Martin Nurme Teie 27.05.2021 nr DM-111522-23
Keskkonnaamet
[email protected] Meie 28.06.2021 nr 17-1/21-0083/3384-2
Narva mnt 7a
15172 Tallinn, Eesti
Vastuskiri riigi huvi väljaselgitamisele Kaiste
II kruusakarjääri maavara kaevandamise
keskkonna loa taotluse menetluses
Austatud Martin Nurme
Oma kirjas Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) palusite riigi huvi
väljaselgitamiseks ministeeriumi seisukohta Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Kanamardi
külas asuva Kaiste II kruusakarjääri mäeeraldisele maavara kaevandamise keskkonna loa taotluse
menetluse jätkamiseks. Soovisite teada, kas maavara kaevandamine taotletaval alal on vajalik riigi
infrastruktuuri objektide varustamiseks maavaraga või riigi majandushuvides.
Kaevandatav maavara on taotluse kohaselt ehituskruus, mille aktiivse tarbevaru kogus on 860 tuh
m³ ja kaevandatav varu 855 tuh m³ ning täiteliiv, mille aktiivse tarbevaru kogus on 954 tuh m³ ja
kaevandatav varu 842 tuh m³. Maavara kavandatav kasutusvaldkond on ehitus ja teedeehitus.
Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks. Maavara kaevandamise keskmine aastamäär on 115 tuh m³.
Märkisite, et seisuga 22.04.2021 jääb keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel taotletava
Kaiste II kruusakarjääri optimaalsesse teeninduspiirkonda 21 mäeeraldist, kus kaevandatakse
ehituskruusa, mille varustuskindlus selles piirkonnas on tagatud ligikaudu 22,4 aastaks, jääkvaru
suurusega ligikaudu 1540,8 tuh m³. Viimase viie aasta tarbimismahte arvestades kaevandati
piirkonnas igal aastal ehituskruusa ligikaudu 68,9 tuh m³. Samuti märgite, et taotletava Kaiste II
kruusakarjääri optimaalsesse teeninduspiirkonda jääb 15 mäeeraldist, kus kaevandatakse täiteliiva
ning täiteliiva varustuskindlus on selles piirkonnas tagatud ligikaudu 29,8 aastaks, jääkvaru
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
suurusega ligikaudu 3781,3 tuh m³.
Ehituskruusa varusid ei saa siiski pidada piisavaks nii Rail Balticu (edaspidi RB) kui ka selle
rajamise järgset ehitusmaterjalide nõudlust silmas pidades. Samuti võimalikud varud RB
trassikoridori läheduses muudavad nende kasutamise suhteliselt soodsamaks võrreldes kaugematel
asuvatega, seejuures võttes arvesse ka Euroopa Liidu roheleppest tulenevat CO² emissiooni
vähendamise vajadust ehk mida lähemalt maavara transportida, seda vähem emissiooni. Täiteliiv
on kaasnev maavara, mille kaevandamata jätmine või taotletavast mäeeraldisest väljajätmine ei
oleks kooskõlas ressursi säästliku kasutamise põhimõttega. Mitme erineva maavara liigi koos
kaevandamine annab parema realiseerimise võimaluse ka vähem nõutud maavarale, milleks on
antud juhul täiteliiv.
Rõhutame, et kogu ehituskruusa ressurss Pärnumaal on arvele võetud 2005. aasta määrusega nr
44. Eesti Geoloogiateenistuse 2020. a uurimustöö „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja
kasutamine Pärnu maakonnas“ (https://fond.egt.ee/fond/egf/9333 ) lk 138 tabelis 16 on välja
toodud, et Pärnu maakonna kohalike omavalitsuste ja Transpordiameti perioodil 2020-2030
ehituskruusa vajaminev maht kokku on 1 208 tuh m3 ehk ligikaudu 121 tuh m3 aastas, mis on
ligikaudu kaks korda suurem kui Keskkonnaameti kirjas toodud viimase viie aasta keskmine.
Vajaminev materjali maht peab vastama ehituskruusa nõuetele vastavalt 2018. a määrusele nr 52,
kuid Pärnu maakonnas ei vasta valdav osa ehituskruusast nendele nõuetele. Juhime tähelepanu, et
määruse 52 alusel on uuring tehtud ka Kaiste II uuringuruumis. Uue määrusega on nõuded
purdmaterjalide omaduste osas ühtlustatud ehitusvaldkonna (EVS-EN) nõuetega. Seega võib olla
2005. aasta määruse 44 kohaselt arvele võetud ehituskruus osaliselt uue määrusega ehitus- või
täiteliivale vastav ja ehitusliiv uue määruse kohaselt täiteliivale vastav.
Teede Tehnokeskus AS poolt 2017. a valminud poolt “Rail Balticu ehitamiseks vajalike
ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“ (lk 84-87, 90) jõuab järeldusele, et arvestades
Pärnumaa liiva ja kruusa varusid on liiva ja kruusa varustuskindlus nii madala kui kõrge savi- ja
tolmusisalduse arvestuses teeninduspiirkonna Pärnu maakonna osas kriitiline. Määramatusest
tingituna loetakse tegevuskava koostamisel Pärnu piirkonda liiva ja kruusa suhtes nõrga
varustuskindlusega piirkonnaks. Seepärast on juurde tarvis sellist maavara, mis eeldatavalt vastab
filtratsiooninõuetele. Selleks võiksid eelistatult sobida liivad ja kruusad, mille peenosise sisaldus
ei ületa 8%.
Riigiteede teehoiukavast aastateks 2020-2030 (https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-
2 (3)
editors/Failid/Yldine/riigiteede_teehoiukava_2020-2030.pdf ) ilmneb, et taotletava mäeeraldise
lähipiirkonnas toimuvad samuti erinevad riigimaanteede tööd (aastani 2023): Maanteeameti poolt
planeeritava 2+2/2+1 sõidusuundadega Via Baltica trassil jätkuv edasiarendus, Pärnu-Uulu 2+2
maantee ehitus, Are - Sauga 2+2 maantee ehitus, Ehitajate tee - Sauga 2+2 maantee ehitus, jm.
Kuna need tööd osaliselt kattuvad RB ehitusega, siis kasvab nõudlus ehituskruusa ja täiteliiva
järele märgatavalt. Kaiste II kruusakarjääris on hea kvaliteediga ehituskruusa varu, mis aitab
leevendada Pärnumaa ehituskruusa kriitilist varustatust ning mida saab kasutada piirkonna
teedeehitusobjektidel ja RMK kruusateede hooldustöödel.
Lähtudes eelpooltoodust on MKM seisukohal, et Kaiste II kruusakarjääri maavara kaevandamise
loa taotluse puhul on riigi huvi põhjendatud. Järgmise 10 aasta jooksul peavad ehitusmaavaraga
olema varustatud olemasolevad taristuobjektid ja vajalik maht planeeritud edasiste suurte
taristuobjektide ehitamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Timo Tatar
energeetika ja maavarade asekantsler
Margus Raha
625 6406
[email protected]
3 (3)