dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti digiühiskond 2030 arengukava

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 28. juuni 2021
Viit
22-1/2021/4023-1
Registreeritud
28. juuni 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
22 Riigi infosüsteemide korraldamine
Sari
22-1 Riigi infosüsteemidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
22-1/2021
Vastutaja
Kaidi-Kerli Kärner (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Digiarengu valdkond)

Failid

  • 📎22-120214023-1 28.06.2021 Väljaminev kiri.asice2739 KB
  • 📎Arengukava_lühikokkuvõte.docx13 KB

Sisu (failidest)

„Eesti digiühiskonna 2030 arengukava“ eelnõu kooskõlastustabel ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS Eesti Linnade ja Praktikutena kogeme igapäevaselt, et mitmete arengukavas seatud eesmärkide saavutamise Mitte Õiguslike väljakutsete Valdade Liit peamised väljakutsed ei ole tehnilised, vaid õiguslikud. Arengukavas puudub ettevaatava arvestatud lahendamine on eri õigusliku raamistiku loomise analüüs valdkonnas Digiriik (on olemas ühenduvuse ja tegevussuundade raames küberturvalisuse juures). Teeme ettepaneku luua analoogne peatükk ka valdkonna Digiriik toimuv pidev töö. Oleme seda juurde välja toonud eraldi paaris kohas, kus vajadus selle järgi on strateegilise kaaluga - nt andmeteaduse ja -analüütika või krattide kasutuselevõtuks. Eesti Linnade ja Avaliku pilve kasutamine ei ole tänases õigusruumis lubatav. Seda piirab ISKE meede, mis Sisuliselt Pilvelahendustele üleminek Valdade Liit lubab avalike pilveteenuste kasutamist kuni turvaklassini K2T1S1, on M 2.535 „Pilveteenuse arvestatud hõlmab ka vastavalt kasutamise turvapoliitika koostamine“, kui andmekaitsega seotud õigusest tulenevad nõuded õigusruumi ülevaatuse kui ka muid samme, et riskid vajalikul moel maandada. Eesti Linnade ja Proaktiivsed teenused saaksid täna tugineda üksnes IKÜM art 7 vastavale nõusolekule, mis ei Mitte Meie hinnangul pole vajalik Valdade Liit ole lahendus, mis võimaldaks neid kompleksselt osutada. Samuti on proaktiivsete teenuste arvestatud sellisel kujul õigusaktide osutamiseks vaja muuta praktiliselt kõiki vastavate teenuste osutamist reguleerivaid õigusakte muutmine, proaktiivseid teenuseid saab siiski ka tänaste seaduste raames teha. Kuid õigusruumi arendus vastavalt vajadusele on iga suuna ja sh proaktiivsete teenuste arenduse osa. Eesti Linnade ja Andmeanalüüs ja andmepõhised otsused eeldavad samuti läbimõeldud õigusraamistiku Arvestatud Lisasime andmepõhise Valdade Liit olemasolu isikuandmete töötlemisel juba seetõttu, et andmetöötlus oleks andmesubjekti jaoks riigivalitsemise blokki läbipaistev, aga ka selleks, et tagada see, et riik ei sekkuks inimeste eraellu ülemääraselt ega tegevussuuna: "Arendame rikuks õigustatud ootuse põhimõtet, mille kohaselt on inimesel andmeid riigile usaldades andmeteaduse ja -analüütika arusaam, et neid ei töödelda muul viisil, kui talle teada on. Õiguslikult oleks sellise võimaldamiseks õigusruumi, sh andmetöötluse puhul vajalik vaadata üle kogu andmekogusid puudutav, sest isikuandmete vastavaid juhiseid". töötlemise puhul on olulised IKÜM art 5 põhimõtted, muuhulgas põhimõte, et andmeid töödeldakse selgelt määratletud eesmärkidel ja minimaalsuse põhimõttest lähtuvalt. Alternatiivina on võimalik luua nende küsimuste lahendamiseks andmekogude ülene regulatsioon. Eesti Linnade ja Masinõppe algoritmide kasutamise valdkonnas on hetkel selgelt reguleerimata, milliseid Sisuliselt Krativäelise riigi suunas juba Valdade Liit otsuseid võib „mustale kastile“ jätta millised tingimused peavad selleks täidetud olema. Kui arvestatud sisaldub mh tegevussuund krati abil on soov töödelda isikuandmeid, siis tänases õigusruumis ei ole see ka lubatav. Siin "arendame õigusruumi, et tegeleb küll õigusloomega Euroopa Liidu tasand, kuid seni kuni selles osas õigusraamistikku ei võimaldada krattide suuremat ole, on võimalikud samasugused katsetused nagu täna kasutusel st ilma isikuandmeid ja ühtlasi turvalist kasutamist". kasutamata. Eesti Linnade ja Selliseid näiteid innovatiivseid lahendusi piiravatest regulatsioonidest leidub arengukavas veel. Mitte Õiguslike väljakutsete Valdade Liit Selleks, et arengukavas seatud eesmärkide saavutamine ei takerduks piirava õigusraamistiku arvestatudlahendamine on eri taha, peaks digiareng ja õigusloome liikuma koos. Näeme õigusruumi niivõrd olulise piiraja ja tegevussuundade raames võimaldajana, et teeme ettepaneku olulisemate regulatsioonide loomine ja muutmine toimuv pidev töö. Oleme seda dokumendis kajastada. välja toonud eraldi paaris kohas, kus vajadus selle järgi on strateegilise kaaluga - nt andmeteaduse ja -analüütika või krattide kasutuselevõtuks. Eesti Linnade ja Peatükis on viidatud digiriigi keskkonnahoidlikkuse ja rohelise IT tegevuskava algatamisele. Mitte Tegevuste tähtajad on Valdade Liit Teeme ettepaneku täpsustada tegevuskava valmimise tähtaeg arvestatud programmi taseme küsimus. Eesti Linnade ja Väga sümpaatne on arengukava eesmärk hoida Eesti keelt ja kultuuri. Eesmärki pole sügavalt Sisuliselt Nõustume vajadusega, aga Valdade Liit avatud, kuid on viidatud, et ennekõike mõeldakse selle all eestikeelseid teenuseid. Peame arvestatud ettepaneku näol on tegemist silmas pidama, et väga suur osa tänasest kultuurist tekibki ainult digitaalses formaadis, sh arengukava jaoks liiga detailse avalikke teenuseid puudutav. Rahvusarhiiv küll üritab tegeleda oluliste andmekogude küsimusega - tegu on ühe arhiveerimisega ja teemat kajastab üldsõnaliselt ka kooskõlastusringil olev Kultuuri arengukava nõudega teiste kõrval. Lisaks 2021–2030, kuid riigi digilahendusi luues peaks enam tähelepanu pöörama andmete juhime tähelepanu, et keele ja tulevikukindlale tehnoloogianeutraalsele säilitamisele. Teeme ettepaneku võtta eesmärgiks, et kultuuri hoidmine on sõnastud arhiiviväärtuslikke andmeid sisaldavad andmekogud on arhiveeritavad by design põhimõttena, mida läbivalt arvestada - mida tulebki töö käigus läbivalt silmas pidada kõikjal. Eesti Linnade ja Eesti digiriigi arenguhüpped. Tabelis on kirjas: “Eestis saab riigiga asjad aetud vestluskrati abil”. Arvestatud Täpsustasime. Valdade Liit Teeme ettepaneku kasutada sõna "riik" asemel "avalik sektor" et oleks hõlmatud ka KOV teenused Haridus- ja Tervitame põhimõtet, et plaanitakse minna üle sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele Sisuliselt Tõime ühiskonnaelus osaluse Teadus- ja mõistame, et see on üks põhimõte, millest lähtutakse visiooni osas „Meie elukorraldus on arvestatud kasvu välja ühes teises lisatud ministeerium vägev – on lihtne teha asju, mida vajame või tahame.“ Teeme ettepaneku täiendada selle visiooni punktis. deviisi alapunkte viisil, et tuleks välja, et kodanikul on lisaks mugavale teenuse tarbimisele ka lihtne ise riigi ja/või kohaliku omavalitsuse poole pöörduda omapoolsete mõtete ja ettepanekutega – ehk pöörata tähelepanu rohkem kodanikuosaluse ja e-demokraatia soodustamisele. Haridus- ja Palume lisada seonduvate arengukavade juurde ka eesti keele arengukava, kuna ootused Arvestatud "Seotud arengukavade" Teadus- keeletehnoloogiale on vastavas alapeatükis lk 43 ka välja toodud. peatükki on seos arengukavaga ministeerium loodud. Haridus- ja Ajalise ja geograafilise takistuste kõrval soovitame kaaluda, kas pöörata enam tähelepanu ka Sisuliselt Visioon esimene punkt juba Teadus- sotsiaalmajanduslike ja erivajadustest tingitud takistustele. Viimastest on küll juttu näiteks arvestatud algab järgnevalt: "Teenused ministeerium suuna 1 „Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine“ juures, kuid soovitame toimivad täpselt minu kaaluda selle esile tõstmist ka visiooni kirjelduse juures, näiteks täiendades punkti „Ma pääsen vajaduste järgi…" ehk kätkeb igalt poolt ja igal ajal vajalikele teenustele hea ühenduvusega ligi, olgu ma Tallinnas, Obinitsas endas sama mõtet. või laias ilmas rändamas.“ Haridus- ja 2.1 Juhime tähelepanu, et lk 8 on trükiviga, kus PIAAC uuringu asemel on kirjas „PIIAC“. Arvestatud Parandatud Teadus- ministeerium Haridus- ja 2.1 Samuti juhime tähelepanu, et lk 12 on sõnastusviga lauses: „/---/Eesti on ülikiire internet Arvestatud Parandatud Teadus- kõigile internet /---/“ ja soovitame korrigeerida lk 12 kasutatud väljendit „küberturvalisuse ministeerium turvalisus“. ITL Digiriigi arenduse osas on tähelepanu all uute teenuste arendus, kuid olemasolevate Arvestatud Digimuutuste võimendamise süsteemide ja teenuste jätkusuutlik toimimine ning arendamine on jäetud tahaplaanile. Samas blokki tegevus lisatud: "Viime peaks just kestlik ja mõistlik infosüsteemide haldus ning arendus olema prioriteediks. Seda läbi digiriigi kestliku vajadust ilmestab näiteks hästi hetkel Covid-19 pandeemia ajal tervishoiu IT-lahendustes rahastamise reformi." ilmnenu. ITL Omavahel ei ole sidestatud teenuste ja ühenduvuse ning küberturvalisuse osad. Ehk siis Mitte Meie seisukoht on, et blokid küberturvalisuse osas ei lahendata teiste valdkondade arengutega seotud probleeme arvestatud on piisavalt sidestatud. Küberturvalisuse edendamise suunad tõukuvad mitmel juhul digiriigi arendamise suundadest nt. Digiriigi ehk küberturvalisuse suunad ei sea piiranguid või konkreetseid vajadusi ette sideühenduste arendamisele. Eesmärkide põhjendustes on üldised seosed ka toodud. ITL Arengukava ei käsitle digiühiskonna temaatikat komplekselt, vaid ainult selle kolme Mitte Nagu dokumendis ja alavaldkonda: digiriiki (mille all on mõeldud avalikus sektoris digitaalse tehnoloogia kasutamist arvestatud kaasamise käigus selgitatud, ei avalike teenuste osutamiseks, avaliku halduse ja riigivalitsemise korraldamiseks), ühenduvust saa tegevusi arengukavade ja küberturvalisust. Visiooni kohaselt on Eesti majandus aastal 2030 „digiväeline“, samas kui vahel dubleerida. Majanduse dokumendis majanduse digipööret sisuliselt ei käsitleta. digipöörde jaoks on esmatähtsad ettevõtluspoliitika ja majandusarengu meetmed, mis sisalduvad TAIE arengukavas - vastavad viited ja seosed on dokumendis toodud, samuti ootused TAIE elluviimiseks. ITL Kuigi dokumendis on sõnastatud ootused teistele poliitikavaldkondadele, ei ole need kooskõlas Mitte Dokumendis on vastavalt nende valdkondade hetkel kas kinnitatud või kinnitamisel olevate arengukavadega. Vaid ühe arvestatud laiemale visioonile välja näitena - haridusvaldkonnale seatud kolme ootuse osas kahte (erialaste digioskuste toodud ootused teistele arendamine ning infotehnoloogia spetsialistide juurdekasv) haridusvaldkonna arengukava ei valdkondadele just selleks, et käsitle. Kui teised arengukavad digiühiskonna arengu jaoks olulisi eeldusi ja eesmärke ei nende järgi ka vastavate sisalda, siis peab käesolev arengukava olema laiem. arengukavade elluviimisel ja edaspidisel muutmisel nende sisu suunata ja mõjutada - kui need kavad juba ootustega vastavuses veel pole. Sageli on ootused just teiste arengukavade programmide ja elluviimise tasandile suunatud (hariduse näitel). ITL Väljapakutud juhtimiskorraldus, mis peaks tagama digiühiskonna tasakaalustatud arendamise Mitte Juhtrühm saab mõjutada teiste läbi digiühiskonna arengukava ja teiste seotud valdkondade (arengukavade), ei ole arusaadav. arvestatud valdkondade planeerimist, Kuidas saab digiühiskonna arengukava juhtrühm mõjutada mingi teise valdkonna arengukava kaasates vastavaid osapooli - täitmist, eriti kui selle arengukava eest vastutab teine ministeerium? nii nagu ongi juhtrühma kui ka muudel tasanditel kavas. Lisaks toimub see IT-ministri ja MKM poolse poliitika koordinatsiooni jooksva töö käigus, vajadusel küsimusi ka Vabariigi Valitsuse tasandile otsustamiseks või lahendamiseks viies (kui visiooni järgimisega on suurem mure). ITL Arengukava osaks olev maksumusprognoos on ilma selgitusteta, mistõttu jääb arusaamatuks Arvestatud Lisasime selgitusi, kust on esitatud koondsummade taga peituv. maksumuse prognoos tekkinud - põhimõtteliselt seni kokkulepitud rahastuse ja lisavajaduste summana, lähtuvalt tegevussuundade raames plaanitud sisust. ITL Arengukava jätab pea täielikult käsitlemata rahvusvahelise dimensiooni. Samas tuleb suur osa Mitte Rahvusvahelist dimensiooni on valdkonna seadusandlusest ja rahastusest Euroopa Liidust. Eesti digitaalse keskkonna arvestatud puudutatud kõigis kolmes atraktiivsus määrab meie konkurentsivõimet pea kõikides majandusvaldkondades, nii suuremas suunas. Nt digiriigi regionaalses kui globaalses võrdluses. Eesti suudab mugavate digiteenuste keskkonda (ning blokis on vastav "strateegia" ka küberturvalisust) tagada ainult koostöös teiste riikidega. Oleme seisukohal, et arengukava välja öeldud - toetada teiste peab suhestuma Eesti digiriigi konkurentsija koostöövõimega globaalselt. sihtide elluviimist vajalikul moel, sh fookusega piiriülesele koosvõimele. S.t eraldi rahvusvahelise tasandi strateegiat ei ole kavas teha, rahvusvaheline tegevus pole siht ise-eneses meie jaoks - vaid teiste sihtide saavutamiseks vajalik tugitegevus. ITL ITL soovitab Teil tõsiselt kaaluda arengukava sellisel kujul vastu võtmata jätmist ja asuda Mitte Tegemist on täpselt nii laia viivitamatult ühiskonnalaiuse digiühiskonna arengukava kui rahvusliku strateegiadokumendi arvestatud arengukava, kui seda olla saab loomisele. Selles protsessis peavad olema laiapõhjaliselt kaasas kõik olulised partnerid, kelleks - arvestades, et ühtpidi peab on teadusasutused, ministeeriumid, sotsiaalpartnerid ja tööstuse esindajad. Loomulikult on ITL digisuund olema iga valmis sellesse aktiivselt panustama, nii nagu me seda varasemalt oleme teinud. arengukava sisuks ja samas ei tohi arengukavad teineteist dubleerida sisus/rahas/jm. Seepärast ongi siin visioon sõnastatud laiemalt ja sellest lähtuvalt ootused teistele valdkondadele, mille järgimine juhtimiskorralduse kaudu peab rakenduma. Justiits- Palume tulemuste/tegevuste read üle vaadata pilguga, kas paika on pandud nn üldine Mitte Mõnedes suundades ongi sihid ministeerium eesmärk, mitte pelgalt tehniline eesmärk. Näiteks on pilvelahendus või kratitehnoloogia viisid arvestatud ja tulemused meelega eesmärgi saavutamiseks, mitte eesmärk iseenesest. tehnoloogiapõhiselt seatud, kui see on strateegiliselt vajalik ja mõistlik (nt mainitud kratid ja pilv). Justiits- Arengukavas on käsitletud IT-alusteenuste arengut ja tegevuste suunda, sh nende ühtsetel Sisuliselt Selle sama sihi nimel ongi ministeerium standarditel keskset osutamist. Siiski leiame, et ühesugustel eesmärkidel ja vajadustel arvestatud digiriigi arendamise üheks põhinevate kasutajakesksete arenduste puhul ei suunata riigiasutuste koostööd piisavalt. alasuunaks "Tulevikukindlad Teenuseid, mis tulenevad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste sarnastest ülesannetest, digiriigi platvormid" ja selle arendatakse dubleerivalt ja killustatult ning selle tulemusena suurenevad nii kulutused kui osana "Loome, viime ellu ja teenuste arendamise aeg. Samuti ei ühildu teenused omavahel ning nende ülalpidamine pidevalt uuendame uute nõuab mitmekordselt rohkem ressurssi. Tulemusena võivad teenused olla sisult ja kvaliteedilt platvormteenuste arenduse erinevad. Sellisteks teenusteks on näiteks tõlketeenused, dokumentide plaani". kättetoimetamisteenused, teavitusteenused (nt Ametlikud Teadaanded, Eesti.ee) jne. Teeme ettepaneku kajastada arengukavas riigi- ja kohaliku omavalitsuse sarnaste ülesannete täitmiseks vajalike teenuste koostöös arendamise toetamise. Mh tuleks selleks selgitada välja ühised teenused; esitada koostööprojekte ning korraldada keskne rahastamine. Justiits- Palume arengukava lk-l 8, kuuenda alapunkti „Tehnoloogiline areng muudkui jätkub – see avab Mitte Meie vaates lisab detaili, mis ministeerium uusi võimalusi kui ka ohte“, lisada pärast „Samas toob uus tehnoloogia alati uusi küberohte“ arvestatud niigi kaetud ja pikemalt lause järgmises sõnastuses: „Uute ja murranguliste tehnoloogiate arendamine ja rakendamine kirjutamine pole mahu tõttu on lisaks majanduslikule ja ühiskondlikule kasule toonud kaasa ka tõsiseid ohte nii inimeste põhjendatud. Ohud hõlmavad põhiõigustele kui ka demokraatiale ja õigusriigile laiemalt.“ ka teie pakutuid. Justiits- Arengukava lk-l 9 „Meie elukorraldus on vägev […]“ esimese alapunkti osas märgime, Mitte Ka riiklik dokument võiks ministeerium arusaamatuks jääb „mina“ kasutus siin ja edaspidi, kui tegemist on riigi arengukavaga. Lisaks arvestatud inimest ehk üksikisikut otseselt tuleks arengukavas selgemini arvestada inimestega, kes ei eelista digitaalseid lahendusi ega kõnetada, et teda kaasa proaktiivseid teenuseid. Teeme ettepaneku sõnastada esimene alapunkt järgmiselt: „Avalikud mõtlema ja toetama panna - teenused on inimkesksed ja lähtuvad kasutajate vajadustest ja eelistustest. Inimesed pääsevad seega stiililiselt taotluslik vorm teenustele ligi siis, kui neil on neid vaja ja viisil, nagu nemad soovivad. valitud. Justiits- Leiame, et „Oleme digiväega kaitstud […]“ esimese alapunkti käsitlus on liiga kitsas. Teeme Mitte Visiooni jaoks läheks liiga ministeerium ettepaneku lisada selle asemel alapunkt järgmises sõnastuses: „Nagu väljaspool digiruumi, on arvestatud detaili, lisaks on põhiõiguste digiruumis tagatud demokraatia ja õigusriigi põhimõtted ning kaitstud on inimeste kaitse juba kõige olulisema põhiõigused, sealhulgas õigus isikuandmete kaitsele, privaatsusele, eraelu puutumatusele, läbiva põhimõttena välja väljendus- ja teabevabadus, kogunemis- ja ühinemisvabadus, õigus mittediskrimineerimisele ja toodud seejärel. Lisaks lapseõigused.“ mainime, et põhiõiguste täpne ülelugemine vast ei ole siinse arengukava sees vajalik. Justiits- Arusaamatuks jääb sama punkti teises alapunktis kasutatav fraas „ […] kartmata väärinfot, Mitte ÕS-i järgi on väärinfo ministeerium küberkiusu või kuritegevust“, kuna küberkiusu ega kuritegevust ei ole võimalik täiesti ära arvestatud desinformatsiooni eestikeelne hoida. Kui termini „väärinfo“ all mõeldakse „desinformatsioon“ ehk inglise keeles vaste. Muus osas oleme täiesti disinformation, siis palume koos Riigikantseleiga täpsustada terminoloogiat, lähtudes Eesti päri, et ära hoida pole võimalik seisukohtadest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb digiteenuste ühtset - aga rõhuasetus on sellel, et turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ, kohta. Palume inimeste usaldus ei kaoks ehk lähtuda ka seisukohast 5.13, mille kohaselt Eesti toetab informatsioonilise mõjutustegevuse, neil hirmu poleks - isegi kui sealhulgas desinformatsiooni mõjude piiramist üksnes vabatahtlike tegevusjuhendite kiusu, kuritegevust, väärinfot tugevdamise ja väga suurtele digiplatvormide olemusega kaasnevate süsteemsete riskide nendeni jõuab. See juhtub hindamise kaudu. Riskimaandamise nõuete kehtestamist ega teisi sõnavabadust otseselt vastavate teadmiste, oskuste, piiravaid meetmeid Eesti ei toeta, Eesti desinformatsiooni vastane võitlus keskendub aga ka teie mainitud teadlikkuse tõstmisele ja inimeste vastupanuvõimele ehk sõnavabadusse vähem sekkuvatele kaitsetegevuste, tehnoloogilise meetmetele. Teeme ettepaneku alapunkt ümber sõnastada järgmiselt: „Digiruumis on ohutu arenduse, jm tulemusel. toimetada, kaitstakse küberkiusu ja kuritegevuse eest ning desinformatsiooni kahjuliku mõju eest.“ Justiits- „Meie majandus on digiväeline“ teise alapunkti mõte, et „me ei tunne enam muret, kas Mitte Oleme küll visioonist selle ministeerium tervise- ja hoolekandeteenuste joaks tulevikus raha jagub“ põhjusel, et „inimesed püsivad arvestatud punkti välja jätnud, aga teistel nutikate lahenduste abil tervemana pikemalt ja saavad vajaduse korral heal tasemel tuge“, ei põhjustel. Paragrahvile ole realistlik. Sellise väite esitamine arengukavas ei ole kooskõlas hea halduse põhimõttega, viitamise asemel võiksite kaasa sest asutuse poolt isikule antav teade ei tohi olla eksitav, st väär, vastuoluline, fakte moonutav mõelda mitte seda, miks ei saa jne. (RKHKo 02.11.2015, nr 3-3-1-22-15, p 14.). Palume koostöös Sotsiaalministeeriumiga - vaid kuidas saaks? Visiooni alapunkt ümber sõnastada näol on tegu ambitsiooni ja püüdluse väljendusega, sarnane muutus mitmeski muus valdkonnas toimunud ja me ei näe põhjust, miks tervishoid/hoolekanne peaks olema erinev. Justiits- Lisaks märgime, kolmanda alapunkti „Oleme tehnoloogiarahvas […]“ juures tuleb mõelda Sisuliselt Käesolev visiooni punkt ongi ministeerium sellele, kuidas kaasata ja arvestada inimestega, kes ei soovi uusi lahendusi ega agaralt ja kiirelt arvestatud sõnastatud sihi ja uusi teadmisi ja oskusi omandada. Demokraatlik õigusriik on loodud kogu rahva teenimiseks ja ambitsiooniga, et lõhesid ei peab kõikide inimeste huve ja eelistusi arvestama. Lisaks tasub tähelepanu pöörata asjaolule, tekiks või võimenduks - et tehnoloogia ja digilahenduste pealesurumisega kaasneb oht kaudsele vanuselisele oskuste omandamisega tuleb diskrimineerimisele, mida riik on kohustatud ära hoidma. ka kasutuselevõtu valmidus, on näitanud ju Eestigi pikk kogemus. Justiits- Arengukava lk-l 11, esimese punkti „Kaitseme inimeste põhiõigusi“ käsitlus on liiga kitsas ja Osaliselt Tõime teie ettepanekutest ministeerium juriidiliselt ebatäpne. Oluline on mõelda mitte ainult põhiõigustega seotud riskidele, vaid ka arvestatud sisse edendamise dimensiooni, sellele, kuidas digiühiskond saab edendada põhiõigusi ja neid paremini kaitsta. Näiteks võib lisaks kohendasime tuua justiitsvaldkonna digitaliseerimine, mis soodustab ja parendab isikute juurdepääsu isikuandmete ja privaatsuse õigusemõistmisele ja tõhusale õiguskaitsevahendile. Teeme ettepaneku sõnastada nimetatud osa. Muus osas oleme sisuliselt punkt järgmiselt: „Kaitseme ja edendame põhiõigusi. Tagame, et kõigil on võrdsed võimalused päri, aga nende detailide digiühiskonnast osa saada, pöörates tähelepanu nii naiste ja meeste võrdõiguslikkusele kui ka lisamine pole meie hinnangul laste ning puudega inimeste ja teiste vähemusgruppide esindajate vajadustele, võimalustele ja vajalik - nt eri inimrühmade või õigustele. Kaitseme digiühiskonna toimimiseks vältimatut internetivabadust ning kõikide põhiõiguse alaliikide inimeste põhiõigusi, sealhulgas õigus isikuandmete kaitsele, privaatsusele, eraelu üleslugemine - eriti arvestades puutumatusele, väljendus- ja teabevabadus, kogunemis- ja ühinemisvabadus, õigus taotlust, et põhimõtted mittediskrimineerimisele ja lapseõigused. Tagame inimestele võimaluse kontrollida oma peaksid olema kiirelt isikuandmete kasutamist ja kaitset. Otsime võimalusi digilahenduste kaudu edendada ja hoomatavad ja lihtsalt kirjas. soodustada põhiõiguste kaitset ja nende teostamist, sealhulgas õigus heale haldusele.“ Justiits- Kolmanda punkti „Hoiame usaldusväärsust“ juures tuleb selgemalt välja tuua, milliseid riske Mitte Ei pea detailide lisamist ministeerium silmas peetakse. Teeme ettepaneku sõnastada nimetatud punkt järgmiselt: „Algatusi ja arvestatud tarvilikuks, riskid peaksidki arendusi tehes hindame nendega seotud riskid, sh riskid küberturvalisusele, elule ja tervisele kõikemõeldavat hõlmama - ning teistele põhiõigustele. Kavandame ja rakendame sobivaid riskihaldamismeetmeid – just olema terviklikult alati läbi nii saame digiühiskonna arenguteel tagada usaldusväärsust ja usaldust ning digiühiskonna mõeldud. arenguteel julgelt edasi minna. Oleme läbipaistvad selles, kuidas muresid ennetame ja lahendame. Eelistame panustada ennetusele kui tegeleda tagajärgedega.“ Justiits- Viienda punkti „Ehitame digiühiskonda koostöös“ osas teeme ettepaneku kustutada sõna Arvestatud Sõnastus täpsustatud. ministeerium „suisa“ enne sõna „rahvusvaheliselt“. Välja tuleb tuua, et Eesti teeb koostööd nii Euroopa Liidus kui ka rahvusvahelisel tasandil edumeelse, usaldusväärse ja väärtuspõhise digiühiskonna mudeli kujundamisel ja edendamisel Justiits- Kuuenda punkti „Oleme uuendusmeelsed“ juures märgime, et uuendused ehk teisiti tegemine Mitte See on olnud taotluslik, et ministeerium ei tohiks riigi jaoks olla eesmärk omaette. Teeme ettepaneku asendada esimeses lauses sõna arvestatud meie vaates peaks Eesti alati „teisiti“ sõnaga „paremini“. Samuti palume lisada teises lauses enne sõna „Võimaluse“ sõnad püüdlema innovatsiooni poole, „Vajaduse ja“. kui võimalik. Ehk tegu pole eesmärgiga omaette, aga võiks olla läbiv põhimõte võimalusel järgimiseks just - nagu sõnastuses ka öeldud. Justiits- Arengukava lk-l 12 on toodud, et üldeesmärgiks on „ […] suurendada Eesti digiväge: digiriigis Mitte Põhiseadus on niigi ministeerium on tagatud parim kogemus, Eesti on ülikiire internet kõigile internet ning meie küberruum arvestatud järgimiseks. Digiriigi turvaline ja usaldusväärne.“ Meie hinnangul ei kajasta see sõnastus piisavalt inimkeskset arenguhüpe oleks just inimeste lähenemist ega kooskõla põhiseadusega, mis paneb aluse riigile, mis on loodud inimest ja kogemuse keskmesse rahvast teenima ning kaitsma. Teeme ettepaneku üldeesmärki kohandada ja lisada enne seadmine ja see on kõige „digiriigis on tagatud parim kogemus“ sõnad „digiriik on usaldusväärne ja inimkeskne,“. inimkesksem lähenemine. Justiits- Arengukava lk-l 13 vajaks täiendamist ja selgitamist digiriigi kogemuse kontseptsioon, seda Osaliselt Sõnastust täpsustatud, ministeerium tuleks selgelt seostada inimkesksuse, kvaliteedi ja hea halduse tagamisega. Teeme ettepaneku arvestatud inimkesksuse mõõde lisatud. sõnastada esimese lõigu teine lause järgmiselt: „Jätkuvalt on digiriigi arengu siht suurendada riigihalduse tõhusust, seejuures on teenuste kvaliteet, väärtuspõhisus ja inimkesksus järgmine digiriigi küpsustase.“ Justiits- Arengukava lk-l 14 digiriigi arenguhüpete juures märgime, oluline on arvestada sellega, et kõik Mitte Meie pakutud algsed ministeerium inimesed ei soovi proaktiivseid teenuseid ega digilahendusi laiemalt. Riik peab ka nende arvestatud sõnastused ei välista vajaduste ja eelistustega arvestama. Teeme ettepaneku esimene lubadus sõnastada järgmiselt: loobumise võimalust - aga „Eestis on avalikud teenused kättesaadavad siis, kui isikul on neid vaja ja asju saab korraga peame oluliseks väljendada aetud“. Ühtlasi teeme ettepaneku sõnastada teine lubadus järgmiselt: „Eesti saab soovi korral teie taotlusega vastupidist asjad aetud vestluskrati abil“ ning neljas lubadus sõnastada järgmiselt: „Inimestel on kontroll sihti, et kõik soovijad saaksid oma andmete üle ja võimalus neid päriselt jagada“. proaktiivseid teenuseid ja bürokrati tuge - see oleks hüpe edasi. Justiits- Teeme ettepaneku sõnastada „Suunad, mis võimaldavad arenguhüppeid ja tagavad digiriigi Osaliselt Tõime inimkesksuse ministeerium kestlikkuse“ esimene lubadus järgmiselt: „Avalikud teenused on usaldusväärsed, inimkesksed arvestatud dimensiooni sisse sõnastusse, ja tagavad inimeste põhiõigusi, neid kujundatakse, juhitakse ja mõõdetakse ühtsetel alustel.“ mis hõlmab meie vaates juba muud teie pakutut. Justiits- Sama lubaduse („Kõiki avalikke teenuseid kujundatakse, juhitakse ja mõõdetakse ühtsetel Sisuliselt Täpne tasakaal on töö käigus ministeerium alustel“) osas märgime, et nimetatud lubadus võib olla ideeliselt hea, kuid praktikas kaasneb arvestatud leidmiseks. Suurem väljakutse mitmeid murekohti, mida on vajalik silmas pidada. Nimetatud lubadus võib pärssida kui innovatsiooni pärssimine innovatsiooni ja raskendada millegi parema ja efektiivsema katsetamist. On oht kinni jääda on täna Eestis ikkagi see, et konkreetsetesse dogmadesse, mis eelduslikult luuakse perioodi alguses ning hilisemal kvaliteet teenustel on väga perioodil ei ole võimalik oma teenustega paremini/efektiivsemalt toimetada. Säilitada tuleb ebaühtlane ja pigem domeeni autonoomsus ja võime ise teenuseid teha paremini, kui seda nõuab mahajäänud ootustest - sellest miinimumstandard. Samuti tuleks keskenduda just kasutajate tagasisidele ühtsete minimaalsete aluste vajadus. Justiits- Arengukava lk-l 15 toodud arengusuuna „Üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele Mitte Meie pakutud algsed ministeerium teenustele“ juures tuleb taas arvestada asjaoluga, et kõik inimesed ei soovi riigilt proaktiivseid arvestatud sõnastused ei välista teenuseid. Teeme ettepaneku sõnastada tulemuste all olev esimene punkt järgmiselt: „Eestis loobumise võimalust - aga on avalikud teenused kõigile kättesaadavad siis, kui isikutel on neid vaja. Isiku soovi korral peame oluliseks väljendada pakub riik neid ise välja, kui isikul võiks olla neid vaja.“ Järgnevas lauses tuleks kajastada seda, teie taotlusega vastupidist et riik saab anda ise andmete alusel inimestele ja ettevõtjatele märku, kuid inimesed ja sihti, et kõik soovijad saaksid ettevõtjad ei pea sellega nõustuma. proaktiivseid teenuseid ja bürokrati tuge - see oleks hüpe edasi. Loobumisvõimalus vm on töise tasandi disaini teemad. Justiits- Teeme ettepaneku lisada eelmises punktis mainitud arengusuuna tegevuste loetellu „E- Mitte Pakutud tegevussuund ja ministeerium aruandluse digipööre ja reaalmajandus“. Need ettevõtjad, kes ei soovi iga-aastast/igakuist arvestatud tegevused on hõlmatud TAIE aruannet esitada, saavad riigile avada oma e-arvete/raamatupidamise keskkonna ning riik saab arengukava raames. regulaarselt ise vastavad andmed sealt võtta. Riik võiks omalt poolt raamatupidamise tarkvarasid toetada liidestumise võimekuse loomisega. Justiits- Arengukava lk-l 16 toodud arengusuuna „Krativäeline riik“ osas teeme ettepaneku lisada Osaliselt Tõime usaldusväärsuse ministeerium hetkeolukorra kirjeldusse järgmine punkt: „Tehisintellekti arendamisel, kasutuselevõtmisel ja arvestatud rõhuasetused üldistatult sisse, rakendamisel nii avalikus kui ka erasektoris ei ole süsteemselt tagatud tehisintellekti lisasime mõiste lühiselgituse. usaldusväärsus, s.o. õiguspärasus, eetilisus ja tehniline ning sotsiaalne töökindlus.“ Vajadusel võib joonealustes märkustes lisada: „Nõuded usaldusväärsele tehisintellektile on välja töötanud Euroopa komisjoni moodustatud kõrgetasemelise tehisintellekti ekspertrühm oma 2018. a juunis avaldatud eetikasuunistes usaldusväärse tehisintellekti arendamiseks, mille komisjon on omaks võtnud nii 25.04.2018 teatises „Tehisintellekt Euroopa huvides“ kui ka 19.02.2020 Valges Raamatus „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast.“ Vabariigi Valitsus on Eesti seisukohtades Euroopa Komisjoni digipaketi „Digiajastule vastav Euroopa“ kohta viitega mh komisjoni Valgele Raamatule avaldanud toetust EL-i ja Euroopa Nõukogu ning nende liikmesriikide tegevusele ja rahvusvahelisele koostööle, mis põhineb jagatud väärtustele. Nendele nõuetele põhineb ka Euroopa Komisjoni 21.04.2021. avaldatud tehisintellekti määruse eelnõu Justiits- Sama arengusuuna teise tulemuse juures on oluline ühtlasi väljendada, et inimestel peab Mitte Meie pakutud algsed ministeerium olema ka jätkuvalt võimalus suhelda inimesega. Teeme ettepaneku lisada lauseosa „riigiga kõik arvestatud sõnastused ei välista asja aetud vestluskrati abil“ ette sõnad „soovi korral bürokratist loobumise võimalust. Justiits- Sama arengusuuna tegevuste teise punkti juures on oluline selgemalt välja tuua, et õigusruumi Osaliselt Rõhutasime usaldusväärsust ministeerium tuleb kujundada selliselt, et tagatud oleks inimkeskne ja usaldusväärne tehisintellekti disain, arvestatud turvalisuse asemel + lisaks arendamine ja rakendamine. Teeme ettepaneku sõnastada viimane lause järgmiselt: tõime teie ettepanekuid „Sealhulgas arendame Eesti õigusruumi, et tagada krattide kooskõla usaldusväärse täiendavalt usaldusväärsuse ka tehisintellekti nõuetega, võimaldades krattide suuremat kasutamist ja edendades krattide selle suuna tulemustes välja. tulemusliku kasutuselevõtu võimekust.“ Justiits- Arengukava lk-l 18 on toodud arengusuuna „Võim oma andmete üle“ tegevustena: „Võtame Sisuliselt Täpsem arutelu ses osas tuleb ministeerium riigiüleselt kasutusele andmejälgija, sh laiendame seda ettevõtjate andmetele“ ning „Võtame arvestatud edaspidi tegevuse elluviimisel riigiüleselt kasutusele nõusolekuteenuse, sh laiendame seda ettevõtjate andmetele […]“. ja töisel tasandil teha - Palume täpsustada, kas andmejälgija ja nõusolekuteenuse osa on mõeldud vaid arengukava kui ambitsiooni või isikuandmetele või kõikidele (era-)ettevõtjate andmetele (nt äriregistris). Eelduslikult on taotletava sihi väljendus on mõeldud siiski üksnes isikuandmeid, mistõttu tuleks ettevõte/ettevõtja mõiste arengukavast sõnastatud meelega laiemalt eemaldada. Juhul, kui eesmärgiks on andmejälgija ja nõusolekuteenuse rakendamine lisaks kui isikuandmed. mitte isikuandmeteks olevate ettevõtja andmete suhtes, võib nimetatu olla vastuolus nn avaandmete direktiivis (EL) 2019/1024 kehtestatud vaba juurdepääsu jmt põhimõtetega. Kaheldav on ka eesmärgi täidetus 2030. aastaks, kuna näiteks äriregistri pinnalt on lahendamata mitmeid probleemkohti. On tõsi, et suur osa ettevõtjate (ÄÜ) andmetest on avalikud ja kättesaadavad ilma sisselogimist/autentimist nõudmata (nt registrikaart). Osalt on olnud selline lahendus vajalik, kuna välismaalastelt ei ole võimalik autentimist isikukoodi puudumisel nõuda. Ettevõtja andmed peavad olema nähtavad ka piiriüleselt, vastasel juhul on Eesti ettevõtjad nõrgemas seisus. Tekitades nõude, et kõik ettevõtja andmete vaatamised peavad olema andmete kasutaja poolt isikustatud, võib tekkida vajadus piiriüleste teenuste sulgemiseks, kuivõrd puudub võimalus välismaalaste tuvastamiseks. Justiits- Arusaamatuks jääb lk-l 17-18 toodud tulemuste kolmandas punktis kasutatud mõiste „ […] Sisuliselt Sõnastust täpsustatud. ministeerium andmete teisene kasutamine […]“ tähendus. Palume selgitada. arvestatud Justiits- Teeme ettepaneku lisada arengukava lk-l 18 arengusuuna „Roheline digiriik“ tulemuste juurde Sisuliselt Ettepanek on väärt kaalumist ministeerium nn rohemärgis, mille saavad endale teenused, mis vastavad rohepöörde tingimustele. arvestatud edaspidi tegevuste täpsema Rohemärgis tekitaks riigiasutustele motivatsiooni enda teenuste vastavusse viimiseks ning kavandamise ja elluviimise annaks ülevaate, millised teenused on ennast vastavalt kohandanud. Rohemärgise järgus, mil võtamegi arutada ja „väljastamise“ võiks panna erasektorile, kes teostaks teenuste osas auditeid (sarnaselt nt ISKE kokku leppida võimalikud audititega). sammud konkreetselt. Justiits- Arengukava lk-l 19 suuna „Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine“ osas Arvestatud Sõnastust täpsustatud. ministeerium teeme ettepaneku sõnastada tulemuse esimene punkt järgmiselt: „Kõik avalikud teenused on kujundatud ja osutatud kasutajakeskselt, tagatud on kasutajate põhiõigused ning arvestatud on kasutajate vajaduste ja eelistustega.“ Justiits- Märgime arengukava lk-l 21-22 suuna „Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus“ Sisuliselt Ei näe siin vastuolu ministeerium tulemuse „Teeme kõik riigi otsused kvaliteetsete andmete abil“, et otsuseid tuleb teha lisaks arvestatud arengukavas olnud tasuvuspõhiselt/optimaalselt, mitte pelgalt andmete põhjal ja arvutuskäike avalikustades. sõnastusega. Justiits- Lisaks teeme ettepaneku lisada eelnimetatud suuna tegevuste loetellu „Linkandmete Arvestatud Lisasime märke. ministeerium tehnoloogia kasutuselevõtt“, mis aitab erinevaid semantilisi mõisteid ja ontoloogiaid omavahel siduda. See on kasuks ka nn krati lahendustele, kuivõrd paranevad seosed andmete ja mõistete vahel. Justiits- Arengukava lk-l 23 suuna „Tulevikukindlad digiriigi platvormid“ hetkeolukorra kirjelduses on Osaliselt Sõnastust täpsustatud ministeerium mh toodud: „Rajamisel on dokumendihoidla, mis võimaldab üle minna digitaalsele arvestatud järgnevalt: "Arendamisel on kättetoimetamisele“ Märgime, et Justiits-ministeerium on alustanud keskse kättetoimetamise keskse pilootprojekti ja keskse kättetoimetamise süsteemi kontseptsiooni koostamist. Meie hinnangul kättetoimetamisteenuse on vajalik veel analüüsida, kuidas keskne kättetoimetamisteenus välja arendada selliselt, et see lahendused." ei tooks kaasa erinevate riigiasutuste dubleerivaid tegevusi. On oht, et sellised arendused võivad olla dubleerivad, mistõttu teeme ettepaneku eelnimetatud lause sõnastada nt järgmiselt: „Võimalik on välja arendada keskne kättetoimetamisteenus kasutades selleks muuhulgas Eesti.ee riikliku e-posti aadresse ning integreerida seni riigiasutuste poolt loodud lahendused“. Justiits- Sama suuna tegevuste juures teeme ettepaneku kajastada ka vajadust soodustada konkurentsi Sisuliselt See on digiidentiteedi ministeerium selleks, et eID teenusepakkujaid oleks turul rohkem. arvestatud tegevuskava sisu teemaks. Justiits- Tuleb silmas pidada, et kuigi suur osa Eesti inimestest on vähem või rohkem digipädevad, siis Sisuliselt Me näeme, et digiriigi parima ministeerium on endiselt olemas ka suur hulk inimesi, kes seda ei ole ega ka soovi olla. Riigil on ka nende arvestatud kogemuse nimel on edasihüpe inimeste põhiõiguste tagamise kohustus. Elektrooniline kättetoimetamine on ka juba kehtiva siiski vajalik - et õiguse järgi vähemalt tsiviilkohtumenetluses eelistatud viis, seega on lk-l 23 toodud tulemus vaikeväärtusena just nimelt „Kõik teated ja edastamist vajavad dokumendid toimetatakse vaikimisi kohale riikliku postkasti toimetataks dokumente kätte kaudu ning need on inimesele alati kättesaadavad“ juba saavutatud nende jaoks, kes seda digitaalsena, mitte paberil soovivad ja selleks võimelised on. Ülejäänute jaoks on vajalik siiski säilitada ka mittedigitaalne nagu seni. Kuidas täpselt säilub võimalus ühiskonnaelus osalemiseks inimesel loobumise võimalus, on edaspidise disaini ja kokkuleppe küsimus. Ent vaja on nihet põhipraktikas ja seda arengukava välja ütlebki. Justiits- Arengukava lk-l 25 suuna „Keskselt osutatud IT-alusteenused“ puhul on oluline, et Sisuliselt Kõik need on olulised teemad ministeerium arvutitöökoha- ja serverimajutusteenuse konsolideerimine ei tooks ühegi haldusala jaoks arvestatud tegevuse enda elluviimise kaasa teenuse halvenemist. Lahendamist vajab, kas konsolideerimine hõlmab ka riigisaladuse raames kokkuleppimiseks ja (RS) töötlusega tegelevaid töökohti või mitte. Riskide hajutamise mõttes oleks mõistlik, et RS aruteluks. töötlust tagavaid isikuid ei konsolideeritaks keskasutusse. Justiits- Arengukava lk-l 25 suuna „Uute lähenemisviiside pidev katsetamine“ tulemuste puhul on Mitte Pole meie vaates vajalik liigselt ministeerium vajalik rõhutada, et uue tehnoloogia agar kasutuselevõtt ei tähenda seda, et kesksel kohal ei arvestatud rõhutada, sest sama asi on ole jätkuvalt inimene. Tehnoloogia kasutuselevõtt ei tohiks avalikus sektoris olla eesmärk läbiva põhimõttena niigi juba omaette, vaid vahend riigi ülesannete tõhusaks täitmiseks. Teeme ettepaneku sõnastada eespool paika pandud. esimene alapunkt järgmiselt: „Eesti digiriigis võetakse agaralt kasutusele uut tehnoloogiat ja lähenemisviise, tagades sealjuures rakenduste inimkesksus ja usaldusväärsus: Eesti on uute lahenduste rakendamisel maailmas teerajaja.“ Justiits- Sama suuna tulemusena on mh toodud: „Eesti katsetab esimeste riikide seas esilekerkivate Sisuliselt Ettepanek on edasise töö ministeerium tehnoloogiate võimalikku kasutust ja väärtust digiriigi ökosüsteemis ning digiteenuste arvestatud käigus ehk elluviimisel arendamisel“. Teeme ettepaneku kaasata kõikvõimalikesse otsustuskomisjonidesse ka teiste arvestamiseks. ministeeriumide esindajaid, samuti erasektorit. Seeläbi oleks otsustamise korral, milliseid tehnoloogilisi katsetusi rakendada, tagatud võimalikult lai sisuteadmisi omavate esindajate ring. Justiits- Eelnimetatud suuna tegevusena on toodud „Algatame ja rahastame katseprojekte, edendame Sisuliselt Ettepanek on edasise töö ministeerium vastavat innovatsioonikoostööd erasektoriga ning võimaluse korral osaleme rahvusvahelistes arvestatud käigus ehk elluviimisel algatustes“. Teeme ettepaneku tuua sisse ka vajadus luua üksikasjalik (näidetega) juhis, kuidas arvestamiseks. erasektoriga koostöös loodud häkatonist jõuda reaalse teenuse juurutamiseni riigiasutuses. Hetkel on vastav praktika puudulik. Justiits- Eelnimetatud suunda silmas pidades teeme lisaks ettepaneku võimaldada ettevõtjatel Sisuliselt Selles ongi pakutud ministeerium katsetada uusi tehnoloogiaid selliselt, et riik loob vajaliku „liivakasti“ ning regulatsiooni arvestatud tegevussuuna sisu suuresti. väikesemahuliseks katsetamiseks. Selline kiire regulatsiooni ja „katsepolügoni“ loomine toob Eestisse eeldatavasti uusi ettevõtjaid olgu tegemist siis krüptoraha, droonitranspordi, isesõitvate robotite, kratilahenduste vm valdkonnaga. Ettevõtjad vajavad kohti, kus nende innovaatilisi teenuseid katsetada, aga tihti on takistuseks just regulatiivne pool. „Liivakastis“ katsetamisega on riskid väiksemad ja hiljem on võimalik regulatsioon „liivakastist“ kogu sektorile välja tõsta. Eesti võiks siin vallas olla eesrindlik ja luua protseduuri, kuidas innovatsiooniga turule tulla. Justiits- Arengukava lk-l 27 suuna „Avatud innovatsioon ja digiriigi kogukonna arendamine“ tulemuseks Mitte Arengukavas sõnastatud ministeerium on mh: „Kõik avaandmeteks sobilikud andmed on masinloetavalt kättesaadavad ja aktiivses arvestatud tulemus näitab üldist suunda, kasutuses“. Eelmainitud tulemus vajab täpsustamist, kuivõrd kõik avaandmed ei pea olema mille poole liikuda tasuks ja masintöödeldaval kujul kättesaadavad ning samuti ei saa riik tagada, et masintöödeldaval kujul tuleks - isegi kui jääb erisusi ja kättesaadavad avaandmed oleksid aktiivses taaskasutuses. Juhime tähelepanu, et säilub piiranguid. teabevaldajal on võimalik avaliku teabe seaduse § 31 lg 8 alusel piirata avaandmete taaskasutamiseks andmise viisi. Muuhulgas võimaldab see säte anda avaandmed taaskasutamiseks vaid üksikpäringutega ja piirata nt veebirobotite juurdepääsu andemete masstöötlemiseks. Me ei ole kindlad, et antud eesmärgi sõnastus peegeldab korrektselt võimalikke piiranguid avaandmete taaskasutamiseks andmise viiside osas. Justiits- Eelnimetatud suuna tegevusena on toodud: „Edendame erasektoriga (sh idu- ja Sisuliselt Ettepanek on edasise töö ministeerium välisettevõtted) koostööd ning koostöövorme, sh tellime rohkem lahendusi täisteenusena arvestatud käigus ehk elluviimisel sisse.“ Taolise eesmärgi puhul toome välja vajaduse analüüsida hoolikalt, milliseid teenuseid arvestamiseks. on võimalik riigil erasektorilt täisteenusena sisse osta ja milliseid mitte. Praktika on näidanud, kui erasektor hakkab mingit monopoolset teenust pakkuma täisteenusena, toob see kaasa hinnatõusu. Justiits- Arengukava lk-l 29 suuna „Avaliku sektori digimuutuste võimendamine“ tulemuse teise punkti Sisuliselt Samasisulise mõttega ministeerium puhul märgime, et riigil tuleks jätkuvalt tegeleda avalike teenuste tõhususega, oluline on arvestatud täpsustusi tehtud. inimkesksus, kasutajakesksus ja teenuste tulemus. Teeme ettepaneku sõnastada nimetatud punkti teine lause järgmiselt: „Jätkuvalt on digiriigi arengu siht suurendada riigihalduse tõhusust, lisaks on fookuses väärtuse loomine ja eriti kasutajakesksus ja -kogemus, sh valdkonnaülene koostöö.“ Justiits- Arengukava lk-l 29 suuna „Sihitud väliskoostöö“ hetkeolukorra vaates märgime järgmist. Mitte Piiratud ressursside ministeerium Arengukavas tuleks käsitleda digiühiskonda laialt. Lisaks tuleks kajastada Välisministeeriumi arvestatud tingimustes peame eriti diplomaatilist, aga ka Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi jt väliskoostöö puhul (kus tulu- ministeeriumide senist olulist tööd erinevates foorumites internetivabaduse ja inimkeskse, kulu head suhet on raske väärtuspõhise ning usaldusväärse digiühiskonna mudeli, kus kaitstud on nii inimõigused, saavutada) valima fookust demokraatia kui ka õigusriigi põhimõtted, edendamisel. Lisaks peaks arengukava seda olulist väga hoolikalt. Eesti digiriigi tööd toetama nii nende põhimõtete selgema juurutamise kaudu Eestis aga ka selle suuna kogemuse tõstmist ehk digiriigi edaspidise arendamise kaudu. arendamise üldeesmärki mainitud välistegevus piisavalt ei toeta. Oleme nõus, et see on kasulik Eesti mainele jm laiemalt - aga selle nimel käesoleva arengukava raames paratamatult piiratud ressurssidega panustada ei pea võimalikuks. Kui selline suund on Eestile oluline välispoliitiliselt, saab see mahtud välispoliitika raames toimuva digidiplomaatia skoopi. Justiits- Teeme ettepaneku lisada eelnimetatud suuna tulemuste (lk 30) juurde punkt järgmises Mitte Piiratud ressursside ministeerium sõnastuses: „Eesti on eeskujuks ja hinnatud partner inimkeskse, väärtuspõhise ning arvestatud tingimustes peame eriti usaldusväärse tehnoloogia mudeli edendamisel Euroopa Liidus, teistes rahvusvahelistes väliskoostöö puhul (kus tulu- organisatsioonides (sh Euroopa Nõukogu, OECD, OSCE, ÜRO) ja maailmas laiemalt.“ kulu head suhet on raske saavutada) valima fookust väga hoolikalt. Eesti digiriigi kogemuse tõstmist ehk digiriigi arendamise üldeesmärki mainitud välistegevus piisavalt ei toeta. Oleme nõus, et see on kasulik Eesti mainele jm laiemalt - aga selle nimel käesoleva arengukava raames paratamatult piiratud ressurssidega panustada ei pea võimalikuks. Kui selline suund on Eestile oluline välispoliitiliselt, saab see mahtud välispoliitika raames toimuva digidiplomaatia skoopi. Justiits- Eeltoodut silmas pidades palume ühtlasi lisada tegevuste juurde punkt järgmises sõnastuses: Mitte Piiratud ressursside ministeerium „Osaleme EL-i, Euroopa Nõukogu, OECD ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide vastavates arvestatud tingimustes peame eriti foorumites, edendame internetivabadust ja inimkeskse, väärtuspõhise ning usaldusväärse väliskoostöö puhul (kus tulu- tehnoloogia Euroopaliku mudelit.“ kulu head suhet on raske saavutada) valima fookust väga hoolikalt. Eesti digiriigi kogemuse tõstmist ehk digiriigi arendamise üldeesmärki mainitud välistegevus piisavalt ei toeta. Oleme nõus, et see on kasulik Eesti mainele jm laiemalt - aga selle nimel käesoleva arengukava raames paratamatult piiratud ressurssidega panustada ei pea võimalikuks. Kui selline suund on Eestile oluline välispoliitiliselt, saab see mahtud välispoliitika raames toimuva digidiplomaatia skoopi. Justiits- Kordame oma 13.05.2020. a esitatud märkust, s.o palume küberturvalisuse vaatest Mitte Vastav suund on kaetud ministeerium arengukavas arvestada vajadusega digiriigis toetada ning tagada küberkuritegude ennetamise, arvestatud siseturvalisuse arengukavas, analüütika ning menetlemise pädevus ning võimekus menetlusasutustes, prokuratuuris ja need arengukavade seosed ka kohtutes. Allikana küberkuritegude kohta saate soovi korral kasutada Justiitsministeeriumi välja toodud (vt seotud statistikaveebi: https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevuse-statistika/kuberkuriteod.html arengukavade ptk). ja RAND uuringut „SRSS-C2018-092“, milles analüüsiti Vabariigi Valitsuse tellimusel tehnoloogia arengu mõju küberkuritegevuse tulevikule. Justiits- Lk-l 40 suuna „Suurem küberturvalisuse tagamise võimekus“ tulemusena on kajastatud Mitte Õigusakti kohustus ei tähenda ministeerium „Küberturvalisuse tagamise meetmed on rakendatud vajalikul tasemel, mis on määratletud arvestatud reaalset võimekust ja standardites ja teistes eeskirjades või õigusaktides“. Märgime, et õigusaktide järgimine on ressursside piisavust. Me kohustus ja peab olema õigusriigis nn normaalsus mitte arengukavas seatav tulemus. Seetõttu oleme sihtide seadmisel teeme ettepaneku see arengukavast välja jätta või ümber sõnastada. tahtnud olla ausad ja realistlikud - peame alles baasvõimekuse tagama (sh vastu õigusaktides sisalduvaid nõudeid) ja sellel fookust hoidma. Justiits- Ühtlasi teeme ettepaneku lisada tegevusena riigis tehtavate nn legaalsete ründetestide arvu Sisuliselt Täiendatud tegevuste ministeerium suurendamise, eesmärgiga tõsta küberturvalisuse taset, tuvastada ennetavalt võimalikke arvestatud kirjeldust fookuse turvaauke kui ka suurendada inimeste tähelepanelikkust. väljatoomisega - viitega testimise mahu kasvatamisele laiemalt (pole ainult läbistustestide küsimus). Justiits- Lk-l 47 toodud temaatiliste töörühmade all palume ära mainida ka Turvajuhtide komisjoni ja Mitte Temaatilisi töörühmasid on ministeerium selle juhatuse (TJKJ). arvestatud kõigis kolmes valdkonnas mitmeid (kui mitte kümneid) ja arengukavas ei ole võimalk mainida kõiki. Justiits- Märgime, et Justiitsministeeriumi välja toodud ettepanekute lisamisel tuleb arengukava Sisuliselt Meie hinnangul on mõjude ministeerium mõjuanalüüsi vastavalt täiendada. arvestatud analüüs eeltoodust arvestatud aspekte juba piisavalt hõlmav. Kaubandus- Eesmärgid ei pruugi olla realistlikult saavutatavad ebapiisavate rahaliste vahendite tõttu. Ühe Osaliselt Digimuutuste võimendamise Tööstuskoda ohukohana näeme ebapiisavate rahaliste vahendite olemasolu eelnõus välja toodud arvestatud blokki tegevus lisatud: "Viime eesmärkide efektiivselt täitmise osas (võttes arvesse ka erinevaid kärpeplaane). Kui omakorda läbi digiriigi kestliku arvestada, et olemasolevate süsteemide säilitamine nõuab omajagu ressursse ning rahalisi rahastamise reformi." vahendeid, siis võivad eelnõus välja toodud sihid olla liialt optimistlikud ning mitte piisavalt Maksumuse prognoosi pole realistlikud. Lisaks sellele ei ole piisavalt selgelt kirjeldatud, milline eesmärk kui suurt rahalist muutnud, sest see lähtub panust endas vähemalt umbkaudselt hõlmab. Sellise info olemasolu looks arusaadavama kehtivatest nõuetest kuvandi eesmärkide ja nende täitmise osas. Samuti võiks eelnõus olla täpsemalt mainitud ka arengukavale ja teistest seni kasutusel olevate süsteemide ja teenuste jätkusuutlik toimimine ning arendamine. Erinevad heakskiidetud arengukavade tehnilised probleemid, millele peaks rohkem tähelepanu pöörama, tulid selgelt esile seoses näidetest. Covid-19 pandeemia tekkega. Kaubandus- Arengukava skoop võiks laiemalt arvesse võtta nii rahvusvahelist dimensiooni kui ka erinevaid Sisuliselt Arengukava juba hõlmab Tööstuskoda siseriiklikke poliitikavaldkondi. Eelnõus ei ole käsitletud piisava põhjalikkusega rahvusvahelist arvestatud ootusi teistele valdkondadele dimensiooni, mis tegelikkuses suunab mitmeid digiühiskonna arengusuundasid. Märgatav osa ehk vastavatele valdkonna seadusandlusest ning rahastusest tuleb Euroopa Liidu tasandilt, seega mõjutab arengukavadele, mis ongi rahvusvaheline dimensioon otseselt mitmeid arenguid. Eesti suudab mugavate digiteenuste loodud KTK pakutud põhjustel. keskkonda ning küberturvalisuse kõrget taset tagada eelkõige koostöös teiste riikidega. Seega Rahvusvahelist dimensiooni on peaks eelnõu sisaldama rohkem informatsiooni seotusest rahvusvaheliste aspektidega (sh puudutatud ning selle digitaalse keskkonna atraktiivsuse säilitamise osas). Eelnõus on sõnastatud mõned ootused ka strateegia ka nt digiriigi blokis teiste poliitikavaldkondade (näiteks haridus) osas, kuid eelnõu võiks käsitleda ka teisi valdkondi selgelt sõnastatud - toetada täpsemalt. Juhul kui teised arengukavad digiühiskonna arengu jaoks olulisi eeldusi ja eesmärke teiste sihtide elluviimist ei sisalda, siis võiks käesolev eelnõu hõlmata laiemalt ka teiste valdkondade suundasid. vajalikul moel. S.t eraldi Digiteemad on olulisel kohal kõikides valdkondades, seega ei tohiks alahinnata kindlate ja rahvusvahelise tasandi realistike sihtide loomist erinevates teemades. Võimalusel palume täpsemalt täiendada strateegiat ei ole kavas teha, eelnõud sellisel viisil, mis sisaldaks sihte ka teiste valdkondade osas või nende olemasolul rahvusvaheline tegevus pole viidata teiste valdkondade arengukavade punktidele. siht ise-eneses. Keskkonna- Palume kaasata arengukava Eesti digiriigi arenguhüppe alameesmärk "Roheline digiriik" Sisuliselt Kaasame töö käigus kindlasti, ministeerium digiriigi keskkonnahoidlikkuse ja rohelise IT tegevuskava koostamisse Keskkonnaministeerium. arvestatud sarnaselt kõigile Tegevuskava eesmärgina on välja toodud vähendada tehnoloogiate negatiivset mõju disainis, ministeeriumidele. tootes, kasutades ja hiljem käideldes tehnoloogiaid keskkonnasõbralikul moel. Loetletud keskkonnahoidlike tegevuste poliitika kujundamine on seotud keskkonnavaldkonna arengukavaga ning Keskkonnaministeeriumi valitsemisala korraldada. Keskkonna- Arengukavas ei ole riigiülest IT-korraldust käsitletud rohkem, kui keskse taristuasutuse loomist. Mitte Arengukavas käsitleme ministeerium Sõnastatud peaks olema täpsemalt, et domeenipõhiste (sisuvaldkondlike) teenuste arvestatud tegevussuunana muutuste osutamiseks vajalike IT-teenuste tagamine on iga valdkonna otsustada, st digiteenuste tegemist korralduses. arendamise korraldamine, sh organisatsiooniliselt IT-majade olemasolu on vastava Domeenipõhine IT - ministeeriumi enda pädevuses, st ei plaanita suuremat riigiülest teenuse konsolideerimist. haldusaladele endale lähedal olev IT - jätkub sarnastel põhimõtetel edasi. Ainus muutus, mida arengukava selles liinis näeb, on dubleeritud standardteenuste väljatõstmine ja konsolideerimine, sest need pole haldusalade enda domeenid vaid puhtalt IT domeenid, mida võiks taaskasutada. Keskkonna- Arengukavas lk 5 on öeldud, et arengukava ei hõlma konkreetseid sihte ega tegevusi IKT Vastatud Siinse arengukava maksumus ministeerium kasutuselevõtu edendamiseks eri elu- ja ettevõtlusaladel, sest neid plaane peavad sisaldama ei hõlma IT-investeeringuid eri kõik arengukavad enda valdkonna kohta. Samas hinnatakse arengukava elluviimise elualadel või valdkondades, kui kogumaksumuseks ehk rahastamise koguvajaduseks kümne aasta peale kokku u 1,2 miljardit need just ei tule läbi kesksete eurot. Palume täpsustada, kas kogumaksumus 1,2 miljardit eurot on ainult MKMi poolt ellu (tugi)meetmete, mis siinses viidavate tegevuste maksumus ja ei hõlma tegevusi IKT kasutuselevõtu edendamiseks teistel arengukavas sisalduvad. elu- ja ettevõtlusaladel? Keskkonna- Lk 10 sõnastatakse visiooniks see, et tänu mugavale asjaajamisele on mujalt pärit inimestel ja Mitte Meie vaates ongi tasakaal ministeerium ettevõtetel Eestis lihtne oma äri ajada, siis lk 11 on ühe põhimõttena toodud eesti keele ja arvestatud pakutud kujul leitud - et kultuuri hoidmine. Kuna mujalt pärit inimestele tuleb siiski tagada asjaajamise mitmekeelsus, ühtpidi tegevuste raames siis ei saa eesti keele ja kultuuri hoidmine olla alati peamiseks eesmärgiks ja nende kahe suuna püüeldakse selle poole, et vahel tuleb leida sobiv tasakaal. Soovitame arengukava vastavalt täiendada. teenuse kasutajatel on nende keeles lihtsam teenust saada - aga samas tehakse teisalt tegevusi eesti keele kasutusvõimaluste hoidmiseks. Keskkonna- Teeme ettepaneku sõnastada lk 11 toodud viimane põhimõte konkreetsemaks ja täpsemaks Osaliselt Täpsustasime rohelise digiriigi ministeerium järgmiselt: „Oleme kliima- ja keskkonnahoidlikud. Edendame kliimamuutuste leevendamist ja arvestatud arengusuunda siin soovitatud keskkonnakaitset toetavate digilahenduste kasutamist, samal ajal tagades et digiteerimise detailsusega. Põhimõtete võimalik mõju keskkonnale oleks minimaalne. Arendusi tehes võtame arvesse nende energia-, peatükis nii detailseks ei ole ressursi- ja veekasutust, KHG heidet, mõju loodusele ning jäätmeteket. Teeme asju digitaalselt mõistlik minna ehk täpsemalt sel moel, mis edendab keskkonnahoidu, panustab kliimanuutuste leevendamisse ning aitab keskkonnahoiu eri aspektid kliimamuutuste mõjuga kohaneda.“ üles lugeda. Üldised täiendused (rasvases kirjas) lisasime küll põhimõtetesse. Keskkonna- Kui 69% on eraisikute rahulolu ja 47% ettevõtjate oma (mis selgub täpsemalt järgmisest Mitte Olete arvestanud ministeerium peatükist), siis võiks eeldada, et 58% on küberturvalisuse turvalisus ja 96% küberturvalisuse arvestatud küberiturvalisuse mõõdikuid usaldusväärsus, aga mis on siis ülikiire interneti kättesaadavus % ? Ettepanek on siduda eksklikult, arvestades kaks mõõdik vastava sihttasemega, et oleks kohe aru saada, millisele mõõdikule vastav % vastab. mõõdikut küberi valdkonna omaks. 58% on ülikiire intrnetiga kaetus ehk ühenduvuse mõõdik. Kohendasime selguse huvides küll ka tekstilist kirjeldust. Keskkonna- I ja II valdkonna peatükkides toodud mõõdikud vastavalt üldeesmärgi mõõdikutele. III Arvestatud Täpsustasime sõnastust. ministeerium valdkonna peatükist selgub, aga et küberturvalisusel on 2 mõõdikut, millest esimene on Küberturvalisuse 1. mõõdiku loomisel ja üldeesmärgi mõõdikuna kasutatakse % järgi järeldades ainult teist (2. Digiteenuste lisame üldeesmärgi arvutusse kasutamisest ei ole hoidutud turvariskide olemasolu kaalutlusel). siis, kui mõõdik on väljatöötatud ja esimene tulemus olemas. Keskkonna- Arengukava on koostatud kümneks aastaks. Kui esimese mõõdiku esimene tulemus peaks Arvestatud Täpsustasime sõnastust. ministeerium selguma 2022. aastal, siis ei selgu, miks 2030. aasta eesmärgist on see välja jäetud. Märgitud Küberturvalisuse 1. mõõdiku on, et arengukava viiakse ellu digiühiskonna programmi kaudu, mis hõlmab digiriigi arengu, lisame üldeesmärgi arvutusse ühenduvuse ja küberturvalisuse valdkondi. Programmis pannakse paika konkreetsete aastate siis, kui mõõdik on täpsemad eesmärgid ning nende saavutamiseks vajalikud tegevused koos vastutajate, rahaliste väljatöötatud ja esimene vahendite ja mõõdikutega. Programm koostatakse neljaks aastaks vastavalt riigi tulemus olemas. eelarvestrateegia kestusele ja seda uuendatakse iga aasta n-ö rulluvalt. Lisaks on märgitud, et arengukava on plaanis vähemalt kaks korda perioodi jooksul põhjalikumalt üle vaadata ja uuendada ja selleks tehakse enne arengukava elluviimise hindamine, mis on ülevaatuse üks aluseid. Uuendamine on kavas läbi viia 2024. aasta esimeses pooles ja 2027. aasta lõpuks. Arengukavast ei selgu täpselt, kas üldeesmärgi mõõdikuna küberturvalisuse turvalisus ja usaldusväärsus kasutatakse ainult mõõdikut Digiteenuste kasutamisest ei ole hoidutud turvariskide olemasolu kaalutlusel või ka mõõdikut Võrgu- ja infosüsteemidega seotud ohud on adekvaatselt kajastatud oluliste ja elutähtsate teenuste riskianalüüsis ning rakendatud on piisavad riskileevendusmeetmed. Keskkonna- Teeme ettepaneku täiendada lk 18 toodud rohelise digiriigi peatüki hetkeolukorda numbriliste Arvestatud ministeerium näitajatega järgmiselt: „IKT sektori osa koos andmekeskustega moodustab hinnanguliselt 2% globaalsest KHG heitest, mis on võrreldav lennundusektori osakaaluga. Sellise tendentsi jätkumisel võib 2040. aastaks IKT sektori osakaal KHG heitest tõusta üle 14%.“ Allikad on järgmised Keskkonna- Teeme ettepaneku täiendada lk 18 toodud teist hetkeolukorra punkti järgmiselt: Osaliselt Lisasime pakutud sõnastuse ministeerium „Digilahenduste abil on küll vähenenud paberkandjal infovahetus, keskkonnaseires arvestatud lühemalt, hõlmates peamise kasutatakse satelliite, droone ja rajakaameraid, andmeanalüütika kasutamine avalikus sektoris mõtte. Taakvara suureneb ning teenuseid viiakse järjest enam pilve, kuid Eesti digiriigi keskkonnamõju (energia- energiatarviduse osas ei taha , ressursi- ja veekasutus, KHG heide, mõju loodusele ning jäätmeteke) ja selle vähendamise nõustuda, kuna võimalik on ka viise pole analüüsitud. Järjest vananevad infosüsteemid (legacy või taakvara) on võrreldes vastupidine mõju - kuniks me uutega aeglasemad ja vajavad seetõttu rohkem energiat.“ täpsemalt ei ole uurinud. Keskkonna- Teeme ettepaneku täiendada lk 18 toodud tulemusi järgmise punktiga: „Infosüsteeme ja Mitte Ettepaneku taust on ministeerium taristut uuendatakse järjepidevalt ning hoitakse ajakohasena, mis vähendab nende arvestatud arusaadav, aga tahame vältida energiatarvet ja aitab seeläbi leevendada kliimamuutusi.“ nn legacy arenduste ümberehitamise rahastamisi kliimamuutuste eesmärgil. Seos kliimamuutuse ja arenduse endaga on liiga mitu sammu teineteisest eraldunud ja puuduvad piisavad tõendid, et uue arenduse puhul ei tehta piisavat funktsionaalsust juurde, mis neutraliseerib võimaliku kliimamõju. Keskkonna- Teeme ettepaneku täiendada lk 18 toodud tegevusi järgmise punktiga „Analüüsime Eesti Arvestatud Lisasime. ministeerium digiriigi keskkonnamõju ja selle vähendamise viise“, kuna hetkeolukord sellele juba tähelepanu juhib. Keskkonna- Roheline digiriik hetkeolukorra kirjeduses täiendada läbivalt teksti ka kliima temaatikaga. Arvestatud Täiendasime vastavalt teie ministeerium teistele ettepanekutele. Keskkonna- Lk 20 on öeldud, et liiga väheste andmete õiguslik tähendus ja kvaliteet on tuvastatav. Palume Arvestatud Täpsustasime sõnastust. ministeerium selgitada, mida mõeldakse selle all, et liiga väheste andmete õiguslik tähendus on tuvastatav. Kuna õiguslik tähendus antakse andmetele ainult seadusega, siis kas seadustes on andmete õiguslik tähendus ebapiisavalt reguleeritud? Õigusliku tähendusega andmed toovad õiguslikke tagajärgi ehk õiguslik seisund tekib ainult läbi registrikande. Või seisneb probleem siis hoopis selles, et liiga vähe õiguslikke tagajärgi toovaid andmeid on kantud registritesse? Nii nagu enamus keskkonnaandmeid ei ole õigusliku tähendusega, vaid on informatiivsed, on ka paljud muud andmed Eestis õigusliku tähenduseta ja ei vaja ilmselt oma tähenduse täiendavat tuvastamist. Keskkonna- Lk 20 on öeldud, et ülevaade riigiasutuste ja omavalitsuste kätte kogunevatest andmetest on Arvestatud Lisasime tegevuse: "Arendame ministeerium ebapiisav ja et see on olemas andmekogudes, kuid ka seal on andmete kirjeldused ebaühtlased andmeteaduse ja -analüütika ja andmete ajakohasus või tähendus sageli raskesti tuvastatav. Kuna avaliku teabe seaduse võimaldamiseks õigusruumi, sh andmekogusid käsitlev peatükk jõustus juba 13 aastat tagasi, on see kohati ajale jalgu jäänud vastavaid juhiseid" ja omab praktikas laia tõlgendusruumi (nt andmekogu vs infosüsteem). Teeme ettepaneku tegevuste all lk 21 näha mh ette andmekogusid käsitleva õigusraamistiku läbivaatamine ja uuendamine Keskkonna- Lk 22 tulevikukindlad digiriigi platvormid on mainitud sisulised alusplatvormid digi-id ja x-tee Mitte Geoinfoga tegelemine on ministeerium ning ka eesti.ee kui üks kasutajatele avatud teenus. Selgusetuks jääb, miks on välja toodud arvestatud eeskätt ikkagi keskkonna ainult see. Fundamentaalsete alustena peaks riigi toimimise seisukohalt kriitilisena ära valdkonna ja vastava mainima ka geoinfo olemasolu (topograafia- ja aadressiandmete süsteem ja geodeetiline arengukava pärusmaa, kuigi süsteem), et füüsilise maailmaga oleks olemas adekvaatne seos sellele toetub riik laiemalt - tegevusi kavade vahel me ei saa dubleerida. Keskkonna- Lk 27 jaluses on ingliskeelne viide „artefactory“, kuid korrektne termin on „artifactory“. Arvestatud Parandatud. ministeerium Keskkonna- Teeme ettepaneku lisada lk 30 toodud tegevusse OECD ja Digital Nationsi kõrval ka ÜRO, mis Mitte Arvestades piiratud ressursse ministeerium on just viimastel aastatel digiteemad rohkem fookusesse võtnud. Nimelt on ÜRO peasekretär arvestatud ja arengukavas pakutud käivitanud digitaalse koostöö tegevuskava digitehnoloogia potentsiaali ärakasutamiseks digiriigi arendamise sihte, ei globaalselt. Samuti luuakse Eesti juhtimisel ÜRO keskkonnaprogrammi alla globaalne ole ÜRO suunaline tegevus keskkonnaandmete allianss (Data for the Environment Alliance, DEAL), mis on meie seisukohast prioriteet. koostööplatvorm keskkonnaandmete ja digilahenduste fookusega (arengu)koostööprojektide KeM mainitud algatamiseks. Seetõttu väärib ka ÜRO koostöövormides osalemine esiletõstmist keskonnaprogrammi suund on kindlasti oluline ja kasulik keskkonna valdkonna vaates, aga valdkondlikke ettevõtmisi üleriiklikus digiriigi kavas me ei dubleeri. Keskkonna- Lk 36 Mõõdik: Eesti küberruum on turvaline, usaldusväärne ja küberohtudele vastupidav. Arvestatud Sõnastasime mõõdiku ümber, ministeerium Hindame selle jaoks kahte aspekti ehk mõõdiku seisu: Võrgu- ja infosüsteemidega seotud ohud täpsem sisu selgub endiselt on adekvaatselt kajastatud oluliste ja elutähtsate teenuste riskianalüüsis ning rakendatud on mõõdiku väljatöötamise piisavad riskileevendusmeetmed.On selgelt piiritlemata, milliseid teenuseid peetakse silmas käigus. oluliste teenuste all. Kas KüTSi järgseid või teenuseid, mida riigikontroll nimetab kriitilisteks andmekogudeks, või ka näiteks selliseid riiklikult olulisi teenuseid, mis mängivad tähtsat rolli hädaolukordades, ja/või AvTSis sätestatud riigi infosüsteemi kindlustavaid süsteeme. Kuna mõõdiku esimene tulemus peaks selguma juba 2022. aastal, peame oluliseks määratelda täpsemalt oluliste teenuste ulatus. Keskkonna- Lk 38 Koostame ja hoiame riskianalüüsidest lähtuvalt ajakohasena riikliku küberturvalisuse Arvestatud Sõnastus muudetud ministeerium haldusmudeli, millega määrame oluliste küberturbefunktsiooniga asutuste ja järgnevaks: "Koostame ja organisatsioonide rollid, vastutuse ja ülesanded. Vajaduse korral teeme organisatsioonilised hoiame riskianalüüsidest ümberkorraldused lähtuvalt ajakohastatud riikliku küberturvalisuse haldusmudelist.. Praeguses lähtuvalt ajakohasena sõnastuses jääb selgusetuks, kas olulise küberturbefunktsiooniga asutuste all peetakse silmas küberturvalisuse hetkeolukorra kirjelduses mainitud MKMi, RIAt, SiMi ja selle allasutusi, KaMi ja VäMi, või on haldusmudeli, millega oluline küberturbefunktsioon näiteks ka riigi kriitiliste andmekogude jms infosüsteemide määrame riikliku ülalhoidjatel. Peame olulisemaks selgemalt määratleda oluliste küberturbefunktsiooniga küberturbefunktsiooniga asutuste ring. asutuste ja organisatsioonide rollid, vastutuse ja ülesanded." Riikliku tähendab siin n-ö üleriiklikku, kõiki teisi asutusi toetavat ja suunavat rolli. Lisatud on ka täiendus, mida mõeldakse riikliku funktsiooni all. Keskkonna- Lk 41 Viime läbi küberturbefunktsioonide süstematiseerimise ja otstarbekal määral Mitte Strateegia annab üldise suuna ministeerium konsolideerimis. Sõnastuse põhjal eeldame, et küberturbefunktsioonide konsolideerimise arvestatud ja ei spetsifitseeri konkreetseid otstarbekuse määratlemine on eelduseks, millest tulenevad küberturvalisuse suutlikkuse sihtrühmi ja tegevusi. Skoop suurendamistegevuste subjektid. Momendil ei ole võimalik hinnata, milliseid riigi(IT-)asutusi on loomisel tegevuste täpsema need tegevused mõjutaksid, või millisel viisil toimub suutlikkuse suurendamine. Peame küll kavandamise ja elluviimise töö suunda süstematiseerida ja konsolideerida õigeks, kuid selle sisu pole valitsemisalast lähtuvalt käigus programmi ja tegevuste võimalik hinnata. tasandil. Keskkonna- Lisas 2 kirjeldatud mõjude analüüsis soovitame käsitleda ka võimalikku (5G) kiirguse mõju Mitte Käsitleme ainult olulisi ministeerium inimestele ja keskkonnale. arvestatud mõjusid, mitte teoreetilisi või väheolulisi ja tõendamata mõjusid. Keskkonna- Täiendada lk 53 tabelit läbivalt kliima temaatikaga Arvestatud Täiendused sisse viidud. ministeerium Keskkonna- Palume arengukava täiendada vajadusega arendada ja uuendada ka ruumiandmeid, mida ei Mitte Olulisi andmestikke on ministeerium ole arengukavas hetkel käsitletud. Ruumiandmed (sh nt asukohaandmed) on alusandmed, mis arvestatud mitmeid, arengukava tasemel seovad reaalmaailma asukoha virtuaalse maailmaga ja on seetõttu alusandmeteks kõigi teiste me nii spetsiifiliseks ei läheks andmekogude ja protsesside jaoks, mis on seotud asukoha infoga. Kvaliteetne ruumiinfo on (nt on ka terviseandmed või eelduseks jätkusuutliku digiriigi arengule. Näiteks puudutavad ruumiandmed järgmiseid baasregistrid vm). valdkondi: siseturvalisus, väisturvalisus, aadressiandmed, kohanimeandmed, inimese elukaarega seotud teenused, tervis, elukoht, tegevuskoht, sündmuskoht, keskkonnainfo, keskkonnahoid, planeeringud, logistika, liiklus, transport, kuller- ja postiteenused, kinnisomandiga seotud info, maksustamine, sotsiaaltoetused, turism, ohuanalüüsid, kriisitegevuse planeerimine. Eeltoodust tulenevalt tuleb arengukavas välja tuua ka ruumiandmete (sh kaartide ja teiste asukohaandmete) olulisus. Teeme ettepaneku täiendada digiriigi arenguhüppeid lubadusega: „Eestis on asukohaga seotud info avalik ning nii teenusepõhiselt kui ka läbi kasutajaliidese lihtsalt kättesaadav“. See tagab selle, et asukohaandmed on kõikidele (kodanikele, avaliku sektori asutustele, infosüsteemide arendajatele) mugavalt ja kiirelt kättesaadavad ja kasutatavad ning võimaldab parimal viisil tagada erinevate asukohaandmeid kasutavate andmekogude koostalitusvõime. Kultuuri- Juhime tähelepanu, et kuigi arengukava nimes sisaldub sõna „ühiskond“, ei leia ühiskondlik Arvestatud Visiooni on ühiskonna suunaga ministeerium mõõde arengukavas palju kajastamist. Eelnõus keskendutakse peamiselt teenuste täiendatud, lisaks jätkub kasutusmugavusele ja üksikkodanikele ning sellele, kuidas erasektori ettevõtted saaksid arutelu kindlasti edaspidigi - digiteenuste arendamises kaasa lüüa. Lisada võiks laiema vaate ehk kuidas digitehnoloogiate vähemalt arengukava ja -teenustega kaasa aidata demokraatia arengule, kodanike osalusele riigivalitsemises ning ettenähtud uuendamise seda eriti digiteenuste ja nende üle otsustamisel. Praeguseks on laiemalt mõistetud, et raames kui ka elluviimisel. tehnoloogiad kannavad endas väärtusi, mistõttu peaks igasugune tehnoloogiate kasutamine ühiskondade kujundamisel algama nende väärtuste läbiarutamisest, mida tehnoloogiatega saavutada soovitakse – milline peaks olema nn Eesti digiriik, milline on hea ja heaolu loov ühiskond. Praegune visioon, et riigiteenused on kodanikele mugavad ja riik on tehnoloogiaettevõtetele hea partner, on üks võimalus, aga selline väärtuste pidev läbikaalumine peaks olema digiühiskonna toimimisse sisse ehitatud. Teeme ettepaneku nimetatud teemade käsitlusega jätkata edaspidi, kaasates aruteludesse laiemaid huvigruppe, eksperte ja teadlasi. Kultuuri- Peame oluliseks, et arengukavas on ühe olulise põhimõttena eraldi välja toodud „Hoiame eesti Sisuliselt Põhimõtete bloki jaoks läheks ministeerium keelt ja kultuuri. Edendame eesti keele ja kultuuri elujõulisust digiühiskonnas ja -ruumis. Eriti arvestatud see sõnastus liiga detailseks ja oluline on see, et igapäevaseadmeid ja -teenuseid saaks kasutada heas eesti keeles“. Teeme pikaks - seda enam, et ettepaneku põhimõtet täiendada, lisades: „Toetame kultuurivaldkonna digipööret ja põhimõtete raames ei peaks soodustame uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, et tõsta kultuuripärandi digiteerimise ning me täpselt ette ära digitaalse kultuuri loomise, säilitamise ja kättesaadavuse kvaliteeti, mitmekesistada määratlema, mis tegevustega äriteenuseid ning lihtsustada digisisu uus- ja ristkasutust“. Selline sõnastus oleks kooskõlas ka neid saavutame. Põhimõtted koostatava „Kultuuri arengukava 2021–2030“ eelnõuga (valmib 2021. aasta I pooles). on läbivalt kõigi tegevuste puhul järgimiseks. Lisasime ettepaneku ainestel aga ka ühe alasuuna visiooni tasemele. Kultuuri- Samas arvestades, et arengukavas mainitakse läbivalt välistalente, e-residente ning väiksemate Arvestatud "Seotud arengukava" peatükki ministeerium digioskustega inimesi (kellest paljud võivad olla eesti keelt nõrgalt valdavad inimesed), tuleb on seos "Sidusa Eesti samuti tagada, et digiriigi teenused on kättesaadavad ka vähemalt inglise ja vene keeles, mis Arengukava 2021-2030" on kooskõlas koostatava „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eelnõuga. eelnõuga loodud. Teenuste vajalikus keeles kättesaadavus on ka digiriigi alasuuna "Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse arendamine" raames ette nähtud. Kultuuri- Palume ootustes teistele arengukavadele ja seonduvate teiste arengukavade juures välja tuua Arvestatud "Seotud arengukava" peatükki ministeerium ka „Kultuuri arengukava 2021–2030“ ja „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“. Koostatavas on seos mõlema arengukavaga kultuurivaldkonna arengukavas on digiteemadele olulist tähelepanu pööratud ja see lisatud. võimaldaks kahe valdkonna teemasid ka rohkem omavahel ühendada. Samuti valmib 2021. aasta I pooles „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“, mis käsitleb lõimumise ja kohanemise ning kodanikuühiskonna ja rahvastikutoimingute valdkonda. Selle arengukava raames on seos nii lõimumise ja kohanemise (Kultuuri-ministeeriumi vastutusala) kui ka rahvastikutoimingute valdkonnaga (Siseministeeriumi vastutusala). Eestisse saabuvad välistalendid ja diginomaadid võivad kohanemisel Eesti ühiskonnaga abi vajada. Rahvastikutoimingute valdkonna eesmärgid on seotud rahvastikuregistri arendamisega, mis on üks olulisemaid riiklikke andmebaase. Kultuuri- Eelnõus on välja toodud keeletehnoloogia teema, kuid see on üks väike osa (digi)kultuuri Mitte Keeletehnoloogia pole meie ministeerium valdkondadest. Näiteks on digitaliseerumise valdkonnas väga oluline teema autoriõigused ning arvestatud vaates üldse ainult nende kaitsmine uuenenud digimaailmas. Autoriõiguste temaatika puudutab laiemalt ka kogu (digi)kultuuri küsimus, vaid digitaliseerimise arendamist (arendusi, uuendusi, platvorme jne). See teema peaks (lisaks väga otsene sisend ja avaandmete kättesaadavusele, kasutatavusele ja ligipääsude lubamisele) olema ka laiemalt alustehnoloogia digiriigi digiühiskonna vaatest kajastatud kui oluline juriidiline teema. arendamiseks laiemalt. Autoriõiguse küsimused meie vaates selle arengukava sisusuundades olulist rolli ei täida siiski, samuti visiooni vaates liiga detailne teema. Kultuuri- Kuna arengukavas eeldatakse kõigilt kodanikelt küllaltki suuri muutusi üsna lühikese ajaga Sisuliselt Vastavad tegevused ministeerium (kümne aastaga), mis puudutab nende andmete kasutamist nii riigi- kui ka erasektoris, ja väga arvestatud kavandatakse ja viiakse ellu häid digiteadmisi, peaks arengukavas olema olulise teemana välja toodud ka kodanike vajadusel konkreetsete hoiakute muutmine. Hoiakutega tegelemata tundub ebarealistlik, et kõik Eesti elanikud tegevussuundade raames. (arvestades meie vananevat rahvastikku) muutuksid tehnoloogiarahvaks ja igaüks hakkaks igapäevaelus pakkuma ning sujuvalt rakendama uusi digilahendusi. Seepärast tuleks arengukavas lisaks konkreetsetele teostustele (kratid, sündmusteenus) välja tuua ka lähenemisviisid, kuidas neid suuri muudatusi mõtestada ning julgustada inimesi suhtlema näiteks „virtuaalassistentidega“. Praegu on arengukava eeldus, et kõik kodanikud soovivad, et riigiteenused oleksid digitaalsed ja mitte näiteks füüsilises ruumis või omavalitsuskeskustes. 2021. aasta distantsõppe kogemused näitavad aga selgelt, et ei saa eeldada, et kõigil Eesti peredel on valmisolek või soov kõiki teenuseid digitaalselt tarbida (iga eraisiku sündmusteenuse arendusplaan) kas tehnikavahendite, internetiühenduse ja/või digipädevuse puudumise tõttu. Kultuuri- Üks väga oluline põhimõte lähima kümne aasta vaates on ka keskkonnahoidlikkus. Ka Sisuliselt Keskkonnamõjudes on seos ministeerium nimetatud teema on arengukavas väga napilt sisustatud. Arvestades tehnoloogia väga suurt arvestatud juba algses eelnõus ära süsiniku jalajälge, tuleks need ambitsioonid palju täpsemalt ja tõenduspõhiselt välja tuua. toodud, suuremat detailsust ei Rohepööre ja süsinikuneutraalsus on olulised eesmärgid nii Eesti kui ka Euroopa Liidu tasandil, pea me vajalikuks. Rohelise kuid arengukava praegused üldised sõnastused ei aita nende saavutamisele kaasa. Eriti digiriigi suuna juures oleme arvestades, et väga suur osa arengukavast on suunatud riigisektori teenuste muutmisele ja öelnud ja KeM märkustest arendamisele. Digi- ja rohepööre peaksid käima loogilises koostoimes kõikide avaliku sektori lähtuvalt täiendanud, et muudatustega, mitte „võimalusel kasutades rohelisi digilahendusi“, sh selgitamata, mis need täpsemate sihtide seadmiseks on. Toome välja, et näiteks lk-l 18 on kirjutatud: „Roheline mõtteviis kogub populaarsust“. peame tänase olukorra ja Teeme ettepaneku käsitleda ka digiühiskonna arendamisel rohepööret ja süsinikuneutraalsust parendusvõimalused kui riiklike eesmärkide kogumit, mitte kui populaarset teemat, mida kasutuskogemuse puhul täpsemini paika saama. Aga hinnatakse. Kui planeeritakse saada kõige rohelisemaks digiriigiks, tuleks arengukavas seada see suund pole sees mitte sellekohaseid sisulisemaid eesmärke. Ka mõjude analüüsis tuleb välja tuua, et mõju populaarsuse tõttu, vaid keskkonnale on siiski olemas. sisulise vajaduse tunnetuse tõttu - isegi kui me täpsemalt sihitavat tulemust hetketeadmisega ei oska veel paika panna. Aga peame asuma otsast teele ja järgmiste arengukava iteratsioonidega täpsustusi lisama, kui teadmisi on juurde tulnud. Kultuuri- Dokumendis käsitletakse nii riigi kui ka kõigi kohalike omavalitsuste teenuseid, mis peaks Mitte KOV-ide IT-ala pikem analüüs ministeerium kümne aasta perspektiivis hakkama toimima ühtselt ja ühise platvormina. Dokumendis ei ole arvestatud ja lahkamine pole meie arvates selgelt välja toodud, milline on hetkeolukord kohalikes omavalitsustes, millised teenused ja kui proportsionaalne, tegemist on paljudes omavalitsuses on keskselt kättesaadavad ja milliste riiklike tasandi süsteemidega ikkagi ühe alasuuna osaga vaid ühendatud. Sellise detailsema taustainfo lisamine täpsustaks ka teiste seotud osapoolte digiriigi arendamises. KOVide (ministeeriumide) jaoks, millist panust neilt oodatakse, kuhu nad saaksid oma strateegiates kompetentsikeskuse täpne roll tähelepanu koondada. Sel juhul oleks ka selgem, kuidas see ühine süsteem aitab jm selgub töö käigus, vastavad kultuurivaldkonnas paremini kaasa ürituste korraldusele ja infovahetusele. Samuti, millist osa analüüsid on juba alanud - selle eesmärgi elluviimisel hakkab täitma kohalike omavalitsuste ülene kompetentsikeskus ja suund peame aga kas see asutus katab kõikide valdkondade teenuste ühtlustamise ambitsiooni. möödapääsmatuks sõltumata täpsest sisust. Kultuuri- Juhime tähelepanu, et ühtne digivärav ettevõtjatele, mis on kahtlemata tänuväärne lahendus, Sisuliselt Osaliselt tegeletakse sellega ministeerium eeldab aga ka kõigi ettevõtjate valmisolekut kõiki oma andmeid jagada kõigi arvestatud töö käigus ehk tegevuste riigistruktuuridega. Leiame, et ka see on paljuski hoiakute ja valmisoleku küsimus, mida peaks tasandil. Lisaks aga arendame lisaks tehnoloogilistele ambitsioonidele arengukavas käsitlema. Näiteks osad kultuurisektorid lahendusi nagu ei soovi erinevatel põhjustel (nt konkurentsitingimusel) avalikult oma statistikat koguda ega nõusolekuteenus või jagada. andmejälgija, mis peaks ka valmidust suurendama eeldatavasti. Kultuuri- Lk-l 27 on toodud, et avaandmete kättesaadavaks tegemine ei ole läbivalt igapäevane tava. Vastatud Meie kogemuses on küsimus ministeerium Palume täpsustada, kas küsimus on „tavas“ või on sellega seotud ka juriidilised probleemid muus kui juriidikas - oskustes, töökorralduses, tahtes, jm. Kultuuri- Lk-l 43 viidatud kasvavad investeeringud keeletehnoloogia arendusse tekitavad küsimuse, kas Vastatud Eesti keeletehnoloogia ministeerium see on Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutus või lahendavad (ehk taotlevad) neid kompetentsikeskusesks on EKI, investeeringuvajadusi keskselt arengukavas nimetatud uued oivakeskused või võrgustikud. aga investeeringuteks vahendeid saavad taotleda kõik asutused, mis soovivad keeletehnoloogiat rakendada. Kultuuri- Dokumendi osa „Digiühiskonna arengu hetkeolukord“ on väga Eesti keskne. Laiem Mitte Et arengukava tegeleb Eesti ministeerium digimajanduse ja seonduvate ökosüsteemide arengu analüüs puudub arvestatud digiühiskonnaga, siis sellest Eesti kesksus. Oleme aga kasutanud võrdlusbaasi EL-ist ja ka mujalt, et muidugi Eestit laiemas taustsüsteemis positsioneerida. Kultuuri- „Kõik riigi otsused tehakse kvaliteetsete andmete abil“ juures oleks vaja välja tuua, kuidas Sisuliselt Enamik neid küsimusi on ministeerium adresseeritakse tõenäoseid probleeme andmeõiglusega; kuidas hakatakse otsustama andmete arvestatud töötasandi aruteluks ja “kvaliteedi” üle; millisest perspektiivist on andmed kvaliteetsed; kuidas lahendatakse kas tegelemiseks. Arengukavasse liigselt üldistavate või konkretiseerivate andmetega kaasnevaid moonutusi; millised saavad lisasime tegevussuuna: olema andmekasutuse eetika üle otsustavad protsessid "Arendame andmeteaduse ja - analüütika võimaldamiseks õigusruumi, sh vastavaid juhiseid." Kultuuri- „Erasektor panustab tugevalt digiriigi innovatsiooni ja lahendused saab maailma viia.“ Ei ole Mitte Erasektoril on ikkagi fookus, ministeerium põhjendatud vaid erasektori esiletõstmine. Kaasatud peaks olema ka kolmas sektor ning arvestatud sest Eesti senisest kogemusest kodanikkond laiemalt. ja ettenähtavast perspektiivist tuleb kaastöö ja lahendused ikkagi eeskätt sealt. Kultuuri- Abstraktseks jääb eesmärk „Aina enam on piiriüleseid teenuseid“. Selle mõte vajaks Mitte Kaalusime sõnastusvariante, ministeerium selgitamist. arvestatud aga meie hinnangul ütleb lause siiski sisu ära - piiriülesed teenused on konkreetse sisuga mõiste digiriigis/riigihalduses ja neid on üha rohkem tegevuste tulemusel (=aina enam). Kultuuri- Osa 5, „Uute lähenemisviiside pidev katsetamine“. Lubatakse tulemust: „Suurendame ja Osaliselt Lisasime arengu seirele lisaks ministeerium koordineerime riigiüleselt digiriigi alase teadus- ja arendustegevuse tellimust, levitame ja arvestatud kasutuselevõtu seire. Riskide võtame kasutusele selle tulemusi. Sealhulgas teeme tehnoloogia arengu süsteemset pool sisaldub arengu seires seiret.“ Oluline on mitte ainult seirata tehnoloogia arengut, vaid ka sellega kaasnevaid riske. meie vaates niigi, lisaks on Samuti seda, milleks ja kuidas inimesed neid tehnoloogiaid ja sh digiriigi teenuseid tegelikult vastavalt ettevaatav riskide kasutavad; millised on nende mured; kas kogetakse ebaõiglust; millised on ootused analüüsivõime arendamine alternatiividele. Palume tulemuse sõnastust täiendada. terve üks alasuund küberturvalisuse arendamisel niigi (vt vastav ptk). Kultuuri- Kultuuriministeerium soovib arengukava elluviimisesse olla kaasatud vastava Arvestatud KuM on kaasatud digiriigi ministeerium juhtimiskorralduse tasandi – kas arengukava juhtrühma või valdkondlike nõukodade kaudu nõukoja tasemel, sest koostöökoht ja panus on eeskätt digiriigi keskne - arengukava juhtrühm aga kogu kava ulatuse vaates. Lisaks on KuM osaline neid puudutavate ja nende ekspertiisi nõudvate teemade arutelus või koostöövormides töisel tasemel. Maaelu- Maaeluministeerium kooskõlastab arengukava eelnõu ettepanekuga kaasata Arvestatud Nii ongi kavas - kõiki ministeerium Maaeluministeerium maapiirkonna ja ettevõtlusega seotud valdkondlike nõukodade töösse. ministeeriume vastavalt kaasata. Rahandus- Arengukavas keskendutakse digimuutustele, uute teenuste arendamisele/käigus hoidmisele, Arvestatud Lisasime digiriigi arengu suuna ministeerium samas ei pöörata piisavalt rõhku olemasolevate ning aktiivses kasutuses olevate teenuste "Avaliku sektori digimuutuste uuendamise või hooldamise rahastusele – „No legacy policy“. võimendamine" alla tegevussuuna: "Viime läbi digiriigi kestliku rahastamise reformi." Rahandus- Arengukava ei adresseeri agiilse arenduse põhimõtteid, mis ei allu tavapärastele riiklikele Sisuliselt Agiilne arendus on üks ministeerium rahastusmudelitele ja seega võiks nimetatu olla üheks arengukava alapeatükiks. arvestatud arendusviise (kuigi üks peamisi), selle arengukavas sedavõrd tugevalt käsitlemine oleks ebaproportsionaalne. Sisulises plaanis on meetmed aga suunatud selle toetamisele tulevikus, seega töise tasandi raames tingimuste seadmise teemaks. Rahandus- Lk 19 käsitletakse teenuste omanikke ja nende juhtimist, samas jääb arusaamatuks, miks peaks Mitte See vaidlus on juba TKTA ministeerium ministeerium juhtima valitsemisala teenuste arengut. Ministeeriumitel endil on teenuseid arvestatud määruse raames vaieldud reeglina väga vähe. Asutustel on teenuseid seevastu palju ning asutuse juhi roll on täita aastaid 5+ tagasi. Ka asutusele antud ülesanded ja eesmärgid, seega ka arendada teenuseid. Ministeeriumi roll võib ministeeriumidel on teenuseid, olla asutuse strateegiasse tuua teenuste kvaliteedi mõõdikuid ja sihte kui neid ei ole. Kuid lisaks hoida valitsemisala teenuste arendamine ja juhtimine jääb asutuse juhi pädevusse. teenuste portfell kui tervik. Rahandus- Lk 20 kajastab ministeeriumide kesksete teenuste arendamist ja portfelli juhtimist. Palume Mitte See vaidlus on juba TKTA ministeerium täpsustada (võimalusel lisada lihtne skeem) dokumendis, kas visioonis nimetatu tähendab, et arvestatud määruse raames vaieldud ministeerium juhib valitsemisala kuuluvate asutuste teenuste arendamist ning otsustuskoht aastaid 5+ tagasi. viiakse töötasandist kaugemale? Ministeeriumide hoida valitsemisala teenuste portfell kui tervik. Rahandus- Ettepanek on digiühiskonna arengukavas nii detailselt teenuste kvaliteedist, mõõtmisest ja Mitte Digiriigi areng algab ja ministeerium kataloogist mitte rääkida (lk 20), kuna segi lähevad teenused laiemalt ja digiteenused. Keskne arvestatud pahatihti lõpeb teenuste avalike teenuste kataloog hõlmab hetkel kõiki avalikke teenuseid, mis muudab andmete sisu juhtimisega - just nimelt ka täna segaseks ja raskelt võrreldavaks. Kui muuta avalike teenuste kataloog digiteenuste avalike teenuste kui terviku, kataloogiks, mis võimaldaks ka kvaliteeti ühtlasemalt hinnata, siis on lõik asjakohane. millest digikanalis või digiteenused on osa. Töö käigus saame eri tegevuste laames ulatust ja piirjooni muidugi täpsemalt täpsustada. Rahandus- Arengukavas kirjeldatakse Eesti probleemina, et erasektor ei investeeri uurimis- ja Mitte Need tegevused ja mõõdikud ministeerium arendustegevusse piisavalt ning väikeste ja keskmiste ettevõttete digitaliseerimise tase jätab arvestatud on TAIE arengukavas, siinses soovida. Dokumendi lõpus on kirjas, et ettevõtluspoliitikas toetatakse digipööret, aga arengukavas on lähtuvalt konkreetsemad tegevused ja mõõdikud puuduvad. Palun kaaluda tegevuste ja mõõdikute osas laiemast visioonist ainult arengukava täiendamist. toodud ootused TAIE suunas ja kavade vahelised seosed. Rahandus- Tuleviku vaates on isikute (sh eraisik ja asutused) õigused ja rollid digiriigis ühtselt lahendatud. Sisuliselt See on teema ja ettepanek ministeerium Need muudatused kehtestatakse riigi hajussüsteemide üleselt ja sarnastel põhimõtetel. Ühe arvestatud järgmisteks etappideks ehk probleemkohana juhime tähelepanu, et teenusmajanduse ja teenuste sisse ostmise kasvuga töisele tasandile. lisandub juurde rolle kolmandate isikute näol (näiteks raamatupidamise ettevõtted, finantsistid jne). Palume täpsustada, kuidas õiguste haldus ja nõusoleku teenus tagavad teadmisvajaduse õiged tasemed. Rahandus- Riigi vaatest on käsitlemata suurandmete valdkond, kuna inimese nägu ja elukaart järgivad Sisuliselt Digiriigi arendamise suund ministeerium personaalsed avalikud teenused eeldavad terviklikult toimivaid ja sidusaid andmemudeleid, arvestatud "Andmepõhine riigivalitsemine suurandmete kasutamist ja ennekõike olemasolevatest andmetest seoste loomise oskust. ja andmete taaskasutus" juba Kratid on oluline teema, kuid kindlasti on suurandmed ja nende kasutamine enam kui kätkeb endas neid tegevusi, sh masinõpe. Oluline on terviklik andmete valdkonna juhtimine, vähendamaks isikutelt ja et "Arendame andmeteaduse ettevõtetelt topelt andmete kogumist. ja -analüütika pädevust ning nende kasutamist avalikus sektoris", lisaks andmehalduse arendamine jm Rahandus- Palume täiendada arengukava maksumuse peatükki detailsema kirjeldusega, mida on Arvestatud Täiendused tehtud. ministeerium maksumuse prognoosimisel arvesse võetud ning millistest eeldustest on lähtutud kulude leidmisel. Lisaks ei selgu, kas maksumuse hinnang on kooskõlas kehtiva riigi eelarvestrateegiaga (esimesed 4 aastat). Rahandus- Seletuskirjas on mõjudena välja toodud, et arengukava elluviimisega kujundatakse Eesti Mitte Selline täpsem jaotus läheks ministeerium eeldusi, tingimusi ning vajadusi digiühiskonna poliitikas, mis aitab kaasa elanike heaolu arvestatud arengukava tegevussuundade kasvule. Arengukava mõjud ilmnevad peamiselt järgmistes sihtrühmades: Eesti elanikud ja e- ehk planeerimise taset residendid ehk digiriigi ja sideteenuste kasutajad; erasektor; riigiasutused ja kohalikud arvestades liiga ehk omavalitsused. Jääb arusaamtuks, kas kõigile gruppidele on mõjud horisontaalselt ühesugused ebaproportsionaalselt või on ka erisusi? Välja võiks tuua mh, mis on ootus kohalikele omavalitsustele. detailseks. Riigikantselei Palume kaaluda sõnade „digivägi“ ja „väetamine“ kasutamise otstarbekust. Mitte Visiooni peatükis on sõna arvestatud kasutamise alusmõte lahti seletatud ning meie vaates on see väga otstarbekas viis visiooni väljendada. Riigikantselei Palume arengukavasse lisada seosed ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega. Igas Arvestatud Täiendatud "Seonduvad arengukavas tuleb kajastada panust „Eesti 2035“ sihtidesse ning ülemaailmsete säästva arengu arengukavad " peatükki. eesmärkide saavutamisse. Soovitame kasutada võrdlustabelit selgitustega, kuidas ja millistesse säästva arengu eesmärkidesse arengukava panustab. Riigikantselei Soovitame nimetada arengukavas suuremad valdkonnad alaeesmärkideks ja samas loobuda Mitte Alaeesmärkide sõnastuse programmide jäikadest nimetustest ja struktuurist, sest arengukava kestuse jooksul võib arvestatud kasutamine kirjutaks lukku tekkida vajadus neid muuta ootuse, millised suunad on eraldi programmina luua kavas. Programmide nimetamine juhtimise kontekstis ei kirjuta samas meie vaates midagi kinni tulevikuks, sest programme saab ka praegusel kujul vajadusel lisada. Samas näitame programmi nimetamisega tänast kavastust ja suunda, et lugeja saaks edaspidi lihtsamalt leida, millise programmi on arengukava tegevused tõenäoliselt (ja tänase teadmisega) ellu viidud. Riigikantselei Teeme ettepaneku esitada maksumuse prognoos vähemalt valdkonna kaupa. Mitte Maksumuse prognoosi arvestatud loomisel lähtusime "Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise korrast" ning teistest seni heaks kiidetud anregukavade sisust - kus prognoos on samal üldistustasemel olnud. Riigikantselei Soovitame sõnastada „ootused teistele valdkonna arengukavadele“ „ootusena teistele Arvestatud Ümber sõnastatud. valdkondadele“. Sellisel juhul saab valdkonna arendamisel arvestada digiühiskonna jaoks sõnastatud ootustega nii programmi tasandil kui ka tegevustes üldisemalt/läbivalt. Riigikantselei Palume selgitada väljatöötamisel olevat turvalisuse mõõdikut: kas tegemist on Vastatud Mõõdik on väljatöötamisel ja eksperdihinnanguga või komposiitindeksiga, mis toetub objektiivsematele näitajatele nagu valmib 2022. aastal. Seega on registreeritud juhtumid, ja millal see valmib? praegu veel vara öelda, kuidas mõõdik täpselt saab üles ehitatud. Mõõdiku sisu ja sõnastust on nüüd täpsustatud samas ka. Riigikantselei Palume selgitada, mis tasandil arengukavas esitatud arvukad tegevuskavad on planeeritud. Vastatud Tegevuskavade koostamise ja heakskiitmise tasand selgub töö käigus vastavalt vajadusele ja võib erineda (nt kas tegu on valitsuse või ministri või madalama tasandi otsusega). Riigikantselei Soovitame kaaluda ka juhtrühma liikmete hulka valdkonna ekspertide ja teadlaste kutsumist Arvestatud Lisatud märge. Riigikantselei Teeme ettepaneku esitada mahukamad olukorra kirjeldused lisades, mis hõlbustab dokumendi Mitte Olukorra kirjeldused annavad jälgitavust. arvestatud lugejale lihtsamalt arusaama, mida planeeritud tegevus tahetakse muuta ning mis on antud valdkonna või suunaga seonduvad konkreetsed probleemid, mida lahendatakse. Nende eraldi koondamine hakiks jälgitavust just. Riigikantselei Palume kajastada Euroopa Liidu arengusuundade ja arengukava eesmärkidega seonduva Arvestatud "Seonduvad arengukavad" Euroopa Liidu poliitika mõjusid arengukavas püstitatud eesmärkidele. Samuti Eesti Euroopa peatükki on täiendatud Liidu suunalist tegevust, tulenevalt arengukava eesmärkidest. Valitsuskabineti 8. märtsi 2018. vastavalt. Digiriigi ja a nõupidamisel otsustatu kohaselt integreeritakse Eesti Euroopa Liidu poliitika pikaajalised 2 küberturvalisuse suundades on (2) suunad Eesti pikaajalistesse strateegilistesse sihtidesse ja nendega seotud valdkonna EL taseme huvid markeeritud arengukavadesse. Ühtlasi näeb Vabariigi Valitsuse määruse „Valdkonna arengukava ja väliskoostöö huvide raames - programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ § 1 lõige 3 ette, 10 aasta perioodi arvestades et valdkonna arengukavades kajastatakse Eesti Euroopa Liidu poliitika eesmärke. aga üldsõnaliselt, täpsemad huvid tulevad operatiivsemalt programmide ja tegevuste tasandil edaspidi. Siseministeerium Digiriigi arengu hetkeolukord Hetkeolukord peaks siduma uue arengukava infoühiskonna Sisuliselt Seniste tegevuste elluviimise arengukava 2020 eesmärkide ja mõõdikutega: millised varasema arengukava eesmärgid on arvestatud seisud ja tulemused on täidetud, kus on jätkuvalt puudusi. hõlmatud iga tegevussuuna juures olevas hetkeolukorra kirjelduses. Eraldi kompaktsel senise arengukava elluviimise peatükil ei näe lisandväärtust, pigem lisab tarbetut mahtu niigi pikka dokumenti. Siseministeerium Üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele Lk 15:“Alati kui võimalik, annab riik Sisuliselt Lisasime sõnastuse: "või selle ise andmete alusel inimestele ja ettevõtjatele märku, kui neil on õigus saada mõnda hüvet või arvestatud kasutamisviisi valida", sest ka täita mõni kohustus. Proaktiivset teenust osutatakse automaatselt või isiku nõusolekul, andes kohustuse puhul peab säilima inimesele võimaluse teenusest loobuda.“ Palume täiendada, et kohustuste täitmisest ei peaks paraku võimalus nt olema võimalus loobuda - näiteks loobumine järelevalve tegevustest või trahvi tasumisest. mittedigitaalselt teenust kasutada senises käsitluses. Siseministeerium Krativäeline riik Lk 14, lk 16: „Eestis saab riigiga kõik asjad aetud vestluskrati abil. #Bürokrati Osaliselt Lisasime täpsustuse: ehk riikliku virtuaalabiliste ökosüsteemiga on liidestatud kõikide haldusalade tähtsamad arvestatud "inimesele või ettevõtjale digiteenused“. Oleme ka aruteludes rõhutanud, et kratiga suhtlemine peaks jääma valikuks, mõeldud digiteenused". kodanikule peab jääma võimalus suhelda ka ametnikuga. Soovime ka täiendada, et silmas on Ametnikuga suhtlemise peetud „kõikide haldusalade tähtsamaid kodanikule suunatud digiteenuseid“, kuna võimalus ei ole pakutud Siseministeeriumi haldusalas on mitmeid kriitilisi digiteenuseid, millele ei ole kodanikul otsest sõnastustega välistatud, aga juurdepääsu. Eristama peaks seejuures vestluskratti ning teenuseid, kus on vajalik riigiasutuse arenguhüpe oleks, kui igal otsus. Praeguses sõnastuses võib jääda ekslik mulje, et vestluskratt teeb teenuste vaates ka võimalusel on esmalt võimalus otsuseid. Juhime tähelepanu, et kuigi EL-i tehisintellekti regulatsioon ei ole vastu võetud, on vestluskratiga asi aetud saada. selle üks eesmärk välistada olukord, kus tehisintellekt teeb riigi nimel automaatotsustusi ilma Riigiasutuste otsused on ka ametniku järelevalveta ning kus selline otsus võib tuua inimesele negatiivseid tagajärgi, nt võimalik automatiseerida väga kohustusi või võtta ära toetusi. paljudel juhtudel, seega seda välistust kindlasti ette pole mõistlik teha. Täpsem piirjoonte määratlemine on täpsema tegevuse kavandamise järgu küsimus. Siseministeerium vajalik on arvestada erisustega õiguskaitseasutuste ja julgeolekuasutuste jaoks. Sisuliselt Tegu on tegevuse täpsema arvestatud kavandamise järgu küsimusega. Siseministeerium Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus a. Lk 20 hetkeolukord: Teema Mitte Kõik arengukavad on hetkeolukorra kirjeldus ja soovitud arengusuundade sõnastus on liiga üldistav ja puudub arvestatud mõeldudki olema kõrgel väidetele teadmispõhine taust, mille vajadust riigivalitsemises arengukava samas välja toob. üldistustasemel. Ka need Palume lisada viited, millel olukorra kirjeldus põhineb. Siis on võimalik mõõta ka arengut. analüüsid on süntees Analoogne suur üldistuse tase on ka arengukavas läbivalt probleemiks. osapoolte hinnangust, analüüsidest, jm - et hoida niigi pikka mahtu minimaalsena. Siseministeerium Lk 20: „Eelnevate suundade toetamiseks arendame välja asutusteülese andmehalduse ja - Mitte Oivakeskuse loomine on juba teaduse oivakeskuse, et koondada ja teha kättesaadavaks vastavat oskusteavet ning pakkuda arvestatud pikemalt olnud laual ja asutustele tuge“. Varasemates aruteludes ei ole arutatud vajadust eraldi oivakeskuse loomist. arutelul, ka tegevusi selles Tekstist jääb arusaamatuks, kas see on planeeritud eraldiseisva asutusena, Statistikaameti suunas tehtud. Täpsem juurde või peetakse silmas juba tegutseva andmehalduse võrgustikku. organisatoorne lahendus on tegevuse täpsema kavandamise järgu küsimus. Siseministeerium Keskselt osutatud it-alusteenused Lk 25: "Läheme avalikus sektoris tervikuna üle Sisuliselt Tegu on tegevuse täpsema pilvelahendustele, sh kombineerides avaliku ja erapilve võimalusi vajaduse ja võimaluse järgi". arvestatud kavandamise järgu Palume täpsustada tegevussuundi pilvelahendustele üleminekuks ning täiendada punkti küsimusega. Blokkide sõnastusega "kehtestatakse pilve- ja hübriidpilve laheduste kasutamise reeglid avalikus eristamist ei pea sektoris". Lisaks juhime tähelepanu, et eesmärki „baasteenused on kvaliteetsed“ on võimalik põhjendatuks, sest meie tagada ka pilvesse minemata, mistõttu võiks kaaluda baasteenuste ja pilvetehnoloogia hinnangul ilma pilvelahenduste teemaplokkide eraldamist. vähemalt osalise rakendamiseta tänapäevast baasteenuste kvaliteeti tagada pole võimalik. Siseministeerium Digiriigi platvormid Digitaalse isikutuvastuse kõrval peaks arengukavas olema kajastatud ka Mitte See on meie arusaamist biomeetria arengusuunad. Riigi vaates on oluline biomeetrilise indentifitseerimissüsteemi arvestatud mööda juba siseturvalisuse arendamine, mis tõstab isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise turvalisust ja arengukavaga kaetud. Lisaks usaldusväärsust. hõlmab "liikuda mugava ja turvalise vahendivaba isikutuvastuse poole" sama suunda. Siseministeerium Ühenduvuse valdkond Varasemalt oleme juhtinud tähelepanu, et arengukava peaks arvestama Sisuliselt Riigiside pole meie vaates juba koostatud riigiside kontseptsiooni eelnõu. Arengukava on küll täiendatud viitega riigiside arvestatud laiema sideturu teema, vaid kontseptsioonile küberturvalisuse valdkonnas, kuid ühilduvuse valdkond riigisidet ei maini. just küberturvalisuse tagamise Antud peatükki tuleks siiski sisse tuua laiemalt riigiside suuremad eesmärgid ning suunad osaks - et tagada riigis side edasiseks, näiteks side turvalisuse teemad, käideldavus, operatiivraadioside lahendamise kaitstus. Seepärast on vajadus või siis riigiside vajaduste kaardistamine üldisemalt. See on põhimõtteline ettepanek. tegevussuund "Viime ellu Palun sellega kindlasti arvestada. Juhime tähelepanu, et riigiside kontseptsiooni eelnõu ei ole riigiside arendamise saanud valitsuse heakskiitu veel. kontseptsiooni" otseselt küberturvalisuse suundades välja öeldud. Siseministeerium Soovitame täpsustada mõttekoja rolli, et vältida dubleerimist. Küberturvalisuse mõõdik peaks Osaliselt Mõttekoda ei dubleeri kajastama ka "küberohtudele vastupidavust". arvestatud olemasolevaid koostöövorme, mis konsulteerimiseks ja koostöö korraldamiseks loodud. Mõttekoja funktsiooni ülesandeks on toetada küberturbepoliitika kujundamist analüüsidega. Mõõdiku sõnastus on täpsustatud kajastamaks vastupidavuse aspekte. Siseministeerium Arengukava maksumusprognoos Arengukavas on välja toodud kava elluviimise hinnanguline Osaliselt Tõime mõningad selgitused maksumus. Palume täpsustada, kas arengukavas toodud maksumusprognoos sisaldab ainult arvestatudmaksumusprognoosi juurde MKMi planeeritud kulusid või kõigi mõjutatud osapoolte kulutusi. Võrdluseks oleks kasulik välja - nt et hõlmab ka välja tuua ka eeldatav kokkuhoid ja tulu, mis kaasneb digilahenduste kasutusele võtmisega. lisavajadusi. Maksumuse Arengukava elluviimine on planeeritud riigieelarve, sh välisvahendite toel. Siinkohal juhime aga prognoos ei hõlma kogu riigis tähelepanu, et juba aastal 2022 ei ole riigieelarvest tagatud vajalikku lisarahastust arengukavas digilahenduste kasutamise ja toodud tegevuste elluviimiseks, seejuures Siseministeeriumi vaates oleme eriti mures arenduse vajadusi - küberturvalisuse valdkonna alarahastatuse pärast. valdkondlikud vajadused ei ole siia dubleeritud, kui just neid ei rahastata siinses arengukavas kavandatud kesksetest tugimeetmetest. Tegevustest mõjutatud osapoolte kulutused (nt platvormteenuste arenduse puhul nende liidestuse kulud) on tegevuste kogumaksumuse osaks. Sotsiaal- Sündmuspõhise ja proaktiivsele digiriigile ülemineku eelduseks on suures osas tänaste avaliku Mitte Protsessimuudatuste ministeerium sektori teenuste toimereeglite ja protsesside ümbermõtestamine ja muutus, mida aga hetkel arvestatud elluviimist toetavad lisaks arengukavas eelduslikult on puudutatud ainult proaktiivsete teenuste arendamise programmi tugevalt mitmed muud suunad kaudu ja krativäelise riigi (automatiseerituse) vaatest, kuid palume kaaluda senist suuremat ka (nt teenuste juhtimise toetust protsessimuudatustele erinevate avaliku sektori asutuste sees arendamine, avaliku sektori digimuutuste võimendamine, jm) Sotsiaal- Leiame, et eraldi tähelepanu vajab arengukavas ning selle koostamisega kaasnevates Arvestatud Digimuutuste võimendamise ministeerium aruteludes digiriigi kestmiseks vajaliku riigieelarvelise baasrahastuse tagamine. Nagu blokki tegevus lisatud: "Viime riigikontrolör Janar Holm Postimehele antud intervjuus välja tõi, siis enam ei piisa „tatist, läbi digiriigi kestliku teibist ja pärituulest“, vaid „Raha on vaja selleks, et olemasolevaid süsteeme üleval hoida. Ei rahastamise reformi." tahaks jõuda olukorda, kus Eesti e-riigi peamiseks strateegiliseks eesmärgiks saab see, et süsteemid ei kukuks kokku“. Avaliku sektori digimuutuste võimendamise peatükis tuuakse küll tegevusena välja nõustamise ja rahastusega digimuutuste elluviimise toetamine avaliku 2 sektori asutustes, kasutades selleks suuremahulisi digimuutuste programme, kuid tõdetakse ka, et enamik digiühiskonna arengukava tegevusi on rahastatud Euroopa Liidu vahenditest. Näeme, et uue perioodi alguses ning taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite lisandudes on sõltuvus Euroopa Liidu vahenditest kasvamas ning riigi eelarvestrateegia protsessis ei leita juba mitmendat aastat järjest katet tänase digiriigi baas- ning jätkusuutlikkuskulude katteks. Sotsiaal- Riigi vaatest on küberturvalisus riigi ja majanduse toimimise ning sise- ja välisjulgeoleku Sisuliselt Tegemist on olemasolevate ministeerium lahutamatu osa. Siinkohal toome välja, et oluline oleks luua küberturvalisuse arvestatud võimekuste tõstmisega ja kompetentsikeskus, mis täidaks nii nõustaja, soovitaja kui eksperdi funktsiooni. Lk 39 on tagamisega (näiteks RIA viidatud küll võrgustikupõhise mõttekoja loomisele, kuid leiame, et see ei ole võrdväärne suutlikkus nõustada), mis juba näiteks eksperdi kaasamisele. Samuti oleks oluline rõhutada kasutajate küberturvalisuse ja - sisaldub arengukavas suunana. hügieeni koolituste vajadust. Märgime, et järjest ulatuslikum IT kasutamine ei tohi põhjustada tehnoloogilist sõltuvust, mille tulemusena ei mõisteta enam oma töö sisu. Oht, et näiteks süsteemide ajutise tõrke tõttu töö seiskub, tuleks minimaliseerida. Sotsiaal- Küberturvalisuse valdkonna mõjuanalüüsis lk 57 on toodud sotsiaalsete ja demograafiliste Arvestatud Digiriigi valdkonna ministeerium mõjude juures välja, et otsest mõju ei ole ja kaudne mõju tekib digiteenuste usaldamise ja mõjuanalüüsis (sotsiaalsete kasutamise kaudu. Meie hinnangul saaks seal siiski välja tuua, et andmekogudes, kus andmeid mõjude plokki) on lause töödeldakse õigusaktides kehtestatud infoturbenõuete kohaselt, on andmetöötlus turvalisem lisatud. ja inimesele läbi logide ka paremini jälgitav. Sotsiaal- Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, kelle koostööpartneriteks on täna väga erineva Sisuliselt Võimekuse tõstmine on ministeerium digivõimekusega tervishoiuteenuse osutajad, näeb suurt vajadust koostöö tegemisel arvestatud arengukavas välja toodud küberturvalisuse valdkonnas, et tagada, et ka väikeste tervishoiuteenuseosutajate juures on peatükis "Suurem inimeste andmed kaitstud küberturvalisuse tagamise võimekus" tegevuste all. Avalike ülesandeid täitvate asutuste kui ka ETOde all on hõlmatud ka tervishoiuteenuste osutajad. Sotsiaal- Seotud arengukavade hulgas on haridusvaldkonna arengukava 2021–2035, kus on eesmärk Arvestatud "Seonduvad arengukavad" ministeerium muuhulgaks arendada kogu elanikkonna baastaseme digikirjaoskust. Võimalik, et selle peatükis on täiendatud eesmärgi alla koondub ka laiema elanikkonna andmekirjaoskuse parandamine, kuid praegusest infoturbe pädevuse kirjeldusest jääb pigem mulje, et püütakse suurendada digitehnoloogiate kasutamisoskust arendamise osas. õppeprotsessis ja üldisemalt. Sotsiaal- Teenuste arendusse võiks kaasata ka kohalikud omavalitsused, kes oskavad näiteks Sisuliselt Ettepanek puudutab tegevuste ministeerium sotsiaalvaldkonna teenuste osas kaasa rääkida, mida tuleks teha selleks, et teenused jõuaksid arvestatud elluviimise järku; kindlasti on ka nendeni, kel täna sellist (digi)võimekust ei ole. KOVid vajalikul moel ja mahus kaasatud teenuste arendamisel teenuste omanike poolt. Sotsiaal- Eraldi tähelepanu ja mõju on asjakohane välja tuua vanemaealiste digioskuste ja digiteenuste Sisuliselt Nõustume probleemide ministeerium võimaluste kasutamisel. Samuti näitas kriis majanduslikult keerulisemas olukorras olevate arvestatud olemasoluga. Ühenduvuse inimeste raskusi mitmele lapse arvuti tagamisel või püsiva internetiühenduse saavutamisel. parendamine on arengukava üks suurem suund. Digioskuste edendamine on teiste valdkondade ja nende meetmete pärusmaa, vastav ootus on visioonist lähtuvalt aga ka siinses arengukavas välja toodud. Sotsiaal- Andmekaitse teemale võiks tähelepanu pöörata ka juhtimiskorralduses. Kuivõrd töötasandil Sisuliselt Meie vaates on tegu juhtimise ministeerium põrkutakse andmevahetuse ja -kasutuse juures pidevalt kokku andmekaitse temaatikaga, siis arvestatud vaates andmehalduse osaga ja võiks sellele käesoleva arengukava kontekstis veelgi enam tähelepanu pöörata. Dokumendis vastavat korraldust, on andmekaitse teemat küll põhjalikult käsitletud, aga juhtimistasandile see välja ei jõua. võimekust, jm on kavas arendada - need tegevused sisalduvad juba suunas "Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus". Samuti on andmekaitse osa infoturbest, mille arendamist käsitleb terve eraldi suurem suund. Sotsiaal- Andmeanalüüsi valdkonnas lk 20 on välja toodud probleemkohad. COVID-19 pandeemiaga Arvestatud Digiriigi arendamise suund ministeerium seotud otsuste juhtimisel on riigil olnud suhteliselt keeruline saada kokku erinevates "Andmepõhine riigivalitsemine andmekogudes olevaid andmeid. Leiame, et siinkohal võiks arengukavas olla lisaks ja andmete taaskasutus" juba probleemkohtade välja toomisele ka tegevused, mida riik saaks andmeanalüüsi osas ära teha. kätkes endas neid tegevusi, sh et "Arendame andmeteaduse ja -analüütika pädevust ning nende kasutamist avalikus sektoris." Lisasime õigusruumi arendamise tegevuse. Sotsiaal- Digiühiskonna üks sihte peaks olema registriandmete parem kasutus, viimane tähendab ka Sisuliselt Kõik see sisaldub digiriigi ministeerium seda, kuidas ja millisel moel on võimalik neid kasutada nii poliitikaanalüüsideks kui arvestatud arendamise suunas teadustööks. Hetkel vajab arendamist nii jõudluse kui ka kasutusmugavuses osas näiteks "Andmepõhine riigivalitsemine Statistikaameti teadlaste keskkond. Samuti on küsimus, kas ja mil määral registrite omanikud ja andmete taaskasutus" välja on valmis tegema andmete väljavõtte teadustööks. Lisaks vajab arendamist metaandmete pakutud tegevusliinides. kvaliteet ja klassifikaatorite ühtlustamine. Lisasime õigusruumi arendamise tegevuse. Sotsiaal- Digipööre aitab kaasa paremale teenuseosutamisele, kuid on sektorid, mis oluliselt toetuvad Arvestatud Juhime tähelepanu, et algset ministeerium inimeste tehtavale tööle ja kus tehnoloogia ei asenda inimkontakte, hoolekanne ja tervishoid lauset ei saa kuidagi lugeda, et on sellised sektorid. Seepärast ei saa digipöördest oodata võtit hoolekande ja tervisevaldkonna digilahendused oleksid jätkusuutlikkusele ilma täiendava rahastuseta. Visioonis toodud: „me ei tunne enam muret, ainuvõimalikuks lahenduseks kas tervise- ja hoolekandeteenuste jaoks tulevikus raha jagub,“ on ebarealistlik ja tõenduseta rahalise kestlikkuse tagamisel. ootus. Seda enam, et elame siiski vananevas ühiskonnas ja nii digipööre ise kui süsteemide Lisaks on visiooni näol tegu käimas hoidmine ja uuendamine on väga suure kuluga. Lk 43 on tervise- ja ambitsiooni ja püüdluse hoolekandesüsteemi kestlikkuse saavutamise ainuvõimaliku lahendusena välja toodud tervise väljendusega, tõenduspõhiselt ja heaolu arengukavade fookuses olev ulatuslik ja sisuline digipöördestrateegia. Palume on sarnane muutus mitmeski visiooni ja lahenduse sellises sõnastuses dokumendist välja võtta või siis üldistades öelda, et muus valdkonnas toimunud ja paljude teenuste jaoks on digipööre olulise mõjuga, toomata välja konkreetseid valdkondi. me ei näe põhjust, miks tervishoid/hoolekanne peaks olema erinev. Jätsime visiooni ülevaatusel siiski selle lõigu välja teistel põhjustel, et digiriigi arendamise valdkondlikke suundi mitte dubleerida arengukavade vahel. Sotsiaal- 2020. aastal kiitis valitsuskabinet heaks Sotsiaal-ministeeriumi poolt ettevalmistatud rohelise Mitte Oleme piirdunud vastavalt ministeerium raamatu „Tehnoloogiakasutuse suurendamine inimese igapäevase toimetuleku ja heaolu arvestatud arengukavade koostamist toetamiseks kodus“. See keskendub inimeste pikaajalisele kodus elamise toetamisele ning seal reguleerivale VV määrusele nähakse ette, et abitehnoloogial on tervena ja aktiivsena vananemisel üha olulisemaks muutuv arengukavade või roll – ja kindlasti ka kasutamata potentsiaal – tänapäevases inimese heaoluga seotud (rahvusvaheliselt) teenusekorralduses. Uudsete tehnoloogiliste lahenduste osakaalu suurendamine samaväärsete dokumentidega sotsiaalvaldkonna teenuste osutamisel eeldab uudsete teenuseosutamise mudelite ja seoste väljatoomisega - mis ei mõtteviiside kasutuselevõttu ja juurutamist. Rohelise raamatu kontekstis mõeldakse tähenda, et oleksime antud sotsiaalsüsteemi innovatsiooni all eelkõige olemasolevate teenuste uuendamist ja/või uute rohelise raamatuga vastuolus teenuste loomist, kasutades muuhulgas abitehnoloogiat ja muid digilahendusi, millest või seda ei peaks oluliseks tulenvalt paluksime Teil arengukavas ka antud dokument ära märkida. sisuliselt. Sotsiaal- Arengukavas on läbivalt puudu ligipääsetavusega arvestamine. Ligipääsetavus tähendab kogu Sisuliselt Ligipääsetavuse järgimine on ministeerium elanikkonna kaasatust elu- ja infokeskkonda, mis tähendab, et kõikidele inimestele olenemata arvestatud sees nii visioonis elementidena nende vanusest või tervislikust seisundist on tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa kui ka arengukava elluviimisel võtta. Palume arengukavas läbivalt selgitada, kuidas digiühiskonna arendamisel tagatakse, et aluseks olevates põhimõtetes. kõik inimesed saavad loodavatest lahendustest võrdselt osa, ehk, kuidas on tegevused Digiriigi valdkonna mõjude planeeritud selliselt, et nad on ligipääsetavad kõigile Eesti inimestele. peatükis on mõju ligipääsetavusele juba kirjeldatud. Täpsem arvestamine on töisema tasandi ja edasine teema. Konkreetsemalt digiriigi teenuste ligipääsetavuse edendamine on ka digiriigi suundades sisalduv. Sotsiaal- Palume lähtuda Riigikantselei juures tegutseva ligipääsetavuse rakkerühma vahearuandest, kus Sisuliselt Konkreetsemalt digiteenuste ministeerium on eraldi e-keskkondi puudutav peatükk. Peatükis on toodud ülevaade nii probleemidest kui ka arvestatud ligipääsetavuse parandamine lahendusest, mis aitavad ligipääsetavus parandada. Dokument on leitav siit on avalike teenuste juhtimise https://vv.riigikantselei.ee/sites/default/files/ligipaasetavuse_rakkeruhma_vahearuanne_09_2 parendamise all äratoodud 020.pd erifookusena (ühe tegevussuunana). Sotsiaal- Palume lisada punkti 5. Uute lähenemisviiside pidev katsetamine tulemuste punkti (lk 25): Mitte Käesolev arengukava toob ministeerium „Eesti katsetab esimeste riikide seas esilekerkivate tehnoloogiate võimalikku kasutust ja arvestatud välja üleriiklikud suunad, ühe väärtust digiriigi ökosüsteemis ning digiteenuste arendamisel. Vananeva ühiskonna kontekstis riigi teenuste valdkonna on uudsete abitehnoloogiliste lahenduste osakaalu suurendamisel märkimisväärne osa esiletõstmine pole siinkohal tuleviku tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna teenuste osutamisel.“ põhjendatud. Sotsiaal- Palume lisada punkti 5. Uute lähenemisviiside pidev katsetamine tegevuste punkti (lk 26) Mitte Käesolev arengukava toob ministeerium juurde täiendav punkt: „Uudsed tehnoloogilised lahendused heaoluga seotud teenuste arvestatud välja üleriiklikud suunad, ühe korralduses on hakanud toetama inimesi mitmes igapäevaelu valdkonnas, nii nende koduses riigi teenuste valdkonna kui koduvälises keskkonnas (st kogukonnas ja teenuseosutajate juures) ning tervishoiu- ja esiletõstmine pole siinkohal sotsiaalvaldkonnas on võetud kasutusse kaasajastatud ja tulevikuvajadustele vastavaid ja põhjendatud. teenuste osutamist toetavad IKT-lahendused, mis tagavad elanikele järjepideva ja nende vajadustele vastavate heaoluteenuste kättesaadavuse elukoha lähedal ja kaugemates piirkondades.“ Sotsiaal- Palume lisada punkti 6. Avatud innovatsioon ja digiriigi kogukonna arendamine tulemuse Mitte Käesolev arengukava toob ministeerium punkti (lk 27) juurde täiendava punkt: „Rakendame esmaselt riigis põhimõtet, et integreeritud arvestatud välja üleriiklikud suunad, ühe sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid pakutakse inimesele tema elusündmusest lähtuvalt ühe sujuva riigi teenuste valdkonna teenusena, riigi toimimise keerukus (nt eri asutuste ja tasandite koostöö) on teenuse saajale esiletõstmine pole siinkohal nähtamatu ning teenuseosutajale inimese kohta käivad andmed on sotsiaal- või põhjendatud. tervishoiuteenuste pakkumisel osapooltele kättesaadavad.“ Sotsiaal- Palume lisada punkti 7. Avaliku sektori digimuutuste võimendamine tegevuste punkti alla (lk Mitte Käesolev arengukava toob ministeerium 27) täiendavalt: „Edendame erasektoriga (sh idu- ja välisettevõtted) koostööd ning arvestatud välja üleriiklikud suunad, ühe koostöövorme, sh tellime rohkem lahendusi täisteenusena sisse, eriti toetame sise- ja riigi teenuste valdkonna välisriiklike koostöövõimalusi sotsiaalsektori probleemidele lahenduste leidmiseks.“ esiletõstmine pole siinkohal põhjendatud. Sotsiaal- Palume lisada punkti 7. Avaliku sektori digimuutuste võimendamine tegevuste punkti alla (lk Mitte Käesolev arengukava toob ministeerium 28) täiendavalt: „Toetame KOVide IT-kompetentsikeskuse väljaarendamist, eriti keskendume arvestatud välja üleriiklikud suunad, ühe integreeritud teenuste kättesaadavuse ja teenusepakkujate vahel andmete liikumise ja riigi teenuste valdkonna ristkasutuse parandamise toetamisele tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnas.“ esiletõstmine pole siinkohal põhjendatud. Sotsiaal- Palume lisada punkt 4. Uudsete sisu- ja äriteenuste arendus hetkeolukorra (lk 35) punkti Arvestatud Muudatus sisse viidud. ministeerium juurde ka sotsiaalvaldkonna, millest lähtuvalt võiks punkti sõnastus olla: „Eestile võivad huvi pakkuda lahendused keskkonna, energeetika, tarkade piirkondade tööstuse, ühendatud mobiilsuse, siseturvalisuse, sotsiaal- ja tervishoiu hüvanguks, aga ka näiteks ringhäälingu vabalevi alal. Teisisõnu võib Eesti saada majanduslikku ja sotsiaalset kasu näiteks neil aladel kasutusjuhtude väljaarendamisest. Sotsiaal- Lõpetuseks teeme ettepaneku, et arvestades Sotsiaalministeeriumi IT-arenduste mahtu ja Mitte SoM on kaasatud digiriigi ministeerium mitmeid olulisi puutepunkte, võiks juhtrühma olla kaasatud ka Sotsiaalministeerium. arvestatud nõukoja tasemel, sest mainitud panus ja seos on digiriigi keskne - arengukava juhtrühm aga tegeleb kogu kava ulatuse vaates. Lisaks on SoM osaline neid puudutavate ja nende ekspertiisi nõudvate teemade arutelus või koostöövormides töisel tasemel. Startup Estonia Digiühiskonna arengukavas peab teistele arengukavadele tehtavad tellimused konkreetselt Mitte Arvestades arengukavade välja tooma kui tegemist on vastastikku sõltuvatest ning riigile kriitiliste valdkondade arvestatud paratamatult kõrgemat taset, võimekuste kasvatamisest. Praegu on arengukava tellimused teistele arengukavadele liiga oleks konkreetsemad üldsõnalised, millest ei selgu prioriteetsus: tellimused liiga detailsed - need on kava elluviimise käigus töötasandil kujundamiseks ja esitamiseks. Startup Estonia Digiühiskonna arengukavas on öeldud, et TAIE „ sihid on sisuliselt seotud digiühiskonna Mitte Ootused teistele arengukavaga, sest küberturvalisuse ja digiriigi arendamine peab tuginema uutele teadmistele arvestatud valdkondadele ja ja lahendustele“. Seega on TAIE väljund mitmeti Digiühiskonna AK eelduseks. Digiühiskonna juhtimiskorraldus on aluseks, arengukavas on lausa kirjas „Vajaduse korral koostatakse eraldi dokument TAIE mõõdikute et arengukavad koos toimima määratlemiseks küberturvalisuse valdkonnas.“ Kuna kogu riigi TAIE teemad jooksevad ühte panna. arengukavasse, siis praegu puuduvad Digiühiskonna arengukavas hoovad määratlemaks küberturvalisuse TAIE võimekuse kasvatamise kriitilisust. Startup Estonia TAIE vajab sisendit kübermajanduse sektori arendamise ootuste osas, et tekiks üheselt Sisuliselt Arengukavade tasemel on arusaadav tellimus. Kaetud peavad olema riigile prioriteetsed innovatsioonivaldkonnad, uued arvestatud lingid loodud, ettepanekus innovatsiooniplatvormid, ülikoolide ning startupidega koostöö. Meil on riigis vajadus mainitud sisend on nüüd töökindlate digilahenduste osas, meil on täna hea maine nii küberi kui innovatsiooni riigina. programmide ja töise Paneme need kokku ning teeme sellest riigile võimekuse ning talendimootori, millega saame elluviimise taseme teemaks. riiki just seda talenti, millest meil puudu on. Startup Estonia Arengukavas on läbivalt öeldud, et meil on ka 10 aasta pärast super maine, mille pinnalt oleme Mitte Avatud innovatsioon on jätkuvalt tegijad, kuid seda staatust toetavat haridus- ja innovatsioonisüsteemi ei paista mitte arvestatuddigiriigi arendamise kusagilt välja. Mainitud on avatud innovatsiooni, kuid selle olemus ja kasutamise kontekst tegevussuunana kavandatud ja viitab ennekõike ja vaid krattidele kirjeldatud ikkagi oluliselt laiemalt kui kratid (mida seal muide ei mainitagi kordagi). Startup Estonia Arengukavas on e-residendid välja toodud kui maksuraha toojad, kuid kasutamata on nende Sisuliselt E-residendid on üks võimalik kui talentide kaasamine sh Eesti digiriigi arendamisse arvestatud digiriigi arendusse panustav erasektori osa. Täpsem nende hõlmamine on töise tasandi teema edaspidi. Startup Estonia Eestis on ülisuur keerulist tehnikat arendava talendi puudus. Samas ei nähta seda arengukava Sisuliselt E-residentide mainimine üldse kui selle talendi oskuste riigi kasuks tööle panemise tööriista. Samas on valmisolek arvestatud visioonis on laiemas ja teises kasvatada e-residentide üldarvu Eesti elanike omast suuremaks. Viimane on liiga madal kontekstis - osa majanduse eesmärk. Õigem oleks luua süsteem, mis võimaldaks sobivaim talent kaasata kõige paremini digipöördest. See ei välista oma riigi arengueesmärkide täitmisse. kuidagi laiemat talentide ärakasutamist, mis mh ongi vajalik visiooni teljeks "väetatud pind tulevikulahenduste loomiseks". Startup Estonia Arengukava ambitsioon on väheldane ja seatud eesmärkide ning tegevuste vahel on Mitte Kui on konkreetseid kohti, mis vasturääkivused. Turvalise digiriigi „jõudu mööda“ arendamine ei suurenda „tuntavalt arvestatud vasturääkivana näivad - tasuks alusvõimeid“ nagu arengukavas on eesmärgiks seatud. konkreetselt välja tuua. Meie vaates on kooskõla piisavalt tagatud. Seos lisaks on vastupidi - küberturvalisuse alusvõimete suurendamine on vajalik digiriigi turvalisena hoidmiseks ja on ise juba nii suur väljakutse, et suuremat (nt maailmavallutamise) ambitsiooni pole praegu veel mõistlik seada. Sihid peavad olema suured, aga realistlikud, arvestama algseisu - sest ressursid nende elluviimiseks ei saa kunagi olema piiramatud. Startup Estonia Ettevõtete digitaliseerimise ja sellega kaasnevate küberriskide maandamiseks ei ole mitte Mitte Ettevõtete digitaliseerimine ja midagi praegu arengukavas. Samas kui ettevõtted hakkavad küberturbes järjest põruma, siis arvestatud selle suunas planeeritud on see inimeste usalduse kadu ning Eestile mainerisk, mis mõlemad toovad kaasa tegevused on kaetud TAIE majandusliku kahju. arengukavas. Startup Estonia Ka haridusvaldkonna on küberturbe pädevuse ja võimekuse osas puudulik. Seega taaskord on Mitte Arengukavade tasemel on vaja Digiühiskonna arengukavasse saada sisse küberturbe TELLIMUSE sõnastus arvestatud lingid loodud, ettepanekus mainitud sisend on nüüd programmide ja töise elluviimise taseme teemaks. Statistikaamet Arengukava näeb ette teenustega rahulolu mõõtmist. Mõõdiku puhul on oluline, et tulemust Sisuliselt Oleme samal arvamusel ja mõõdetaks sarnastel alustel üle kogu avaliku sektori. Soovitame rahulolu mõõtmiseks kasutada arvestatud sellisena mõõtmist ministeeriumi valitsemisalade üleselt võrreldavat metoodikat ning rahulolu mõõta esindusliku kavandamegi. kogumi põhjal (st rahulolu mõõdetakse olulise osa teenuste puhul). Samuti on oluline, et rahulolu mõõtmine toimuks teenuse kasutaja jaoks võimalikult märkamatult, näiteks olles teenuse osutamise viimane osa. See vähendab teenuse saaja koormust ning annab ajakohast tagasisidet. Statistikaamet Valdkonnas „Digiriik“ on seatud üldeesmärgist tulenev siht: tagada 2030. aastaks parim digiriigi MitteTehnoloogia arendamine on kogemus. Nelja digiriigi eesmärgi (arenguhüppe) saavutamiseks esitatud kaheksast suunast arvestatud vajalik selleks, et mõnda pooled ei ole otse teenustega seotud (näiteks platvormid, uued lähenemisviisid). Teeme sisulist eesmärki saavutada ettepaneku lisada avalike digiteenustega rahulolu mõõdikule ka avaliku sektori ehk kitsamas ning pole siht või asi iseeneses. mõttes e-riigi olukorda väljendav mõõdik. Selleks sobib ühe näitena tehnoloogilist iganemist Sel moel panustavad kõik või uuenduslikkust väljendav näitaja. Statistikaamet pakub omapoolset abi sobiva mõõdiku digiriigi pakutud suunad meie väljatöötamisel vaates samasse üldeesmärki ehk kogemuse parandamisse (sh platvormid v uued lähenemisviisid). Statistikaamet Teeme ettepaneku sarnaselt Eesti 2035 arengukavale välja tuua digiühiskonna arengukava Mitte Ühenduvuse osas oleme seosed Eesti säästva arengu näitajatega. Seejuures soovitame kaaluda ühenduvuse mõõdikuna arvestatud lähtunud EL ühtsest säästva arengu näitajana praegu kasutusel olevat näitajat „Kiire internetiga ühenduste mõõdikust. Katusstrateegiaid osatähtsus“, kuna see võimaldab saada objektiivsemat ülevaadet kiire internetiga kaetusest. on Eestis praegu ainult üks ja Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kellel on võimalus liituda kiire seepärast "Eesti 2035" kõrvale intenetiühendusega, ei näita selle kättesaadavust, kuivõrd kiire ühendus võib küll olemas olla, teisi näitajaid või seoseid ei kuid jääda rahaliselt kättesaamatuks. lisaks. Statistikaamet Kuigi arengukavas on eraldi peatükina käsitletud seoseid teiste arengukavadega, soovitame Mitte Eraldi lahtikirjeldamine iga selguse huvides konkreetsed kokkupuutepunktid arengukavade lõikes välja tuua. See arvestatud suuna seos võimalike hõlbustab arengukavast huvitatud ja selle elluviimisega seotud huvigruppidel arengukavade arengukavadega tõstab väga vahelisi seoseid luua ning paremini mõista, kuidas ühe arengukava tegevused teise suuresti arengukava mahtu eesmärkidesse panustavad. proportsionaalselt samaväärt lisaväärtust andmata. Statistikaamet Lõpetuseks teeme ettepaneku kaasata Statistikaameti esindaja digiühiskonna arengukava Mitte Statistikaamet on kaasatud juhtrühma töösse, kuna soovime aktiivselt panustada andmehalduse ja –teaduse valdkonna arvestatud digiriigi nõukoja tasemel, sest arengusse ning varustada kõikide valdkondade poliitikakujundajaid asja- ja ajakohaste mainitud panus on digiriigi andmetega. keskne - arengukava juhtrühm aga kogu kava ulatuse vaates. Lisaks on STAT osaline neid puudutavate ja nende ekspertiisi nõudvate teemade arutelus või koostöövormides töisel tasemel. Tallinna Arengukava eelnõus on välja toodud, et valdkonna suurimaks arengupiduriks on IT-pädevuste Sisuliselt Kaalume ettepanekut Tehnikaülikool ja – spetsialistide puudus ning et universaalsete ekspertide abil ei saa enam lahendada arvestatud järgmistes etappides ja kompleksseid riske, mida tekitavad uute tehnoloogiate võidukäik. See viitab sellele, et meie täpsema töö käigus. majandusstruktuur muutub üha keerulisemaks ja nutikamaks, mis omakorda tähendab, et ka lahendused erinevatele probleemidele ja küsimustele peavad olema uudsed, innovaatilised ja teaduspõhised. Selles kontekstis on arengukavas ühe tegevusena mainitud digiriigi alase teadus- ja arendustegevuse (TA) tellimuse suurenemist. Soovime, et TA komponent oleks rohkem institutsionaliseeritud, mistõttu teeme ettepaneku, et arengukava rakendamiseks tuleks vastu võtta vastavasisuline TA programm (digiühiskonna programmi osa), mille raames käsitletaks digiriigi arendamiseks vajalikke TA tegevusi ning vajaminevate pädevuste ja oskuste tagamist. Teatud paralleeli saaks tuua dokumendiga „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ (ENMAK), mille rakendusplaani lisaks on ENMAK TA programm. Samuti teeme ettepaneku, et arengukava erinevatesse juhtimistasanditesse kuuluksid ka ülikoolide esindajad. Tallinna Digiriigi areng on horisontaalne tegevus, mis tähendab, et sellesse panustavad nii riik, Mitte Rollide jaotus peab olema Tehnikaülikool ülikoolid/TA asutused ja ettevõtjad/esindusorganisatsioonid. Ühis- ja koosloome paremaks arvestatud vajaduse põhine ja vajadusel elluviimiseks tuleks selgemalt välja tuua erinevate osapoolte rollid (ootused/eeldused), et ka ajas muutuv, lisaks pole ühelt poolt tagada laiapõhjalisus ja koostöö, kuid teiselt poolt vähendada killustumist ja rollide jaotus strateegia teema võimalike tegevuste dubleerimist. otseselt. Tallinna Ülikool Põhilise probleemina tõstame esile, et eelnõu koos viidatud teiste valdkondade Mitte Tegemist on täpselt nii laia arengukavadega ei käsitle digiühiskonna problemaatikat kompleksselt, vaid fragmentaarselt ja arvestatud arengukava, kui seda olla saab kohati digiarengu probleeme ebapiisavalt prioritiseerides. Näiteks on eelnõus - arvestades, et ühtpidi peab haridusvaldkonnale seatud kolmest ootusest kaks (erialaste digioskuste arendamine ning digisuund olema iga infotehnoloogia spetsialistide juurdekasv) sellised, mida haridusvaldkonna arengukava ei arengukava sisuks ja samas ei käsitle. Seetõttu näeme, et vaid kolme IKT alavaldkonda kattev digiühiskonna programm ei tohi arengukavad teineteist taga Eesti digiühiskonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikku arendamist ning digivaldkonna dubleerida sisus/rahas/jm. edukaks arenguks Eestis on vajalik koostada terviklik arengukava. Seepärast ongi siin visioon sõnastatud laiemalt ja sellest lähtuvalt ootused teistele valdkondadele, mille järgimine juhtimiskorralduse kaudu peab rakenduma. Tallinna Ülikool Tervitame suundumust suurendada digiriigialast teadus- ja arendustegevuse (TA) mahtu, kuid Sisuliselt Täpsem planeerimine tuleb näeme, et see võiks olla selgema rõhuasetusega ning planeeritud koostöös ülikoolidega. Ka arvestatud edaspidi, programmi ja üldisemalt on eelnõus käsitlemata olulised osapooled (lisaks ülikoolidele ja TA asutustele nt ka tegevuste tasemel ja seal Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, jms) ning nende roll arengukava realiseerimisel. kindlasti kaasatakse ka partnereid. Eri osapoolte rollide kirjeldus läheks arengukava tasemel liiga detailseks. Tallinna Ülikool Digiühiskonna arengu kirjeldamisel peame rahvusvaheliste allikate (DESI 2020, PIIAC, Sisuliselt Seosed teiste arengukavadega eGovernment Benchmark 2020, United Nations E-Government Survey 2020) kõrval väga arvestatud on vastavates peatükkides ära oluliseks suuremat seostatust Eesti arengut kirjeldavate dokumentidega nagu nt Teadus- ja toodud. arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 või Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu visioon 2030 Nutikas Eesti. Välis- Eesti digiühiskonna arengukava 2030 seab eesmärgiks edendada Eesti majandust, riiki ning Mitte Tegemist on täpselt nii laia ministeerium ühiskonda digitehnoloogiate kaasabil järgneval kümnendil. Vaatamata sellele seatud arvestatud arengukava, kui seda olla saab ambitsioonile, keskendub Digiühiskond 2030 digilahenduste kasutamisele avalikus sektoris, - arvestades, et ühtpidi peab eelkõige avalike digiteenuste arendamisele, ühenduvusele ning küberturvalisusele. Peame digisuund olema iga antud tegevuskava fookust põhjendamatult kitsaks ning teeme ettepaneku käsitleda arengukava sisuks ja samas ei digiühiskonda laiemalt. Uutest avaliku sektori lahendustest ei piisa, et viia Eesti digiriik tohi arengukavad teineteist järgmisele arengutasemele. dubleerida sisus/rahas/jm. Seepärast ongi siin visioon sõnastatud laiemalt ja sellest lähtuvalt ootused teistele valdkondadele, mille järgimine juhtimiskorralduse kaudu peab rakenduma. Lisaks juhime tähelepanu, et ühenduvus ja küberturvalisus ei käsitle ainult avaliku sektori skoopi. Välis- Esiteks, digiühiskonna areng mõjutab kõiki eluvaldkondi ning ka antud arengukava viitab Sisuliselt Arengukavas sisalduv ja ministeerium digitaalsetele tehnoloogiatele kui instrumendile, mis aitab erinevates valdkondlikes arvestatud kolmest tegevussuunast strateegiates seatud eesmärke täita. Samas pakuvad digitaalsed tehnoloogiad laiemalt koostatud visioon on valdkonnaüleseid võimalusi ja väljakutseid, mida arengukavas piisavalt käsitletud ei ole. just sõnastatud Valdkonnaüleste eesmärkide seadmine aitaks paika panna teiste valdkondade arengukavade valdkonnaüleste digiarengu eesmärke ning suurendaks kooskõla tegevuskavaga Digiühiskond 2030. ambitsioonidena. Välis- Teiseks, vastavalt 1998. aastal vastu võetud Eesti infopoliitika põhialustele[1] toetavad Mitte AVP puhul pole tegemist ministeerium digitaalsed tehnoloogiad administratsiooni sisemiste protsesside ning teenuste pakkumise arvestatud arengukavaga. kõrval ka demokraatia edendamist, sh avatud ja kaasava digiühiskonna kujundamist. Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku lisada digiühiskonnaga seonduvate arengukavade nimistusse Eesti Avatud Valitsemise Partnerluse tegevuskava 2020-2022. Välis- Kolmandaks, antud tegevuskava ei sea eesmärke avalikkuse ega ka ettevõtete digi- ning Mitte Vastavad tegevused sisalduvad ministeerium küberkompetentsi tõstmiseks, vaatamata sellele, et digiühiskonna arengu suurimaks arvestatud vastavates arengukavades, murekohaks peetakse justnimelt IT-pädevuste ja -spetsialistide puudust (lk. 8). Siinkohal siinses arengukavas on neile väärivad veelkord väljatoomist Euroopa Digimajanduse- ja Ühiskonna Indeksi, nö DESI indeksi laiemast visioonist kantult aga tulemused, mis kinnitavad, et Eesti jääb maha Euroopa keskmisest ettevõtete digikasutuses[1] sõnastatud ootused - mida ning jääb maha Euroopa liidritest avalikkuse ehk inimeste digiteenuste kasutamise osas[2]. juhtimiskorralduse kaudu ja Eesti juhib just avaliku sektori digiteenuste pakkumise osas[3], mis aga ei ole piisav selleks, et töö käigus edasi viia. tõusta Euroopa ja maailma juhtivaks digiriigiks. Avalikkuse ning erasektori digitaalne mahajäämus võib jääda oluliseks takistuseks ka antud digiühiskonna arengukavas seatud eesmärkideni jõudmisel Välis- Lähtuvalt ülaltoodust, tekib küsimus, kas seotud valdkondlikes arengukavades, eelkõige Mitte Arengukavad on sisult ministeerium Haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035 ning Eesti teadus- ja arendustegevuse, arvestatud üldisemal tasemel. Mainitud innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–2035 seatud eesmärkidest ja tegevustest konkreetsed seosed peavad piisab selleks, et tagada Eesti inimeste ja ettevõtete digi- ja küberkompetentside kasv, realiseeruma programmide ja toetamaks tegevuskava Digiühiskond 2030 ja tagamaks Eesti digiühiskonna areng? Näiteks tegevuste tasandil, kuigi miks Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 ei sea digi- ja küberpädevustega seotud üld- või mitte edapsidi ka eri strateegilisi eesmärke ning keskendub digilahendustele- ja pädevustele eelkõige kooliõppes[1]. arengukavade uuendamisel - Lisaks ei käsitle antud tegevuskava küberoskusi. Teeme ettepaneku seada Digiühiskond 2030 selleks ongi neile ootused tegevuskavas eesmärke ja tegevusi ka avalikkuse ning erasektori digikompetentsi tõstmiseks, siinses arengukavas ära toodud mida jäävad toetama nii Haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035 kui Eesti teadus- ja (n-ö alusena, millest lähtuvalt arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–2035 seatud eesmärgid ja koordinatsiooni teha). tegevused. Viimane aitaks seada eesmärke ja tegevusi ka ELi struktuuritoetuse toetusskeemile „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ , mille rakendusasutuseks on hetkel siiski MKM koos RIAga Välis- Jääb selgusetuks, millel tugineb digiühiskonna arengukava aluseks olev hetkeolukorra analüüs Vastatud Analüüs on süntees ministeerium (va DESI 2020 indeksi andmed, mida kasutatakse võrdluseks teiste Euroopa riikide arengukava käigus toimunud digiarenguga) ning milline olnud viimase kaardistamisprotsess (töögrupid, teenuste tagasiside, aruteludest ja taustatööst. vms)? Eraldi suure alusanalüüsi tegemist ei pidanud me proportsionaalseks, hetkeolukorra kaardistused toimusid sisu kavandamise käigus. Välis- Hetkeolukorra analüüsist ei selgu, mis on need valdkonnad, kus on digiteenused Mitte Selline sisemine võrdlus oleks ministeerium kasutajasõbralikumad, kus on areng olnud kiirem ning mis on need valdkonnad, kus arengud arvestatud arengukava jaoks liigse on olnud aeglasemad või kus oleme ka ebaõnnestunud. Samuti ei selgu, mis on need tööstus- detailsusega, sest meetmeid ei ja majandusharud, kus mahajäämus on olnud suurem ning miks. Lisaks ei selgu, kas kavanda me arengukavas ju esiletoodud probleemide mõju ja ulatus on sektoriüleselt sama või erinev. Võib ju eeldada, et sektoripõhiselt või suunitletult areng ei ole olnud ühtlane ning just viimase analüüs peaks andma võimaluse seada - need fookused on töise tulevikueesmärke ja viia sisse senisesse arengusse vajalikke korrektuure. tasandi prioriseerimise teemaks edaspidi. Välis- Eesti Välispoliitika Arengukava 2030 seab digitehnoloogiate kasutusega seatud eesmärke ja Arvestatud "Seotud arengukavad" plokki ministeerium tegevusi, mis lisaks julgeolekule toetavad Eesti riigi maine ja mõjukuse kasvu, samuti on täiendatud. Juhime aga arengukoostöö ning äridiplomaatia mainet ja mõjukust, kaubandussuhteid jne. Eesti kui eduka tähelepanu, et iga digiriigi maine hoidmiseks ja arendamiseks, aga ka Eesti ekspertide kogemuse ning IT ministeerium toimetab enda ettevõtete ekspordivõimaluste suurendamiseks esindab Välisministeerium Eesti digihuvisid pädevusalas. rahvusvahelisel areenil ning kaasub erinevate rahvusvaheliste initsiatiividega, protsessidega Välisministeerium esindab ning poliitikatega. Digiühiskonna 2030 arengukavaga on seotud Eesti Välispoliitika Eesti digihuvisid välispoliitika Arengukavaga nii küber- kui digikoostöö ehk nii küber- kui digidiplomaatia (punkt 8. sihitud ülesannete (sh väliskoostöö) kontekstis. julgeolekupoliitika ja äridiplomaatia) skoobis, mitte tervikuna ja laiemalt. Välis- Arengukava loetleb mitmeid alaprojekte- ja dokumente, mida on plaanis ellu viia ja vastu võtta Sisuliselt Nagu juhtimiskorralduses ministeerium (nt riiklik küberjulgeoleku haldusmudel, küberjulgeoleku nõukoda jm). Nii mõnedki neist arvestatud kirjeldatud, tehakse seda tööd eeldavad teiste ministeeriumide ja asutuste ulatuslikku kaasamist. Samas jääb ebaselgeks, temaatiliste töörühmade ja kuidas, millisel määral ja mis formaatides selline kaasamine toimub, või kuidas on tagatud, et võrgustike kaudu. Lisasime kõik asjassepuutuvad asutused saavad õiges kohas sõna sekka öelda. Eriti just riikliku selgituse, et sinna kaasatakse küberjulgeoleku huvides on vajalik laiapindne koostöö ning samas tagamine, et erinevad seotud osapooled. Kindlasti ka koostööformaadid üksteise tööd ümber ei teeks. Seega tuleb tagada tegevuste läbipaistvus ja VM teid puudutavates teiste asutuste kaasamine alates varasest faasist. teemades. Riigikantselei [email protected] Stenbocki maja Rahukohtu 3 28.06.2021 nr 22-1/2021/4023-1 15161, Tallinn „Eesti digiühiskond 2030 arengukava“ eelnõu esitamine Austatud riigisekretär Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile ja seonduvalt eelnevale valitsuskabineti nõupidamisele „Eesti digiühiskond 2030 arengukava“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) Eesti digiühiskond 2030 arengukava; 2) Eesti digiühiskond 2030 seletuskiri; 3) Eesti digiühiskonna 2030 arengukava kooskõlastustabel; 4) Eesti digiühiskond 2030protokollilise otsuse eelnõu. Kaidi-Kerli Kärner 625 6348 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EELNÕU 25.06.2021 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL 2021 nr „Eesti digiühiskond 2030 arengukava“ eelnõu esitamine arutamiseks Riigikogule Riigieelarve seaduse § 20 lõike 2 alusel: 1. Esitada „Eesti digiühiskond 2030 arengukava“ eelnõu (edaspidi eelnõu) arutamiseks Riigikogule. 2. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministril esindada Vabariigi Valitsust eelnõu menetlemisel Riigikogus. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 25.06.2021 Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse „„Eesti digiühiskond 2030 arengukava“ eelnõu esitamine arutamiseks Riigikogule“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus ja eesmärk Vastavalt riigieelarve seaduse § 20 lõikele 2 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium enne Vabariigi Valitsuse poolt kinnitamist Riigikogule arutamiseks „Eesti digiühiskond 2030 arengukava“ eelnõu (edaspidi ka arengukava). Ühise arengukava koostamise ülesande andis Vabariigi Valitsus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM). Perioodil 2013-2021 käsitlesid eelnimetatud poliitikavaldkonda Eesti infotehnoloogia arengukava 2013–2021 (MKM vastutusalas). Vabariigi Valitsus kiitis arengukava väljatöötamise ettepaneku heaks 3. detsembril 2020. Arengukava on koostatud kümneks aastaks, mis võimaldab üheti omada valdkondlikku pikemat vaadet, samas võtta ka arvesse tehnoloogiate kiiret arenemist ja vajadust sellele vastavalt kohaneda. Arengukava koostamisel on arvesse võetud  globaalseid suundumusi;  valdkonna tugevusi ja eripärasid;  valdkonna praegust olukorda ja arenguvajadusi kirjeldavaid uuringuid, analüüse ja statistikat;  kooskõla teistes strateegiates ja arengukavades, sh Euroopa Liidu strateegilistes alusdokumentides ja Eesti 2035-s seatud eesmärkidega;  siht- ja sidusrühmade tagasisidet ja ettepanekuid. Arengukava põhidokument koosneb järgmistest osadest:  Ülevaade arengukavast  Digiühiskonna arengu hetkeolukord  Visioon  Põhimõtted  Üldeesmärk ja mõõdik 1  I valdkond – digiriik  II valdkond – ühenduvus  III valdkond – Küberturvalisus  Visiooni elluviimiseks ootused teistele arengukavadele  Juhtimiskorraldus  Maksumusprognoos Arengukaval on järgmised lisad:  Lisa 1. Seonduvad arengukavad  Lisa 2. Mõjuanalüüs  Lisa 3. Kaasamine Arengukava mõõdikute mõõtmisviisid ja allikad on kirjeldatud mõõdikute juures. Digiühiskonna arengukava 2030 koostamist juhib Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM). Arengukava eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise nõunik Kaidi-Kerli Kärner, kaidi- [email protected], tel 625 6348. 2. Eelnõu sisu Arengukavaga lepitakse kokku innustavad ja oluliste osapoolte ühised digiriigi, küberturvalisuse ja ühenduvuse valdkonna poliitika põhimõtted, arengusuunad, tegevuseesmärgid ja -suunad järgmiseks kümneks aastaks. Et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on tööriist teiste eesmärkide saavutamiseks, siis on antud arengukava üldeesmärgiks toetada parima moel digilahenduste abil majanduse konkurentsivõime, inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhususe tõusu Eestis. Arengukavas seatakse visioon, põhimõtted, üldeesmärk ja valdkondlikud sihid, mõõdikud alg- ja sihttasemetega, peamised poliitikainstrumendid, juhtimiskorraldus ja maksumuse prognoos. Eesti digiühiskond 2030 arengukava on jätk senisele arengukavale Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020. Võrreldes lõppeva arengukavaga, loodavas arengukavas ei kajastata digioskuste temaatikat, kuna antud valdkonna loomupärane juhtimine toimub seotuna kogu hariduse valdkonnaga. Seega on digioskused kajastatud loodavas Haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035. Arengukavas tagatakse kooskõla Eesti 2035 plaani ja strateegiliste sihtidega ja teiste riigi ning rahvusvaheliste strateegiliste arengudokumentidega. 2 Peatükis „Ülevaade arengukavast“ kirjeldatakse lahti järgmise 10 aasta visioon, antakse ülevaade kolmest valdkonnast, põhimõtetest ja juhtimis- ning elluviimiskorraldusest. Peatükis „Digiühiskonna arengu hetkeolukord“ antakse ülevaade digiühiskonna arengu n-ö suurest pildist, sh Eesti võrdlus rahvusvahelise olukorraga. Olukorda analüüsitakse vaadates nii Eesti tugevusi kui nõrkusi ja sellest tulenevalt ka võimalusi ja ohte. Peatükis „Visioon: Eesti täis digiväge“ sõnastatakse lahti järgmise kümne aasta digiühiskonna visioon, mis hõlmab endas järgnevat:  meie elukorraldus on vägev – on lihtne teha asju, mida vajame või tahame;  oleme digiväega kaitstud – meie digielu on turvaline ja lähme digiarengus julgelt edasi;  meie majandus on digiväeline – digilahendused on kogu majanduse mootor;  Digiväel väärtustame iga inimest ja loome ühist;  Eestis on väetatud pind tulevikulahenduste loomiseks. Peatükis „Põhimõtted“ loetletakse kuus olulisemat põhimõtet, mida digiühiskonna arendamisel peab alati arvesse võtma:  Kaitseme inimeste põhiõigusi  Hoiame eesti keelt ja kultuuri  Hoiame usaldusväärsust  Oleme tehnoloogianeutraalsed  Ehitame digiühiskonda koostöös  Oleme uuendusmeelsed  Oleme kliima- ja keskkonnahoidlikud Peatükis „Üldeesmärk ja mõõdik“ annab ülevaate, kuidas valdkondlike mõõdikute abil mõõdetakse kogu arengukava arengut. Järgnevates peatükkides kirjeldatakse lahti kolme valdkonna – digiriik, ühenduvus ja küberturvalisus – tegevussuunad. Tegevussuundade kirjelduses antakse kõigepealt ülevaade hetkeolukorras konkreetses valdkonnas, seejärel tulemus, mida soovime saavutada ning viimasena ülevaade peamistest tegevustest, mis tulemuse saavutamiseks ellu viiakse. Kuna valdkonda „Digiriik“ hõlmab endas palju tegevussuundi, on need jaotatud kaheks: esiteks Eesti digiriigi arenguhüpped ja seejärel suunad, mis võimaldavad arenguhüppeid ja tagavad digiriigi kestlikkuse. Digiriigi mõõdikuks on eraisikute ja ettevõtjate rahulolu avalike digiteenustega (tulevikus on plaanis mõõta ka avaliku sektori töötajate rahulolu). Digiriigi 3 arendamises näeme suurt rolli proaktiivsete ja sündmusteenuste arendamisel, krativäelise riigi loomisel, andmete paremas kasutamises, erasektori panustamises ja selles, et digiriik on arendatud tulevikukindlalt ning kvaliteetsete baasteenustega. Oluline on digiriiki arendada ka keskkonnale jätkusuutlikult. „Ühenduvuse“ peatükis seatakse järgmise kümne aasta siht, kus Eestis on asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus, mis võimaldab luua ja kasutada uudseid teenuseid. Eesmärki aitavad saavutada ajakohane ja ettevaatav õigusruum, juurdepääsuvõrkude väljaarendamine, 5G- ja 6G-baastaristu arendamine ning tegevuste tulemusel tekkivate uudsete sisu- ja äriteenuste arendamine. Kolmas valdkond on „Küberturvalisus“, mille eesmärk on turvaline ja usaldusväärne Eesti küberruum, mis saavutatakse läbi ajakohase riikliku korralduse, suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamise ning suurema küberturvalisuse tagamise võimekuse. Digiühiskonna 2030. aasta visiooni saavutamiseks on vajalik, et teistes poliitikavaldkondades täiendatakse siinset arengukava mitmel moel ja need seoses on kirjeldatud peatükis „Visiooni elluviimiseks ootused teistele arengukavadele“. Vastavalt Eesti arengukavade koostamise korraldusele ei ole tegemist automaatse kohustusega teistele valdkondadele, vaid siinse arengukava raames koostatud digiühiskonna visioonist tõukuva tellimusega ja ootusega teiste poliitikameetmete sisu ja suuna osas. Need loovad aluse arengukavade elluviimisel ja uuendamisel seisukohtade esitamiseks ning tegevuste koordineerimiseks asutuste vahel. Peatükis „Juhtimiskorraldus“ kirjeldatakse lahti, kuidas arengukava tegevusi ellu viiakse, mil moel käib arengukava ülevaatamine ja uuendamine ning kuidas tagatakse eri valdkondade ja asutuste vahel eesmärkide ja tegevuste sünergia. Peatükist „Maksumusprognoos“ saab ülevaate aasta kaupa nende kulude koguhinnangust (ilma käibemaksuta), mis on vajalikud selleks, et tagada digiühiskonna arengukava eesmärkide saavutamiseks tegevuste piisav rahastus digiühiskonna programmis. Lisades on lahti kirjeldatud seosed teiste arengukavadega, mõjuanalüüs kolme valdkonna kaupa ning antud ülevaade partnerite ja sidusrühmade kaasamisprotsessist arengukava koostamisel. Eelnõu koosneb kahest punktist. Punkt 1 esitada „Eesti digiühiskond 2030 arengukava” arutamiseks Riigikogule. Punkt 2 Ettevõtlus- ja tehnoloogiaminister Andres Suttil esindada Vabariigi Valitsust arengukava menetlemisel Riigikogus. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu regulatsioonidele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu regulatsioonidega. 4 4. Protokollilise otsuse mõjud Arengukava elluviimisega kujundatakse Eesti eeldusi, tingimusi ning vajadusi digiühiskonna poliitikas, mis aitab kaasa elanike heaolu kasvule. Arengukava mõjud ilmnevad peamiselt järgmistes sihtrühmades:  Eesti elanikud ja e-residendid ehk digiriigi ja sideteenuste kasutajad;  erasektor;  riigiasutused ja kohalikud omavalitsused. Digiriigi arendamine muudab eelkõige avaliku sektori teenused mugavamaks ja kättesaadavaks kõigi kasutajate jaoks. Inimkeskselt kujundatud avalikud teenused on kättesaadavad ja kasutusmugavad ka väiksemate (digi)oskuste ja erivajadustega inimestele, samuti neile, kes saabuvad Eestisse teistest riikidest. Teenuste automatiseerimine, ennetav ja sündmuspõhine pakkumine ning digikättesaadavus suurendavad võrdsust ühiskonnas, kuna nende kaudu paraneb ligipääs teenustele, teenuste kasutamine ei eelda häid digioskusi ja teenused vastavad kasutajate vajadustele Eesti hea maine digiühiskonnana säilib ning selle tulemusel tullakse meie juurde nõu küsima ja meid kaasatakse rahvusvahelistesse projektidesse. Eesti digilahendused on koosvõimelised Euroopa suundadega. Eesti residendid ja ettevõtjad saavad vähemalt Põhjala ja Balti piirkonnas rahvusvahelisi asju ajades, näiteks tööle või äri tegema minnes, vajalikud asjad digitaalselt ühekorraga korda ajada. Krattide kasutuselevõtu, sündmuspõhiste teenuste ja konsolideerumise kaudu suureneb riigisektori tõhusus ning see toetab majanduse konkurentsivõime kasvu. Tegevussuunad soodustavad IT-sektori kasvu. Näiteks standardteenuste kesksel osutamisel toetutakse senisest rohkem erasektori pakutavale. Avatud innovatsiooni raames saab erasektoriga koostöös tehtud lahendusi kergemini kohandada, mistõttu on neid ka lihtsam eksportida ja nad suurendavad majanduskasvu. Arengukava tegevused aitavad keskkonda hoida kahel moel. Esiteks asendab digilahenduste kasutamine vajaduse tarbida füüsilisi lahendusi (nt digiteenused kaotavad paberavaldused ja füüsiliselt kohalesõitmise vajaduse). Samuti on vaja digilahendusi endid nn rohestada – võtta kasutusele üha kliima- ja keskkonnahoidlikumaid lahendusi, mis tarbivad vähem ressursse. Tänu avalike teenuste digiteeritusele on äärealadel elavatel inimestel aina parem ligipääs avalikele teenustele. Nii avalike teenuste kui ka poliitikakujundamise otsuseid tehakse tänu paremale teenusejuhtimisele üha rohkem (seire)andmete põhjal. Ühenduvuse valdkonnas loovad arengukava tegevused eeldused taskukohaste sideteenuste pakkumiseks ja võimaldavad ka väiksema sissetulekuga elanikurühmadel saada osa infoühiskonna pakutavatest teenustest. Arengukavaga soodustatakse investeeringute tegemist 5 sidevaldkonnas nii kaabelvõrkude ehitamiseks kui ka uue põlvkonna mobiilsidevõrkude (5G ja 6G) kasutuselevõtuks. Kavandatavad riiklikud meetmed toetavad ehitamist ja arendamist piirkondades, kus eraettevõtted seda omal algatusel ei tee, kuna see pole neile majanduslikult tasuv. Riiklike toetusmeetmete abil rajatavad juurdepääsuvõrgud ja 5G-baastaristu mõju regionaalarengule on positiivne, parandades nii elukvaliteeti kui ka maapiirkondade konkurentsivõimet. Tänu tegevustele küberturvalisuse valdkonnas on riigi julgeolek on tagatud mõjusamalt ja tõhusamalt, sest küberturvalisus on selle oluline osa. Eesti küberruumi turvalisuse kõrge tase kasvatab Eesti usaldusväärsust ja tõsiseltvõetavust. Eesti hea maine küberturvalisuse valdkonnas annab Eestile võimaluse olulistes rahvusvahelistes küsimustes mõjule pääseda ja kaasa rääkida. Eesti küberturvalisuse kõrge tase aitab Eesti ettevõtetel oma tooteid ja teenuseid paremini müüa. 5. Protokolli märgitava otsuse rakendamiseks vajalikud kulud Arengukava maksumuse prognoos ehk elluviimise kuluvajaduse hinnang on 1,223 miljardit eurot. Arengukava elluviimist rahastatakse riigieelarve vahenditest (sh välisvahendid). 6. Eelnõu jõustumine Otsus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude kooskõlastamise infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumidele ja Riigikantseleile, kes on eelnõu kooskõlastanud või teinud seda märkustega. Lisaks esitati eelnõu arvamuse avaldamiseks järgnevatele organisatsioonidele: Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL), Asutajad MTÜ, E-riigi Akadeemia SA, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, MTÜ Finance Estonia, Eesti Pangaliit, Vabaühenduste Liit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus- Tööstuskoda, Teenusmajanduse Koda, Eesti Teaduste Akadeemia, Rektorite Nõukogu, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Ülikool. Arvamused ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise ülevaade on seletuskirja lisas. Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister 6 Eesti digiühiskond 2030 VALDKONNA ARENGUKAVA Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2021 Ülevaade arengukavast ................................................................................................................................. 4 Digiühiskonna arengu hetkeolukord ....................................................................................................... 7 Visioon: Eesti täis digiväge ....................................................................................................................... 11 Põhimõtted...................................................................................................................................................... 13 Üldeesmärk ja mõõdik ................................................................................................................................ 15 I valdkond. Digiriik....................................................................................................................................... 16 Digiriigi järgmised arenguhüpped ......................................................................................................... 19 1. Üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele ................................................ 19 2. Krativäeline riik ................................................................................................................................... 20 3. Võim oma andmete üle ...................................................................................................................... 21 4. Roheline digiriik................................................................................................................................... 22 Suunad, mis võimaldavad arenguhüpet ja tagavad digiriigi kestlikkuse ................................ 24 1. Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine ........................................... 24 2. Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus ...................................................... 25 3. Tulevikukindlad digiriigi platvormid .......................................................................................... 27 4. Keskselt osutatud IT-alusteenused .............................................................................................. 29 5. Uute lähenemisviiside pidev katsetamine ................................................................................. 31 6. Avatud innovatsioon ja digiriigi kogukonna arendamine ................................................... 32 7. Avaliku sektori digimuutuste võimendamine .......................................................................... 34 8. Sihitud väliskoostöö ........................................................................................................................... 36 II valdkond. Ühenduvus ............................................................................................................................. 38 Ühenduvuse suunad .................................................................................................................................... 39 1. Ajakohane ja ettevaatav õigusruum ............................................................................................. 39 2. Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine....................................................................................... 40 3. 5G- ja 6G-baastaristu arendamine ................................................................................................ 41 2 4. Uudsete sisu- ja äriteenuste arendus........................................................................................... 42 III valdkond. Küberturvalisus .................................................................................................................. 44 Küberturvalisuse valdkonna suunad .................................................................................................... 45 1. Ajakohane küberturvalisuse riiklik korraldus ......................................................................... 45 2. Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime .................................................................... 46 3. Suurem küberturvalisuse tagamise võimekus ......................................................................... 48 Visiooni elluviimiseks ootused teistele valdkondadele ................................................................. 51 Juhtimiskorraldus......................................................................................................................................... 54 Maksumusprognoos .................................................................................................................................... 57 Lisad................................................................................................................................................................... 58 Lisa 1. Seonduvad arengukavad ......................................................................................................... 58 Lisa 2. Mõjuanalüüs ................................................................................................................................. 65 Lisa 3. Kaasamine ..................................................................................................................................... 73 Viited ............................................................................................................................................................. 75 3 Ülevaade arengukavast Eesti digiühiskonna arengukava 2030 sisaldab visiooni ja tegevusplaani, kuidas Eesti majandust, riiki ja ühiskonda digitehnoloogia abil järgmise kümnendi jooksul edasi arendada. Digiühiskonna alal on endiselt ambitsioon kasutada info- ja kommunikatsiooni- tehnoloogiat ehk digilahendusi võimalikult nutikalt ja rohkelt ära, et seeläbi saavutada „Eesti 2035“1 sihid: edendada majanduse ja riigi konkurentsivõimet, inimeste ja ühiskonna heaolu ning elukeskkonna kvaliteeti. Digiühiskonna 2030. aasta visioon on, et Eesti oleks täis digiväge. See kätkeb järgnevat:  meie elukorraldus on vägev – on lihtne teha asju, mida vajame või tahame;  oleme digiväega kaitstud – meie digielu on turvaline ja lähme digiarengus julgelt edasi;  meie majandus on digiväeline – digilahendused on kogu majanduse mootor;  digiväel väärustame iga inimest ja loome ühist;  Eestis on väetatud pind tulevikulahenduste loomiseks. Visiooni elluviimiseks on siinses arengukavas seatud täpsemad eesmärgid ja kavandatud tegevussuunad kolmel alal:  arendada digiriiki ehk digilahenduste kasutamist avalikus sektoris, sest digiriigi üldist arendamist ei hõlma ükski teine arengukava ning lisaks on avalik sektor Eesti digiühiskonna arengu eestvedaja ja suunanäitaja. Põhieesmärk on saada avalike teenuste kasutamisel parim kogemus, et meie elukorraldus olekski vägev, nagu visioonis on esile toodud. Selle nimel on kavas teha järgmised digiriigi arenguhüpped ja tagada seni loodud digiriigi kestlikkus.  arendada elektroonilist sidet ehk ühenduvust, sest piisav ühenduse kättesaadavus on digilahenduste kasutamise alus, olgu tegu inimese igapäevaelu või ettevõtlusega. Põhieesmärk on see, et kiire side jõuaks taskukohaselt kõikjale Eestis. 4  arendada riiklikku küberturvalisust, sest juhul, kui on tagatud vajalik usaldus, saame visioonis sõnastatult digiarengu teel julgelt edasi minna. See ala hõlmab küberturvalisuse tagamist nii avalikus sektoris kui ka majanduses laiemalt. Põhieesmärk on hoida Eesti küberruum usaldusväärne ja turvaline. Arvestades kasvavaid riske ja senist baasi, on see iseenesest juba parajalt ambitsioonikas siht. Digiühiskonna visiooni elluviimine sõltub lisaks veel mitmetest muudest valdkondadest ja poliitikasuundadest, mis on kaetud teiste arengukavadega. Seepärast on siinses arengukavas sõnastatud eraldi ka ootused teistele poliitikavaldkondadele, sest arengukavade vahel ei tohi olla dubleerimist ega samas mõistlik teiste valdkondade meetmeid osaliselt eraldi käsitleda. Ootuste näol on tegemist laiemast digiühiskonna visioonist tuleneva n-ö tellimusega, et panna selgelt paika vajadused ja alus, mille järgi kavandada tugitegevust teiste arengukavade elluviimisel või suunata arengukavade kooskõla. Siinne arengukava ise ei hõlma konkreetseid sihte ega tegevusi IKT kasutuselevõtu edendamiseks eri elu- ja ettevõtlusaladel, sest neid plaane peavad sisaldama kõik arengukavad enda valdkonna kohta. Visiooni elluviimisel on kõigis tegevussuundades oluline järgida läbivalt põhimõtteid, mis on samuti siin arengukavas esile toodud. Arengukava elluviimine, ajakohasena hoidmine ja kooskõla teiste arengukavadega tagatakse juhtimiskorraldusega, mille keskmes on arengukava juhtrühm, mida juhib digiühiskonna arengu eest vastutav minister. Iga siinse arengukava alavaldkonna arengut suunab riigiasutusi ja muid partnereid hõlmav nõukoda. Küberturvalisuse alal tegutseb lisaks Küberjulgeoleku Nõukogu, mis on valitsuskomisjoni alarühma staatuses. Töisel ehk rakenduslikul tasandil kasutatakse eri formaate koostöö korraldamiseks, tegevuste kavandamiseks ja seireks. Arengukava viiakse ellu digiühiskonna programmi kaudu, mis koostatakse neljaks aastaks ja mida uuendatakse koos riigi eelarvestrateegiaga kord aastas. Programm sisaldab konkreetseid meetmeid, mõõdikuid, vastutajaid, eelarvet jms, mida on vaja lähiaastate tegevusplaanina arengukava sihtide ja suundade elluviimiseks. Programmi 5 uuendamises ja täitmise seires osalevad nii valdkondlikud nõukojad kui ka loomulikult arengukava juhtrühm. Arengukava ülesehitus joonisena: Eesti digiühiskonna visioon 2030 Põhimõtted visiooni elluviimisel Digiriigi Ühenduvuse Küberturvalisuse Ootused teistele valdkonna tegevussuunad tegevussuunad tegevussuunad arengukavadele Juhtimiskorraldus Programmi ja seega arengukava elluviimise üldvastutaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), konkreetsete tegevuste puhul ka MKMi allasutused ja/või teised riigiasutused või osalised. Arengukava elluviimise hinnanguline kogumaksumus ehk rahastamise koguvajadus on kümne aasta peale kokku u 1,2 miljardit eurot. 6 Digiühiskonna arengu hetkeolukord Hetkeolukorra täpsem analüüs ja põhjendused valitud tegevussuundadele on toodud arengukava sisupeatükkides. Toome siinkohal aga ära Eesti digiühiskonna arengu hetkeolukorra n-ö suure pildi ehk siinse arengukava tegemise lähteanalüüsi põhijäreldused, sh võimalusel rahvusvahelisest võrdlusest lähtuvalt. Eesti digiühiskonna põhitunnused ja proovikivid on praegu järgnevad: 1) Eesti on digiriigi arengus palju saavutanud, aga tegemist jagub: korraga on vaja nii uuele tasemele jõuda kui seni loodut kestmas hoida. Eesti on paljudes rahvusvahelistes võrdlustes esimeste seas (nt EL riikide võrdlus DESI 20202 või eGovernment Benchmark 20203 järgi, United Nations E-Government Survey 20204, jm). Meid eristab see, et meil on tõesti töötav ehk laialdaselt kasutatav digiriik. Nii riigihalduse tagatoas ametnikud kui ka eraisikud ja ettevõtjad kasutavad riigiga asjaajamises digiteenuseid ja -lahendusi ulatuslikult. Digiriigi kasutajate osakaal on üks EL suuremaid (93%) (DESI 2020). Nüüdseks on pea kõik otsesed avalikud teenused ühel või teisel viisil digiteeritud ehk digikanalis kättesaadavaks tehtud. Eesti digiriik on olnud rajatud tugevatele alusplatvormidele nagu riiklik digitaalne identiteet ja X-tee, mis on teinud eri valdkondades digiteenuste arenduse turvalisemaks, kiiremaks, odavamaks. Siiski on murekohti ka:  teenuste kasutusmugavus ei vasta ei kasutajate ootustele ega nõuetele või parimatele tavadele – isegi kui digiteenuseid kasutatakse, on protsessid pahatihti kohmakad ja seega neist saadav väärtus piiratud;  teenuste kestlikkus ehk pidev uuenemine ja vajalikul tasemel ülalhoid ei ole tagatud, ei tehnoloogiliselt, protsessiliselt ega ka ressursi poolest;  digiriigi uute suuremate uuenduste pealetulek pole olnud piisavalt teada või pole olnud piisavalt kiire ja ulatuslik. Seejuures tasub arvestada, et riigid konkureerivad paratamatult teineteisega nt talentide, ekspordi või investeeringute nimel. Ärikeskkonna ja teenuste kvaliteet on selles üha olulisem tegur, mis seni on Eestit soosinud. Kui me ei lahenda digiriigi murekohti, jääme 7 konkurentsis maha – paljud EL ja maailma riigid on viimastel aastatel võtnud tugevalt oma avaliku sektori digipöörde käsile, veelgi enam COVID-19 pandeemiast tõukuvalt. 2) Eestis on arenenud sideturg, kuid kiire internet ei jõua veel riigis kaugeltki kõigini ja kõikjale. Vaatamata väiksele turule, on siin side alal turul tihe konkurents. Eriti on see paista mobiiliside alal, kus on Euroopa ühed madalaimad hinnad ja rohkelt kasutajaid (mobiilse lairibaühenduse kasutajaid on poolteist korda nii palju kui EL-is keskmiselt - DESI 2020). 4G kasutuselevõtul oli Eesti üks esimesi, 5G kasutuselevõtt on küll mõnevõrra õiguslikel põhjustel viibinud, aga samuti käivitumas. Kiire interneti kättesaadavuselt üldiselt oleme EL keskmike seas – 57% majapidamisi omab ligipääsu väga suure läbilaskevõimega võrkudele (DESI 2020), kuigi vastavasse baasvõrku on rohkelt investeeritud ja 7000+ km viimase kümnendiga riigi toel seda juurde rajatud. Väljaspool suuremaid asulaid on turutõrge ehk hajaasustuse ja väikse rahvaarvu tõttu on sinna võrgu rajamine äärmiselt kallis ja tihti vajab riigi tuge. Ka tarbijad ise kasutavad kiire interneti võimalusi veel vähe. Vähemalt 100 Mbit/s kiirusega püsivõrgu lairibaühenduse liitumisleping on 14% majapidamistel (DESI 2020). Nõudlus ja tegelik vajadus suuremate kiiruste järele tulevikus ilmselt kasvab. 3) Eesti on oskuslikult küberturvalisust taganud, aga riskid kasvavad ja alusvõimeid on vaja tuntavalt suurendada. Eesti digiriigis ja -ühiskonnas kasutatakse digiteenuseid agaralt, sest usaldus nende ja teenusepakkujate vastu on suur. Seda on tekitanud muu hulgas Eesti turvaline digiriigi ülesehitus, terviklik lähenemisviis küberturvalisusele, riskide ennetamise ja vähendamise olulisuse teadvustamine ja nende jõudumööda arendamine. Küberturvalisuse korralduses ja baasvõimetes on siiski olulisi lünki, võttes arvesse, et riskid kasvavad. Nii küberkuritegevus kui ka küberruumis geopoliitikast kantud rünnakud on tõusuteel – tehnoloogiat kasutatakse üha enam poliitiliste huvide saavutamiseks. Samas toetume olulises osas väliste tehnoloogia loojate ja pakkujate lahendustele. Kui meil pole võimet seejuures riske ette näha ja juhtida, oleme haavatavad nende pakkujate haavatavuste kaudu. Paratamatult kõike ise teha ja kontrollida ei saa ka, mistõttu on oluline suuta valida usaldusväärseid partnereid ja lahendusi. 8 Küberturvalisuse alusvõimekuse tugeval tasemel kindlustamine on Eesti jaoks möödapääsmatu, sest vastasel juhul ei saa me senisel määral toetuda digilahendustele. Eesti on kõrgelt arenenud digiühiskond, mis erinevalt paljudest teistest riikidest juba sõltub igapäevaselt eluliselt digiteenustest ja neid võimaldavast taristust – võrgu- ja infosüsteemidest, riist- ja tarkvarast, tavakasutaja seadmetest ning muust tehnoloogiast. Digisõltuvus puudutab ka elutähtsa teenuse osutajaid, kellest suur osa hindab oma teenuse tehnoloogilist sõltuvust kriitiliseks. Lisaks on eri infosüsteemid omavahel seotud, kasutades üksteise andmeid. 4) Eesti majandus pole suurema digipöördeni veel jõudnud, kuid meil on tugev IT-sektor ja tehnoloogiapõhiste idufirmade kogukond. Eesti digiühiskonda on pikalt ilmestanud vastuolu – kuigi meil on väga arenenud digiriik ehk avalikus sektoris on digilahenduste kasutamine laialt levinud, ei ole sama toimunud majanduses laiemalt. EL mastaabis on Eesti erasektor nii üldiselt digiarengult kui nt e- kaubanduse (ekspordi)võimaluste kasutuselevõtul pigem keskmike seas või kohati tagapoolgi (DESI 2020). Samas on märke, et see on muutumas. Näiteks on digipöörde toetusmeetmete järele nõudlus kasvanud ning COVID-19 pandeemia on toonud e- kaubanduses tugeva edasihüppe. Vähedigitaalse traditsioonilise majanduse kõrval on Eestis tugev, rahvusvaheliselt silmapaistev ja jõudsalt kasvav IT-sektor ja sh idufirmade kogukond. IT-sektor on olnud kogu majanduse üheks kasvumootoriks viimase kümnendi jooksul ja iduettevõtted on kasvanud nüüdseks põllumajandusest mahult suuremaks valdkonnaks. 5) Suurim arengupidur on IT-pädevuste ja -spetsialistide puudus. EL mastaabis oleme elanikkonna digioskustelt ja sh IKT-spetsialistide osakaalult esirinnas (DESI 2020). Siiski on tuhandeid IT-spetsialiste pidevalt puudu, mis pärsib nii majanduse digipööret, tehnoloogiaettevõtete arengut kui ka digiriigi või küberturvalisuse taseme tõstmist. Mida rohkem kogu majandus ja maailm digiteed edasi läheb, seda rohkem neid puudu on ka edaspidi. Lühidalt – meil on rohkem ideid ja arenguvõimalusi, kui inimesi ja IT-oskusi, et neid võimalusi kasutada ja ideid teenusteks või toodeteks muuta. Elanikkonna baasteadmised digi alal on piisavalt head, et interneti kasutamine oleks suur. Samas ei ole see enam viimastel aastatel enam olulisel määral tõusnud, olles 9 stabiliseerunud 90% peal ning lisaks näitavad rahvusvahelised uuringud (nt PIAAC), et kõrgemad digioskused on murekohaks. See pärsib näiteks töökohal digipöördega kaasaminekut või uuemate tehnoloogiate kasutuselevõttu eri sektorites, või võib põhjustada struktuurset tööpuudust. Digioskuste nappus ja mittevastavus on üks suuremaid takistusi ettevõtetes digiinvesteeringute tegemisel (DESI 2020). 6) Tehnoloogiline areng muudkui jätkub – see avab uusi võimalusi kui ka ohte Üks megatrend on maailmas vääramatu – digitehnoloogia võidukäik jätkub. Uute lahenduste ja tehnoloogiliste võimaluste lisandumine muudkui kiireneb ja eksponentsiaalselt. See tähendab ühtpidi võimalust ka Eestile digiarengus muudkui edasi minna, sest uus tehnoloogia loob uusi kasutusalasid või võimalust seni digitaalseks tehtu uuel kujul luua ja veel paremana. Samas toob uus tehnoloogia alati uusi küberohte. Tähele tasub panna seejuures, et digilahendused muutuvad üha keerukamaks ja spetsialiseerituks. Seotud ohtude nägemine, ennetamine ja maandamine vajab seega üha suuremat (eri)pädevust. Universaalsete ekspertide abil ei saa enam piisavalt lahendada kompleksseid riske, mida tekitab pilveandmetöötluse, tehisintellekt, krüptograafia, kvantarvutite, asjade interneti, liitreaalsuse, robootika jms võidukäik. 10 Visioon: Eesti täis digiväge „Vägi“ on pika ajalooga tugev sõna. Nimelt on see üks kolmesajast vanimast eesti keele sõnast. See sobib väljendama digiühiskonna arendamise lähtekohta: tahame hoida seni ehitatud väärtuslikku, kuid usume, et Eesti digiühiskonda saab ehitada veelgi paremaks. Eesti on maailmas juba tuntud kui tugev digiühiskond, kuid me suudame enamat. Tahame, et Eesti oleks digiväge täis – võimekas ja suurema jõuga, kui meie väiksuse tõttu muidu loota võiks. Nii kasutame üha arenevad digitehnoloogia võimalused alati parimal moel ära. Digiväeline Eesti näeb välja järgmine. Meie elukorraldus on vägev – on lihtne teha asju, mida vajame või tahame  Teenused toimivad täpselt minu vajaduste järgi ning jõuavad ise minuni siis, kui mul neid vaja, ja viisil, nagu mina soovin.  Tarbetu asjaajamine on möödanik nii era- kui ka avalikus sektoris, mistõttu mul on rohkem aega teha väärtuslikumat tööd või nautida mõnusamat igapäevaelu. Riigi toimimise keerukus on eraisiku ja ettevõtja jaoks nähtamatu.  Ma pääsen igalt poolt ja igal ajal vajalikele teenustele hea ühenduvusega ligi, olgu ma Tallinnas, Obinitsas või laias ilmas rändamas. Oleme digiväega kaitstud – me digielu on turvaline ja lähme digiarengus julgelt edasi  Mu andmed on kindlalt hoitud, samas saab vabalt kasutada andmeid uute nutikate lahenduste loomiseks.  Mul on digiruumis ohutu toimetada, kartmata väärinfot, küberkiusu või - kuritegevust. Ma käitun nii, et ei sea end digiohtu, samas kaitstakse mind üha enam tagaplaanil nähtamatult.  Eesti riik ja olulised teenused on küberruumis alati kaitstud. See loob meie majandusele ka konkurentsieelist. Meie majandus on digiväeline – digilahendused on kogu majanduse mootor 11  Kõigi sektorite tuumikettevõtted on läbinud oma toimimises digipöörde või pakuvad digitooteid ja -teenuseid. Digilahenduste abil oleme ka majanduse keskkonnahoidlikuks muutnud.  Tehinguid tehakse, arveid makstakse ja aruandeid koostatakse täisdigitaalsena, automaatselt ning silmapilkselt – see hoiab kokku raha ja aega.  Tänu mugavale asjaajamisele on laiast ilmast inimestel ja ettevõtetel Eestis lihtne oma äri ajada. Aktiivseid e-residente on Eestil rohkem kui püsielanikke. Digiväel väärustame iga inimest ja loome ühist  Oleme tehnoloogiarahvas: igati ja alati valmis looma uusi lahendusi ning neid kõikjal kasutama. Omandame kogu elu agaralt ja kiirelt uusi teadmisi ja oskusi.  Nutikate lahendustega saame omavahel üha enam seotuks ja lõimunuks, üle eri lõhedest ja vajadusel toetada igaüht talle vajalikul moel. Anname osa riigi ja kogukonna käekäiku, oleme just nimelt ÜHISkond.  Eesti kultuur on kogu maailmas digiteel hõlpsalt kättesaadav, tulevikuks talletatud ja aktiivselt (taas)kasutuses. Eesti keel on digiruumis elus ja arenev. Eestis on väetatud pind tulevikulahenduste loomiseks  Eestis on suurepärased tingimused uudsete lahenduste loomiseks, katsetamiseks ja maailma viimiseks – siin on justkui maailma nutiküla. Siia tullakse tulevikulahendusi looma mujalt maailmast, siin võrsub suureks uusi tegijaid ja toimetavad agaralt edasi senised tegijad. 12 Põhimõtted Digiühiskonna arendamisel ning siinse arengukava raames tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgime alltoodud põhimõtteid:  Kaitseme ja edendame inimeste põhiõigusi. Tagame, et kõigil on võrdsed võimalused digiühiskonnast osa saada, hoiame selleks vältimatuid vabadusi alates internetivabadusest. Tagame inimestele võimaluse juhtida oma isikuandmete kasutamist ja privaatsuse kaitset.  Hoiame eesti keelt ja kultuuri. Edendame eesti keele ja kultuuri elujõulisust digiühiskonnas ja -ruumis. Eriti oluline on, et igapäevaseadmeid ja -teenuseid saaks kasutada heas eesti keeles.  Hoiame usaldusväärsust. Algatusi ja arendusi tehes mõtleme kohe nendega seotud riskidele ning kavandame ja viime ellu riskide vähendamise tegevusi – just nii saame digiühiskonna arenguteel julgelt edasi minna. Oleme läbipaistvad selles, kuidas muresid ennetame ja lahendame. Eelistame panustada ennetusele kui tegeleda tagajärgedega.  Oleme tehnoloogianeutraalsed. Algatustes ja arendustes keskendume tulemustele, mille saavutamiseks valime elluviimise käigus parima tehnoloogia. Kui vähegi võimalik, eelistame avatud standardeid ja neil põhinevaid lahendusi. Loome ühtsed poliitikavahendid (toetused, õigusaktid jm), mis kehtivad kõigi sobivate lahenduste kohta.  Ehitame digiühiskonda koostöös. Ühendame võimalikult varakult jõu ja nõu, et ühiste teadmiste, ressursside ja pingutuste abil teha parimad otsused ning leida sobivaimad lahendused. Olgu tegu koostööga kodu- ja välismaa tehnoloogiaettevõtete ja ülikoolide, avaliku sektori asutuste, eri valitsustasandite ja kolmanda sektoriga või teiste riikidega. Taaskasutame häid lahendusi ja jagame omi.  Oleme uuendusmeelsed. Proovikivide lahendamisel mõtleme alati, kas ja kuidas saaks senisest teisiti teha. Võimaluse korral katsetame uutmoodi lähenemisviisi, sest see võib tuua hiljem rohkem tagasi. Teame, et lahendused pole kunagi lõpuni valmis, vaid neid saab ja tuleb pidevalt edasi arendada ja selleks paindlikuna ehitada. 13  Oleme kliima- ja keskkonnahoidlikud. Teeme asju digitaalselt moel, mis edendab keskkonnahoidu, panustab kliimamuutuste leevendamisse ning aitab kliimamuutuste mõjuga kohaneda. 14 Üldeesmärk ja mõõdik Lähtuvalt visioonist on järgmise kümnendi digiühiskonna arendamise eesmärk suurendada Eesti digiväge: digiriigis on tagatud parim kogemus, Eestis on ülikiire internet kõigile soovijatele kättesaadav ning meie küberruum turvaline ja usaldusväärne. Selle eesmärgi saavutamist mõõdame nelja mõõdiku arenguga järgnevalt: Avalike digiteenustega rahulolu eraisikute seas + avalike digiteenustega rahulolu ettevõtjate seas + ülikiire interneti kättesaadavus + küberruumi vastupidavus küberohtudele ja usaldamine / 4 = X Arengukava algseis: 69% + 47% + 58% + 96% = 67,5 2030. aasta eesmärk: 90% + 90% + 100% + 96% = 94 15 I valdkond. Digiriik5 Üldeesmärgist tulenev siht: tagada 2030. aastaks parim digiriigi kogemus. See siht on otseselt seotud 2030. aasta digiühiskonna visiooni ühe telje elluviimisega – saavutada digilahenduste abil vägev Eesti elukorraldus. Kui varem on olnud digiriigi arengu siht eeskätt suurendada riigihalduse tõhusust, siis teenuste kvaliteet ja inimkesksus on järgmine digiriigi küpsustase. See ei tähenda, et asju ei tuleks ega saaks teha riigis endiselt tõhusamalt, vaid seda tuleb lihtsalt teha teenuste kvaliteedi parandamise kõrval ja raames. Lisaks edendab selle sihi elluviimine visiooni teisi telgi. Avalike teenuste parim kogemus ja kvaliteet aitab muuta majandust digiväelisemaks, sest nii on asjaajamine kõigile ettevõtjatele üha lihtsam – muu hulgas toetab see e-residentide lisandumist. Parima digiriigi kogemuse tagamiseks tuleb samuti astuda samme, et Eestis oleks väetatud pind kogemust parandavate tulevikulahenduste loomiseks, nagu visioonis rõhutatud. Mõõdik: Avalike digiteenustega6 rahulolu eraisikute seas: 2019. aasta seis: 69%; 2030. aasta eesmärk: 90%; ettevõtjate seas: 2019. aasta seis: 47%; 2030. aasta eesmärk: 90%. Mõõdikuga mõõdetakse nii eraisikute kui ka ettevõtete rahulolu avalike teenustega, mida on tarbitud elektrooniliste kanalite kaudu (e-iseteenindus, veebileht, e-post, nutirakendus, sotsiaalmeedia).7 Tulemus saadakse väljavõttena avalike teenuste kataloogist8 ja seda mõõdetakse kord aastas. Sihi saavutamiseks vajalikud tegevussuunad jagunevad kaheks, sest meil on korraga käsil kaks proovikivi: viia digiriik uute lahendustega järgmisele arengutasemele ning ühtlasi hoida seni loodud lahendusi kestliku ja ajakohasena. 16 1. Eesti digiriigi arenguhüpped Lubadused – suurimad tulemused hiljemalt Tegevussuund 2030. aastaks • Eestis tulevad avalikud teenused sinu juurde just • Üleminek sündmuspõhistele ja siis, kui sul on neid vaja ja saad asjad korraga proaktiivsetele teenustele aetud. • Eestis saab avaliku sektoriga asjad aetud • Krativäeline riik vestluskrati abil • Krattide abil on tehtud avalikus sektoris uus • Krativäeline riik tõhusushüpe • Inimesel ja ettevõtjal on kontroll oma andmete • Võim oma andmete üle üle ja võimalus neid päriselt jagada • Eesti on maailma kõige rohelisem digiriik • Roheline digiriik 2. Suunad, mis võimaldavad arenguhüppeid ja tagavad digiriigi kestlikkuse Lubadused – suurimad tulemused hiljemalt Tegevussuund 2030. aastaks • Kõik avalikud teenused on inimkesksed ja neid • Avalike teenuste juhtimise ja kujundatakse, juhitakse ja mõõdetakse ühtsetel kasutajakesksuse juurutamine alustel • Kõik riigi otsused tehakse kvaliteetsete andmete • Andmepõhine riigivalitsemine ja abil andmete taaskasutus • Digiriigi ühislahendused9 on tulevikukindlad • Tulevikukindlad digiriigi platvormid • Digiriik on pilves ja baasteenused on kvaliteetsed • Keskselt osutatud IT- baasteenused 17 • Eesti on rajaleidja ja agar katsetaja • Uute lähenemisviiside pidev katsetamine • Erasektor panustab tugevalt digiriigi • Avatud innovatsioon innovatsiooni ja lahendused saab maailma viia • Julgete ja suurte digimuutuste jaoks on olemas • Avaliku sektori digimuutuste teadmised, oskused ning raha võimendamine •Aina enam on piiriüleseid teenuseid. •Sihitud väliskoostöö 18 Digiriigi järgmised arenguhüpped 1. Üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele Hetkeolukord:  Teenused ei näi ega toimi inimese jaoks tema elu- või ärisündmusest (nt lapsesaamine, abiellumine, ettevõtte asutamine) lähtuvalt ühe sujuva teenusena, vaid on nii riigi-, KOVide kui ka erateenuste vaates killustunud. Avalike teenuste teavet leiab ja teenuseid pakutakse eri kanalites ning puudub kasutaja vaatest ühtne lähenemisviis. Tihti on raske mõista, kust infot mingi teenuse kohta leida või kuidas mingit teenust kasutada.  Avalikke teenuseid osutatakse üldjuhul kasutaja algatusel ning samu andmeid küsitakse jätkuvalt ja asjatult mitu korda. Samas on riigil tihti kõik vajalikud andmed teenuse, nt mõne toetuse proaktiivseks pakkumiseks olemas.  Kuigi sündmusteenustest10 on räägitud eesmärgina juba mõned aastad, oleme nende loomisel alles teekonna alguses. Sarnane olukord on proaktiivsete teenustega11, kus peale mõne automatiseeritud teenuse (nt üksi elava pensionäri toetus) on seni loodud vaid üks pakkumuspõhine proaktiivne teenus (perehüvitiste pakkumine). Tulemus:  Eestis tulevad avalikud teenused tulevad ise sinu juurde, kui sul on neid vaja. Alati kui võimalik, annab riik ise andmete alusel inimestele ja ettevõtjatele märku, kui neil on õigus saada mõnda hüvet või täita mõni kohustus. Proaktiivset teenust osutatakse automaatselt või isiku nõusolekul, andes ka võimaluse teenusest loobuda või selle kasutamisviisi valida.  Avalikke teenuseid pakutakse inimesele ja ettevõtjale tema elu- või ärisündmusest lähtuvalt ühe sujuva teenusena, riigi toimimise keerukus (nt eri asutuste ja tasandite koostöö) on teenuse saajale nähtamatu.  Avalike teenuste pakkumisel küsitakse kasutajalt samu andmeid vaid ühe korra, välja arvatud juhul, kui andmete topeltküsimiseks on sisuline põhjus. Tegevused: 19  Arendame iga eraisiku sündmusteenuste arendusplaanis oleva elusündmuse kohta välja sündmusteenuse ja uuendame pidevalt arendusplaani12.  Toetame ettevõtjate sündmusteenuste väljaarendamist, sh e-residentidele (s.t Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021-2035 ettevõtluskeskkonna edendamise suuna elluviimist)  Algatame ja viime ellu proaktiivsete teenuste arendamise programmi, et muuta proaktiivseks sündmusteenustesse koonduvate kõrval ka muud teenused. 2. Krativäeline riik13 Hetkeolukord:  Eesti esimese tehisintellekti strateegia ehk kratikava14 alusel on tehisintellekti kasutamine avalikus sektoris alanud ja esimesed tulemused saadud. 2020. aasta lõpu seisuga on ellu viidud ja käimas kokku u 80 krati kasutuselevõtu projekti. Sellest hoolimata jääb vajaka tehisintellekti ja andmeteaduse pädevusest, eesti keeletehnoloogia rakendamise tase on endiselt madal ning esineb õigustakistusi andmete kasutamisel (näiteks andmekaitsenõuete tõlgendamisel). Tehisintellekti rakendamisel ei ole seni süsteemselt tagatud algoritmiline usaldusväärsus.  Kasutusvõimalusi on palju rohkem, kui on praeguseks jõutud kasutusele võtta – rakendamine nõuab muudatusi nii tööprotsessides kui ka infosüsteemides. Tehisintellekt on Eesti riigi suur võimalus viia kasutajakogemus ja riigi toimimine uuele arengutasemele, nagu näitavad juba esmased kogemusedki.  Avalikud teenused, nende osutamise keskkonnad ja asutuste veebilehed on kujundatud ja arendatud eri loogika ja stiili alusel. Seetõttu on kasutajatel eri portaalide ja keskkondade vahel navigeerimine segane ning keeruline. Inimene tahab riigilt lihtsust ja tuge, kuid endiselt on liiga raske leida teavet, kuhu peaks pöörduma, kui tekib vajadus riigiga suhelda. Digisuhtlus riigiga eeldab head digikirjaoskust, aga see ei peaks nii olema. Samas on maailmas selliste proovikivide lahendamiseks kiirelt arenemas virtuaalassistentide jt krattide tehnoloogia. Tulemus:  Eesti on maailmas juhtiv tehisintellektilahenduste kasutaja avalike teenuste pakkumisel: meie digiriik on krativäeline. Tehisintellekti ja muu nüüdisaegse 20 rutiine automatiseeriva tehnoloogia tulemusel on tehtud riigisektoris uus tõhusushüpe ning meil rakendatavad kratid on usaldusväärsed15.  Eestis saab avaliku sektoriga kõik asjad aetud vestluskrati abil. #Bürokrati16 ehk riikliku virtuaalabiliste ökosüsteemiga on liidestatud kõikide haldusalade tähtsamad inimesele või ettevõtjale mõeldud digiteenused. Nii saab kasutaja tarbida kõiki avalikke teenuseid ilma eriteadmisteta, kasutades selleks mistahes enam levinud suhtlusviisi või kanalit ja seadet. Tegevused:  Viime ellu #Bürokrati kontseptsiooni, et teha avalikud teenused kättesaadavaks virtuaalassistentide kaudu.  Viime ellu ja uuendame pidevalt riiklikku kratikava ehk tegevuskava, et laiendada avalikus sektoris krattide kasutamist (sh robotite). Sealhulgas arendame õigusruumi, et võimaldada krattide suuremat ja ühtlasi usaldusväärset kasutamist ning edendame krattide tulemusliku kasutuselevõtu võimekust. 3. Võim oma andmete üle Hetkeolukord:  Eesti on silma paistnud sellega, et inimene saab mõne olulise andmekogu kohta ülevaate, kes ja kuidas neis sisalduvaid andmeid kasutab (nt terviseandmed digiloos). Loodud on vastav andmejälgija platvorm, mis on aga algusjärgus. Riik ei anna täielikku ülevaadet, millal ja kuidas eraisiku või ettevõtte andmeid kasutatakse. Kasutajal on seega ebapiisav ülevaade sellest, kes, millal ja kuidas tema andmeid kasutab.  Praegu on eraisikul võimalus küsida andmetele juurdepääsu ja neid kätte saada, et edastada neid teistele pooltele. Siiski pole võimalik anda nõusolekut teistele pooltele automatiseeritult andmete küsimiseks ning samuti ei saa andmete kasutusse andmiselt tulu teenida, mis võiks ergutada erasektorit looma uusi lahendusi. Seetõttu on erasektoril keeruline eraisiku andmeid kasutada ja nende andmete kogumist dubleeritakse, mis aeglustab digimajanduse arengut.  Puudub antud nõusolekute haldamise ja tagasivõtu tehnoloogialahendus. Seetõttu on eraisikul ja ka ettevõtjal üsna raske või lausa võimatu teada saada, kas ja kuidas 21 tema andmeid kasutatakse (sh temasse puutuvate) otsuste tegemiseks või teenuste osutamiseks. Tulemus:  Eestis on eraisikul kui ka ettevõtjal kontroll oma andmete üle ja neid saab päriselt jagada.  Kõikides teenustes on nii eraisikul kui ka ettevõtjal ülevaade, milliseid andmeid on riik tema kohta kogunud ning kes ja mis eesmärkidel neid andmeid kasutab. Nende andmete kasutamine on turvaline, jälgitav ja läbipaistev.  Eraisik ja ettevõtja saavad ise tehnilise lahenduse abil otsustada, kes ning mis eesmärkidel ja tingimustel (sh soovi korral tasu eest) saab nende jagatavaid andmeid kasutada. Tegevused:  Arendame riigiportaalis välja võimaluse saada kõigist riigis hoitud enda andmetest terviklik ülevaade.  Võtame riigiüleselt kasutusele andmejälgija17, sh laiendame seda ettevõtjate andmetele.  Võtame riigiüleselt kasutusele nõusolekuteenuse18, sh laiendame seda ettevõtjate andmetele. Loome ka tehnilise võimaluse teenida oma andmete kasutusse andmise pealt tulu. 4. Roheline digiriik Hetkeolukord:  Digiriigi arendamisel pole Eestis seni pööratud tähelepanu lahenduste keskkonnahoidlikkusele ja kliimamuutustele. Digilahenduste kasutamise keskkonnajalajälg Eestis ja ka mujal maailmas üha kasvab. IKT sektori osa koos andmekeskustega moodustab hinnanguliselt 2% globaalsest kasvuhoonegaaside (KHG) heitest, mis on võrreldav lennundussektori osakaaluga. Sellise tendentsi jätkumisel võib 2040. aastaks IKT sektori osakaal KHG heitest tõusta üle 14%. Tehnoloogia tellijate, kasutajate ja arendajate teadlikkus ja püüd tegutseda keskkonnasäästlikumalt on kasin.  Digilahenduste abil on küll vähenenud paberkandjal infovahetus ja tõhustunud nt keskkonnaseire, kuid Eesti digiriigi keskkonnamõju (vee-, energia- ja laiemalt 22 ressursikasutus, KHG heide, mõju loodusele ning jäätmeteke) ja selle vähendamise viise pole analüüsitud.  Roheline mõtteviis kogub maailmas populaarsust, sh tehnoloogiasektoris, ja annab Eestile võimaluse olla teerajaja rohelise kliimasõbraliku digiriigina. Ka kasutuskogemuse puhul on üha olulisem, kas teenuseid osutatakse keskkonnahoidlikult või mitte. Tulemus:  Eesti on maailma kõige rohelisem digiriik ehk teistele eeskujuks.  See ei tähenda seniste lahenduste rohepesu, vaid digiriigi arendamine ja haldus lähtuvad kliima- ja keskkonnahoidlikkusest. Kui võimalik, valitakse uue lahenduse kasutuselevõtul kliima- ja keskkonnasäästlikem variant ning vähendatakse digiriigi keskkonnajalajälge. Tegevused:  Analüüsime Eesti digiriigi keskkonnamõju ja selle vähendamise viise.  Algatame ja viime ellu digiriigi kliima- ja keskkonnahoidlikkuse ja rohelise IT19 tegevuskava. 23 Suunad, mis võimaldavad arenguhüpet ja tagavad digiriigi kestlikkuse 1. Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine Hetkeolukord:  Avalike teenuste pakkumise killustatus ja tarbetu bürokraatia näitavad, et avalikud teenused ei ole kasutajakeskselt loodud ega osutatud või vähemalt on eri asutuste teenused selles suhtes ebaühtlase kvaliteediga. Puudub ka ühtne teenuste standard, mis seaks kasutaja keskmesse. Teenuste kujundamist, arendamist, juhtimist ja mõõtmist kirjeldavad nõuded on killustunud või puudulikud.  Väiksemate oskustega, erivajadustega ning välisriikidest ja -kultuuriruumist pärit inimestel on raskem teenustele ligi pääseda ja neid kasutada, samuti on neil suurem oht jääda ilma olulistest teenustest.  Avalikel teenustel puudub tihti omanik või kui omanik on määratud, siis on see pigem formaalsus ja teenuseid sisuliselt ei juhita. Samuti on enamikul ministeeriumitel küll nimetatud teenuste koordineerija, kuid päriselt valitsemisala tasemel teenuste arengut süsteemselt ei juhita.  Avalike teenuste kvaliteeti mõõdetakse eri metoodika ja lahenduste abil, mis ei lase neid võrrelda. Tihti mõõdetakse teenuste kvaliteeti käsitsi või üldse mitte, sest selles nähakse pigem lisakohustust ja -kulu kui väärtust. Teenuste mõõtmiseks ja võrdlemiseks on loodud avalike teenuste kataloog, kuid selle funktsionaalsus on piiratud ja kasutatavus väike. Seetõttu uuendatakse kataloogis andmeid enamasti vaid kord aastas hoogtöö raames. Lisaks pole sinna hõlmatud kõik teenused ja asutused.  Kõigil neil põhjustel puudub selge arusaam teenuste kvaliteedist nii avaliku sektori asutuste sees kui ka riigiüleselt. Teenuste arengut puudutavad otsused tuginevad rohkem subjektiivsele tunnetusele kui tegelikele (seire)andmetele. Tulemus: 24  Kõik avalikud teenused inimkesksed - kujundatud ja osutatud kasutajate ja nende vajaduste ja eelistuste järgi ning nende põhiõigusi tagades. Sealhulgas on arvestatud väiksemate digioskustega ja erivajadustega inimeste, välisriikidest Eestisse tulnute ning e-residentide vajadusi.  Teenuste kujundamise, arendamise ja juhtimise tavad on kogu avalikus sektoris heal tasemel. Kõiki avalikke teenuseid mõõdetakse ja seiratakse üle kogu riigi võrreldavalt. Teenuste arendamise otsused tehakse (seire)andmete põhjal.  Igal avalikul teenusel on sisuline omanik, kes vastutab igapäevaselt teenuse arengu ja kvaliteedi, sh selle mõõtmise ja seire eest. Samuti toimib igas ministeeriumis keskne teenuste arendamise ja portfelli juhtimine.  Keskne avalike teenuste kataloog on kasutusmugav ning andmeid edastatakse automatiseeritult. Kvaliteetsemate andmete alusel on tekkinud üleriigiline võrreldavus teenuste ja nende kvaliteedi vahel. Lisaks on teenuste omanikele saadaval rohkelt vajalikke tööriistu. Tegevused:  Töötame välja ja juurutame ühtse kasutajakesksete teenuste standardi, mis hõlmab teenuste kujundust, arendamist, juhtimist ning mõõtmist.  Avaliku sektori asutustes juurutame teenuste mõõtmise tava ja ühetaolist metoodikat.  Arendame edasi teenuste omanike ja koordinaatorite rolli, teadmisi ja oskusi ning teenuste juhtimist avaliku sektori asutustes.  Loome ja pakume teenuste omanikele teenusehaldustööriistu, sh muudame riigiülese keskse teenusekataloogi kasutusmugavaks.  Investeerime teenuste kasutajakesksuse ja ligipääsetavuse parandamisse, sh erifookusena e-residentidele mõeldud digiteenuste arendusse. 2. Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus Hetkeolukord: 25  Riigivalitsemises ei kasutata otsuste tegemisel andmeanalüüsi võimalusi kaugeltki piisavalt. Üks põhjuseid on ebaühtlane andmekirjaoskus nii juhtide kui ka spetsialistide seas ehk oskamatus näha andmeid vastuste allikana. Teine põhjus on see, et kuigi digiriigis on kogunenud aastatega rohkelt andmeid, on nende leitavus ja kvaliteet murekohad.  Ülevaade riigiasutuste ja omavalitsuste kätte kogunevatest andmetest on ebapiisav. See on olemas andmekogudes, kuid ka seal on andmete kirjeldused ebaühtlased ja andmete ajakohasus või tähendus sageli raskesti tuvastatav. Andmekirjelduste haldamiseks mõeldud töövahendeid ei rakendata piisavalt. See raskendab andmete taaskasutust ja seetõttu pole ka näiteks andmete ühekordse küsimise põhimõtet rakendatud läbivalt. Kasutamata on võimalused nn lingitud andmete alal, mis võimaldaks arenguhüpet teenuste kujundamisel ja osutamisel.  Andmehalduse kvaliteet ja arengutase, sh vastutus, korraldus ja pädevus, on asutuseti väga ebaühtlane. Liiga väheste andmete tähendus ja kvaliteet on tuvastatav. On palju menetlussüsteeme, kuid pea kõikjal on andmed saadud ütluspõhiselt, mida teine andmevajaja ei pruugi usaldada, ja seega ei taaskasutata neid andmeid piisavalt. Andmete elukäiguhaldust pole rakendatud, mistõttu ei jälgita süstemaatiliselt säilitustähtaegu ega toimu kontrollitud ebavajalike andmete hävitamist.  Andmete rist- ja taaskasutusel on õigus- ja infoturbepiiranguid, eriti seoses isikuandmetega. Selleks et neid ja muid tundlikke andmeid rohkem, kuid ohutult ja privaatselt taaskasutada, tuleks enam rakendada tehnoloogiat ennast – arendada, katsetada ja kasutusse võtta n-ö privaatsustehnoloogia20 lahendusi. Selle nimel on Eestis tehtud esimesi samme, kuid aeglaselt.  Paljud avaliku sektori asutused vahetavad omavahel endiselt (digi)dokumente, mitte masinloetavaid andmeid, ja peamiselt keskendutakse üksnes struktureeritud andmetele. See raskendab masinõppe ja nüüdisaegse andmeanalüütika kasutuselevõttu.  Riigi tehtavate otsuste ja analüüside lähteandmetest ning arvutuskäigust on ebapiisav ülevaade, mis vähendab riigi läbipaistvust. Selle muutmine aitaks piirata väärinfo levikut. Tulemus: 26  Teeme kõik riigi otsused kvaliteetsete andmete abil. Andmete leitavus, kvaliteet ja kasutamise kiirus annavad otsustajatele analüütilist otsustustuge ning tõhustavad protsesse.  Andmetest on olemas ajakohane ja terviklik ülevaade nii andmekogude kui ka andmestike tasandil. Andmeid saab omavahel linkida. Rakendatakse andmete ühekordse küsimise ja taaskasutuse põhimõtet21.  Privaatsustehnoloogia rakendamisega kasvab oluliselt isiku- ja tundlike andmete ohutu taaskasutus teenuste pakkumisel ning otsuste tegemisel.  Avalik sektor on andmete kasutamisel läbipaistev. Avaliku sektori tehtavate otsuste ja analüüside lähteandmed ning arvutuskäik on võimalikult suurel määral avalikustatud. Tegevused:  Arendame andmeteaduse ja -analüütika pädevust ning nende kasutamist avalikus sektoris.  Arendame andmeteaduse ja -analüütika võimaldamiseks õigusruumi, sh vastavaid juhiseid.  Arendame andmehalduse kompetentsi ja korraldust ning juurutame parimaid tavasid kõigis avaliku sektori asutustes. Loome ja pakume vajalikke töövahendeid, sh linkandmete kasutuselevõtuks.  Eelnevate suundade toetamiseks arendame välja asutusteülese andmehalduse ja -teaduse oivakeskuse, et koondada ja teha kättesaadavaks vastavat oskusteavet ning pakkuda asutustele tuge.  Arendame edasi ja võtame laiemalt kasutusele riigi infosüsteemi tehniliste teenuste ja andmekogude haldussüsteemi, mis tagab ajakohase ülevaate andmetest ning riigi infosüsteemist.  Algatame ja viime ellu riikliku privaatsustehnoloogia rakendamise programmi.  Töötame välja ja juurutame korralduse, et tagada riiklike otsuste ja analüüside alusandmete ja arvutuskäigu läbipaistvus. 3. Tulevikukindlad digiriigi platvormid 27 Hetkeolukord:  Eesti digiriigi üks alustala ja edutegur on olnud tugevate platvormide ehk kesksete taristukomponentide ja -teenuste põhine areng. See on kiirendanud digiteenuste arendust ja kasutuselevõttu läbivalt kogu riigis ja ühiskonnas. Seni loodud platvorme tuleb pidevalt kohandada tehnoloogia ja kasutajate vajaduste arenguga ning neid edasi arendada.  Hea näide on seejuures digiidentiteet. Isikutunnistus ja mobiil-ID on seni ajale vastu pidanud ning kõige turvalisemad eID-kandjad, kuid kasutajad eelistavad lihtsamaid lahendusi. Samuti mõjutab nende kasutavust kasutajaliideste ja seadmete areng, mis raskendab võimalust toetuda eraldi väljastatud füüsilisele kandjale või nõuda kasutajale eriseadmeid. Tehnoloogia avab võimalikke uusi autentimis- ja allkirjastamisvõimalusi, nt biomeetriaga. eID on oluline rahvusvahelise äri ja piiriüleste teenuste võimaldaja, mille rakendamine on ELi tasemel siiski algjärgus alles. eID baastarkvara peab ühilduma peamiste tark- ja riistvaraplatvormidega, et meie digiteenused toimiksid – samas neid lahendusi uuendatakse pidevalt.  X-tee22 on pikaaegne kohustuslik digiriigi andmevahetuskiht. X-tee tulevikukindlusele on proovikivi näiteks see, kuidas ta sobib pilve- ja suurandmete maailma või krativäeliste teenuste nurgakiviks. Samas kasutatakse X-teed maailmas üha laialdasemalt. Eesti on selle tuumiktehnoloogia arenduseks ühendanud jõud ja ressursid Soome riigiga, luues vastava konsortsiumi NIIS23. See lihtsustab lahenduste leidmist.  68% Eesti elanikest eelistaks, et kõigile riigi digiteenustele pääseks ligi ühes keskses riigiportaalis. Riigiportaali on aga arendatud projektipõhiselt ja mitu taaskäivituse katset on pooleli jäänud. Ka otsingumootori või #Bürokrati põhises maailmas on aga riigiportaalil vähemalt koht riigi info ja teenuste ühtse tagavaraplatvormina. Lisaks ei toeta riigiportaal praegu ettevõtjate vajadusi ehk ettevõtjatel pole ühtset teenuskanalit. Eesti.ee on tulevikuvaates määratud ka Eesti-poolseks tugipunktiks Euroopa ühtse digivärava arendusel, mille kaudu luuakse piiriülene digiteenuste baaskoosvõime ELi tasemel.  Eesti.ee baasil on rajatud riikliku postkasti alge, kuid see toimib seni vabatahtliku edastusaadressina. Arendamisel on keskse kättetoimetamisteenuse lahendused. 28  Digiriigi parema ja (kulu)tõhusama toimimise nimel saab platvormilahenduste või -teenuste kaudu täita muidki ühisvajadusi, kuid platvormide loomist ja arendust pole seni teadlikult juhitud. Seniste platvormteenuste osutamine ei ole olnud ühtlaselt heal ja kestlikul tasemel. Tulemus:  Eesti digiriigi alusplatvormid on tulevikukindlad: kestlikud ning muutuvad paindlikult koos kasutajate muutuvate vajaduste ja tehnoloogiliste võimalustega.  Eesti riiklik digiidentiteet on füüsilise kandja vaba ning seda saab kasutada kõigis levinud seadmetes ja keskkondades, sh üle Euroopa.  X-tee on nii kodumaise kui ka rahvusvahelise andmevahetuse jaoks kvaliteedilt ja sobivuselt endiselt parem kui alternatiivid.  Eesti.ee on ajakohane eraisikute ja ettevõtjate teenuste ja info värav, sh ühtne kontaktpunkt piiriülesel toimetamisel.  Kõik teated ja edastamist vajavad dokumendid toimetatakse vaikimisi kohale riikliku postkasti kaudu ning need on inimesele alati kättesaadavad.  Riigiasutuste ja sektorite ülesed ühisvajadused on platvormidena lahendatud ja osutatud, platvormteenused heal tasemel juhitud. Tegevused:  Viime ellu ja uuendame digiidentiteedi tegevuskava. Arendame selle alusel pidevalt edasi riiklikku digiidentiteeti, selle kandjaid, baastarkvara ja rakendusi, et liikuda mugava ja turvalise vahendivaba isikutuvastuse poole.  Arendame pidevalt edasi X-tee baastarkvara ja edendame X-tee kodumaist kasutamist.  Arendame edasi eesti.ee ehk riigiportaali, sh ettevõtja ühtseks teenuskanaliks ja EL digivärava ühtseks kontaktpunktiks.  Arendame välja riikliku postkasti ning seadustame selle paberkirjade asemel riikliku teadete ja dokumentide kättetoimetamise põhikanalina.  Loome, viime ellu ja pidevalt uuendame uute platvormteenuste arenduse plaani. Edendame platvormteenuste juhtimise kvaliteeti. 4. Keskselt osutatud IT-alusteenused 29 Hetkeolukord:  Seni on mitmete standarditavate IT-teenuste, nagu arvutitöökoha ja serverimajutuse teenuste pakkumine korraldatud igas valitsemisalas eraldi. Pädevus ja kvaliteet nende teenuste pakkumisel on ebaühtlased ning teenuseid on raske omavahel sobitada, mis raskendab asutusteülest ühistööd ja näiteks ülesannete ümberkorraldamist riigireformi käigus. Sealhulgas on ebaühtlane erasektorist teenuste sisseostmise tase, maht ja suutlikkus.  IT-alusteenused on praegusel hajutatud moel riigile liiga kulukad. Samas on üldisem murekoht digiriigi tehnoloogiline ja rahaline kestlikkus, mis suunab tõhustamiskohti otsima. Iga uus digiriigi teenus vajab servereid, serveriruume, litsentse ja pädevat personali.  Suur osa digiriigi baastaristut ei ole nüüdisaegne, näiteks on tänapäevased pilvelahendused ja ELi tasandi ühistaristuga liidestumise võimalused alakasutatud. Pilvepädevus on avalikus sektoris kehv. Samuti on halval tasemel tänapäevaste pilveteenuste rakendamine infosüsteemides või selle valmidus. Seetõttu on pärsitud ka avalike teenuste kvaliteet (nt käideldavus ja kättesaadavus tipphetkedel).  Digiriigis on tehtud andmesaatkonna24 katseprojekt, mis tagab riigile toimimiseks kõige olulisemate andmete turvalise talletamise riigi territooriumist väljaspool. Seni on andmesaatkonna funktsionaalsus olnud minimaalne ja praegu see kiiresti ümberlülitatava riigitaristu lisaõlana veel ei toimi.  Pääsuõigused, rollid ja identiteedihaldus on digiriigis hajutatud üle haldusalade ebaühtlaselt ega sobitu kokku, pärssides haldusaladeülest teenusekasutamist. See tekitab ka turvalisusriske, sest puudub ülevaade, kes pääseb eri süsteemidele ligi ning kas ligipääsuõigused muutuvad ühtlaselt, kui isiku roll muutub. Tulemus:  Standardseid IT-alusteenuseid osutatakse keskselt. Selle tulemusel on serverimajutuse ja arvutitöökoha teenuste kvaliteet, sh avaliku sektori töötaja kasutajakogemus, paranenud (sh ühistöö lihtsam). Lisaks on nende teenuste osutamine (kulu)säästlikum ja nüüdisaegsete tehnoloogiate kasutuselevõtt kiirem. Standardteenuseid ostetakse erasektorist rohkem sisse. 30  Digiriik on pilves – iga uus arendus on ehitatud pilvekõlblikuna ja iga vanem digiteenus on viidud üle pilvetaristule, kui see pole infoturbe vaates vastunäidustatud.  Andmesaatkond toimib tervikliku teenusena ning seda saab kasutada ka kriitiliste andmekogude tehnilise lisaõlana suurkatkestuste korral.  Digiriigi taristu ühildub Euroopa ja teiste rahvusvaheliste piiriüleste algatustega, nt pilve- ja plokiahela teenuste taristud.  Õigused ja rollid on digiriigis ühtselt lahendatud. Nende muudatused kehtestatakse kogu riigi hajussüsteemides ühtselt ja sarnastel põhimõtetel. Tegevused:  Konsolideerime arvutitöökoha- ja serverimajutusteenuste osutamise ühtse kompetentsikeskuse korraldada kogu avalikus sektoris, et oleks tagatud digiriigi teenuste aluskihi parim võimalik kvaliteet ja kulutõhusus. Selle raames lähme üle rollide ja õiguste ühtsele haldusele.  Käivitame digiriigi turuplatsi25, et standardteenuseid ja tarkvaralahendusi erasektorist ühtselt, laiemalt ja kiiremini sisse osta.  Läheme avalikus sektoris tervikuna üle pilvelahendustele, sh kombineerides avaliku ja erapilve võimalusi vajaduse ja võimaluse järgi.  Teeme ELi tasandil koostööd ja investeerime oma digiriigi taristu koosvõimesse ELi ühistaristuga.  Viime ellu ja uuendame andmesaatkonna väljaarendamise tegevuskava. 5. Uute lähenemisviiside pidev katsetamine Hetkeolukord:  Kuigi Eesti on maailmas hinnatud digiriik, läheb suurem osa tähelepanust ja ressurssidest olemasolevate digiteenuste haldamisele ning edasiarendamisele. Selle tulemusel on vähenenud uute lähenemisviiside, tehnoloogiate ja katsetamise maht ehk raputavam innovatsioon26 digiriigis. 31  Avalikus sektoris ei tegeleta süsteemselt uute oskuste arendamise ega tehnoloogilise arengu kaardistamisega. Samas on nii era- kui ka akadeemilises sektoris teadmisi ja lahendusi, mida saaks laialdasemalt digiriigi arendamisse kaasata, sh eriti Eesti jõudsalt kasvavas idufirmade kogukonnas. Tulemus:  Eesti digiriigis võetakse agaralt kasutusele uut tehnoloogiat ja lähenemisviise: Eesti on uute lahenduste rakendamisel maailmas teerajaja. Võtame ette ja lahendame ära suuri ühiskondlikke ja majanduslikke murekohti täiesti uudsel viisil.  Eesti katsetab esimeste riikide seas esilekerkivate tehnoloogiate27 võimalikku kasutust ja väärtust digiriigi ökosüsteemis ning digiteenuste arendamisel.  Avalik sektor teeb rohkem ja süsteemsemalt koostööd, et luua uusi teadmisi ja pädevust akadeemilise ja erasektoriga. Tänu sellele on Eesti tehnoloogiakogukonnas ka enam digiriigi arendamise kompetentsi. Tegevused:  Algatame ja rahastame katseprojekte, edendame vastavat innovatsioonikoostööd erasektoriga ning võimaluse korral osaleme rahvusvahelistes algatustes. Muu hulgas käivitame missioonipõhiseid28 täiesti uudsete lahenduste kasutuselevõtu algatusi.  Algatame ja viime ellu olulise mõjuga uute tehnoloogiate kasutuselevõtu programme, sh osaleme ELi taseme ühisalgatustes.  Suurendame ja koordineerime riigiüleselt digiriigi alase teadus- ja arendustegevuse tellimust, levitame ja võtame kasutusele selle tulemusi. Sealhulgas teeme tehnoloogia arengu ja kasutuselevõtu süsteemset seiret. 6. Avatud innovatsioon29 ja digiriigi kogukonna arendamine Hetkeolukord:  Digiriigi tehnilised komponendid ja arendused on suuresti läbipaistmatud nii haldusalade kui ka avaliku ja erasektori vahel. Liiga vähe teatakse sellest, mis on avalikus või erasektoris juba olemas või arendamisel, mida dubleeritakse või mille puhul ei teki vajalikku sünergiat. 32  Avaliku sektori senine digiriigi arenduste viis ja teenusehalduse korraldus piiravad erasektori võimalusi pakkuda digiriigile komponente ja teenuseid, mida riik võiks sisse osta, selle asemel et neid ise arendada ja hallata. Digiriigi arendusega erasektori kogukond on väike, mis pärsib konkurentsi ja kompetentsi levikut.  Nii avaliku sektori sees kui ka erasektoriga partnerluses kasutatakse eri töökeskkondi, mis omavahel ei ühildu või ei vasta riigi ootustele. Arenduse ootused ja nõuded on killustunud ning ebapiisavalt kommunikeeritud, mis teeb koostöö ja arenduste loomise ebatõhusaks.  Digiriigi arendatud teenuste ja komponentide taaskasutus on väike. Digiriigi jaoks seni loodud lahendused, eriti äriteenused ja seotud infosüsteemid, on väga vähesel määral eksporditavad.  Avaandmeid on viimastel aastatel lisandunud hoogsalt, aga nende kättesaadavaks tegemine pole veel läbivalt igapäevane tava ja nende taaskasutus on vähene. Tulemus:  Eesti digiriigi teenuste kvaliteet on viidud koostöös erasektoriga uuele tasemele: erasektor annab ühisarenduste, sektorivaheliste liidestuste ja täislahenduste pakkumisega suure panuse digiriigi innovatsiooni.  Digiriigi kogukond on kasvav ja aktiivne. Osalised kasutavad töövahendeid, mis tagavad vajaliku infoturbe ja samas võimaldavad paindlikku koostööd.  Digiriigi teenustest ja tehnilistest komponentidest, vastavatest nõuetest ja raamistikest on pidevalt olemas läbipaistev, ammendav ning ajakohane ülevaade.  Digiriigis arendatud tarkvarad avaldatakse avatud lähtekoodiga, kui need on ehitatud maksumaksja raha eest eraldi tarkvarana, nad ei ole julgeoleku poolest olulised ja sisaldavad avaliku sektori intellektuaalomandit.  Digiriigi arendamine toetub taaskasutust võimaldavale arhitektuursele ülesehitusele. Selle toel Eesti riigile tehtud lahendusi saab kergemini kohandada nii äriliselt kui ka tehnoloogiliselt (sh pilvetehnoloogia abil), mis suurendab digiriigi lahenduste eksporti.  Kõik avaandmeteks sobilikud andmed on masinloetavalt kättesaadavad ja aktiivses taaskasutuses. Tegevused: 33  Edendame erasektoriga (sh idu- ja välisettevõtted) koostööd ning koostöövorme, sh tellime rohkem lahendusi täisteenusena sisse.  Laiendame digiriigi kogukonda ehk infovälja ja arendusse kaasatud riigiväliste ekspertide ringi, vastavat ühistegevust ning teabevahetust.  Arendame välja digiriigi teenuste arenduse ja tehnoloogia põhimõtete ühtse inforuumi, mis sisaldab suuniseid andvat arendus- ja koosvõimeraamistikku. Hoiame inforuumi ja raamistikke ajakohasena.  Juurutame nüüdisaegsed taaskasutust võimendavad ja skaleerumist toetavad arhitektuuripõhimõtted ja -mustrid digiriigi arhitektuuris. Sealhulgas juurutame näiteks autonoomsete sündmuspõhiste mikroteenuste ja domeenist juhinduva disaini30 lähenemisviisi ning rakendusliidese põhiselt ehitamise eelistamise nõude31.  Võtame kasutusele ja arendame edasi tööriistu ja platvorme taaskasutuseks ja koostööks, sh riigi uuendatud infosüsteemi tehniliste teenuste ja andmekogude haldussüsteem (RIHA), koodi-32 ja jupivaramu33, koostöörakendused jm.  Viime ellu ja uuendame pidevalt andmete taaskasutuse tegevuskava eesmärgiga toetada andmete paremat kättesaadavust ja taaskasutust, sh konfidentsiaalsete andmete kasutamist teaduslikul eesmärgil, avaandmete kättesaadavust ning nõusolekupõhist andmetöötlust. 7. Avaliku sektori digimuutuste võimendamine Hetkeolukord:  Eestis on mindud paberipõhiselt teenuse osutamiselt üle digiteenustele, aga digilahendustega saame teha veel rohkemat, et avalikke teenuseid parendada ja nende osutamist tõhustada. Mitmes valdkonnas on suuremahuliste digimuutuste elluviimine alles ees: digivõimaluste abil saab reformida avaliku halduse ja teenuste toimeloogikat.  Sisulisemate digimuutuste algatamiseks ja edukaks elluviimiseks on puudu teadmisi ja oskusi. Digijuhtimiseks ja -arenguks vajalike avaliku sektori töötajate pädevuse suurendamist pole seni süsteemselt tehtud ega ka värbamisotsustes arvestatud. 34  Eraldi murekoht on digiteenuste ja -lahenduste kasutuselevõtu väga ebaühtlane tase kohalikes omavalitsustes (KOV-id). Selleks ei jagu ei raha ega inimesi, et seda igas linnas ja vallas ühtlaselt heal tasemel eraldi teha. Vastava ühise kompetentsikeskuse loomine Eesti Linnade ja Valdade Liidu baasil on algatatud, et KOV-ide ühist digistrateegiat luua ja ellu rakendada, aga see üksus on endiselt piiratud võimekuse ja ülesannetega.  Tehnoloogia jätkuv areng avab järjepidevalt uusi võimalusi viia senised infosüsteemid ja teenused uuele tasemele. Samuti tuleb pidevalt juurde või asemele uusi ärivajadusi poliitikakujundamisest ja riigi arengust, nt valdkonnaüleste arengutakistuste ületamiseks. Seetõttu tasub ja tuleb digiriigi teenuseid ja lahendusi pidevalt edasi arendada – sellesse investeerida.  Ühtlasi on proovikivi seni loodud infosüsteemide ja IT-taristu ajakohasena hoidmine, mis vajab järjekindlat tähelepanu ning investeerimist nende ajakohastamisse ja ülalhoidu.  Selleks, et hoida juba loodud digiriik kestlikuna ja juurutada uusi lahendusi parimal moel, on otstarbekas ühendada riigiüleselt jõud ning jagada kogemusi ja lahendusi üksteisega. Samuti peavad olema paigas ühtsed suunad ja nõuded, et tagada koosvõime, vältida dubleerimist ning hoolitseda selle eest, et valmivad lahendused oleksid tehnoloogiliselt parimal võimalikul alusel. Riigi infosüsteemi ja selle arhitektuuri juhtimise tugevdamist on viimastel aastatel küll taasalustatud, kuid tehtud on alles esimesed sammud. Tulemus:  Digiriik on kestlikult hoitud: olulised infosüsteemid on ajakohased ning neid arendatakse pidevalt edasi, vastav järjepidev rahastus on tagatud. Samas on toimunud eri valdkondades uus digipöörde laine (uute suuremahuliste muutuste algatamine ja teostus). Sealhulgas on paranenud KOVide digiteenuste kvaliteet ja kestlikkus.  Julgete ja vajalike digimuutuste, teenuste arendamise ning ülalhoiu jaoks on vajalik pädevus, tugi ja raha olemas. Fookus on nihkunud väärtuse loomisele ja eriti kasutajakesksusele ja -kogemusele, sh valdkonnaülesele koostööle selle nimel – kuigi ka tõhususe tõstmiseks tehakse arendusi endiselt. 35  Digiriigi arendamise suunad on kogu avalikus sektoris teada ja töö nende nimel toimub ühtselt kogu riigis. Digiriigi toimimine on üles ehitatud ühtsetele põhimõtetele ja koosvõimeliselt ühilduvatele lahendustele (tehnoloogiatele). Tegevused:  Edendame digiriigi arenguks vajalikke teadmisi ja oskusi avalikus sektoris – nii juhtide ja spetsialistide kui ka alusteadmiste ja erioskuste tasandil.  Toetame nõustamise ja rahastusega digimuutuste elluviimist avaliku sektori asutustes. Fookuses on suuremahuliste digimuutuste programmid eri valdkondades, riigiülesed ühisarendused ning digiriigi kvaliteeti halvendavate pärandsüsteemide värskendamine või ümberarendamine.  Viime läbi digiriigi kestliku rahastamise reformi.  Toetame KOVide IT-kompetentsikeskuse väljaarendamist ja seeläbi KOV-i tasandi IT-strateegia elluviimist.  Juhime digiriigi arhitektuuri arengut ja korraldame kogukondlikku koostööd. Sealhulgas arendame välja ja hoiame ajakohasena digiriigi teenuste arenduse ja tehnoloogia põhimõtete ühtse inforuumi, mis sisaldab suuniseid andvat arendus- ja koosvõimeraamistikku. 8. Sihitud väliskoostöö Hetkeolukord:  Eesti on oodatud ja tahetud kõigisse rahvusvahelistesse digivaldkonna koostööformaatidesse ning on hinnatud sisendiandja rahvusvahelisel poliitikakujundamise tasandil. Kuna ressursid on piiratud, peame valima, kus, mis teemal, millises mahus ja kui aktiivselt me osaleme – nii Euroopa Liidus kui ka mujal maailmas.  Inimesed ja ettevõtted tegutsevad rahvusvaheliselt, kuid seejuures peavad nad endiselt taluma paberipõhist asjaajamist – nii ELis ja Põhjala riikide vahel kui ka kahepoolsel tasandil pole piiriülene andmevahetus ega teenused katseprojektidest ega üksikalgatustest kaugemale arenenud. Selle jaoks oleks eeskätt vaja välja arendada piiriülene koosvõime alates ühtsetest lähenemisviisidest kuni toetavate platvormideni. 36  Eesti on õppinud teiste riikide digiteerimise kogemustest, nii edulugudest kui ka ebaõnnestumisest. See on võimaldanud üle võtta häid ideid ja lahendusi ning parendada poliitikakujundamist, kuid vajab samuti sihipärast tegevust piiratud ressursside oludes.  Kogu maailm tunneb Eesti digiriigi kogemuste ja lahenduste vastu suurt huvi, mis avab Eesti ekspertidele ja ettevõtjatele teadmuse ja lahenduste ekspordi võimalusi. Sageli on kasulik või vajalik, et riik lööks seejuures kaasa varases müügijärgus ehk tutvustaks enda tehtut ja sektori tegijaid. Tulemus:  Väliskoostöö toimub sellises suunas ja mahus, mis vastab digiriigi arengueesmärkidele ja -vajadustele.  Eesti digilahendused on koosvõimelised Euroopa suundadega. Eesti elanikud ja ettevõtjad saavad vähemalt Põhjala ja Balti piirkonnas rahvusvahelisi asju ajades, tööd või äri tehes põhiasjad digitaalselt ja ühekorraga korda ajada – piiriüleseid teenuseid on üha rohkem.  Digiriigi poliitika kujundamises on pidevalt olemas ülevaade maailma parimatest tavadest ja uutest suundadest.  Eesti digiriigi lahenduste ja nõustamisteenuste eksport kasvab „uste avamise“ toel. Tegevused:  Osaleme ELi ja Põhjala piirkonna koostöövormides, poliitikakujundamises ning õigusloomes vastavalt digiriigi arenguvajadustele. Fookuses on piiriülese koosvõime edendamine ning Eesti ühislahenduste ja digiriigi arhitektuuri kooskõla tagamine.  Osaleme teadmusvahetuse eesmärgil OECD ja Digital Nationsi koostöövormides, samuti teeme digiriigi arengu eesliini riikidega ühisalgatusi.  Vajaduse ja võimaluse korral toetame välisriikidele sisuteadmuse jagamise ja riiklike ekspertide osalusega Eesti IT-sektorit digiriigi lahenduste ekspordis ning riigiasutusi äridiplomaatia alal. 37 II valdkond. Ühenduvus Üldeesmärgist tulenev siht: 2030. aastaks on Eestis asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus, mis võimaldab luua ja kasutada uudseid teenuseid. See siht on otseselt seotud digiühiskonna visiooni ühe telje elluviimisega: luua vägev elukorraldus. Nagu eespool toodud, on visiooni osaks, et teenused oleksid mugavalt toimivad ja kättesaadavad kõikjal Eestis – selleks ongi vaja vastavaid (side)ühendusi. Ühenduvuse arengust omakorda sõltub majanduse digiväelisus. Mida paremad ühendused, seda rohkem saavad digilahendused, -tooted ja -teenused olla arengumootor eri sektorites ja üle Eesti. Ühenduste kvaliteedist ja saadavusest sõltub ka see, kui väetatud on Eesti pind tulevikulahenduste loomiseks ning kas siia tullakse sama sooviga ka mujalt riikidest. Mõõdik: Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kellel on võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s internetiühendusega, mida saab suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s. Hetkeseis (2021): 58% Eesmärk 2030. aastaks: 100% Tulemust mõõdab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kord aastas. 38 Ühenduvuse suunad 1. Ajakohane ja ettevaatav õigusruum Hetkeolukord:  Euroopa Liidu tasandi ühtse turu sideregulatsioon annab selged raamid ka Eesti sideturu konkurentsipõhisele toimimisele. Regulatsioon peab olema järjepidev ja õiguskindel - selliselt on Eesti atraktiivne investeerimiskeskkond, mis omakorda soodustab väga suure läbilaskevõimega34 sidetaristu kiiremat ja tõhusamat rajamist. Mobiilsideteenuste hinnad on inimeste ostukorvis soodsate hindadega. Eesti sideturul tegutseb kolm suurt kaabelvõrguoperaatorit ja kolm mobiilsideoperaatorit ning hulk väiksemaid piirkondlikke sideettevõtjaid. Tugev konkurents jaeteenuste turul tõestab, et uutel tulijatel on võimalik lihtsalt siseneda sideteenuste turule.  Eesti sideturg on tarbijate hulgalt Euroopa ja maailma mastaabis väike, mis võib ebasoodsate majandus- ja regulatiivasjaolude kokkulangemisel põhjustada väikese turu jaoks ootamatuid ümberkorraldusi või konsolideerumisi ning kokkuvõttes ka tõhusa konkurentsi vähenemist.  Kiire interneti baasvõrgu ühise arendamise kogemus on loonud soodsa eelduse ka tulevikus sarnaste mudelite kasutamiseks.  Piiratud loodusvarana on võimalik mobiilsides järgmisena kasutusele võtta sagedusalad 3400–3800 MHz, 694–790 MHz ja 24,25–27,5 GHz (nn 5G- sagedused). Täpsustada saab 40,5–43,5 GHz ja 66–71 GHz sagedusalade võimalikku kasutust. Tulemus:  Õigusruumi kujundamisel on arvestatud riigi ja turuosaliste huve nii, et regulatiivne keskkond püsiks võimalikult stabiilsena ning turg areneks tasakaalustatult. Sealhulgas on soodustatud koostööd baastaristu rajamisel, sh turutõrkepiirkondades.  Mobiilsidevõrgu arenguhüppeks ja uuteks teenusteks vajalik sagedusressurss on kiiresti ja tõhusalt turule eraldatud.  Euroopa Liidus ja Rahvusvahelises Telekommunikatsiooni Liidus tehtud otsused vastavad Eesti huvidele. 39 Tegevused:  Soodustame uudseid investeerimis- ja koostöömudeleid sidetaristu arendamiseks.  Teeme järjepidevalt tõhusat järelevalvet turu toimimise üle.  Anname turuosalistele võimalikult kiirelt kasutada rahvusvaheliselt kokkulepitud ja kodumaal vabanevad sagedusressursid konkursside alusel.  Kujundame ning esindame Eesti seisukohti Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu aruteludel. 2. Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine Hetkeolukord:  Lisaks sideoperaatorite enda rajatud võrkudele on riigi toetusel valminud 7000 km pikkune kogu riiki ühtlaselt kattev lairiba baasvõrk. See on võrdsetel alustel ja soodsa hinnaga kättesaadav kõigile sideettevõtjatele ja riigiasutustele, et parandada sideteenuste kättesaadavust ja liitumise taskukohasust maapiirkondades.  Kõik kolm mobiilsidevõrku pakuvad kogu Eestis häid keskmisi ja maksimaalseid kiiruseid, millest piisab tänapäevateenuste kasutamiseks. Viimase kahe aastaga on mobiilse interneti üles- ja allalaadimine muutunud Eestis keskmiselt 70% kiiremaks.  Eesti jääb käesoleval ajal ELi keskmisele alla püsivõrgu lairibaühenduse kättesaadavuselt maapiirkondades ja ülikiire lairibaühenduse kasutuselevõtu poolest. Kaugtöö ja -õppe vaates on koroonapandeemia tõttu tänapäevase sidevõrgu tähtsus suurenenud ning kasvab ka edaspidi.  2020. aasta seisuga on hinnanguliselt 100 000 majapidamist ja ettevõtet ilma kiire püsiühenduseta. Neist 40 000 saab 2023. aasta lõpuks valguskaablipõhise juurdepääsuvõrgu, mis vastab ELi 2025. aasta gigabitiühiskonna eesmärkidele. Siiski jääb peale seda turutõrkepiirkondadesse ehk nn valgesse alasse veel vähemalt 60 000 aadressi, mis vajavad riigi- ja sideettevõtjate koostöös tehtavaid investeeringuid. Tulemus: 40  Eesti maapiirkondades on rajatud juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus kõigile ettevõtetele ja asutustele ning kõigile aasta ringi kasutuses olevatele majapidamistele.  Juurdepääsuvõrguga liitunud majapidamistel, ettevõtetel ja asutustel on võimalik kasutada ülikiiret (vähemalt 100 Mbit/s) lairibaühendust, mida saab suurendada kuni 1 Gbit/s-ni. Tegevused:  Toetame väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude arendust maapiirkondades, kus sideettevõtjad konkurentsitingimustes ise investeeringuid ei tee. 3. 5G- ja 6G-baastaristu arendamine Hetkeolukord:  Olemasolev side baastaristu lairiba baasvõrkude ja nendega ühendatud mastide kujul on hea alus vajalike investeeringute tegemiseks lisataristusse ja -teenustesse, et jõuda uue sidevõrgu arenguhüppeni mobiilside alal.  Nutikate võrkude laiaulatuslik kasutuselevõtt eeldab sideettevõtjatelt märkimisväärseid investeeringuid ning seda mitte ainult 5G/6G spetsiifilise taristu, vaid ka baasvõrgu ja tugijaamade paiknemise tihendamise osas. Tehnoloogiapotentsiaali rakendamiseks on oluline, et teenus oleks kättesaadav mitte ainult katseprojektidena, vaid laiaulatuslikult ka seal, kus äriinvesteeringud kiiret tasuvust ei luba.  Piirkondade tasakaalustatud areng ja nüüdisaegsete teenuste kättesaadavus võib takerduda, kui väljaspool suuremaid linnu puudub väga suure läbilaskevõimega lairibataristu ja 5G-leviala. Samas ei ole investeerimine uude baastaristusse väljaspool suuremaid linnu sideettevõtjatele lühikeses plaanis majanduslikult kasulik. Inimeste peamistes liikumiskoridorides ehk põhi- ja kõrvalmaanteede ääres esineb endiselt nn valgeid alasid.  Praeguse seisuga ei ole ette näha konkreetset ajaraami järgmise ehk 6G-põlvkonna mobiilside turuletulekuks, aga võib eeldada, et see algab vähemalt enne 2030. aastat. Tulemus: 41  Kogu Eesti on kaetud 5G-levialaga. Sealhulgas on turutõrkepiirkondades riigi ja sideettevõtjate koostöös rajatud 5G-baastaristu, mis võimaldab uute tehnoloogiate kasutuselevõttu.  Eesti on 6G turuletulekul nende võrkude kasutuselevõtuks valmis. Tegevused arengukavas:  Toetame Eesti peamistes transpordikoridorides baastaristu rajamist, mis võimaldab luua neil katkematu 5G-leviala.  Toetame valitud elu- ja ettevõtluspiirkondade katmist 5G-levialaga.  Teeme vajalikud ettevalmistused 6G kasutuselevõtuks, kui vastav tehnoloogia tuleb turule. 4. Uudsete sisu- ja äriteenuste arendus Hetkeolukord:  Kui 4G- ja varased 5G-teenused keskendusid tarbijarakendustele, siis uusimad tehnoloogiad on mõeldud uue taseme teenuste pakkumiseks (sh side- ja äriteenused). 5G ja 6G kasutuselevõtu edusamme ei vaadata enam lihtsalt ühenduste juurdeehitamise ja kokkulugemise teel, vaid nende kasutuselevõtu edukuse määrab pigem sisu- ja äriteenuste (ehk kasutusjuhtude) arv ja levik.  Eestile võivad huvi pakkuda lahendused keskkonna, energeetika, tarkade piirkondade tööstuse, ühendatud mobiilsuse, siseturvalisuse ning sotsiaalteenuste ja tervishoiu hüvanguks, aga ka näiteks ringhäälingu vabalevi alal. Teisisõnu võib Eesti saada majanduslikku ja sotsiaalset kasu näiteks neil aladel kasutusjuhtude väljaarendamisest.  Uutel lairibataristu tehnoloogiatel põhineva sisu- ja äriteenuste innovatsiooni kaudu on Eestil võimalus olla teerajaja. Eesti saaks globaalsetest 5G-trendidest kasu lõigata ja toetada struktuurimuutusi eelkõige 5G äriteenuste kasutusvaldkondade võtmes.  Et tagada nüüdisaegsete sisu- ja äriteenuste kättesaadavus, on internetivabaduse põhimõtete kaitsmine ja hoidmine Eestile endiselt oluline. Tulemus: 42  Suure avaliku mõjuga sisu- ja äriteenused on igapäevakasutuses, lahendades olulisi sotsiaal- ja majandusprobleeme.  Internetivabaduse tase on Eestis jätkuvalt kõrge. Tegevused arengukavas:  Toetame uudsete teenuste arendusvõrgustike tegevust.  Toetame suure avaliku huviga teenuste kavandamist, analüüsimist ja arendamist.  Osaleme rahvusvaheliste organisatsioonide töös eesmärgiga kaitsta internetivabadust. 43 III valdkond. Küberturvalisus Üldeesmärgist tulenev siht: Eesti küberruum on turvaline ja usaldusväärne. Küberturvalisuse valdkond panustab otseselt 2030. aasta digiühiskonna visiooni elluviimisse, sest eesmärk on tagada digiriigi, -majanduse ja laiemalt digitaalse eluviisi kaitse. Turvalises keskkonnas saab digiarenguga julgelt edasi minna – nii teenuste arenguga, majanduse digipöördega kui ka tulevikulahenduste loomisega. Seega toetab küberturvalisuse valdkond kogu visiooni läbivalt, pidades lisaks silmas ja edendades riikliku julgeoleku huvisid. Mõõdik: Eesti küberruum on küberohtudele vastupidav ja seda usaldatakse. Hindame selle jaoks kahte aspekti ehk mõõdiku seisu: 1. Teenuste osutajad (Küberturvalisuse seaduse tähenduses) on küberturvalisuse nõuded täitnud tasemel, mille puhul ei ole võimalikud kahjud märkimisväärsed. Hetkeseis: algtase teadmata. Mõõdik loomisel. Esimene tulemus peaks selguma 2022. aastal (mõõdiku lisame üldeesmärgi arvutusse siis, kui mõõdik on väljatöötatud ja esimene tulemus olemas). 2. Digiteenuste kasutamisest ei ole hoidutud turvariskide olemasolu kaalutlusel. Hetkeseis: algtase (2019): 96,2% Eesmärk 2030. aastaks: suurem kui 96% või sellega võrdne Mõõdik: viimase 12 kuu jooksul turvariskide tõttu avaliku sektori asutuste või teenusepakkujatega interneti kaudu suhtlemisest hoidunud 16–74aastased internetikasutajad (Statistikaamet, IT 44). Mõõdikuna kasutatakse pöördvastust ehk tulemuseks võetakse inimeste hulk, kes ei ole suhtlemisest hoidunud. Tulemust mõõdab Statistikaamet. Seni on tulemust mõõdetud mõneaastase intervalliga, edaspidi tellib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium mõõtmise kord aastas. 44 Küberturvalisuse valdkonna suunad 1. Ajakohane küberturvalisuse riiklik korraldus Hetkeolukord:  Küberturvalisuse tagamise vastutus on Eestis suuresti detsentraliseeritud. Iga infosüsteemi omanik ja elektroonilise teenuse pakkuja peab hoolitsema oma süsteemide turvalisuse ja intsidendihalduse eest ennekõike ise ning omama selleks vajalikke võimeid. Samas kasvab spetsialiseerumine küberturvalisuse valdkonnas järjest suuremaks ning süsteemide omanikel on väga keeruline kogu vajalikku pädevust oma süsteemide kaitseks hankida – see tekitab neile liiga suurt koormust ja samas langetab küberturvalisuse taset.  Mõned küberturvalisuse tagamise ülesanded on tsentraliseeritud. Need on näiteks küberruumi seire ja ohuteavituste tegemine, turvameetmete standardi arendamine, järelevalve, poliitika kujundamine jne. Samuti on tsentraliseeritud teatud riiklikud funktsioonid, nagu küberkuritegude uurimine, kriisihaldus ja riigikaitselised küberoperatsioonid.  Et tagada küberturvalisuse valdkonna koordineeritus, on rakendatud juhtministeeriumi ja küberturbe asutuse süsteem. Riikliku küberturvalisuse juhtministeerium on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ning küberturbe asutus on Riigi Infosüsteemi Amet (RIA). Küberkuritegude uurimise ja sisejulgeoleku tagamise vastutus on Siseministeeriumil ning tema allasutustel. Riigikaitselised küberkaitse ülesanded on Kaitseministeeriumil ja tema valitsemisala asutustel. Küberdiplomaatiaga tegeleb Välisministeerium. Selline üldine juhtimissüsteem on aastate jooksul välja kujunenud, kuid mitmel puhul on rollid, vastutus ja tööjaotus ebaselged, sh õiguses ebapiisavalt reguleeritud.  Küberturvalisuse tagamise rollid, vastutus ja ülesanded on tarvis sätestada nüüdisaegsete vajaduste põhjal ning kõikehõlmavalt. Küberohtude muutust ja kasvu ning lisaülesandeid (sertifitseerimine, tehnoloogia hindamine, operatiiv- koostöö jne) tuleb arvesse võtta küberturvalisuse korralduse ajakohastamisel. Samuti on vaja käsile võtta riigiside valdkond, mille olemuseks on turvaliste sideteenuste pakkumine riigisektorile ja mis on olnud aastaid alajuhitud. 45  Praegu kehtiv küberintsidentide ja -kriiside lahendamise korraldus vajab täiendamist. Erinevad intsidendid ja olukorrad (sh COVID-19) on toonud esile puudusi riiklikus kriisihaldussüsteemis. Näiteks on eri tasanditel ülesanded ja vastutus ebaselged, alates intsidendist mõjutatud asutusest ja riikliku funktsiooniga ametist kuni valdkonna vastutava ministeeriumi ja Vabariigi Valitsuseni. Tulemus:  Paigas on selge, kõikehõlmav ja Eesti vajadustele (sh ohtudele ja suundumustele) vastav riiklik küberturvalisuse haldusmudel.  Asutuste ja organisatsioonide vastutus ning ülesanded on kehtivates õigusaktides ajakohaselt sätestatud. Tegevused:  Analüüsime pidevalt digisuundumuste ja küberohtude muutust ning nende mõju Eesti küberturvalisusele ja selle korraldusele.  Koostame ja hoiame riskianalüüsidest lähtuvalt ajakohasena küberturvalisuse haldusmudeli, millega määrame riikliku küberturbefunktsiooniga asutuste ja organisatsioonide rollid, vastutuse ja ülesanded.  Vajaduse korral teeme organisatsioonilised ümberkorraldused lähtuvalt ajakohastatud riikliku küberturvalisuse haldusmudelist.  Viime ellu riigiside arendamise kontseptsiooni: arendame riigiside juhtimise võimekust ja riigiülese teenuse kvaliteeti.  Täiendame ja täpsustame õigusakte, lepinguid, kriisiplaane jt regulatiivdokumente, mis sätestavad asutuste ja organisatsioonide rollid, vastutuse, ülesanded ning koostöösuhted. 2. Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime Hetkeolukord:  Et tagada digiühiskonna kestlik areng ja innovatsiooni turvaline rakendamine, tuleb varasemast paremini mõista üleilmseid suundumusi ja tehnoloogia arengut. 46 See tähendab võimet aru saada tehnoloogiaga kaasnevatest riskidest ja nende mõjust ning suutlikkust välja töötada riskihaldusmeetmed. Küberturvalisus peab toetama innovatsiooni ja innovatsioon küberturvalisust. Selle saavutamine nõuab senisest suuremat tähelepanu.  Infosüsteemide ja teenustega seotud riskide leevendamise vastutus on igal infosüsteemi omanikul. Riskihinnangute tegemist ja turvameetmete väljatöötamist toetavad mitmed asutused ja organisatsioonid analüüside ja juhenditega: Riigi Infosüsteemi Amet, julgeolekuasutused, haridus- ja teadusasutused ning samuti riiklikud ja rahvusvahelised kompetentsikeskused. Arendamist vajab pidev olukorra analüüsimise võime, et uuendada kehtivaid turvanõudeid ning koostada praktilisi soovitusi ja juhendeid infosüsteemide omanikele. See vajab ka vastava aluspädevuse arendamist, sh akadeemilistes asutustes.  Digiühiskonna suundumuste, riskide ja mõjude analüüs ei toimu veel täies mahus ettevaatavalt ega süsteemselt. Areng tehisintellekti, pilvetehnoloogia, robootika, liitreaalsuse, sidetehnoloogia ja asjade interneti valdkonnas ning paljudes muudes tehnoloogiasuundades toob kaasa muutusi, milleks on vaja valmis olla. Praegu ei ole analüüsivõimekus piisav, et üleilmse arengu mõju Eesti kontekstis asjakohaselt lahti mõtestada ning vajalikud turbemeetmed välja töötada. Tulemus:  Otsustajad, poliitikakujundajad ning võrgu- ja infosüsteemide omanikud omavad head olukorrateadlikkust üleilmsetest digiarengu ja küberturvalisuse suundumustest, riskidest ja mõjudest Eestile.  Digiinnovatsiooni kavandamisel ja rakendamisel on riskid läbi mõeldud ja maandatud.  Suudame piisavalt kiiresti välja töötada ja rakendada Eesti konteksti sobivaid küberturvalisuse tagamise meetmeid, sh kaasates eri asutuste, ettevõtete ja ekspertide kompetentsi. Tegevused:  Kasvatame riigisektori võimekust hinnata küberturbe olukorda ja riske ning välja töötada turvameetmeid riigiüleselt ja eri sektorites, sh suurendame vastavat teadlikkust ja pädevust. 47  Loome töökorralduse digiinnovatsiooni kavandamisel turvalisuskaalutlustega arvestamiseks.  Loome küberturbepoliitika kujundamise toetuseks võrgustikupõhise mõttekoja, mis võtab ettevaatavates hinnangutes ja soovitustes arvesse tehnoloogilisi, julgeolekupoliitilisi, majanduslikke, välispoliitilisi ja muid asjakohaseid aspekte.  Loome kestliku korralduse küberturbe uurimis- ja arendusvajaduste, programmide ja projektide määratlemiseks ning rahastamiseks. Töötame välja ja viime ellu küberturvalisuse riikliku uurimis- ja arendustegevuse kava.  Kasvatame akadeemiliste asutuste ja arenduskeskuste võimekust viia ellu riiklikult olulisi küberturbe uurimis- ja arendusprojekte.  Eelnevates tegevustes pöörame suuremat tähelepanu ning võtame fookusse:  Eesti digiriigi baasteenuste ja platvormide, tehisintellekti ning pilveandmetöötluse kasutamise turvalisuse tagamise;  tehnoloogia usaldusväärsusega seotud strateegilised riskid, mis võivad ühiskonnale mõju avaldada tehnoloogia kasutamise ja sõltuvuse kaudu. 3. Suurem küberturvalisuse tagamise võimekus Hetkeolukord:  Riigi praegune küberturbevõimekus ei ole piisav, et ennetada ja vähendada võrgu- ja infosüsteeme ohustavaid riske. Küberohtude järjepidev kasv ja areng tingib vajaduse ennetusvõimet hüppeliselt edasi arendada, selle rakendamise seiret ja järelevalvet parandada.  Küberturbemeetmete rakendamine on detsentraliseeritud haldusmudeli puhul kulukas. Asutused ja organisatsioonid vajavad küberturbefunktsioonide täitmiseks sarnast ressurssi (eksperdid, vahendid), mis muudab küberturvalisuse tagamise kulukamaks. Piiratud vahendite tõttu ei ole kõikidel asutustel piisavalt võimekust hankida spetsiifilist pädevust ega rakendada meetmeid vajalikul tasemel.  Küberintsidendid juhtuvad ning selleks peab valmis olema. Eesti digiökosüsteem on äärmiselt keerukas taristu, mille suhtes ei ole kõikvõimalike ennetavate turbemeetmete rakendamine majanduslikult otstarbekas. Tuleb optimeerida 48 turbemeetmete kasutamist ja arvestada jääkriskide olemasolu. See tähendab, et kõiki intsidente ei ole võimalik ennetada, vaid nende juhtumisel peab valmis kiirelt tuvastama, reageerima ja neid ära lahendama.  Küberintsidentide ja -kriiside haldamise ja lahendamise võimekus ei ole Eesti riigi digisõltuvust arvestades piisav. Küberohtude ja -intsidentide kasv seab suuremad nõudmised kriisihaldussüsteemile. See puudutab nii korralduslikku suutlikkust kui ka küberturbetoodete ja -teenuste kasutamist. Küberturbe tööriistu, mis toetavad võrgu- ja infosüsteemide seiret, olukorrapildi loomist ning intsidendihaldust, on vaja pidevalt uuendada ja täiustada.  Pädevaid küberturvalisuse valdkonna eksperte ei ole piisavalt. Järjest suurenev spetsialiseerumine toimub nii digiteerimise kui ka küberturvalisuse valdkonnas. Eri tehnoloogiate hoogustuv areng, nagu pilveandmetöötlus, tehisintellekt, krüptosüsteemid, asjade internet, robootika, liitreaalsus jne, tingivad vajaduse spetsialiseerunud ekspertide järele. Seda on vaja nii riikliku poliitika, turvameetmete arendamise kui ka kasutoova rahvusvahelise koostöö jaoks.  Muutuvas ja spetsialiseeruvas küberturvalisuse valdkonnas on proovikivi olla rahvusvaheliselt suunda andev juhtriik. Eesti hea maine on tulnud edukast digivõimaluste kasutamisest ning sellega käsikäes oskuslikust küberturvalisuse tagamisest. See maine toetab ettevõtluse ekspordivõimalusi ning annab panuse riikliku julgeoleku tagamisse. Selleks, et rahvusvahelisi protsesse suunata, on vaja omada paljudes erivaldkondades suurt pädevust (s.t eksperte ja praktilist kogemust). Suureneva keerukuse tõttu ei ole võimalik omada igas aspektis kõrgetasemelist pädevust, vaid peab valima selged spetsialiseerumissuunad. Tulemus:  Küberturvalisuse tagamise meetmed on rakendatud vajalikul tasemel, mis on määratletud õigusaktides, standardites ja eeskirjades. Prioriteediks on seejuures oluliste teenuste toimepidevuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse kindlustamine.  Riik on suuteline operatiivselt lahendama eri mastaabiga kriise ja osalema rahvusvahelises kriisihalduses.  Nüüdisaegsete küberturbe meetmete rakendamiseks on piisavalt spetsialiseerunud eksperte ja vahendeid.  Eesti on rahvusvaheliselt suunda andev juhtriik konkreetsetes prioriseeritud küberturbe valdkondades. 49 Tegevused:  Viime läbi küberturbefunktsioonide süstematiseerimise ja otstarbekal määral konsolideerimise.  Suurendame avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja organisatsioonide ning elutähtsate teenuse osutajate suutlikkust rakendada ennetusmeetmeid: turvalise arhitektuuri loomine, infoturbestandardi(te) rakendamine, sertifitseerimine, testimine (sh eri testimiste mahu oluline kasv), auditeerimine, koolitamine, nõustamine ja teavitamine.  Suurendame riikliku küberturvalisuse tagamisel osalevate valitsusasutuste suutlikkust teha küberturbe olukorra seiret ja järelevalvet. Töötame välja ajakohased mõõdikud ja mehhanismid riikliku küberturbe olukorra hindamiseks.  Suurendame riikliku küberturvalisuse tagamisel osalevate valitsusasutuste suutlikkust lahendada küberintsidente.  Korraldame riiklikke ja rahvusvahelisi õppusi intsidentide lahendamise harjutamiseks.  Suurendame riigisektoris spetsialiseerunud ekspertide hulka teemadel, mis on vajalikud kõrgel tasemel küberturvalisuse tagamiseks, Eesti digiriigi alusteenuste toimimiseks, tehisintellekti ja pilveandmetöötluse rakendamiseks ning digiinnovatsiooniks.  Määrame ja eelisarendame küberturvalisuse valdkondi, kus Eestil on kõige suurem rahvusvaheline potentsiaal. Võtame rahvusvahelise initsiatiivi sellistel aladel, mis lähtuvad riiklikest prioriteetidest ja sisulistest tugevustest. 50 Visiooni elluviimiseks ootused teistele valdkondadele Digiühiskonna 2030. aasta visiooni saavutamiseks on vajalik, et teistes poliitikavaldkondades täiendatakse siinset arengukava mitmel moel. Vastavalt Eesti arengukavade koostamise korraldusele ei ole tegemist automaatse kohustusega teistele valdkondadele, vaid siinse arengukava raames koostatud digiühiskonna visioonist tõukuva tellimusega ja ootusega teiste poliitikameetmete sisu ja suuna osas. Need loovad aluse arengukavade elluviimisel ja uuendamisel seisukohtade esitamiseks ning tegevuste koordineerimiseks asutuste vahel. Digiühiskonna 2030. aasta sihtide saavutamiseks on vaja järgmist:  Kriitiliselt tähtis on piisaval hulgal ja tasemega IKT-spetsialistide saadavus, sh küberspetsialistide saadavus. 2030. aastaks peab IKT-spetsialistide arv majanduses vähemalt kahekordistuma ja nende hulgas küberspetsialistide osakaal kasvama, et tulevikusihte vajalikul määral ellu viia. Selleks peab pidevalt laiendama vastavaid õppevõimalusi ja pidevalt täiustama õppe kvaliteeti kõigil tasemetel – see vajab eeskätt otsustavaid samme õpetamisvõimekuse kasvatamise mahus ja kvaliteedis, sh õppejõudude järelkasvu tagamist. Kuna ainult omamaisest haridussüsteemist võimaluste realiseerimiseks ei piisa, peab looma talentidele lihtsa võimaluse Eestisse tulla – et see oleks neile mugav ja atraktiivne sihtkoht.  Et viia majanduse laiem digipööre ja riigihaldus järgmisele digiküpsustasemele, on oluline algatada laiaulatuslik digioskuste ümber- ja täiendusõpe. See võimaldab eri alade spetsialistidel omandada vajalikke erialaseid digiteadmisi, et käivitada ja juhtida või toetada digimuutusi oma organisatsioonides. Samuti peab (erialaste) digioskuste arendamine olema iga haridusastme loomulik osa. Need sammud ühtlasi hõlbustavad töötajate kohanemist majanduse muutustega.  Elanikkonna laiema digikirjaoskusega tegelemise vajadus kestab edasi. Üha vähem on vaja inimesi „internetti tuua“. Tagada tuleb hoopis, et neil on ajakohased oskused digilahendustega kasulikult ja ohutult ümber käia. Aastaks 2030 peaks 51 kõik Eesti täiskasvanud olema regulaarsed internetikasutajad. See annab võimaluse tagada nende piisav suutlikkus, sh vastava teadlikkuse baastase, et nad oskaks digiriigi arenguhüpete järgseid teenuseid üha paremini kasutada.  Teadus- ja arendustegevuse alal tuleb investeerida digiühiskonna arenguga seotud teaduse ja arenduse (TjaA) võimekuse kasvu. Siis leiab tegijaid nutikate lahenduste loomiseks ning samas teadmisi ja lahendusi, mida riigis ja majanduses kiirelt proovida ja rakendada. Võti on piisava IKT-alase TjaA rahastuse tagamises.  Parimad võimalikud teenused vajavad head eesti keele tehnoloogia baasi, et nii kodumaised kui ka globaalsed teenusepakkujad saaksid oma teenused Eesti digiühiskonna liikmetele võimalikult mugavaks muuta. See tähendab kasvavaid investeeringuid keeletehnoloogia aluslahendustesse.  Ettevõtluspoliitikas peab võtma fookusse kaks sihti korraga: 1) traditsioonilisemate sektorite (nt tööstussektor) digipöörde toetamine vajalike hoobadega – teadlikkuse ja oskuste suurendamisest investeeringute toetamiseni (sealhulgas, et see digipööre toimuks küberturvaliselt); 2) tehnoloogiapõhise ettevõtluse keskkonna pidev arendamine. Tuleb luua ja tagada Eestis suurepärased tingimused, et ettevõtted arendaksid nutikaid tooteid- teenuseid, et sünniks ja kasvaks uusi tarku lahendusi loovaid ettevõtteid ning et Eestisse tuleks vastavaid välistegijaid. Selles on oluline roll ka ettevõtluskeskkonna arendamisel, et ettevõtlusega tegelemine oleks Eestis lihtsaim kogu maailmas. Tähtsal kohal on järgmise arenguhüppena reaalaja majanduse korralduse ja lahenduste arendamine.  Et tagada nii ettevõtluskeskkonna areng kui ka laiemalt uudsete lahenduste loomine ja kasutuselevõtt, peab kiirelt muutuvas maailmas olema seadusloome paindlik ja suutma võimalustele kiiresti reageerida. Samas peab seadusloome jätkuvalt kaitsma inimese põhiõigusi ning tagama eetilist andmekasutust.  Kui riigis on avalikud teenused üha nähtamatumad ehk proaktiivsemad ja automaatsemad, võib väheneda inimeste ja riigi suhtlus ning inimeste arusaam riigi toimimisest. Selle vältimiseks tuleb parandada infoteenuste kvaliteeti ning valitsemise avatust. Teisisõnu tuleb hõlmata inimesi üha aktiivsemalt avalike otsuste tegemisse ja arutellu. Selleks saab muu hulgas nutikalt ära kasutada 52 digilahendusi alates kogukondade toimimise toetamisest kuni riiklikul tasandil osaluse võimaluste suurendamiseni.  Äridiplomaatia ja ekspordi tugitegevuste kaudu on vajalik jätkata tööga, et Eestit tuntaks maailmas kui edasipürgivat ja tarka digiühiskonda ja -riiki. See avab ettevõtetele uksi IT-lahenduste maailma viimiseks, mis teeb neid tugevamaks partneriks ka Eestis tulevikulahenduste loomisel. Teisalt sõltub Eesti tuntusest, kas talendid ja maailma tegijad kaaluvad Eestit oma võimaliku järgmise asupaigana.  Visioonis rõhutatud ühiskondliku kaasatuse, sidususe ja lõhede vähenemine on võimalik ainult juhul, kui tervise, heaolu jt ühiskonna arengule suunatud arengukavades on fookuses ulatuslik ja sisuline digipöördestrateegia, sisuvaldkondade arendamine on hästi seostatud ning ka elluviimist juhitakse tulemuslikult.  Lisaks on vaja, et kultuuri valdkonnas jätkuks hoogne kultuuripärandi digiteerimine ning digitaalse kultuuri loomise, säilitamise ja kättesaadavuse kvaliteeti tõstmine, lisaks digisisu uus- ja ristkasutuse edendamine. Siis on saavutav visiooni ambitsioon, et Eesti kultuur edeneks digiajastul. 53 Juhtimiskorraldus Arengukava elluviimise eest vastutab digiühiskonna arengu eestvedajana Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2021. aasta seisuga ettevõtlus- ja IT-ministri juhtimisel). Arengukava viiakse ellu digiühiskonna programmi kaudu (edaspidi: programm), mis hõlmab digiriigi arengu, ühenduvuse ja küberturvalisuse valdkondi. Programmis pannakse paika konkreetsete aastate täpsemad eesmärgid ning nende saavutamiseks vajalikud tegevused koos vastutajate, rahaliste vahendite ja mõõdikutega. Programm koostatakse neljaks aastaks vastavalt riigi eelarvestrateegia kestusele ja seda uuendatakse iga aasta n-ö rulluvalt. Arengukava on plaanis vähemalt kaks korda perioodi jooksul põhjalikumalt üle vaadata ja uuendada, et võtta arvesse kiirelt muutuvat keskkonda (nt tehnoloogia arengut) ning tegevuste elluviimise tulemuslikkust. Selleks tehakse enne arengukava elluviimise hindamine, mis on ülevaatuse üks aluseid. Uuendamine on kavas läbi viia 2024. aasta esimeses pooles ja 2027. aasta lõpuks. Arengukava juhtimiskorralduses on peamine ülesanne tagada eri valdkondade ja asutuste eesmärkide ja tegevuste sünergia, sest digiühiskonna areng (sh eelkõige 2030. aasta visiooni elluviimine) sõltub paljude osaliste samasuunalisest pingutusest. Et tagada vajalik kooskõla, koostöö koordineerimine ja ühtne infoväli, on arengukava juhtimiskorraldus ja selle eri tasandid kavandatult järgnevalt. 54 Nimetus Ülesanne/roll Sagedus Liikmed Digiühiskonna - Arengukava ja selle Vähemalt kord Juht: digiarengu eest vastutav arengukava muudatuste arutelu ning aastas (aasta minister juhtrühm heakskiitmine – valitsusele alguses Liikmed: MKMi digiarengu (VV määruse mõistes: esitamiseks programmi asekantsler; visiooni enim juhtkomisjon) - Arengukava elluviimise uuendamise ajal), panustavate valdkondade jälgimine ja suunamine nii vajaduse korral asekantslerid (MKM, visiooni kui ka arengukava sagedamini majandusareng ja valdkondade tasandil ning ettevõtluskeskkond; HTM vajaduse korral valdkonna digioskused, JuM avalik koostöö suunamine õigus); Riigikantselei kui - Programmi iga-aastaste riikliku strateegilise fookuste arutelu, planeerimise koordineerija; programmi heakskiitmine, ITLi ning Linnade ja Valdade vajaduse korral jooksvate Liidu esindajad; Riigi muutuste arutelu ja Infosüsteemi Ameti ning heakskiitmine Tarbijakaitse ja Tehnilise - Arengukava hindamise Järelevalve Ameti algatamine peadirektorid, digiühiskonna arengu valitsusväline ekspert/eksperdid Juhtrühma tööd korraldab MKMi digiarengu asekantsler 55 Küberjulgeoleku Küberturvalisus: Nõukogus Juht: MKMi kantsler nõukogu - Arengukava ja selle arengukava(de) Liikmed: asjakohaste (VV julgeoleku muudatuste arutelu ning teemaline arutelu ministeeriumite kantslerid, komisjoni alarühm) heakskiitmine enne VV vähemalt kord asutuste juhid ja muud arutelu aastas, programmi valdkonna esindajad - Arengukava ja seotud uuendamise ajal Nõukogu tööd korraldab arengukavade elluviimise aasta algul MKMi riikliku jälgimine ning vajaduse küberturvalisuse osakond korral valdkonna koostöö suunamine - Programmi iga-aastaste fookuste arutelu ja heakskiitmine Valdkondlikud - Arengukava elluviimise Vähemalt kord- Juht: MKMi vastava osakonna nõukojad: jälgimine ja vajaduse kaks aastas (enne juhataja digiriigi nõukoda, korral koostöö suunamine poolaasta lõppu) Seotud avaliku sektori küberturvalisuse töisel tasandil oma asutused (asekantslerite või nõukoda, ühenduvuse valdkonnas osakonnajuhatajate tasemel); nõukoda - Programmi arutelu ja Linnade ja Valdade Liidu ettepanekute tegemine esindaja; erasektori esindajad; juhtrühmale valdkonna eksperdid - Arengukava hindamise Nõukodade tööd korraldab arutelu ja MKMi vastav osakond muudatusettepanekute digiarengu asekantsleri tegemine juhtrühmale alluvuses Temaatilised - Tegevuste sisu täpsem Vajaduse järgi Oleneb tegevusest ja teemast töörühmad ja kavandamine ja – seotud asutused, partnerid, võrgustikud: alalised elluviimine, vastav sihtrühmad (nt riigi IT-juhtrühm, koordineerimine ja arhitektuurinõukogu) korraldamine või ajutised, sh - Ettepanekute tegemine valdkondade-, uute tegevuste sektorite- ja algatamiseks või seniste asutusteülesed kohendamiseks rühmad 56 Maksumusprognoos Maksumusprognoos sisaldab nende kulude koguhinnangut (ilma käibemaksuta), mis on vajalikud selleks, et tagada digiühiskonna arengukava eesmärkide saavutamiseks tegevuste piisav rahastus digiühiskonna programmis: Aasta 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Kokku 2021– 2030 Maksumus 68,3 111,3 134,9 119,9 120,1 125,2 131,2 135,3 138,3 139,4 1223,9 (mln €) Prognoosis sisaldub ja on arvesse võetud muu hulgas:  2021-2030 aastateks teadaolev juba otsustatud rahastus, sh välisvahendid ja riigieelarveline baasrahastus arengukava tegevussuundade elluviimiseks (vastavalt viimasele riigi eelarvestrateegiale);  tegevussuundade elluviimise maksumuse koguhinnang ehk n-ö lisavajadus, mida riigieelarves protsessis edaspidi taotleda. 57 Lisad Lisa 1. Seonduvad arengukavad Kui peatükis „Ootused teistele valdkondadele“ on toodud välja hädavajalikud teemad ja suunad teisteks arengukavade sisus ja elluviimisel arvestamiseks, et saavutada Eesti digiühiskonna 2030. aasta visioon, siis selles peatükis tuuakse lisaks välja konkreetsed koostöökohad ja tööjaotus eri arengukavade vahel. Siinkohal on esile toodud neist kõige olulisemate piirjoonte ja sünergiaga arengukavad, kus seos on valdkonna poliitikameetmete vahel. Digiühiskonna arendamine ja eriti digiriigi arendamise suunad on seotud iga valdkonna arengukavaga, sest igas arengukavas kavandatakse valdkondlike digilahenduste ja - teenuste arendamist. Neid puutepunkte pole siinkohal eraldi välja toodud, sest see poleks otstarbekas – üles peas lugema iga kui viimse arengukava samade lausetega. Siinne arengukava toetab kõiki teisi sellega, et annab suuna ning sisaldab tugitegevusi kõigi muude poliitikavaldkondade sisese digiarengu sihtide kavandamiseks ja elluviimiseks (digiriigi arengu, küberturvalisuse ja ühenduvuse alal). 1. ÜRO säästva arengu tegevuskava aastaks 2030 Arengukava lähtub oma põhimõtetes ja tegevuste planeerimisel ÜRO säästva arengu tegevuskava aastaks 2030 põhieesmärkidest. Tegevustega toetatakse mitme põhieesmärgi teostumist, kuid kõige suurem mõju on järgnevate põhieesmärkide puhul: ÜRO säästva arengu põhieesmärk Peamiselt panustav arengukava peatükk 3. Tervis ja heaolu Üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele Krativäeline riik 58 Võim oma andmete üle Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus Avaliku sektori digimuutuste võimendamine 4. Kvaliteetne haridus Avaliku sektori digimuutuste võimendamine 8. Tööhõive ja majanduskasv Võim oma andmete üle Uute lähenemisviiside pidev katsetamine Avatud innovatsioon ja digiriigi kogukonna arendamine Avaliku sektori digimuutuste võimendamine Uudsete sisu- ja äriteenuste arendus Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine 10. Ebavõrdsuse vähendamine Üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine 11. Jätkusuutlikud linnad ja asumid Krativäeline riik 5G- ja 6G-baastaristu arendamine 12. Säästev tootmine ja tarbimine Roheline digiriik 13. Kliimamuutuse vastased meetmed Roheline digiriik 16. Rahumeelsed ja kaasavad Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse institutsioonid juurutamine Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus Sihitud väliskoostöö Ajakohane küberturvalisuse riiklik korraldus 59 2. Euroopa Liidu seonduvad dokumendid Arengukava arvestab Euroopa Liidus toimuvate arengutega ning valdkondlike raamdokumentidega, sh Euroopa digistrateegia35, andmestrateegia36, 5G ühenduvuse strateegia37, küberjulgeoleku strateegia38 ja VKEde strateegia39. Arengukava sobitub üle- euroopalistes kavades plaanituga nagu digiõppe tegevuskava40, oskuste tegevuskava41, tehisintellekti tegevuskava42 jt. Arengukava toetub põhimõtetele, mis on e-valitsuse valdkonnas EL liikmesriikides vahel kokku lepitud Tallinna deklaratsiooni 43 ja Berliini deklaratsiooniga44. 3. Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 Digiühiskonda saab arendada ainult siis, kui inimestel on oskused, mis toetavad IKT- teenuste tarbimist ja kasutamist. Vastuvõtmist ootavas haridusvaldkonna arengukavas on oluline roll digioskuste arendamisel kolmest aspektist:  baastaseme digikirjaoskuse ja digiturbe pädevuse arendamine kogu elanikkonna seas;  erialaste digioskuste arendamine;  infotehnoloogia loomise oskuste arendamine (spetsialistide juurdekasv). Digioskuste arendamisel kogu ühiskonnas on vaja kasutada digitehnoloogiat ka läbivalt igas õppeastmes ja -suunas, et parandada õppe kättesaadavust. Lisaks on digilahenduste loomisel oluline kasutada ja arendada eesti keelt. Need on hariduse arengukava erifookuste seas. Kui ülejäänud sihtrühmade digioskuste arendamine on kaetud haridusvaldkonna arengukavas, siis avaliku sektori töötajate digioskuste ja -teadmiste arendamiseks mõeldud tegevused on kaetud siinses arengukavas avaliku sektori digimuutuste võimendamise suunas. Lisaks on konkreetsed koostöökohad küberturvalisuse alal:  Küberturbe pädevuse määratlemine – HTM kaasab ja MKM annab sisendi küberturbe pädevuse määratlemisse. Vajadusel koostatakse eraldi dokument küberturbe pädevuse määratlemiseks.  Küberturbe õppematerjalide koostamine – HTM kaasab küberturbeeksperte õppematerjalide koostamisse. 60 4. Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 Selles arengukavas rõhutatakse, et majanduskasvu ja arengu peamine eestvedaja on innovatsioon, eriti teadus- ja arendustegevusel põhinev innovatsioon, ning et Eesti ettevõtluskeskkond peab olema rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Need sihid on sisuliselt seotud digiühiskonna arengukavaga, sest küberturvalisuse ja digiriigi arendamine peab tuginema uutele teadmistele ja lahendustele (mille üks allikaid on TjaA ja vastava võimekuse suurendamine). Seega loob TAIE arengukava alustegureid siinse arengukava edukaks rakendamiseks. TAIE arengukava katab ka tegevusi ettevõtluskeskkonna arendamiseks, sh ettevõtjatele teenuste arendamiseks, mida sündmusteenuste jt digiriigi suundade vaatenurgast horisontaalselt siinses arengukavas toetatakse. Digiühiskonna arengukava näeb ette koostöö arendamist IT-sektoriga (sh avatud innovatsiooni ja kogukonna arendamine digiriigi suundades ning koostöö ettevõtetega ka küberturvalisuse suurendamise raames) ja konkreetse valdkondliku TjaA toetamist (nii digiriigi kui ka küberturvalisuse alal). Siinne arengukava toetab seega TjaA, innovatsiooni ja ettevõtluse üldsihtide saavutamist ühe sektori tasemel. Samuti on nii digiriigi, küberturvalisuse kui ka ühenduvuse areng osa ettevõtluskeskkonna arengust ning digiriigi edenemine kasvatab kogu majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet. Lisaks on konkreetsed koostöökohad küberturvalisuse alal:  TAIE mõõdikute määratlemine küberturvalisuse valdkonnas – need tehakse kindlaks küberturbe vastutajate ja ekspertide kaasabil. Vajaduse korral koostatakse eraldi dokument TAIE mõõdikute määratlemiseks küberturvalisuse valdkonnas.  TAIE programmi koostamine – MKM koostab TAIE kava küberturvalisuse valdkonnas. Kava kohta küsitakse arvamust riikliku küberturvalisuse poliitika nõukoja liikmetelt. 61 5. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 Üks tähtis teema, millesse panustavad mõlemad arengukavad, on identiteedihaldus. Siseturvalisuse arengukavas on seatud eesmärgiks luua usaldusväärne, uuenduslik ja inimkeskne identiteedihaldus. Seda aitavad saavutada nii siseturvalisuse kui ka digiühiskonna arengukavaga ette nähtud tegevused – viimane hõlmab digiriigi platvormide tegevussuunda, millega muu hulgas tagatakse digiidentiteedi tulevikukindlus. Siseturvalisuse arengukavas tegeletakse ka kriiside haldusega, mida siinne arengukava aitab edendada küberintsidentide ja -kriiside haldamise kontseptsiooni koostamisega, mis on kooskõlas üldise riikliku kriisihalduse arendamise kontseptsiooniga. Lisaks kajastatakse siseturvalisuse arengukavas kriisivalmidusega seotud tegevusi, mis toetavad elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamist. Arengukavas tuuakse küberkuritegevuse vastase võitluse kohta esile ka see, et võitlus küberkuritegude vastu tuleb muuta senisest tulemuslikumaks. Selleks peab koostama tervikpildi küberkuritegevuse valdkonnast ja selle tulevikusuundumustest ning küberkuritegevuse ulatusest, samuti võtma kasutusele kestlikud lahendused, mis suurendavad tõenäosust küberkuriteod avastada, neid tõhusamini menetleda ja nende toimepanija tuvastada. Lisaks on vaja kasvatada elanike ja ettevõtete teadlikkust küberkuritegevusega seotud ohtudest ja nendest hoidumise võimalustest ning luua nüüdisaegsed ja lihtsad võimalused teatada küberkuritegudest ja küberkuriteo katsetest politseile. Nii suurendatakse siseturvalisuse arengukavaga küberruumi ohutust, mis on siinse arengukava üldeesmärgi ja 2030. aasta digiühiskonna visiooni üks osa. 6. Riigikaitse arengukava Siinse arengukava ja riigikaitse arengukava eesmärgid ning tegevussuunad on sünkroonitud. Üksikasjalikumad seosed riigikaitse arengukavaga ei ole avalik teave. 62 7. Välispoliitika arengukava 2030 Eesti Välispoliitika Arengukava 2030 sisaldab eesmärke ja tegevusi, mis toetavad Eesti riigi maine ja mõjukuse kasvu. Eesti kui eduka digiriigi maine hoidmiseks ja arendamiseks, aga ka Eesti ekspertide kogemuse ning IT ettevõtete ekspordivõimaluste suurendamiseks esindab Välisministeerium välispoliitika (sh julgeolekupoliitika ja äridiplomaatia) ulatuses Eesti digihuvisid rahvusvahelisel areenil ning kaasub erinevate rahvusvaheliste initsiatiividega, protsessidega ning poliitikatega. Arengukavas käsitletakse põhiteemadena välispoliitika vaatenurgast küber- ja hübriidrünnakuid ning küberkoostöö vajadust teiste riikidega, samuti Eesti rolli kübervaldkonna eeskõnelejana maailmas. Koostöökoht siinse arengukavaga on Eesti panus rahvusvahelisse küberturvalisusesse ja rahvusvaheliste kübervõimete arendamine Eestis. Arengukavas tuuakse esile, et vaja on kohalikke eksperte ning rahalist ja organisatoorset võimet panustada rahvusvahelisse koostöösse (seisukohtade kujundamine, koolitused, arenguabiprojektid, algatused jne). Samuti on oluline arendada rahvusvahelise funktsiooniga organisatsioone ja üksusi (nt NATO CCDCOE, EU CyberNET) ning tuua Eestisse uusi organisatsioone ja üksusi. 8. Sidusa Eesti arengukava 2021-2030 Arengukava on Riigikogu menetluses. Oluline seos on sidusama ja kaasavama ühiskonna loomisel, mida Digiühiskonna arengukava toetab läbi paljude tegevuste, kuid eelkõige läbi avalike eteenuste arendamise ja ligipääsetavuse suurendamise. Lisaks käsitleb arengukava rahvastikutoimingute valdkonna arengusuundi, mis mõjutavad kõiki rahvastikuregistri andmeid kasutavaid teenuseid. 9. Kultuuri arengukava 2021-2030 Arengukava on Riigikogu menetluses. Kultuuri kättesaadavuse toetamine läbi digitaalsete lahenduste on oluline teemavaldkond, kuna kultuuri kättesaadavus eri sihtgruppide ja valdkondade lõikes ja regionaalselt on piiratud ja kultuurielus osalemise võimaluste mitmekesisus ja maht sõltub paljuski inimeste elukohast, vanusest, keeleoskusest ning sotsiaalmajanduslikest võimalustest. Samuti on oluline kultuuripärandi pikaajaline digitaalne säilimine. 63 10. Eesti keele arengukava 2021-2030 Eesti keele arengukava üks strateegiline eesmärk on keeletehnoloogia areng, mis on oluline osa Eesti avalike digiteenuste arendamisest. 64 Lisa 2. Mõjuanalüüs Arengukava kõik tegevussuunad mõjutavad kaudselt kõiki allpool mainitud kolme sihtrühma. Kuid siinkohal avame, kuidas need tegevussuunad hakkavad sihtrühmade igapäevaelu ja -tööd kõige otsesemalt mõjutama. Arengukava mõjud ilmnevad peamiselt järgmistes sihtrühmades:  Eesti elanikud ja e-residendid ehk digiriigi ja sideteenuste kasutajad;  erasektor;  riigiasutused ja kohalikud omavalitsused. Digiriigi valdkonna mõjuanalüüs Mõjuvaldkond Mõju Riigi julgeolek ja Põhjala-Balti piirkonnas senisest suurema koostöö tulemusena rahvusvahelised lihtsustub rahvusvaheline asjaajamine. suhted Eesti hea maine digiühiskonnana säilib ning selle tulemusel tullakse meie juurde nõu küsima ja meid kaasatakse rahvusvahelistesse projektidesse. Digiriigi arengutaseme tõstmine ja kindlustamine suurendab Eesti n-ö pehmet jõudu veelgi. Eesti digilahendused on koosvõimelised Euroopa suundadega. Eesti residendid ja ettevõtjad saavad vähemalt Põhjala ja Balti piirkonnas rahvusvahelisi asju ajades, näiteks tööle või äri tegema minnes, vajalikud asjad digitaalselt ühekorraga korda ajada. 65 Sotsiaalsed ja Sündmuspõhine ja proaktiivne lähenemisviis avalike teenuste demograafilised mõjud pakkumisel tagab, et teenused jõuavad laiema sihtrühmani senisest lihtsamalt ja väiksema vaevaga. Inimkeskselt kujundatud avalikud teenused on kättesaadavad ja kasutusmugavad ka väiksemate (digi)oskuste ja erivajadustega inimestele, samuti neile, kes saabuvad Eestisse teistest riikidest. Teenuste automatiseerimine, ennetav ja sündmuspõhine pakkumine ning digikättesaadavus suurendavad võrdsust ühiskonnas, kuna nende kaudu paraneb ligipääs teenustele, teenuste kasutamine ei eelda häid digioskusi ja teenused vastavad kasutajate vajadustele. Näiteks väheneb vajadus teenuse saamiseks kohale sõita, toetusi ei pea ise taotlema jne. Protsesside automatiseerimise tulemusel vabaneb avaliku sektori töötajate ressurss, et pakkuda paremat teenusekvaliteeti – suhe riigiga muutub kvaliteetsemaks. Riik on inimese jaoks, et pakkuda talle nõu ja olla partner. Nõusolekuteenuse kaudu suureneb personaalsemate teenuste arv (sh erasektori teenused) ja inimesed saavad valida suurema hulga teenuste vahel. Andmekogudes on andmetöötlus turvalisem ja inimesele läbi logide ka paremini jälgitav. Algoritmide aktiivsem kasutamine sündmus- ja proaktiivsete teenuste pakkumiseks võib vähendada inimeste iseseisvust. Seega tuleb seesuguste teenuste arendamisel pöörata tähelepanu eetikariskide vähendamisele. 66 Majandus Nutikalt valitsetud riik vähendab riigi ülalpidamise kulutusi. Koostöö arendamine eraettevõtlusega digilahenduste loomisel ärgitab eraettevõtlust ja uuenduslikkust. Krattide kasutuselevõtu, sündmuspõhiste teenuste ja konsolideerumise kaudu suureneb riigisektori tõhusus ning see toetab majanduse konkurentsivõime kasvu. Tegevussuunad soodustavad IT-sektori kasvu. Näiteks standardteenuste kesksel osutamisel toetutakse senisest rohkem erasektori pakutavale. Avatud innovatsiooni raames saab erasektoriga koostöös tehtud lahendusi kergemini kohandada, mistõttu on neid ka lihtsam eksportida ja nad suurendavad majanduskasvu. E-residentide teenuste fookustatud arendamine toetab nende lisandumist, mis toob riigieelarvesse ja kogu majandusse väärtuslikku lisatulu. Keskkond Arengukava tegevused aitavad keskkonda hoida kahel moel. Esiteks asendab digilahenduste kasutamine vajaduse tarbida füüsilisi lahendusi (nt digiteenused kaotavad paberavaldused ja füüsiliselt kohalesõitmise vajaduse). Samuti on vaja digilahendusi endid nn rohestada – võtta kasutusele üha keskkonnahoidlikumaid lahendusi, mis tarbivad vähem ressursse (nt päikeseenergial töötavaid servereid). Digiriigi arendamiseks ja haldamiseks valitakse võimaluse korral keskkonnasäästlikem lahendus. See suund on seatud digiriigi arenguhüpete kavas. Lisaks vähendab avalike digiteenuste parem kättesaadavus ja kasutatavus inimeste sundliikumist ning keskkonna- ja kliimamõju. Digiriigi serverite vajadused on keskselt osutatud teenuste korral tipphetkedel hajutatud üle haldusalade, mistõttu on vaja vähem enda servereid, nende haldust ja omaenda andmekeskusi. Samas tuleks hinnata digiriigi mõju energiakasutusele, kasvuhoonegaaside emissioonile jne, et olla kindel netomõjus. Digilahendustel on oluline osa ka kliimamuutuste mõjuga kohanemisel. Digilahenduste abil on võimalik infot efektiivsemalt 67 koondada ning viia teave kiiremini nendeni, kes seda vajavad. Digilahendused aitavad luua kiiremat analüüsivõimekust erinevate ekstreemsete ilmastikuoludega toimetulekuks ning aitavad neile paremini reageerida. Regionaalareng Tänu avalike teenuste digiteeritusele on äärealadel elavatel inimestel aina parem ligipääs avalikele teenustele. Väheneb vajadus koonduda teenuste kättesaamiseks elama suurematesse linnadesse, samuti võimaldab parem kaugtöö toetamine töötada ja elada väiksemates Eestimaa paikades. Sündmusteenuste arendamisel väheneb lõhe riigi- ja KOVide teenuste vahel – teenused tuuakse inimese jaoks ühte kasutajateekonda hoolimata sellest, kas neid pakub riigiasutus või KOV, ühtlustades teenuste kvaliteeti. Muutuva avaliku sektori rolli kaudu muutub ka kohaliku omavalitsuse osatähtsus – olla elanikele pigem partner kohalikku elu puudutavate otsuste tegemisel ja nõuandja sobivate teenuste väljavalimisel. 68 Riigiasutuste ja Nii avalike teenuste kui ka poliitikakujundamise otsuseid tehakse kohaliku omavalitsuse tänu paremale teenusejuhtimisele üha rohkem (seire)andmete ülesanded ning põhjal. töökorraldus Sündmus- ja proaktiivsete teenuste pakkumiseks peavad riigiasutused ja KOVid paljuski ümber mõtestama ja kujundama senise avalike teenuste pakkumise praktika, sh tegema praegusest rohkem koostööd. Sündmus- ja proaktiivsete teenuste kasutuselevõtt suurendab riigi tõhusust, kuna teenuseid sihistatakse täpsemini ning vähendatakse liigset bürokraatiat. Krattide abil suudetakse avalikke teenuseid paremini juhtida ja ressursse säästa. Parema andmekasutusega saab avalik sektor luua teenuseid kiiremini ja tõhusamalt. KOVid ja riik peavad ümber mõtestama, kuidas oma tööd korraldada, et toetada paremat koostööd erasektoriga. Ühelt poolt on tegevused sihitumalt viljakamad, teisalt vähenevad tööga seotud ehk teenuste osutamise kulud. Ühenduvuse valdkonna mõjuanalüüs Mõjuvaldkond Mõju Riigi julgeolek ja Usaldusväärse sidetaristu rajamine võimaldab tagada Eesti ja rahvusvahelised suhted Euroopa Liidu ning NATO liitlaste julgeoleku. Sotsiaalsed ja Arengukava tegevused loovad eeldused taskukohaste sideteenuste demograafilised mõjud pakkumiseks ja võimaldavad ka väiksema sissetulekuga elanikurühmadel saada osa infoühiskonna pakutavatest teenustest. Kaugtööd võimaldavate heade sideühenduste loomine maapiirkondades vähendab noorte lahkumist suurlinnadesse. Samuti võimaldab kaugtöö võimaluste paranemine osaleda tööhõives liikumispuudega inimestel. 69 Majandus Arengukavaga soodustatakse investeeringute tegemist sidevaldkonnas nii kaabelvõrkude ehitamiseks kui ka uue põlvkonna mobiilsidevõrkude (5G ja 6G) kasutuselevõtuks. Kavandatavad riiklikud meetmed toetavad ehitamist ja arendamist piirkondades, kus eraettevõtted seda omal algatusel ei tee, kuna see pole neile majanduslikult tasuv. 5G-võrkude kiire ja kulutõhus kasutuselevõtt edendab uuenduslike teenuste ja tootmisviiside arendamist ning kasutamist. 5G-võrkude tulek muudab märgatavalt senist infoühiskonna toimimist, luues uued võimalused pakkuda teenuseid senisest veelgi automatiseeritumalt ja tõhusamalt. Teenuste pakkumiseks ja kasutamiseks on vaja uuendada seadmeid nii teenuse pakkujatel kui ka tarbijatel. Väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtt maapiirkondades võimaldab uut arenguhüpet ka põllumajanduses ja loomakasvatuses: nt põllumaa seisundi jälgimine tehnoloogialahenduste kaudu, väetamine ainult vajaduse korral ning võimalikult vähesel määral võimaldab säästa kulusid. Keskkond Keskkonnamõjud puuduvad või on kaudsed ja üksnes rakenduslikul elluviimistasandil (sidetaristu ehitus). Regionaalareng Riiklike toetusmeetmete abil rajatavad juurdepääsuvõrgud ja 5G- baastaristu mõju regionaalarengule on positiivne, parandades nii elukvaliteeti kui ka maapiirkondade konkurentsivõimet. Kvaliteetsete sideühenduste olemasolu kõikjal Eestis toetab inimeste kaugtöövõimalusi, parandab riigi pakutavate digiteenuste kättesaadavust ning suurendab tehnilist valmisolekut osaleda ka kaugõppes. Samuti kasvab maapiirkondade ettevõtete konkurentsivõime. 70 Riigiasutuste ja Sidevaldkonna muutumine ühiskonnas kõikehõlmavaks kohaliku omavalitsuse baastaristuks teenuste pakkumisel ja tootmise korraldamisel ülesanded ning tähendab vajadust tagada tõhus ja veelgi parem järelevalve töökorraldus sideettevõtjate ning sidetehnoloogia tootjate üle. Ettenähtavas tulevikus on vaja täiendada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti sidevaldkonnaga tegelevaid struktuuriüksusi. Samuti vajab lisaressursse riiklike toetusmeetmete elluviimine, et toetada turutõrkealadel sidetaristu rajamist. Küberturvalisuse valdkonna mõjuanalüüs Mõjuvaldkond Mõju Sotsiaalsed ja demograafilised Otsest mõju ei ole. Kaudne mõju tekib digiteenuste mõjud usaldamise ja kasutamise kaudu. Riigi julgeolek ja Riigi julgeolek on tagatud mõjusamalt ja tõhusamalt, sest rahvusvahelised suhted küberturvalisus on selle oluline osa. Eesti küberruumi turvalisuse kõrge tase kasvatab Eesti usaldusväärsust ja tõsiseltvõetavust. Eesti hea maine küberturvalisuse valdkonnas annab Eestile võimaluse olulistes rahvusvahelistes küsimustes mõjule pääseda ja kaasa rääkida. Majandus Eesti küberturvalisuse kõrge tase aitab Eesti ettevõtetel oma tooteid ja teenuseid paremini müüa. Keskkond Otsest mõju ei ole. Kaudne mõju tekib digiteenuste usaldamise ja kasutamise kaudu. Regionaalareng Otsest mõju ei ole. Kaudne mõju tekib digiteenuste usaldamise ja kasutamise kaudu. 71 Riigiasutuste ja kohaliku Võrgu- ja infosüsteemide omanikud peavad pöörama omavalitsuse ülesanded ning rohkem tähelepanu küberturberiskide hindamisele ning töökorraldus nende maandamise meetmete rakendamisele. 72 Lisa 3. Kaasamine Arengukava koostamiseks alustati eelarutelusid 2019. aasta septembris ning koostamine kestis kuni 2021. aasta maini, mil korraldati avalik konsultatsioon ja kooskõlastus arengukava tervikeelnõule. Ametlikult laekunud arvamuste ja ettepanekute ja nendega arvestamise ülevaade on saadaval eraldi dokumendina. Järgnevalt on toodud esile suuremad kohtumised partneritega arengukava koostamiseks, kuid pooleteise aasta jooksul peeti veel partneritega ohtralt kahepoolseid kohtumisi, kus arutati arengukava üksikasjalikumalt ja küsiti jooksvalt tagasisidet. Suuremad partneritele ja avalikkusele mõeldud üritused olid järgnevad. Kohtumine Aeg Kohtumise eesmärk Osalejad Digital Agenda 16. Konverents, kus esimest korda Avatud kõigile huvilistele; osalejad for Estonia september arutleti pikemalt visiooni ja peamiselt avalikust ja erasektorist 2021+ 2019 põhisuundade üle, kuhu Eesti peaks digivaldkonnas liikuma Kõrgemad 14.–15. Hoida avaliku sektori Avaliku sektori IT-majade ja infoühiskonna november otsustajaid ja põhipartnereid osakondade juhid, avaliku sektori kursused 2019 kursis peamiste infoühiskonna tippjuhid arengusuundumustega ning kavandada koos edasist teekonda Üks ühele November Arutada põhipartneritega Põhipartnerid arengukava kohtumised ja 2020 põhjalikumalt läbi arengukava elluviimisel (HTM, ITL, diskussioonid suunad ja eesmärgid Riigikantselei, Siseministeerium, partneritega Välisministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit) 73 e-Eesti 7. veebruar Visiooniloome Ligi 70 esindajat arengukava 2020 partnerorganisatsioonidest (sh visioonipäev avalik ja erasektor) Koosolekud Märtsist Valdkondlike teemade Partnerorganisatsioonide ja digiriigi ja septembrini sisuloome, sh hetkeolukorra asutuste esindajad, mõlemas ühenduvuse 2020 kindlakstegemine, eesmärkide töörühmas u 20–40 inimest töörühmades ja tegevuste kavandamine Koosolekud Juunist 2020 Valdkondlike teemade Partnerorganisatsioonide ja küberpoliitika märtsini sisuloome, sh hetkeolukorra asutuste esindajad, u 30–40 nõukojas 2021 kindlakstegemine, eesmärkide inimest ja tegevuste kavandamine Euroopa Liidu 22. märts Tegevuste tutvustamine, mis on Partnerorganisatsioonide ja uue 2021 rahastatud uuest asutuste esindajad, kolmanda toetusperioodi toetusperioodist. Enamik sektori esindajad, u 60 inimest arutelud digiühiskonna arengukava tegevusi on rahastatud ELi vahenditest 74 Viited 1 Eesti 2035 - https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 2 Digital Economy and Society Index 2020, https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/digital- economy-and-society-index-desi 3 eGovernment Benchmark 2020, https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/egovernment- benchmark-2020-egovernment-works-people 4 2020 United Nations E-Government Survey, https://www.un.org/development/desa/publications/publication/2020-united-nations-e-government- survey 5 Digiriik tähendab avalikus sektoris digitaalse tehnoloogia kasutamist avalike teenuste osutamiseks, avaliku halduse ja riigivalitsemise korraldamiseks. 6 Avalik digiteenus on otsene avalik teenus või tugiteenus, mida osutatakse elektroonilise kanali, nagu nt e-iseteeninduse, teabevärava eesti.ee, veebilehe/portaali, nutirakenduse või e-posti kaudu. 7 Plaanis on hakata mõõtma ka avaliku sektorite töötajate rahulolu e-teenustega. 8 https://www.riigiteenused.ee/et/user 9 Digiriigi ühislahendused on tehnilised lahendused, mida kasutavad mitu haldusala või asutust (või ka erasektor) ning mis võtavad arvesse laiemaid riigiüleseid vajadusi. 10 Sündmusteenus on otsene avalik teenus, mida mitu asutust osutab ühiselt, et isik saaks täita kõik kohustused ja kasutada kõiki õigusi, mis talle tekivad ühe sündmuse või olukorra tõttu. Sündmusteenus koondab mitu sama sündmusega seotud teenust (edaspidi osateenus) kasutajale üheks teenuseks. 11 Proaktiivne teenus on otsene avalik teenus, mida asutus osutab oma initsiatiivil, isikute eeldataval tahtel ja riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude andmete alusel. 12 Esimene arendusplaan kiidetud valitsuskabineti poolt heaks detsembris 2020 - https://www.mkm.ee/et/uudised/valitsus-kiitis-heaks-jargmised-sammud-sundmusteenuste- arendamisel 13 Kratt on tehisintellekti süsteem. Kratt põhineb tarkvaralisel algoritmil, mis on autonoomne ja õppimisvõimeline ning täidab traditsiooniliselt inimese poolt tehtavaid toiminguid. 14 Kratikava aastateks 2019-2021 https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_kratikava_juuli2019.pdf 15 Tehisintellekti usaldusväärsus lähtub Euroopa Liidu tasandil sihiks võetud tehisintellekti eetikasuunistest. 16 #Bürokratt on riiklike infosüsteemide külge loodud avaliku sektori krattide ja ka erasektori pakutavate krattide koosvõimeline võrgustik, mis kasutaja vaates toimib ühtse kanalina avalike otseste ja infoteenuste saamiseks. Vt #bürokrati kontseptsiooni https://www.kratid.ee/burokratt 17 Andmejälgija loob läbipaistvuse isikuandmete töötlemisel, parandades nii inimeste informeeritust kui abistades asutusi isikuandmete päringute selgitamisel. Andmejälgija annab isikule ülevaate, mida tema andmetega on tehtud ja mis kuvatakse riigiportaalis eesti.ee. Andmejälgija on mõeldud liidestamiseks avaliku sektori infosüsteemidega, mis hoiavad ning töötlevad enda andmekogudes isikuandmeid. 18 Nõusolekuteenus on asutuse andmekogu juurde ehitatud digiteenus, millega inimene saab nõusolekuid anda, vaadata ja tagasi võtta. Andmekasutaja saab vaadata temale andmete väljastamiseks antud nõusolekuid; andmekogu haldaja saab isikuandmete väljastamisel andmekasutajale kontrollida nõusoleku olemasolu. 19 Rohelise IT algatuste eesmärgiks on vähendada tehnoloogiate negatiivset mõju disainides, tootes, kasutades ja hiljem käideldes tehnoloogiaid keskkonnasõbralikul moel. 20 Privaatsustehnoloogia on tehniline meede inimese privaatsuse tagamiseks proaktiivselt ja preventatiivselt. 21 Ühekordse küsimise põhimõte on see, kui samu andmeid ei küsita kasutajalt korduvalt. Taaskasutamise põhimõte on kokkulepe, kus võimaldatakse ka kellegi teise või teisel eesmärgil kogutud andmete taaskasutamine uue teadmise loomiseks. 22 X-tee on tehniline ja organisatsiooniline keskkond, mis võimaldab turvalist ja tõestusväärtust tagavat internetipõhist andmevahetust riigiasutuste vahel ja erasektoriga. Teabe vahetamiseks kirjeldab üks X-tee liige jagatavad andmed ning kõik teised liikmed saavad kokkuleppe alusel seda infot kasutada. Kuna X- teega liitunud süsteeme on palju, saavad X-tee liikmed oma äriprotsesside tõhustamiseks kasutada teiste liikmete teenuseid ja andmeid. 23 Nordic Institute of Interoperability Solutions - https://www.niis.org/ 75 24 Andmesaatkond on riigi erapilve lahendus, mille kaudu on võimalik andmeid ja teenuseid hoiustada ning vajadusel käitada turvalisest andmekeskusest väljaspool riigi territoriaalseid piire. See võimaldab jätkata Eesti riigi toimimist ka tingimustes, kus riigi territooriumil asuvate andmekeskuste töö on peatunud või häiritud. 25 Turuplats on avaliku sektori IT standardteenuste hankimise ühisplatvorm. 26 Ingl k: disruptive innovation. 27 Ingl k: emerging technologies. 28 Missioonipõhised on üleriikliku või laia ühiskondliku mõjuga mitmetahulise probleemi lahendamisele suunatud innovaatilised (koostöö)algatused. 29 Avatud innovatsioon tähistab seda, et uudseid lahendusi luuakse ja ehitatakse avatult eri osapooltega ja eri osapoolte poolt või isegi vedamisel - mitte ei pea riik või üksikasutus ise või üksi välja mõtlema, tellima, tegema. 30 Ingl k event-driven microservices ja domain-driven design. 31 Nn API-first põhimõte 32 Ingl.k. code repository. 33 Ingl.k. artifactory 34 Väga suure läbilaskevõimega võrk koosneb kas täielikult kiudoptilistest elementidest vähemalt kuni teeninduskoha jaotuspunktini või mis suudab tavapärastes tipptunnitingimustes tagada võrgu ühesuguse toimimise alla- ja üleslingi ribalaiuse, töökindluse, vigadega seotud parameetrite, latentsusaja ja selle muutuse osas. 35 Shaping Europe's digital future: https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/communication-shaping- europes-digital-future-feb2020_en_3.pdf 36 A European strategy for data: https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/communication-european- strategy-data-19feb2020_en.pdf 37 Connectivity for a Competitive Digital Single Market - Towards a European Gigabit Society: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/en/TXT/?uri=CELEX%3A52016DC0587 38 EL küberjulgeoleku strateegia: https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/eus-cybersecurity- strategy-digital-decade-0 39 VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:52020DC0103 40 EL digiõppe tegevuskava (2021–2027): https://ec.europa.eu/education/education-in-the-eu/digital- education-action-plan_et 41 EL oskuste tegevuskava: https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1223&langId=en 42 Tehisintellekti tegevuskava: https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:22ee84bb-fa04-11e8- a96d-01aa75ed71a1.0009.01/DOC_1&format=DOC 43 Tallinna deklaratsioon: https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/news/ministerial-declaration- egovernment-tallinn-declaration 44 Berliini deklaratsioon: https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/news/berlin-declaration-digital- society-and-value-based-digital-government 76 Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse „„Eesti digiühiskond 2030 arengukava“ eelnõu esitamine arutamiseks Riigikogule“ eelnõu lühikokkuvõte Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab enne Vabariigi Valitsuse poolt kinnitamist Riigikogule arutamiseks „Eesti digiühiskond 2030 arengukava“ eelnõu (edaspidi ka arengukava). Ühise arengukava koostamise ülesande andis Vabariigi Valitsus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM). Perioodil 2013-2021 käsitlesid eelnimetatud poliitikavaldkonda Eesti infotehnoloogia arengukava 2013–2021 (MKM vastutusalas). Vabariigi Valitsus kiitis arengukava väljatöötamise ettepaneku heaks 3. detsembril 2020. Arengukavaga lepitakse kokku innustavad ja oluliste osapoolte ühised digiriigi, küberturvalisuse ja ühenduvuse valdkonna poliitika põhimõtted, arengusuunad, tegevuseesmärgid ja -suunad . Arengukava on koostatud kümneks aastaks, mis võimaldab üheti omada valdkondlikku pikemat vaadet, samas võtta ka arvesse tehnoloogiate kiiret arenemist ja vajadust sellele vastavalt kohaneda. Et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on tööriist teiste eesmärkide saavutamiseks, siis on antud arengukava üldeesmärgiks toetada parima moel digilahenduste abil majanduse konkurentsivõime, inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhususe tõusu Eestis. Arengukavas seatakse visioon, põhimõtted, üldeesmärk ja valdkondlikud sihid, mõõdikud alg- ja sihttasemetega, peamised poliitikainstrumendid, juhtimiskorraldus ja maksumuse prognoos. Arengukavas tagatakse kooskõla Eesti 2035 plaani ja strateegiliste sihtidega ja teiste riigi ning rahvusvaheliste strateegiliste arengudokumentidega. Digiühiskonna arengukava 2030 koostamist juhib Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM).
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →