dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Blokkpost 89 - Pääsküla raudteelõigu 2. peatee ehitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha andmiseks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 29. juuni 2021
Viit
1.10-17/21-0054/4040-1
Registreeritud
29. juuni 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/21-0054
Vastutaja
Keiu Käära
Lahendamise tähtaeg
29. juuli 2021

Failid

  • 📎ATT00001.png
  • 📎E-kiri.pdf66 KB
  • 📎EN EH Bp89-Pääsküla.pdf266 KB
  • 📎EN Otsus Bp89-Pääsküla II peatee.pdf123 KB
  • 📎kiri_digiallkirjaga_16-12_21-07962-001.asice768 KB
  • 📎kiri_digiallkirjaga_16-12_21-07962-001.pdf337 KB
  • 📎Lisa 3 Jaotusnimekiri.pdf85 KB

Sisu (failidest)

Lisa 1 Otsuse „Blokkpost 89 - Pääsküla raudteelõigu täiendava rööpapaari ehitamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ juurde Blokkpost 89 - Pääsküla raudteelõigu täiendava rööpapaari ehitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 1. Üldine teave 1.1) Ehitustööde läbiviimise taustainformatsioon Taotleja AS Eesti Raudtee (registrikood 11575838, aadress Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn, e-posti aadress [email protected]) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2111271/18732 alljärgnevate rajatiste ehitamiseks: 1. Rööbastee nr II Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistrikood 221360911) 2. Rööbastee nr I Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistri kood 221360873) 3. Rööbastee nr 3 89bp (ehitisregistri kood 221360912) 4. Rööbastee nr II 89Bp-Pääsküla (ehitisregistri kood 221302300) 5. Ülesõidukoht km 92,203 Pääsküla (ehitisregistrikood 221302232) 6. Ülekäigukoht km 92,143 89Bp-Pääsküla (ehitisregistrikood 221303204) 7. Rööbastee nr I 89Bp-Pääsküla (ehitisregistrikood 221367738) 8. Raudteeülesõidukoht Laagri KM 91,014 (ehitisregistrikood 221367762). Ehitustegevus toimub Harju maakonnas, Saue vallas, Valingu külas, Alametsa // Keila-Tallinn 78,7-83,1 km (72701:003:0069), Vanamõisa külas, Keila-Tallinn 83,1-83,7km (72703:001:0189), Saue linnas, Keila- Tallinn 83,7-87,2 km (72703:001:0191), Saue vallas, Laagri alevikus, Keila-Tallinn 87,2-91,1 km (72703:001:0190)// Tallinn, Nõmme linnaosa, Keila-Tallinna raudtee 91,1-91,6 km ( 78404:410:2040)// Pääsküla raudteejaam (78404:408:0652); Ehitustööd on üks osa projektist „Blokkpost 89. km – Pääsküla KM 88,973–92,820. Teise peatee ehitamine“, mille lõppeesmärgiks on Keila ja Pääsküla lõigul läbilaskevõime tõstmine. 1.2) Teave eelnevalt hinnatud keskkonnamõjude kohta Saue Vallavalitsus on enda haldusterritooriumile jäävate rajatiste osas 03.04.2019 korraldusega nr 424 „Projekteerimistingimuste määramine Keila ja Pääsküla vahele täiendava raudteerööpapaari rajamise ehitusprojekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise mittealgatamine“ välja andnud projekteerimistingimused ning selle lisas oleva eelhinnangu 11.02.2019, täiendatud 02.04.2019 (edaspidi Saue VV PT EH). Saue Vallavalitsus lähtus Saue VV PT EH ning asjaomaste asutuste arvamustest ning jättis algatamata keskkonnamõju hindamise, kuna kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Eelpooltoodud projekteerimistingimuste menetlustes koostatud eelhinnangus toodi ära ka uuringunõuded, milledest käesolevas eelhinnangus käsitletakse vaid neid, mis on otseselt seotud ehitusloa taotluses toodud ehitistega. Saue VV PT EH järgi tuli hinnata raudteetammilt lähtuva võimalike saasteainete heite mõju olulisust pinna- ja põhjaveele ning pinnasele ja jõgedele, analüüsides olemasoleva raudteetammi pinnase ohtlike ainete sisaldust ja tulemuste vastavust kehtestatud normidele. Samuti sooviti müra ja vibratsiooni tasemete hindamist (eeldatavalt siiski modelleerimist). Müra ja vibratsiooni osas on EVR tellimusel 2020. aastal teostatud täiendav mürauuring, mis hõlmas Laagri piirkonnas nii mõõtmisi (päeval ja öösel) kui modelleerimist (töö teostajad: Kajaja Acoustics OÜ, Stratum 1 OÜ ja Terviseameti kesklabor). 12.03.2020. a Saue VV, Transpordiameti ja EVR vahelisel nõupidamisel lepiti kokku, et Kajaja esitatud mudeleid täiendatakse maanteeliikluse andmetega, mis arvestavad maanteeliikluse kasvuga tulevikus. Arvestades läbiviidud mõõtmisi, uuringuid ja modelleerimisi, on EVR tänaseks teostanud oluliselt suuremas mahus alusuuringuid, kui projekteerimistingimused ette nägid. 1.3) Käesoleva eelhinnangu koostamise alused Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Ehitusloa taotlustes toodud tegevus (Blokkpost 89. km - Pääsküla 2. peatee ehitamine) ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 toodud tegevuste hulka, mille puhul on KMH algatamine kohustuslik. Tegevus liigitub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka (infrastruktuuri ehitamine) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 13 punkti 3 (raudteeliini laiendamine) alla. Seega koostatakse eelhinnang ja kaalutakse, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju taotluses toodu osas. Eelhinnangu sisule esitatavad nõuded on toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Käesoleva eelhinnangu alapeatükkide numeratsioon vastab määruses 31 toodud §-dele ja punktidele. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku §-st 89 annab ehitusloa TTJA, seega on TTJA otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. TTJA edastas … kirjaga nr 16-12/21-07962-001 asjaomastele asutustele seisukoha väljendamiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Asjaomasteks asutusteks olid: 1. Saue Vallavalitsus 2. Tallinna Linnaplaneerimise Amet 3. Nõmme Linnaosa Valitsus 4. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet 5. Muinsuskaitseamet 6. Terviseamet 7. Keskkonnaamet (KeHJS § 2³ lg 2 alusel) 8. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Asjaomaste asutuste seisukohta KMH algatamata jätmise ja soovituste/nõuete ning nendega eelhinnangus arvestamise osas kajastab alljärgnev tabel: Asutus, kirja nr Seisukoht Soovitused või nõuded ning nendega eelhinnangus arvestamine 2. Kavandatava tegevuse kirjeldus Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitavat tegevust ning sellega kaasnevaid tegureid. Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid. 2 2.1) Tegevuse iseloom ja maht AS Eesti Raudtee töö nr 20-2020 seletuskirja järgi toimub antud projektiga teise peatee ehitamine olemasoleva raudtee kõrvale ca 3,9 km ulatuses, mis suurendab rongiliikluse läbilaskevõimet Keila–Pääsküla vahelisel raudteelõigul. Olemasolev blokkpost 89. km – Pääsküla jaamavahe on üheteeline ning varustatud automaatblokeeringuga. Raudtee on r/b liipritel, rööbastega 60E1 ja R50. Liiprite epüür kõveral teelõigul on 2000 liiprit/km, sirgetel teelõikudel 1840 liiprit/km. Olemasoleval teelõigul asub kaks raudteeülesõidukohta, kaks ooteplatvormi, kaks raudteeülekäigukohta, üks jalakäijate torusild, üks jalakäijate tunnel ja üks raudbetoonist sild. Projektiga on ette nähtud järgmised tööd: - raudtee maa-ala puhastamine vastavalt vajadusele võsast ja puudest; - pöörmete nr 101 1/11 ja 103 1/9 R50 demonteerimine koos piirdepostidega; - raudtee rööbastega R50 ja üleminekurööbastega demonteerimine; - r/b liipritel ja 60E1 rööbastega raudtee osaline demonteerimine; - kaitsetupiku nr 3 demonteerimine koos tupikuprisma ja tõkkepukiga; - isoleerlukkude demonteerimine; - muldkeha laiendamine/rajamine; kaitsekihi rajamine väljalõigatava pinnase piirkonnas; - olemasolevate kraavide/küvettide täitmine kohaliku pinnasega; - raudbetoonist liipritel 60E1 rööbastega raudtee paigaldamine; - raudtee ballasteerimine graniitkillustikuga liiprite alt 35 cm paksuselt; - uute isoleerlukkude (Tenconi) paigaldamine; - reservtorude (A- klassi torud vastavalt standardile SFS 5608 ) paigaldamine signaalpunktide juures side- ja elektrikaablite jaoks; - kraavide ja küvettide sisselõikamine; - sademevee torude ø250/215 paigaldamine süvendis perspektiivse kontaktvõrgu mastide kõrvale; - drenaaži rajamine; - Laagri raudteeülesõidukoha rekonstrueerimine; - Pääsküla raudteeülesõidu- ja ülekäigukoha rekonstrueerimine; - poolitatavate kaitsetorude Ø100 paigaldamine; - raudtee parandamine plaanis ja profiilis; - vastavalt vajadusele kaablite ümberpaigaldamine või väljavahetamine; - raudtee maa-ala planeerimine ja heakorrastamine. 2.2) Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Kavandatud tegevuse alal on kehtestatud järgmised strateegilised planeerimisdokumendid: • Harju maakonna arengustrateegia 2035+ • Harju maakonnaplaneeringu 2030+ • Saue valla arengukava 2018 – 2030 Kavandtatud tegevus on nimetatud planeerimisdokumentidega kooskõlas. Planeeringutega on ette nähtud läänesuunalise raudtee läbilaskevõime suurendamine Tallinna-Keila lõigul, olemasoleva taristu paremal ärakasutamisel ning autokasutuse vähendamisel ja transpordivaliku suunamisel jätkusuutlike transpordiliikidele (nt ühistransport), mida teise raudteerööpapaari rajamine kavandatud lõikudele tagab, rööbastranspordi sh kergrööbastranspordi arendamine eelistatud liikumis- ja ligipääsuvõimalusena, sh maakonna siseselt. Saue valla arengukava 2018 – 2030 kohaselt elab hinnanguliselt 75-80% Saue valla inimestest vähem kui 5 km kaugusel raudteetrassist, mistõttu on tähtsaimaks ühistranspordiliigiks raudteetransport. Näiteks Saue linna ja Laagri aleviku ning Tallinna vahel käib rong päevas mõlemal suunal ligikaudu 40 korda. Raudteetrassi 3 läbilasevõime seisukohast on oluline ka teise rööpapaari rajamine, mille tulemusena suureneks raudtee läbilaskevõime ning tekiks võimalus graafiku tihendamiseks. (Allikas: Saue valla arengukava 2018 – 2030, p 3.7., lk 50, http://sauevald.ee/arengukavad) Kavandatav tegevus on üks osa AS Eesti Raudtee käimasolevast suurprojektist „Lääne-Harju raudtee rekonstrueerimine ja liiklusjuhtimissüsteemi uuendamine“. Investeeringu eesmärk on arendada raudteede võrku Tallinnas ja Lääne- Harjumaal ning parandada olemasolevate rööbasteede seisukorda, kaasajastada erinevaid vananenud tehnoloogiaid, sh täiesti uue liiklusjuhtimissüsteemi rajamine ning täiendavate reisijate rajatiste püstitamine. Vastavalt AS Eesti Raudtee infole koosneb Lääne-Harju suurprojekt mitmest suuremast osaprojektist, kus üks osaprojekt on Pääsküla-Keila 2. peatee rajamine, mille tulemusena rajatakse puuduv teine rööpapaar Keila-Valingu ca 2,7 km ja Laagri-Pääsküla ca 3,8 km vahelistele raudteelõikudele, ehitatakse ümber Pääsküla ja Keila jaamad ning rajatakse Keilasse täiendav ooteplatvorm. (http://www.evr.ee/et/projektid) 2.3) Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Tööde teostamisel kasutatakse järgnevaid maavarasid: killustik (31,5–63 mm), peenkillustik (16 - 32 mm), kruus (sh purustatud kruus) teepeenarde kindlustamiseks, kasvupinnas nõlva kindlustamiseks ning heakorratöödeks, liiv. Maavarade kaevandamist ei toimu (v.a pinnase eemaldamine). Tööde teostamise käigus on võimalik haljastuse eemaldamine. Tegevus ei näe ette põhjavee- või pinnaveevõttu. Uute rajatiste ja rööbasteede rajamiseks on vajalik likvideerida puid raudteemaa alalt, mis jääb ehituse alla ning on vajalik raudtee ohutuse tagamiseks. Mõju loomade liikumisele ei muutu, kuna teise peatee rajamine toimub olemasoleva raudteepaari kõrvale. Olemasolevad truubid säilitatakse. 2.4) Tegevuse energiakasutus Ehitusmasinate kütus (bensiin, diisel), objekti kontori (nt soojakud) elektritarbimine. 2.5) Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) Ehitustegevusega kaasnevad heited võivad olla järgmised: 1) ehitusmasinate heitgaasid õhku suurendavad õhusaastet; 2) võimalikud õli/kütuselekked pinnasesse; 3) kõrgendatud mürafoon ning vibratsioon. 4) Sügis- ja kevadtalvisel ajal on võimalik valgusreostus ehitustehnika poolt (töömaa valgustamine). Müra- ja vibratsiooni taseme ajutine suurenemine tekib ehitusmaterjalide vedamisest, erinevate paiksete ja liikuvate mehhanismide töötamisest, ehitustööriistade kasutamisest jne. Selline müra ja vibratsiooni teke kaasneb pea iga ehitustegevusega ning see lõpeb peale raudteelõigu valmimist. Täpne ehitusaegne müra ja vibratsiooni tase ei ole tegevuse iseloomu tõttu prognoositav, kuid Saue VV PT EH kohaselt ei ületa ehitusaegne vibratsioon eeldatavalt keskkonna taluvust. Ehitiste kasutamisega kaasnevad heited: pinna- ja põhjaveele ning pinnasele võib mõju tekkida raudteetammide ja kaitsevööndis kasutatavatest tõrjevahenditest, millega piiratakse taimestiku kasvu raudtee kaitsevööndi selles ulatuses, mis on vajalik nähtavuse tagamiseks. Mõju keskkonnale piirdub eeldatavasti raudtee kaitsevööndiga (Saue VV PT EH). 2.6) Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine 4 Jäätmete teke on ehitustegevuse aegne. Lisarööpapaari rajamisel ei veeta ära pinnast olemasolevast raudtee muldkehast. Lammutustöödel tekib või võib tekkida järgmisi jäätmeid: vanad puitliiprid, betooni- ja kivitükid, metallijäätmed (rööpatükid, liiprite kinnitamise naelad, -lapid jms), samuti eemaldatav pinnakate (täide). Jäätmed sorteeritakse: olmejäätmeid ei segata ehitusjäätmetega ning need kogutakse eraldi. Ehitustööde ajal tekkivate olmejäätmete kogumiseks paigaldatakse vastav konteiner. Arendaja ja töövõtja sõlmivad selleks eraldi lepingu. Tööde käigus tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse (nt killustik, täitepinnas) või antakse (kile, papp ja paber, pakendid, akud ja patareid vms ohtlikud jäätmed jne) üle käitlemiseks vastavat keskkonnaluba või kompleksluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Tööde käigus välja kaevatavat liigset pinnast kasutatakse muldkeha jalami kindlustamiseks ja vajalikes kohtades täitepinnasena raudtee maa-ala tasandamiseks, profileerimiseks ning heakorrastamiseks. 2.7) Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Vandalismist, tööohutuse nõuete rikkumisest või mittekorras seadmetest tingitud tuleoht. Tulekahju tulemusena võib sattuda õhku mürgiseid põlemisjääke, samuti pinnasesse ning vette. Ehitusperioodil on võimalikud avariiolukorrad seotud rongiliiklusega kui ehitusala on piiritlemata ning (ehitustöödega seotud) isikutel puuduvad teadmised rongiliiklusest: peatumine ja parkimine raudtee kaitsevööndis või kontaktvõrgu piirkonnas jne. 2.8) Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel. Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sh kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht kättesaadavate teaduslike andmete alusel teadaolevalt puudub. 3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitava tegevuse (loodus)keskkonda nii hetkeseisuga (tegevuse eelselt) kui ka tegevuse käigus või asjakohasel juhul tegevuse lõppedes. Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid. 3.1) Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Planeeritav tegevus asub järgmistel katastritel: 72701:003:0069 – Saue vald, Valingu küla, 100% transpordimaa; 72703:001:0189 – Saue vald, Vanamõisa küla, 100% transpordimaa; 72703:001:0191 – Saue vald, Saue linn, 100% transpordimaa; 72703:001:0190 – Saue vald, Laagri alevik, 100% transpordimaa; 78404:410:2040 – Tallinna linn, Nõmme linnaosa, 100% transpordimaa; 78404:408:0652 – Tallinna linn, Nõmme linnaosa, 100% transpordimaa. Planeeritav maakasutus jääb samaks ja kõik raudtee muldkeha rajamisega seotud tööd on ette nähtud raudteemaa piires. 3. 2) Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Arendaja esitatud informatsiooni kohaselt on Reib OÜ teostanud lõigul 2020. aasta novembris geoloogilise uurimistöö. Tööst selgub, et 2020. aasta novembris uuritud lõik paikneb geoloogiliselt Põhja-Eesti Klindipealsel lubjakiviplatool, kus pinnakatteks on peamiselt jääliustikulised moreenpinnased ning seda katvad täite- või kasvupinnased. Lõigul Keila jaam kuni Keila jõgi katab lubjakivi või moreeni liivpinnaste kompleks. Aluspõhjas avanevad Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula 1 ja Kahula 2 kihistud (endised Jõhvi 5 ja Keila kihistud). Geoloogilised tingimused on uuritud lõigul head. Geoloogilises lõikes esinevad mineraalpinnased on piisavate geotehniliste omadustega, et nendele rajada raudtee muldkeha. Eelnevalt on soovitav õhuke täite ja mullakiht eemaldada. Kaevetööde käigus tuleb arvestada asjaoluga, et savi- ja moreenpinnased on leondumisohtlikud pinnased ning kaevikus pikemalt vee alla jäädes need leonduvad ning kaotavad tunduvalt oma geotehnilistes omadustes. Kaevikutesse kogunenud vesi tuleb võimalikult kiiresti eemaldada. Savi- ja moreenpinnased on külmakerkeohtlikud pinnased. Külmumissügavuseks on arvestatud 1,3 m. Vastavalt Maa-ameti kaardiserverile asub Saue vallas Tutermaa külas kohe katastri nr 72701:003:0069 kõrval Valingu tammik, mis on kantud keskkonnaregistrisse numbriga KLO1200456. Projektipiirkonnast ca 210 – 250 m kaugusele jääb Keila mõisa park, kuid eeldatavalt ei oma kavandatav tegevus Keila mõisa pargile negatiivset mõju. Tegevuse lähiümbruses ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid. Mõju loomade liikumisele ei muutu, sest kavandatava tegevuse ala on pikalt olnud kasutusel raudteemaana. Kavandataval alal kasvava haljastuse raadamise täpne ulatus taastatava raudteelõiguga piirnevatel aladel selgub ehitustegevuse käigus. Haljastuse likvideerimiseks tuleb taotleda raieluba, menetluse käigus teostatakse paikvaatlus, põlispuud võimalusel säilitatakse. Lähimad registrisse kantud puurkaevud keskkonnaregistri koodiga PRK0015194 ja PRK0016198 paiknevad 75 meetri kaugusel (Saue linn). Suurenev liiklustihedus võib suurendada raudteetranspordist tulenevat reostusohtu võimalike avariiolukordade tekkimisel. Pinna- ja põhjaveele ja pinnasele võib mõju tekkida raudtee kaitsevööndis kasutatavatest tõrjevahenditest, millega piiratakse taimestiku kasvu raudtee kaitsevööndi selles ulatuses, mis on vajalik nähtavuse tagamiseks. Mõju keskkonnale piirdub eeldatavasti raudtee kaitsevööndiga. Kaubavedude puhul tuleb arvestada võimaliku heitega veostest, mis sõltub veoste iseloomust (kütused, ehitusmaterjal vmt). Vastavalt Maa-ameti maardlate rakendusele ei asu kavandatava tegevuse alal või lähiümbruses maavarasid, maavarade levialasid või perspektiivalasid. 3.3) keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Kaitsevööndiga objektidest asuvad ehitusalal geodeetilised märgid väliste tunnustega 41862, 41909, 41871, 41842, 228182, 42293, 42422, 92507, 42396, 42292, 42398, 42398, 42287, 42249, 42385, 42283, 42510, 92396, 92510, 42532, 42282, 42506, 42281, 42364, 42251, 42539, 45148, 44646, 45145, 45148. Teise peatee ehitamisel jäävad ehitustsooni kaks kohaliku geodeetilise võrgu märki, mis tuleb teisaldada: polügonomeetria punktid nr 102 ning 103. Maa-alal paiknevad järgnevad tehnovõrgud: Side- ja elektrikaablid, gaas,- kütte,- kanalisatsiooni-ja veetrassid. Ehitusalale ulatuvad järgmiste taristute kaitsevööndid: laiarööpmelise raudtee kaitsevöönd 30m äärmisest rööpast, samuti elektri õhu- ja maakaabelliinide, gaasipaigaldise (Balticconnector) ning sideehitiste (Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, Telia Eesti AS) kaitsevööndid. Kaitsevööndis tegutsemine toimub vastavalt EhS §-des 70-78 toodule ja kokkuleppel valdajatega. Keila jõe ülesõidukohas Keila jõe idapoolsel kaldal ning lähiümbruses asub arheoloogiamälestise (10-13. saj. pärit asulakoht, registrinr. 17879) kaitsevöönd ning Laagri alevikus kinnismälestised nr 18964 ja 3132 (asulakoht ja Pääsküla kivisild). Tegevus ei mõjuta eeldatavalt oluliselt kinnismälestusiste kaitse eesmärke, kuna kavandatav tegevus toimub olemasoleva raudtee maal ning olemasoleva tegevuse iseloom või maakasutus uue rööpapaari rajamisel antud asukohas ei muutu. Valingu külas jääb rööbastee kinnismälestise nr 18973 (Lohukivi kultusekivi) piiranguvööndisse. Kultusekivi jääb ise raudteemaast väljapoole. Kavandatav tegevus ei oma objektile negatiivset mõju, kuna objekt asub ise olemasolevast raudteest lõuna pool, tegevust 6 teostatakse olemasolevast raudteest põhja pool ja tegevusega ei nähta ette mõjutusi objekti suunas või asukohas. Suur osa ehitustegevuste tagajärgedest tuleneb teenindavast transpordist. Transpordikoormus kujuneb peamiselt ehitusmaterjale raudtee alale vedavatest veokitest ning jäätmeid ära vedavatest veokitest. Kuna ära vedamist vajavad jäätmekogused on eeldatavalt väga väikesed, on põhiline transpordikoormus tingitud ehitusmaterjalide kohale vedamisest. Ehitusaegse tegevusega seotud olmejäätmete nõuetekohane käitlemine reguleeritakse arendaja ja töövõtja vahelises lepingus. 3.4) inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Kavandatava raudtee paikneb Saue vallas Laagri aleviku tiheasumialal ja piirneb põhjast enamjaolt elamumaa katastriüksustega, kus on valdavalt eramud ja korterelamud. Lähimad elamud jäävad olemasolevast raudteest ca 35 – 44 m kaugusele. Olemasolevast raudteest lõuna suunale jäävad valdavalt äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistud. Saue Vallavalitsus ja Tallinna linn on väljastanud projekteerimistingimused Keila-Pääsküla raudteele täiendava rööbastee rajamiseks ning kohustanud AS Eesti Raudtee (EVR) teostama müra ja vibratsiooni tasemete hindamist. EVR tellis Pääsküla teise peatee rajamise tarbeks müra ja vibratsiooni uuringu Pääsküla jaamast kuni Keila jaamani. Sellest uuringust selgus, et raudteelt tulenev müra ei ületa müra piirnorme ei praegu ega ka peale teise peatee rajamist. Lisaks sellele tellis Saue vald liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamise samas piirkonnas, kus hinnati liiklusest tulenevat summaarset müra. Mõlemad tööd teostas Akukon OÜ. 2020. a sügisel tellis EVR täiendava mürauuringu, mis hõlmas Laagri piirkonnas nii mõõtmisi (päeval ja öösel) kui modelleerimist (töö teostajad: Kajaja Acoustics OÜ, Stratum OÜ ja Terviseameti kesklabor). 12.03.2020. a Saue VV, Transpordiameti ja EVR vahelisel nõupidamisel lepiti kokku, et Kajaja esitatud mudeleid täiendatakse maanteeliikluse andmetega, mis arvestavad maanteeliikluse kasvuga tulevikus. 4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Peatükis on toodud käesoleva eelhinnangu alapeatükkide 2 ja 3 põhjal antud otsustaja hinnang, kas kavandataval tegevusel võib olla keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3¹ lõikes 2 kirjeldatud otsene või kaudne oluline keskkonnamõju. Nullalternatiiviks on käesoleval juhul olukord, kus midagi ei muutu (ehitustegevust ei toimu). Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Peatükis kirjeldatakse, mil viisil on keskkonnaelemendid mõjutatud ning mõju suurust/ulatust. 4.1) Keskkonnamõju suurus Võrreldes 0-alternatiiviga on mõju keskkonnale olemas kuid meetmeid kasutusele võttes talutav. 4.2) Mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus) Ehitusaegne mõju on ajutine ning tõenäoliselt inimestele negatiivne: liikluse ümberkorraldus ületuskohtadel ja rongiliikluse ajutine asendamine bussiga ehk liikumisteede võimalikud muudatused. Ehitustöödega kaasnev müra, vibratsioon ja lõhnahäiringud puudutavad eelkõige ümberkaudseid inimesi, kelle elu- või töökohad paiknevad raudtee naabruses. Päevasel ajal sulandub ehitusmüra ilmselt üldisesse mürafooni, õhtusel ja öisel ajal aga võib ehitusmüra muutuda täiendavaks häiringuks lähialal. 4.3) Mõju ilmnemise tõenäosus 7 Suure tõenäosusega realiseerub negatiivse mõjuna ehitusaegne müra, mis on aga ajutine ning lisanduva rööpapaari ja liiklustiheduse suurenemisest tingitud müra. Positiivse mõjuna avaldub tõenäoliselt rongiliikluse kasv koos eeldatava autoliikluse vähenemisega. 4.4) Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Mõjud on talutavad ning ehitusaegsed (müra, tolm, vibratsioon). Pöördumatuks muutuseks võib lugeda pinnase ümberpaigutamise (mulde ehitamine) ja mingil määral taimestiku eemaldamise. Samas on ehitusala olnud ka eelnevalt raudtee kasutuses, mis tähendab, et tegemist on tehismaastikuga ja mõjud sellele on kasutuseripärast tulenevalt väiksemad. 4.5 ja 4.6) Mõju piiriülesus ja mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Piiriülene mõju puudub. Mõju Natura 2000 võrgustikule puudub, kavandatud tegevuse lähiümbruses ei asu Natura 2000 alasid. 4.7) Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Kavandataval tegevusel võib olla ehitusaegse müra, vibratsiooni või heitgaaside osas kumulatiivne mõju seoses läheduses asuvatel tänavatel ja maanteel toimuvaga (nendelt tulenev liiklusmüra, teede jms remondi müra ja vibratsioon jne). 4.8) Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised (sh seadusandlusest tulenevad) võimalused Müra olemasolevatel elamualadel ei tohi ületada keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra tasemed vastama eelpooltoodud määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A) (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Ehitusmüra tasemed ei tohi ajavahemikus 21.00- 07.00 läheduses asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige tööpäevadele ajavahemikus kl 8-19 ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte teostada. Ehitustöödel välitingimustes kasutatavad seadmed peavad vastama majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määruse nr 59 „Nõuded välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle tekitatavast mürast ja selle seadme vastavushindamisele“ nõuetele. Vibratsioon raudtee ehitus- ja käitamisperioodil ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid. Keskkonnareostuse vältimiseks peab kasutatav tehnika/masinad olema tehniliselt korras. Vältida masinate ja seadmete parkimis-ja ladustamisplatside rajamist eluhoonete ja majutusasutuste lähedale. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb õigeaegselt hooldada. Ehitustööde käigus tuleb võtta arvesse, et raudteetammi täitematerjal ja pinnas kaitsevööndi ulatuses võib olla saastunud. Reostuse ilmnemisel tuleb selgitada selle ulatus ning olenevalt pinnase reostuse tasemest käideldakse pinnast vastavalt (likvideeritakse ja antakse üle jäätmekäitlejale või saab kasutada kohapeal ehitustöödel). Kaeve- ja ehitustööde ajal reostustunnustega pinnase ja pinnasevee ilmnemisel tuleb selgitada pinnase ja veeproovidega reostuse suurus ja koostada edasine tegevuskava; reostuse suuruse väljaselgitamiseni tuleb reostuse levikut soodustavad tegevused peatada. 5. Eelhinnangu järeldus 8 5.1) Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega. Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Planeeritav tegevus ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele. Ehitusalal ega lähiümbruses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida kavandatav tegevus võib oluliselt mõjutada. Rööbastee rajamine ei kahjusta kultuuripärandit, inimeste tervist, heaolu ega vara. 5.2) Vajalikud keskkonnameetmed lisaks seadusandluses (vt punkt 4.8) toodule 1. Impulssmüra põhjustavat tööd (lõhkamine, rammimine jne) teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Mürarikaste tööde alguse aegadest ja kestusest teavitada kohalikke elanikke, vältimaks inimeste teadmatusest põhjustatud kaebusi. 2. Inimeste kaitsmiseks tolmavate tegevuste eest kasta kuival ajaperioodil käideldavat liiva/kruusa/täitepinnast. 3. Ehitustööde ajal valgustuse kasutamisel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. 4. Ehitus- ja hooldustööde käigus kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate parkimine/hoidmine pehmel pinnasel ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh pesemist) või tankimist. Masinate, millel on silmaga nähtav õlileke, kasutamine on keelatud. Töökohas peab olema varustus (õli)reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. 5. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala. Kinnismälestise kaitsevööndis olemasoleva ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb esitada vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub. 6. Ehitustööde ajal tuleb kaitsta olemasolevat kõrghaljastust vigastuste eest (võra, juured, tüvi). Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal Kirjalikud allikad: • Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ • Harju maakonnaplaneering 2030+ https://maakonnaplaneering.ee/harju-maakonnaplaneering • AS Eesti Raudtee töö nr 20-2020 „Blokkpost 89. km – Pääsküla, KM 88,973–92,820. Teise peatee ehitamine“ • Kajaja Acoustics OÜ, Stratum OÜ ja Terviseameti kesklabor müra mõõtmiste 11.01.2021 aruanne nr 6/4-6-2/1915 • Saue Vallavalitsuse 11.02.0219 keskkonnamõju hindamise eelhinnang projekteerimistingimuste taotlusega kavandatavale Keila ja Pääsküla vahele täiendava raudteerööpapaari rajamisele Kaardirakendused: • Maainfo kaardirakendus: katastrikaart, lähteülesanded, hinna- ja viljakustsoonid, kõrgusandmed • Kitsendused: katastriüksuse kasutamise kitsendusi põhjustavad objektid ja piiranguvööndid • Looduskaitse ja Natura 2000 alad: looduskaitsealused objektid ja Natura 2000 alade piirid • Kultuurimälestised: muinsuskaitseobjektid, muinsuskaitsealad, muinsuskaitse piiranguvööndid • Maardlate kaardirakendus: keskkonnaregistri maardlad ja mäeeraldised, maavarade varud • Geoloogia kaardirakendus: aluspõhi, pinnakate, hüdrogeoloogia, põhjavee kaitstus, geomorfoloogia, geoloogilised isojooned 9 • Planeeringute kaardirakendus: detail-, üld- ja maakonnaplaneeringute andmed • Pärandkultuuri kaardirakendus: pärandkultuuri objektid • Ohtlike ettevõtete ja vesivarustuse kaardirakendus • Ehitusgeoloogia kaardirakendus: ehitusgeoloogia andmekogu • Üleujutuste rakendus • Kohapärimus: rahvusparkide kohapärimus (Kirjandusmuuseum, Keskkonnaamet) • Kallete ja nitraaditundliku ala kaart • Karuputke tõrjumise ja loodushoiutööde kaardirakendus • Maaparandussüsteemide kaardirakendus • Ristipuude kaardirakendus • Müraandmete kaardirakendus Koostas: Liis Piper [email protected] 10 OTSUS Blokkpost 89. km - Pääsküla raudteelõigu täiendava rööpapaari ehitamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Taotleja AS Eesti Raudtee (registrikood 11575838, aadress Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn, e-posti aadress [email protected]) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2111271/18732 alljärgnevate rajatiste ehitamiseks: 1. Rööbastee nr II Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistrikood 221360911) 2. Rööbastee nr I Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistri kood 221360873) 3. Rööbastee nr 3 89bp (ehitisregistri kood 221360912) 4. Rööbastee nr II 89Bp-Pääsküla (ehitisregistri kood 221302300) 5. Ülesõidukoht km 92,203 Pääsküla (ehitisregistrikood 221302232) 6. Ülekäigukoht km 92,143 89Bp-Pääsküla (ehitisregistrikood 221303204) 7. Rööbastee nr I 89Bp-Pääsküla (ehitisregistrikood 221367738) 8. Raudteeülesõidukoht Laagri KM 91,014 (ehitisregistrikood 221367762). Ehitustegevus toimub Harju maakonnas, Saue vallas, Valingu külas, Alametsa // Keila-Tallinn 78,7-83,1 km (72701:003:0069), Vanamõisa külas, Keila-Tallinn 83,1-83,7km (72703:001:0189), Saue linnas, Keila- Tallinn 83,7-87,2 km (72703:001:0191), Saue vallas, Laagri alevikus, Keila-Tallinn 87,2-91,1 km (72703:001:0190)// Tallinn, Nõmme linnaosa, Keila-Tallinna raudtee 91,1-91,6 km ( 78404:410:2040)// Pääsküla raudteejaam (78404:408:0652); Ehitustööd on üks osa projektist „Blokkpost 89. km – Pääsküla KM 88,973–92,820. Teise peatee ehitamine“, mille lõppeesmärgiks on Keila ja Pääsküla lõigul läbilaskevõime tõstmine. Projekteerimistingimuste menetlustes on Saue Vallavalitsus enda haldusterritooriumile jäävate rajatiste osas 03.04.2019 korraldusega nr 424 „Projekteerimistingimuste määramine Keila ja Pääsküla vahele täiendava raudteerööpapaari rajamise ehitusprojekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise mittealgatamine“ välja andnud projekteerimistingimused ning selle lisas oleva eelhinnangu 11.02.2019, täiendatud 02.04.2019 (edaspidi Saue VV PT EH). Saue Vallavalitsus lähtus Saue VV PT EH ning asjaomaste asutuste arvamustest ning jättis algatamata keskkonnamõju hindamise, kuna kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Ehitusloa taotlustes toodud tegevus (Blokkpost 89. km - Pääsküla 2. peatee ehitamine) ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 toodud tegevuste hulka, mille puhul on KMH algatamine kohustuslik. Tegevus liigitub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka (infrastruktuuri ehitamine) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 13 punkti 3 (raudteeliini laiendamine) alla. Seega koostatakse eelhinnang ja kaalutakse, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju taotluses toodu osas. Eelhinnangu sisule esitatavad nõuded on toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Käesoleva eelhinnangu alapeatükkide numeratsioon vastab määruses 31 toodud §-dele ja punktidele. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku §-st 89 annab ehitusloa raudteerajatiste ehitamiseks TTJA, seega on TTJA otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. TTJA edastas … kirjaga nr 16-12/21-07962-001 asjaomastele asutustele seisukoha väljendamiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Vastuväiteid …. TTJA viis eelhinnangusse ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsusesse parandused ning selgitas eelhinnangus asjaomaste asutuste soovituste ja nõuetega arvestamist või mittearvestamist. Keskkonnamõju eelhindamise tulemusena leiti, et rajatiste asukoht on transpordimaal (raudteemaa), selle sihtotstarve ei muutu ning tegevuse tulemusena ei kahjustata looduskeskkonna vastupanuvõimet. Planeeritavad tegevused ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele. Ehitusalal ega lähiümbruses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida kavandatav tegevus võib oluliselt mõjutada. Ehitamine ei kahjusta kultuuripärandit, inimeste tervist, heaolu ega vara. Ehitusaegne mõju on ajutine ning tõenäoliselt inimestele negatiivne: liikluse ümberkorraldus ja rongiliikluse asendamine bussiga ehk liikumisteede võimalikud muudatused. Ehitustöödega kaasnev müra, vibratsioon ja lõhnahäiringud puudutavad eelkõige ümberkaudseid inimesi, kelle elu- või töökohad paiknevad raudtee naabruses. Ehitamisel on oluline ja kohustuslik järgida õigusaktide nõudeid (valik neist on ära toodud sh eelhinnangu punktis 4.8). Vajalikud keskkonnameetmed on eelhinnangust ning asjaomaste asutuste seisukohtadest lähtuvalt järgmised: 1. Impulssmüra põhjustavat tööd (lõhkamine, rammimine jne) teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Mürarikaste tööde alguse aegadest ja kestusest teavitada kohalikke elanikke, vältimaks inimeste teadmatusest põhjustatud kaebusi. 2. Inimeste kaitsmiseks tolmavate tegevuste eest kasta kuival ajaperioodil käideldavat liiva/kruusa/täitepinnast. 3. Ehitustööde ajal valgustuse kasutamisel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. 4. Ehitus- ja hooldustööde käigus kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate parkimine/hoidmine pehmel pinnasel ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh pesemist) või tankimist. Masinate, millel on silmaga nähtav õlileke, kasutamine on keelatud. Töökohas peab olema varustus (õli)reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. 5. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala. Kinnismälestise kaitsevööndis olemasoleva ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb esitada vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub. 6. Ehitustööde ajal tuleb kaitsta olemasolevat kõrghaljastust vigastuste eest (võra, juured, tüvi). Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi. TTJA tugineb KMH otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise eelhinnangule ja selles toodud järeldustele ning asjaomaste asutuste seisukohtadele. TTJA leiab, et kavandataval tegevusel ei ole eeldatavalt olulist keskkonnamõju, juhul kui täidetakse nii seadusandlusest tulenevaid kui eelhinnangus keskkonnameetmetena väljatoodud nõudeid. Võttes aluseks KeHJS § 6 lõike 2 punkti 10, § 11 lõiked 2², 2³, 4 ja 8, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 3, eelpool loetletud asjaomaste asutuste seisukohad ja eelhinnangust tulenevad järeldused ning majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 4 lõike 1 punkti 8: otsustan: jätta ehitusloa menetluses Blokkpost 89. km - Pääsküla raudteelõigu täiendava rööpapaari ehitamise keskkonnamõju hindamine algatamata. OTSUS Blokkpost 89. km - Pääsküla raudteelõigu täiendava rööpapaari ehitamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Taotleja AS Eesti Raudtee (registrikood 11575838, aadress Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn, e-posti aadress [email protected]) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2111271/18732 alljärgnevate rajatiste ehitamiseks: 1. Rööbastee nr II Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistrikood 221360911) 2. Rööbastee nr I Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistri kood 221360873) 3. Rööbastee nr 3 89bp (ehitisregistri kood 221360912) 4. Rööbastee nr II 89Bp-Pääsküla (ehitisregistri kood 221302300) 5. Ülesõidukoht km 92,203 Pääsküla (ehitisregistrikood 221302232) 6. Ülekäigukoht km 92,143 89Bp-Pääsküla (ehitisregistrikood 221303204) 7. Rööbastee nr I 89Bp-Pääsküla (ehitisregistrikood 221367738) 8. Raudteeülesõidukoht Laagri KM 91,014 (ehitisregistrikood 221367762). Ehitustegevus toimub Harju maakonnas, Saue vallas, Valingu külas, Alametsa // Keila-Tallinn 78,7-83,1 km (72701:003:0069), Vanamõisa külas, Keila-Tallinn 83,1-83,7km (72703:001:0189), Saue linnas, Keila- Tallinn 83,7-87,2 km (72703:001:0191), Saue vallas, Laagri alevikus, Keila-Tallinn 87,2-91,1 km (72703:001:0190)// Tallinn, Nõmme linnaosa, Keila-Tallinna raudtee 91,1-91,6 km ( 78404:410:2040)// Pääsküla raudteejaam (78404:408:0652); Ehitustööd on üks osa projektist „Blokkpost 89. km – Pääsküla KM 88,973–92,820. Teise peatee ehitamine“, mille lõppeesmärgiks on Keila ja Pääsküla lõigul läbilaskevõime tõstmine. Projekteerimistingimuste menetlustes on Saue Vallavalitsus enda haldusterritooriumile jäävate rajatiste osas 03.04.2019 korraldusega nr 424 „Projekteerimistingimuste määramine Keila ja Pääsküla vahele täiendava raudteerööpapaari rajamise ehitusprojekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise mittealgatamine“ välja andnud projekteerimistingimused ning selle lisas oleva eelhinnangu 11.02.2019, täiendatud 02.04.2019 (edaspidi Saue VV PT EH). Saue Vallavalitsus lähtus Saue VV PT EH ning asjaomaste asutuste arvamustest ning jättis algatamata keskkonnamõju hindamise, kuna kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Ehitusloa taotlustes toodud tegevus (Blokkpost 89. km - Pääsküla 2. peatee ehitamine) ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 toodud tegevuste hulka, mille puhul on KMH algatamine kohustuslik. Tegevus liigitub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka (infrastruktuuri ehitamine) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 13 punkti 3 (raudteeliini laiendamine) alla. Seega koostatakse eelhinnang ja kaalutakse, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju taotluses toodu osas. Eelhinnangu sisule esitatavad nõuded on toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Käesoleva eelhinnangu alapeatükkide numeratsioon vastab määruses 31 toodud §-dele ja punktidele. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku §-st 89 annab ehitusloa raudteerajatiste ehitamiseks TTJA, seega on TTJA otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. TTJA edastas … kirjaga nr 16-12/21-07962-001 asjaomastele asutustele seisukoha väljendamiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Vastuväiteid …. TTJA viis eelhinnangusse ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsusesse parandused ning selgitas eelhinnangus asjaomaste asutuste soovituste ja nõuetega arvestamist või mittearvestamist. Keskkonnamõju eelhindamise tulemusena leiti, et rajatiste asukoht on transpordimaal (raudteemaa), selle sihtotstarve ei muutu ning tegevuse tulemusena ei kahjustata looduskeskkonna vastupanuvõimet. Planeeritavad tegevused ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele. Ehitusalal ega lähiümbruses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida kavandatav tegevus võib oluliselt mõjutada. Ehitamine ei kahjusta kultuuripärandit, inimeste tervist, heaolu ega vara. Ehitusaegne mõju on ajutine ning tõenäoliselt inimestele negatiivne: liikluse ümberkorraldus ja rongiliikluse asendamine bussiga ehk liikumisteede võimalikud muudatused. Ehitustöödega kaasnev müra, vibratsioon ja lõhnahäiringud puudutavad eelkõige ümberkaudseid inimesi, kelle elu- või töökohad paiknevad raudtee naabruses. Ehitamisel on oluline ja kohustuslik järgida õigusaktide nõudeid (valik neist on ära toodud sh eelhinnangu punktis 4.8). Vajalikud keskkonnameetmed on eelhinnangust ning asjaomaste asutuste seisukohtadest lähtuvalt järgmised: 1. Impulssmüra põhjustavat tööd (lõhkamine, rammimine jne) teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Mürarikaste tööde alguse aegadest ja kestusest teavitada kohalikke elanikke, vältimaks inimeste teadmatusest põhjustatud kaebusi. 2. Inimeste kaitsmiseks tolmavate tegevuste eest kasta kuival ajaperioodil käideldavat liiva/kruusa/täitepinnast. 3. Ehitustööde ajal valgustuse kasutamisel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. 4. Ehitus- ja hooldustööde käigus kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate parkimine/hoidmine pehmel pinnasel ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh pesemist) või tankimist. Masinate, millel on silmaga nähtav õlileke, kasutamine on keelatud. Töökohas peab olema varustus (õli)reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. 5. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala. Kinnismälestise kaitsevööndis olemasoleva ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb esitada vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub. 6. Ehitustööde ajal tuleb kaitsta olemasolevat kõrghaljastust vigastuste eest (võra, juured, tüvi). Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi. TTJA tugineb KMH otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise eelhinnangule ja selles toodud järeldustele ning asjaomaste asutuste seisukohtadele. TTJA leiab, et kavandataval tegevusel ei ole eeldatavalt olulist keskkonnamõju, juhul kui täidetakse nii seadusandlusest tulenevaid kui eelhinnangus keskkonnameetmetena väljatoodud nõudeid. Võttes aluseks KeHJS § 6 lõike 2 punkti 10, § 11 lõiked 2², 2³, 4 ja 8, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 3, eelpool loetletud asjaomaste asutuste seisukohad ja eelhinnangust tulenevad järeldused ning majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 4 lõike 1 punkti 8: otsustan: jätta ehitusloa menetluses Blokkpost 89. km - Pääsküla raudteelõigu täiendava rööpapaari ehitamise keskkonnamõju hindamine algatamata. Lisa 1 Otsuse „Blokkpost 89 - Pääsküla raudteelõigu täiendava rööpapaari ehitamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ juurde Blokkpost 89 - Pääsküla raudteelõigu täiendava rööpapaari ehitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 1. Üldine teave 1.1) Ehitustööde läbiviimise taustainformatsioon Taotleja AS Eesti Raudtee (registrikood 11575838, aadress Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn, e-posti aadress [email protected]) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2111271/18732 alljärgnevate rajatiste ehitamiseks: 1. Rööbastee nr II Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistrikood 221360911) 2. Rööbastee nr I Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistri kood 221360873) 3. Rööbastee nr 3 89bp (ehitisregistri kood 221360912) 4. Rööbastee nr II 89Bp-Pääsküla (ehitisregistri kood 221302300) 5. Ülesõidukoht km 92,203 Pääsküla (ehitisregistrikood 221302232) 6. Ülekäigukoht km 92,143 89Bp-Pääsküla (ehitisregistrikood 221303204) 7. Rööbastee nr I 89Bp-Pääsküla (ehitisregistrikood 221367738) 8. Raudteeülesõidukoht Laagri KM 91,014 (ehitisregistrikood 221367762). Ehitustegevus toimub Harju maakonnas, Saue vallas, Valingu külas, Alametsa // Keila-Tallinn 78,7-83,1 km (72701:003:0069), Vanamõisa külas, Keila-Tallinn 83,1-83,7km (72703:001:0189), Saue linnas, Keila- Tallinn 83,7-87,2 km (72703:001:0191), Saue vallas, Laagri alevikus, Keila-Tallinn 87,2-91,1 km (72703:001:0190)// Tallinn, Nõmme linnaosa, Keila-Tallinna raudtee 91,1-91,6 km ( 78404:410:2040)// Pääsküla raudteejaam (78404:408:0652); Ehitustööd on üks osa projektist „Blokkpost 89. km – Pääsküla KM 88,973–92,820. Teise peatee ehitamine“, mille lõppeesmärgiks on Keila ja Pääsküla lõigul läbilaskevõime tõstmine. 1.2) Teave eelnevalt hinnatud keskkonnamõjude kohta Saue Vallavalitsus on enda haldusterritooriumile jäävate rajatiste osas 03.04.2019 korraldusega nr 424 „Projekteerimistingimuste määramine Keila ja Pääsküla vahele täiendava raudteerööpapaari rajamise ehitusprojekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise mittealgatamine“ välja andnud projekteerimistingimused ning selle lisas oleva eelhinnangu 11.02.2019, täiendatud 02.04.2019 (edaspidi Saue VV PT EH). Saue Vallavalitsus lähtus Saue VV PT EH ning asjaomaste asutuste arvamustest ning jättis algatamata keskkonnamõju hindamise, kuna kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Eelpooltoodud projekteerimistingimuste menetlustes koostatud eelhinnangus toodi ära ka uuringunõuded, milledest käesolevas eelhinnangus käsitletakse vaid neid, mis on otseselt seotud ehitusloa taotluses toodud ehitistega. Saue VV PT EH järgi tuli hinnata raudteetammilt lähtuva võimalike saasteainete heite mõju olulisust pinna- ja põhjaveele ning pinnasele ja jõgedele, analüüsides olemasoleva raudteetammi pinnase ohtlike ainete sisaldust ja tulemuste vastavust kehtestatud normidele. Samuti sooviti müra ja vibratsiooni tasemete hindamist (eeldatavalt siiski modelleerimist). Müra ja vibratsiooni osas on EVR tellimusel 2020. aastal teostatud täiendav mürauuring, mis hõlmas Laagri piirkonnas nii mõõtmisi (päeval ja öösel) kui modelleerimist (töö teostajad: Kajaja Acoustics OÜ, Stratum 1 OÜ ja Terviseameti kesklabor). 12.03.2020. a Saue VV, Transpordiameti ja EVR vahelisel nõupidamisel lepiti kokku, et Kajaja esitatud mudeleid täiendatakse maanteeliikluse andmetega, mis arvestavad maanteeliikluse kasvuga tulevikus. Arvestades läbiviidud mõõtmisi, uuringuid ja modelleerimisi, on EVR tänaseks teostanud oluliselt suuremas mahus alusuuringuid, kui projekteerimistingimused ette nägid. 1.3) Käesoleva eelhinnangu koostamise alused Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Ehitusloa taotlustes toodud tegevus (Blokkpost 89. km - Pääsküla 2. peatee ehitamine) ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 toodud tegevuste hulka, mille puhul on KMH algatamine kohustuslik. Tegevus liigitub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka (infrastruktuuri ehitamine) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 13 punkti 3 (raudteeliini laiendamine) alla. Seega koostatakse eelhinnang ja kaalutakse, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju taotluses toodu osas. Eelhinnangu sisule esitatavad nõuded on toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Käesoleva eelhinnangu alapeatükkide numeratsioon vastab määruses 31 toodud §-dele ja punktidele. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku §-st 89 annab ehitusloa TTJA, seega on TTJA otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. TTJA edastas … kirjaga nr 16-12/21-07962-001 asjaomastele asutustele seisukoha väljendamiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Asjaomasteks asutusteks olid: 1. Saue Vallavalitsus 2. Tallinna Linnaplaneerimise Amet 3. Nõmme Linnaosa Valitsus 4. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet 5. Muinsuskaitseamet 6. Terviseamet 7. Keskkonnaamet (KeHJS § 2³ lg 2 alusel) 8. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Asjaomaste asutuste seisukohta KMH algatamata jätmise ja soovituste/nõuete ning nendega eelhinnangus arvestamise osas kajastab alljärgnev tabel: Asutus, kirja nr Seisukoht Soovitused või nõuded ning nendega eelhinnangus arvestamine 2. Kavandatava tegevuse kirjeldus Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitavat tegevust ning sellega kaasnevaid tegureid. Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid. 2 2.1) Tegevuse iseloom ja maht AS Eesti Raudtee töö nr 20-2020 seletuskirja järgi toimub antud projektiga teise peatee ehitamine olemasoleva raudtee kõrvale ca 3,9 km ulatuses, mis suurendab rongiliikluse läbilaskevõimet Keila–Pääsküla vahelisel raudteelõigul. Olemasolev blokkpost 89. km – Pääsküla jaamavahe on üheteeline ning varustatud automaatblokeeringuga. Raudtee on r/b liipritel, rööbastega 60E1 ja R50. Liiprite epüür kõveral teelõigul on 2000 liiprit/km, sirgetel teelõikudel 1840 liiprit/km. Olemasoleval teelõigul asub kaks raudteeülesõidukohta, kaks ooteplatvormi, kaks raudteeülekäigukohta, üks jalakäijate torusild, üks jalakäijate tunnel ja üks raudbetoonist sild. Projektiga on ette nähtud järgmised tööd: - raudtee maa-ala puhastamine vastavalt vajadusele võsast ja puudest; - pöörmete nr 101 1/11 ja 103 1/9 R50 demonteerimine koos piirdepostidega; - raudtee rööbastega R50 ja üleminekurööbastega demonteerimine; - r/b liipritel ja 60E1 rööbastega raudtee osaline demonteerimine; - kaitsetupiku nr 3 demonteerimine koos tupikuprisma ja tõkkepukiga; - isoleerlukkude demonteerimine; - muldkeha laiendamine/rajamine; kaitsekihi rajamine väljalõigatava pinnase piirkonnas; - olemasolevate kraavide/küvettide täitmine kohaliku pinnasega; - raudbetoonist liipritel 60E1 rööbastega raudtee paigaldamine; - raudtee ballasteerimine graniitkillustikuga liiprite alt 35 cm paksuselt; - uute isoleerlukkude (Tenconi) paigaldamine; - reservtorude (A- klassi torud vastavalt standardile SFS 5608 ) paigaldamine signaalpunktide juures side- ja elektrikaablite jaoks; - kraavide ja küvettide sisselõikamine; - sademevee torude ø250/215 paigaldamine süvendis perspektiivse kontaktvõrgu mastide kõrvale; - drenaaži rajamine; - Laagri raudteeülesõidukoha rekonstrueerimine; - Pääsküla raudteeülesõidu- ja ülekäigukoha rekonstrueerimine; - poolitatavate kaitsetorude Ø100 paigaldamine; - raudtee parandamine plaanis ja profiilis; - vastavalt vajadusele kaablite ümberpaigaldamine või väljavahetamine; - raudtee maa-ala planeerimine ja heakorrastamine. 2.2) Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Kavandatud tegevuse alal on kehtestatud järgmised strateegilised planeerimisdokumendid: • Harju maakonna arengustrateegia 2035+ • Harju maakonnaplaneeringu 2030+ • Saue valla arengukava 2018 – 2030 Kavandtatud tegevus on nimetatud planeerimisdokumentidega kooskõlas. Planeeringutega on ette nähtud läänesuunalise raudtee läbilaskevõime suurendamine Tallinna-Keila lõigul, olemasoleva taristu paremal ärakasutamisel ning autokasutuse vähendamisel ja transpordivaliku suunamisel jätkusuutlike transpordiliikidele (nt ühistransport), mida teise raudteerööpapaari rajamine kavandatud lõikudele tagab, rööbastranspordi sh kergrööbastranspordi arendamine eelistatud liikumis- ja ligipääsuvõimalusena, sh maakonna siseselt. Saue valla arengukava 2018 – 2030 kohaselt elab hinnanguliselt 75-80% Saue valla inimestest vähem kui 5 km kaugusel raudteetrassist, mistõttu on tähtsaimaks ühistranspordiliigiks raudteetransport. Näiteks Saue linna ja Laagri aleviku ning Tallinna vahel käib rong päevas mõlemal suunal ligikaudu 40 korda. Raudteetrassi 3 läbilasevõime seisukohast on oluline ka teise rööpapaari rajamine, mille tulemusena suureneks raudtee läbilaskevõime ning tekiks võimalus graafiku tihendamiseks. (Allikas: Saue valla arengukava 2018 – 2030, p 3.7., lk 50, http://sauevald.ee/arengukavad) Kavandatav tegevus on üks osa AS Eesti Raudtee käimasolevast suurprojektist „Lääne-Harju raudtee rekonstrueerimine ja liiklusjuhtimissüsteemi uuendamine“. Investeeringu eesmärk on arendada raudteede võrku Tallinnas ja Lääne- Harjumaal ning parandada olemasolevate rööbasteede seisukorda, kaasajastada erinevaid vananenud tehnoloogiaid, sh täiesti uue liiklusjuhtimissüsteemi rajamine ning täiendavate reisijate rajatiste püstitamine. Vastavalt AS Eesti Raudtee infole koosneb Lääne-Harju suurprojekt mitmest suuremast osaprojektist, kus üks osaprojekt on Pääsküla-Keila 2. peatee rajamine, mille tulemusena rajatakse puuduv teine rööpapaar Keila-Valingu ca 2,7 km ja Laagri-Pääsküla ca 3,8 km vahelistele raudteelõikudele, ehitatakse ümber Pääsküla ja Keila jaamad ning rajatakse Keilasse täiendav ooteplatvorm. (http://www.evr.ee/et/projektid) 2.3) Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Tööde teostamisel kasutatakse järgnevaid maavarasid: killustik (31,5–63 mm), peenkillustik (16 - 32 mm), kruus (sh purustatud kruus) teepeenarde kindlustamiseks, kasvupinnas nõlva kindlustamiseks ning heakorratöödeks, liiv. Maavarade kaevandamist ei toimu (v.a pinnase eemaldamine). Tööde teostamise käigus on võimalik haljastuse eemaldamine. Tegevus ei näe ette põhjavee- või pinnaveevõttu. Uute rajatiste ja rööbasteede rajamiseks on vajalik likvideerida puid raudteemaa alalt, mis jääb ehituse alla ning on vajalik raudtee ohutuse tagamiseks. Mõju loomade liikumisele ei muutu, kuna teise peatee rajamine toimub olemasoleva raudteepaari kõrvale. Olemasolevad truubid säilitatakse. 2.4) Tegevuse energiakasutus Ehitusmasinate kütus (bensiin, diisel), objekti kontori (nt soojakud) elektritarbimine. 2.5) Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) Ehitustegevusega kaasnevad heited võivad olla järgmised: 1) ehitusmasinate heitgaasid õhku suurendavad õhusaastet; 2) võimalikud õli/kütuselekked pinnasesse; 3) kõrgendatud mürafoon ning vibratsioon. 4) Sügis- ja kevadtalvisel ajal on võimalik valgusreostus ehitustehnika poolt (töömaa valgustamine). Müra- ja vibratsiooni taseme ajutine suurenemine tekib ehitusmaterjalide vedamisest, erinevate paiksete ja liikuvate mehhanismide töötamisest, ehitustööriistade kasutamisest jne. Selline müra ja vibratsiooni teke kaasneb pea iga ehitustegevusega ning see lõpeb peale raudteelõigu valmimist. Täpne ehitusaegne müra ja vibratsiooni tase ei ole tegevuse iseloomu tõttu prognoositav, kuid Saue VV PT EH kohaselt ei ületa ehitusaegne vibratsioon eeldatavalt keskkonna taluvust. Ehitiste kasutamisega kaasnevad heited: pinna- ja põhjaveele ning pinnasele võib mõju tekkida raudteetammide ja kaitsevööndis kasutatavatest tõrjevahenditest, millega piiratakse taimestiku kasvu raudtee kaitsevööndi selles ulatuses, mis on vajalik nähtavuse tagamiseks. Mõju keskkonnale piirdub eeldatavasti raudtee kaitsevööndiga (Saue VV PT EH). 2.6) Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine 4 Jäätmete teke on ehitustegevuse aegne. Lisarööpapaari rajamisel ei veeta ära pinnast olemasolevast raudtee muldkehast. Lammutustöödel tekib või võib tekkida järgmisi jäätmeid: vanad puitliiprid, betooni- ja kivitükid, metallijäätmed (rööpatükid, liiprite kinnitamise naelad, -lapid jms), samuti eemaldatav pinnakate (täide). Jäätmed sorteeritakse: olmejäätmeid ei segata ehitusjäätmetega ning need kogutakse eraldi. Ehitustööde ajal tekkivate olmejäätmete kogumiseks paigaldatakse vastav konteiner. Arendaja ja töövõtja sõlmivad selleks eraldi lepingu. Tööde käigus tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse (nt killustik, täitepinnas) või antakse (kile, papp ja paber, pakendid, akud ja patareid vms ohtlikud jäätmed jne) üle käitlemiseks vastavat keskkonnaluba või kompleksluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Tööde käigus välja kaevatavat liigset pinnast kasutatakse muldkeha jalami kindlustamiseks ja vajalikes kohtades täitepinnasena raudtee maa-ala tasandamiseks, profileerimiseks ning heakorrastamiseks. 2.7) Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Vandalismist, tööohutuse nõuete rikkumisest või mittekorras seadmetest tingitud tuleoht. Tulekahju tulemusena võib sattuda õhku mürgiseid põlemisjääke, samuti pinnasesse ning vette. Ehitusperioodil on võimalikud avariiolukorrad seotud rongiliiklusega kui ehitusala on piiritlemata ning (ehitustöödega seotud) isikutel puuduvad teadmised rongiliiklusest: peatumine ja parkimine raudtee kaitsevööndis või kontaktvõrgu piirkonnas jne. 2.8) Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel. Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sh kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht kättesaadavate teaduslike andmete alusel teadaolevalt puudub. 3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitava tegevuse (loodus)keskkonda nii hetkeseisuga (tegevuse eelselt) kui ka tegevuse käigus või asjakohasel juhul tegevuse lõppedes. Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid. 3.1) Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Planeeritav tegevus asub järgmistel katastritel: 72701:003:0069 – Saue vald, Valingu küla, 100% transpordimaa; 72703:001:0189 – Saue vald, Vanamõisa küla, 100% transpordimaa; 72703:001:0191 – Saue vald, Saue linn, 100% transpordimaa; 72703:001:0190 – Saue vald, Laagri alevik, 100% transpordimaa; 78404:410:2040 – Tallinna linn, Nõmme linnaosa, 100% transpordimaa; 78404:408:0652 – Tallinna linn, Nõmme linnaosa, 100% transpordimaa. Planeeritav maakasutus jääb samaks ja kõik raudtee muldkeha rajamisega seotud tööd on ette nähtud raudteemaa piires. 3. 2) Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Arendaja esitatud informatsiooni kohaselt on Reib OÜ teostanud lõigul 2020. aasta novembris geoloogilise uurimistöö. Tööst selgub, et 2020. aasta novembris uuritud lõik paikneb geoloogiliselt Põhja-Eesti Klindipealsel lubjakiviplatool, kus pinnakatteks on peamiselt jääliustikulised moreenpinnased ning seda katvad täite- või kasvupinnased. Lõigul Keila jaam kuni Keila jõgi katab lubjakivi või moreeni liivpinnaste kompleks. Aluspõhjas avanevad Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula 1 ja Kahula 2 kihistud (endised Jõhvi 5 ja Keila kihistud). Geoloogilised tingimused on uuritud lõigul head. Geoloogilises lõikes esinevad mineraalpinnased on piisavate geotehniliste omadustega, et nendele rajada raudtee muldkeha. Eelnevalt on soovitav õhuke täite ja mullakiht eemaldada. Kaevetööde käigus tuleb arvestada asjaoluga, et savi- ja moreenpinnased on leondumisohtlikud pinnased ning kaevikus pikemalt vee alla jäädes need leonduvad ning kaotavad tunduvalt oma geotehnilistes omadustes. Kaevikutesse kogunenud vesi tuleb võimalikult kiiresti eemaldada. Savi- ja moreenpinnased on külmakerkeohtlikud pinnased. Külmumissügavuseks on arvestatud 1,3 m. Vastavalt Maa-ameti kaardiserverile asub Saue vallas Tutermaa külas kohe katastri nr 72701:003:0069 kõrval Valingu tammik, mis on kantud keskkonnaregistrisse numbriga KLO1200456. Projektipiirkonnast ca 210 – 250 m kaugusele jääb Keila mõisa park, kuid eeldatavalt ei oma kavandatav tegevus Keila mõisa pargile negatiivset mõju. Tegevuse lähiümbruses ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid. Mõju loomade liikumisele ei muutu, sest kavandatava tegevuse ala on pikalt olnud kasutusel raudteemaana. Kavandataval alal kasvava haljastuse raadamise täpne ulatus taastatava raudteelõiguga piirnevatel aladel selgub ehitustegevuse käigus. Haljastuse likvideerimiseks tuleb taotleda raieluba, menetluse käigus teostatakse paikvaatlus, põlispuud võimalusel säilitatakse. Lähimad registrisse kantud puurkaevud keskkonnaregistri koodiga PRK0015194 ja PRK0016198 paiknevad 75 meetri kaugusel (Saue linn). Suurenev liiklustihedus võib suurendada raudteetranspordist tulenevat reostusohtu võimalike avariiolukordade tekkimisel. Pinna- ja põhjaveele ja pinnasele võib mõju tekkida raudtee kaitsevööndis kasutatavatest tõrjevahenditest, millega piiratakse taimestiku kasvu raudtee kaitsevööndi selles ulatuses, mis on vajalik nähtavuse tagamiseks. Mõju keskkonnale piirdub eeldatavasti raudtee kaitsevööndiga. Kaubavedude puhul tuleb arvestada võimaliku heitega veostest, mis sõltub veoste iseloomust (kütused, ehitusmaterjal vmt). Vastavalt Maa-ameti maardlate rakendusele ei asu kavandatava tegevuse alal või lähiümbruses maavarasid, maavarade levialasid või perspektiivalasid. 3.3) keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Kaitsevööndiga objektidest asuvad ehitusalal geodeetilised märgid väliste tunnustega 41862, 41909, 41871, 41842, 228182, 42293, 42422, 92507, 42396, 42292, 42398, 42398, 42287, 42249, 42385, 42283, 42510, 92396, 92510, 42532, 42282, 42506, 42281, 42364, 42251, 42539, 45148, 44646, 45145, 45148. Teise peatee ehitamisel jäävad ehitustsooni kaks kohaliku geodeetilise võrgu märki, mis tuleb teisaldada: polügonomeetria punktid nr 102 ning 103. Maa-alal paiknevad järgnevad tehnovõrgud: Side- ja elektrikaablid, gaas,- kütte,- kanalisatsiooni-ja veetrassid. Ehitusalale ulatuvad järgmiste taristute kaitsevööndid: laiarööpmelise raudtee kaitsevöönd 30m äärmisest rööpast, samuti elektri õhu- ja maakaabelliinide, gaasipaigaldise (Balticconnector) ning sideehitiste (Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, Telia Eesti AS) kaitsevööndid. Kaitsevööndis tegutsemine toimub vastavalt EhS §-des 70-78 toodule ja kokkuleppel valdajatega. Keila jõe ülesõidukohas Keila jõe idapoolsel kaldal ning lähiümbruses asub arheoloogiamälestise (10-13. saj. pärit asulakoht, registrinr. 17879) kaitsevöönd ning Laagri alevikus kinnismälestised nr 18964 ja 3132 (asulakoht ja Pääsküla kivisild). Tegevus ei mõjuta eeldatavalt oluliselt kinnismälestusiste kaitse eesmärke, kuna kavandatav tegevus toimub olemasoleva raudtee maal ning olemasoleva tegevuse iseloom või maakasutus uue rööpapaari rajamisel antud asukohas ei muutu. Valingu külas jääb rööbastee kinnismälestise nr 18973 (Lohukivi kultusekivi) piiranguvööndisse. Kultusekivi jääb ise raudteemaast väljapoole. Kavandatav tegevus ei oma objektile negatiivset mõju, kuna objekt asub ise olemasolevast raudteest lõuna pool, tegevust 6 teostatakse olemasolevast raudteest põhja pool ja tegevusega ei nähta ette mõjutusi objekti suunas või asukohas. Suur osa ehitustegevuste tagajärgedest tuleneb teenindavast transpordist. Transpordikoormus kujuneb peamiselt ehitusmaterjale raudtee alale vedavatest veokitest ning jäätmeid ära vedavatest veokitest. Kuna ära vedamist vajavad jäätmekogused on eeldatavalt väga väikesed, on põhiline transpordikoormus tingitud ehitusmaterjalide kohale vedamisest. Ehitusaegse tegevusega seotud olmejäätmete nõuetekohane käitlemine reguleeritakse arendaja ja töövõtja vahelises lepingus. 3.4) inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Kavandatava raudtee paikneb Saue vallas Laagri aleviku tiheasumialal ja piirneb põhjast enamjaolt elamumaa katastriüksustega, kus on valdavalt eramud ja korterelamud. Lähimad elamud jäävad olemasolevast raudteest ca 35 – 44 m kaugusele. Olemasolevast raudteest lõuna suunale jäävad valdavalt äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistud. Saue Vallavalitsus ja Tallinna linn on väljastanud projekteerimistingimused Keila-Pääsküla raudteele täiendava rööbastee rajamiseks ning kohustanud AS Eesti Raudtee (EVR) teostama müra ja vibratsiooni tasemete hindamist. EVR tellis Pääsküla teise peatee rajamise tarbeks müra ja vibratsiooni uuringu Pääsküla jaamast kuni Keila jaamani. Sellest uuringust selgus, et raudteelt tulenev müra ei ületa müra piirnorme ei praegu ega ka peale teise peatee rajamist. Lisaks sellele tellis Saue vald liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamise samas piirkonnas, kus hinnati liiklusest tulenevat summaarset müra. Mõlemad tööd teostas Akukon OÜ. 2020. a sügisel tellis EVR täiendava mürauuringu, mis hõlmas Laagri piirkonnas nii mõõtmisi (päeval ja öösel) kui modelleerimist (töö teostajad: Kajaja Acoustics OÜ, Stratum OÜ ja Terviseameti kesklabor). 12.03.2020. a Saue VV, Transpordiameti ja EVR vahelisel nõupidamisel lepiti kokku, et Kajaja esitatud mudeleid täiendatakse maanteeliikluse andmetega, mis arvestavad maanteeliikluse kasvuga tulevikus. 4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Peatükis on toodud käesoleva eelhinnangu alapeatükkide 2 ja 3 põhjal antud otsustaja hinnang, kas kavandataval tegevusel võib olla keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3¹ lõikes 2 kirjeldatud otsene või kaudne oluline keskkonnamõju. Nullalternatiiviks on käesoleval juhul olukord, kus midagi ei muutu (ehitustegevust ei toimu). Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Peatükis kirjeldatakse, mil viisil on keskkonnaelemendid mõjutatud ning mõju suurust/ulatust. 4.1) Keskkonnamõju suurus Võrreldes 0-alternatiiviga on mõju keskkonnale olemas kuid meetmeid kasutusele võttes talutav. 4.2) Mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus) Ehitusaegne mõju on ajutine ning tõenäoliselt inimestele negatiivne: liikluse ümberkorraldus ületuskohtadel ja rongiliikluse ajutine asendamine bussiga ehk liikumisteede võimalikud muudatused. Ehitustöödega kaasnev müra, vibratsioon ja lõhnahäiringud puudutavad eelkõige ümberkaudseid inimesi, kelle elu- või töökohad paiknevad raudtee naabruses. Päevasel ajal sulandub ehitusmüra ilmselt üldisesse mürafooni, õhtusel ja öisel ajal aga võib ehitusmüra muutuda täiendavaks häiringuks lähialal. 4.3) Mõju ilmnemise tõenäosus 7 Suure tõenäosusega realiseerub negatiivse mõjuna ehitusaegne müra, mis on aga ajutine ning lisanduva rööpapaari ja liiklustiheduse suurenemisest tingitud müra. Positiivse mõjuna avaldub tõenäoliselt rongiliikluse kasv koos eeldatava autoliikluse vähenemisega. 4.4) Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Mõjud on talutavad ning ehitusaegsed (müra, tolm, vibratsioon). Pöördumatuks muutuseks võib lugeda pinnase ümberpaigutamise (mulde ehitamine) ja mingil määral taimestiku eemaldamise. Samas on ehitusala olnud ka eelnevalt raudtee kasutuses, mis tähendab, et tegemist on tehismaastikuga ja mõjud sellele on kasutuseripärast tulenevalt väiksemad. 4.5 ja 4.6) Mõju piiriülesus ja mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Piiriülene mõju puudub. Mõju Natura 2000 võrgustikule puudub, kavandatud tegevuse lähiümbruses ei asu Natura 2000 alasid. 4.7) Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Kavandataval tegevusel võib olla ehitusaegse müra, vibratsiooni või heitgaaside osas kumulatiivne mõju seoses läheduses asuvatel tänavatel ja maanteel toimuvaga (nendelt tulenev liiklusmüra, teede jms remondi müra ja vibratsioon jne). 4.8) Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised (sh seadusandlusest tulenevad) võimalused Müra olemasolevatel elamualadel ei tohi ületada keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra tasemed vastama eelpooltoodud määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A) (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Ehitusmüra tasemed ei tohi ajavahemikus 21.00- 07.00 läheduses asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige tööpäevadele ajavahemikus kl 8-19 ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte teostada. Ehitustöödel välitingimustes kasutatavad seadmed peavad vastama majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määruse nr 59 „Nõuded välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle tekitatavast mürast ja selle seadme vastavushindamisele“ nõuetele. Vibratsioon raudtee ehitus- ja käitamisperioodil ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid. Keskkonnareostuse vältimiseks peab kasutatav tehnika/masinad olema tehniliselt korras. Vältida masinate ja seadmete parkimis-ja ladustamisplatside rajamist eluhoonete ja majutusasutuste lähedale. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb õigeaegselt hooldada. Ehitustööde käigus tuleb võtta arvesse, et raudteetammi täitematerjal ja pinnas kaitsevööndi ulatuses võib olla saastunud. Reostuse ilmnemisel tuleb selgitada selle ulatus ning olenevalt pinnase reostuse tasemest käideldakse pinnast vastavalt (likvideeritakse ja antakse üle jäätmekäitlejale või saab kasutada kohapeal ehitustöödel). Kaeve- ja ehitustööde ajal reostustunnustega pinnase ja pinnasevee ilmnemisel tuleb selgitada pinnase ja veeproovidega reostuse suurus ja koostada edasine tegevuskava; reostuse suuruse väljaselgitamiseni tuleb reostuse levikut soodustavad tegevused peatada. 5. Eelhinnangu järeldus 8 5.1) Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega. Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Planeeritav tegevus ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele. Ehitusalal ega lähiümbruses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida kavandatav tegevus võib oluliselt mõjutada. Rööbastee rajamine ei kahjusta kultuuripärandit, inimeste tervist, heaolu ega vara. 5.2) Vajalikud keskkonnameetmed lisaks seadusandluses (vt punkt 4.8) toodule 1. Impulssmüra põhjustavat tööd (lõhkamine, rammimine jne) teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Mürarikaste tööde alguse aegadest ja kestusest teavitada kohalikke elanikke, vältimaks inimeste teadmatusest põhjustatud kaebusi. 2. Inimeste kaitsmiseks tolmavate tegevuste eest kasta kuival ajaperioodil käideldavat liiva/kruusa/täitepinnast. 3. Ehitustööde ajal valgustuse kasutamisel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. 4. Ehitus- ja hooldustööde käigus kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate parkimine/hoidmine pehmel pinnasel ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh pesemist) või tankimist. Masinate, millel on silmaga nähtav õlileke, kasutamine on keelatud. Töökohas peab olema varustus (õli)reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. 5. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala. Kinnismälestise kaitsevööndis olemasoleva ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb esitada vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub. 6. Ehitustööde ajal tuleb kaitsta olemasolevat kõrghaljastust vigastuste eest (võra, juured, tüvi). Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal Kirjalikud allikad: • Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ • Harju maakonnaplaneering 2030+ https://maakonnaplaneering.ee/harju-maakonnaplaneering • AS Eesti Raudtee töö nr 20-2020 „Blokkpost 89. km – Pääsküla, KM 88,973–92,820. Teise peatee ehitamine“ • Kajaja Acoustics OÜ, Stratum OÜ ja Terviseameti kesklabor müra mõõtmiste 11.01.2021 aruanne nr 6/4-6-2/1915 • Saue Vallavalitsuse 11.02.0219 keskkonnamõju hindamise eelhinnang projekteerimistingimuste taotlusega kavandatavale Keila ja Pääsküla vahele täiendava raudteerööpapaari rajamisele Kaardirakendused: • Maainfo kaardirakendus: katastrikaart, lähteülesanded, hinna- ja viljakustsoonid, kõrgusandmed • Kitsendused: katastriüksuse kasutamise kitsendusi põhjustavad objektid ja piiranguvööndid • Looduskaitse ja Natura 2000 alad: looduskaitsealused objektid ja Natura 2000 alade piirid • Kultuurimälestised: muinsuskaitseobjektid, muinsuskaitsealad, muinsuskaitse piiranguvööndid • Maardlate kaardirakendus: keskkonnaregistri maardlad ja mäeeraldised, maavarade varud • Geoloogia kaardirakendus: aluspõhi, pinnakate, hüdrogeoloogia, põhjavee kaitstus, geomorfoloogia, geoloogilised isojooned 9 • Planeeringute kaardirakendus: detail-, üld- ja maakonnaplaneeringute andmed • Pärandkultuuri kaardirakendus: pärandkultuuri objektid • Ohtlike ettevõtete ja vesivarustuse kaardirakendus • Ehitusgeoloogia kaardirakendus: ehitusgeoloogia andmekogu • Üleujutuste rakendus • Kohapärimus: rahvusparkide kohapärimus (Kirjandusmuuseum, Keskkonnaamet) • Kallete ja nitraaditundliku ala kaart • Karuputke tõrjumise ja loodushoiutööde kaardirakendus • Maaparandussüsteemide kaardirakendus • Ristipuude kaardirakendus • Müraandmete kaardirakendus Koostas: Liis Piper [email protected] 10 Lisa 3: Jaotusnimekiri dokumendi „Blokkpost 89. km – Pääsküla raudteelõigu täiendava rööpapaari ehitamise keskkonnamõju eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha andmiseks“ juurde Adressaadid: 1. Saue Vallavalitsus, [email protected] 2. Tallinna Linnaplaneerimise Amet, [email protected] 3. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, [email protected] 4. Nõmme Linnaosa Valitsus [email protected] 5. Muinsuskaitseamet, [email protected] 6. Terviseamet, [email protected] 7. Keskkonnaamet, [email protected] 8. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, [email protected] Nimekiri 28.06.2021 nr 16-12/21-07962-001 Blokkpost 89 - Pääsküla raudteelõigu 2. peatee ehitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha andmiseks AS Eesti Raudtee esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) ehitisregistri kaudu menetlemiseks ehitusloa taotluse nr 2111271/18732 alljärgnevate rajatiste ehitamiseks: 1. Rööbastee nr II Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistrikood 221360911) 2. Rööbastee nr I Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistri kood 221360873) 3. Rööbastee nr 3 89bp (ehitisregistri kood 221360912) 4. Rööbastee nr II 89Bp-Pääsküla (ehitisregistri kood 221302300) 5. Ülesõidukoht km 92,203 Pääsküla (ehitisregistrikood 221302232) 6. Ülekäigukoht km 92,143 89Bp-Pääsküla (ehitisregistrikood 221303204) 7. Rööbastee nr I 89Bp-Pääsküla (ehitisregistrikood 221367738) 8. Raudteeülesõidukoht Laagri KM 91,014 (ehitisregistrikood 221367762). KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Selgitame, et otsuse eelnõus punase kirjaga märgitud tekst on muutuv, sõltudes asjaomase asutuse arvamustest. Projektdokumentatsioon (projekteerimistingimused, samuti ehitusloa taotlusega esitatud dokumendid) on sisselogituna leitav ehitisregistrist (EHR) kui kasutada dokumentide detailotsingut: EHR avalehel https://www.ehr.ee kaardipildi all vajutada lingile „Avan dokumentide detailotsingu“ ning sisestada ehitusloa taotluse number 2111271/18732, vajutada „otsi“. Lähtuvalt eeltoodust palume Teie kui asjaomase asutuse seisukohti hiljemalt 31.07.2021 e- posti aadressile [email protected]. Juhul, kui Te pole määratud tähtajaks seisukohta esitanud ega tähtaja pikendamisest teavitanud, loeb TTJA, et Teil ei ole vastuväiteid KMH algatamata jätmise eelnõu ja eelhinnangu osas. Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse valdkonna juht osakonna juhataja ülesannetes Lisad: 1. Blokkpost 89. km - Pääsküla raudteelõigu täiendava rööpapaari ehituse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu 2. Blokkpost 89. km - Pääsküla raudteelõigu täiendava rööpapaari ehituse keskkonnamõju hindamise eelhinnang 3. Jaotusnimekiri Liis Piper +372 667 2151 [email protected] Nimekiri 28.06.2021 nr 16-12/21-07962-001 Blokkpost 89 - Pääsküla raudteelõigu 2. peatee ehitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha andmiseks AS Eesti Raudtee esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) ehitisregistri kaudu menetlemiseks ehitusloa taotluse nr 2111271/18732 alljärgnevate rajatiste ehitamiseks: 1. Rööbastee nr II Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistrikood 221360911) 2. Rööbastee nr I Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistri kood 221360873) 3. Rööbastee nr 3 89bp (ehitisregistri kood 221360912) 4. Rööbastee nr II 89Bp-Pääsküla (ehitisregistri kood 221302300) 5. Ülesõidukoht km 92,203 Pääsküla (ehitisregistrikood 221302232) 6. Ülekäigukoht km 92,143 89Bp-Pääsküla (ehitisregistrikood 221303204) 7. Rööbastee nr I 89Bp-Pääsküla (ehitisregistrikood 221367738) 8. Raudteeülesõidukoht Laagri KM 91,014 (ehitisregistrikood 221367762). KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Selgitame, et otsuse eelnõus punase kirjaga märgitud tekst on muutuv, sõltudes asjaomase asutuse arvamustest. Projektdokumentatsioon (projekteerimistingimused, samuti ehitusloa taotlusega esitatud dokumendid) on sisselogituna leitav ehitisregistrist (EHR) kui kasutada dokumentide detailotsingut: EHR avalehel https://www.ehr.ee kaardipildi all vajutada lingile „Avan dokumentide detailotsingu“ ning sisestada ehitusloa taotluse number 2111271/18732, vajutada „otsi“. Lähtuvalt eeltoodust palume Teie kui asjaomase asutuse seisukohti hiljemalt 31.07.2021 e- posti aadressile [email protected]. Juhul, kui Te pole määratud tähtajaks seisukohta esitanud ega tähtaja pikendamisest teavitanud, loeb TTJA, et Teil ei ole vastuväiteid KMH algatamata jätmise eelnõu ja eelhinnangu osas. Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse valdkonna juht osakonna juhataja ülesannetes Lisad: 1. Blokkpost 89. km - Pääsküla raudteelõigu täiendava rööpapaari ehituse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu 2. Blokkpost 89. km - Pääsküla raudteelõigu täiendava rööpapaari ehituse keskkonnamõju hindamise eelhinnang 3. Jaotusnimekiri Liis Piper +372 667 2151 [email protected] Lisa 3: Jaotusnimekiri dokumendi „Blokkpost 89. km – Pääsküla raudteelõigu täiendava rööpapaari ehitamise keskkonnamõju eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha andmiseks“ juurde Adressaadid: 1. Saue Vallavalitsus, [email protected] 2. Tallinna Linnaplaneerimise Amet, [email protected] 3. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, [email protected] 4. Nõmme Linnaosa Valitsus [email protected] 5. Muinsuskaitseamet, [email protected] 6. Terviseamet, [email protected] 7. Keskkonnaamet, [email protected] 8. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, [email protected] Saatja: Liis Piper <[email protected]> Saadetud: 29.06.2021 15:24 Adressaat: info sauevald ee <[email protected]>; tlpa tallinnlv ee <[email protected]>; <[email protected]>; MKA info <[email protected]>; <[email protected]>; info keskkonnaamet ee <[email protected]>; MKM info <[email protected]> Teema: Dokumendi nr 16-12/21-07962-001 edastamine Tere Edastame Teile dokumendi 16-12/21-07962-001. Lugupidamisega Liis Piperehitus- ja raudteeosakonna peaspetsialist+372 667 2151 | [email protected] | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve AmetEndla tn 10A, 10122 Tallinn
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel