Lisa 1
Otsuse „Blokkpost 89 - Pääsküla raudteelõigu täiendava rööpapaari ehitamise
keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmine“ juurde
Blokkpost 89 - Pääsküla raudteelõigu täiendava rööpapaari ehitamise keskkonnamõju
hindamise eelhinnang
1. Üldine teave
1.1) Ehitustööde läbiviimise taustainformatsioon
Taotleja AS Eesti Raudtee (registrikood 11575838, aadress Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn, e-posti aadress
[email protected]) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress
Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post
[email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr
2111271/18732 alljärgnevate rajatiste ehitamiseks:
1. Rööbastee nr II Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistrikood 221360911)
2. Rööbastee nr I Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistri kood 221360873)
3. Rööbastee nr 3 89bp (ehitisregistri kood 221360912)
4. Rööbastee nr II 89Bp-Pääsküla (ehitisregistri kood 221302300)
5. Ülesõidukoht km 92,203 Pääsküla (ehitisregistrikood 221302232)
6. Ülekäigukoht km 92,143 89Bp-Pääsküla (ehitisregistrikood 221303204)
7. Rööbastee nr I 89Bp-Pääsküla (ehitisregistrikood 221367738)
8. Raudteeülesõidukoht Laagri KM 91,014 (ehitisregistrikood 221367762).
Ehitustegevus toimub Harju maakonnas, Saue vallas, Valingu külas, Alametsa // Keila-Tallinn 78,7-83,1 km
(72701:003:0069), Vanamõisa külas, Keila-Tallinn 83,1-83,7km (72703:001:0189), Saue linnas, Keila-
Tallinn 83,7-87,2 km (72703:001:0191), Saue vallas, Laagri alevikus, Keila-Tallinn 87,2-91,1 km
(72703:001:0190)// Tallinn, Nõmme linnaosa, Keila-Tallinna raudtee 91,1-91,6 km ( 78404:410:2040)//
Pääsküla raudteejaam (78404:408:0652);
Ehitustööd on üks osa projektist „Blokkpost 89. km – Pääsküla KM 88,973–92,820. Teise peatee ehitamine“,
mille lõppeesmärgiks on Keila ja Pääsküla lõigul läbilaskevõime tõstmine.
1.2) Teave eelnevalt hinnatud keskkonnamõjude kohta
Saue Vallavalitsus on enda haldusterritooriumile jäävate rajatiste osas 03.04.2019 korraldusega nr 424
„Projekteerimistingimuste määramine Keila ja Pääsküla vahele täiendava raudteerööpapaari rajamise
ehitusprojekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise mittealgatamine“ välja andnud
projekteerimistingimused ning selle lisas oleva eelhinnangu 11.02.2019, täiendatud 02.04.2019 (edaspidi Saue
VV PT EH). Saue Vallavalitsus lähtus Saue VV PT EH ning asjaomaste asutuste arvamustest ning jättis
algatamata keskkonnamõju hindamise, kuna kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist
keskkonnamõju.
Eelpooltoodud projekteerimistingimuste menetlustes koostatud eelhinnangus toodi ära ka uuringunõuded,
milledest käesolevas eelhinnangus käsitletakse vaid neid, mis on otseselt seotud ehitusloa taotluses toodud
ehitistega. Saue VV PT EH järgi tuli hinnata raudteetammilt lähtuva võimalike saasteainete heite mõju
olulisust pinna- ja põhjaveele ning pinnasele ja jõgedele, analüüsides olemasoleva raudteetammi pinnase
ohtlike ainete sisaldust ja tulemuste vastavust kehtestatud normidele. Samuti sooviti müra ja vibratsiooni
tasemete hindamist (eeldatavalt siiski modelleerimist).
Müra ja vibratsiooni osas on EVR tellimusel 2020. aastal teostatud täiendav mürauuring, mis hõlmas Laagri
piirkonnas nii mõõtmisi (päeval ja öösel) kui modelleerimist (töö teostajad: Kajaja Acoustics OÜ, Stratum
1
OÜ ja Terviseameti kesklabor). 12.03.2020. a Saue VV, Transpordiameti ja EVR vahelisel nõupidamisel lepiti
kokku, et Kajaja esitatud mudeleid täiendatakse maanteeliikluse andmetega, mis arvestavad maanteeliikluse
kasvuga tulevikus. Arvestades läbiviidud mõõtmisi, uuringuid ja modelleerimisi, on EVR tänaseks teostanud
oluliselt suuremas mahus alusuuringuid, kui projekteerimistingimused ette nägid.
1.3) Käesoleva eelhinnangu koostamise alused
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 p 1 kohaselt tuleb
hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või
muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Ehitusloa
taotlustes toodud tegevus (Blokkpost 89. km - Pääsküla 2. peatee ehitamine) ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1
toodud tegevuste hulka, mille puhul on KMH algatamine kohustuslik. Tegevus liigitub KeHJS § 6 lõikes 2
nimetatud valdkondade hulka (infrastruktuuri ehitamine) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud
loetelu" § 13 punkti 3 (raudteeliini laiendamine) alla. Seega koostatakse eelhinnang ja kaalutakse, kas
kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju taotluses toodu osas. Eelhinnangu sisule esitatavad nõuded
on toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Käesoleva
eelhinnangu alapeatükkide numeratsioon vastab määruses 31 toodud §-dele ja punktidele.
KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku §-st 89 annab ehitusloa TTJA,
seega on TTJA otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6
lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt
asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata
jätmise otsuse eelnõu.
TTJA edastas … kirjaga nr 16-12/21-07962-001 asjaomastele asutustele seisukoha väljendamiseks
eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Asjaomasteks asutusteks olid:
1. Saue Vallavalitsus
2. Tallinna Linnaplaneerimise Amet
3. Nõmme Linnaosa Valitsus
4. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet
5. Muinsuskaitseamet
6. Terviseamet
7. Keskkonnaamet (KeHJS § 2³ lg 2 alusel)
8. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Asjaomaste asutuste seisukohta KMH algatamata jätmise ja soovituste/nõuete ning nendega eelhinnangus
arvestamise osas kajastab alljärgnev tabel:
Asutus, kirja nr Seisukoht Soovitused või nõuded ning nendega
eelhinnangus arvestamine
2. Kavandatava tegevuse kirjeldus
Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitavat tegevust ning sellega kaasnevaid tegureid.
Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid.
2
2.1) Tegevuse iseloom ja maht
AS Eesti Raudtee töö nr 20-2020 seletuskirja järgi toimub antud projektiga teise peatee ehitamine olemasoleva
raudtee kõrvale ca 3,9 km ulatuses, mis suurendab rongiliikluse läbilaskevõimet Keila–Pääsküla vahelisel
raudteelõigul. Olemasolev blokkpost 89. km – Pääsküla jaamavahe on üheteeline ning varustatud
automaatblokeeringuga. Raudtee on r/b liipritel, rööbastega 60E1 ja R50. Liiprite epüür kõveral teelõigul on
2000 liiprit/km, sirgetel teelõikudel 1840 liiprit/km. Olemasoleval teelõigul asub kaks raudteeülesõidukohta,
kaks ooteplatvormi, kaks raudteeülekäigukohta, üks jalakäijate torusild, üks jalakäijate tunnel ja üks
raudbetoonist sild.
Projektiga on ette nähtud järgmised tööd:
- raudtee maa-ala puhastamine vastavalt vajadusele võsast ja puudest;
- pöörmete nr 101 1/11 ja 103 1/9 R50 demonteerimine koos piirdepostidega;
- raudtee rööbastega R50 ja üleminekurööbastega demonteerimine;
- r/b liipritel ja 60E1 rööbastega raudtee osaline demonteerimine;
- kaitsetupiku nr 3 demonteerimine koos tupikuprisma ja tõkkepukiga;
- isoleerlukkude demonteerimine;
- muldkeha laiendamine/rajamine; kaitsekihi rajamine väljalõigatava pinnase piirkonnas;
- olemasolevate kraavide/küvettide täitmine kohaliku pinnasega;
- raudbetoonist liipritel 60E1 rööbastega raudtee paigaldamine;
- raudtee ballasteerimine graniitkillustikuga liiprite alt 35 cm paksuselt;
- uute isoleerlukkude (Tenconi) paigaldamine;
- reservtorude (A- klassi torud vastavalt standardile SFS 5608 ) paigaldamine signaalpunktide juures side- ja
elektrikaablite jaoks;
- kraavide ja küvettide sisselõikamine;
- sademevee torude ø250/215 paigaldamine süvendis perspektiivse kontaktvõrgu mastide kõrvale;
- drenaaži rajamine;
- Laagri raudteeülesõidukoha rekonstrueerimine;
- Pääsküla raudteeülesõidu- ja ülekäigukoha rekonstrueerimine;
- poolitatavate kaitsetorude Ø100 paigaldamine;
- raudtee parandamine plaanis ja profiilis;
- vastavalt vajadusele kaablite ümberpaigaldamine või väljavahetamine;
- raudtee maa-ala planeerimine ja heakorrastamine.
2.2) Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste
ja planeeritavate tegevustega
Kavandatud tegevuse alal on kehtestatud järgmised strateegilised planeerimisdokumendid:
• Harju maakonna arengustrateegia 2035+
• Harju maakonnaplaneeringu 2030+
• Saue valla arengukava 2018 – 2030
Kavandtatud tegevus on nimetatud planeerimisdokumentidega kooskõlas. Planeeringutega on ette nähtud
läänesuunalise raudtee läbilaskevõime suurendamine Tallinna-Keila lõigul, olemasoleva taristu paremal
ärakasutamisel ning autokasutuse vähendamisel ja transpordivaliku suunamisel jätkusuutlike
transpordiliikidele (nt ühistransport), mida teise raudteerööpapaari rajamine kavandatud lõikudele tagab,
rööbastranspordi sh kergrööbastranspordi arendamine eelistatud liikumis- ja ligipääsuvõimalusena, sh
maakonna siseselt.
Saue valla arengukava 2018 – 2030 kohaselt elab hinnanguliselt 75-80% Saue valla inimestest vähem kui 5
km kaugusel raudteetrassist, mistõttu on tähtsaimaks ühistranspordiliigiks raudteetransport. Näiteks Saue
linna ja Laagri aleviku ning Tallinna vahel käib rong päevas mõlemal suunal ligikaudu 40 korda. Raudteetrassi
3
läbilasevõime seisukohast on oluline ka teise rööpapaari rajamine, mille tulemusena suureneks raudtee
läbilaskevõime ning tekiks võimalus graafiku tihendamiseks. (Allikas: Saue valla arengukava 2018 – 2030, p 3.7., lk
50, http://sauevald.ee/arengukavad)
Kavandatav tegevus on üks osa AS Eesti Raudtee käimasolevast suurprojektist „Lääne-Harju raudtee
rekonstrueerimine ja liiklusjuhtimissüsteemi uuendamine“. Investeeringu eesmärk on arendada raudteede
võrku Tallinnas ja Lääne- Harjumaal ning parandada olemasolevate rööbasteede seisukorda, kaasajastada
erinevaid vananenud tehnoloogiaid, sh täiesti uue liiklusjuhtimissüsteemi rajamine ning täiendavate reisijate
rajatiste püstitamine. Vastavalt AS Eesti Raudtee infole koosneb Lääne-Harju suurprojekt mitmest suuremast
osaprojektist, kus üks osaprojekt on Pääsküla-Keila 2. peatee rajamine, mille tulemusena rajatakse puuduv
teine rööpapaar Keila-Valingu ca 2,7 km ja Laagri-Pääsküla ca 3,8 km vahelistele raudteelõikudele, ehitatakse
ümber Pääsküla ja Keila jaamad ning rajatakse Keilasse täiendav ooteplatvorm. (http://www.evr.ee/et/projektid)
2.3) Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik
mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine
Tööde teostamisel kasutatakse järgnevaid maavarasid: killustik (31,5–63 mm), peenkillustik (16 - 32 mm),
kruus (sh purustatud kruus) teepeenarde kindlustamiseks, kasvupinnas nõlva kindlustamiseks ning
heakorratöödeks, liiv. Maavarade kaevandamist ei toimu (v.a pinnase eemaldamine). Tööde teostamise käigus
on võimalik haljastuse eemaldamine.
Tegevus ei näe ette põhjavee- või pinnaveevõttu. Uute rajatiste ja rööbasteede rajamiseks on vajalik
likvideerida puid raudteemaa alalt, mis jääb ehituse alla ning on vajalik raudtee ohutuse tagamiseks.
Mõju loomade liikumisele ei muutu, kuna teise peatee rajamine toimub olemasoleva raudteepaari kõrvale.
Olemasolevad truubid säilitatakse.
2.4) Tegevuse energiakasutus
Ehitusmasinate kütus (bensiin, diisel), objekti kontori (nt soojakud) elektritarbimine.
2.5) Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus,
soojus, kiirgus ja lõhn)
Ehitustegevusega kaasnevad heited võivad olla järgmised:
1) ehitusmasinate heitgaasid õhku suurendavad õhusaastet;
2) võimalikud õli/kütuselekked pinnasesse;
3) kõrgendatud mürafoon ning vibratsioon.
4) Sügis- ja kevadtalvisel ajal on võimalik valgusreostus ehitustehnika poolt (töömaa valgustamine).
Müra- ja vibratsiooni taseme ajutine suurenemine tekib ehitusmaterjalide vedamisest, erinevate paiksete ja
liikuvate mehhanismide töötamisest, ehitustööriistade kasutamisest jne. Selline müra ja vibratsiooni teke
kaasneb pea iga ehitustegevusega ning see lõpeb peale raudteelõigu valmimist. Täpne ehitusaegne müra ja
vibratsiooni tase ei ole tegevuse iseloomu tõttu prognoositav, kuid Saue VV PT EH kohaselt ei ületa
ehitusaegne vibratsioon eeldatavalt keskkonna taluvust.
Ehitiste kasutamisega kaasnevad heited: pinna- ja põhjaveele ning pinnasele võib mõju tekkida
raudteetammide ja kaitsevööndis kasutatavatest tõrjevahenditest, millega piiratakse taimestiku kasvu raudtee
kaitsevööndi selles ulatuses, mis on vajalik nähtavuse tagamiseks. Mõju keskkonnale piirdub eeldatavasti
raudtee kaitsevööndiga (Saue VV PT EH).
2.6) Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine
4
Jäätmete teke on ehitustegevuse aegne. Lisarööpapaari rajamisel ei veeta ära pinnast olemasolevast raudtee
muldkehast. Lammutustöödel tekib või võib tekkida järgmisi jäätmeid: vanad puitliiprid, betooni- ja kivitükid,
metallijäätmed (rööpatükid, liiprite kinnitamise naelad, -lapid jms), samuti eemaldatav pinnakate (täide).
Jäätmed sorteeritakse: olmejäätmeid ei segata ehitusjäätmetega ning need kogutakse eraldi. Ehitustööde ajal
tekkivate olmejäätmete kogumiseks paigaldatakse vastav konteiner. Arendaja ja töövõtja sõlmivad selleks
eraldi lepingu.
Tööde käigus tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse (nt killustik, täitepinnas) või antakse (kile, papp ja
paber, pakendid, akud ja patareid vms ohtlikud jäätmed jne) üle käitlemiseks vastavat keskkonnaluba või
kompleksluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Tööde käigus välja kaevatavat liigset pinnast kasutatakse
muldkeha jalami kindlustamiseks ja vajalikes kohtades täitepinnasena raudtee maa-ala tasandamiseks,
profileerimiseks ning heakorrastamiseks.
2.7) Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus
Vandalismist, tööohutuse nõuete rikkumisest või mittekorras seadmetest tingitud tuleoht. Tulekahju
tulemusena võib sattuda õhku mürgiseid põlemisjääke, samuti pinnasesse ning vette. Ehitusperioodil on
võimalikud avariiolukorrad seotud rongiliiklusega kui ehitusala on piiritlemata ning (ehitustöödega seotud)
isikutel puuduvad teadmised rongiliiklusest: peatumine ja parkimine raudtee kaitsevööndis või kontaktvõrgu
piirkonnas jne.
2.8) Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest
põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel. Asjakohaste suurõnnetuste
või katastroofide oht, sh kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht kättesaadavate
teaduslike andmete alusel teadaolevalt puudub.
3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond
Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitava tegevuse (loodus)keskkonda nii hetkeseisuga
(tegevuse eelselt) kui ka tegevuse käigus või asjakohasel juhul tegevuse lõppedes. Peatükis ei kirjeldata
meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid.
3.1) Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused
Planeeritav tegevus asub järgmistel katastritel:
72701:003:0069 – Saue vald, Valingu küla, 100% transpordimaa;
72703:001:0189 – Saue vald, Vanamõisa küla, 100% transpordimaa;
72703:001:0191 – Saue vald, Saue linn, 100% transpordimaa;
72703:001:0190 – Saue vald, Laagri alevik, 100% transpordimaa;
78404:410:2040 – Tallinna linn, Nõmme linnaosa, 100% transpordimaa;
78404:408:0652 – Tallinna linn, Nõmme linnaosa, 100% transpordimaa.
Planeeritav maakasutus jääb samaks ja kõik raudtee muldkeha rajamisega seotud tööd on ette nähtud
raudteemaa piires.
3. 2) Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus), nende
kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime
Arendaja esitatud informatsiooni kohaselt on Reib OÜ teostanud lõigul 2020. aasta novembris geoloogilise
uurimistöö. Tööst selgub, et 2020. aasta novembris uuritud lõik paikneb geoloogiliselt Põhja-Eesti
Klindipealsel lubjakiviplatool, kus pinnakatteks on peamiselt jääliustikulised moreenpinnased ning seda
katvad täite- või kasvupinnased. Lõigul Keila jaam kuni Keila jõgi katab lubjakivi või moreeni liivpinnaste
kompleks. Aluspõhjas avanevad Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula 1 ja Kahula 2 kihistud (endised Jõhvi
5
ja Keila kihistud). Geoloogilised tingimused on uuritud lõigul head. Geoloogilises lõikes esinevad
mineraalpinnased on piisavate geotehniliste omadustega, et nendele rajada raudtee muldkeha. Eelnevalt on
soovitav õhuke täite ja mullakiht eemaldada. Kaevetööde käigus tuleb arvestada asjaoluga, et savi- ja
moreenpinnased on leondumisohtlikud pinnased ning kaevikus pikemalt vee alla jäädes need leonduvad ning
kaotavad tunduvalt oma geotehnilistes omadustes. Kaevikutesse kogunenud vesi tuleb võimalikult kiiresti
eemaldada. Savi- ja moreenpinnased on külmakerkeohtlikud pinnased. Külmumissügavuseks on arvestatud
1,3 m.
Vastavalt Maa-ameti kaardiserverile asub Saue vallas Tutermaa külas kohe katastri nr 72701:003:0069 kõrval
Valingu tammik, mis on kantud keskkonnaregistrisse numbriga KLO1200456. Projektipiirkonnast ca 210 –
250 m kaugusele jääb Keila mõisa park, kuid eeldatavalt ei oma kavandatav tegevus Keila mõisa pargile
negatiivset mõju. Tegevuse lähiümbruses ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid.
Mõju loomade liikumisele ei muutu, sest kavandatava tegevuse ala on pikalt olnud kasutusel raudteemaana.
Kavandataval alal kasvava haljastuse raadamise täpne ulatus taastatava raudteelõiguga piirnevatel aladel
selgub ehitustegevuse käigus. Haljastuse likvideerimiseks tuleb taotleda raieluba, menetluse käigus
teostatakse paikvaatlus, põlispuud võimalusel säilitatakse.
Lähimad registrisse kantud puurkaevud keskkonnaregistri koodiga PRK0015194 ja PRK0016198 paiknevad
75 meetri kaugusel (Saue linn). Suurenev liiklustihedus võib suurendada raudteetranspordist tulenevat
reostusohtu võimalike avariiolukordade tekkimisel. Pinna- ja põhjaveele ja pinnasele võib mõju tekkida
raudtee kaitsevööndis kasutatavatest tõrjevahenditest, millega piiratakse taimestiku kasvu raudtee
kaitsevööndi selles ulatuses, mis on vajalik nähtavuse tagamiseks. Mõju keskkonnale piirdub eeldatavasti
raudtee kaitsevööndiga. Kaubavedude puhul tuleb arvestada võimaliku heitega veostest, mis sõltub veoste
iseloomust (kütused, ehitusmaterjal vmt).
Vastavalt Maa-ameti maardlate rakendusele ei asu kavandatava tegevuse alal või lähiümbruses maavarasid,
maavarade levialasid või perspektiivalasid.
3.3) keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,
jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000
võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on
ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade
vastupanuvõimest
Kaitsevööndiga objektidest asuvad ehitusalal geodeetilised märgid väliste tunnustega 41862, 41909, 41871,
41842, 228182, 42293, 42422, 92507, 42396, 42292, 42398, 42398, 42287, 42249, 42385, 42283, 42510,
92396, 92510, 42532, 42282, 42506, 42281, 42364, 42251, 42539, 45148, 44646, 45145, 45148. Teise peatee
ehitamisel jäävad ehitustsooni kaks kohaliku geodeetilise võrgu märki, mis tuleb teisaldada: polügonomeetria
punktid nr 102 ning 103. Maa-alal paiknevad järgnevad tehnovõrgud: Side- ja elektrikaablid, gaas,- kütte,-
kanalisatsiooni-ja veetrassid. Ehitusalale ulatuvad järgmiste taristute kaitsevööndid: laiarööpmelise raudtee
kaitsevöönd 30m äärmisest rööpast, samuti elektri õhu- ja maakaabelliinide, gaasipaigaldise (Balticconnector)
ning sideehitiste (Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, Telia Eesti AS) kaitsevööndid. Kaitsevööndis
tegutsemine toimub vastavalt EhS §-des 70-78 toodule ja kokkuleppel valdajatega.
Keila jõe ülesõidukohas Keila jõe idapoolsel kaldal ning lähiümbruses asub arheoloogiamälestise (10-13. saj.
pärit asulakoht, registrinr. 17879) kaitsevöönd ning Laagri alevikus kinnismälestised nr 18964 ja 3132
(asulakoht ja Pääsküla kivisild). Tegevus ei mõjuta eeldatavalt oluliselt kinnismälestusiste kaitse eesmärke,
kuna kavandatav tegevus toimub olemasoleva raudtee maal ning olemasoleva tegevuse iseloom või
maakasutus uue rööpapaari rajamisel antud asukohas ei muutu. Valingu külas jääb rööbastee kinnismälestise
nr 18973 (Lohukivi kultusekivi) piiranguvööndisse. Kultusekivi jääb ise raudteemaast väljapoole. Kavandatav
tegevus ei oma objektile negatiivset mõju, kuna objekt asub ise olemasolevast raudteest lõuna pool, tegevust
6
teostatakse olemasolevast raudteest põhja pool ja tegevusega ei nähta ette mõjutusi objekti suunas või
asukohas.
Suur osa ehitustegevuste tagajärgedest tuleneb teenindavast transpordist. Transpordikoormus kujuneb
peamiselt ehitusmaterjale raudtee alale vedavatest veokitest ning jäätmeid ära vedavatest veokitest. Kuna ära
vedamist vajavad jäätmekogused on eeldatavalt väga väikesed, on põhiline transpordikoormus tingitud
ehitusmaterjalide kohale vedamisest. Ehitusaegse tegevusega seotud olmejäätmete nõuetekohane käitlemine
reguleeritakse arendaja ja töövõtja vahelises lepingus.
3.4) inimese tervis ja heaolu ning elanikkond
Kavandatava raudtee paikneb Saue vallas Laagri aleviku tiheasumialal ja piirneb põhjast enamjaolt elamumaa
katastriüksustega, kus on valdavalt eramud ja korterelamud. Lähimad elamud jäävad olemasolevast raudteest
ca 35 – 44 m kaugusele. Olemasolevast raudteest lõuna suunale jäävad valdavalt äri- ja tootmismaa
sihtotstarbega kinnistud.
Saue Vallavalitsus ja Tallinna linn on väljastanud projekteerimistingimused Keila-Pääsküla raudteele
täiendava rööbastee rajamiseks ning kohustanud AS Eesti Raudtee (EVR) teostama müra ja vibratsiooni
tasemete hindamist. EVR tellis Pääsküla teise peatee rajamise tarbeks müra ja vibratsiooni uuringu Pääsküla
jaamast kuni Keila jaamani. Sellest uuringust selgus, et raudteelt tulenev müra ei ületa müra piirnorme ei
praegu ega ka peale teise peatee rajamist. Lisaks sellele tellis Saue vald liiklusmürast põhjustatud
müratasemete hindamise samas piirkonnas, kus hinnati liiklusest tulenevat summaarset müra. Mõlemad tööd
teostas Akukon OÜ.
2020. a sügisel tellis EVR täiendava mürauuringu, mis hõlmas Laagri piirkonnas nii mõõtmisi (päeval ja öösel)
kui modelleerimist (töö teostajad: Kajaja Acoustics OÜ, Stratum OÜ ja Terviseameti kesklabor). 12.03.2020.
a Saue VV, Transpordiameti ja EVR vahelisel nõupidamisel lepiti kokku, et Kajaja esitatud mudeleid
täiendatakse maanteeliikluse andmetega, mis arvestavad maanteeliikluse kasvuga tulevikus.
4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele
Peatükis on toodud käesoleva eelhinnangu alapeatükkide 2 ja 3 põhjal antud otsustaja hinnang, kas
kavandataval tegevusel võib olla keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3¹ lõikes
2 kirjeldatud otsene või kaudne oluline keskkonnamõju. Nullalternatiiviks on käesoleval juhul olukord, kus
midagi ei muutu (ehitustegevust ei toimu). Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada
mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja
heaolu, kultuuripärandi või vara. Peatükis kirjeldatakse, mil viisil on keskkonnaelemendid mõjutatud ning
mõju suurust/ulatust.
4.1) Keskkonnamõju suurus
Võrreldes 0-alternatiiviga on mõju keskkonnale olemas kuid meetmeid kasutusele võttes talutav.
4.2) Mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus)
Ehitusaegne mõju on ajutine ning tõenäoliselt inimestele negatiivne: liikluse ümberkorraldus ületuskohtadel
ja rongiliikluse ajutine asendamine bussiga ehk liikumisteede võimalikud muudatused. Ehitustöödega kaasnev
müra, vibratsioon ja lõhnahäiringud puudutavad eelkõige ümberkaudseid inimesi, kelle elu- või töökohad
paiknevad raudtee naabruses. Päevasel ajal sulandub ehitusmüra ilmselt üldisesse mürafooni, õhtusel ja öisel
ajal aga võib ehitusmüra muutuda täiendavaks häiringuks lähialal.
4.3) Mõju ilmnemise tõenäosus
7
Suure tõenäosusega realiseerub negatiivse mõjuna ehitusaegne müra, mis on aga ajutine ning lisanduva
rööpapaari ja liiklustiheduse suurenemisest tingitud müra. Positiivse mõjuna avaldub tõenäoliselt rongiliikluse
kasv koos eeldatava autoliikluse vähenemisega.
4.4) Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus
Mõjud on talutavad ning ehitusaegsed (müra, tolm, vibratsioon). Pöördumatuks muutuseks võib lugeda
pinnase ümberpaigutamise (mulde ehitamine) ja mingil määral taimestiku eemaldamise. Samas on ehitusala
olnud ka eelnevalt raudtee kasutuses, mis tähendab, et tegemist on tehismaastikuga ja mõjud sellele on
kasutuseripärast tulenevalt väiksemad.
4.5 ja 4.6) Mõju piiriülesus ja mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Piiriülene mõju puudub. Mõju Natura
2000 võrgustikule puudub, kavandatud tegevuse lähiümbruses ei asu Natura 2000 alasid.
4.7) Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate
tegevustega
Kavandataval tegevusel võib olla ehitusaegse müra, vibratsiooni või heitgaaside osas kumulatiivne mõju
seoses läheduses asuvatel tänavatel ja maanteel toimuvaga (nendelt tulenev liiklusmüra, teede jms remondi
müra ja vibratsioon jne).
4.8) Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised (sh
seadusandlusest tulenevad) võimalused
Müra olemasolevatel elamualadel ei tohi ületada keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruses nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (KeM
määrus nr 71) lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra tasemed vastama
eelpooltoodud määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega
aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A) (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Ehitusmüra tasemed ei
tohi ajavahemikus 21.00- 07.00 läheduses asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud
asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase
mürakategooria tööstusmüra normtaset. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige
tööpäevadele ajavahemikus kl 8-19 ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte
teostada. Ehitustöödel välitingimustes kasutatavad seadmed peavad vastama majandus- ja taristuministri
08.06.2015 määruse nr 59 „Nõuded välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle tekitatavast mürast
ja selle seadme vastavushindamisele“ nõuetele.
Vibratsioon raudtee ehitus- ja käitamisperioodil ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78
„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3
toodud piirväärtuseid.
Keskkonnareostuse vältimiseks peab kasutatav tehnika/masinad olema tehniliselt korras. Vältida masinate ja
seadmete parkimis-ja ladustamisplatside rajamist eluhoonete ja majutusasutuste lähedale. Ehitusprotsessis
tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb õigeaegselt hooldada. Ehitustööde
käigus tuleb võtta arvesse, et raudteetammi täitematerjal ja pinnas kaitsevööndi ulatuses võib olla saastunud.
Reostuse ilmnemisel tuleb selgitada selle ulatus ning olenevalt pinnase reostuse tasemest käideldakse pinnast
vastavalt (likvideeritakse ja antakse üle jäätmekäitlejale või saab kasutada kohapeal ehitustöödel). Kaeve- ja
ehitustööde ajal reostustunnustega pinnase ja pinnasevee ilmnemisel tuleb selgitada pinnase ja veeproovidega
reostuse suurus ja koostada edasine tegevuskava; reostuse suuruse väljaselgitamiseni tuleb reostuse levikut
soodustavad tegevused peatada.
5. Eelhinnangu järeldus
8
5.1) Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise
kohta koos põhjenduse kokkuvõttega. Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Planeeritav
tegevus ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele.
Ehitusalal ega lähiümbruses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi
maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida kavandatav tegevus võib oluliselt
mõjutada. Rööbastee rajamine ei kahjusta kultuuripärandit, inimeste tervist, heaolu ega vara.
5.2) Vajalikud keskkonnameetmed lisaks seadusandluses (vt punkt 4.8) toodule
1. Impulssmüra põhjustavat tööd (lõhkamine, rammimine jne) teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.
Mürarikaste tööde alguse aegadest ja kestusest teavitada kohalikke elanikke, vältimaks inimeste
teadmatusest põhjustatud kaebusi.
2. Inimeste kaitsmiseks tolmavate tegevuste eest kasta kuival ajaperioodil käideldavat
liiva/kruusa/täitepinnast.
3. Ehitustööde ajal valgustuse kasutamisel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende
ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.
4. Ehitus- ja hooldustööde käigus kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja
määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate parkimine/hoidmine pehmel pinnasel ei ole lubatud,
samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh pesemist) või tankimist. Masinate, millel
on silmaga nähtav õlileke, kasutamine on keelatud. Töökohas peab olema varustus (õli)reostuse
eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht.
5. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja kultuurkihi
ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala. Kinnismälestise
kaitsevööndis olemasoleva ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on
leitav Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib
taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb esitada
vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub.
6. Ehitustööde ajal tuleb kaitsta olemasolevat kõrghaljastust vigastuste eest (võra, juured, tüvi).
Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal
Kirjalikud allikad:
• Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“
• Harju maakonnaplaneering 2030+ https://maakonnaplaneering.ee/harju-maakonnaplaneering
• AS Eesti Raudtee töö nr 20-2020 „Blokkpost 89. km – Pääsküla, KM 88,973–92,820. Teise peatee
ehitamine“
• Kajaja Acoustics OÜ, Stratum OÜ ja Terviseameti kesklabor müra mõõtmiste 11.01.2021 aruanne nr
6/4-6-2/1915
• Saue Vallavalitsuse 11.02.0219 keskkonnamõju hindamise eelhinnang projekteerimistingimuste
taotlusega kavandatavale Keila ja Pääsküla vahele täiendava raudteerööpapaari rajamisele
Kaardirakendused:
• Maainfo kaardirakendus: katastrikaart, lähteülesanded, hinna- ja viljakustsoonid, kõrgusandmed
• Kitsendused: katastriüksuse kasutamise kitsendusi põhjustavad objektid ja piiranguvööndid
• Looduskaitse ja Natura 2000 alad: looduskaitsealused objektid ja Natura 2000 alade piirid
• Kultuurimälestised: muinsuskaitseobjektid, muinsuskaitsealad, muinsuskaitse piiranguvööndid
• Maardlate kaardirakendus: keskkonnaregistri maardlad ja mäeeraldised, maavarade varud
• Geoloogia kaardirakendus: aluspõhi, pinnakate, hüdrogeoloogia, põhjavee kaitstus, geomorfoloogia,
geoloogilised isojooned
9
• Planeeringute kaardirakendus: detail-, üld- ja maakonnaplaneeringute andmed
• Pärandkultuuri kaardirakendus: pärandkultuuri objektid
• Ohtlike ettevõtete ja vesivarustuse kaardirakendus
• Ehitusgeoloogia kaardirakendus: ehitusgeoloogia andmekogu
• Üleujutuste rakendus
• Kohapärimus: rahvusparkide kohapärimus (Kirjandusmuuseum, Keskkonnaamet)
• Kallete ja nitraaditundliku ala kaart
• Karuputke tõrjumise ja loodushoiutööde kaardirakendus
• Maaparandussüsteemide kaardirakendus
• Ristipuude kaardirakendus
• Müraandmete kaardirakendus
Koostas: Liis Piper
[email protected]
10
OTSUS
Blokkpost 89. km - Pääsküla raudteelõigu täiendava rööpapaari ehitamise keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmine
Taotleja AS Eesti Raudtee (registrikood 11575838, aadress Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn, e-posti aadress
[email protected]) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress
Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post
[email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr
2111271/18732 alljärgnevate rajatiste ehitamiseks:
1. Rööbastee nr II Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistrikood 221360911)
2. Rööbastee nr I Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistri kood 221360873)
3. Rööbastee nr 3 89bp (ehitisregistri kood 221360912)
4. Rööbastee nr II 89Bp-Pääsküla (ehitisregistri kood 221302300)
5. Ülesõidukoht km 92,203 Pääsküla (ehitisregistrikood 221302232)
6. Ülekäigukoht km 92,143 89Bp-Pääsküla (ehitisregistrikood 221303204)
7. Rööbastee nr I 89Bp-Pääsküla (ehitisregistrikood 221367738)
8. Raudteeülesõidukoht Laagri KM 91,014 (ehitisregistrikood 221367762).
Ehitustegevus toimub Harju maakonnas, Saue vallas, Valingu külas, Alametsa // Keila-Tallinn 78,7-83,1 km
(72701:003:0069), Vanamõisa külas, Keila-Tallinn 83,1-83,7km (72703:001:0189), Saue linnas, Keila-
Tallinn 83,7-87,2 km (72703:001:0191), Saue vallas, Laagri alevikus, Keila-Tallinn 87,2-91,1 km
(72703:001:0190)// Tallinn, Nõmme linnaosa, Keila-Tallinna raudtee 91,1-91,6 km ( 78404:410:2040)//
Pääsküla raudteejaam (78404:408:0652);
Ehitustööd on üks osa projektist „Blokkpost 89. km – Pääsküla KM 88,973–92,820. Teise peatee ehitamine“,
mille lõppeesmärgiks on Keila ja Pääsküla lõigul läbilaskevõime tõstmine.
Projekteerimistingimuste menetlustes on Saue Vallavalitsus enda haldusterritooriumile jäävate rajatiste osas
03.04.2019 korraldusega nr 424 „Projekteerimistingimuste määramine Keila ja Pääsküla vahele täiendava
raudteerööpapaari rajamise ehitusprojekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise mittealgatamine“ välja
andnud projekteerimistingimused ning selle lisas oleva eelhinnangu 11.02.2019, täiendatud 02.04.2019
(edaspidi Saue VV PT EH). Saue Vallavalitsus lähtus Saue VV PT EH ning asjaomaste asutuste arvamustest
ning jättis algatamata keskkonnamõju hindamise, kuna kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist
keskkonnamõju.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 p 1 kohaselt tuleb
hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või
muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Ehitusloa
taotlustes toodud tegevus (Blokkpost 89. km - Pääsküla 2. peatee ehitamine) ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1
toodud tegevuste hulka, mille puhul on KMH algatamine kohustuslik. Tegevus liigitub KeHJS § 6 lõikes 2
nimetatud valdkondade hulka (infrastruktuuri ehitamine) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud
loetelu" § 13 punkti 3 (raudteeliini laiendamine) alla. Seega koostatakse eelhinnang ja kaalutakse, kas
kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju taotluses toodu osas. Eelhinnangu sisule esitatavad nõuded
on toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Käesoleva
eelhinnangu alapeatükkide numeratsioon vastab määruses 31 toodud §-dele ja punktidele.
KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku §-st 89 annab ehitusloa
raudteerajatiste ehitamiseks TTJA, seega on TTJA otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 22
kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle
otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu
ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.
TTJA edastas … kirjaga nr 16-12/21-07962-001 asjaomastele asutustele seisukoha väljendamiseks
eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Vastuväiteid …. TTJA viis
eelhinnangusse ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsusesse parandused ning selgitas
eelhinnangus asjaomaste asutuste soovituste ja nõuetega arvestamist või mittearvestamist.
Keskkonnamõju eelhindamise tulemusena leiti, et rajatiste asukoht on transpordimaal (raudteemaa), selle
sihtotstarve ei muutu ning tegevuse tulemusena ei kahjustata looduskeskkonna vastupanuvõimet.
Planeeritavad tegevused ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja-
ja pinnaveele. Ehitusalal ega lähiümbruses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid
ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida kavandatav tegevus võib
oluliselt mõjutada. Ehitamine ei kahjusta kultuuripärandit, inimeste tervist, heaolu ega vara. Ehitusaegne mõju
on ajutine ning tõenäoliselt inimestele negatiivne: liikluse ümberkorraldus ja rongiliikluse asendamine bussiga
ehk liikumisteede võimalikud muudatused. Ehitustöödega kaasnev müra, vibratsioon ja lõhnahäiringud
puudutavad eelkõige ümberkaudseid inimesi, kelle elu- või töökohad paiknevad raudtee naabruses. Ehitamisel
on oluline ja kohustuslik järgida õigusaktide nõudeid (valik neist on ära toodud sh eelhinnangu punktis 4.8).
Vajalikud keskkonnameetmed on eelhinnangust ning asjaomaste asutuste seisukohtadest lähtuvalt järgmised:
1. Impulssmüra põhjustavat tööd (lõhkamine, rammimine jne) teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.
Mürarikaste tööde alguse aegadest ja kestusest teavitada kohalikke elanikke, vältimaks inimeste
teadmatusest põhjustatud kaebusi.
2. Inimeste kaitsmiseks tolmavate tegevuste eest kasta kuival ajaperioodil käideldavat
liiva/kruusa/täitepinnast.
3. Ehitustööde ajal valgustuse kasutamisel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende
ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.
4. Ehitus- ja hooldustööde käigus kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja
määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate parkimine/hoidmine pehmel pinnasel ei ole lubatud,
samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh pesemist) või tankimist. Masinate, millel
on silmaga nähtav õlileke, kasutamine on keelatud. Töökohas peab olema varustus (õli)reostuse
eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht.
5. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja kultuurkihi
ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala. Kinnismälestise
kaitsevööndis olemasoleva ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on
leitav Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib
taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb esitada
vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub.
6. Ehitustööde ajal tuleb kaitsta olemasolevat kõrghaljastust vigastuste eest (võra, juured, tüvi).
Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi.
TTJA tugineb KMH otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise eelhinnangule ja selles toodud järeldustele
ning asjaomaste asutuste seisukohtadele. TTJA leiab, et kavandataval tegevusel ei ole eeldatavalt olulist
keskkonnamõju, juhul kui täidetakse nii seadusandlusest tulenevaid kui eelhinnangus keskkonnameetmetena
väljatoodud nõudeid.
Võttes aluseks KeHJS § 6 lõike 2 punkti 10, § 11 lõiked 2², 2³, 4 ja 8, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse
nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 3, eelpool loetletud asjaomaste asutuste seisukohad ja eelhinnangust tulenevad
järeldused ning majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ameti põhimäärus“ § 4 lõike 1 punkti 8:
otsustan:
jätta ehitusloa menetluses Blokkpost 89. km - Pääsküla raudteelõigu täiendava rööpapaari ehitamise
keskkonnamõju hindamine algatamata.
OTSUS
Blokkpost 89. km - Pääsküla raudteelõigu täiendava rööpapaari ehitamise keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmine
Taotleja AS Eesti Raudtee (registrikood 11575838, aadress Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn, e-posti aadress
[email protected]) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress
Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post
[email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr
2111271/18732 alljärgnevate rajatiste ehitamiseks:
1. Rööbastee nr II Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistrikood 221360911)
2. Rööbastee nr I Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistri kood 221360873)
3. Rööbastee nr 3 89bp (ehitisregistri kood 221360912)
4. Rööbastee nr II 89Bp-Pääsküla (ehitisregistri kood 221302300)
5. Ülesõidukoht km 92,203 Pääsküla (ehitisregistrikood 221302232)
6. Ülekäigukoht km 92,143 89Bp-Pääsküla (ehitisregistrikood 221303204)
7. Rööbastee nr I 89Bp-Pääsküla (ehitisregistrikood 221367738)
8. Raudteeülesõidukoht Laagri KM 91,014 (ehitisregistrikood 221367762).
Ehitustegevus toimub Harju maakonnas, Saue vallas, Valingu külas, Alametsa // Keila-Tallinn 78,7-83,1 km
(72701:003:0069), Vanamõisa külas, Keila-Tallinn 83,1-83,7km (72703:001:0189), Saue linnas, Keila-
Tallinn 83,7-87,2 km (72703:001:0191), Saue vallas, Laagri alevikus, Keila-Tallinn 87,2-91,1 km
(72703:001:0190)// Tallinn, Nõmme linnaosa, Keila-Tallinna raudtee 91,1-91,6 km ( 78404:410:2040)//
Pääsküla raudteejaam (78404:408:0652);
Ehitustööd on üks osa projektist „Blokkpost 89. km – Pääsküla KM 88,973–92,820. Teise peatee ehitamine“,
mille lõppeesmärgiks on Keila ja Pääsküla lõigul läbilaskevõime tõstmine.
Projekteerimistingimuste menetlustes on Saue Vallavalitsus enda haldusterritooriumile jäävate rajatiste osas
03.04.2019 korraldusega nr 424 „Projekteerimistingimuste määramine Keila ja Pääsküla vahele täiendava
raudteerööpapaari rajamise ehitusprojekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise mittealgatamine“ välja
andnud projekteerimistingimused ning selle lisas oleva eelhinnangu 11.02.2019, täiendatud 02.04.2019
(edaspidi Saue VV PT EH). Saue Vallavalitsus lähtus Saue VV PT EH ning asjaomaste asutuste arvamustest
ning jättis algatamata keskkonnamõju hindamise, kuna kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist
keskkonnamõju.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 p 1 kohaselt tuleb
hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või
muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Ehitusloa
taotlustes toodud tegevus (Blokkpost 89. km - Pääsküla 2. peatee ehitamine) ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1
toodud tegevuste hulka, mille puhul on KMH algatamine kohustuslik. Tegevus liigitub KeHJS § 6 lõikes 2
nimetatud valdkondade hulka (infrastruktuuri ehitamine) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud
loetelu" § 13 punkti 3 (raudteeliini laiendamine) alla. Seega koostatakse eelhinnang ja kaalutakse, kas
kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju taotluses toodu osas. Eelhinnangu sisule esitatavad nõuded
on toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Käesoleva
eelhinnangu alapeatükkide numeratsioon vastab määruses 31 toodud §-dele ja punktidele.
KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku §-st 89 annab ehitusloa
raudteerajatiste ehitamiseks TTJA, seega on TTJA otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 22
kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle
otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu
ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.
TTJA edastas … kirjaga nr 16-12/21-07962-001 asjaomastele asutustele seisukoha väljendamiseks
eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Vastuväiteid …. TTJA viis
eelhinnangusse ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsusesse parandused ning selgitas
eelhinnangus asjaomaste asutuste soovituste ja nõuetega arvestamist või mittearvestamist.
Keskkonnamõju eelhindamise tulemusena leiti, et rajatiste asukoht on transpordimaal (raudteemaa), selle
sihtotstarve ei muutu ning tegevuse tulemusena ei kahjustata looduskeskkonna vastupanuvõimet.
Planeeritavad tegevused ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja-
ja pinnaveele. Ehitusalal ega lähiümbruses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid
ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida kavandatav tegevus võib
oluliselt mõjutada. Ehitamine ei kahjusta kultuuripärandit, inimeste tervist, heaolu ega vara. Ehitusaegne mõju
on ajutine ning tõenäoliselt inimestele negatiivne: liikluse ümberkorraldus ja rongiliikluse asendamine bussiga
ehk liikumisteede võimalikud muudatused. Ehitustöödega kaasnev müra, vibratsioon ja lõhnahäiringud
puudutavad eelkõige ümberkaudseid inimesi, kelle elu- või töökohad paiknevad raudtee naabruses. Ehitamisel
on oluline ja kohustuslik järgida õigusaktide nõudeid (valik neist on ära toodud sh eelhinnangu punktis 4.8).
Vajalikud keskkonnameetmed on eelhinnangust ning asjaomaste asutuste seisukohtadest lähtuvalt järgmised:
1. Impulssmüra põhjustavat tööd (lõhkamine, rammimine jne) teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.
Mürarikaste tööde alguse aegadest ja kestusest teavitada kohalikke elanikke, vältimaks inimeste
teadmatusest põhjustatud kaebusi.
2. Inimeste kaitsmiseks tolmavate tegevuste eest kasta kuival ajaperioodil käideldavat
liiva/kruusa/täitepinnast.
3. Ehitustööde ajal valgustuse kasutamisel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende
ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.
4. Ehitus- ja hooldustööde käigus kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja
määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate parkimine/hoidmine pehmel pinnasel ei ole lubatud,
samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh pesemist) või tankimist. Masinate, millel
on silmaga nähtav õlileke, kasutamine on keelatud. Töökohas peab olema varustus (õli)reostuse
eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht.
5. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja kultuurkihi
ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala. Kinnismälestise
kaitsevööndis olemasoleva ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on
leitav Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib
taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb esitada
vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub.
6. Ehitustööde ajal tuleb kaitsta olemasolevat kõrghaljastust vigastuste eest (võra, juured, tüvi).
Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi.
TTJA tugineb KMH otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise eelhinnangule ja selles toodud järeldustele
ning asjaomaste asutuste seisukohtadele. TTJA leiab, et kavandataval tegevusel ei ole eeldatavalt olulist
keskkonnamõju, juhul kui täidetakse nii seadusandlusest tulenevaid kui eelhinnangus keskkonnameetmetena
väljatoodud nõudeid.
Võttes aluseks KeHJS § 6 lõike 2 punkti 10, § 11 lõiked 2², 2³, 4 ja 8, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse
nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 3, eelpool loetletud asjaomaste asutuste seisukohad ja eelhinnangust tulenevad
järeldused ning majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ameti põhimäärus“ § 4 lõike 1 punkti 8:
otsustan:
jätta ehitusloa menetluses Blokkpost 89. km - Pääsküla raudteelõigu täiendava rööpapaari ehitamise
keskkonnamõju hindamine algatamata.
Lisa 1
Otsuse „Blokkpost 89 - Pääsküla raudteelõigu täiendava rööpapaari ehitamise
keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmine“ juurde
Blokkpost 89 - Pääsküla raudteelõigu täiendava rööpapaari ehitamise keskkonnamõju
hindamise eelhinnang
1. Üldine teave
1.1) Ehitustööde läbiviimise taustainformatsioon
Taotleja AS Eesti Raudtee (registrikood 11575838, aadress Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn, e-posti aadress
[email protected]) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress
Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post
[email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr
2111271/18732 alljärgnevate rajatiste ehitamiseks:
1. Rööbastee nr II Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistrikood 221360911)
2. Rööbastee nr I Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistri kood 221360873)
3. Rööbastee nr 3 89bp (ehitisregistri kood 221360912)
4. Rööbastee nr II 89Bp-Pääsküla (ehitisregistri kood 221302300)
5. Ülesõidukoht km 92,203 Pääsküla (ehitisregistrikood 221302232)
6. Ülekäigukoht km 92,143 89Bp-Pääsküla (ehitisregistrikood 221303204)
7. Rööbastee nr I 89Bp-Pääsküla (ehitisregistrikood 221367738)
8. Raudteeülesõidukoht Laagri KM 91,014 (ehitisregistrikood 221367762).
Ehitustegevus toimub Harju maakonnas, Saue vallas, Valingu külas, Alametsa // Keila-Tallinn 78,7-83,1 km
(72701:003:0069), Vanamõisa külas, Keila-Tallinn 83,1-83,7km (72703:001:0189), Saue linnas, Keila-
Tallinn 83,7-87,2 km (72703:001:0191), Saue vallas, Laagri alevikus, Keila-Tallinn 87,2-91,1 km
(72703:001:0190)// Tallinn, Nõmme linnaosa, Keila-Tallinna raudtee 91,1-91,6 km ( 78404:410:2040)//
Pääsküla raudteejaam (78404:408:0652);
Ehitustööd on üks osa projektist „Blokkpost 89. km – Pääsküla KM 88,973–92,820. Teise peatee ehitamine“,
mille lõppeesmärgiks on Keila ja Pääsküla lõigul läbilaskevõime tõstmine.
1.2) Teave eelnevalt hinnatud keskkonnamõjude kohta
Saue Vallavalitsus on enda haldusterritooriumile jäävate rajatiste osas 03.04.2019 korraldusega nr 424
„Projekteerimistingimuste määramine Keila ja Pääsküla vahele täiendava raudteerööpapaari rajamise
ehitusprojekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise mittealgatamine“ välja andnud
projekteerimistingimused ning selle lisas oleva eelhinnangu 11.02.2019, täiendatud 02.04.2019 (edaspidi Saue
VV PT EH). Saue Vallavalitsus lähtus Saue VV PT EH ning asjaomaste asutuste arvamustest ning jättis
algatamata keskkonnamõju hindamise, kuna kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist
keskkonnamõju.
Eelpooltoodud projekteerimistingimuste menetlustes koostatud eelhinnangus toodi ära ka uuringunõuded,
milledest käesolevas eelhinnangus käsitletakse vaid neid, mis on otseselt seotud ehitusloa taotluses toodud
ehitistega. Saue VV PT EH järgi tuli hinnata raudteetammilt lähtuva võimalike saasteainete heite mõju
olulisust pinna- ja põhjaveele ning pinnasele ja jõgedele, analüüsides olemasoleva raudteetammi pinnase
ohtlike ainete sisaldust ja tulemuste vastavust kehtestatud normidele. Samuti sooviti müra ja vibratsiooni
tasemete hindamist (eeldatavalt siiski modelleerimist).
Müra ja vibratsiooni osas on EVR tellimusel 2020. aastal teostatud täiendav mürauuring, mis hõlmas Laagri
piirkonnas nii mõõtmisi (päeval ja öösel) kui modelleerimist (töö teostajad: Kajaja Acoustics OÜ, Stratum
1
OÜ ja Terviseameti kesklabor). 12.03.2020. a Saue VV, Transpordiameti ja EVR vahelisel nõupidamisel lepiti
kokku, et Kajaja esitatud mudeleid täiendatakse maanteeliikluse andmetega, mis arvestavad maanteeliikluse
kasvuga tulevikus. Arvestades läbiviidud mõõtmisi, uuringuid ja modelleerimisi, on EVR tänaseks teostanud
oluliselt suuremas mahus alusuuringuid, kui projekteerimistingimused ette nägid.
1.3) Käesoleva eelhinnangu koostamise alused
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 p 1 kohaselt tuleb
hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või
muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Ehitusloa
taotlustes toodud tegevus (Blokkpost 89. km - Pääsküla 2. peatee ehitamine) ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1
toodud tegevuste hulka, mille puhul on KMH algatamine kohustuslik. Tegevus liigitub KeHJS § 6 lõikes 2
nimetatud valdkondade hulka (infrastruktuuri ehitamine) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud
loetelu" § 13 punkti 3 (raudteeliini laiendamine) alla. Seega koostatakse eelhinnang ja kaalutakse, kas
kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju taotluses toodu osas. Eelhinnangu sisule esitatavad nõuded
on toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Käesoleva
eelhinnangu alapeatükkide numeratsioon vastab määruses 31 toodud §-dele ja punktidele.
KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku §-st 89 annab ehitusloa TTJA,
seega on TTJA otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6
lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt
asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata
jätmise otsuse eelnõu.
TTJA edastas … kirjaga nr 16-12/21-07962-001 asjaomastele asutustele seisukoha väljendamiseks
eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Asjaomasteks asutusteks olid:
1. Saue Vallavalitsus
2. Tallinna Linnaplaneerimise Amet
3. Nõmme Linnaosa Valitsus
4. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet
5. Muinsuskaitseamet
6. Terviseamet
7. Keskkonnaamet (KeHJS § 2³ lg 2 alusel)
8. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Asjaomaste asutuste seisukohta KMH algatamata jätmise ja soovituste/nõuete ning nendega eelhinnangus
arvestamise osas kajastab alljärgnev tabel:
Asutus, kirja nr Seisukoht Soovitused või nõuded ning nendega
eelhinnangus arvestamine
2. Kavandatava tegevuse kirjeldus
Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitavat tegevust ning sellega kaasnevaid tegureid.
Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid.
2
2.1) Tegevuse iseloom ja maht
AS Eesti Raudtee töö nr 20-2020 seletuskirja järgi toimub antud projektiga teise peatee ehitamine olemasoleva
raudtee kõrvale ca 3,9 km ulatuses, mis suurendab rongiliikluse läbilaskevõimet Keila–Pääsküla vahelisel
raudteelõigul. Olemasolev blokkpost 89. km – Pääsküla jaamavahe on üheteeline ning varustatud
automaatblokeeringuga. Raudtee on r/b liipritel, rööbastega 60E1 ja R50. Liiprite epüür kõveral teelõigul on
2000 liiprit/km, sirgetel teelõikudel 1840 liiprit/km. Olemasoleval teelõigul asub kaks raudteeülesõidukohta,
kaks ooteplatvormi, kaks raudteeülekäigukohta, üks jalakäijate torusild, üks jalakäijate tunnel ja üks
raudbetoonist sild.
Projektiga on ette nähtud järgmised tööd:
- raudtee maa-ala puhastamine vastavalt vajadusele võsast ja puudest;
- pöörmete nr 101 1/11 ja 103 1/9 R50 demonteerimine koos piirdepostidega;
- raudtee rööbastega R50 ja üleminekurööbastega demonteerimine;
- r/b liipritel ja 60E1 rööbastega raudtee osaline demonteerimine;
- kaitsetupiku nr 3 demonteerimine koos tupikuprisma ja tõkkepukiga;
- isoleerlukkude demonteerimine;
- muldkeha laiendamine/rajamine; kaitsekihi rajamine väljalõigatava pinnase piirkonnas;
- olemasolevate kraavide/küvettide täitmine kohaliku pinnasega;
- raudbetoonist liipritel 60E1 rööbastega raudtee paigaldamine;
- raudtee ballasteerimine graniitkillustikuga liiprite alt 35 cm paksuselt;
- uute isoleerlukkude (Tenconi) paigaldamine;
- reservtorude (A- klassi torud vastavalt standardile SFS 5608 ) paigaldamine signaalpunktide juures side- ja
elektrikaablite jaoks;
- kraavide ja küvettide sisselõikamine;
- sademevee torude ø250/215 paigaldamine süvendis perspektiivse kontaktvõrgu mastide kõrvale;
- drenaaži rajamine;
- Laagri raudteeülesõidukoha rekonstrueerimine;
- Pääsküla raudteeülesõidu- ja ülekäigukoha rekonstrueerimine;
- poolitatavate kaitsetorude Ø100 paigaldamine;
- raudtee parandamine plaanis ja profiilis;
- vastavalt vajadusele kaablite ümberpaigaldamine või väljavahetamine;
- raudtee maa-ala planeerimine ja heakorrastamine.
2.2) Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste
ja planeeritavate tegevustega
Kavandatud tegevuse alal on kehtestatud järgmised strateegilised planeerimisdokumendid:
• Harju maakonna arengustrateegia 2035+
• Harju maakonnaplaneeringu 2030+
• Saue valla arengukava 2018 – 2030
Kavandtatud tegevus on nimetatud planeerimisdokumentidega kooskõlas. Planeeringutega on ette nähtud
läänesuunalise raudtee läbilaskevõime suurendamine Tallinna-Keila lõigul, olemasoleva taristu paremal
ärakasutamisel ning autokasutuse vähendamisel ja transpordivaliku suunamisel jätkusuutlike
transpordiliikidele (nt ühistransport), mida teise raudteerööpapaari rajamine kavandatud lõikudele tagab,
rööbastranspordi sh kergrööbastranspordi arendamine eelistatud liikumis- ja ligipääsuvõimalusena, sh
maakonna siseselt.
Saue valla arengukava 2018 – 2030 kohaselt elab hinnanguliselt 75-80% Saue valla inimestest vähem kui 5
km kaugusel raudteetrassist, mistõttu on tähtsaimaks ühistranspordiliigiks raudteetransport. Näiteks Saue
linna ja Laagri aleviku ning Tallinna vahel käib rong päevas mõlemal suunal ligikaudu 40 korda. Raudteetrassi
3
läbilasevõime seisukohast on oluline ka teise rööpapaari rajamine, mille tulemusena suureneks raudtee
läbilaskevõime ning tekiks võimalus graafiku tihendamiseks. (Allikas: Saue valla arengukava 2018 – 2030, p 3.7., lk
50, http://sauevald.ee/arengukavad)
Kavandatav tegevus on üks osa AS Eesti Raudtee käimasolevast suurprojektist „Lääne-Harju raudtee
rekonstrueerimine ja liiklusjuhtimissüsteemi uuendamine“. Investeeringu eesmärk on arendada raudteede
võrku Tallinnas ja Lääne- Harjumaal ning parandada olemasolevate rööbasteede seisukorda, kaasajastada
erinevaid vananenud tehnoloogiaid, sh täiesti uue liiklusjuhtimissüsteemi rajamine ning täiendavate reisijate
rajatiste püstitamine. Vastavalt AS Eesti Raudtee infole koosneb Lääne-Harju suurprojekt mitmest suuremast
osaprojektist, kus üks osaprojekt on Pääsküla-Keila 2. peatee rajamine, mille tulemusena rajatakse puuduv
teine rööpapaar Keila-Valingu ca 2,7 km ja Laagri-Pääsküla ca 3,8 km vahelistele raudteelõikudele, ehitatakse
ümber Pääsküla ja Keila jaamad ning rajatakse Keilasse täiendav ooteplatvorm. (http://www.evr.ee/et/projektid)
2.3) Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik
mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine
Tööde teostamisel kasutatakse järgnevaid maavarasid: killustik (31,5–63 mm), peenkillustik (16 - 32 mm),
kruus (sh purustatud kruus) teepeenarde kindlustamiseks, kasvupinnas nõlva kindlustamiseks ning
heakorratöödeks, liiv. Maavarade kaevandamist ei toimu (v.a pinnase eemaldamine). Tööde teostamise käigus
on võimalik haljastuse eemaldamine.
Tegevus ei näe ette põhjavee- või pinnaveevõttu. Uute rajatiste ja rööbasteede rajamiseks on vajalik
likvideerida puid raudteemaa alalt, mis jääb ehituse alla ning on vajalik raudtee ohutuse tagamiseks.
Mõju loomade liikumisele ei muutu, kuna teise peatee rajamine toimub olemasoleva raudteepaari kõrvale.
Olemasolevad truubid säilitatakse.
2.4) Tegevuse energiakasutus
Ehitusmasinate kütus (bensiin, diisel), objekti kontori (nt soojakud) elektritarbimine.
2.5) Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus,
soojus, kiirgus ja lõhn)
Ehitustegevusega kaasnevad heited võivad olla järgmised:
1) ehitusmasinate heitgaasid õhku suurendavad õhusaastet;
2) võimalikud õli/kütuselekked pinnasesse;
3) kõrgendatud mürafoon ning vibratsioon.
4) Sügis- ja kevadtalvisel ajal on võimalik valgusreostus ehitustehnika poolt (töömaa valgustamine).
Müra- ja vibratsiooni taseme ajutine suurenemine tekib ehitusmaterjalide vedamisest, erinevate paiksete ja
liikuvate mehhanismide töötamisest, ehitustööriistade kasutamisest jne. Selline müra ja vibratsiooni teke
kaasneb pea iga ehitustegevusega ning see lõpeb peale raudteelõigu valmimist. Täpne ehitusaegne müra ja
vibratsiooni tase ei ole tegevuse iseloomu tõttu prognoositav, kuid Saue VV PT EH kohaselt ei ületa
ehitusaegne vibratsioon eeldatavalt keskkonna taluvust.
Ehitiste kasutamisega kaasnevad heited: pinna- ja põhjaveele ning pinnasele võib mõju tekkida
raudteetammide ja kaitsevööndis kasutatavatest tõrjevahenditest, millega piiratakse taimestiku kasvu raudtee
kaitsevööndi selles ulatuses, mis on vajalik nähtavuse tagamiseks. Mõju keskkonnale piirdub eeldatavasti
raudtee kaitsevööndiga (Saue VV PT EH).
2.6) Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine
4
Jäätmete teke on ehitustegevuse aegne. Lisarööpapaari rajamisel ei veeta ära pinnast olemasolevast raudtee
muldkehast. Lammutustöödel tekib või võib tekkida järgmisi jäätmeid: vanad puitliiprid, betooni- ja kivitükid,
metallijäätmed (rööpatükid, liiprite kinnitamise naelad, -lapid jms), samuti eemaldatav pinnakate (täide).
Jäätmed sorteeritakse: olmejäätmeid ei segata ehitusjäätmetega ning need kogutakse eraldi. Ehitustööde ajal
tekkivate olmejäätmete kogumiseks paigaldatakse vastav konteiner. Arendaja ja töövõtja sõlmivad selleks
eraldi lepingu.
Tööde käigus tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse (nt killustik, täitepinnas) või antakse (kile, papp ja
paber, pakendid, akud ja patareid vms ohtlikud jäätmed jne) üle käitlemiseks vastavat keskkonnaluba või
kompleksluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Tööde käigus välja kaevatavat liigset pinnast kasutatakse
muldkeha jalami kindlustamiseks ja vajalikes kohtades täitepinnasena raudtee maa-ala tasandamiseks,
profileerimiseks ning heakorrastamiseks.
2.7) Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus
Vandalismist, tööohutuse nõuete rikkumisest või mittekorras seadmetest tingitud tuleoht. Tulekahju
tulemusena võib sattuda õhku mürgiseid põlemisjääke, samuti pinnasesse ning vette. Ehitusperioodil on
võimalikud avariiolukorrad seotud rongiliiklusega kui ehitusala on piiritlemata ning (ehitustöödega seotud)
isikutel puuduvad teadmised rongiliiklusest: peatumine ja parkimine raudtee kaitsevööndis või kontaktvõrgu
piirkonnas jne.
2.8) Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest
põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel. Asjakohaste suurõnnetuste
või katastroofide oht, sh kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht kättesaadavate
teaduslike andmete alusel teadaolevalt puudub.
3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond
Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitava tegevuse (loodus)keskkonda nii hetkeseisuga
(tegevuse eelselt) kui ka tegevuse käigus või asjakohasel juhul tegevuse lõppedes. Peatükis ei kirjeldata
meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid.
3.1) Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused
Planeeritav tegevus asub järgmistel katastritel:
72701:003:0069 – Saue vald, Valingu küla, 100% transpordimaa;
72703:001:0189 – Saue vald, Vanamõisa küla, 100% transpordimaa;
72703:001:0191 – Saue vald, Saue linn, 100% transpordimaa;
72703:001:0190 – Saue vald, Laagri alevik, 100% transpordimaa;
78404:410:2040 – Tallinna linn, Nõmme linnaosa, 100% transpordimaa;
78404:408:0652 – Tallinna linn, Nõmme linnaosa, 100% transpordimaa.
Planeeritav maakasutus jääb samaks ja kõik raudtee muldkeha rajamisega seotud tööd on ette nähtud
raudteemaa piires.
3. 2) Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus), nende
kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime
Arendaja esitatud informatsiooni kohaselt on Reib OÜ teostanud lõigul 2020. aasta novembris geoloogilise
uurimistöö. Tööst selgub, et 2020. aasta novembris uuritud lõik paikneb geoloogiliselt Põhja-Eesti
Klindipealsel lubjakiviplatool, kus pinnakatteks on peamiselt jääliustikulised moreenpinnased ning seda
katvad täite- või kasvupinnased. Lõigul Keila jaam kuni Keila jõgi katab lubjakivi või moreeni liivpinnaste
kompleks. Aluspõhjas avanevad Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula 1 ja Kahula 2 kihistud (endised Jõhvi
5
ja Keila kihistud). Geoloogilised tingimused on uuritud lõigul head. Geoloogilises lõikes esinevad
mineraalpinnased on piisavate geotehniliste omadustega, et nendele rajada raudtee muldkeha. Eelnevalt on
soovitav õhuke täite ja mullakiht eemaldada. Kaevetööde käigus tuleb arvestada asjaoluga, et savi- ja
moreenpinnased on leondumisohtlikud pinnased ning kaevikus pikemalt vee alla jäädes need leonduvad ning
kaotavad tunduvalt oma geotehnilistes omadustes. Kaevikutesse kogunenud vesi tuleb võimalikult kiiresti
eemaldada. Savi- ja moreenpinnased on külmakerkeohtlikud pinnased. Külmumissügavuseks on arvestatud
1,3 m.
Vastavalt Maa-ameti kaardiserverile asub Saue vallas Tutermaa külas kohe katastri nr 72701:003:0069 kõrval
Valingu tammik, mis on kantud keskkonnaregistrisse numbriga KLO1200456. Projektipiirkonnast ca 210 –
250 m kaugusele jääb Keila mõisa park, kuid eeldatavalt ei oma kavandatav tegevus Keila mõisa pargile
negatiivset mõju. Tegevuse lähiümbruses ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid.
Mõju loomade liikumisele ei muutu, sest kavandatava tegevuse ala on pikalt olnud kasutusel raudteemaana.
Kavandataval alal kasvava haljastuse raadamise täpne ulatus taastatava raudteelõiguga piirnevatel aladel
selgub ehitustegevuse käigus. Haljastuse likvideerimiseks tuleb taotleda raieluba, menetluse käigus
teostatakse paikvaatlus, põlispuud võimalusel säilitatakse.
Lähimad registrisse kantud puurkaevud keskkonnaregistri koodiga PRK0015194 ja PRK0016198 paiknevad
75 meetri kaugusel (Saue linn). Suurenev liiklustihedus võib suurendada raudteetranspordist tulenevat
reostusohtu võimalike avariiolukordade tekkimisel. Pinna- ja põhjaveele ja pinnasele võib mõju tekkida
raudtee kaitsevööndis kasutatavatest tõrjevahenditest, millega piiratakse taimestiku kasvu raudtee
kaitsevööndi selles ulatuses, mis on vajalik nähtavuse tagamiseks. Mõju keskkonnale piirdub eeldatavasti
raudtee kaitsevööndiga. Kaubavedude puhul tuleb arvestada võimaliku heitega veostest, mis sõltub veoste
iseloomust (kütused, ehitusmaterjal vmt).
Vastavalt Maa-ameti maardlate rakendusele ei asu kavandatava tegevuse alal või lähiümbruses maavarasid,
maavarade levialasid või perspektiivalasid.
3.3) keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,
jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000
võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on
ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade
vastupanuvõimest
Kaitsevööndiga objektidest asuvad ehitusalal geodeetilised märgid väliste tunnustega 41862, 41909, 41871,
41842, 228182, 42293, 42422, 92507, 42396, 42292, 42398, 42398, 42287, 42249, 42385, 42283, 42510,
92396, 92510, 42532, 42282, 42506, 42281, 42364, 42251, 42539, 45148, 44646, 45145, 45148. Teise peatee
ehitamisel jäävad ehitustsooni kaks kohaliku geodeetilise võrgu märki, mis tuleb teisaldada: polügonomeetria
punktid nr 102 ning 103. Maa-alal paiknevad järgnevad tehnovõrgud: Side- ja elektrikaablid, gaas,- kütte,-
kanalisatsiooni-ja veetrassid. Ehitusalale ulatuvad järgmiste taristute kaitsevööndid: laiarööpmelise raudtee
kaitsevöönd 30m äärmisest rööpast, samuti elektri õhu- ja maakaabelliinide, gaasipaigaldise (Balticconnector)
ning sideehitiste (Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, Telia Eesti AS) kaitsevööndid. Kaitsevööndis
tegutsemine toimub vastavalt EhS §-des 70-78 toodule ja kokkuleppel valdajatega.
Keila jõe ülesõidukohas Keila jõe idapoolsel kaldal ning lähiümbruses asub arheoloogiamälestise (10-13. saj.
pärit asulakoht, registrinr. 17879) kaitsevöönd ning Laagri alevikus kinnismälestised nr 18964 ja 3132
(asulakoht ja Pääsküla kivisild). Tegevus ei mõjuta eeldatavalt oluliselt kinnismälestusiste kaitse eesmärke,
kuna kavandatav tegevus toimub olemasoleva raudtee maal ning olemasoleva tegevuse iseloom või
maakasutus uue rööpapaari rajamisel antud asukohas ei muutu. Valingu külas jääb rööbastee kinnismälestise
nr 18973 (Lohukivi kultusekivi) piiranguvööndisse. Kultusekivi jääb ise raudteemaast väljapoole. Kavandatav
tegevus ei oma objektile negatiivset mõju, kuna objekt asub ise olemasolevast raudteest lõuna pool, tegevust
6
teostatakse olemasolevast raudteest põhja pool ja tegevusega ei nähta ette mõjutusi objekti suunas või
asukohas.
Suur osa ehitustegevuste tagajärgedest tuleneb teenindavast transpordist. Transpordikoormus kujuneb
peamiselt ehitusmaterjale raudtee alale vedavatest veokitest ning jäätmeid ära vedavatest veokitest. Kuna ära
vedamist vajavad jäätmekogused on eeldatavalt väga väikesed, on põhiline transpordikoormus tingitud
ehitusmaterjalide kohale vedamisest. Ehitusaegse tegevusega seotud olmejäätmete nõuetekohane käitlemine
reguleeritakse arendaja ja töövõtja vahelises lepingus.
3.4) inimese tervis ja heaolu ning elanikkond
Kavandatava raudtee paikneb Saue vallas Laagri aleviku tiheasumialal ja piirneb põhjast enamjaolt elamumaa
katastriüksustega, kus on valdavalt eramud ja korterelamud. Lähimad elamud jäävad olemasolevast raudteest
ca 35 – 44 m kaugusele. Olemasolevast raudteest lõuna suunale jäävad valdavalt äri- ja tootmismaa
sihtotstarbega kinnistud.
Saue Vallavalitsus ja Tallinna linn on väljastanud projekteerimistingimused Keila-Pääsküla raudteele
täiendava rööbastee rajamiseks ning kohustanud AS Eesti Raudtee (EVR) teostama müra ja vibratsiooni
tasemete hindamist. EVR tellis Pääsküla teise peatee rajamise tarbeks müra ja vibratsiooni uuringu Pääsküla
jaamast kuni Keila jaamani. Sellest uuringust selgus, et raudteelt tulenev müra ei ületa müra piirnorme ei
praegu ega ka peale teise peatee rajamist. Lisaks sellele tellis Saue vald liiklusmürast põhjustatud
müratasemete hindamise samas piirkonnas, kus hinnati liiklusest tulenevat summaarset müra. Mõlemad tööd
teostas Akukon OÜ.
2020. a sügisel tellis EVR täiendava mürauuringu, mis hõlmas Laagri piirkonnas nii mõõtmisi (päeval ja öösel)
kui modelleerimist (töö teostajad: Kajaja Acoustics OÜ, Stratum OÜ ja Terviseameti kesklabor). 12.03.2020.
a Saue VV, Transpordiameti ja EVR vahelisel nõupidamisel lepiti kokku, et Kajaja esitatud mudeleid
täiendatakse maanteeliikluse andmetega, mis arvestavad maanteeliikluse kasvuga tulevikus.
4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele
Peatükis on toodud käesoleva eelhinnangu alapeatükkide 2 ja 3 põhjal antud otsustaja hinnang, kas
kavandataval tegevusel võib olla keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3¹ lõikes
2 kirjeldatud otsene või kaudne oluline keskkonnamõju. Nullalternatiiviks on käesoleval juhul olukord, kus
midagi ei muutu (ehitustegevust ei toimu). Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada
mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja
heaolu, kultuuripärandi või vara. Peatükis kirjeldatakse, mil viisil on keskkonnaelemendid mõjutatud ning
mõju suurust/ulatust.
4.1) Keskkonnamõju suurus
Võrreldes 0-alternatiiviga on mõju keskkonnale olemas kuid meetmeid kasutusele võttes talutav.
4.2) Mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus)
Ehitusaegne mõju on ajutine ning tõenäoliselt inimestele negatiivne: liikluse ümberkorraldus ületuskohtadel
ja rongiliikluse ajutine asendamine bussiga ehk liikumisteede võimalikud muudatused. Ehitustöödega kaasnev
müra, vibratsioon ja lõhnahäiringud puudutavad eelkõige ümberkaudseid inimesi, kelle elu- või töökohad
paiknevad raudtee naabruses. Päevasel ajal sulandub ehitusmüra ilmselt üldisesse mürafooni, õhtusel ja öisel
ajal aga võib ehitusmüra muutuda täiendavaks häiringuks lähialal.
4.3) Mõju ilmnemise tõenäosus
7
Suure tõenäosusega realiseerub negatiivse mõjuna ehitusaegne müra, mis on aga ajutine ning lisanduva
rööpapaari ja liiklustiheduse suurenemisest tingitud müra. Positiivse mõjuna avaldub tõenäoliselt rongiliikluse
kasv koos eeldatava autoliikluse vähenemisega.
4.4) Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus
Mõjud on talutavad ning ehitusaegsed (müra, tolm, vibratsioon). Pöördumatuks muutuseks võib lugeda
pinnase ümberpaigutamise (mulde ehitamine) ja mingil määral taimestiku eemaldamise. Samas on ehitusala
olnud ka eelnevalt raudtee kasutuses, mis tähendab, et tegemist on tehismaastikuga ja mõjud sellele on
kasutuseripärast tulenevalt väiksemad.
4.5 ja 4.6) Mõju piiriülesus ja mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Piiriülene mõju puudub. Mõju Natura
2000 võrgustikule puudub, kavandatud tegevuse lähiümbruses ei asu Natura 2000 alasid.
4.7) Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate
tegevustega
Kavandataval tegevusel võib olla ehitusaegse müra, vibratsiooni või heitgaaside osas kumulatiivne mõju
seoses läheduses asuvatel tänavatel ja maanteel toimuvaga (nendelt tulenev liiklusmüra, teede jms remondi
müra ja vibratsioon jne).
4.8) Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised (sh
seadusandlusest tulenevad) võimalused
Müra olemasolevatel elamualadel ei tohi ületada keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruses nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (KeM
määrus nr 71) lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra tasemed vastama
eelpooltoodud määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega
aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A) (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Ehitusmüra tasemed ei
tohi ajavahemikus 21.00- 07.00 läheduses asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud
asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase
mürakategooria tööstusmüra normtaset. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige
tööpäevadele ajavahemikus kl 8-19 ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte
teostada. Ehitustöödel välitingimustes kasutatavad seadmed peavad vastama majandus- ja taristuministri
08.06.2015 määruse nr 59 „Nõuded välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle tekitatavast mürast
ja selle seadme vastavushindamisele“ nõuetele.
Vibratsioon raudtee ehitus- ja käitamisperioodil ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78
„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3
toodud piirväärtuseid.
Keskkonnareostuse vältimiseks peab kasutatav tehnika/masinad olema tehniliselt korras. Vältida masinate ja
seadmete parkimis-ja ladustamisplatside rajamist eluhoonete ja majutusasutuste lähedale. Ehitusprotsessis
tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb õigeaegselt hooldada. Ehitustööde
käigus tuleb võtta arvesse, et raudteetammi täitematerjal ja pinnas kaitsevööndi ulatuses võib olla saastunud.
Reostuse ilmnemisel tuleb selgitada selle ulatus ning olenevalt pinnase reostuse tasemest käideldakse pinnast
vastavalt (likvideeritakse ja antakse üle jäätmekäitlejale või saab kasutada kohapeal ehitustöödel). Kaeve- ja
ehitustööde ajal reostustunnustega pinnase ja pinnasevee ilmnemisel tuleb selgitada pinnase ja veeproovidega
reostuse suurus ja koostada edasine tegevuskava; reostuse suuruse väljaselgitamiseni tuleb reostuse levikut
soodustavad tegevused peatada.
5. Eelhinnangu järeldus
8
5.1) Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise
kohta koos põhjenduse kokkuvõttega. Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Planeeritav
tegevus ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele.
Ehitusalal ega lähiümbruses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi
maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida kavandatav tegevus võib oluliselt
mõjutada. Rööbastee rajamine ei kahjusta kultuuripärandit, inimeste tervist, heaolu ega vara.
5.2) Vajalikud keskkonnameetmed lisaks seadusandluses (vt punkt 4.8) toodule
1. Impulssmüra põhjustavat tööd (lõhkamine, rammimine jne) teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.
Mürarikaste tööde alguse aegadest ja kestusest teavitada kohalikke elanikke, vältimaks inimeste
teadmatusest põhjustatud kaebusi.
2. Inimeste kaitsmiseks tolmavate tegevuste eest kasta kuival ajaperioodil käideldavat
liiva/kruusa/täitepinnast.
3. Ehitustööde ajal valgustuse kasutamisel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende
ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.
4. Ehitus- ja hooldustööde käigus kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja
määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate parkimine/hoidmine pehmel pinnasel ei ole lubatud,
samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh pesemist) või tankimist. Masinate, millel
on silmaga nähtav õlileke, kasutamine on keelatud. Töökohas peab olema varustus (õli)reostuse
eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht.
5. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja kultuurkihi
ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala. Kinnismälestise
kaitsevööndis olemasoleva ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on
leitav Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib
taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb esitada
vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub.
6. Ehitustööde ajal tuleb kaitsta olemasolevat kõrghaljastust vigastuste eest (võra, juured, tüvi).
Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal
Kirjalikud allikad:
• Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“
• Harju maakonnaplaneering 2030+ https://maakonnaplaneering.ee/harju-maakonnaplaneering
• AS Eesti Raudtee töö nr 20-2020 „Blokkpost 89. km – Pääsküla, KM 88,973–92,820. Teise peatee
ehitamine“
• Kajaja Acoustics OÜ, Stratum OÜ ja Terviseameti kesklabor müra mõõtmiste 11.01.2021 aruanne nr
6/4-6-2/1915
• Saue Vallavalitsuse 11.02.0219 keskkonnamõju hindamise eelhinnang projekteerimistingimuste
taotlusega kavandatavale Keila ja Pääsküla vahele täiendava raudteerööpapaari rajamisele
Kaardirakendused:
• Maainfo kaardirakendus: katastrikaart, lähteülesanded, hinna- ja viljakustsoonid, kõrgusandmed
• Kitsendused: katastriüksuse kasutamise kitsendusi põhjustavad objektid ja piiranguvööndid
• Looduskaitse ja Natura 2000 alad: looduskaitsealused objektid ja Natura 2000 alade piirid
• Kultuurimälestised: muinsuskaitseobjektid, muinsuskaitsealad, muinsuskaitse piiranguvööndid
• Maardlate kaardirakendus: keskkonnaregistri maardlad ja mäeeraldised, maavarade varud
• Geoloogia kaardirakendus: aluspõhi, pinnakate, hüdrogeoloogia, põhjavee kaitstus, geomorfoloogia,
geoloogilised isojooned
9
• Planeeringute kaardirakendus: detail-, üld- ja maakonnaplaneeringute andmed
• Pärandkultuuri kaardirakendus: pärandkultuuri objektid
• Ohtlike ettevõtete ja vesivarustuse kaardirakendus
• Ehitusgeoloogia kaardirakendus: ehitusgeoloogia andmekogu
• Üleujutuste rakendus
• Kohapärimus: rahvusparkide kohapärimus (Kirjandusmuuseum, Keskkonnaamet)
• Kallete ja nitraaditundliku ala kaart
• Karuputke tõrjumise ja loodushoiutööde kaardirakendus
• Maaparandussüsteemide kaardirakendus
• Ristipuude kaardirakendus
• Müraandmete kaardirakendus
Koostas: Liis Piper
[email protected]
10
Lisa 3: Jaotusnimekiri dokumendi „Blokkpost 89. km – Pääsküla raudteelõigu
täiendava rööpapaari ehitamise keskkonnamõju eelhinnangu ja otsuse eelnõu
edastamine seisukoha andmiseks“ juurde
Adressaadid:
1. Saue Vallavalitsus,
[email protected]
2. Tallinna Linnaplaneerimise Amet,
[email protected]
3. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet,
[email protected]
4. Nõmme Linnaosa Valitsus
[email protected]
5. Muinsuskaitseamet,
[email protected]
6. Terviseamet,
[email protected]
7. Keskkonnaamet,
[email protected]
8. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
[email protected]
Nimekiri
28.06.2021 nr 16-12/21-07962-001
Blokkpost 89 - Pääsküla raudteelõigu 2.
peatee ehitamise keskkonnamõju
hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu
edastamine seisukoha andmiseks
AS Eesti Raudtee esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) ehitisregistri
kaudu menetlemiseks ehitusloa taotluse nr 2111271/18732 alljärgnevate rajatiste ehitamiseks:
1. Rööbastee nr II Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistrikood 221360911)
2. Rööbastee nr I Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistri kood 221360873)
3. Rööbastee nr 3 89bp (ehitisregistri kood 221360912)
4. Rööbastee nr II 89Bp-Pääsküla (ehitisregistri kood 221302300)
5. Ülesõidukoht km 92,203 Pääsküla (ehitisregistrikood 221302232)
6. Ülekäigukoht km 92,143 89Bp-Pääsküla (ehitisregistrikood 221303204)
7. Rööbastee nr I 89Bp-Pääsküla (ehitisregistrikood 221367738)
8. Raudteeülesõidukoht Laagri KM 91,014 (ehitisregistrikood 221367762).
KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade
tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt,
esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise
otsuse eelnõu.
Selgitame, et otsuse eelnõus punase kirjaga märgitud tekst on muutuv, sõltudes asjaomase
asutuse arvamustest.
Projektdokumentatsioon (projekteerimistingimused, samuti ehitusloa taotlusega esitatud
dokumendid) on sisselogituna leitav ehitisregistrist (EHR) kui kasutada dokumentide
detailotsingut: EHR avalehel https://www.ehr.ee kaardipildi all vajutada lingile „Avan
dokumentide detailotsingu“ ning sisestada ehitusloa taotluse number 2111271/18732,
vajutada „otsi“.
Lähtuvalt eeltoodust palume Teie kui asjaomase asutuse seisukohti hiljemalt 31.07.2021 e-
posti aadressile
[email protected]. Juhul, kui Te pole määratud tähtajaks seisukohta esitanud ega
tähtaja pikendamisest teavitanud, loeb TTJA, et Teil ei ole vastuväiteid KMH algatamata
jätmise eelnõu ja eelhinnangu osas.
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 /
[email protected] / www.ttja.ee
Registrikood 70003218
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Roosimägi
ehituse tegevusõiguse valdkonna juht
osakonna juhataja ülesannetes
Lisad: 1. Blokkpost 89. km - Pääsküla raudteelõigu täiendava rööpapaari ehituse
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu
2. Blokkpost 89. km - Pääsküla raudteelõigu täiendava rööpapaari ehituse
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
3. Jaotusnimekiri
Liis Piper +372 667 2151
[email protected]
Nimekiri
28.06.2021 nr 16-12/21-07962-001
Blokkpost 89 - Pääsküla raudteelõigu 2.
peatee ehitamise keskkonnamõju
hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu
edastamine seisukoha andmiseks
AS Eesti Raudtee esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) ehitisregistri
kaudu menetlemiseks ehitusloa taotluse nr 2111271/18732 alljärgnevate rajatiste ehitamiseks:
1. Rööbastee nr II Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistrikood 221360911)
2. Rööbastee nr I Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistri kood 221360873)
3. Rööbastee nr 3 89bp (ehitisregistri kood 221360912)
4. Rööbastee nr II 89Bp-Pääsküla (ehitisregistri kood 221302300)
5. Ülesõidukoht km 92,203 Pääsküla (ehitisregistrikood 221302232)
6. Ülekäigukoht km 92,143 89Bp-Pääsküla (ehitisregistrikood 221303204)
7. Rööbastee nr I 89Bp-Pääsküla (ehitisregistrikood 221367738)
8. Raudteeülesõidukoht Laagri KM 91,014 (ehitisregistrikood 221367762).
KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade
tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt,
esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise
otsuse eelnõu.
Selgitame, et otsuse eelnõus punase kirjaga märgitud tekst on muutuv, sõltudes asjaomase
asutuse arvamustest.
Projektdokumentatsioon (projekteerimistingimused, samuti ehitusloa taotlusega esitatud
dokumendid) on sisselogituna leitav ehitisregistrist (EHR) kui kasutada dokumentide
detailotsingut: EHR avalehel https://www.ehr.ee kaardipildi all vajutada lingile „Avan
dokumentide detailotsingu“ ning sisestada ehitusloa taotluse number 2111271/18732,
vajutada „otsi“.
Lähtuvalt eeltoodust palume Teie kui asjaomase asutuse seisukohti hiljemalt 31.07.2021 e-
posti aadressile
[email protected]. Juhul, kui Te pole määratud tähtajaks seisukohta esitanud ega
tähtaja pikendamisest teavitanud, loeb TTJA, et Teil ei ole vastuväiteid KMH algatamata
jätmise eelnõu ja eelhinnangu osas.
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 /
[email protected] / www.ttja.ee
Registrikood 70003218
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Roosimägi
ehituse tegevusõiguse valdkonna juht
osakonna juhataja ülesannetes
Lisad: 1. Blokkpost 89. km - Pääsküla raudteelõigu täiendava rööpapaari ehituse
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu
2. Blokkpost 89. km - Pääsküla raudteelõigu täiendava rööpapaari ehituse
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
3. Jaotusnimekiri
Liis Piper +372 667 2151
[email protected]
Lisa 3: Jaotusnimekiri dokumendi „Blokkpost 89. km – Pääsküla raudteelõigu
täiendava rööpapaari ehitamise keskkonnamõju eelhinnangu ja otsuse eelnõu
edastamine seisukoha andmiseks“ juurde
Adressaadid:
1. Saue Vallavalitsus,
[email protected]
2. Tallinna Linnaplaneerimise Amet,
[email protected]
3. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet,
[email protected]
4. Nõmme Linnaosa Valitsus
[email protected]
5. Muinsuskaitseamet,
[email protected]
6. Terviseamet,
[email protected]
7. Keskkonnaamet,
[email protected]
8. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
[email protected]
Saatja: Liis Piper <
[email protected]>
Saadetud: 29.06.2021 15:24
Adressaat: info sauevald ee <
[email protected]>; tlpa tallinnlv ee
<
[email protected]>; <
[email protected]>; MKA info
<
[email protected]>; <
[email protected]>; info keskkonnaamet ee
<
[email protected]>; MKM info <
[email protected]>
Teema: Dokumendi nr 16-12/21-07962-001 edastamine
Tere
Edastame Teile dokumendi 16-12/21-07962-001.
Lugupidamisega
Liis Piperehitus- ja raudteeosakonna peaspetsialist+372 667 2151 |
[email protected] | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve AmetEndla tn
10A, 10122 Tallinn