dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ekspordi riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 28. juuni 2021
Viit
2-2/21-0329/2534
Registreeritud
28. juuni 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/21-0329
Vastutaja
Martti Kalvik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)

Failid

  • 📎2-221-03292534 28.06.2021 Väljaminev kiri.asice853 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei 28.06.2021 nr 2-2/21-0329/2534 Ekspordi riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks ekspordi riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) eelnõu: 2) eelnõu seletuskiri. Martti Kalvik 625 6464 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EELNÕU 17.06.2021 Ekspordi riikliku tagamise seaduse muutmise seadus Ekspordi riikliku tagamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 3¹ ja 32 järgmises sõnastuses: „3¹) kindlustatud isik – tagatisevõtja või muu nimeliselt määratletud juriidiline isik, kellega seotud riski käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastava kindlustuslepingu alusel kindlustatakse; 32) vahendaja – kindlustuslepingus kindlaks määratud tagatisevõtjast erinev kindlustatud isik, kellega seonduvat riski tagatisevõtja kindlustab;“; 2) paragrahvi 2 punktis 4 asendatakse sõnad „andja ei ole võlgnik“ sõnadega „andja ja kindlustatud isik ei ole võlgnikud“; 3) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 3¹ ja 3² järgmises sõnastuses: „(3¹) Kui eksporditagatise andmisega seotud tootmis- või krediidiperiood kestab või nimetatud perioodid koos kestavad vähem kui kaks aastat, võib eksporditagatise anda ka juhul, kui kindlustuslepingus on määratletud tagatisevõtjast erinev kindlustatud isik. Vahendaja eksporditehingusse kaasamise korral on eksporditagatise andmine lubatud tingimusel, et kaup müüakse või teenus osutatakse võlgnikule ning kauba või teenuse eest maksmise kohustus tekib võlgnikul. Kui eksporditehingust tulenev nõue võlgniku vastu kuulub vahendajale, peab tagatisevõtjale kuuluma nõue vahendaja vastu. (3²) Käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ sätestatud juhul mõistetakse tagatisevõtjale tekkinud kahjuna ka kahju, mille on põhjustanud tagatisevõtjast erinevale kindlustatud isikule eksporditehingust tuleneva nõude täitmata jätmine. Tagatisevõtjale eksporditehingust tuleneva nõude ja võlgniku poolt tagatisevõtja suhtes täitmisele kuuluva rahalise kohustuse kohta käesolevas seaduses sätestatut kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ sätestatud juhul vastavalt ka tagatisevõtjast erinevale kindlustatud isikule eksporditehingust tuleneva nõude ja võlgniku poolt sellise kindlustatud isiku suhtes täitmisele kuuluva kohustuse korral.“; 4) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) käesoleva seaduse § 9 lõikes 3¹ sätestatud juhul tagatisevõtjast erineva kindlustatud isiku nimi ja registrikood.“; 5) paragrahvi 12 lõikes 1 asendatakse arv „191 734 946“ arvuga „ 400 000 000“. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, „…“ „…………………“ 2021. a. __________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2021. a. 17.06.2021 Ekspordi riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte 2009. aasta lõpus jõustunud ekspordi riikliku tagamise seadus (edaspidi ERTS) sätestab ekspordi riikliku tagamise alused ning määratleb riikliku eksporditagatise andjana riigi poolt asutatud krediidikindlustusseltsi. 2010. aastal alustas ekspordi riikliku tagamise korraldajana tegevust aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus. Riikliku eksporditagatise andmine on reguleeritud Euroopa Liidu õigusaktidega, mis seavad piirangud nii lühi- kui pikaajalistest eksporditehingutest ostjatele tulenevate maksekohustuste tagamisele riigi toel, eesmärgiga vältida riikide poolt sellise abi andmist, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ega ole seetõttu siseturuga kokkusobiv. 27.03.2020 muutis Euroopa Komisjon „Komisjoni teatise liikmesriikidele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse suhtes“ lisas sätestatud turukõlbuliku riski riikide loetelu. Euroopa Komisjoni 27.03.2020 otsuse kohaselt käsitati alates 27.03.2020 kuni 31.12.2020 kõiki loetelus toodud riike ajutiselt turukõlbmatu riski riikidena. Hiljem on Euroopa Komisjon otsuse kehtivust kahel korral pikendanud. Hetkeseisuga käsitatakse kõiki riike ajutiselt turukõlbmatu riski riikidena kuni 31.12.20211. COVID-19 leviku üheks tagajärjeks on erakapitalil põhinevate krediidikindlustusandjate teenuse kättesaadavuse langus. Sellega seoses suureneb vajadus selliste lühiajalistest eksporditehingutest tulenevate riskide tagamise järele riikliku eksporditagatisega, mida Eesti eksportijad erakapitalil põhinevate Eestis piiriüleselt teenuseid osutavate krediidikindlustusandjate teenuste abil enam maandada ei saa. Riiklik eksporditagatis loob eksportijatele teistes riikides asuvate konkurentidega võrdsed võimalused – eksportijad konkureerivad oma toote või teenusega, mitte aga krediidikindlustuse kättesaadavusega. Käesoleva eelnõuga viiakse ERTS-i sisse muudatused, mis võimaldavad lühiajaliste eksporditehingute tagamist riikliku eksporditagatisega ka siis, kui kindlustuslepingus on kindlaks määratud tagatisevõtjast erinev kindlustatud isik, kellega seonduvat riski tagatisevõtja kindlustab. Eelnõuga nähakse ette, et selliseks kindlustatud isikuks võib olla muu hulgas ostja sihtriigis asuv vahendaja ja nõue ostja ehk eksporditehingu järgse võlgniku vastu võib kuuluda vahendajale tingimusel, et tagatisevõtjale kuulub omakorda nõue vahendaja vastu. Seega on eelnõu eesmärgiks luua võimalus pakkuda riiklikul eksporditagatisel põhinevat kindlustuslahendust ka selliste eksporditehingute puhul, kus eksportijal on huvi kindlustada kolmanda isiku riski. Täna kehtivas seaduses selline võimalus puudub ning eksportijate, kelle müügitegevus on üles ehitatud kolmanda isiku kaudu, konkurentsivõime kannatab, arvestades ka erakapitalil põhinevate krediidikindlustusandjate riskiisu vähenemist. 1 Komisjoni 28.jaanuari 2021 teatis C(2021)564 (ELT C 34/6, 01.02.2021, lk 6). Eelnõu teiseks eesmärgiks on tagada aktsiaseltsile KredEx Krediidikindlustus võimalus reageerida kindlustusvõtjate suurenenud vajadusele riikliku eksporditagatisega seotud krediidikindlustuslepingute sõlmimise järele. Selleks suurendatakse samaaegselt kehtivate riiklike eksporditagatise mahule seatud piirmäära. Eelnõuga kavandatavad muudatused on vajalikud nii eksportijate huvide kaitseks kui ka aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus jätkusuutliku tegevuse tagamiseks. Muudatused on kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidega. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid ja toimetasid keeleliselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna strateegilise planeerimise juht Martti Kalvik (tel. 625 6464; e-post: [email protected]) ja aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus jurist /vastavuskontrolli juht Maarit Arro (tel 667 4118; e-post: [email protected]). Õigusliku ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna nõunik Anne-Ly Normak (e-post: anne- [email protected]). 1.3 Märkused Eelnõuga muudetav ekspordi riikliku tagamise seaduse versioon: https://www.riigiteataja.ee/akt/13315245. Muudatuste seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärgiks on luua võimalused Eesti eksportijate vajaduste paremaks arvesse võtmiseks riikliku eksporditagatisega tagatud krediidikindlustusteenuste osutamisel ning selle läbi ühtlasi ekspordi soodustamine. Hetkel kehtiv ERTS ei vasta eksportijate ootusele kindlustada kolmanda isiku riski, ehkki kindlustustegevuses üldiselt on kolmanda isiku riski kindlustamine tavapärane. Kehtiva seaduse alusel ei väljastata riiklikku eksporditagatist nende kindlustusriskide tagamiseks, mille puhul nõue ostja vastu ei kuulu kindlustusvõtjale endale, vaid temaga majanduslikku seost omavale kolmandale isikule. See tähendab, et puudub mõistlik kindlustuslahendus eksportivatele ettevõtjatele, kes soovivad ühe kindlustuslepingu alusel kindlustada kõigu grupi ettevõtjate eksportmüügi või kes on oma müügitegevuse üles ehitanud näiteks müügile orienteeritud tütarettevõtja või distribuutori kaudu. Eelnev puudutab lühiajaliste tehingute krediidikindlustust, mille puhul maksetähtajad jäävad alla 2 aasta (tavapäraselt kuni 90 päeva). ERTS-is ettenähtud lubatavast samaaegselt kehtivate eksporditagatiste mahust on 2020. aasta lõpu seisuga kasutuses 76.3%. Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus prognoosib mõõdukat mahtude kasvu. 2020. aastal oli aktsiaseltsis KredEx Krediidikindlustus kindlustatud Eesti ettevõtjate ekspordikäibest hinnanguliselt 3%, 2021. aastal suureneb see eelduslikult 4%ni (2022. aastal 5%ni). Üheks kasvu allikaks on pikaajaliste tehingute krediidikindlustus, mille puhul tehinguväärtused on märkimisväärsed ning eksporditagatise kehtivuse aeg on üldjuhul 5 aastat või enam. Üldise mahtude kasvuga kaasneb ka samaaegselt kehtivate riiklike eksporditagatiste maht. Sellega omakorda võib kaasneda tagajärg, et seaduse kohaselt lubatav eksporditagatistega seotud samaaegselt kehtivate kindlustuslepingute järgsete kohustuste piirsumma täitub ja edasised taotlused tuleb tagasi lükata. Eksportijate taotlused krediidikindlustuse teenuse saamiseks ei peaks jääma rahuldamata põhjusel, et seaduses ettenähtud piirmäär on täitunud. Kui piirmäär on aja jooksul toimunud arenguid silmas pidades jäänud ebapiisavaks, on vajalik selle tõstmine. Eelnõuga kavandatavad muudatused on suunatud eelpool kirjeldatud probleemide lahendamisele. Muudatused võimaldavad aktsiaseltsil KredEx Krediidikindlustus korraldada riikliku eksporditagatise andmist ka sellistest lühiajalistest eksporditehingutest tulenevate ostjate makseriskide tagamiseks, mille puhul kauba müük või teenuse osutamine ostjale toimub ostja asukohariigis asuva vahendaja kaudu või kui tagatisevõtjal on muu põhjus kolmanda isiku riski kindlustamiseks - näiteks kui emaettevõtjast tagatisevõtja soovib sama lepingu alusel kindlustada ka tütarettevõtja eksporditehingutest tulenevaid riske. Muudatused näevad ette samaaegselt kehtivate riiklike eksporditagatise mahu suurendamist selleks, et olla valmis reageerima eksportijate suurenenud kindlustushuvile, kuid tagada samas riikliku eksporditagatise andja tegevuse jätkusuutlikkus. Eelnõu esitamisele ei ole eelnenud väljatöötamiskavatsust, kuivõrd eelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju: riikliku eksporditagatise toimemehhanism ja selle väljastamise kord ning tingimused ei muutu. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Ekspordi riikliku tagamise seaduse muudatusettepanekud jagunevad kaheks. Enamik muudatusi on vajalikud võimaluse loomiseks anda riiklik eksporditagatis ka selliste lühiajaliste tehingute krediidikindlustuslepingute alusel, milles on määratletud tagatisevõtjast erinev kindlustatud isik. Lisaks muudetakse piirangut samaaegselt kehtivate riiklike eksporditagatise mahule: mahtu suurendatakse seniselt 191 734 949 eurolt 400 000 000 eurole. Eelnõu punktiga 1 täiendatakse paragrahvi 2 punktidega 3¹ ja 32, milles sätestatakse kindlustatud isiku ning vahendaja mõiste. Kindlustatud isik on üldjuhul tagatisevõtja ise, kes sõlmib kindlustuslepingu, kuid kindlustatud isikuks võib olla ka muu juriidiline isik, kellega seotud riski tagatisevõtjaga sõlmitud kindlustuslepingu alusel kindlustatakse. Tagatisevõtjast erinev kindlustatud isik võib olla isik, kes müüb võlgnikule oma kaupu või teenuseid, kuid ka vahendaja, kes vahendab ostjale tagatisevõtja toodetud kaupu. Ehkki ka vahendaja on kindlustatud isik, defineeritakse vahendaja mõiste § 2 p 32 eraldi sätestamaks selgelt, et vahendaja on alati kolmas isik. Vahendaja ei saa ise olla tagatisevõtja. Nõuded sellele, millisel juhul saab eksporditagatise andmisega seotud kindlustuslepingu alusel kindlustada tagatisevõtjast erineva juriidilise isiku riski ning millistel tingimustel saab kindlustatud isikuna määratleda vahendaja, sätestatakse §-i 9 lisatavates lõigetes 3¹ ja 3². Seejuures sätestavad § 9 lõike 3¹ teine ja kolmas lause erinõudeid eksporditehingule, kuhu on kaasatud just vahendaja, ning mis pole asjakohased muu kolmanda isiku riski kindlustamise korral. Ka seetõttu on põhjendatud vahendaja mõiste eraldi defineerimine § 2 punktis 32. Kindlustatud isiku mõiste sätestamisel lähtutakse võlaõigusseaduse § 424 ja 4. osa 6. jaos sätestatust. Eksporditagatisega seotud kindlustuslepingute puhul peab tagatisevõtjast erinev kindlustatud isik olema alati nimeliselt määratletud. Eelnõu punktiga 2 muudetakse paragrahvi 2 punkti 4 kolmandat lauset. Lause sõnastust täiendatakse selliselt, et lisaks riikliku eksporditagatise andjale ei käsitleta võlgnikuna ka kindlustatud isikut (vaid üksnes lõppostjat). Paragrahvi 9 lisatavate lõigete 3¹ ja 3² kohaselt võimaldatakse kolmanda isiku riski kindlustamine. Teatud juhtudel võib eksporditehingu struktuur olla üles ehitatud nii, et tagatisevõtjal on nõue kolmanda isiku - kindlustatud isik - vastu ning kolmandal isikul omakorda nõue lõppostja vastu. Sellisel juhul käsitletakse võlgnikuna üksnes lõppostjat. Eelnõu punktiga 3 täiendatakse paragrahvi 9 lõigetega 3¹ ja 3². Muudatusega luuakse eksportöörile võimalus kasutada riikliku eksporditagatisega tagatud krediidikindlustust ka nende lühiajaliste eksporditehingute korral, kus kauba müük või teenuse osutamine ostjale toimub mitte otse eksportöörilt ostjale, vaid kasutades ostja asukohariigis asuvat vahendajat. Samuti luuakse tagatisevõtjale võimalus kindlustada teise eksportööri riske: näiteks kui tegemist on ettevõtjate grupiga ning tagatisevõtja soovib sama kindlustuslepingu alusel kindlustada nii tagatisevõtja enda kui oma tütarettevõtja eksporditehingutest tulenevaid riske. Mõningatel juhtudel on eksportival ettevõtjal otstarbekas või isegi hädavajalik korraldada oma müügitegevust läbi sihtturul asuva vahendaja. Ka selliseks vahelüliks võib olla nii eksportööriga osaluse kaudu otseselt seotud isik (tütar- või sidusettevõtja jms), aga ka eksportööriga osaluse kaudu mitteseotud, kuid siiski teatavat majanduslikku seost omav kolmas isik. Sisuliselt ongi tegemist võlaõigusseaduse 4. osa 6. jaos reguleeritud kolmanda isiku riski kindlustamisega ning selline kolmas isik märgitakse kindlustuslepingus kui kindlustatud isik. ERTS § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse ekspordi riikliku tagamisega seotud lepingutele võlaõigusseadust, arvestades ERTS-ist tulenevaid erisusi. Kolmanda isiku riski kindlustamiseks on tagatisevõtjal huvi siis, kui tagatisevõtjal ning kolmandal isikul on ühine majanduslik eesmärk. Selgitavalt tuleb märkida ka seda, et ostja asukohariigis asuva vahendaja (kindlustuslepingu järgse kolmanda isiku riski) kindlustamine ei mõjuta kindlustusriski asukoha määratlemist. Kindlustustegevuse seaduse § 9 lg 3 p 2 kohaselt on kindlustusriski asukoht ka sellistest eksporditehingutest tulenevate riskide kindlustamise korral Eesti, sest kindlustusvõtja kindlustuslepinguga seotud tegevuskoht asub Eestis. See tähendab, et välisriigis asuva kolmanda isiku riski kindlustamine Eestis asuva kindlustusvõtjaga sõlmitud kindlustuslepingu järgi ei kujuta endast piiriülese kindlustusteenuse osutamist, selleks ei ole vaja eraldi tegevusluba ning see ei eelda Finantsinspektsiooni teavitamist. Ka rahvusvahelise krediidikindlustuse turupraktika kohaselt on kolmanda isiku, sh vahendaja, riski kindlustamine lubatav. Krediidilimiidid määratakse kindlustusandja poolt aga vaid lõppostjale, kelle suhtes tekivad nõuded. Tagatisevõtja ja vahendaja omavahelistele tehingutele kindlustuskaitse ei laiene. Samuti on kindlustuslepingus võimalik määratleda, et kindlustuskaitse kehtib vaid konkreetsete eksporditavate kaupade müügile vahendaja kaudu, mitte kõigi kaupade müügile, mida vahendaja lõppostjale vahendab. Ostja asukohariigis asuvate ettevõtjate kasutamine ekspordil on levinud näiteks Venemaa suunal aset leidvas kaubanduspraktikas, aga ka mujal. Seda soosivad lisaks kohalikule tavale asjaolud, et nii on võimalik kasutada välisriigis asuvaid vaheladusid ja hoida kokku veokulusid, samuti lihtsustub eksportija jaoks arveldamine ja tolliformaalsuste täitmine (kui tolliprotseduure teostab välisriigis registreeritud vahendaja). Selliste tehingute korral võib, kuid ei pruugi eksportööril algselt tekkida rahalist nõuet välisriigi ostja vastu, ehkki kokkuvõttes leiab aset eksporditehing. Vahendaja ei pruugi saada müüdava kauba omanikuks, omand võib erinevalt kauba eest tasumisele kuuluvatest summadest liikuda eksportijalt ostjale. Eksportööril võib tekkida nõue ostja asukohariigis asuva vahendaja vastu, kellel omakorda tekib nõue ostja vastu. Alljärgnev joonis illustreerib müüki läbi vahendaja: Müüja müüb oma kauba Vahendaja müüb Ostja tasub kauba eest vahendajale arvestades kauba ostjale. vahendajale. Kahju ostja(te) tellimusi ning Vahendajal tekib korral on õigus hüvitisele vahendajatel tekib nõue ostja vastu. Eesti eksportijal. kohustus müüja ees. Krediidikindlustuse pakkuja – maandab ostja makseriski väljastades kindlustuspoliisi müüjale ning lisades poliisile vahendaja kui 3. isiku andmed, samuti täpsustades, milliste kaupade müük vahendaja kaudu on kindlustatud. Tagatisevõtjast erinevate kindlustatud isikutega seotud riskide kindlustamine saab siiski olema võimalik vaid selliste riskide tagamise korral, mille puhul tootmis- või krediidiperiood või nimetatud perioodid kokku ei kesta kauem kui kaks aastat ja juhul, kui sellised riskid on Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt käsitatavad turukõlbmatutena. Turukõlblike riskide kindlustamine riikliku tagatisega ei ole Euroopa Liidu riigiabi reeglite kohaselt lubatud. Keskmise tähtajaga ja pikaajalise kindlustuskattega tehingute korral ei ole tagatisevõtjast erinevate kindlustatud isikutega seotud riskide kindlustamine riikliku eksporditagatise toel võimalik seetõttu, et Euroopa Nõukogu direktiivi 98/29/EÜ tingimused kindlustuslepingule ei oleks sel juhul täidetud. Direktiivi sätete kohaselt on tarvilik, et nõue eksporditehingu osapooleks oleva võlgniku vastu kuuluks algselt tagatisevõtjale. Niisiis pole riikliku eksporditagatise andmine keskmise tähtajaga ja pikaajalise kindlustuskattega tehingute korral lubatud juhul, kui nõuet võlgniku vastu omab kolmas isik. Pikaajaliste tehingute krediidikindlustuse puhul, mis on eelkõige mõeldud suuremahuliste kapitalikaupade müügitehingutest tekkivate nõuete kindlustamiseks, ei ole turul ka vajadust sellise kolmanda isiku riski kindlustamise järele, sest tehingute struktuur erineb lühiajaliste eksporditehingute omast. Lisatava lõikega 3² täpsustatakse, et ERTS-is nimetatud tagatisevõtjale tekkinud kahju all mõistetakse ka kahju, mille põhjustas eksporditehingust tagatisevõtjast erinevale kindlustatud isikule tuleneva nõude mittetäitmine võlgniku poolt. Tagatisevõtjale kuuluva nõude ja tagatisevõtjale täitmisele kuuluva rahalise kohustuse kohta ERTS-is sätestatut kohaldatakse aga vastavalt ka eksporditehingust tagatisevõtjast erinevale kindlustatud isikule tuleneva nõude ja sellele kindlustatud isikule täitmisele kuuluva kohustuse suhtes. Sellise täpsustuse tegemine võimaldab jätta tegemata eraldiseisvad muudatused mitmetes ERTS-i sätetes, kus tagatisevõtjale tekkinud kahju, temale kuuluva nõude või täitmisele kuuluva rahalise kohustusega seonduvat käsitletakse, kuid kohaldada nimetatud sätteid ka tagatisevõtjast erinevale kindlustatud isikule tekkinud kahju, sellele kindlustatud isikule kuuluva nõude või täitmisele kuuluva rahalise kohustuse suhtes. Lisatav täiendus loob selguse, et kindlustusandjal on ERTS-is sätestatud tingimustel kahju hüvitamise kohustus ka juhul, kui tegu on kolmanda isiku riski kindlustamisega ja tagatisevõtjal endal ei ole nõuet võlgniku vastu; kindlustusandjal on õigus teatud juhtudel kohustada peatama ka kolmanda isiku tehingud võlgnikuga jms. Seaduse kohaldamist täpsustava üldise täienduse lisamisega § 9 lg 3² Seeläbi välditakse ERTS- i teksti asjatut pikendamist ja keerukamaks muutmist iga tagatisevõtjale tekkinud kahju, temale kuuluvat nõuet ja temale täitmisele kuuluvat rahalist kohustust puudutava sätte eraldiseisva täiendamisega. Eelnõu punktiga 4 täiendatakse paragrahvi 11 lõiget 1 punktiga 10, mille kohaselt tuleb juhul, kui eksporditagatisega seotud kindlustuslepingu alusel kindlustatakse kolmanda isiku riski, märkida kindlustuslepingus selle kolmanda isiku ehk tagatisevõtjast erineva kindlustatud isiku andmed. Eelnõu punktiga 5 muudetakse paragrahvi 12 lõiget 1. Paragrahvi 12 lõikes 1 muudetakse samaaegselt kehtivate riiklike eksporditagatise mahu piirmäära ja tõstetakse see seniselt 191 734 949 eurolt 400 000 000 eurole. 31.12.2020 seisuga oli kehtivate riiklike eksporditagatiste maht 146,2 mln eurot. Lähiajal see maht eelduslikult suureneb arvestades: - Euroopa Komisjoni otsust käsitada kõiki „Komisjoni teatise liikmesriikidele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse suhtes“ lisas nimetatud riike ajutiselt mitteturukõlbuliku riski riikidena vähemalt kuni 31.12.2021, ning silmas pidades ka võimalust, et eelnimetatud tähtaega võidakse pikendada, - seda, et Eesti taotlusel on Euroopa Komisjon mõned lühiajaliste eksporditehingutega seotud riskid tunnistanud kuni 31.12.2023 ajutiselt turukõlbmatuks seetõttu, et erakapitalil põhinevate krediidikindlustusandjate teenused puuduvad (Komisjoni 20.06.2016 otsus SA.45282); - seda, et Eestil võib esineda vajadus täiendava erandi taotlemiseks pärast 31.12.2021, kui eelpool punktis 1 nimetatud tähtaega ei pikendata, kuid erakapitalil põhinevate krediidikindlustusandjate teenuste kättesaadavus on endiselt kesine (hetkel puudub vajadus taotleda otsuse SA.45282 muutmist). 2015. aastal viis Ernst & Young Baltic AS Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel läbi perioodi 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamise2, mille tulemusena on tuvastas Eesti ekspordi krediidikindlustuse turuga seoses järgmised turutõrked: • Esinevad takistused kõrgema riskitasemega ja väljapoole OECD-d jäävatele tehingutele kindlustuskatte saamisel ning pikaajaliste (nii OECD siseste kui väliste), üle 2-aastase maksetähtajaga tehingute kindlustamisel. • VKE-d, mille kindlustatav ekspordimüügi portfell jääb alla 2 mln € (erinevatel andmetel võib see vahemik olla ka 1 kuni 3 mln €) ei ole suure tõenäosusega Eesti turul tegutsevate erakindlustusandjate jaoks piisavalt atraktiivsed kliendid kindlustusteenuse pakkumiseks. • Erakindlustusandjad ei ole üldjuhul nõus kindlustama üksikuid tehinguid/ostjaid ega FIE-sid. See olukord ei ole pärast 2015. aastat muutunud. COVID-19 põhjustatud kriis võib veelgi vähendada erakapitalil põhinevate ja piiriüleselt tegutsevate krediidikindlustusandjate huvi Eesti eksportööridele teenust pakkuda ning suurendada Eesti eksportijate huvi riikliku eksporditagatisega tagatud krediidikindlustuse teenuste järele. Seda näitas ilmekalt ka 2008. aasta majanduskriis. 2 Kättesaadav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/2015-04-14_- _mkm_fi_eelhindamine_eylopparuanne_avalikustamiseks.pdf Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus on tähele pannud Eesti eksportijate huvi suurenemist alates 2020. aasta märtsi keskpaigast, Eesti eksportijad on kurtnud, et piiriüleselt tegutsevad krediidikindlustusandjad on loobunud osade ekspordiriskide kindlustamisest. Seetõttu on oluline luua seaduse muudatusega võimalus riiklike eksporditagatiste mahu suurendamiseks, et hetkel kehtiv piirmäär ei saaks takistuseks krediidikindlustuse teenuste osutamisel. Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus kogu ekspordikindlustuse maht 31.12.2020 seisuga oli üle 253 mln euro. Tulenevalt COVID-19 levikust ja selle põhjustatud majandusseisakust on oluline, et Eesti eksportööridele oleks tagatud krediidikindlustuse kasutamise võimalus uute eksporditehingute teostamisel. Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus omakapital 31.12.2020 seisuga oli 20,8 mln eurot ning edasikindlustusandja deposiidi maht 14,9 mln eurot. Arvestades osutatava kindlustusteenuse olemust ja riskijuhtimise meetmete rakendamist, võimaldab selline tase suurendada kindlustuse mahte ilma vajaduseta suurendada aktsiaseltsi omakapitali. Seetõttu on võimalik sätestada seaduse tasandil samaaegselt kehtivate eksporditagatiste piirmääraks 400 mln eurot. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata Eesti õigusaktides seni kasutamata ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Nõukogu direktiiviga 98/29/EÜ keskmise tähtajaga või pikaajalise kindlustuskattega tehingute ekspordikrediidikindlustust käsitlevate peamiste sätete ühtlustamise kohta. Eelnõu on vastavuses Euroopa Komisjoni teatisega liikmesriikidele Euroopa Liidu Toimimise Lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse suhtes (2012/C 392/01). 6. Seaduse mõjud Aktsiaseltsil KredEx Krediidikindlustus oli 31.12.2020 seisuga sõlmitud 131 kehtivat lühiajaliste tehingute krediidikindlustuse lepingut, mille alusel 4666 ostjale määratud kehtivate krediidilimiitide arv kokku oli 5538. Kehtivaid pikaajaliste tehingute krediidikindlustuse lepinguid oli 7, mille alusel oli määratud kokku 7 krediidilimiiti 5 ostjale. Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus poolt kindlustatud käive kasvas 2020. aastal 10%, kokku 716 mln euroni. Sellest oli kindlustatud ekspordikäive 451 mln eurot, mis suurenes eelnenud aastaga võrreldes 15,7%. Eesti-sisene kindlustatud käive kasvas aastaga 2,6% (266 mln euroni) ning see oli ootuspärane, sest strateegia alusel toetab aktsiaselts eelkõige Eesti eksportööride samme välisturgudel. Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus määratud krediidilimiitide portfelli kogumaht 31.12.2020 seisuga oli 357,7 mln eurot. Sellest ekspordi kindlustamiseks määratud krediidilimiite oli kokku summas üle 253 mln euro. Riikliku eksporditagatisega tagatud krediidilimiitide maht moodustas 146,2 mln eurot ehk 40,9% kogu portfellist. Hetkel kehtivast ERTS § 12 lg 1 sätestatud maksimaalsest mahust oli 31.12.2020 seisuga riiklike eksporditagatisi välja antud seega ligikaudu 76,3% ulatuses. Aastal 2020 sõlmis aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus 83 lühiajaliste tehingute krediidikindlustuse lepingut, mille alusel ostjatele määratud krediidilimiidid olid tagatud riikliku eksporditagatisega. Võrreldes eelnevate majandusaastatega oli tegemist riikliku eksporditagatiste kasutamise hüppelise kasvuga (2018. aastal sõlmiti selliseid lepinguid 41 ja 2019. aastal 29). Eksportivatest ettevõtetest, kes 2020. aastal seesuguseid lepinguid sõlmisid, 55% asub Harjumaal, 12% Tartumaal, 7% Viljandimaal ning 5% Põlvamaal. Kokku sõlmiti aasta jooksul riikliku eksporditagatisega lühiajaliste tehingute krediidikindlustuse lepinguid 13 maakonnas asuvate ettevõtetega. Nimetatud ettevõtetest 77% tegevusalaks on töötlev tööstus ning nende keskmine töötajate arv on 91 (alla 50 tööajaga ettevõtete arv 42). Pikaajaliste tehingute krediidikindlustuse lepingute arv on viimastel aastal jäänud väikeseks (ca üks tehing aastas), kuid selliste tehingute puhul on tagatavad riskid suurema mahuga ja riikliku eksporditagatise kehtivusaeg pikem. Järgnevatel aastatel kavandab aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus tõsta pikaajaliste tehingute krediidikindlustuse teenuse tutvustamise senisest enam fookusesse, mis võib omakorda tähendada ettevõtjate huvi kasvu. Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus kavandab suuremat koostööd maakondlike arenduskeskuste võrgustikuga selleks, et tõsta ettevõtjate teadlikkust krediidikindlustuse teenusest. Aktsiaseltsis KredEx Krediidikindlustus kindlustatud Eesti ettevõtjate ekspordikäive suureneb 2021. aastal hinnanguliselt vähemalt 4,0%ni (2022. aastal 5%ni). Hinnanguliselt 65% kogu kindlustatud ekspordikäibest moodustab riikliku eksporditagatise abil kindlustatud ekspordikäive. Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus prognoosib riikliku eksporditagatisega tagatud krediidilimiitide portfelli kasvu 2021. aastal 186 mln euroni (mis tähendab sellele vastavat kindlustatud müügikäivet ligikaudu 370 mln eurot) ja 2024. aastaks 310 mln euroni (sellele vastav kindlustatud müügikäive ligikaudu 559 mln eurot). Eelnõuga kavandatavad muudatused avaldavad mõju Eesti eksportivatele ettevõtetele. Mõju on eksporti soosiv, sest tekib võimalus pakkuda riikliku eksporditagatisega tagatud kindlustuslahendusi senisest suuremas mahus ning modelleerida neid lahendusi selliselt, et need vastavad paremini ettevõtjate poolt eksportimisel tegelikult kasutatavatele praktikatele. Ka ERTS-i § 9 kavandatav muudatus, millega võimaldatakse kindlustada kolmanda isiku riski, sh riske eksporditehingutest, kus osaleb ostja sihtriigis asuv vahendaja, omab positiivset mõju nii riikliku eksporditagatisega tagatud kindlustatud käibe suurenemisele kui ka kindlustusvõtjate arvu kasvule. Muudatustega seonduvaks negatiivseks mõjuks võib pidada üksnes vähesel määral suurenevaid õigusriske. Tagatud peab olema see, et kindlustatud on Eestist vahendaja kaudu üle piiri müüdavate kaupade või osutatavate teenustega seotud krediidid, mitte vahendaja poolt lõppostjale võõrandatud muude kaupade või osutatud teenustega seotud krediidid. Kuivõrd selliste õigusriskide maandamise peab tagama riikliku eksporditagatise andja oma nii oma lepingulise regulatsiooni kui kahjukäsitluse õiguspärase läbiviimisega, ning kindlustusandja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev professionaalne turuosaline, ei saa selliseid riske pidada märkimisväärseks. Käesoleva eelnõuga kavandatavad muudatused viivad riiklike tagatiste pakkumise paremini vastavusse Eesti eksportijate vajaduste ja eksporditegevuse praktikaga. Tulemuseks on muuhulgas senisest kindlam juurdepääs ekspordiks vajalikele täiendavatele käibevahenditele ja kaasaegsete müügistruktuuride kasutamise võimaldamine riiklikult eksporditagatise toel – see parandab kohalike eksportööride konkurentsivõimet võrreldes välisriikide ettevõtjatega. COVID-19 põhjustatud majanduslanguse tingimustes on lähiaastatel oodata Eesti eksportijate kasvavat huvi just riikliku eksporditagatisega tagatud krediidikindlustuse teenuste vastu. Eksportijate huvi suurenemine on nähtav juba 2020. märtsi keskpaigast alates. ERTS-i muudatused võimaldavad pakkuda eksportijate reaalseid vajadusi arvestavaid krediidikindlustuslahendusi. Lisaks otsesele majanduslikule kasule hõlbustab ERTS-i muutmine ettevõtluse rahvusvahelisustumist. ERTS-i muudatuste mõju toob riigieelarvesse kaudseid tulusid läbi sotsiaal- ja tulumaksu laekumiste ning sotsiaaltoetuste väljamaksete vähenemise seoses ettevõtjate poolt loodud ja säilitatud töökohtadega. See omakorda võib kaudselt avaldada positiivset mõju Eesti regionaalarengule, kuivõrd eksportivad ettevõtted tegutsevad erinevates Eesti regioonides. Olulisi mõjusid riigi julgeolekule, elu- ja looduskesskonnale ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele kavandatavate muudatustega ei kaasne. Riikliku eksporditagatise toimemehhanism, selle väljastamise korraldus ja tingimused ei muutu. Puudub vajadus aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus töökorralduse muutmiseks ja täiendavate töötajate palkamiseks. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamine ei too endaga kaasa täiendavaid tegevusi riigile ja kohalikule omavalitsusele, samuti ei kaasne otseseid kulusid ei riigi ega kohaliku omavalitsuse eelarvetele. Riikliku eksporditagatisega tagatud samaaegselt kehtivate kindlustuslepingu järgsete kohustuste lubatud piirmäär suureneb, kuid see ei tähenda samas mahus kulu kaasnemist, sest eksporditagatise andmisel lähtutakse põhimõttest, et kindlustada saab selliseid riske, mille kindlustamine on majanduslikult põhjendatud. Riikliku eksporditagatisega tagatud krediidilimiitide mahu suurenemine tähendab ühtlasi kogutavate kindlustusmaksete mahu suurenemist. Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus täidab kindlustustegevuse seaduses kindlustusandja tegevuse aluste kohta sätestatud reegleid ning eesmärgiks on olla kogu majandustsükli ulatuses kokkuvõtlikult kasumlikult tegutsev. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendusakte ei muudeta. 9. Seaduse jõustumine Seadus on kavandatud jõustuma üldises korras. Eelnõu vastuvõtmine ei ole seotud EL õigusaktidest tulenevate tähtaegadega. Seaduse jõustumisele eelnevalt ei ole vajalik teostada spetsiifilisi ettevalmistusi selleks, et olla valmis muutunud normide rakendamiseks. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeerimile. Rahandusministeerium ja Justiitsministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusega. Eelnõu kooskõlastamise märkustega arvestamise tabel on käesoleva seletuskirja lisas. Eelnõu koostamise üheks ajendiks oli Eesti eksportivatelt ettevõtjatelt aktsiaseltsile KredEx Krediidikindlustus laekunud tagasiside, mille kohaselt esineb selge vajadus riikliku eksporditagatisega krediidikindlustusteenuse järele, sh võimaluse järele kindlustada kolmanda isiku kindlustusriske. Avalikke konsultatsioone ei ole läbi viidud. Ekspordi riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa Kooskõlastamisel laekunud märkustega arvestamine Märkuste/ettepanekute esitaja MKM vastus: Rahandusministeerium: Palume eelnõu seletuskirja täiendada Arvestatud. Täiendus lisatud seletuskirja selgitusega, et hetkel puudub vajadus eelnõu punkti 5 selgituses. taotleda Euroopa Komisjoni otsuse SA.45282 muutmist. Justiitsministeerium Eelnõu p 1 – nimetatud punktiga Arvestatud. Täiendus lisatud seletuskirja täiendatakse §-i 2 punktidega 31 ja 32, milles eelnõu punkti 1 selgituses. sätestatakse kindlustatud isiku ning vahendaja mõiste. Punkti 31 kohaselt on kindlustatud isikuks tagatisevõtja või muu juriidiline isik, kellega seotud riski käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastava kindlustuslepingu alusel kindlustatakse. Punkti 32 kohaselt on vahendaja kindlustuslepingus kindlaks määratud tagatisevõtjast erinev kindlustatud isik, kellega seonduvat riski tagatisevõtja kindlustab. Mõlemad sätted viitavad seega isikule, kellega seonduvaid riske kindlustatakse. Võttes arvesse punkti 31 üldist sõnastust („või muu juriidiline isik, kellega seotud riski kindlustatakse“) ei ole selge, miks eelnõus ette nähtud vahendaja mõistele vastav isik ei ole juba punktiga 31 hõlmatud. Seega jääb selgusetuks, miks need kindlustatud isikud on toodud eraldi punktides. Kas vahendaja puhul ei pea kehtima samad tingimused nagu toodud punktis 31? Palume seletuskirja täiendada vastavsisulise selgitusega. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisas Arvestatud. Seletuskirja p 6 „Seaduse esitatud seletuskirjas mõjude kohta tehtud mõjud“ on täiendatud. märkustega. Samuti palume arvestada käesoleva kirja Arvestatud. Eelnõu punkti 2 sõnastus on lisas esitatud eelnõu ja seletuskirja kohta korrigeeritud. Eelnõu punktiga 3 seadusesse tehtud normitehniliste ja keelemärkustega. lisatava 9 lg 3¹ sõnastus on korrigeeritud. Seletuskirjas on tehtud keelelisi parandusi. Seletuskirjas on tehtud järgmised täiendused: nimetatud keeletoimetaja; põhjendatud eelnõu väljatöötamiskavatsuse puudumist; täpsustatud eelnõu eesmärki ning lisatud eelnõu eesmärgi sõnastus sisukokkuvõttesse; lisatud viide 2015. aastal Ernst & Young Baltic AS poolt läbiviidud perioodi 2014- 2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamisele; lisatud põhjendus valiku kohta jõustada eelnõu üldises korras; lisatud info huvirühmade kaasamise kohta.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel