dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Käskkiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 28. juuni 2021
Viit
157
Registreeritud
28. juuni 2021
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-1/S Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2021
Vastutaja
Martti Kalvik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)

Failid

  • 📎157 28.06.2021 Käskkiri.asice747 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 28.06.2021 nr 157 Programmi „Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond aastateks 2021–2024" kinnitamine Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ kinnitan programmi „Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond aastateks 2021–2024“ (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister KINNITANUD ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister 28.06.2021 käskkirjaga nr 157 Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond aastateks 2021 - 2024 Majandusarengu osakond, majandusarengu asekantsler Programmi koostaja Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond, ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna ja vastutaja asekantsler Programmi eelnõu 15.06.2021 valmimise aeg Vorm on abiks riigi eelarvestrateegia (RES) protsessi sisendina koostatava Vormi sisu programmi dokumendi eelnõu koostamiseks. Programmi eelnõu kohandatakse kasutamise selgitus RES-ist ja RE-st lähtuvalt. Programmi kinnitab minister käskkirjaga. Sisukord Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond................................................................................. 2 1. Programmi esileht .................................................................................................................. 3 2. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 4 1. Programmi juhtimiskorraldus ................................................................................................ 4 2. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve............................................................................. 6 4.1 Programmi eesmärk .......................................................................................................... 6 4.2 Programmi mõõdikud ....................................................................................................... 6 4.3. Programmi eelarve ........................................................................................................... 6 3. Olukorra lühianalüüs .............................................................................................................. 7 4. MEEDE 1: Ettevõtluse ja innovatsiooni edendamine ............................................................ 8 1.1. Programmi tegevus 1. Ettevõtlusega alustamise ja ettevõtte arendamise soodustamine 8 1.2. Programmi tegevus 2. Arendustegevuse ja tootmisefektiivsuse tõstmise soodustamine10 1.3. Programmi tegevus 3. Eksporditegevuse soodustamine ja kaubandustõkete vähendamine 13 MEEDE 2: Konkurentsivõimelise ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna tagamine ....................... 15 1.4. Programmi tegevus 1. Turuosalistele tegutsemiseks soodsa ja usaldusväärse keskkonna tagamine ................................................................................................................................ 16 1.5. Tegevus 2. Kaalutletud ja läbipaistev turu vajadustest lähtuv nõuete kehtestamine, toodete ja teenuste ohutuse ja nõuetele vastavuse tagamine ................................................................. 23 MEEDE 3: Konkurentsivõimelise turismikeskkonna kujundamine ......................................... 25 1.6. Tegevus: Konkurentsivõimelise turismikeskkonna kujundamine ................................ 26 2 1. Programmi esileht Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus Tulemusvaldkonna Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad eesmärk koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele Valdkonna Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava arengukava 2021–2035 (TAIE arengukava) Programmi nimi Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond aastateks 2021 - 2024 Programmi eesmärk Eesti ettevõtluskeskkond on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja usaldusväärne ehk kõigi turuosalistega arvestav koht ettevõtte loomiseks ja arendamiseks ning toodete ja teenuste pakkumiseks. Siinsed ettevõtted on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Eesti on rahvusvaheliselt atraktiivne turismisihtkoht Programmi periood 2021-2024 Peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) (ministeerium) Kaasvastutajad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Sihtasutus KredEx, Eesti (oma valitsemisala Geoloogiateenistus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, AS asutused) Metrosert, MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus. Kaasvastutaja Ei ole ministeerium ja selle valitsemisala asutused 3 2. Sissejuhatus Programm põhineb Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukaval 2021- 2035 ning aitab luua eeldusi, et Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Eesmärk on jõuda selleni, et Eesti ettevõtted teeniksid rohkem tulu kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eest ning et Eesti tuntus turismisihtkohana kasvaks. Eesti ettevõtluskeskkond peab olema ettevõtjate suhtes vähekoormav ja kõigi turuosaliste suhtes usaldusväärne ning turul olevad tooted ja teenused ohutud. Arvestades programmis kõigi turuosaliste ja eri sektorite-valdkondadega, on programm terviklik. Selleks on vajalik ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika, tööstuspoliitika, turismipoliitika, kaubanduspoliitika, tooteohutuspoliitika, tarbijakaitsepoliitika ning iduettevõtluse valdkonna käsitlemine ühes strateegilises raamistikus. Programmi tegevuste tulemusena on Eesti innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitika oluliselt kasvatanud Eesti elanike heaolu, parandanud Eesti lõimumist rahvusvahelise majandusega ning ettevõtete konkurentsivõimet. 1. Programmi juhtimiskorraldus Programmi koostamine toimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) majandusarengu ning ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkondade koondamisel ühiseks ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime programmiks. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister vastutab programmi elluviimise eest. Programmi eest kaasvastutavad majandusarengu asekantsler, energeetika ja maavarade asekantsler ja ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna asekantsler. Sisulise koostamise ja elluviimise korralduse eest vastutavad majandusarengu osakond (programmi tegevused: ettevõtlusega alustamise ja ettevõtte arendamise soodustamine, arendustegevuse ja tootmisefektiivsuse tõstmise soodustamine, eksporditegevuse soodustamine ja kaubandustõkete vähendamine, turuosalistele tegutsemiseks soodsa ja usaldusväärse keskkonna tagamine, konkurentsivõimelise turismikeskkonna kujundamine), ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond (programmi tegevused: eksporditegevuse soodustamine ja kaubandustõkete vähendamine, turuosalistele tegutsemiseks soodsa ja usaldusväärse keskkonna tagamine, kaalutletud ja läbipaistev turu vajadustest lähtuv nõuete kehtestamine, toodete ja teenuste ohutuse ja nõuetele vastavuse tagamine, konkurentsivõimelise turismikeskkonna kujundamine) ja maavarade osakond vastutab maapõue poliitika kujundamise ja elluviimise korraldamise eest. Valitsemisaladest on programmi koostamisse ja edaspidisesse rakendamisse kaasatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA), Eesti Geoloogiateenistus, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS) ja MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus, AS Metrosert ja Sihtasutus KredEx (edaspidi KredEx). Programm „Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond aastateks 2021 - 2024“ on seotud järgmiste tulemusvaldkondade ja vastavate programmidega:  teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse tulemusvaldkonna Ehituse programm;  transpordi tulemusvaldkonna Transpordi programm; 4  infoühiskonna tulemusvaldkonna E-riigi ja sideturu arendamise programm ja Küberturvalisuse programm;  välis- ja Euroopa-Liidu poliitika tulemusvaldkonna Välispoliitika programm;  siseturvalisuse tulemusvaldkonna Siseturvalisuse ja Tõhusa päästevõimekuse tagamise programmid;  energeetika tulemusvaldkonna Energeetika programm;  tervise tulemusvaldkonna Terviseriskide ja Keskkonnatervise programmid;  teaduse tulemusvaldkonna Teadus– ja arendustegevuse ning innovatsiooni programm;  hariduse tulemusvaldkonna Digipöörde, Tööturu ja õppe tihedama seostamise, Üldharidus-, Kutseharidus-, Kõrgharidus-, Täiskasvanuhariduse, Noortevaldkonna programmid;  keskkonna tulemusvaldkonna Keskkonna kasutuse ja kaitse programm;  riigivalitsemise tulemusvaldkonna Riigi rahanduse, Halduspoliitika, Regionaalpoliitika ja Finantspoliitika programmid;  regionaalarengu ja maaelu tulemusvaldkonna Põllumajanduse ja maaelu programm;  tööturu tulemusvaldkonna Tööturuprogramm;  õiguskorra tulemusvaldkonna Usaldusväärse ja tulemusliku ühiskonna programm;  kultuuri tulemusvaldkonna Kultuuriprogramm;  spordi tulemusvaldkonna Spordiprogramm. Programm on seotud järgmiste horisontaalsete teemadega:  kliima ja keskkonnahoid – läbi ettevõtlusekeskkonna efektiivsemaks muutmise ja vastutustundlikkuse tegevuste on programmi mõju positiivne;  võrdsed võimalused – programmi tegevused ei mõjuta ühiskonna sotsiaalsete rühmade olukorda erinevalt;  infoühiskond – läbi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia potentsiaali nutika kasutamise on programmi mõju positiivne;  regionaalareng – läbi Eesti kui terviku konkurentsivõime kasvu soodustamise ja kõigi piirkondade arengueelduste maksimaalsest ärakasutamist soodustavate tegevuste on programmi mõju positiivne;  riigivalitsemine – läbi ühtse riigivalitsemise, kaasava ja teadmistepõhise poliitikakujundamise, avalike teenuste kasutajasõbraliku osutamise põhimõtete rakendamise on programmi mõju positiivne. Programmi seire toimub vähemalt kord aastas, mil toimub andmete jooksev ülevaatamine, et vajadusel asjakohaseid muutusi teha. Programmi täitmise kohta antakse aru igal aastal (so tulemusaruanne) valdkonna tulemusaruande koosseisus. Programmi aluseks olevate strateegiliste dokumentide koostamisel on ulatuslikult konsulteerinud partneritega nii teistest avaliku sektori organisatsioonidest kui ka era- ja mittetulundussektorist. 5 2. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve 4.1 Programmi eesmärk Eesti ettevõtluskeskkond on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja usaldusväärne ehk kõigi turuosalistega arvestav koht ettevõtte loomiseks ja arendamiseks ning toodete ja teenuste pakkumiseks. Siinsed ettevõtted on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Eesti on rahvusvaheliselt atraktiivne turismisihtkohana. 4.2 Programmi mõõdikud Programmi peamine mõõdik tulenevalt programmi eesmärgist on tootlikkuse tõstmine 80%-ni EL keskmisest1, kuid sellele sekundeerivad ka teisesed mõõdikud (vt Tabel 1). Tabel 1. Programmi mõõdikud Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdik, sh allikas Algtase (2021) (2022) (2023) (2024) Tööjõutootlikkus EL keskmisest, % 78,8 (2019) 80 80 82 84 Allikas: OECD Eesti positsioon maailma konkurentsivõime edetabelis 31 (2019) 32 30 28 27 Allikas: WEF Eesti osatähtsus maailma kaubanduses, % 0,096 (2019) 0,11 0,11 0,11 0,11 Allikas: WTO Erasektori T&A kulutuste osakaal SKPs, % 0,86 (2019) 0,88 0,9 1,1 1,3 Allikas: Statistikaamet 4.3. Programmi eelarve Tabel 2. Programmi eelarve Programmi eelarve jaotus 2021 2022* 2023* 2024* kulud 195 298 885 136 430 583 98 127 672 65 388 596 sh välistoetused ja kaasrahastus 102 063 151 80 634 716 34 514 209 579 562 investeeringud 2 084 734 5 912 967 6 037 167 6 675 167 sh välistoetused ja kaasrahastus 535 000 205 800 15 000 0 mitterahalised kulud 256 562 227 617 226 136 226 136 Programmi eelarve kokku 197 640 181 142 571 167 104 390 975 72 289 899 *Programmi eelarved jagunevad aastast 2022. alates ettevõtluskeskkonna ja teadmussiirde programmide 2022-2025 vahel. 1 Mõõdikute täpsustatud sihttasemed seatakse uue Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavaga 2021-2035. 6 3. Olukorra lühianalüüs Eesti ettevõtluskeskkond on üldjoontes ettevõtjasõbralik, omades samas märkimisväärset paranemispotentsiaali, et saada suurepäraseks kõikidele siin tegutsevatele ettevõtjatele. Riigi ja EL poolt seatud nõuete täitmist tuleb näiteks tehnoloogia arengut ära kasutades ettevõtetele vähem koormavaks muuta ning automatiseerida efektiivsuse eesmärgil ettevõtete majandustegevust ja aruandlust, sh liikuda reaalajamajanduse suunas. Eestis on probleemiks ka see, et valdavalt ei analüüsita põhjalikult õigusloome mõju ettevõtetele ega hinnata regulatsioonide proportsionaalsust. Maksusüsteem sisaldab mitmeid ettevõtluse vaatepunktist positiivseid omadusi, samas pakkudes võimalusi edasisteks arenguteks. Ka on välja arenenud toimiv ettevõtluse tugistruktuur. Oluline on Eesti rahvusvahelise maine parandamine, mis seostub otseselt ka jätkuva majanduskasvu tagamiseks vajalike investeeringute riiki meelitamisega. Selleks, et ettevõtjatel oleks lihtne äri alustada ja arendada, on vajalik nii soodsa kui ka stabiilse majanduskeskkonna olemasolu ja ka võimaluste loomine oma toodete ja teenuste potentsiaali hindamiseks turunõuetest lähtuvalt. Lisaks on oluline, et Eesti ettevõtlus- ja õiguskeskkond kohandub uutele ärimudelitele ja toodetele/teenustele lähtuvalt vastutustundliku ettevõtluse põhimõtetest ja turuosalistel on usaldus nii Eesti ettevõtluskeskkonna kui ka turul pakutavate toodete ja teenuste vastu ning see loob kuvandi ka väljapoole Eestit. Samas iseloomustab Eesti ettevõtjaskonda mitu olulist strateegilist nõrkust, mis suures plaanis pärsivad tootlikkust ning rahvusliku rikkuse kasvamist. Liiga paljusid ettevõtjaid ilmestab vähene ambitsioonikus nii tootearenduses kui ka pürgimises välisturgudele. Samuti vajab parandamist juhtimiskvaliteet ning tõstmist efektiivsus. Kitsaskoht on ka vähene ettevõtjate omavaheline koostöö eksporditurgudel, kus see on Eesti mahtude väiksuse tõttu ekspordi õnnestumiseks sageli hädavajalik. Ka ettevõtjate koostöö tihedus ja sisukus teadusasutustega on vähene. Siinne rahvusvaheline e- kaubandus on alles arengufaasi keskel. Varasemalt läbi viidud uuringutulemused kinnitavad, et e-eksport (sh e-kaubandus) on Eesti ettevõtjatele suhteliselt uus valdkond ja teadlikkus, kuidas e-eksporti edukalt teha, on veel üsna madal. Oluline murekoht on inimressurss, täpsemalt töötajate teadmised ja oskused. Siinkohal on võtmeküsimus hariduse sisu vastavus tööturul nõutavale, mis on kriitiline tegur hõive parandamiseks ning lisandväärtuse ja tootlikkuse kasvatamiseks. Kuna Eesti majandus on tihedalt lõimunud Euroopa Liidu (edaspidi EL) ning maailmamajandusega, mõjutab meid väliskeskkond. Kindlasti on märkimisväärne oht majanduskasvu pidurdumine või võimalik kahanemine meie peamiste kaubanduspartnerite hulgas. Seda riski saab mõneti minimeerida programmis ekspordile suunatud meetmete abil, kuid suures plaanis on selline olukord käsitletav vääramatu jõuna. Samas on teravalt tunda palgasurvet, mis ühest küljest sunnib ettevõtjaid efektiivsusele, teisalt aga raskendab sobiva tööjõu leidmist. Lähedus jõukatele turgudele on aga selge konkurentsieelis, mida saab ära kasutada. Kaubandustõkete vähendamiseks EL siseturu suunal ja ka kolmandate riikidega on ühelt poolt oluline arvestada teenuste sektoriga, mis on sisendina läbi põimunud tööstuse ja tootmise valdkonnaga ning on lahutamatu osa digimajandusest ja innovatsioonist. Täielik EL teenuste direktiivi rakendamine tooks kaasa 2% suuruse EL SKP ning 9% tootlikkuse tõusu2. Mitte-toimiv teenuste piiriülene osutamine mõjutab negatiivselt Eesti tootmist ja toodete kaubandust. Teiselt poolt on teadlikkus sihtriigi nõuetest ja Euroopa Komisjoni poolt loodud võimalustest väliskaubanduse osas üheks osaks kaubandustõkete vähendamisel. Vähene teadlikkus võib olla takistuseks, et Eesti ettevõtted ei kasuta 2 Copenhagen Economics, „Making EU trade in services work for all“, lk. 22 7 olemasolevat infot kaubanduslepingutest, Euroopa Komisjoni veebipõhisest turulepääsu andmebaasist jne lisainfona strateegiliste otsuste langetamisel. Programmis on eraldi meede, mis keskendub turismipoliitikale, sest turism on arenev ja kasvav majandusharu kogu maailmas ning vastavat suundumust toetavad maailma rahvastiku suurenemine ja elatustaseme tõus. Turismisektor on Eesti majandusele olulise mõjuga, olles otseses seoses transpordi, kaubanduse, teeninduse, loomemajanduse, hariduse, maaelu ja regionaalarenguga. Koos kaudse mõjuga annavad turism ja turismiga seotud tooted ning teenused hinnanguliselt ca 7,8%3 kogu Eesti SKP-st ning näitaja on kasvutrendis. Turism mõjutab ekspordi ja investeeringute kasvu, toetab tööhõivet ja arengut regioonides. Maailma kontekstis on Eesti tuntus nii üldiselt kui ka reisi sihtkohana siiski madal. Eesti turismisektor on suures osas sõltuv välisnõudlusest ning välisturistidest valdava osa moodustavad lähiriikide lühiajalisi reise tegevad külastajad (2 ööpäeva). Turismi valdkonnas tuleb pingutada selle nimel, et Eesti oleks eristuv, ligipääsetav, rahvusvaheliselt tuntud ja konkurentsivõimeline turismisihtkoht. Väliskülastajate arvu kasvu asemel on edaspidi vajalik enam keskenduda turismi kogutulu kasvule ja lisandväärtusele eelkõige kõrgemat tulu toova, Eestile unikaalseid kultuuriväärtusi, -tooteid ja teenuseid hindava külastajasegmendi ligimeelitamise kaudu, pidades samas silmas kasvu tasakaalustatust ja jätkusuutlikkust. Programmis on väljatoodud kitsaskohtade lahendamine ja täiendavate võimaluste loomine läbi aktiivse inimressursi kvaliteedi kasvu panustamise, uudsete ärimudelite juurutamise, arendustegevusse investeerimise, mitmepoolse koostöö soodustamise, talendipoliitika loomise ning ettevõtluskeskkonna igakülgse arendamise. Põhjalikumalt käsitletakse temaatilisi väljakutseid ja neile vastamist, sh mõõdikuid igas peatükis eraldi. Väljapakutud lahendused, tegevused ja toimingud kumuleeruvad peamise eesmärgina, milleks on kujundada Eestist rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja usaldusväärne ehk kõigi turuosalistega arvestav koht ettevõtte loomiseks ja arendamiseks ning toodete ja teenuste pakkumiseks, mille tulemusena siinsed ettevõtted on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Lisaks on eesmärk tagada Eesti rahvusvaheline atraktiivsus turismisihtkohana. 4. MEEDE 1: Ettevõtluse ja innovatsiooni edendamine Meetme eesmärk: Eesti on ambitsioonikate äriideede kasvulava ning siinsed ettevõtted toodavad kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. Tabel 3. Meetme 1 mõõdikud Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2019) (2021) (2022) (2023) (2024) Tunnitootlikkus eurotsooni keskmisest jooksevhindades 65,3% 66% 68% 70% 72% Allikas: OECD 1.1.Programmi tegevus 1. Ettevõtlusega alustamise ja ettevõtte arendamise soodustamine Programmi tegevuse oodatav tulemus: Eesti elanikud on ettevõtlikud ja ettevõtted ambitsioonikad. 3 Turismi satelliitarvepidamise näitajad 2014.a kohta (Statistikaamet 2018). 8 Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada EAS ja KredEx. Peamised väljakutsed, mida tegevuse all adresseeritakse:  ettevõtlusalaste teadmiste kasvatamine: GEM uuringu andmetel on Eestis ettevõtlusaktiivsuse määr kõrge, kuid ellujäämismäär madal. Ettevõtlusaktiivsuse määra poolest on Eesti endaga sarnaste riikide keskmisega võrreldaval tasemel. Varase faasi ettevõtete ellujäämismäär on aga Eestis võrdlusgruppide keskmistest oluliselt madalam4;  innovaatiliste ja kiirelt kasvavate ettevõtete juurdekasv: ettevõtete kasvuootuste näitajatena võib vaadelda ettevõtjate hinnanguid töötajate arvu kasvule ning rahvusvahelist ambitsiooni. Kui rahvusvahelistumise taseme poolest on Eesti sama arengutasemega riikide grupi keskmisel tasemel, siis ootused kõrgele töötajate arvu kasvule (st viie aasta jooksul rohkem kui 10 töötajat ja enam kui 50% kasvu) on Eestis varase faasi ettevõtjate puhul madalamad, jäädes alla ka Läti ja Leedu vastavatele näitajatele5;  ettevõtlusega alustamine on ettevõtjate jaoks sundolukord, mitte turuvõimaluste ärakasutamine: kuigi 13% Eesti tööealisest elanikkonnast on seotud ettevõtlusega, on üksnes pisut enam kui kolmandik neist langetanud otsuse turuvõimaluste kasutamiseks. Ülejäänud kaks kolmandikku on teinud selle otsuse sundolukorras ehk ettevõtlusega alustamine oli ainus võimalus elatise teenimiseks6. Kirjeldatud olukord on muuhulgas tingitud vajakajäämistest koolide ettevõtlusõppes – võrreldes teiste Euroopa riikidega ei soodusta Eesti koolisüsteem ettevõtlusega seotud teadmiste, oskuste ja hoiakute väljakujunemist ja mitmekülgset arendamist;  Eesti ettevõtete juhtimisvõimekus on madal ning planeerimishorisont lühike: Eesti ettevõttete juhtimine on ühetaoline ning vähe pööratakse tähelepanu valdkondlikule eripärale ja ettevõtte suurusele. Paljudes ettevõtetes täidab tegevjuht nii ekspordi-, turundus- kui ka disainijuhi ülesandeid. Vaja on maailma mõistes kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste, et ettevõte liiguks väärtusahelas kõrgemale positsioonile. Eriti suur probleem on Eesti ettevõtete suutmatus töötada välja globaalselt edukaid kaubamärke. Ehkki ettevõtted on teadvustanud planeerimise vajadust, tehakse valdavalt siiski lühiajalisi plaane. Samuti on madal ettevõtete võimekus sektorispetsiifiliste juhtimispraktikate rakendamisel7. Programmi tegevuse mõõdikud Tabel 4. Ettevõtlusega alustamise ja ettevõtte arendamise soodustamine Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2019) (2021) (2022) (2023) (2024) Kolm aastat varem loodud ettevõtete arv, mille käive on 1171 1475 1500 1550 1600 suurem kui 200 000 € (kolme aasta keskmisena) 4 Varase faasi ettevõtete ellujäämismäär defineeritakse järgmiselt: väljakujunenud ettevõtjate % / varase faasi ettevõtjate %. Vt GEM Globaalne ettevõtlusmonitooring 2012 Eesti raport, www.arengufond.ee 5 GEM Globaalne ettevõtlusmonitooring 2012 Eesti raport 6 The Small Business Act Factsheet: Estonia, Euroopa Komisjon, 2011 7 Eesti Juhtimisvaldkonna uuring, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja OÜ EBS Education, 2011 9 Allikas: Äriregister Ettevõtete arv, kus töötab vähemalt 20 töötajat 3714 3850 3850 3900 3950 Allikas: Statistikaamet Programmi tegevust toetavad teenused MKM, majandusarengu osakond: 1. Uusettevõtluse tekkimist ja kasvamist soodustav poliitikakujundus Teenus hõlmab uute ettevõtete tekkimiseks ja nende edasiseks kasvamiseks soodsa kasvupinnase loomist, ambitsioonikate äriideede juurdevoolu suurendamist, ambitsioonikate ärimudelite loomise ja rakendamise soodustamist, alustavate ettevõtete kapitali kättesaadavuse suurendamist ning kvaliteetse ettevõtlusõppe kujundamisse panustamist läbi õigusliku regulatsiooni, valdkonnaanalüüsi, partnerite ja sihtrühma kaasamise ja riiklike toetustega sekkumisloogika koostamise. 2. Uusettevõtluse tekkimist ja kasvamist soodustav riiklik tugi EASi ja KredExi kaudu. Teenuse alla on koondunud tagastamatute toetuste skeemid, mida rakendab EAS, nagu starditoetus ning Startup Estonia programm ja kiirendid, mida rakendab Kredex. 1.2.Programmi tegevus 2. Arendustegevuse ja tootmisefektiivsuse tõstmise soodustamine Programmi tegevuse oodatav tulemus: Eesti ettevõtted toodavad efektiivselt kõrge lisandväärtusega tooteid ja pakuvad innovaatilisi teenuseid. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada EAS ja Sihtasutus KredEx ning Eesti Riiklik Geoloogiateenistus. Peamised väljakutsed, mida tegevuse all adresseeritakse:  ettevõtete arendustegevuse võimekuse tase: võrreldes kõrgema tootlikkusega riikidega on Eesti ettevõtete võimekus läbi viia arendustegevust madal8. T&A kulutusi deklareerinud ettevõtete arv on vähenenud (samas kui T&A kulude kogumaht on püsinud suuremate muutusteta). Majanduse konkurentsivõime tõstmiseks peaks aga nii T&A-sse investeerivate ettevõtete hulk kui ka kogumaht suurenema. Samas pakub näiteks IKT sektor olulisi võimalusi tootlikkuse suurendamiseks nii tootmis- kui teenussektorites ning disaini kasutamine viib uute ja kvaliteetsete, inimeste vajadustest lähtuvate, majanduslikult ning ökoloogiliselt elujõuliste toodete ja teenuste väljatöötamiseni;  uuendustegevuses kasvav tulu: 17,36% Eesti VKEdest on tegelenud toote- või protsessiuuendustega, 15% on viinud sisse muudatusi turunduse- või organisatsioonijuhtimise vallas ning 15,8% neist on saanud kirjeldatud uuendustega hakkama ettevõtte oma jõududega. Eesti innovaatorid jäävad nii neis aspektides kui ka uutest toodetest ja teenustest saadava käibe kasvu osas alla oma Euroopa partneritele (Eestis 10,5%, ELis keskmiselt 13,23%)9; 8 Kõigist VKEdest tegi T&A kulusid ainult 2,4% (Statistikaameti 2011. a andmetel) 9 The Small Business Act Factsheet: Estonia, Euroopa Komisjon, 2017 10  uuendusalane koostöö T&A asutustega: aastatel 2014–2016 tegi innovatsioonikoostööd 53% tehnoloogiliselt innovaatilistest ettevõtetest. Samas teevad Eesti ettevõtted suhteliselt vähe innovatsioonialast koostööd T&A asutustega – olulisemad innovatsioonipartnerid on kontserni teised ettevõtted, erasektori ettevõtted ning seadmete, masinate ja tarkvara tarnijad, kliendid ja samasse kontserni kuuluvad ettevõtted. Ainult 11% ettevõtetest on teinud koostööd Eesti ülikoolidega, üksikud ettevõtted ka ülikoolidega Euroopas ja väljaspool Euroopat10;  efektiivne tootmine ja teenuste pakkumine: Eesti tootmisettevõtete olulisemaid väljakutseid on tootmisjuhtimise parandamine – ettevõtjate hinnangul on ettevõtetes tihti problemaatiline tootmisprotsessi jälgimine ja tootmisseadmete ressursi kasutamine. Paljudel juhtudel ei ole süstemaatiliselt tegeletud olemasolevate seadmete tootmisvõimsuse maksimaalse rakendamisega ning tööjõu tõhusa kaasamisega11;  loodusressursside, eriti maapõueressurside kasutamine: informatsiooni kogumiseks ja nende kasutuselevõtuks ning maksimaalseks väärindamiseks vajalikke uurimistöid tehakse mahus ja suundades, mis tagavad piisava teadmisbaasi. Teadmisbaasi suurendatakse eelistatult majandusliku potentsiaaliga maapõueressursside valdkondades;  maapõueressursside majandamine: arvestatakse sotsiaalmajandusliku olukorraga ning leevendatakse seonduvaid negatiivseid mõjusid;  maapõueressursside kasutuse suunamine: tagatakse ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt ressursside võimalikult suure lisandväärtusega ning säästlik kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Tagatakse tõhus ressursikasutus;  maapõuealase info kogumine, säilitamine ja kättesaadavus: korraldatud parimal moel ja on põhjendatud ulatuses avalikult kättesaadav;  maapõue kasutamise korraldus ja ruumiline planeerimine toimivad kooskõlas. Programmi tegevuse mõõdikud Tabel 5. Arendustegevuse ja tootmisefektiivsuse tõstmise soodustamine Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2019) (2021) (2022) (2023) (2024) Erasektori T&A kulutuste osakaal SKPst, % 0,86 0,88 0,9 1,1 1,3 Allikas: Statistikaamet Müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest (suhe kogu 13 (2018) 15 15 17 17 müügitulusse), % Allikas: Statistikaamet 10 Statistikaameti pressiteade 18.04.2018 „Eesti ettevõtteist peaaegu pooled peavad end uuendusmeelseks“ https://www.stat.ee/pressiteade-2018-041 11 Tootmisjuhtimise operatiivtasandi uuring, Tallinna Tehnikaülikool, 2011 11 Programmi tegevust toetavad teenused MKM, majandusarengu osakond: 1. Ettevõtete arendusvõimekuse tõstmist soodustav poliitikakujundus Teenus hõlmab ettevõtete arendusvõimekuse tõstmist ja ettevõtete motiveerimist arendusprojektidega alustama, lisaks arendustegevuse tulemuslikkuse tõstmisele kaasa aitamist läbi õigusliku regulatsiooni, valdkonnaanalüüsi, partnerite ja sihtrühma kaasamise ja riiklike toetustega sekkumisloogika koostamise. 2. Ettevõtete arendusvõimekuse ja efektiivsuse suurendamist ning tootmist soodustav riiklik tugi EASi ja Kredexi kaudu Teenuse alla on koondunud tagastamatute toetuste skeemid, mida rakendab EAS ning finantsinstrumendid, mida rakendab Kredex. EASi vastavad toetusskeemid on näiteks tehnoloogia arenduskeskuste toetusskeem, innovatsiooni- ja arendusosakud, tööstuse tootearendustoetus ja tööstuse digitaliseerimise toetused. Kredexi instrumendid on näiteks tööstuslaen ja krediidikindlustused. 3. Ettevõtete efektiivsust soodustav poliitikakujundus Teenus hõlmab ettevõtete tootmisefektiivsuse parendamist, muu hulgas tootlikkuse tõstmist IKT ja teiste võtmetehnoloogiate kaasabil läbi õigusliku regulatsiooni, valdkonnaanalüüsi, partnerite ja sihtrühma kaasamise ja riiklike toetustega sekkumisloogika koostamise. 4. Ettevõtete efektiivsuse suurendamise riiklik tugi EASi kaudu Anda EASile vahendid ettevõtete efektiivsuse suurendamiseks ette nähtud poliitikameetmete rakendamiseks. MKM, energeetikavaldkond: 5. Maapõue poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Teenus hõlmab maapõueressursside uurimise ja kasutamise administreerimise korrastamist, maavarade kasutamise arengustrateegiate väljatöötamist ning uurimis-ja arendustegevuse tulemuslikkuse tõstmisele kaasa aitamist läbi õigusliku regulatsiooni, valdkonnaanalüüsi, partnerite ja sihtrühma kaasamise. Olulise osa moodustab teenusest geoloogilise uuringu ja maavara kaevandamislubade menetluse käigus riigi huvi määratlemise ja vajadusel Vabariigi Valitsusele vastavate materjalide ettevalmistamine. Samuti sisaldab teenus eelpoolnimetatud tegevuste toel maapõue uuringutega tegelevate riigiasutuste ja ettevõtete motiveerimist uuringu- ja arendusprojektidega alustama ning ühiskonna teadlikkuse tõstmist. Eesti Riiklik Geoloogiateenistus: 6. Ekspertarvamuste koostamine, konsultatsioonide andmine, valitsusasutuste maapõuealane nõustamine Teenus sisaldab suunatud eesmärgipäraste geoloogiliste uuringute läbi viimist, valitsusasutuste nõustamist maapõue ressursside uurimise ning haldamisega seotud küsimustes ning nõustamist maapõuepoliitika kujundamisel. 12 7. Avalikkuse maapõuealase teadlikkuse tagamine Teenus hõlmab avalikkuse maapõuealast teavitamist, statistiliste ülevaadete ja trükiste koostamist ning levitamist. Olulise osa teenuse sisust moodustab regulaarne maapõueressursside uurimise ning rakendamise tutvustamise alaste teavitusürituste läbiviimine ja korraldamine. 8. Maapõueinformatsiooni kogumine, süstematiseerimine, haldamine ja avalikustamine Teenuse alla on koondunud maapõue geoloogiline kaardistamine ja teemakaartide koostamine ning uuringute ja puursüdamike materjali kogumine, süstematiseerimine, säilitamine; samuti hõlmab teenus geoloogilise informatsiooni avalikuks kasutuseks kättesaadavaks tegemist. 9. Maapõueressursside kasutuselevõtu ja väärindamise võimaluste uuringud Teenus sisaldab konkreetseid maavarauuringuid ning nendega kaasnevaid geofüüsikalisi, hüdrogeoloogilisi, keskkonnageoloogilisi ja meregeoloogilisi uuringuid. Lisaks võib teenus sisaldada analüüse ja hinnanguid, mis kaasnevad konkreetsete maavaragruppide võimaliku kasutuselevõtu ja väärindamisega. 10. Maapõue valdkonna seirete ja uuringute läbiviimine Teenus hõlmab geoloogilisest keskkonnast tuleneva riskiga seotud uuringuid; veevarude uuringuid; põhjavee kvaliteedi uuringuid; põhjaveekogumite seisundi uuringuid; põhjaveeseireid; mereranniku seiret; seismoseiret; radooniseiret ning vajadusel seireandmete interpreteerimist ja nende baasil põhjendatud soovituste ja arengustsenaariumide koostamist. 1.3.Programmi tegevus 3. Eksporditegevuse soodustamine ja kaubandustõkete vähendamine Programmi tegevuse oodatav tulemus: Eesti ettevõtted on aktiivsed eksportijad Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada EAS ja KredEx. Peamised väljakutsed, mida tegevuse all adresseeritakse:  kitsas ekspordibaas: Eesti ettevõtete ekspordivõimekus on tugevalt polariseerunud – 100 suurimat eksportivat ettevõtet annavad kokku ca kolmandiku kogu Eesti toodete ja teenuste ekspordi kogukäibest12;  eksport kui strateegiline tegevus: ettevõtete probleemid on napid turundusoskused, nõrk kontaktvõrgustik välisturgudel ning vähene arendustöö ja pikaajalise planeerimise võime;  ettevõtete vähene ekspordialane koostöö: Eesti ettevõtted loevad oma suurimateks koostööpartneriteks kliente, tarbijaid ja tarnijaid13. Eesti ettevõtetest on 2016. aasta andmetele tuginedes 91% mikroettevõtted, kellel napib vahendeid ekspordi- ja välisturunduse arendamiseks – küll aga oleks võimalik neid tegevusi ellu viia omavahelises koostöös;  ekspordipiirkondade piiratus ja sellest tulenev tururiskide vähene hajutatus: Eesti peamised ekspordipartnerid on Skandinaaviariigid, Baltiriigid ja Venemaa. 2017. aastal oli Eesti suurim ekspordipartner Soome (16% Eesti koguekspordist), järgnesid Rootsi (13%) ja Läti (9%). EL riikide osatähtsus Eesti koguekspordis oli 2017. aastal 72%14; 12 Statistikaamet, 2017a. andmed 13 Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumused, Praxis, 2012 14 Statistikaamet, 2017a. andmed 13  teenuste ühtse turu ebarahuldav toimimine: teenuste ajutist piiriülest osutamist ja asutamist pärsivad regulatiivsete ja administratiivsete nõuete rohkus, nõuete kohta adekvaatse info kättesaadavuse ning haldustoimingute keerukus. Selles olukorras on piiriüleselt laienemine teenuseosutajatele ebamõistlikult aeganõudev ja kulukas protsess, seda eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele;  Eesti ettevõtjate huvide kaitse EL kaubanduspoliitikas: Eesti ettevõtjate eksporti takistab nii sihtriigis rakendatavate nõuete rohkus kui ka vähene teadlikkus neist nõuetest. Samuti ei ole Eesti ettevõtjad tihti teadlikud olemasolevate vabakaubanduslepingutega pakutavatest võimalustest;  EL ühtse kaubanduspoliitika praktiline rakendamine: tihti kaasnevad EL tasandil langetatud rakenduslikud ülesanded, näiteks eelseiredokumentide ja kvoodilubade väljastamine importivatele ettevõtetele. Programmi tegevuse mõõdikud Tabel 6. Eksporditegevuse soodustamine ja kaubandustõkete vähendamine Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2019) (2021) (2022) (2023) (2024) Eksportööride arv suureneb* 16 090 17 609 18 054 18 498 19 000 Allikas: Statistikaamet Eesti toodete ekspordihind kasvab kiiremini kui Euroopas EL keskmine keskmiselt (vahemikus 2014– +3,5% vs. >EL >EL >EL >EL 2020) Eesti +0,3% (2019) Allikas: Eurostat Kaubandustõkked EL siseturul ja kolmandate riikidega on vähenenud Jah Jah Jah Jah Jah Allikas: EC consumers conditions scoreboard Ettevõtjate osakaal, kes on e- kaubanduse kaudu EL-i riikidesse müünud 8 (2018) 12,0 14,0 16,0 18,0 Allikas: Statistikaamet Ettevõtjate osakaal, kes on e- kaubanduse kaudu teistesse riikidesse müünud (v.a EL) 4,4 (2018) 8,0 9,0 10,0 11,0 Allikas: Statistikaamet *Mõõdiku sihttase on juba saavutatud, uut taset ei ole veel kokku lepitud, kuivõrd kehtiv tasemete allikaks olev ettevõtluse kasvustrateegia. Hetkel kehtiv sihttase on 15 700. Programmi tegevust toetavad teenused MKM, majandusarengu osakond: 1. Uutele turgudele sisenemist soodustav poliitikakujundus 14 Teenus hõlmab eksportivate ettevõtete arvu kasvule kaasa aitamist, uutele turgudele sisenemise oskuste parendamist, ettevõtjate eksporditegevuse hoogustamisele kaasa aitamist, ekspordikoostöö soodustamist läbi õigusliku regulatsiooni, valdkonnaanalüüsi, partnerite ja sihtrühma kaasamise ja riiklike toetustega sekkumisloogika koostamise. 2. Uutele turgudele sisenemist soodustav riiklik, sh ekspordi riiklik tugi ja Eesti kui innovaatilise riigi kuvandi loomise toetamine EASi ja KredExi kaudu Teenuse alla on koondunud tagastamatute toetuste skeemid, mida rakendab EAS ning finantsinstrumendid, mida rakendab Kredex. EASi vastavad toetusskeemid on näiteks eelnõustamine välisturgudele sisenemiseks, ühisstendidega osalemine välismessidel, sihtturu seminarid, välisesindajate nõustamisteenus. Kredexis on vastavad instrumendid näiteks ekspordilaen ja krediidikindlustused (nt eksporditehingu kindlustus). MKM, ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond: 3. Kaubandus- ja teenustekaubanduse poliitika kujundamine Teenus hõlmab kaupade ja teenuste eksporti toetava poliitikaraamistiku kujundamist EL ühtses kaubanduspoliitikas ja siseturu arengutes aktiivset kaasa rääkimist. Eesti ettevõtjate huvisid edendatakse ennekõike valdkondlike analüüside, partnerite kaasamise ja sellest tulenevalt valdkonna strateegiliste suundade kavandamise kaudu. Seejuures tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades sisulise panustamisega. 4. Tööstustoodete litsentside väljastamine15 Tööstustoodete litsentside väljastamisega seotud menetlustoimingud. MEEDE 2: Konkurentsivõimelise ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna tagamine Meetme eesmärk: Eesti on hinnatud koht ettevõtluseks ja sellesse investeerimiseks ning siinne tarbimiskeskkond on konkurentsivõimeline. Tabel 7. Meetme 2 mõõdikud Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2018) (2021) (2022) (2023) (2024) Eesti positsioon Doing Business 17 16 15 13 edetabelis 18 (2020) Allikas: World Bank Eesti positsiooni säilitamine EL jaekaubanduse piirangute indeksis #1 #1 #1 #1 #1 Allikas: EC single market scoreboard 15 Alates 1.05.2021 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. 15 OECD Eesti teenuskaubanduse piirangute indeks on sektorite lõikes paranenud (STRI) Jah Jah Jah Jah Jah Allikas: OECD E-kaubanduse osakaal SKPst 1% >1% >1% >1% >1% Allikas: Statistikaamet Burden of Government Regulation (indeks) 4,08 (2017) >4 >4 >4 >4 Allikas: World Economic Forum 1.4.Programmi tegevus 1. Turuosalistele tegutsemiseks soodsa ja usaldusväärse keskkonna tagamine Programmi tegevuse oodatav tulemus: Ettevõtted ja tarbijad hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt ja usaldusväärsena Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada EAS, KredEx ja TTJA. Peamised väljakutsed, mida tegevuse all adresseeritakse:  kapitaliturgude arendamine: ettevõtjad hindavad erinevate arenguetappide finantseerimisvõimaluste olemasolu jätkuvalt problemaatilisena, sellisel seisukohal on 34% ettevõtjatest16. Ettevõtjate võimalus väliseid finantseerimisallikaid (lisaks pankadele ja tutvusringkonnale) kasutada on piiratud. Era- ja riskikapitali investeeringud on samas viimastel aastatel väga jõudsalt kasvanud, 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga suurenes Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni (EstVCA) liikmete investeeringute maht 385% (74 miljoni euroni). Hästi on käivitunud Balti Innovatsioonifond (BIF). Samas on arenguruumi küllaga, et soodustada mahukamat, sh kõrgtehnoloogilise arendustegevusega tegelevate ettevõtete ligipääsu kapitalile;  arendusmahukate välisinvesteeringute kaasamine: Eesti on seni käitunud investeeringute vastuvõtmisel peamiselt reaktiivselt, mistõttu ei ole maksimaalselt ära kasutatud investeeringute kõrgemat lisandväärtust loovat potentsiaali. Eesti atraktiivsus uutele välisinvestoritele või reinvesteeringutele Põhja-Euroopa kontekstis on marginaalne. 2010. aastal tehtud investeeringute põhjal panustas Eesti kõigest 4%-ga (27 investeeringut) regiooni koguinvesteeringutesse17;  kvalifitseeritud tööjõu pakkumine: OSKA üldraporti alusel18 kasvab tulevikus kõrgharidusega spetsialistide ja kutseharidusega oskustööliste osakaal. Aastaks 2025 kasvab enim vajadus töötajate järele tarkvaraarenduses, telekommunikatsioonis, puidutööstuses, haldus- ja abitegevuste alal ning seoses rahvastiku vananemisega tervishoius ja sotsiaalhoolekandes. Haldus- ja abitegevustes suureneb töökohtade arv, sest kasvab sisseostetavate tugiteenuste osakaal. Töökohtade arvu languse osas tuuakse esile avalikku haldust, haridust, jaekaubandust, põllumajandust ning veondust ja laondust. Eelkõige mõjutavad langustrendi tehnoloogia suurem kasutusele võtmine ning rahvastiku vananemine, mistõttu jääb vähemaks nii noori kui 16 VKEde arengusuundumused, PRAXIS, 2012 17 Investment Review 2010. Investment in the Global Economy and Sweden 2010 18 Eesti tööturg täna ja homme, http://oska.kutsekoda.ee/tulevikutrendid/eesti-tooturg-tana-ja-homme/ 16 maksumaksjaid. Ettevõtjate hinnangul on tootmise ja T&A tegevuse riigist väljaviimise peamisteks põhjusteks kulutaseme tõus ja kvalifitseeritud tööjõu nappus. Kvalifitseeritud tööjõu ebapiisavat kättesaadavust peetakse jätkuvalt tööturu suurimaks nõrkuseks19;  riigi ressursside parem kasutamine innovatsiooni soodustamiseks: 2016. aastal moodustas riigihangete rahaline maht SKP-st ca 10% ja riigieelarve kuludest 24,5%20. Suurem osa ettevõtjaid ei näe riigihankeid innovatsiooni toetavatena ning riigihanke menetluspraktika ei avalda mõju innovatsioonitegevusele21;  ettevõtjasõbraliku tegevuskeskkonna arendamine: Eesti lihtne ja ettevõtjaid vähekoormav ettevõtluskeskkond peab looma unikaalse konkurentsieelise Eestis tegutsevatele ettevõtjatele. Andmete esitamise lihtsuse ja mugavuse osas on mitmeid parandusvõimalusi, oluline on luua eeldused ettevõtte digimajandamiseks (ettevõtte majandamise ja haldamise tõhustamine läbi ühiste andmestandardite loomise ettevõtete ja valitsuste ning ettevõtete omavahelise andmevahetuse automatiseerimiseks ning andmete jagamise hõlbustamiseks (reaalajamajandus);  maksukeskkonna konkurentsivõime: Eesti vajab rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks ajaga kaasaskäivat ja ettevõtjasõbralikku maksusüsteemi, mis soodustab hõive ja lisandväärtuse kasvatamist;  Eesti rahvusvahelise kuvandi arendamine: Eesti on nii ekspordi päritolumaa, investeeringute sihtriigi kui ka ettevõtete tegutsemiskohana maailmas pigem tundmatu. Siinsete ettevõtete ja majanduse kasvupotentsiaali avamiseks on vajalik Eesti teadvustamine rahvusvahelises plaanis põneva start-up-riigi, usaldusväärse eksportija ning paindliku tegevuskeskkonnana;  tarbijate majandushuve arvestav ning vastutustundlikult tegutsevaid ettevõtjaid toetav õigusraamistik: Tugev tarbijakaitse reeglistik parandab ettevõtluskeskkonda ja suurendab riigi konkurentsivõimet. Ettevõtluskeskkonna monitoorimine ja analüüs ning tulemuste alusel seisukohtade kujundamine peab tagama selle, et kujundatavad õigusnormid arvestavad ettevõtjate ja tarbijate huve tasakaalustatult ja proportsionaalselt. Kuigi tarbijate teadlikkus oma õigustest kasvab (2019. aastal suutis 49% küsitletutest leida õige vastuse esitatud väidete hulgast22), aitab tarbijate ja ettevõtjate teadlikkuse tõstmine vastastikuste õiguste ja kohustuste osas kaasa usaldusväärsuse tõusule turu suhtes;  tarbijatele kohtuväliste vaidluste lahendamise teenuse täiustamine: Oluline on ka tarbijatele ja ettevõtjatele omavaheliste probleemide korral lihtsama ja tõhusama ligipääsu võimaldamine õigusemõistmisele, mille parimaks võimaluseks on tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimaluste juurde loomine ja edendamine. 2019. aasta EL tarbijatingimuste tulemustabeli kohaselt usaldab ainult 25,4% Eesti tarbijatest hüvitise saamise võimalusi, mis on üks EL 19 Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime, 2017, https://www.eas.ee/wp- content/uploads/2018/04/Konkurentsiv%c3%b5ime-2017-aastaraamat.pdf 20 Riigihankemaastiku kokkuvõte 2016, Rahandusministeerium, https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku- kokkuvotted 21 Innovatsioon ja riigihanked Eestis, https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/TOF/TOF_noorteadlased/veiko_lember_innovatsioon_ja_riigihanked_kokkuvote_final.pdf 22 https://ec.europa.eu/info/publications/consumer-conditions-scoreboard-consumers-home-single-market-2019- edition_en 17 madalamaid näitajaid23, kuid sealjuures peetakse kohtuväliseid vaidluste lahendamise mudeleid tõhusamaks kui kohut (vastavalt 32,7% ja 18,1%);  tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise rahastamine: Tarbijavaidluste komisjonis on vaidluste arv klassifitseerimise põhimõtete muutumisest tingitult pisut vähenenud, kuid nende keerukus ja mahukus aasta-aastalt suurenenud (2018. aastal 3383 avaldust, 2019. aastal 2375 avaldust24). Ettevõtjad on küll üldjoontes teadlikud vaidluste kohtuvälise lahendamise võimalustest, kuid samas ei näita nad üles huvi neid seal lahendada. Seetõttu on Eestil teiste liikmesriikide eeskujul samuti otstarbekas kaaluda üleminekut osalisele ettevõtjapõhisele rahastamismudelile, et soodustada ettevõtjaid tarbijate kaebustega tegelema ja neid lahendama ilma kolmandat osapoolt kaasamata;  ettevõtluseks atraktiivse turukeskkonna kujundamine: soodsa turukliima tagamiseks peab turul olema tasakaal ning usaldus, kus tarbijad soovivad ja julgevad astuda tehingusse ning ettevõtjad soovivad tegutseda, pakkudes võrdses konkurentsis tooteid ja teenuseid. Kuna tehingute hulk e-kaubanduses on pidevas kasvus, siis on tarbijate kindlustunde tagamiseks vajalik aktiivse järelevalve ja tunnustatud tururegulaatori olemasolu, mis tagab tehingute stabiilsuse, suurendab ettevõtjate huvi turul laiahaardelisemalt tegutseda ning kasvatab oluliselt ka Eesti turu atraktiivsust;  uued ärimudelid: tehnoloogia kiire areng ja tarbimiskäitumise muutused on toonud jagamismajanduse kiire kasvu ja vajaduse Eesti ettevõtlus- ja õiguskeskkonna paremaks kohandamiseks uutele ärimudelitele;  uued töövormid: jagamismajanduses hõivatute määr Eestis võrdluses kogu tööhõivega on EL- is kõrgeim: 0,74% (ELi keskmine 0,15)25. Oleme esikohal platvormide arvult miljoni inimese kohta: 22 platvormi miljoni inimese kohta (ELi keskmine: 4,62)26. Sektori kasvupotentsiaaliks aastaks 2020 hindame vähemalt 30% sõltuvalt riigi sekkumise viisist (eelkõige finantsteenused, transport ja majutus);  keskpärane e-kaubandus: Eesti on e-kaubanduses ELi keskmisel tasemel, nii pakkumises kui tarbimises, mis viitab keskpärase konkurentsivõimega majandusele. Meie arenenud e-riigis on rahvusvaheline e-kaubandus alles lapsekingades – e-eksport (sh e-kaubandus) on Eesti ettevõtjatele suhteliselt uus valdkond ja teadlikkus, kuidas e-eksporti edukalt teha, on veel üsna madal. ELis annab e-kaubandus ca 3,1% Euroopa SKP-st (2,5% 2015.a), Eestis panustas e- kaubandus 2019.a SKP-sse 5% (0,75% 2015.a);  ettevõtjate ja kodanike usaldus EL siseturu vastu: usalduse tagamine EL siseturgu puudutavates küsimustes läbi info kättesaadavaks tegemise ning turuosaliste EL õiguste kaitse, sh tehniliste normide alase teabe kättesaadavuse tagamine ettevõtjatele ja füüsiliste takistuste alase teabe kättesaadavuse tagamine kaubavedajatele; 23 https://ec.europa.eu/info/publications/consumer-conditions-scoreboard-consumers-home-single-market-2019- edition_en 24 2019. a muutusid nii avalduste üle statistilise arvestuse pidamise kui ka klassifitseerimise põhimõtted, seetõttu ei ole võimalik võrrelda varasemate aastate tulemusi möödunud aasta avalduste koguarvuga. 25 Study to Monitor the Economic Development of the Collaborative Economy at sector level in the 28 EU Member States, 2018, lk 9 ja 40, https://publications.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/0cc9aab6-7501-11e8-9483- 01aa75ed71a1/language-en/format-PDF/source-search 26 Samas, lk 38 18  majandustegevuse registri pidamine: teatamis- ja loakohustusega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate ja nende majandustegevuse üle arvestuse pidamine ning järelevalve teostamine olukorras, kus valdkondlikud seadused kohustavad ettevõtjaid taotlema pädevalt asutuselt tegevusluba ning esitama majandustegevusteateid registripidajale. Seaduse kohaselt tuleb elektroonilised taotlusvormid isikutele avalikult kättesaadavaks teha27;  majandustegevusele esitatud nõuete lihtsustamine: Eestis on 2018. a seisuga seadustega kehtestatud 230 tegevusluba ja majandustegevusteadet28 alustavale ettevõtjale turule ligipääsu eeldusena ning 99 reguleeritud kutseala29. Mitmed seatud nõuded on liialt keerukad ja koormavad, mistõttu on oluline uute ettevõtete turule tulekuks ja uute ärimudelite kasutuselevõtuks erinõudeid ajakohastada ja lihtsustada27;  ettevõtjate halduskoormus: halduskoormus tekib ühelt poolt eri valdkonnapoliitikate kujundamise käigus, mistõttu tuleb halduskoormuse vähenemise saavutamiseks sellega tegeleda kõigi valdkondade poliitikakujundajatel. Sisulised lahendused, mil viisil vähendada halduskoormust ja suurendada õigusselgust, peavad tulema valdkonnapoliitikatest.30 Teisalt tekib halduskoormus ettevõtete majandusarvestuse ja aruandluse kohustuste tõttu. Reaalajamajandus toetab äritegevuse tõhustamist läbi andmete liikumise digitaalses, struktureeritud ja standardiseeritud vormis vähendades halduskoormust. Programmi tegevuse mõõdikud Tabel 8. Turuosalistele tegutsemiseks soodsa ja usaldusväärse keskkonna tagamine Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2018) (2021) (2022) (2023) (2024) Eesti positsiooni säilitamine EL jaekaubanduse piirangute indeksis #1 #1 #1 #1 #1 Allikas: Retail Restrictiveness Indicator OECD Eesti teenuskaubanduse piirangute indeks on sektorite lõikes paranenud (STRI) Jah Jah Jah Jah Jah Allikas: Allikas: OECD STRI: oe.cd/stri Ettevõtjate osakaal, kes on müügiks kasutanud e-kaubandust (%) 22,3 22,0 24,0 26,0 28,0 Allikas: Statistikaamet 27 Alates 1.05.2021 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. 28 Teatud tegevusaladel peab ettevõtja enne majandustegevuse alustamist omama tegevusluba või esitama majandustegevusteate. 29 Reguleeritud kutseala on kutse- või ametialane tegevus, millel töötamine või kutsenimetuse kasutamine eeldab seaduse alusel määratud kutsekvalifikatsiooni. 30 Bürokraatia vähendamise rakkerühma aruanne Vabariigi Valitsusele, 2018, lk 12 19 Ettevõtjate osakaal, kes on ostuks kasutanud e-kaubandust (%) 14 (2019) 28,0 30,0 32,0 34,0 Allikas: Statistikaamet Isikute osakaal, kes on kasutanud e-kaubandust (%) 61,3 66,0 68,0 70,0 70,0 Allikas: Statistikaamet Isikute osakaal, kes on kasutanud piiriülest e-kaubandust (ostud teistest EL riikidest) (%) 46,9 52,0 54,0 56,0 58,0 Allikas: Statistikaamet Isikute osakaal, kes on kasutanud piiriülest e-kaubandust (ostud teistest riikidest, v.a EL) (%) 45,5 52,0 54,0 56,0 58,0 Allikas: Statistikaamet Tarbijate rahulolu turutingimustega, rahuloluindeks EL tarbijatingimuste tulemustabelis on üle EL EL: 65% Jah Jah Jah Jah keskmise (jah/ei) Allikas: Consumer Scoreboard Programmi tegevust toetavad teenused MKM, majandusarengu osakond: 1. Kapitali kättesaadavust soodustav ja kapitalituru tõrkeid leevendav poliitikakujundus Teenus hõlmab riskikapitali turu ja äriinglite võrgustiku arengu soodustamist ja kapitali vahendust ja investeeringuid soodustava keskkonna arendamist läbi õigusliku regulatsiooni, valdkonnaanalüüsi, partnerite ja sihtrühma kaasamise ja riikliku sekkumisloogika koostamise. 2. Kapitali kättesaadavust soodustav riiklik tugi Kredexi kaudu Teenuse alla on koondunud kapitaliturgu elavdavad riskikapitali-instrumendid Kredex´is nagu Balti Innovatsioonifond ja EstFund. 3. Välisinvesteeringute kaasamist soodustav poliitikakujundus Teenus hõlmab arendusmahukate välisinvesteeringute mahu suurendamisele kaasa aitamist ning Eesti kui paindliku ja ettevõtjasõbraliku majanduskeskkonna tutvustamist maailmas läbi õigusliku regulatsiooni, valdkonnaanalüüsi, partnerite ja sihtrühma kaasamise ja riikliku sekkumisloogika koostamise. 4. Välisinvesteeringute kaasamise toetamine EASi kaudu Teenuse alla on koondunud tagastamatute toetuste skeemid nagu suurinvestori toetus ja teenused nagu e-residentsuse programm, e-Estonia showroom pakkumist EASis. 5. Kvalifitseeritud tööjõudu tagav poliitikakujundus 20 Teenus hõlmab tõhusa talendipoliitika väljaarendamist ja paindlike töövormide leviku soodustamist ning haridussüsteemi parandamist vastavalt ettevõtete vajadustele läbi õigusliku regulatsiooni, valdkonnaanalüüsi, partnerite ja sihtrühma kaasamise ja riiklike toetustega sekkumisloogika koostamise. 6. Kvalifitseeritud tööjõudu kättesaadavust soodustav tugi EASi kaudu Teenuse alla on koondunud tagastamatute toetuste skeemid nagu värbamistoetus EASis. 7. Majanduse kasvuvaldkondi edendav poliitikakujundus Teenus hõlmab majanduse kasvuvaldkondi edendava poliitikakujunduse eestvedamist koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga läbi kasvuvaldkondade seire korraldamise, valdkondade analüüsi korraldamise, partnerite ja sihtrühma kaasamist ja riiklike toetustega sekkumisloogika monitoorimise. MKM, ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond, kriisireguleerimise osakond: 8. Tarbijate majandushuvide kaitseks kohase õigusraamistiku kujundamine Teenus hõlmab tarbijate majandushuvide kaitset läbi õigusliku regulatsiooni (läbi tarbijakaitseseaduse ja teisi tarbijate õigusi reguleeriva õigusraamistiku), valdkonna analüüsi, partnerite kaasamise, valdkonna strateegiliste suundade kavandamise, valdkonna arengute seiramise ja sellest tulenevalt uute poliitikaotsuste elluviimise. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine. 9. Digikaubandust soodustava majanduskeskkonna poliitikakujundus Teenus hõlmab digimajanduse (e-kaubanduse, platvormimajandus, jagamismajandus) soodustamist läbi õigusliku regulatsiooni, valdkonna analüüsi, partnerite kaasamise, valdkonna strateegiliste suundade kavandamise, valdkonna arengute seiramise ja sellest tulenevalt uute poliitikaotsuste elluviimise. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine. Eesmärgiks on ettevõtlus- ja õiguskeskkonna kohandamine uutele ärimudelitele ja toodetele/teenustele ja tõsta turuosaliste teadmisi võimalustest ja kehtivatest regulatsioonidest. 10. Majandustegevuseks lubade väljastamine ja teadete registreerimine31 Majandustegevus registris (MTR) majandustegevuseks vajalike lubade väljastamine ja teadete registreerimine, erinõuetega majandustegevuse üle arvestuse pidamine, registrikannete ning tegevuskeeldude avalikkusele kättesaadavaks tegemine, järelevalve teostamine, MTR kannet omavate isikute teavitamise seadustest tulenevatest nõuetest ja ettekirjutustest. Eesmärk on võimaldada teatamis- ja loakohustusega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate ja nende majandustegevuse üle arvestuse pidamist ning järelevalve teostamist. 11. Turuosaliste sisuturualaste kaebuste ja päringute menetlemine ning abistamine läbi siseturu kontaktpunktide31 Ettevõtjate ja tarbijate nõustamine ja abistamine siseturgu puudutavates küsimustes läbi toote kontaktpunkti EL määruse 764/2008 alusel ning kaubavedajate teavitamist EL määruse 2679/98 alusel. SOLVITi kaudu saavad ELi kodanikud ja ettevõtjad lahendada kohtuväliselt probleeme, mis tekivad, 31 Alates 1.05.2021 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. 21 kui teise liikmesriigi ametiasutus ei kohalda ELi siseturu õigusakte õigesti. EL siseturu infosüsteemi (IMI) kaudu esitatava infovahetuse toimimise tagamine. 12. Ettevõtlusega seotud halduskoormuse vähendamine Teenus hõlmab riigi ja ettevõtja suhtluse lihtsustamist ja reaalajamajanduse arendamist, halduskoormuse ja bürokraatia vähendamist sh Ühtse digivärava määruse rakendamist läbi õigusliku regulatsiooni, valdkonna analüüsi, partnerite kaasamise, valdkonna strateegiliste suundade kavandamise, valdkonna arengute seiramise ja sellest tulenevalt uute poliitikaotsuste elluviimise. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine sh piiriülese koostöö toimimine ja digikoostöö koordineerimine Läänemere piirkonnas. Eesmärgiks on, et info ja teenused on kättesaadavad riigisiseselt ja ELi üleselt ühest kohast ja rakendatakse andmete ühekordse esitamise põhimõtet. 13. Elanikkonnale varude tagamine kriisi olukorras Teenus tagab elanikkonnakaitse kontseptsioonist ja hädaolukorraseadusest lähtudes vedelkütuse, toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja käsimüügi humaan- ja veterinaarravimite varude olemasolu, korraldab nende igapäevast haldamist ja tagab nende kasutuselevõtmise kriisi olukorras. TTJA32 14. Tarbimiskeskkonna järelevalve Riikliku järelevalve teostamine tarbijakaitse valdkonda reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle ja vajadusel riikliku sunni rakendamine. Selleks saab läbi viia järelevalvemenetluse, selgitustaotluse menetluse, teabenõude menetluse, väärteomenetluse, kohtumenetluse. Eesmärgiks on tagada siseturu tõhus toimimine, turuosaliste majandushuvide kaitse ning poolte usaldus ja kindlus tarbimiskeskkonna toimimises. 15. Tarbijavaidluste lahendamine Tarbija tarbijalepingust tulenevate õiguslike vaidluste lahendamine kauplejaga, kui tarbija ei ole rahul kaupleja poolt pakutud eelnevalt kaebusele antud vastuse või lahendusega. Tarbijavaidluse algatab tarbija avalduse alusel ja otsuse teeb sõltumatu tarbijavaidluste komisjon oma otsusega. Komisjoni või komisjoni esimehe otsuse täitmine on soovituslik. Eesmärgiks on tagada turul tekkivate tarbijavaidluste kiire ja asjakohane lahendamine. 16. Nõustamine tarbijakaitsealastes küsimustes Nõustamisteenuse pakkumine järgnevates infokanalites: infotelefon, füüsiline teenindus, kirjalik nõustamine, e-teenused (infoekraanid, tarbijaabimees, vestlusaken, koduleht). Eesmärgiks on tagada kiire tarbijakaitsealasele infole ligipääs ning kõrge teadlike tarbijate hulk, kes langetavad läbimõeldud otsuseid. 17. Piiriüleste tarbijavaidluste lahendamine Tarbijate juriidiline nõustamine piiriülesest lepingust tõusetunud vaidluse lahendamise võimalustest. Samuti viiakse läbi menetlus tarbija nõude osas, mis on tekkinud teises EL liikmesriigis registreeritud kauplejaga sõlmitud tarbijalepingust, kui tarbija ja kaupleja ei jõua osapooli rahuldava lahenduseni. 32 Teenused 1-4 panustavad muuhulgas programmi tegevusse „Konkurentsivõimelise turismikeskkonna kujundamine“ (vt lk 30). 22 Vajadusel vahendatakse piiriülene tarbijavaidlus lahendamiseks kohtuvälisele pädevale asutusele kaupleja asukohariigis. Eesmärgiks on ELi tarbijate kindlustunde tagamine piiriüleste ostude sooritamisel ja teenuste tarbimisel. 18. Tarbimiskeskkonna teavitustegevus Teenuse sisuks on tarbijate, kauplejate ja üldise avalikkuse harimine ning informeerimine tarbimiskeskkonda puudutavatest muudatustest ja mõlema turu osapoole õigustest ja kohustustest, samuti panustamine tarbijahariduse edendamisesse. Eesmärgiks on tagada informeeritud ja teadlikud tarbijad ning ettevõtjad tarbimiskeskkonnas. Tulemusena turul tegutsevad kauplejad ja tarbijad tunnevad oma õigusi ja kohustusi ning käituvad nende kohaselt, kujundades ausa ja hästi toimiva tarbimiskeskkonna. 1.5.Tegevus 2. Kaalutletud ja läbipaistev turu vajadustest lähtuv nõuete kehtestamine, toodete ja teenuste ohutuse ja nõuetele vastavuse tagamine Tegevuse eesmärk ehk oodatav tulemus: Turul on ohutud ja nõuetele vastavad tooted ja teenused Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: TTJA, MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus ja AS Metrosert. Peamised väljakutsed, mida tegevuse all adresseeritakse:  toodete ja teenuste osas nende ohutuse ja nõutele vastavuse tagamine: oluline on toodete ja teenuste (sh seadmed, lõhkematerjal, kemikaalidega käitlemisega seotud ohtlikud ettevõtted) osas läbi viia riskide hindamisest lähtuv nõuete analüüs ja vajadusel ettepanekute tegemine vajaliku ohutuse taseme tagamiseks;  järelevalve tõhustamine kooskõlas ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna arengutega: tulenevalt tehnoloogiate arengust ja toodete/teenuste pakkumismudelite keerukamaks muutumisest, tuleb sekkumise võimaldamiseks jätkuvalt leida parimad tõhusad koostöövormid ning andmevahetusplatvormid. Piiratud ressursside tingimustes tuleb kriitiliselt üle vaadata riikliku järelevalve teenused, protsessid ja ametite vaheline tööjaotus. Oluline on tururegulatsiooni selgus, mille tagaksid kompetentsikeskustena toimivad järelevalveasutused;  ebaproportsionaalsete nõuete kehtestamise takistamine: piiriülese toodete pakkumise ja teenuse osutamise võimaldamiseks tuleb pidevalt tõsta erinevate poliitikate väljatöötamises osalejate teadlikkust, et ennetada ja vähendada põhjendamatuid nõudeid. Kui nõuete kehtestamine on avalikku huvi (nt keskkonnakaitse, avalik julgeolek, rahva tervis jm kaalutlused) silmas pidades siiski möödapääsmatu, on kohustus sellistest meetmetest teavitada EL Komisjoni ja kolmandaid riike EL õiguse ja WTO lepingu alusel;  ettevõtjatele ja järelevalveasutustele asjakohase keskkonna pakkumine toodete ja teenuste kvaliteedi hindamiseks: kvaliteedi infrastruktuur on tarbijatele ohutute ja usaldusväärsete toodete ning teenuste tagamise süsteem. See hõlmab akrediteerimist, sertifitseerimist ehk vastavushindamist, metroloogiat, standardimist ning turujärelevalvet ja aitab kaasa kaupade vabale liikumisele vähendades võimalikest tehnilistest kaubandustõketest tulenevaid takistusi. Oluline on erinevate standardimise osapoolte (ettevõtjad, riigiasutused, õppe- ja teadusasutused ning tarbijad) standardialase teadlikkuse jätkuv tõstmine, mis tekitaks suuremat huvi ka standardimisprotsessis osalemise ja protsessi jälgimise vastu; 23  toodete nõuetele vastavuse katsetamiseks ja sertifitseerimiseks on Eestis piiratud võimalused: Usaldusväärsete mõõtmiste tagamiseks on vajalik välja arendada vajaminev riigi- ja tugietalonide baas lähtudes ettevõtjate vajadustest ning tagada juba olemasolevate riigietalonide nõuetekohane säilitamine ja rahvusvaheline tunnustamine. Esmatähtis on välja arendada või olemasolevate etalonide mõõtevõimet parendada nendes mõõtevaldkondades, mis on aluseks teistes valdkondades tehtavate mõõtmistele. Jätkata teadlikkuse tõstmist ja ettevõtlustoetuste suurendamist ettevõtete suutlikkuse kasvatamiseks vajalike testimiste tellimiseks, sh väljastpoolt Eestit. Programmi tegevuse mõõdikud Tabel 9. Kaalutletud ja läbipaistev turu vajadustest lähtuv nõuete kehtestamine, toodete ja teenuste ohutuse ja nõuetele vastavuse tagamine Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2018) (2021) (2022) (2023) (2024) Tarbijate ja ettevõtjate usaldus toodete ohutuse osas on üle EL keskmise (jah/ei) EL: 77% Jah Jah Jah Jah Allikas: Consumer Conditions Scoreboard Ettevõtjate hinnang järelevalveasutuste tooteohutusalase reeglistiku rakendamisele on üle EL EL: 62% Jah Jah Jah Jah keskmise (jah/ei) Allikas: Consumer Conditions Scoreboard Programmi tegevust toetavad teenused MKM, ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond: 1. Toodete ja teenuste ohutuse tagamise ja nõutele vastavuse poliitika kujundamine ja rakendamise korraldamine Teenus hõlmab toodete ja teenuste ohutuse tagamise ja nõuetele vastavuse saavutamist ning toimiva turujärelevalvesüsteemi tagamist läbi õigusliku regulatsiooni, valdkonna analüüsi, partnerite kaasamise, valdkonna strateegiliste suundade kavandamise, valdkonna arengute seiramise ja sellest tulenevalt uute poliitikaotsuste elluviimise. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELidu erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine. 2. Teenuste ja toodete nõuetest teavitamine ebaproportsionaalsete piirangute kehtestamise takistamiseks Teenus hõlmab teenuse osutajatele kehtestatavaid nõudeid ja toodetele tehnilisi norme sisaldavate eelnõude analüüsi õigusloomeprotsessis koos asjakohase nõustamisega ning teiste liikmesriikide poolt esitatud teatiste edastamist huvitatud osapooltele Eestis direktiivide 2006/123 ja 2015/1535 alusel. Kui Eestis ettevalmistamisel olev eelnõu sisaldab tehnilist normi tootele või piirangut teenuse osutamisele, 24 tuleb sellest teavitada Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike, et nad saaksid anda oma hinnangu nõude põhjendatusele. Kui eelnõus sisalduv tehniline norm mõjutab märkimisväärselt rahvusvahelist kaubandust, siis tuleb teavitada WTO kaudu ka kolmandaid riike. 3. Kvaliteedi infrastruktuuri tagamiseks poliitika kujundamine ja elluviimise rakendamine Teenus hõlmab standardimise, akrediteerimise, vastavushindamise ja metroloogia (sh võimaluste loomine riigi- ja tugietalonide arendamiseks) süsteemi toimimise tagamist läbi õigusliku regulatsiooni, valdkonna analüüsi, partnerite kaasamise, valdkonna strateegiliste suundade kavandamise ning arengute seiramise ja sellest tulenevalt poliitikaotsuste elluviimise (sh haldusülesannete täitmiseks vajalike eraldiste määramine). Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine. TTJA 4. Tööstusohutuse järelevalve Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab riskipõhist järelevalvet elektripaigaldiste ja elektritööde, ohtlike kemikaalide käitlemise (ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted), küttegaasi paigaldiste, liftide ja köisteede, masinate, surveseadmete, kaevandamise, lõhketööde ja ilutulestiku, ehitiste ja ehitustegevuse, lõhkematerjali ja pürotehniliste toodete, ehitustoodete, elektri- ja elektroonikaseadmete, gaasiseadmete, masinate, küttegaasi seadmete, surveseadmete, mõõtevahendite ja mõõtmistegevuse, kinnispakkide, energiatõhususe ja energiamärgistuse nõuetele vastavuse üle. 5. Tegevus- ja kasutusõiguse andmine tööstusohutuse tagamiseks TTJA annab tegevus- ja kasutusõiguseid ehituse, pürotehnika ja lõhketööde, ohtlike kemikaalide käitlemise valdkonnas, tõendab oma valdkonnas isikute pädevust, sh välisriikide dokumendid ja teostab antud õiguste üle järelevalvet. MEEDE 3: Konkurentsivõimelise turismikeskkonna kujundamine Meetme eesmärk: Eesti on rahvusvaheliselt atraktiivne turismisihtkoht, kus turismiettevõtjatel on hea tegutseda Tabel 10. Meetme 3 mõõdikud Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2018) (2021) (2022) (2023) (2024) Turismiteenuste eksport Allikas: Eesti riiklik 1, 96 2,15 2,20 2,24 2,29 turismiarengukava 2014–2020 Välisturistide ööbimiste arv Allikas: Eesti riiklik 4,17 4,66 4,78 4,91 5,01 turismiarengukava 2014–2020 25 1.6.Tegevus: Konkurentsivõimelise turismikeskkonna kujundamine Programmi tegevuse oodatav tulemus: Eesti kui reisisiht on ligipääsetav ja tuntud ning Eestis toimuvad sündmused, Eesti turismitooted ja -teenused on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised, Eesti on tuntud konverentsimaana Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada EAS ja TTJA. Peamised väljakutsed, mida tegevuse all adresseeritakse:  Eesti vähene tuntus turismisihtkohana nii Euroopa prioriteetsetel sihtturgudel kui kasvava potentsiaaliga kaugturgudel (eelkõige Aasia) ja suur sõltuvus lähiturgude lühireisidest: Eesti turismisektor on suures osas sõltuv välisnõudlusest33; välisturistidest valdava osa moodustavad lähiriikide lühiajalisi reise tegevad külastajad (2 ööpäeva) ning 65% reisiteenuste ekspordist tuleb 4st naaberriigist. Lähiturgudel on vajalik turuosa säilitada ning prioriteetsetel ja kasvavatel kaugematel turgudel seda suurendada.  Ebapiisavad rahvusvahelised otselennuühendused: (2018. a andmetel on Tallinnal otseühendusi 38 sihtkohaga, vrdl Riia: 99; Vilnius: 48): Ekspordi, välisinvesteeringute ja turismi, sh äri- ja konverentsiturismi, arendamiseks on esmatähtis rahvusvaheliste ühenduste stabiilsus, olemasolevate lennuühenduste sageduste suurendamine ja täiendavate otselennuühenduste loomine nii Euroopa kui kaugemat sihtkohtadega. Iga lennuühendustesse investeeritud euro toob riigile tagasi vähemalt 5-kordse tulu saabuvate reisijate kulutuste kaudu.  Külastajateekonda arvestava, erinevatele sihtgruppidele hästi ligipääsetava siseriikliku transporditaristu ja integreeritud piletisüsteemi puudumine: rongi-, (parv)laeva- ja bussiühendused, erinevate transpordiliikide omavaheline ühendatus tagab pärast külastajate riiki saabumist nende sujuva jõudmise ka Tallinnast väljaspoole asuvatesse turismisihtkohtadesse ja tagasi riigi väravatesse (lennujaamad, sadamad, rongijaamad).  Turismivaldkonna ettevõtete üldine madal lisandväärtus ja tootlikkus34: Lähiaastatel tõusevad ettevõtjate kulud (eriti tööjõu kulud), majutussektori kasumlikkus on olnud langustrendis ja probleemiks on tõusvate kuludega kasumlikuks jäämine ning investeeringute tegemine.  Turismivaldkonna ettevõtjate innovatsioonivalmidus ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtt on madal: Uute ärimudelite kasutuselevõtt ja digitaalsete lahenduste rakendamine valdkonnas vajab tuge.  Eesti e-riigi hea maine vähene ärakasutamine turismisektoris innovatiivsete, eristuvate atraktsioonide, toodete ja teenuste arendamisel.  Riiklik turismiinfosüsteem vajab E-riigile vastavat digitaalset arenguhüpet: sh avaandmete enamat ärakasutamist kaasaegse, hästi ligipääsetava, külastaja tarbimisharjumisi ja ettevõtja vajadusi arvestava info parema kättesaadavuse tagamiseks. 33 Majutusettevõtetes ööbimiste arvu osas ühe elaniku kohta ületab Eesti enamikku Ida-Euroopa riike, kuid jääb alla enamikule Lääne-Euroopa riikidele (Eurostat 2016). 34 Eesti on nt lisandväärtuse osakaalult majutuse müügitulus Eurostati andmeil Euroopa Liidus 23. kohal. EL riikide keskmine lisandväärtuse osakaal müügitulust on 49%. Majutusteenusele kehtestatud alandatud käibemaksumäära mõju turismisektori konkurentsivõimele ja jätkusuutlikkusele (Eesti Konjuktuuriinstituut 2018). 26  Äri- ja konverentsiturismi valdkonna kasvu takistab suure mahutavusega multifunktsionaalse konverentsikeskuse puudumine Tallinnas ning ebapiisava mahutavusega konverentsitaristu puudumine regioonides: Eestile on konverentsi- ja ärituristide arvu ning siinviibimise kestvuse kasvatamine võimaluseks suurendada maksujõulisemate külastajate arvu, kellega kaasneb täiendav lisandväärtus eriala- ja ärikontaktide ning Eesti turunduse näol.35  Rahvusvaheliselt huvipakkuvate ja laialdast meediakajastust leidvate sündmuste Eestisse toomise potentsiaali suurem ärakasutamine: rahvusvahelised suursündmused, spordi- ja kultuurisündmused, ärifestivalid, mis aitavad suurendada väliskülastajate ööbimisi ja kulutusi sihtkohas, vähendada turismi sesoonsust ning millel on oluline majanduslik mõju erinevatele Eesti piirkondadele.  Rahvusvaheliselt tunnustatud, kõrgetasemelise toiduturismi potentsiaali suurem ärakasutamine külalislahkuse sektori kvaliteedi kasvuks: Toiduturismi arendamine võimaldab tõsta Eesti toidukultuuri mainet tervikuna, kui arendada Põhjamaise, maheda, kõrgekvaliteedilise toidu- ja teeninduskultuuriga Eesti külalislahkuse sektorit, samuti kasvatada selle mainet tööandjana noorte seas.  Majutuse, toitlustuse ja turismi valdkonna osaline tööjõupuudus: Sise- ja välisturismi jätkuv kasv tähendab turismisektoris kasvavat vajadust täiendava, kvalifitseeritud tööjõu järele.36  Vajadus kohandada turismiettevõtluse keskkond uutele ärimudelitele vastavaks: suurendada platvormide kaudu pakutavate teenuste maksulaekumiste kasvu, tagada füüsilisest isikust teenuse pakkujatele sotsiaalse kaitse ning ettevõtjatele võrdne kohtlemine läbi tavamajandusele esitatud nõuete ühtlustamise jagamismajandusega ja halduskoormuse vähendamisega. Turismiettevõtetele kehtivaid nõudeid ja bürokraatiat tuleb vähendada (eelkõige majutussektoris), võttes arvesse uusi trende ja uut tüüpi majandust; luua ja arendada e- teenuseid, mis vähendavad ettevõtjate haldus- ja aruandluskoormust ja tagavad samal ajal asjakohased ja kvaliteetsed andmed poliitika kujundamiseks.  Järelevalve tõhustamine kooskõlas ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna arengutega: tehnoloogia areng, uued ärimudelid ja üha suurem digitaliseeritus esitab väljakutse ka järelevalveasutustele uudsete järelevalvemetoodikate kasutusele võtmisel, infotehnoloogiliste vahendite kasutamisel, paremaks andmevahetuseks ja andmekogude analüüsimisel. Tõhus järelevalve on lisaks tarbijate ja keskkonna kaitsmisele vajalik ka ausa konkurentsikeskkonna tagamiseks, et motiveerida ettevõtjaid turul tegutsema. Vaja on arendada TTJA järelevalveteenust, sh parandada riskianalüüsi suutlikkust ja täiendada IKT-lahendusi. Programmi tegevuse mõõdikud 35 Konverentsikeskuse rajamisel lisandub Ernst & Youngi hinnangul aastas 18 000 täiendavat välisturisti, mis toob ligi 13,6 miljonit eurot turismitulu aastas. Juurde luuakse kuni 1049 uut töökohta ja loota võib 5,38 miljonit eurot täiendavat maksutulu ning mõju lisandväärtusele ca 19,01 miljonit eurot aastas. (Eesti Konverentsibüroo 2018). 36 Valdkonna ettevõtetes töötab ligi 28 000 töötajat (66% toitlustus, 24% majutus) ehk umbes 4% kõigist hõivatutest Eestis. 80% valdkonna ettevõtetest on kuni 9 töötajaga mikroettevõtted. Statistiliselt on piisavalt koolilõpetajaid, kuid probleemiks on ametialade madal maine, ebakorrapärane tööaeg, ebapiisav kvalifikatsioon (eelkõige keeleoskus). OSKA prognoosi kohaselt hõivatute arv lähema 10 a perspektiivis võrreldes baasperioodiga (2014‒2016) kasvab tagasihoidlikult (2%). Asendus- ja kasvuvajadusest tulenevalt vajab valdkond igal aastal kokku umbes 500 uut põhikutselade töötajat, sh 110 majutuse, 360 toitlustuse ja 25 turismi alavaldkonna põhikutsealadele. 27 Tabel 11. Konkurentsivõimelise turismikeskkonna kujundamine Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2018) (2021) (2022) (2023) (2024) Eesti koht parima mainega riikide seas on FutureBrand poolt Kukkusime koostatavas Country brand välja 2020 tourism index’is tõusnud (25. indeksist st. ei 25 25 25 25 kohale 2020. aastaks) pääsenud 75 hulka Allikas: FutureBrand uuring Ööbimiste arv prioriteetsetelt sihtturgudelt on kasvanud (3 987 3 030 000 ööbimiseni 2020. aastaks) 3 987 000 3 987 000 3 987 000 3 987 000 333 (2019) Allikas: Statistikaamet Siseturistide ööbimiste arv majutuskohtades on kasvanud (2,1 miljoni ööbimiseni 2020. 2,59 mln 2,1 mln 2,1 mln 2,1 mln 2,1 mln aastaks) (2019) Allikas: Statistikaamet Programmi tegevust toetavad teenused MKM, ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond: 1. Turismipoliitika kujundamine Teenus hõlmab turismipoliitika kujundamist läbi valdkonna strateegiliste suundade ja toetusmeetmete kavandamise, valdkonna analüüsi, rahvusvahelise koostöö, partnerite kaasamise, valdkonna arengute seiramise ja sellest tulenevalt uute otsuste elluviimise ja ettepanekute tegemise õigusliku regulatsiooni muutmiseks. 2. Turisminõudlust suurendavate ning turismitoodete ja teenuste konkurentsivõimet tõstvate tegevuste toetamine EASi kaudu Teenus hõlmab EASi kui peamise turismipoliitika elluviija omategevusi turismiarengukava rakendamisel ning EAS poolt rakendatavate tagastamatute toetuste skeeme. Strateegilisteks tegevussuundadeks on Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine, turismiinfo juhtimine, turismitoodete arenduse juhtimine, turismi arenguvõimaluste seire, rahvusvaheliselt huvipakkuvate turismiatraktsioonide arendamine, rahvusvaheliste sündmuste toetamine ja piirkondlike turismitoodete arendamine. 3. Turismiettevõtluse keskkonna kujundamine Teenus hõlmab turismiettevõtluse keskkonna kujundamist läbi õigusliku regulatsiooni, valdkonna analüüsi, partnerite kaasamise, valdkonna strateegiliste suundade kavandamise, valdkonna arengute seiramise ja sellest tulenevalt uute otsuste elluviimise või õigusliku regulatsiooni muutmise. Teenus hõlmab ühtlasi Eesti esindamist ja seisukohtade kaitsmist ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemise. Eesmärgiks on tagada, et ettevõtluskeskkond soodustaks 28 turismiettevõtlust ja aitaks kaasa ettevõtete konkurentsivõime suurenemisele, arvestab trende ja uut tüüpi majandust, on turuosaliste suhtes vähekoormav ning tagab ka tarbijate majandushuvide kaitse. TTJA 4. Tarbimiskeskkonna järelevalve, nõustamine, teavitustegevus ja piiriülene tarbijavaidluste lahendamine Teenus hõlmab turismiettevõtjate tegevuse osas järelevalve teostamist, sh riskipõhine järelevalve reisiettevõtjate tegevuse üle, turuosaliste nõustamist, koolitamist ja teadlikkuse suurendamist kehtivatest nõuetest. Teenus hõlmab ka piiriülest tarbijavaidluste lahendamist, sh TTJA tegutsemist pakettreisidirektiivi EL 2015/2302 kontaktpunktina ning sellega seoses halduskoostöö tegemist teiste LRide järelevalveasutustega. Eesmärk on tagada reisijate majandushuvide kaitse, aga samuti ka turuosaliste usaldus turul ja võrdne konkurents. Järelevalve on proportsionaalne turul pakutavate teenuste olemusest tuleneva riskiga. 29
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →