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 213. Tagumine ääretulelatern
1. M, N ja O kategooria sõidukile peab paigaldama kaks alumist tagumist ääretulelaternat.
Kui sõidukil ei ole tagumisi ülemisi ääretulelaternaid, siis võib M2, M3, N2, N3, O2, O3 ja O4
kategooria sõidukile paigaldada kaks alumist tagumist ääretule lisalaternat. Alates 1.
jaanuarist 1994. a esmaregistreeritud üle 2100 mm laiusel M, N ja O kategooria sõidukile,
välja arvatud kabiiniga rungale, peab paigaldama ning M, N ja O kategooria sõidukile ja
kabiiniga rungale, mille laius on üle 1800 mm, võib paigaldada kaks tagant nähtavat ülemist
tagumist ääretulelaternat. Täiendavalt võib M, N ja O kategooria sõidukile, mille laius on
üle 1800 mm, paigaldada kaks tagant nähtavat ülemist tagumist ääretulelaternat. L1e, L2e,
L3e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukile peab paigaldama ühe või kaks alumist tagumist
ääretulelaternat, kusjuures L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukile, mis on üle 1300 mm
lai, peab paigaldama kaks alumist tagumist ääretulelaternat. L4e kategooria sõidukile peab
paigaldama kaks või kolm alumist tagumist ääretulelaternat. Enne 1. jaanuarit 1998. a
20
esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõiduki ja enne 1. jaanuarit 1996. a
esmaregistreeritud L kategooria sõiduki tagumine ääretulelatern peab vastama valmistaja
poolt ettenähtule.
2. Alumise tagumise ääretulelaterna:
2.1. Valgusava välisserva kaugus sõiduki külgservast M, N ja O kategooria sõidukil ei tohi
ületada 400 mm. Nõue ei kehti lisalaterna paigaldamisele.
2.2. Valgusavade siseservade vaheline kaugus M2, M3, N2, N3 ja O kategooria sõidukil peab
olema vähemalt 600 mm, kuid sõidukil, mille laius on väiksem kui 1300 mm, võib kaugust
vähendada 400 mm-ni.
2.3. Kõrgus teepinnast M, N ja O kategooria sõidukil peab olema vähemalt 250 mm, kuid ei
tohi ületada 1500 mm. Kui sõiduki kereehituse eripära tõttu ei ole võimalik laternat
paigaldada 1500 mm kõrgusele, võib selle paigaldada kuni 2100 mm kõrgusele tingimusel,
et lisalaternaid ei ole paigaldatud. Lisalaterna kõrgus teepinnast peab olema võimalikult
suur, arvestades külgservast kauguse nõudega, kere ehitust ja käitamist käsitlevate nõuetega
ning laternate sümmeetriaga, kuid kohustuslikust laternast vähemalt 600 mm kõrgemal.
3. L kategooria sõiduki tagumise ääretulelaterna kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 250
mm, kuid ei tohi ületada 1500 mm. Üksik tagumine ääretulelatern peab asuma
keskpikitasapinnal. Kahe tagumise ääretulelaterna puhul peavad need asetsema
sümmeetriliselt keskpikitasapinna suhtes. Kahe tagumise rattaga L2e, L5e, L6e ja L7e
kategooria sõiduki, mille kogulaius on suurem kui 1300 mm, ei tohi tagumiste ääretulede
valgusavade välisservade kaugus sõiduki külgservast olla suurem kui 400 mm.
4. M, N ja O kategooria sõiduki ülemise tagumise ääretulelaterna:
4.1. valgusava välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi ületada 400 mm;
4.2. kõrgus teepinnast peab olema võimalikult suur arvestades külgservast kaugusenõudega,
kere ehitust ja käitamist käsitlevate nõuetega ning laternate sümmeetriaga;
4.3. ühe poole alumise ja ülemise tagumise ääretulelaterna nullteljesuunaliste valgusava
üksteisele kõige lähemal asuvate punktide projektsioonide vahel püsttasapinnal on vähemalt
200 mm.
5. Tagumise ääretule tekitatud valgusvihk peab olema punase värvusega.
6. Alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõiduki tagumine
ääretulelatern peab vastama E-reegli nr 7 või direktiivi 76/758/EMÜ nõuetele ja selle
paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. M, N, L ja O
kategooria sõiduki tagumisele ääretulelaternale peab olema kantud tüübikinnituse tähise ühe
osana tähis:
6.1. R – tagumine alumine ääretulelatern.
6.2. R1 – tagumine alumine ääretulelatern muutumatu valgustugevusega.
6.3. R2 – tagumine alumine ääretulelatern muutuva valgustugevusega.
6.4. RM1 – tagumine ülemine ääretulelatern muutumatu valgustugevusega.
6.5. RM2 – tagumine ülemine ääretulelatern muutuva valgustugevusega.
6.6. Täiendava tähistuseta – E-reegli nr 50 kohane latern.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
21
Kood 214. Küljeääretule latern
1. Alates 1. jaanuarist 1994. a esmaregistreeritud üle 6000 mm pikkusele M, N ja O
kategooria sõidukile, välja arvatud kabiiniga rungale, peab paigaldama küljeääretule
laternad. O kategooria sõidukil arvestatakse pikkusmõõdu sisse veotiisli pikkus. Enne 1.
jaanuarit 1998. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõiduki küljeääretule latern peab
vastama valmistaja poolt ettenähtule. L kategooria sõidukile on küljeääretule laterna
paigaldamine keelatud.
2. Küljeääretule laternat võib paigaldada:
2.1. enne 1. jaanuarit 1994. a esmaregistreeritud üle 6000 mm pikkusele M, N ja O
kategooria sõidukile;
2.2. M, N ja O kategooria sõidukile, mille pikkus ei ületa 6000 mm;
2.3. kabiiniga rungale.
3. Sõiduki mõlemal küljel, pikkuse keskmisel kolmandikul, peab olema vähemalt üks
küljeääretule latern ja kõige eesmine küljeääretule latern ei tohi sõiduki esiservast olla
kaugemal kui 3000 mm. Kõrvutiasuvate küljeääretule laternate vahekaugus ei tohi ületada
3000 mm. Kui kereehituse eripära tõttu ei ole võimalik vahekauguse nõuet täita, võib
vahekaugust suurendada kuni 4000 mm-ni. Kõige tagumine küljeääretule latern ei tohi
sõiduki tagaosast olla kaugemal kui 1000 mm. Kui alla 6000 mm pikkusele sõidukile või
kabiiniga rungale on paigaldatud küljeääretule laternad, siis piisab ühest küljeääretule
laternast pikkuse esimesel või viimasel kolmandikul.
4. Küljeääretule laterna kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 250 mm, kuid ei tohi ületada
1500 mm. Kui sõiduki kereehituse eripära tõttu ei ole võimalik laternat paigaldada kuni 1500
mm kõrgusele, siis võib selle paigaldada kuni 2100 mm kõrgusele.
5. Küljeääretule tekitatud valgusvihk peab olema merevaigukollase värvusega. Erandina
võib kõige tagumise küljeääretule tekitatud valgusvihu värvus olla punane, kui küljeääretule
latern on grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud tagumise alumise ääretule
laternaga või tagumise ülemise ääretule laternaga või tagumise udutulelaternaga või
piduritulelaternaga või tagumise helkuriga või on osaks tagumise helkuri valgust kiirgavast
pinnast. Erand ei kehti kui tagumine ääretulelatern on ühendatud vilkuma sõiduki
suunatulelaternatega. Merevaigukollase värvusega küljeääretule laternad võivad olla
ühendatud vilkuma koos sõiduki sama külje suunatulelaternatega koodi 215 punkti 5
tingimustel.
6. Alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõiduki küljeääretule
latern peab vastama E-reegli nr 91 või direktiivi 76/758/EMÜ nõuetele ja selle paigaldus
peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Küljeääretule laternale
peab olema kantud tähis SM1 või SM2. SM1 tähisega küljeääretule latern on ette nähtud
kasutamiseks kõigil M, N ja O kategooria sõidukitel. SM2 tähisega laternat võib kasutada
M1 kategooria sõidukil ja nendel sõidukitel, millel küljeääretule latern on vabatahtlik.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 215. Suunatulelatern
1. M ja N kategooria sõidukile peab paigaldama kaks eesmist ja kaks tagumist
suunatulelaternat. O kategooria sõidukile peab paigaldama kaks tagumist suunatulelaternat.
22
Enne 1. jaanuarit 1998. a esmaregistreeritud M ja N kategooria sõidukile on külgmise
suunatulelaterna paigaldamine vabatahtlik. M2, M3, N2, N3, O2, O3 ja O4 kategooria
sõidukile, mis on pikem kui 9 m, on lubatud lisaks valmistaja paigaldatud
suunatulelaternatele paigaldada sõiduki külje kohta maksimaalselt kolm külgmist
suunatulelaternat. M1, M2, M3, N1, N2, N3, O2, O3 ja O4 kategooria sõidukitele võib
täiendavalt paigaldada kaks tagumist suunatule lisalaternat. L3e, L4e, L5e, L7e ning kerega
L2e ja L6e kategooria sõidukile peab paigaldama kaks eesmist ja kaks tagumist
suunatulelaternat. L1e ning kereta L2e ja L6e kategooria sõidukile võib paigaldada kaks
eesmist ja kaks tagumist suunatulelaternat. Enne 1. jaanuarit 1998. a esmaregistreeritud M,
N ja O kategooria sõiduki ja enne 1. jaanuarit 1996. a esmaregistreeritud L kategooria
sõiduki suunatulelatern peab vastama valmistaja poolt ettenähtule, seejuures peab täidetud
olema käesoleva koodi punktis 6 toodud nõue.
2. M, N ja O kategooria sõiduki kohustusliku suunatulelaterna kõrgus teepinnast peab olema
vähemalt 250 mm, kuid ei tohi ületada 1500 mm. Kui sõiduki kereehituse eripära tõttu ei ole
võimalik laternat paigaldada kuni 1500 mm kõrgusele ning kui lisalaternaid ei ole
paigaldatud, võib külgmise suunatulelaterna paigaldada kuni 2300 mm ning eesmise ja
tagumise suunatulelaterna kuni 2100 mm kõrgusele. Suunatule lisalatern peab
kohustuslikust suunatulelaternast olema vähemalt 600 mm kõrgemal. L kategooria sõidukil
peab suunatulelaterna kõrgus teepinnast olema vähemalt 350 mm, kuid L1e, L3e ja L4e
kategooria sõidukil ei tohi ületada 1200 mm ning L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukil
1500 mm.
3. M, N, L, välja arvatud L1e ja L3e, ja O kategooria sõiduki suunatulelaterna valgusava
välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi ületada 400 mm. Nõue ei kehti M, N ja O
kategooria sõidukite lisalaternate paigaldamisele. M, N ja O kategooria sõiduki
suunatulelaternate valgusavade siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 600 mm,
kuid sõidukil, mille laius on väiksem kui 1300 mm, võib kaugust vähendada 400 mm-ni. L
kategooria sõidukite suunatulelaternate valgusavade siseservade vaheline kaugus peab
olema vähemalt:
3.1. L1e ja L3e kategooria sõiduki eesmistel 240 mm ja tagumistel 180 mm;
3.2. L4e kategooria sõidukil – 600 mm;
3.3. L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukil – 500 mm.
4. Külgmiste suunatulelaternate valgusavade vaheline kaugus ning kaugus sõiduki esiservast
ei tohi ületada 1800 mm. Erandina võib eelnimetatud suurust suurendada 2500 mm võrra
kõigil M1 ja N1 kategooria sõidukitel. Ülejäänud kategooria sõidukitel võib eelnimetatud
suurust suurendada 2500 mm juhul kui sõiduki kereehituse eripärade tõttu ei ole tagatud E-
reeglis nr 48 sätestatud minimaalsed nähtavusnurgad.
5. Suunatule sisselülitus peab olema sõltumatu teistest laternatest. Kõigi ühe külje
suunatulede lülitus peab toimuma ühe lülitusseadmega. Kuni 6000 mm pikkustel M1 ja N1
kategooria sõidukitel võivad koos suunatuledega samal sagedusel ja faasis vilkuda sama
külje merevaigukollased küljeääretuled. M2-, M3-, N2-, N3-, O3- ja O4-kategooria
sõidukitel võivad kohustuslikud merevaigukollased küljeääretulelaternad vilkuda
samaaegselt sõiduki sama külje suunatulelaternatega juhul, kui sõidukile pole paigaldatud
tule tähistusele 5 või 6 vastavaid külgmisi suunatulelaternaid ning samaaegselt sõiduki
suunatulelaternatega vilkuma ühendatud küljeääretule laternate arv ühe sõiduki külje kohta
on vähemalt kolm. Kui sõidukile on paigaldatud hädapidurdustuli või tagumine
avariiohusignaal, siis suunatuled võivad vilkuda vastavalt E-reegli nr 48 nõuetele.
Hädapidurdustuli peab vastama E-reegli nr 48 nõuetele.
23
6. Suunatule tekitatud valgusvihk peab olema merevaigukollase värvusega. Tagumise
suunatule tekitatud valgusvihu värvus võib olla punane sõidukil:
6.1. mis on saadud pärandvarana;
6.2. mis kuulub ümberasujale;
6.3. mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide kodanikest töötajate
omanduses või valduses;
6.4. mis on rahvusvahelise sõjalise peakorteri, välisriigi relvajõudude, tsiviilkoosseisu ja
nende välisriikide kodanikest liikmete omanduses või valduses;
6.5. mis on lepingulisel tööl olevate välisriikide kodanike omanduses või valduses.
7. Suunatule vilkumissagedus peab olema 90 ± 30 korda minutis.
8. Alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõiduki
suunatulelatern peab vastama E-reegli nr 6 või direktiivi 76/759/EMÜ nõuetele ja selle
paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Alates 1.
jaanuarist 1996. a esmaregistreeritud L kategooria sõiduki suunatulelatern peab vastama E
reegli nr 50 või direktiivi 97/24/EÜ nõuetele ja selle paigaldus peab vastama E-reegli nr 53
või nr 74 või direktiivi 2009/67/EÜ nõuetele.
8.1 M, N ja O kategooria sõiduki suunatulelaternale peab olema kantud:
8.1.1. Tähis 1 või 1a või 1b – eesmisele suunatulelaternale.
8.1.2. Tähis 2a või 2b – tagumisele suunatulelaternale.
8.1.3. Tähis 5 või 6 – külgmisele suunatulelaternale.
8.2 L kategooria sõiduki suunatulelaternale peab olema kantud:
8.2.1. Tähis 11 või 11a või 11b või 11c – eesmisele suunatulelaternale.
8.2.2. Tähis 12 – tagumisele suunatulelaternale.
9. Külgmine suunatule latern ei ole kohustuslik M ja N kategooria sõidukil:
9.1. mis on saadud pärandvarana;
9.2. mis kuulub ümberasujale;
9.3. mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide kodanikest töötajate
omanduses või valduses;
9.4. mis on rahvusvahelise sõjalise peakorteri, välisriigi relvajõudude, tsiviilkoosseisu ja
nende välisriikide kodanikest liikmete omanduses või valduses;
9.5. mis on lepingulisel tööl olevate välisriikide kodanike omanduses või valduses.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 216. Ohutuled
1. Alates 1. jaanuarist 1994. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõidukil ning alates
9. novembrist 2007. a esmaregistreeritud L5e ja L7e kategooria sõidukil peab olema
ohutulede süsteem. L2e, L3e, L4e ja L6e kategooria sõidukile võib paigaldada ohutulede
süsteemi. Ohutuledena lülitatakse üheaegselt vilkuma kõik suunatuled (vt kood 215).
Ohutulede arv, asukoht, vilkumise sagedus ja valgusvihu tekitatud värvus peab vastama
koodis 215 esitatud nõuetele. Enne 1. jaanuarit 1998. a esmaregistreeritud M, N ja O
kategooria sõiduki ja enne 9. novembrist 2007. a esmaregistreeritud L5e ja L7e kategooria
sõiduki ohutulede süsteem peab vastama valmistaja poolt ettenähtule.
24
2. Ohutulesid peab olema võimalik sisse lülitada nii töötava kui ka mittetöötava mootori
korral.
3. Alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõiduki ohutulede
süsteem peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Alates 9.
novembrist 2007. a esmaregistreeritud L5e ja L7e kategooria sõiduki ohutulede süsteem
peab vastama direktiivi 2009/67/EÜ nõuetele ning L2e, L3e, L4e ja L6e kategooria sõidukil,
kui ohutulede süsteem on paigaldatud, peab see vastama E-reegli nr 53 või direktiivi
2009/67/EÜ nõuetele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 217. Armatuurlaua märgulamp
1. M ja N kategooria sõidukil peavad olema:
1.1. kaugtulede sisselülitatuse märgulamp;
1.2. suunatulede töökorras oleku märgulamp;
1.3. ohutulede sisselülitatuse märgulamp, kui ohutulede süsteem on paigaldatud. Ohutulede
sisselülitatuse märgulampi võib asendada suunatulede töökorras oleku märgulamp;
1.4. tagumise udutule sisselülitatuse märgulamp, kui tagumine udutulelatern on paigaldatud;
1.5. õhkpidurite rikke märgulamp, kui sõidukil on õhkpidurid;
1.6. ABS pidurite rikke märgulamp, kui sõidukil on ABS pidurid.
2. L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukil peab olema:
2.1. kaugtulede sisselülitatuse märgulamp – L3e ja L4e kategooria sõidukid;
2.2. ohutulede sisselülitatuse märgulamp, kui ohutulede süsteem on paigaldatud. Ohutulede
sisselülitatuse märgulampi võib asendada suunatulede töökorras oleku märgulamp;
2.3. tagumise udutule sisselülitatuse märgulamp, kui tagumine udutulelatern on paigaldatud.
3. Armatuurlaua märgulamp peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. Alates 1. jaanuarist
1998. a esmaregistreeritud M ja N kategooria sõiduki armatuurlaua märgulamp peab
vastama E-reegli nr 121 või direktiivi 78/316/EMÜ nõuetele ja alates 1. jaanuarist 1996. a
esmaregistreeritud L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõiduki armatuurlaua
märgulamp peab vastama E-reegli nr 60 või direktiivi 93/29/EMÜ või 2009/80/EÜ nõuetele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 218. Nurgalatern
1. M ja N kategooria sõidukile võib vastavalt E-reegli nr 48 nõuetele paigaldada kaks E-
reegli nr 119 nõuetele vastavat nurgalaternat.
2. Nurgalaterna tule tekitatud valgusvihk peab olema valge värvusega ja nurgalaternale peab
olema kantud tüübikinnituse tähise ühe osana tähis K.
3. Nurgalaternad peavad olema ühendatud nii, et neid ei saaks sisse lülitada, lülitamata samal
ajal sisse kaug- või lähitulelaternaid. Sõiduki ühel küljel asuv nurgalatern võib automaatselt
sisse lülituda vaid siis, kui sõiduki samal küljel asuvad suunatulelaternad lülitatakse sisse
või kui roolipööramisnurka muudetakse otseliikumise asendist sõiduki sama külje suunas.
Nurgalatern peab automaatselt välja lülituma, kui suunatulelaternad välja lülitatakse või
roolipööramisnurk otseliikumise asendisse tagasi viiakse. Kui tagurdustulelatern on sisse
25
lülitatud, võivad mõlemad nurgatulelaternad olla samaaegselt sisse lülitatud, olenemata
rooliratta või suunatule asendist. Sellisel juhul peavad tagatulelaterna välja lülitudes
nurgatulelaternad välja lülituma.
4. Nurgalaternaid ei tohi sisse lülitada, kui sõiduki kiirus ületab 40 km/h.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 219. Töötulelatern
1. Töötulelaterna paigutus peab võimaldama piisavalt valgustada töökohta, kuid ei tohi
pimestamisega tekitada liiklusohtlikku olukorda.
2. Töötulelatern võib olla teisaldatav.
3. Töötule, välja arvatud alarm- ja jälitussõidukil kasutatava, valgus peab olema hajutatud
hajutava mustriga laterna klaasi või sarnast funktsiooni täitva tehnoloogia abil.
Töötulelaterna klaasil ei tohi olla sõiduki valgustus- ja valgussignaalseadmena kasutatava
laterna tähistust. Töötule tekitatud valgusvihk peab olema valge või valikkollase värvusega.
4. Töötule lülitamine peab toimuma eraldi lülitiga ja mootorsõiduki armatuurlaual peab
olema selle sisselülitatuse märgulamp.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 220. Alarmsõiduki vilkur, märgutuli ja lisamärgistus
1. Vilkuri, märgutule ja lisamärgistuse paigaldus alarmsõidukile peab vastama liiklusseaduse
§ 84 lõike 6 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud nõuetele.
Alarmsõiduki vilkurit ja märgutuld või nende kombinatsioone ning lisamärgistust on
keelatud kasutada teistel sõidukitel.
2. Enne 1. jaanuarit 2012. a esmaregistreeritud alarmsõiduki vilkuri minimaalne
valgustugevus peab valge ajal olema vähemalt 105 cd ning pimeda ajal vähemalt 42 cd.
Vilkur ja märgutuli peavad vilkuma sagedusega vähemalt 2 korda sekundis.
3. Alates 1. jaanuarit 2012. a esmaregistreeritud alarmsõiduki vilkur ja märgutuli peavad
vastama E-reegli nr 65 nõuetele.
4. Alarmsõiduki lisamärgistuseks ei tohi kasutada valgustpeegeldavat materjali, mis
peegeldab valgust rohkem tagasi, kui E-reegli nr 104 C – klassi kohane valgustpeegeldav
materjal.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahenditega.
Kood 221. Kollane vilkur ja kollane märgutuli
1. Kollase vilkuri kasutamine sõidukil peab vastama liiklusseaduse § 44 toodud nõuetele.
26
2. Üksik paikne kollane vilkur peab asetsema sõiduki pikiteljel või sõiduki ehituse
iseärasustest tingituna võimalikult selle lähedal ning selle valgus peab olema nähtav igas
horisontaalsuunas.
3. Üksiku paikse kollase vilkuri võib asendada mitme kollase vilkuri kombinatsiooniga, mis
peab asetsema sümmeetriliselt sõiduki pikitelje suhtes, või vilkuripaneeliga, mis peab
asetsema juhi ja kaassõitja kohal.
4. Üle 6 m pikkusel sõidukil peab pikiteljel või võimalikult selle lähedal, kuid mitte
kaugemal kui 1,2 m sõiduki tagaseinast olema kollane lisavilkur, lisavilkur võib olla
paigaldatud ka teel töötava sõiduki väljaulatuvale tööorganile.
5. Kereta L kategooria sõidukil peab kollane vilkur asetsema sõiduki taga teleskoopvarda
või aluse küljes nii, et selle valgus on nähtav igas horisontaalsuunas.
6. Kollane vilkur ja kollane märgutuli peavad vilkuma sagedusega 2 kuni 4 korda sekundis.
Kollase vilkuri minimaalne valgustugevus peab olema valge ajal 230 cd ja pimeda ajal 100
cd. Kollase märgutule minimaalne valgustugevus peab olema valge ajal 400 cd ja pimeda
ajal 200 cd.
7. Kollane vilkur ja kollane märgutuli peavad vastama E-reegli nr 65 nõuetele.
8. Kollase vilkuri või mitme kollase vilkuri kombinatsiooni võib asendada mitme kollase
märgutule kombinatsiooniga, mis peab asetsema sõiduki külg-, taga- ja otsevaate suhtes
sümmeetriliselt või märgutulede paneeliga, mis peab asuma juhi ja kaassõitja kohal.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahenditega.
Kood 222. Autorongi tunnusmärk
Autorongi vedukile, välja arvatud autorongile, mille vedukiks on M1 või N1 kategooria
sõiduk, peab paigaldama autorongi tunnusmärgi, milleks on üks kollast valgust kiirgav latern
või kolm mootorsõiduki pikiteljega risti olevas reas asuvat kollast või valget valgust
kiirgavat laternat. Autorongil, mille vedukil on ülemised eesmised ääretulelaternad, ei ole
autorongi tunnusmärk kohustuslik.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 223. Helkur
1. O kategooria sõidukile ja sellisele M ja N kategooria sõidukile, millel kõik peegeldiga
eesmised laternad on peitlaternad, peab sõiduki ette paigaldama kaks mittekolmnurkset
eesmist helkurit. Täiendavalt on lubatud paigaldada kaks mittekolmnurkset eesmist helkurit
ja helkurmaterjale tingimusel, et need ei vähenda kohustuslike valgustus- ja
valgussignaalseadmete tõhusust, kusjuures helkurid ei pea täitma kõrguse ja laiuse
tingimusi. Ülejäänud M ja N kategooria sõidukitele on mittekolmnurksete helkurite
paigaldamine sõiduki ette vabatahtlik. L1e kategooria sõidukile võib ette paigaldada ühe
mittekolmnurkse helkuri. L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõiduki ette on helkurite
ja helkurmaterjalide paigaldamine keelatud.
27
2. O kategooria sõidukile ja üle 6000 mm pikkusele M ja N kategooria sõidukile peab
paigaldama külgmise mittekolmnurkse helkuri. Nende arv peab olema selline, et mõlemal
küljel oleks täidetud pikisuunalise asetuse nõuded. Täiendavalt on lubatud paigaldada kaks
mittekolmnurkset külgmist helkurit, mis ei pea täitma kõrguse ja laiuse tingimusi ning
helkurmaterjale tingimusel, et need ei vähenda kohustuslike valgustus- ja
valgussignaalseadmete tõhusust. L1e kategooria sõidukile peab mõlemale sõiduki küljele
paigaldama ühe või kaks mittekolmnurkset helkurit. L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e
kategooria sõidukile ja ülejäänud M ja N kategooria sõidukitele on külgmiste
mittekolmnurksete helkurite paigaldamine vabatahtlik.
3. M ja N kategooria sõidukile peab taha paigaldama kaks mittekolmnurkset tagumist
helkurit. Täiendavalt on lubatud paigaldada kaks mittekolmnurkset tagumist helkurit ja
helkurmaterjale tingimusel, et need ei vähenda kohustuslike valgustus- ja
valgussignaalseadmete tõhusust, kusjuures täiendavad helkurid ei pea täitma kõrguse ja
laiuse tingimusi. O kategooria sõidukile võib paigaldada kaks mittekolmnurkset tagumist
helkurit tingimusel, et need on grupeeritud teiste tagumiste valgustus- ja
valgussignaalseadmetega. Alates 1. jaanuarist 1996. a esmaregistreeritud L1e kategooria
sõidukile peab taha paigaldama ühe ning L2e, L3e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukile
peab taha paigaldama ühe või kaks mittekolmnurkset tagumist helkurit, kusjuures L2e, L5e,
L6e ja L7e kategooria sõidukile, mis on üle 1000 mm lai ja L4e kategooria sõidukile peab
taha paigaldama kaks mittekolmnurkset tagumist helkurit.
4. O kategooria sõidukile peab taha paigaldama kaks kolmnurkset tagumist helkurit.
Täiendavalt on lubatud paigaldada kaks kolmnurkset tagumist helkurit ja helkurmaterjale
tingimusel, et need ei vähenda kohustuslike valgustus- ja valgussignaalseadmete tõhusust,
kusjuures täiendavad helkurid ei pea täitma kõrguse ja laiuse tingimusi. M, N ja L kategooria
sõidukile on kolmnurksete helkurite paigaldamine keelatud.
5. Alates 1. jaanuarist 1996. a esmaregistreeritud L1e ja L2e kategooria sõiduki igale
pedaalile, välja arvatud sissetõmmatavad, mille abil on võimalik sõidukit käivitada, peab
paigaldama kaks pedaali korpusesse paigaldatud helkurit. L2e kategooria sõiduki
juhtseadistena või juhi või sõitja jalatugedena toimivatele pedaalidele on helkurite
paigaldamine keelatud.
6. M, N ja O kategooria sõiduki helkuri välisserva kõrgus teepinnast peab olema vähemalt
250 mm, kuid ei tohi ületada 900 mm. Juhul kui sõiduki kereehituse eripära tõttu ei ole
võimalik helkurit paigaldada kuni 900 mm kõrgusele, võib seda paigaldada kuni 1500 mm
kõrgusele.
7. L1e kategooria sõiduki mittekolmnurkse eesmise helkuri välisserva kõrgus teepinnas peab
olema vähemalt 400 mm, kuid ei tohi ületada 1200 mm. L kategooria sõiduki
mittekolmnurkse tagumise helkuri välisserva kõrgus teepinnas peab olema vähemalt 250
mm ja mittekolmnurkse külgmist helkuri välisserva kõrgus teepinnas peab olema vähemalt
300 mm, kuid mõlemal juhul ei tohi ületada 900 mm.
8. M ja N kategooria sõiduki eesmise ja tagumise helkuri välisserva kaugus sõiduki
külgservast ei tohi ületada 400 mm. O kategooria sõiduki tagumise helkuri välisserva kaugus
sõiduki külgservast ei tohi ületada 400 mm ja eesmise helkuri kaugus sõiduki külgservast ei
tohi ületada 150 mm. M2, M3, N2 ja N3 kategooria sõiduki eesmiste ja tagumiste helkurite
siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 600 mm, kuid sõidukil, mille laius on
väiksem kui 1300 mm, võib kaugust vähendada 400 mm-ni. Kui L kategooria sõidukile on
28
paigaldatud üks tagumine helkur, siis peab see asuma sõiduki pikikesktasapinnal. Kui L
kategooria sõidukile on paigaldatud kaks tagumist helkurit, siis helkurite välisserva kaugus
sõiduki külgservast ei tohi ületada 400 mm.
9. Üle 6000 mm pikkusel M ja N kategooria sõidukil ning kõigil O kategooria sõidukitel
peab mõlema külje keskmisel kolmandikul olema vähemalt üks külgmine helkur. Kõige
eesmise külgmise helkuri välisserv ei tohi sõiduki esiservast olla kaugemal kui 3000 mm,
kusjuures O kategooria sõidukil arvestatakse ka tiisli pikkust. Kõige tagumise külgmise
helkuri välisserv ei tohi sõiduki tagaservast olla kaugemal kui 1000 mm. M2, M3, N 2, N3 ja
O kategooria sõidukil ei tohi kõrvutiasetsevate külgmiste helkurite siseservade vahekaugus
ületada 3000 mm. Juhul kui sõiduki kereehituse eripära tõttu ei ole võimalik nõutavat
helkurite vahekaugust tagada, võib vahekaugust suurendada 4000 mm-ni. Kui M ja N
kategooria sõidukil, mille pikkus ei ületa 6000 mm, on külgmised helkurid paigaldatud,
piisab ühest helkurist sõiduki pikkuse esimesel kolmandikul või ühest tagumisel
kolmandikul.
10. Mittekolmnurkne helkur peab olema sellise suurusega, et mahub 200 mm läbimõõduga
ringi ja selle kuju ei tohi meenutada numbrit, tähte ega kolmnurka, välja arvatud tähti O, I,
U ja numbrit 8. Kolmnurkne helkur peab olema võrdkülgse kolmnurga kujuline
küljepikkusega 150–200 mm.
11. Sõiduki helkuri värvus peab olema eesmisel valge, tagumisel punane ja külgmisel
merevaigukollane. Sõiduki nähtavamaks tegemise märgistuse värvus peab olema külgmisel
valge või kollane ja tagumisel punane või kollane. L1e ja L3e kategooria sõidukil võib
külgmise tagumise helkuri värvus olla punane.
12. Alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõiduki helkur peab
vastama E-reegli nr 3 või direktiivi 76/757/EMÜ nõuetele ja selle paigaldus peab vastama
E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Alates 1. jaanuarist 1996. a
esmaregistreeritud L kategooria sõiduki helkur peab vastama E-reegli nr 3 või direktiivi
76/757/EMÜ nõuetele ja selle paigaldus peab vastama E-reegli nr 53 või nr 74 või direktiivi
2009/67/EÜ nõuetele.
12.1 Helkurile peab olema kantud:
12.1.1. Tähis IA või IB või IVA – mittekolmnurksele helkurile.
12.1.2. Tähis IIIA või IIIB – kolmnurksele helkurile.
13. Kui M2, M3, N, O2, O3 või O4 kategooria sõidukile on paigaldatud nähtavamaks tegemise
märgistus, siis peab see vastama E-reegli 104 nõuetele ja selle paigaldus E-reegli nr 48
nõuetele ning see ei tohi vähendada kohustuslike valgustus- ja
valgussignalisatsiooniseadmete tõhusust. Sellise märgistuse paigaldamine M1, O1 ja L
kategooria sõidukitele on keelatud. Alates 10. juulist 2011. a esmaregistreeritaval üle 7,5 t
täismassiga N2 ning kõigil N3, O3 ja O4 kategooria sõidukile, välja arvatud sadulvedukile,
peab olema paigaldatud:
13.1.1. taha üle 2100 mm laiusel sõidukil täiskontuur nähtavamaks tegemise märgistusest;
13.1.2. külgedele üle 6000 mm pikkusel sõidukil osakontuur nähtavaks tegemise
märgistusest (O kategooria sõidukil arvestatakse pikkusmõõdu sisse veotiisli pikkus).
13.2. Kui sõiduki kuju, ehituse, konstruktsiooni või kasutamise eripära teeb kohustusliku
märgistuse paigaldamise võimatuks, võib paigaldada joonmärgistused. Teistele sõidukitele,
välja arvatud M1, O1 ja L kategooria sõidukitele, võib paigaldada taha ja külgedele nähtavaks
29
tegemise märgistuse. O2, O3 ja O4 kategooria sõidukile võib ette paigaldada joonmärgistuse,
sellejuures täiskontuur ja osakontuur märgistuse kasutamine on keelatud.
14. Sõidukile võib paigaldada valguspeegeldavat erimärgistust (reklaamid, logod,
eraldusmärgised või tähed). Kui sõidukile on paigaldatud valgustpeegeldav erimärgistus, siis
kasutatavad materjalid peavad vastama E-reegli 104 nõuetele. Sõiduki esiosale ei ole lubatud
paigaldada punast tooni ja sõiduki tagaosale valget tooni valgustpeegeldatavat erimärgistust.
15. Kui valgustpeegeldav materjal on paigaldatud vähemalt 2 m2 suurusele alale sõiduki
esiosale, tagaosale või küljele, võib kasutada materjali, millele on kantud rahvusvahelise
tüübikinnituse tähise juurde tähis E. Kui valgustpeegeldav materjal on paigaldatud
väiksemale kui 2 m2 suurusele alale sõiduki esiosale, tagaosale või küljele, võib kasutada
materjali, mille rahvusvahelise tüübikinnituse tähise juures on tähis D või D/E.
16. Valgustpeegeldavale märgistusele peab olema kantud rahvusvahelise tüübikinnituse
tähise juurde tähis:
16.1. C – nähtavamaks tegemise kontuurmärgistus.
16.2. D – valgustpeegeldav erimärgistus summaarse alaga alla 2 m2.
16.3. E – valgustpeegeldav erimärgistus summaarse alaga üle 2 m2.
16.4. D/E – valgustpeegeldav erimärgistus.
17. Alarmsõiduki tähistamisel võib kõrvale kalduda käesoleva koodi punktide 14, 15 ja 16
nõuetest. Alarmsõiduki tähistamiseks ei tohi kasutada valgustpeegeldavat materjali, mis
peegeldab valgust rohkem tagasi, kui E-reegli nr 104 C – klassi kohane valgustpeegeldav
materjal.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 224. Valgusreklaamseade
1. M1 ja N1 kategooria sõidukile võib valgusreklaamseadme paigaldada ainult sõiduki
katusele nii, et kirjed ja pildid paiknevad sõiduki pikiteljesuunaliselt. M2, M3, N2 ja N3
kategooria sõidukile võib valgusreklaamseadme paigaldada ainult tuuleklaasi ülaservast
kõrgemale. Ühissõidukina kasutatava M2 ja M3 kategooria sõidukile võib liini nimetuse ja
numbri kuvamiseks ettenähtud valgusreklaamseadme paigaldada ka tuuleklaasi taha. Lisaks
võib ühissõidukina kasutatavale M2 ja M3 kategooria sõidukile valgusreklaamseadme
paigaldada liini nimetuse ja numbri kuvamiseks sõiduki küljele ja taha.
2. Valgusreklaamseadme välispinnad ja detailid peavad vastama koodi 604 punktides 2 ja 3
toodud nõuetele ning olema valmistatud ohutust, purunemisel teravaid ja lõikavaid kilde
mitteandvast materjalist. Valgusreklaamseade peab olema paigaldatud valmistaja juhendi
kohaselt ning selle kinnitused peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule.
3. Valgusreklaamseadme valgustus peab olema hajus ning peab olema välditud teiste
liiklejate pimestamine. Valgustus peab vastama koodis 225 toodud nõuetele ning see ei tohi
vähendada kohustuslike valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmete tõhusust.
Elektriühendused peavad olema sellised, et valgusreklaamseadme valgustus töötab ühtlasel
režiimil ning seda saab sisse ja välja lülitada sõltumata teistest valgustus- ja
valgussignalisatsiooniseadmetest.
4. Valgusreklaamseadmes kasutatavad kirjed ja pildid ei tohi olla liikuvad.
30
5. Punkt 4 ei kehti ühissõidukina kasutatava M2 ja M3 kategooria sõiduki
valgusreklaamseadmele, millel kuvatakse liini nimetust ja numbrit.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 225. Punase tule nähtavus ettepoole ja valge tule nähtavus tahapoole
25 m kauguselt ei tohi olla eest nähtav mitte ükski punane tuli ja tagant mitte ükski valge
tuli, välja arvatud tagurdustuli ja alarm- ja jälitussõiduki vilkur ja märgutuli. Lisaks ei
arvestata selle juures sõiduki salongi paigaldatud valgustusseadmete poolt kiirgavat valgust.
Tule nähtavust vaadatakse teepinnast kõrguste vahemikus 1 m kuni 2,2 m (vt joonis 6).
Joonis 6. Tulede nähtavus sõiduki ees ja taga. 1 – sõiduk, 2 – sõidusuund, 3 – sõiduki pikitelg
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 226. Sõiduki külgpinnast väljaulatuva veose tähistamine
Sõiduki külgpinnast väljaulatuv veos tähistatakse eest valge või kollase tulega ja tagant
punase tulega. Laternad paigaldatakse veose laiuselt kergesti painduva varda või veose
külge.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 227. Väline kohtvalgustus
1. Mootorsõidukile võib paigaldada välise kohtvalgustuse laterna. Välise kohtvalgustuse
laternate arv, paigaldamise nõuded ja muud nõuded peavad täitma E-reegli nr 48 nõudeid
ning koodi 225 nõudeid.
2. Väline kohtvalgustus võib põleda, kui sõiduk seisab ja on täidetud vähemalt üks
järgmistest tingimustest:
2.1. Mootor ei tööta.
2.2. Juhi või kõrvalistuja uks on lahti.
2.3. Veoseruumi uks on avatud.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
31
Kood 228. Tagumise avariiohusignaal
Sõidukile võib paigaldada E-reegli nr 48 kohase tagumise avariiohusignaali.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 229. Manööverdamistule laternad
Sõidukile võib paigaldada manööverdamistule laterna. Manööverdamistule laternate arv
ning paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 nõuetele. Manööverdamistule latern peab
vastama E-reegli nr 23 nõuetele ja laternale peab olema kantud tähis ML või AR.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Grupp 3
Juhtimisseadmed
Kood 301. Üldnõuded juhtimisseadmetele
1. Sõiduki juhtimisseadmed peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule ja olema töökorras.
Alates 1. jaanuarist 1994. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõiduki
juhtimisseadmed peavad vastama E-reegli nr 79 või direktiivi 70/311/EMÜ nõuetele.
Juhtimisseadmed peavad pöörduma sujuvalt, ilma kinnijäämisteta ja vibratsioonita.
Juhtimisseadmete osadel ei tohi olla pragusid, jääkdeformatsioone ega muid vigastusi.
Juhtimisseadmete omavoliline ümberehitus on keelatud. Juhtimisseadmete ümberehitust
võivad teostada ainult sõiduki valmistaja või tema ametlik esindaja.
2. Neljateljelistel mootorsõidukitel peab lisaks esimesele juhtteljele olema juhitav veel
vähemalt üks kolmest ülejäänud teljest.
3. M ja N kategooria sõidukitel on lubatud lisaks põhirooliseadmele rooli abiseade (ASE).
Kui rooli abiseade on sõidukile paigaldatud, peab see olema töökorras.
4. Täielikult pneumaatilise või täielikult hüdraulilise või täielikult elektrilise rooliajamiga
juhtimisseadmed on keelatud, välja arvatud O kategooria sõidukil, millel on lubatud
täielikult hüdraulilise rooliajamiga juhtimisseade.
5. Kui valmistaja on varustanud sõiduki sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemiga,
siis peab see olema töökorras.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 302. Rooliratas
1. Rooliratas peab vastama sõiduki valmistaja nõuetele.
2. Mitmel mootorsõiduki tüübil kasutatav rooliratas („general steering control“) peab
omama E-reegli nr 12 või direktiivi 74/297/EMÜ nõuetele vastavuse sertifikaati ja
valmistaja tõendit selle kohta, millisele mootorsõiduki tüübile on rooliratas sobiv.
Turvapadjaga rooliratta asendamine ilma turvapadjata roolirattaga on keelatud.
32
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 303. Ohutu roolimehhanism
M1 ja N1 kategooria sõiduki, välja arvatud sõidukid, mille rooliratas asub esiteljest eespool,
roolivõlli ehituses peab olema ohutuselement, mis tagab kokkupõrkel roolivõlli
deformeerumise või purunemise ja pöördumise juhi kehast kõrvale. Alates 1. jaanuarist
1994. a esmaregistreeritud M1 ja N1 kategooria sõiduki roolimehhanism peab vastama E-
reegli nr 12 või direktiivi 74/297/EMÜ nõuetele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 304. Roolimehhanism
Roolimehhanism ja roolimehhanismi kinnitus kere või raami külge peavad vastama sõiduki
valmistaja poolt ettenähtule. Alates 1. jaanuarist 1994. a esmaregistreeritud M, N ja O
kategooria sõiduki roolimehhanism peab vastama E- reegli nr 79 või direktiivi 70/311/EMÜ
nõuetele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 305. Esirataste pöördepiirikud
Esirataste pöördepiirikud peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 306. Roolihoovastiku liigend
Roolihoovastiku liigend peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ning selles ei tohi olla
ülemäärast lõtku. Lõtkuks ei loeta liigendi amortiseerivat liikumist.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 307. Rooliratta vabakäik
1. Rooliratta vabakäik peab olema:
1.1. M1 ja N1 kategooria sõidukitel ≤ 10º.
1.2. M2, M3, N2 ja N3 kategooria sõidukitel ≤ 20º.
2. Kui valmistaja on ette näinud väiksemad väärtused, kui on sätestatud punktides 1.1. ja 1.2.
siis peab rooliratta vabakäik vastama valmistaja poolt ettenähtule.
Kontrollimine: mõõtevahendiga.
Kood 308. Roolivõlli laager
1. Roolivõlli laager peab olema reguleeritud vastavalt valmistaja poolt ettenähtule.
2. Roolivõll peab pöörduma ühtlaselt, sujuvalt ja ei tohi kinni kiiluda.
33
Kontrollimine: vaatluse ja rooli pööramise või mõõtevahendiga.
Kood 309. Koostu porikaitse
Koostu porikaitse peab olema töökorras ja vigastusteta.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 310. Roolivõimendi
1. Hüdrovõimendi peab olema nõutava tasemeni õliga täidetud ja ei tohi lekkida.
2. Pneumaatilised võimendid ei tohi pihkuda, nende voolikud peavad olema pragudeta ja
murenemise tunnusteta. Torud ei tohi olla ohtlikult korrodeerunud.
3. Elektrivõimendite ühendusjuhtmed peavad olema korralikult kinnitatud, juhtmed
vigastamata ja klemmid või pistikud korralikult ühendatud ning kinnitatud.
4. Võimendi juhtklapi rikke korral peab olema võimalik mootorsõidukit käsitsi juhtida.
5. Rooli keeramise jõud peab vastama valmistaja poolt ettenähtule.
6. Jõusilinder ei tohi lekkida ega pihkuda.
7. Voolikud peavad olema töökorras ja ei tohi lekkida ega pihkuda.
8. Võimendi õlipumba rõhk peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja pump ei tohi
lekkida.
9. Roolivõimendi õliradiaator ei tohi lekkida.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahenditega.
Kood 311. Ratta lõtk
1. Ratta lõtkud ei tohi olla suuremad valmistaja poolt ettenähtust või, andmete puudumisel,
ei tohi olla suuremad kui:
1.1. Kuni 17" nimiläbimõõduga velje korral – 5,0 mm.
1.2. 17"... 20" nimiläbimõõduga velje korral – 7,0 mm.
1.3. Üle 20" nimiläbimõõduga velje korral – 9,0 mm.
2. Ratta lõtku A (vt joonis 7) mõõdetakse rehvi mustri servalt.
Joonis 7. Ratta lõtku mõõtmine
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahenditega.
34
Kood 312. Käänmik (käändtelg), rooli- ja pendelhoob ning nende liigendid
Käänmik (käändtelg), rooli- ja pendelhoob ning nende liigendid peavad vastama valmistaja
poolt ettenähtule ja olema selle kohaselt kinnitatud ning nendes ei tohi olla märgatavat lõtku,
pragusid ega jääkdeformatsioone. Lõtkuks ei loeta liigendi amortiseerivat liikumist.
Kontrollimine: vaatluse või mõõtevahendiga.
Kood 313. Rooliamortisaator
Rooliamortisaator peab olema töökorras ja ei tohi lekkida.
Kontrollimine: vaatluse või mõõtevahendiga.
Kood 314. L kategooria sõiduki roolikann
Lõtk L kategooria sõiduki roolikannu laagrites ei tohi ületada valmistaja poolt ette nähtud
suurust. Käänmikjuhtimisega esirattal ei tohi olla liigendites märgatavaid lõtke.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 315. L kategooria sõiduki esiratas
Kui esiratas on kodaratega, peavad kodarad olema kinnitatud ja pingutatud. Esiratas ei tohi
viskuda ja laagrites ei tohi olla tuntavat lõtku. Esiratta telg peab olema kindlalt kinnitatud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Grupp 4
Piduriseade
Kood 401. Üldnõuded piduriseadmele
1. Piduriseade peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. Alates 1.jaanuarist 1994. a
esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõiduki piduriseade peab vastama E- reegli nr 13
või M1 kategooria sõiduki piduriseade E-reegli nr 13-H või direktiivi 71/320/EMÜ nõuetele.
Alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud L kategooria sõidukite pidurid peavad
vastama E-reegli nr 78 või direktiivi 93/14/EMÜ või määruse 3/2014/EL nõuetele. Ei tohi
muuta piduriseadme ehitust ja kasutada valmistaja poolt selleks mitte ettenähtud osi või
sõlmi. Piduriseadme ümberehitust võivad teostada ainult sõiduki valmistaja või tema ametlik
esindaja. Alates 1. oktoobrist 1999. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõiduki
piduriklotsi katted ei tohi sisaldada asbesti.
2. Piduriseade ei tohi olla ohtlikult korrodeerunud ja peab töötama nõutava efektiivsusega.
3. Sõidupidur peab võimaldama peatada sõidukit efektiivselt sõltumata kiirusest, koormusest
või tee profiilist.
4. Sõidupiduriga pidurdamisel peab saama täita kõiki reguleeritava pidurdamise nõudeid.
35
5. Rikkepiduriga peab olema võimalik sõidupiduri rikke korral (arvestatakse ainult ühe
samaaegselt esineva rikkega) sõidukit pidurdada vähemalt 50 % sõidupiduri
pidurdustõhususega (vt kood 406).
6. Ratta pidurdusjõud, sõiduki pidurdusteekond ja sõiduki aeglustus peavad olema
saavutatud piduripedaalile vajutamisel jõuga, mis ei ületa:
6.1. M1 kategooria sõidukil – 490 N.
6.2. M2, M3 ja N kategooria sõidukil – 687 N.
7. Seisupidur peab olema otsese mehaanilise toimega sõiduki ratastele.
8. Juhil peab olema võimalus seisupidurit lülitada juhikohalt, välja arvatud kood 403 punktis
10 toodu juhul.
9. Ei tohi kasutada pidurivedelikku, mis pole ette nähtud sellele sõiduki versioonile või ei
vasta valmistaja poolt ettenähtule.
10. Sõidupiduriga pidurdamisel ei tohi ühel teljel paiknevate rataste pidurdusjõud erineda
omavahel rohkem kui 30 %.
11. Piduriklotsi katte jääkpaksus ei tohi olla väiksem valmistaja poolt ettenähtust.
12. Automaatne hädapidurdussüsteem peab vastama komisjoni määruse (EL) nr 347/2012
nõuetele.
13. Kui valmistaja on varustanud sõiduki automaatse hädapidurdussüsteemiga, siis peab see
olema töökorras.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 402. Üldnõuded M ja N kategooria sõidukite piduritele
1. Sõidukil peab olema vähemalt kaks sõltumatut, eraldi toimivat ja juhi kohalt kergesti
lülituvat piduri juhtimise seadet.
2. Sõidupidurit peab saama kasutada sõltumatult seisupidurist.
3. Sõidupidur peab toimima kõikidele ratastele.
4. Sõidupiduri mõne osa rikke puhul peab sõidukil jääma alles piisav arv korras piduritega
rattaid, et teda pidurdada vähemalt 30 % tõhususega. M1, M2, N1 ja N2 kategooria sõidukitel
on lubatud pidurite tõhususe vähenemine kuni 25 %-ni.
5. Kui sõiduki pidurdamine ei toimu otseselt lihaste jõul, peab pidurisüsteem olema selliselt
jaotatud, et see toimiks vähemalt kahelt erinevalt energiasalvestilt saadava energia arvelt.
6. Sõidupiduri toime peab olema jaotatud sõiduki telgede vahel selliselt, et see toimiks ühe
telje rataste suhtes ja sõiduki pikitelje tasandi suhtes sümmeetriliselt.
36
7. Sõidu-, rikke- ja seisupidur peavad toimima ratastele piduriseadme kokkupuutuvate
hõõrdpindade kaudu ja nende kulumine peab olema kompenseeritav automaatse või käsitsi
reguleerimisega.
8. Pidurivedeliku paagi täiteava peab olema kergesti ligipääsetavas kohas ja alates 1.
jaanuarist 1994. a esmaregistreeritud sõidukil peab vedeliku tase paagis olema kontrollitav
ka selle korki avamata. Kui viimast nõuet ei ole täidetud, peab sõidukil olema signaalseade,
mida on võimalik kergesti kontrollida. Signaalseade peab juhti informeerima vedeliku
tasapinna ohtlikust alanemisest reservuaaris.
9. Sõidukil, mille pidurid toimivad salvestatud energia arvelt, peab olema peale manomeetri
hoiatav optiline või akustiline signaalseade. Sõiduk peab mootori seiskumise järel olema
peatatav veel neljandat korda pidurdamisel rikkepidurile ette nähtud tõhususega.
10. Alates 1. jaanuarist 1994. a esmaregistreeritud sõidukil peab pidurisüsteemi rikke korral
süttima hästi märgatav punane märgulamp hiljemalt pidurdamise alguses. Kontroll lambi
korrasolek peab olema kergesti kontrollitav.
11. Autorongi katkemise korral peab vedukit olema võimalik pidurdada mitte väiksema
tõhususega kui see on ette nähtud rikkepiduriga pidurdamisel.
12. Abipiduri energiatarve peab olema rahuldatud selliselt, et see ei vähendaks rikkepiduri
tõhusust.
13. Autorongi kuuluva veduki ja selle haagise pidurisüsteemid peavad olema
kahevoolikulised. Ühe vooliku kaudu pumbatakse haagise pidurisüsteemi õhku, teise
vooliku abil juhitakse haagise pidureid.
14. Üle 3,5 t täismassiga haagiseid vedava veduki pidurid peavad vastama järgmistele
nõuetele:
14.1. Vedukirikkepidurite lülitumisel peavad sujuvalt tööle rakenduma ka haagise pidurid.
14.2. Kui veduki mitmest pidurikontuurist üks lakkab toimimast, peab toimiv kontuur
lülitama sujuvalt tööle kas osaliselt või täielikult haagise pidurid.
14.3. Kui autorongi pidurite ühendusvoolikud purunevad või pihkavad, peab veduk olema
suuteline peatama ka rikkis piduritega haagist.
15. ABS pidurid peavad olema:
15.1. Alates 1. jaanuarist 1997. a esmaregistreeritud üle 12 t täismassiga M3 kategooria
sõidukil.
15.2. Alates 1. jaanuarist 1997. a esmaregistreeritud üle 16 t täismassiga vedukil.
15.3. Alates 1. jaanuarist 1999. a esmaregistreeritud vedukil, mille haakes on üle 10 t
täismassiga haagis.
15.4 Alates 1. aprillist 2001. a esmaregistreeritud kõigil M2, M3, N2 ja N3 kategooria
sõidukitel, välja arvatud rohkem kui nelja teljega sõidukid.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 403. Üldnõuded O kategooria sõiduki piduritele
1. O1 kategooria haagisel ei ole pidurid kohustuslikud. Olemasolu korral peavad need
vastama O2 kategooria haagisele kehtestatud nõuetele.
37
2. O2 kategooria haagisel peavad olema pideva toimega (ühest energiasalvestist toidetavad)
pidurid või poolpideva toimega (kahest erinevast energiasalvestist toidetav) pidurid või
inertspidurid (pealejooksupidurid). Poolhaagisel on inertspidurid keelatud.
3. O3 ja O4 kategooria haagistel on lubatud ainult pideva või poolpideva toimega pidurid.
Inertspidurid on keelatud. Alates 1. aprillil 2001. a esmaregistreeritud O3 ja O4 kategooria
haagistel peavad olema ABS pidurid.
4. Pidurid peavad toimima haagise kõikidele ratastele.
5. Pidurdusjõud peavad jagunema telgede vahel võrdselt.
6. Pidurite toime peab olema jaotatud ühe telje rataste ja haagise pikitelje tasandi suhtes
sümmeetriliselt.
7. Pidurid peavad toimima ratastele piduriseadme kokkupuutuvate hõõrdpindade kaudu ja
nende kulumine peab olema kompenseeritav automaatse või käsitsi reguleerimisega.
8. Rikke korral peavad haagise pidurid rakenduma automaatselt, välja arvatud haagisel, mille
täismass ei ületa 1,5 t ja mille tiisel on vedukiga täiendavalt kinnitatud trossi, keti jms.
9. Autorongi katkemise korral peab piduriseade tagama haagise automaatse pidurdamise.
See nõue ei kehti O1 kategooria haagisele, mille tiisel peab vedukiga olema kinnitatud lisaks
haakeseadmele veel trossi, keti jms, mis ei lase tiislil maha kukkuda ja tagab haagise
juhitavuse.
10. Haagisel, millel on sõidupidur nõutav, peab olema seisupidur, mida on võimalik lülitada
väljast. Sõitjateveo haagise seisupidur peab olema lülitatav ka haagise seest. Nõue ei kehti
haagistele, millel on vedruakudega seisupidur.
11. Õhkpiduriga haagise ühendamisel vedukiga peavad selle pidurid automaatselt lülituma
töörežiimi.
12. O3 ja O4 kategooria haagisel peab pidurisüsteemi rikke korral, välja arvatud
ühendusvoolikute katkemine, pidurid tagama 30 % pidurdustõhususe säilimise.
13. O3 ja O4 kategooria haagisel peab pidurisüsteem olema kahevoolikuline.
14. O2, O3 ja O4 kategooria haagiste pidurid peavad vastama koodi 402 nõudes 14 esitatud
nõuetele.
15. Alates 1. jaanuarist 1997. a esmaregistreeritud haagisel peavad õhupaakide mahud olema
sellised, et haagisepidurite töövõime oleks tagatud veel peale kaheksakordset pidurdamist
pärast haagise pidurisüsteemi suruõhuga varustamise lõppemist.
16. Kui haagise pidurisüsteem vajab toimimiseks ühendust mootorsõiduki pidurisüsteemiga,
peavad mootorsõiduki ja haagise pidurisüsteemid ühilduma.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
38
Kood 404. Elektripidurisüsteemiga O kategooria sõiduk
1. Elektripidurisüsteemiga haagise pidurid peavad elektrilise toite saama vedukilt. Haagisele
on lubatud asetada lisaaku, mis saab laadimisvoolu vedukilt. Pinge reguleerimine peab
toimuma haagisel.
2. Nimitoitepinge peab olema 12 V, voolutugevus ei tohi ületada 15 A.
3. Armatuurlaual peab olema märgulamp, mis süttib piduripedaalile vajutamisel ja
signaliseerib süsteemi korrasolekust.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 405. Üldnõuded L kategooria sõiduki piduritele
1. L1e, L3e ja L4e kategooria sõidukil peab olema kaks iseseisvat sõidupidurisüsteemi,
millest vähemalt üks peab toimima esirattale ja teine tagarattale. Kui L4e kategooria sõidukil
need süsteemid ei taga nõutavat pidurdustõhusust, peab külghaagise rattal olema pidur.
2. L2e ja L6e kategooria sõidukil peab olema kas kaks iseseisvat sõidupidurisüsteemi, mis
koos peavad toimima kõikidele ratastele või sõidupidur mis peab toimima kõikidele ratastele
ja rikkepidur, milleks võib olla seisupidur. Lisaks peab olema seisupidurisüsteem, mis peab
toimima vähemalt ühe telje rattale või ratastele ning võib olla üks iseseisvast
sõidupidurisüsteemist, kuid peab olema sõltumatu teisest süsteemist.
3. L5e ja L7e kategooria sõidukil peab olema:
3.1.1. Jalaga juhitav sõidupidur, mis peab toimima kõikidele ratastele.
3.1.2. Seisupidur, mis peab toimima vähemalt ühe telje ratastele.
3.1.3. Rikkepidur, milleks võib olla seisupidur.
3.2. Sõidupiduri ja seisupiduri juhtimisseadmed peavad olema teineteisest sõltumatud.
4. Piduriseadmed peavad toimima ratastega püsivalt ühendatud pidurduspindadele.
5. Alates 1. jaanuarist 2016. a esmaregistreeritud L3e kategooria sõidukid, välja arvatud
enduro- või trial-mootorrattad, peavad olema varustatud nüüdisaegse pidurisüsteemiga
vastavalt määruse 168/2013 lisale VIII.
Kontrollimine: vaatluse ja katsesõiduga.
Kood 406. Sõiduki rataste pidurdusjõudude summa suhe sõiduki massist teepinnale
põhjustatud koormusesse sõidupiduriga pidurdamisel ja sõiduki aeglustus
pidurdamisel
1. Sõiduki rataste pidurdusjõudude summa suhe sõiduki massist teepinnale põhjustatud
koormusesse (njuutonites) sõidupiduriga pidurdamisel või sõiduki keskmine aeglustus
(m/s2) sõidupiduriga pidurdamisel peab vastama tabelis 2 toodud nõuetele.
39
Tabel 2
Sõiduki Vähim lubatud rataste Vähim lubatud Sõiduki
kategooria pidurdusjõudude summa keskmine Esma-
suhe sõiduki massist aeglustus (m/s2) registreerimine
teepinnale põhjustatud
koormusesse (%)
M1 50 4,9 Enne 29.07.2010
M1 58 5,7 Alates 29.07.2010
M2 ja M3 48 4,7 Enne 01.01.1992
M2 ja M3 (ABS 48 4,7
piduriteta)
M2 ja M3 50 4,9 Alates 01.01.1992
N1 45 4,4 Enne 01.01.1988
N1 50 4,9 Alates 01.01.1988
N2 ja N3 43 4,2 Enne 01.01.1988
N2 ja N3 45 4,4 Alates 01.01.1988
kuni 29.07.2010
N2 ja N3 50 4,9 Alates 29.07.2010
O3 ja O4 40 3,9 Enne 01.01.1988
O3 ja O4 43 4,2 Alates 01.01.1988
kuni 29.07.2010
O3 ja O4 45 4,4 Alates 29.07.2010
poolhaagis
O3 ja O4 täis- ja 50 4,9 Alates 29.07.2010
kesktelghaagis
L3e 50 4,9
L4e 46 4,5
L5e ja L7e 44 4,3
2. Pidurduskatse tuleb sooritada algkiiruselt vähemalt 15 km/h kuni seismajäämiseni.
3. haagise keskmine aeglustus sõidupiduriga pidurdamisel leitakse arvutuslikult veduki ja
autorongi aeglustuse võrdlemisel järgmiselt:
ah – haagise keskmine aeglustus pidurdamisel (m/s2);
aa – autorongi keskmine aeglustus pidurdamisel (m/s2);
av – veduki keskmine aeglustus pidurdamisel (m/s2);
mv – veduki tühimass (kg);
mh – haagise tühimass (kg).
4. Pidureid ei loeta korrasolevaks, kui juht peab pidurdamise ajal liikumisteekonda
korrigeerima.
Kontrollimine: vaatluse, katsesõidu ja mõõtevahendiga.
40
Kood 407. Seisupiduri kontrollimine teekaldel
1. M, N, O ja L kategooria sõiduki seisupidur peab hoidma paigal täismassiga sõidukit 18 %
ja täismassiga autorongi 12 % kaldega teel.
2. Seisupiduri katsetamine on lubatud kuival kõvakattega teekaldel.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 408. L kategooria sõiduki vähim pidurdusteekond teekatsel
1. Pidurdamisel kuival kõvakattega teel kiiruselt 30 km/h ei tohi pidurdusteekond olla
suurem kui:
1.1. L1e ja L3e kategooria sõidukil sõidupiduriga pidurdamisel – 7,0 m.
1.2. L4e kategooria sõidukil sõidupiduriga pidurdamisel – 7,5 m.
1.3. L2e, L5 e, L6e ja L7e kategooria sõidukil sõidupiduriga pidurdamisel – 7,5 m ja
seisupiduriga pidurdamisel – 18 m.
Kontrollimine: vaatluse, katsesõidu ja mõõtevahendiga.
Kood 409. Rikke- ja seisupidur
1. Rikkepidur ja seisupidur peavad toimima sõiduki mõlemal küljel paiknevatel ratastel.
2. Rikkepidur peab töötama sujuvalt ja pidurdusjõudude erinevused ühe ja sama telje ratastel
ei tohi ületada 70 %.
3. Seisupiduriga pidurdamisel ei tohi rataste pidurdusjõudude suhe sõiduki massist
teepinnale põhjustatud koormusesse (njuutonites) olla väiksem kui:
3.1. Kõigil sõidukitel – 16 %.
3.2. Autorongil – 12 %.
4. Seisupiduriga pidurdamisel ei tohi sõiduki keskmine aeglustus olla väiksem kui 1,57 m/s2.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 410. Pealejooksupidur (inertspidur)
Pealejooksupidur peab vastama valmistaja poolt ettenähtule, peab olema töökorras ja ei tohi
lekkida.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 411. Blokeerumatu pidur (ABS, EBS)
1. Blokeerumatu pidur peab toimima vastavalt E-reegli nr 13 või direktiivi 71/320/EMÜ
nõuetele ja vastavalt valmistaja poolt ettenähtule.
2. Pidurdamisel ei tohi sõiduk muuta suunda ka libedal teel.
41
3. Ükski otsereguleeritav ratas ei tohi blokeeruda, kui juht vajutab järsult, täiest jõust
piduripedaalile ja sõiduki ratastest üks asub teekattel, mille haardetegur on 0,8 ning teisel
sõiduki küljel paiknev ratas asub teekattel, mille haardetegur on 0,3.
4. Järsul pidurdamisel, alates kiiruselt 15 km/h, enne sõiduki täielikku seismajäämist, peavad
rattad hakkama lohisema.
5. Sõidukil peab olema optiline signalisaator, mis hoiatab süsteemi iga rikke korral. Vedukil,
välja arvatud M1 ja N1 kategooria sõidukid, peab haagise blokeerumatul pidurisüsteemil
olema eraldi rikke signalisaator.
Kontrollimine: katsesõidu ja mõõtevahendiga.
Kood 412. Pidurilink, -hoob, -pedaal ja -tross
Pidurilink, -hoob, -pedaal ja -tross peavad vabalt liikuma, vaba- ja töökäigud peavad vastama
valmistaja poolt ettenähtule. Seisupiduri hooba lukustav seade peab olema töökorras.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 413. Piduritrummel ja -ketas
1. Piduritrumlid ja pidurikettad peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule.
2. Piduritrumlis ja pidurikettas ei tohi olla pragusid ja need peavad olema kindlalt kinnitatud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 414. Varuosana vahetatavad piduriklots ja piduriklotsi kate
1. Vahetatavad piduriklots ja piduriklotsi kate ei tohi sisaldada asbesti.
2. Alates 1. aprillist 2001. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõidukile varuosadeks
ettenähtud vahetatavad piduriklots ja piduriklotsi kate peavad vastama E- reegli nr 90 või
direktiivi 71/320/EMÜ nõuetele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 415. Pidurivõimendi, piduri peasilinder ja ratta töösilinder
Pidurivõimendi, piduri peasilinder ja ratta töösilinder peavad vastama valmistaja poolt
ettenähtule, peavad olema töökorras ja ei tohi lekkida.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 416. Aeglusti
1. Aeglusti peab olema töökorras ja tagama sõiduki aeglustuse pidurdamisel vähemalt 0,6
m/s2.
42
2. Aeglusti süsteemid (kraanid, töösilindrid, torud, voolikud jms) peavad vastama valmistaja
poolt ettenähtule, peavad olema töökorras ja ei tohi pihkuda.
Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja katsesõiduga.
Kood 417. Kompressor
1. Hiljemalt 6 min möödudes käivitamisest peab haagiseta mootorsõiduki õhusüsteemi
pidurikontuurides tõusma rõhk 65 %-st kuni 100 %-ni nimirõhust.
2. Hiljemalt 9 min möödudes käivitamisest peab autorongi õhusüsteemi
pidurikontuurides tõusma rõhk 65 %-st kuni 100 %-ni nimirõhust.
3. Hiljemalt 8 min möödudes käivitamisest peab haagiseta mootorsõiduki tarvitite kontuuris
rõhk tõusma nimirõhuni.
4. Hiljemalt 11 min möödudes käivitamisest peab autorongi tarvitite kontuuris rõhk tõusma
nimirõhuni.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahenditega.
Kood 418. Rõhuregulaator
1. Rõhuregulaator peab hoidma nimirõhku.
2. Rõhuregulaator peab toimima kaitseklapina, kui rõhk tõuseb kaks korda üle nimirõhu.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 419. Rõhuandur
Sõiduki õhusüsteemi igal iseseisval kontuuril peab olema rõhuandur.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 420. Õhusüsteemi manomeeter ja/või rõhulangusele toimiv hoiatusseade
Õhusüsteemi manomeeter ja/või rõhulangusele toimiv hoiatusseade peab toimima valmistaja
poolt ettenähtud täpsuse piires.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 421. Pidurdusjõu regulaator (ALB) või pidurdusrõhu piirdeklapp
1. Koormata sõiduki pidurdamisel ei tohi pidurdusjõu regulaatoriga või pidurdusrõhu
piirdeklapiga kontuuris rõhk tõusta üle valmistaja poolt ettenähtu.
2. Pidurdusjõu regulaator või pidurdusrõhu piirdeklapp peavad olema töökorras ja ei tohi
pihkuda.
Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja mõõtevahendiga.
43
Kood 422. Kaitseklapp
1. Kaitseklapp peab jagama suruõhuallikast tuleva suruõhu süsteemi kontuuride vahel ning
säilitama ühe haru vigastuse korral teises, terves harus, rõhu vähemalt 0,5 MPa kuni 0,55
MPa.
2. Kaitseklapp peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja ei tohi pihkuda.
Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja mõõtevahendiga.
Kood 423. Õhusüsteemi kontrollventiil
1. Õhusüsteemi kontrollventiil peab vastama valmistaja poolt ettenähtule.
2. Õhusüsteemi kontrollventiil peab olema töökorras ja ei tohi pihkuda.
Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja mõõtevahendiga.
Kood 424. Õhukuivati või märgõhupaak
1. Kondensaadi ja õli eraldamiseks suruõhust peab õhusüsteemis olema valmistaja poolt
ettenähtud õhukuivati, kondensaadi- ja õlieraldi või seda asendav eraldi õhupaak, kuhu
koguneb kondensaat ja õli enne õhu sisenemist õhusüsteemi.
2. Õhukuivati või märgõhupaak peavad olema töökorras ja ei tohi pihkuda.
Kontrollimine: vaatluse ja seebiveega.
Kood 425. Külmumistõrjuk
1. Külmumistõrjuk peab olema töökorras ja vastama valmistaja poolt ettenähtule.
2. Külmumistõrjuk peab olema täidetud töövedelikuga.
3. Külmumistõrjuk ei tohi lekkida ega pihkuda.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 426. Jalgpidurikraan
1. Jalgpidurikraan peab olema otsetoimega, vähemalt kahe eraldi töölerakenduva
sektsiooniga. Ühe ajamiharu rikke korral peab jalgpidurikraan säilitama korrasoleva haru
töövõime.
2. Jalgpidurikraan peab vastama valmistaja poolt ettenähtule, peab olema töökorras ja ei tohi
pihkuda.
Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja proovilülitamisega.
44
Kood 427. Seisupidurikraan
1. Seisupidurikraan peab olema pööratud toimega, s.o suruõhu puudumisel süsteemis peab
sõiduk olema pidurdatud ja tagama liikuva sõiduki reguleeritava pidurdamise. Seisupiduri
hooval peab olema fikseeritav asend. Suruõhu puudumisel süsteemis peab toimima
rikkepidurina.
2. Seisupidurikraan peab vastama valmistaja poolt ettenähtule, peab olema töökorras ja ei
tohi pihkuda.
Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja proovilülitamisega.
Kood 428. Kondensaadikraan
1. Kondensaadikraan peab vastama valmistaja poolt ettenähtule.
2. Kondensaadikraan peab olema töökorras ja ei tohi pihkuda.
Kontrollimine: vaatluse ja seebiveega.
Kood 429. Kahevoolikusüsteemis haagisepiduri juhtimisklapp
1. Haagisepiduri juhtimisklapp peab olema vedukil haagise pidurite juhtimiseks. Klapp peab
olema ühendatud kõigi jalg- ja seisupidurikraanidega ühendatud pidurikontuuridega ning
andma suruõhu juhtimpulssi haagise õhujaoturisse, kombineeritud pidurisüsteemi korral ka
ühevoolikusüsteemis haagisepidurite juhtimisklappi.
2. Haagisepiduri juhtimisklapp peab vastama valmistaja poolt ettenähtule, peab olema
töökorras ja ei tohi pihkuda.
Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja proovilülitamisega.
Kood 430. Ühevoolikusüsteemis haagisepiduri juhtimisklapp
1. Haagisepiduri juhtimisklapp peab olema vedukil, mis veab ühevoolikusüsteemis
piduritega haagist, selle pidurite juhtimiseks. Klapp peab olema ühendatud
kahevoolikusüsteemis haagisepidurite juhtimisklapiga ja andma suruõhu juhtimpulssi
haagise õhujaoturisse.
2. Haagisepiduri juhtimisklapp peab vastama valmistaja poolt ettenähtule, peab olema
töökorras ja ei tohi pihkuda.
Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja proovilülitamisega.
Kood 431. Haagise õhujaotur
1. Haagise õhujaotur peab lülitama haagise pidurid tööle siis, kui temasse antakse suruõhku
haagist ja vedukit ühendavast juhtimistorustikust. Rikkepidurdus peab toimuma haagise ja
veduki vahelise toitetorustiku katkemisel. Haagise õhujaotur peab rakendama haagise
pidurid (haagise kombineeritud pidurisüsteemi korral), kui ühevoolikusüsteemis veduki
45
ühendustorustikus õhurõhk langeb alla haagise pidurisüsteemi õhurõhu või kaob hoopis –
näiteks kui ühendusvoolik katkeb.
2. Haagise õhujaotur peab vastama valmistaja poolt ettenähtule, peab olema töökorras ja ei
tohi pihkuda.
Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja proovilülitamisega.
Kood 432. Piduritorustik
1. Piduritorustik peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja ei tohi lekkida ega pihkuda.
2. Piduritorustikul ei tohi olla sügavaid korrosioonikahjustusi.
3. Plast- ja kummivooliku pind ei tohi olla ohtlikult pragunenud, hõõrdunud või murenenud.
Kontrollimine: vaatluse ja seebiveega.
Kood 433. „Palm“ tüüpi ühendusotsakud
1. Kahevoolikusüsteemis haagise ja veduki ühendusvooliku otsakud peavad olema tähistatud
selliselt, et toiteotsak peab olema punast ja juhtotsak kollast värvi tähistusega. Veduki
pidurite toite- ja juhtvoolikul peavad olema enne otsakuid lahutuskraanid, mis võimaldavad
haagise lahtihaakimisel sulgeda voolikud. Lubatud on kasutada paarisvoolikutega
ühendusotsakuid.
2. Ühendusotsakud peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule, peavad olema töökorras ja
ei tohi pihkuda.
Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja proovilülitamisega.
Kood 434. Haagise ja veduki ühendusvoolikud
1. Ühendusvoolikud ei tohi pihkuda.
2. Ühendusvooliku pind ei tohi olla ohtlikult pragunenud, hõõrdunud, sööbinud või
murenenud.
3. Ühendusvoolikute kinnitus peab tagama nende säilivuse autorongi sõidul ja
manööverdamisel (vt joonised 8 ja 9).
4. Ühendusvoolikute otsakud peavad olema märgistatud ja valmistatud nii, et oleks välditud
vale ühendamise võimalus.
5. Täis- ja kesktelghaagise ühendusvoolikud peavad asetsema, vastavalt joonisele 8,
haakeseadmest madalamal.
46
Joonis 8. Ühendusvoolikute asend
6. Sadulveduki ühendusvoolikud peavad olema kinnitatud kabiini tagaseina külge püst- või
rõhtasendis. Juhtharu peab asuma mootorsõiduki sümmeetriateljest vasaku ja toiteharu
paremal, sõidusuunas vaadatuna. Ühendusvoolikute asetus peab vastama joonisel 9 toodud
nõuetele.
Joonis 9. Pidurivoolikute asukohad poolhaagisega autorongil
7. ühendusvoolikud või nende otsakud peavad olema värvitud või märgistatud järgmiselt:
7.1. Toiteharu – punane.
7.2. Juhtharu – kollane.
Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja mõõtevahendiga.
Kood 435. Vedruaku ja rattapiduri kamber
1. Vedruaku ja rattapiduri kamber peavad olema töökorras ja ei tohi pihkuda.
2. Vedruaku ja rattapiduri kambri hoova käik peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ega
tohi olla kinni kiilunud.
Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja mõõtevahendiga.
Kood 436. Pidurisüsteemi koostu porikaitse
Pidurisüsteemi koostude porikaitsed peavad olema terved.
Kontrollimine: vaatlusega.
47
Kood 437. Õhu pihkamine õhusüsteemist
Rõhk süsteemis ei tohi langeda seisva kompressori korral kiiremini kui 0,05 MPa (0,5
kgf/cm2) 30 min jooksul, kui pidurid on rakendamata, või 15 min jooksul, kui nad on
rakendatud.
Kontrollimine: mõõtevahenditega.
Grupp 5
Rattad (rehvid ja veljed)
Kood 501. Üldnõuded sõiduki rehvile
1. M, N ja O kategooria sõidukil on lubatud kasutada kas direktiivi 92/23/EMÜ või E-reegli
nr 30 (sõiduauto ja tema haagise rehvid), E-reegli nr 54 (veoauto ja bussi ning tema haagise
rehvid), E-reegli nr 64 (ajutiseks kasutamiseks ettenähtud varurehvid ja -rattad) nõuetele
vastavaid taastamata rehve või E-reegli nr 108 (sõiduauto ja tema haagise rehvid), E-reegli
nr 109 (veoauto ja bussi ning tema haagise rehvid) omadustele vastavaid taastatud rehve. L
kategooria sõidukil on lubatud kasutada kas direktiivi 97/24/EÜ või E-reegli nr 75 nõuetele
vastavaid taastamata rehve. Esmaregistreeritav sõiduk peab olema komplekteeritud
taastamata rehvidega.
2. Transpordiamet võib põhjendatud juhtumitel anda loa käesoleva grupi nõuetele
mittevastavate rehvide või velgede kasutamiseks.
3. M1, N1, O2, ja kerega L6e ning L7e kategooria sõidukil peab alates 1. detsembrist kuni 1.
märtsini kasutama talverehve (M+S, MS, M.S. või M&S tähistusega). Alates 1. detsembrist
2022. a peavad naastudeta talverehvid vastama E-reegli nr 117 nõuetele ja olema tähistatud
E-reegli nr 117 kohase kolme mäetipu ja lumehelbe tähisega, välja arvatud E-reegli nr 54
kohased maastikurehvid, millele on kantud tähis POR. Ülalnimetatud kategooria sõidukitel
ei ole talverehvide kasutamine kohustuslik järgmistel juhtudel:
3.1. Paarisrataste mõlemal rattal tingimusel, et ühe telje mõlemad rattapaarid on koostatud
samasuguselt.
3.2. Mootorsõidukil või haagisel, millele ei ole saada talverehve.
3.3. Registreerimiseelsel tehnonõuetele vastavuse kontrollis.
4. Ühistranspordiseaduse tähenduses kohalikku liinivedu ja riigisisest kaugliinivedu
teenindaval bussil (M2 ja M3 kategooria sõidukil) või bussirongil, peab alates 1. oktoobrist
kuni 1. maini kasutama rehve, mille mustri jääksügavus vastab koodi 503 punktis 1.4
kehtestatud nõuetele.
5. Sõidukil ei ole lubatud kasutada A1, A2, A3, A4, A5 ja A6 kiiruskategooria rehve (vt
tabel 4) ning rehve, mille lubatud suurim sõidukiirus on 30 km/h.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 502. Rehvi tehnoseisund
1. Rehvil ei tohi esineda sisemisi ega välimisi koordi läbivaid vigastusi või turvise eraldumist
koordist.
48
2. Rehvi siserõhk peab vastama valmistaja poolt ettenähtud rõhule.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 503. Rehvi kulumine ja mustri jääksügavus
1. Mustri jääksügavus peab olema vähemalt:
1.1. L kategooria sõidukil ≥ 1,0 mm.
1.2. M ja N kategooria sõidukil ≥ 1,6 mm.
1.3. koodi 501 nõudes 3 kehtestatud ajavahemikul M1, N1, O2, L6e ja L7e kategooria sõiduki
talverehvil ≥ 3,0 mm.
1.4. Koodi 501 nõudes 4 toodud M2 ja M3 kategooria sõidukil ≥ 3,0 mm.
1.5. O kategooria sõidukil vastavalt seda vedava veduki rehvi mustri jääksügavusele
esitatavatele nõuetele.
2. Rehvi edasine kasutamine on keelatud, kui rehvi turvise veerepinnal leidub 75 % laiuses
katkematus alas punkt, kus rehvi turvisemustri jääksügavus põhisoontes on väiksem
punktides 1.1.-1.5. esitatust. Sügavust ei mõõdeta kulumismärgise kohast. L kategooria
rehvidel, mille veerepinna ja kontaktpinna laiused on erinevad, on rehvi edasine kasutamine
keelatud, kui mistahes veerepinna punktis on mustri jääksügavus väiksem punktis 1.1.
esitatust.
3. Rehvil, millel puudub märge „REGROOVABLE“ või vähemalt 20 mm läbimõõduga
sümbol „ “ või „ “, ei tohi mustrit sügavamaks lõigata.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 504. Rehvi viskumine
1.Veereringil mõõdetult ei tohi rehvi viskumine ületada üheski suunas:
1.1. M1, N1, L ja O1 kategooria sõidukil 1,0 % välisläbimõõdust;
1.2. Ülejäänud sõidukitel 1,5 % välisläbimõõdust.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 505. Rehvi (k.a taastatud rehvi) tähistamine
1. Rehvi tähistus ja selle asukoht peavad vastama tabelis 3 toodud nõuetele.
Tabel 3
Ühel Mõlemal DOT Ühel Mõlemal
Jrk või rehvi rehvi tähistusega rehvi rehvi
nr
Tähistus tähistusega küljel küljel rehvil küljel küljel
1. Valmistaja nimi või kaubamärk jah + jah +
2. Rehvi tähistus Jah + jah +
3. Kiiruskategooria (vt tabel 4) jah + ei
4. Mustri tüüp Näiteks „M+S“ jah + jah +
5. Koormusindeks (vt tabel 5) jah + ei
49
6. Suurim kandevõime Näiteks ei
jah +
„MAX. LOAD 1310 LBS“
7. Suurim s iserõhk Näiteks „AT 36 ei
jah +
PS COLD“
8. Koordi kihtide ar külgedel ja v a
veerepinn Näiteks „TREAD
AREA PLIES: 2 RAYON +
STEEL“ „SIDEWALL AREA ei jah +
PLIES: 2 RAYON“
9. Lohvita, kui on sellise ehitusega
+ jah +
Näiteks „TUBELESS“ jah
10. Lohviga, kui on sellise ehitusega ei jah +
11. Radiaalrehv, kui on sellise
ehitusega Näiteks „RADIAL“ jah + jah +
12. Tugevdatud, kui on sellise
ehitusega Näiteks jah + ei
„REINFORCED“
13. Tüübikinnituse tähis + DOT +
14. Valmistamisaja tähis jah + jah +
15. Eriomadused ei +
Näiteks „TREADWEAR 160“
(kulumiskindlus on selle rehvil UTQG nõuded kehtivad kuni
60 % parem kui võrdlusrehvil); 13" velgedele mõeldud
„TRACTION A“ (rehvi rehvidele
haardeomadused teekattega Ei kehti talverehvidele
kuuluvad „A“ klassi. Klasse on
A, B ja
C, neist parim on Aklass);
„TEMPERATURE B“
(temperatuurikindlus sellel rehvil
vastab B klassi nõuetele. „A“
klassi rehvi temperatuurikindlus
lubab sõita rehviga kuni 184
km/h, „B“ klass – 160 km/h ja
„C“ klass – 137 km/h)
Märkus. Rehvid jaotatakse kolme kvaliteediklassi:
a) „Kvaliteetrehvid“ – neil on nõuetele vastav märgistus ja neid müüakse täieliku valmistajapoolse
garantiiga;
b) „DA“ – „DEFECTIVE APPEARANCE“ on teise klassi rehvid, millel on välimuse vead või
vähemärgatavad remonditud kohad, mis ei mõju sõiduohutusele. Neid rehve müüakse täieliku
valmistajapoolse garantiiga;
c) „Max 30 km/h“ – neid rehve ei tohi kasutada sõidukitel ja nende haagistel. Märgistus „Max 30
km/h“ peab olema kantud püsivalt rehvi mõlemale küljele, kusjuures endine kiiruskategooria peab
olema eemaldatud.
2. M1, N1, O1 ja O2 kategooria sõiduki taastamata rehvi märgistus peab vastama E- reegli nr
30 või direktiivi 92/23/EMÜ ja E-sertifitseeritud taastatud rehvil E-reegli nr 108 nõuetele.
50
Näide taastamata rehvi tähistamisest:
VALMISTAJA NIMETUS või KAUBAMÄRK
185/70 R 14 89 T Tubeless M+S
253
, või DOT.
Selgitus:
a) 185 – profiili laius mm;
b) 70 – profiili kõrgus on 70 % rehvi laiusest;
c) R – või sõna „RADIAL“ – radiaalne koordiniitide paigutus (võib olla ka: D –diagonaalne
koordiniitide paigutus, mille võib jätta märgistamata või B – või sõnad „BIAS BELTED“ –
diagonaalse koordiniitide paigutusega vöötatud rehv);
d) 14 – velje läbimõõt tollides;
e) 89 – koormusindeks (vt tabel 5), mis vastab koormusele 580 kg;
f) T – kiiruskategooria tähis (vt tabel 4), mis vastab piirkiirusele 190 km/h;
g) TUBELESS – lohvita rehv;
h) M+S (ka MS, M.S., M&S) – on ette nähtud sõitmiseks talvel või mudas;
i) 253 – valmistamise aeg – koosneb kolmest numbrist. Esimesed kaks tähistavad
valmistamise nädalat (25. nädal), viimane aastat (2003) jooksval kümnendil. Vastavalt E-
reegli nr 75 nõuetele on alates 1. jaanuarist 1997. a tähistus 2503;
j) või DOT-tüübikinnituse tähised.
3. M2, M3, N, O3 ja O4 kategooria sõiduki taastamata rehvi märgistus peab vastama E- reegli
nr 54 või direktiivi 92/23/EMÜ ja E-sertifitseeritud taastatud rehvil E-reegli nr 109 nõuetele.
Näide taastamata rehvi tähistamisest:
VALMISTAJA NIMETUS või KAUBAMÄRK 250/70 R 20 149/145 J
TUBELESS
253 90 PSI ,
või DOT.
Selgitus:
a) 250 – profiili laius mm;
b) 70 – profiili kõrgus on 70 % rehvi laiusest;
c) R või sõna „RADIAL“ – radiaalne koordiniitide paigutus (võib olla ka: D – diagonaalne
koordiniitide paigutus, mille võib jätta märgistamata);
d) 20 – velje läbimõõt tollides (võib asendada mõõduga millimeetrites – 508);
e) 149 – üksiku rehvi koormusindeks (vt tabel 5), mis vastab koormusele 3250 kg;
f) 145 – paarisrehvi koormusindeks (vt tabel 5), mis vastab koormusele 2900 kg;
g) J – kiiruskategooria tähis (vt tabel 4), mis vastab piirkiirusele 100 km/h;
51
h) L – kiiruskategooria tähis, mis vastab piirkiirusele 120 km/h, juhul, kui üksiku rehvi
koormus ei ületa 3000 kg, mis vastab koormusindeksile 146 ja paarisrehvide puhul ei tohi
koormus ühele rehvile ületada 2725 kg, mis vastab koormusindeksile 143;
i) TUBELESS – lohvita rehv;
j) 253 – valmistamise aeg, 25. nädalal 2003. a. Vastavalt E-reegli nr 54 nõuetele on alates 1.
jaanuarist 1997. a tähistus 2503;
k)90 PSI – rehvi siserõhk vastupidavuskatsel, mis vastab rõhule 0,620 MPa (6,20 kgf/cm2);
l) , või DOT-tüübikinnituse tähised.
4. L kategooria sõiduki ja tema haagise rehvi märgistus peab vastama E-reegli nr 75 või
direktiivi 97/24/EÜ nõuetele.
Näide rehvi tähistamisest:
VALMISTAJA NIMETUS või KAUBAMÄRK 100/80 B 18 53 S TUBELESS M+S
253
, või DOT.
Selgitus:
a) 100 – profiili laius mm;
b) 80 – profiili kõrgus on 80 % rehvi laiusest;
c) B – diagonaalne vöötatud rehv;
d) 18 – velje läbimõõt tollides e 457 mm;
e) 53 – koormusindeks, mis vastab kandevõimele 206 kg (vt tabel 5);
f) S – kiiruskategooria tähis, mis vastab piirkiirusele 180 km/h (vt tabel 4);
g) TUBELESS – lohvita rehv;
h) M+S (ka MS, M.S., M&S) – on ette nähtud sõitmiseks talvel või mudas;
i) MST – universaalne – on ette nähtud sõitmiseks teel ja ka maastikul;
j) 253 – valmistamise aeg, 25. nädalal 2003. a. Vastavalt E-reegli nr 75 nõuetele on alates 1.
jaanuarist 1997. a tähistus 2503;
k) , või DOT-tüübikinnituse tähised.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 506. Rehvi kasutamine
1. Rehvi mõõtmed (E-reeglid nr 30, nr 54 ja nr 75) peavad vastama velje mõõtmetele ning
ratas peab saama rattakoopas vabalt pöörelda. Rehvi kiiruskategooria (vaata tabel 4) peab
olema vähemalt võrdne sõiduki valmistaja poolt ettenähtud näitajaga või vähemalt
kiiruskategooriaga Q, kui sõiduki valmistaja on ette näinud sõiduki rehvidele suuremad
kiiruskategooria väärtused. Koormusindeks (vaata tabel 5) peab rehvide üksikasetuse korral
olema vähemalt võrdne 0,5 kordse suurima lubatud teljekoormusega või rehvide
topeltasetuse korral vähemalt võrdne 0,25 kordse suurima lubatud teljekoormusega.
Erandina võib O1 ja O2 kategooria sõidukile, mille valmistajakiirus ei ületa 100 km/h,
paigaldatud rehvi koormusindeks olla rehvide üksikasetuse korral võrdne 0,45 kordse
suurima lubatud teljekoormusega või rehvide topeltasetuse korral võrdne 0,24 kordse
suurima lubatud teljekoormusega.
52
2. Seisvate sõitjate veoks ettenähtud I ja A klassi M2 ja M3 kategooria sõidukil võib lubatud
suurim teljekoormus olla 15 % võrra suurem rehvide koormusindeksist. N kategooria
sõidukil, mis on ette nähtud lühikestel vahemaadel kasutamiseks linnades ja asulates (näiteks
tänavapühkimiseks või jäätmete kogumiseks ja äraveoks) ning mille valmistajakiirus ei ületa
60 km/h, võib lubatud suurim teljekoormus olla 10 % võrra suurem rehvide
koormusindeksist.
Tabel 4
Kiiruskategooria Piirkiirus Kiiruskategooria Piirkiirus Kiiruskategooria Piirkiirus
tähis (km/h) tähis (km/h) tähis (km/h)
A1 5 D 65 Q 160
A2 10 E 70 R 170
A3 15 F 80 S 180
A4 20 G 90 T 190
A5 25 J 100 U 200
A6 30 K 110 H 210
A7 35 L 120 V 240
A8 40 M 130 W 270
B 50 N 140 Y 300
C 60 P 150 Z üle 240
Tabel 5
A = koormusindeks B = lubatud suurim mass kg-s
A B A B A B A B
30 106 66 300 102 850 138 2360
31 109 67 307 103 875 139 2430
32 112 68 315 104 900 140 2500
33 115 69 325 105 925 141 2575
34 118 70 335 106 950 142 2650
35 121 71 345 107 975 143 2725
36 125 72 355 108 1000 144 2800
37 128 73 365 109 1030 145 2900
38 132 74 375 110 1060 146 3000
39 136 75 387 111 1090 147 3075
40 140 76 400 112 1120 148 3150
41 145 77 412 113 1150 149 3250
42 150 78 425 114 1180 150 3350
43 155 79 437 115 1215 151 3450
44 160 80 450 116 1250 152 3550
53
45 165 81 462 117 1285 153 3650
46 170 82 475 118 1320 154 3750
47 175 83 487 119 1360 155 3850
48 180 84 500 120 1400 156 4000
49 185 85 515 121 1450 157 4125
50 190 86 530 122 1500 158 4250
51 195 87 545 123 1550 159 4375
52 200 88 560 124 1600 160 4500
53 206 89 580 125 1650 161 4625
54 212 90 600 126 1700 162 4750
55 218 91 615 127 1750 163 4850
56 224 92 630 128 1800 164 5000
57 230 93 650 129 1850 165 5150
58 236 94 670 130 1900 166 5300
59 243 95 690 131 1950 167 5450
60 250 96 710 132 2000 168 5600
61 257 97 730 133 2060 169 5800
62 265 98 750 134 2120 170 6000
63 272 99 775 135 2180
64 280 100 800 136 2240
65 290 101 825 137 2300
3. Sõiduki ühel ja samal teljel ei tohi korraga olla diagonaal- ja radiaalrehve.
4. Sõiduki ühel ja samal teljel ei ole lubatud kasutada erineva turvisemustri tüübiga rehve.
Ühe ja sama mustritüübi mustrijoonis võib olla erinev (vt joonis 11).
Joonis 11. Mustri tüübid (näited): a ja c – maanteemuster, b ja d – talvemuster (tähistus „M+S“,
„MS“, „M.S.“ või „M&S“), e – maastikumuster
5. taastatud rehve ei ole lubatud kasutada mootorrataste ja mopeedide esiteljel/rattal.
54
6. Rehvi, millel on märge „FRT“, ei tohi kasutada mootorsõiduki eesmisel juhtteljel ja
veoteljel.
7. Rehvirõhu seiresüsteem peab olema töökorras ja vastama valmistaja poolt ettenähtule või
E-reegli nr 64 nõuetele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 507. Naastrehv
1. Kui M1, N1, O1, O2 ja L kategooria sõidukil või eritalituse sõidukil kasutatakse naastrehve,
peavad naastrehvid olema sõiduki kõikidel ratastel. Kui O2 kategooria haagist vedaval
vedukil on naastrehvid, peavad naastrehvid olema ka haagisel. Kui O2 kategooria haagist
vedaval vedukil on naastamata talverehvid, peavad naastamata talverehvid olema ka
haagisel. Kui M2, M3, N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõidukil kasutatakse naastrehve, peavad
ühe ja sama telje mõlemal poolel olema naastrehvid. Paarisrataste puhul võib üks ratas olla
naastamata. Kui rehvi vigastuse tõttu ollakse sunnitud kasutama varuratast, võib varuratas
olla naastamata.
2. [Kehtetu]
3. Sõidukil kasutatavates naastrehvides ei tohi naastude arv erineda rohkem kui 25 %
võrreldes suurima naastude arvuga rehviga.
4. Uutel M1, N1, O1, O2 ja L kategooria sõiduki naastrehvidel ei tohi naastud rehvi pinnast
välja ulatuda rohkem kui 1,2 mm ja M2, M3, N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõiduki rehvidel
rohkem kui 1,5 mm. Kasutuses olevatel M1, N1, O1, O2 ja L kategooria sõiduki naastrehvidel
ei tohi naastud rehvi pinnast välja ulatuda rohkem kui 2,0 mm ja M2, M3, N2, N3, O3 ja O4
kategooria sõidukite rehvidel rohkem kui 2,5 mm.
5. Naastrehvidel võib kasutada naaste, mille mass ei ole suurem kui:
5.1.1. M1, O1 ja L kategooria sõidukil – 1,4 g.
5.1.2. N1 ja O2 kategooria sõidukil – 2,3 g.
5.1.3. M2, M3, N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõidukil – 3,0 g.
5.2. Naastul võib olla ainult üks tipp ja see ei tohi olla terav ega torujas.
6. Naastrehve võib sõidukil kasutada alates 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Talviste tee-
ja ilmastikuolude esinemise korral võib naastrehve kasutada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 508. Üldnõuded veljele
1. Peab kasutama Euroopa rehvide ja velgede tehnilise organisatsiooni (ETRTO) standardi
nõuetele vastavaid velgi.
2. Veljel ei tohi olla vigastusi. Keelatud on kasutada keevitamisega remonditud või
ümberehitatud (laiendatud, kitsendatud, vahetatud sisekilbiga jms) velge.
3. Viskumine ei tohi olla:
55
3.1. 5º kaldega süvapöiaga velje välisäärel radiaalsuunas üle 3,6 mm ja külgsuunas üle 2,0
mm.
3.2. 15º kaldega süvapöiaga veljel – radiaalsuunas üle 2,0 mm ja külgsuunas:
3.2.1. Alla 9,75" nimiläbimõõduga velgedel ± 3,5 mm.
3.2.2. Üle 10,50" nimiläbimõõduga velgedel ± 5,0 mm.
3.3.3. Lamepöiaga veljel kõikides suundades ± 5,0 mm.
4. Sõiduki veljel peavad olema järgmised tähistused:
4.1. Rehvi nimimõõtmed.
4.2. Valmistaja nimi või kaubamärk.
4.3. Valmistamise aeg (vähemalt kuu ja aasta).
4.4. Valmistamise järjenumber või kood.
5. Koostatava velje koostul peavad olema järgmised tähistused:
5.1. Tähistus selle kohta, millisesse veljekomplekti osa kuulub.
5.2. Valmistaja nimi või kaubamärk.
5.3. Valmistamise aeg (vähemalt kuu ja aasta).
6. 5o kaldega süvapöiaga velje mõõtmete tähistus peab vastama järgmisele näitele:
14 x 4 J,
kus:
a) 14 – velje läbimõõt „D“ tollides;
b) x – süvapöidvelg;
c) 4 – velje laius „A“ tollides;
d) J – välisserva kõrgus G (vt joonis 12), tähe J korral G = 17,8±0,9 mm; tähe B korral G =
14,4±0,8 mm. Veoautode, busside ja nende haagiste velje tähistuses tähe K korral G =
19,9±0,9 mm.
Joonis 12. 5º kaldega süvapöiaga velg
7. 15º kaldega süvapöiaga velje mõõtmete tähistus peab vastama järgmisele näitele:
17,5 x 5,25,
kus:
a) 17,5 – velje läbimõõt „D“ tollides;
b) x – süvapöidvelg;
c) 5,25 – velje laius „A“ tollides.
56
7.1 Kõikide 15º kaldega velgede välisserva kõrgus G peab olema 12,7±0,5 mm (vt joonis
13).
Joonis 13. 15º kaldega süvapöidvelg
8. Lamepöiaga velje mõõtmete tähistus peab vastama järgmisele näitele:
17,5 – 6,25,
kus:
a) 17,5 – velje läbimõõt tollides;
b) – – lamepöidvelg;
c) 6,25 – velje laius tollides.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahenditega.
Kood 509. Velje kinnitus
1. Velje kinnitus peab vastama valmistaja poolt ettenähtule.
2. Kergmetallist velje kinnituseks peab kasutama selleks valmistatud polte või mutreid.
3. Kui ratta kinnituspolt või-mutter ulatub välja sõiduki kere välisserva tasandist, peab sellel
olema kate, mis väldib esemete kaasahaaramist. Katte servade ümardusraadiused peavad
olema vähemalt 5 mm ja kate ei tohi ulatuda sõiduki kere välistasapinnast kaugemale kui 30
mm.
Kontrollimine: vaatluse, vasara ja mõõtevahendiga.
Grupp 6
Kere ja veermik
Kood 601. Valmistajatehase tähis (VIN-kood), kere või raami number ja andmesilt
1. VIN-kood ja kere või raami number peab olema sõiduki valmistaja või Transpordiameti
tehtud ning vastama registreerimistunnistusele ja olema tuvastatav.
2. VIN-kood peab olema kantud sõiduki rungale, kerele, raamile või muule samalaadsele
konstruktsioonile ja olema selgelt tuvastatav 30 aasta jooksul. Erandina ei pea olema VIN-
koodi sõiduki kerel või raamil tingimusel, et sõiduki valmistaja ei ole VIN-koodi kerele või
raamile kandnud ning VIN-kood on paigaldanud hästi nähtavasse ja ligipääsetavasse kohta
nii, et see ei kustu ega kahjustu (nt esiklaasi all servas).
3. Andmesilt peab olema sõiduki valmistaja poolt sõidukile kinnitatud. Andmesilt on nõutav
alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud M ja N kategooria sõidukil, alates 1. jaanuarist
57
2001. a esmaregistreeritud O kategooria sõidukil ja alates 1. jaanuarist 2004. a
esmaregistreeritud L kategooria sõidukil. Andmesilt ei ole nõutav üksikkorras valmistatud
sõidukitel või üksiksõiduki kinnitusega sõidukitel. Kui sõidukil valmistaja andmesilt
puudub, on mittetäielikult täidetud või on loetamatu, siis loetakse sõiduk nõuetele vastavaks,
kui Transpordiametil on olemas selle sõiduki valmistaja andmesildile kantavad andmed.
Registreerimistunnistusele tehakse sellekohane märge.
4. M, N ja O kategooria sõidukite VIN kood ja andmesilt ja selle paigaldus peab olema
direktiivi 76/114/EMÜ või komisjoni määruse nr 19/2011 kohane ja alates 01. novembrist
2014. a esmaregistreeritud sõidukitel komisjoni määruse nr 19/2011 kohane. L kategooria
sõidukite VIN kood ja andmesilt ja selle paigutus peab olema direktiivi 93/34/EMÜ või
direktiivi 2009/139/EÜ või komisjoni rakendusmääruse nr 901/2014 kohane. Erandina ei
pea VIN-kood vastama käesolevale punktile üksiksõiduki kinnitusega sõidukil või sõidukil,
mis on valmistatud enne 1998 aastat.
5. teisel valmimisastmel ja edasistel astmetel kinnitab iga tootja sõidukile lisaks direktiivi
76/114/EMÜ või komisjoni määruse 901/2014 nõuetele vastava täiendava andmesildi,
millele on lisaks märgitud tüübikinnituse etapi number.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 602. Üldnõuded
1. Sõiduki kere peab olema komplektne, osad nõuetekohaselt kinnitatud. Alates 1. oktoobrist
2003. a esmaregistreeritud M1 kategooria sõiduki kere tugevus eest otsasõidul peab vastama
direktiivi 96/79/EMÜ nõuetele ning M1 ja N1 kategooria sõiduki kere tugevus
külgkokkupõrkel peab vastama direktiivi 96/27/EMÜ nõuetele. Alates 24. veebruarist 2011.
a esmaregistreeritava M1 kategooria ja mitte üle 2500 kg täismassiga M1 kategooria sõiduki
baasil ehitatud N1 kategooria sõiduki ning alates 24. augustist 2015.a esmaregistreeritava N1
kategooria sõiduki esipinnad peavad vastama määruse EÜ (nr) 78/2009 nõuetele. Nõuded
M2 ja M3 kategooria sõiduki kerele on toodud grupis 9.
2. N kategooria sõidukil peab olema eraldussüsteem või selle puudumisel standardi ISO
27956:2009 kohased kinnituskohad veose kinnitamiseks. EÜ kogusõiduki tüübikinnitusega
sõidukitel peab olema direktiivi 2007/46/EÜ kohane eraldussüsteem või kinnituskohad.
Tootja võib olla ette näinud ka mõlemad reisijate kaitseks ettenähtud vahendid.
3. [Kehtetu]
4. M ja N kategooria sõiduki esiosale peab olema võimalus kinnitada direktiivi 77/389/EMÜ
nõuetele vastav pukseerimisseade, mille külge on võimalik haakida puksiirtrossi või -tiislit.
M1 kategooria sõidukil, millel puudub kere tagaosas haagise vedamiseks ettenähtud
haakeseade, peab olema samadele nõuetele vastav pukseerimisseade ka kere tagaosas, välja
arvatud sõidukil, mis ei ole ette nähtud koormuste pukseerimiseks. Pukseerimisseadmed ei
ole kohustuslikud üksiksõiduki kinnitusel.
5. Pukseerimisseade peab vastu pidama mootorsõiduki poolest täismassist põhjustatud
staatilisele koormusele.
6. M1 ja N1 kategooria sõiduk peab olema ehitatud ja varustatud direktiivis 2005/64/EÜ
toodud ringlussevõetavusele ja korduvkasutatavusele kehtestatud nõuete kohaselt. Ühegi M1
58
ja N1 kategooria sõiduki ehituses ja varustuses ei ole lubatud korduvkasutada järgnevat
kasutuselt kõrvaldatud sõiduki seadet, süsteemi või koostisosa:
a) turvapadja süsteem, sealhulgas turvapadi, pürotehniline täitur, elektrooniline juhtseade ja
andur ning rool, kui rool on varustatud turvapadjaga;
b) turvavöö süsteem, sealhulgas turvavöö, turvavöö pannal, lukustusseade ning
pürotehniline täitur.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 603. Korrosioon ja välimus
1. Praod ja murded peavad olema remonditud.
2. Kere korrosiooni, värvi jm kahjustus ei tohi olla suurem kui 5 cm2 ja 0,5 m2 pinnal ei tohi
olla selliseid kohti üle kolme. Värvi parandused ei tohi oluliselt erineda sõiduki
registreeritud värvist.
3. Alarmsõidukile omaseid või neid matkivaid värviskeeme (välja arvatud üksnes põhivärvi
kasutamisel) ja eritunnuseid on keelatud kasutada teistel sõidukitel. Nõue kehtib ka teiste
riikide alarmsõidukite eritunnuste kohta.
4. Sõidukile kantud kirjed peavad vastama keeleseaduse nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse, vasara ja mõõtevahendiga.
Kood 604. Kerest väljaulatuv osa (eksterjöör)
1. Alates 1. jaanuarist 1994. a esmaregistreeritud M1 kategooria sõiduki kere peab vastama
E-reegli nr 26 või direktiivi 74/483/EMÜ ning N kategooria sõiduki kabiin E-reegli nr 61
või direktiivi 92/114/EMÜ nõuetele. M2 ja M3 kategooria sõiduki kere peab vastama grupis
9 esitatud nõuetele.
2. Kere või kabiini ja nendest väljaulatuval osal, välja arvatud peegel, antenn, pakiraam ja
detailid, mille kõvadus on väiksem kui 60 Shore'i ühikut ja mis asuvad kõrgemal kui 2 m
teepinnast, sõiduki põrandatasapinnast madalamal või, mis ei saa 100 mm läbimõõduga
kuuliga veeretamisel kokku puutuda kuuli pinnaga, ei tohi olla teravaid, haakuvaid ega
lõikavaid väljapoole suunatud eendeid, mis võivad põhjustada vigastusi kaasliiklejale, kes
saab löögi või puutub vastu sõiduki keret. Kuul, Ø 100 mm, peab veerema üle kerepinnal
olevast takistusest nii, et kuuli keskpunkti läbiv kere pinnaga rööbiti olev telg jääks kuuli
pinna ja takistuse kokkupuute punktist kõrgemale (vt joonis 14).
Joonis 14. Ø 100 mm kuuli veeretamine üle kere pinnal olevast takistusest
3. Keredetailide ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm. Keredetailidel, mille
omavaheline kaugus ei ületa 25 mm, võib ümardusraadius olla 0,5 mm. Keredetailidel ei
tohi olla teravaid, haakuvaid ega lõikavaid väljapoole suunatud eendeid, mis võivad
59
põhjustada vigastusi isikutele, kes saavad löögi või puutuvad vastu sõiduki keret.
Kaitseraudade otsad peavad olema tagasi pööratud selliselt, et need ei haaraks läheduses
asuvaid esemeid ning nende jäikade osade servade ümardusraadiused peavad olema
vähemalt 50 mm.
4. M1 kategooria sõiduki külguste käepide ei tohi uksepaneelist välja ulatuda rohkem kui 40
mm, teistel ustel – 30 mm. N kategooria sõiduki uste käepide ja kapoti kinniti ei tohi kere
pinnast välja ulatuda rohkem kui 70 mm, ukse nupud 30 mm ja ülejäänud detailid 50 mm.
Kõikide nende detailide ümardusraadiused peavad olema vähemalt 2,5 mm. Kere
dekoratiivelemendid, mis ulatuvad kerepinnast välja üle 10 mm, peavad eralduma kerest või
pöörduma kõrvale vähem kui 100 N suuruse jõu toimel. Viimane nõue ei kehti radiaatori
iluvõre dekoratiivdetailidele. Radiaatori iluvõre dekoratiivdetailidele kehtivad käesoleva
koodi nõuete punktid 2 ja 3.
5. Kui käepide pöördub avamisel rõhttasandis, peab tema pöörduv ots olema sõiduki tagaosa
poole ja pööratud kere poole, teistsuguse ehitusega käepide peab olema uputatud.
6. Terasplekist serv, nagu vihmaveerenn ja lükandukse liugurteed, on lubatud, kui nende
servad on tagasi painutatud nii, et need vastaksid käesolevas koodis esitatud nõuetele.
7. Külgmise pöördakna servade ümardusraadius peab olema vähemalt 1 mm.
8. Tungrauaga tõstmise koht peab asuma kerepinnast seespool vähemalt 10 mm.
9. Klaasipuhasti võlli otsal peab olema kate, mille pindala on vähemalt 150 mm 2 ja servade
ümardusraadius on vähemalt 2,5 mm.
10. Laternavõru või -raam ei tohi ulatuda hajutiklaasist kaugemale kui 30 mm ja servade
ümardusraadiused ei tohi olla väiksemad kui 2,5 mm. Seda nõuet peab rahuldama ka
peitlatern.
11. Kui radiaatorisse, õhu sisenemis- ja väljumisava võre kahe kõrvutioleva detaili vahe
ületab 40 mm, siis ei tohi ümardusraadiused olla väiksemad kui 2,5 mm. Kui see vahe on 40
mm ja 25 mm vahel, peavad ümardusraadiused olema 1 mm või suuremad, kui vahe on
väiksem kui 25 mm, peab ümardusraadius olema vähemalt 0,5 mm.
12. Rattamutter või -polt, rumm, rehv ja ratta ilukapsel ei tohi ulatuda välja rõhtsa kere
puutepinnaga piiratud alast. Erandjuhtumil, kui see on põhjendatud, peavad eelloetletud
väljaulatuvate osade ümardusraadiused olema vähemalt 5 mm ja need ei tohi ulatuda välja
rohkem kui 30 mm.
13. N kategooria sõiduki heitgaasitoru ei tohi kere välispinna puutuja tasandist ulatuda
väljapoole rohkem kui 10 mm, kusjuures toru serva ümardusraadius peab olema vähemalt
2,5 mm.
14. Ukselukul peab olema kaks lukustusasendit.
15. Enne 1. jaanuarit 1998. a esmaregistreeritud M1 ja N kategooria sõiduki uks peab vastama
valmistaja poolt ettenähtule. Alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud M1 ja N
kategooria sõiduki uks peab vastama E-reegli nr 11 või direktiivi 70/387/EMÜ nõuetele.
60
16. Alates 17. juunist 1999. a esmaregistreeritud L kategooria sõiduki väljaulatuvad osad
peavad vastama direktiivi 97/24/EÜ või 44/2014/EL nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 605. Antitiib, tuuletamm, tuulesuunajad jms lisandid
1. Antitiiva, tuuletammi, tuulesuunajate jms lisandite olemasolu korral peavad need olema
kinnitatud ja korras.
2. L kategooria sõiduki tuulekaitse peab olema terve ja kinnitatud ning valmistatud ohutust,
purunemisel lõikavaid kilde mitteandvast klaasist või nendele tingimustele vastavast muust
materjalist. Tuulekaitse läbipaistvus juhi vaateväljas peab olema vähemalt 70%.
3. Koodi 1102 punkti 18 kohane aerodünaamiline seade peab olema direktiivi 2007/46/EÜ
raamistikus sätestatud asjakohase õigustloova akti kohane, kui selle pikkus ületab 500 mm.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 606. Kere uksealune karp, kere kandevelement, raam ja astmelaud
1. Kere uksealune karp, kere kandevelement, raam ja astmelaud peavad olema terved ja
kinnitatud.
2. Poltliited peavad olema pingutatud, neetliited tihedad ning keevisliited pragudeta ja
tühikuteta.
Kontrollimine: vaatluse ja vasaraga.
Kood 607. Kapott, ukseajam, katuseluuk ja kütusepaagi täiteava sulgeseadis
Kapott, ukseajam, katuseluuk ja kütusepaagi täiteava sulgeseadis peavad vastama valmistaja
poolt ettenähtule ja peavad olema töökorras.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 608. L2e ja L4e kategooria sõiduki külghaagis
1. L2e ja L4e kategooria sõiduki külghaagis peab paiknema sõiduki paremal küljel. Erandina
võib külghaagis paikneda vasakul küljel L2e ja L4e kategooria sõidukil:
1.1. mis on saadud pärandvarana;
1.2. mis kuulub ümberasujale;
1.3. mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide kodanikest töötajate
omanduses või valduses;
1.4. mis on rahvusvahelise sõjalise peakorteri, välisriigi relvajõudude, tsiviilkoosseisu ja
nende välisriikide kodanikest liikmete omanduses või valduses;
1.5. mis on lepingulisel tööl olevate välisriikide kodanike omanduses või valduses.
2. Külghaagises ei tohi olla rohkem kui kaks sõitjakohta.
61
3. mootorratta parem suunatuli tuleb pärast külghaagise paigaldamist eemaldada või välja
lülitada ja paigaldada suunatuli külghaagise paremale küljele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 609. Kaherattalise mootorsõiduki sõitja käepide
1. Reisijavedu võimaldaval kaherattalisel mootorsõidukil peab olema sõitja käepide või
käepidemed või rihm.
2. Alates 1. jaanuarist 1996. a esmaregistreeritud kaherattalisel mootorsõidukil peab sõitja
käepide vastama direktiivi 93/32/EMÜ või 2009/79/EÜ või määruse 44/2014/EL nõuetele.
3. Käepide või rihm peab olema kinnitatud nii, et seda oleks mugav kasutada.
4. Kahe käepideme olemasolu korral peavad need paiknema sümmeetriliselt, teine teisel
sadula küljel.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 610. Kaherattalise mootorsõiduki tugihark
1. Kaherattalisel mootorsõidukil peab parkimiseks olema tugihark. Alates 1. jaanuarist 1996.
a esmaregistreeritud kaherattalisel mootorsõiduki tugihark peab vastama direktiivi
93/31/EMÜ või 2009/78/EÜ või määruse 44/2014/EL nõuetele.
2. Topeltratastega mootorsõidukilt ei nõuta tugiharki, kui mootorsõiduk täidab parkimisel
direktiivi 93/31/EMÜ või määruse 44/2014/EL nõudeid.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 611. Tahavaateseadmed
1. M ja N kategooria sõiduki tahavaateseadmed, sh sisemised ja välimised tahavaatepeeglid
(edaspidi peegel), ja nende paigaldus, peavad vastama E-reegli nr 46 või direktiivi
71/127/EMÜ nõuetele. Alates 26. jaanuarist 2007. a esmaregistreeritud M2, M3, N2 ja N3
kategooria sõiduki ning alates 26. jaanuarist 2010. a esmaregistreeritud M1 ja N1 kategooria
sõiduki tahavaateseadmed ja nende paigaldus peavad vastama E-reegli nr 46 või direktiivi
2003/97/EÜ nõuetele. Alates 17. juunist 1999 esmaregistreeritud L kategooria sõiduki
sisemised ja välimised peeglid ja nende paigaldus peavad vastama E-reegli nr 81 või
direktiivi 97/24/EÜ või määruse 3/2014/EL nõuetele ja valmistaja poolt ettenähtule. E-reegli
või direktiivi nõudeid ei rakendata õppesõiduki või eksamisõiduki täiendavatele, õpetajale
või eksamineerijale vajalikele, peeglitele.
2. Kui tahavaade on varjatud, mootorsõiduk veab haagist või seda juhib kurt juht, peab
mootorsõidukil olema mõlemal küljel välispeegel.
3. M1 ja N1 kategooria sõidukitel peab olema vasakul küljel või mõlemal küljel välispeegel
ja üks sisepeegel. Sisepeegel ei ole nõutud, kui see ei võimalda vaadet taha.
62
4. M2, M3, N2 ja N3 kategooria sõidukitel peab välispeegel olema mõlemal küljel ning M2 ja
M3 kategooria sõidukitel lisaks vähemalt üks sisepeegel.
5. Kuni 26. jaanuarini 2006.a esmaregistreeritud M3 ja N3 kategooria sõidukitel peab lisaks
punkti 4 nõuetele olema paremal küljel peegel, millest on näha parema esiratta asend teel.
6. L kategooria sõidukitel, mille valmistaja poolt lubatud kiirus ei ületa 100 km/h, peab
olema vasakul küljel või mõlemal küljel üks peegel. Kui lubatud kiirus ületab 100 km/h,
peab peegel olema mõlemal küljel. Alates 17. juunist 1999. a esmaregistreeritud kereta L
kategooria sõidukitel, mille valmistajakiirus ei ületa 50 km/h, peab olema vasakul küljel või
mõlemal üks peegel. Kui valmistajakiirus ületab 50 km/h, peab peegel olema mõlemal
küljel. Kerega L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukitel peab olema vasakul küljel või
mõlemal küljel välispeegel ja üks sisepeegel. Sisepeegel ei ole nõutud, kui see ei võimalda
vaadet taha.
7. N2 ja N3 kategooria sõidukitele, mis on esmaregistreeritud alates 1. jaanuarist 2000. a ja
ei täida direktiiviga 2003/97/EÜ kehtestatud nõudeid peeglite paigaldamise osas, peab
hiljemalt 31. märtsiks 2009. a olema tagantjärele paigaldatud sõitjapoolsele küljele
lainurkpeegel (IV klass) ja lähivaatepeegel (V klass). Nõuet ei kohaldata N2 kategooria
sõidukitele, mille täismass ei ületa 7,5 t, kui neile ei ole võimalik paigaldada V klassi peeglit
viisil, mis tagaks vastavuse järgmistele nõuetele:
7.1. Ükski peegli osa ei ole madalamal kui 2 m (hälve + 100 mm) maapinnast, olenemata
reguleerimisasendist ja kui sõiduk on koormatud täismassini.
7.2. Peegel on juhi kohalt täielikult nähtav.
8. Peeglil ei tohi olla pragusid, peegeldav kiht peab olema terve ja peegel kindlalt kinnitatud.
9. Peegel peab olema reguleeritav.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 612. Klaasid ja vaateväli
1. Tuuleklaasi läbipaistvus juhi vaateväljas ja tagumises asendis oleva juhiistme seljatoest
eespool asuvate sõiduki külgakende läbipaistvus peab olema vähemalt 70%. Kui tagumises
asendis oleva juhiistme seljatoest tagapool asuvate sõiduki akende läbipaistvus on alla 70%,
peavad sõiduki mõlemal küljel olema peeglid. Kui eriotstarbelisel soomussõidukil on
tuuleklaas või tagumises asendis oleva juhiistme seljatoest eespool asuv külgakna klaas
kuulikindlast klaasist, siis nende läbipaistvus peab olema vähemalt 60%.
2. Sõiduki aknaklaasid peavad olema E-reegli nr 43 või direktiivi 92/22/EMÜ kohaselt
sertifitseeritud või DOT või SAE tähisega märgistatud. Nõuet ei kohaldata soomussõiduki
aknaklaasile, kuulikindlale klaasile ja Siseministeeriumi ning Justiitsministeeriumi
valitsemisala asutuse eriotstarbelise mootorsõiduki klaasile.
3. Juhi või tema kõrvalistuja klaasipuhasti tööalas ei tohi olla liikluse jälgimist raskendavaid
kahjustusi või mõrade kogumit, nn „päikest“.
4. M1 kategooria sõiduki tuuleklaasi soojendi peab jääst ja udust vabastama ning
läbipaistvuse tagama sõidu ajal kogu juhi vaatevälja ulatuses. Kui M2, M3 ja N kategooria
sõidukile on tuuleklaasi soojendi paigaldatud, peab see olema töökorras. Alates 1. jaanuarist
63
1994. a esmaregistreeritud M1 kategooria sõiduki tuuleklaasi soojendi peab vastama
direktiivi 78/317/EMÜ nõuetele.
5. Aknaklaaside katmiseks on keelatud kasutada materjale, mille mõjul võimendub valguse
peegeldumine klaasilt.
6. Juhi vaatevälja ei tohi paigaldada otsest takistust, mis mõjutab oluliselt nähtavust
ettepoole ja külgedele.
7. Kui sõiduki valmistaja on paigaldanud sõidukisse päikesesirmi, siis peab see olema
töökorras.
8. M1 kategooria sõiduki 180° ettepoole suunatud vaateväli peab vastama direktiivi
77/6497EMÜ või E-reegli nr 125 nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 613. L kategooria sõiduki tuuleklaas, tuuleklaasipuhasti, tuuleklaasipesur ja
tuuleklaasisoojendi
Alates 17. juunist 1999. a esmaregistreeritud kerega L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukil
peavad olema direktiivi 97/24/EÜ või määruse 3/2014/EL nõuetele vastav tuuleklaas,
tuuleklaasipuhasti, -pesur ja -soojendi.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 614. Klaasipuhasti
1. M ja N kategooria sõiduki tuuleklaasipuhasti peab olema töökorras ning sellel peab olema
vähemalt kaks kiirusastet. Üks on vähemalt 45 edasi-tagasikäiguga minutis ning teine
vahemikus 10 kuni 55 edasi-tagasikäiku minutis.
2. Suurima kiirusastme erinevus vähemalt ühest aeglasemast kiirusastmest peab olema
vähemalt 15 edasi-tagasikäiku minutis.
3. M1 kategooria sõiduki tuuleklaasipuhasti peab vastama direktiivi 78/318/EMÜ nõuetele.
4. [Kehtetu]
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 615. Klaasipesur
1. M ja N kategooria sõiduki tuuleklaasipesur peab olema töökorras.
2. M1 ja N kategooria sõidukite tuuleklaasipesuri pesuvedeliku paagi maht peab olema
vähemalt 1 l ja tagama vähemalt klaasipühkija kümne töötsükli jooksul pesuvedeliku
pritsimise akna puhastamiseks.
3. Alates 1. jaanuarist 1997. a esmaregistreeritud M1 kategooria sõiduki tuuleklaasipesur
peab vastama direktiivi 78/318/EMÜ nõuetele.
64
4. M2 ja M3 kategooria sõidukitel peab tuuleklaasipesuri pesuvedeliku paagi maht olema
vähemalt 5 l.
5. [Kehtetu]
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 616. Laternapuhasti
1. Kui laternapuhasti on olemas, siis peab mootorsõidukil olema pesuvedeliku paak
mahutavusega vähemalt 50 pesutsükliks. Kui sama paaki kasutatakse ka aknaklaaside
pesuks, peab selle maht olema ühe liitri võrra suurem.
2. Laternapuhasti mittetöötamise korral ei tohi halveneda laternate fotomeetrilised
omadused. Töötamisel ei tohi seade katta mehaaniliselt:
2.1. üle 20 % lähitule laterna valgusavast;
2.2 üle 10 % lähitulega mitte ühildatud kaugtule laterna valgusavast.
3. Alates 1. jaanuarist 1997. a esmaregistreeritud mootorsõidukite laternapuhasti peab
vastama E-reegli nr 45 nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 617. Kere või kabiini sisustus (interjöör)
1. Kere või kabiini sisustus peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. Alates 1. jaanuarist
1998. a esmaregistreeritud M1 kategooria sõiduki sisustus peab vastama E-reegli nr 21 või
direktiivi 74/60/EMÜ nõuetele. Nõue ei laiene alarm- ja jälitussõidukitele.
2. Armatuurlaua kõikide jäikade osade ümardusraadiused peavad olema vähemalt 19 mm.
Üle 9,5 mm väljaulatuvad nupud, lülitid jms otspinnad peavad olema vähemalt 2 cm2
suurused ja vähemalt 2,5 mm ümardusraadiusega.
3. pedaalide asend peab vastama E-reegli nr 35 nõuetele (vt joonis 15).
A. Kolme pedaali asend. Mõõtmed on toodud tabelis 6
65
B. Kahe pedaali asend. Mõõtmed on toodud tabelis 7 Joonis 15. Pedaalide asendid
Tabel 6
Mõõtmed millimeetrites
Tähis joonisel 15A Suurim Vähim
E 100 50
F – 50
G – 50
H – 130
J – 160
Tabel 7
Mõõtmed millimeetrites
Tähis joonisel 15B Suurim Vähim
E 100 50
H – 130
J – 120
4. Sisustamiseks ei tohi kasutada materjale, mille põlemiskiirus on suurem kui 100 mm/min.
5. Alates 1. jaanuarist 1994. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõiduki kütteseadmed
peavad vastama direktiivi 78/548/EMÜ või direktiivi 2001/56/EÜ või E- reegli nr 122
nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahenditega.
Kood 618. Iste, nende kinnitus, reguleeritavus ja tugevus
1. Sõidu ajal kasutatav M, N, O, välja arvatud O1 ja O2, ja L kategooria sõiduki iste, istme
tugevus, istme kinnitused sõiduki kerele ja istme reguleerimise seadmed peavad vastama
valmistaja poolt ettenähtule ja peavad olema töökorras. Istekohtade arvu määrab sõiduki
valmistaja. O1 ja O2 kategooria sõidukisse on keelatud paigaldada sõidu ajal kasutatavaid
istmeid.
2. Alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud M ja N kategooria sõiduki liikumise ajal
kasutatavad istmed peavad olema sertifitseeritud vastavalt E-reegli nr 17 või nr 80 või
direktiivi 74/408/EMÜ nõuetele. Nõue ei laiene seljaga sõidu suunas olevatele istmetele ja
Siseministeeriumi või Justiitsministeeriumi valitsemisala asutuse eriotstarbelistele
66
sõidukile. Nõue ei laiene kuni 20. oktoobrini 2007. a esmaregistreeritud sõiduki
klappistmetele ja küljega sõidusuunas olevatele istmetele.
3. Alates 20. oktoobrist 2007. a esmaregistreeritud M1, N1, M2 (III või B klass) ja M3 (III ja
B k lass) kategooria sõidukisse on keelatud paigaldada küljega sõidu suunas olevaid istmeid.
3.1. Punktis 3 sätestatud keeld ei laiene:
3.1.1. kiirabisõidukile;
3.1.2 Siseministeeriumi või Justiitsministeeriumi valitsemisala asutuse eriotstarbelisele
sõidukile;
3.1.3 koodi 901 punktis 11 toodud M3 kategooria sõidukile.
4. Kui sõidukis on istmeid, mis on ette nähtud kasutamiseks ainult mitteliikuva sõiduki
korral, peavad sellistes sõidukites sõidu või seisu ajal kasutatavad istmed olema kasutajatele
arusaadavalt ja nähtavalt tähistatud.
5. Kui sõiduk on ettenähtud ratastoolis reisija sõidutamiseks, loetakse ratastooli asukoht
istekohaks ning iga ratastooli asukoht peab olema varustatud ratastooli kinnituskohtadega.
Sõidukis peab olema tagatud igale ratastoolile piisav pind, mille pikitasand on paralleelne
sõiduki pikitasandiga.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 619. Istme leen ja peatugi
1. Istme leeni kõrgus peab olema vähemalt 500 mm, koos peatoega vähemalt 800 mm.
Viimatimainitud kõrgust on lubatud vähendada tingimusel, et peatoe ja sõiduki lae vaheline
kaugus ei oleks suurem kui 25 mm. Vähim kõrgus koormatud istme padjalt, 100 mm
kaugusel leenist kuni laeni, peab olema 850 mm. Üle kahe istmekohaga esiistmel (ühendatud
iste) on lubatud keskmisel istmel leeni ja peatoe kõrgust vähendada 700 mm-ni. Leen peab
vastu pidama selle taha asetatud 18 kg ja peatugi 10 kg massiga löögile 200 mm kauguselt.
1.1. Alates 1. jaanuarist 1994. a esmaregistreeritud M ja N kategooria sõiduki istme leen
peab vastama E-reegli nr 17 või direktiivi 74/408/EMÜ nõuetele.
2. Reguleeritava kõrgusega peatoe puhul peab reguleerimise ulatus peatoel olema vähemalt
100 mm, kusjuures peatoe kõrgus madalamas asendis peab olema vähemalt 800 mm, välja
arvatud juhul, mis on toodud käesoleva koodi nõudes 1.
3. Peatoe ehitus peab olema selline, et sfäär Ø 165 mm (vt joonis 16) oleks kõikides asendites
kontaktis peatoega. Kontaktpunktide vaheline kaugus ei tohi olla üle 60 mm. Kui peatoe
polstri kõvadus on üle 50 Shore'i ühiku, peab selle servade ümardusraadius olema üle 5 mm
ja peatugi peab olema kogu ulatuses kaetud polstriga.
Joonis 16. Peatoe kontrollimine
67
4. Alates 1. oktoobrist 1999. a esmaregistreeritud M1 ja N1 kategooria ja kuni 3 500 kg
täismassiga M2 kategooria sõiduki esimestel äärmistel istmetel peavad olema peatoed
vastavalt E-reegli nr 17 või 74/408/EMÜ nõuetele. Paigaldatud peatoed peavad vastama E-
reegli nr 25 või direktiivi 78/932/EMÜ nõuetele.
5. [Kehtetu]
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahenditega.
Kood 620. Turvavöö ja turvasüsteem
1. M1 kategooria sõidukite ja alates 20. oktoobrist 2007. a esmaregistreeritud M2 (III või B
klass), M3 (III või B klass) ja N kategooria sõidukite näoga või seljaga sõidusuunas olevad
istmed peavad olema varustatud turvavööde või turvasüsteemidega. M2 ja M3 kategooria I,
II ja A klassi sõidukite istmed võivad olla varustatud turvavöödega. Istekoha turvavööde või
turvasüsteemide tüübid peavad vastama direktiivis 77/541/EMÜ või E-reegli nr 16 nõuetele.
Turvavöid ei pea olema istmetel, mis on mõeldud kasutamiseks ainult mitteliikuvas sõidukis.
Enne 20. oktoobrit 2007. a esmaregistreeritud sõidukitel, välja arvatud M1 kategooria
sõidukid, peavad olema turvavööd, kui on olemas turvavöö kinnituskohad ning turvavööd
peavad vastama sõiduki valmistaja nõuetele. Paigaldusnõuded ei laiene Siseministeeriumi
ja Justiitsministeeriumi valitsemisala asutuse eriotstarbelise sõiduki kinnipeetavate
istmetele. Sõiduki istekohtade arvu muutmisel peab turvavööde arv vastama istekohtade
arvule arvestades sõiduki esmaregistreerimise ajal kehtinud nõudeid turvavööde
kinnituspunktidele ja turvavöödele.
2. Turvavöö pandlal ja jäikadel osadel ei tohi olla teravaid nurki või servi, mis võiksid vööd
kulutada, vigastada või purustada. Kõik turvavöö osad peavad olema korrosiooni eest
kaitstud. Turvavöö jäigad osad ei tohi olla haprad.
3. Jäigad ja plastist osad peavad olema paigutatud nii, et sõiduki kasutamisel ei jää need ukse
või istme nihutusseadmete vahele.
4. Turvavööl ei tohi olla nähtavaid vigastusi, lukustusseade peab olema töökorras.
5. M1 kategooria sõidukite ja alates 20. oktoobrist 2007. a esmaregistreeritud M2 (III või B
klass), M3 (III või B klass) ja N kategooria sõidukite näoga või seljaga sõidusuunas olevate
istmete turvavöö kinnituskohad ja nende arv peavad vastama direktiivi 76/115/EMÜ või E-
reegli nr 14 nõuetele. Enne 20 oktoobrit 2007. a esmaregistreeritud sõidukite, välja arvatud
M1 kategooria sõidukite, turvavöö kinnituskohad ja nende arv peavad vastama sõiduki
valmistaja nõuetele.
6. Mootorsõidukile paigaldatud turvapadi peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja
olema töökorras.
7. Turvapadjaga sõitja istekohal peab olema hoiatus selle kohta, et sellele istmele ei tohi
paigaldada seljaga sõidusuunas laste turvaistet või -hälli. Sellekohane selgitav tekst ja
piktogramm peavad paiknema nähtaval kohal ja olema kindlalt kinnitatud. Hoiatust ei nõuta,
kui mootorsõidukis on seade, mis lülitab turvapadja rakendumise seadme välja, kui sellele
istmele on paigaldatud laste turvaiste või –häll.
68
8. Mootorsõidukile paigaldatud turvavöö kinnitamise hoiatussignaal või märgulamp peab
olema töökorras.
9. Alates 17. juunist 1999. a esmaregistreeritud L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukitel
peavad kõikidel istmetel olema direktiivi 97/24/EÜ või määruse 3/2014/EL kohased
turvavöö kinnituskohad ja turvavööd peavad vastama M1 kategooria sõidukite turvavöödele
esitatud nõuetele. Enne 17. juunit 1999. a esmaregistreeritud L kategooria sõidukitel peavad
turvavöö kinnituskohad ja nende arv ning kasutatavad turvavööd vastama sõiduki valmistaja
nõuetele. Kui sõidukil on turvavöö kinnituskohad, peavad olema paigaldatud turvavööd.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 621. Helisignaalseade ning M ja N kategooria elektrisõiduki ning
hübriidelektrisõiduki helihoiatussüsteem
1. Helisignaalseade peab olema töökorras ja selle heli ei tohi olla vahelduva tonaalsusega.
2. M ja N kategooria sõidukitel peab helisignaalseade vastama E-reegli nr 28 või direktiivi
70/388/EMÜ nõuetele ja L kategooria sõidukitel E-reegli nr 28 või direktiivi 93/30/EMÜ
või määruse 3/2014/EL nõuetele.
3. L1e, L2e ja L6e kategooria sõidukil peab helisignaalseadme helitugevus olema suurem
kui 75 dB(A), kuid ei tohi ületada 112 dB(A). L3e, L4e, L5e ja L7e kategooria sõidukil,
mille mootori võimsus ei ületa 7 kW, peab helisignaalseadme helitugevus olema suurem kui
80 dB(A), kuid ei tohi ületada 112 dB(A).
4. M ja N kategooria sõidukitel ning L3e, L4e, L5e ja L7e kategooria sõidukitel mootori
võimsusega üle 7 kW peab helisignaalseadme helitugevus olema suurem kui 93 dB(A), kuid
ei tohi ületada 112 dB(A).
5. Alarmsõiduki eriline helisignaal peab olema vahelduva tonaalsusega ja selle tugevus peab
olema vähemalt 104 dB(A).
6. Mõõtmisel peab mootorsõiduk asuma tasasel lagedal alal ning müramõõdik peab asuma
7 m kaugusel mootorsõiduki ees.
7. Alates 1. juuli 2021 esmaregistreeritud elektrisõiduk või hübriidelektrisõiduk peab olema
varustatud määruse 540/2014/EL kohase helihoiatussüsteemiga.
8. Helihoiatussüsteem peab automaatselt tekitama heli sõiduki miinimumkiirustel alates
sõitma hakkamisest kuni kiiruseni umbes 20 km/h ning tagurdamise ajal. Kui sõidukil on
sisepõlemismootor, mis töötab eelnimetatud kiirusevahemikus, ei pea helihoiatussüsteem
heli tekitama. Sõidukite puhul, millel on olemas tagurdamisest hoiatav seade, ei pea
helihoiatussüsteem tagurdamisel heli tekitama.
9. Helihoiatussüsteem peab olema varustatud sõiduki juhi jaoks kergesti juurdepääsetava
lülitiga, mis võimaldab selle sisse- ja väljalülitamist. Sõiduki taaskäivitamisel peab
helihoiatussüsteem valima vaikimisi sisselülitatud asendi.
10. Helihoiatussüsteemi heli tugevus võib sõiduki liikumise ajal vähendada.
69
11. Helihoiatussüsteem peab tekitama pidevat heli, mis teavitab jalakäijaid ja teisi liiklejaid
liikuvast sõidukist. Heli peab sõiduki liikumisest selgesti märku andma ja peab sarnanema
heliga, mida tekitab samasse kategooriasse kuuluv sõiduk, millel on sisepõlemismootor.
Kontrollimine: proovilülimise ja vajaduse korral mõõtevahendiga.
Kood 622. Kasutustõkis ja häireseade
1. Mootorsõidukil, välja arvatud L1e, L2e ja L6e kategooria sõidukil, peab olema
kasutustõkis. Kasutustõkiseks loetakse ka süütelukk, välja arvatud M1 ja N1 kategooria
sõidukitel. Alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud M1 ja N1 kategooria sõiduki
kasutustõkis peab vastama E-reegli nr 18 või nr 116 või direktiivi 74/61/EMÜ nõuetele ning
L3e, L4e, L5e ja L7e kategooria sõidukitel E-reegli nr 62 või direktiivi 93/33/EMÜ nõuetele.
Kui L1e, L2e ja L6e kategooria sõidukile on kasutustõkis paigaldatud, siis peab see vastama
E-reegli nr 62 või direktiivi 93/33/EMÜ nõuetele.
2. Kasutustõkis peab olema kas mehhaaniline, elektriline või elektrooniline.
3. mehhaaniline seade peab blokeerima vähemalt ühe põhiagregaadi kasutamise.
4. Elektriline või elektrooniline seade peab vältima vähemalt mootorsõiduki mootori
käivitamise.
5. Kui mootorsõidukile on paigaldatud häireseade, mis on valmistatud alates 1. jaanuarist
1999. a, peab see vastama E-reegli nr 97 või nr 116 või direktiivi 95/56/EÜ nõuetele.
Kontrollimine: vaatlusega ja proovilülimisega.
Kood 623. Kiirusmõõdik ja läbisõidumõõdik
1. Enne 1. jaanuarit 2003. a esmaregistreeritud mootorsõidukil, mille valmistajakiirus ületab
50 km/h ja alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud M ja N kategooria sõidukil, mille
valmistajakiirus ületab 25 km/h ja kui nad ei oma sõidumeerikut, peab olema toimiv
kiirusmõõdik (spidomeeter), mis vastab E-reegli nr 39 või direktiivi 75/443/EMÜ nõuetele.
Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud L kategooria sõidukil peab olema toimiv
kiirusmõõdik, mis vastab E-reegli nr 39 või direktiivi 2000/7/EÜ nõuetele. Kiirusmõõdiku
näidik võib kiirust näidata skaalal või digitaalselt, näidik peab asuma juhi vaateväljas ja
olema selgesti loetav nii päeval kui öösel.
2. Mootorsõiduki valmistajakiirus peab olema kiirusmõõdiku skaala mõõtepiirkonnas ja
skaalajaotused peavad olema võrdsed 1, 2, 5 või 10 km/h (inglise mõõtühikute süsteemi
korral 1, 2, 5 või 10 mil/h). Kui M, N, L3e, L4e, L5e ja L7e kategooria sõiduki
kiirusmõõdiku skaalale märgitud kiirus ei ületa 200 km/h, peavad kiiruse väärtused olema
märgitud intervalliga mitte üle 20 km/h. Kui suurim skaalale märgitud kiirus on üle 200
km/h, peavad kiiruse väärtused olema märgitud intervalliga mitte üle 30 km/h (inglise
mõõtühikute süsteemi korral peavad kiiruse väärtused olema märgitud intervalliga mitte üle
20 mil/h). L1e, L2e ja L6e kategooria sõiduki kiirusmõõdiku skaalale märgitud kiirus ei tohi
ületada 80 km/h ning kiiruse väärtused peavad olema märgitud intervalliga mitte üle 10
km/h. Mootorsõiduki kiirusmõõdikule kantud kiiruse väärtuste intervallid ei pea olema
ühesuurused.
70
3. Kui kiirusmõõdiku s kaalale on märgitud skaalajaotused mil/h, peavad skaalajaotused
olema ka km/h. Mootorsõidukil võib kiirusmõõdiku skaalale olla märgitud või digitaalselt
kiirust näidata ainult mil/h, kui mootorsõidukile omistatakse üksiksõiduki kinnitus
tähtajaliselt või kui mootorsõiduk on saadud pärandvarana või kuulub ümberasujale.
4. Kiirusmõõdik ei tohi kunagi näidata vähem tegelikust kiirusest.
5. Läbisõidumõõdiku näit ei tohi olla muudetud.
Kontrollimine: katsesõiduga või stendil.
Kood 624. Kiiruspiirik
Nõuded kiiruspiirikule, selle kohandamisele ja kontrollimisele ning mootorsõidukite loetelu,
millele peab olema paigaldatud kiiruspiirik, on kehtestatud liiklusseaduse § 73 lõigete 11 ja
12 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega.
Kontrollimine: vaatluse ja vajadusel katsesõiduga.
Kood 625. Esikaitsesüsteem
1. M1 ja N1 kategooria sõidukitele on lubatud paigaldada ainult määruse EÜ (nr) 78/2009
nõuetele vastavat ja e-sertifitseeritud täiendavat esikaitsesüsteemi.
2. Direktiivi 2005/66/EÜ nõuetele vastavat ja e-sertifitseeritud täiendavat esikaitsesüsteemi
on lubatud paigaldada enne 28. novembrit 2009. a liiklusregistrisse kantud M1 ja N1
kategooria sõidukile.
3. Erandina on lubatud paigaldada direktiivi 2005/66/EÜ nõuetele mittevastavat ja e-
sertifitseerimata esikaitsesüsteemi:
3.1. enne 1. jaanuarit 2002. a liiklusregistrisse kantud M1 ja N1 kategooria sõidukile;
3.2. enne 26. novembrit 2008. a liiklusregistrisse kantud M1 ja N1 kategooria
maastikusõidukile (M1G ja N1G);
3.3. Enne 28. novembrit 2009. a liiklusregistrisse kantud üle 3500 kg täismassiga M1
kategooria sõidukile.
4. Nõuded ei laiene Siseministeeriumi või Justiitsministeeriumi valitsemisala asutuse
eriotstarbelisele sõidukile.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 626. Eesmine allasõidutõke
1. Alates 10. augustist 2003. a esmaregistreeritud N2 ja N3 kategooria sõidukil peab olema
E-reegli nr 93 või direktiivi 2000/40/EÜ nõuetele vastav eesmine allasõidutõke (edaspidi
koos tõke). Nõue ei laiene N2 ja N3 kategooria maastikusõidukitele ja teistele
mootorsõidukitele, kui nende kasutamine muutub tõkke tõttu võimatuks.
2. N2 kategooria sõidukile, mille täismass ei ole suurem kui 7500 kg, rakendub ainult nõue,
et tõkke alumise serva kõrgus teepinnast ei tohi ületada 400 mm.
71
3. Tõkke profiili laius b (vt joonis 17) ei tohi olla N2 kategooria sõidukitel väiksem kui 100
mm ja N3 kategooria sõidukitel väiksem kui 120 mm.
4. Tõkke otsad ei tohi olla pööratud ette ja neil ei tohi olla teravaid servi ning servade
ümardusraadiused peavad olema vähemalt 2,5 mm.
5. Kui tõkke ehitus võimaldab muuta selle asendit mootorsõiduki ees, siis peab selle
sõiduasend olema blokeeritav.
6. Tõkke välispind peab olema sile, välja arvatud rõhtne rihveldus ja kuni 10 mm tõkke
pinnast välja ulatuvad kinnituspoltide ümarpead.
7. Tõke peab olema paigaldatud nii, et selle kaugus mootorsõiduki esiosa kõige eesmisest
punktist tahapoole rõhttasandis ei ületaks 400 mm (vt joonis 19).
8.Ttõkke asukoht mootorsõidukil pealtvaates peab vastama joonisel 18 toodud nõuetele.
Joonis 18. Tõke pealtvaates
9. Tõkke asukoht mootorsõidukil külgvaates peab vastama joonisel 19 toodud nõuetele.
Joonis 19. Tõke külgvaates. Lubatud deformatsioonid. b – tõkke profiili laius
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahenditega.
Kood 627. Tagumine allasõidutõke
1. N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõidukitel peab olema tagumine allasõidutõke (edaspidi koos
tõke) ja alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud kõigil M, N ja O kategooria sõidukitel
peab tõke vastama E-reegli nr 58 või direktiivi 70/221/EMÜ nõuetele.
2. Tõke peab vastama järgmistele nõuetele:
2.1. Kõrgus teepinnast kuni tõkke alumise servani ei tohi olla üle 550 mm.
2.2. Tõke ei tohi olla pikem kui tagasilla gabariitlaius.
2.3. Kaugus tõkke otsast kuni tagateljel rehvi välisküljeni ei tohi olla suurem kui 100 mm.
2.4. Tõkke profiili vähim laius peab olema 100 mm.
72
2.5. Tõkke profiili otsad ei tohi olla tahapoole pööratud.
2.6. Servade ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm.
3. Tõke ei tohi asetseda sõiduki tagaservast sõiduki esiosa suunas kaugemal kui 450 mm.
3.1. Tõket ei nõuta:
3.1.1. N3 kategooria sadulvedukilt;
3.1.2. pukkhaagiselt ja muudelt samalaadsetelt haagistelt, mille otstarve on väga pikkade
esemete vedamine;
3.1.3. sõidukilt, mille kasutamist tõke raskendab või teeb võimatuks;
3.1.4. sõidukilt, mille kõrgus teepinnast kuni kere tagaosa alumise servani koormamata
sõidukil ei ületa 550 mm.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 628. Külgmine allasõidutõke
1. Alates 1. jaanuarist 1997. a esmaregistreeritud N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõidukitel
peavad külgmised allasõidutõkked (edaspidi koos tõke) vastama E-reegli nr 73 või direktiivi
89/297/EMÜ nõuetele. Kuni 1. jaanuarini 1997. a esmaregistreeritud N2, N3, O3 ja O4
kategooria sõidukitel peavad olema ohutud tõkked. Tõkkeid ei nõuta sadulvedukitelt,
kesktelghaagistelt, pikaveose (torud, palgid, lauad, latid, valtsmetall jms) erihaagistelt või
sõidukilt, mille kasutamist tõkked raskendavad.
2. Tõke ei tohi asetseda kere külgtasandist seespool rohkem kui 120 mm ja ei tohi asetseda
kere külgtasandist väljaspool.
3. Tõkke profiili laius peab olema vähemalt:
3.1. N2 ja O3 kategooria sõidukil – 50 mm;
3.2. N3 ja O4 kategooria sõidukil – 100 mm.
4. Tõkete paigutus sõidukile peab vastama joonistel 20, 21 ja 22 toodud nõuetele.
Joonis 20. Külgmise allasõidutõkke asukoht mootorsõidukil
Joonis 21. Külgmise allasõidutõkke asukoht täishaagisel
73
Joonis 22. Külgmise allasõidutõkke asukoht poolhaagisel
5. Tõkke välispind peab olema sile ja profiilide otsad sissepoole pööratud. Ümarpeaga poldi
pead võivad ulatuda tõkke pinnast välja kuni 10 mm. Kõikide teravate servade
ümardusraadiused peavad olema vähemalt 2,5 mm.
6. Tõket võivad asendada ka muud sõiduki ehituslikud elemendid (kütusepaagid,
tööriistakastid, akukastid jms), kui need täidavad tõketele esitatavaid nõudeid.
7. Tõketele ei tohi kinnitada kütuse-, piduri-, hüdraulika- ja pneumotorusid ning voolikuid.
8. Paaksõidukitel jms sõidukitel peavad olema tõkked ehitatud sellise pikkusega, nagu seda
võimaldab sõiduki ehitus ja selle kasutamise viis.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 629. Porikaitse
1. Üle 7,5 t täismassiga N2 ning kõigi N3, O3 ja O4 kategooria sõidukitel peavad olema
direktiivi 91/226/EMÜ nõuetele vastavad porikaitsmed. Erinevatel juhtudel võivad
porikaitsmed koosneda poritiivast, poripõllest ja külgpõllest koos porikaitsevarustusega.
Poripõll peab olema laiem kui tagaratas (paarisrattad) ja asuma ratta kõige tagumisest
pinnast tagapool mitte rohkem kui 300 mm. Kui telgede vahe on nii suur, et teineteise järel
asetsevate rataste veerepindade vahe on suurem kui 250 mm, peavad poripõlled olema
paigaldatud ka nende rataste vahele. Poripõlle alumine äär ei tohi asuda kõrgemal kui 200
mm maapinnast. Tulenevalt vedrustussüsteemi omadustest, võib poripõlle alumise ääre
kõrgust suurendada kuni 300 mm. Mitmeteljelise teliku korral ei pea telgedevaheline
poripõll või külgpõll katma rehvi kogu ulatuses, kui telgedevaheline poripõll või külgpõll ja
telje või vedrustuse või veermiku konstruktsioon võivad sõiduki kasutamise käigus
teineteisega puutuda kokku.
2. M1 kategooria sõidukil peavad olema direktiivi 78/549/EMÜ või määruse (EL) nr
1009/2010 nõuetele vastavad rataste porikaitsmed. Porikaitsme tagumine serv ei tohi
lõppeda ülalpool horisontaaltasapinda, mis paikneb ratta pöörlemisteljest 150 mm kõrgemal.
3. N1, mitte üle 7,5 t täismassiga N2, O1 ja O2 kategooria sõidukite porikaitsmete tagumine
serv võib olla maksimaalselt 150 mm ülalpool ratta keset läbivat horisontaalset joont, mis
paikneb ratta pöörlemisteljel ning laius ratta pöörlemistelje pikitasapinnal peab olema
vähemalt ratta (paarisratta) laius. M2, M3 kategooria sõidukite porikaitsmete tagumine serv
peab ulatuma vähemalt horisontaaltasapinnani, mis paikneb ratta pöörlemisteljel ning laius
ratta pöörlemistelje pikitasapinnal peab olema vähemalt ratta (paarisratta) laius.
74
4. Rataste porikaitsmed peavad kaitsma teisi liiklejaid õhku paiskuvate kivide, muda, jää,
lume vee ja muu rataste alt lenduva materjali eest ning need peavad vähendama teiste
liiklejate võimalust puutuda kokku pöörlevate ratastega.
5. Alates 1. novembrist 2014. a esmaregistreeritud N ja O kategooria sõidukite
porikaitsesüsteemid peavad vastama määruse (EL) nr 109/2011 nõuetele arvestades määruse
rakendamise erisusi.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 630. Esitelg ja eesmine õõtshoob
1. Esitelg ja eesmine õõtshoob peab olema kinnitatud.
2. Esiteljel ja eesmisel õõtshooval ei tohi olla jääkdeformatsioone, lõtkusid ega pragusid.
Kontrollimine: vaatluse või mõõtevahendiga.
Kood 631. Tagatelg ja tagumine õõtshoob
1. Tagatelg ja tagumine õõtshoob peab olema kinnitatud.
2. Tagateljel ja tagumisel õõtshooval ei tohi olla jääkdeformatsioone, lõtkusid ega pragusid.
Kontrollimine: vaatluse või mõõtevahendiga.
Kood 632. Tugitelg, hoovad ja tõstemehhanism
1. Tugitelg, hoovad ja tõstemehhanism peavad olema kinnitatud ja peavad olema töökorras.
2. Tugiteljel ja hoobadel ei tohi olla jääkdeformatsioone, lõtkusid ega pragusid.
3. Tõstemehhanism ei tohi lekkida ega pihkuda.
Kontrollimine: vaatluse või mõõtevahendiga.
Kood 633. Vedru
1. Vedrul ei tohi olla murdumisi, pragusid, vedrulehtede nihkumisi, pihkumisi ega lekkimisi.
2. Läbilööki amortiseeriv kummipuhver peab olema terve ja oma kohal.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 634. Stabilisaator
Stabilisaator peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja peab olema töökorras.
Kontrollimine: vaatlusega.
75
Kood 635. Amortisaator
Amortisaator peab olema töökorras ja ei tohi lekkida.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 636. Kere asendi regulaator
Kere asendi regulaator ei tohi pihkuda ega lekkida, sõiduki kere ei tohi olla kaldu teepinna
suhtes.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahenditega.
Kood 637. Täishaagise juhtsilla või pöördsilla lukusti
Täishaagise juhtsilla/pöördsilla lukusti peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja peab
olema töökorras.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 638. Varuratta kinnitus
Varuratta kinnitus peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja peab olema töökorras.
Kontrollimine: vaatluse ja vasaraga.
Kood 639. Poolhaagise ja sadulveduki haakeseade
1. Alates 30. novembrist 1995. a esmaregistreeritud poolhaagise ja sadulveduki
haakeseadmed, välja arvatud sõidukid, mille sadulale mõjuv koormus ületab 20 000 kg,
peavad vastama E-reegli nr 55 või direktiivi 94/20/EÜ nõuetele. N2, N3, O3 ja O4 kategooria
sõidukite automaatse reguleerimisega haakeseade (CCD), kui see on paigaldatud, peab
vastama E-reegli nr 102 nõuetele.
2. Poolhaagisel peab olema Ø 50,8±0,1 mm veopolt (vt joonis 23) ning sadulakoormusega
üle 20 000 kg peab haakeseadme veopolt olema Ø 89 ± 0,1 mm (vt joonis 24).
Joonis 23. Poolhaagise veopolt „Ø 50“ mm
76
Joonis 24. Poolhaagise veopolt „Ø 90“ mm
3. Veopoldile mõeldud sadulseadme kinnitus mootorsõiduki vaheraamile, montaažiplaadile
või raami kronsteinidele peab vastama E-reegli nr 55 või direktiivi 94/20/EÜ nõuetele. Ø 50
mm ja Ø 90 mm veopoldile mõeldud sadulseadme kinnitamiseks mootorsõiduki
vaheraamile, montaažiplaadile või raami kronsteinidele peab sadulseadmel olema 12 ava Ø
17 mm. Ø 50 mm veopoldiga sadulseade peab olema kinnitatud vedukile vähemalt kaheksa
poldiga M16, Ø 90 mm veopoldiga sadulseade peab olema kinnitatud vähemalt 12 poldiga
M16.
4. Ø 50 mm veopoldiga ja sadula haakeseadmega autorongi ühendusmõõtmed peavad
vastama järgmistele nõuetele:
4.1. Koormata veduki sadula plaadi suurim lubatud kõrgus teepinnast 1400 mm.
4.2. Koormatud veduki sadula plaadi suurim lubatud kõrgus teepinnast on 1150 mm kuni
1300 mm.
4.3. Siseriiklikult on lubatud kasutada kõrgemaid sadulaid tingimusel, et autorongi kõrgus
ei ületa 4 m.
5. Lõtk haakeseadme ja veopoldi vahel ei tohi ületada 4,0 mm.
6. Veopoldi ja sadula haardeseadme tööpindade kulumine ei tohi ületada 1,5 mm.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahenditega.
Kood 640. Täis- ja kesktelghaagise ning nende veduki haakeseade
1. Alates 30. novembrist 1995. a esmaregistreeritud täishaagise, kesktelghaagise ja nende M
ja N kategooria veduki haakeseade peab vastama E-reegli nr 55 või direktiivi 94/20/EÜ
nõuetele. Ø 40 mm veopolti on lubatud kasutada püüduriga haakeseadme korral. Nimetatud
haakeseadmed ei ole omavahel vahetatavad. N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõidukite
automaatse reguleerimisega haakeseade (CCD), kui see on paigaldatud, peab vastama E
reegli nr 102 nõuetele. Rikke korral peab haakeseade jääma tööle mittereguleeritava
haakeseadmena ning juhi töökohal peab süttima märgulamp ja lülituma sisse hoiatav
helisignaal.
2. Haakeseadme pöördenurgad peavad vastama E-reegli nr 55 või direktiivi 94/20/EÜ
nõuetele.
3. Veopoldi mõõtmed peavad vastama järgmistele nõuetele:
3.1. Liigendiga püüdurseadmes – Ø 49+0,16 mm;
3.2. Liigendita püüdurseadmes (tiisli lubatud ühendusnurgad tagatakse veopoldi kujuga) –
Ø 48,7 +0,16 mm.
4. Tiisli veorõnga kulumata puksi lubatud siseläbimõõt peab olema 50+0,3 mm. Tiisli
veorõnga mõõtmed peavad vastama joonisel 25 toodud nõuetele.
77
Joonis 25. Tiisli veorõnga mõõtmed
5. Veopoldi ja puksi tööpindade kulumine ei tohi ületada 2,0 mm ja summaarne lõtk 5,0 mm.
Haakeseadme kummist tünnvedrude vähim paksus peab olema 18 mm.
6. Püüduriga haakeseadme raami külge kinnitamise poltide poldiavade läbimõõdud ja
nendevahelised kaugused peavad vastama joonisel 26 ja tabelis 8 toodud nõuetele.
Joonis 26. Haakeseadme kinnituspoltide avad
Tabel 8
Haagise Haagise mass Arvutuslik1) A±0,5 B±0,5 C±0,2 D-1.0-0,5 Poldi
arvutusliku massi (t) (mm) (mm) (mm) (mm) mõõt
kategooria
1 üle 3,5 – kuni 15 120 55 15 75 M14
2 üle 15 – kuni 24 140 80 17 85 M16
3 üle 24 160 100 21 95 M20
1)
Haagise arvutuslik mass: WM = 1,33 WR, kus: W M – haagise arvutuslik mass, WR – haagise
täismass.
7. Kuulpoldiga haakeseadet on lubatud kasutada O1 ja O2 kategooria haagisel. Veduki
kuulpoldiga haakeseadme mõõtmed ja haakeseadme kinnitus vedukile peab vastama
joonisel 27 toodud nõuetele. Kuulpoldi kõrgust teepinnast mõõdetakse täismassiga vedukil.
78
Joonis 27. Haakeseadme kuulpolt ja selle paigaldamise mõõtmed
8. Kuni 3,5 t täismassiga haagiselamu või haagise veokonksu kinnitamiseks kasutatava
ääriku mõõtmed peavad vastama joonisel 28 toodud nõuetele.
Joonis 28. Kuni 3,5 t täismassiga haagise või haagiselamu veokonksu kinnitus mootorsõiduki
kere või hoidiku külge
9. Kõikide haagiste haakeseadmed, välja arvatud haagistel, mis haakeseadme katkemisel
isepidurduvad, peavad olema dubleeritud julgestuskettide või -trossidega.
10. Polt- ja neetühendused peavad olema kinnitatud ning keevisliited pragudeta ja tühikuteta.
11. Pukseeritava seadme haakeseade peab vastama E-reegli nr 55 või direktiivi 94/20/EÜ
nõuetele. Võib kasutada ka konksu ja silmusega haakeseadet, kui veduki konksu ristlõike
läbimõõt on 50 -1 mm või haagise tiisli veosilmuse sisemõõde on 90 ± 1 mm, silmuse ristlõike
läbimõõt on 45-1 mm ja tööpindade kulumine ei ületa 1,0 mm. Kõik haakeseadmed, välja
arvatud isepidurduvad, peavad olema dubleeritud julgestuskettide või –trossidega.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahenditega.
Kood 641. L kategooria sõiduki haakeseade
1. L kategooria sõiduki ja selle haakes oleva haagise haakeseade peab olema projekteeritud
ja valmistatud selliselt, et see oleks kasutamisel ohutu ja oleks tagatud selle pikaajaline
nõuetele vastav töötamine.
2. Kui alates 9. novembrist 2007. a esmaregistreeritud L kategooria sõidukile on paigaldatud
haakeseade, siis selle ehitus ja paigaldus peab vastama direktiivi 97/24/EÜ või määruse
44/2014/EL nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahenditega.
79
Kood 642. Kesktelghaagisautorongi ühendusmõõtmed
1. Haakeseadme veopoldi tsentri kaugus veduki kere või kasti tagaseinani peab vastama
tabelis 9 toodud nõuetele.
Tabel 9
Konstruktsiooniklass (lubatud kaugus A) (mm) Mõõde A tolerantsiga – 100 (mm)
1400 1300 – 1400
1600 1500 – 1600
1900 1800 – 1900
2. Täismassiga koormatud autorongi haakeseadme kesktasapinna vähim kõrgus teepinnast
peab olema 425 mm ± 25 mm. Haakeseade peab tagama veduki ja haagise kerede
kokkupuutumatuse kuni 6º tee pikikalde korral.
3. Haagise kere vähim pöörderaadius veopoldi suhtes Cmin arvutatakse:
kus:
a) W – mootorsõiduki laius (mm);
b) A – veopoldi tsentri kaugus veduki kere või kasti tagaseinast;
c) S – veduki ja haagise kerede vaheline vähim vahe pöördel.
3.1 Vähim veduki ja haagise kerede kaugus pöördel peab olema 250 mm.
3.2 Haagise tiisli vähim pikkus Cmin peab olema vastavalt konstruktsiooniklassile (vt tabel
10).
Tabel 10
Konstruktsiooniklass (mm) Cmin (mm)
1400 2100
1600 2300
1900 2550
4. Kesktelghaagise tiisli esiosa mõõtmed peavad vastama joonisel 29 toodud nõuetele.
Veosilmuse mõõtmed peavad vastama E-reegli nr 55 või direktiivi 94/20/EÜ nõuetele.
80
Joonis 29. Kesktelghaagise tiisli esiosa
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 643. Ühendusjuhtmed
1. Vedukit ja haagist ühendavate juhtmete pistikud ja pistikupesad peavad olema 6 V ja 12
V nimipingega elektrisüsteemide puhul 12 N tüüpi (normaalne) ning 24 V nimipingega
elektrisüsteemi puhul 24 N tüüpi (normaalne). Pistikutüüp 12 N (vt joonis 32) ja 24 N (vt
joonis 30) on ette nähtud haagise valgussignalisatsiooni ja pidurite juhtimise seadmete (kui
need on sõiduki ehituses ette nähtud) ühendamiseks veduki elektrisüsteemiga. Lisaseadmete
ühendamiseks peab täiendavalt kasutama 6 V ja 12 V elektrisüsteemiga autorongidel 12 S
(vt joonis 33) tüüpi pistikuid ja pistikupesi ning 24 V elektrisüsteemi korral 24 S tüüpi
pistikuid ja pistikupesi (vt joonis 31).
Joonis 30. 24 N tüüpi pistik ja pistikupesa
81
Joonis 31. 24 S tüüpi pistik ja pistikupesa
Joonis 32. 12 N tüüpi pistik Joonis 33. 12 S tüüpi pistik
2. Eri tüüpi pistikud ja pistikupesad ei ole omavahel vahetatavad, need erinevad mõõtmete
ja juhtmete isolatsiooni värvi poolest. Juhtmete ühendused peavad vastama tabelites 11, 12,
13 ja 14 toodud nõuetele.
Tabel 11
Tüüp 12 N
Pistiku jala nr Juhtme värvus Vooluring
1 kollane vasak suunatuli
2 sinine tagumine udutuli
3 valge kere („mass“)
4 roheline parem suunatuli
5 pruun parem taga- ja küljeääretuli ning tagumise
registreerimismärgituli
6 punane pidurituli
7 must vasak taga- ja küljeääretuli ning tagumise
registreerimismärgituli
82
Tabel 12
Tüüp 12 S
Pistiku jala nr Juhtme värvus Vooluring
1 kollane tagurdustuli ja inertspidurite väljalülitusseade
2 sinine vaba (puudub rahvusvaheline määratlus)
3 valge kere („mass“)
4 roheline lisatoide
5 pruun kereühenduse kontrolliks
6 punane võimsa tarviti toide
7 must vaba (puudub rahvusvaheline määratlus)
Tabel 13
Tüüp 24 N
Pistiku jala nr Juhtme värvus Vooluring
1 valge kere („mass“)
2 must vasak ääre- ja tagumise registreerimismärgituli
3 kollane vasak suunatuli
4 punane pidurituli
5 roheline parem suunatuli
6 pruun parem külje- ja tagaääretuli
7 sinine haagise pidurite juhtimisseadme toide
Tabel 14
Tüüp 24 S
Pistiku jala nr Juhtme värvus Vooluring
1 valge kere („mass“)
2 must vaba (puudub rahvusvaheline määratlus)
3 kollane tagurdustuli
4 punane toitevool
5 roheline kereühendusega anduri tagasivool
6 pruun lisatoide
7 sinine tagumine udutuli
3. M1 ja N1 kategooria sõiduki ja selle haagise 12 V pingele ette nähtud 13 jalaga pistik ja
pistikupesa peavad vastama joonisel 34 toodud nõuetel. Juhtmete ühendused pistiku
jalgadega peavad vastama tabelis 15 toodud nõuetele.
83
3.1 Pistikupesast väljatõmmatud pistikut peab olema võimalik kinnitada selleks ette nähtud
hoidikusse, vältimaks pistiku vigastamist.
Joonis 34. 13 jalaga pistik
Tabel 15
13 jalaga pistik
Pistiku Juhtme ristlõige
jala nr Vooluring mm2
1 Vasak suunatuli 1,5
2 Tagumine udutuli 1,5
3 Kereühendus jalgade 1...8 vooluringile * 2,5
4 Parem suunatuli 1,5
5 Parem tagaääre- ja tagumise registreerimismärgituli ** 1,5
6 Pidurituli 1,5
7 Vasak tagaääre-ja tagumise registreerimismärgituli ** 1,5
8 Tagurdustuli 1,5
9 Aku vooluring (toitevool) 2,5
10 Süütelukust lülitatav vool 2,5
*
11 Kereühendus jala 10 vooluringile 2,5
12 Veduki armatuurlaua signaallambi vooluring, mis signaliseerib 1,5
haagise haakeseadme ühendatuse (peab olema sillatud jalaga 3)
13 Kereühendus jala 9 vooluringile * 2,5
Märkused:
*
Haagisega ei tohi olla ühendatud rohkem kui kaks kereühendust kolmest.
** Tagumise registreerimismärgituli peab olema ühendatud kas jalaga 5 või jalaga 7.
4. Pistikupesa ümber peab olema vaba ruumi vähemalt 55 mm ulatuses.
5. M1 ja N1 kategooria sõiduki ja selle haagise 24 V pingele ettenähtud 15 jalaga pistik ja
pistikupesa peavad vastama joonisel 35 toodud nõuetele. Juhtmete ühendused pistiku
jalgadega peavad vastama tabelis 16 toodud nõuetele.
84
Joonis 35. 15 jalaga pistik
Tabel 16
15 jalaga pistik
Pistiku jala nr Vooluring
1 Vasak suunatuli
2 Parem suunatuli
3 Tagumine udutuli
4 Kereühendus
5 Vasak taga- ja küljeääretuled ning tagumise registreerimismärgituli *
6 Parem taga- ja küljeääretuled ning tagumise registreerimismärgituli *
7 Pidurituli
8 Tagurdustuli ja inertspiduri tagurduslukustus
9 Toitevool (+24 V)
10 Piduriklotside kulumise andur
11 Vedruaku rõhuandur
12 Telje tõsteseade
13 Kereühendus jalgadega 14 ja 15 ühendatavatele seadmetele
14 Reserv**
15 Reserv**
Märkused:
*
Tagumise registreerimismärgituli peab olema ühendatud kas jalaga 5 või jalaga 6.
**
Kui jalgu 14 ja 15 ei kasutata, siis nad võivad pistikupesas puududa.
6. Veduki ja selle haagise, välja arvatud M1, N1, O1 ja O2 kategooria sõidukid, blokeerumatu
pidurisüsteemi elektrilise ühenduse pistik peab vastama joonisel 36 toodud nõuetele.
Juhtmete ühendused pistiku jalgadega peavad vastama tabelis 17 toodud nõuetele.
85
Joonis 36. ABS pidurisüsteemi pistik
Tabel 17
ABS pidurisüsteemi pistik
Pistiku Vooluring Koormusvool A Juhtme vähim ristlõike
jala nr pind mm2
1 Elektromagnetventiili „+“ * 30 6 või 2×2,5
2 Protsessori „+“ 2 1,5
3 Protsessori „–“ 2 1,5
4 Elektromagnetventiili „–„ * 30 6 või 2×2,5
5 Hoiatusseade 2 (24 V) 1,5
**
6 Reserv
7 Reserv**
Märkused:
*
Suurim lühiajaline vool.
** Kui jalgu 6 ja 7 ei kasutata, siis võivad nad pistikupesas puududa.
7. Ühendusjuhtmed peavad olema isoleeritud, terved ja isolatsioon ilma kahjustusteta.
8. Ühendusjuhtmete pistikupesad peavad olema terved ja tagama valgustus- ja
valgussignalisatsiooniseadmete korrektse töö.
Kontrollimine: vaatluse ja kontrollpistikuga.
Kood 644. Poolhaagise reguleeritav tugi ja tiisli tugi
Poolhaagise reguleeritav tugi ja tiisli tugi peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule ja
peavad olema töökorras.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 645. Veoseruumi põhi, külje- ja tagaluuk
1. Veoseruumi põhi ja luugid peavad olema terved ning luukide sulgurid peavad olema
töökorras.
86
2. Ükski teepinnast kuni 2 m kõrgusel asuv veokasti osa ei tohi sõiduki külgpinnast välja
ulatuda rohkem kui 50 mm.
3. Koorma sidumiseks ette nähtud aasasid või konksusid peab olema vähemalt kuus ja need
peavad asetsema sümmeetriliselt kere mõlemal küljel suurima sammuga 1200 mm. Veokasti
tugipostiga külgnevad aasad või konksud võivad olla kuni 1500 mm kaugusel tugipostil
olevast aasast või konksust. Esimene ja viimane aas või konks ei tohi olla kaugemal kui 250
mm esi- või tagaseinast.
4. Furgoonisiseste aasade või konksude suurim samm on 600 mm ning suurim kõrgus
furgooni põrandast 1000 mm. Sümmeetrilise asetuse nõue ei kehti furgoonisisestele aasadele
või konksudele. Furgooni ehitusest ja otstarbest tingitult on valmistajal lubatud muuta
aasade või konksude sammu.
5. Aas või konks peab taluma järgmist koormust sõltuvalt sõiduki kandevõimest (vt tabel
18):
Tabel 18
Sõiduki kandevõime Põranda või selle tarindile Furgooni seinale või selle
(t) kinnituva kinniti lubatud tarindile kinnituva kinniti lubatud
koormus (kN) koormus (kN)
kuni 3,5 5 2,5
üle 3,5 – kuni 6,0 10 5,0
üle 6,0 20 5,0
6. Aasad või konksud peavad purunemata taluma vähemalt kahekordset tabelis 18 toodud
lubatud koormust, kui kinnitile mõjuva jõu suuna erinevus seina tasapinnast ei ole suurem
kui 30º.
7. Puidu, puidu kimpude, metalli, torude jms veoks kasutatava veokasti/platvormi või
aluspakkudega runga külgtulbad peavad olema metallist. Iga eeltoodud veosekimp peab
toetuma vähemalt kahele aluspakule. Külgtulbad peavad vastu pidama ilma
jäävdeformatsioonita vähemalt 1/4 aluspakule mõjuva veoseosa massist tingitud jõule, kui
see rakendub külgtulbale 2 m kõrgusel aluspaku kandepinnast, platvormi või veokasti
põhjast.
8. Sõiduki ehitus peab võimaldama külgtulpade vahelises alas veose sidumist sõiduki raami,
platvormi või veokasti külge. Külgtulpade puhul, mille vahekaugus on 2,5 m või vähem,
peab olema vähemalt üks kinnitusrihm, suurema tulpadevahelise kauguse korral vähemalt
kaks kinnitusrihma. Sidumisvahendite kinnitusaas/konks peab vastu pidama purunemata 20
kN (2000 kgf) jõule.
9. Puidu või puidukimpude veol peab aluspakul olema vähemalt 10 mm kõrgune, ülespoole
suunatud servaga terasriba, mis takistab veose nihkumist pikisuunas.
10. Sõiduki esmasel või ümberehituse järgsel registreerimisel peab sõiduki omanik esitama
Transpordiametile sõiduki kere, runga valmistaja või ümberehitaja tunnistuse, kus
valmistaja kinnitab, et sõiduki kere, kabiinitagune kaitse, külgtoed, aluspakud,
87
koormakinnituse aasad või konksud, veokast, platvorm jms on valmistatud vastavalt
käesolevatele nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 646. Furgoon
1. Furgooni kere peab olema terve, uksed ja luugid sulguma, külmutusseadmed ei tohi
lekkida või pihkuda.
2. ATP vedudel kasutatav refrigeraator ja termostaatiline furgoon peab vastama kiiresti
riknevate toiduainete rahvusvahelise veo ning selleks kasutatavate eriveokite alase
kokkuleppe (ATP) nõuetele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 647. Vahetuskerede veok
1. Trossi-, keti- ja konksuveoga vahetuskerede lukustusseade peab olema mehhaanilise või
hüdraulilise ajamiga, mida ei ole võimalik avada juhusliku või tahtmatu käsitsusega.
Lukustusseadme avanemist ei tohi põhjustada vahetuskerede mass või mõni muu väline
jõud. Kinnitus peab olema kergesti käsitsetav.
2. Sõiduki valmistaja või ümberehitaja peab kinnitama sõiduki kerele lisasildi nagu see on
toodud käesoleva lisa koodis 601, kuhu on kantud lisaks järgmised andmed:
2.1. Kere pikkus, laius ja kõrgus.
2.2. Kere tühimass ja kandevõime.
2.3. Kinnituste ja tugede lubatud tugevused.
3. Hüdrauliline lukustusseade peab olema täiendavalt kindlustatud mehaanilise
lukustusseadmega. Lukustusseadme kinniolek peab olema vaatlusega kergesti määratav.
4. Hüdroajamiseadmed peavad taluma 1,5-kordset töökoormust ilma jäävate
deformatsioonideta.
5. Hüdrosüsteemivoolikud peavad taluma 3-kordset töörõhku.
6. Hüdrosüsteemipaagi mahtuvus peab olema 20 % suurem kogu süsteemi mahtuvusest. Õli
tase paagis peab olema kergesti kontrollitav.
7. Hüdrosüsteemi töörõhu kontrollimiseks peab süsteemil olema kontrollmanomeetri
ühendamiseks otsik.
8. Hüdrosüsteemil peab olema kaitseklapp, mis rakendub pumba töörõhust 10 % kõrgemal
rõhul. Kui kaitseklapp on reguleeritav, peab seda olema võimalik reguleerida ainult
tööriistaga või peab see olema plommitav.
9. Hüdroseadme ehitus peab tagama vahetuskerede liikumiskiiruse, mis ei ületaks 1,0 m/s.
10. Vahetuskerede veoseadme trossi vähim pikkus peab olema 2 m. Trossi pikkus ei tohi
põhjustada selle takerdumist või keerdumist ümber juhuslike esemete või veoseadme.
88
11. Veoseadme trossidel peavad olema suunajad, mis kindlustavad trosside liikumise
ettenähtud suunas.
12. Kahe või enama trossiga seadmel peab olema lisaseade, mis tasakaalustab trosside
liikumist, vältimaks vahetuskere kõrvalekadumist ning ühe trossi katkemise korral peatab
veoseadme töö.
13. Trossi kinnitussilmuse vähim raadius on 35 mm.
14. Kettide ja trosside tööpinge ei tohi olla suurem kui 1/3 nende katkepingest. Ketid ja
trossid peavad olema kergesti kontrollitavad kogu ulatuses.
15. Kasutada tohib ainult tööstuslikult valmistatud ja kontrollitud tugevusomadustega trosse
ja kette.
16. Alates 1. jaanuarist 1997. a valmistatud vahetuskerel peab esiseina vähim kõrgus kere
põrandast olema 1,0 m.
17. [Kehtetu]
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 648. Kallur ja kassettkallur
1. Kalluri hüdroajamiseadmed peavad taluma 1,5-kordset töökoormust ilma jäävate
deformatsioonideta.
2. Hüdrosüsteemivoolikud peavad taluma 3-kordset töörõhku.
3. Hüdrosüsteemipaagi mahtuvus peab olema 20 % suurem kogu süsteemi mahtuvusest. Õli
tase paagis peab olema kergesti kontrollitav.
4. Hüdrosüsteemi töörõhu kontrollimiseks peab süsteemil olema kontrollmanomeetri
ühendamiseks otsik.
5. Hüdrosüsteemil peab olema kaitseklapp, mis rakendub pumba töörõhust 10 % kõrgemal
rõhul. Kui kaitseklapp on reguleeritav, peab seda olema võimalik reguleerida ainult
tööriistaga või peab see olema plommitav.
6. Kalluri (ka kassettkalluri) veokasti vaheraam peab vastama valmistaja poolt ettenähtule.
7. Veokasti kallutamise ja allalaskmise suurim kiirus ei tohi ületada 10 kraadi/s.
8. Kallurseadme hüdrosüsteemis peab olema piirikklapp, mis suunab õli tagasi paaki, kui
veokast on tõusnud üles oma piirasendisse.
9. Kalluri veokastil või kerel peab olema tugi või muu mehaaniline seade, mis võimaldab
töötada või hooldada kallurit tõstetud veokasti või kere all. Kui tugi või seade ei pea vastu
koormatud kasti survele, s.t selle toega võib toestada ainult koormata veokasti, peab olema
kerel nähtavas kohas sellekohane hoiatussilt (vt joonis 37).
89
Joonis 37. Veokasti või kere tugi. 1 – silt hoiatusega, et toestada tohib ainult koormata veokasti
10. Kui kalluri ehitus või tõstesilindri asukoht võimaldab ülestõstetud kastil või kerel minna
üle piirasendi, peab selle vältimiseks olema kasti või kere ja mootorsõiduki raami vahele
ühendatud tross vms.
11. Kalluri armatuurlaual peab olema märgulamp, mis põleb, kui kast või kere on üles
tõstetud. Märgutule juures peab olema sellekohane hoiatussilt või mõni muu arusaadav
tähistus.
12. Üle 6 m pikkuse kallurikere või veokasti korral peab veokasti kallutamine olema
tasakaalustatud.
13. Üle 10 m pikkuse kallurikere või veokasti korral peab veokasti taha kallutamine olema
julgestatud tugijalgadega.
14. Kassettkere tõmbamisel veduki veokasti või sealt tagasi haagisele ei tohi selle kiirus
ületada 1 m/s.
15. Kassettkerega haagisel peab olema vähemalt üks käsipiduriga pidurdatav telg.
Märkus: Kassettkerega haagise märgatavuse parandamiseks võib sellele olla paigaldatud
autonoomne elektrivooluallikas tagatulede toiteks ajal, kui haagis on mootorsõidukist lahti
haagitud.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 649. Paakauto stabiilsus
Veosepaagi raskuskeskme kõrgus teepinnast koormata sõidukil ei tohi olla kõrgemal, kui 90
% tagarataste välisservade vahelisest kaugusest (vt joonis 38).
Joonis 38. Veosepaagi raskuskeskme kõrgus teepinnast
Kontrollimine: mõõtevahendiga.
90
Grupp 7
Mootor ja mootorisüsteemid
Kood 701. Üldnõuded mootorile
1. Mootorist kütuse, määrdeainete või jahutusvedeliku lekkimine ei ole lubatud.
2. Heitgaaside või karterigaaside pihkumine kogu süsteemi ulatuses ei ole lubatud.
3. Mootori kinnituspadi peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja peab olema terved.
4. Omavoliline mootori kinnituspadja või kinnituskoha muutmine kere või raami küljes on
keelatud.
5. Omavoliline mootori toitesüsteemi ja heitgaasisüsteemi muutmine või ümberehitamine on
keelatud (välja arvatud kood 702 punktis 1 ning kood 706 punktis 1 toodud juhtudel), sh
ülelaadeseadmete lisamine või ärajätmine, õhufiltrite ja heitgaasiosakestefiltrite äravõtmine,
heitgaasi katalüsaatorreaktorite äravõtmine, võimsuspiirajate või muude sarnast funktsiooni
omavate seadmete eemaldamine või muutmine, teisele kütuseliigile ümberehitamine
(diislikütuselt – bensiinile; bensiinilt või diislikütuselt – gaasile jms ning vastupidi).
6. Elektrijuhtmed peavad olema kaitstud hõõrdumise, muljumise, keemilise, termilise jms
kahjustava mõju eest.
7. [Kehtetu]
8. Mootori vahetuse korral ei kohaldata vahetusmootoriga sõidukile koodi 706 punktis 1,
koodide 708 ja 709 punktides 1 ning 2 ja koodis 710 nimetatud E-reeglite, direktiivide või
Euroopa Liidu määruste nõudeid.
9. Määruse (EL) nr 168/2013 kohase tüübikinnitatud L kategooria sõidukite ümberehitamisel
tuleb järgida määruse (EL) nr 44/2014 II lisa nõudeid.
10. Määruse (EL) nr 168/2013 kohaselt tüübikinnitatud (L3e/L4e)-A2 kategooria sõidukite
konfiguratsiooni ümberehitajaks (L3e/L4e)-A3 konfiguratsiooniks või vastupidi ning selle
kontrollijaks võib olla üksnes sõiduki valmistaja või tema ametlik esindaja.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 702. Üldnõuded toitesüsteemile
1. Mootorsõiduki toitesüsteem peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. Erandina võib
mootorsõiduki toitesüsteemi muuta õhu sissevõtu avast kuni õhufiltrini (kaasa arvatud).
Mootori vahetuse korral peab toitesüsteem vastama vahetusmootori valmistaja nõuetele.
2. Toitesüsteemiseadmed peavad olema kaitstud kerega või sõiduki muu osaga, peavad
olema korrosiooni- ja vibratsioonikindlad ning kaitstud hõõrdumise jms mõju eest.
3. Rikke või avarii korral ei tohi väljavoolav kütus sattuda heitgaaside torudele või mõnele
teisele kõrge temperatuuriga osale.
91
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 703. Kütusepaak
1. M, N ja O kategooria sõidukite kütusepaak peab olema valmistatud tulekindlast metallist
või plastikust ning peab vastama E-reegli nr 34 või direktiivi 70/221/EMÜ nõuetele.
Plastikpaak peab säilitama oma tugevuse temperatuurivahemikus –40 ± 2 oC kuni +53 ± 2
o
C ning pidama vastu lahtise leegi proovile vähemalt kaks minutit. L kategooria sõiduki
kütusepaak peab vastama direktiivi 97/24/EÜ nõuetele.
2. Kütusepaak ei tohi lekkida, peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja olema
paigaldatud valmistaja poolt ette nähtud viisil ette nähtud kohta.
3. Kütusepaak ei tohi asetseda mootorsõiduki või haagise kabiini või kere sõitjateruumis.
Kabiini või kere osa, vahesein vms ei tohi olla kütusepaagi üheks osaks.
4. Täiteavast väljavoolav (näiteks tankimisel jms) kütus ei tohi koguneda mootorsõiduki või
haagise keresse või kabiini vm sarnasesse kohta. Kütuse vabaks mahavoolamiseks peab
olema ette nähtud võimalus.
5. Kütusepaagil peab olema ala- ja ülerõhku tasakaalustav seade ja sellele sõiduki tüübile
valmistatud kork.
6. Täiteava kork ei tohi avaneda juhuslikult. Kummulikeeratud täis paagist ei tohi kütust
välja valguda kiiremini kui 30 g/min.
7. Täiteava ei tohi ulatuda sõiduki kerest väljapoole ja asuda sõitjate- või koormaruumis.
Paak peab olema täidetav sõiduki välisküljelt.
8. Pliivabal kütusel töötava mootorsõiduki kütusepaagi täiteava läbimõõt peab olema
väiksem kui 23,6 mm.
9. Kohtkindlate kütusepaakide mahutavus mootorsõidukil või autorongil, mis on vahetult
ühendatud sõiduki mootoriga või lisaseadmetega, ei tohi ületada 1500 l, sellest haagisel
asuvate kohtkindlate kütusepaakide mahutavus ei tohi ületada 500 l.
10. Täiendavad lisakütusepaagid peavad olema kinnitatud mootorsõiduki või haagise
raamile või põhjale. N2, N2G, N3 ja N3G kategooria sõidukitele peavad lisakütusepaagid
olema kinnitatud sõiduki valmistaja poolt ettenähtule või kanduriga sõiduki põhiraami
peeltala külge. Vajadusel peab põhiraami või peeltala tugevdama.
11. M2, M2G, M3 ja M3G kategooria sõidukitele on lubatud paigaldada lisakütusepaak, kui
sõiduki valmistaja on selleks ette näinud ja ette valmistanud sõiduki keres E-reegli nr 36 või
E-reegli nr 52 nõuetele vastava ohutu koha ning sõiduki valmistaja või tema ametlik esindaja
on andnud kirjaliku loa, milles on ära näidatud lisapaagi asukoht ja selle paigaldamise
skeemid.
12. M1, M1G, N1 ja N1G kategooria sõidukitele ei ole lubatud kütusepaaki ümber ehitada või
paigaldada lisakütusepaake.
Kontrollimine: vaatlusega.
92
Kood 704. Veeldatud gaasi ehk LPG (Liquefied Petroleum Gas) toiteseadmed
1. Ümberehituse korral ja alates 1. jaanuarist 1999. a esmaregistreeritud mootorsõidukite
LPG toitesüsteem peab vastama E-reegel nr 67 nõuetele. Mootorsõidukil peab mootori LPG
gaasi toitesüsteem koosnema järgmistest nõuetele vastavalt sertifitseeritud seadmetest:
1.1. veeldatud gaasi paak;
1.2. paagi armatuur;
1.3. reduktor ja aurusti;
1.4. kaitseklapp;
1.5. voolikud;
1.6. tankimisotsiku väljaviik.
2. Veeldatud gaasi paagi armatuur peab koosnema järgmistest seadmetest:
2.1. ventileeritav tankimisplokk;
2.2. kütusetaseme näitur;
2.3. paagi tankimisel ületäitumist tõkestav seade;
2.4. kaitseklapp (rõhutasandaja);
2.5. magistraalklapp;
2.6. kiiruspiirikklapp või klappide plokk, mis sulgub, kui gaasi voolukiirus ületab
piirväärtuse;
2.7. gaasikindel ja ventileeritav armatuuri karp.
3. Veeldatud gaasi paagile peab olema kinnitatud andmesilt järgmiste selgesti loetavate ja
kustumatute andmetega:
3.1. valmistaja kaubamärk;
3.2. paagi valmistamise järjenumber;
3.3. maht (l);
3.4. tähistus:
„VEELDATUD GAAS“
„LIQUEFIED PETROLEUM GAS“ või (LPG)
3.5. kontrollrõhk (bar/kPa);
3.6. märkus: „suurim täitmise aste 80 %“;
3.7. ametliku tüübikinnitamise aasta ja kuu (näiteks 83/09);
3.8. ametliku tüübikinnitamise tähis: ;
3.9. märge „SISALDAB PUMPA“ ja pumpa identifitseeriv märgistus, kui mahutile on
paigaldatud pump.
4. Veeldatud gaasi paagid peavad vastama kehtestatud nõuetele ning olema läbinud välise ja
sisese ülevaatuse ning veesurveproovi.
5. Gaasiauto toitesüsteemiseadmed ei tohi pihkuda, seadmetel ja armatuuril ei tohi olla
korrosiooni ega vigastusi.
6. Voolikud peavad otsakute külge olema kinnitatud klambritega. Selleks otstarbeks on
keelatud kasutada traati, nööri, isoleerpaela jms.
Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja pintsliga.
93
Kood 705. Surugaasi ehk CNG (Compressed Natrual Gas) toiteseadmed
1. Ümberehituse korral ja alates 1. jaanuarist 2001. a esmaregistreeritud mootorsõidukil peab
CNG toitesüsteem vastama E-reegli nr 110 nõuetele.
2. Surugaasi armatuur peab koosnema järgmistest seadmetest:
2.1. ventileeritav tankimisblokk (täiteventiil);
2.2. kaitseklapp (rõhutasandaja);
2.3. kiirusepiirikklapp või klappideplokk;
2.4. gaasikindel ja ventileeritav armatuuri karp.
3. Surugaasi gaasiballoonil peab olema kinnitatud andmesilt järgmiste selgesti loetavate ja
kustumatute andmetega:
3.1. valmistaja kaubamärk;
3.2. ballooni valmistamise järjenumber;
3.3. ballooni mass (kg);
3.4. töörõhk/veesurveproovi rõhk (MPa);
3.5. ballooni maht (l);
3.6. ametliku tüübikinnitamise aasta ja kuu;
3.7. ametliku tüübikinnitamise tähis: .
4. Surugaasi paagid peavad vastama kehtestatud nõuetele ning olema läbinud ülevaatuse ja
veesurveproovi.
5. Gaasiauto toiteseadmed ei tohi pihkuda, seadmetel ja armatuuril ei tohi olla korrosiooni
ega esineda vigastusi.
6. Voolikud peavad olema otsakute külge kinnitatud klambritega. Selleks otstarbeks on
keelatud kasutada traati, nööri, isoleerpaela jms.
Kontrollimine: vaatlusega, seebivee ja pintsliga (tehnonõuetele vastavuse kontrolli esitatud
sõiduki gaasiballoonid peavad olema täidetud kuni töörõhuni).
Kood 706. Üldnõuded heitgaaside väljalaskesüsteemile
1. M ja N kategooria sõidukite heitgaaside väljalaskesüsteem peab vastama valmistaja poolt
ettenähtule ja E-reegli nr 59 või direktiivi 70/157/EMÜ nõuetele. Mootori vahetuse korral
peab heitgaaside väljalaskesüsteem vastama vahetusmootori valmistaja nõuetele. L
kategooria sõidukite heitgaaside väljalaskesüsteem peab vastama valmistaja poolt
ettenähtule ja alates 17. juunist 1999. a esmaregistreeritud sõidukil E-reegli nr 92 või
direktiivi 97/24/EÜ nõuetele. Erandina võib mootorsõidukile paigaldada valmistaja poolt
ettenähtust erineva heitgaaside väljalaskesüsteemi toru otsa, kui see on paigaldatud pärast
valmistaja poolt ettenähtud heitgaaside toksilisuse vähendamise seadmeid ja
summutisüsteemi ning sellega ei muutu valmistaja poolt ettenähtud heitgaaside
väljalaskesüsteemi omadused.
2. Heitgaaside väljalaskesüsteem peab olema ohutus kauguses kütusepaagist ja kütuse
torudest nii, et torude või paagi lekkimisel ei satuks kütus heitgaaside torudele.
94
3. N2 ja N3 kategooria sõidukitel võib suunata heitgaaside toru üles, kui selle ots ületab
kabiini kõrgeima punkti tasandi. Toru välisläbimõõt ei tohi olla suurem kui 150 mm.
Heitgaaside toru ümbrus peab olema vähemalt 50 mm ulatuses vaba.
4. Heitgaaside pihkumine kogu süsteemi ulatuses ei ole lubatud.
5. Sädesüütega mootoriga mootorsõiduki heitgaasitorustikust ei tohi ühelgi mootori
töörežiimil või töösooja kompressioonsüütega mootoriga mootorsõiduki heitgaasitorustikust
ei tohi ühelgi mootori püsival töörežiimil väljuda nähtavat suitsu, välja arvatud veeaur.
6. Heitgaaside väljalaskesüsteem peab olema kinnitatud valmistaja poolt ettenähtule, selles
ei tohi olla auke ega pragusid.
7. M1 ja N1 kategooria sõidukite vahetussummutid peavad vastama E-reegli nr 59 või
direktiivi 70/157/EMÜ nõuetele.
8. Valmistaja peab märkima väljalaskesüsteemi kõikidele osadele oma nimetuse või
kaubamärgi. Märgistus peab olema loetav kogu mootorsõiduki tööea vältel.
9. Vahetussummuti ja selle osad ei tohi põhjustada lisavibratsiooni ning peavad olema
piisavalt korrosioonikindlad.
10. Vahetusheitgaasisüsteem peab olema nii ehituselt kui ka muudelt parameetritelt sarnane
mootorsõiduki valmistaja poolt mootorsõidukile paigaldatud algsele süsteemile.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 707. Heitgaaside toksilisuse vähendamise seadmed
1. Heitgaasi retsirkulatsiooni- ja sundtühikäigusüsteem, õhupuhastid, katalüsaatorseadmed,
λ-andur, kübemetepüüdefiltrid jms peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule ja peavad
olema töökorras. Mootori vahetuse korral peavad need seadmed ja süsteemid vastama
vahetusmootori valmistaja nõuetele.
2. M1 ja N1 kategooria sõidukite vahetuskatalüütilised konverterid peavad vastama E- reegli
nr 103 nõuetele.
3. Vahetuskatalüütilised konverterid peavad olema E-või e-sertifitseeritud ja valmistaja peab
märkima neile oma nimetuse või kaubamärgi. Märgistus peab olema loetav kogu
mootorsõiduki tööea vältel.
4. Vahetuskatalüütiline konverter peab olema nii ehituselt kui ka muudelt parameetritelt
sarnane mootorsõiduki valmistaja poolt mootorsõidukile paigaldatud algsele konverterile.
5. Vahetuskatalüütiline konverter peab omama piisavat hapendumis- ja korrosioonikindlust.
6. Alates 1. jaanuarist 2009. a peavad L kategooria sõidukite vahetuskatalüütilised
konverterid vastama direktiivi 2005/30/EÜ nõuetele.
Kontrollimine: vaatlusega.
95
Kood 708. Ottomootoriga sõiduki heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus
1. Katalüsaatorita või λ-andurita katalüsaatoriga ottomootoriga sõiduki heitgaasi kahjulike
ainete piirsisaldus peab vastama E-reegli nr 83 või direktiivi 70/220/EMÜ nõuetele.
2. λ-anduriga reguleeritava küttesegu koostisega ja katalüsaatoriga ottomootoriga sõiduki
heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus peab vastama E-reegli nr 83 või direktiivi
70/220/EMÜ või 2005/55/EÜ või EÜ Nõukogu määruse (EÜ) nr 715/2007 nõuetele.
3. Heitgaasides sisalduvate saasteainete heitkogused ei tohi ületada tootja poolt ettenähtud
piirväärtuseid. Kui see teave ei ole kättesaadav, ei tohi heitgaasides sisalduvate saasteainete
heitkogused ületada tabelis 19 toodud väärtuseid:
Tabel 19
Esmaregistreerimise aeg Tühikäigul Kõrgendatud pööretel vähemalt
või mootoritüüp 2000 rpm
OBD CO CH CO CH λ
Enne 01.01.1973. a Ei piira
Alates 01.01.1973. a 4,5 % 1000 ppm
kuni 31.12.1986. a
Alates 01.01.1987. a 3,5 % 600 ppm
Spetsiaalne heitgaaside 0,5 % 100 ppm 0,3 % 100 ppm 1 ± 0,03 **
kontrollsüsteem
EÜ tüübikinnituse Kontroll *** 0,3 % 100 ppm 0,2 % 100 ppm 1 ± 0,03 **
vastavalt direktiivile
98/69/EÜ*
Alates 1. juulist 2002. a Kontroll *** 0,3 % 100 ppm 0,2 % 100 ppm 1 ± 0,03 **
* Sõidukid, mille heitgaasides sisalduvate saasteainete heitkogused vastavad direktiivi 70/220/EMÜ
(muudatuste direktiiv 98/69/EÜ või hilisem) I lisa punkti 5.3.1.4 t abeli A ja B reas esitatud
piirväärtustele;
** Kui tootja pole määranud teisiti;
*** M1 ja N1 kategooria sõidukid, mille heitgaasides sisalduvate saasteainete heitkogused vastavad
direktiivile 70/220/EMÜ (muudatuste direktiiv 98/69/EÜ või hilisem) ja mis on varustatud
pardadiagnostika (OBD) seadmetega. Sellise juhul võib heitgaasisüsteemi nõuetekohast toimimist
tühikäigul kontrollida OBD-seadme vastava näidu põhjal, kontrollides OBD-süsteemi nõuetekohast
toimivust heitgaasi mõõtmise kohas.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga (tehnonõuetele vastavuse kontrolli esitatud
sõidukit direktiivi 2009/40/EÜ nõuetele).
Kood 709. Diiselmootoriga sõiduki heitgaasi suitsusus ja kahjulike ainete piirsisaldus
1. Diiselmootoriga sõiduki heitgaasi suitsusus peab vastama E-reegli nr 24 või direktiivi
72/306/EMÜ või 2005/55/EÜ nõuetele.
2. Diiselmootoriga sõiduki heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus peab vastama E- reegli nr
83 või nr 49 või direktiivi 70/220/EMÜ või 88/77/EMÜ või 2005/55/EÜ või EÜ Nõukogu
määruse (EÜ) nr 715/2007 nõuetele.
96
3. Suitsususe tase (korrigeeritud neeldumistegur K) ei tohi ületada tabelis toodud
piirväärtust. Kui sõiduki valmistaja on ette näinud suurema piirväärtuse ei tohi suitsususe
tase ületada sõiduki valmistaja seatud piirväärtust.
Mootori tüüp või esmaregistreerimise aeg Suitsusus
Kõik tüübid enne 01.01.1980. a Ei piirata
Ülelaadimiseta mootor alates 01.01.1980. a 2,5 m-1
Ülelaadimisega mootor alates 01.01.1980. a 3,0 m-1
EURO 4, 5, IV, V või EEV mootor* või on esmaregistreeritud alates 1,5 m-1
01.07.2008. a
EURO 6 ja VI mootor** 0,7 m-1
* Sõidukid, mis on tüübikinnituse saanud direktiiviga 98/69/EÜ või hiljem muudetud direktiivi
70/220/EMÜ I lisa punktis 5.3.1.4 sisalduva tabeli B reas esitatud piirnormide kohaselt, direktiivi
88/77/EMÜ I lisa punktis 6.2.1 sisalduva tabeli B1, B2 või C reas ettenähtud piirnormide kohaselt;
** Sõidukid, mis on tüübikinnituse saanud määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabeli 2 (Euro 6.
Piirväärtuste kohaselt. Sõidukid, mis on tüübikinnituse saanud määruse (EÜ) nr 595/2009 (Euro VI)
kohaselt.
4. [Kehtetu]
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga (tehnonõuetele vastavuse kontrolli esitatud
sõidukit direktiivi 2009/40/EÜ nõuetele).
Kood 710. L kategooria sõiduki heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus
L kategooria sõidukite heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus peab vastama valmistaja poolt
ettenähtule ja alates 17. juunist 1999. a esmaregistreeritud sõidukil direktiivi 97/24/EÜ või
L1e, L2e ja L6e kategooria sõidukil E-reegli nr 47 ning L3e, L4e, L5e ja L7e kategooria
sõidukil E-reegli nr 40 nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 711. Müra
1. M ja N kategooria sõidukite seisu- ja sõidumüratase peab vastama direktiivis 70/157/EMÜ
või E-reeglis nr 51 toodud nõuetele.
2. Enne 17. juunit 1999.a esmaregistreeritud L kategooria sõiduki seisu- ja sõidumüratase
peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja alates 17. juunist 1999. a esmaregistreeritud L
kategooria sõiduki seisu- ja sõidumüratase peab vastama direktiivis 97/24/EÜ toodud
nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 712. Raadiohäired (elektromagnetiline ühilduvus)
Ottomootoriga sõidukil peavad olema toimivad raadiohäirete summutid. Alates 1. jaanuarist
1998. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõidukite elektromagnetiline ühilduvus
peab vastama E-reegli nr 10 või direktiivi 72/245/EMÜ nõuetele ning alates 17. juunist 1999.
97
a esmaregistreeritud L kategooria sõiduki elektromagnetiline ühilduvus peab vastama E-
reegli nr 10 või direktiivi 97/24/EÜ nõuetele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 713. Akudel töötavad M ja N kategooria elektrisõiduk
1. Alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud elektrisõiduk peab vastama E-reegli nr 100
nõuetele ja olema E-sertifitseeritud.
2. Veoaku peab olema paigutatud ja ventileeritud nii, et oleks välditud ohtlike gaaside
kogunemine elektrisõiduki keresse.
3. Veoaku vooluahelas peab olema sulavkaitse või võimsuslüliti (automaatkaitse).
4. Osadel, mille talitluspinge on 60 V (alalisvool) või 25 V (vahelduvvool) või kõrgem,
peavad olema põletust vältiv (näiteks perforeeritud lehtmetallist vms) kaitse, mida ei ole
võimalik tööriistadeta eemaldada.
5. Juhi töökohal peab süttima hoiatav märgutuli, kui elektrisõiduki jõuagregaat on sisse
lülitatud ja järgneva juhtimisvõttega alustab elektrisõiduk liikumist.
6. Hoiatusmärguanne peab lülituma tööle, kui veoakud on tühjenenud sellisele tasemele, kus
veel on võimalik elektrisõidukit kõrvaldada liiklusest.
7. Tagasikäigu lülimine peab olema blokeeritud, kui elektrisõiduk liigub edasikäiguga
kiirusega üle 5 km/h.
Kontrollimine: vaatluse ja katsesõiduga.
Kood 714. L kategooria elektriohutus
Alates 1. jaanuarist 2017. a esmaregistreeritud L3e, L4e, L5e, L7e kategooria ja alates 1.
jaanuarist 2018. a esmaregistreeritud L1e, L2e, L6e kategooria ühe või mitme
elektrimootoriga töötavad sõidukid, sealhulgas elektrisõidukid ja hübriidsõidukid, peavad
vastama määruse (EL) nr 3/2014 elektriohutuse suhtes kohaldatavatele nõuetele.
Kontrollimine: vaatlusega.
715. Elektriseadmed
1. Elektrijuhtmed peavad olema kindlalt kinnitatud ning paigutatud selliselt, et
elektrijuhtmed oleksid piisavalt kaitstud mehhaaniliste ja termiliste vigastuste eest.
2. Elektrijuhtmete ristlõige peab olema piisavalt suur, et vältida ülekuumenemist.
Elektrijuhtmed peavad olema isoleeritud ja neil ei tohi olla vigastusi.
3. Vooluahelad, kus on nõutavad sulav- või automaatkaitsmed, ei tohi olla sillatud.
4. Aku peab olema kindlalt kinnitatud. Aku peab olema paigutatud selliselt, et oleks
välistatud lühise oht. Aku peab olema terve ning ei tohi lekkida.
98
Kontrollimine: vaatlusega.
Grupp 8
Jõuülekanne
Kood 801. Sidur
1. Käigud peavad lülituma kergelt ja mürata.
2. Väljalülitatud siduri ja sisselülitatud käigu korral ei tohi mootorsõiduk liikuda paigast
(sidur ei tohi kaasa vedada).
3. Pidurdatud mootorsõiduki mootor peab seiskuma siduri lülitumisel (sidur ei tohi libiseda).
4. Siduripedaali ja -lingi vabakäik peab vastama valmistaja poolt ettenähtule.
Kontrollimine: vaatluse ja katsesõiduga.
Kood 802. Käigu-, jaotus- ja jõuvõtukast/kordisti/aeglusti
1. Käigu-, jaotus- ja jõuvõtukast/kordisti/aeglusti ei tohi lekkida ja peavad olema töökorras.
2. Käigud ei tohi mootorsõiduki liikumisel ise välja lülituda.
3. Alates 1. novembrist 2014.a esmaregistreeritaval M1 kategooria sõidukil, millel on
manuaalne käiguvahetussüsteem ning tuletatud mass ei ületa 2610 kg või sõidukid, mille
tuletatud mass on üle 2610 kg, kuid ei ületa 2840 kg ning vastavad EÜ Nõukogu määruse
(EÜ) nr 715/2007 nõuetele, peavad olema varustatud EÜ Nõukogu määruse (EÜ) nr
661/2009 kohase käiguvahetuse näidikuga.
Kontrollimine: vaatluse ja katsesõiduga.
Kood 803. Kardaanülekanne ja rattavõll
1. Kardaanülekanne ja rattavõll peavad olema kinnitatud ja tasakaalustatud ega tohi
vibreerida. Kardaani liigendid peavad olema töökorras.
2. Vahelaager (laagrid) peavad olema kinnitatud valmistaja poolt ettenähtule ning olema
töökorras.
3. Nuutühendites ei tohi olla ülemäärast radiaallõtku.
4. Porikaitsed peavad olema terved ja nõuetekohaselt kinnitatud.
Kontrollimine: vaatluse, vasara ja katsesõiduga.
Kood 804. Peaülekanne
1. Peaülekanne ei tohi lekkida.
99
2. Laagrites ei tohi olla ülemäärast lõtku.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 805. L kategooria mootorsõiduki jõuülekanne
1. Keti- ja rihmakaitse ning tagaratas peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule ja olema
kinnitatud.
2. Kett ja rihm peavad olema pingutatud vastavalt valmistaja poolt ettenähtule ning ei tohi
olla ohtlikult kulunud, pragunenud, hõõrdunud või murenenud.
3. Hammas- ja rihmarataste kulumine peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ning need
ei tohi olla ohtlikult pragunenud või murenenud. Keelatud on kasutada keevitamisega
remonditud või ümberehitatud ketti ja hammas- või rihmarattaid.
4. Kardaanvõlli liigendid peavad olema töökorras.
5. Alates 1. jaanuarist 2017. a esmaregistreeritud L kategooria sõidukid peavad olema
konstrueeritud nii, et iga ratas võiks igal hetkel pöörelda erineva kiirusega, et võimaldada
ohutut pööramist kõvakattega teel. Kui sõiduk on varustatud lukustatava diferentsiaaliga,
peab see olema konstrueeritud nii, et tavaliselt on see lukustamata.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 806. Elektroonilised stabiilsuskontrollsüsteemid
1. Kui mootorsõidukile on veojõu kontrollsüsteem, stabiilsuskontrollsüsteem või muu
sarnast funktsiooni täitev süsteem paigaldatud, siis peab see olema töökorras. Liikumise
alustamisel ja kiirendamisel ei tohi veorattad libiseda teekatte suhtes või halveneda
mootorsõiduki juhitavus.
2. Elektroonilise stabiilsuskontrollisüsteemid peavad vastama E-reegli nr 13 või 13-H
nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja katsesõiduga.
Grupp 9
Lisanõuded bussile
Kood 901. Üldnõuded bussile
1. Alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud ühekorruseline I, II ja III klassi buss peab
vastama E-reegli nr 36 või nr 107 või direktiivi 2001/85/EÜ nõuetele. Direktiivi 2001/85/EÜ
lisa 7 nõuded ei ole kohustuslikud.
2. Alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud A ja B klassi buss peab vastama E- reegli
nr 52 või nr 107 või direktiivi 2001/85/EÜ nõuetele. Direktiivi 2001/85/EÜ lisa 7 nõuded ei
ole kohustuslikud.
100
3. Alates 1. jaanuarist 1999. a esmaregistreeritud kahekorruseline buss peab vastama E-
reegli nr 107 või direktiivi 2001/85/EÜ nõuetele. Direktiivi 2001/85/EÜ lisa 7 nõuded ei ole
kohustuslikud.
4. Alates 1. jaanuarist 2002. a esmaregistreeritud II ja III klassi bussi ülaosa tugevus peab
vastama E-reegli nr 66 või nr 107 või direktiivi 2001/85/EÜ nõuetele.
5. Bussil peab olema vähemalt kaks ust, nendest vähemalt üks peab olema teenindusuks.
6. Enne 1. jaanuarit 1998. a esmaregistreeritud ühekorruselise I, II ja III klassi ning A klassi
bussi istmetevahelise käigu kõrgus peab olema vähemalt 1900 mm (1500 mm enne tagatelge
ja sellest tahapoole vähemalt 1800 mm) ja B klassi bussil vähemalt 1500 mm. Enne 1.
jaanuarit 1999. a esmaregistreeritud kahekorruselise bussi alumise korruse istmetevahelise
käigu kõrgus peab olema vähemalt 1800 mm ja ülemisel korrusel vähemalt 1680 mm.
7. Enne 1. jaanuari 1998. a esmaregistreeritud ühekorruselise I, II, III, A ja B klassi ning
enne 1. jaanuari 1999. a esmaregistreeritud kahekorruselise bussi istmetevahelise käigu laius
peab olema vähemalt 300 mm (külgsuunas nihutatud istmete korral vähemalt 220 mm),
istme leeni kõrgus vähemalt 500 mm, istme laius vähemalt 400 mm ning istmetevaheline
kaugus I, A ja B klassi bussidel vähemalt 650 mm ning II ja III klassi bussidel vähemalt 680
mm.
8. I, II ja III klassi bussi kahe äärmise ukse vahe, mõõdetuna paralleelselt bussi pikiteljega,
peab olema vähemalt 40 % sõitjateruumi üldpikkusest.
9. bussi iste- ja seisukohtade arvud peavad olema märgitud esimese teenindusukse juurde.
10. Kahekorruselise bussi ülemisel korrusel ei ole seisukohad lubatud.
11. Alates 20. oktoobrist 2007. a esmaregistreeritud üle 10 t täismassiga M3 kategooria (III
või B klass) bussis võivad olla küljega sõidu suunas olevad istmed, mis on paigutatud rühmiti
bussi tagumisse ossa nii, et need moodustavad maksimaalselt kümne istekohaga
integreeritud salongi. Istmetel peavad olema peatoed ja tõmburiga varustatud
kahepunktivööd. Nimetatud bussidele ei laiene liiklusseaduse § 15 lõike 1 punktis 7 toodud
sõidukiiruse piirang 60 km/h.
12. Koodides 901–913 toodud nõuded, milles ei ole märgitud bussi esmaregistreerimist,
kehtivad kõikidele bussidele, sõltumata nende esmaregistreerimisest.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 902. Teenindusuks
1. Teenindusukse mõõdud ja juurdepääs teenindusuksele peavad vastama kood 901
punktides 1, 2 ja 3 toodud nõuetele.
2. Bussi teenindususte vähim arv peab vastama tabelis 20 toodud nõuetele. Topeltuks, mille
laius on vähemalt 1200 mm, loetakse kaheks ukseks.
Tabel 20
Sõitjate arv I ja A klass II klass III ja B klass
101
kuni 45 1 1 1
46 … 70 2 1 1
71 … 100 3 2 1
üle 100 4 3 1
Märkus: tabelis 20 ei loeta katuseluuke väljapääsudeks
3. Teenindusuksed peavad paiknema bussi paremal küljel. I, II ja III klassi bussi vähemalt
üks teenindusuks peab asuma bussi kere esimeses pooles. Ratastooliga kasutamiseks
mõeldud teenindusuks ning A ja B klassi bussi teenindusuks võivad paikneda bussi kere
tagaseinas.
4. Liigendbussi igas jäigas osas peab olema vähemalt üks teenindusuks, välja arvatud I klassi
liigendbussi esimene kereosa, milles peab olema vähemalt kaks teenindusust.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 903. Varuuks
1. Varuukse mõõdud ja juurdepääs varuuksele peavad vastama kood 901 punktides 1, 2 ja 3
toodud nõuetele.
2. Juhiuks loetakse juhikabiinis istuvate sõitjate varuukseks juhul, kui rooliratas, käigukang,
mootorikate, seisupiduri hoob ei ole takistuseks juhiuksest väljumisel.
3. Juhiuks loetakse sõitjateruumis asuvate sõitjate varuukseks juhul, kui juhiruum on
ühendatud sõitjateruumiga nõuetekohase vahekäiguga ja kui juhiuksest väljumiseks on
sõitjal juhiistme ja rooliratta vahelt vaba läbipääs. Vaba läbipääsu kontrolliks võib kasutada
nõuetekohast varuukse juurdepääsu šablooni. Juhikabiini ja sõitjateruumi vahel võib olla
õnnetuse korral juhi poolt kergesti eemaldatav barjäär.
4. Varuuks ei tohi olla mehhaniseeritud uks.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 904. Varuaken, katuse- ja põrandaluuk
Varuakna, katuse- ja põrandaluugi mõõdud ja juurdepääs varuaknale, katuse- ja
põrandaluugile peavad vastama kood 901 punktides 1, 2 ja 3 toodud nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 905. Väljapääs
1. Väljapääsuks loetakse nõuetele vastavat teenindusust, varuust, varuakent, katuse- ja
põrandaluuki.
2. I, II ja III klassi bussi vähim väljapääsude arv peab vastama kuni 31. detsembrini 1998. a
esmaregistreeritud bussidel tabelis 22 toodud nõuetele ja alates 1. jaanuarist 1999. a kuni 31.
detsembrini 2004. a esmaregistreeritud bussidel tabelis 23 toodud nõuetele.
102
Tabel 21 [Kehtetu]
Tabel 22
Sõitjate arv Vähim väljapääsude arv
kuni 22 4
23 … 35 5
üle 35 6
Tabel 23
Sõitjate arv buss osas Vähim väljapääsude arv
9 … 23 3
24 … 30 4
31 … 45 5
46 … 60 6
61 … 75 7
76 … 90 8
üle 90 9
3. Kuni 31. detsembrini 2002. a esmaregistreeritud A ja B klassi bussi vähim väljapääsude
arv peab olema 3. Alates 1. jaanuarist 2003. a kuni 31. detsembrini 2004. a
esmaregistreeritud A ja B klassi bussi vähim väljapääsude arv peab vastama tabelis 24
toodud nõuetele.
Tabel 24
Sõitjate arv Vähim väljapääsude arv
kuni 16 3
üle 16 4
4. Alates 1. jaanuarist 2005. a esmaregistreeritud bussi vähim väljapääsude arv peab vastama
tabelis 25 toodud nõuetele.
Tabel 25
Sõitjate ja meeskonnaliikmete arv bussi osas Vähim väljapääsude arv
1…8 2
9 … 16 3
17 … 30 4
31 … 45 5
46 … 60 6
61 … 75 7
76 … 90 8
103
91 … 110 9
111 … 130 10
üle 130 11
5. Kõik katuseluugid loetakse kokku üheks väljapääsuks. Väljapääsude arv määratakse igal
korrusel ja igas sõitjateruumis eraldi. Kahekorruselise bussi iga korrustevaheline trepp
loetakse ülemise korruse väljapääsuks.
6. Kahekorruselise bussi ülemise korruse istmetevaheline käik peab olema ühenduses
alumise korruse istmetevahelise käiguga või teenindusuksega vähemalt ühe korrustevahelise
trepiga. Alates 1. jaanuarist 1999. a esmaregistreeritud I ja II klassi bussil, mille ülemisel
korrusel on rohkem kui 50 sõitjat, ja III klassi bussil, mille ülemisel korrusel on rohkem kui
30 sõitjat, peab olema vähemalt kaks treppi, millest üks võib olla varutrepp. Alumise korruse
reisijatel peab olema võimalus ohu korral bussist väljuda ilma ülemisele korrusele minemata.
7. Topeltaken loetakse kaheks varuaknaks.
8. Juhul kui juhiruum ei ole ühenduses sõitjateruumiga, peab juhiruumil olema vähemalt
kaks väljapääsu, mis ei tohi asuda ühel ja samal küljel.
9. Väljapääsude arv bussi külgedel ei tohi oluliselt erineda. A ja B klassi bussil peab mõlemal
bussi küljel olema vähemalt üks väljapääs.
10. Alates 1. jaanuarist 1999. a esmaregistreeritud II ja III klassi bussi ning alates 1.
jaanuarist 2003. kuni 31. detsember 2004. a esmaregistreeritud A ja B klassi bussi
katuseluukide vähim arv peab vastama tabelis 26 toodud nõuetele. Alates 1. jaanuarist 2005.
a esmaregistreeritud kõigil B klassi bussidel peab olema vähemalt üks katuseluuk.
Tabel 26
Sõitjate arv Katuseluukide vähim arv
17 … 50 1
üle 50 2
11. Juurdepääs varuväljapääsudele peab olema vaba. Varuväljapääsud peavad olema
kergesti avatavad nii seestpoolt kui ka väljastpoolt.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 906. Sisustus
1. Bussi istmed, nendevaheline kaugus ja istmetevaheline käik peavad vastama kood 901
punktides 1, 2 ja 3 toodud nõuetele.
2. iste peab olema kinnitatud bussi kere külge ja omama vajalikku tugevust.
3. Kui sõitjate istme ees on astmesüvend, siis peab istmete ette olema paigaldatud kaitsepiire.
Kaitsepiirde kõrgus põrandast, millele toetuvad sõitjate jalad, peab olema vähemalt 800 mm
ja see peab ulatuma bussi külgseinast kas kõige sisemise astme esipinnani või seespoolse
104
istme pikikeskteljest 100 mm bussi pikikesktelje poole, kusjuures arvestada tuleb lühema
mõõtmega.
4. Alates 1. jaanuarist 2002. a esmaregistreeritud M3 kategooria II klassi bussi, milles ei ole
ette nähtud seisukohti, ja III klassi bussi sisustamiseks kasutatavad materjalid peavad
vastama direktiivi 95/28/EÜ või E-reegli nr 118 nõuetele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 907. Kirjed ja märgistus
1. Iga avariiväljapääs peab olema tähistatud sildiga, mis teavitab avariiväljapääsust või
töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 4 lõike 4 alusel kehtestatud sotsiaalministri määruses
toodud sildiga või ühega ISO standardi 7010:2011 tabelis 3 kirjeldatud asjakohastest
piktogrammidest. Sildid ja piktogrammid peavad olema loetavad nii sõiduki seest kui ka
väljastpoolt sõidukit. Ohu korral tegutsemise juhised (ohutusmärgid) peavad paiknema
kõikide sisemiste ja väliste avariijuhtseadiste ning avariiakna või -akende purustamiseks
ettenähtud seadme kõrval, ümber või peal.
2. Tekstilised ohutusmärgid peavad olema eesti keeles.
3. Kui sõidukid on varustatud vastava kohaga lapsevankri, -käru või ratastooli paigutamiseks
või eelisõigusistmekohtadega, siis peavad olema väljastpoolt nähtavad piktogrammid nii
sõiduki esiküljel kõnniteepoolses servas kui ka vastava teenindusukse lähedal. Sõidukis sees
tuleb piktogramm paigutada vastavate kohtade lähedusse. Piktogrammid peavad olema
Ereegli nr 107 4. lisa jooniste 23A, 23B või 2CB kohased.
4. M2 ja M3 kategooria sõidukites peab turvavööga varustatud istmel olema istekohalt selgelt
nähtava direktiivi 2003/20/EÜ lisa kohane piktogramm või märk sõidukis turvavööde
kasutuskohustuse kohta.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 908. Käsipuu
1. Käsipuu ja kinnihoidmisrihm peavad olema vastupidavad ja kergesti haaratavad.
2. I, II ja A klassi bussis peab olema kõigi seisukohtade jaoks piisav arv käsipuid ja rihmu.
Igal seisjal peab olema võimalus haarata vähemalt kahest käsipuust või rihmast.
3. Ukseesine süvend peab olema ääristatud käsipuuga mõlemalt küljelt. Topeltukse puhul on
nõue täidetud, kui käsipuu asub ukseava teljel.
4. Teenindusuksel peab olema käsipuu, millest saab haarata ukse juures teel seisev sõitja, et
siseneda bussi.
5. Kahekorruselise bussi korrustevahelise trepi mõlemal pool peavad olema käsipuud.
Kontrollimine: vaatlusega.
105
Kood 909. Mootoriruum ja toitesüsteem
1. Mootoriruum peab olema kaetud kattega, mis koosneb vedelikke ja gaase absorbeerivast
heliisolatsiooni materjalist, mis on omakorda kaetud tulekindla tiheda materjaliga (näiteks
lehtterasega).
2. Kütuse või õlilekke tagajärjel ei tohi lekkinud ained koguneda bussi keresse ega voolata
heitgaaside torudele. Lekkinud ained peavad olema juhitud kerest eemale tee pinnale.
3. Sõitjateruumi kütteks ei ole lubatud kasutada heitgaase.
4. Toitesüsteemi seadmed ja torud ei tohi olla juhi- ega sõitjateruumis.
5. Toitesüsteemi torud peavad asetsema keres võimalikult kaitstult ning olema heitgaaside
torudest eemal.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 910. Elektriseadmed ja sisevalgustus
1. Aku peab asetsema sõitjate- ja juhiruumist eraldi, olema hästi kaitstud ning kergelt
juurdepääsetav. Akuruumil peab olema gaase kerest väljajuhtiv ventilatsioon. Aku ja sellega
ühendatud elektrijuhtmed peavad olema oma asukohas kindlalt kinnitatud.
2. I, II ja III klassi bussil peab olema ohulüliti, mis peab asuma juhile kergesti kättesaadavas
kohas ning vastama järgmistele nõuetele:
2.1. Ohulüliti peab olema selgesti märgistatud ja kaetud juhuslikku kasutamist vältiva
kattega ning tema läheduses peab olema selge ja lühike kasutamisjuhis.
2.2. Ohulüliti peab lülitama vooluringist välja vähemalt ühe aku klemmi, takistamata
seejuures ohutulede süttimist (lubatud on jätta sisselülitatuks sisemine avariivalgustus ja uste
kesklukustuse ning sõidumeeriku vooluring).
2.3. Ohulüliti peab lülitama sisse ohutuled.
2.1 Ohulülitit võib asendada ka akulüliti või mitu eraldi lülitit tingimusel, et on täidetud
ohulülitilt nõutud funktsioonid.
3. Alates 1. jaanuar 1994. a esmaregistreeritud bussil peab olema vähemalt kaks eraldi
toimivat sisevalgustuse vooluringi, millest ühe rikke korral peab teine edasi toimima.
4. Elektrijuhtmed ja nende kimbud peavad olema isoleeritud ning kaitstud niiskuse,
temperatuuri kõikumiste, läbilõikamise, abrasiivse ja hõõrdekulumise ning mootoriruumis
õli-ja kütuseaurude kahjuliku mõju eest. Kõik juhtmed peavad olema kindlalt kinnitatud
ning viidud kütuse-, õli- ja heitgaasitorudest eemale.
5. bussi sisevalgustus peab olema direktiivi 2001/85 või E-reegli nr 107 kohane. II, III ja B-
klassi sõidukid peavad olema täiendavalt varustatud direktiivi 2001/85 või E-reegli nr 107
kohase avariivalgustussüsteemiga. Bussi sisevalgustus peab tagama kõikide sõiduki sõitjate-
, meeskonna-, tualettruumide ja liigendsõidukite liigendsektsioonide nõuetekohase
valgustatuse. Lisaks peab bussi sisevalgustus valgustama:
5.1. treppe või astmeid.
106
5.2. juurdepääse väljapääsudele ning teenindusukse või -uste ümber olevat ala, sealhulgas
ka paigaldatud sisenemise abiseadet, kui see on olemas.
5.3. sõiduki sees väljapääsude märgiseid ja avamisseadmeid.
5.4. alasid, kus on sõitjaid segavaid takistusi.
5.5. kahekorruseliste katuseta sõidukite puhul peab vähemalt üks valgustusseade olema
paigutatud iga ülakorrusele viiva trepi ülemisele otsale võimalikult lähedale.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 911. Liigendbuss
1. Bussi keresid ühendav liigend peab võimaldama keredel pöörduda ümber šarniiri telje
rõht- ja püsttasandis;
2. [Kehtetu]
Kontrollimine: vaatlusega.
Grupp 10
Lisanõuded taksole
Kood 1001. Kirjed
Kirjed peavad vastama ühistranspordiseadusele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 1002. Takso plafoon
Takso, mille tellimine ja hinna arvestamine toimub infoühiskonna teenuse vahenduseta,
katusel peab olem ühistranspordiseaduse kohane plafoon.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 1003. Taksomeeter ja printer
Taksomeeter, printer ning nende paigutus peab vastama ühistranspordiseadusele.
Kontrollimine: vaatlusega ja kviitungi kontrollväljatrükiga.
Kood 1004. Takso rehvid
Takso rehvide mõõdud peavad vastama taksomeetri kohandamistunnistuses toodud
mõõtudele.
Kontrollimine: vaatlusega.
107
Grupp 11
Sõiduki mõõtmed ja massid
Kood 1101. Üldnõuded sõiduki mõõtmetele ja massidele
1. Veosega või veoseta M2, M3, N ja O kategooria sõiduki ning nendest koostatud autorongi
suurimad lubatud mõõtmed ja massid peavad vastama direktiivide 96/53/EÜ ja 97/27/EÜ
nõuetele ja M1 kategooria sõiduki suurimad lubatud mõõtmed ning massid peavad vastama
direktiivi 92/21/EMÜ nõuetele või käesoleva määruse nõuetele.
2. Alates 1. jaanuarist 1996. a esmaregistreeritud L kategooria sõiduki suurimad mõõtmed
ja massid peavad vastama direktiivi 93/93/EMÜ nõuetele.
3. M, N ja O kategooria sõiduki mõõtmete määramine peab toimuma vastavalt direktiivi
97/27/EÜ nõuetele (vt joonis 39). Sõiduki mõõtmed saadakse valmistaja määratud
mõõtmetega ehitatud sõiduki mõõtmisel.
Joonis 39. Sõiduki mõõtmete määramine
4. Sõiduki pikkusmõõtmete määramine on kujutatud joonisel 39A (vt joonis 39A).
4.1 Mootorsõiduki pikkust peab mõõtma tema pikiteljega risti olevate mõtteliste tasapindade
vahel, kusjuures need tasapinnad on puutujateks äärmistele kereosadele mootorsõiduki ees
ja taga. Nende kahe tasandi vahele jäävad kõik mootorsõiduki osad, kaasa arvatud ka need,
mis ulatuvad mootorsõidukist ette- ja tahapoole (nagu puksiirkonksud, kaitserauad jne).
4.2 Täis- ja kesktelghaagise pikkust peab mõõtma koos tiisliga ja ilma tiislita, kusjuures
viimane mõõde antakse sulgudes, nt 5500 (3700 mm). Haagise pikkust koos rõhtasendis
tiisliga peab mõõtma haakeseadme teljest (näiteks veorõnga teljest) kuni haagise tagumise
äärmise osani. Haagise pikkust ilma tiislita peab mõõtma tema pikiteljega risti olevate
mõtteliste tasapindade vahel, kusjuures need tasapinnad on puutujateks äärmistele
kereosadele haagise ees ja taga.
4.3 Poolhaagise üldpikkust peab mõõtma tema pikiteljega risti olevate mõtteliste tasapindade
vahel, kusjuures need tasapinnad on puutujateks äärmistele kereosadele poolhaagise ees ja
taga. Mõõde veopoldi teljest kuni haagise tagumise äärmise osani antakse sulgudes haagise
kogupikkuse mõõte järel, nt 10800 (7800 mm).
4.4 Pikkuse mõõtmisel ei arvestata järgmisi osi:
4.4.1. klaasipuhasteid ja -pesureid;
4.4.2. esimesi või tagumisi tunnusmärke;
108
4.4.3. tolli plommimisseadmeid ja plommide kaitsevahendeid;
4.4.4. tendi ohutus- ja kaitsevahendeid;
4.4.5. valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed;
4.4.6. peegleid ja teisi tahavaate seadmeid;
4.4.7. jälgimise abivahendeid;
4.4.8. õhuvõtu torusid;
4.4.9. vahetatavate kerede stoppereid;
4.4.10. astmelauda ja käepidet;
4.4.11. kummipuhvrit ja sellesarnast varustust;
4.4.12. tõstelava, kaldteed jms sõiduasendis seadmeid, kui need ei ulatu välja rohkem kui
300 mm, tingimusel, et sõidukil ei ületata kaubaruumi mahtu;
4.4.13. mootorsõiduki haakeseadmeid;
4.4.14. elektrisõidukite vooluvõttureid;
4.4.15. välist päikesesirmi;
4.4.16. teisaldatavat antitiiba, tuuletammi, tuulesuunajat jms lisandeid;
4.4.17. väljalaskesüsteem;
4.4.18. teisaldatavad lisaseadmed (esikaitsesüsteem, vints), kui need ei ulatu välja rohkem
kui 300 mm.
4.5. Tootja poolt paigaldatud esikaitsesüsteem võib olla arvestatud pikkuse mõõdu hulka.
5. Sõiduki laiust (vt joonis 39B) peab mõõtma sõiduki pikiteljega rööbiti olevate tema
külgede puutetasapindade vahelise kaugusena. Arvesse tuleb võtta kõik väljaulatuvad jäigalt
kinnitatud osad, välja arvatud:
5.1. tolli plommimisseadmed ja plommide kaitsevahendid;
5.2. tendi ohutus- ja kaitsevahendid;
5.3. rehvi vigastuse signaalseadmed;
5.4. elastne poripõll;
5.5. valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed;
5.6. M2 ja M3 kategooria sõiduki sõiduasendis olevad sisenemine kaldtee ja tõstetav platvorm
või sellesarnane varustus tingimusel, et need ei ulatu sõiduki küljest väljapoole rohkem kui
10 mm ja kaldteede ette- ning tahapoole suunatud nurkade ümardusraadiused oleksid
vähemalt 5 mm ning servade ümardusraadiused vähemalt 2,5 mm;
5.7. peegel ja teised tahavaate seadmed;
5.8. rehvi siserõhunäitur;
5.9. sissetõmmatavad trepp;
5.10. teepinnaga kokkupuutes oleva rehvi väljakummunud külg;
5.11. M2 ja M3 kategooria sõidukite külgmised juhtimise abiseadmed;
5.12. astmelaud;
5.13. teisaldatav poritiiva laiend.
6. Sõiduki kõrgust (vt joonis 39C) peab mõõtma sõiduki tugipinna ja sõidukorras
koormamata sõiduki kõrgeima osa puutepinna vahelise kaugusena. Arvesse tuleb võtta kõik
jäigalt kinnitatud osad, välja arvatud:
6.1.1. antenn;
6.1.2. elektrisõidukite pantograafid või vooluvõtturid;
6.1.3. L kategooria sõidukil peegel;
6.1.4. valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed.
109
6.2. Tõstetavate telgedega sõidukite puhul peab arvestama tõsteseadmest tingitud mõjuga.
Sõidukil, millel vedrustuse abil on võimalik muuta sõiduki kõrgust, peab mõõtmise ajal
vedrustus olema kasutusasendis.
7. Sõiduki baas on sõiduki ühel küljel asuvate ja kõrvutiasetsevate rataste telgede vaheline
kaugus. Lisaks loetakse poolhaagisel (vt joonis 39D) baasiks ka veopoldi ja esimeste rataste
telje vaheline kaugus. Kui vasaku ja parema külje baasid on erinevad, tuleb eelistada vasaku
külje baase. Kui sõidukil on kaks või rohkem baasi, peab baase märkima eest tahapoole.
Baaside summa saadakse baaside liitmisel.
8. Sõiduki rööpme (vt joonis 39E) mõõtmisel peab täitma järgmisi tingimusi:
8.1. Sõiduki rööbet peab mõõtma ühe telje rehvide poolt teepinnale jäetud jäljendite
keskpaikade vahelise kaugusena.
8.2. paarisrehvidega telgede korral peab sõiduki rööbet mõõtma rehvide vahet läbivate
sümmeetriatasapindade vahelise kaugusena.
9. Veosega või veoseta sõiduk, mille laius ületab 2,55 m või köetava-, termos-, külmik- või
külmutussõiduki või bussi korral ületab 2,60 m, peab olema tähistatud käesoleva määruse
lisa 1 koodi 112 kohase laia sõiduki tunnusmärgiga.
10. Sõiduki külgpinnast ühelt poolt rohkem kui 0,2 m väljaulatuva veose korral tuleb veos
tähistada käesoleva määruse lisa 1 koodi 226 nõuete kohaselt või määruse lisa 1 koodi 112
kohase laia sõiduki tunnusmärgiga. Autorongi korral arvestatakse veose külgpinnast
väljaulatuvus laiemast sõidukist.
11. Koodide 1111, 1114, 1115, 1116, 1117, 1118 ja 1119 nõuded kehtivad Kaitseväe ja
Kaitseliidu sõidukite registrisse kantud sõiduki tegelikule massile, tegelikule
teljekoormusele ja tegelikule telikukoormusele teeliikluses osalemisel.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 1102. Lubatud suurim pikkus
1. M ja N kategooria sõiduki lubatud suurim pikkus on 12 m, välja arvatud juhul, kui
käesolevas koodis ei ole ette nähtud teisiti.
2. Täis- ja kesktelghaagise lubatud suurim pikkus on 12 m.
3. Pikkus poolhaagise veopoldist kuni tagaseinani võib olla kuni 12 m.
4. Liigendbussi lubatud suurim pikkus on 18,75 m.
5. kaheteljeline bussi lubatud suurim pikkus on 13,5 m.
6. Kolme- või enamteljeline bussi lubatud suurim pikkus on 15 m.
7. L kategooria sõiduki lubatud suurim pikkus on 4 m, välja arvatud juhul, kui käesolevas
koodis ei ole ette nähtud teisiti.
8. L6e-B kategooria sõiduki lubatud suurim pikkus on 3 m.
110
9. L7e-C kategooria sõiduki lubatud suurim pikkus on 3,7 m.
10. L kategooria sõiduki haakes oleva haagise lubatud suurim pikkus on 2,5 m.
11. Poolhaagisega autorongi lubatud suurim pikkus on 16,5 m.
12. Kui poolhaagis on esmaregistreeritud enne 01.01.1991 ja ei täida punktis 3 sätestatud
nõuet või tema veopoldi telje kaugus esiosa mis tahes punktist horisontaalselt mõõdetuna on
üle 2,04 m, võib autorongi pikkus olla 15,5 m.
13. Poolhaagise veopoldi telje ja tema esiosa mistahes punkti vaheline kaugus horisontaalselt
mõõdetuna võib olla kuni 2,04 m.
14. Täis-, kesk- või tugihaagisega autorongi või kaksikautorongi lubatud suurim pikkus on
18,75 m.
15. Pukseeritava seadme lubatud suurim pikkus on 12 m.
16. Mootorsõidukist ja pukseeritavast seadmest moodustatud autorongi lubatud suurim
pikkus on 18,75 m.
17. Siseministeeriumi valitsemisala asutuse eriotstarbelise mootorsõiduki ja päästetööl
osaleva juriidilise isiku alarmsõiduki lubatud suurim pikkus on 15 m.
18. M ja N kategooria sõiduki ja autorongi pikkus võib ületada käesolevas koodis nimetatud
maksimaalpikkust, kui sõiduki tagaosale on kinnitatud aerodünaamiline seade
energiatõhususe parandamiseks, seadme pikkuse võrra. Kokkuvolditud või sissetõmmatud
aerodünaamilise seadmega sõiduk või autorong ei tohi ületada käesolevas koodis ettenähtud
lubatud suurimat pikkust rohkem kui 200 mm. Suurima lubatud pikkuse ületamisega ei tohi
kaasneda selle sõiduki veoseruumi mahu suurenemine.
19. Tühja või koormaga 45-jalast ISO konteinerit või 45-jalast vahetusveovahendit vedava
sõiduki ja autorongi maksimaalpikkus võib ületada käesolevas koodis (kui see on
kohaldatav, siis kooskõlas punktiga 18) sätestatud maksimaalpikkust 150 mm võrra, kui
asjaomase konteineri või vahetusveovahendi maanteevedu on osa ühendveost.
20. Kaitseväe või Kaitseliidu sihtotstarbeline sõidukite veoks kohandatud poolhaagis
haagise veopoldist kuni tagaseinani 15,00 m.
21. Kaitseväe või Kaitseliidu veduk haakes sihtotstarbelise sõidukite veoks kohandatud
poolhaagisega 20,50 m.
22. Kaitseväe või Kaitseliidu veduk haakes sihtotstarbelise eritehnika ja sõidukite veoks
kohandatud täishaagisega 20,50 m.
23. M2, M3, N2 ja N3 kategooria mootorsõiduk ja sama sõiduk koos haagisega võib olla
pikem, kui käesolevas koodis ette nähtud, kui selle sõiduki kabiin on paremate
aerodünaamiliste omadustega, energiatõhusam ja ohutum ning on direktiivi 2007/46/EÜ
raamistikus sätestatud asjakohase raskesõidukite esiosa disaini käsitleva õigustloova akti
kohane.
111
Kontrollimine: vaatlusega ja mõõtevahendiga.
Kood 1103. Lubatud suurim laius
1. Kõikide sõidukite, lubatud suurim laius on 2,55 m, välja arvatud juhul, kui käesolevas
koodis ei ole ette nähtud teisiti.
2. [Kehtetu]
3. Köetavate, termos-, külmik- ja külmutussõiduk kere, kui kere soojusisolatsiooniga
külgseina paksus on vähemalt 45 mm või millel on akrediteeritud katsekoja tunnistus või
plaat kere vastavuse kohta ATP kokkuleppele, ja kuni 1. maini 2004. a liiklusregistrisse
kantud I ja II klassi bussi lubatud suurim laius on 2,60 m. Enne 1. maid 2004. a
liiklusregistrisse kantud üle 2,55 m laiust bussi võib alates 1. maist 2004. a kasutada
riigisiseselt kuni 31. detsembrini 2020. a.
4. L kategooria sõiduki lubatud suurim laius on 2 m, välja arvatud juhul, kui käesolevas
koodis ei ole ette nähtud teisiti.
5. L1e kategooria sõiduki lubatud suurim laius on 1 m.
5.1. L6e-B või L6e-C kategooria sõiduki lubatud suurim laius on 1,5 m.
6. L kategooria sõiduki haakes olev haagise lubatud suurim laius on 2,00 m.
7. O3 ja O4 kategooria täis- ja kesktelghaagis võib olla vedavast vedukist laiem kuni 0,15 m.
8. Poolhaagis võib olla vedavast sadulvedukist (esitelje kohalt mõõdetud gabariitmõõdust)
laiem kuni 0,35 m.
9. Pukseeritava seadme lubatus suurim laius 3,00 m.
10. Jagamatu veose veoks või ühe kindla töö tegemiseks ettenähtud eriotstarbelise sõiduki
lubatud suurim laius on 3,00 m.
11. Kaitseväe või Kaitseliidu lahingumasina ja sihtotstarbelise sillapaigaldussõiduki lubatud
suurim laius on 3,3 m.
12. Punktides 7 ja 8 mainitud sõidukite laiused ei tohi ühelgi juhtumil ületada vastavalt 2,55
m või 2,60 m.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 1104. Lubatud suurim kõrgus
1. Kõik sõidukite ja autorongide lubatud suurim kõrgus on 4,00 m, välja arvatud juhul, kui
käesolevas koodis on ette nähtud teisiti.
2. L kategooria sõiduki ja selle haakes olev haagise lubatud suurim kõrgus on 2,50 m.
3. Pukseeritav seadme lubatud suurim kõrgus on 4,00 m.
112
4. Kaitseväe, Kaitseliidu ning Siseministeeriumi valitsemisala asutuse eriotstarbeline
sõiduki ja päästetööl osaleva juriidilise isiku alarmsõiduki lubatud suurim kõrgus on 4,40 m.
5. Elusloomade veoks kasutatava sõiduki lubatud suurim kõrgus on 4,4 m.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Märkus. [Kehtetu]
Kood 1105. Pöörderaadius
M2, M3, N2, N3 ja O kategooria mootorsõidukid ja autorongid peavad suutma liikuda ringteel,
mille välisraadius on 12,50 m ja siseraadius on 5,30 m. Kui seisva sõiduki esirattad on
pööratud välja 12,5 m raadiusega ringis liikumisele, siis ei tohi sellest asendist liikuma
hakkamisel sõiduki ükski punkt väljuda kaugemale kui 0,8 m (liigendbussil 1,2 m)
kujutletavast vertikaalpinnast, mis ühtis seisva sõiduki küljega (edaspidi väljaulatus). Kui N
kategooria sõiduki toestatud teljed on üles tõstetud või kandvad teljed ei ole koormatud, siis
on lubatud väljaulatuse suurus 1,0 m. Alates 1. oktoobrist 2004. a esmaregistreeritud M2 ja
M3 kategooria sõiduk peab pöördel täitma direktiivi 2003/19/EÜ nõudeid.
Kontrollimine: katsesõiduga.
Kood 1106. Lubatud suurim kaugus veduki veokasti esiseinast
1. Kaugus veduki veokasti esiseinast kuni täishaagise veokasti tagaseinani ilma veduki
veokasti tagaseina ja haagise veokasti esiseina vahelise kauguseta (t) võib olla kuni 15,65 m
(vt joonis 40).
Joonis 40. Täishaagisega autorongi veokastide pikkus
2. Kaugus veduki veokasti esiseinast kuni täishaagise veokasti tagaseinani (L) võib olla kuni
16,40 m (vt joonis 41).
Joonis 41. Suurim kaugus veduki veokasti esiseinast kuni täishaagise veokasti tagaseinani
Märkus: Mõõtmisel peavad veduk ja täishaagis asuma ühel sirgel ning reguleeritava
pikkusega tiisel peab olema selle pikimas asendis.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 1107. Autorongi veduki viimase telje ja täishaagise esimese telje vaheline vähim
kaugus
113
Veduki viimase telje kaugus täishaagise esimesest teljest (lt) ei tohi olla väiksem kui 3 m (vt
joonis 42).
Joonis 42. Autorongi veduki viimase telje ja täishaagise esimese telje vaheline kaugus
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 1108. Täis- ja kesktelghaagise lubatud suurim registrimass
1. 2-teljelise täis- ja kesktelghaagise lubatud suurim registrimass on 18 t (vt joonis 43).
Joonis 43. a) täishaagis; b) kesktelghaagis
2. 3-teljelise täishaagise ja 3-teljelise või suurema telgede arvuga kesktelghaagise lubatud
suurim registrimass on 24 t (vt joonis 44).
Joonis 44. a) täishaagis; b) kesktelghaagis
3. 4-teljelise või suurema telgede arvuga täishaagise lubatud suurim registrimass on 30 t (vt
joonis 45).
Joonis 45. täishaagis
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi.
Kood 1109. Autorongi lubatud suurim tegelik mass
1. Ühelgi juhul ei ole lubatud ületada veduki valmistaja ette nähtud autorongi suurimat massi
või veduki registrimassi ja haagise registrimassi või registriteljekoormuste summat.
2. Autorongi suurim tegelik mass on esitatud tabelis 30:
114
Tabel 30
Autorong (mootorsõiduk + haagis või mootorsõiduk + poolhaagis) Autorongi
Mootorsõiduk Haagis (v.a Poolhaagis tegelik mass
poolhaagis) (tonnides)
1) 2-teljeline 1-teljeline 1-teljeline 28
6)
2) 2-teljeline 2-teljeline 2-teljeline 1), 6) 36
3) 2-teljeline 2-teljeline 2), 6) 38
4) 2-teljeline 2-teljeline 3) 38
5) 2-teljeline 3-teljeline 6) 3-teljeline 6) 40
6) 2-teljeline 3-teljeline 4), 6) 42
7) 2-teljeline 3-teljeline 5) 44
8) 2-teljeline 4-teljeline 44
9) 2-teljeline 4-teljeline 42
10) 3-teljeline 1-teljeline 1-teljeline 36
6)
11) 3-teljeline või 2-teljeline 2-teljeline 6) 40
rohkem
12) 3-teljeline või 3-teljeline või 3-teljeline või rohkem 44
rohkem rohkem
13) 3-teljeline 2-teljeline 3), 4), 6) 44
14) 4-teljeline või 1-teljeline 1-teljeline 40
rohkem
1)
Kui poolhaagise teljevahe on suurem kui 1,3 m.
2)
Kui on täidetud järgmised tingimused (vt joonist 47): poolhaagise teljevahe on üle 1,8 m,
poolhaagise registrikoormus on 18 t, sadulveduki registrimass on 20 t, veduki veoteljel on
paarisrattad ja õhkvedrustus või sellega võrdsustatud vedrustus.
3)
Kaitseväe või Kaitseliidu sadulveok paakpoolhaagisega.
4)
Kui sellega veetakse ühendveo käigus ühte või mitut konteinerit või vahetusveovahendit
maksimaalpikkusega 45 jalga.
5)
Kaitseväe või Kaitseliidu sadulveok paarisratastega poolhaagisega, mis on kohandatud sõidukite
veoks.
6)
Alternatiivkütusega mootorsõiduki või heiteta sõiduki korral, kui valmistaja on andmesildile
kandnud märke „96/53/EC ARTICLE 10B COMPLIANT – XXXX KG“ võib autorongi tegelik
mass olla suurem andmesildile kantud alternatiivse kütuse tehnoloogialahenduse või heiteta
tehnoloogialahenduse lisamassi võrra, vastavalt maksimaalselt 1 t või 2 t.
Joonis 46. [kehtetu]
Joonis 47. Autorongi koormus ja poolhaagise tandemtelgede asetus
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 1110. Mootorsõiduki haakes veetava või pukseeritava sõiduki lubatud suurim
tegelik mass
115
1. Ühelgi juhul ei ole lubatud ületada veduki valmistaja poolt ette nähtud vedukiga veetava
haagise lubatud suurimat massi.
2. M1 ja N1 kategooria veduki haakes on lubatud vedada ainult O1 või O2 kategooria haagist.
M2 ja M3 kategooria veduki haakes on lubatud vedada kesktelghaagist või kaheteljelist
täishaagist. Haagise lubatud suurim tegelik mass on:
1. pidurita haagise korral 0,75 t või pool veduki tühimassist, kusjuures aluseks tuleb võtta
väiksem väärtus;
2. piduriga haagise korral veduki registrimass või M1G ja N1G kategooria veduki korral 1,5
kordne veduki registrimass, kuid mitte üle 3,5 t, välja arvatud M3 kategooria I klassi veduki
korral;
3. M3 kategooria I klassi veduki korral, kui kaheteljelisel sõitjate veoks ettenähtud
täishaagisel on ABS pidurid, 1,4-kordne veduki registrimass.
3. N2 ja N3 kategooria veduki haagise lubatud suurim tegelik mass on:
3.1. pidurita haagise korral 0,75 t või pool veduki tühimassist, kusjuures aluseks tuleb võtta
väiksem väärtus;
3.2. piduriga haagise, välja arvatud poolhaagise, korral 1,5-kordne veduki registrimass, välja
arvatud inertspiduriga haagise korral;
3.3. inertspiduriga haagise korral 3,5 t,
3.4. 2,0-kordne veduki registrimass, kui veduki kõik teljed on veoteljed.
4. Mootorsõiduki või autorongi pukseerimisel peavad olema täidetud liiklusseaduse §-s 62
toodud nõuded ning pukseeritava seadme veol liiklusseaduse §-s 63 toodud nõuded.
5. L kategooria sõiduki haakes oleva haagise lubatud suurim tegelik mass on pool veduki
tühimassist.
6. Pukseeritava seadme tegelik mass ei tohi ületada mootorsõiduki tegelikku massi.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi ja mõõtevahendiga.
Kood 1111. Mootorsõiduki lubatud suurim registrimass
Mootorsõiduki lubatud suurim registrimass ei tohi olla suurem kui valmistaja ette nähtud
täismass ja ei tohi ületada tabelis 31 esitatud väärtusi:
Tabel 31
Mootorsõiduk Registrimass (tonni)
1) 2-teljeline (v.a buss) 18 3)
2) 2-teljeline buss 19,5
3) 2-teljeline 20 4)
4) 2-teljeline 22 5)
5) 3-teljeline 25 3)
6) 3-teljeline1) 26 3)
7) 3-teljeline vahetuskerega ja veoteljel paarisrattad2) 32
8) 3-teljeline liigendbuss 28 3)
9) 4-teljeline 2 juhtteljega 31 6)
10) 4-teljeline 2 juhtteljega1) 32 6)
116
11) 4-teljeline 2 juhtteljega 44 7)
12) 5- või rohkema teljeline vähemalt 2 juhtteljega 36 6)
1)
Kui veoteljel on paarisrattad ja õhkvedrustus või sellega võrdsustatud vedrustus või kui igal
veoteljel on paarisrattad ja igale teljele langev registrimass ei ületa 9,5 t.
2)
Siseministeeriumi valitsemisala asutuse vahetuskerega sõiduk, päästetööl osaleva juriidilise isiku
vahetuskerega alarmsõiduk ja Kaitseväe ning Kaitseliidu vahetuskerega sõiduk.
3)
Alternatiivkütusega töötava mootorsõiduki ja heiteta sõiduki registrimassi suurendatakse
alternatiivkütuse tehnoloogialahenduse või heiteta tehnoloogialahenduse vajaliku lisamassi võrra
tüübikinnituse menetluses esitatud andmete alusel vastavalt maksimaalselt 1 t või 2 t. Sõiduki
andmesildile peab olema kantud lisamassi kohta märge „96/53/EC ARTICLE 10B COMPLIANT
– XXXX KG“.
4)
Kaitseväe või Kaitseliidu sõiduk autorongi koosseisus.
5)
Kaitseväe päästesõiduk.
6)
Lubatud suurim registrimass sõltub sõiduki baasist ja arvutatakse vastavalt koodile 1114.
7)
Kaitseväe või Kaitseliidu puksiirkraana.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi.
Kood 1112. L kategooria sõiduki lubatud suurim tühimass
1. L kategooria sõiduki lubatud suurim tühimass ei tohi olla suurem valmistaja poolt
ettenähtust ja alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria
sõiduki lubatud suurim tühimass ei tohi ületada:
1.1. L2e kategooria sõidukil – 270 kg;
1.2. L5e kategooria sõidukil (elektrisõidukil ei arvestata veoakude massi) – 1000 kg;
1.3. L6e kategooria sõidukil – 350 kg;
1.4. sõitjateveoks ettenähtud L7e kategooria sõidukil – 400 kg;
1.5. veosteveoks ettenähtud L7e kategooria sõidukil (elektrisõidukil ei arvestata veoakude
massi) – 550 kg.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi ja mõõtevahendiga.
Kood 1113. L kategooria sõiduki lubatud suurim kandevõime
1. L kategooria sõiduki lubatud suurim kandevõime ei tohi olla suurem valmistaja poolt
ettenähtust ja alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria
sõiduki lubatud suurim kandevõime ei tohi ületada:
1.1. L2e kategooria sõidukil – 300 kg;
1.2. sõitjateveoks ettenähtud L5e kategooria sõidukil – 300 kg;
1.3. veosteveoks ettenähtud L5e kategooria sõidukil – 1500 kg;
1.4. L6e kategooria sõidukil – 200 kg;
1.5. sõitjateveoks ettenähtud L7e kategooria sõidukil – 200 kg;
1.6. veosteveoks ettenähtud L7e kategooria sõidukil – 1000 kg.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi.
Kood 1114. Lubatud suurim registrimass sõltuvalt sõiduki baasist
4-teljelise mootorsõiduki lubatud suurim registrimass tonnides võib olla kuni viiekordne
veduki esimese ja viimase telje vaheline kaugus meetrites ja 5-teljelise ning suurema telgede
arvuga mootorsõiduki lubatud suurim registrimass tonnides võib olla kuni neljakordne
esimese ja viimase telje vaheline kaugus meetrites. Seejuures ei tohi ületata koodi 1111
117
nõudeid. Kahe kaheteljelise telikuga mootorsõiduki, mille telikute keskpunktide vaheline
kaugus on suurem kui 4,0 m, lubatud suurim registrimass 32,0 t, kui seejuures on täidetud
koodide 1111 ja 1119 nõuded.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 1115. Mittevedava telje lubatud suurim registrikoormus
Lubatud suurim registrikoormus mittevedaval teljel on 10 t.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi.
Kood 1116. Kaheteljelise telikuga täis-, kesktelg- ja poolhaagise teliku lubatud suurim
registrikoormus
1. Kaheteljelise teliku lubatud suurim registrikoormus sõltuvalt telgede vahekaugusest (d)
on:
telgede vahekaugus d on väiksem kui 1,0 m – 11 t;
1.1. telgede vahekaugus d on vähemalt 1,0 m, kuid väiksem kui 1,3 m – 16 t;
1.2. telgede vahekaugus d on vähemalt 1,3 m, kuid väiksem kui 1,8 m – 18 t;
1.3. telgede vahekaugus d on 1,8 m või suurem – 20 t;
1.4. Kaitseväe ja Kaitseliidu paakpoolhaagis, mille telgede vahekaugus d on vähemalt 1,3
m, kuid väiksem kui 1,8 m – 20 t.
Joonis 48. Kaheteljelisele telikule mõjuv koormus (F) ja telgede vahekaugus (d)
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi ja mõõtevahenditega.
Kood 1117. Kolme või suurema telgede arvuga telikuga täis-, kesktelg- ja poolhaagise
teliku lubatud suurim registrikoormus
1. Kolmeteljelise teliku suurim registrikoormus sõltuvalt telgede vahekaugusest (d) on:
1.1. d ei ole suurem kui 1,3 m – 21 t;
1.2. suurem kui 1,3 m, kuid mitte suurem kui 1,4 m – 24 t;
1.4. Kaitseväe ja Kaitseliidu paarisratastega sõidukite veos ette nähtud poolhaagisel suurem
kui 1,3 m, kuid mitte suurem kui 1,4 m – 29 t.
Joonis 49. Kolmeteljelisele telikule mõjuv koormus (F) ja telgede vahekaugused (d)
2. Nelja või suurema telgede arvuga teliku lubatud suurim registrikoormus, kusjuures d ei
ületa 1,4 m – 24 t.
118
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi ja mõõtevahendiga.
Kood 1118. Veotelje lubatud suurim registrikoormus
Veotelje lubatud suurim registrikoormus on 11,5 t.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi.
Kood 1119. Mootorsõiduki kaheteljelise teliku lubatud suurim registrikoormus
1. Mootorsõiduki kaheteljelise teliku lubatud suurim registrikoormus sõltuvalt telgede
vahekaugusest on:
1.1. telgede vahekaugus d on väiksem kui 1,0 m – 11,5 t;
1.2. telgede vahekaugus d on vähemalt 1,0 m, kuid väiksem kui 1,3 m – 16 t;
1.3. telgede vahekaugus d on vähemalt 1,3 m, kuid väiksem kui 1,8 m – 18 t;
1.4. telgede vahekaugus d on vähemalt 1,3 m, kuid väiksem kui 1,8 m ja kui veoteljel on
paarisrattad ja õhkvedrustus või sellega samaväärne vedrustus või mõlemal veoteljel on
paarisrattad ja ühegi telje registriteljekoormus ei ületa 9,5 t – 19,0 t;
1.5. Siseministeeriumi valitsemisala vahetuskerega mootorsõidukil ja päästetööl osaleva
juriidilise isiku vahetuskerega alarmsõidukil, kui telgede vahekaugus d on vähemalt 1,3 m,
kuid väiksem kui 1,8 m – 23 t.
1.6. Kaitseväe või Kaitseliidu vahetuskerega mootorsõiduk ja puksiirkraana, kui telgede
vahekaugus d on vähemalt 1,3 m, kuid väiksem kui 1,8 m – 23 t.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi ja mõõtevahenditega.
Kood 1120. Sõiduki vähim lubatud telje/telgede koormus
1. Koormatud mootorsõiduki veotelje või veotelgede koormus ei tohi olla väiksem kui 25 %
mootorsõiduki täismassist. Nõue ei laiene mootorsõidukitele, mis on esmaregistreeritud
alates 1. oktoobrist 2003. a.
2. Koormatud N, M2 ja M3 kategooria sõiduki juhttelje või juhttelgede koormus ei tohi olla
väiksem kui 20 % sõiduki täismassist, välja arvatud alates 1. oktoobrist 2004. a
esmaregistreeritud M2 ja M3 kategooria II, III ja B klassi jäiga kerega ja ühe juhtteljega
sõidukid, mille juhttelje koormus ei tohi olla väiksem kui 25 % sõiduki tühimassist
(koormamata sõidukil) või täismassist (koormatud sõidukil).
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi ja mõõtevahendiga.
Kood 1121. Veose lubatud suurimad mõõtmed
1. Veose (sealhulgas vahetatava kere ja standardiseeritud konteineri) laius ei tohi ületada
3,00 m, veose kõrgus ei tohi ületada 4,5 m maapinnast ning veos ei tohi ulatuda sõidukist
või autorongist ette- ega tahapoole üle 2,00 m, välja arvatud punktis 2 ja 3 toodud juhul.
Sõiduki või autorongi pikkus koos veosega ei tohi ületada käesoleva määruse koodis 1102
kehtestatud nõudeid.
2. Mootorsõidukite veol sihtotstarbelise autorongiga ei tohi veosega autorongi pikkus olla
üle 2,00 m pikem käesoleva määruse koodis 1102 kehtestatud nõuetest.
119
3. Veose veol Siseministeeriumi valitsemisala asutuse eriotstarbelise mootorsõidukiga ja
päästetööl osaleva juriidilise isiku alarmsõidukiga ei tohi veose pikkus ulatuda
eriotstarbelisest mootorsõidukist tahapoole üle 2,50 m.
4. Jagamatu veose veol Kaitseväe või Kaitseliidu sõidukiga ei tohi veose laius ületada 3,3
m.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Grupp 12
Lisanõuded CEMT veoluba kasutavale sõidukile
Kood 1201. EURO IV, EURO V, EURO EEV ja EURO VI sõidukid ja nende haagised
1. EURO IV sõidukite heitmed peavad vastama E-reegli nr 49.03 tabeli reas B1 või direktiivi
88/77/EÜ, mida on muudetud direktiiviga 2001/27/EÜ tabeli reas B1 või direktiivi
2005/55/EÜ, mida on muudetud direktiiviga 2005/78/EÜ tabeli reas B1 või eelnimetatud
õigusaktide hilisemate muudatuste nõuetele (täht B1 või B või C tüübikinnituse numbris);
või E-reegli nr 83.05 tabeli real B või direktiivi 70/220/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga
98/69/EÜ tabeli real B ja mida on muudetud direktiiviga 2002/80/EÜ (täht II või B
tüübikinnituse numbris).
2. EURO V sõidukite heitmed peavad vastama E-reegli nr 49.04 tabeli reas B2 või direktiivi
88/77/EÜ, mida on muudetud direktiiviga 2001/27/EÜ tabeli reas B2 või direktiivi
2005/55/EÜ, mida on muudetud direktiiviga 2005/78/EÜ tabeli reas B2 või eelnimetatud
õigusaktide hilisemate muudatuste nõuetele (täht B2 või D, E, F või G tüübikinnituse
numbris); või E-reegli nr 83.06 või määruse 715/2007, mida on muudetud määrusega
692/2008 või eelnimetatud õigusaktide hilisemate muudatuste nõuetele (tähed A kuni M
tüübikinnituse numbris).
3. EURO EEV sõidukite heitmed peavad vastama E-reegli nr 49.04 tabeli reas C või
direktiivi 88/77/EÜ, mida on muudetud direktiiviga 2001/27/EÜ tabeli reas C või direktiivi
2005/55/EÜ, mida on muudetud direktiiviga 2005/78/EÜ tabeli reas C või eelnimetatud
õigusaktide hilisemate muudatuste nõuetele (täht C või H, I, J või K tüübikinnituse numbris).
4. EURO VI sõidukite heitmed peavad vastama E-reegli nr 49.06 või määruse 595/2009,
mida on muudetud määrusega 582/2011 või määruse 64/2012 või eelnimetatud õigusaktide
hilisemate muudatuste nõuetele (täht A, B või C tüübikinnituse numbris); või määruse
715/2007, mida on muudetud määrusega 692/2008 või eelnimetatud õigusaktide hilisemate
muudatuste nõuetele (tähed N kuni ZC tüübikinnituse numbris).
5. Sõidukite müratase peab vastama E-reegli nr 51.02 või direktiivi 70/157/EMÜ või
eelnimetatud õigusaktide hilisemate muudatuste nõuetele.
6. Sõidukite ja nende haagiste rehvi mustri sügavus peab olema vähemalt 2,0 mm ja rehvid
peab vastama E-reegli nr 54.00 või direktiivi 92/23/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga
2005/11/EÜ või taastatud rehvid E-reegli nr 109.00 või eelnimetatud õigusaktide hilisemate
muudatuste nõuetele.
120
7. EURO IV, EURO V või EURO EEV sõidukite (va. sadulveokid) ja nende haagiste
tagumine allasõidutõke peab vastama E-reegli nr 58.01 või direktiivi 70/221/EMÜ, mida on
muudetud direktiiviga 2000/8/EÜ või eelnimetatud õigusaktide hilisemate muudatuste
nõuetele. EURO VI sõidukite (va. sadulveokid) ja nende haagiste tagumine allasõidutõke
peab vastama E-reegli nr 58.02 või direktiivi 70/221/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga
2006/20/EÜ eelnimetatud õigusaktide hilisemate muudatuste nõuetele.
8. Sõidukite ja nende haagiste külgmine allasõidutõke peab vastama E-reegli nr 73.00 või
direktiivi 89/297/EMÜ või eelnimetatud õigusaktide hilisemate muudatuste nõuetele.
9. EURO IV, EURO V või EURO EEV sõidukite tahavaatepeeglid peavad vastama E-reegli
nr 46.01 või direktiivi 71/127/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga 88/321/EMÜ või
direktiivi 2003/97/EÜ või eelnimetatud õigusaktide hilisemate muudatuste nõuetele. EURO
VI sõidukite kaudse nähtavuse seadmed peavad vastama E-reegli nr 46.02 või direktiivi
2003/97/EÜ või eelnimetatud õigusaktide hilisemate muudatuste nõuetele.
10. EURO IV sõidukite ja nende haagiste valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed
peavad vastama E-reegli nr 48.01 või direktiivi 76/756/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga
91/663/EMÜ või eelnimetatud õigusaktide hilisemate muudatuste nõuetele. EURO V või
EURO EEV sõidukite ja nende haagiste valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed peavad
vastama E-reegli nr 48.02 või direktiivi 76/756/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga
97/28/EÜ või eelnimetatud õigusaktide hilisemate muudatuste nõuetele. EURO VI sõidukite
ja nende haagiste valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed peavad vastama E-reegli nr
48.03 või direktiivi 76/756/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga 2007/35/EÜ või
eelnimetatud õigusaktide hilisemate muudatuste nõuetele.
11. EURO IV, EURO V või EURO EEV sõidukite sõidumeerik peab vastama AETR
kokkuleppe või määruse nr 3821/85, mida on muudetud määrusega nr 2135/98 või määruse
nr 1360/2002 ja 432/2004 või eelnimetatud õigusaktide hilisemate muudatuste nõuetele.
EURO VI sõidukite digitaalne sõidumeerik peab vastama AETR kokkuleppe või määruse nr
3821/85, mida on muudetud määrusega nr 2135/98 või määruse nr 1266/2009 või
eelnimetatud õigusaktide hilisemate muudatuste nõuetele.
12. Sõidukite kiiruspiirik peab vastama E-reegli nr 89.00 või direktiivi 92/24/EMÜ, mida on
muudetud direktiiviga 2004/11/EÜ või eelnimetatud õigusaktide hilisemate muudatuste
nõuetele.
13. Sõidukite ja nende haagiste pika ja raske sõiduki tunnusmärk peab vastama E-reegli nr
70.01 või selle hilisemate muudatuste nõuetele.
14. EURO IV, EURO V või EURO EEV sõidukite ja nende haagiste pidurid (sh ABS)
peavad vastama E-reegli nr 13.09 või direktiivi 71/320/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga
98/12/EÜ või eelnimetatud õigusaktide hilisemate muudatuste nõuetele. EURO VI sõidukite
ja nende haagiste pidurid (sh ABS) peab vastama E-reegli nr 13.10 või direktiivi
71/320/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga 2002/78/EÜ või eelnimetatud õigusaktide
hilisemate muudatuste nõuetele.
15. Sõidukite ja nende haagiste juhtimisseadmed peavad vastama E-reegli nr 79.01 või
direktiivi 70/311/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga 1999/7/EÜ või eelnimetatud
õigusaktide hilisemate muudatuste nõuetele.
121
16. EURO EEV ja EURO VI sõiduk, milledele on paigaldatud maagaasi või veeldatud gaasi
mootor, peab toiteseade vastama E-reegli nr 110.00 või E-reegli nr 67.01 või eelnimetatud
õigusaktide hilisemate muudatuste nõuetele.
Kontrollimine: vaatlusega valmistaja või tema volitatud esindaja poolt välja antud
tunnistuste olemasolul.
Kood 1202. [Kehtetu]
Grupp 13
Lisanõuded ohtlike veoste veo sõidukile
Ohtlike veoseid vedavad sõidukid peavad vastama autoveoseaduse §-i 35 nõuetele.
Grupp 14
Lisanõuded trollile
Kood 1401. Elektriohutus
Troll peab vastama majandus- ja taristuministri 14. juuli 2015. a määrusele nr 91
„Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele
esitatavad elektromagnetilisele ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise kord“ ning
valmistaja poolt ettenähtule.
Kontrollimine: vaatlusega.
Grupp 15
Lisanõuded puuetega juhi sõiduki eriseadmetele
Kood 1501. Üldnõuded puuetega juhi sõiduki eriseadmetele
1. [Kehtetu]
2. [Kehtetu]
3. Sõiduk peab olema ümber ehitatud nii, et seda saab juhtida ka puueteta juht.
4. Paigaldatud abiseadmed peavad vastama juhi puudele ja peavad olema töökorras.
5. Sõidukil, mis on ümberehitatud vastavalt juhi puudele, võib esineda kõrvalekaldeid
käesoleva lisa nõuete täitmisel, kui kõrvalekalded on tingitud abiseadmete paigaldusest ning
sõiduki ümberehitusel on arvestatud sõidukiehituse head tava.
Kontrollimine: vaatlusega.
122
12.03.2021
Majandus- ja taristuministri määruse „Majandus- ja kommunikatsiooniministri
13. juuni 2011. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning
nõuded varustusele“ muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 63 lõigete 3 ja 6, § 73 lõike 11, § 80 lõike 3 ning § 83
lõike 5 alusel.
Määruses täpsustatakse mitmeid sõidukile esitatavate tehniliste nõuete sõnastusi ning
kaasajastatakse määruse nõudeid seoses Euroopa Liidu otsekohalduvate määrustega.
Põhiliste muudatustena täpsustatakse nõudeid sõidukite valgustus- ja
valgussignalisatsiooniseadmete kasutamisele ning paigaldusele, sealhulgas ühistranspordis
kasutatavatele valgusreklaamseadmetele.
Kehtestatakse nõue läbisõidumõõdikule, mille näit ei tohi olla muudetud eesmärgiga anda
sõiduki läbisõidust vale ettekujutus.
Eelnõuga täiendatakse nõudeid sõidukile, mida kasutatakse ratastoolis reisijate
transportimiseks, eesmärgiga suurendada ratastoolis sõitjate ohutust. Samas leevendatakse
teatud nõudeid puuetega juhi sõiduki tehnonõuetele vastavuse osas, et oleks paremini võimalik
kohandada sõidukit puudega juhile.
Kaotatakse nõuded M1-, N1- ja L-kategooria sõidukite pöörderaadiuse osas, mis tähendab, et
Eestis on edaspidi võimalik kasutusele võtta pikemaid limusiine.
Eelnõuga alandatakse tehnoülevaatuse pidurduskatse algkiirust, et suurendada ohutust eelkõige
mootorratta pidurduskatse sooritamisel.
Samuti muudetakse vanasõidukitele kehtivaid originaalsusnõudeid, sealhulgas pinnakatte ning
interjööri osas.
Eelnõu rakendamine ei mõjuta riigieelarve tulusid ega kulusid.
Määrus on planeeritud jõustuma üldises korras.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid Transpordiameti tehnoosakonna
ekspert Mart Linna (e-post:
[email protected], tel: 585 16918) ja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna veondus- ja liiklustalituse
peaspetsialist Sven Nurk (e-post:
[email protected], tel: 625 6498). Eelnõu koostamisest
võttis osa Transpordiameti tehnoosakonna juhataja Jürgo Vahtra (e-post:
[email protected], tel: 620 1251). Eelnõu õigusliku ekspertiisi tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (e-post:
[email protected], tel: 625 6351).
1.3. Märkused
Määrusega muudetakse: majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määrust nr
42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ (RT I, 20.05.2020,
6).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Maanteeameti asendamine Transpordiametiga. Kuna 1. jaanuaril 2021. a ühendati
Lennuamet, Maanteeamet ja Veeteede Amet ning uue ühendameti nimeks sai Transpordiamet,
siis asendatakse määruses ja lisas 3 läbivalt Maanteeamet Transpordiametiga. Kuna lisa 1 ja
lisa 2 kehtestatakse käesoleva eelnõu kohaselt uues sõnastuses, siis seal on asendused juba
tehtud.
Paragrahvi 3 täiendamine punktiga 601. Mõistega antakse selgitus kehtiva määruse lisa 1 ja
2, koodi 201 punktis 1 kirjeldatud laterna mulaažile.
Kehtivas määruses ei selgu täpselt, mis on laterna mulaaž ning seetõttu on eelnimetatud mõiste
tekitanud segadust selles osas, et millistel tingimustel ning missugune latern ei pea toimima ehk
missugune latern võib olla laterna mulaaž. Transpordiameti hinnangul on segadus mõiste ümber
andnud võimaluse määruse lisa 1 ja lisa 2 koodi 201 punkti 1 kuritarvitamiseks, kus sõidukile
järelpaigaldatakse tehnonõuetele mittevastavaid laternaid, ning seejärel esitletakse neid kui
laterna mulaaže, kui laterna pistik on ajutiselt lahti ühendatud või kaitse vooluringist välja
võetud. Lisaks kujutavad järelpaigaldatud laterna mulaažid (nt udutule või kaugtulemulaažid)
täiendavat ohtu liikluses nõrgematele osapooltele, kui need on paigaldatud sõiduki kaitserauale.
Lisatulelaternate eesmärk on suurendada nähtavust, kuid lisatulelaternate „mulaažid“ sellist
eesmärki ei täita.
Laterna mulaažiks saab pidada neid sõiduki originaalvarustuses olevaid laternaid, mis on
valmistaja poolt mulaažiks konstrueeritud.
Paragrahvi 3 täiendamine punktiga 611. Seoses määruse lisa 1 koodi 623 täiendamisega
punktiga 5, mis sätestab läbisõidumõõdiku osas tehnonõuded, lisatakse määrusesse ka
läbisõidumõõdiku mõiste.
Paragrahvi 3 punkti 122 muutmine. Muudatusega on võimalus tunnustada VIN-koodina ka
selliseid valmistajatehase tähiseid, mis kehtiva määruse kohaselt ei vastanud otseselt VIN-
koodi definitsioonile, kuna maailmas on kasutusel mitmeid erinevaid valmistajatehase tähise
tähistusstandardeid.
Muudatuse tulemusel ei defineerita VIN-koodi otse läbi standardi ISO 3779:1983. Selle
tulemusel hõlmab valmistajatehase tähis ka lühemaid kui 17 märgist koosnevaid sõiduki
identifitseerimiskoode.
Muudatuses on lähtutud VIN-koodi definitsioonist, mis on toodud Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruses (EL) 2018/858.
Lisa 1 koodi 201 punkti 1 muutmine ja koodi 201 täiendamine punktiga 16 ning lisa 2
koodi 201 punkti 1 muutmine ja koodi täiendamine punktiga 17. Muudatusega sätestatakse
tingimused, mille täitmisel on lubatud muuta laternate funktsioone ja valmistaja paigaldatud
valgustus- ja valgussignalisatsiooni seadmeid töökõlbmatuteks. Kehtivas määruses on üksnes
määratletud, et laterna mulaaž ei pea olema töökorras, mistõttu on tekkinud olukord, kus
laternaid, mis ei ole töökorras või ei vasta muus osas tehnonõuetele esitletakse kui laterna
mulaaže. Seetõttu täpsustatakse, et laterna mulaaže võib sõidukile paigalda ainult valmistaja
ning, et mitte töötavat laternat ei loeta mulaažiks.
Lisa 1 ja lisa 2 koodi 201 punkti 2 muutmine. Kehiva määruse kohaselt tohtis sõidukil
kasutada üksnes selle sõiduki variandi ehituses ettenähtud laternaid. Samas on olemas erinevad
lisatule laternad, mida on lubatud sõidukile paigaldada, näiteks lisa kaugtuled, seetõttu
täpsustatakse õigusselguse huvides, et sõiduki valmistaja paigaldatud laternaid tohib asendada
üksnes sama sõiduki tüübile ette nähtud laternatega.
Lisaks kehtivas määruses oli sätestatud, et sõidukil võis kasutada üksnes sama variandi ehituses
ette nähtud laternaid. Kuna variandis on tihti kirjeldatud ka seda, kas sõiduki esilaternad on
valmistatud kasutamiseks vasakpoolses liikluses või parempoolses liikluses, ei tohiks sõidukil
vasakpoolses liikluses kasutamiseks valmistatud laternaid asendada parempoolse liikluse jaoks
valmistatud laternatega. Kuna vaskpoolses liikluse jaoks valmistatud laternate valgusvihk
(lähitulede korral) pimestab vastutulevaid liiklejaid, siis sätestatakse, et tulede asendamisel võib
kasutada samale sõiduki tüübile ette nähtud laternaid.
Lisa 1 ja lisa 2 koodi 201 punkti 5 muutmine ja lisa 1 ning lisa 2 koodi 202 täiendamine
punktiga 5.1. Kuna tüübikinnituseeskirjade kohaselt võib tüübikinnituse tähised kanda ka
mujale, kui laterna klaasile, siis täpsustatakse, et vasakpoolse liikluse jaoks konstrueeritud
laternat tähistav nool on osaks tüübikinnitustähisest ja määrus edaspidi ei ütle, et see peab olema
otseselt kantud laterna klaasile.
Kuna laternate tüübikinnituse tähised võivad olla laterna korpustele ka kleebitud ja seetõttu aja
jooksul loetamatuks muutunud, siis sätestatakse ka võimalus vaatlusega kindlaks teha, kas
lähitule latern on mõeldud parempoolse liikluse jaoks või vasakpoolse liikluse jaoks. E-reegli
nr 98 ja 112 punkti 6.2.1 kohaselt peab ebasümmeetrilise valgusjaotusega esilaterna
valgustugevuse jaotus hõlmama varju piiri, mis võimaldab esilaternat fotomeetrilisteks
mõõtmisteks ja sõidukil suunamiseks õigesti reguleerida. Varju piir hõlmab parempoolseks
liikluseks ettenähtud tulede korral vasakul paiknevat sirget horisontaalset osa ja paremal
paiknevat murdekohta ning tõusvat osa. Samas, kui vasakpoolseks liikluseks ettenähtud tulede
korral hõlmab varju piir paremal paiknevat sirget horisontaalset osa ja vasakul paiknevat
murdekohta ning tõusvat osa.
Sele 1. E-reeglis nr 98 ja 112 kujutatud parempoolses liikluses kasutamiseks valmistatud
lähitulelaterna valgusjaotus
Kuna lähitulelaternaid on ka sümmeetrilise valgusjaotusega, mis samuti võivad olla valmistatud
ainult vaskpoolses liikluses kasutamiseks, siis sätestatakse lisaks, et lähitulelaterna tekitatud
valgusvihu eredaim punkt ei tohi olla suunatud sõiduki pikiteljest vasakule. Nõue ei kehti L-
kategooria sõidukite, mille lähitulelaterna sümmeetrilise valgusvihu eredaim punkt koondub
peamiselt pikiteljele ning asub seetõttu nii vasakul, kui paremal pool pikitelge. Valgusvihu
eredaim punkt tähistab laterna valgusvihus punkti või tsooni, kus valgustatus on maksimaalne
ja mis asub vahetult allpool valgustatud ja valgustamata ala piirjoont ehk varju piiri.
Lisaks sätestatakse punktis 5.1. et lähitulelaterna valgusjaotus peab hõlmama teravat ja selget
valgustatud ja valgustamata ala piirjoont, mille all on eredalt valgustatud ala ning sellest üleval
valgustamata ala. Selline sõnastus võimaldab paremini tuvastada ka laternate defekte näiteks
kahjustunud laternaklaase või reflektoreid, sest neil on valguse ja varju piirjoon hägus, mistõttu
laternad ei valgusta hästi. Samuti lampide vale paigutust laternas või valede lampide kasutamist,
mistõttu võib valgusvihk olla ülalpool varjupiiri, mis võib vastutulevaid liiklejaid pimestada.
Lisa 1 koodi 202 punktide 1 ja 6, koodi 203 punktide 1 ja 5, koodi 303 punkti 1, koodi 402
punkti 13, koodi 403 punkti 13, koodi 611 punktide 5 ja 6, koodi 612 punkti 2, koodi 614
punkti 3, koodi 615 punkti 2, koodi 628 punkti 1 ja koodi 901 punkti 5 muutmine.
Eemaldatakse viited enne 1. jaanuarit 1990 ja varem registreeritud sõidukite kohta, kuna lisa 1
ei kohaldu 30. aastastele ja venematele sõidukitele.
Lisa 1 koodi 202 punkti 6 ja koodi 203 punkti 5 muutmine. Kustutatakse viide E-reeglile nr
113. Kuna E-reegel nr 113 kohaldub ainult L ja T3 kategooria sõidukitele, siis punktis, kus on
sätestatud M ja N kategooria sõidukite laternate nõuded, ei ole viide E-reeglile nr 113
asjakohane.
Lisa 1 koodi 204 punktide 1 ja 2 muutmine ning lisa 2 koodi 201 täiendamine punktiga
18. Täpsustatakse ja muudetakse sõnastust selgemaks lähi- ja kaugtulelaternatele kehtivate
nõuete osas, mille lambi valgusvoog ületab 2000 lm. Turule on lisandunud mitmeid
tüübikinnitatud gaaslahendus tehnoloogiat kasutavaid valgusallikaid, mille valgusvoog ei ületa
2000 lm (näiteks D5S, D6S, D8S, D8R kategooria gaaslahenduslambid). Mistõttu taolistele
valgusallikatega varustatud sõidukite suhtes kohaldatakse tulenevalt E-reeglitest 99 ja 48
leebemaid sätteid valgusvihu kõrguse reguleerimise ning klaasipuhastite olemasolu suhtes.
Praeguse käsitluse kohaselt võis välja lugeda nagu kehtiks kõikidele gaaslahenduslaternatele
sõltumata valgusvoo tugevuse tasemest samad nõuded, mis gaaslahenduslaternatele, mille
lampide valgusvoog on üle 2000 lm.
Lisa 1 koodi 207 ja lisa 2 koodi 206 punkti 2 muutmine. Muudatusega kaasajastatakse
kehtivaid tehnonõudeid. E-reegel nr 19 lubab LED-mooduliga või moodulitega tüübikinnitatud
udutulelaternate kasutamist, ning määruse muudatusega täpsustatakse vastava udutulelaterna
tüübikinnitustähise kirje.
Lisa 1 koodi 209 punktide 1 ja 3 muutmine ning lisa 2 koodi 208 punkti 3 muutmine.
Punkti 1 muudatusega parandatakse sõnastust E-reegel nr 48 punkt 6.7.2.1 alusel, mis lubab
M2-, M3-, N2-, N3-, O2-, O3-, ja O4-kategooria sõidukitele paigaldatud S3- või S4-kategooria
piduritulelaternatele täiendavalt paigaldada kaks S1- või S2-kategooria piduritulelaternat.
Lisaks muudetakse L4e ehk külgkorviga mootorratta piduritulelaternate paigalduse nõudeid
tulenevad direktiivist 2009/67/EÜ. Direktiivi inglise-, saksa- ja prantsuskeelsetes õigusakti
versioonides on märgitud lubatud piduritulelaternate arvuks 2 või 3, seevastu eestikeelses tõlkes
on tehtud viga, ning seetõttu on seal toodud piduritulelaternate arvuks 1 või 3. Eeltoodud
kirjaviga on tekitanud tehnonõuete järgimisel segadust, sest teeliikluses osalevad EÜ
tüübikinnitusnõuetele vastavad sõidukid, mis omakorda ei vasta riigisisestele tehnonõuetele.
Kuid kuna teeliikluses osaleb hetkel kehtivale tehnonõudele nii mittevastavaid, L4e kategooria
sõidukeid, millele on paigaldatud 2 piduritulelaternat, kui ka kehtivatele tehnonõuetele
vastavusse viidud L4e kategooria sõidukeid, kus algselt 2 piduritulelaternaga sõidukilt on
näiteks üks piduritulelatern eemaldatud. Määruse muudatusega lubatakse paigaldada 1 kuni 3
piduritulelaternat, mis tähendab, et uutel piduritulelaterna paigaldusnõuetel ei ole tagasiulatuvat
mõju.
Lisa 1 ning lisa 2 punkti 3 muudatusega leevendatakse täiendava piduritulelaterna
paigalduskõrgusele kehtivaid nõudeid sõidukite osas, mille kereehitus ei võimalda täiendava
piduritulelaterna paigaldamist ettenähtud kõrgusele. Nendeks sõidukiteks võivad olla näiteks
metsaveohaagised ning muud eriotstarbelised sõidukid, ka sõidukid, mille veos võib varjata
täiendavat piduritulelaternat.
Näide metsaveohaagisest, millele paigaldatud täiendav piduritulelatern ei vasta hetkel
kehtivatele paigaldusnõuetele, kuid määruse muudatuste järgselt vastaks täiendava
piduritulelaterna paigaldus nõuetele:
Sele 2. Metsaveohaagis koos täiendava piduritulelaternaga
Lisa 1 koodi 212 punktide 3.3., 5 ja 6 muutmine.
Punktis 3.3. täpsustatakse, et nõue kehtib laternate omavahelisele kaugusele, mitte kõrguste
vahele, kuna E-reeglis ei ole määratletud kõrguste vahet vaid laterna valgusavade omavahelist
kaugust ükskõik missuguses suunas.
Punkti 5 muudatusega kaotatakse vastuolu E-reeglite nr 50 ja 53 ning koodi 212 punkti 5 vahel.
E-reeglid lubavad L-kategooria sõidukitel nii valge kui ka merevaigukollase valgusvihu
värvusega eesmisi ääretulelaternaid.
Punktis 6 parandatakse viga ääretulelaterna terminoloogias. Latern ei pea asuma sõiduki
eesosas, vaid laternat määratletakse selle järgi, kuhu poole on suunatud laterna valgusvihk,
antud juhul siis sõiduki esiosa valgustamiseks.
Lisa 1 koodi 214 punkti 5 muutmine ning lisa 2 koodi 213 punkti 4 muutmine.
Muudatusega täpsustatakse nõudeid suunatuledena vilkuma ühendatud ääretulede osas.
Lähtuvalt E-reeglist nr 48 võivad ääretulelaternad olla ühendatud suunatuledega koos vilkuma,
kuid sellisel juhul ei tohi vilkuvate ääretulede valgusvihk olla punane. Tingimused, kuidas
peavad ääretuled olema suunatuledega ühendatud ning tulede võimalik arv on toodud koodi
215 punktis 5.
Lisa 1 koodi 215 punktide 1 ja 5 muutmine ning lisa 2 koodi 214 punktide 1, 5 ja 6
muutmine. Muudatusega viiakse määruses olevad külgmisele suunatulelaterna nõuded
kooskõlla E-reegliga nr 48 (punkt 6.5.3.), mis lubab üle 9 m pikkustel M2, M3, N2, N3, O2, O3
ja O4 kategooria sõidukitele täiendavalt paigaldada külgmisi suunatulelaternaid nähtavuse
parandamiseks ning kasutada merevaikkollaseid küljeääretulelaternaid suunatulelaternatega
koos või nende asemel.
Lisaks Eesti Tehnoülevaatajate Liidu (edaspidi TÜL) ettepaneku alusel lubatakse M1 ja N1
kategooria sõidukitele täiendavalt paigaldada kaks tagumist suunatule lisalaternat.
Muudatusega lisa 2 koodi 214 punktis 6 täpsustatakse suunatule värvusele kehtivaid nõudeid
ning lahendatakse segadust tekitanud vastuolu lisa 2 koodi 201 punkti 12 ning koodi 214 punkti
6 nõuetes. Ehk tagumise suunatulelaterna valgusvihu värvus võib olla punane, kui sõiduki
valmistaja on sellise suunatulelaterna sõidukile paigaldanud.
Lisa 1 koodi 221 ja lisa 2 koodi 220 punktide 6 ja 7 muutmine ning koodi täiendamine
punktiga 8. Muudatusega kaasajastatakse tehnonõudeid, sätestatakse kollasele märgutulele
kehtivad tüübikinnituse, valgustugevuse, vilkumissageduse ning paigaldusnõuded. Nõuded
valgustugevusele ja vilkumissagedusele tulenevad E-reeglist nr 65.
Lisa 1 koodi 223 punkti 13 muutmine. Muudatusega eemaldatakse viide direktiivile
2013/60/EL, sest direktiiv 2013/60/EL reguleerib L kategooria sõidukite valgustus- ja
valgussignaalseadmete paigaldamist. Mistõttu pole viide direktiivile antud nõude sisuga
kooskõlas.
Lisa 1 koodi 224 ja lisa 2 koodi 223 punkti 1 muutmine ning koodi täiendamine punktiga
5. Leevendatakse kehtivaid nõudeid ühistranspordis kasutatavad valgusreklaamseadmete osas,
mis on ette nähtud liini nimetuse ja numbri kuvamiseks ning võimaldavad näidata liikuvat kirja
ja pilti. Liikuv kiri ja pilt võimaldab ühistranspordi kasutajale edastada piiratud mõõtmetega
seadmel rohkemat informatsiooni.
Sealhulgas leevendatakse nõudeid ühistranspordi valgusreklaamseadmetele, mis on
paigaldatud esiklaasi taha. Ühissõidukitele paigaldatakse aina suuremaid (kõrgemaid)
esiklaase, mis katavad sõiduki ninaosas (ülaosas) ka valgusreklaamseadme. Samuti on
tehnoloogilisest arengust tingituna valgusreklaamseadmete gabariitmõõtmed vähenenud ja
seadmete funktsionaalsus kasvanud. Ühistranspordisõiduki liini nimetuse ja numbri
kuvamiseks ettenähtud valgusreklaamseadme paigutusel ning seadme täiendava
funktsionaalsuse kasutamine ei mõjuta negatiivselt liiklusohutust ega ühistranspordi kasutajale
info kättesaadavust, mistõttu ei ole hetkel kehtivad rangemad nõuded otseselt põhjendatud.
Lisa 1 koodi 229 ja lisa 2 koodi 228 muutmine. Muudatusega täpsustatakse manööverdustule
laterna ja laternate tähistuse osas nõudeid ning parandatakse sõnastuses kirjaviga. Kehtivas
määruses on viidatud manööverdustule laterna nõuete osas E-reeglile nr 48 ning E-reegel viitab
omakorda edasi E-reeglile nr 23. Seetõttu lisatakse viide E-reeglile 23 otse, mis muudab sätte
paremini arusaadavaks.
Vastavalt E-reeglile nr 23 peab manööverdamistule laternale olema kantud lisatähis ML või
AR, mis näitab, et tegemist on manööverdamistule laternaga.
Lisa 1 koodi 406 ja lisa 2 koodi 403 punkti 2 muutmine. Muudatusega leevendatakse
pidurduskatse sooritamise algkiiruse nõuet TÜLi ettepanekul, et suurendada ohutust
aeglustusmõõtjaga pidurduskatse sooritamisel. TÜLi ning CITA (International Motor Vehicle
Inspection Committee) hinnangu kohaselt on pidurikatse algkiirus alates 15 km/h piisav
pidurikatse läbiviimiseks ning sõiduki pidurisüsteemi töökorrasoleku väljaselgitamiseks.
Võrreldes kiirusega 30 km/h on 15 km/h algkiirusel testimisel pidurdusteekond ja algkiirusele
kiirendamiseks vajalik teelõik lühem. Lisaks on edaspidi võimalik kasutada varasemalt
kasutusel olnud meetodit, kus mõõdetakse pidurdusteekonna pikkust (vähemalt 7m puhul
loetakse katse positiivselt sooritatuks) pidurduskatse algkiiruselt vähemalt 30km/h.
Kuid võttes arvesse pidurikatse tulemuste mõõtmise seadmete mõõtevõimet ning sõiduki
kiirusemõõdiku võimalikku mõõteviga on soovitatav pidurikatsetus sooritada algkiirusel 20
km/h, et vähendada võimalike korduskatsete arvu.
Lisa 1 koodi 408 ja lisa 2 koodi 404 uuesti kehtestamine. Muudatuse eesmärk on
mitmekesistada teekatsetusel L-kategooria sõidukite pidurite kontrollimise võimalusi, näiteks
olukordadeks (vibratsioon, sõiduki tehnilised iseärasused jms), mille puhul ei ole võimalik
mõõtmisi teostada kasutades pidurdusaeglustuse mõõturit ega piduristendi. Kirjeldatud
metoodika ja piirnormid kehtisid ka enne pidurdusaeglustuse mõõturi kasutuselevõtmist kuni
25.08.2020.
Lisa 1 koodi 506 punktide 1 ja 7 muutmine ning lisa 2 koodi 506 punkti 1 muutmine.
Muudatusega täpsustatakse sõidukite rehvivaliku osas nõudeid ja loobutakse piirangust, mille
kohaselt peab sõiduk olema varustatud rehvidega, mille koormusindeks peab vastama
valmistaja poolt ettenähtule. Muudatus on seotud kehtiva määruse eelneva muudatusega, mis
tõi sisse leevendused sõidukil valmistaja poolt ettenähtud suurusega rehvide ja velgede
kasutamise osas, mille järgi võib sõiduki kasutaja paigaldada sõidukile sõiduki valmistaja poolt
ettenähtust erinevas mõõdus rehve ja velgi.
Kuna tehnonõuded lubavad sõidukil kasutada alternatiivses mõõdus rehve ning rehve, mille
kiiruskategooria on vähemalt „Q“, on mõistlik lubada kasutada rehve, mille koormusindeks
vastab vähemalt 0,5 kordselt suurimale lubatud teljekoormusele. See on kooskõlas ka määruse
(EL) nr 458/2011, mida muudeti viimati määrusega (EL) 2015/166, II lisa punktis 3 tooduga.
Tootja määratud koormusindeksid on seotud otseselt tootja poolt ettenähtud rehvimõõduga sh
seotud sellega milliste koormusindeksitega rehve tootja poolt ettenähtud mõõdus toodetakse.
Muudatusega peavad sõiduki rehvid olema vastavuses sõiduki teljekoormusega. Rehvi
valmistaja määratud koormusindeks iseloomustab maksimaalset koormust, mida rehv suudab
kanda, näiteks 109 – 1030 kg. Samas määrab sõidukitootja maksimaalse teljekoormuse, mida
ei tohi ületada kui ka sõidukil kasutatavate rehvide juures lubatud koormusindeksi. Kuid
sõiduki valmistaja määratud rehvide koormusindeks ja sõiduki valmistaja poolt määratud
teljekoormus, kui sõiduki konstruktsiooniline parameeter võivad lahkneda. Lubatud
teljekoormuse väärtus võib olla madalam, kui valmistaja poolt ettenähtud rehvi koormusindeks.
Ehk sõiduki valmistaja poolt määratud rehvide koormusindeksi järgi võib koormata rehve
suuremal määral, kui sõidukit. Kuna sõiduki rehve ei ole võimalik kasutada ära valmistaja poolt
määratud rehvi koormusindeksiga ettenähtud maksimaalses ulatuses, sest reaalse piirangu
sõiduki koormamisele seab sõiduki konstruktsioonist tulenev maksimaalse lubatava
teljekoormuse väärtus, siis ei ole nõue, mis kohustub valmistaja poolt ettenähtud rehvide
koormusindeksiga rehvide kasutamist proportsionaalne.
Valmistaja lubatust erineva koormusindeksiga rehvide kasutamine ei muuda sõiduki
juhitavusomadusi ega sõidukit liikluses ohtlikumaks, kuna säilib nõue, mis sätestab sõiduki
lubatud teljekoormuse ja rehvi koormusindeksi suhte.
Punkti 7 muutmine on tingitud sellest, et hetkel kehtiv rehvirõhuanduri kohustuse nõue ei
arvesta seerialõpu sõidukitega, mis tähendab, et seerialõpu sõidukitele kohaldus rehvirõhu
seiresüsteemi nõue hiljem praegu nõudes toodud kuupäevast. Seetõttu võis tekkida sõiduki
omaniku jaoks ootamatuid olukordi, kus sõiduki valmistajal ei olnud kohustust varustada
seerialõpu sõidukit rehvirõhu seiresüsteemiga, kuid sõiduki tehnoülevaatusel nõuti, arvestades
määruses toodud kuupäeva, et sõiduk oleks varustatud rehvirõhu seiresüsteemiga.
Muudatusega arvestatakse nõudes seerialõpu sõidukitega ning muudetakse sõnastust
üldisemaks.
Lisa 1 koodi 601 punktide 2 ja 4 muutmine. Muudatuse tulemusel aktsepteeritakse sõiduki
tuvastamise viisina erinevaid maailmas kasutuses olevaid valmistajatehase tähistusstandardeid.
Varasema sõnastuse järgi kehtis VIN-koodi leevendus ainult üksiksõiduki kinnituse saanud
sõidukitele. Üksiksõiduki kinnitust saab teha alates 1998 a. esmaregistreeritud sõidukitele,
millel puudub EÜ tüübikinnitus. Kuid lisaks eksisteerivad enne 1998 a. esmaregistreeritud
sõidukid (nt USA sõidukid), millel puudub samuti raamil või kerel VIN-kood.
Muudatusega aktsepteeritakse olukorda, kus sõidukitootja poolt järgitava VIN-koodi
tähistusstandardi erinevustest lähtuvalt ei ole raamile või kerele VIN-koodi kantud ja/või on
kasutatud sõiduki identifitseerimismärgisel varasema definitsiooni kohaselt ebastandartseid
valmistajatehase tähiseid, sh ka lühemaid kui 17 märgist koosnevaid sõiduki
identifitseerimiskoode.
Lisa 1 koodi 612 ja lisa 2 koodi 609 punkti 2 muutmine. Muudatusega leevendatakse
soomussõiduki aknaklaasile kehtivaid nõudeid. Määruse 858/2018 järgi ei kohaldata
soomussõidukite ELi tüübikinnitusmenetluses määruse (EÜ) nr 661/2009 ja E-reegli 43
nõudeid, mis puudutavad ohutuid klaaspinnamaterjale ja nende paigaldamist sõidukitele.
Samuti lisatakse määruse lisa 2 koodi 609 juba lisas 1 kajastuvad samasisulised erandid
soomussõiduki aknaklaasile, kuulikindlale klaasile ja Siseministeeriumi ning
Justiitsministeeriumi valitsemisala asutuse eriotstarbelise mootorsõiduki klaasile.
Lisa 1 koodi 614 punkti 4 ja koodi 615 punkti 5 kehtetuks tunnistamine ning lisa 2 koodi
610 punkti 2 ja koodi 611 punkti 2 kehtetuks tunnistamine. Lisa 1 koodi 614 punkt 4 ja lisa
2 koodi 610 punkti 2 kehtetuks tunnistamisega leevendatakse tagumisele aknaklaasipuhastile
kehtivaid nõudeid. Kehtiva määruse kohaselt võib tagumises asendis oleva juhiistme seljatoest
tagapool asuvate sõiduki akende läbipaistvus olla alla 70%, kuid sõiduki mõlemal küljel peavad
sel juhul olema peeglid. Mistõttu tagumise aknaklaasipuhasti töökorrasolek või selle rike ei
oma olulist mõju nähtavusele tagumisest aknast, sest aken võib olla läbipaistmatu.
Lisa 1 koodi 615 punkt 5 ja lisa 2 koodi 611 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks seoses tagumisele
aknaklaasipuhastile kehtivate nõuete leevendamisega, tuleb leevendada nõudeid ka tagumise
aknaklaasipesuri osas, sest tagumine aknaklaasi klaasipesur ja klaasipuhasti toimivad ühes
süsteemis. Kui sõidukile ei pea käesoleva määruse muudatuse järgselt olema paigaldatud
tagumise aknaklaasi puhastit, siis ei peaks paigalduskohustus laienema ka tagumise aknaklaasi
pesurile.
Lisa 1 koodi 618 täiendatakse punktiga 5. Muudatuse eesmärk on tõsta ratastoolis reisijate
turvalisuse taset sõidukis. Muudatusega tuuakse selgemini välja millistele täiendavatele
nõuetele peab ratastoolis reisijate transportimiseks kasutatav sõiduk vastama. Ratastoolis
reisija sõidutamisel peavad sõidukis olema ratastooli kinnitussüsteemi paigaldamiseks
vajalikud kinnituspunktid kuhu kinnitub ratastoolis reisija turvasüsteem, millega tagatakse
reisija ohutus.
Lisa 1 koodi 623 täiendatakse punktiga 5 ning lisa 2 koodi 617 täiendatakse punktiga 3.
Läbisõidu mõõdiku näit ja sellega manipuleerimine võib mõjutada sõiduki tehnoseisundit,
seetõttu lisatakse määrusesse, et läbisõidu mõõdiku näit ei tohi olla muudetud eesmärgiga anda
sõiduki läbisõidust vale ettekujutus. Sagedasti sõltuvad sõiduki läbisõidust mõningad tähtsad
hooldustööd, mille tegemata jätmine võib suurendada heitmeid või viia lausa mootori
purunemiseni, seetõttu on oluline sätestada ka tehnonõuetes, et läbisõidumõõdiku näitu ei tohi
pettuse eesmärgil muuta. See võimaldab näiteks Transpordiametil enne kasutatud sõiduki
registreerimist nõuda, et taastataks sõiduki õige läbisõidumõõdiku näit, et liiklusregistrisse
kantakse läbisõidumõõdiku näit, mis kajastab sõiduki tegelikku läbisõitu. See võimaldab
hilisemaid läbisõidumõõdiku näiduga manipuleerimisi paremini avastada, kuna sõiduki läbisõit
on nähtav Transpordiameti e-teeninduse avalikus vaates.
Lisa 1 koodi 625 punkti 3.2. muutmine. Muudatusega täpsustatakse nõudeid seerialõpu
sõidukite osas, millele on valmistaja paigaldanud esikaitsesüsteemi. Punktis 3.2. toodud
kuupäev 25.05.2007 on direktiivi jõustumise kuupäev aga direktiiv ei kohaldu seerialõpu
sõidukite osas, mis olid valmistatud hiljemalt 3 kuud enne direktiivi jõustumist ning
esmaregistreeritud pärast direktiivi jõustumist kas 12 või 18 kuu jooksul sõltuvalt sõiduki
valmistusastmest. Tingimusel, et esikaitsesüsteemi oli paigaldatud autotootja poolt, mitte
hilisema järelpaigaldusena. Seetõttu muudetakse kuupäev alapunktis 3.2. 18 kuu võrra
hilisemaks.
Lisa 1 koodi 629 punktide 1 ja 3 muutmine. Punkti 1 muudatusega täpsustatakse nõudeid
porikaitsesüsteemidele. Muudatus on tingitud direktiivist 2010/19/EL, millega muudeti
direktiivi 91/226/EMÜ. Direktiiv 2010/19/EL näeb ette teatud leevendusi porikaitsesüsteemi
nõuete täitmise osas, kui sõiduki konstruktsioon ja nõutud porikaitsesüsteemi osad (poripõll)
võivad sõiduki kasutamisest tulenevalt tekitada liikluses täiendavat ohtu kaasliiklejatele.
Näiteks töö iseloomust võib tuleneda porikaitsesüsteemi osade deformatsiooni oht,
deformeerunud osad võivad aga sõidukilt kukkuda ja kujuneda kaasliiklejatele täiendavaks
ohuallikaks.
Punkti 3 muudatusega täpsustatakse nõuded porikaitsmete tagumise serva maksimaalse
kõrguse osas, mis tulenevad määrusest (EL) nr 109/2010. Määruse (EL) 109/2011 IV lisa 0.1.
punkti kohaselt võib tootja oma äranägemise järgi N1- ja N2-kategooria sõidukite suhtes, mille
lubatud täismass ei ületa 7,5 tonni, ning O1- ja O2-kategooria sõidukite suhtes kohaldada
porikaitsmete tagumise serva maksimaalse kõrgusväärtusena 150 mm.
Lisa 1 koodi 704 punktide 1, 2, 3 ja 6 muutmine ning lisa 2 koodi 704 täiendamine
punktiga 3. Muudatusega lisas 1 muudetakse sõnastust selgemaks ning viidatakse täpsemini
LPG toiteseadmete paigaldusnõuete osas E-reeglile nr 67.
Muudatusega lisas 2 täpsustatakse enne 1. jaanuari 1997. a liiklusregistrisse kantud ning 30-
aastase ja vanema sõiduki ümberehituse korda. Ka vanemate ning varasemalt registreeritud
sõidukite toitesüsteemi ümberehitamisel peab järgima asjakohaseid tehnonõudeid, et tagada
sõidukite ning kaasliiklejate ohutus. Sõiduki toitesüsteemi ümberehituse korral peab LPG
gaasiauto toitesüsteem vastama lisa 1 koodi 704 nõuetele ja CNG gaasiauto toitesüsteem lisa 1
koodi 705 nõuetele.
Lisa 1 koodi 705 punktide 1, 2, 3 ja 6 muutmine. Muudatusega lisas 1 parandatakse sõnastust
ja täpsustatakse CNG toiteseadmetele kehtivaid nõudeid.
Lisa 1 koodi 902 tabeli 20 muutmine ja koodi 905 punkti 2 muutmine, tabeli 21 kehtetuks
tunnistamine ning punkti 3 muutmine. Eemaldatakse viited enne ja pärast 1. jaanuarit 1983
registreeritud bussidele, kuna lisa 1 ei kohaldu üle 30. aasta vanustele sõidukitele.
Lisa 1 koodi 910 punktiga 5 täiendamine ning koodi 911 punkti 2 kehtetuks tunnistamine.
Muudatusega tuuakse määruses selgemini välja nõuded bussi sisevalgustusele. Praegu käsitleb
bussi sisevalgustust määruse lisa 1 kood 901, kus nõuded bussi sisevalgustusele on toodud läbi
bussidele kehtivate üldnõuete viidates asjaomasele direktiivile või e-reeglile, mistõttu on
nõuete leidmine raskendatud.
Seoses määruse lisa 1 koodi 910 lõike 5 lisamisega puudub vajadus liigendbussile eraldi
valgustusnõudeid välja tuua koodi 911 punktis 2, mistõttu tunnistatakse antud punkt kehtetuks.
Lisa 1 koodi 1105 muutmine. Muudatusega leevendatakse M1, N1 ja L kategooria sõidukitele
kehtivaid pöörderaadiuse nõudeid. Määrus 1230/2012 (EL) kohaldab pöörderaadiuse nõuet
ainult M2, M3, N2, N3 ja O kategooria sõidukite osas, mistõttu ei tuleks kohaldata määruse
nõudeid M1, N1 ja L kategooria sõidukitele. See võimaldab Eestis kasutusele võtta moodsamaid
limusiine, mis tihti on nii pikad, et ei täida kehtivat pöörderaadiuse nõuet.
Lisa 1 ja lisa 2 koodi 1401 muutmine. Kuna elektriohutuse seadus muutus seadme ohutuse
seaduse jõustumisel kehtetuks, siis asendatakse viide elektriohutuse seaduse alusel kehtestatud
rakendusaktile, viitega seadme ohutuse seaduse alusel kehtestatud rakendusaktile.
Lisa 1 ja lisa 2 koodi 1501 täiendatakse punktiga 5. Muudatusega leevendatakse nõudeid
invasõidukitele ehk teisisõnu sõidukite osas, mille ümberehitus on tingitud sõidukijuhi
tervislikust seisundist ja kus teatud juhi abiseadmete paigaldamine tingib erinõuded roolirattale
ja sõiduki turvavarustuse kasutamise osas. Näiteks invasõidukite osas, kus seoses sõiduki
ümberehitusega on tõstetud isteasendit, sõiduki põrandapinda jm, mille tõttu on juhi isteasend
roolile lähemal kui tavasõidukis, võib sõiduki turvasüsteemi(turvapatjade) aktiveerumine
õnnetuse korral kujutada sõidukijuhi elule ja tervisele täiendavat ohtu, siis on lubatud asendada
turvapadjaga rool turvapadjata rooliga.
Lisa 2 koodi 201 punkti 13, koodi 401 punkti 14 , koodi 413 punkti 5, koodi 608 punkti 7,
koodi 616 punkti 4, koodi 617 punkti 2, koodi 630 punkti 2, koodi 632 punkti 4, koodi 633
punkti 2, koodi 902 punkti 8 ja koodi 903 punkti 2 muutmine. Kuna enne 1. jaanuarit 1984
aastat valmistatud sõidukid on nüüdseks juba vanemad, kui 30 aastat, siis eemaldatakse punktist
13 säte, mille kohaselt rakendatakse nõuet sõidukile, mis on valmistatud enne 1. jaanuarit 1984.
Lisa 2 koodi 202 punkti 1, koodi 203 punkti 1 muutmine, koodi 401 täiendamine
punktidega 16 ja 17. Kuna 1990 aastal esmaregistreeritud sõidukid on juba vanemad, kui 30
aastat, siis kehtestatakse varasemalt lisas 1 olnud nõuded lisas 2, kuna lisa 1 tervikuna ei
kohaldu 30. aastastele ja vanematele sõidukitele.
Lisa 2 koodi 301 punkti 1 kehtetuks tunnistamine. Tunnistatakse kehtetuks nõue, et
mootorsõiduki juhtimisseadmed peavad olema keskpikiteljest vasakul pool või keskpikiteljel.
Kuna lisas 1 on kõnealune nõue juba eelnevalt kehtetuks tunnistatud, siis eemaldatakse nõue
ka lisast 2.
Lisa 2 koodi 307 muutmine. Kood 307 jagatakse kolmeks punktiks, kuna oma olemuselt on
punktide 1 ja 2 korral tegemist täpsustavate sätetega. Lisaks eemaldatakse viide, et nõudeid ei
kohaldata 30. aastastele ja vanematele sõidukitele, kuna enne 1984. a valmistatud sõidukid on
juba rohkem, kui 30 aastat vanad.
Lisa 2 koodi 311 muutmine. Kood 311 jagatakse kolmeks punktiks, kuna oma olemuselt on
punktide 1 ja 2 korral tegemist täpsustavate sätetega. Lisaks eemaldatakse viide, et nõudeid ei
kohaldata 30. aastastele ja vanematele sõidukitele, kuna enne 1984. a valmistatud sõidukid on
juba rohkem, kui 30 aastat vanad.
Lisa 2 koodi 605 pealkirja ja punkti 2 muutmine. Muudatusega parandatakse koodi
pealkirjas olev kirjaviga.
Kuna enne 1984. a valmistatud sõidukid on juba rohkem, kui 30 aastat vanad, siis ei ole seda
vaja uuesti punktis b korrata, et nõuet 30 aastat ja vanematele sõidukitele ei kohaldata. Kuna
uuemate sõidukite ukselukkudel on juba kaks asendit, siis otsustati, et edaspidi ei kohaldata
nõuet ainult enne 1984. a valmistatud sõidukitele.
Lisa 2 koodi 606 punkti 1 kehtetuks tunnistamine. Tunnistatakse kehtetuks nõue, et
külghaagis peab paiknema sõiduki paremal küljel. Kuna lisas 1 on samasugune nõue eelnevalt
kehtetuks tunnitatud, siis muudetakse see kehtetuks ka lisas 2.
Lisa 4 koodi 101 punkti 1 muutmine. Muudatusega kaasajastatakse vanasõidukitele kehtivaid
originaalsusnõudeid seoses vanasõidukite vananemisega ja originaalosade kättesaadavuse
vähenemisega, seatakse need sõltuvusse sõiduki vanusest, mitte konkreetsest valmimisaastast.
Määruse muudatus arvestab Eesti Vanatehnika Klubide Liidu esitatud ettepanekut, mis käsitles
vanasõiduki tunnustamise ja tehnoülevaatuse nõuete muutmist seoses muudatustega
vanasõidukite vanusekategoorias ja originaalsuses.
Lisaks kõrvaldatakse viga punktis 1, kus kehtestatud loetelus on vastuolu alapunktide d) ja e)
vahel.
Lisa 4 täiendamine koodiga 103. Leevendatakse nõudeid vanasõiduki pinnakatte ja interjööri
osas. Muudatusega arvestatakse Eesti Vanatehnika Klubide Liidu esitatud ettepanekute ja
selgitustega, mis käsitles vanasõiduki tunnustamise ja tehnoülevaatuse nõuete muutmist seoses
leevendustega vanasõiduki pinnakatte ja interjööri nõuetele (originaalsena säilinud sõidukid):
„Vanasõidukina tunnustamiseks esitatakse üha rohkem sõidukeid, mille taastamine kahjustaks
nende algupärast seisukorda, kuid vanasõidukina tunnustamiseks seatud kõrged nõuded
sõiduki välimusele ei võimalda vanasõidukina tunnustamist. Originaalse pinnakattega ning
interjööriga säilinud sõidukite säilitamine on tuleviku jaoks vähemalt sama oluline kui
sõidukite taastamine. Restaureerimisel on oht nn ülerestaureerimiseks, st taastatud sõiduk on
sageli parema kvaliteediga, kui tehasest välja sõites. Iga taastatud sõiduk on näidiseks ka
järgmistele, mistõttu kõrvalekalded originaalsusest võivad levida kiiresti ning omandada uue
originaalsuse mõõdupuu. Seetõttu väärtustatakse kogu maailmas üha enam sõidukite
tehaseseisukorras säilitamist (sh rahvusvaheline vanasõidukite organisatsioon FIVA).“
Vanasõidukina tunnustamisel möönduste tegemisel lisa 4 koodi 103 alusel sõiduki originaalse
pinnakatte või originaalse interjööri korral tuleb hinnata konkreetse sõiduki vanust, erakordsust
ning esteetilist väljanägemist. Antud leevendused ei ole aluseks sõiduki tehnilise seisukorra
osas möönduste tegemiseks.
Lisa 7 täiendati viitega määrusele (EL) 901/2014.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/858,
mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja
eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid
(EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT
L 151, 14.6.2018, lk 1—218).
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) nr 168/2013 kahe-,
kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 02.03.2013, lk
52–128).
4. Määruse mõjud
4.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Määrus ei oma sotsiaalset mõju, kuna mootorsõidukite tehnonõuetega seotud muudatused ei
tekita muutusi ühiskonna sotsiaalses struktuuris. Näiteks ei mõjuta plaanitavad muudatused
kuidagi tööhõivet sõidukite tootmise sektoris.
4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Määruse rakendamine ei mõjuta riigi julgeolekut ega välissuhteid.
4.3. Mõju majandusele
Mõju majandusele on väike, määruse sätete rakendamisel ei tohiks esineda nihkeid tootmise
tasemes ega selle struktuuris, majandustegevuse juhtimises ega organiseerimises. Kuna Eestis
ei ole arvestatavat autotööstust, siis võib öelda, et mõju majandusele on väike või isegi olematu.
Eestis piirdub sõidukite tootmine peamiselt väiksemate haagiste (O1 ja O2 kategooria)
tootmisega, kuid tegelikkuses ei mõjuta antud määruse sätted nende haagiste tehnonõudeid.
Kuna neid valmistatakse seeriaviisiliselt alluvad need tüübikinnituse reeglitele, mis on
kehtestatud majandus-ja kommunikatsiooniministri 3. juuni 2011. a määrusega nr. 37 „Auto,
mootorratta, mopeedi ja nende haagiste tüübikinnituse, üksiksõiduki kinnituse ja ümberehituse
tingimused, nõuded ja kord“. Määruse muudatused reguleerivad pigem juba kasutusse võetud
sõidukite nõudeid, et tagada nende jätkuv vastamine tüübikinnituse nõuetele kogu kasutusaja
vältel, mis kindlustab kõrge ohutuse ja keskkonnakaitse taseme.
Kuna määrus esitab nõuded peamiselt sõiduki tehnoseisundile, mis on aluseks sõiduki
kontrollimisele tehnoülevaatusel või liiklusjärelevalve käigus, lisaks nõuded sõiduki
ümberehitusele, siis ei ole käesoleval muudatusel otseselt mõju autode müügi või rentimisega
tegelevatele ettevõtetele välja arvatud limusiinide rentimisega tegelevad ettevõtted, kes saavad
edaspidi tuua Eestisse uuemaid ja pikemaid limusiine parandades seeläbi oma teenuse kvaliteeti
ja atraktiivsust.
4.4. Mõju looduskeskkonnale
Määruse vastuvõtmine ei avalda mõju looduskeskkonnale, kuna keskkonnaga seotud aspekte
nagu näiteks müra või heitmed käesoleva eelnõu raames ei muudeta.
4.5. Mõju regionaalarengule
Määrusel ei ole mõju regionaalarengule, kuna sõidukite tehnonõuded ei avalda mõju Eesti eri
regioonide konkurentsivõimele ega inimeste elukvaliteedile, näiteks ei põhjusta käesoleva
määruse sätete rakendamine mõne autotööstusega seotud ettevõtte sulgemist ega selle töö
ümberkorraldamist.
4.6. Mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Määrusel puudub mõju riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele.
4.7. Muu otsene ja kaudne mõju
Täpsustatud on mitmete nõuete sõnastust, lisandunud on sõidukitele kohustuslikuks muutunud
seadmeid ja ajakohastatud nõudeid seoses uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga. Lisandunud
nõuded puudutavad eelkõige uuemaid sõidukeid, mis tüübikinnitusmenetluse tulemusena
täidavad antud muudatuses nimetatud nõudeid. Juba registreeritud sõidukitele nõudeid ei
lisandu, vaid olemasolevaid täpsustatakse või varasemalt viidatud õigusakti nõuded
kirjutatakse läbi ka riigisiseselt.
Eelnõu rakendamine mõjutab tehnoülevaatajate tööd, sest muudetakse sõidukite kehtivaid
tehnonõudeid ja nõudeid varustusele, mida tuleb ülevaatajatel sõidukite ülevaatusel arvestada,
kuid seejuures ei suurenda need tegevused olemasolevat tööde mahtu vaid puudutavad
konkreetselt nende nõuete sisu.
5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Määrusel ei ole mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevusele. Määrusel ei ole mõju riigi ja
kohaliku omavalitsuse kuludele ega tuludele.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu kooskõlastati Siseministeeriumiga ja Sotsiaalministeeriumiga eelnõude infosüsteemi
EIS kaudu. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti
Liidule, Eesti Tehnoülevaatajate Liidule ja Eesti Vanatehnika Klubide Liidule.
Ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Eesti Tehnoülevaatajate Liidu
ettepanekutega arvestati eelnõu väljatöötamise ajal, EIS kooskõlastuse ajal rohkem
ettepanekuid ei esitatud.