„Eesti digiühiskonna 2030 arengukava“ eelnõu kooskõlastustabel
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Eesti Linnade ja Praktikutena kogeme igapäevaselt, et mitmete arengukavas seatud eesmärkide saavutamise Mitte Õiguslike väljakutsete
Valdade Liit peamised väljakutsed ei ole tehnilised, vaid õiguslikud. Arengukavas puudub ettevaatava arvestatud lahendamine on eri
õigusliku raamistiku loomise analüüs valdkonnas Digiriik (on olemas ühenduvuse ja tegevussuundade raames
küberturvalisuse juures). Teeme ettepaneku luua analoogne peatükk ka valdkonna Digiriik toimuv pidev töö. Oleme seda
juurde välja toonud eraldi paaris
kohas, kus vajadus selle järgi
on strateegilise kaaluga - nt
andmeteaduse ja -analüütika
või krattide kasutuselevõtuks.
Eesti Linnade ja Avaliku pilve kasutamine ei ole tänases õigusruumis lubatav. Seda piirab ISKE meede, mis Sisuliselt Pilvelahendustele üleminek
Valdade Liit lubab avalike pilveteenuste kasutamist kuni turvaklassini K2T1S1, on M 2.535 „Pilveteenuse arvestatud hõlmab ka vastavalt
kasutamise turvapoliitika koostamine“, kui andmekaitsega seotud õigusest tulenevad nõuded õigusruumi ülevaatuse kui ka
muid samme, et riskid vajalikul
moel maandada.
Eesti Linnade ja Proaktiivsed teenused saaksid täna tugineda üksnes IKÜM art 7 vastavale nõusolekule, mis ei Mitte Meie hinnangul pole vajalik
Valdade Liit ole lahendus, mis võimaldaks neid kompleksselt osutada. Samuti on proaktiivsete teenuste arvestatud sellisel kujul õigusaktide
osutamiseks vaja muuta praktiliselt kõiki vastavate teenuste osutamist reguleerivaid õigusakte muutmine, proaktiivseid
teenuseid saab siiski ka tänaste
seaduste raames teha. Kuid
õigusruumi arendus vastavalt
vajadusele on iga suuna ja sh
proaktiivsete teenuste
arenduse osa.
Eesti Linnade ja Andmeanalüüs ja andmepõhised otsused eeldavad samuti läbimõeldud õigusraamistiku Arvestatud Lisasime andmepõhise
Valdade Liit olemasolu isikuandmete töötlemisel juba seetõttu, et andmetöötlus oleks andmesubjekti jaoks riigivalitsemise blokki
läbipaistev, aga ka selleks, et tagada see, et riik ei sekkuks inimeste eraellu ülemääraselt ega tegevussuuna: "Arendame
rikuks õigustatud ootuse põhimõtet, mille kohaselt on inimesel andmeid riigile usaldades andmeteaduse ja -analüütika
arusaam, et neid ei töödelda muul viisil, kui talle teada on. Õiguslikult oleks sellise võimaldamiseks õigusruumi, sh
andmetöötluse puhul vajalik vaadata üle kogu andmekogusid puudutav, sest isikuandmete vastavaid juhiseid".
töötlemise puhul on olulised IKÜM art 5 põhimõtted, muuhulgas põhimõte, et andmeid
töödeldakse selgelt määratletud eesmärkidel ja minimaalsuse põhimõttest lähtuvalt.
Alternatiivina on võimalik luua nende küsimuste lahendamiseks andmekogude ülene
regulatsioon.
Eesti Linnade ja Masinõppe algoritmide kasutamise valdkonnas on hetkel selgelt reguleerimata, milliseid Sisuliselt Krativäelise riigi suunas juba
Valdade Liit otsuseid võib „mustale kastile“ jätta millised tingimused peavad selleks täidetud olema. Kui arvestatud sisaldub mh tegevussuund
krati abil on soov töödelda isikuandmeid, siis tänases õigusruumis ei ole see ka lubatav. Siin "arendame õigusruumi, et
tegeleb küll õigusloomega Euroopa Liidu tasand, kuid seni kuni selles osas õigusraamistikku ei võimaldada krattide suuremat
ole, on võimalikud samasugused katsetused nagu täna kasutusel st ilma isikuandmeid ja ühtlasi turvalist kasutamist".
kasutamata.
Eesti Linnade ja Selliseid näiteid innovatiivseid lahendusi piiravatest regulatsioonidest leidub arengukavas veel. Mitte Õiguslike väljakutsete
Valdade Liit Selleks, et arengukavas seatud eesmärkide saavutamine ei takerduks piirava õigusraamistiku arvestatudlahendamine on eri
taha, peaks digiareng ja õigusloome liikuma koos. Näeme õigusruumi niivõrd olulise piiraja ja tegevussuundade raames
võimaldajana, et teeme ettepaneku olulisemate regulatsioonide loomine ja muutmine toimuv pidev töö. Oleme seda
dokumendis kajastada. välja toonud eraldi paaris
kohas, kus vajadus selle järgi
on strateegilise kaaluga - nt
andmeteaduse ja -analüütika
või krattide kasutuselevõtuks.
Eesti Linnade ja Peatükis on viidatud digiriigi keskkonnahoidlikkuse ja rohelise IT tegevuskava algatamisele. Mitte Tegevuste tähtajad on
Valdade Liit Teeme ettepaneku täpsustada tegevuskava valmimise tähtaeg arvestatud programmi taseme küsimus.
Eesti Linnade ja Väga sümpaatne on arengukava eesmärk hoida Eesti keelt ja kultuuri. Eesmärki pole sügavalt Sisuliselt Nõustume vajadusega, aga
Valdade Liit avatud, kuid on viidatud, et ennekõike mõeldakse selle all eestikeelseid teenuseid. Peame arvestatud ettepaneku näol on tegemist
silmas pidama, et väga suur osa tänasest kultuurist tekibki ainult digitaalses formaadis, sh arengukava jaoks liiga detailse
avalikke teenuseid puudutav. Rahvusarhiiv küll üritab tegeleda oluliste andmekogude küsimusega - tegu on ühe
arhiveerimisega ja teemat kajastab üldsõnaliselt ka kooskõlastusringil olev Kultuuri arengukava nõudega teiste kõrval. Lisaks
2021–2030, kuid riigi digilahendusi luues peaks enam tähelepanu pöörama andmete juhime tähelepanu, et keele ja
tulevikukindlale tehnoloogianeutraalsele säilitamisele. Teeme ettepaneku võtta eesmärgiks, et kultuuri hoidmine on sõnastud
arhiiviväärtuslikke andmeid sisaldavad andmekogud on arhiveeritavad by design põhimõttena, mida läbivalt
arvestada - mida tulebki töö
käigus läbivalt silmas pidada
kõikjal.
Eesti Linnade ja Eesti digiriigi arenguhüpped. Tabelis on kirjas: “Eestis saab riigiga asjad aetud vestluskrati abil”. Arvestatud Täpsustasime.
Valdade Liit Teeme ettepaneku kasutada sõna "riik" asemel "avalik sektor" et oleks hõlmatud ka KOV
teenused
Haridus- ja Tervitame põhimõtet, et plaanitakse minna üle sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele Sisuliselt Tõime ühiskonnaelus osaluse
Teadus- ja mõistame, et see on üks põhimõte, millest lähtutakse visiooni osas „Meie elukorraldus on arvestatud kasvu välja ühes teises lisatud
ministeerium vägev – on lihtne teha asju, mida vajame või tahame.“ Teeme ettepaneku täiendada selle visiooni punktis.
deviisi alapunkte viisil, et tuleks välja, et kodanikul on lisaks mugavale teenuse tarbimisele
ka lihtne ise riigi ja/või kohaliku omavalitsuse poole pöörduda omapoolsete mõtete ja
ettepanekutega – ehk pöörata tähelepanu rohkem kodanikuosaluse ja e-demokraatia
soodustamisele.
Haridus- ja Palume lisada seonduvate arengukavade juurde ka eesti keele arengukava, kuna ootused Arvestatud "Seotud arengukavade"
Teadus- keeletehnoloogiale on vastavas alapeatükis lk 43 ka välja toodud. peatükki on seos arengukavaga
ministeerium loodud.
Haridus- ja Ajalise ja geograafilise takistuste kõrval soovitame kaaluda, kas pöörata enam tähelepanu ka Sisuliselt Visioon esimene punkt juba
Teadus- sotsiaalmajanduslike ja erivajadustest tingitud takistustele. Viimastest on küll juttu näiteks arvestatud algab järgnevalt: "Teenused
ministeerium suuna 1 „Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine“ juures, kuid soovitame toimivad täpselt minu
kaaluda selle esile tõstmist ka visiooni kirjelduse juures, näiteks täiendades punkti „Ma pääsen vajaduste järgi…" ehk kätkeb
igalt poolt ja igal ajal vajalikele teenustele hea ühenduvusega ligi, olgu ma Tallinnas, Obinitsas endas sama mõtet.
või laias ilmas rändamas.“
Haridus- ja 2.1 Juhime tähelepanu, et lk 8 on trükiviga, kus PIAAC uuringu asemel on kirjas „PIIAC“. Arvestatud Parandatud
Teadus-
ministeerium
Haridus- ja 2.1 Samuti juhime tähelepanu, et lk 12 on sõnastusviga lauses: „/---/Eesti on ülikiire internet Arvestatud Parandatud
Teadus- kõigile internet /---/“ ja soovitame korrigeerida lk 12 kasutatud väljendit „küberturvalisuse
ministeerium turvalisus“.
ITL Digiriigi arenduse osas on tähelepanu all uute teenuste arendus, kuid olemasolevate Arvestatud Digimuutuste võimendamise
süsteemide ja teenuste jätkusuutlik toimimine ning arendamine on jäetud tahaplaanile. Samas blokki tegevus lisatud: "Viime
peaks just kestlik ja mõistlik infosüsteemide haldus ning arendus olema prioriteediks. Seda läbi digiriigi kestliku
vajadust ilmestab näiteks hästi hetkel Covid-19 pandeemia ajal tervishoiu IT-lahendustes rahastamise reformi."
ilmnenu.
ITL Omavahel ei ole sidestatud teenuste ja ühenduvuse ning küberturvalisuse osad. Ehk siis Mitte Meie seisukoht on, et blokid
küberturvalisuse osas ei lahendata teiste valdkondade arengutega seotud probleeme arvestatud on piisavalt sidestatud.
Küberturvalisuse edendamise
suunad tõukuvad mitmel juhul
digiriigi arendamise
suundadest nt. Digiriigi ehk
küberturvalisuse suunad ei sea
piiranguid või konkreetseid
vajadusi ette sideühenduste
arendamisele. Eesmärkide
põhjendustes on üldised
seosed ka toodud.
ITL Arengukava ei käsitle digiühiskonna temaatikat komplekselt, vaid ainult selle kolme Mitte Nagu dokumendis ja
alavaldkonda: digiriiki (mille all on mõeldud avalikus sektoris digitaalse tehnoloogia kasutamist arvestatud kaasamise käigus selgitatud, ei
avalike teenuste osutamiseks, avaliku halduse ja riigivalitsemise korraldamiseks), ühenduvust saa tegevusi arengukavade
ja küberturvalisust. Visiooni kohaselt on Eesti majandus aastal 2030 „digiväeline“, samas kui vahel dubleerida. Majanduse
dokumendis majanduse digipööret sisuliselt ei käsitleta. digipöörde jaoks on
esmatähtsad
ettevõtluspoliitika ja
majandusarengu meetmed,
mis sisalduvad TAIE
arengukavas - vastavad viited
ja seosed on dokumendis
toodud, samuti ootused TAIE
elluviimiseks.
ITL Kuigi dokumendis on sõnastatud ootused teistele poliitikavaldkondadele, ei ole need kooskõlas Mitte Dokumendis on vastavalt
nende valdkondade hetkel kas kinnitatud või kinnitamisel olevate arengukavadega. Vaid ühe arvestatud laiemale visioonile välja
näitena - haridusvaldkonnale seatud kolme ootuse osas kahte (erialaste digioskuste toodud ootused teistele
arendamine ning infotehnoloogia spetsialistide juurdekasv) haridusvaldkonna arengukava ei valdkondadele just selleks, et
käsitle. Kui teised arengukavad digiühiskonna arengu jaoks olulisi eeldusi ja eesmärke ei nende järgi ka vastavate
sisalda, siis peab käesolev arengukava olema laiem. arengukavade elluviimisel ja
edaspidisel muutmisel nende
sisu suunata ja mõjutada - kui
need kavad juba ootustega
vastavuses veel pole. Sageli on
ootused just teiste
arengukavade programmide ja
elluviimise tasandile suunatud
(hariduse näitel).
ITL Väljapakutud juhtimiskorraldus, mis peaks tagama digiühiskonna tasakaalustatud arendamise Mitte Juhtrühm saab mõjutada teiste
läbi digiühiskonna arengukava ja teiste seotud valdkondade (arengukavade), ei ole arusaadav. arvestatud valdkondade planeerimist,
Kuidas saab digiühiskonna arengukava juhtrühm mõjutada mingi teise valdkonna arengukava kaasates vastavaid osapooli -
täitmist, eriti kui selle arengukava eest vastutab teine ministeerium? nii nagu ongi juhtrühma kui ka
muudel tasanditel kavas. Lisaks
toimub see IT-ministri ja MKM
poolse poliitika
koordinatsiooni jooksva töö
käigus, vajadusel küsimusi ka
Vabariigi Valitsuse tasandile
otsustamiseks või
lahendamiseks viies (kui
visiooni järgimisega on suurem
mure).
ITL Arengukava osaks olev maksumusprognoos on ilma selgitusteta, mistõttu jääb arusaamatuks Arvestatud Lisasime selgitusi, kust on
esitatud koondsummade taga peituv. maksumuse prognoos tekkinud
- põhimõtteliselt seni
kokkulepitud rahastuse ja
lisavajaduste summana,
lähtuvalt tegevussuundade
raames plaanitud sisust.
ITL Arengukava jätab pea täielikult käsitlemata rahvusvahelise dimensiooni. Samas tuleb suur osa Mitte Rahvusvahelist dimensiooni on
valdkonna seadusandlusest ja rahastusest Euroopa Liidust. Eesti digitaalse keskkonna arvestatud puudutatud kõigis kolmes
atraktiivsus määrab meie konkurentsivõimet pea kõikides majandusvaldkondades, nii suuremas suunas. Nt digiriigi
regionaalses kui globaalses võrdluses. Eesti suudab mugavate digiteenuste keskkonda (ning blokis on vastav "strateegia" ka
küberturvalisust) tagada ainult koostöös teiste riikidega. Oleme seisukohal, et arengukava välja öeldud - toetada teiste
peab suhestuma Eesti digiriigi konkurentsija koostöövõimega globaalselt. sihtide elluviimist vajalikul
moel, sh fookusega piiriülesele
koosvõimele. S.t eraldi
rahvusvahelise tasandi
strateegiat ei ole kavas teha,
rahvusvaheline tegevus pole
siht ise-eneses meie jaoks -
vaid teiste sihtide
saavutamiseks vajalik
tugitegevus.
ITL ITL soovitab Teil tõsiselt kaaluda arengukava sellisel kujul vastu võtmata jätmist ja asuda Mitte Tegemist on täpselt nii laia
viivitamatult ühiskonnalaiuse digiühiskonna arengukava kui rahvusliku strateegiadokumendi arvestatud arengukava, kui seda olla saab
loomisele. Selles protsessis peavad olema laiapõhjaliselt kaasas kõik olulised partnerid, kelleks - arvestades, et ühtpidi peab
on teadusasutused, ministeeriumid, sotsiaalpartnerid ja tööstuse esindajad. Loomulikult on ITL digisuund olema iga
valmis sellesse aktiivselt panustama, nii nagu me seda varasemalt oleme teinud. arengukava sisuks ja samas ei
tohi arengukavad teineteist
dubleerida sisus/rahas/jm.
Seepärast ongi siin visioon
sõnastatud laiemalt ja sellest
lähtuvalt ootused teistele
valdkondadele, mille järgimine
juhtimiskorralduse kaudu peab
rakenduma.
Justiits- Palume tulemuste/tegevuste read üle vaadata pilguga, kas paika on pandud nn üldine Mitte Mõnedes suundades ongi sihid
ministeerium eesmärk, mitte pelgalt tehniline eesmärk. Näiteks on pilvelahendus või kratitehnoloogia viisid arvestatud ja tulemused meelega
eesmärgi saavutamiseks, mitte eesmärk iseenesest. tehnoloogiapõhiselt seatud,
kui see on strateegiliselt vajalik
ja mõistlik (nt mainitud kratid
ja pilv).
Justiits- Arengukavas on käsitletud IT-alusteenuste arengut ja tegevuste suunda, sh nende ühtsetel Sisuliselt Selle sama sihi nimel ongi
ministeerium standarditel keskset osutamist. Siiski leiame, et ühesugustel eesmärkidel ja vajadustel arvestatud digiriigi arendamise üheks
põhinevate kasutajakesksete arenduste puhul ei suunata riigiasutuste koostööd piisavalt. alasuunaks "Tulevikukindlad
Teenuseid, mis tulenevad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste sarnastest ülesannetest, digiriigi platvormid" ja selle
arendatakse dubleerivalt ja killustatult ning selle tulemusena suurenevad nii kulutused kui osana "Loome, viime ellu ja
teenuste arendamise aeg. Samuti ei ühildu teenused omavahel ning nende ülalpidamine pidevalt uuendame uute
nõuab mitmekordselt rohkem ressurssi. Tulemusena võivad teenused olla sisult ja kvaliteedilt platvormteenuste arenduse
erinevad. Sellisteks teenusteks on näiteks tõlketeenused, dokumentide plaani".
kättetoimetamisteenused, teavitusteenused (nt Ametlikud Teadaanded, Eesti.ee) jne. Teeme
ettepaneku kajastada arengukavas riigi- ja kohaliku omavalitsuse sarnaste ülesannete
täitmiseks vajalike teenuste koostöös arendamise toetamise. Mh tuleks selleks selgitada välja
ühised teenused; esitada koostööprojekte ning korraldada keskne rahastamine.
Justiits- Palume arengukava lk-l 8, kuuenda alapunkti „Tehnoloogiline areng muudkui jätkub – see avab Mitte Meie vaates lisab detaili, mis
ministeerium uusi võimalusi kui ka ohte“, lisada pärast „Samas toob uus tehnoloogia alati uusi küberohte“ arvestatud niigi kaetud ja pikemalt
lause järgmises sõnastuses: „Uute ja murranguliste tehnoloogiate arendamine ja rakendamine kirjutamine pole mahu tõttu
on lisaks majanduslikule ja ühiskondlikule kasule toonud kaasa ka tõsiseid ohte nii inimeste põhjendatud. Ohud hõlmavad
põhiõigustele kui ka demokraatiale ja õigusriigile laiemalt.“ ka teie pakutuid.
Justiits- Arengukava lk-l 9 „Meie elukorraldus on vägev […]“ esimese alapunkti osas märgime, Mitte Ka riiklik dokument võiks
ministeerium arusaamatuks jääb „mina“ kasutus siin ja edaspidi, kui tegemist on riigi arengukavaga. Lisaks arvestatud inimest ehk üksikisikut otseselt
tuleks arengukavas selgemini arvestada inimestega, kes ei eelista digitaalseid lahendusi ega kõnetada, et teda kaasa
proaktiivseid teenuseid. Teeme ettepaneku sõnastada esimene alapunkt järgmiselt: „Avalikud mõtlema ja toetama panna -
teenused on inimkesksed ja lähtuvad kasutajate vajadustest ja eelistustest. Inimesed pääsevad seega stiililiselt taotluslik vorm
teenustele ligi siis, kui neil on neid vaja ja viisil, nagu nemad soovivad. valitud.
Justiits- Leiame, et „Oleme digiväega kaitstud […]“ esimese alapunkti käsitlus on liiga kitsas. Teeme Mitte Visiooni jaoks läheks liiga
ministeerium ettepaneku lisada selle asemel alapunkt järgmises sõnastuses: „Nagu väljaspool digiruumi, on arvestatud detaili, lisaks on põhiõiguste
digiruumis tagatud demokraatia ja õigusriigi põhimõtted ning kaitstud on inimeste kaitse juba kõige olulisema
põhiõigused, sealhulgas õigus isikuandmete kaitsele, privaatsusele, eraelu puutumatusele, läbiva põhimõttena välja
väljendus- ja teabevabadus, kogunemis- ja ühinemisvabadus, õigus mittediskrimineerimisele ja toodud seejärel. Lisaks
lapseõigused.“ mainime, et põhiõiguste täpne
ülelugemine vast ei ole siinse
arengukava sees vajalik.
Justiits- Arusaamatuks jääb sama punkti teises alapunktis kasutatav fraas „ […] kartmata väärinfot, Mitte ÕS-i järgi on väärinfo
ministeerium küberkiusu või kuritegevust“, kuna küberkiusu ega kuritegevust ei ole võimalik täiesti ära arvestatud desinformatsiooni eestikeelne
hoida. Kui termini „väärinfo“ all mõeldakse „desinformatsioon“ ehk inglise keeles vaste. Muus osas oleme täiesti
disinformation, siis palume koos Riigikantseleiga täpsustada terminoloogiat, lähtudes Eesti päri, et ära hoida pole võimalik
seisukohtadest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb digiteenuste ühtset - aga rõhuasetus on sellel, et
turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ, kohta. Palume inimeste usaldus ei kaoks ehk
lähtuda ka seisukohast 5.13, mille kohaselt Eesti toetab informatsioonilise mõjutustegevuse, neil hirmu poleks - isegi kui
sealhulgas desinformatsiooni mõjude piiramist üksnes vabatahtlike tegevusjuhendite kiusu, kuritegevust, väärinfot
tugevdamise ja väga suurtele digiplatvormide olemusega kaasnevate süsteemsete riskide nendeni jõuab. See juhtub
hindamise kaudu. Riskimaandamise nõuete kehtestamist ega teisi sõnavabadust otseselt vastavate teadmiste, oskuste,
piiravaid meetmeid Eesti ei toeta, Eesti desinformatsiooni vastane võitlus keskendub aga ka teie mainitud
teadlikkuse tõstmisele ja inimeste vastupanuvõimele ehk sõnavabadusse vähem sekkuvatele kaitsetegevuste, tehnoloogilise
meetmetele. Teeme ettepaneku alapunkt ümber sõnastada järgmiselt: „Digiruumis on ohutu arenduse, jm tulemusel.
toimetada, kaitstakse küberkiusu ja kuritegevuse eest ning desinformatsiooni kahjuliku mõju
eest.“
Justiits- „Meie majandus on digiväeline“ teise alapunkti mõte, et „me ei tunne enam muret, kas Mitte Oleme küll visioonist selle
ministeerium tervise- ja hoolekandeteenuste joaks tulevikus raha jagub“ põhjusel, et „inimesed püsivad arvestatud punkti välja jätnud, aga teistel
nutikate lahenduste abil tervemana pikemalt ja saavad vajaduse korral heal tasemel tuge“, ei põhjustel. Paragrahvile
ole realistlik. Sellise väite esitamine arengukavas ei ole kooskõlas hea halduse põhimõttega, viitamise asemel võiksite kaasa
sest asutuse poolt isikule antav teade ei tohi olla eksitav, st väär, vastuoluline, fakte moonutav mõelda mitte seda, miks ei saa
jne. (RKHKo 02.11.2015, nr 3-3-1-22-15, p 14.). Palume koostöös Sotsiaalministeeriumiga - vaid kuidas saaks? Visiooni
alapunkt ümber sõnastada näol on tegu ambitsiooni ja
püüdluse väljendusega,
sarnane muutus mitmeski
muus valdkonnas toimunud ja
me ei näe põhjust, miks
tervishoid/hoolekanne peaks
olema erinev.
Justiits- Lisaks märgime, kolmanda alapunkti „Oleme tehnoloogiarahvas […]“ juures tuleb mõelda Sisuliselt Käesolev visiooni punkt ongi
ministeerium sellele, kuidas kaasata ja arvestada inimestega, kes ei soovi uusi lahendusi ega agaralt ja kiirelt arvestatud sõnastatud sihi ja
uusi teadmisi ja oskusi omandada. Demokraatlik õigusriik on loodud kogu rahva teenimiseks ja ambitsiooniga, et lõhesid ei
peab kõikide inimeste huve ja eelistusi arvestama. Lisaks tasub tähelepanu pöörata asjaolule, tekiks või võimenduks -
et tehnoloogia ja digilahenduste pealesurumisega kaasneb oht kaudsele vanuselisele oskuste omandamisega tuleb
diskrimineerimisele, mida riik on kohustatud ära hoidma. ka kasutuselevõtu valmidus,
on näitanud ju Eestigi pikk
kogemus.
Justiits- Arengukava lk-l 11, esimese punkti „Kaitseme inimeste põhiõigusi“ käsitlus on liiga kitsas ja Osaliselt Tõime teie ettepanekutest
ministeerium juriidiliselt ebatäpne. Oluline on mõelda mitte ainult põhiõigustega seotud riskidele, vaid ka arvestatud sisse edendamise dimensiooni,
sellele, kuidas digiühiskond saab edendada põhiõigusi ja neid paremini kaitsta. Näiteks võib lisaks kohendasime
tuua justiitsvaldkonna digitaliseerimine, mis soodustab ja parendab isikute juurdepääsu isikuandmete ja privaatsuse
õigusemõistmisele ja tõhusale õiguskaitsevahendile. Teeme ettepaneku sõnastada nimetatud osa. Muus osas oleme sisuliselt
punkt järgmiselt: „Kaitseme ja edendame põhiõigusi. Tagame, et kõigil on võrdsed võimalused päri, aga nende detailide
digiühiskonnast osa saada, pöörates tähelepanu nii naiste ja meeste võrdõiguslikkusele kui ka lisamine pole meie hinnangul
laste ning puudega inimeste ja teiste vähemusgruppide esindajate vajadustele, võimalustele ja vajalik - nt eri inimrühmade või
õigustele. Kaitseme digiühiskonna toimimiseks vältimatut internetivabadust ning kõikide põhiõiguse alaliikide
inimeste põhiõigusi, sealhulgas õigus isikuandmete kaitsele, privaatsusele, eraelu üleslugemine - eriti arvestades
puutumatusele, väljendus- ja teabevabadus, kogunemis- ja ühinemisvabadus, õigus taotlust, et põhimõtted
mittediskrimineerimisele ja lapseõigused. Tagame inimestele võimaluse kontrollida oma peaksid olema kiirelt
isikuandmete kasutamist ja kaitset. Otsime võimalusi digilahenduste kaudu edendada ja hoomatavad ja lihtsalt kirjas.
soodustada põhiõiguste kaitset ja nende teostamist, sealhulgas õigus heale haldusele.“
Justiits- Kolmanda punkti „Hoiame usaldusväärsust“ juures tuleb selgemalt välja tuua, milliseid riske Mitte Ei pea detailide lisamist
ministeerium silmas peetakse. Teeme ettepaneku sõnastada nimetatud punkt järgmiselt: „Algatusi ja arvestatud tarvilikuks, riskid peaksidki
arendusi tehes hindame nendega seotud riskid, sh riskid küberturvalisusele, elule ja tervisele kõikemõeldavat hõlmama -
ning teistele põhiõigustele. Kavandame ja rakendame sobivaid riskihaldamismeetmeid – just olema terviklikult alati läbi
nii saame digiühiskonna arenguteel tagada usaldusväärsust ja usaldust ning digiühiskonna mõeldud.
arenguteel julgelt edasi minna. Oleme läbipaistvad selles, kuidas muresid ennetame ja
lahendame. Eelistame panustada ennetusele kui tegeleda tagajärgedega.“
Justiits- Viienda punkti „Ehitame digiühiskonda koostöös“ osas teeme ettepaneku kustutada sõna Arvestatud Sõnastus täpsustatud.
ministeerium „suisa“ enne sõna „rahvusvaheliselt“. Välja tuleb tuua, et Eesti teeb koostööd nii Euroopa
Liidus kui ka rahvusvahelisel tasandil edumeelse, usaldusväärse ja väärtuspõhise digiühiskonna
mudeli kujundamisel ja edendamisel
Justiits- Kuuenda punkti „Oleme uuendusmeelsed“ juures märgime, et uuendused ehk teisiti tegemine Mitte See on olnud taotluslik, et
ministeerium ei tohiks riigi jaoks olla eesmärk omaette. Teeme ettepaneku asendada esimeses lauses sõna arvestatud meie vaates peaks Eesti alati
„teisiti“ sõnaga „paremini“. Samuti palume lisada teises lauses enne sõna „Võimaluse“ sõnad püüdlema innovatsiooni poole,
„Vajaduse ja“. kui võimalik. Ehk tegu pole
eesmärgiga omaette, aga võiks
olla läbiv põhimõte võimalusel
järgimiseks just - nagu
sõnastuses ka öeldud.
Justiits- Arengukava lk-l 12 on toodud, et üldeesmärgiks on „ […] suurendada Eesti digiväge: digiriigis Mitte Põhiseadus on niigi
ministeerium on tagatud parim kogemus, Eesti on ülikiire internet kõigile internet ning meie küberruum arvestatud järgimiseks. Digiriigi
turvaline ja usaldusväärne.“ Meie hinnangul ei kajasta see sõnastus piisavalt inimkeskset arenguhüpe oleks just inimeste
lähenemist ega kooskõla põhiseadusega, mis paneb aluse riigile, mis on loodud inimest ja kogemuse keskmesse
rahvast teenima ning kaitsma. Teeme ettepaneku üldeesmärki kohandada ja lisada enne seadmine ja see on kõige
„digiriigis on tagatud parim kogemus“ sõnad „digiriik on usaldusväärne ja inimkeskne,“. inimkesksem lähenemine.
Justiits- Arengukava lk-l 13 vajaks täiendamist ja selgitamist digiriigi kogemuse kontseptsioon, seda Osaliselt Sõnastust täpsustatud,
ministeerium tuleks selgelt seostada inimkesksuse, kvaliteedi ja hea halduse tagamisega. Teeme ettepaneku arvestatud inimkesksuse mõõde lisatud.
sõnastada esimese lõigu teine lause järgmiselt: „Jätkuvalt on digiriigi arengu siht suurendada
riigihalduse tõhusust, seejuures on teenuste kvaliteet, väärtuspõhisus ja inimkesksus järgmine
digiriigi küpsustase.“
Justiits- Arengukava lk-l 14 digiriigi arenguhüpete juures märgime, oluline on arvestada sellega, et kõik Mitte Meie pakutud algsed
ministeerium inimesed ei soovi proaktiivseid teenuseid ega digilahendusi laiemalt. Riik peab ka nende arvestatud sõnastused ei välista
vajaduste ja eelistustega arvestama. Teeme ettepaneku esimene lubadus sõnastada järgmiselt: loobumise võimalust - aga
„Eestis on avalikud teenused kättesaadavad siis, kui isikul on neid vaja ja asju saab korraga peame oluliseks väljendada
aetud“. Ühtlasi teeme ettepaneku sõnastada teine lubadus järgmiselt: „Eesti saab soovi korral teie taotlusega vastupidist
asjad aetud vestluskrati abil“ ning neljas lubadus sõnastada järgmiselt: „Inimestel on kontroll sihti, et kõik soovijad saaksid
oma andmete üle ja võimalus neid päriselt jagada“. proaktiivseid teenuseid ja
bürokrati tuge - see oleks hüpe
edasi.
Justiits- Teeme ettepaneku sõnastada „Suunad, mis võimaldavad arenguhüppeid ja tagavad digiriigi Osaliselt Tõime inimkesksuse
ministeerium kestlikkuse“ esimene lubadus järgmiselt: „Avalikud teenused on usaldusväärsed, inimkesksed arvestatud dimensiooni sisse sõnastusse,
ja tagavad inimeste põhiõigusi, neid kujundatakse, juhitakse ja mõõdetakse ühtsetel alustel.“ mis hõlmab meie vaates juba
muud teie pakutut.
Justiits- Sama lubaduse („Kõiki avalikke teenuseid kujundatakse, juhitakse ja mõõdetakse ühtsetel Sisuliselt Täpne tasakaal on töö käigus
ministeerium alustel“) osas märgime, et nimetatud lubadus võib olla ideeliselt hea, kuid praktikas kaasneb arvestatud leidmiseks. Suurem väljakutse
mitmeid murekohti, mida on vajalik silmas pidada. Nimetatud lubadus võib pärssida kui innovatsiooni pärssimine
innovatsiooni ja raskendada millegi parema ja efektiivsema katsetamist. On oht kinni jääda on täna Eestis ikkagi see, et
konkreetsetesse dogmadesse, mis eelduslikult luuakse perioodi alguses ning hilisemal kvaliteet teenustel on väga
perioodil ei ole võimalik oma teenustega paremini/efektiivsemalt toimetada. Säilitada tuleb ebaühtlane ja pigem
domeeni autonoomsus ja võime ise teenuseid teha paremini, kui seda nõuab mahajäänud ootustest - sellest
miinimumstandard. Samuti tuleks keskenduda just kasutajate tagasisidele ühtsete minimaalsete aluste
vajadus.
Justiits- Arengukava lk-l 15 toodud arengusuuna „Üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele Mitte Meie pakutud algsed
ministeerium teenustele“ juures tuleb taas arvestada asjaoluga, et kõik inimesed ei soovi riigilt proaktiivseid
arvestatud sõnastused ei välista
teenuseid. Teeme ettepaneku sõnastada tulemuste all olev esimene punkt järgmiselt: „Eestis loobumise võimalust - aga
on avalikud teenused kõigile kättesaadavad siis, kui isikutel on neid vaja. Isiku soovi korral peame oluliseks väljendada
pakub riik neid ise välja, kui isikul võiks olla neid vaja.“ Järgnevas lauses tuleks kajastada seda, teie taotlusega vastupidist
et riik saab anda ise andmete alusel inimestele ja ettevõtjatele märku, kuid inimesed ja sihti, et kõik soovijad saaksid
ettevõtjad ei pea sellega nõustuma. proaktiivseid teenuseid ja
bürokrati tuge - see oleks hüpe
edasi. Loobumisvõimalus vm
on töise tasandi disaini
teemad.
Justiits- Teeme ettepaneku lisada eelmises punktis mainitud arengusuuna tegevuste loetellu „E- Mitte Pakutud tegevussuund ja
ministeerium aruandluse digipööre ja reaalmajandus“. Need ettevõtjad, kes ei soovi iga-aastast/igakuist arvestatud tegevused on hõlmatud TAIE
aruannet esitada, saavad riigile avada oma e-arvete/raamatupidamise keskkonna ning riik saab arengukava raames.
regulaarselt ise vastavad andmed sealt võtta. Riik võiks omalt poolt raamatupidamise
tarkvarasid toetada liidestumise võimekuse loomisega.
Justiits- Arengukava lk-l 16 toodud arengusuuna „Krativäeline riik“ osas teeme ettepaneku lisada Osaliselt Tõime usaldusväärsuse
ministeerium hetkeolukorra kirjeldusse järgmine punkt: „Tehisintellekti arendamisel, kasutuselevõtmisel ja arvestatud rõhuasetused üldistatult sisse,
rakendamisel nii avalikus kui ka erasektoris ei ole süsteemselt tagatud tehisintellekti lisasime mõiste lühiselgituse.
usaldusväärsus, s.o. õiguspärasus, eetilisus ja tehniline ning sotsiaalne töökindlus.“ Vajadusel
võib joonealustes märkustes lisada: „Nõuded usaldusväärsele tehisintellektile on välja
töötanud Euroopa komisjoni moodustatud kõrgetasemelise tehisintellekti ekspertrühm oma
2018. a juunis avaldatud eetikasuunistes usaldusväärse tehisintellekti arendamiseks, mille
komisjon on omaks võtnud nii 25.04.2018 teatises „Tehisintellekt Euroopa huvides“ kui ka
19.02.2020 Valges Raamatus „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest
tehnoloogiast.“ Vabariigi Valitsus on Eesti seisukohtades Euroopa Komisjoni digipaketi
„Digiajastule vastav Euroopa“ kohta viitega mh komisjoni Valgele Raamatule avaldanud toetust
EL-i ja Euroopa Nõukogu ning nende liikmesriikide tegevusele ja rahvusvahelisele koostööle,
mis põhineb jagatud väärtustele. Nendele nõuetele põhineb ka Euroopa Komisjoni 21.04.2021.
avaldatud tehisintellekti määruse eelnõu
Justiits- Sama arengusuuna teise tulemuse juures on oluline ühtlasi väljendada, et inimestel peab Mitte Meie pakutud algsed
ministeerium olema ka jätkuvalt võimalus suhelda inimesega. Teeme ettepaneku lisada lauseosa „riigiga kõik arvestatud sõnastused ei välista
asja aetud vestluskrati abil“ ette sõnad „soovi korral bürokratist loobumise
võimalust.
Justiits- Sama arengusuuna tegevuste teise punkti juures on oluline selgemalt välja tuua, et õigusruumi Osaliselt Rõhutasime usaldusväärsust
ministeerium tuleb kujundada selliselt, et tagatud oleks inimkeskne ja usaldusväärne tehisintellekti disain, arvestatud turvalisuse asemel + lisaks
arendamine ja rakendamine. Teeme ettepaneku sõnastada viimane lause järgmiselt: tõime teie ettepanekuid
„Sealhulgas arendame Eesti õigusruumi, et tagada krattide kooskõla usaldusväärse täiendavalt usaldusväärsuse ka
tehisintellekti nõuetega, võimaldades krattide suuremat kasutamist ja edendades krattide selle suuna tulemustes välja.
tulemusliku kasutuselevõtu võimekust.“
Justiits- Arengukava lk-l 18 on toodud arengusuuna „Võim oma andmete üle“ tegevustena: „Võtame Sisuliselt Täpsem arutelu ses osas tuleb
ministeerium riigiüleselt kasutusele andmejälgija, sh laiendame seda ettevõtjate andmetele“ ning „Võtame arvestatud edaspidi tegevuse elluviimisel
riigiüleselt kasutusele nõusolekuteenuse, sh laiendame seda ettevõtjate andmetele […]“. ja töisel tasandil teha -
Palume täpsustada, kas andmejälgija ja nõusolekuteenuse osa on mõeldud vaid arengukava kui ambitsiooni või
isikuandmetele või kõikidele (era-)ettevõtjate andmetele (nt äriregistris). Eelduslikult on taotletava sihi väljendus on
mõeldud siiski üksnes isikuandmeid, mistõttu tuleks ettevõte/ettevõtja mõiste arengukavast sõnastatud meelega laiemalt
eemaldada. Juhul, kui eesmärgiks on andmejälgija ja nõusolekuteenuse rakendamine lisaks kui isikuandmed.
mitte isikuandmeteks olevate ettevõtja andmete suhtes, võib nimetatu olla vastuolus nn
avaandmete direktiivis (EL) 2019/1024 kehtestatud vaba juurdepääsu jmt põhimõtetega.
Kaheldav on ka eesmärgi täidetus 2030. aastaks, kuna näiteks äriregistri pinnalt on
lahendamata mitmeid probleemkohti. On tõsi, et suur osa ettevõtjate (ÄÜ) andmetest on
avalikud ja kättesaadavad ilma sisselogimist/autentimist nõudmata (nt registrikaart). Osalt on
olnud selline lahendus vajalik, kuna välismaalastelt ei ole võimalik autentimist isikukoodi
puudumisel nõuda. Ettevõtja andmed peavad olema nähtavad ka piiriüleselt, vastasel juhul on
Eesti ettevõtjad nõrgemas seisus. Tekitades nõude, et kõik ettevõtja andmete vaatamised
peavad olema andmete kasutaja poolt isikustatud, võib tekkida vajadus piiriüleste teenuste
sulgemiseks, kuivõrd puudub võimalus välismaalaste tuvastamiseks.
Justiits- Arusaamatuks jääb lk-l 17-18 toodud tulemuste kolmandas punktis kasutatud mõiste „ […] Sisuliselt Sõnastust täpsustatud.
ministeerium andmete teisene kasutamine […]“ tähendus. Palume selgitada. arvestatud
Justiits- Teeme ettepaneku lisada arengukava lk-l 18 arengusuuna „Roheline digiriik“ tulemuste juurde Sisuliselt Ettepanek on väärt kaalumist
ministeerium nn rohemärgis, mille saavad endale teenused, mis vastavad rohepöörde tingimustele. arvestatud edaspidi tegevuste täpsema
Rohemärgis tekitaks riigiasutustele motivatsiooni enda teenuste vastavusse viimiseks ning kavandamise ja elluviimise
annaks ülevaate, millised teenused on ennast vastavalt kohandanud. Rohemärgise järgus, mil võtamegi arutada ja
„väljastamise“ võiks panna erasektorile, kes teostaks teenuste osas auditeid (sarnaselt nt ISKE kokku leppida võimalikud
audititega). sammud konkreetselt.
Justiits- Arengukava lk-l 19 suuna „Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine“ osas Arvestatud Sõnastust täpsustatud.
ministeerium teeme ettepaneku sõnastada tulemuse esimene punkt järgmiselt: „Kõik avalikud teenused on
kujundatud ja osutatud kasutajakeskselt, tagatud on kasutajate põhiõigused ning arvestatud
on kasutajate vajaduste ja eelistustega.“
Justiits- Märgime arengukava lk-l 21-22 suuna „Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus“ Sisuliselt Ei näe siin vastuolu
ministeerium tulemuse „Teeme kõik riigi otsused kvaliteetsete andmete abil“, et otsuseid tuleb teha lisaks arvestatud arengukavas olnud
tasuvuspõhiselt/optimaalselt, mitte pelgalt andmete põhjal ja arvutuskäike avalikustades. sõnastusega.
Justiits- Lisaks teeme ettepaneku lisada eelnimetatud suuna tegevuste loetellu „Linkandmete Arvestatud Lisasime märke.
ministeerium tehnoloogia kasutuselevõtt“, mis aitab erinevaid semantilisi mõisteid ja ontoloogiaid omavahel
siduda. See on kasuks ka nn krati lahendustele, kuivõrd paranevad seosed andmete ja mõistete
vahel.
Justiits- Arengukava lk-l 23 suuna „Tulevikukindlad digiriigi platvormid“ hetkeolukorra kirjelduses on Osaliselt Sõnastust täpsustatud
ministeerium mh toodud: „Rajamisel on dokumendihoidla, mis võimaldab üle minna digitaalsele arvestatud järgnevalt: "Arendamisel on
kättetoimetamisele“ Märgime, et Justiits-ministeerium on alustanud keskse kättetoimetamise keskse
pilootprojekti ja keskse kättetoimetamise süsteemi kontseptsiooni koostamist. Meie hinnangul kättetoimetamisteenuse
on vajalik veel analüüsida, kuidas keskne kättetoimetamisteenus välja arendada selliselt, et see lahendused."
ei tooks kaasa erinevate riigiasutuste dubleerivaid tegevusi. On oht, et sellised arendused
võivad olla dubleerivad, mistõttu teeme ettepaneku eelnimetatud lause sõnastada nt
järgmiselt: „Võimalik on välja arendada keskne kättetoimetamisteenus kasutades selleks
muuhulgas Eesti.ee riikliku e-posti aadresse ning integreerida seni riigiasutuste poolt loodud
lahendused“.
Justiits- Sama suuna tegevuste juures teeme ettepaneku kajastada ka vajadust soodustada konkurentsi Sisuliselt See on digiidentiteedi
ministeerium selleks, et eID teenusepakkujaid oleks turul rohkem. arvestatud tegevuskava sisu teemaks.
Justiits- Tuleb silmas pidada, et kuigi suur osa Eesti inimestest on vähem või rohkem digipädevad, siis Sisuliselt Me näeme, et digiriigi parima
ministeerium on endiselt olemas ka suur hulk inimesi, kes seda ei ole ega ka soovi olla. Riigil on ka nende arvestatud kogemuse nimel on edasihüpe
inimeste põhiõiguste tagamise kohustus. Elektrooniline kättetoimetamine on ka juba kehtiva siiski vajalik - et
õiguse järgi vähemalt tsiviilkohtumenetluses eelistatud viis, seega on lk-l 23 toodud tulemus vaikeväärtusena just nimelt
„Kõik teated ja edastamist vajavad dokumendid toimetatakse vaikimisi kohale riikliku postkasti toimetataks dokumente kätte
kaudu ning need on inimesele alati kättesaadavad“ juba saavutatud nende jaoks, kes seda digitaalsena, mitte paberil
soovivad ja selleks võimelised on. Ülejäänute jaoks on vajalik siiski säilitada ka mittedigitaalne nagu seni. Kuidas täpselt säilub
võimalus ühiskonnaelus osalemiseks inimesel loobumise võimalus,
on edaspidise disaini ja
kokkuleppe küsimus. Ent vaja
on nihet põhipraktikas ja seda
arengukava välja ütlebki.
Justiits- Arengukava lk-l 25 suuna „Keskselt osutatud IT-alusteenused“ puhul on oluline, et Sisuliselt Kõik need on olulised teemad
ministeerium arvutitöökoha- ja serverimajutusteenuse konsolideerimine ei tooks ühegi haldusala jaoks arvestatud tegevuse enda elluviimise
kaasa teenuse halvenemist. Lahendamist vajab, kas konsolideerimine hõlmab ka riigisaladuse raames kokkuleppimiseks ja
(RS) töötlusega tegelevaid töökohti või mitte. Riskide hajutamise mõttes oleks mõistlik, et RS aruteluks.
töötlust tagavaid isikuid ei konsolideeritaks keskasutusse.
Justiits- Arengukava lk-l 25 suuna „Uute lähenemisviiside pidev katsetamine“ tulemuste puhul on Mitte Pole meie vaates vajalik liigselt
ministeerium vajalik rõhutada, et uue tehnoloogia agar kasutuselevõtt ei tähenda seda, et kesksel kohal ei arvestatud rõhutada, sest sama asi on
ole jätkuvalt inimene. Tehnoloogia kasutuselevõtt ei tohiks avalikus sektoris olla eesmärk läbiva põhimõttena niigi juba
omaette, vaid vahend riigi ülesannete tõhusaks täitmiseks. Teeme ettepaneku sõnastada eespool paika pandud.
esimene alapunkt järgmiselt: „Eesti digiriigis võetakse agaralt kasutusele uut tehnoloogiat ja
lähenemisviise, tagades sealjuures rakenduste inimkesksus ja usaldusväärsus: Eesti on uute
lahenduste rakendamisel maailmas teerajaja.“
Justiits- Sama suuna tulemusena on mh toodud: „Eesti katsetab esimeste riikide seas esilekerkivate Sisuliselt Ettepanek on edasise töö
ministeerium tehnoloogiate võimalikku kasutust ja väärtust digiriigi ökosüsteemis ning digiteenuste arvestatud käigus ehk elluviimisel
arendamisel“. Teeme ettepaneku kaasata kõikvõimalikesse otsustuskomisjonidesse ka teiste arvestamiseks.
ministeeriumide esindajaid, samuti erasektorit. Seeläbi oleks otsustamise korral, milliseid
tehnoloogilisi katsetusi rakendada, tagatud võimalikult lai sisuteadmisi omavate esindajate
ring.
Justiits- Eelnimetatud suuna tegevusena on toodud „Algatame ja rahastame katseprojekte, edendame Sisuliselt Ettepanek on edasise töö
ministeerium vastavat innovatsioonikoostööd erasektoriga ning võimaluse korral osaleme rahvusvahelistes arvestatud käigus ehk elluviimisel
algatustes“. Teeme ettepaneku tuua sisse ka vajadus luua üksikasjalik (näidetega) juhis, kuidas arvestamiseks.
erasektoriga koostöös loodud häkatonist jõuda reaalse teenuse juurutamiseni riigiasutuses.
Hetkel on vastav praktika puudulik.
Justiits- Eelnimetatud suunda silmas pidades teeme lisaks ettepaneku võimaldada ettevõtjatel Sisuliselt Selles ongi pakutud
ministeerium katsetada uusi tehnoloogiaid selliselt, et riik loob vajaliku „liivakasti“ ning regulatsiooni arvestatud tegevussuuna sisu suuresti.
väikesemahuliseks katsetamiseks. Selline kiire regulatsiooni ja „katsepolügoni“ loomine toob
Eestisse eeldatavasti uusi ettevõtjaid olgu tegemist siis krüptoraha, droonitranspordi,
isesõitvate robotite, kratilahenduste vm valdkonnaga. Ettevõtjad vajavad kohti, kus nende
innovaatilisi teenuseid katsetada, aga tihti on takistuseks just regulatiivne pool. „Liivakastis“
katsetamisega on riskid väiksemad ja hiljem on võimalik regulatsioon „liivakastist“ kogu
sektorile välja tõsta. Eesti võiks siin vallas olla eesrindlik ja luua protseduuri, kuidas
innovatsiooniga turule tulla.
Justiits- Arengukava lk-l 27 suuna „Avatud innovatsioon ja digiriigi kogukonna arendamine“ tulemuseks Mitte Arengukavas sõnastatud
ministeerium on mh: „Kõik avaandmeteks sobilikud andmed on masinloetavalt kättesaadavad ja aktiivses arvestatud tulemus näitab üldist suunda,
kasutuses“. Eelmainitud tulemus vajab täpsustamist, kuivõrd kõik avaandmed ei pea olema mille poole liikuda tasuks ja
masintöödeldaval kujul kättesaadavad ning samuti ei saa riik tagada, et masintöödeldaval kujul tuleks - isegi kui jääb erisusi ja
kättesaadavad avaandmed oleksid aktiivses taaskasutuses. Juhime tähelepanu, et säilub piiranguid.
teabevaldajal on võimalik avaliku teabe seaduse § 31 lg 8 alusel piirata avaandmete
taaskasutamiseks andmise viisi. Muuhulgas võimaldab see säte anda avaandmed
taaskasutamiseks vaid üksikpäringutega ja piirata nt veebirobotite juurdepääsu andemete
masstöötlemiseks. Me ei ole kindlad, et antud eesmärgi sõnastus peegeldab korrektselt
võimalikke piiranguid avaandmete taaskasutamiseks andmise viiside osas.
Justiits- Eelnimetatud suuna tegevusena on toodud: „Edendame erasektoriga (sh idu- ja Sisuliselt Ettepanek on edasise töö
ministeerium välisettevõtted) koostööd ning koostöövorme, sh tellime rohkem lahendusi täisteenusena arvestatud käigus ehk elluviimisel
sisse.“ Taolise eesmärgi puhul toome välja vajaduse analüüsida hoolikalt, milliseid teenuseid arvestamiseks.
on võimalik riigil erasektorilt täisteenusena sisse osta ja milliseid mitte. Praktika on näidanud,
kui erasektor hakkab mingit monopoolset teenust pakkuma täisteenusena, toob see kaasa
hinnatõusu.
Justiits- Arengukava lk-l 29 suuna „Avaliku sektori digimuutuste võimendamine“ tulemuse teise punkti Sisuliselt Samasisulise mõttega
ministeerium puhul märgime, et riigil tuleks jätkuvalt tegeleda avalike teenuste tõhususega, oluline on arvestatud täpsustusi tehtud.
inimkesksus, kasutajakesksus ja teenuste tulemus. Teeme ettepaneku sõnastada nimetatud
punkti teine lause järgmiselt: „Jätkuvalt on digiriigi arengu siht suurendada riigihalduse
tõhusust, lisaks on fookuses väärtuse loomine ja eriti kasutajakesksus ja -kogemus, sh
valdkonnaülene koostöö.“
Justiits- Arengukava lk-l 29 suuna „Sihitud väliskoostöö“ hetkeolukorra vaates märgime järgmist. Mitte Piiratud ressursside
ministeerium Arengukavas tuleks käsitleda digiühiskonda laialt. Lisaks tuleks kajastada Välisministeeriumi arvestatud tingimustes peame eriti
diplomaatilist, aga ka Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi jt väliskoostöö puhul (kus tulu-
ministeeriumide senist olulist tööd erinevates foorumites internetivabaduse ja inimkeskse, kulu head suhet on raske
väärtuspõhise ning usaldusväärse digiühiskonna mudeli, kus kaitstud on nii inimõigused, saavutada) valima fookust
demokraatia kui ka õigusriigi põhimõtted, edendamisel. Lisaks peaks arengukava seda olulist väga hoolikalt. Eesti digiriigi
tööd toetama nii nende põhimõtete selgema juurutamise kaudu Eestis aga ka selle suuna kogemuse tõstmist ehk digiriigi
edaspidise arendamise kaudu. arendamise üldeesmärki
mainitud välistegevus piisavalt
ei toeta. Oleme nõus, et see on
kasulik Eesti mainele jm
laiemalt - aga selle nimel
käesoleva arengukava raames
paratamatult piiratud
ressurssidega panustada ei pea
võimalikuks. Kui selline suund
on Eestile oluline
välispoliitiliselt, saab see
mahtud välispoliitika raames
toimuva digidiplomaatia
skoopi.
Justiits- Teeme ettepaneku lisada eelnimetatud suuna tulemuste (lk 30) juurde punkt järgmises Mitte Piiratud ressursside
ministeerium sõnastuses: „Eesti on eeskujuks ja hinnatud partner inimkeskse, väärtuspõhise ning arvestatud tingimustes peame eriti
usaldusväärse tehnoloogia mudeli edendamisel Euroopa Liidus, teistes rahvusvahelistes väliskoostöö puhul (kus tulu-
organisatsioonides (sh Euroopa Nõukogu, OECD, OSCE, ÜRO) ja maailmas laiemalt.“ kulu head suhet on raske
saavutada) valima fookust
väga hoolikalt. Eesti digiriigi
kogemuse tõstmist ehk digiriigi
arendamise üldeesmärki
mainitud välistegevus piisavalt
ei toeta. Oleme nõus, et see on
kasulik Eesti mainele jm
laiemalt - aga selle nimel
käesoleva arengukava raames
paratamatult piiratud
ressurssidega panustada ei pea
võimalikuks. Kui selline suund
on Eestile oluline
välispoliitiliselt, saab see
mahtud välispoliitika raames
toimuva digidiplomaatia
skoopi.
Justiits- Eeltoodut silmas pidades palume ühtlasi lisada tegevuste juurde punkt järgmises sõnastuses: Mitte Piiratud ressursside
ministeerium „Osaleme EL-i, Euroopa Nõukogu, OECD ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide vastavates arvestatud tingimustes peame eriti
foorumites, edendame internetivabadust ja inimkeskse, väärtuspõhise ning usaldusväärse väliskoostöö puhul (kus tulu-
tehnoloogia Euroopaliku mudelit.“ kulu head suhet on raske
saavutada) valima fookust
väga hoolikalt. Eesti digiriigi
kogemuse tõstmist ehk digiriigi
arendamise üldeesmärki
mainitud välistegevus piisavalt
ei toeta. Oleme nõus, et see on
kasulik Eesti mainele jm
laiemalt - aga selle nimel
käesoleva arengukava raames
paratamatult piiratud
ressurssidega panustada ei pea
võimalikuks. Kui selline suund
on Eestile oluline
välispoliitiliselt, saab see
mahtud välispoliitika raames
toimuva digidiplomaatia
skoopi.
Justiits- Kordame oma 13.05.2020. a esitatud märkust, s.o palume küberturvalisuse vaatest Mitte Vastav suund on kaetud
ministeerium arengukavas arvestada vajadusega digiriigis toetada ning tagada küberkuritegude ennetamise, arvestatud siseturvalisuse arengukavas,
analüütika ning menetlemise pädevus ning võimekus menetlusasutustes, prokuratuuris ja need arengukavade seosed ka
kohtutes. Allikana küberkuritegude kohta saate soovi korral kasutada Justiitsministeeriumi välja toodud (vt seotud
statistikaveebi: https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevuse-statistika/kuberkuriteod.html arengukavade ptk).
ja RAND uuringut „SRSS-C2018-092“, milles analüüsiti Vabariigi Valitsuse tellimusel
tehnoloogia arengu mõju küberkuritegevuse tulevikule.
Justiits- Lk-l 40 suuna „Suurem küberturvalisuse tagamise võimekus“ tulemusena on kajastatud Mitte Õigusakti kohustus ei tähenda
ministeerium „Küberturvalisuse tagamise meetmed on rakendatud vajalikul tasemel, mis on määratletud arvestatud reaalset võimekust ja
standardites ja teistes eeskirjades või õigusaktides“. Märgime, et õigusaktide järgimine on ressursside piisavust. Me
kohustus ja peab olema õigusriigis nn normaalsus mitte arengukavas seatav tulemus. Seetõttu oleme sihtide seadmisel
teeme ettepaneku see arengukavast välja jätta või ümber sõnastada. tahtnud olla ausad ja
realistlikud - peame alles
baasvõimekuse tagama (sh
vastu õigusaktides sisalduvaid
nõudeid) ja sellel fookust
hoidma.
Justiits- Ühtlasi teeme ettepaneku lisada tegevusena riigis tehtavate nn legaalsete ründetestide arvu Sisuliselt Täiendatud tegevuste
ministeerium suurendamise, eesmärgiga tõsta küberturvalisuse taset, tuvastada ennetavalt võimalikke arvestatud kirjeldust fookuse
turvaauke kui ka suurendada inimeste tähelepanelikkust. väljatoomisega - viitega
testimise mahu kasvatamisele
laiemalt (pole ainult
läbistustestide küsimus).
Justiits- Lk-l 47 toodud temaatiliste töörühmade all palume ära mainida ka Turvajuhtide komisjoni ja Mitte Temaatilisi töörühmasid on
ministeerium selle juhatuse (TJKJ). arvestatud kõigis kolmes valdkonnas
mitmeid (kui mitte kümneid) ja
arengukavas ei ole võimalk
mainida kõiki.
Justiits- Märgime, et Justiitsministeeriumi välja toodud ettepanekute lisamisel tuleb arengukava Sisuliselt Meie hinnangul on mõjude
ministeerium mõjuanalüüsi vastavalt täiendada. arvestatud analüüs eeltoodust arvestatud
aspekte juba piisavalt hõlmav.
Kaubandus- Eesmärgid ei pruugi olla realistlikult saavutatavad ebapiisavate rahaliste vahendite tõttu. Ühe Osaliselt Digimuutuste võimendamise
Tööstuskoda ohukohana näeme ebapiisavate rahaliste vahendite olemasolu eelnõus välja toodud arvestatud blokki tegevus lisatud: "Viime
eesmärkide efektiivselt täitmise osas (võttes arvesse ka erinevaid kärpeplaane). Kui omakorda läbi digiriigi kestliku
arvestada, et olemasolevate süsteemide säilitamine nõuab omajagu ressursse ning rahalisi rahastamise reformi."
vahendeid, siis võivad eelnõus välja toodud sihid olla liialt optimistlikud ning mitte piisavalt Maksumuse prognoosi pole
realistlikud. Lisaks sellele ei ole piisavalt selgelt kirjeldatud, milline eesmärk kui suurt rahalist muutnud, sest see lähtub
panust endas vähemalt umbkaudselt hõlmab. Sellise info olemasolu looks arusaadavama kehtivatest nõuetest
kuvandi eesmärkide ja nende täitmise osas. Samuti võiks eelnõus olla täpsemalt mainitud ka arengukavale ja teistest seni
kasutusel olevate süsteemide ja teenuste jätkusuutlik toimimine ning arendamine. Erinevad heakskiidetud arengukavade
tehnilised probleemid, millele peaks rohkem tähelepanu pöörama, tulid selgelt esile seoses näidetest.
Covid-19 pandeemia tekkega.
Kaubandus- Arengukava skoop võiks laiemalt arvesse võtta nii rahvusvahelist dimensiooni kui ka erinevaid Sisuliselt Arengukava juba hõlmab
Tööstuskoda siseriiklikke poliitikavaldkondi. Eelnõus ei ole käsitletud piisava põhjalikkusega rahvusvahelist arvestatud ootusi teistele valdkondadele
dimensiooni, mis tegelikkuses suunab mitmeid digiühiskonna arengusuundasid. Märgatav osa ehk vastavatele
valdkonna seadusandlusest ning rahastusest tuleb Euroopa Liidu tasandilt, seega mõjutab arengukavadele, mis ongi
rahvusvaheline dimensioon otseselt mitmeid arenguid. Eesti suudab mugavate digiteenuste loodud KTK pakutud põhjustel.
keskkonda ning küberturvalisuse kõrget taset tagada eelkõige koostöös teiste riikidega. Seega Rahvusvahelist dimensiooni on
peaks eelnõu sisaldama rohkem informatsiooni seotusest rahvusvaheliste aspektidega (sh puudutatud ning selle
digitaalse keskkonna atraktiivsuse säilitamise osas). Eelnõus on sõnastatud mõned ootused ka strateegia ka nt digiriigi blokis
teiste poliitikavaldkondade (näiteks haridus) osas, kuid eelnõu võiks käsitleda ka teisi valdkondi selgelt sõnastatud - toetada
täpsemalt. Juhul kui teised arengukavad digiühiskonna arengu jaoks olulisi eeldusi ja eesmärke teiste sihtide elluviimist
ei sisalda, siis võiks käesolev eelnõu hõlmata laiemalt ka teiste valdkondade suundasid. vajalikul moel. S.t eraldi
Digiteemad on olulisel kohal kõikides valdkondades, seega ei tohiks alahinnata kindlate ja rahvusvahelise tasandi
realistike sihtide loomist erinevates teemades. Võimalusel palume täpsemalt täiendada strateegiat ei ole kavas teha,
eelnõud sellisel viisil, mis sisaldaks sihte ka teiste valdkondade osas või nende olemasolul rahvusvaheline tegevus pole
viidata teiste valdkondade arengukavade punktidele. siht ise-eneses.
Keskkonna- Palume kaasata arengukava Eesti digiriigi arenguhüppe alameesmärk "Roheline digiriik" Sisuliselt Kaasame töö käigus kindlasti,
ministeerium digiriigi keskkonnahoidlikkuse ja rohelise IT tegevuskava koostamisse Keskkonnaministeerium. arvestatud sarnaselt kõigile
Tegevuskava eesmärgina on välja toodud vähendada tehnoloogiate negatiivset mõju disainis, ministeeriumidele.
tootes, kasutades ja hiljem käideldes tehnoloogiaid keskkonnasõbralikul moel. Loetletud
keskkonnahoidlike tegevuste poliitika kujundamine on seotud keskkonnavaldkonna
arengukavaga ning Keskkonnaministeeriumi valitsemisala korraldada.
Keskkonna- Arengukavas ei ole riigiülest IT-korraldust käsitletud rohkem, kui keskse taristuasutuse loomist. Mitte Arengukavas käsitleme
ministeerium Sõnastatud peaks olema täpsemalt, et domeenipõhiste (sisuvaldkondlike) teenuste arvestatud tegevussuunana muutuste
osutamiseks vajalike IT-teenuste tagamine on iga valdkonna otsustada, st digiteenuste tegemist korralduses.
arendamise korraldamine, sh organisatsiooniliselt IT-majade olemasolu on vastava Domeenipõhine IT -
ministeeriumi enda pädevuses, st ei plaanita suuremat riigiülest teenuse konsolideerimist. haldusaladele endale lähedal
olev IT - jätkub sarnastel
põhimõtetel edasi. Ainus
muutus, mida arengukava
selles liinis näeb, on
dubleeritud standardteenuste
väljatõstmine ja
konsolideerimine, sest need
pole haldusalade enda
domeenid vaid puhtalt IT
domeenid, mida võiks
taaskasutada.
Keskkonna- Arengukavas lk 5 on öeldud, et arengukava ei hõlma konkreetseid sihte ega tegevusi IKT Vastatud Siinse arengukava maksumus
ministeerium kasutuselevõtu edendamiseks eri elu- ja ettevõtlusaladel, sest neid plaane peavad sisaldama ei hõlma IT-investeeringuid eri
kõik arengukavad enda valdkonna kohta. Samas hinnatakse arengukava elluviimise elualadel või valdkondades, kui
kogumaksumuseks ehk rahastamise koguvajaduseks kümne aasta peale kokku u 1,2 miljardit need just ei tule läbi kesksete
eurot. Palume täpsustada, kas kogumaksumus 1,2 miljardit eurot on ainult MKMi poolt ellu (tugi)meetmete, mis siinses
viidavate tegevuste maksumus ja ei hõlma tegevusi IKT kasutuselevõtu edendamiseks teistel arengukavas sisalduvad.
elu- ja ettevõtlusaladel?
Keskkonna- Lk 10 sõnastatakse visiooniks see, et tänu mugavale asjaajamisele on mujalt pärit inimestel ja Mitte Meie vaates ongi tasakaal
ministeerium ettevõtetel Eestis lihtne oma äri ajada, siis lk 11 on ühe põhimõttena toodud eesti keele ja arvestatud pakutud kujul leitud - et
kultuuri hoidmine. Kuna mujalt pärit inimestele tuleb siiski tagada asjaajamise mitmekeelsus, ühtpidi tegevuste raames
siis ei saa eesti keele ja kultuuri hoidmine olla alati peamiseks eesmärgiks ja nende kahe suuna püüeldakse selle poole, et
vahel tuleb leida sobiv tasakaal. Soovitame arengukava vastavalt täiendada. teenuse kasutajatel on nende
keeles lihtsam teenust saada -
aga samas tehakse teisalt
tegevusi eesti keele
kasutusvõimaluste hoidmiseks.
Keskkonna- Teeme ettepaneku sõnastada lk 11 toodud viimane põhimõte konkreetsemaks ja täpsemaks Osaliselt Täpsustasime rohelise digiriigi
ministeerium järgmiselt: „Oleme kliima- ja keskkonnahoidlikud. Edendame kliimamuutuste leevendamist ja arvestatud arengusuunda siin soovitatud
keskkonnakaitset toetavate digilahenduste kasutamist, samal ajal tagades et digiteerimise detailsusega. Põhimõtete
võimalik mõju keskkonnale oleks minimaalne. Arendusi tehes võtame arvesse nende energia-, peatükis nii detailseks ei ole
ressursi- ja veekasutust, KHG heidet, mõju loodusele ning jäätmeteket. Teeme asju digitaalselt mõistlik minna ehk täpsemalt
sel moel, mis edendab keskkonnahoidu, panustab kliimanuutuste leevendamisse ning aitab keskkonnahoiu eri aspektid
kliimamuutuste mõjuga kohaneda.“ üles lugeda. Üldised
täiendused (rasvases kirjas)
lisasime küll põhimõtetesse.
Keskkonna- Kui 69% on eraisikute rahulolu ja 47% ettevõtjate oma (mis selgub täpsemalt järgmisest Mitte Olete arvestanud
ministeerium peatükist), siis võiks eeldada, et 58% on küberturvalisuse turvalisus ja 96% küberturvalisuse arvestatud küberiturvalisuse mõõdikuid
usaldusväärsus, aga mis on siis ülikiire interneti kättesaadavus % ? Ettepanek on siduda eksklikult, arvestades kaks
mõõdik vastava sihttasemega, et oleks kohe aru saada, millisele mõõdikule vastav % vastab. mõõdikut küberi valdkonna
omaks. 58% on ülikiire
intrnetiga kaetus ehk
ühenduvuse mõõdik.
Kohendasime selguse huvides
küll ka tekstilist kirjeldust.
Keskkonna- I ja II valdkonna peatükkides toodud mõõdikud vastavalt üldeesmärgi mõõdikutele. III Arvestatud Täpsustasime sõnastust.
ministeerium valdkonna peatükist selgub, aga et küberturvalisusel on 2 mõõdikut, millest esimene on Küberturvalisuse 1. mõõdiku
loomisel ja üldeesmärgi mõõdikuna kasutatakse % järgi järeldades ainult teist (2. Digiteenuste lisame üldeesmärgi arvutusse
kasutamisest ei ole hoidutud turvariskide olemasolu kaalutlusel). siis, kui mõõdik on
väljatöötatud ja esimene
tulemus olemas.
Keskkonna- Arengukava on koostatud kümneks aastaks. Kui esimese mõõdiku esimene tulemus peaks Arvestatud Täpsustasime sõnastust.
ministeerium selguma 2022. aastal, siis ei selgu, miks 2030. aasta eesmärgist on see välja jäetud. Märgitud Küberturvalisuse 1. mõõdiku
on, et arengukava viiakse ellu digiühiskonna programmi kaudu, mis hõlmab digiriigi arengu, lisame üldeesmärgi arvutusse
ühenduvuse ja küberturvalisuse valdkondi. Programmis pannakse paika konkreetsete aastate siis, kui mõõdik on
täpsemad eesmärgid ning nende saavutamiseks vajalikud tegevused koos vastutajate, rahaliste väljatöötatud ja esimene
vahendite ja mõõdikutega. Programm koostatakse neljaks aastaks vastavalt riigi tulemus olemas.
eelarvestrateegia kestusele ja seda uuendatakse iga aasta n-ö rulluvalt. Lisaks on märgitud, et
arengukava on plaanis vähemalt kaks korda perioodi jooksul põhjalikumalt üle vaadata ja
uuendada ja selleks tehakse enne arengukava elluviimise hindamine, mis on ülevaatuse üks
aluseid. Uuendamine on kavas läbi viia 2024. aasta esimeses pooles ja 2027. aasta lõpuks.
Arengukavast ei selgu täpselt, kas üldeesmärgi mõõdikuna küberturvalisuse turvalisus ja
usaldusväärsus kasutatakse ainult mõõdikut Digiteenuste kasutamisest ei ole hoidutud
turvariskide olemasolu kaalutlusel või ka mõõdikut Võrgu- ja infosüsteemidega seotud ohud on
adekvaatselt kajastatud oluliste ja elutähtsate teenuste riskianalüüsis ning rakendatud on
piisavad riskileevendusmeetmed.
Keskkonna- Teeme ettepaneku täiendada lk 18 toodud rohelise digiriigi peatüki hetkeolukorda numbriliste Arvestatud
ministeerium näitajatega järgmiselt: „IKT sektori osa koos andmekeskustega moodustab hinnanguliselt 2%
globaalsest KHG heitest, mis on võrreldav lennundusektori osakaaluga. Sellise tendentsi
jätkumisel võib 2040. aastaks IKT sektori osakaal KHG heitest tõusta üle 14%.“ Allikad on
järgmised
Keskkonna- Teeme ettepaneku täiendada lk 18 toodud teist hetkeolukorra punkti järgmiselt: Osaliselt Lisasime pakutud sõnastuse
ministeerium „Digilahenduste abil on küll vähenenud paberkandjal infovahetus, keskkonnaseires arvestatud lühemalt, hõlmates peamise
kasutatakse satelliite, droone ja rajakaameraid, andmeanalüütika kasutamine avalikus sektoris mõtte. Taakvara
suureneb ning teenuseid viiakse järjest enam pilve, kuid Eesti digiriigi keskkonnamõju (energia- energiatarviduse osas ei taha
, ressursi- ja veekasutus, KHG heide, mõju loodusele ning jäätmeteke) ja selle vähendamise nõustuda, kuna võimalik on ka
viise pole analüüsitud. Järjest vananevad infosüsteemid (legacy või taakvara) on võrreldes vastupidine mõju - kuniks me
uutega aeglasemad ja vajavad seetõttu rohkem energiat.“ täpsemalt ei ole uurinud.
Keskkonna- Teeme ettepaneku täiendada lk 18 toodud tulemusi järgmise punktiga: „Infosüsteeme ja Mitte Ettepaneku taust on
ministeerium taristut uuendatakse järjepidevalt ning hoitakse ajakohasena, mis vähendab nende arvestatud arusaadav, aga tahame vältida
energiatarvet ja aitab seeläbi leevendada kliimamuutusi.“ nn legacy arenduste
ümberehitamise rahastamisi
kliimamuutuste eesmärgil.
Seos kliimamuutuse ja
arenduse endaga on liiga mitu
sammu teineteisest eraldunud
ja puuduvad piisavad tõendid,
et uue arenduse puhul ei tehta
piisavat funktsionaalsust
juurde, mis neutraliseerib
võimaliku kliimamõju.
Keskkonna- Teeme ettepaneku täiendada lk 18 toodud tegevusi järgmise punktiga „Analüüsime Eesti Arvestatud Lisasime.
ministeerium digiriigi keskkonnamõju ja selle vähendamise viise“, kuna hetkeolukord sellele juba tähelepanu
juhib.
Keskkonna- Roheline digiriik hetkeolukorra kirjeduses täiendada läbivalt teksti ka kliima temaatikaga. Arvestatud Täiendasime vastavalt teie
ministeerium teistele ettepanekutele.
Keskkonna- Lk 20 on öeldud, et liiga väheste andmete õiguslik tähendus ja kvaliteet on tuvastatav. Palume Arvestatud Täpsustasime sõnastust.
ministeerium selgitada, mida mõeldakse selle all, et liiga väheste andmete õiguslik tähendus on tuvastatav.
Kuna õiguslik tähendus antakse andmetele ainult seadusega, siis kas seadustes on andmete
õiguslik tähendus ebapiisavalt reguleeritud? Õigusliku tähendusega andmed toovad õiguslikke
tagajärgi ehk õiguslik seisund tekib ainult läbi registrikande. Või seisneb probleem siis hoopis
selles, et liiga vähe õiguslikke tagajärgi toovaid andmeid on kantud registritesse? Nii nagu
enamus keskkonnaandmeid ei ole õigusliku tähendusega, vaid on informatiivsed, on ka paljud
muud andmed Eestis õigusliku tähenduseta ja ei vaja ilmselt oma tähenduse täiendavat
tuvastamist.
Keskkonna- Lk 20 on öeldud, et ülevaade riigiasutuste ja omavalitsuste kätte kogunevatest andmetest on Arvestatud Lisasime tegevuse: "Arendame
ministeerium ebapiisav ja et see on olemas andmekogudes, kuid ka seal on andmete kirjeldused ebaühtlased andmeteaduse ja -analüütika
ja andmete ajakohasus või tähendus sageli raskesti tuvastatav. Kuna avaliku teabe seaduse võimaldamiseks õigusruumi, sh
andmekogusid käsitlev peatükk jõustus juba 13 aastat tagasi, on see kohati ajale jalgu jäänud vastavaid juhiseid"
ja omab praktikas laia tõlgendusruumi (nt andmekogu vs infosüsteem). Teeme ettepaneku
tegevuste all lk 21 näha mh ette andmekogusid käsitleva õigusraamistiku läbivaatamine ja
uuendamine
Keskkonna- Lk 22 tulevikukindlad digiriigi platvormid on mainitud sisulised alusplatvormid digi-id ja x-tee Mitte Geoinfoga tegelemine on
ministeerium ning ka eesti.ee kui üks kasutajatele avatud teenus. Selgusetuks jääb, miks on välja toodud arvestatud eeskätt ikkagi keskkonna
ainult see. Fundamentaalsete alustena peaks riigi toimimise seisukohalt kriitilisena ära valdkonna ja vastava
mainima ka geoinfo olemasolu (topograafia- ja aadressiandmete süsteem ja geodeetiline arengukava pärusmaa, kuigi
süsteem), et füüsilise maailmaga oleks olemas adekvaatne seos sellele toetub riik laiemalt -
tegevusi kavade vahel me ei
saa dubleerida.
Keskkonna- Lk 27 jaluses on ingliskeelne viide „artefactory“, kuid korrektne termin on „artifactory“. Arvestatud Parandatud.
ministeerium
Keskkonna- Teeme ettepaneku lisada lk 30 toodud tegevusse OECD ja Digital Nationsi kõrval ka ÜRO, mis Mitte Arvestades piiratud ressursse
ministeerium on just viimastel aastatel digiteemad rohkem fookusesse võtnud. Nimelt on ÜRO peasekretär arvestatud ja arengukavas pakutud
käivitanud digitaalse koostöö tegevuskava digitehnoloogia potentsiaali ärakasutamiseks digiriigi arendamise sihte, ei
globaalselt. Samuti luuakse Eesti juhtimisel ÜRO keskkonnaprogrammi alla globaalne ole ÜRO suunaline tegevus
keskkonnaandmete allianss (Data for the Environment Alliance, DEAL), mis on meie seisukohast prioriteet.
koostööplatvorm keskkonnaandmete ja digilahenduste fookusega (arengu)koostööprojektide KeM mainitud
algatamiseks. Seetõttu väärib ka ÜRO koostöövormides osalemine esiletõstmist keskonnaprogrammi suund on
kindlasti oluline ja kasulik
keskkonna valdkonna vaates,
aga valdkondlikke ettevõtmisi
üleriiklikus digiriigi kavas me ei
dubleeri.
Keskkonna- Lk 36 Mõõdik: Eesti küberruum on turvaline, usaldusväärne ja küberohtudele vastupidav. Arvestatud Sõnastasime mõõdiku ümber,
ministeerium Hindame selle jaoks kahte aspekti ehk mõõdiku seisu: Võrgu- ja infosüsteemidega seotud ohud täpsem sisu selgub endiselt
on adekvaatselt kajastatud oluliste ja elutähtsate teenuste riskianalüüsis ning rakendatud on mõõdiku väljatöötamise
piisavad riskileevendusmeetmed.On selgelt piiritlemata, milliseid teenuseid peetakse silmas käigus.
oluliste teenuste all. Kas KüTSi järgseid või teenuseid, mida riigikontroll nimetab kriitilisteks
andmekogudeks, või ka näiteks selliseid riiklikult olulisi teenuseid, mis mängivad tähtsat rolli
hädaolukordades, ja/või AvTSis sätestatud riigi infosüsteemi kindlustavaid süsteeme. Kuna
mõõdiku esimene tulemus peaks selguma juba 2022. aastal, peame oluliseks määratelda
täpsemalt oluliste teenuste ulatus.
Keskkonna- Lk 38 Koostame ja hoiame riskianalüüsidest lähtuvalt ajakohasena riikliku küberturvalisuse Arvestatud Sõnastus muudetud
ministeerium haldusmudeli, millega määrame oluliste küberturbefunktsiooniga asutuste ja järgnevaks: "Koostame ja
organisatsioonide rollid, vastutuse ja ülesanded. Vajaduse korral teeme organisatsioonilised hoiame riskianalüüsidest
ümberkorraldused lähtuvalt ajakohastatud riikliku küberturvalisuse haldusmudelist.. Praeguses lähtuvalt ajakohasena
sõnastuses jääb selgusetuks, kas olulise küberturbefunktsiooniga asutuste all peetakse silmas küberturvalisuse
hetkeolukorra kirjelduses mainitud MKMi, RIAt, SiMi ja selle allasutusi, KaMi ja VäMi, või on haldusmudeli, millega
oluline küberturbefunktsioon näiteks ka riigi kriitiliste andmekogude jms infosüsteemide määrame riikliku
ülalhoidjatel. Peame olulisemaks selgemalt määratleda oluliste küberturbefunktsiooniga küberturbefunktsiooniga
asutuste ring. asutuste ja organisatsioonide
rollid, vastutuse ja ülesanded."
Riikliku tähendab siin n-ö
üleriiklikku, kõiki teisi asutusi
toetavat ja suunavat rolli.
Lisatud on ka täiendus, mida
mõeldakse riikliku funktsiooni
all.
Keskkonna- Lk 41 Viime läbi küberturbefunktsioonide süstematiseerimise ja otstarbekal määral Mitte Strateegia annab üldise suuna
ministeerium konsolideerimis. Sõnastuse põhjal eeldame, et küberturbefunktsioonide konsolideerimise arvestatud ja ei spetsifitseeri konkreetseid
otstarbekuse määratlemine on eelduseks, millest tulenevad küberturvalisuse suutlikkuse sihtrühmi ja tegevusi. Skoop
suurendamistegevuste subjektid. Momendil ei ole võimalik hinnata, milliseid riigi(IT-)asutusi on loomisel tegevuste täpsema
need tegevused mõjutaksid, või millisel viisil toimub suutlikkuse suurendamine. Peame küll kavandamise ja elluviimise töö
suunda süstematiseerida ja konsolideerida õigeks, kuid selle sisu pole valitsemisalast lähtuvalt käigus programmi ja tegevuste
võimalik hinnata. tasandil.
Keskkonna- Lisas 2 kirjeldatud mõjude analüüsis soovitame käsitleda ka võimalikku (5G) kiirguse mõju Mitte Käsitleme ainult olulisi
ministeerium inimestele ja keskkonnale. arvestatud mõjusid, mitte teoreetilisi või
väheolulisi ja tõendamata
mõjusid.
Keskkonna- Täiendada lk 53 tabelit läbivalt kliima temaatikaga Arvestatud Täiendused sisse viidud.
ministeerium
Keskkonna- Palume arengukava täiendada vajadusega arendada ja uuendada ka ruumiandmeid, mida ei Mitte Olulisi andmestikke on
ministeerium ole arengukavas hetkel käsitletud. Ruumiandmed (sh nt asukohaandmed) on alusandmed, mis arvestatud mitmeid, arengukava tasemel
seovad reaalmaailma asukoha virtuaalse maailmaga ja on seetõttu alusandmeteks kõigi teiste me nii spetsiifiliseks ei läheks
andmekogude ja protsesside jaoks, mis on seotud asukoha infoga. Kvaliteetne ruumiinfo on (nt on ka terviseandmed või
eelduseks jätkusuutliku digiriigi arengule. Näiteks puudutavad ruumiandmed järgmiseid baasregistrid vm).
valdkondi: siseturvalisus, väisturvalisus, aadressiandmed, kohanimeandmed, inimese
elukaarega seotud teenused, tervis, elukoht, tegevuskoht, sündmuskoht, keskkonnainfo,
keskkonnahoid, planeeringud, logistika, liiklus, transport, kuller- ja postiteenused,
kinnisomandiga seotud info, maksustamine, sotsiaaltoetused, turism, ohuanalüüsid,
kriisitegevuse planeerimine. Eeltoodust tulenevalt tuleb arengukavas välja tuua ka
ruumiandmete (sh kaartide ja teiste asukohaandmete) olulisus. Teeme ettepaneku täiendada
digiriigi arenguhüppeid lubadusega: „Eestis on asukohaga seotud info avalik ning nii
teenusepõhiselt kui ka läbi kasutajaliidese lihtsalt
kättesaadav“. See tagab selle, et asukohaandmed on kõikidele (kodanikele, avaliku sektori
asutustele, infosüsteemide arendajatele) mugavalt ja kiirelt kättesaadavad ja kasutatavad ning
võimaldab parimal viisil tagada erinevate asukohaandmeid kasutavate andmekogude
koostalitusvõime.
Kultuuri- Juhime tähelepanu, et kuigi arengukava nimes sisaldub sõna „ühiskond“, ei leia ühiskondlik Arvestatud Visiooni on ühiskonna suunaga
ministeerium mõõde arengukavas palju kajastamist. Eelnõus keskendutakse peamiselt teenuste täiendatud, lisaks jätkub
kasutusmugavusele ja üksikkodanikele ning sellele, kuidas erasektori ettevõtted saaksid arutelu kindlasti edaspidigi -
digiteenuste arendamises kaasa lüüa. Lisada võiks laiema vaate ehk kuidas digitehnoloogiate vähemalt arengukava
ja -teenustega kaasa aidata demokraatia arengule, kodanike osalusele riigivalitsemises ning ettenähtud uuendamise
seda eriti digiteenuste ja nende üle otsustamisel. Praeguseks on laiemalt mõistetud, et raames kui ka elluviimisel.
tehnoloogiad kannavad endas väärtusi, mistõttu peaks igasugune tehnoloogiate kasutamine
ühiskondade kujundamisel algama nende väärtuste läbiarutamisest, mida tehnoloogiatega
saavutada soovitakse – milline peaks olema nn Eesti digiriik, milline on hea ja heaolu loov
ühiskond. Praegune visioon, et riigiteenused on kodanikele mugavad ja riik on
tehnoloogiaettevõtetele hea partner, on üks võimalus, aga selline väärtuste pidev
läbikaalumine peaks olema digiühiskonna toimimisse sisse ehitatud. Teeme ettepaneku
nimetatud teemade käsitlusega jätkata edaspidi, kaasates aruteludesse laiemaid huvigruppe,
eksperte ja teadlasi.
Kultuuri- Peame oluliseks, et arengukavas on ühe olulise põhimõttena eraldi välja toodud „Hoiame eesti Sisuliselt Põhimõtete bloki jaoks läheks
ministeerium keelt ja kultuuri. Edendame eesti keele ja kultuuri elujõulisust digiühiskonnas ja -ruumis. Eriti arvestatud see sõnastus liiga detailseks ja
oluline on see, et igapäevaseadmeid ja -teenuseid saaks kasutada heas eesti keeles“. Teeme pikaks - seda enam, et
ettepaneku põhimõtet täiendada, lisades: „Toetame kultuurivaldkonna digipööret ja põhimõtete raames ei peaks
soodustame uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, et tõsta kultuuripärandi digiteerimise ning me täpselt ette ära
digitaalse kultuuri loomise, säilitamise ja kättesaadavuse kvaliteeti, mitmekesistada määratlema, mis tegevustega
äriteenuseid ning lihtsustada digisisu uus- ja ristkasutust“. Selline sõnastus oleks kooskõlas ka neid saavutame. Põhimõtted
koostatava „Kultuuri arengukava 2021–2030“ eelnõuga (valmib 2021. aasta I pooles). on läbivalt kõigi tegevuste
puhul järgimiseks. Lisasime
ettepaneku ainestel aga ka ühe
alasuuna visiooni tasemele.
Kultuuri- Samas arvestades, et arengukavas mainitakse läbivalt välistalente, e-residente ning väiksemate Arvestatud "Seotud arengukava" peatükki
ministeerium digioskustega inimesi (kellest paljud võivad olla eesti keelt nõrgalt valdavad inimesed), tuleb on seos "Sidusa Eesti
samuti tagada, et digiriigi teenused on kättesaadavad ka vähemalt inglise ja vene keeles, mis Arengukava 2021-2030"
on kooskõlas koostatava „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eelnõuga. eelnõuga loodud. Teenuste
vajalikus keeles kättesaadavus
on ka digiriigi alasuuna
"Avalike teenuste juhtimise ja
kasutajakesksuse arendamine"
raames ette nähtud.
Kultuuri- Palume ootustes teistele arengukavadele ja seonduvate teiste arengukavade juures välja tuua Arvestatud "Seotud arengukava" peatükki
ministeerium ka „Kultuuri arengukava 2021–2030“ ja „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“. Koostatavas on seos mõlema arengukavaga
kultuurivaldkonna arengukavas on digiteemadele olulist tähelepanu pööratud ja see lisatud.
võimaldaks kahe valdkonna teemasid ka rohkem omavahel ühendada. Samuti valmib 2021.
aasta I pooles „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“, mis käsitleb lõimumise ja kohanemise
ning kodanikuühiskonna ja rahvastikutoimingute valdkonda. Selle arengukava raames on seos
nii lõimumise ja kohanemise (Kultuuri-ministeeriumi vastutusala) kui ka rahvastikutoimingute
valdkonnaga (Siseministeeriumi vastutusala). Eestisse saabuvad välistalendid ja diginomaadid
võivad kohanemisel Eesti ühiskonnaga abi vajada. Rahvastikutoimingute valdkonna eesmärgid
on seotud rahvastikuregistri arendamisega, mis on üks olulisemaid riiklikke andmebaase.
Kultuuri- Eelnõus on välja toodud keeletehnoloogia teema, kuid see on üks väike osa (digi)kultuuri Mitte Keeletehnoloogia pole meie
ministeerium valdkondadest. Näiteks on digitaliseerumise valdkonnas väga oluline teema autoriõigused ning arvestatud vaates üldse ainult
nende kaitsmine uuenenud digimaailmas. Autoriõiguste temaatika puudutab laiemalt ka kogu (digi)kultuuri küsimus, vaid
digitaliseerimise arendamist (arendusi, uuendusi, platvorme jne). See teema peaks (lisaks väga otsene sisend ja
avaandmete kättesaadavusele, kasutatavusele ja ligipääsude lubamisele) olema ka laiemalt alustehnoloogia digiriigi
digiühiskonna vaatest kajastatud kui oluline juriidiline teema. arendamiseks laiemalt.
Autoriõiguse küsimused meie
vaates selle arengukava
sisusuundades olulist rolli ei
täida siiski, samuti visiooni
vaates liiga detailne teema.
Kultuuri- Kuna arengukavas eeldatakse kõigilt kodanikelt küllaltki suuri muutusi üsna lühikese ajaga Sisuliselt Vastavad tegevused
ministeerium (kümne aastaga), mis puudutab nende andmete kasutamist nii riigi- kui ka erasektoris, ja väga arvestatud kavandatakse ja viiakse ellu
häid digiteadmisi, peaks arengukavas olema olulise teemana välja toodud ka kodanike vajadusel konkreetsete
hoiakute muutmine. Hoiakutega tegelemata tundub ebarealistlik, et kõik Eesti elanikud tegevussuundade raames.
(arvestades meie vananevat rahvastikku) muutuksid tehnoloogiarahvaks ja igaüks hakkaks
igapäevaelus pakkuma ning sujuvalt rakendama uusi digilahendusi. Seepärast tuleks
arengukavas lisaks konkreetsetele teostustele (kratid, sündmusteenus) välja tuua ka
lähenemisviisid, kuidas neid suuri muudatusi mõtestada ning julgustada inimesi suhtlema
näiteks „virtuaalassistentidega“. Praegu on arengukava eeldus, et kõik kodanikud soovivad, et
riigiteenused oleksid digitaalsed ja mitte näiteks füüsilises ruumis või omavalitsuskeskustes.
2021. aasta distantsõppe kogemused näitavad aga selgelt, et ei saa eeldada, et kõigil Eesti
peredel on valmisolek või soov kõiki teenuseid digitaalselt tarbida (iga eraisiku
sündmusteenuse arendusplaan) kas tehnikavahendite, internetiühenduse ja/või digipädevuse
puudumise tõttu.
Kultuuri- Üks väga oluline põhimõte lähima kümne aasta vaates on ka keskkonnahoidlikkus. Ka Sisuliselt Keskkonnamõjudes on seos
ministeerium nimetatud teema on arengukavas väga napilt sisustatud. Arvestades tehnoloogia väga suurt arvestatud juba algses eelnõus ära
süsiniku jalajälge, tuleks need ambitsioonid palju täpsemalt ja tõenduspõhiselt välja tuua. toodud, suuremat detailsust ei
Rohepööre ja süsinikuneutraalsus on olulised eesmärgid nii Eesti kui ka Euroopa Liidu tasandil, pea me vajalikuks. Rohelise
kuid arengukava praegused üldised sõnastused ei aita nende saavutamisele kaasa. Eriti digiriigi suuna juures oleme
arvestades, et väga suur osa arengukavast on suunatud riigisektori teenuste muutmisele ja öelnud ja KeM märkustest
arendamisele. Digi- ja rohepööre peaksid käima loogilises koostoimes kõikide avaliku sektori lähtuvalt täiendanud, et
muudatustega, mitte „võimalusel kasutades rohelisi digilahendusi“, sh selgitamata, mis need täpsemate sihtide seadmiseks
on. Toome välja, et näiteks lk-l 18 on kirjutatud: „Roheline mõtteviis kogub populaarsust“. peame tänase olukorra ja
Teeme ettepaneku käsitleda ka digiühiskonna arendamisel rohepööret ja süsinikuneutraalsust parendusvõimalused
kui riiklike eesmärkide kogumit, mitte kui populaarset teemat, mida kasutuskogemuse puhul täpsemini paika saama. Aga
hinnatakse. Kui planeeritakse saada kõige rohelisemaks digiriigiks, tuleks arengukavas seada see suund pole sees mitte
sellekohaseid sisulisemaid eesmärke. Ka mõjude analüüsis tuleb välja tuua, et mõju populaarsuse tõttu, vaid
keskkonnale on siiski olemas. sisulise vajaduse tunnetuse
tõttu - isegi kui me täpsemalt
sihitavat tulemust
hetketeadmisega ei oska veel
paika panna. Aga peame
asuma otsast teele ja järgmiste
arengukava iteratsioonidega
täpsustusi lisama, kui teadmisi
on juurde tulnud.
Kultuuri- Dokumendis käsitletakse nii riigi kui ka kõigi kohalike omavalitsuste teenuseid, mis peaks Mitte KOV-ide IT-ala pikem analüüs
ministeerium kümne aasta perspektiivis hakkama toimima ühtselt ja ühise platvormina. Dokumendis ei ole arvestatud ja lahkamine pole meie arvates
selgelt välja toodud, milline on hetkeolukord kohalikes omavalitsustes, millised teenused ja kui proportsionaalne, tegemist on
paljudes omavalitsuses on keskselt kättesaadavad ja milliste riiklike tasandi süsteemidega ikkagi ühe alasuuna osaga vaid
ühendatud. Sellise detailsema taustainfo lisamine täpsustaks ka teiste seotud osapoolte digiriigi arendamises. KOVide
(ministeeriumide) jaoks, millist panust neilt oodatakse, kuhu nad saaksid oma strateegiates kompetentsikeskuse täpne roll
tähelepanu koondada. Sel juhul oleks ka selgem, kuidas see ühine süsteem aitab jm selgub töö käigus, vastavad
kultuurivaldkonnas paremini kaasa ürituste korraldusele ja infovahetusele. Samuti, millist osa analüüsid on juba alanud -
selle eesmärgi elluviimisel hakkab täitma kohalike omavalitsuste ülene kompetentsikeskus ja suund peame aga
kas see asutus katab kõikide valdkondade teenuste ühtlustamise ambitsiooni. möödapääsmatuks sõltumata
täpsest sisust.
Kultuuri- Juhime tähelepanu, et ühtne digivärav ettevõtjatele, mis on kahtlemata tänuväärne lahendus, Sisuliselt Osaliselt tegeletakse sellega
ministeerium eeldab aga ka kõigi ettevõtjate valmisolekut kõiki oma andmeid jagada kõigi arvestatud töö käigus ehk tegevuste
riigistruktuuridega. Leiame, et ka see on paljuski hoiakute ja valmisoleku küsimus, mida peaks tasandil. Lisaks aga arendame
lisaks tehnoloogilistele ambitsioonidele arengukavas käsitlema. Näiteks osad kultuurisektorid lahendusi nagu
ei soovi erinevatel põhjustel (nt konkurentsitingimusel) avalikult oma statistikat koguda ega nõusolekuteenus või
jagada. andmejälgija, mis peaks ka
valmidust suurendama
eeldatavasti.
Kultuuri- Lk-l 27 on toodud, et avaandmete kättesaadavaks tegemine ei ole läbivalt igapäevane tava. Vastatud Meie kogemuses on küsimus
ministeerium Palume täpsustada, kas küsimus on „tavas“ või on sellega seotud ka juriidilised probleemid muus kui juriidikas - oskustes,
töökorralduses, tahtes, jm.
Kultuuri- Lk-l 43 viidatud kasvavad investeeringud keeletehnoloogia arendusse tekitavad küsimuse, kas Vastatud
Eesti keeletehnoloogia
ministeerium see on Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutus või lahendavad (ehk taotlevad) neid kompetentsikeskusesks on EKI,
investeeringuvajadusi keskselt arengukavas nimetatud uued oivakeskused või võrgustikud. aga investeeringuteks
vahendeid saavad taotleda
kõik asutused, mis soovivad
keeletehnoloogiat rakendada.
Kultuuri- Dokumendi osa „Digiühiskonna arengu hetkeolukord“ on väga Eesti keskne. Laiem Mitte Et arengukava tegeleb Eesti
ministeerium digimajanduse ja seonduvate ökosüsteemide arengu analüüs puudub arvestatud digiühiskonnaga, siis sellest
Eesti kesksus. Oleme aga
kasutanud võrdlusbaasi EL-ist
ja ka mujalt, et muidugi Eestit
laiemas taustsüsteemis
positsioneerida.
Kultuuri- „Kõik riigi otsused tehakse kvaliteetsete andmete abil“ juures oleks vaja välja tuua, kuidas Sisuliselt Enamik neid küsimusi on
ministeerium adresseeritakse tõenäoseid probleeme andmeõiglusega; kuidas hakatakse otsustama andmete arvestatud töötasandi aruteluks ja
“kvaliteedi” üle; millisest perspektiivist on andmed kvaliteetsed; kuidas lahendatakse kas tegelemiseks. Arengukavasse
liigselt üldistavate või konkretiseerivate andmetega kaasnevaid moonutusi; millised saavad lisasime tegevussuuna:
olema andmekasutuse eetika üle otsustavad protsessid "Arendame andmeteaduse ja -
analüütika võimaldamiseks
õigusruumi, sh vastavaid
juhiseid."
Kultuuri- „Erasektor panustab tugevalt digiriigi innovatsiooni ja lahendused saab maailma viia.“ Ei ole Mitte Erasektoril on ikkagi fookus,
ministeerium põhjendatud vaid erasektori esiletõstmine. Kaasatud peaks olema ka kolmas sektor ning arvestatud sest Eesti senisest kogemusest
kodanikkond laiemalt. ja ettenähtavast perspektiivist
tuleb kaastöö ja lahendused
ikkagi eeskätt sealt.
Kultuuri- Abstraktseks jääb eesmärk „Aina enam on piiriüleseid teenuseid“. Selle mõte vajaks Mitte Kaalusime sõnastusvariante,
ministeerium selgitamist. arvestatud aga meie hinnangul ütleb lause
siiski sisu ära - piiriülesed
teenused on konkreetse sisuga
mõiste digiriigis/riigihalduses
ja neid on üha rohkem
tegevuste tulemusel (=aina
enam).
Kultuuri- Osa 5, „Uute lähenemisviiside pidev katsetamine“. Lubatakse tulemust: „Suurendame ja Osaliselt Lisasime arengu seirele lisaks
ministeerium koordineerime riigiüleselt digiriigi alase teadus- ja arendustegevuse tellimust, levitame ja arvestatud kasutuselevõtu seire. Riskide
võtame kasutusele selle tulemusi. Sealhulgas teeme tehnoloogia arengu süsteemset pool sisaldub arengu seires
seiret.“ Oluline on mitte ainult seirata tehnoloogia arengut, vaid ka sellega kaasnevaid riske. meie vaates niigi, lisaks on
Samuti seda, milleks ja kuidas inimesed neid tehnoloogiaid ja sh digiriigi teenuseid tegelikult vastavalt ettevaatav riskide
kasutavad; millised on nende mured; kas kogetakse ebaõiglust; millised on ootused analüüsivõime arendamine
alternatiividele. Palume tulemuse sõnastust täiendada. terve üks alasuund
küberturvalisuse arendamisel
niigi (vt vastav ptk).
Kultuuri- Kultuuriministeerium soovib arengukava elluviimisesse olla kaasatud vastava Arvestatud KuM on kaasatud digiriigi
ministeerium juhtimiskorralduse tasandi – kas arengukava juhtrühma või valdkondlike nõukodade kaudu nõukoja tasemel, sest
koostöökoht ja panus on
eeskätt digiriigi keskne -
arengukava juhtrühm aga kogu
kava ulatuse vaates. Lisaks on
KuM osaline neid puudutavate
ja nende ekspertiisi nõudvate
teemade arutelus või
koostöövormides töisel
tasemel.
Maaelu- Maaeluministeerium kooskõlastab arengukava eelnõu ettepanekuga kaasata Arvestatud Nii ongi kavas - kõiki
ministeerium Maaeluministeerium maapiirkonna ja ettevõtlusega seotud valdkondlike nõukodade töösse. ministeeriume vastavalt
kaasata.
Rahandus- Arengukavas keskendutakse digimuutustele, uute teenuste arendamisele/käigus hoidmisele, Arvestatud Lisasime digiriigi arengu suuna
ministeerium samas ei pöörata piisavalt rõhku olemasolevate ning aktiivses kasutuses olevate teenuste "Avaliku sektori digimuutuste
uuendamise või hooldamise rahastusele – „No legacy policy“. võimendamine" alla
tegevussuuna: "Viime läbi
digiriigi kestliku rahastamise
reformi."
Rahandus- Arengukava ei adresseeri agiilse arenduse põhimõtteid, mis ei allu tavapärastele riiklikele Sisuliselt Agiilne arendus on üks
ministeerium rahastusmudelitele ja seega võiks nimetatu olla üheks arengukava alapeatükiks. arvestatud arendusviise (kuigi üks
peamisi), selle arengukavas
sedavõrd tugevalt käsitlemine
oleks ebaproportsionaalne.
Sisulises plaanis on meetmed
aga suunatud selle toetamisele
tulevikus, seega töise tasandi
raames tingimuste seadmise
teemaks.
Rahandus- Lk 19 käsitletakse teenuste omanikke ja nende juhtimist, samas jääb arusaamatuks, miks peaks Mitte See vaidlus on juba TKTA
ministeerium ministeerium juhtima valitsemisala teenuste arengut. Ministeeriumitel endil on teenuseid arvestatud määruse raames vaieldud
reeglina väga vähe. Asutustel on teenuseid seevastu palju ning asutuse juhi roll on täita aastaid 5+ tagasi. Ka
asutusele antud ülesanded ja eesmärgid, seega ka arendada teenuseid. Ministeeriumi roll võib ministeeriumidel on teenuseid,
olla asutuse strateegiasse tuua teenuste kvaliteedi mõõdikuid ja sihte kui neid ei ole. Kuid lisaks hoida valitsemisala
teenuste arendamine ja juhtimine jääb asutuse juhi pädevusse. teenuste portfell kui tervik.
Rahandus- Lk 20 kajastab ministeeriumide kesksete teenuste arendamist ja portfelli juhtimist. Palume Mitte See vaidlus on juba TKTA
ministeerium täpsustada (võimalusel lisada lihtne skeem) dokumendis, kas visioonis nimetatu tähendab, et arvestatud määruse raames vaieldud
ministeerium juhib valitsemisala kuuluvate asutuste teenuste arendamist ning otsustuskoht aastaid 5+ tagasi.
viiakse töötasandist kaugemale? Ministeeriumide hoida
valitsemisala teenuste portfell
kui tervik.
Rahandus- Ettepanek on digiühiskonna arengukavas nii detailselt teenuste kvaliteedist, mõõtmisest ja Mitte Digiriigi areng algab ja
ministeerium kataloogist mitte rääkida (lk 20), kuna segi lähevad teenused laiemalt ja digiteenused. Keskne arvestatud pahatihti lõpeb teenuste
avalike teenuste kataloog hõlmab hetkel kõiki avalikke teenuseid, mis muudab andmete sisu juhtimisega - just nimelt
ka täna segaseks ja raskelt võrreldavaks. Kui muuta avalike teenuste kataloog digiteenuste avalike teenuste kui terviku,
kataloogiks, mis võimaldaks ka kvaliteeti ühtlasemalt hinnata, siis on lõik asjakohane. millest digikanalis või
digiteenused on osa. Töö
käigus saame eri tegevuste
laames ulatust ja piirjooni
muidugi täpsemalt täpsustada.
Rahandus- Arengukavas kirjeldatakse Eesti probleemina, et erasektor ei investeeri uurimis- ja Mitte Need tegevused ja mõõdikud
ministeerium arendustegevusse piisavalt ning väikeste ja keskmiste ettevõttete digitaliseerimise tase jätab arvestatud on TAIE arengukavas, siinses
soovida. Dokumendi lõpus on kirjas, et ettevõtluspoliitikas toetatakse digipööret, aga arengukavas on lähtuvalt
konkreetsemad tegevused ja mõõdikud puuduvad. Palun kaaluda tegevuste ja mõõdikute osas laiemast visioonist ainult
arengukava täiendamist. toodud ootused TAIE suunas ja
kavade vahelised seosed.
Rahandus- Tuleviku vaates on isikute (sh eraisik ja asutused) õigused ja rollid digiriigis ühtselt lahendatud. Sisuliselt See on teema ja ettepanek
ministeerium Need muudatused kehtestatakse riigi hajussüsteemide üleselt ja sarnastel põhimõtetel. Ühe arvestatud järgmisteks etappideks ehk
probleemkohana juhime tähelepanu, et teenusmajanduse ja teenuste sisse ostmise kasvuga töisele tasandile.
lisandub juurde rolle kolmandate isikute näol (näiteks raamatupidamise ettevõtted,
finantsistid jne). Palume täpsustada, kuidas õiguste haldus ja nõusoleku teenus tagavad
teadmisvajaduse õiged tasemed.
Rahandus- Riigi vaatest on käsitlemata suurandmete valdkond, kuna inimese nägu ja elukaart järgivad Sisuliselt Digiriigi arendamise suund
ministeerium personaalsed avalikud teenused eeldavad terviklikult toimivaid ja sidusaid andmemudeleid, arvestatud "Andmepõhine riigivalitsemine
suurandmete kasutamist ja ennekõike olemasolevatest andmetest seoste loomise oskust. ja andmete taaskasutus" juba
Kratid on oluline teema, kuid kindlasti on suurandmed ja nende kasutamine enam kui kätkeb endas neid tegevusi, sh
masinõpe. Oluline on terviklik andmete valdkonna juhtimine, vähendamaks isikutelt ja et "Arendame andmeteaduse
ettevõtetelt topelt andmete kogumist. ja -analüütika pädevust ning
nende kasutamist avalikus
sektoris", lisaks andmehalduse
arendamine jm
Rahandus- Palume täiendada arengukava maksumuse peatükki detailsema kirjeldusega, mida on Arvestatud Täiendused tehtud.
ministeerium maksumuse prognoosimisel arvesse võetud ning millistest eeldustest on lähtutud kulude
leidmisel. Lisaks ei selgu, kas maksumuse hinnang on kooskõlas kehtiva riigi
eelarvestrateegiaga (esimesed 4 aastat).
Rahandus- Seletuskirjas on mõjudena välja toodud, et arengukava elluviimisega kujundatakse Eesti Mitte Selline täpsem jaotus läheks
ministeerium eeldusi, tingimusi ning vajadusi digiühiskonna poliitikas, mis aitab kaasa elanike heaolu arvestatud arengukava tegevussuundade
kasvule. Arengukava mõjud ilmnevad peamiselt järgmistes sihtrühmades: Eesti elanikud ja e- ehk planeerimise taset
residendid ehk digiriigi ja sideteenuste kasutajad; erasektor; riigiasutused ja kohalikud arvestades liiga ehk
omavalitsused. Jääb arusaamtuks, kas kõigile gruppidele on mõjud horisontaalselt ühesugused ebaproportsionaalselt
või on ka erisusi? Välja võiks tuua mh, mis on ootus kohalikele omavalitsustele. detailseks.
Riigikantselei Palume kaaluda sõnade „digivägi“ ja „väetamine“ kasutamise otstarbekust. Mitte Visiooni peatükis on sõna
arvestatud kasutamise alusmõte lahti
seletatud ning meie vaates on
see väga otstarbekas viis
visiooni väljendada.
Riigikantselei Palume arengukavasse lisada seosed ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega. Igas Arvestatud Täiendatud "Seonduvad
arengukavas tuleb kajastada panust „Eesti 2035“ sihtidesse ning ülemaailmsete säästva arengu arengukavad " peatükki.
eesmärkide saavutamisse. Soovitame kasutada võrdlustabelit selgitustega, kuidas ja millistesse
säästva arengu eesmärkidesse arengukava panustab.
Riigikantselei Soovitame nimetada arengukavas suuremad valdkonnad alaeesmärkideks ja samas loobuda Mitte Alaeesmärkide sõnastuse
programmide jäikadest nimetustest ja struktuurist, sest arengukava kestuse jooksul võib arvestatud kasutamine kirjutaks lukku
tekkida vajadus neid muuta ootuse, millised suunad on
eraldi programmina luua
kavas. Programmide
nimetamine juhtimise
kontekstis ei kirjuta samas
meie vaates midagi kinni
tulevikuks, sest programme
saab ka praegusel kujul
vajadusel lisada. Samas
näitame programmi
nimetamisega tänast kavastust
ja suunda, et lugeja saaks
edaspidi lihtsamalt leida,
millise programmi on
arengukava tegevused
tõenäoliselt (ja tänase
teadmisega) ellu viidud.
Riigikantselei Teeme ettepaneku esitada maksumuse prognoos vähemalt valdkonna kaupa. Mitte Maksumuse prognoosi
arvestatud loomisel lähtusime "Valdkonna
arengukava ja programmi
koostamise, elluviimise,
aruandluse, hindamise ja
muutmise korrast" ning
teistest seni heaks kiidetud
anregukavade sisust - kus
prognoos on samal
üldistustasemel olnud.
Riigikantselei Soovitame sõnastada „ootused teistele valdkonna arengukavadele“ „ootusena teistele Arvestatud Ümber sõnastatud.
valdkondadele“. Sellisel juhul saab valdkonna arendamisel arvestada digiühiskonna jaoks
sõnastatud ootustega nii programmi tasandil kui ka tegevustes üldisemalt/läbivalt.
Riigikantselei Palume selgitada väljatöötamisel olevat turvalisuse mõõdikut: kas tegemist on Vastatud Mõõdik on väljatöötamisel ja
eksperdihinnanguga või komposiitindeksiga, mis toetub objektiivsematele näitajatele nagu valmib 2022. aastal. Seega on
registreeritud juhtumid, ja millal see valmib? praegu veel vara öelda, kuidas
mõõdik täpselt saab üles
ehitatud. Mõõdiku sisu ja
sõnastust on nüüd täpsustatud
samas ka.
Riigikantselei Palume selgitada, mis tasandil arengukavas esitatud arvukad tegevuskavad on planeeritud. Vastatud Tegevuskavade koostamise ja
heakskiitmise tasand selgub
töö käigus vastavalt vajadusele
ja võib erineda (nt kas tegu on
valitsuse või ministri või
madalama tasandi otsusega).
Riigikantselei Soovitame kaaluda ka juhtrühma liikmete hulka valdkonna ekspertide ja teadlaste kutsumist Arvestatud Lisatud märge.
Riigikantselei Teeme ettepaneku esitada mahukamad olukorra kirjeldused lisades, mis hõlbustab dokumendi Mitte Olukorra kirjeldused annavad
jälgitavust. arvestatud lugejale lihtsamalt arusaama,
mida planeeritud tegevus
tahetakse muuta ning mis on
antud valdkonna või suunaga
seonduvad konkreetsed
probleemid, mida
lahendatakse. Nende eraldi
koondamine hakiks jälgitavust
just.
Riigikantselei Palume kajastada Euroopa Liidu arengusuundade ja arengukava eesmärkidega seonduva Arvestatud "Seonduvad arengukavad"
Euroopa Liidu poliitika mõjusid arengukavas püstitatud eesmärkidele. Samuti Eesti Euroopa peatükki on täiendatud
Liidu suunalist tegevust, tulenevalt arengukava eesmärkidest. Valitsuskabineti 8. märtsi 2018. vastavalt. Digiriigi ja
a nõupidamisel otsustatu kohaselt integreeritakse Eesti Euroopa Liidu poliitika pikaajalised 2 küberturvalisuse suundades on
(2) suunad Eesti pikaajalistesse strateegilistesse sihtidesse ja nendega seotud valdkonna EL taseme huvid markeeritud
arengukavadesse. Ühtlasi näeb Vabariigi Valitsuse määruse „Valdkonna arengukava ja väliskoostöö huvide raames -
programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ § 1 lõige 3 ette, 10 aasta perioodi arvestades
et valdkonna arengukavades kajastatakse Eesti Euroopa Liidu poliitika eesmärke. aga üldsõnaliselt, täpsemad
huvid tulevad operatiivsemalt
programmide ja tegevuste
tasandil edaspidi.
Siseministeerium Digiriigi arengu hetkeolukord Hetkeolukord peaks siduma uue arengukava infoühiskonna Sisuliselt Seniste tegevuste elluviimise
arengukava 2020 eesmärkide ja mõõdikutega: millised varasema arengukava eesmärgid on arvestatud seisud ja tulemused on
täidetud, kus on jätkuvalt puudusi. hõlmatud iga tegevussuuna
juures olevas hetkeolukorra
kirjelduses. Eraldi kompaktsel
senise arengukava elluviimise
peatükil ei näe lisandväärtust,
pigem lisab tarbetut mahtu
niigi pikka dokumenti.
Siseministeerium Üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele Lk 15:“Alati kui võimalik, annab riik Sisuliselt Lisasime sõnastuse: "või selle
ise andmete alusel inimestele ja ettevõtjatele märku, kui neil on õigus saada mõnda hüvet või arvestatud kasutamisviisi valida", sest ka
täita mõni kohustus. Proaktiivset teenust osutatakse automaatselt või isiku nõusolekul, andes kohustuse puhul peab säilima
inimesele võimaluse teenusest loobuda.“ Palume täiendada, et kohustuste täitmisest ei peaks paraku võimalus nt
olema võimalus loobuda - näiteks loobumine järelevalve tegevustest või trahvi tasumisest. mittedigitaalselt teenust
kasutada senises käsitluses.
Siseministeerium Krativäeline riik Lk 14, lk 16: „Eestis saab riigiga kõik asjad aetud vestluskrati abil. #Bürokrati Osaliselt Lisasime täpsustuse:
ehk riikliku virtuaalabiliste ökosüsteemiga on liidestatud kõikide haldusalade tähtsamad arvestatud "inimesele või ettevõtjale
digiteenused“. Oleme ka aruteludes rõhutanud, et kratiga suhtlemine peaks jääma valikuks, mõeldud digiteenused".
kodanikule peab jääma võimalus suhelda ka ametnikuga. Soovime ka täiendada, et silmas on Ametnikuga suhtlemise
peetud „kõikide haldusalade tähtsamaid kodanikule suunatud digiteenuseid“, kuna võimalus ei ole pakutud
Siseministeeriumi haldusalas on mitmeid kriitilisi digiteenuseid, millele ei ole kodanikul otsest sõnastustega välistatud, aga
juurdepääsu. Eristama peaks seejuures vestluskratti ning teenuseid, kus on vajalik riigiasutuse arenguhüpe oleks, kui igal
otsus. Praeguses sõnastuses võib jääda ekslik mulje, et vestluskratt teeb teenuste vaates ka võimalusel on esmalt võimalus
otsuseid. Juhime tähelepanu, et kuigi EL-i tehisintellekti regulatsioon ei ole vastu võetud, on vestluskratiga asi aetud saada.
selle üks eesmärk välistada olukord, kus tehisintellekt teeb riigi nimel automaatotsustusi ilma Riigiasutuste otsused on ka
ametniku järelevalveta ning kus selline otsus võib tuua inimesele negatiivseid tagajärgi, nt võimalik automatiseerida väga
kohustusi või võtta ära toetusi. paljudel juhtudel, seega seda
välistust kindlasti ette pole
mõistlik teha. Täpsem
piirjoonte määratlemine on
täpsema tegevuse
kavandamise järgu küsimus.
Siseministeerium vajalik on arvestada erisustega õiguskaitseasutuste ja julgeolekuasutuste jaoks. Sisuliselt Tegu on tegevuse täpsema
arvestatud kavandamise järgu
küsimusega.
Siseministeerium Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus a. Lk 20 hetkeolukord: Teema Mitte Kõik arengukavad on
hetkeolukorra kirjeldus ja soovitud arengusuundade sõnastus on liiga üldistav ja puudub arvestatud mõeldudki olema kõrgel
väidetele teadmispõhine taust, mille vajadust riigivalitsemises arengukava samas välja toob. üldistustasemel. Ka need
Palume lisada viited, millel olukorra kirjeldus põhineb. Siis on võimalik mõõta ka arengut. analüüsid on süntees
Analoogne suur üldistuse tase on ka arengukavas läbivalt probleemiks. osapoolte hinnangust,
analüüsidest, jm - et hoida niigi
pikka mahtu minimaalsena.
Siseministeerium Lk 20: „Eelnevate suundade toetamiseks arendame välja asutusteülese andmehalduse ja - Mitte Oivakeskuse loomine on juba
teaduse oivakeskuse, et koondada ja teha kättesaadavaks vastavat oskusteavet ning pakkuda arvestatud pikemalt olnud laual ja
asutustele tuge“. Varasemates aruteludes ei ole arutatud vajadust eraldi oivakeskuse loomist. arutelul, ka tegevusi selles
Tekstist jääb arusaamatuks, kas see on planeeritud eraldiseisva asutusena, Statistikaameti suunas tehtud. Täpsem
juurde või peetakse silmas juba tegutseva andmehalduse võrgustikku. organisatoorne lahendus on
tegevuse täpsema
kavandamise järgu küsimus.
Siseministeerium Keskselt osutatud it-alusteenused Lk 25: "Läheme avalikus sektoris tervikuna üle Sisuliselt Tegu on tegevuse täpsema
pilvelahendustele, sh kombineerides avaliku ja erapilve võimalusi vajaduse ja võimaluse järgi". arvestatud kavandamise järgu
Palume täpsustada tegevussuundi pilvelahendustele üleminekuks ning täiendada punkti küsimusega. Blokkide
sõnastusega "kehtestatakse pilve- ja hübriidpilve laheduste kasutamise reeglid avalikus eristamist ei pea
sektoris". Lisaks juhime tähelepanu, et eesmärki „baasteenused on kvaliteetsed“ on võimalik põhjendatuks, sest meie
tagada ka pilvesse minemata, mistõttu võiks kaaluda baasteenuste ja pilvetehnoloogia hinnangul ilma pilvelahenduste
teemaplokkide eraldamist. vähemalt osalise
rakendamiseta tänapäevast
baasteenuste kvaliteeti tagada
pole võimalik.
Siseministeerium Digiriigi platvormid Digitaalse isikutuvastuse kõrval peaks arengukavas olema kajastatud ka Mitte See on meie arusaamist
biomeetria arengusuunad. Riigi vaates on oluline biomeetrilise indentifitseerimissüsteemi arvestatud mööda juba siseturvalisuse
arendamine, mis tõstab isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise turvalisust ja arengukavaga kaetud. Lisaks
usaldusväärsust. hõlmab "liikuda mugava ja
turvalise vahendivaba
isikutuvastuse poole" sama
suunda.
Siseministeerium Ühenduvuse valdkond Varasemalt oleme juhtinud tähelepanu, et arengukava peaks arvestama Sisuliselt Riigiside pole meie vaates
juba koostatud riigiside kontseptsiooni eelnõu. Arengukava on küll täiendatud viitega riigiside arvestatud laiema sideturu teema, vaid
kontseptsioonile küberturvalisuse valdkonnas, kuid ühilduvuse valdkond riigisidet ei maini. just küberturvalisuse tagamise
Antud peatükki tuleks siiski sisse tuua laiemalt riigiside suuremad eesmärgid ning suunad osaks - et tagada riigis side
edasiseks, näiteks side turvalisuse teemad, käideldavus, operatiivraadioside lahendamise kaitstus. Seepärast on
vajadus või siis riigiside vajaduste kaardistamine üldisemalt. See on põhimõtteline ettepanek. tegevussuund "Viime ellu
Palun sellega kindlasti arvestada. Juhime tähelepanu, et riigiside kontseptsiooni eelnõu ei ole riigiside arendamise
saanud valitsuse heakskiitu veel. kontseptsiooni" otseselt
küberturvalisuse suundades
välja öeldud.
Siseministeerium Soovitame täpsustada mõttekoja rolli, et vältida dubleerimist. Küberturvalisuse mõõdik peaks Osaliselt Mõttekoda ei dubleeri
kajastama ka "küberohtudele vastupidavust". arvestatud olemasolevaid koostöövorme,
mis konsulteerimiseks ja
koostöö korraldamiseks
loodud. Mõttekoja funktsiooni
ülesandeks on toetada
küberturbepoliitika
kujundamist analüüsidega.
Mõõdiku sõnastus on
täpsustatud kajastamaks
vastupidavuse aspekte.
Siseministeerium Arengukava maksumusprognoos Arengukavas on välja toodud kava elluviimise hinnanguline Osaliselt Tõime mõningad selgitused
maksumus. Palume täpsustada, kas arengukavas toodud maksumusprognoos sisaldab ainult arvestatudmaksumusprognoosi juurde
MKMi planeeritud kulusid või kõigi mõjutatud osapoolte kulutusi. Võrdluseks oleks kasulik välja - nt et hõlmab ka
välja tuua ka eeldatav kokkuhoid ja tulu, mis kaasneb digilahenduste kasutusele võtmisega. lisavajadusi. Maksumuse
Arengukava elluviimine on planeeritud riigieelarve, sh välisvahendite toel. Siinkohal juhime aga prognoos ei hõlma kogu riigis
tähelepanu, et juba aastal 2022 ei ole riigieelarvest tagatud vajalikku lisarahastust arengukavas digilahenduste kasutamise ja
toodud tegevuste elluviimiseks, seejuures Siseministeeriumi vaates oleme eriti mures arenduse vajadusi -
küberturvalisuse valdkonna alarahastatuse pärast. valdkondlikud vajadused ei ole
siia dubleeritud, kui just neid ei
rahastata siinses arengukavas
kavandatud kesksetest
tugimeetmetest. Tegevustest
mõjutatud osapoolte
kulutused (nt
platvormteenuste arenduse
puhul nende liidestuse kulud)
on tegevuste kogumaksumuse
osaks.
Sotsiaal- Sündmuspõhise ja proaktiivsele digiriigile ülemineku eelduseks on suures osas tänaste avaliku Mitte Protsessimuudatuste
ministeerium sektori teenuste toimereeglite ja protsesside ümbermõtestamine ja muutus, mida aga hetkel arvestatud elluviimist toetavad lisaks
arengukavas eelduslikult on puudutatud ainult proaktiivsete teenuste arendamise programmi tugevalt mitmed muud suunad
kaudu ja krativäelise riigi (automatiseerituse) vaatest, kuid palume kaaluda senist suuremat ka (nt teenuste juhtimise
toetust protsessimuudatustele erinevate avaliku sektori asutuste sees arendamine, avaliku sektori
digimuutuste võimendamine,
jm)
Sotsiaal- Leiame, et eraldi tähelepanu vajab arengukavas ning selle koostamisega kaasnevates Arvestatud Digimuutuste võimendamise
ministeerium aruteludes digiriigi kestmiseks vajaliku riigieelarvelise baasrahastuse tagamine. Nagu blokki tegevus lisatud: "Viime
riigikontrolör Janar Holm Postimehele antud intervjuus välja tõi, siis enam ei piisa „tatist, läbi digiriigi kestliku
teibist ja pärituulest“, vaid „Raha on vaja selleks, et olemasolevaid süsteeme üleval hoida. Ei rahastamise reformi."
tahaks jõuda olukorda, kus Eesti e-riigi peamiseks strateegiliseks eesmärgiks saab see, et
süsteemid ei kukuks kokku“. Avaliku sektori digimuutuste võimendamise peatükis tuuakse küll
tegevusena välja nõustamise ja rahastusega digimuutuste elluviimise toetamine avaliku 2
sektori asutustes, kasutades selleks suuremahulisi digimuutuste programme, kuid tõdetakse
ka, et enamik digiühiskonna arengukava tegevusi on rahastatud Euroopa Liidu vahenditest.
Näeme, et uue perioodi alguses ning taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite lisandudes on
sõltuvus Euroopa Liidu vahenditest kasvamas ning riigi eelarvestrateegia protsessis ei leita juba
mitmendat aastat järjest katet tänase digiriigi baas- ning jätkusuutlikkuskulude katteks.
Sotsiaal- Riigi vaatest on küberturvalisus riigi ja majanduse toimimise ning sise- ja välisjulgeoleku Sisuliselt Tegemist on olemasolevate
ministeerium lahutamatu osa. Siinkohal toome välja, et oluline oleks luua küberturvalisuse arvestatud võimekuste tõstmisega ja
kompetentsikeskus, mis täidaks nii nõustaja, soovitaja kui eksperdi funktsiooni. Lk 39 on tagamisega (näiteks RIA
viidatud küll võrgustikupõhise mõttekoja loomisele, kuid leiame, et see ei ole võrdväärne suutlikkus nõustada), mis juba
näiteks eksperdi kaasamisele. Samuti oleks oluline rõhutada kasutajate küberturvalisuse ja - sisaldub arengukavas suunana.
hügieeni koolituste vajadust. Märgime, et järjest ulatuslikum IT kasutamine ei tohi põhjustada
tehnoloogilist sõltuvust, mille tulemusena ei mõisteta enam oma töö sisu. Oht, et näiteks
süsteemide ajutise tõrke tõttu töö seiskub, tuleks minimaliseerida.
Sotsiaal- Küberturvalisuse valdkonna mõjuanalüüsis lk 57 on toodud sotsiaalsete ja demograafiliste Arvestatud Digiriigi valdkonna
ministeerium mõjude juures välja, et otsest mõju ei ole ja kaudne mõju tekib digiteenuste usaldamise ja mõjuanalüüsis (sotsiaalsete
kasutamise kaudu. Meie hinnangul saaks seal siiski välja tuua, et andmekogudes, kus andmeid mõjude plokki) on lause
töödeldakse õigusaktides kehtestatud infoturbenõuete kohaselt, on andmetöötlus turvalisem lisatud.
ja inimesele läbi logide ka paremini jälgitav.
Sotsiaal- Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, kelle koostööpartneriteks on täna väga erineva Sisuliselt Võimekuse tõstmine on
ministeerium digivõimekusega tervishoiuteenuse osutajad, näeb suurt vajadust koostöö tegemisel arvestatud arengukavas välja toodud
küberturvalisuse valdkonnas, et tagada, et ka väikeste tervishoiuteenuseosutajate juures on peatükis "Suurem
inimeste andmed kaitstud küberturvalisuse tagamise
võimekus" tegevuste all.
Avalike ülesandeid täitvate
asutuste kui ka ETOde all on
hõlmatud ka
tervishoiuteenuste osutajad.
Sotsiaal- Seotud arengukavade hulgas on haridusvaldkonna arengukava 2021–2035, kus on eesmärk Arvestatud "Seonduvad arengukavad"
ministeerium muuhulgaks arendada kogu elanikkonna baastaseme digikirjaoskust. Võimalik, et selle peatükis on täiendatud
eesmärgi alla koondub ka laiema elanikkonna andmekirjaoskuse parandamine, kuid praegusest infoturbe pädevuse
kirjeldusest jääb pigem mulje, et püütakse suurendada digitehnoloogiate kasutamisoskust arendamise osas.
õppeprotsessis ja üldisemalt.
Sotsiaal- Teenuste arendusse võiks kaasata ka kohalikud omavalitsused, kes oskavad näiteks Sisuliselt Ettepanek puudutab tegevuste
ministeerium sotsiaalvaldkonna teenuste osas kaasa rääkida, mida tuleks teha selleks, et teenused jõuaksid arvestatud elluviimise järku; kindlasti on
ka nendeni, kel täna sellist (digi)võimekust ei ole. KOVid vajalikul moel ja mahus
kaasatud teenuste
arendamisel teenuste omanike
poolt.
Sotsiaal- Eraldi tähelepanu ja mõju on asjakohane välja tuua vanemaealiste digioskuste ja digiteenuste Sisuliselt Nõustume probleemide
ministeerium võimaluste kasutamisel. Samuti näitas kriis majanduslikult keerulisemas olukorras olevate arvestatud olemasoluga. Ühenduvuse
inimeste raskusi mitmele lapse arvuti tagamisel või püsiva internetiühenduse saavutamisel. parendamine on arengukava
üks suurem suund. Digioskuste
edendamine on teiste
valdkondade ja nende
meetmete pärusmaa, vastav
ootus on visioonist lähtuvalt
aga ka siinses arengukavas
välja toodud.
Sotsiaal- Andmekaitse teemale võiks tähelepanu pöörata ka juhtimiskorralduses. Kuivõrd töötasandil Sisuliselt Meie vaates on tegu juhtimise
ministeerium põrkutakse andmevahetuse ja -kasutuse juures pidevalt kokku andmekaitse temaatikaga, siis arvestatud vaates andmehalduse osaga ja
võiks sellele käesoleva arengukava kontekstis veelgi enam tähelepanu pöörata. Dokumendis vastavat korraldust,
on andmekaitse teemat küll põhjalikult käsitletud, aga juhtimistasandile see välja ei jõua. võimekust, jm on kavas
arendada - need tegevused
sisalduvad juba suunas
"Andmepõhine riigivalitsemine
ja andmete taaskasutus".
Samuti on andmekaitse osa
infoturbest, mille arendamist
käsitleb terve eraldi suurem
suund.
Sotsiaal- Andmeanalüüsi valdkonnas lk 20 on välja toodud probleemkohad. COVID-19 pandeemiaga Arvestatud Digiriigi arendamise suund
ministeerium seotud otsuste juhtimisel on riigil olnud suhteliselt keeruline saada kokku erinevates "Andmepõhine riigivalitsemine
andmekogudes olevaid andmeid. Leiame, et siinkohal võiks arengukavas olla lisaks ja andmete taaskasutus" juba
probleemkohtade välja toomisele ka tegevused, mida riik saaks andmeanalüüsi osas ära teha. kätkes endas neid tegevusi, sh
et "Arendame andmeteaduse
ja -analüütika pädevust ning
nende kasutamist avalikus
sektoris." Lisasime õigusruumi
arendamise tegevuse.
Sotsiaal- Digiühiskonna üks sihte peaks olema registriandmete parem kasutus, viimane tähendab ka Sisuliselt Kõik see sisaldub digiriigi
ministeerium seda, kuidas ja millisel moel on võimalik neid kasutada nii poliitikaanalüüsideks kui arvestatud arendamise suunas
teadustööks. Hetkel vajab arendamist nii jõudluse kui ka kasutusmugavuses osas näiteks "Andmepõhine riigivalitsemine
Statistikaameti teadlaste keskkond. Samuti on küsimus, kas ja mil määral registrite omanikud ja andmete taaskasutus" välja
on valmis tegema andmete väljavõtte teadustööks. Lisaks vajab arendamist metaandmete pakutud tegevusliinides.
kvaliteet ja klassifikaatorite ühtlustamine. Lisasime õigusruumi
arendamise tegevuse.
Sotsiaal- Digipööre aitab kaasa paremale teenuseosutamisele, kuid on sektorid, mis oluliselt toetuvad Arvestatud Juhime tähelepanu, et algset
ministeerium inimeste tehtavale tööle ja kus tehnoloogia ei asenda inimkontakte, hoolekanne ja tervishoid lauset ei saa kuidagi lugeda, et
on sellised sektorid. Seepärast ei saa digipöördest oodata võtit hoolekande ja tervisevaldkonna digilahendused oleksid
jätkusuutlikkusele ilma täiendava rahastuseta. Visioonis toodud: „me ei tunne enam muret, ainuvõimalikuks lahenduseks
kas tervise- ja hoolekandeteenuste jaoks tulevikus raha jagub,“ on ebarealistlik ja tõenduseta rahalise kestlikkuse tagamisel.
ootus. Seda enam, et elame siiski vananevas ühiskonnas ja nii digipööre ise kui süsteemide Lisaks on visiooni näol tegu
käimas hoidmine ja uuendamine on väga suure kuluga. Lk 43 on tervise- ja ambitsiooni ja püüdluse
hoolekandesüsteemi kestlikkuse saavutamise ainuvõimaliku lahendusena välja toodud tervise väljendusega, tõenduspõhiselt
ja heaolu arengukavade fookuses olev ulatuslik ja sisuline digipöördestrateegia. Palume on sarnane muutus mitmeski
visiooni ja lahenduse sellises sõnastuses dokumendist välja võtta või siis üldistades öelda, et muus valdkonnas toimunud ja
paljude teenuste jaoks on digipööre olulise mõjuga, toomata välja konkreetseid valdkondi. me ei näe põhjust, miks
tervishoid/hoolekanne peaks
olema erinev. Jätsime visiooni
ülevaatusel siiski selle lõigu
välja teistel põhjustel, et
digiriigi arendamise
valdkondlikke suundi mitte
dubleerida arengukavade
vahel.
Sotsiaal- 2020. aastal kiitis valitsuskabinet heaks Sotsiaal-ministeeriumi poolt ettevalmistatud rohelise Mitte Oleme piirdunud vastavalt
ministeerium raamatu „Tehnoloogiakasutuse suurendamine inimese igapäevase toimetuleku ja heaolu arvestatud arengukavade koostamist
toetamiseks kodus“. See keskendub inimeste pikaajalisele kodus elamise toetamisele ning seal reguleerivale VV määrusele
nähakse ette, et abitehnoloogial on tervena ja aktiivsena vananemisel üha olulisemaks muutuv arengukavade või
roll – ja kindlasti ka kasutamata potentsiaal – tänapäevases inimese heaoluga seotud (rahvusvaheliselt)
teenusekorralduses. Uudsete tehnoloogiliste lahenduste osakaalu suurendamine samaväärsete dokumentidega
sotsiaalvaldkonna teenuste osutamisel eeldab uudsete teenuseosutamise mudelite ja seoste väljatoomisega - mis ei
mõtteviiside kasutuselevõttu ja juurutamist. Rohelise raamatu kontekstis mõeldakse tähenda, et oleksime antud
sotsiaalsüsteemi innovatsiooni all eelkõige olemasolevate teenuste uuendamist ja/või uute rohelise raamatuga vastuolus
teenuste loomist, kasutades muuhulgas abitehnoloogiat ja muid digilahendusi, millest või seda ei peaks oluliseks
tulenvalt paluksime Teil arengukavas ka antud dokument ära märkida. sisuliselt.
Sotsiaal- Arengukavas on läbivalt puudu ligipääsetavusega arvestamine. Ligipääsetavus tähendab kogu Sisuliselt Ligipääsetavuse järgimine on
ministeerium elanikkonna kaasatust elu- ja infokeskkonda, mis tähendab, et kõikidele inimestele olenemata arvestatud sees nii visioonis elementidena
nende vanusest või tervislikust seisundist on tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa kui ka arengukava elluviimisel
võtta. Palume arengukavas läbivalt selgitada, kuidas digiühiskonna arendamisel tagatakse, et aluseks olevates põhimõtetes.
kõik inimesed saavad loodavatest lahendustest võrdselt osa, ehk, kuidas on tegevused Digiriigi valdkonna mõjude
planeeritud selliselt, et nad on ligipääsetavad kõigile Eesti inimestele. peatükis on mõju
ligipääsetavusele juba
kirjeldatud. Täpsem
arvestamine on töisema
tasandi ja edasine teema.
Konkreetsemalt digiriigi
teenuste ligipääsetavuse
edendamine on ka digiriigi
suundades sisalduv.
Sotsiaal- Palume lähtuda Riigikantselei juures tegutseva ligipääsetavuse rakkerühma vahearuandest, kus Sisuliselt Konkreetsemalt digiteenuste
ministeerium on eraldi e-keskkondi puudutav peatükk. Peatükis on toodud ülevaade nii probleemidest kui ka arvestatud ligipääsetavuse parandamine
lahendusest, mis aitavad ligipääsetavus parandada. Dokument on leitav siit on avalike teenuste juhtimise
https://vv.riigikantselei.ee/sites/default/files/ligipaasetavuse_rakkeruhma_vahearuanne_09_2 parendamise all äratoodud
020.pd erifookusena (ühe
tegevussuunana).
Sotsiaal- Palume lisada punkti 5. Uute lähenemisviiside pidev katsetamine tulemuste punkti (lk 25): Mitte Käesolev arengukava toob
ministeerium „Eesti katsetab esimeste riikide seas esilekerkivate tehnoloogiate võimalikku kasutust ja arvestatud välja üleriiklikud suunad, ühe
väärtust digiriigi ökosüsteemis ning digiteenuste arendamisel. Vananeva ühiskonna kontekstis riigi teenuste valdkonna
on uudsete abitehnoloogiliste lahenduste osakaalu suurendamisel märkimisväärne osa esiletõstmine pole siinkohal
tuleviku tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna teenuste osutamisel.“ põhjendatud.
Sotsiaal- Palume lisada punkti 5. Uute lähenemisviiside pidev katsetamine tegevuste punkti (lk 26) Mitte Käesolev arengukava toob
ministeerium juurde täiendav punkt: „Uudsed tehnoloogilised lahendused heaoluga seotud teenuste arvestatud välja üleriiklikud suunad, ühe
korralduses on hakanud toetama inimesi mitmes igapäevaelu valdkonnas, nii nende koduses riigi teenuste valdkonna
kui koduvälises keskkonnas (st kogukonnas ja teenuseosutajate juures) ning tervishoiu- ja esiletõstmine pole siinkohal
sotsiaalvaldkonnas on võetud kasutusse kaasajastatud ja tulevikuvajadustele vastavaid ja põhjendatud.
teenuste osutamist toetavad IKT-lahendused, mis tagavad elanikele järjepideva ja nende
vajadustele vastavate heaoluteenuste kättesaadavuse elukoha lähedal ja kaugemates
piirkondades.“
Sotsiaal- Palume lisada punkti 6. Avatud innovatsioon ja digiriigi kogukonna arendamine tulemuse Mitte Käesolev arengukava toob
ministeerium punkti (lk 27) juurde täiendava punkt: „Rakendame esmaselt riigis põhimõtet, et integreeritud arvestatud välja üleriiklikud suunad, ühe
sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid pakutakse inimesele tema elusündmusest lähtuvalt ühe sujuva riigi teenuste valdkonna
teenusena, riigi toimimise keerukus (nt eri asutuste ja tasandite koostöö) on teenuse saajale esiletõstmine pole siinkohal
nähtamatu ning teenuseosutajale inimese kohta käivad andmed on sotsiaal- või põhjendatud.
tervishoiuteenuste pakkumisel osapooltele kättesaadavad.“
Sotsiaal- Palume lisada punkti 7. Avaliku sektori digimuutuste võimendamine tegevuste punkti alla (lk Mitte Käesolev arengukava toob
ministeerium 27) täiendavalt: „Edendame erasektoriga (sh idu- ja välisettevõtted) koostööd ning arvestatud välja üleriiklikud suunad, ühe
koostöövorme, sh tellime rohkem lahendusi täisteenusena sisse, eriti toetame sise- ja riigi teenuste valdkonna
välisriiklike koostöövõimalusi sotsiaalsektori probleemidele lahenduste leidmiseks.“ esiletõstmine pole siinkohal
põhjendatud.
Sotsiaal- Palume lisada punkti 7. Avaliku sektori digimuutuste võimendamine tegevuste punkti alla (lk Mitte Käesolev arengukava toob
ministeerium 28) täiendavalt: „Toetame KOVide IT-kompetentsikeskuse väljaarendamist, eriti keskendume arvestatud välja üleriiklikud suunad, ühe
integreeritud teenuste kättesaadavuse ja teenusepakkujate vahel andmete liikumise ja riigi teenuste valdkonna
ristkasutuse parandamise toetamisele tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnas.“ esiletõstmine pole siinkohal
põhjendatud.
Sotsiaal- Palume lisada punkt 4. Uudsete sisu- ja äriteenuste arendus hetkeolukorra (lk 35) punkti Arvestatud Muudatus sisse viidud.
ministeerium juurde ka sotsiaalvaldkonna, millest lähtuvalt võiks punkti sõnastus olla: „Eestile võivad huvi
pakkuda lahendused keskkonna, energeetika, tarkade piirkondade tööstuse, ühendatud
mobiilsuse, siseturvalisuse, sotsiaal- ja tervishoiu hüvanguks, aga ka näiteks ringhäälingu
vabalevi alal. Teisisõnu võib Eesti saada majanduslikku ja sotsiaalset kasu näiteks neil aladel
kasutusjuhtude väljaarendamisest.
Sotsiaal- Lõpetuseks teeme ettepaneku, et arvestades Sotsiaalministeeriumi IT-arenduste mahtu ja Mitte SoM on kaasatud digiriigi
ministeerium mitmeid olulisi puutepunkte, võiks juhtrühma olla kaasatud ka Sotsiaalministeerium. arvestatud nõukoja tasemel, sest mainitud
panus ja seos on digiriigi
keskne - arengukava juhtrühm
aga tegeleb kogu kava ulatuse
vaates. Lisaks on SoM osaline
neid puudutavate ja nende
ekspertiisi nõudvate teemade
arutelus või koostöövormides
töisel tasemel.
Startup Estonia Digiühiskonna arengukavas peab teistele arengukavadele tehtavad tellimused konkreetselt Mitte Arvestades arengukavade
välja tooma kui tegemist on vastastikku sõltuvatest ning riigile kriitiliste valdkondade arvestatud paratamatult kõrgemat taset,
võimekuste kasvatamisest. Praegu on arengukava tellimused teistele arengukavadele liiga oleks konkreetsemad
üldsõnalised, millest ei selgu prioriteetsus: tellimused liiga detailsed -
need on kava elluviimise
käigus töötasandil
kujundamiseks ja esitamiseks.
Startup Estonia Digiühiskonna arengukavas on öeldud, et TAIE „ sihid on sisuliselt seotud digiühiskonna Mitte Ootused teistele
arengukavaga, sest küberturvalisuse ja digiriigi arendamine peab tuginema uutele teadmistele arvestatud valdkondadele ja
ja lahendustele“. Seega on TAIE väljund mitmeti Digiühiskonna AK eelduseks. Digiühiskonna juhtimiskorraldus on aluseks,
arengukavas on lausa kirjas „Vajaduse korral koostatakse eraldi dokument TAIE mõõdikute et arengukavad koos toimima
määratlemiseks küberturvalisuse valdkonnas.“ Kuna kogu riigi TAIE teemad jooksevad ühte panna.
arengukavasse, siis praegu puuduvad Digiühiskonna arengukavas hoovad määratlemaks
küberturvalisuse TAIE võimekuse kasvatamise kriitilisust.
Startup Estonia TAIE vajab sisendit kübermajanduse sektori arendamise ootuste osas, et tekiks üheselt Sisuliselt Arengukavade tasemel on
arusaadav tellimus. Kaetud peavad olema riigile prioriteetsed innovatsioonivaldkonnad, uued arvestatud lingid loodud, ettepanekus
innovatsiooniplatvormid, ülikoolide ning startupidega koostöö. Meil on riigis vajadus mainitud sisend on nüüd
töökindlate digilahenduste osas, meil on täna hea maine nii küberi kui innovatsiooni riigina. programmide ja töise
Paneme need kokku ning teeme sellest riigile võimekuse ning talendimootori, millega saame elluviimise taseme teemaks.
riiki just seda talenti, millest meil puudu on.
Startup Estonia Arengukavas on läbivalt öeldud, et meil on ka 10 aasta pärast super maine, mille pinnalt oleme Mitte Avatud innovatsioon on
jätkuvalt tegijad, kuid seda staatust toetavat haridus- ja innovatsioonisüsteemi ei paista mitte arvestatuddigiriigi arendamise
kusagilt välja. Mainitud on avatud innovatsiooni, kuid selle olemus ja kasutamise kontekst tegevussuunana kavandatud ja
viitab ennekõike ja vaid krattidele kirjeldatud ikkagi oluliselt
laiemalt kui kratid (mida seal
muide ei mainitagi kordagi).
Startup Estonia Arengukavas on e-residendid välja toodud kui maksuraha toojad, kuid kasutamata on nende Sisuliselt E-residendid on üks võimalik
kui talentide kaasamine sh Eesti digiriigi arendamisse arvestatud digiriigi arendusse panustav
erasektori osa. Täpsem nende
hõlmamine on töise tasandi
teema edaspidi.
Startup Estonia Eestis on ülisuur keerulist tehnikat arendava talendi puudus. Samas ei nähta seda arengukava Sisuliselt E-residentide mainimine
üldse kui selle talendi oskuste riigi kasuks tööle panemise tööriista. Samas on valmisolek arvestatud visioonis on laiemas ja teises
kasvatada e-residentide üldarvu Eesti elanike omast suuremaks. Viimane on liiga madal kontekstis - osa majanduse
eesmärk. Õigem oleks luua süsteem, mis võimaldaks sobivaim talent kaasata kõige paremini digipöördest. See ei välista
oma riigi arengueesmärkide täitmisse. kuidagi laiemat talentide
ärakasutamist, mis mh ongi
vajalik visiooni teljeks
"väetatud pind
tulevikulahenduste loomiseks".
Startup Estonia Arengukava ambitsioon on väheldane ja seatud eesmärkide ning tegevuste vahel on Mitte Kui on konkreetseid kohti, mis
vasturääkivused. Turvalise digiriigi „jõudu mööda“ arendamine ei suurenda „tuntavalt arvestatud vasturääkivana näivad - tasuks
alusvõimeid“ nagu arengukavas on eesmärgiks seatud. konkreetselt välja tuua. Meie
vaates on kooskõla piisavalt
tagatud. Seos lisaks on
vastupidi - küberturvalisuse
alusvõimete suurendamine on
vajalik digiriigi turvalisena
hoidmiseks ja on ise juba nii
suur väljakutse, et suuremat
(nt maailmavallutamise)
ambitsiooni pole praegu veel
mõistlik seada. Sihid peavad
olema suured, aga realistlikud,
arvestama algseisu - sest
ressursid nende elluviimiseks
ei saa kunagi olema
piiramatud.
Startup Estonia Ettevõtete digitaliseerimise ja sellega kaasnevate küberriskide maandamiseks ei ole mitte Mitte Ettevõtete digitaliseerimine ja
midagi praegu arengukavas. Samas kui ettevõtted hakkavad küberturbes järjest põruma, siis arvestatud selle suunas planeeritud
on see inimeste usalduse kadu ning Eestile mainerisk, mis mõlemad toovad kaasa tegevused on kaetud TAIE
majandusliku kahju. arengukavas.
Startup Estonia Ka haridusvaldkonna on küberturbe pädevuse ja võimekuse osas puudulik. Seega taaskord on Mitte Arengukavade tasemel on
vaja Digiühiskonna arengukavasse saada sisse küberturbe TELLIMUSE sõnastus arvestatud lingid loodud, ettepanekus
mainitud sisend on nüüd
programmide ja töise
elluviimise taseme teemaks.
Statistikaamet Arengukava näeb ette teenustega rahulolu mõõtmist. Mõõdiku puhul on oluline, et tulemust Sisuliselt Oleme samal arvamusel ja
mõõdetaks sarnastel alustel üle kogu avaliku sektori. Soovitame rahulolu mõõtmiseks kasutada arvestatud sellisena mõõtmist
ministeeriumi valitsemisalade üleselt võrreldavat metoodikat ning rahulolu mõõta esindusliku kavandamegi.
kogumi põhjal (st rahulolu mõõdetakse olulise osa teenuste puhul). Samuti on oluline, et
rahulolu mõõtmine toimuks teenuse kasutaja jaoks võimalikult märkamatult, näiteks olles
teenuse osutamise viimane osa. See vähendab teenuse saaja koormust ning annab ajakohast
tagasisidet.
Statistikaamet Valdkonnas „Digiriik“ on seatud üldeesmärgist tulenev siht: tagada 2030. aastaks parim digiriigi MitteTehnoloogia arendamine on
kogemus. Nelja digiriigi eesmärgi (arenguhüppe) saavutamiseks esitatud kaheksast suunast arvestatud
vajalik selleks, et mõnda
pooled ei ole otse teenustega seotud (näiteks platvormid, uued lähenemisviisid). Teeme sisulist eesmärki saavutada
ettepaneku lisada avalike digiteenustega rahulolu mõõdikule ka avaliku sektori ehk kitsamas ning pole siht või asi iseeneses.
mõttes e-riigi olukorda väljendav mõõdik. Selleks sobib ühe näitena tehnoloogilist iganemist Sel moel panustavad kõik
või uuenduslikkust väljendav näitaja. Statistikaamet pakub omapoolset abi sobiva mõõdiku digiriigi pakutud suunad meie
väljatöötamisel vaates samasse üldeesmärki
ehk kogemuse parandamisse
(sh platvormid v uued
lähenemisviisid).
Statistikaamet Teeme ettepaneku sarnaselt Eesti 2035 arengukavale välja tuua digiühiskonna arengukava Mitte Ühenduvuse osas oleme
seosed Eesti säästva arengu näitajatega. Seejuures soovitame kaaluda ühenduvuse mõõdikuna arvestatud lähtunud EL ühtsest
säästva arengu näitajana praegu kasutusel olevat näitajat „Kiire internetiga ühenduste mõõdikust. Katusstrateegiaid
osatähtsus“, kuna see võimaldab saada objektiivsemat ülevaadet kiire internetiga kaetusest. on Eestis praegu ainult üks ja
Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kellel on võimalus liituda kiire seepärast "Eesti 2035" kõrvale
intenetiühendusega, ei näita selle kättesaadavust, kuivõrd kiire ühendus võib küll olemas olla, teisi näitajaid või seoseid ei
kuid jääda rahaliselt kättesaamatuks. lisaks.
Statistikaamet Kuigi arengukavas on eraldi peatükina käsitletud seoseid teiste arengukavadega, soovitame Mitte Eraldi lahtikirjeldamine iga
selguse huvides konkreetsed kokkupuutepunktid arengukavade lõikes välja tuua. See arvestatud suuna seos võimalike
hõlbustab arengukavast huvitatud ja selle elluviimisega seotud huvigruppidel arengukavade arengukavadega tõstab väga
vahelisi seoseid luua ning paremini mõista, kuidas ühe arengukava tegevused teise suuresti arengukava mahtu
eesmärkidesse panustavad. proportsionaalselt samaväärt
lisaväärtust andmata.
Statistikaamet Lõpetuseks teeme ettepaneku kaasata Statistikaameti esindaja digiühiskonna arengukava Mitte Statistikaamet on kaasatud
juhtrühma töösse, kuna soovime aktiivselt panustada andmehalduse ja –teaduse valdkonna arvestatud digiriigi nõukoja tasemel, sest
arengusse ning varustada kõikide valdkondade poliitikakujundajaid asja- ja ajakohaste mainitud panus on digiriigi
andmetega. keskne - arengukava juhtrühm
aga kogu kava ulatuse vaates.
Lisaks on STAT osaline neid
puudutavate ja nende
ekspertiisi nõudvate teemade
arutelus või koostöövormides
töisel tasemel.
Tallinna Arengukava eelnõus on välja toodud, et valdkonna suurimaks arengupiduriks on IT-pädevuste Sisuliselt Kaalume ettepanekut
Tehnikaülikool ja – spetsialistide puudus ning et universaalsete ekspertide abil ei saa enam lahendada arvestatud järgmistes etappides ja
kompleksseid riske, mida tekitavad uute tehnoloogiate võidukäik. See viitab sellele, et meie täpsema töö käigus.
majandusstruktuur muutub üha keerulisemaks ja nutikamaks, mis omakorda tähendab, et ka
lahendused erinevatele probleemidele ja küsimustele peavad olema uudsed, innovaatilised ja
teaduspõhised. Selles kontekstis on arengukavas ühe tegevusena mainitud digiriigi alase
teadus- ja arendustegevuse (TA) tellimuse suurenemist. Soovime, et TA komponent oleks
rohkem institutsionaliseeritud, mistõttu teeme ettepaneku, et arengukava rakendamiseks
tuleks vastu võtta vastavasisuline TA programm (digiühiskonna programmi osa), mille raames
käsitletaks digiriigi arendamiseks vajalikke TA tegevusi ning vajaminevate pädevuste ja oskuste
tagamist. Teatud paralleeli saaks tuua dokumendiga „Energiamajanduse arengukava aastani
2030“ (ENMAK), mille rakendusplaani lisaks on ENMAK TA programm. Samuti teeme
ettepaneku, et arengukava erinevatesse juhtimistasanditesse kuuluksid ka ülikoolide
esindajad.
Tallinna Digiriigi areng on horisontaalne tegevus, mis tähendab, et sellesse panustavad nii riik, Mitte Rollide jaotus peab olema
Tehnikaülikool ülikoolid/TA asutused ja ettevõtjad/esindusorganisatsioonid. Ühis- ja koosloome paremaks arvestatud vajaduse põhine ja vajadusel
elluviimiseks tuleks selgemalt välja tuua erinevate osapoolte rollid (ootused/eeldused), et ka ajas muutuv, lisaks pole
ühelt poolt tagada laiapõhjalisus ja koostöö, kuid teiselt poolt vähendada killustumist ja rollide jaotus strateegia teema
võimalike tegevuste dubleerimist. otseselt.
Tallinna Ülikool Põhilise probleemina tõstame esile, et eelnõu koos viidatud teiste valdkondade Mitte Tegemist on täpselt nii laia
arengukavadega ei käsitle digiühiskonna problemaatikat kompleksselt, vaid fragmentaarselt ja arvestatud arengukava, kui seda olla saab
kohati digiarengu probleeme ebapiisavalt prioritiseerides. Näiteks on eelnõus - arvestades, et ühtpidi peab
haridusvaldkonnale seatud kolmest ootusest kaks (erialaste digioskuste arendamine ning digisuund olema iga
infotehnoloogia spetsialistide juurdekasv) sellised, mida haridusvaldkonna arengukava ei arengukava sisuks ja samas ei
käsitle. Seetõttu näeme, et vaid kolme IKT alavaldkonda kattev digiühiskonna programm ei tohi arengukavad teineteist
taga Eesti digiühiskonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikku arendamist ning digivaldkonna dubleerida sisus/rahas/jm.
edukaks arenguks Eestis on vajalik koostada terviklik arengukava. Seepärast ongi siin visioon
sõnastatud laiemalt ja sellest
lähtuvalt ootused teistele
valdkondadele, mille järgimine
juhtimiskorralduse kaudu peab
rakenduma.
Tallinna Ülikool Tervitame suundumust suurendada digiriigialast teadus- ja arendustegevuse (TA) mahtu, kuid Sisuliselt Täpsem planeerimine tuleb
näeme, et see võiks olla selgema rõhuasetusega ning planeeritud koostöös ülikoolidega. Ka arvestatud edaspidi, programmi ja
üldisemalt on eelnõus käsitlemata olulised osapooled (lisaks ülikoolidele ja TA asutustele nt ka tegevuste tasemel ja seal
Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, jms) ning nende roll arengukava realiseerimisel. kindlasti kaasatakse ka
partnereid. Eri osapoolte
rollide kirjeldus läheks
arengukava tasemel liiga
detailseks.
Tallinna Ülikool Digiühiskonna arengu kirjeldamisel peame rahvusvaheliste allikate (DESI 2020, PIIAC, Sisuliselt Seosed teiste arengukavadega
eGovernment Benchmark 2020, United Nations E-Government Survey 2020) kõrval väga arvestatud on vastavates peatükkides ära
oluliseks suuremat seostatust Eesti arengut kirjeldavate dokumentidega nagu nt Teadus- ja toodud.
arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 või Eesti
Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu visioon 2030 Nutikas Eesti.
Välis- Eesti digiühiskonna arengukava 2030 seab eesmärgiks edendada Eesti majandust, riiki ning Mitte Tegemist on täpselt nii laia
ministeerium ühiskonda digitehnoloogiate kaasabil järgneval kümnendil. Vaatamata sellele seatud arvestatud arengukava, kui seda olla saab
ambitsioonile, keskendub Digiühiskond 2030 digilahenduste kasutamisele avalikus sektoris, - arvestades, et ühtpidi peab
eelkõige avalike digiteenuste arendamisele, ühenduvusele ning küberturvalisusele. Peame digisuund olema iga
antud tegevuskava fookust põhjendamatult kitsaks ning teeme ettepaneku käsitleda arengukava sisuks ja samas ei
digiühiskonda laiemalt. Uutest avaliku sektori lahendustest ei piisa, et viia Eesti digiriik tohi arengukavad teineteist
järgmisele arengutasemele. dubleerida sisus/rahas/jm.
Seepärast ongi siin visioon
sõnastatud laiemalt ja sellest
lähtuvalt ootused teistele
valdkondadele, mille järgimine
juhtimiskorralduse kaudu peab
rakenduma. Lisaks juhime
tähelepanu, et ühenduvus ja
küberturvalisus ei käsitle ainult
avaliku sektori skoopi.
Välis- Esiteks, digiühiskonna areng mõjutab kõiki eluvaldkondi ning ka antud arengukava viitab Sisuliselt Arengukavas sisalduv ja
ministeerium digitaalsetele tehnoloogiatele kui instrumendile, mis aitab erinevates valdkondlikes arvestatud kolmest tegevussuunast
strateegiates seatud eesmärke täita. Samas pakuvad digitaalsed tehnoloogiad laiemalt koostatud visioon on
valdkonnaüleseid võimalusi ja väljakutseid, mida arengukavas piisavalt käsitletud ei ole. just sõnastatud
Valdkonnaüleste eesmärkide seadmine aitaks paika panna teiste valdkondade arengukavade valdkonnaüleste
digiarengu eesmärke ning suurendaks kooskõla tegevuskavaga Digiühiskond 2030. ambitsioonidena.
Välis- Teiseks, vastavalt 1998. aastal vastu võetud Eesti infopoliitika põhialustele[1] toetavad Mitte AVP puhul pole tegemist
ministeerium digitaalsed tehnoloogiad administratsiooni sisemiste protsesside ning teenuste pakkumise arvestatud arengukavaga.
kõrval ka demokraatia edendamist, sh avatud ja kaasava digiühiskonna kujundamist. Sellest
lähtuvalt teeme ettepaneku lisada digiühiskonnaga seonduvate arengukavade nimistusse Eesti
Avatud Valitsemise Partnerluse tegevuskava 2020-2022.
Välis- Kolmandaks, antud tegevuskava ei sea eesmärke avalikkuse ega ka ettevõtete digi- ning Mitte Vastavad tegevused sisalduvad
ministeerium küberkompetentsi tõstmiseks, vaatamata sellele, et digiühiskonna arengu suurimaks arvestatud vastavates arengukavades,
murekohaks peetakse justnimelt IT-pädevuste ja -spetsialistide puudust (lk. 8). Siinkohal siinses arengukavas on neile
väärivad veelkord väljatoomist Euroopa Digimajanduse- ja Ühiskonna Indeksi, nö DESI indeksi laiemast visioonist kantult aga
tulemused, mis kinnitavad, et Eesti jääb maha Euroopa keskmisest ettevõtete digikasutuses[1] sõnastatud ootused - mida
ning jääb maha Euroopa liidritest avalikkuse ehk inimeste digiteenuste kasutamise osas[2]. juhtimiskorralduse kaudu ja
Eesti juhib just avaliku sektori digiteenuste pakkumise osas[3], mis aga ei ole piisav selleks, et töö käigus edasi viia.
tõusta Euroopa ja maailma juhtivaks digiriigiks. Avalikkuse ning erasektori digitaalne
mahajäämus võib jääda oluliseks takistuseks ka antud digiühiskonna arengukavas seatud
eesmärkideni jõudmisel
Välis- Lähtuvalt ülaltoodust, tekib küsimus, kas seotud valdkondlikes arengukavades, eelkõige Mitte Arengukavad on sisult
ministeerium Haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035 ning Eesti teadus- ja arendustegevuse, arvestatud üldisemal tasemel. Mainitud
innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–2035 seatud eesmärkidest ja tegevustest konkreetsed seosed peavad
piisab selleks, et tagada Eesti inimeste ja ettevõtete digi- ja küberkompetentside kasv, realiseeruma programmide ja
toetamaks tegevuskava Digiühiskond 2030 ja tagamaks Eesti digiühiskonna areng? Näiteks tegevuste tasandil, kuigi miks
Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 ei sea digi- ja küberpädevustega seotud üld- või mitte edapsidi ka eri
strateegilisi eesmärke ning keskendub digilahendustele- ja pädevustele eelkõige kooliõppes[1]. arengukavade uuendamisel -
Lisaks ei käsitle antud tegevuskava küberoskusi. Teeme ettepaneku seada Digiühiskond 2030 selleks ongi neile ootused
tegevuskavas eesmärke ja tegevusi ka avalikkuse ning erasektori digikompetentsi tõstmiseks, siinses arengukavas ära toodud
mida jäävad toetama nii Haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035 kui Eesti teadus- ja (n-ö alusena, millest lähtuvalt
arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–2035 seatud eesmärgid ja koordinatsiooni teha).
tegevused. Viimane aitaks seada eesmärke ja tegevusi ka ELi struktuuritoetuse toetusskeemile
„Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ , mille rakendusasutuseks on hetkel siiski MKM koos
RIAga
Välis- Jääb selgusetuks, millel tugineb digiühiskonna arengukava aluseks olev hetkeolukorra analüüs Vastatud Analüüs on süntees
ministeerium (va DESI 2020 indeksi andmed, mida kasutatakse võrdluseks teiste Euroopa riikide arengukava käigus toimunud
digiarenguga) ning milline olnud viimase kaardistamisprotsess (töögrupid, teenuste tagasiside, aruteludest ja taustatööst.
vms)? Eraldi suure alusanalüüsi
tegemist ei pidanud me
proportsionaalseks,
hetkeolukorra kaardistused
toimusid sisu kavandamise
käigus.
Välis- Hetkeolukorra analüüsist ei selgu, mis on need valdkonnad, kus on digiteenused Mitte Selline sisemine võrdlus oleks
ministeerium kasutajasõbralikumad, kus on areng olnud kiirem ning mis on need valdkonnad, kus arengud arvestatud arengukava jaoks liigse
on olnud aeglasemad või kus oleme ka ebaõnnestunud. Samuti ei selgu, mis on need tööstus- detailsusega, sest meetmeid ei
ja majandusharud, kus mahajäämus on olnud suurem ning miks. Lisaks ei selgu, kas kavanda me arengukavas ju
esiletoodud probleemide mõju ja ulatus on sektoriüleselt sama või erinev. Võib ju eeldada, et sektoripõhiselt või suunitletult
areng ei ole olnud ühtlane ning just viimase analüüs peaks andma võimaluse seada - need fookused on töise
tulevikueesmärke ja viia sisse senisesse arengusse vajalikke korrektuure. tasandi prioriseerimise
teemaks edaspidi.
Välis- Eesti Välispoliitika Arengukava 2030 seab digitehnoloogiate kasutusega seatud eesmärke ja Arvestatud "Seotud arengukavad" plokki
ministeerium tegevusi, mis lisaks julgeolekule toetavad Eesti riigi maine ja mõjukuse kasvu, samuti on täiendatud. Juhime aga
arengukoostöö ning äridiplomaatia mainet ja mõjukust, kaubandussuhteid jne. Eesti kui eduka tähelepanu, et iga
digiriigi maine hoidmiseks ja arendamiseks, aga ka Eesti ekspertide kogemuse ning IT ministeerium toimetab enda
ettevõtete ekspordivõimaluste suurendamiseks esindab Välisministeerium Eesti digihuvisid pädevusalas.
rahvusvahelisel areenil ning kaasub erinevate rahvusvaheliste initsiatiividega, protsessidega Välisministeerium esindab
ning poliitikatega. Digiühiskonna 2030 arengukavaga on seotud Eesti Välispoliitika Eesti digihuvisid välispoliitika
Arengukavaga nii küber- kui digikoostöö ehk nii küber- kui digidiplomaatia (punkt 8. sihitud ülesannete (sh
väliskoostöö) kontekstis. julgeolekupoliitika ja
äridiplomaatia) skoobis, mitte
tervikuna ja laiemalt.
Välis- Arengukava loetleb mitmeid alaprojekte- ja dokumente, mida on plaanis ellu viia ja vastu võtta Sisuliselt Nagu juhtimiskorralduses
ministeerium (nt riiklik küberjulgeoleku haldusmudel, küberjulgeoleku nõukoda jm). Nii mõnedki neist arvestatud kirjeldatud, tehakse seda tööd
eeldavad teiste ministeeriumide ja asutuste ulatuslikku kaasamist. Samas jääb ebaselgeks, temaatiliste töörühmade ja
kuidas, millisel määral ja mis formaatides selline kaasamine toimub, või kuidas on tagatud, et võrgustike kaudu. Lisasime
kõik asjassepuutuvad asutused saavad õiges kohas sõna sekka öelda. Eriti just riikliku selgituse, et sinna kaasatakse
küberjulgeoleku huvides on vajalik laiapindne koostöö ning samas tagamine, et erinevad seotud osapooled. Kindlasti ka
koostööformaadid üksteise tööd ümber ei teeks. Seega tuleb tagada tegevuste läbipaistvus ja VM teid puudutavates
teiste asutuste kaasamine alates varasest faasist. teemades.
Riigikantselei
[email protected]
Stenbocki maja Rahukohtu 3 28.06.2021 nr 22-1/2021/4023-1
15161, Tallinn
„Eesti digiühiskond 2030 arengukava“ eelnõu
esitamine
Austatud riigisekretär
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile ja seonduvalt
eelnevale valitsuskabineti nõupidamisele „Eesti digiühiskond 2030 arengukava“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: 1) Eesti digiühiskond 2030 arengukava;
2) Eesti digiühiskond 2030 seletuskiri;
3) Eesti digiühiskonna 2030 arengukava kooskõlastustabel;
4) Eesti digiühiskond 2030protokollilise otsuse eelnõu.
Kaidi-Kerli Kärner
625 6348
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU 25.06.2021
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
2021 nr
„Eesti digiühiskond 2030 arengukava“ eelnõu esitamine arutamiseks Riigikogule
Riigieelarve seaduse § 20 lõike 2 alusel:
1. Esitada „Eesti digiühiskond 2030 arengukava“ eelnõu (edaspidi eelnõu) arutamiseks
Riigikogule.
2. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministril esindada Vabariigi Valitsust eelnõu menetlemisel
Riigikogus.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
25.06.2021
Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse „„Eesti digiühiskond 2030
arengukava“ eelnõu esitamine arutamiseks Riigikogule“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus ja eesmärk
Vastavalt riigieelarve seaduse § 20 lõikele 2 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019.
a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse,
hindamise ja muutmise kord“ esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium enne Vabariigi
Valitsuse poolt kinnitamist Riigikogule arutamiseks „Eesti digiühiskond 2030 arengukava“ eelnõu
(edaspidi ka arengukava).
Ühise arengukava koostamise ülesande andis Vabariigi Valitsus Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM). Perioodil 2013-2021 käsitlesid eelnimetatud
poliitikavaldkonda Eesti infotehnoloogia arengukava 2013–2021 (MKM vastutusalas). Vabariigi
Valitsus kiitis arengukava väljatöötamise ettepaneku heaks 3. detsembril 2020.
Arengukava on koostatud kümneks aastaks, mis võimaldab üheti omada valdkondlikku pikemat
vaadet, samas võtta ka arvesse tehnoloogiate kiiret arenemist ja vajadust sellele vastavalt
kohaneda.
Arengukava koostamisel on arvesse võetud
globaalseid suundumusi;
valdkonna tugevusi ja eripärasid;
valdkonna praegust olukorda ja arenguvajadusi kirjeldavaid uuringuid, analüüse ja
statistikat;
kooskõla teistes strateegiates ja arengukavades, sh Euroopa Liidu strateegilistes
alusdokumentides ja Eesti 2035-s seatud eesmärkidega;
siht- ja sidusrühmade tagasisidet ja ettepanekuid.
Arengukava põhidokument koosneb järgmistest osadest:
Ülevaade arengukavast
Digiühiskonna arengu hetkeolukord
Visioon
Põhimõtted
Üldeesmärk ja mõõdik
1
I valdkond – digiriik
II valdkond – ühenduvus
III valdkond – Küberturvalisus
Visiooni elluviimiseks ootused teistele arengukavadele
Juhtimiskorraldus
Maksumusprognoos
Arengukaval on järgmised lisad:
Lisa 1. Seonduvad arengukavad
Lisa 2. Mõjuanalüüs
Lisa 3. Kaasamine
Arengukava mõõdikute mõõtmisviisid ja allikad on kirjeldatud mõõdikute juures.
Digiühiskonna arengukava 2030 koostamist juhib Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
(edaspidi MKM). Arengukava eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise nõunik Kaidi-Kerli Kärner, kaidi-
[email protected], tel 625 6348.
2. Eelnõu sisu
Arengukavaga lepitakse kokku innustavad ja oluliste osapoolte ühised digiriigi, küberturvalisuse
ja ühenduvuse valdkonna poliitika põhimõtted, arengusuunad, tegevuseesmärgid ja -suunad
järgmiseks kümneks aastaks.
Et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on tööriist teiste eesmärkide saavutamiseks, siis on
antud arengukava üldeesmärgiks toetada parima moel digilahenduste abil majanduse
konkurentsivõime, inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhususe tõusu Eestis. Arengukavas
seatakse visioon, põhimõtted, üldeesmärk ja valdkondlikud sihid, mõõdikud alg- ja
sihttasemetega, peamised poliitikainstrumendid, juhtimiskorraldus ja maksumuse prognoos.
Eesti digiühiskond 2030 arengukava on jätk senisele arengukavale Eesti Infoühiskonna
Arengukava 2020. Võrreldes lõppeva arengukavaga, loodavas arengukavas ei kajastata
digioskuste temaatikat, kuna antud valdkonna loomupärane juhtimine toimub seotuna kogu
hariduse valdkonnaga. Seega on digioskused kajastatud loodavas Haridusvaldkonna arengukavas
2021-2035.
Arengukavas tagatakse kooskõla Eesti 2035 plaani ja strateegiliste sihtidega ja teiste riigi ning
rahvusvaheliste strateegiliste arengudokumentidega.
2
Peatükis „Ülevaade arengukavast“ kirjeldatakse lahti järgmise 10 aasta visioon, antakse
ülevaade kolmest valdkonnast, põhimõtetest ja juhtimis- ning elluviimiskorraldusest.
Peatükis „Digiühiskonna arengu hetkeolukord“ antakse ülevaade digiühiskonna arengu n-ö
suurest pildist, sh Eesti võrdlus rahvusvahelise olukorraga. Olukorda analüüsitakse vaadates nii
Eesti tugevusi kui nõrkusi ja sellest tulenevalt ka võimalusi ja ohte.
Peatükis „Visioon: Eesti täis digiväge“ sõnastatakse lahti järgmise kümne aasta digiühiskonna
visioon, mis hõlmab endas järgnevat:
meie elukorraldus on vägev – on lihtne teha asju, mida vajame või tahame;
oleme digiväega kaitstud – meie digielu on turvaline ja lähme digiarengus julgelt edasi;
meie majandus on digiväeline – digilahendused on kogu majanduse mootor;
Digiväel väärtustame iga inimest ja loome ühist;
Eestis on väetatud pind tulevikulahenduste loomiseks.
Peatükis „Põhimõtted“ loetletakse kuus olulisemat põhimõtet, mida digiühiskonna arendamisel
peab alati arvesse võtma:
Kaitseme inimeste põhiõigusi
Hoiame eesti keelt ja kultuuri
Hoiame usaldusväärsust
Oleme tehnoloogianeutraalsed
Ehitame digiühiskonda koostöös
Oleme uuendusmeelsed
Oleme kliima- ja keskkonnahoidlikud
Peatükis „Üldeesmärk ja mõõdik“ annab ülevaate, kuidas valdkondlike mõõdikute abil
mõõdetakse kogu arengukava arengut.
Järgnevates peatükkides kirjeldatakse lahti kolme valdkonna – digiriik, ühenduvus ja
küberturvalisus – tegevussuunad. Tegevussuundade kirjelduses antakse kõigepealt ülevaade
hetkeolukorras konkreetses valdkonnas, seejärel tulemus, mida soovime saavutada ning
viimasena ülevaade peamistest tegevustest, mis tulemuse saavutamiseks ellu viiakse.
Kuna valdkonda „Digiriik“ hõlmab endas palju tegevussuundi, on need jaotatud kaheks: esiteks
Eesti digiriigi arenguhüpped ja seejärel suunad, mis võimaldavad arenguhüppeid ja tagavad
digiriigi kestlikkuse. Digiriigi mõõdikuks on eraisikute ja ettevõtjate rahulolu avalike
digiteenustega (tulevikus on plaanis mõõta ka avaliku sektori töötajate rahulolu). Digiriigi
3
arendamises näeme suurt rolli proaktiivsete ja sündmusteenuste arendamisel, krativäelise riigi
loomisel, andmete paremas kasutamises, erasektori panustamises ja selles, et digiriik on
arendatud tulevikukindlalt ning kvaliteetsete baasteenustega. Oluline on digiriiki arendada ka
keskkonnale jätkusuutlikult.
„Ühenduvuse“ peatükis seatakse järgmise kümne aasta siht, kus Eestis on asukohast sõltumata
kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus, mis võimaldab luua ja kasutada
uudseid teenuseid. Eesmärki aitavad saavutada ajakohane ja ettevaatav õigusruum,
juurdepääsuvõrkude väljaarendamine, 5G- ja 6G-baastaristu arendamine ning tegevuste
tulemusel tekkivate uudsete sisu- ja äriteenuste arendamine.
Kolmas valdkond on „Küberturvalisus“, mille eesmärk on turvaline ja usaldusväärne Eesti
küberruum, mis saavutatakse läbi ajakohase riikliku korralduse, suundumuste, riskide ja mõjude
analüüsivõime arendamise ning suurema küberturvalisuse tagamise võimekuse.
Digiühiskonna 2030. aasta visiooni saavutamiseks on vajalik, et teistes poliitikavaldkondades
täiendatakse siinset arengukava mitmel moel ja need seoses on kirjeldatud peatükis „Visiooni
elluviimiseks ootused teistele arengukavadele“. Vastavalt Eesti arengukavade koostamise
korraldusele ei ole tegemist automaatse kohustusega teistele valdkondadele, vaid siinse
arengukava raames koostatud digiühiskonna visioonist tõukuva tellimusega ja ootusega teiste
poliitikameetmete sisu ja suuna osas. Need loovad aluse arengukavade elluviimisel ja
uuendamisel seisukohtade esitamiseks ning tegevuste koordineerimiseks asutuste vahel.
Peatükis „Juhtimiskorraldus“ kirjeldatakse lahti, kuidas arengukava tegevusi ellu viiakse, mil
moel käib arengukava ülevaatamine ja uuendamine ning kuidas tagatakse eri valdkondade ja
asutuste vahel eesmärkide ja tegevuste sünergia.
Peatükist „Maksumusprognoos“ saab ülevaate aasta kaupa nende kulude koguhinnangust (ilma
käibemaksuta), mis on vajalikud selleks, et tagada digiühiskonna arengukava eesmärkide
saavutamiseks tegevuste piisav rahastus digiühiskonna programmis.
Lisades on lahti kirjeldatud seosed teiste arengukavadega, mõjuanalüüs kolme valdkonna kaupa
ning antud ülevaade partnerite ja sidusrühmade kaasamisprotsessist arengukava koostamisel.
Eelnõu koosneb kahest punktist.
Punkt 1 esitada „Eesti digiühiskond 2030 arengukava” arutamiseks Riigikogule.
Punkt 2 Ettevõtlus- ja tehnoloogiaminister Andres Suttil esindada Vabariigi Valitsust arengukava
menetlemisel Riigikogus.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu regulatsioonidele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu regulatsioonidega.
4
4. Protokollilise otsuse mõjud
Arengukava elluviimisega kujundatakse Eesti eeldusi, tingimusi ning vajadusi digiühiskonna
poliitikas, mis aitab kaasa elanike heaolu kasvule.
Arengukava mõjud ilmnevad peamiselt järgmistes sihtrühmades:
Eesti elanikud ja e-residendid ehk digiriigi ja sideteenuste kasutajad;
erasektor;
riigiasutused ja kohalikud omavalitsused.
Digiriigi arendamine muudab eelkõige avaliku sektori teenused mugavamaks ja kättesaadavaks
kõigi kasutajate jaoks. Inimkeskselt kujundatud avalikud teenused on kättesaadavad ja
kasutusmugavad ka väiksemate (digi)oskuste ja erivajadustega inimestele, samuti neile, kes
saabuvad Eestisse teistest riikidest. Teenuste automatiseerimine, ennetav ja sündmuspõhine
pakkumine ning digikättesaadavus suurendavad võrdsust ühiskonnas, kuna nende kaudu
paraneb ligipääs teenustele, teenuste kasutamine ei eelda häid digioskusi ja teenused vastavad
kasutajate vajadustele
Eesti hea maine digiühiskonnana säilib ning selle tulemusel tullakse meie juurde nõu küsima ja
meid kaasatakse rahvusvahelistesse projektidesse. Eesti digilahendused on koosvõimelised
Euroopa suundadega. Eesti residendid ja ettevõtjad saavad vähemalt Põhjala ja Balti piirkonnas
rahvusvahelisi asju ajades, näiteks tööle või äri tegema minnes, vajalikud asjad digitaalselt
ühekorraga korda ajada. Krattide kasutuselevõtu, sündmuspõhiste teenuste ja konsolideerumise
kaudu suureneb riigisektori tõhusus ning see toetab majanduse konkurentsivõime kasvu.
Tegevussuunad soodustavad IT-sektori kasvu. Näiteks standardteenuste kesksel osutamisel
toetutakse senisest rohkem erasektori pakutavale. Avatud innovatsiooni raames saab
erasektoriga koostöös tehtud lahendusi kergemini kohandada, mistõttu on neid ka lihtsam
eksportida ja nad suurendavad majanduskasvu.
Arengukava tegevused aitavad keskkonda hoida kahel moel. Esiteks asendab digilahenduste
kasutamine vajaduse tarbida füüsilisi lahendusi (nt digiteenused kaotavad paberavaldused ja
füüsiliselt kohalesõitmise vajaduse). Samuti on vaja digilahendusi endid nn rohestada – võtta
kasutusele üha kliima- ja keskkonnahoidlikumaid lahendusi, mis tarbivad vähem ressursse.
Tänu avalike teenuste digiteeritusele on äärealadel elavatel inimestel aina parem ligipääs
avalikele teenustele. Nii avalike teenuste kui ka poliitikakujundamise otsuseid tehakse tänu
paremale teenusejuhtimisele üha rohkem (seire)andmete põhjal.
Ühenduvuse valdkonnas loovad arengukava tegevused eeldused taskukohaste sideteenuste
pakkumiseks ja võimaldavad ka väiksema sissetulekuga elanikurühmadel saada osa
infoühiskonna pakutavatest teenustest. Arengukavaga soodustatakse investeeringute tegemist
5
sidevaldkonnas nii kaabelvõrkude ehitamiseks kui ka uue põlvkonna mobiilsidevõrkude (5G ja
6G) kasutuselevõtuks. Kavandatavad riiklikud meetmed toetavad ehitamist ja arendamist
piirkondades, kus eraettevõtted seda omal algatusel ei tee, kuna see pole neile majanduslikult
tasuv. Riiklike toetusmeetmete abil rajatavad juurdepääsuvõrgud ja 5G-baastaristu mõju
regionaalarengule on positiivne, parandades nii elukvaliteeti kui ka maapiirkondade
konkurentsivõimet.
Tänu tegevustele küberturvalisuse valdkonnas on riigi julgeolek on tagatud mõjusamalt ja
tõhusamalt, sest küberturvalisus on selle oluline osa. Eesti küberruumi turvalisuse kõrge tase
kasvatab Eesti usaldusväärsust ja tõsiseltvõetavust. Eesti hea maine küberturvalisuse valdkonnas
annab Eestile võimaluse olulistes rahvusvahelistes küsimustes mõjule pääseda ja kaasa rääkida.
Eesti küberturvalisuse kõrge tase aitab Eesti ettevõtetel oma tooteid ja teenuseid paremini müüa.
5. Protokolli märgitava otsuse rakendamiseks vajalikud kulud
Arengukava maksumuse prognoos ehk elluviimise kuluvajaduse hinnang on 1,223 miljardit eurot.
Arengukava elluviimist rahastatakse riigieelarve vahenditest (sh välisvahendid).
6. Eelnõu jõustumine
Otsus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitati eelnõude kooskõlastamise infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks kõigile
ministeeriumidele ja Riigikantseleile, kes on eelnõu kooskõlastanud või teinud seda märkustega.
Lisaks esitati eelnõu arvamuse avaldamiseks järgnevatele organisatsioonidele: Eesti Linnade ja
Valdade Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL), Asutajad MTÜ, E-riigi
Akadeemia SA, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, MTÜ Finance Estonia, Eesti
Pangaliit, Vabaühenduste Liit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus- Tööstuskoda,
Teenusmajanduse Koda, Eesti Teaduste Akadeemia, Rektorite Nõukogu, Tartu Ülikool, Tallinna
Tehnikaülikool ja Tallinna Ülikool. Arvamused ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise
ülevaade on seletuskirja lisas.
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
6
Eesti digiühiskond 2030
VALDKONNA ARENGUKAVA
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
2021
Ülevaade arengukavast ................................................................................................................................. 4
Digiühiskonna arengu hetkeolukord ....................................................................................................... 7
Visioon: Eesti täis digiväge ....................................................................................................................... 11
Põhimõtted...................................................................................................................................................... 13
Üldeesmärk ja mõõdik ................................................................................................................................ 15
I valdkond. Digiriik....................................................................................................................................... 16
Digiriigi järgmised arenguhüpped ......................................................................................................... 19
1. Üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele ................................................ 19
2. Krativäeline riik ................................................................................................................................... 20
3. Võim oma andmete üle ...................................................................................................................... 21
4. Roheline digiriik................................................................................................................................... 22
Suunad, mis võimaldavad arenguhüpet ja tagavad digiriigi kestlikkuse ................................ 24
1. Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine ........................................... 24
2. Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus ...................................................... 25
3. Tulevikukindlad digiriigi platvormid .......................................................................................... 27
4. Keskselt osutatud IT-alusteenused .............................................................................................. 29
5. Uute lähenemisviiside pidev katsetamine ................................................................................. 31
6. Avatud innovatsioon ja digiriigi kogukonna arendamine ................................................... 32
7. Avaliku sektori digimuutuste võimendamine .......................................................................... 34
8. Sihitud väliskoostöö ........................................................................................................................... 36
II valdkond. Ühenduvus ............................................................................................................................. 38
Ühenduvuse suunad .................................................................................................................................... 39
1. Ajakohane ja ettevaatav õigusruum ............................................................................................. 39
2. Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine....................................................................................... 40
3. 5G- ja 6G-baastaristu arendamine ................................................................................................ 41
2
4. Uudsete sisu- ja äriteenuste arendus........................................................................................... 42
III valdkond. Küberturvalisus .................................................................................................................. 44
Küberturvalisuse valdkonna suunad .................................................................................................... 45
1. Ajakohane küberturvalisuse riiklik korraldus ......................................................................... 45
2. Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime .................................................................... 46
3. Suurem küberturvalisuse tagamise võimekus ......................................................................... 48
Visiooni elluviimiseks ootused teistele valdkondadele ................................................................. 51
Juhtimiskorraldus......................................................................................................................................... 54
Maksumusprognoos .................................................................................................................................... 57
Lisad................................................................................................................................................................... 58
Lisa 1. Seonduvad arengukavad ......................................................................................................... 58
Lisa 2. Mõjuanalüüs ................................................................................................................................. 65
Lisa 3. Kaasamine ..................................................................................................................................... 73
Viited ............................................................................................................................................................. 75
3
Ülevaade arengukavast
Eesti digiühiskonna arengukava 2030 sisaldab visiooni ja tegevusplaani, kuidas
Eesti majandust, riiki ja ühiskonda digitehnoloogia abil järgmise kümnendi jooksul
edasi arendada.
Digiühiskonna alal on endiselt ambitsioon kasutada info- ja kommunikatsiooni-
tehnoloogiat ehk digilahendusi võimalikult nutikalt ja rohkelt ära, et seeläbi saavutada
„Eesti 2035“1 sihid: edendada majanduse ja riigi konkurentsivõimet, inimeste ja
ühiskonna heaolu ning elukeskkonna kvaliteeti.
Digiühiskonna 2030. aasta visioon on, et Eesti oleks täis digiväge. See kätkeb
järgnevat:
meie elukorraldus on vägev – on lihtne teha asju, mida vajame või tahame;
oleme digiväega kaitstud – meie digielu on turvaline ja lähme digiarengus julgelt
edasi;
meie majandus on digiväeline – digilahendused on kogu majanduse mootor;
digiväel väärustame iga inimest ja loome ühist;
Eestis on väetatud pind tulevikulahenduste loomiseks.
Visiooni elluviimiseks on siinses arengukavas seatud täpsemad eesmärgid ja
kavandatud tegevussuunad kolmel alal:
arendada digiriiki ehk digilahenduste kasutamist avalikus sektoris, sest
digiriigi üldist arendamist ei hõlma ükski teine arengukava ning lisaks on avalik
sektor Eesti digiühiskonna arengu eestvedaja ja suunanäitaja. Põhieesmärk on
saada avalike teenuste kasutamisel parim kogemus, et meie elukorraldus olekski
vägev, nagu visioonis on esile toodud. Selle nimel on kavas teha järgmised digiriigi
arenguhüpped ja tagada seni loodud digiriigi kestlikkus.
arendada elektroonilist sidet ehk ühenduvust, sest piisav ühenduse
kättesaadavus on digilahenduste kasutamise alus, olgu tegu inimese igapäevaelu
või ettevõtlusega. Põhieesmärk on see, et kiire side jõuaks taskukohaselt kõikjale
Eestis.
4
arendada riiklikku küberturvalisust, sest juhul, kui on tagatud vajalik usaldus,
saame visioonis sõnastatult digiarengu teel julgelt edasi minna. See ala hõlmab
küberturvalisuse tagamist nii avalikus sektoris kui ka majanduses laiemalt.
Põhieesmärk on hoida Eesti küberruum usaldusväärne ja turvaline. Arvestades
kasvavaid riske ja senist baasi, on see iseenesest juba parajalt ambitsioonikas siht.
Digiühiskonna visiooni elluviimine sõltub lisaks veel mitmetest muudest valdkondadest
ja poliitikasuundadest, mis on kaetud teiste arengukavadega. Seepärast on siinses
arengukavas sõnastatud eraldi ka ootused teistele poliitikavaldkondadele, sest
arengukavade vahel ei tohi olla dubleerimist ega samas mõistlik teiste valdkondade
meetmeid osaliselt eraldi käsitleda.
Ootuste näol on tegemist laiemast digiühiskonna visioonist tuleneva n-ö tellimusega, et
panna selgelt paika vajadused ja alus, mille järgi kavandada tugitegevust teiste
arengukavade elluviimisel või suunata arengukavade kooskõla. Siinne arengukava ise ei
hõlma konkreetseid sihte ega tegevusi IKT kasutuselevõtu edendamiseks eri elu- ja
ettevõtlusaladel, sest neid plaane peavad sisaldama kõik arengukavad enda valdkonna
kohta.
Visiooni elluviimisel on kõigis tegevussuundades oluline järgida läbivalt
põhimõtteid, mis on samuti siin arengukavas esile toodud.
Arengukava elluviimine, ajakohasena hoidmine ja kooskõla teiste arengukavadega
tagatakse juhtimiskorraldusega, mille keskmes on arengukava juhtrühm, mida juhib
digiühiskonna arengu eest vastutav minister. Iga siinse arengukava alavaldkonna arengut
suunab riigiasutusi ja muid partnereid hõlmav nõukoda. Küberturvalisuse alal tegutseb
lisaks Küberjulgeoleku Nõukogu, mis on valitsuskomisjoni alarühma staatuses. Töisel ehk
rakenduslikul tasandil kasutatakse eri formaate koostöö korraldamiseks, tegevuste
kavandamiseks ja seireks.
Arengukava viiakse ellu digiühiskonna programmi kaudu, mis koostatakse neljaks
aastaks ja mida uuendatakse koos riigi eelarvestrateegiaga kord aastas. Programm
sisaldab konkreetseid meetmeid, mõõdikuid, vastutajaid, eelarvet jms, mida on vaja
lähiaastate tegevusplaanina arengukava sihtide ja suundade elluviimiseks. Programmi
5
uuendamises ja täitmise seires osalevad nii valdkondlikud nõukojad kui ka loomulikult
arengukava juhtrühm.
Arengukava ülesehitus joonisena:
Eesti digiühiskonna visioon 2030
Põhimõtted visiooni elluviimisel
Digiriigi Ühenduvuse Küberturvalisuse Ootused teistele valdkonna
tegevussuunad tegevussuunad tegevussuunad arengukavadele
Juhtimiskorraldus
Programmi ja seega arengukava elluviimise üldvastutaja on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium (MKM), konkreetsete tegevuste puhul ka MKMi
allasutused ja/või teised riigiasutused või osalised.
Arengukava elluviimise hinnanguline kogumaksumus ehk rahastamise koguvajadus
on kümne aasta peale kokku u 1,2 miljardit eurot.
6
Digiühiskonna arengu hetkeolukord
Hetkeolukorra täpsem analüüs ja põhjendused valitud tegevussuundadele on toodud
arengukava sisupeatükkides. Toome siinkohal aga ära Eesti digiühiskonna arengu
hetkeolukorra n-ö suure pildi ehk siinse arengukava tegemise lähteanalüüsi
põhijäreldused, sh võimalusel rahvusvahelisest võrdlusest lähtuvalt.
Eesti digiühiskonna põhitunnused ja proovikivid on praegu järgnevad:
1) Eesti on digiriigi arengus palju saavutanud, aga tegemist jagub: korraga on
vaja nii uuele tasemele jõuda kui seni loodut kestmas hoida.
Eesti on paljudes rahvusvahelistes võrdlustes esimeste seas (nt EL riikide võrdlus DESI
20202 või eGovernment Benchmark 20203 järgi, United Nations E-Government Survey
20204, jm). Meid eristab see, et meil on tõesti töötav ehk laialdaselt kasutatav digiriik.
Nii riigihalduse tagatoas ametnikud kui ka eraisikud ja ettevõtjad kasutavad riigiga
asjaajamises digiteenuseid ja -lahendusi ulatuslikult. Digiriigi kasutajate osakaal on üks
EL suuremaid (93%) (DESI 2020). Nüüdseks on pea kõik otsesed avalikud teenused ühel
või teisel viisil digiteeritud ehk digikanalis kättesaadavaks tehtud. Eesti digiriik on olnud
rajatud tugevatele alusplatvormidele nagu riiklik digitaalne identiteet ja X-tee, mis on
teinud eri valdkondades digiteenuste arenduse turvalisemaks, kiiremaks, odavamaks.
Siiski on murekohti ka:
teenuste kasutusmugavus ei vasta ei kasutajate ootustele ega nõuetele või
parimatele tavadele – isegi kui digiteenuseid kasutatakse, on protsessid
pahatihti kohmakad ja seega neist saadav väärtus piiratud;
teenuste kestlikkus ehk pidev uuenemine ja vajalikul tasemel ülalhoid ei ole
tagatud, ei tehnoloogiliselt, protsessiliselt ega ka ressursi poolest;
digiriigi uute suuremate uuenduste pealetulek pole olnud piisavalt teada või
pole olnud piisavalt kiire ja ulatuslik.
Seejuures tasub arvestada, et riigid konkureerivad paratamatult teineteisega nt talentide,
ekspordi või investeeringute nimel. Ärikeskkonna ja teenuste kvaliteet on selles üha
olulisem tegur, mis seni on Eestit soosinud. Kui me ei lahenda digiriigi murekohti, jääme
7
konkurentsis maha – paljud EL ja maailma riigid on viimastel aastatel võtnud tugevalt
oma avaliku sektori digipöörde käsile, veelgi enam COVID-19 pandeemiast tõukuvalt.
2) Eestis on arenenud sideturg, kuid kiire internet ei jõua veel riigis kaugeltki
kõigini ja kõikjale.
Vaatamata väiksele turule, on siin side alal turul tihe konkurents. Eriti on see paista
mobiiliside alal, kus on Euroopa ühed madalaimad hinnad ja rohkelt kasutajaid (mobiilse
lairibaühenduse kasutajaid on poolteist korda nii palju kui EL-is keskmiselt - DESI 2020).
4G kasutuselevõtul oli Eesti üks esimesi, 5G kasutuselevõtt on küll mõnevõrra õiguslikel
põhjustel viibinud, aga samuti käivitumas.
Kiire interneti kättesaadavuselt üldiselt oleme EL keskmike seas – 57% majapidamisi
omab ligipääsu väga suure läbilaskevõimega võrkudele (DESI 2020), kuigi vastavasse
baasvõrku on rohkelt investeeritud ja 7000+ km viimase kümnendiga riigi toel seda
juurde rajatud. Väljaspool suuremaid asulaid on turutõrge ehk hajaasustuse ja väikse
rahvaarvu tõttu on sinna võrgu rajamine äärmiselt kallis ja tihti vajab riigi tuge. Ka
tarbijad ise kasutavad kiire interneti võimalusi veel vähe. Vähemalt 100 Mbit/s kiirusega
püsivõrgu lairibaühenduse liitumisleping on 14% majapidamistel (DESI 2020). Nõudlus
ja tegelik vajadus suuremate kiiruste järele tulevikus ilmselt kasvab.
3) Eesti on oskuslikult küberturvalisust taganud, aga riskid kasvavad ja
alusvõimeid on vaja tuntavalt suurendada.
Eesti digiriigis ja -ühiskonnas kasutatakse digiteenuseid agaralt, sest usaldus nende ja
teenusepakkujate vastu on suur. Seda on tekitanud muu hulgas Eesti turvaline digiriigi
ülesehitus, terviklik lähenemisviis küberturvalisusele, riskide ennetamise ja vähendamise
olulisuse teadvustamine ja nende jõudumööda arendamine.
Küberturvalisuse korralduses ja baasvõimetes on siiski olulisi lünki, võttes arvesse, et
riskid kasvavad. Nii küberkuritegevus kui ka küberruumis geopoliitikast kantud
rünnakud on tõusuteel – tehnoloogiat kasutatakse üha enam poliitiliste huvide
saavutamiseks. Samas toetume olulises osas väliste tehnoloogia loojate ja pakkujate
lahendustele. Kui meil pole võimet seejuures riske ette näha ja juhtida, oleme haavatavad
nende pakkujate haavatavuste kaudu. Paratamatult kõike ise teha ja kontrollida ei saa ka,
mistõttu on oluline suuta valida usaldusväärseid partnereid ja lahendusi.
8
Küberturvalisuse alusvõimekuse tugeval tasemel kindlustamine on Eesti jaoks
möödapääsmatu, sest vastasel juhul ei saa me senisel määral toetuda digilahendustele.
Eesti on kõrgelt arenenud digiühiskond, mis erinevalt paljudest teistest riikidest juba
sõltub igapäevaselt eluliselt digiteenustest ja neid võimaldavast taristust – võrgu- ja
infosüsteemidest, riist- ja tarkvarast, tavakasutaja seadmetest ning muust tehnoloogiast.
Digisõltuvus puudutab ka elutähtsa teenuse osutajaid, kellest suur osa hindab oma
teenuse tehnoloogilist sõltuvust kriitiliseks. Lisaks on eri infosüsteemid omavahel seotud,
kasutades üksteise andmeid.
4) Eesti majandus pole suurema digipöördeni veel jõudnud, kuid meil on tugev
IT-sektor ja tehnoloogiapõhiste idufirmade kogukond.
Eesti digiühiskonda on pikalt ilmestanud vastuolu – kuigi meil on väga arenenud digiriik
ehk avalikus sektoris on digilahenduste kasutamine laialt levinud, ei ole sama toimunud
majanduses laiemalt. EL mastaabis on Eesti erasektor nii üldiselt digiarengult kui nt e-
kaubanduse (ekspordi)võimaluste kasutuselevõtul pigem keskmike seas või kohati
tagapoolgi (DESI 2020). Samas on märke, et see on muutumas. Näiteks on digipöörde
toetusmeetmete järele nõudlus kasvanud ning COVID-19 pandeemia on toonud e-
kaubanduses tugeva edasihüppe.
Vähedigitaalse traditsioonilise majanduse kõrval on Eestis tugev, rahvusvaheliselt
silmapaistev ja jõudsalt kasvav IT-sektor ja sh idufirmade kogukond. IT-sektor on olnud
kogu majanduse üheks kasvumootoriks viimase kümnendi jooksul ja iduettevõtted on
kasvanud nüüdseks põllumajandusest mahult suuremaks valdkonnaks.
5) Suurim arengupidur on IT-pädevuste ja -spetsialistide puudus.
EL mastaabis oleme elanikkonna digioskustelt ja sh IKT-spetsialistide osakaalult
esirinnas (DESI 2020). Siiski on tuhandeid IT-spetsialiste pidevalt puudu, mis pärsib nii
majanduse digipööret, tehnoloogiaettevõtete arengut kui ka digiriigi või küberturvalisuse
taseme tõstmist. Mida rohkem kogu majandus ja maailm digiteed edasi läheb, seda
rohkem neid puudu on ka edaspidi. Lühidalt – meil on rohkem ideid ja arenguvõimalusi,
kui inimesi ja IT-oskusi, et neid võimalusi kasutada ja ideid teenusteks või toodeteks
muuta.
Elanikkonna baasteadmised digi alal on piisavalt head, et interneti kasutamine oleks suur.
Samas ei ole see enam viimastel aastatel enam olulisel määral tõusnud, olles
9
stabiliseerunud 90% peal ning lisaks näitavad rahvusvahelised uuringud (nt PIAAC), et
kõrgemad digioskused on murekohaks. See pärsib näiteks töökohal digipöördega
kaasaminekut või uuemate tehnoloogiate kasutuselevõttu eri sektorites, või võib
põhjustada struktuurset tööpuudust. Digioskuste nappus ja mittevastavus on üks
suuremaid takistusi ettevõtetes digiinvesteeringute tegemisel (DESI 2020).
6) Tehnoloogiline areng muudkui jätkub – see avab uusi võimalusi kui ka ohte
Üks megatrend on maailmas vääramatu – digitehnoloogia võidukäik jätkub. Uute
lahenduste ja tehnoloogiliste võimaluste lisandumine muudkui kiireneb ja
eksponentsiaalselt. See tähendab ühtpidi võimalust ka Eestile digiarengus muudkui edasi
minna, sest uus tehnoloogia loob uusi kasutusalasid või võimalust seni digitaalseks tehtu
uuel kujul luua ja veel paremana.
Samas toob uus tehnoloogia alati uusi küberohte. Tähele tasub panna seejuures, et
digilahendused muutuvad üha keerukamaks ja spetsialiseerituks. Seotud ohtude
nägemine, ennetamine ja maandamine vajab seega üha suuremat (eri)pädevust.
Universaalsete ekspertide abil ei saa enam piisavalt lahendada kompleksseid riske, mida
tekitab pilveandmetöötluse, tehisintellekt, krüptograafia, kvantarvutite, asjade interneti,
liitreaalsuse, robootika jms võidukäik.
10
Visioon: Eesti täis digiväge
„Vägi“ on pika ajalooga tugev sõna. Nimelt on see üks kolmesajast vanimast eesti keele
sõnast. See sobib väljendama digiühiskonna arendamise lähtekohta: tahame hoida seni
ehitatud väärtuslikku, kuid usume, et Eesti digiühiskonda saab ehitada veelgi paremaks.
Eesti on maailmas juba tuntud kui tugev digiühiskond, kuid me suudame enamat.
Tahame, et Eesti oleks digiväge täis – võimekas ja suurema jõuga, kui meie väiksuse tõttu
muidu loota võiks. Nii kasutame üha arenevad digitehnoloogia võimalused alati parimal
moel ära.
Digiväeline Eesti näeb välja järgmine.
Meie elukorraldus on vägev – on lihtne teha asju, mida vajame või tahame
Teenused toimivad täpselt minu vajaduste järgi ning jõuavad ise minuni siis, kui
mul neid vaja, ja viisil, nagu mina soovin.
Tarbetu asjaajamine on möödanik nii era- kui ka avalikus sektoris, mistõttu mul
on rohkem aega teha väärtuslikumat tööd või nautida mõnusamat igapäevaelu.
Riigi toimimise keerukus on eraisiku ja ettevõtja jaoks nähtamatu.
Ma pääsen igalt poolt ja igal ajal vajalikele teenustele hea ühenduvusega ligi, olgu
ma Tallinnas, Obinitsas või laias ilmas rändamas.
Oleme digiväega kaitstud – me digielu on turvaline ja lähme digiarengus julgelt
edasi
Mu andmed on kindlalt hoitud, samas saab vabalt kasutada andmeid uute nutikate
lahenduste loomiseks.
Mul on digiruumis ohutu toimetada, kartmata väärinfot, küberkiusu või -
kuritegevust. Ma käitun nii, et ei sea end digiohtu, samas kaitstakse mind üha enam
tagaplaanil nähtamatult.
Eesti riik ja olulised teenused on küberruumis alati kaitstud. See loob meie
majandusele ka konkurentsieelist.
Meie majandus on digiväeline – digilahendused on kogu majanduse mootor
11
Kõigi sektorite tuumikettevõtted on läbinud oma toimimises digipöörde või
pakuvad digitooteid ja -teenuseid. Digilahenduste abil oleme ka majanduse
keskkonnahoidlikuks muutnud.
Tehinguid tehakse, arveid makstakse ja aruandeid koostatakse täisdigitaalsena,
automaatselt ning silmapilkselt – see hoiab kokku raha ja aega.
Tänu mugavale asjaajamisele on laiast ilmast inimestel ja ettevõtetel Eestis lihtne
oma äri ajada. Aktiivseid e-residente on Eestil rohkem kui püsielanikke.
Digiväel väärustame iga inimest ja loome ühist
Oleme tehnoloogiarahvas: igati ja alati valmis looma uusi lahendusi ning neid
kõikjal kasutama. Omandame kogu elu agaralt ja kiirelt uusi teadmisi ja oskusi.
Nutikate lahendustega saame omavahel üha enam seotuks ja lõimunuks, üle eri
lõhedest ja vajadusel toetada igaüht talle vajalikul moel. Anname osa riigi ja
kogukonna käekäiku, oleme just nimelt ÜHISkond.
Eesti kultuur on kogu maailmas digiteel hõlpsalt kättesaadav, tulevikuks talletatud
ja aktiivselt (taas)kasutuses. Eesti keel on digiruumis elus ja arenev.
Eestis on väetatud pind tulevikulahenduste loomiseks
Eestis on suurepärased tingimused uudsete lahenduste loomiseks, katsetamiseks
ja maailma viimiseks – siin on justkui maailma nutiküla. Siia tullakse
tulevikulahendusi looma mujalt maailmast, siin võrsub suureks uusi tegijaid ja
toimetavad agaralt edasi senised tegijad.
12
Põhimõtted
Digiühiskonna arendamisel ning siinse arengukava raames tegevuste kavandamisel ja
elluviimisel järgime alltoodud põhimõtteid:
Kaitseme ja edendame inimeste põhiõigusi. Tagame, et kõigil on võrdsed
võimalused digiühiskonnast osa saada, hoiame selleks vältimatuid vabadusi alates
internetivabadusest. Tagame inimestele võimaluse juhtida oma isikuandmete
kasutamist ja privaatsuse kaitset.
Hoiame eesti keelt ja kultuuri. Edendame eesti keele ja kultuuri elujõulisust
digiühiskonnas ja -ruumis. Eriti oluline on, et igapäevaseadmeid ja -teenuseid
saaks kasutada heas eesti keeles.
Hoiame usaldusväärsust. Algatusi ja arendusi tehes mõtleme kohe nendega
seotud riskidele ning kavandame ja viime ellu riskide vähendamise tegevusi – just
nii saame digiühiskonna arenguteel julgelt edasi minna. Oleme läbipaistvad selles,
kuidas muresid ennetame ja lahendame. Eelistame panustada ennetusele kui
tegeleda tagajärgedega.
Oleme tehnoloogianeutraalsed. Algatustes ja arendustes keskendume
tulemustele, mille saavutamiseks valime elluviimise käigus parima tehnoloogia.
Kui vähegi võimalik, eelistame avatud standardeid ja neil põhinevaid lahendusi.
Loome ühtsed poliitikavahendid (toetused, õigusaktid jm), mis kehtivad kõigi
sobivate lahenduste kohta.
Ehitame digiühiskonda koostöös. Ühendame võimalikult varakult jõu ja nõu, et
ühiste teadmiste, ressursside ja pingutuste abil teha parimad otsused ning leida
sobivaimad lahendused. Olgu tegu koostööga kodu- ja välismaa
tehnoloogiaettevõtete ja ülikoolide, avaliku sektori asutuste, eri valitsustasandite
ja kolmanda sektoriga või teiste riikidega. Taaskasutame häid lahendusi ja jagame
omi.
Oleme uuendusmeelsed. Proovikivide lahendamisel mõtleme alati, kas ja kuidas
saaks senisest teisiti teha. Võimaluse korral katsetame uutmoodi lähenemisviisi,
sest see võib tuua hiljem rohkem tagasi. Teame, et lahendused pole kunagi lõpuni
valmis, vaid neid saab ja tuleb pidevalt edasi arendada ja selleks paindlikuna
ehitada.
13
Oleme kliima- ja keskkonnahoidlikud. Teeme asju digitaalselt moel, mis
edendab keskkonnahoidu, panustab kliimamuutuste leevendamisse ning aitab
kliimamuutuste mõjuga kohaneda.
14
Üldeesmärk ja mõõdik
Lähtuvalt visioonist on järgmise kümnendi digiühiskonna arendamise eesmärk
suurendada Eesti digiväge: digiriigis on tagatud parim kogemus, Eestis on ülikiire internet
kõigile soovijatele kättesaadav ning meie küberruum turvaline ja usaldusväärne.
Selle eesmärgi saavutamist mõõdame nelja mõõdiku arenguga järgnevalt:
Avalike digiteenustega rahulolu eraisikute seas + avalike digiteenustega rahulolu
ettevõtjate seas + ülikiire interneti kättesaadavus + küberruumi vastupidavus
küberohtudele ja usaldamine / 4 = X
Arengukava algseis: 69% + 47% + 58% + 96% = 67,5
2030. aasta eesmärk: 90% + 90% + 100% + 96% = 94
15
I valdkond. Digiriik5
Üldeesmärgist tulenev siht: tagada 2030. aastaks parim digiriigi kogemus.
See siht on otseselt seotud 2030. aasta digiühiskonna visiooni ühe telje elluviimisega –
saavutada digilahenduste abil vägev Eesti elukorraldus. Kui varem on olnud digiriigi
arengu siht eeskätt suurendada riigihalduse tõhusust, siis teenuste kvaliteet ja
inimkesksus on järgmine digiriigi küpsustase. See ei tähenda, et asju ei tuleks ega saaks
teha riigis endiselt tõhusamalt, vaid seda tuleb lihtsalt teha teenuste kvaliteedi
parandamise kõrval ja raames.
Lisaks edendab selle sihi elluviimine visiooni teisi telgi. Avalike teenuste parim kogemus
ja kvaliteet aitab muuta majandust digiväelisemaks, sest nii on asjaajamine kõigile
ettevõtjatele üha lihtsam – muu hulgas toetab see e-residentide lisandumist. Parima
digiriigi kogemuse tagamiseks tuleb samuti astuda samme, et Eestis oleks väetatud pind
kogemust parandavate tulevikulahenduste loomiseks, nagu visioonis rõhutatud.
Mõõdik:
Avalike digiteenustega6 rahulolu
eraisikute seas:
2019. aasta seis: 69%;
2030. aasta eesmärk: 90%;
ettevõtjate seas:
2019. aasta seis: 47%;
2030. aasta eesmärk: 90%.
Mõõdikuga mõõdetakse nii eraisikute kui ka ettevõtete rahulolu avalike teenustega, mida
on tarbitud elektrooniliste kanalite kaudu (e-iseteenindus, veebileht, e-post,
nutirakendus, sotsiaalmeedia).7 Tulemus saadakse väljavõttena avalike teenuste
kataloogist8 ja seda mõõdetakse kord aastas.
Sihi saavutamiseks vajalikud tegevussuunad jagunevad kaheks, sest meil on korraga
käsil kaks proovikivi: viia digiriik uute lahendustega järgmisele arengutasemele ning
ühtlasi hoida seni loodud lahendusi kestliku ja ajakohasena.
16
1. Eesti digiriigi arenguhüpped
Lubadused – suurimad tulemused hiljemalt Tegevussuund
2030. aastaks
• Eestis tulevad avalikud teenused sinu juurde just • Üleminek sündmuspõhistele ja
siis, kui sul on neid vaja ja saad asjad korraga proaktiivsetele teenustele
aetud.
• Eestis saab avaliku sektoriga asjad aetud • Krativäeline riik
vestluskrati abil
• Krattide abil on tehtud avalikus sektoris uus • Krativäeline riik
tõhusushüpe
• Inimesel ja ettevõtjal on kontroll oma andmete • Võim oma andmete üle
üle ja võimalus neid päriselt jagada
• Eesti on maailma kõige rohelisem digiriik • Roheline digiriik
2. Suunad, mis võimaldavad arenguhüppeid ja tagavad digiriigi kestlikkuse
Lubadused – suurimad tulemused hiljemalt Tegevussuund
2030. aastaks
• Kõik avalikud teenused on inimkesksed ja neid • Avalike teenuste juhtimise ja
kujundatakse, juhitakse ja mõõdetakse ühtsetel kasutajakesksuse juurutamine
alustel
• Kõik riigi otsused tehakse kvaliteetsete andmete • Andmepõhine riigivalitsemine ja
abil andmete taaskasutus
• Digiriigi ühislahendused9 on tulevikukindlad • Tulevikukindlad digiriigi
platvormid
• Digiriik on pilves ja baasteenused on kvaliteetsed • Keskselt osutatud IT-
baasteenused
17
• Eesti on rajaleidja ja agar katsetaja • Uute lähenemisviiside pidev
katsetamine
• Erasektor panustab tugevalt digiriigi • Avatud innovatsioon
innovatsiooni ja lahendused saab maailma viia
• Julgete ja suurte digimuutuste jaoks on olemas • Avaliku sektori digimuutuste
teadmised, oskused ning raha võimendamine
•Aina enam on piiriüleseid teenuseid. •Sihitud väliskoostöö
18
Digiriigi järgmised arenguhüpped
1. Üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele
Hetkeolukord:
Teenused ei näi ega toimi inimese jaoks tema elu- või ärisündmusest (nt
lapsesaamine, abiellumine, ettevõtte asutamine) lähtuvalt ühe sujuva teenusena,
vaid on nii riigi-, KOVide kui ka erateenuste vaates killustunud. Avalike teenuste
teavet leiab ja teenuseid pakutakse eri kanalites ning puudub kasutaja vaatest
ühtne lähenemisviis. Tihti on raske mõista, kust infot mingi teenuse kohta leida või
kuidas mingit teenust kasutada.
Avalikke teenuseid osutatakse üldjuhul kasutaja algatusel ning samu andmeid
küsitakse jätkuvalt ja asjatult mitu korda. Samas on riigil tihti kõik vajalikud
andmed teenuse, nt mõne toetuse proaktiivseks pakkumiseks olemas.
Kuigi sündmusteenustest10 on räägitud eesmärgina juba mõned aastad, oleme
nende loomisel alles teekonna alguses. Sarnane olukord on proaktiivsete
teenustega11, kus peale mõne automatiseeritud teenuse (nt üksi elava pensionäri
toetus) on seni loodud vaid üks pakkumuspõhine proaktiivne teenus
(perehüvitiste pakkumine).
Tulemus:
Eestis tulevad avalikud teenused tulevad ise sinu juurde, kui sul on neid vaja. Alati
kui võimalik, annab riik ise andmete alusel inimestele ja ettevõtjatele märku, kui
neil on õigus saada mõnda hüvet või täita mõni kohustus. Proaktiivset teenust
osutatakse automaatselt või isiku nõusolekul, andes ka võimaluse teenusest
loobuda või selle kasutamisviisi valida.
Avalikke teenuseid pakutakse inimesele ja ettevõtjale tema elu- või ärisündmusest
lähtuvalt ühe sujuva teenusena, riigi toimimise keerukus (nt eri asutuste ja
tasandite koostöö) on teenuse saajale nähtamatu.
Avalike teenuste pakkumisel küsitakse kasutajalt samu andmeid vaid ühe korra,
välja arvatud juhul, kui andmete topeltküsimiseks on sisuline põhjus.
Tegevused:
19
Arendame iga eraisiku sündmusteenuste arendusplaanis oleva elusündmuse
kohta välja sündmusteenuse ja uuendame pidevalt arendusplaani12.
Toetame ettevõtjate sündmusteenuste väljaarendamist, sh e-residentidele (s.t
Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas
2021-2035 ettevõtluskeskkonna edendamise suuna elluviimist)
Algatame ja viime ellu proaktiivsete teenuste arendamise programmi, et
muuta proaktiivseks sündmusteenustesse koonduvate kõrval ka muud teenused.
2. Krativäeline riik13
Hetkeolukord:
Eesti esimese tehisintellekti strateegia ehk kratikava14 alusel on tehisintellekti
kasutamine avalikus sektoris alanud ja esimesed tulemused saadud. 2020. aasta
lõpu seisuga on ellu viidud ja käimas kokku u 80 krati kasutuselevõtu projekti.
Sellest hoolimata jääb vajaka tehisintellekti ja andmeteaduse pädevusest, eesti
keeletehnoloogia rakendamise tase on endiselt madal ning esineb õigustakistusi
andmete kasutamisel (näiteks andmekaitsenõuete tõlgendamisel). Tehisintellekti
rakendamisel ei ole seni süsteemselt tagatud algoritmiline usaldusväärsus.
Kasutusvõimalusi on palju rohkem, kui on praeguseks jõutud kasutusele võtta –
rakendamine nõuab muudatusi nii tööprotsessides kui ka infosüsteemides.
Tehisintellekt on Eesti riigi suur võimalus viia kasutajakogemus ja riigi toimimine
uuele arengutasemele, nagu näitavad juba esmased kogemusedki.
Avalikud teenused, nende osutamise keskkonnad ja asutuste veebilehed on
kujundatud ja arendatud eri loogika ja stiili alusel. Seetõttu on kasutajatel eri
portaalide ja keskkondade vahel navigeerimine segane ning keeruline. Inimene
tahab riigilt lihtsust ja tuge, kuid endiselt on liiga raske leida teavet, kuhu peaks
pöörduma, kui tekib vajadus riigiga suhelda. Digisuhtlus riigiga eeldab head
digikirjaoskust, aga see ei peaks nii olema. Samas on maailmas selliste
proovikivide lahendamiseks kiirelt arenemas virtuaalassistentide jt krattide
tehnoloogia.
Tulemus:
Eesti on maailmas juhtiv tehisintellektilahenduste kasutaja avalike teenuste
pakkumisel: meie digiriik on krativäeline. Tehisintellekti ja muu nüüdisaegse
20
rutiine automatiseeriva tehnoloogia tulemusel on tehtud riigisektoris uus
tõhusushüpe ning meil rakendatavad kratid on usaldusväärsed15.
Eestis saab avaliku sektoriga kõik asjad aetud vestluskrati abil. #Bürokrati16 ehk
riikliku virtuaalabiliste ökosüsteemiga on liidestatud kõikide haldusalade
tähtsamad inimesele või ettevõtjale mõeldud digiteenused. Nii saab kasutaja
tarbida kõiki avalikke teenuseid ilma eriteadmisteta, kasutades selleks mistahes
enam levinud suhtlusviisi või kanalit ja seadet.
Tegevused:
Viime ellu #Bürokrati kontseptsiooni, et teha avalikud teenused
kättesaadavaks virtuaalassistentide kaudu.
Viime ellu ja uuendame pidevalt riiklikku kratikava ehk tegevuskava, et
laiendada avalikus sektoris krattide kasutamist (sh robotite). Sealhulgas
arendame õigusruumi, et võimaldada krattide suuremat ja ühtlasi usaldusväärset
kasutamist ning edendame krattide tulemusliku kasutuselevõtu võimekust.
3. Võim oma andmete üle
Hetkeolukord:
Eesti on silma paistnud sellega, et inimene saab mõne olulise andmekogu kohta
ülevaate, kes ja kuidas neis sisalduvaid andmeid kasutab (nt terviseandmed
digiloos). Loodud on vastav andmejälgija platvorm, mis on aga algusjärgus. Riik ei
anna täielikku ülevaadet, millal ja kuidas eraisiku või ettevõtte andmeid
kasutatakse. Kasutajal on seega ebapiisav ülevaade sellest, kes, millal ja kuidas
tema andmeid kasutab.
Praegu on eraisikul võimalus küsida andmetele juurdepääsu ja neid kätte saada, et
edastada neid teistele pooltele. Siiski pole võimalik anda nõusolekut teistele
pooltele automatiseeritult andmete küsimiseks ning samuti ei saa andmete
kasutusse andmiselt tulu teenida, mis võiks ergutada erasektorit looma uusi
lahendusi. Seetõttu on erasektoril keeruline eraisiku andmeid kasutada ja nende
andmete kogumist dubleeritakse, mis aeglustab digimajanduse arengut.
Puudub antud nõusolekute haldamise ja tagasivõtu tehnoloogialahendus. Seetõttu
on eraisikul ja ka ettevõtjal üsna raske või lausa võimatu teada saada, kas ja kuidas
21
tema andmeid kasutatakse (sh temasse puutuvate) otsuste tegemiseks või
teenuste osutamiseks.
Tulemus:
Eestis on eraisikul kui ka ettevõtjal kontroll oma andmete üle ja neid saab päriselt
jagada.
Kõikides teenustes on nii eraisikul kui ka ettevõtjal ülevaade, milliseid andmeid on
riik tema kohta kogunud ning kes ja mis eesmärkidel neid andmeid kasutab. Nende
andmete kasutamine on turvaline, jälgitav ja läbipaistev.
Eraisik ja ettevõtja saavad ise tehnilise lahenduse abil otsustada, kes ning mis
eesmärkidel ja tingimustel (sh soovi korral tasu eest) saab nende jagatavaid
andmeid kasutada.
Tegevused:
Arendame riigiportaalis välja võimaluse saada kõigist riigis hoitud enda andmetest
terviklik ülevaade.
Võtame riigiüleselt kasutusele andmejälgija17, sh laiendame seda ettevõtjate
andmetele.
Võtame riigiüleselt kasutusele nõusolekuteenuse18, sh laiendame seda
ettevõtjate andmetele. Loome ka tehnilise võimaluse teenida oma andmete
kasutusse andmise pealt tulu.
4. Roheline digiriik
Hetkeolukord:
Digiriigi arendamisel pole Eestis seni pööratud tähelepanu lahenduste
keskkonnahoidlikkusele ja kliimamuutustele. Digilahenduste kasutamise
keskkonnajalajälg Eestis ja ka mujal maailmas üha kasvab. IKT sektori osa koos
andmekeskustega moodustab hinnanguliselt 2% globaalsest kasvuhoonegaaside
(KHG) heitest, mis on võrreldav lennundussektori osakaaluga. Sellise tendentsi
jätkumisel võib 2040. aastaks IKT sektori osakaal KHG heitest tõusta üle 14%.
Tehnoloogia tellijate, kasutajate ja arendajate teadlikkus ja püüd tegutseda
keskkonnasäästlikumalt on kasin.
Digilahenduste abil on küll vähenenud paberkandjal infovahetus ja tõhustunud nt
keskkonnaseire, kuid Eesti digiriigi keskkonnamõju (vee-, energia- ja laiemalt
22
ressursikasutus, KHG heide, mõju loodusele ning jäätmeteke) ja selle vähendamise
viise pole analüüsitud.
Roheline mõtteviis kogub maailmas populaarsust, sh tehnoloogiasektoris, ja annab
Eestile võimaluse olla teerajaja rohelise kliimasõbraliku digiriigina. Ka
kasutuskogemuse puhul on üha olulisem, kas teenuseid osutatakse
keskkonnahoidlikult või mitte.
Tulemus:
Eesti on maailma kõige rohelisem digiriik ehk teistele eeskujuks.
See ei tähenda seniste lahenduste rohepesu, vaid digiriigi arendamine ja haldus
lähtuvad kliima- ja keskkonnahoidlikkusest. Kui võimalik, valitakse uue lahenduse
kasutuselevõtul kliima- ja keskkonnasäästlikem variant ning vähendatakse
digiriigi keskkonnajalajälge.
Tegevused:
Analüüsime Eesti digiriigi keskkonnamõju ja selle vähendamise viise.
Algatame ja viime ellu digiriigi kliima- ja keskkonnahoidlikkuse ja rohelise
IT19 tegevuskava.
23
Suunad, mis võimaldavad arenguhüpet ja
tagavad digiriigi kestlikkuse
1. Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse
juurutamine
Hetkeolukord:
Avalike teenuste pakkumise killustatus ja tarbetu bürokraatia näitavad, et
avalikud teenused ei ole kasutajakeskselt loodud ega osutatud või vähemalt on eri
asutuste teenused selles suhtes ebaühtlase kvaliteediga. Puudub ka ühtne teenuste
standard, mis seaks kasutaja keskmesse. Teenuste kujundamist, arendamist,
juhtimist ja mõõtmist kirjeldavad nõuded on killustunud või puudulikud.
Väiksemate oskustega, erivajadustega ning välisriikidest ja -kultuuriruumist pärit
inimestel on raskem teenustele ligi pääseda ja neid kasutada, samuti on neil
suurem oht jääda ilma olulistest teenustest.
Avalikel teenustel puudub tihti omanik või kui omanik on määratud, siis on see
pigem formaalsus ja teenuseid sisuliselt ei juhita. Samuti on enamikul
ministeeriumitel küll nimetatud teenuste koordineerija, kuid päriselt valitsemisala
tasemel teenuste arengut süsteemselt ei juhita.
Avalike teenuste kvaliteeti mõõdetakse eri metoodika ja lahenduste abil, mis ei
lase neid võrrelda. Tihti mõõdetakse teenuste kvaliteeti käsitsi või üldse mitte, sest
selles nähakse pigem lisakohustust ja -kulu kui väärtust. Teenuste mõõtmiseks ja
võrdlemiseks on loodud avalike teenuste kataloog, kuid selle funktsionaalsus on
piiratud ja kasutatavus väike. Seetõttu uuendatakse kataloogis andmeid enamasti
vaid kord aastas hoogtöö raames. Lisaks pole sinna hõlmatud kõik teenused ja
asutused.
Kõigil neil põhjustel puudub selge arusaam teenuste kvaliteedist nii avaliku sektori
asutuste sees kui ka riigiüleselt. Teenuste arengut puudutavad otsused tuginevad
rohkem subjektiivsele tunnetusele kui tegelikele (seire)andmetele.
Tulemus:
24
Kõik avalikud teenused inimkesksed - kujundatud ja osutatud kasutajate ja nende
vajaduste ja eelistuste järgi ning nende põhiõigusi tagades. Sealhulgas on
arvestatud väiksemate digioskustega ja erivajadustega inimeste, välisriikidest
Eestisse tulnute ning e-residentide vajadusi.
Teenuste kujundamise, arendamise ja juhtimise tavad on kogu avalikus sektoris
heal tasemel. Kõiki avalikke teenuseid mõõdetakse ja seiratakse üle kogu riigi
võrreldavalt. Teenuste arendamise otsused tehakse (seire)andmete põhjal.
Igal avalikul teenusel on sisuline omanik, kes vastutab igapäevaselt teenuse arengu
ja kvaliteedi, sh selle mõõtmise ja seire eest. Samuti toimib igas ministeeriumis
keskne teenuste arendamise ja portfelli juhtimine.
Keskne avalike teenuste kataloog on kasutusmugav ning andmeid edastatakse
automatiseeritult. Kvaliteetsemate andmete alusel on tekkinud üleriigiline
võrreldavus teenuste ja nende kvaliteedi vahel. Lisaks on teenuste omanikele
saadaval rohkelt vajalikke tööriistu.
Tegevused:
Töötame välja ja juurutame ühtse kasutajakesksete teenuste standardi, mis
hõlmab teenuste kujundust, arendamist, juhtimist ning mõõtmist.
Avaliku sektori asutustes juurutame teenuste mõõtmise tava ja ühetaolist
metoodikat.
Arendame edasi teenuste omanike ja koordinaatorite rolli, teadmisi ja oskusi
ning teenuste juhtimist avaliku sektori asutustes.
Loome ja pakume teenuste omanikele teenusehaldustööriistu, sh muudame
riigiülese keskse teenusekataloogi kasutusmugavaks.
Investeerime teenuste kasutajakesksuse ja ligipääsetavuse parandamisse,
sh erifookusena e-residentidele mõeldud digiteenuste arendusse.
2. Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus
Hetkeolukord:
25
Riigivalitsemises ei kasutata otsuste tegemisel andmeanalüüsi võimalusi kaugeltki
piisavalt. Üks põhjuseid on ebaühtlane andmekirjaoskus nii juhtide kui ka
spetsialistide seas ehk oskamatus näha andmeid vastuste allikana. Teine põhjus on
see, et kuigi digiriigis on kogunenud aastatega rohkelt andmeid, on nende leitavus
ja kvaliteet murekohad.
Ülevaade riigiasutuste ja omavalitsuste kätte kogunevatest andmetest on
ebapiisav. See on olemas andmekogudes, kuid ka seal on andmete kirjeldused
ebaühtlased ja andmete ajakohasus või tähendus sageli raskesti tuvastatav.
Andmekirjelduste haldamiseks mõeldud töövahendeid ei rakendata piisavalt. See
raskendab andmete taaskasutust ja seetõttu pole ka näiteks andmete ühekordse
küsimise põhimõtet rakendatud läbivalt. Kasutamata on võimalused nn lingitud
andmete alal, mis võimaldaks arenguhüpet teenuste kujundamisel ja osutamisel.
Andmehalduse kvaliteet ja arengutase, sh vastutus, korraldus ja pädevus, on
asutuseti väga ebaühtlane. Liiga väheste andmete tähendus ja kvaliteet on
tuvastatav. On palju menetlussüsteeme, kuid pea kõikjal on andmed saadud
ütluspõhiselt, mida teine andmevajaja ei pruugi usaldada, ja seega ei taaskasutata
neid andmeid piisavalt. Andmete elukäiguhaldust pole rakendatud, mistõttu ei
jälgita süstemaatiliselt säilitustähtaegu ega toimu kontrollitud ebavajalike
andmete hävitamist.
Andmete rist- ja taaskasutusel on õigus- ja infoturbepiiranguid, eriti seoses
isikuandmetega. Selleks et neid ja muid tundlikke andmeid rohkem, kuid ohutult
ja privaatselt taaskasutada, tuleks enam rakendada tehnoloogiat ennast –
arendada, katsetada ja kasutusse võtta n-ö privaatsustehnoloogia20 lahendusi.
Selle nimel on Eestis tehtud esimesi samme, kuid aeglaselt.
Paljud avaliku sektori asutused vahetavad omavahel endiselt (digi)dokumente,
mitte masinloetavaid andmeid, ja peamiselt keskendutakse üksnes
struktureeritud andmetele. See raskendab masinõppe ja nüüdisaegse
andmeanalüütika kasutuselevõttu.
Riigi tehtavate otsuste ja analüüside lähteandmetest ning arvutuskäigust on
ebapiisav ülevaade, mis vähendab riigi läbipaistvust. Selle muutmine aitaks piirata
väärinfo levikut.
Tulemus:
26
Teeme kõik riigi otsused kvaliteetsete andmete abil. Andmete leitavus, kvaliteet ja
kasutamise kiirus annavad otsustajatele analüütilist otsustustuge ning tõhustavad
protsesse.
Andmetest on olemas ajakohane ja terviklik ülevaade nii andmekogude kui ka
andmestike tasandil. Andmeid saab omavahel linkida. Rakendatakse andmete
ühekordse küsimise ja taaskasutuse põhimõtet21.
Privaatsustehnoloogia rakendamisega kasvab oluliselt isiku- ja tundlike andmete
ohutu taaskasutus teenuste pakkumisel ning otsuste tegemisel.
Avalik sektor on andmete kasutamisel läbipaistev. Avaliku sektori tehtavate
otsuste ja analüüside lähteandmed ning arvutuskäik on võimalikult suurel määral
avalikustatud.
Tegevused:
Arendame andmeteaduse ja -analüütika pädevust ning nende kasutamist
avalikus sektoris.
Arendame andmeteaduse ja -analüütika võimaldamiseks õigusruumi, sh
vastavaid juhiseid.
Arendame andmehalduse kompetentsi ja korraldust ning juurutame parimaid
tavasid kõigis avaliku sektori asutustes. Loome ja pakume vajalikke töövahendeid,
sh linkandmete kasutuselevõtuks.
Eelnevate suundade toetamiseks arendame välja asutusteülese andmehalduse
ja -teaduse oivakeskuse, et koondada ja teha kättesaadavaks vastavat
oskusteavet ning pakkuda asutustele tuge.
Arendame edasi ja võtame laiemalt kasutusele riigi infosüsteemi tehniliste
teenuste ja andmekogude haldussüsteemi, mis tagab ajakohase ülevaate
andmetest ning riigi infosüsteemist.
Algatame ja viime ellu riikliku privaatsustehnoloogia rakendamise
programmi.
Töötame välja ja juurutame korralduse, et tagada riiklike otsuste ja analüüside
alusandmete ja arvutuskäigu läbipaistvus.
3. Tulevikukindlad digiriigi platvormid
27
Hetkeolukord:
Eesti digiriigi üks alustala ja edutegur on olnud tugevate platvormide ehk kesksete
taristukomponentide ja -teenuste põhine areng. See on kiirendanud digiteenuste
arendust ja kasutuselevõttu läbivalt kogu riigis ja ühiskonnas. Seni loodud
platvorme tuleb pidevalt kohandada tehnoloogia ja kasutajate vajaduste arenguga
ning neid edasi arendada.
Hea näide on seejuures digiidentiteet. Isikutunnistus ja mobiil-ID on seni ajale
vastu pidanud ning kõige turvalisemad eID-kandjad, kuid kasutajad eelistavad
lihtsamaid lahendusi. Samuti mõjutab nende kasutavust kasutajaliideste ja
seadmete areng, mis raskendab võimalust toetuda eraldi väljastatud füüsilisele
kandjale või nõuda kasutajale eriseadmeid. Tehnoloogia avab võimalikke uusi
autentimis- ja allkirjastamisvõimalusi, nt biomeetriaga. eID on oluline
rahvusvahelise äri ja piiriüleste teenuste võimaldaja, mille rakendamine on ELi
tasemel siiski algjärgus alles. eID baastarkvara peab ühilduma peamiste tark- ja
riistvaraplatvormidega, et meie digiteenused toimiksid – samas neid lahendusi
uuendatakse pidevalt.
X-tee22 on pikaaegne kohustuslik digiriigi andmevahetuskiht. X-tee
tulevikukindlusele on proovikivi näiteks see, kuidas ta sobib pilve- ja suurandmete
maailma või krativäeliste teenuste nurgakiviks. Samas kasutatakse X-teed
maailmas üha laialdasemalt. Eesti on selle tuumiktehnoloogia arenduseks
ühendanud jõud ja ressursid Soome riigiga, luues vastava konsortsiumi NIIS23. See
lihtsustab lahenduste leidmist.
68% Eesti elanikest eelistaks, et kõigile riigi digiteenustele pääseks ligi ühes
keskses riigiportaalis. Riigiportaali on aga arendatud projektipõhiselt ja mitu
taaskäivituse katset on pooleli jäänud. Ka otsingumootori või #Bürokrati põhises
maailmas on aga riigiportaalil vähemalt koht riigi info ja teenuste ühtse
tagavaraplatvormina. Lisaks ei toeta riigiportaal praegu ettevõtjate vajadusi ehk
ettevõtjatel pole ühtset teenuskanalit. Eesti.ee on tulevikuvaates määratud ka
Eesti-poolseks tugipunktiks Euroopa ühtse digivärava arendusel, mille kaudu
luuakse piiriülene digiteenuste baaskoosvõime ELi tasemel.
Eesti.ee baasil on rajatud riikliku postkasti alge, kuid see toimib seni vabatahtliku
edastusaadressina. Arendamisel on keskse kättetoimetamisteenuse lahendused.
28
Digiriigi parema ja (kulu)tõhusama toimimise nimel saab platvormilahenduste
või -teenuste kaudu täita muidki ühisvajadusi, kuid platvormide loomist ja
arendust pole seni teadlikult juhitud. Seniste platvormteenuste osutamine ei ole
olnud ühtlaselt heal ja kestlikul tasemel.
Tulemus:
Eesti digiriigi alusplatvormid on tulevikukindlad: kestlikud ning muutuvad
paindlikult koos kasutajate muutuvate vajaduste ja tehnoloogiliste võimalustega.
Eesti riiklik digiidentiteet on füüsilise kandja vaba ning seda saab kasutada kõigis
levinud seadmetes ja keskkondades, sh üle Euroopa.
X-tee on nii kodumaise kui ka rahvusvahelise andmevahetuse jaoks kvaliteedilt ja
sobivuselt endiselt parem kui alternatiivid.
Eesti.ee on ajakohane eraisikute ja ettevõtjate teenuste ja info värav, sh ühtne
kontaktpunkt piiriülesel toimetamisel.
Kõik teated ja edastamist vajavad dokumendid toimetatakse vaikimisi kohale
riikliku postkasti kaudu ning need on inimesele alati kättesaadavad.
Riigiasutuste ja sektorite ülesed ühisvajadused on platvormidena lahendatud ja
osutatud, platvormteenused heal tasemel juhitud.
Tegevused:
Viime ellu ja uuendame digiidentiteedi tegevuskava. Arendame selle alusel
pidevalt edasi riiklikku digiidentiteeti, selle kandjaid, baastarkvara ja rakendusi, et
liikuda mugava ja turvalise vahendivaba isikutuvastuse poole.
Arendame pidevalt edasi X-tee baastarkvara ja edendame X-tee kodumaist
kasutamist.
Arendame edasi eesti.ee ehk riigiportaali, sh ettevõtja ühtseks teenuskanaliks
ja EL digivärava ühtseks kontaktpunktiks.
Arendame välja riikliku postkasti ning seadustame selle paberkirjade asemel
riikliku teadete ja dokumentide kättetoimetamise põhikanalina.
Loome, viime ellu ja pidevalt uuendame uute platvormteenuste arenduse
plaani. Edendame platvormteenuste juhtimise kvaliteeti.
4. Keskselt osutatud IT-alusteenused
29
Hetkeolukord:
Seni on mitmete standarditavate IT-teenuste, nagu arvutitöökoha ja
serverimajutuse teenuste pakkumine korraldatud igas valitsemisalas eraldi.
Pädevus ja kvaliteet nende teenuste pakkumisel on ebaühtlased ning teenuseid on
raske omavahel sobitada, mis raskendab asutusteülest ühistööd ja näiteks
ülesannete ümberkorraldamist riigireformi käigus. Sealhulgas on ebaühtlane
erasektorist teenuste sisseostmise tase, maht ja suutlikkus.
IT-alusteenused on praegusel hajutatud moel riigile liiga kulukad. Samas on
üldisem murekoht digiriigi tehnoloogiline ja rahaline kestlikkus, mis suunab
tõhustamiskohti otsima. Iga uus digiriigi teenus vajab servereid, serveriruume,
litsentse ja pädevat personali.
Suur osa digiriigi baastaristut ei ole nüüdisaegne, näiteks on tänapäevased
pilvelahendused ja ELi tasandi ühistaristuga liidestumise võimalused
alakasutatud. Pilvepädevus on avalikus sektoris kehv. Samuti on halval tasemel
tänapäevaste pilveteenuste rakendamine infosüsteemides või selle valmidus.
Seetõttu on pärsitud ka avalike teenuste kvaliteet (nt käideldavus ja kättesaadavus
tipphetkedel).
Digiriigis on tehtud andmesaatkonna24 katseprojekt, mis tagab riigile toimimiseks
kõige olulisemate andmete turvalise talletamise riigi territooriumist väljaspool.
Seni on andmesaatkonna funktsionaalsus olnud minimaalne ja praegu see kiiresti
ümberlülitatava riigitaristu lisaõlana veel ei toimi.
Pääsuõigused, rollid ja identiteedihaldus on digiriigis hajutatud üle haldusalade
ebaühtlaselt ega sobitu kokku, pärssides haldusaladeülest teenusekasutamist. See
tekitab ka turvalisusriske, sest puudub ülevaade, kes pääseb eri süsteemidele ligi
ning kas ligipääsuõigused muutuvad ühtlaselt, kui isiku roll muutub.
Tulemus:
Standardseid IT-alusteenuseid osutatakse keskselt. Selle tulemusel on
serverimajutuse ja arvutitöökoha teenuste kvaliteet, sh avaliku sektori töötaja
kasutajakogemus, paranenud (sh ühistöö lihtsam). Lisaks on nende teenuste
osutamine (kulu)säästlikum ja nüüdisaegsete tehnoloogiate kasutuselevõtt
kiirem. Standardteenuseid ostetakse erasektorist rohkem sisse.
30
Digiriik on pilves – iga uus arendus on ehitatud pilvekõlblikuna ja iga vanem
digiteenus on viidud üle pilvetaristule, kui see pole infoturbe vaates
vastunäidustatud.
Andmesaatkond toimib tervikliku teenusena ning seda saab kasutada ka kriitiliste
andmekogude tehnilise lisaõlana suurkatkestuste korral.
Digiriigi taristu ühildub Euroopa ja teiste rahvusvaheliste piiriüleste algatustega,
nt pilve- ja plokiahela teenuste taristud.
Õigused ja rollid on digiriigis ühtselt lahendatud. Nende muudatused
kehtestatakse kogu riigi hajussüsteemides ühtselt ja sarnastel põhimõtetel.
Tegevused:
Konsolideerime arvutitöökoha- ja serverimajutusteenuste osutamise ühtse
kompetentsikeskuse korraldada kogu avalikus sektoris, et oleks tagatud digiriigi
teenuste aluskihi parim võimalik kvaliteet ja kulutõhusus. Selle raames lähme üle
rollide ja õiguste ühtsele haldusele.
Käivitame digiriigi turuplatsi25, et standardteenuseid ja tarkvaralahendusi
erasektorist ühtselt, laiemalt ja kiiremini sisse osta.
Läheme avalikus sektoris tervikuna üle pilvelahendustele, sh kombineerides
avaliku ja erapilve võimalusi vajaduse ja võimaluse järgi.
Teeme ELi tasandil koostööd ja investeerime oma digiriigi taristu koosvõimesse
ELi ühistaristuga.
Viime ellu ja uuendame andmesaatkonna väljaarendamise tegevuskava.
5. Uute lähenemisviiside pidev katsetamine
Hetkeolukord:
Kuigi Eesti on maailmas hinnatud digiriik, läheb suurem osa tähelepanust ja
ressurssidest olemasolevate digiteenuste haldamisele ning edasiarendamisele.
Selle tulemusel on vähenenud uute lähenemisviiside, tehnoloogiate ja katsetamise
maht ehk raputavam innovatsioon26 digiriigis.
31
Avalikus sektoris ei tegeleta süsteemselt uute oskuste arendamise ega
tehnoloogilise arengu kaardistamisega. Samas on nii era- kui ka akadeemilises
sektoris teadmisi ja lahendusi, mida saaks laialdasemalt digiriigi arendamisse
kaasata, sh eriti Eesti jõudsalt kasvavas idufirmade kogukonnas.
Tulemus:
Eesti digiriigis võetakse agaralt kasutusele uut tehnoloogiat ja lähenemisviise:
Eesti on uute lahenduste rakendamisel maailmas teerajaja. Võtame ette ja
lahendame ära suuri ühiskondlikke ja majanduslikke murekohti täiesti uudsel
viisil.
Eesti katsetab esimeste riikide seas esilekerkivate tehnoloogiate27 võimalikku
kasutust ja väärtust digiriigi ökosüsteemis ning digiteenuste arendamisel.
Avalik sektor teeb rohkem ja süsteemsemalt koostööd, et luua uusi teadmisi ja
pädevust akadeemilise ja erasektoriga. Tänu sellele on Eesti
tehnoloogiakogukonnas ka enam digiriigi arendamise kompetentsi.
Tegevused:
Algatame ja rahastame katseprojekte, edendame vastavat innovatsioonikoostööd
erasektoriga ning võimaluse korral osaleme rahvusvahelistes algatustes. Muu
hulgas käivitame missioonipõhiseid28 täiesti uudsete lahenduste
kasutuselevõtu algatusi.
Algatame ja viime ellu olulise mõjuga uute tehnoloogiate kasutuselevõtu
programme, sh osaleme ELi taseme ühisalgatustes.
Suurendame ja koordineerime riigiüleselt digiriigi alase teadus- ja
arendustegevuse tellimust, levitame ja võtame kasutusele selle tulemusi.
Sealhulgas teeme tehnoloogia arengu ja kasutuselevõtu süsteemset seiret.
6. Avatud innovatsioon29 ja digiriigi kogukonna arendamine
Hetkeolukord:
Digiriigi tehnilised komponendid ja arendused on suuresti läbipaistmatud nii
haldusalade kui ka avaliku ja erasektori vahel. Liiga vähe teatakse sellest, mis on
avalikus või erasektoris juba olemas või arendamisel, mida dubleeritakse või mille
puhul ei teki vajalikku sünergiat.
32
Avaliku sektori senine digiriigi arenduste viis ja teenusehalduse korraldus
piiravad erasektori võimalusi pakkuda digiriigile komponente ja teenuseid, mida
riik võiks sisse osta, selle asemel et neid ise arendada ja hallata. Digiriigi
arendusega erasektori kogukond on väike, mis pärsib konkurentsi ja kompetentsi
levikut.
Nii avaliku sektori sees kui ka erasektoriga partnerluses kasutatakse eri
töökeskkondi, mis omavahel ei ühildu või ei vasta riigi ootustele. Arenduse
ootused ja nõuded on killustunud ning ebapiisavalt kommunikeeritud, mis teeb
koostöö ja arenduste loomise ebatõhusaks.
Digiriigi arendatud teenuste ja komponentide taaskasutus on väike. Digiriigi jaoks
seni loodud lahendused, eriti äriteenused ja seotud infosüsteemid, on väga vähesel
määral eksporditavad.
Avaandmeid on viimastel aastatel lisandunud hoogsalt, aga nende kättesaadavaks
tegemine pole veel läbivalt igapäevane tava ja nende taaskasutus on vähene.
Tulemus:
Eesti digiriigi teenuste kvaliteet on viidud koostöös erasektoriga uuele tasemele:
erasektor annab ühisarenduste, sektorivaheliste liidestuste ja täislahenduste
pakkumisega suure panuse digiriigi innovatsiooni.
Digiriigi kogukond on kasvav ja aktiivne. Osalised kasutavad töövahendeid, mis
tagavad vajaliku infoturbe ja samas võimaldavad paindlikku koostööd.
Digiriigi teenustest ja tehnilistest komponentidest, vastavatest nõuetest ja
raamistikest on pidevalt olemas läbipaistev, ammendav ning ajakohane ülevaade.
Digiriigis arendatud tarkvarad avaldatakse avatud lähtekoodiga, kui need on
ehitatud maksumaksja raha eest eraldi tarkvarana, nad ei ole julgeoleku poolest
olulised ja sisaldavad avaliku sektori intellektuaalomandit.
Digiriigi arendamine toetub taaskasutust võimaldavale arhitektuursele
ülesehitusele. Selle toel Eesti riigile tehtud lahendusi saab kergemini kohandada
nii äriliselt kui ka tehnoloogiliselt (sh pilvetehnoloogia abil), mis suurendab
digiriigi lahenduste eksporti.
Kõik avaandmeteks sobilikud andmed on masinloetavalt kättesaadavad ja
aktiivses taaskasutuses.
Tegevused:
33
Edendame erasektoriga (sh idu- ja välisettevõtted) koostööd ning
koostöövorme, sh tellime rohkem lahendusi täisteenusena sisse.
Laiendame digiriigi kogukonda ehk infovälja ja arendusse kaasatud riigiväliste
ekspertide ringi, vastavat ühistegevust ning teabevahetust.
Arendame välja digiriigi teenuste arenduse ja tehnoloogia põhimõtete ühtse
inforuumi, mis sisaldab suuniseid andvat arendus- ja koosvõimeraamistikku.
Hoiame inforuumi ja raamistikke ajakohasena.
Juurutame nüüdisaegsed taaskasutust võimendavad ja skaleerumist
toetavad arhitektuuripõhimõtted ja -mustrid digiriigi arhitektuuris. Sealhulgas
juurutame näiteks autonoomsete sündmuspõhiste mikroteenuste ja domeenist
juhinduva disaini30 lähenemisviisi ning rakendusliidese põhiselt ehitamise
eelistamise nõude31.
Võtame kasutusele ja arendame edasi tööriistu ja platvorme taaskasutuseks ja
koostööks, sh riigi uuendatud infosüsteemi tehniliste teenuste ja andmekogude
haldussüsteem (RIHA), koodi-32 ja jupivaramu33, koostöörakendused jm.
Viime ellu ja uuendame pidevalt andmete taaskasutuse tegevuskava
eesmärgiga toetada andmete paremat kättesaadavust ja taaskasutust, sh
konfidentsiaalsete andmete kasutamist teaduslikul eesmärgil, avaandmete
kättesaadavust ning nõusolekupõhist andmetöötlust.
7. Avaliku sektori digimuutuste võimendamine
Hetkeolukord:
Eestis on mindud paberipõhiselt teenuse osutamiselt üle digiteenustele, aga
digilahendustega saame teha veel rohkemat, et avalikke teenuseid parendada ja
nende osutamist tõhustada. Mitmes valdkonnas on suuremahuliste digimuutuste
elluviimine alles ees: digivõimaluste abil saab reformida avaliku halduse ja
teenuste toimeloogikat.
Sisulisemate digimuutuste algatamiseks ja edukaks elluviimiseks on puudu
teadmisi ja oskusi. Digijuhtimiseks ja -arenguks vajalike avaliku sektori töötajate
pädevuse suurendamist pole seni süsteemselt tehtud ega ka värbamisotsustes
arvestatud.
34
Eraldi murekoht on digiteenuste ja -lahenduste kasutuselevõtu väga ebaühtlane
tase kohalikes omavalitsustes (KOV-id). Selleks ei jagu ei raha ega inimesi, et seda
igas linnas ja vallas ühtlaselt heal tasemel eraldi teha. Vastava ühise
kompetentsikeskuse loomine Eesti Linnade ja Valdade Liidu baasil on algatatud, et
KOV-ide ühist digistrateegiat luua ja ellu rakendada, aga see üksus on endiselt
piiratud võimekuse ja ülesannetega.
Tehnoloogia jätkuv areng avab järjepidevalt uusi võimalusi viia senised
infosüsteemid ja teenused uuele tasemele. Samuti tuleb pidevalt juurde või
asemele uusi ärivajadusi poliitikakujundamisest ja riigi arengust, nt
valdkonnaüleste arengutakistuste ületamiseks. Seetõttu tasub ja tuleb digiriigi
teenuseid ja lahendusi pidevalt edasi arendada – sellesse investeerida.
Ühtlasi on proovikivi seni loodud infosüsteemide ja IT-taristu ajakohasena
hoidmine, mis vajab järjekindlat tähelepanu ning investeerimist nende
ajakohastamisse ja ülalhoidu.
Selleks, et hoida juba loodud digiriik kestlikuna ja juurutada uusi lahendusi
parimal moel, on otstarbekas ühendada riigiüleselt jõud ning jagada kogemusi ja
lahendusi üksteisega. Samuti peavad olema paigas ühtsed suunad ja nõuded, et
tagada koosvõime, vältida dubleerimist ning hoolitseda selle eest, et valmivad
lahendused oleksid tehnoloogiliselt parimal võimalikul alusel. Riigi infosüsteemi
ja selle arhitektuuri juhtimise tugevdamist on viimastel aastatel küll taasalustatud,
kuid tehtud on alles esimesed sammud.
Tulemus:
Digiriik on kestlikult hoitud: olulised infosüsteemid on ajakohased ning neid
arendatakse pidevalt edasi, vastav järjepidev rahastus on tagatud. Samas on
toimunud eri valdkondades uus digipöörde laine (uute suuremahuliste muutuste
algatamine ja teostus). Sealhulgas on paranenud KOVide digiteenuste kvaliteet ja
kestlikkus.
Julgete ja vajalike digimuutuste, teenuste arendamise ning ülalhoiu jaoks on vajalik
pädevus, tugi ja raha olemas. Fookus on nihkunud väärtuse loomisele ja eriti
kasutajakesksusele ja -kogemusele, sh valdkonnaülesele koostööle selle nimel –
kuigi ka tõhususe tõstmiseks tehakse arendusi endiselt.
35
Digiriigi arendamise suunad on kogu avalikus sektoris teada ja töö nende nimel
toimub ühtselt kogu riigis. Digiriigi toimimine on üles ehitatud ühtsetele
põhimõtetele ja koosvõimeliselt ühilduvatele lahendustele (tehnoloogiatele).
Tegevused:
Edendame digiriigi arenguks vajalikke teadmisi ja oskusi avalikus sektoris –
nii juhtide ja spetsialistide kui ka alusteadmiste ja erioskuste tasandil.
Toetame nõustamise ja rahastusega digimuutuste elluviimist avaliku sektori
asutustes. Fookuses on suuremahuliste digimuutuste programmid eri
valdkondades, riigiülesed ühisarendused ning digiriigi kvaliteeti halvendavate
pärandsüsteemide värskendamine või ümberarendamine.
Viime läbi digiriigi kestliku rahastamise reformi.
Toetame KOVide IT-kompetentsikeskuse väljaarendamist ja seeläbi KOV-i
tasandi IT-strateegia elluviimist.
Juhime digiriigi arhitektuuri arengut ja korraldame kogukondlikku
koostööd. Sealhulgas arendame välja ja hoiame ajakohasena digiriigi teenuste
arenduse ja tehnoloogia põhimõtete ühtse inforuumi, mis sisaldab suuniseid
andvat arendus- ja koosvõimeraamistikku.
8. Sihitud väliskoostöö
Hetkeolukord:
Eesti on oodatud ja tahetud kõigisse rahvusvahelistesse digivaldkonna
koostööformaatidesse ning on hinnatud sisendiandja rahvusvahelisel
poliitikakujundamise tasandil. Kuna ressursid on piiratud, peame valima, kus, mis
teemal, millises mahus ja kui aktiivselt me osaleme – nii Euroopa Liidus kui ka
mujal maailmas.
Inimesed ja ettevõtted tegutsevad rahvusvaheliselt, kuid seejuures peavad nad
endiselt taluma paberipõhist asjaajamist – nii ELis ja Põhjala riikide vahel kui ka
kahepoolsel tasandil pole piiriülene andmevahetus ega teenused
katseprojektidest ega üksikalgatustest kaugemale arenenud. Selle jaoks oleks
eeskätt vaja välja arendada piiriülene koosvõime alates ühtsetest
lähenemisviisidest kuni toetavate platvormideni.
36
Eesti on õppinud teiste riikide digiteerimise kogemustest, nii edulugudest kui ka
ebaõnnestumisest. See on võimaldanud üle võtta häid ideid ja lahendusi ning
parendada poliitikakujundamist, kuid vajab samuti sihipärast tegevust piiratud
ressursside oludes.
Kogu maailm tunneb Eesti digiriigi kogemuste ja lahenduste vastu suurt huvi, mis
avab Eesti ekspertidele ja ettevõtjatele teadmuse ja lahenduste ekspordi
võimalusi. Sageli on kasulik või vajalik, et riik lööks seejuures kaasa varases
müügijärgus ehk tutvustaks enda tehtut ja sektori tegijaid.
Tulemus:
Väliskoostöö toimub sellises suunas ja mahus, mis vastab digiriigi
arengueesmärkidele ja -vajadustele.
Eesti digilahendused on koosvõimelised Euroopa suundadega. Eesti elanikud ja
ettevõtjad saavad vähemalt Põhjala ja Balti piirkonnas rahvusvahelisi asju ajades,
tööd või äri tehes põhiasjad digitaalselt ja ühekorraga korda ajada – piiriüleseid
teenuseid on üha rohkem.
Digiriigi poliitika kujundamises on pidevalt olemas ülevaade maailma parimatest
tavadest ja uutest suundadest.
Eesti digiriigi lahenduste ja nõustamisteenuste eksport kasvab „uste avamise“ toel.
Tegevused:
Osaleme ELi ja Põhjala piirkonna koostöövormides, poliitikakujundamises ning
õigusloomes vastavalt digiriigi arenguvajadustele. Fookuses on piiriülese
koosvõime edendamine ning Eesti ühislahenduste ja digiriigi arhitektuuri
kooskõla tagamine.
Osaleme teadmusvahetuse eesmärgil OECD ja Digital Nationsi koostöövormides,
samuti teeme digiriigi arengu eesliini riikidega ühisalgatusi.
Vajaduse ja võimaluse korral toetame välisriikidele sisuteadmuse jagamise ja
riiklike ekspertide osalusega Eesti IT-sektorit digiriigi lahenduste ekspordis ning
riigiasutusi äridiplomaatia alal.
37
II valdkond. Ühenduvus
Üldeesmärgist tulenev siht:
2030. aastaks on Eestis asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja
taskukohane sideühendus, mis võimaldab luua ja kasutada uudseid teenuseid.
See siht on otseselt seotud digiühiskonna visiooni ühe telje elluviimisega: luua vägev
elukorraldus. Nagu eespool toodud, on visiooni osaks, et teenused oleksid mugavalt
toimivad ja kättesaadavad kõikjal Eestis – selleks ongi vaja vastavaid (side)ühendusi.
Ühenduvuse arengust omakorda sõltub majanduse digiväelisus. Mida paremad
ühendused, seda rohkem saavad digilahendused, -tooted ja -teenused olla arengumootor
eri sektorites ja üle Eesti. Ühenduste kvaliteedist ja saadavusest sõltub ka see, kui
väetatud on Eesti pind tulevikulahenduste loomiseks ning kas siia tullakse sama sooviga
ka mujalt riikidest.
Mõõdik:
Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kellel on võimalus liituda vähemalt 100
Mbit/s internetiühendusega, mida saab suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s.
Hetkeseis (2021): 58%
Eesmärk 2030. aastaks: 100%
Tulemust mõõdab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kord aastas.
38
Ühenduvuse suunad
1. Ajakohane ja ettevaatav õigusruum
Hetkeolukord:
Euroopa Liidu tasandi ühtse turu sideregulatsioon annab selged raamid ka Eesti
sideturu konkurentsipõhisele toimimisele. Regulatsioon peab olema järjepidev ja
õiguskindel - selliselt on Eesti atraktiivne investeerimiskeskkond, mis omakorda
soodustab väga suure läbilaskevõimega34 sidetaristu kiiremat ja tõhusamat
rajamist. Mobiilsideteenuste hinnad on inimeste ostukorvis soodsate hindadega.
Eesti sideturul tegutseb kolm suurt kaabelvõrguoperaatorit ja kolm
mobiilsideoperaatorit ning hulk väiksemaid piirkondlikke sideettevõtjaid. Tugev
konkurents jaeteenuste turul tõestab, et uutel tulijatel on võimalik lihtsalt siseneda
sideteenuste turule.
Eesti sideturg on tarbijate hulgalt Euroopa ja maailma mastaabis väike, mis võib
ebasoodsate majandus- ja regulatiivasjaolude kokkulangemisel põhjustada
väikese turu jaoks ootamatuid ümberkorraldusi või konsolideerumisi ning
kokkuvõttes ka tõhusa konkurentsi vähenemist.
Kiire interneti baasvõrgu ühise arendamise kogemus on loonud soodsa eelduse ka
tulevikus sarnaste mudelite kasutamiseks.
Piiratud loodusvarana on võimalik mobiilsides järgmisena kasutusele võtta
sagedusalad 3400–3800 MHz, 694–790 MHz ja 24,25–27,5 GHz (nn 5G-
sagedused). Täpsustada saab 40,5–43,5 GHz ja 66–71 GHz sagedusalade
võimalikku kasutust.
Tulemus:
Õigusruumi kujundamisel on arvestatud riigi ja turuosaliste huve nii, et
regulatiivne keskkond püsiks võimalikult stabiilsena ning turg areneks
tasakaalustatult. Sealhulgas on soodustatud koostööd baastaristu rajamisel, sh
turutõrkepiirkondades.
Mobiilsidevõrgu arenguhüppeks ja uuteks teenusteks vajalik sagedusressurss on
kiiresti ja tõhusalt turule eraldatud.
Euroopa Liidus ja Rahvusvahelises Telekommunikatsiooni Liidus tehtud otsused
vastavad Eesti huvidele.
39
Tegevused:
Soodustame uudseid investeerimis- ja koostöömudeleid sidetaristu
arendamiseks.
Teeme järjepidevalt tõhusat järelevalvet turu toimimise üle.
Anname turuosalistele võimalikult kiirelt kasutada rahvusvaheliselt kokkulepitud
ja kodumaal vabanevad sagedusressursid konkursside alusel.
Kujundame ning esindame Eesti seisukohti Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise
Telekommunikatsiooni Liidu aruteludel.
2. Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine
Hetkeolukord:
Lisaks sideoperaatorite enda rajatud võrkudele on riigi toetusel valminud 7000
km pikkune kogu riiki ühtlaselt kattev lairiba baasvõrk. See on võrdsetel alustel ja
soodsa hinnaga kättesaadav kõigile sideettevõtjatele ja riigiasutustele, et
parandada sideteenuste kättesaadavust ja liitumise taskukohasust
maapiirkondades.
Kõik kolm mobiilsidevõrku pakuvad kogu Eestis häid keskmisi ja maksimaalseid
kiiruseid, millest piisab tänapäevateenuste kasutamiseks. Viimase kahe aastaga on
mobiilse interneti üles- ja allalaadimine muutunud Eestis keskmiselt 70%
kiiremaks.
Eesti jääb käesoleval ajal ELi keskmisele alla püsivõrgu lairibaühenduse
kättesaadavuselt maapiirkondades ja ülikiire lairibaühenduse kasutuselevõtu
poolest. Kaugtöö ja -õppe vaates on koroonapandeemia tõttu tänapäevase
sidevõrgu tähtsus suurenenud ning kasvab ka edaspidi.
2020. aasta seisuga on hinnanguliselt 100 000 majapidamist ja ettevõtet ilma kiire
püsiühenduseta. Neist 40 000 saab 2023. aasta lõpuks valguskaablipõhise
juurdepääsuvõrgu, mis vastab ELi 2025. aasta gigabitiühiskonna eesmärkidele.
Siiski jääb peale seda turutõrkepiirkondadesse ehk nn valgesse alasse veel
vähemalt 60 000 aadressi, mis vajavad riigi- ja sideettevõtjate koostöös tehtavaid
investeeringuid.
Tulemus:
40
Eesti maapiirkondades on rajatud juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus kõigile
ettevõtetele ja asutustele ning kõigile aasta ringi kasutuses olevatele
majapidamistele.
Juurdepääsuvõrguga liitunud majapidamistel, ettevõtetel ja asutustel on võimalik
kasutada ülikiiret (vähemalt 100 Mbit/s) lairibaühendust, mida saab suurendada
kuni 1 Gbit/s-ni.
Tegevused:
Toetame väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude arendust
maapiirkondades, kus sideettevõtjad konkurentsitingimustes ise investeeringuid
ei tee.
3. 5G- ja 6G-baastaristu arendamine
Hetkeolukord:
Olemasolev side baastaristu lairiba baasvõrkude ja nendega ühendatud mastide
kujul on hea alus vajalike investeeringute tegemiseks lisataristusse ja -teenustesse,
et jõuda uue sidevõrgu arenguhüppeni mobiilside alal.
Nutikate võrkude laiaulatuslik kasutuselevõtt eeldab sideettevõtjatelt
märkimisväärseid investeeringuid ning seda mitte ainult 5G/6G spetsiifilise
taristu, vaid ka baasvõrgu ja tugijaamade paiknemise tihendamise osas.
Tehnoloogiapotentsiaali rakendamiseks on oluline, et teenus oleks kättesaadav
mitte ainult katseprojektidena, vaid laiaulatuslikult ka seal, kus äriinvesteeringud
kiiret tasuvust ei luba.
Piirkondade tasakaalustatud areng ja nüüdisaegsete teenuste kättesaadavus võib
takerduda, kui väljaspool suuremaid linnu puudub väga suure läbilaskevõimega
lairibataristu ja 5G-leviala. Samas ei ole investeerimine uude baastaristusse
väljaspool suuremaid linnu sideettevõtjatele lühikeses plaanis majanduslikult
kasulik. Inimeste peamistes liikumiskoridorides ehk põhi- ja kõrvalmaanteede
ääres esineb endiselt nn valgeid alasid.
Praeguse seisuga ei ole ette näha konkreetset ajaraami järgmise ehk 6G-põlvkonna
mobiilside turuletulekuks, aga võib eeldada, et see algab vähemalt enne 2030.
aastat.
Tulemus:
41
Kogu Eesti on kaetud 5G-levialaga. Sealhulgas on turutõrkepiirkondades riigi ja
sideettevõtjate koostöös rajatud 5G-baastaristu, mis võimaldab uute
tehnoloogiate kasutuselevõttu.
Eesti on 6G turuletulekul nende võrkude kasutuselevõtuks valmis.
Tegevused arengukavas:
Toetame Eesti peamistes transpordikoridorides baastaristu rajamist, mis
võimaldab luua neil katkematu 5G-leviala.
Toetame valitud elu- ja ettevõtluspiirkondade katmist 5G-levialaga.
Teeme vajalikud ettevalmistused 6G kasutuselevõtuks, kui vastav tehnoloogia
tuleb turule.
4. Uudsete sisu- ja äriteenuste arendus
Hetkeolukord:
Kui 4G- ja varased 5G-teenused keskendusid tarbijarakendustele, siis uusimad
tehnoloogiad on mõeldud uue taseme teenuste pakkumiseks (sh side- ja
äriteenused). 5G ja 6G kasutuselevõtu edusamme ei vaadata enam lihtsalt
ühenduste juurdeehitamise ja kokkulugemise teel, vaid nende kasutuselevõtu
edukuse määrab pigem sisu- ja äriteenuste (ehk kasutusjuhtude) arv ja levik.
Eestile võivad huvi pakkuda lahendused keskkonna, energeetika, tarkade
piirkondade tööstuse, ühendatud mobiilsuse, siseturvalisuse ning sotsiaalteenuste
ja tervishoiu hüvanguks, aga ka näiteks ringhäälingu vabalevi alal. Teisisõnu võib
Eesti saada majanduslikku ja sotsiaalset kasu näiteks neil aladel kasutusjuhtude
väljaarendamisest.
Uutel lairibataristu tehnoloogiatel põhineva sisu- ja äriteenuste innovatsiooni
kaudu on Eestil võimalus olla teerajaja. Eesti saaks globaalsetest 5G-trendidest
kasu lõigata ja toetada struktuurimuutusi eelkõige 5G äriteenuste
kasutusvaldkondade võtmes.
Et tagada nüüdisaegsete sisu- ja äriteenuste kättesaadavus, on internetivabaduse
põhimõtete kaitsmine ja hoidmine Eestile endiselt oluline.
Tulemus:
42
Suure avaliku mõjuga sisu- ja äriteenused on igapäevakasutuses, lahendades
olulisi sotsiaal- ja majandusprobleeme.
Internetivabaduse tase on Eestis jätkuvalt kõrge.
Tegevused arengukavas:
Toetame uudsete teenuste arendusvõrgustike tegevust.
Toetame suure avaliku huviga teenuste kavandamist, analüüsimist ja
arendamist.
Osaleme rahvusvaheliste organisatsioonide töös eesmärgiga kaitsta
internetivabadust.
43
III valdkond. Küberturvalisus
Üldeesmärgist tulenev siht:
Eesti küberruum on turvaline ja usaldusväärne.
Küberturvalisuse valdkond panustab otseselt 2030. aasta digiühiskonna visiooni
elluviimisse, sest eesmärk on tagada digiriigi, -majanduse ja laiemalt digitaalse eluviisi
kaitse. Turvalises keskkonnas saab digiarenguga julgelt edasi minna – nii teenuste
arenguga, majanduse digipöördega kui ka tulevikulahenduste loomisega. Seega toetab
küberturvalisuse valdkond kogu visiooni läbivalt, pidades lisaks silmas ja edendades
riikliku julgeoleku huvisid.
Mõõdik:
Eesti küberruum on küberohtudele vastupidav ja seda usaldatakse.
Hindame selle jaoks kahte aspekti ehk mõõdiku seisu:
1. Teenuste osutajad (Küberturvalisuse seaduse tähenduses) on küberturvalisuse
nõuded täitnud tasemel, mille puhul ei ole võimalikud kahjud märkimisväärsed.
Hetkeseis: algtase teadmata.
Mõõdik loomisel. Esimene tulemus peaks selguma 2022. aastal (mõõdiku lisame
üldeesmärgi arvutusse siis, kui mõõdik on väljatöötatud ja esimene tulemus olemas).
2. Digiteenuste kasutamisest ei ole hoidutud turvariskide olemasolu kaalutlusel.
Hetkeseis: algtase (2019): 96,2%
Eesmärk 2030. aastaks: suurem kui 96% või sellega võrdne
Mõõdik: viimase 12 kuu jooksul turvariskide tõttu avaliku sektori asutuste või
teenusepakkujatega interneti kaudu suhtlemisest hoidunud 16–74aastased
internetikasutajad (Statistikaamet, IT 44). Mõõdikuna kasutatakse pöördvastust ehk
tulemuseks võetakse inimeste hulk, kes ei ole suhtlemisest hoidunud. Tulemust mõõdab
Statistikaamet. Seni on tulemust mõõdetud mõneaastase intervalliga, edaspidi tellib
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium mõõtmise kord aastas.
44
Küberturvalisuse valdkonna suunad
1. Ajakohane küberturvalisuse riiklik korraldus
Hetkeolukord:
Küberturvalisuse tagamise vastutus on Eestis suuresti detsentraliseeritud. Iga
infosüsteemi omanik ja elektroonilise teenuse pakkuja peab hoolitsema oma
süsteemide turvalisuse ja intsidendihalduse eest ennekõike ise ning omama
selleks vajalikke võimeid. Samas kasvab spetsialiseerumine küberturvalisuse
valdkonnas järjest suuremaks ning süsteemide omanikel on väga keeruline kogu
vajalikku pädevust oma süsteemide kaitseks hankida – see tekitab neile liiga suurt
koormust ja samas langetab küberturvalisuse taset.
Mõned küberturvalisuse tagamise ülesanded on tsentraliseeritud. Need on näiteks
küberruumi seire ja ohuteavituste tegemine, turvameetmete standardi
arendamine, järelevalve, poliitika kujundamine jne. Samuti on tsentraliseeritud
teatud riiklikud funktsioonid, nagu küberkuritegude uurimine, kriisihaldus ja
riigikaitselised küberoperatsioonid.
Et tagada küberturvalisuse valdkonna koordineeritus, on rakendatud
juhtministeeriumi ja küberturbe asutuse süsteem. Riikliku küberturvalisuse
juhtministeerium on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ning
küberturbe asutus on Riigi Infosüsteemi Amet (RIA). Küberkuritegude uurimise ja
sisejulgeoleku tagamise vastutus on Siseministeeriumil ning tema allasutustel.
Riigikaitselised küberkaitse ülesanded on Kaitseministeeriumil ja tema
valitsemisala asutustel. Küberdiplomaatiaga tegeleb Välisministeerium. Selline
üldine juhtimissüsteem on aastate jooksul välja kujunenud, kuid mitmel puhul on
rollid, vastutus ja tööjaotus ebaselged, sh õiguses ebapiisavalt reguleeritud.
Küberturvalisuse tagamise rollid, vastutus ja ülesanded on tarvis sätestada
nüüdisaegsete vajaduste põhjal ning kõikehõlmavalt. Küberohtude muutust ja
kasvu ning lisaülesandeid (sertifitseerimine, tehnoloogia hindamine, operatiiv-
koostöö jne) tuleb arvesse võtta küberturvalisuse korralduse ajakohastamisel.
Samuti on vaja käsile võtta riigiside valdkond, mille olemuseks on turvaliste
sideteenuste pakkumine riigisektorile ja mis on olnud aastaid alajuhitud.
45
Praegu kehtiv küberintsidentide ja -kriiside lahendamise korraldus vajab
täiendamist. Erinevad intsidendid ja olukorrad (sh COVID-19) on toonud esile
puudusi riiklikus kriisihaldussüsteemis. Näiteks on eri tasanditel ülesanded ja
vastutus ebaselged, alates intsidendist mõjutatud asutusest ja riikliku
funktsiooniga ametist kuni valdkonna vastutava ministeeriumi ja Vabariigi
Valitsuseni.
Tulemus:
Paigas on selge, kõikehõlmav ja Eesti vajadustele (sh ohtudele ja suundumustele)
vastav riiklik küberturvalisuse haldusmudel.
Asutuste ja organisatsioonide vastutus ning ülesanded on kehtivates õigusaktides
ajakohaselt sätestatud.
Tegevused:
Analüüsime pidevalt digisuundumuste ja küberohtude muutust ning nende
mõju Eesti küberturvalisusele ja selle korraldusele.
Koostame ja hoiame riskianalüüsidest lähtuvalt ajakohasena küberturvalisuse
haldusmudeli, millega määrame riikliku küberturbefunktsiooniga asutuste ja
organisatsioonide rollid, vastutuse ja ülesanded.
Vajaduse korral teeme organisatsioonilised ümberkorraldused lähtuvalt
ajakohastatud riikliku küberturvalisuse haldusmudelist.
Viime ellu riigiside arendamise kontseptsiooni: arendame riigiside juhtimise
võimekust ja riigiülese teenuse kvaliteeti.
Täiendame ja täpsustame õigusakte, lepinguid, kriisiplaane jt
regulatiivdokumente, mis sätestavad asutuste ja organisatsioonide rollid,
vastutuse, ülesanded ning koostöösuhted.
2. Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime
Hetkeolukord:
Et tagada digiühiskonna kestlik areng ja innovatsiooni turvaline rakendamine,
tuleb varasemast paremini mõista üleilmseid suundumusi ja tehnoloogia arengut.
46
See tähendab võimet aru saada tehnoloogiaga kaasnevatest riskidest ja nende
mõjust ning suutlikkust välja töötada riskihaldusmeetmed. Küberturvalisus peab
toetama innovatsiooni ja innovatsioon küberturvalisust. Selle saavutamine nõuab
senisest suuremat tähelepanu.
Infosüsteemide ja teenustega seotud riskide leevendamise vastutus on igal
infosüsteemi omanikul. Riskihinnangute tegemist ja turvameetmete
väljatöötamist toetavad mitmed asutused ja organisatsioonid analüüside ja
juhenditega: Riigi Infosüsteemi Amet, julgeolekuasutused, haridus- ja
teadusasutused ning samuti riiklikud ja rahvusvahelised kompetentsikeskused.
Arendamist vajab pidev olukorra analüüsimise võime, et uuendada kehtivaid
turvanõudeid ning koostada praktilisi soovitusi ja juhendeid infosüsteemide
omanikele. See vajab ka vastava aluspädevuse arendamist, sh akadeemilistes
asutustes.
Digiühiskonna suundumuste, riskide ja mõjude analüüs ei toimu veel täies mahus
ettevaatavalt ega süsteemselt. Areng tehisintellekti, pilvetehnoloogia, robootika,
liitreaalsuse, sidetehnoloogia ja asjade interneti valdkonnas ning paljudes muudes
tehnoloogiasuundades toob kaasa muutusi, milleks on vaja valmis olla. Praegu ei
ole analüüsivõimekus piisav, et üleilmse arengu mõju Eesti kontekstis asjakohaselt
lahti mõtestada ning vajalikud turbemeetmed välja töötada.
Tulemus:
Otsustajad, poliitikakujundajad ning võrgu- ja infosüsteemide omanikud omavad
head olukorrateadlikkust üleilmsetest digiarengu ja küberturvalisuse
suundumustest, riskidest ja mõjudest Eestile.
Digiinnovatsiooni kavandamisel ja rakendamisel on riskid läbi mõeldud ja
maandatud.
Suudame piisavalt kiiresti välja töötada ja rakendada Eesti konteksti sobivaid
küberturvalisuse tagamise meetmeid, sh kaasates eri asutuste, ettevõtete ja
ekspertide kompetentsi.
Tegevused:
Kasvatame riigisektori võimekust hinnata küberturbe olukorda ja riske ning
välja töötada turvameetmeid riigiüleselt ja eri sektorites, sh suurendame
vastavat teadlikkust ja pädevust.
47
Loome töökorralduse digiinnovatsiooni kavandamisel turvalisuskaalutlustega
arvestamiseks.
Loome küberturbepoliitika kujundamise toetuseks võrgustikupõhise mõttekoja,
mis võtab ettevaatavates hinnangutes ja soovitustes arvesse tehnoloogilisi,
julgeolekupoliitilisi, majanduslikke, välispoliitilisi ja muid asjakohaseid aspekte.
Loome kestliku korralduse küberturbe uurimis- ja arendusvajaduste,
programmide ja projektide määratlemiseks ning rahastamiseks. Töötame välja
ja viime ellu küberturvalisuse riikliku uurimis- ja arendustegevuse kava.
Kasvatame akadeemiliste asutuste ja arenduskeskuste võimekust viia ellu
riiklikult olulisi küberturbe uurimis- ja arendusprojekte.
Eelnevates tegevustes pöörame suuremat tähelepanu ning võtame fookusse:
Eesti digiriigi baasteenuste ja platvormide, tehisintellekti ning pilveandmetöötluse
kasutamise turvalisuse tagamise;
tehnoloogia usaldusväärsusega seotud strateegilised riskid, mis võivad
ühiskonnale mõju avaldada tehnoloogia kasutamise ja sõltuvuse kaudu.
3. Suurem küberturvalisuse tagamise võimekus
Hetkeolukord:
Riigi praegune küberturbevõimekus ei ole piisav, et ennetada ja vähendada võrgu-
ja infosüsteeme ohustavaid riske. Küberohtude järjepidev kasv ja areng tingib
vajaduse ennetusvõimet hüppeliselt edasi arendada, selle rakendamise seiret ja
järelevalvet parandada.
Küberturbemeetmete rakendamine on detsentraliseeritud haldusmudeli puhul
kulukas. Asutused ja organisatsioonid vajavad küberturbefunktsioonide
täitmiseks sarnast ressurssi (eksperdid, vahendid), mis muudab küberturvalisuse
tagamise kulukamaks. Piiratud vahendite tõttu ei ole kõikidel asutustel piisavalt
võimekust hankida spetsiifilist pädevust ega rakendada meetmeid vajalikul
tasemel.
Küberintsidendid juhtuvad ning selleks peab valmis olema. Eesti digiökosüsteem
on äärmiselt keerukas taristu, mille suhtes ei ole kõikvõimalike ennetavate
turbemeetmete rakendamine majanduslikult otstarbekas. Tuleb optimeerida
48
turbemeetmete kasutamist ja arvestada jääkriskide olemasolu. See tähendab, et
kõiki intsidente ei ole võimalik ennetada, vaid nende juhtumisel peab valmis kiirelt
tuvastama, reageerima ja neid ära lahendama.
Küberintsidentide ja -kriiside haldamise ja lahendamise võimekus ei ole Eesti riigi
digisõltuvust arvestades piisav. Küberohtude ja -intsidentide kasv seab suuremad
nõudmised kriisihaldussüsteemile. See puudutab nii korralduslikku suutlikkust
kui ka küberturbetoodete ja -teenuste kasutamist. Küberturbe tööriistu, mis
toetavad võrgu- ja infosüsteemide seiret, olukorrapildi loomist ning
intsidendihaldust, on vaja pidevalt uuendada ja täiustada.
Pädevaid küberturvalisuse valdkonna eksperte ei ole piisavalt. Järjest suurenev
spetsialiseerumine toimub nii digiteerimise kui ka küberturvalisuse valdkonnas.
Eri tehnoloogiate hoogustuv areng, nagu pilveandmetöötlus, tehisintellekt,
krüptosüsteemid, asjade internet, robootika, liitreaalsus jne, tingivad vajaduse
spetsialiseerunud ekspertide järele. Seda on vaja nii riikliku poliitika,
turvameetmete arendamise kui ka kasutoova rahvusvahelise koostöö jaoks.
Muutuvas ja spetsialiseeruvas küberturvalisuse valdkonnas on proovikivi olla
rahvusvaheliselt suunda andev juhtriik. Eesti hea maine on tulnud edukast
digivõimaluste kasutamisest ning sellega käsikäes oskuslikust küberturvalisuse
tagamisest. See maine toetab ettevõtluse ekspordivõimalusi ning annab panuse
riikliku julgeoleku tagamisse. Selleks, et rahvusvahelisi protsesse suunata, on vaja
omada paljudes erivaldkondades suurt pädevust (s.t eksperte ja praktilist
kogemust). Suureneva keerukuse tõttu ei ole võimalik omada igas aspektis
kõrgetasemelist pädevust, vaid peab valima selged spetsialiseerumissuunad.
Tulemus:
Küberturvalisuse tagamise meetmed on rakendatud vajalikul tasemel, mis on
määratletud õigusaktides, standardites ja eeskirjades. Prioriteediks on seejuures
oluliste teenuste toimepidevuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse kindlustamine.
Riik on suuteline operatiivselt lahendama eri mastaabiga kriise ja osalema
rahvusvahelises kriisihalduses.
Nüüdisaegsete küberturbe meetmete rakendamiseks on piisavalt
spetsialiseerunud eksperte ja vahendeid.
Eesti on rahvusvaheliselt suunda andev juhtriik konkreetsetes prioriseeritud
küberturbe valdkondades.
49
Tegevused:
Viime läbi küberturbefunktsioonide süstematiseerimise ja otstarbekal määral
konsolideerimise.
Suurendame avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja organisatsioonide ning
elutähtsate teenuse osutajate suutlikkust rakendada ennetusmeetmeid:
turvalise arhitektuuri loomine, infoturbestandardi(te) rakendamine,
sertifitseerimine, testimine (sh eri testimiste mahu oluline kasv), auditeerimine,
koolitamine, nõustamine ja teavitamine.
Suurendame riikliku küberturvalisuse tagamisel osalevate valitsusasutuste
suutlikkust teha küberturbe olukorra seiret ja järelevalvet. Töötame välja
ajakohased mõõdikud ja mehhanismid riikliku küberturbe olukorra hindamiseks.
Suurendame riikliku küberturvalisuse tagamisel osalevate valitsusasutuste
suutlikkust lahendada küberintsidente.
Korraldame riiklikke ja rahvusvahelisi õppusi intsidentide lahendamise
harjutamiseks.
Suurendame riigisektoris spetsialiseerunud ekspertide hulka teemadel, mis
on vajalikud kõrgel tasemel küberturvalisuse tagamiseks, Eesti digiriigi
alusteenuste toimimiseks, tehisintellekti ja pilveandmetöötluse rakendamiseks
ning digiinnovatsiooniks.
Määrame ja eelisarendame küberturvalisuse valdkondi, kus Eestil on kõige
suurem rahvusvaheline potentsiaal. Võtame rahvusvahelise initsiatiivi sellistel
aladel, mis lähtuvad riiklikest prioriteetidest ja sisulistest tugevustest.
50
Visiooni elluviimiseks ootused teistele
valdkondadele
Digiühiskonna 2030. aasta visiooni saavutamiseks on vajalik, et teistes
poliitikavaldkondades täiendatakse siinset arengukava mitmel moel. Vastavalt Eesti
arengukavade koostamise korraldusele ei ole tegemist automaatse kohustusega teistele
valdkondadele, vaid siinse arengukava raames koostatud digiühiskonna visioonist
tõukuva tellimusega ja ootusega teiste poliitikameetmete sisu ja suuna osas. Need loovad
aluse arengukavade elluviimisel ja uuendamisel seisukohtade esitamiseks ning tegevuste
koordineerimiseks asutuste vahel.
Digiühiskonna 2030. aasta sihtide saavutamiseks on vaja järgmist:
Kriitiliselt tähtis on piisaval hulgal ja tasemega IKT-spetsialistide saadavus, sh
küberspetsialistide saadavus. 2030. aastaks peab IKT-spetsialistide arv
majanduses vähemalt kahekordistuma ja nende hulgas küberspetsialistide osakaal
kasvama, et tulevikusihte vajalikul määral ellu viia.
Selleks peab pidevalt laiendama vastavaid õppevõimalusi ja pidevalt täiustama
õppe kvaliteeti kõigil tasemetel – see vajab eeskätt otsustavaid samme
õpetamisvõimekuse kasvatamise mahus ja kvaliteedis, sh õppejõudude järelkasvu
tagamist.
Kuna ainult omamaisest haridussüsteemist võimaluste realiseerimiseks ei piisa,
peab looma talentidele lihtsa võimaluse Eestisse tulla – et see oleks neile mugav ja
atraktiivne sihtkoht.
Et viia majanduse laiem digipööre ja riigihaldus järgmisele digiküpsustasemele, on
oluline algatada laiaulatuslik digioskuste ümber- ja täiendusõpe. See
võimaldab eri alade spetsialistidel omandada vajalikke erialaseid digiteadmisi, et
käivitada ja juhtida või toetada digimuutusi oma organisatsioonides. Samuti peab
(erialaste) digioskuste arendamine olema iga haridusastme loomulik osa. Need
sammud ühtlasi hõlbustavad töötajate kohanemist majanduse muutustega.
Elanikkonna laiema digikirjaoskusega tegelemise vajadus kestab edasi. Üha
vähem on vaja inimesi „internetti tuua“. Tagada tuleb hoopis, et neil on ajakohased
oskused digilahendustega kasulikult ja ohutult ümber käia. Aastaks 2030 peaks
51
kõik Eesti täiskasvanud olema regulaarsed internetikasutajad. See annab
võimaluse tagada nende piisav suutlikkus, sh vastava teadlikkuse baastase, et nad
oskaks digiriigi arenguhüpete järgseid teenuseid üha paremini kasutada.
Teadus- ja arendustegevuse alal tuleb investeerida digiühiskonna arenguga
seotud teaduse ja arenduse (TjaA) võimekuse kasvu. Siis leiab tegijaid nutikate
lahenduste loomiseks ning samas teadmisi ja lahendusi, mida riigis ja majanduses
kiirelt proovida ja rakendada. Võti on piisava IKT-alase TjaA rahastuse tagamises.
Parimad võimalikud teenused vajavad head eesti keele tehnoloogia baasi, et nii
kodumaised kui ka globaalsed teenusepakkujad saaksid oma teenused Eesti
digiühiskonna liikmetele võimalikult mugavaks muuta. See tähendab kasvavaid
investeeringuid keeletehnoloogia aluslahendustesse.
Ettevõtluspoliitikas peab võtma fookusse kaks sihti korraga: 1)
traditsioonilisemate sektorite (nt tööstussektor) digipöörde toetamine
vajalike hoobadega – teadlikkuse ja oskuste suurendamisest investeeringute
toetamiseni (sealhulgas, et see digipööre toimuks küberturvaliselt); 2)
tehnoloogiapõhise ettevõtluse keskkonna pidev arendamine. Tuleb luua ja
tagada Eestis suurepärased tingimused, et ettevõtted arendaksid nutikaid tooteid-
teenuseid, et sünniks ja kasvaks uusi tarku lahendusi loovaid ettevõtteid ning et
Eestisse tuleks vastavaid välistegijaid.
Selles on oluline roll ka ettevõtluskeskkonna arendamisel, et ettevõtlusega
tegelemine oleks Eestis lihtsaim kogu maailmas. Tähtsal kohal on järgmise
arenguhüppena reaalaja majanduse korralduse ja lahenduste arendamine.
Et tagada nii ettevõtluskeskkonna areng kui ka laiemalt uudsete lahenduste
loomine ja kasutuselevõtt, peab kiirelt muutuvas maailmas olema
seadusloome paindlik ja suutma võimalustele kiiresti reageerida. Samas
peab seadusloome jätkuvalt kaitsma inimese põhiõigusi ning tagama eetilist
andmekasutust.
Kui riigis on avalikud teenused üha nähtamatumad ehk proaktiivsemad ja
automaatsemad, võib väheneda inimeste ja riigi suhtlus ning inimeste arusaam
riigi toimimisest. Selle vältimiseks tuleb parandada infoteenuste kvaliteeti ning
valitsemise avatust. Teisisõnu tuleb hõlmata inimesi üha aktiivsemalt avalike
otsuste tegemisse ja arutellu. Selleks saab muu hulgas nutikalt ära kasutada
52
digilahendusi alates kogukondade toimimise toetamisest kuni riiklikul tasandil
osaluse võimaluste suurendamiseni.
Äridiplomaatia ja ekspordi tugitegevuste kaudu on vajalik jätkata tööga, et Eestit
tuntaks maailmas kui edasipürgivat ja tarka digiühiskonda ja -riiki. See avab
ettevõtetele uksi IT-lahenduste maailma viimiseks, mis teeb neid tugevamaks
partneriks ka Eestis tulevikulahenduste loomisel. Teisalt sõltub Eesti tuntusest,
kas talendid ja maailma tegijad kaaluvad Eestit oma võimaliku järgmise
asupaigana.
Visioonis rõhutatud ühiskondliku kaasatuse, sidususe ja lõhede vähenemine
on võimalik ainult juhul, kui tervise, heaolu jt ühiskonna arengule suunatud
arengukavades on fookuses ulatuslik ja sisuline digipöördestrateegia,
sisuvaldkondade arendamine on hästi seostatud ning ka elluviimist juhitakse
tulemuslikult.
Lisaks on vaja, et kultuuri valdkonnas jätkuks hoogne kultuuripärandi
digiteerimine ning digitaalse kultuuri loomise, säilitamise ja kättesaadavuse
kvaliteeti tõstmine, lisaks digisisu uus- ja ristkasutuse edendamine. Siis on
saavutav visiooni ambitsioon, et Eesti kultuur edeneks digiajastul.
53
Juhtimiskorraldus
Arengukava elluviimise eest vastutab digiühiskonna arengu eestvedajana Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium (2021. aasta seisuga ettevõtlus- ja IT-ministri
juhtimisel).
Arengukava viiakse ellu digiühiskonna programmi kaudu (edaspidi: programm), mis
hõlmab digiriigi arengu, ühenduvuse ja küberturvalisuse valdkondi. Programmis
pannakse paika konkreetsete aastate täpsemad eesmärgid ning nende saavutamiseks
vajalikud tegevused koos vastutajate, rahaliste vahendite ja mõõdikutega. Programm
koostatakse neljaks aastaks vastavalt riigi eelarvestrateegia kestusele ja seda
uuendatakse iga aasta n-ö rulluvalt.
Arengukava on plaanis vähemalt kaks korda perioodi jooksul põhjalikumalt üle
vaadata ja uuendada, et võtta arvesse kiirelt muutuvat keskkonda (nt tehnoloogia
arengut) ning tegevuste elluviimise tulemuslikkust. Selleks tehakse enne arengukava
elluviimise hindamine, mis on ülevaatuse üks aluseid. Uuendamine on kavas läbi viia
2024. aasta esimeses pooles ja 2027. aasta lõpuks.
Arengukava juhtimiskorralduses on peamine ülesanne tagada eri valdkondade ja
asutuste eesmärkide ja tegevuste sünergia, sest digiühiskonna areng (sh eelkõige
2030. aasta visiooni elluviimine) sõltub paljude osaliste samasuunalisest pingutusest. Et
tagada vajalik kooskõla, koostöö koordineerimine ja ühtne infoväli, on arengukava
juhtimiskorraldus ja selle eri tasandid kavandatult järgnevalt.
54
Nimetus Ülesanne/roll Sagedus Liikmed
Digiühiskonna - Arengukava ja selle Vähemalt kord Juht: digiarengu eest vastutav
arengukava muudatuste arutelu ning aastas (aasta minister
juhtrühm heakskiitmine – valitsusele alguses Liikmed: MKMi digiarengu
(VV määruse mõistes: esitamiseks programmi asekantsler; visiooni enim
juhtkomisjon) - Arengukava elluviimise uuendamise ajal), panustavate valdkondade
jälgimine ja suunamine nii vajaduse korral asekantslerid (MKM,
visiooni kui ka arengukava sagedamini majandusareng ja
valdkondade tasandil ning ettevõtluskeskkond; HTM
vajaduse korral valdkonna digioskused, JuM avalik
koostöö suunamine õigus); Riigikantselei kui
- Programmi iga-aastaste riikliku strateegilise
fookuste arutelu, planeerimise koordineerija;
programmi heakskiitmine, ITLi ning Linnade ja Valdade
vajaduse korral jooksvate Liidu esindajad; Riigi
muutuste arutelu ja Infosüsteemi Ameti ning
heakskiitmine Tarbijakaitse ja Tehnilise
- Arengukava hindamise Järelevalve Ameti
algatamine peadirektorid, digiühiskonna
arengu valitsusväline
ekspert/eksperdid
Juhtrühma tööd korraldab
MKMi digiarengu asekantsler
55
Küberjulgeoleku Küberturvalisus: Nõukogus Juht: MKMi kantsler
nõukogu - Arengukava ja selle arengukava(de) Liikmed: asjakohaste
(VV julgeoleku muudatuste arutelu ning teemaline arutelu ministeeriumite kantslerid,
komisjoni alarühm) heakskiitmine enne VV vähemalt kord asutuste juhid ja muud
arutelu aastas, programmi valdkonna esindajad
- Arengukava ja seotud uuendamise ajal Nõukogu tööd korraldab
arengukavade elluviimise aasta algul MKMi riikliku
jälgimine ning vajaduse küberturvalisuse osakond
korral valdkonna koostöö
suunamine
- Programmi iga-aastaste
fookuste arutelu ja
heakskiitmine
Valdkondlikud - Arengukava elluviimise Vähemalt kord- Juht: MKMi vastava osakonna
nõukojad: jälgimine ja vajaduse kaks aastas (enne juhataja
digiriigi nõukoda, korral koostöö suunamine poolaasta lõppu) Seotud avaliku sektori
küberturvalisuse töisel tasandil oma asutused (asekantslerite või
nõukoda, ühenduvuse valdkonnas osakonnajuhatajate tasemel);
nõukoda - Programmi arutelu ja Linnade ja Valdade Liidu
ettepanekute tegemine esindaja; erasektori esindajad;
juhtrühmale valdkonna eksperdid
- Arengukava hindamise Nõukodade tööd korraldab
arutelu ja MKMi vastav osakond
muudatusettepanekute digiarengu asekantsleri
tegemine juhtrühmale alluvuses
Temaatilised - Tegevuste sisu täpsem Vajaduse järgi Oleneb tegevusest ja teemast
töörühmad ja kavandamine ja – seotud asutused, partnerid,
võrgustikud: alalised elluviimine, vastav sihtrühmad
(nt riigi IT-juhtrühm, koordineerimine ja
arhitektuurinõukogu) korraldamine
või ajutised, sh - Ettepanekute tegemine
valdkondade-, uute tegevuste
sektorite- ja algatamiseks või seniste
asutusteülesed kohendamiseks
rühmad
56
Maksumusprognoos
Maksumusprognoos sisaldab nende kulude koguhinnangut (ilma käibemaksuta), mis on
vajalikud selleks, et tagada digiühiskonna arengukava eesmärkide saavutamiseks
tegevuste piisav rahastus digiühiskonna programmis:
Aasta 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Kokku
2021–
2030
Maksumus 68,3 111,3 134,9 119,9 120,1 125,2 131,2 135,3 138,3 139,4 1223,9
(mln €)
Prognoosis sisaldub ja on arvesse võetud muu hulgas:
2021-2030 aastateks teadaolev juba otsustatud rahastus, sh välisvahendid ja
riigieelarveline baasrahastus arengukava tegevussuundade elluviimiseks
(vastavalt viimasele riigi eelarvestrateegiale);
tegevussuundade elluviimise maksumuse koguhinnang ehk n-ö lisavajadus, mida
riigieelarves protsessis edaspidi taotleda.
57
Lisad
Lisa 1. Seonduvad arengukavad
Kui peatükis „Ootused teistele valdkondadele“ on toodud välja hädavajalikud teemad ja
suunad teisteks arengukavade sisus ja elluviimisel arvestamiseks, et saavutada Eesti
digiühiskonna 2030. aasta visioon, siis selles peatükis tuuakse lisaks välja konkreetsed
koostöökohad ja tööjaotus eri arengukavade vahel. Siinkohal on esile toodud neist kõige
olulisemate piirjoonte ja sünergiaga arengukavad, kus seos on valdkonna
poliitikameetmete vahel.
Digiühiskonna arendamine ja eriti digiriigi arendamise suunad on seotud iga valdkonna
arengukavaga, sest igas arengukavas kavandatakse valdkondlike digilahenduste ja -
teenuste arendamist. Neid puutepunkte pole siinkohal eraldi välja toodud, sest see poleks
otstarbekas – üles peas lugema iga kui viimse arengukava samade lausetega. Siinne
arengukava toetab kõiki teisi sellega, et annab suuna ning sisaldab tugitegevusi kõigi
muude poliitikavaldkondade sisese digiarengu sihtide kavandamiseks ja elluviimiseks
(digiriigi arengu, küberturvalisuse ja ühenduvuse alal).
1. ÜRO säästva arengu tegevuskava aastaks 2030
Arengukava lähtub oma põhimõtetes ja tegevuste planeerimisel ÜRO säästva arengu
tegevuskava aastaks 2030 põhieesmärkidest. Tegevustega toetatakse mitme
põhieesmärgi teostumist, kuid kõige suurem mõju on järgnevate põhieesmärkide puhul:
ÜRO säästva arengu põhieesmärk Peamiselt panustav arengukava peatükk
3. Tervis ja heaolu Üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele
teenustele
Krativäeline riik
58
Võim oma andmete üle
Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse
juurutamine
Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus
Avaliku sektori digimuutuste võimendamine
4. Kvaliteetne haridus Avaliku sektori digimuutuste võimendamine
8. Tööhõive ja majanduskasv Võim oma andmete üle
Uute lähenemisviiside pidev katsetamine
Avatud innovatsioon ja digiriigi kogukonna
arendamine
Avaliku sektori digimuutuste võimendamine
Uudsete sisu- ja äriteenuste arendus
Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine
10. Ebavõrdsuse vähendamine Üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele
teenustele
Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine
11. Jätkusuutlikud linnad ja asumid Krativäeline riik
5G- ja 6G-baastaristu arendamine
12. Säästev tootmine ja tarbimine Roheline digiriik
13. Kliimamuutuse vastased meetmed Roheline digiriik
16. Rahumeelsed ja kaasavad Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse
institutsioonid juurutamine
Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus
Sihitud väliskoostöö
Ajakohane küberturvalisuse riiklik korraldus
59
2. Euroopa Liidu seonduvad dokumendid
Arengukava arvestab Euroopa Liidus toimuvate arengutega ning valdkondlike
raamdokumentidega, sh Euroopa digistrateegia35, andmestrateegia36, 5G ühenduvuse
strateegia37, küberjulgeoleku strateegia38 ja VKEde strateegia39. Arengukava sobitub üle-
euroopalistes kavades plaanituga nagu digiõppe tegevuskava40, oskuste tegevuskava41,
tehisintellekti tegevuskava42 jt. Arengukava toetub põhimõtetele, mis on e-valitsuse
valdkonnas EL liikmesriikides vahel kokku lepitud Tallinna deklaratsiooni 43 ja Berliini
deklaratsiooniga44.
3. Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035
Digiühiskonda saab arendada ainult siis, kui inimestel on oskused, mis toetavad IKT-
teenuste tarbimist ja kasutamist. Vastuvõtmist ootavas haridusvaldkonna arengukavas
on oluline roll digioskuste arendamisel kolmest aspektist:
baastaseme digikirjaoskuse ja digiturbe pädevuse arendamine kogu elanikkonna
seas;
erialaste digioskuste arendamine;
infotehnoloogia loomise oskuste arendamine (spetsialistide juurdekasv).
Digioskuste arendamisel kogu ühiskonnas on vaja kasutada digitehnoloogiat ka läbivalt
igas õppeastmes ja -suunas, et parandada õppe kättesaadavust. Lisaks on digilahenduste
loomisel oluline kasutada ja arendada eesti keelt. Need on hariduse arengukava
erifookuste seas.
Kui ülejäänud sihtrühmade digioskuste arendamine on kaetud haridusvaldkonna
arengukavas, siis avaliku sektori töötajate digioskuste ja -teadmiste arendamiseks
mõeldud tegevused on kaetud siinses arengukavas avaliku sektori digimuutuste
võimendamise suunas.
Lisaks on konkreetsed koostöökohad küberturvalisuse alal:
Küberturbe pädevuse määratlemine – HTM kaasab ja MKM annab sisendi
küberturbe pädevuse määratlemisse. Vajadusel koostatakse eraldi dokument
küberturbe pädevuse määratlemiseks.
Küberturbe õppematerjalide koostamine – HTM kaasab küberturbeeksperte
õppematerjalide koostamisse.
60
4. Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava
2021–2035
Selles arengukavas rõhutatakse, et majanduskasvu ja arengu peamine eestvedaja on
innovatsioon, eriti teadus- ja arendustegevusel põhinev innovatsioon, ning et Eesti
ettevõtluskeskkond peab olema rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Need sihid on
sisuliselt seotud digiühiskonna arengukavaga, sest küberturvalisuse ja digiriigi
arendamine peab tuginema uutele teadmistele ja lahendustele (mille üks allikaid on TjaA
ja vastava võimekuse suurendamine). Seega loob TAIE arengukava alustegureid siinse
arengukava edukaks rakendamiseks.
TAIE arengukava katab ka tegevusi ettevõtluskeskkonna arendamiseks, sh ettevõtjatele
teenuste arendamiseks, mida sündmusteenuste jt digiriigi suundade vaatenurgast
horisontaalselt siinses arengukavas toetatakse.
Digiühiskonna arengukava näeb ette koostöö arendamist IT-sektoriga (sh avatud
innovatsiooni ja kogukonna arendamine digiriigi suundades ning koostöö ettevõtetega ka
küberturvalisuse suurendamise raames) ja konkreetse valdkondliku TjaA toetamist (nii
digiriigi kui ka küberturvalisuse alal). Siinne arengukava toetab seega TjaA, innovatsiooni
ja ettevõtluse üldsihtide saavutamist ühe sektori tasemel.
Samuti on nii digiriigi, küberturvalisuse kui ka ühenduvuse areng osa
ettevõtluskeskkonna arengust ning digiriigi edenemine kasvatab kogu majanduse
rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Lisaks on konkreetsed koostöökohad küberturvalisuse alal:
TAIE mõõdikute määratlemine küberturvalisuse valdkonnas – need tehakse
kindlaks küberturbe vastutajate ja ekspertide kaasabil. Vajaduse korral
koostatakse eraldi dokument TAIE mõõdikute määratlemiseks küberturvalisuse
valdkonnas.
TAIE programmi koostamine – MKM koostab TAIE kava küberturvalisuse
valdkonnas. Kava kohta küsitakse arvamust riikliku küberturvalisuse poliitika
nõukoja liikmetelt.
61
5. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030
Üks tähtis teema, millesse panustavad mõlemad arengukavad, on identiteedihaldus.
Siseturvalisuse arengukavas on seatud eesmärgiks luua usaldusväärne, uuenduslik ja
inimkeskne identiteedihaldus. Seda aitavad saavutada nii siseturvalisuse kui ka
digiühiskonna arengukavaga ette nähtud tegevused – viimane hõlmab digiriigi
platvormide tegevussuunda, millega muu hulgas tagatakse digiidentiteedi
tulevikukindlus.
Siseturvalisuse arengukavas tegeletakse ka kriiside haldusega, mida siinne arengukava
aitab edendada küberintsidentide ja -kriiside haldamise kontseptsiooni koostamisega,
mis on kooskõlas üldise riikliku kriisihalduse arendamise kontseptsiooniga. Lisaks
kajastatakse siseturvalisuse arengukavas kriisivalmidusega seotud tegevusi, mis toetavad
elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamist.
Arengukavas tuuakse küberkuritegevuse vastase võitluse kohta esile ka see, et võitlus
küberkuritegude vastu tuleb muuta senisest tulemuslikumaks. Selleks peab koostama
tervikpildi küberkuritegevuse valdkonnast ja selle tulevikusuundumustest ning
küberkuritegevuse ulatusest, samuti võtma kasutusele kestlikud lahendused, mis
suurendavad tõenäosust küberkuriteod avastada, neid tõhusamini menetleda ja nende
toimepanija tuvastada. Lisaks on vaja kasvatada elanike ja ettevõtete teadlikkust
küberkuritegevusega seotud ohtudest ja nendest hoidumise võimalustest ning luua
nüüdisaegsed ja lihtsad võimalused teatada küberkuritegudest ja küberkuriteo katsetest
politseile. Nii suurendatakse siseturvalisuse arengukavaga küberruumi ohutust, mis on
siinse arengukava üldeesmärgi ja 2030. aasta digiühiskonna visiooni üks osa.
6. Riigikaitse arengukava
Siinse arengukava ja riigikaitse arengukava eesmärgid ning tegevussuunad on
sünkroonitud.
Üksikasjalikumad seosed riigikaitse arengukavaga ei ole avalik teave.
62
7. Välispoliitika arengukava 2030
Eesti Välispoliitika Arengukava 2030 sisaldab eesmärke ja tegevusi, mis toetavad Eesti
riigi maine ja mõjukuse kasvu. Eesti kui eduka digiriigi maine hoidmiseks ja
arendamiseks, aga ka Eesti ekspertide kogemuse ning IT ettevõtete ekspordivõimaluste
suurendamiseks esindab Välisministeerium välispoliitika (sh julgeolekupoliitika ja
äridiplomaatia) ulatuses Eesti digihuvisid rahvusvahelisel areenil ning kaasub erinevate
rahvusvaheliste initsiatiividega, protsessidega ning poliitikatega.
Arengukavas käsitletakse põhiteemadena välispoliitika vaatenurgast küber- ja
hübriidrünnakuid ning küberkoostöö vajadust teiste riikidega, samuti Eesti rolli
kübervaldkonna eeskõnelejana maailmas. Koostöökoht siinse arengukavaga on Eesti
panus rahvusvahelisse küberturvalisusesse ja rahvusvaheliste kübervõimete arendamine
Eestis. Arengukavas tuuakse esile, et vaja on kohalikke eksperte ning rahalist ja
organisatoorset võimet panustada rahvusvahelisse koostöösse (seisukohtade
kujundamine, koolitused, arenguabiprojektid, algatused jne). Samuti on oluline arendada
rahvusvahelise funktsiooniga organisatsioone ja üksusi (nt NATO CCDCOE, EU CyberNET)
ning tuua Eestisse uusi organisatsioone ja üksusi.
8. Sidusa Eesti arengukava 2021-2030
Arengukava on Riigikogu menetluses. Oluline seos on sidusama ja kaasavama ühiskonna
loomisel, mida Digiühiskonna arengukava toetab läbi paljude tegevuste, kuid eelkõige läbi
avalike eteenuste arendamise ja ligipääsetavuse suurendamise. Lisaks käsitleb
arengukava rahvastikutoimingute valdkonna arengusuundi, mis mõjutavad kõiki
rahvastikuregistri andmeid kasutavaid teenuseid.
9. Kultuuri arengukava 2021-2030
Arengukava on Riigikogu menetluses. Kultuuri kättesaadavuse toetamine läbi digitaalsete
lahenduste on oluline teemavaldkond, kuna kultuuri kättesaadavus eri sihtgruppide ja
valdkondade lõikes ja regionaalselt on piiratud ja kultuurielus osalemise võimaluste
mitmekesisus ja maht sõltub paljuski inimeste elukohast, vanusest, keeleoskusest ning
sotsiaalmajanduslikest võimalustest. Samuti on oluline kultuuripärandi pikaajaline
digitaalne säilimine.
63
10. Eesti keele arengukava 2021-2030
Eesti keele arengukava üks strateegiline eesmärk on keeletehnoloogia areng, mis on
oluline osa Eesti avalike digiteenuste arendamisest.
64
Lisa 2. Mõjuanalüüs
Arengukava kõik tegevussuunad mõjutavad kaudselt kõiki allpool mainitud kolme
sihtrühma. Kuid siinkohal avame, kuidas need tegevussuunad hakkavad sihtrühmade
igapäevaelu ja -tööd kõige otsesemalt mõjutama.
Arengukava mõjud ilmnevad peamiselt järgmistes sihtrühmades:
Eesti elanikud ja e-residendid ehk digiriigi ja sideteenuste kasutajad;
erasektor;
riigiasutused ja kohalikud omavalitsused.
Digiriigi valdkonna mõjuanalüüs
Mõjuvaldkond Mõju
Riigi julgeolek ja Põhjala-Balti piirkonnas senisest suurema koostöö tulemusena
rahvusvahelised lihtsustub rahvusvaheline asjaajamine.
suhted Eesti hea maine digiühiskonnana säilib ning selle tulemusel tullakse
meie juurde nõu küsima ja meid kaasatakse rahvusvahelistesse
projektidesse. Digiriigi arengutaseme tõstmine ja kindlustamine
suurendab Eesti n-ö pehmet jõudu veelgi.
Eesti digilahendused on koosvõimelised Euroopa suundadega.
Eesti residendid ja ettevõtjad saavad vähemalt Põhjala ja Balti
piirkonnas rahvusvahelisi asju ajades, näiteks tööle või äri tegema
minnes, vajalikud asjad digitaalselt ühekorraga korda ajada.
65
Sotsiaalsed ja Sündmuspõhine ja proaktiivne lähenemisviis avalike teenuste
demograafilised mõjud pakkumisel tagab, et teenused jõuavad laiema sihtrühmani senisest
lihtsamalt ja väiksema vaevaga. Inimkeskselt kujundatud avalikud
teenused on kättesaadavad ja kasutusmugavad ka väiksemate
(digi)oskuste ja erivajadustega inimestele, samuti neile, kes
saabuvad Eestisse teistest riikidest. Teenuste automatiseerimine,
ennetav ja sündmuspõhine pakkumine ning digikättesaadavus
suurendavad võrdsust ühiskonnas, kuna nende kaudu paraneb
ligipääs teenustele, teenuste kasutamine ei eelda häid digioskusi ja
teenused vastavad kasutajate vajadustele. Näiteks väheneb vajadus
teenuse saamiseks kohale sõita, toetusi ei pea ise taotlema jne.
Protsesside automatiseerimise tulemusel vabaneb avaliku sektori
töötajate ressurss, et pakkuda paremat teenusekvaliteeti – suhe
riigiga muutub kvaliteetsemaks. Riik on inimese jaoks, et pakkuda
talle nõu ja olla partner.
Nõusolekuteenuse kaudu suureneb personaalsemate teenuste arv
(sh erasektori teenused) ja inimesed saavad valida suurema hulga
teenuste vahel. Andmekogudes on andmetöötlus turvalisem ja
inimesele läbi logide ka paremini jälgitav. Algoritmide aktiivsem
kasutamine sündmus- ja proaktiivsete teenuste pakkumiseks võib
vähendada inimeste iseseisvust. Seega tuleb seesuguste teenuste
arendamisel pöörata tähelepanu eetikariskide vähendamisele.
66
Majandus Nutikalt valitsetud riik vähendab riigi ülalpidamise kulutusi.
Koostöö arendamine eraettevõtlusega digilahenduste loomisel
ärgitab eraettevõtlust ja uuenduslikkust.
Krattide kasutuselevõtu, sündmuspõhiste teenuste ja
konsolideerumise kaudu suureneb riigisektori tõhusus ning see
toetab majanduse konkurentsivõime kasvu.
Tegevussuunad soodustavad IT-sektori kasvu. Näiteks
standardteenuste kesksel osutamisel toetutakse senisest rohkem
erasektori pakutavale. Avatud innovatsiooni raames saab
erasektoriga koostöös tehtud lahendusi kergemini kohandada,
mistõttu on neid ka lihtsam eksportida ja nad suurendavad
majanduskasvu.
E-residentide teenuste fookustatud arendamine toetab nende
lisandumist, mis toob riigieelarvesse ja kogu majandusse
väärtuslikku lisatulu.
Keskkond Arengukava tegevused aitavad keskkonda hoida kahel moel.
Esiteks asendab digilahenduste kasutamine vajaduse tarbida
füüsilisi lahendusi (nt digiteenused kaotavad paberavaldused ja
füüsiliselt kohalesõitmise vajaduse).
Samuti on vaja digilahendusi endid nn rohestada – võtta kasutusele
üha keskkonnahoidlikumaid lahendusi, mis tarbivad vähem
ressursse (nt päikeseenergial töötavaid servereid). Digiriigi
arendamiseks ja haldamiseks valitakse võimaluse korral
keskkonnasäästlikem lahendus. See suund on seatud digiriigi
arenguhüpete kavas.
Lisaks vähendab avalike digiteenuste parem kättesaadavus ja
kasutatavus inimeste sundliikumist ning keskkonna- ja kliimamõju.
Digiriigi serverite vajadused on keskselt osutatud teenuste korral
tipphetkedel hajutatud üle haldusalade, mistõttu on vaja vähem
enda servereid, nende haldust ja omaenda andmekeskusi.
Samas tuleks hinnata digiriigi mõju energiakasutusele,
kasvuhoonegaaside emissioonile jne, et olla kindel netomõjus.
Digilahendustel on oluline osa ka kliimamuutuste mõjuga
kohanemisel. Digilahenduste abil on võimalik infot efektiivsemalt
67
koondada ning viia teave kiiremini nendeni, kes seda vajavad.
Digilahendused aitavad luua kiiremat analüüsivõimekust erinevate
ekstreemsete ilmastikuoludega toimetulekuks ning aitavad neile
paremini reageerida.
Regionaalareng Tänu avalike teenuste digiteeritusele on äärealadel elavatel
inimestel aina parem ligipääs avalikele teenustele. Väheneb vajadus
koonduda teenuste kättesaamiseks elama suurematesse
linnadesse, samuti võimaldab parem kaugtöö toetamine töötada ja
elada väiksemates Eestimaa paikades.
Sündmusteenuste arendamisel väheneb lõhe riigi- ja KOVide
teenuste vahel – teenused tuuakse inimese jaoks ühte
kasutajateekonda hoolimata sellest, kas neid pakub riigiasutus või
KOV, ühtlustades teenuste kvaliteeti.
Muutuva avaliku sektori rolli kaudu muutub ka kohaliku
omavalitsuse osatähtsus – olla elanikele pigem partner kohalikku
elu puudutavate otsuste tegemisel ja nõuandja sobivate teenuste
väljavalimisel.
68
Riigiasutuste ja Nii avalike teenuste kui ka poliitikakujundamise otsuseid tehakse
kohaliku omavalitsuse tänu paremale teenusejuhtimisele üha rohkem (seire)andmete
ülesanded ning põhjal.
töökorraldus Sündmus- ja proaktiivsete teenuste pakkumiseks peavad
riigiasutused ja KOVid paljuski ümber mõtestama ja kujundama
senise avalike teenuste pakkumise praktika, sh tegema praegusest
rohkem koostööd. Sündmus- ja proaktiivsete teenuste
kasutuselevõtt suurendab riigi tõhusust, kuna teenuseid
sihistatakse täpsemini ning vähendatakse liigset bürokraatiat.
Krattide abil suudetakse avalikke teenuseid paremini juhtida ja
ressursse säästa. Parema andmekasutusega saab avalik sektor luua
teenuseid kiiremini ja tõhusamalt. KOVid ja riik peavad ümber
mõtestama, kuidas oma tööd korraldada, et toetada paremat
koostööd erasektoriga.
Ühelt poolt on tegevused sihitumalt viljakamad, teisalt vähenevad
tööga seotud ehk teenuste osutamise kulud.
Ühenduvuse valdkonna mõjuanalüüs
Mõjuvaldkond Mõju
Riigi julgeolek ja Usaldusväärse sidetaristu rajamine võimaldab tagada Eesti ja
rahvusvahelised suhted Euroopa Liidu ning NATO liitlaste julgeoleku.
Sotsiaalsed ja Arengukava tegevused loovad eeldused taskukohaste sideteenuste
demograafilised mõjud pakkumiseks ja võimaldavad ka väiksema sissetulekuga
elanikurühmadel saada osa infoühiskonna pakutavatest teenustest.
Kaugtööd võimaldavate heade sideühenduste loomine
maapiirkondades vähendab noorte lahkumist suurlinnadesse.
Samuti võimaldab kaugtöö võimaluste paranemine osaleda
tööhõives liikumispuudega inimestel.
69
Majandus Arengukavaga soodustatakse investeeringute tegemist
sidevaldkonnas nii kaabelvõrkude ehitamiseks kui ka uue
põlvkonna mobiilsidevõrkude (5G ja 6G) kasutuselevõtuks.
Kavandatavad riiklikud meetmed toetavad ehitamist ja arendamist
piirkondades, kus eraettevõtted seda omal algatusel ei tee, kuna see
pole neile majanduslikult tasuv.
5G-võrkude kiire ja kulutõhus kasutuselevõtt edendab uuenduslike
teenuste ja tootmisviiside arendamist ning kasutamist.
5G-võrkude tulek muudab märgatavalt senist infoühiskonna
toimimist, luues uued võimalused pakkuda teenuseid senisest
veelgi automatiseeritumalt ja tõhusamalt. Teenuste pakkumiseks ja
kasutamiseks on vaja uuendada seadmeid nii teenuse pakkujatel
kui ka tarbijatel.
Väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtt
maapiirkondades võimaldab uut arenguhüpet ka põllumajanduses
ja loomakasvatuses: nt põllumaa seisundi jälgimine
tehnoloogialahenduste kaudu, väetamine ainult vajaduse korral
ning võimalikult vähesel määral võimaldab säästa kulusid.
Keskkond Keskkonnamõjud puuduvad või on kaudsed ja üksnes
rakenduslikul elluviimistasandil (sidetaristu ehitus).
Regionaalareng Riiklike toetusmeetmete abil rajatavad juurdepääsuvõrgud ja 5G-
baastaristu mõju regionaalarengule on positiivne, parandades nii
elukvaliteeti kui ka maapiirkondade konkurentsivõimet.
Kvaliteetsete sideühenduste olemasolu kõikjal Eestis toetab
inimeste kaugtöövõimalusi, parandab riigi pakutavate digiteenuste
kättesaadavust ning suurendab tehnilist valmisolekut osaleda ka
kaugõppes. Samuti kasvab maapiirkondade ettevõtete
konkurentsivõime.
70
Riigiasutuste ja Sidevaldkonna muutumine ühiskonnas kõikehõlmavaks
kohaliku omavalitsuse baastaristuks teenuste pakkumisel ja tootmise korraldamisel
ülesanded ning tähendab vajadust tagada tõhus ja veelgi parem järelevalve
töökorraldus sideettevõtjate ning sidetehnoloogia tootjate üle.
Ettenähtavas tulevikus on vaja täiendada Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti sidevaldkonnaga tegelevaid struktuuriüksusi.
Samuti vajab lisaressursse riiklike toetusmeetmete elluviimine, et
toetada turutõrkealadel sidetaristu rajamist.
Küberturvalisuse valdkonna mõjuanalüüs
Mõjuvaldkond Mõju
Sotsiaalsed ja demograafilised Otsest mõju ei ole. Kaudne mõju tekib digiteenuste
mõjud usaldamise ja kasutamise kaudu.
Riigi julgeolek ja Riigi julgeolek on tagatud mõjusamalt ja tõhusamalt, sest
rahvusvahelised suhted küberturvalisus on selle oluline osa.
Eesti küberruumi turvalisuse kõrge tase kasvatab Eesti
usaldusväärsust ja tõsiseltvõetavust.
Eesti hea maine küberturvalisuse valdkonnas annab
Eestile võimaluse olulistes rahvusvahelistes küsimustes
mõjule pääseda ja kaasa rääkida.
Majandus Eesti küberturvalisuse kõrge tase aitab Eesti ettevõtetel
oma tooteid ja teenuseid paremini müüa.
Keskkond Otsest mõju ei ole. Kaudne mõju tekib digiteenuste
usaldamise ja kasutamise kaudu.
Regionaalareng Otsest mõju ei ole. Kaudne mõju tekib digiteenuste
usaldamise ja kasutamise kaudu.
71
Riigiasutuste ja kohaliku Võrgu- ja infosüsteemide omanikud peavad pöörama
omavalitsuse ülesanded ning rohkem tähelepanu küberturberiskide hindamisele ning
töökorraldus nende maandamise meetmete rakendamisele.
72
Lisa 3. Kaasamine
Arengukava koostamiseks alustati eelarutelusid 2019. aasta septembris ning koostamine
kestis kuni 2021. aasta maini, mil korraldati avalik konsultatsioon ja kooskõlastus
arengukava tervikeelnõule. Ametlikult laekunud arvamuste ja ettepanekute ja nendega
arvestamise ülevaade on saadaval eraldi dokumendina.
Järgnevalt on toodud esile suuremad kohtumised partneritega arengukava koostamiseks,
kuid pooleteise aasta jooksul peeti veel partneritega ohtralt kahepoolseid kohtumisi, kus
arutati arengukava üksikasjalikumalt ja küsiti jooksvalt tagasisidet. Suuremad
partneritele ja avalikkusele mõeldud üritused olid järgnevad.
Kohtumine Aeg Kohtumise eesmärk Osalejad
Digital Agenda 16. Konverents, kus esimest korda Avatud kõigile huvilistele; osalejad
for Estonia september arutleti pikemalt visiooni ja peamiselt avalikust ja erasektorist
2021+ 2019 põhisuundade üle, kuhu Eesti
peaks digivaldkonnas liikuma
Kõrgemad 14.–15. Hoida avaliku sektori Avaliku sektori IT-majade ja
infoühiskonna november otsustajaid ja põhipartnereid osakondade juhid, avaliku sektori
kursused 2019 kursis peamiste infoühiskonna tippjuhid
arengusuundumustega ning
kavandada koos edasist
teekonda
Üks ühele November Arutada põhipartneritega Põhipartnerid arengukava
kohtumised ja 2020 põhjalikumalt läbi arengukava elluviimisel (HTM, ITL,
diskussioonid suunad ja eesmärgid Riigikantselei, Siseministeerium,
partneritega Välisministeerium, Eesti Linnade
ja Valdade Liit)
73
e-Eesti 7. veebruar Visiooniloome Ligi 70 esindajat
arengukava 2020 partnerorganisatsioonidest (sh
visioonipäev avalik ja erasektor)
Koosolekud Märtsist Valdkondlike teemade Partnerorganisatsioonide ja
digiriigi ja septembrini sisuloome, sh hetkeolukorra asutuste esindajad, mõlemas
ühenduvuse 2020 kindlakstegemine, eesmärkide töörühmas u 20–40 inimest
töörühmades ja tegevuste kavandamine
Koosolekud Juunist 2020 Valdkondlike teemade Partnerorganisatsioonide ja
küberpoliitika märtsini sisuloome, sh hetkeolukorra asutuste esindajad, u 30–40
nõukojas 2021 kindlakstegemine, eesmärkide inimest
ja tegevuste kavandamine
Euroopa Liidu 22. märts Tegevuste tutvustamine, mis on Partnerorganisatsioonide ja
uue 2021 rahastatud uuest asutuste esindajad, kolmanda
toetusperioodi toetusperioodist. Enamik sektori esindajad, u 60 inimest
arutelud digiühiskonna arengukava
tegevusi on rahastatud ELi
vahenditest
74
Viited
1 Eesti 2035 - https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia
2 Digital Economy and Society Index 2020, https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/digital-
economy-and-society-index-desi
3 eGovernment Benchmark 2020, https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/egovernment-
benchmark-2020-egovernment-works-people
4 2020 United Nations E-Government Survey,
https://www.un.org/development/desa/publications/publication/2020-united-nations-e-government-
survey
5 Digiriik tähendab avalikus sektoris digitaalse tehnoloogia kasutamist avalike teenuste osutamiseks,
avaliku halduse ja riigivalitsemise korraldamiseks.
6 Avalik digiteenus on otsene avalik teenus või tugiteenus, mida osutatakse elektroonilise kanali, nagu nt
e-iseteeninduse, teabevärava eesti.ee, veebilehe/portaali, nutirakenduse või e-posti kaudu.
7 Plaanis on hakata mõõtma ka avaliku sektorite töötajate rahulolu e-teenustega.
8 https://www.riigiteenused.ee/et/user
9 Digiriigi ühislahendused on tehnilised lahendused, mida kasutavad mitu haldusala või asutust (või ka
erasektor) ning mis võtavad arvesse laiemaid riigiüleseid vajadusi.
10 Sündmusteenus on otsene avalik teenus, mida mitu asutust osutab ühiselt, et isik saaks täita kõik
kohustused ja kasutada kõiki õigusi, mis talle tekivad ühe sündmuse või olukorra tõttu. Sündmusteenus
koondab mitu sama sündmusega seotud teenust (edaspidi osateenus) kasutajale üheks teenuseks.
11 Proaktiivne teenus on otsene avalik teenus, mida asutus osutab oma initsiatiivil, isikute eeldataval
tahtel ja riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude andmete alusel.
12 Esimene arendusplaan kiidetud valitsuskabineti poolt heaks detsembris 2020 -
https://www.mkm.ee/et/uudised/valitsus-kiitis-heaks-jargmised-sammud-sundmusteenuste-
arendamisel
13 Kratt on tehisintellekti süsteem. Kratt põhineb tarkvaralisel algoritmil, mis on autonoomne ja
õppimisvõimeline ning täidab traditsiooniliselt inimese poolt tehtavaid toiminguid.
14 Kratikava aastateks 2019-2021 https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_kratikava_juuli2019.pdf
15 Tehisintellekti usaldusväärsus lähtub Euroopa Liidu tasandil sihiks võetud tehisintellekti
eetikasuunistest.
16 #Bürokratt on riiklike infosüsteemide külge loodud avaliku sektori krattide ja ka erasektori pakutavate
krattide koosvõimeline võrgustik, mis kasutaja vaates toimib ühtse kanalina avalike otseste ja
infoteenuste saamiseks. Vt #bürokrati kontseptsiooni https://www.kratid.ee/burokratt
17 Andmejälgija loob läbipaistvuse isikuandmete töötlemisel, parandades nii inimeste informeeritust kui
abistades asutusi isikuandmete päringute selgitamisel. Andmejälgija annab isikule ülevaate, mida tema
andmetega on tehtud ja mis kuvatakse riigiportaalis eesti.ee. Andmejälgija on mõeldud liidestamiseks
avaliku sektori infosüsteemidega, mis hoiavad ning töötlevad enda andmekogudes isikuandmeid.
18 Nõusolekuteenus on asutuse andmekogu juurde ehitatud digiteenus, millega inimene saab nõusolekuid
anda, vaadata ja tagasi võtta. Andmekasutaja saab vaadata temale andmete väljastamiseks antud
nõusolekuid; andmekogu haldaja saab isikuandmete väljastamisel andmekasutajale kontrollida nõusoleku
olemasolu.
19 Rohelise IT algatuste eesmärgiks on vähendada tehnoloogiate negatiivset mõju disainides, tootes,
kasutades ja hiljem käideldes tehnoloogiaid keskkonnasõbralikul moel.
20 Privaatsustehnoloogia on tehniline meede inimese privaatsuse tagamiseks proaktiivselt ja
preventatiivselt.
21 Ühekordse küsimise põhimõte on see, kui samu andmeid ei küsita kasutajalt korduvalt. Taaskasutamise
põhimõte on kokkulepe, kus võimaldatakse ka kellegi teise või teisel eesmärgil kogutud andmete
taaskasutamine uue teadmise loomiseks.
22 X-tee on tehniline ja organisatsiooniline keskkond, mis võimaldab turvalist ja tõestusväärtust tagavat
internetipõhist andmevahetust riigiasutuste vahel ja erasektoriga. Teabe vahetamiseks kirjeldab üks X-tee
liige jagatavad andmed ning kõik teised liikmed saavad kokkuleppe alusel seda infot kasutada. Kuna X-
teega liitunud süsteeme on palju, saavad X-tee liikmed oma äriprotsesside tõhustamiseks kasutada teiste
liikmete teenuseid ja andmeid.
23 Nordic Institute of Interoperability Solutions - https://www.niis.org/
75
24 Andmesaatkond on riigi erapilve lahendus, mille kaudu on võimalik andmeid ja teenuseid hoiustada
ning vajadusel käitada turvalisest andmekeskusest väljaspool riigi territoriaalseid piire. See võimaldab
jätkata Eesti riigi toimimist ka tingimustes, kus riigi territooriumil asuvate andmekeskuste töö on
peatunud või häiritud.
25 Turuplats on avaliku sektori IT standardteenuste hankimise ühisplatvorm.
26 Ingl k: disruptive innovation.
27 Ingl k: emerging technologies.
28 Missioonipõhised on üleriikliku või laia ühiskondliku mõjuga mitmetahulise probleemi lahendamisele
suunatud innovaatilised (koostöö)algatused.
29 Avatud innovatsioon tähistab seda, et uudseid lahendusi luuakse ja ehitatakse avatult eri osapooltega ja
eri osapoolte poolt või isegi vedamisel - mitte ei pea riik või üksikasutus ise või üksi välja mõtlema,
tellima, tegema.
30 Ingl k event-driven microservices ja domain-driven design.
31 Nn API-first põhimõte
32 Ingl.k. code repository.
33 Ingl.k. artifactory
34 Väga suure läbilaskevõimega võrk koosneb kas täielikult kiudoptilistest elementidest vähemalt kuni
teeninduskoha jaotuspunktini või mis suudab tavapärastes tipptunnitingimustes tagada võrgu ühesuguse
toimimise alla- ja üleslingi ribalaiuse, töökindluse, vigadega seotud parameetrite, latentsusaja ja selle
muutuse osas.
35 Shaping Europe's digital future: https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/communication-shaping-
europes-digital-future-feb2020_en_3.pdf
36 A European strategy for data: https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/communication-european-
strategy-data-19feb2020_en.pdf
37 Connectivity for a Competitive Digital Single Market - Towards a European Gigabit Society: https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/en/TXT/?uri=CELEX%3A52016DC0587
38 EL küberjulgeoleku strateegia: https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/eus-cybersecurity-
strategy-digital-decade-0
39 VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX:52020DC0103
40 EL digiõppe tegevuskava (2021–2027): https://ec.europa.eu/education/education-in-the-eu/digital-
education-action-plan_et
41 EL oskuste tegevuskava: https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1223&langId=en
42 Tehisintellekti tegevuskava: https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:22ee84bb-fa04-11e8-
a96d-01aa75ed71a1.0009.01/DOC_1&format=DOC
43 Tallinna deklaratsioon: https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/news/ministerial-declaration-
egovernment-tallinn-declaration
44 Berliini deklaratsioon: https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/news/berlin-declaration-digital-
society-and-value-based-digital-government
76
Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse „„Eesti digiühiskond 2030 arengukava“ eelnõu esitamine arutamiseks Riigikogule“ eelnõu lühikokkuvõte Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab enne Vabariigi Valitsuse poolt kinnitamist Riigikogule arutamiseks „Eesti digiühiskond 2030 arengukava“ eelnõu (edaspidi ka arengukava). Ühise arengukava koostamise ülesande andis Vabariigi Valitsus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM). Perioodil 2013-2021 käsitlesid eelnimetatud poliitikavaldkonda Eesti infotehnoloogia arengukava 2013–2021 (MKM vastutusalas). Vabariigi Valitsus kiitis arengukava väljatöötamise ettepaneku heaks 3. detsembril 2020. Arengukavaga lepitakse kokku innustavad ja oluliste osapoolte ühised digiriigi, küberturvalisuse ja ühenduvuse valdkonna poliitika põhimõtted, arengusuunad, tegevuseesmärgid ja -suunad . Arengukava on koostatud kümneks aastaks, mis võimaldab üheti omada valdkondlikku pikemat vaadet, samas võtta ka arvesse tehnoloogiate kiiret arenemist ja vajadust sellele vastavalt kohaneda. Et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on tööriist teiste eesmärkide saavutamiseks, siis on antud arengukava üldeesmärgiks toetada parima moel digilahenduste abil majanduse konkurentsivõime, inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhususe tõusu Eestis. Arengukavas seatakse visioon, põhimõtted, üldeesmärk ja valdkondlikud sihid, mõõdikud alg- ja sihttasemetega, peamised poliitikainstrumendid, juhtimiskorraldus ja maksumuse prognoos. Arengukavas tagatakse kooskõla Eesti 2035 plaani ja strateegiliste sihtidega ja teiste riigi ning rahvusvaheliste strateegiliste arengudokumentidega. Digiühiskonna arengukava 2030 koostamist juhib Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM).