Riigikantselei
28.06.2021 nr 2-2/21-0329/2534
Ekspordi riikliku tagamise seaduse muutmise
seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele
Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks ekspordi riikliku tagamise seaduse muutmise
seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: 1) eelnõu:
2) eelnõu seletuskiri.
Martti Kalvik
625 6464
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
17.06.2021
Ekspordi riikliku tagamise seaduse muutmise seadus
Ekspordi riikliku tagamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 3¹ ja 32 järgmises sõnastuses:
„3¹) kindlustatud isik – tagatisevõtja või muu nimeliselt määratletud juriidiline isik, kellega
seotud riski käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastava kindlustuslepingu
alusel kindlustatakse;
32) vahendaja – kindlustuslepingus kindlaks määratud tagatisevõtjast erinev kindlustatud isik,
kellega seonduvat riski tagatisevõtja kindlustab;“;
2) paragrahvi 2 punktis 4 asendatakse sõnad „andja ei ole võlgnik“ sõnadega „andja ja
kindlustatud isik ei ole võlgnikud“;
3) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 3¹ ja 3² järgmises sõnastuses:
„(3¹) Kui eksporditagatise andmisega seotud tootmis- või krediidiperiood kestab või nimetatud
perioodid koos kestavad vähem kui kaks aastat, võib eksporditagatise anda ka juhul, kui
kindlustuslepingus on määratletud tagatisevõtjast erinev kindlustatud isik. Vahendaja
eksporditehingusse kaasamise korral on eksporditagatise andmine lubatud tingimusel, et kaup
müüakse või teenus osutatakse võlgnikule ning kauba või teenuse eest maksmise kohustus tekib
võlgnikul. Kui eksporditehingust tulenev nõue võlgniku vastu kuulub vahendajale, peab
tagatisevõtjale kuuluma nõue vahendaja vastu.
(3²) Käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ sätestatud juhul mõistetakse tagatisevõtjale tekkinud
kahjuna ka kahju, mille on põhjustanud tagatisevõtjast erinevale kindlustatud isikule
eksporditehingust tuleneva nõude täitmata jätmine. Tagatisevõtjale eksporditehingust tuleneva
nõude ja võlgniku poolt tagatisevõtja suhtes täitmisele kuuluva rahalise kohustuse kohta
käesolevas seaduses sätestatut kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ sätestatud juhul
vastavalt ka tagatisevõtjast erinevale kindlustatud isikule eksporditehingust tuleneva nõude ja
võlgniku poolt sellise kindlustatud isiku suhtes täitmisele kuuluva kohustuse korral.“;
4) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:
„10) käesoleva seaduse § 9 lõikes 3¹ sätestatud juhul tagatisevõtjast erineva kindlustatud isiku
nimi ja registrikood.“;
5) paragrahvi 12 lõikes 1 asendatakse arv „191 734 946“ arvuga „ 400 000 000“.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, „…“ „…………………“ 2021. a.
__________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus
„…“ „…………………“ 2021. a.
17.06.2021
Ekspordi riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
2009. aasta lõpus jõustunud ekspordi riikliku tagamise seadus (edaspidi ERTS) sätestab
ekspordi riikliku tagamise alused ning määratleb riikliku eksporditagatise andjana riigi poolt
asutatud krediidikindlustusseltsi. 2010. aastal alustas ekspordi riikliku tagamise korraldajana
tegevust aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus. Riikliku eksporditagatise andmine on
reguleeritud Euroopa Liidu õigusaktidega, mis seavad piirangud nii lühi- kui pikaajalistest
eksporditehingutest ostjatele tulenevate maksekohustuste tagamisele riigi toel, eesmärgiga
vältida riikide poolt sellise abi andmist, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ega
ole seetõttu siseturuga kokkusobiv.
27.03.2020 muutis Euroopa Komisjon „Komisjoni teatise liikmesriikidele Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta lühiajalise
ekspordikrediidikindlustuse suhtes“ lisas sätestatud turukõlbuliku riski riikide loetelu. Euroopa
Komisjoni 27.03.2020 otsuse kohaselt käsitati alates 27.03.2020 kuni 31.12.2020 kõiki loetelus
toodud riike ajutiselt turukõlbmatu riski riikidena. Hiljem on Euroopa Komisjon otsuse
kehtivust kahel korral pikendanud. Hetkeseisuga käsitatakse kõiki riike ajutiselt turukõlbmatu
riski riikidena kuni 31.12.20211. COVID-19 leviku üheks tagajärjeks on erakapitalil põhinevate
krediidikindlustusandjate teenuse kättesaadavuse langus. Sellega seoses suureneb vajadus
selliste lühiajalistest eksporditehingutest tulenevate riskide tagamise järele riikliku
eksporditagatisega, mida Eesti eksportijad erakapitalil põhinevate Eestis piiriüleselt teenuseid
osutavate krediidikindlustusandjate teenuste abil enam maandada ei saa. Riiklik eksporditagatis
loob eksportijatele teistes riikides asuvate konkurentidega võrdsed võimalused – eksportijad
konkureerivad oma toote või teenusega, mitte aga krediidikindlustuse kättesaadavusega.
Käesoleva eelnõuga viiakse ERTS-i sisse muudatused, mis võimaldavad lühiajaliste
eksporditehingute tagamist riikliku eksporditagatisega ka siis, kui kindlustuslepingus on
kindlaks määratud tagatisevõtjast erinev kindlustatud isik, kellega seonduvat riski tagatisevõtja
kindlustab. Eelnõuga nähakse ette, et selliseks kindlustatud isikuks võib olla muu hulgas ostja
sihtriigis asuv vahendaja ja nõue ostja ehk eksporditehingu järgse võlgniku vastu võib kuuluda
vahendajale tingimusel, et tagatisevõtjale kuulub omakorda nõue vahendaja vastu. Seega on
eelnõu eesmärgiks luua võimalus pakkuda riiklikul eksporditagatisel põhinevat
kindlustuslahendust ka selliste eksporditehingute puhul, kus eksportijal on huvi kindlustada
kolmanda isiku riski. Täna kehtivas seaduses selline võimalus puudub ning eksportijate, kelle
müügitegevus on üles ehitatud kolmanda isiku kaudu, konkurentsivõime kannatab, arvestades
ka erakapitalil põhinevate krediidikindlustusandjate riskiisu vähenemist.
1
Komisjoni 28.jaanuari 2021 teatis C(2021)564 (ELT C 34/6, 01.02.2021, lk 6).
Eelnõu teiseks eesmärgiks on tagada aktsiaseltsile KredEx Krediidikindlustus võimalus
reageerida kindlustusvõtjate suurenenud vajadusele riikliku eksporditagatisega seotud
krediidikindlustuslepingute sõlmimise järele. Selleks suurendatakse samaaegselt kehtivate
riiklike eksporditagatise mahule seatud piirmäära.
Eelnõuga kavandatavad muudatused on vajalikud nii eksportijate huvide kaitseks kui ka
aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus jätkusuutliku tegevuse tagamiseks. Muudatused on
kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidega.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostasid ja toimetasid keeleliselt Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna strateegilise planeerimise juht
Martti Kalvik (tel. 625 6464; e-post:
[email protected]) ja aktsiaseltsi KredEx
Krediidikindlustus jurist /vastavuskontrolli juht Maarit Arro (tel 667 4118; e-post:
[email protected]). Õigusliku ekspertiisi tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna nõunik Anne-Ly Normak (e-post: anne-
[email protected]).
1.3 Märkused
Eelnõuga muudetav ekspordi riikliku tagamise seaduse versioon:
https://www.riigiteataja.ee/akt/13315245.
Muudatuste seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõu eesmärgiks on luua võimalused Eesti eksportijate vajaduste paremaks arvesse
võtmiseks riikliku eksporditagatisega tagatud krediidikindlustusteenuste osutamisel ning selle
läbi ühtlasi ekspordi soodustamine.
Hetkel kehtiv ERTS ei vasta eksportijate ootusele kindlustada kolmanda isiku riski, ehkki
kindlustustegevuses üldiselt on kolmanda isiku riski kindlustamine tavapärane. Kehtiva
seaduse alusel ei väljastata riiklikku eksporditagatist nende kindlustusriskide tagamiseks, mille
puhul nõue ostja vastu ei kuulu kindlustusvõtjale endale, vaid temaga majanduslikku seost
omavale kolmandale isikule. See tähendab, et puudub mõistlik kindlustuslahendus
eksportivatele ettevõtjatele, kes soovivad ühe kindlustuslepingu alusel kindlustada kõigu grupi
ettevõtjate eksportmüügi või kes on oma müügitegevuse üles ehitanud näiteks müügile
orienteeritud tütarettevõtja või distribuutori kaudu. Eelnev puudutab lühiajaliste tehingute
krediidikindlustust, mille puhul maksetähtajad jäävad alla 2 aasta (tavapäraselt kuni 90 päeva).
ERTS-is ettenähtud lubatavast samaaegselt kehtivate eksporditagatiste mahust on 2020. aasta
lõpu seisuga kasutuses 76.3%. Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus prognoosib mõõdukat
mahtude kasvu. 2020. aastal oli aktsiaseltsis KredEx Krediidikindlustus kindlustatud Eesti
ettevõtjate ekspordikäibest hinnanguliselt 3%, 2021. aastal suureneb see eelduslikult 4%ni
(2022. aastal 5%ni). Üheks kasvu allikaks on pikaajaliste tehingute krediidikindlustus, mille
puhul tehinguväärtused on märkimisväärsed ning eksporditagatise kehtivuse aeg on üldjuhul 5
aastat või enam. Üldise mahtude kasvuga kaasneb ka samaaegselt kehtivate riiklike
eksporditagatiste maht. Sellega omakorda võib kaasneda tagajärg, et seaduse kohaselt lubatav
eksporditagatistega seotud samaaegselt kehtivate kindlustuslepingute järgsete kohustuste
piirsumma täitub ja edasised taotlused tuleb tagasi lükata. Eksportijate taotlused
krediidikindlustuse teenuse saamiseks ei peaks jääma rahuldamata põhjusel, et seaduses
ettenähtud piirmäär on täitunud. Kui piirmäär on aja jooksul toimunud arenguid silmas pidades
jäänud ebapiisavaks, on vajalik selle tõstmine.
Eelnõuga kavandatavad muudatused on suunatud eelpool kirjeldatud probleemide
lahendamisele. Muudatused võimaldavad aktsiaseltsil KredEx Krediidikindlustus korraldada
riikliku eksporditagatise andmist ka sellistest lühiajalistest eksporditehingutest tulenevate
ostjate makseriskide tagamiseks, mille puhul kauba müük või teenuse osutamine ostjale toimub
ostja asukohariigis asuva vahendaja kaudu või kui tagatisevõtjal on muu põhjus kolmanda isiku
riski kindlustamiseks - näiteks kui emaettevõtjast tagatisevõtja soovib sama lepingu alusel
kindlustada ka tütarettevõtja eksporditehingutest tulenevaid riske. Muudatused näevad ette
samaaegselt kehtivate riiklike eksporditagatise mahu suurendamist selleks, et olla valmis
reageerima eksportijate suurenenud kindlustushuvile, kuid tagada samas riikliku
eksporditagatise andja tegevuse jätkusuutlikkus.
Eelnõu esitamisele ei ole eelnenud väljatöötamiskavatsust, kuivõrd eelnõu seadusena
rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju: riikliku
eksporditagatise toimemehhanism ja selle väljastamise kord ning tingimused ei muutu.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Ekspordi riikliku tagamise seaduse muudatusettepanekud jagunevad kaheks. Enamik
muudatusi on vajalikud võimaluse loomiseks anda riiklik eksporditagatis ka selliste lühiajaliste
tehingute krediidikindlustuslepingute alusel, milles on määratletud tagatisevõtjast erinev
kindlustatud isik. Lisaks muudetakse piirangut samaaegselt kehtivate riiklike eksporditagatise
mahule: mahtu suurendatakse seniselt 191 734 949 eurolt 400 000 000 eurole.
Eelnõu punktiga 1 täiendatakse paragrahvi 2 punktidega 3¹ ja 32, milles sätestatakse
kindlustatud isiku ning vahendaja mõiste. Kindlustatud isik on üldjuhul tagatisevõtja ise, kes
sõlmib kindlustuslepingu, kuid kindlustatud isikuks võib olla ka muu juriidiline isik, kellega
seotud riski tagatisevõtjaga sõlmitud kindlustuslepingu alusel kindlustatakse. Tagatisevõtjast
erinev kindlustatud isik võib olla isik, kes müüb võlgnikule oma kaupu või teenuseid, kuid ka
vahendaja, kes vahendab ostjale tagatisevõtja toodetud kaupu.
Ehkki ka vahendaja on kindlustatud isik, defineeritakse vahendaja mõiste § 2 p 32 eraldi
sätestamaks selgelt, et vahendaja on alati kolmas isik. Vahendaja ei saa ise olla tagatisevõtja.
Nõuded sellele, millisel juhul saab eksporditagatise andmisega seotud kindlustuslepingu alusel
kindlustada tagatisevõtjast erineva juriidilise isiku riski ning millistel tingimustel saab
kindlustatud isikuna määratleda vahendaja, sätestatakse §-i 9 lisatavates lõigetes 3¹ ja 3².
Seejuures sätestavad § 9 lõike 3¹ teine ja kolmas lause erinõudeid eksporditehingule, kuhu on
kaasatud just vahendaja, ning mis pole asjakohased muu kolmanda isiku riski kindlustamise
korral. Ka seetõttu on põhjendatud vahendaja mõiste eraldi defineerimine § 2 punktis 32.
Kindlustatud isiku mõiste sätestamisel lähtutakse võlaõigusseaduse § 424 ja 4. osa 6. jaos
sätestatust. Eksporditagatisega seotud kindlustuslepingute puhul peab tagatisevõtjast erinev
kindlustatud isik olema alati nimeliselt määratletud.
Eelnõu punktiga 2 muudetakse paragrahvi 2 punkti 4 kolmandat lauset. Lause sõnastust
täiendatakse selliselt, et lisaks riikliku eksporditagatise andjale ei käsitleta võlgnikuna ka
kindlustatud isikut (vaid üksnes lõppostjat).
Paragrahvi 9 lisatavate lõigete 3¹ ja 3² kohaselt võimaldatakse kolmanda isiku riski
kindlustamine. Teatud juhtudel võib eksporditehingu struktuur olla üles ehitatud nii, et
tagatisevõtjal on nõue kolmanda isiku - kindlustatud isik - vastu ning kolmandal isikul
omakorda nõue lõppostja vastu. Sellisel juhul käsitletakse võlgnikuna üksnes lõppostjat.
Eelnõu punktiga 3 täiendatakse paragrahvi 9 lõigetega 3¹ ja 3². Muudatusega luuakse
eksportöörile võimalus kasutada riikliku eksporditagatisega tagatud krediidikindlustust ka
nende lühiajaliste eksporditehingute korral, kus kauba müük või teenuse osutamine ostjale
toimub mitte otse eksportöörilt ostjale, vaid kasutades ostja asukohariigis asuvat vahendajat.
Samuti luuakse tagatisevõtjale võimalus kindlustada teise eksportööri riske: näiteks kui
tegemist on ettevõtjate grupiga ning tagatisevõtja soovib sama kindlustuslepingu alusel
kindlustada nii tagatisevõtja enda kui oma tütarettevõtja eksporditehingutest tulenevaid riske.
Mõningatel juhtudel on eksportival ettevõtjal otstarbekas või isegi hädavajalik korraldada oma
müügitegevust läbi sihtturul asuva vahendaja. Ka selliseks vahelüliks võib olla nii
eksportööriga osaluse kaudu otseselt seotud isik (tütar- või sidusettevõtja jms), aga ka
eksportööriga osaluse kaudu mitteseotud, kuid siiski teatavat majanduslikku seost omav kolmas
isik.
Sisuliselt ongi tegemist võlaõigusseaduse 4. osa 6. jaos reguleeritud kolmanda isiku riski
kindlustamisega ning selline kolmas isik märgitakse kindlustuslepingus kui kindlustatud isik.
ERTS § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse ekspordi riikliku tagamisega seotud lepingutele
võlaõigusseadust, arvestades ERTS-ist tulenevaid erisusi. Kolmanda isiku riski
kindlustamiseks on tagatisevõtjal huvi siis, kui tagatisevõtjal ning kolmandal isikul on ühine
majanduslik eesmärk.
Selgitavalt tuleb märkida ka seda, et ostja asukohariigis asuva vahendaja (kindlustuslepingu
järgse kolmanda isiku riski) kindlustamine ei mõjuta kindlustusriski asukoha määratlemist.
Kindlustustegevuse seaduse § 9 lg 3 p 2 kohaselt on kindlustusriski asukoht ka sellistest
eksporditehingutest tulenevate riskide kindlustamise korral Eesti, sest kindlustusvõtja
kindlustuslepinguga seotud tegevuskoht asub Eestis. See tähendab, et välisriigis asuva
kolmanda isiku riski kindlustamine Eestis asuva kindlustusvõtjaga sõlmitud kindlustuslepingu
järgi ei kujuta endast piiriülese kindlustusteenuse osutamist, selleks ei ole vaja eraldi
tegevusluba ning see ei eelda Finantsinspektsiooni teavitamist.
Ka rahvusvahelise krediidikindlustuse turupraktika kohaselt on kolmanda isiku, sh vahendaja,
riski kindlustamine lubatav. Krediidilimiidid määratakse kindlustusandja poolt aga vaid
lõppostjale, kelle suhtes tekivad nõuded. Tagatisevõtja ja vahendaja omavahelistele tehingutele
kindlustuskaitse ei laiene. Samuti on kindlustuslepingus võimalik määratleda, et
kindlustuskaitse kehtib vaid konkreetsete eksporditavate kaupade müügile vahendaja kaudu,
mitte kõigi kaupade müügile, mida vahendaja lõppostjale vahendab.
Ostja asukohariigis asuvate ettevõtjate kasutamine ekspordil on levinud näiteks Venemaa
suunal aset leidvas kaubanduspraktikas, aga ka mujal. Seda soosivad lisaks kohalikule tavale
asjaolud, et nii on võimalik kasutada välisriigis asuvaid vaheladusid ja hoida kokku veokulusid,
samuti lihtsustub eksportija jaoks arveldamine ja tolliformaalsuste täitmine (kui
tolliprotseduure teostab välisriigis registreeritud vahendaja). Selliste tehingute korral võib, kuid
ei pruugi eksportööril algselt tekkida rahalist nõuet välisriigi ostja vastu, ehkki kokkuvõttes
leiab aset eksporditehing. Vahendaja ei pruugi saada müüdava kauba omanikuks, omand võib
erinevalt kauba eest tasumisele kuuluvatest summadest liikuda eksportijalt ostjale. Eksportööril
võib tekkida nõue ostja asukohariigis asuva vahendaja vastu, kellel omakorda tekib nõue ostja
vastu. Alljärgnev joonis illustreerib müüki läbi vahendaja:
Müüja müüb oma kauba Vahendaja müüb Ostja tasub kauba eest
vahendajale arvestades kauba ostjale. vahendajale. Kahju
ostja(te) tellimusi ning Vahendajal tekib korral on õigus hüvitisele
vahendajatel tekib nõue ostja vastu. Eesti eksportijal.
kohustus müüja ees.
Krediidikindlustuse pakkuja – maandab ostja
makseriski väljastades kindlustuspoliisi
müüjale ning lisades poliisile vahendaja kui
3. isiku andmed, samuti täpsustades, milliste
kaupade müük vahendaja kaudu on
kindlustatud.
Tagatisevõtjast erinevate kindlustatud isikutega seotud riskide kindlustamine saab siiski olema
võimalik vaid selliste riskide tagamise korral, mille puhul tootmis- või krediidiperiood või
nimetatud perioodid kokku ei kesta kauem kui kaks aastat ja juhul, kui sellised riskid on
Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt käsitatavad turukõlbmatutena. Turukõlblike riskide
kindlustamine riikliku tagatisega ei ole Euroopa Liidu riigiabi reeglite kohaselt lubatud.
Keskmise tähtajaga ja pikaajalise kindlustuskattega tehingute korral ei ole tagatisevõtjast
erinevate kindlustatud isikutega seotud riskide kindlustamine riikliku eksporditagatise toel
võimalik seetõttu, et Euroopa Nõukogu direktiivi 98/29/EÜ tingimused kindlustuslepingule ei
oleks sel juhul täidetud. Direktiivi sätete kohaselt on tarvilik, et nõue eksporditehingu
osapooleks oleva võlgniku vastu kuuluks algselt tagatisevõtjale. Niisiis pole riikliku
eksporditagatise andmine keskmise tähtajaga ja pikaajalise kindlustuskattega tehingute korral
lubatud juhul, kui nõuet võlgniku vastu omab kolmas isik. Pikaajaliste tehingute
krediidikindlustuse puhul, mis on eelkõige mõeldud suuremahuliste kapitalikaupade
müügitehingutest tekkivate nõuete kindlustamiseks, ei ole turul ka vajadust sellise kolmanda
isiku riski kindlustamise järele, sest tehingute struktuur erineb lühiajaliste eksporditehingute
omast.
Lisatava lõikega 3² täpsustatakse, et ERTS-is nimetatud tagatisevõtjale tekkinud kahju all
mõistetakse ka kahju, mille põhjustas eksporditehingust tagatisevõtjast erinevale kindlustatud
isikule tuleneva nõude mittetäitmine võlgniku poolt. Tagatisevõtjale kuuluva nõude ja
tagatisevõtjale täitmisele kuuluva rahalise kohustuse kohta ERTS-is sätestatut kohaldatakse aga
vastavalt ka eksporditehingust tagatisevõtjast erinevale kindlustatud isikule tuleneva nõude ja
sellele kindlustatud isikule täitmisele kuuluva kohustuse suhtes. Sellise täpsustuse tegemine
võimaldab jätta tegemata eraldiseisvad muudatused mitmetes ERTS-i sätetes, kus
tagatisevõtjale tekkinud kahju, temale kuuluva nõude või täitmisele kuuluva rahalise
kohustusega seonduvat käsitletakse, kuid kohaldada nimetatud sätteid ka tagatisevõtjast
erinevale kindlustatud isikule tekkinud kahju, sellele kindlustatud isikule kuuluva nõude või
täitmisele kuuluva rahalise kohustuse suhtes. Lisatav täiendus loob selguse, et kindlustusandjal
on ERTS-is sätestatud tingimustel kahju hüvitamise kohustus ka juhul, kui tegu on kolmanda
isiku riski kindlustamisega ja tagatisevõtjal endal ei ole nõuet võlgniku vastu; kindlustusandjal
on õigus teatud juhtudel kohustada peatama ka kolmanda isiku tehingud võlgnikuga jms.
Seaduse kohaldamist täpsustava üldise täienduse lisamisega § 9 lg 3² Seeläbi välditakse ERTS-
i teksti asjatut pikendamist ja keerukamaks muutmist iga tagatisevõtjale tekkinud kahju, temale
kuuluvat nõuet ja temale täitmisele kuuluvat rahalist kohustust puudutava sätte eraldiseisva
täiendamisega.
Eelnõu punktiga 4 täiendatakse paragrahvi 11 lõiget 1 punktiga 10, mille kohaselt tuleb juhul,
kui eksporditagatisega seotud kindlustuslepingu alusel kindlustatakse kolmanda isiku riski,
märkida kindlustuslepingus selle kolmanda isiku ehk tagatisevõtjast erineva kindlustatud isiku
andmed.
Eelnõu punktiga 5 muudetakse paragrahvi 12 lõiget 1. Paragrahvi 12 lõikes 1 muudetakse
samaaegselt kehtivate riiklike eksporditagatise mahu piirmäära ja tõstetakse see seniselt
191 734 949 eurolt 400 000 000 eurole.
31.12.2020 seisuga oli kehtivate riiklike eksporditagatiste maht 146,2 mln eurot. Lähiajal see
maht eelduslikult suureneb arvestades:
- Euroopa Komisjoni otsust käsitada kõiki „Komisjoni teatise liikmesriikidele Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta lühiajalise
ekspordikrediidikindlustuse suhtes“ lisas nimetatud riike ajutiselt mitteturukõlbuliku riski
riikidena vähemalt kuni 31.12.2021, ning silmas pidades ka võimalust, et eelnimetatud tähtaega
võidakse pikendada,
- seda, et Eesti taotlusel on Euroopa Komisjon mõned lühiajaliste eksporditehingutega seotud
riskid tunnistanud kuni 31.12.2023 ajutiselt turukõlbmatuks seetõttu, et erakapitalil
põhinevate krediidikindlustusandjate teenused puuduvad (Komisjoni 20.06.2016 otsus
SA.45282);
- seda, et Eestil võib esineda vajadus täiendava erandi taotlemiseks pärast 31.12.2021, kui
eelpool punktis 1 nimetatud tähtaega ei pikendata, kuid erakapitalil põhinevate
krediidikindlustusandjate teenuste kättesaadavus on endiselt kesine (hetkel puudub vajadus
taotleda otsuse SA.45282 muutmist).
2015. aastal viis Ernst & Young Baltic AS Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
tellimusel läbi perioodi 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate
rahastamisvahendite eelhindamise2, mille tulemusena on tuvastas Eesti ekspordi
krediidikindlustuse turuga seoses järgmised turutõrked:
• Esinevad takistused kõrgema riskitasemega ja väljapoole OECD-d jäävatele tehingutele
kindlustuskatte saamisel ning pikaajaliste (nii OECD siseste kui väliste), üle 2-aastase
maksetähtajaga tehingute kindlustamisel.
• VKE-d, mille kindlustatav ekspordimüügi portfell jääb alla 2 mln € (erinevatel andmetel võib
see vahemik olla ka 1 kuni 3 mln €) ei ole suure tõenäosusega Eesti turul tegutsevate
erakindlustusandjate jaoks piisavalt atraktiivsed kliendid kindlustusteenuse pakkumiseks.
• Erakindlustusandjad ei ole üldjuhul nõus kindlustama üksikuid tehinguid/ostjaid ega FIE-sid.
See olukord ei ole pärast 2015. aastat muutunud. COVID-19 põhjustatud kriis võib veelgi
vähendada erakapitalil põhinevate ja piiriüleselt tegutsevate krediidikindlustusandjate huvi
Eesti eksportööridele teenust pakkuda ning suurendada Eesti eksportijate huvi riikliku
eksporditagatisega tagatud krediidikindlustuse teenuste järele. Seda näitas ilmekalt ka 2008.
aasta majanduskriis.
2
Kättesaadav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/2015-04-14_-
_mkm_fi_eelhindamine_eylopparuanne_avalikustamiseks.pdf
Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus on tähele pannud Eesti eksportijate huvi suurenemist
alates 2020. aasta märtsi keskpaigast, Eesti eksportijad on kurtnud, et piiriüleselt tegutsevad
krediidikindlustusandjad on loobunud osade ekspordiriskide kindlustamisest. Seetõttu on
oluline luua seaduse muudatusega võimalus riiklike eksporditagatiste mahu suurendamiseks, et
hetkel kehtiv piirmäär ei saaks takistuseks krediidikindlustuse teenuste osutamisel. Aktsiaseltsi
KredEx Krediidikindlustus kogu ekspordikindlustuse maht 31.12.2020 seisuga oli üle 253 mln
euro. Tulenevalt COVID-19 levikust ja selle põhjustatud majandusseisakust on oluline, et Eesti
eksportööridele oleks tagatud krediidikindlustuse kasutamise võimalus uute eksporditehingute
teostamisel.
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus omakapital 31.12.2020 seisuga oli 20,8 mln eurot ning
edasikindlustusandja deposiidi maht 14,9 mln eurot. Arvestades osutatava kindlustusteenuse
olemust ja riskijuhtimise meetmete rakendamist, võimaldab selline tase suurendada kindlustuse
mahte ilma vajaduseta suurendada aktsiaseltsi omakapitali. Seetõttu on võimalik sätestada
seaduse tasandil samaaegselt kehtivate eksporditagatiste piirmääraks 400 mln eurot.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata Eesti õigusaktides seni kasutamata ega võõrkeelseid termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses Euroopa Nõukogu direktiiviga 98/29/EÜ keskmise tähtajaga või
pikaajalise kindlustuskattega tehingute ekspordikrediidikindlustust käsitlevate peamiste sätete
ühtlustamise kohta.
Eelnõu on vastavuses Euroopa Komisjoni teatisega liikmesriikidele Euroopa Liidu Toimimise
Lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse suhtes
(2012/C 392/01).
6. Seaduse mõjud
Aktsiaseltsil KredEx Krediidikindlustus oli 31.12.2020 seisuga sõlmitud 131 kehtivat
lühiajaliste tehingute krediidikindlustuse lepingut, mille alusel 4666 ostjale määratud kehtivate
krediidilimiitide arv kokku oli 5538. Kehtivaid pikaajaliste tehingute krediidikindlustuse
lepinguid oli 7, mille alusel oli määratud kokku 7 krediidilimiiti 5 ostjale.
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus poolt kindlustatud käive kasvas 2020. aastal 10%,
kokku 716 mln euroni. Sellest oli kindlustatud ekspordikäive 451 mln eurot, mis suurenes
eelnenud aastaga võrreldes 15,7%. Eesti-sisene kindlustatud käive kasvas aastaga 2,6% (266
mln euroni) ning see oli ootuspärane, sest strateegia alusel toetab aktsiaselts eelkõige Eesti
eksportööride samme välisturgudel.
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus määratud krediidilimiitide portfelli kogumaht
31.12.2020 seisuga oli 357,7 mln eurot. Sellest ekspordi kindlustamiseks määratud
krediidilimiite oli kokku summas üle 253 mln euro. Riikliku eksporditagatisega tagatud
krediidilimiitide maht moodustas 146,2 mln eurot ehk 40,9% kogu portfellist. Hetkel kehtivast
ERTS § 12 lg 1 sätestatud maksimaalsest mahust oli 31.12.2020 seisuga riiklike
eksporditagatisi välja antud seega ligikaudu 76,3% ulatuses.
Aastal 2020 sõlmis aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus 83 lühiajaliste tehingute
krediidikindlustuse lepingut, mille alusel ostjatele määratud krediidilimiidid olid tagatud
riikliku eksporditagatisega. Võrreldes eelnevate majandusaastatega oli tegemist riikliku
eksporditagatiste kasutamise hüppelise kasvuga (2018. aastal sõlmiti selliseid lepinguid 41 ja
2019. aastal 29). Eksportivatest ettevõtetest, kes 2020. aastal seesuguseid lepinguid sõlmisid,
55% asub Harjumaal, 12% Tartumaal, 7% Viljandimaal ning 5% Põlvamaal. Kokku sõlmiti
aasta jooksul riikliku eksporditagatisega lühiajaliste tehingute krediidikindlustuse lepinguid 13
maakonnas asuvate ettevõtetega. Nimetatud ettevõtetest 77% tegevusalaks on töötlev tööstus
ning nende keskmine töötajate arv on 91 (alla 50 tööajaga ettevõtete arv 42).
Pikaajaliste tehingute krediidikindlustuse lepingute arv on viimastel aastal jäänud väikeseks (ca
üks tehing aastas), kuid selliste tehingute puhul on tagatavad riskid suurema mahuga ja riikliku
eksporditagatise kehtivusaeg pikem. Järgnevatel aastatel kavandab aktsiaselts KredEx
Krediidikindlustus tõsta pikaajaliste tehingute krediidikindlustuse teenuse tutvustamise senisest
enam fookusesse, mis võib omakorda tähendada ettevõtjate huvi kasvu.
Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus kavandab suuremat koostööd maakondlike
arenduskeskuste võrgustikuga selleks, et tõsta ettevõtjate teadlikkust krediidikindlustuse
teenusest.
Aktsiaseltsis KredEx Krediidikindlustus kindlustatud Eesti ettevõtjate ekspordikäive suureneb
2021. aastal hinnanguliselt vähemalt 4,0%ni (2022. aastal 5%ni). Hinnanguliselt 65% kogu
kindlustatud ekspordikäibest moodustab riikliku eksporditagatise abil kindlustatud
ekspordikäive.
Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus prognoosib riikliku eksporditagatisega tagatud
krediidilimiitide portfelli kasvu 2021. aastal 186 mln euroni (mis tähendab sellele vastavat
kindlustatud müügikäivet ligikaudu 370 mln eurot) ja 2024. aastaks 310 mln euroni (sellele
vastav kindlustatud müügikäive ligikaudu 559 mln eurot).
Eelnõuga kavandatavad muudatused avaldavad mõju Eesti eksportivatele ettevõtetele. Mõju on
eksporti soosiv, sest tekib võimalus pakkuda riikliku eksporditagatisega tagatud
kindlustuslahendusi senisest suuremas mahus ning modelleerida neid lahendusi selliselt, et need
vastavad paremini ettevõtjate poolt eksportimisel tegelikult kasutatavatele praktikatele.
Ka ERTS-i § 9 kavandatav muudatus, millega võimaldatakse kindlustada kolmanda isiku riski,
sh riske eksporditehingutest, kus osaleb ostja sihtriigis asuv vahendaja, omab positiivset mõju
nii riikliku eksporditagatisega tagatud kindlustatud käibe suurenemisele kui ka
kindlustusvõtjate arvu kasvule.
Muudatustega seonduvaks negatiivseks mõjuks võib pidada üksnes vähesel määral suurenevaid
õigusriske. Tagatud peab olema see, et kindlustatud on Eestist vahendaja kaudu üle piiri
müüdavate kaupade või osutatavate teenustega seotud krediidid, mitte vahendaja poolt
lõppostjale võõrandatud muude kaupade või osutatud teenustega seotud krediidid. Kuivõrd
selliste õigusriskide maandamise peab tagama riikliku eksporditagatise andja oma nii oma
lepingulise regulatsiooni kui kahjukäsitluse õiguspärase läbiviimisega, ning kindlustusandja on
majandus- ja kutsetegevuses tegutsev professionaalne turuosaline, ei saa selliseid riske pidada
märkimisväärseks.
Käesoleva eelnõuga kavandatavad muudatused viivad riiklike tagatiste pakkumise paremini
vastavusse Eesti eksportijate vajaduste ja eksporditegevuse praktikaga. Tulemuseks on
muuhulgas senisest kindlam juurdepääs ekspordiks vajalikele täiendavatele käibevahenditele ja
kaasaegsete müügistruktuuride kasutamise võimaldamine riiklikult eksporditagatise toel – see
parandab kohalike eksportööride konkurentsivõimet võrreldes välisriikide ettevõtjatega.
COVID-19 põhjustatud majanduslanguse tingimustes on lähiaastatel oodata Eesti eksportijate
kasvavat huvi just riikliku eksporditagatisega tagatud krediidikindlustuse teenuste vastu.
Eksportijate huvi suurenemine on nähtav juba 2020. märtsi keskpaigast alates. ERTS-i
muudatused võimaldavad pakkuda eksportijate reaalseid vajadusi arvestavaid
krediidikindlustuslahendusi.
Lisaks otsesele majanduslikule kasule hõlbustab ERTS-i muutmine ettevõtluse
rahvusvahelisustumist. ERTS-i muudatuste mõju toob riigieelarvesse kaudseid tulusid läbi
sotsiaal- ja tulumaksu laekumiste ning sotsiaaltoetuste väljamaksete vähenemise seoses
ettevõtjate poolt loodud ja säilitatud töökohtadega. See omakorda võib kaudselt avaldada
positiivset mõju Eesti regionaalarengule, kuivõrd eksportivad ettevõtted tegutsevad erinevates
Eesti regioonides.
Olulisi mõjusid riigi julgeolekule, elu- ja looduskesskonnale ning riigiasutuste ja kohaliku
omavalitsuse korraldusele kavandatavate muudatustega ei kaasne.
Riikliku eksporditagatise toimemehhanism, selle väljastamise korraldus ja tingimused ei
muutu. Puudub vajadus aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus töökorralduse muutmiseks ja
täiendavate töötajate palkamiseks.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Seaduse rakendamine ei too endaga kaasa täiendavaid tegevusi riigile ja kohalikule
omavalitsusele, samuti ei kaasne otseseid kulusid ei riigi ega kohaliku omavalitsuse eelarvetele.
Riikliku eksporditagatisega tagatud samaaegselt kehtivate kindlustuslepingu järgsete
kohustuste lubatud piirmäär suureneb, kuid see ei tähenda samas mahus kulu kaasnemist, sest
eksporditagatise andmisel lähtutakse põhimõttest, et kindlustada saab selliseid riske, mille
kindlustamine on majanduslikult põhjendatud. Riikliku eksporditagatisega tagatud
krediidilimiitide mahu suurenemine tähendab ühtlasi kogutavate kindlustusmaksete mahu
suurenemist. Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus täidab kindlustustegevuse seaduses
kindlustusandja tegevuse aluste kohta sätestatud reegleid ning eesmärgiks on olla kogu
majandustsükli ulatuses kokkuvõtlikult kasumlikult tegutsev.
8. Rakendusaktid
Seaduse rakendusakte ei muudeta.
9. Seaduse jõustumine
Seadus on kavandatud jõustuma üldises korras. Eelnõu vastuvõtmine ei ole seotud EL
õigusaktidest tulenevate tähtaegadega. Seaduse jõustumisele eelnevalt ei ole vajalik teostada
spetsiifilisi ettevalmistusi selleks, et olla valmis muutunud normide rakendamiseks.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeerimile.
Rahandusministeerium ja Justiitsministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusega. Eelnõu
kooskõlastamise märkustega arvestamise tabel on käesoleva seletuskirja lisas.
Eelnõu koostamise üheks ajendiks oli Eesti eksportivatelt ettevõtjatelt aktsiaseltsile KredEx
Krediidikindlustus laekunud tagasiside, mille kohaselt esineb selge vajadus riikliku
eksporditagatisega krediidikindlustusteenuse järele, sh võimaluse järele kindlustada kolmanda
isiku kindlustusriske.
Avalikke konsultatsioone ei ole läbi viidud.
Ekspordi riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa
Kooskõlastamisel laekunud märkustega arvestamine
Märkuste/ettepanekute esitaja MKM vastus:
Rahandusministeerium:
Palume eelnõu seletuskirja täiendada Arvestatud. Täiendus lisatud seletuskirja
selgitusega, et hetkel puudub vajadus eelnõu punkti 5 selgituses.
taotleda Euroopa Komisjoni otsuse
SA.45282 muutmist.
Justiitsministeerium
Eelnõu p 1 – nimetatud punktiga Arvestatud. Täiendus lisatud seletuskirja
täiendatakse §-i 2 punktidega 31 ja 32, milles eelnõu punkti 1 selgituses.
sätestatakse kindlustatud isiku ning
vahendaja mõiste. Punkti 31 kohaselt on
kindlustatud isikuks tagatisevõtja või muu
juriidiline isik, kellega seotud riski käesoleva
seaduse § 11 lõikes 1 sätestatud tingimustele
vastava kindlustuslepingu alusel
kindlustatakse. Punkti 32 kohaselt on
vahendaja kindlustuslepingus kindlaks
määratud tagatisevõtjast erinev kindlustatud
isik, kellega seonduvat riski tagatisevõtja
kindlustab. Mõlemad sätted viitavad seega
isikule, kellega seonduvaid riske
kindlustatakse. Võttes arvesse punkti 31
üldist sõnastust („või muu juriidiline isik,
kellega seotud riski kindlustatakse“) ei ole
selge, miks eelnõus ette nähtud vahendaja
mõistele vastav isik ei ole juba punktiga 31
hõlmatud. Seega jääb selgusetuks, miks need
kindlustatud isikud on toodud eraldi
punktides. Kas vahendaja puhul ei pea
kehtima samad tingimused nagu toodud
punktis 31? Palume seletuskirja täiendada
vastavsisulise selgitusega.
Palume arvestada ka käesoleva kirja lisas Arvestatud. Seletuskirja p 6 „Seaduse
esitatud seletuskirjas mõjude kohta tehtud mõjud“ on täiendatud.
märkustega.
Samuti palume arvestada käesoleva kirja Arvestatud. Eelnõu punkti 2 sõnastus on
lisas esitatud eelnõu ja seletuskirja kohta korrigeeritud. Eelnõu punktiga 3 seadusesse
tehtud normitehniliste ja keelemärkustega. lisatava 9 lg 3¹ sõnastus on korrigeeritud.
Seletuskirjas on tehtud keelelisi parandusi.
Seletuskirjas on tehtud järgmised täiendused:
nimetatud keeletoimetaja;
põhjendatud eelnõu väljatöötamiskavatsuse
puudumist; täpsustatud eelnõu eesmärki ning
lisatud eelnõu eesmärgi sõnastus
sisukokkuvõttesse;
lisatud viide 2015. aastal Ernst & Young
Baltic AS poolt läbiviidud perioodi 2014-
2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest
kavandatavate rahastamisvahendite
eelhindamisele;
lisatud põhjendus valiku kohta jõustada
eelnõu üldises korras;
lisatud info huvirühmade kaasamise kohta.