Hoonestusloa taotluse ning keskkonnamõju eelhinnangu edastamine arvamuse avaldamiseks

Adressaatide nimekiri: 1. Saaremaa vald - [email protected] 2. Lääneranna vald - [email protected] 3. Muhu vald – [email protected] 4. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium – [email protected] 5. Kliimaministeerium – [email protected] 6. Kaitseministeerium - [email protected] 7. Transpordiamet – [email protected] 8. Keskkonnaamet – [email protected] 9. Muinsuskaitseamet – [email protected] 10. Päästeamet – [email protected] 11. Politsei- ja Piirivalveamet – [email protected] 12. Terviseamet - [email protected]  Muhu saarest lõunas 330 kV vahelduvvoolu merekaabelliini rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Koostaja: Camilla Kastein 667 2065, [email protected] Sisukord 1. Üldine teave ........................................................................................................................... 4 1.1. Ehitustööde läbiviimise taustainformatsioon ................................................................. 4 1.2. Teave eelnevalt hinnatud keskkonnamõjude kohta ....................................................... 4 2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus........................................................................... 6 2.1. Tegevuse iseloom ja maht ............................................................................................... 6 2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ......................................................... 7 2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine .................................... 7 2.4. Tegevuse energiakasutus ................................................................................................ 7 2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine ...... 7 2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus ..................................................................................................................................... 7 2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel ....................................................................................................................................... 8 3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ........................................................ 8 3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused ............................................................................................................................... 8 3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ...................................... 8 3.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest ........................................................ 9 3.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond ...................................................................... 17 4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele .................................................................................... 35 4.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus) .......................................................................................... 35 4.2 Mõju ilmnemise tõenäosus ja selle tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus ................. 35 4.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega .................................................................................. 36 4.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised (sh seadusandlusest tulenevad) võimalused ........................................................................ 36 5. Kokkuvõte ja järeldused, sh leevendavad meetmed ........................................................... 36  5.1. Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega ..................................................................... 36 Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal .......................................................................... 37 1. Üldine teave 1.1. Hoonestusloa taotluse taustainformatsioon Elering AS (registrikood 11022625, aadress Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Kadaka tee 42, 12915, e-post [email protected]) esitas 22.12.2023 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post [email protected]) hoonestusloa taotluse Muhu saarest lõunas 330 kV vahelduvvoolu merekaabelliini rajamiseks. Veekogu põhja elektriülekandeliini ehitamine liigitub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 p 18 ja p 22 kohase tegevuse alla ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 6 ning § 15 p 8 alla. KeHJS § 3 lõike 1 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Käesoleva eelhinnangu koostamise aluseks võeti eelhinnangu sisule esitatavad nõuded, mis on toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. TTJA peab otsustajana (KeHJS § 9) andma hinnangu, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse üle. 1.2. Teave eelnevalt hinnatud keskkonnamõjude kohta Mõjusid on hinnatud ka Eesti mereala planeeringu koostamise käigus tehtud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) käigus ning kaablite kui merepõhjas paikneva taristu suunised ja tingimused on määratud Eesti mereala planeeringus. Suunised: 1. Samasuunaliste ühenduste puhul on merepõhja ratsionaalsemaks kasutamiseks otstarbekas kasutada maksimaalselt võimalikus mahus sama kaabli/torujuhtme koridori. Eesmärk on võimalikult suures osas vältida täiendava tehisobjektiga kaasnevat sekkumist looduslikku keskkonda ja vähendada merepõhja koormamist erinevate kaablikoridoride/torujuhtmetega ning nende kaitsevöönditega. 2. Uute kaitstavate loodusobjektide loomisel kaabli/torujuhtmete koridoridesse on oluline objektide kaitserežiimi väljatöötamisel säilitada võimalus teostada vajalikke kaabli hooldustöid ja täiendava(te) kaablite paigaldamist sama koridori laiuses. 3. Kõrgema riskiga piirkondades (nt tihe laevaliiklus – ristumine laevateedega, kattumine traalimisaladega, jää liikumine madalaveelises piirkonnas vms) tuleb vajadusel kaabel/torujuhe kaitsta võimalike ohuallikate eest, kas katta nt betoonplaatidega või süvistada merepõhja. Kaablitest/torujuhtmetest tuleneva mõju leevendamiseks on otstarbekas kaaluda võimalust näiteks liivamadala puhul nende matmiseks. Kõva substraadi puhul (näiteks kui on tegemist „karide“ elupaigatüübiga) ei ole otstarbekas kaabli/torujuhtme katmine. Võimalusel peaks kaabli /torujuhtme välispind olema neutraalse reaktsiooniga ja võimaldama organismide kinnitumist. Tingimused: 1. Olemasolevate kaablite ja torujuhtmetega tuleb arvestada kõikide mereala kasutusviiside puhul. Vajadusel tuleb kaablite asukoha ja seisukorra hindamiseks läbi viia täpsustav uuring ja teha koostööd kaabli omanikuga. 2. Kaablite ja torujuhtmete rajamise üksikasjad (asukoht/tehniline lahendus jms) täpsustuvad konkreetsete loamenetluste raames. Üksikasjadest tulenevalt täpsustub ka mõjude hindamise vajadus, sh mõju iseloom, ulatus ja mõjuala lokaalsel tasandil. 3. Kaablite rajamisel rakendada parimat võimalikku tehnikat vältimaks elektromagnetvälja võimalikke olulisi ebasoodsaid mõjusid elurikkusele, sh. kalastikule. 4. Kavandatavad merekaablid ja torujuhtmed tuleb ranniku madalveelises piirkonnas selliselt kaitsta, et jää ei saaks kaablit lõhkuda. Rajatised peavad arvestama jääoludest tuleneva riskiga ja olema vastupidavad. 5. Kaablite ja torujuhtmete rajamisel on läbi sobiva tehnilise lahenduse ning asukohavaliku vajalik välistada olulised ebasoodsad mõjud kaitstavatele loodusobjektidele ja ebasoodsad mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele. Vajalik on koostöö Keskkonnaametiga. 6. Kaablite ja torujuhtmete rajamisel tuleb hoonestusloa taotluse staadiumis teha koostööd Muinsuskaitseametiga vältimaks merepõhja kultuuripärandi kahjustamist. 7. Kaablite ja torujuhtmete rajamisel tuleb hoonestusloa taotluse staadiumis teha koostööd Kaitseministeeriumiga selgitamaks välja võimalike ajalooliste lõhkekehade ja ohtlike objektidega arvestamise vajadus. 8. Kaablite ja torujuhtmete rajamisel tuleb hoonestusloa taotluse staadiumis kaasata kohalike omavalitsuste üksusi, mille merepiirist jääb kaabel või torujuhe 3 meremiili kaugusele. 9. Kaablitest ja torujuhtmetest tuleneva mõju leevendamiseks on otstarbekas kaaluda võimalust näiteks liivamadala puhul kaabli matmist. Kõva substraadi puhul (näiteks kui on tegemist „karide“ elupaigatüübiga) ei ole otstarbekas kaabli matmine või katmine. Võimalusel peaks kaabli välispind olema neutraalse reaktsiooniga ja võimaldama organismide kinnitumist. 10. Kaablite rajamise järgselt on kaablikoridorides keelatud maavarade kaevandamine, kaadamine ja ankurdamine. Lisaks koostatakse kogu Eleringi neljanda ühenduse rajamiseks riigi eriplaneering, mis hõlmab nii maismaa kui mere osa, seega hinnatakse merekaablite mõjusid ka riigi eriplaneeringu käigus koostatava KSH raames. Vabariigi Valitsus algatas 15.02.2024 korraldusega nr 39 Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu (REP) ja KSH. Korralduse eesmärk on algatada REP ja KSH, et planeerida Eesti-Läti neljas elektriühendus. Planeeringu eesmärk on planeerida Eesti-Läti neljanda elektriühenduse Eestis paiknev osa algusega Paide linnast läbi Lihula linna Sõrve poolsaareni Saaremaal. Loodav ühendus suurendab 2033+ vaates elektri varustuskindlust ning loob võimalused suurema hulga taastuvenergia vastuvõtmiseks Lääne-Eesti elektrivõrku, aidates kaasa riigi 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisele. Planeeritav ühendus mõjutab kogu Eesti ühiskonda, sh kõiki omavalitsusi kuhu uus ühendus kavandatakse – saab nii tarbida kui ka toota rohkem elektrienergiat. Elektriühendus loob eeldused Eesti taastuvenergia ekspordiks ja tugevdab energiajulgeolekut. Riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmab järgmisi kohaliku omavalitsuse üksusi: Saare maakonnas Saaremaa valda ja Muhu valda, Lääne maakonnas Lääne-Nigula valda, Pärnu maakonnas Lääneranna valda ja Põhja- Pärnumaa valda, Rapla maakonnas Märjamaa valda, Kehtna valda ja Rapla valda ning Järva maakonnas Türi valda ja Paide linna. Merealal hõlmab planeeringuala Väikese väina ja osa Suurest väinast. Planeeringuala suurus on ligikaudu 6314 km2. 2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitavat tegevust ning sellega kaasnevaid tegureid. Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid. 2.1. Tegevuse iseloom ja maht Kavandatava tegevuse eesmärk on elektrienergia ülekanne Mandri-Eesti ja Saaremaa vahel olles osa Saaremaa 330kV põhivõrgu rajamise riigi eriplaneeringust. Neljanda elektriühenduse rajamine Eesti ja Läti vahele Saaremaa kaudu eeldab 330-kilovoldise pingeklassiga elektriliinide rajamist Saaremaale ning nende tugevat sidumist mandril paikneva 330- kilovoldise elektri ülekandevõrguga. Kaabelliini nimipinge on 330 kV. Merekaabelliin koosneb kolmest vahelduvvoolu kaablist. Iga kaabel on kokkupandud kolmest faasikaablist ja optilisest kaablist läbimõõduga ca 20 cm ( 1 faas + armeerimine), optika 5 cm, ning armeeritud. Mehaaniliste vigastuste vältimiseks paigaldatakse kaabelliin merepõhja setetesse (ca 1 – rannikul 1,5 m sügavusele). Planeeritud ei ole kaabelliini paigaldamisel merepõhja pinnase teisaldamist või merepõhja tagasitäitmist rohkem kui 10 000 m3 ulatuses. Kaablite kaitsmine merepõhjas sügavuseni kuni 5m lahendatakse tõenäoliselt kas suundpuurimise või avatud kaeviku meetodil. Suundpuurimise korral kaablit kruusapadjaga eraldi ei kaitsta. Avatud kaeviku meetodil asetatakse kaeviku kaevamisel pinnas kaeviku kõrvale ning peale kaabli paigaldust ning kaabli peale tardekivimist kruusapadja paigaldamist täidetakse kaevik kõrvaleasetatud olemasoleva pinnasega. Kaablite kaitsmine 5 - 10 m sügavusel või sügavamal lahendatakse tõenäoliselt kas suundpuurimise, merepõhja lõikamise, jettymise või avatud kaeviku meetodil. Suundpuurimise korral kaablit eraldi kruusapadjaga ei kaitsta. Avatud kaeviku meetodil kaeviku kaevamisel asetatakse pinnas kaeviku kõrvale ning peale kaabli paigaldust täidetakse kaevik kõrvaleasetatud olemasoleva pinnasega. Lõikamiseks ja jettymiseks kasutatakse spetsiaalseid merepõhjatöödeks mõeldud allveeseadmeid, mis kas mehaaniliselt või veejugade abiga lõikavad merepõhja pinnasesse vao, kuhu paigaldatakse kaabel ning pinnast ei teisaldata ega täideta tagasi. Konkreetne kasutatav merekaabli tüüp, paigaldamistehnika ja –tehnoloogia ning merepõhja pinna alla paigaldamise vajadus selgub kaabelliini projekteerimisel. 2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Kavandatav tegevus ei ole vastuolus erinevate strateegiliste planeerimisdokumentidega. Antud kaabli rajamisel Muhumaa alt on kehtiv Eesti mereala planeering, mis on vastu võetud 2022. aastal. Antud tegevus ei ole vastuolus Eesti mereala planeeringus ette nähtud või võimaldatud tegevustega. Eesti üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kohaselt nähakse varustuskindluse suurendamiseks saartel ette Lääne-Eesti saari ja mandrit ühendav kõrgepinge ringliin. Saare maakonnaplaneeringu 2030+ alusel on põhivõrgu arendamise peamine eesmärk elektrivarustuskindluse tõstmine Saaremaal ja Hiiumaal. Kavandatav tegevus aitab kaasa ka antud eesmärgi saavutamisele. Teisi teadaolevaid asjakohaseid lähipiirkonna praeguseid ja planeeritavaid tegevusi antud asukohas pole. 2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Avatud kaeviku meetodil kaeviku kaevamisel asetatakse pinnas kaeviku kõrvale ning peale kaabli paigaldust täidetakse kaevik kõrvaleasetatud olemasoleva pinnasega. Seega kasutatakse pinnast, mis võetakse ja pannakse tagasi samasse kohta. Lõikamiseks ja jettymiseks kasutatakse spetsiaalseid merepõhjatöödeks mõeldud allveeseadmeid, mis kas mehaaniliselt või veejugade abiga lõikavad merepõhja pinnasesse vao, kuhu paigaldatakse kaabel ning pinnast ei teisaldata ega täideta tagasi. Seega on võimalus, et veejugade jaoks kasutatakse merevett. 2.4. Tegevuse energiakasutus Kaabli paigaldamisel leiab energiakasutus aset ehitusmasinate ja laeva kütuse tarbimisel (bensiin, diisel) ja teiste seadmete elektritarbimise läbi. 2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Ehitustegevusega kaasnevad heited võivad olla järgmised: ehitusmasinate heitgaasid õhku suurendavad õhusaastet; võimalikud õli/kütuselekked merevette; kõrgendatud mürafoon ning vibratsioon põhjustatuna ehitusmasinatest; sügis- ja kevadtalvisel ajal võimalik valgusreostus ehitustehnika poolt (tööala valgustamine). Jäätmeid eeldatavalt ei teki. Soojuse, kiirguse ja lõhna teket ei ole ette näha. 2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada korrektsete töömeetoditega ja töökorras masinate kasutamisega. Vältida tuleb nii ehitus- kui kasutusperioodil erinevate vedelike või kütuste leket merre. Avarii esinemisel tuleb viivitamatult teavitada Päästeametit ja Keskkonnaametit. 2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sh kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teadaolevalt puudub. 3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitava tegevuse (loodus)keskkonda nii hetkeseisuga (tegevuse eelselt) kui ka tegevuse käigus või asjakohasel juhul tegevuse lõppedes. Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid. 3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Kavandatav trass ristub Eastern Light AB taotletud kiudoptilise sidekaabliga, millele on esitatud hoonestusloa taotlus nimega Kakumäe-EEZ, kus on algatatud hoonestusloa menetlus ning hetkel käivad allveearheoloogilised uuringud. Kavandatava trassi randumiskoha lähedal Saaremaal asub Ruhve sadam ning Virtsu sadama lähedal rannikul, samuti on mitmeid teisi sadamaid, millede vaheline laevaliiklus ristub kindlasti ka kavandatava kaabliga. Seetõttu on oluline, et kaablite alal, kaablitrassil ja nendest 0,5 m ulatuses mõlemal pool on ankurdamine, traalimine ja mistahes muu kaableid või torujuhtmeid kahjustada võiv tegevus keelatud. 3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Kavandatav trass läbib Lääne-Eesti vesikonnas mitmeid veekogumeid: Väinamere rannikuvee veekogumi Matsalu alamvesikonda, mille ökoloogiline seisund on kesine (2019), keemiline ja koondseisund on halb (2019); Liivi lahe kirdeosa rannikuvee veekogumi Läänesaarte alamvesikonda, mille ökoloogiline seisund on kesine (2019), keemiline ja koondseisund on halb (2019); Liivi lahe loodeosa rannikuvee veekogumi Läänesaarte alamvesikonda, mille ökoloogiline seisund on kesine (2019), keemiline ja koondseisund on halb (2019). Kavandatava kaabelliini trassil ei asu maavarade leiukohti, seega puudub ka mõju maavaradele. Kaabli paigutamisel pinnasesse tuleb kasutada sama pinnast tagasitäiteks ning jälgida, et ei muudetaks märgatavalt pinnareljeefi. Merepõhi peaks jääma võimalikult samasuguseks nagu see oli enne kaabli paigaldamist. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette. Masinate, millel on silmaga nähtav õlileke, kasutamine on keelatud. Töökohas peab olema varustus (õli)reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest esimesel võimalusel Keskkonnaametit. 3.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Kultuurimälestisi ega pärandkultuuri objekte vees kavandatava trassi ala ega läheduses pole. Kübassaare maastikukaitseala (KLO1000295) asub kavandatava trassi läheduses. Kübassaare maastikukaitseala eesmärk on: 1) Eestis haruldase ja reliktse laialehise metsa koosluse, väärtuslike geoloogiliste objektide, poollooduslike koosluste, looduse poolest mitmekesiste väikesaarte, kaitsealuste taime- ja loomaliikide elupaikade kaitse; 2) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide kaitse; 3) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - mereveega üleujutatud liivamadalate (1110), mõõnaga paljanduvate mudaste ja liivaste laugmadalike (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate abajate ja lahtede (1160), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ja laidude (1620), rannaniitude (1630*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), loode ehk alvarite (6280*), sinihelmikaniitude (6410), fennoskandia puisniitude (6530*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*) ning soostuvate ja soo- lehtmetsade (9080) kaitse. Kübassaare maastikukaitseala pindala on kokku 517.4 ha, millest maismaa pindala on 443.9 ha ja veeosa pindala 73.5 ha. Väikese väina hoiuala (KLO2000341) asub kavandatava trassi läheduses. Väikese väina hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), esmaste rannavallide (1210), merele avatud pankrandade (1230), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), puisniitude (6530*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), puiskarjamaade (9070) ja II lisas märgitud liikide - emaputke (Angelica palustris), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja madala unilooga (Sisymbrium supinum) elupaikade kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: hüüp (Botaurus stellaris), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), viupart (Anas penelope), rääkspart(Anas strepera), soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), hahk (Somateria mollissima), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus serrator), aul (Clangula hyemalis), roo-loorkull (Circus aeruginosus), liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), mustsaba-vigle (Limosa limosa), suurkoovitaja (Numenius arquata), punajalg-tilder (Tringa totanus), kivirullija (Arenaria interpres), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) ja punaselg-õgija (Lanius collurio). Väikese väina hoiuala pindala kokku on 16751.9 ha, millest veeosa pindala on 16751.9 ha. Kavandatava trassi suhtelises läheduses Muhumaa ja Saaremaa vahel asub meres väikekajaka elupaik koodiga KLO9133269, mis on väikekajaka sigimispaik. Väikekajaka pesitsusperiood kestab mai lõpust juuli lõpuni. Väikekajakas pesitseb rohketoitelistel siseveekogudel, rannikumärgaladel ja saartel, tavaliselt seltsinguliselt, sageli segakolooniates mustviire või jõgitiiruga ka naerukajakate läheduses. Ohuteguriteks loetakse märgalade kuivendamist ja üldiselt veetaseme reguleerimist, häirimist ja vee saastamist. Väikekajakale võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust tema pesitusperioodil. Väikese väina loodusala (RAH0000596) asub kavandatava trassi läheduses. I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), rannikulõukad (*T1150), laiad madalad lahed (1160), esmased rannavallid (1210), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280), puisniidud (*6530), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020) ja puiskarjamaad (9070); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), madal unilook (Sisymbrium supinum) ja viigerhüljes (Phoca hispida bottnica). Väikese väina loodusala pindala kokku on 17730.7 ha, millest maismaa pindala on 3715.2 ha ja veeosa pindala on 14015.5 ha. Kavandatava trassi lähedusse jääb ka Puhtu-Laelatu looduskaitseala (KLO1000176). Puhtu-Laelatu looduskaitsealale jääb Rame lahe laidude hooldatav sihtkaitsevöönd (KLO1100139), mis on liikumispiiranguga ala, kus keelu- või piirangu aeg kestab vahemikus 01.03-15.07, täpsemalt alates 15.märtsist või püsiva jääkatte olemasolul jääkatte lagunemisest. Puhtu-Laelatu looduskaitseala eesmärk on kaitsta, taastada ja säilitada: 1) eluslooduse mitmekesisust, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike, rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatuspaiku, vee- ja rannikulinnustiku pesitsus-, sulgimis- ja toitumisalasid; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need on liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ja laiud (1620), rannaniidud (1630*), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid) (6280*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne- mõõkrohuga (7210*), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*).  3) liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ET L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on hüüp (Botaurus stellaris), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), väikeluik (Cygnus columbianus), laululuik (Cygnus cygnus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), nõmmelõoke (Lullula arborea), luha-sinirind (Luscinia svecica cyanecula), väikekoskel (Mergus albellus), tutkas (Philomachus pugnax), täpikhuik (Porzana porzana), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), randtiir (Sterna paradisaea), händkakk (Strix uralensis) ja vööt- põõsalind (Sylvia nisoria); 4) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liike ja nende elupaiku. Need liigid on emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha- pisitigu (Vertigo geyeri); 5) ohustatud ja haruldasi taimeliike ning nende elupaiku. Need liigid on randtarn (Carex extensa), valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), punane tolmpea (Cephalanthera rubra), rohekas õõskeel (Coeloglossum viride), Ruthe sõrmkäpp (Dactylorhiza ruthei), harilik muguljuur (Herminium monorchis), vahelmine näkirohi (Najas marina subsp. intermedia), kärbesõis (Ophrys insectifera), tõmmu käpp (Orchis ustulata), liht-randpung (Samolus valerandii) ja kõrge kannike (Viola elatior); 6) kaitsealuseid linnuliike, kahepaiksete ja käsitiivaliste liike ning nende elupaiku. Need liigid on lindudest merivart (Aythya marila haudeasurkond), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), õõnetuvi (Columba oenas), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), väänkael (Jynx torquilla), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), hänilane (Motacilla flava), suurkoovitaja (Numenius arquata), rooruik (Rallus aquaticus), kodukakk (Strix aluco), ristpart (Tadorna tadorna) ja punajalg-tilder (Tringa totanus); kahepaiksetest rabakonn (Rana arvalis) ning käsitiivalistest põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), tiigilendlane (Myotis dasycneme), veelendlane (Myotis daubentoni), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii) ja suurkõrv (Plecotus auritus). Põhieesmärk on looduslike ja poollooduslike koosluste ning sealse vee- ja rannikulinnustiku elupaikade kaitse. Rannik on liigestatud madalate merelahtedega ning väikeste laidudega. Ranna ääres levivad roostikud ja rannarohumaad, sisemaa poole minnes tulevad puisniidud, kadastikud ja metsad. Kaitseala on oluline mitmete linnuliikide rändel. Puhtu-Laelatu looduskaitse ala pindala kokku on 3057.7 ha, millest maismaa pindala on 1017.8 ha ja veeosa pindala on 2039.9 ha. Väinamere linnuala (RAH0000133) asub kavandatava trassi alal ning selle vahetus läheduses. Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Väinamere linnuala pindala kokku on 273217 ha, millest maismaa pindala on 46799.3 ha ja veeosa pindala on 226417.7 ha. Väinamere hoiuala (Saare) (KLO2000339) asub kavandatava trassi alal ning selle vahetus läheduses. Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), merele avatud pankrandade (1230), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), jõgede ja ojade (3260), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*) ja puiskarjamaade (9070) ning II lisas märgitud liikide - hallhülge (Halichoerus grypus), läänemere viigri (Phoca hispida bottnica), teelehe-mosaiikliblika (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja madala unilooga (Sisymbrium supinum) elupaikade kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk- lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran ehk karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt- tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Väinamere hoiuala (Saare) pindala kokku on 42573.2 ha, millest maismaa pindala on 1057.2 ha ja veeosa pindala on 41516 ha. Väinamere hoiuala (Läänemaa) (KLO2000241) asub kavandatava trassi alal ja vahetus läheduses. Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), soolakuliste muda- ja liivarandade (1310), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), kuivade nõmmede (4030), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide, samuti I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, mille elupaiku kaitstakse, on: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), madal unilook (Sisymbrium supinum), hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), võldas (Cottus gobio), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), raudkull (Accipiter nisus), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), hiireviu (Buteo buteo), karvasjalg-viu (Buteo lagopus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), kõvernokk-rüdi (Calidris ferruginea), väikerüdi (Calidris minuta), värbrüdi (Calidris temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väike- kirjurähn (Dendrocopos minor), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), tuuletallaja (Falco tinnunculus), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), järvekaur (Gavia arctica), punakurk-kaur (Gavia stellata), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), nõmmelõoke (Lullula arborea), mudanepp (Lymnocryptes minimus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), nurmkana (Perdix perdix), kormoran (Phalacrocorax carbo), veetallaja (Phalaropus lobatus), tutkas (Philomachus pugnax), hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), plüü (Pluvialis squatarola), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), kaldapääsuke (Riparia riparia), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Väinamere hoiuala (Läänemaa) pindala kokku on 65226.4 ha, millest maismaa pindala on 2950.6 ha ja veeosa pindala on 62275.8 ha. Kavandatav trass asub Väinamere loodusalal (RAH0000605). I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo- lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst- linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha- pisitigu (Vertigo geyeri). Väinamere loodusala pindala kokku on 253958.90 ha, millest maismaa pindala on 42442.2 ha ja veeosa pindala on 211516.7 ha. Kavandatav trass asub Kahtla-Kübassaare hoiualal (KLO2000309). Kahtla-Kübassaare hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurannikute (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), puisniitude (6530*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), sarvikpütt (Podiceps auritus), kormoran (Phalacrocorax carbo), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), hallhani (Anser anser), valgepõsk- lagle (Branta leucopsis), viupart (Anas penelope), rääkspart (Anas strepera), sinikael-part (Anas platyrhynchos), soopart (Anas acuta), rägapart (Anas querquedula), luitsnokk-part (Anas clypeata), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula), väikekoskel (Mergus albellus), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), roo-loorkull (Circus aeruginosus), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), mustsaba-vigle (Limosa limosa), punajalg-tilder (Tringa totanus), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), räusktiir (Sterna caspia), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), nõmmelõoke (Lullula arborea), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), punaselg-õgija (Lanius collurio). Kahtla-Kübassaare hoiuala veeosa pindala on 13510 ha. Hoiualal asub kivirullija elupaik koodiga KLO9125638. Kivirullija on II kaitsekategooria liik, kes kasutab antud laidu sigimispaigaks. Kivirullija pesitsusaeg jääb mai keskpaigast juuli keskpaigani, pesitseb hajusalt üksikute paaridena merelistel kivise või liivase rannaga laidudel. Ohuteguriteks on eelkõige häirimine laidudel suurte kajakate poolt, samuti nt kalanduse tõttu sobivate toiduobjektide asendumine teiste liikidega, mistõttu ei taastu lindude energiavaru piisava kiirusega. Kavandatav tegevus ei mõjuta kuidagi kivirullijat, kuna ei too kaasa mainitud ohutegureid. Kavandatav trass asub Kahtla-Kübassaare linnualal (RAH0000125). Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on luitsnokk-part (Anas clypeata), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), hallhani e roohani (Anser anser), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), roherähn e meltsas (Picus viridis), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Kahtla-Kübassaare linnuala pindala kokku on 14090.2 ha, millest maismaa pindala on 3281.1 ha ja veeosa pindala on 10809.1 ha. Kavandatav trass asub Kahtla-Kübassaare loodusalal (RAH0000630). I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410), puisniidud (*6530), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020) ning soostuvad ja soo- lehtmetsad (*9080). Kahtla-Kübassaare loodusala pindala kokku on 14090.2 ha, millest maismaa pindala on 3281.1 ha ning veeosa pindala on 10809.1 ha. Eelnevalt mainitud Natura alade suhtes on läbi viidud Natura eelhindamine peatükis 4. Kavandatava trassi läheduses meres Virtsu aleviku juures ning maa ja mere piiril, kus trass jõuab Virtsu alevikku, paiknevad mitmed Natura elupaigad, 1630* - rannaniidud ja 1620 – väikesaared ja laiud, mis polegi ühegi Natura ala kaitse-eesmärgiks. Alal asuvad 1630*, rannaniidud, EELIS-e koodidega 543345481, koondseisundihindega B; ELP0013028, keskmine väärtus C – keskmine väärtus, tegu on ajuti märja alaga, pärandniiduga, mis on merepoolsest servast roostunud; ELP0008064, üldise hinnanguga B – kõrge väärtus, mille kirjelduseks on antud, et rannaniidu kooslus on olemas ning ilmselt on taastatav ka roostunud osa, hetkel on osaliselt pilliroostunud; ELP0015701, üldine hinnang A – väga kõrge väärtus, tegu on alaga, mis on kohati paraniiske, üleujutatav või ajuti märg, mida on varem karjatatud ning ka edasi karjatatakse; ELP0015781, mille üldine hinnang on B – kõrge väärtus, ala mis on kohati parasniiske, kohati üleujutav, suures osas hästi karjatatud, keskmise liigirikkusega rannaniit. Alal asuvad 1620, väikesaared ja laiud, EELIS-e koodidega -1698945083, keskmise väärtusega C; -1529445083, keskmise väärtusega C; -2099045083, keskmise väärtusega C; -2085745083, keskmise väärtusega C; 836645083, keskmise väärtusega C; -1160045083, keskmise väärtusega C. Kavandatava trassi läheduses asuvad kaitsealused liigid on hänilane (Motacilla flava), KLO9123019 Virtsu lähedal Uuluti laiul, viimane vaatlus aastast 2014, kui on leitud 4 paari linde ning ristpart (Tadorna tadorna), KLO9105108 Virtsu lähedal Uuluti laiu ja mandri lähedal, viimane vaatlus aastast 2007, kui on paar lindu leitud; KLO9125867 Muhumaalt Ulluta laiult, kus on leitud 1 paar linde aastal 2019; KLO9129095 Saaremaal Risti nasval ja Süsime nasval, kus leiti 2020. aastal 1 paar linde; KLO9129102 Saaremaal Saarmiku säärel, kus leiti 2 paari linde. Lisaks on Virtsu alevikus põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) elupaik KLO9115593, mis asub ranniku lähedal, kus jõuab kavandatav trass maismaale. Eelmises lõigus nimetatud ristpart ja hänilane on III kaitsekategooria ja põhja-nahkhiir on II kaitsekategooria kaitsealused liik, kelle suhtes looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud. Kaitstavatele linnuliikidele võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil 15.04-30.06. 3.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Võttes arvesse, et kavandatav tegevus leiab aset merekeskkonnas, pole inimese tervisele ning heaolule ette näha negatiivset mõju. Pigem mõjutab Saaremaale 330 kV elektriühenduse rajamine elanikkonda positiivselt, kuna tagab kindlama elektriühenduse ja rajab aluse majanduse elavdamiseks. 4. Natura eelhindamine 4.1. Teave kavandatava tegevuse kohta Kavandatava tegevuse eesmärk on elektrienergia ülekanne Mandri-Eesti ja Saaremaa vahel olles osa Saaremaa 330kV põhivõrgu rajamise riigi eriplaneeringust. Neljanda elektriühenduse rajamine Eesti ja Läti vahele Saaremaa kaudu eeldab 330-kilovoldise pingeklassiga elektriliinide rajamist Saaremaale ning nende tugevat sidumist mandril paikneva 330- kilovoldise elektri ülekandevõrguga. Kaabelliini nimipinge on 330 kV. Kavandatav tegevus asub Kahtla-Kübassaare linnualal (RAH0000125), Kahtla-Kübassaare loodusalal (RAH0000630), Väinamere loodusalal (RAH0000605), Väinamere linnuala (RAH0000133) ja Väikese väina loodusalal (RAH0000596). Projektiga kavandatav tegevus ei ole Natura alade kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik. 4.2. Natura 2000 võrgustiku alade iseloomustus Kavandatav tegevus asub Kahtla-Kübassaare linnualal (RAH0000125), Kahtla-Kübassaare loodusalal (RAH0000630), Väinamere loodusalal (RAH0000605), Väinamere linnuala (RAH0000133) ja Väikese väina loodusalal (RAH0000596). Nimetatud alade kirjeldus on toodud peatükis 3.3. 4.3. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Kavandatava tegevuse mõju prognoosimisel Natura 2000 võrgustiku aladele lähtutakse tegevuse iseloomust ning projektialale jäävate Natura-alade kaitse-eesmärkidest. Kuna kõigi kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaikade osas on mõju hindamise jaoks asjakohased andmed olemas, siis liikide-elupaikade inventuuri tegemiseks vajadus puudub. Mõju hindamise tulemused on esitatud järgnevates alapeatükkides. 4.3.1 Mõju Väikese väina loodusalal kaitse-eesmärgiks seatud elupaikadele ja liikidele Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele veealused liivamadalad (1110) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju puudub. rannikulõukad (*1150) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju puudub. laiad madalad lahed (1160) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju puudub. esmased rannavallid (1210) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju puudub. merele avatud pankrannad Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu. (1230) Mõju puudub. soolakulised muda- ja Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu. liivarannad (1310) Mõju puudub. väikesaared ning laiud (1620) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju puudub. rannaniidud (*1630) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju puudub. kadastikud (5130) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju puudub. kuivad niidud lubjarikkal mullal Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu. (*olulised orhideede kasvualad - Mõju puudub. 6210) liigirikkad niidud lubjavaesel Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu. mullal (*6270) Mõju puudub. lood (alvarid - *6280) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju puudub. puisniidud (*6530) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju puudub. lubjarikkad madalsood lääne- Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu. mõõkrohuga (*7210) Mõju puudub. liigirikkad madalsood (7230) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju puudub. vanad loodusmetsad (*9010) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju puudub. vanad laialehised metsad (*9020) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju puudub. vanad laialehised metsad (*9020) Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju puudub. puiskarjamaad (9070) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju puudub. emaputk (Angelica palustris) Kavandatava tegevuse alal ning läheduses elupaika ei leidu. Mõju puudub. kaunis kuldking (Cypripedium Kavandatava tegevuse alal ning läheduses elupaika ei calceolus) leidu. Mõju puudub. madal unilook (Sisymbrium Kavandatava tegevuse alal ning läheduses elupaika ei supinum) leidu. Mõju puudub. viigerhüljes (Phoca hispida Väikese väina loodusala nurk kattub väikesel määral bottnica) viigerhülge elupaigaga KLO9123887 ning elupaigaga KLO9123888. Tegu on puhkealadega, kus Muhumaa poolsel alal on registreeritud üldiselt üle 100 looma, viimasel 2023. aastal 88 ning Saaremaa kaguosa alal viimati 2020. aastal 45 looma. Seega võib järeldada, et tegu on viigerhüljestele väga oluliste elupaikadega. Viigrid on puhkepaikade suhtes väga valivad ja seetõttu on sellele liigile sobivaid elupaiku Eesti rannikul väga vähe. Erinevalt hallhülgest ei kasuta nad puhkuseks kunagi maismaad, vaid ainult karisid ning veealuseid  kive. Lääne-Eesti viigrite suvised asualad jäävad Väinamere, vähem ka Kihnu madalike piirkonda, kust loomad teevad toitumisretki sügavamatesse vetesse Soome lahe suudmes ja Liivi lahel. Kõige asjakohasem ohutegur on häirimine. Kahtlemata on häirimise tagajärjed kõige ohtlikumad sigimisperioodil, kui vanalooma pojast eemalepeletamise tõttu võib kaduda ema ja poja vaheline side, samuti karvavahetusperioodil, kui loomad peavad karvavahetuse normaalseks kulgemiseks veetma palju aega veest väljas. Karvavahetuse ajal on loomade energiavarud väikesed, kuna nad ei ole jõudnud talvel ja sigimisperioodil kaotatud ressursse veel taastada. I. Jüssi hinnangul võib lugeda kriitiliseks visuaalseks kauguseks paadi lähenemisel puhkealadele 500 meetrini ja poegimissaarte puhul 200 meetrini. Põgenemisreaktsiooni tekkimise vahemaad sõltuvad ka müratasemest, ujuvvahendi suurusest, lõhnaärritajatest (väljalaskegaasid). Viimase mõju on otseselt sõltuv ärritaja intensiivsusest ja tuule suunast. I. Jüssi vaatlused on näidanud, et hülged lahkuvad lesilatelt juba siis, kui valju müra tekitav ujuvvahend on 1,5 - 2 km kaugusel. Erinevalt hallhüljestest, kes on tihti ka uudishimulikud ning lähenevad ise paatidele, hoiavad viigrid alustest kaugele. Kavandatava tegevuse võimalik mõju ja selle ulatus on vajalik välja selgitada Natura täishindamise raames. 4.3.2 Mõju Väinamere loodusalal kaitse-eesmärgiks seatud elupaikadele ja liikidele Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele veealused liivamadalad Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju (1110) puudub. jõgede lehtersuudmed Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju (1130) puudub. liivased ja mudased Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju pagurannad (1140) puudub. rannikulõukad (*1150) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju puudub. laiad madalad lahed (1160) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju puudub. karid (1170) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju puudub. esmased rannavallid Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju (1210) puudub. püsitaimestuga kivirannad Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju (1220) puudub. jõed ja ojad (3260) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju puudub. kuivad nõmmed (4030) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju puudub. kadastikud (5130) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju puudub. kuivad niidud lubjarikkal Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju mullal (*olulised orhideede puudub. kasvualad - 6210) liigirikkad niidud Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju lubjavaesel mullal (*6270) puudub. lood (alvarid - *6280) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju puudub. sinihelmikakooslused Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju (6410) puudub. niiskuslembesed Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju kõrgrohustud (6430) puudub. lamminiidud (6450) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju puudub. aas-rebasesaba ja ürt- Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju punanupuga niidud (6510) puudub. puisniidud (*6530) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju puudub. rabad (*7110) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju puudub. allikad ja allikasood Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju (7160) puudub. lubjarikkad madalsood Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju lääne-mõõkrohuga (*7210) puudub. nõrglubja-allikad (*7220) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju puudub. liigirikkad madalsood Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju (7230) puudub. lubjakivipaljandid (8210) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju puudub. vanad loodusmetsad Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju (*9010) puudub. vanad laialehised metsad Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju (*9020) puudub. rohunditerikkad kuusikud Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju (9050) puudub. puiskarjamaad (9070) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju puudub. soostuvad ja soo- Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju lehtmetsad (*9080) puudub. rusukallete ja jäärakute Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju metsad (pangametsad - puudub. *9180) siirdesoo- ja rabametsad Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju (*91D0) puudub. lammi-lodumetsad Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju (*91E0) puudub. hallhüljes (Halichoerus Kavandatava trassi läheduses asub Viirelaiu laidudel elupaik grypus) koodiga KLO9132168, kus on üle kümne aasta hüljeste esinemine registreeritud, viimasel, 2023 a.-l 102 looma esinemine. Hallhüljeste levik erinevatel aastaaegadel on suhteliselt varieeruv. Peamiselt asustavad nad avamerelisi karisid. Sigimisperioodil koonduvad nad triivivale ajujääle, peamiselt Liivi lahte ja Saaremaa läänerannikule. Sobiva jää puudumisel soojade talvede korral poegivad nad küllaltki edukalt ka madalatel saartel. Kevadisel karvavahetusperioodil koonduvad loomad suurtesse kogumitesse, samuti peamiselt avamerelistele karidele. Hüljeste arvukus karidel on kõrgeim maikuu algusest juuni keskpaigani, kui loomadel toimub karvavahetus. Suvel karide on asustatus madalam ja arvukus sõltub ilmastikust. Suvel, sügisel ja kesktalvel on lesilates veedetud aeg tavaliselt väiksem, loomade arvukus ulatub kuni pooleni varasuvise maksimumiga võrreldes. Kuna hallhüljes ei ole niivõrd inimpelglik loom ning tema elupaik asub kavandatava trassi läheduses, kuid mitte vahetult selle juures, pole talle mõju avaldumist ette näha. saarmas (Lutra lutra) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. Mõju puudub. tiigilendlane (Myotis Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. dasycneme) Mõju puudub. viigerhüljes (Phoca Kavandatava trassi läheduses asub viigerhülge elupaik koodiga hispida bottnica) KLO9123888. Tegu on puhkealaga, kus Muhumaa poolsel alal on registreeritud üldiselt üle 100 looma, viimasel 2023. aastal 88. Antud elupaika on käsitletud juba Väikese väina loodusala alapeatükis. harilik hink (CobitisKavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. taenia) Mõju puudub. harilik võldas (Cottus Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. gobio) Mõju puudub. jõesilm (Lampetra Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. fluviatilis) Mõju puudub. harilik vingerjasKavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. (Misgurnus fossilis) Mõju puudub. emaputk (Angelica Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. palustris) Mõju puudub. kaunis kuldking Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. (Cypripedium calceolus) Mõju puudub. nõmmnelk (Dianthus Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. arenarius subsp.Mõju puudub. arenarius) roheline kaksikhammas Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. (Dicranum viride) Mõju puudub.  könt-tanukas (Encalypta Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. mutica) Mõju puudub. soohiilakas (Liparis Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. loeselii) Mõju puudub. madal unilook Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. (Sisymbrium supinum) Mõju puudub. püst-linalehik (Thesium Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. ebracteatum) Mõju puudub. jäik keerdsammal (Tortella Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. rigens) Mõju puudub. teelehe-mosaiikliblikas Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. (Euphydryas aurinia) Mõju puudub. suur-mosaiikliblikas Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. (Hypodryas maturna) Mõju puudub. paksukojaline jõekarp Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. (Unio crassus) Mõju puudub. vasakkeermene pisitigu Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. (Vertigo angustior) Mõju puudub. väike pisitigu (Vertigo Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. genesii) Mõju puudub. luha-pisitigu (Vertigo Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. geyeri) Mõju puudub. 4.3.3 Mõju Väinamere linnualal kaitse-eesmärgiks seatud liikidele Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele kiivitaja (Vanellus Mandril Virtsu poolsaare juures on kiivitaja Loodusvaatluste vanellus) andmebaasi (LVA) vaatluste põhjal leitud Uulutilaiul. Arvesse võttes, et kiivitaja pesitseb maismaal rannaniitudel ning asjakohane kaabel rajatakse vette, pole kiivitajale mõju ette näha. punajalg-tilder (Tringa Kavandatava trassi lähedusse jääb mitu punajalg-tilderi elupaika totanus) koodidega KLO9124952 (sigimispaik, kus viimane vaatlus aastast 2019, kus on leitud 1 paar), KLO9105138 (viimane vaatlus aastast 2019, kus on leitud 4 paari), KLO9133279 (viimane vaatlus 2017. aastal, sigimispaigast 7 paari), KLO9133280 (viimane vaatlus 2017. aastal, leitud 1 paar). Punajalg-tildri pesitsusaeg jääb vahemikku mai-juuli, pesitseb Eestis valdavalt rannaniitudel ja laidudel. Peamiselt ohustab teda pesitsuspaikade kattumine pilliroo ja võsaga, kui nende majandamine on lakanud. Kavandatav tegevus ei ohusta punajalg-tildrit ega tema elupaika. heletilder (Tringa Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. nebularia) Mõju puudub. mudatilder (Tringa Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. glareola) Mõju puudub. tumetilder (Tringa Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju puudub. erythropus) teder (Tetrao tetrix) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. Mõju puudub. vööt-põõsalind (Sylvia Kavandatava trassi läheduses asub elupaik koodiga KLO9105155, nisoria) kus viimane vaatlus pärineb aastast 2014, kui on leitud 5 paari linde. Pesitsusperiood kestab juuni algusest juuli teise pooleni, pesitseb mitmesugustes põõsastikes, metsaservades ja hõredates puistutes. Ohuteguriteks on alade kinnikasvamine ja lausvõsastumine. Kavandatav tegevus vööt-põõsalinnule mõju ei avalda. tutt-tiir (Sterna Kavandatava trassi läheduses asub Muhumaa ja Saaremaa sandvicensis) vahelisel alal elupaik koodiga KLO9133272. Tegu on sigimispaigaga, kus on leitud 2017. aastal 1 paar linde. Tutt-tiiru pesitsusaeg jääb aprilli keskpaigast juuli lõpuni, pesitseb eranditult väikestel merelaidudel. Tutt-tiiru ohustavad inimese häiriv tegevus pesapaikades (ka munade korjamine) ja kisklus, laidude roostumine ja kalade tööstuslik ülepüük ja merereostus. Kavandatav tegevus tutt-tiirule mõju ei avalda. randtiir (Sterna Kavandatava trassi lähedusse jääb mitu randtiiru elupaika paradisaea) koodidega KLO9105150 (2007 a. vaatlus, leitud pesitsusalalt 20 paari), KLO9105169 (2019. a vaatlus, leitud 1 paar), KLO9133273 (2017 a. vaatlus, leitud 136 paari) ja KLO9133281 (2017 a. vaatlus, leitud 28 paari). Randtiir pesitsusaeg kestab maist augusti alguseni. Randtiir pesitseb põhiliselt seltsinguliselt laidudel ja väikesaartel, kuid asustab ka suuremate saarte ja mandri rannavalle ja klibuseid alasid rannaniitudel. Muude ohtude seas ohustab randtiiru ka vee läbipaistvuse vähenemine, merereostus ning inimeste käigud väikestele meresaartele. Kavandatav tegevus randtiirule mõju ei avalda. jõgitiir (Sterna hirundo) Kavandatava trassi lähedusse jääb mitu jõgitiiru elupaika koodidega KLO9105162 (2019. a viimane vaatlus, kus sigimispaigast on leitud 1 paar linde), KLO9133274 (2017 a. viimane vaatlus 196 paari). Jõgitiiru pesitsusaeg kestab mai algusest augusti alguseni. Asustab peaaegu sama biotoopi mis randtiir, kuid sageli on just kõrgemas rohus erinevalt randtiirust. Ohuteguritest on asjakohasemad saarte jm pesapaikade kulustamine, roostumine ja/või võsastumise tõttu. Kavandatav tegevus jõgitiirule mõju ei avalda. räusktiir e räusk (Sterna Kavandatava trassi läheduses asub Muhumaa ja Saaremaa caspia) vahelisel alal elupaik koodiga KLO9133276. Tegu on sigimispaigaga, kus on leitud 2017. aastal 2 paar linde. Pesitseb Eestis mai algusest augusti alguseni, avamere poolt ümbritsetud rohustunud või kivistel laidudel. Suurimaks ohuks on häirimine, äärmusik ilm ning vaenamine (linnumunade korjamine). Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06. väiketiir (Sterna Kavandatava trassi läheduses asub elupaik koodiga KLO9124947, albifrons) kus on leitud 2019. aastal sigimispaigast 1 paar linde, KLO9133271, kust on leitud 2017 aastal 7 paari linde. Pesitsusaeg kestab mai keskpaigast kuni juuli keskpaigani, pesitseb peamiselt merelaidudel või väikesaarte randadel, vahel ka mandri lagedaid rannakooslustel. Väiketiir pole väga ohustatud liik, peamiseks ohuks on pesapaikade kinnikasvamine eutrofeerumise tagajärjel. Kavandatav tegevus väiketiirule mõju ei avalda. hahk (Somateria Lääneranna vallas on LVA põhjal haha esinemine registreeritud mollissima) Uulutilaiul ning avamerel kavandatava trassikoridori juures. Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06. naaskelnokk Kavandatava trassi läheduses asub Muhumaa ja Saaremaa (Recurvirostra vahelisel alal elupaik koodiga KLO9133277. Tegu on avosetta) sigimispaigaga, kus on leitud 2017. aastal 1 paar linde. Muhumaa lõunaosas asub ka elupaik koodiga KLO9128228, kus on 2019. aastal tehtud vaatluse käigus leitud pesitsevad ning toituvad linnud. Pesitsusaeg kestab mai keskpaigast kuni juuli keskpaigani, pesitsusala asub tavaliselt vähese rohustuga mudastel või saviklibuste paljakutega rannal, väikesaartel pesitseb madalate heinasaarte hõredal rohukamaral. Peamisteks ohuteguriteks on röövlus, ka sobivate pesitsusalade pillirooga kinnikasvamine. Kavandatav tegevus naaskelnokale mõju ei avalda. täpikhuik (Porzana Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. porzana) Mõju puudub. väikehuik (Porzana Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. parva) Mõju puudub. tuttpütt (Podiceps Lääneranna vallas on LVA põhjal üks tuttpüti vaatlus avamerel cristatus) kavandatava trassikoridori juures. Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06. plüü (Pluvialis Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju puudub. squatarola) hallpea-rähn e hallrähn Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. (Picus canus) Mõju puudub. tutkas (Philomachus Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. pugnax) Mõju puudub. kormoran e karbas Lääneranna vallas on LVA põhjal kormorani vaatlus avamerel (Phalacrocorax carbo) kavandatava trassikoridori juures. Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06. suurkoovitaja Kavandatava trassi läheduses Ulluta laiul asub elupaik koodiga (Numenius arquata) KLO9125827, kus on viimati 2013. aastal leitud 1 paar linde. Suurkoovitaja pesitseb aprilli lõpust juuni keskpaigani. Ta on tüüpiline avamaastikukahlaja, enamasti pesitseb poollooduslikel ja kultuurrohumaadel ning teraviljapõldudel, ka luhtadel ja  soostuvatel niitudel. Ohuteguriks on luhtade ja niitude võsastumine, põllumajandusmaastike dreenimine ja taimekaitsevahendite kasutamine, varajane niitmine, mistõttu tihti pesitsused ebaõnnestuvad. Kavandatav tegevus suurkoovitajale mõju ei avalda. rohukoskel (Mergus Lääneranna vallas on LVA põhjal rohukoskli vaatlused avamerel serrator) kavandatava trassikoridori juures ning Uulutilaiul. Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06. jääkoskel (Mergus Lääneranna vallas on LVA põhjal jääkoskli vaatlused avamerel merganser) kavandatava trassikoridori juures ning Uulutilaiul. Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06. väikekoskel (Mergus Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. albellus) Mõju puudub. mustvaeras (Melanitta Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju puudub. nigra) tõmmuvaeras Kavandatava trassi läheduses asub elupaik koodiga KLO9105148, (Melanitta fusca) kus 2014 a. vaatlusel liiki ei leitud, 2007. a.-l leiti 1 paar linde. Tõmmuvaera pesitsusperiood kestab mai lõpust septembri keskpaigani, on põhiliselt laidude ja väikeste meresaarte asukas. Ohuteguriteks on elupaikade kvaliteedi halvenemine (kinnikasvamine), ka röövlus ja häirimine. Kavandatav tegevus tõmmuvaerale mõju ei avalda. mustsaba-vigle (Limosa Kavandatava trassi läheduses asub Muhumaa ja Saaremaa limosa) vahelisel alal elupaik koodiga KLO9133275 ning Muhumaa lõunaosas elupaik koodiga KLO9128227. Tegu on vastavalt sigimispaigaga, kus on leitud 2017. aastal 1 paar linde ning teiselt 2019. aastal 15 lindu toitumas. Samuti asub Virtsu alevikus kavandatava kaabli trassi läheduses Uuluti laiul veel üks elupaik koodiga KLO9123018, kus on korduvalt leitud 1-2 paari linde pesitsemas. Mustsaba-vigle pesitsusaeg jääb aprilli lõpust juuni lõpuni, pesitseb soodes, rannaniitudel ja luhtadel, kohati ka rannalähedastel laidudel. Põhiline ohutegur on poollooduslike märgalade majandamise vähenemine või lakkamine, ka keskkonnareostus, rüüstamine ja häirimine. Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06. vöötsaba-vigle (Limosa Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. lapponica) Mõju puudub. plütt (Limicola Saare maakonnas ega Lääneranna vallas kavandatava tegevuse falcinellus) alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju puudub. naerukajakas (Larus Lääneranna vallas on LVA põhjal leitud naerukajaka vaatlus ridibundus) avamerel kavandatava trassikoridori juures. Võimalike häiringute  ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06. tõmmukajakas (Larus Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. fuscus) Mõju puudub. kalakajakas (Larus Lääneranna vallas on LVA põhjal naerukajaka vaatlus avamerel canus) kavandatava trassikoridori juures ning Uulutilaiul. Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06. punaselg-õgija (Lanius Kavandatava trassi läheduses asub elupaik koodiga KLO9105101, collurio) kus viimane vaatlus pärineb aastast 2014, kus sigimisalalt on leitud 1 paar linde. Punaselg-õgija pesitseb mai lõpust juuli lõpuni, elupaigaks poolavamaastik. Ohuteguriteks on tavaliselt poolavamaastiku kinnikasvamine ja põllumajanduse liigne intensiivsus. Kavandatav tegevus ei ohusta ega oma mõju punaselg-õgija elupaigale. merikotkas (Haliaeetus Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. albicilla) Mõju puudub. sookurg (Grus grus) Kavandatava trassi läheduses asub elupaik koodiga KLO9105146, kus 2014 a. vaatlusel liiki ei leitud, 2007. a.-l leiti 1 paar linde. Pesitsusaeg aprilli keskpaigast augusti alguseni. Elupaikadena on eelistatum rannikuveekogud ja sisemaajärved, kus ta pesitseb vees kasvavas hõredas pilliroos või soisel kaldaõõtsikul. Sookure tüüpiline pesakoht on vesine, kuid enamasti sügavama avaveeta. Asjakohased ohutegurid on kuivendamine, suurenev pesitsusaegne häirimine. Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06. värbkakk (Glaucidium Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. passerinum) Mõju puudub. rohunepp (Gallinago Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. media) Mõju puudub. lauk (Fulica atra) Lääneranna vallas on LVA põhjal laugu vaatlus Uulutilaiul. Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06. põldtsiitsitaja Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. (Emberiza hortulana) Mõju puudub. valgeselg-kirjurähn Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. (Dendrocopos leucotos) Mõju puudub. kühmnokk-luik (Cygnus Lääneranna vallas on LVA põhjal kühmnokk-luige vaatlused olor) avamerel kavandatava trassikoridori juures ning Uulutilaiul. Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06. laululuik (Cygnus Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. cygnus) Mõju puudub. väikeluik (Cygnus Elupaik koodiga KLO9121531 on registreeritud Väikeses väinas columbianus bewickii) mitmesse paika, Muhumaa lõunatipus olev toitumisala jääb suhteliselt lähedale ka kavandatavale trassile. Tegu on 2015. aastal registreeritud vaatlusega, kus on registreeritud 100 isendit. Eestis ei pesitse, on siin vaid läbirändel. Väikeluik kasutab antud elupaika vahepeatuste tegemiseks ning toitumiseks ja puhkamiseks. Linnud saabuvad märtsi lõpul või aprilli algul, lahkuvad pesitsusaladele mai esimeses pooles. Sügisene rändepeatus jääb oktoobrisse-novembrisse. Kavandatava tegevuse mõju pole ette näha, kuna kaabli paigaldamine on suhteliselt lokaalne tegevus ning läbirändel ja toitudes on väikeluigel võimalik ümber asuda sobivaimasse piirkonda. rukkirääk (Crex crex) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. Mõju puudub. aul (Clangula hyemalis) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki LVA põhjal ei leidu. Siiski on tõenäoline, et kavandatava tegevuse alal või läheduses aulid puhkavad ja toituvad. Aul on eranditult Läänemerel talvitav liik, kes veedab siin suurema aja oma aastaringist ehk ligikaudu kaheksa kuud aastas. Aulid jõuavad Eestisse oktoober-november ning rändavad tagasi külmematele aladele mais. Kavandatava tegevuse mõju pole ette näha, kuna kaabli paigaldamine on suhteliselt lokaalne tegevus ning läbirändel ja toitudes on aulil võimalik ümber asuda sobivaimasse piirkonda. välja-loorkull (Circus Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. cyaneus) Mõju puudub. roo-loorkull (Circus Kavandatava trassi läheduses Ulluta laiul asub elupaik koodiga aeruginosus) KLO9125826, kus on viimati 2013. aastal leitud 1 paar linde. Pesitsusaeg mai algusest augusti alguseni. Roo-loorkull pesitseb peaaegu eranditult roostikes. Suurimaks ohuks on elupaikade hävimine ja kvaliteedi langus. Kavandatav tegevus ei ohusta ega oma mõju roo-loorkullile. valge-toonekurg Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. (Ciconia ciconia) Mõju puudub. mustviires (Chlidonias Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. niger) Mõju puudub. liivatüll (Charadrius Kavandatava trassi lähedusse jääb mitu randtiiru elupaika hiaticula) koodidega KLO9124982 (2019. a vaatluses leitud sigimisalalt 1 paar linde), KLO9123017 (2019. a vaatluses leitud sigimisalalt 1 paar linde), KLO9133278 (2017. a vaatluses leitud sigimispaigast 4 paari linde). Pesitseb mai lõpust augusti keskpaigani, asustab hõreda ja madala taimestikuga lagedaid liivaseid või klibuseid rannalõike, samuti rannakarjamaade mudapaljakutega osi. Peamisteks ohtudeks on elupaikade kinnikasvamine ja häirimine inimeste poolt. Kavandatav tegevus ei oma liivatüllile mõju. väiketüll (Charadrius Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. dubius) Mõju puudub. suurrüdi e rüdi e Saaremaal ega Lääneranna vallas kavandatava tegevuse alal ja suurrisla (Calidris mõjualas liiki ei leidu. Mõju puudub. canutus) niidurisla e rüdi e Kavandatava kaabli trassi ääres Virtsu aleviku lähedal on niidurüdi (Calidrisregistreeritud elupaik koodiga KLO9105143 Uuluti laiul, viimase alpina schinzii) vaatluse ajal 2014. aastal liiki aga ei leitud. Pesitsusaeg on aprilli lõpust juuli keskpaigani, pesitseb valdavalt märgadel väga madala taimestikuga lagedatel rannaniitudel. Peamisteks ohuteguriteks on rannaniitude kadumine kinnikasvamise tõttu. Kavandatav tegevus ei oma niidurislale mõju. sõtkas (Bucephala Lääneranna vallas on LVA põhjal üks sõtka vaatlus avamerel clangula) kavandatava trassikoridori juures. Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06. kassikakk (Bubo bubo) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. Mõju puudub. valgepõsk-lagle (Branta Kavandatava trassi läheduses Ulluta laiul asub elupaik koodiga leucopsis) KLO9125851, kus on viimati 2013. aastal leitud 1 paar linde. Pesitusaeg on mai algusest juuli teise pooleni, pesitseb üksnes väikestel meresaartel. Peamisteks ohuteguriteks on suurenev pesitsusaegne häirimine ja röövlus. Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06. mustlagle (Branta Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju puudub. bernicla) hüüp (Botaurus Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. stellaris) Mõju puudub. merivart (Aythya Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. marila) Mõju puudub. tuttvart (Aythya Lääneranna vallas on LVA põhjal tuttvardi vaatlused avamerel fuligula) kavandatava trassikoridori juures ning Uulutilaiul. Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06. punapea-vart (Aythya Saare maakonnas ega Lääneranna vallas kavandatava tegevuse ferina) alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju puudub. sooräts (Asio flammeus) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. Mõju puudub. kivirullija (Arenaria Kavandatava trassi läheduses asub Muhumaa ja Saaremaa interpres) vahelisel alal kivirullija elupaik koodiga KLO9133270. Tegu on sigimispaigaga, kus on leitud 2017. aastal 1 paar linde. Kivirullija on II kaitsekategooria liik, kes kasutab antud laidu sigimispaigaks. Kivirullija pesitsusaeg jääb mai keskpaigast juuli keskpaigani, pesitseb hajusalt üksikute paaridena merelistel kivise või liivase rannaga laidudel. Ohuteguriteks on eelkõige häirimine laidudel suurte kajakate poolt, samuti nt kalanduse tõttu sobivate toiduobjektide asendumine teiste liikidega, mistõttu ei taastu  lindude energiavaru piisava kiirusega. Kavandatav tegevus ei oma kivirullijale mõju. hallhaigur (Ardea Lääneranna vallas on LVA põhjal hallhaigru vaatlus avamerel cinerea) kavandatava trassikoridori juures. Hallhaigur pesitseb metsatukas puudel, käib vaid roostikus toitumas. Arvestades, et kavandatav tegevus toimub meres ning hallhaigur käib ranniku lähedal vaid toitumas, pole hallhaigrule mõju ette näha. väike-rabahani (Anser Saare maakonnas ega Lääneranna vallas kavandatava tegevuse fabalis) alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju puudub. laukhani (Anser Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. erythropus) Mõju puudub. hallhani e roohani Lääneranna vallas on LVA põhjal hallhane vaatlus Uulutilaiul (Anser anser) kavandatava trassi läheduses. Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06. suur-laukhani (Anser Saare maakonnas ega Lääneranna vallas kavandatava tegevuse albifrons) alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju puudub. rääkspart (Anas Lääneranna vallas on LVA põhjal rääkspardi vaatlused Virtsu strepera) poolsaarel, kuhs kavandatav trass mandrile suundub, Uulutilaiul ning avamerel kavandatava trassikoridori juures. Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06. rägapart (Anas Lääneranna vallas on LVA põhjal rägapardi vaatlused avamerel querquedula) kavandatava trassikoridori juures ning Uulutilaiul. Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06. sinikael-part (Anas Lääneranna vallas on LVA põhjal rägapardi vaatlused avamerel platyrhynchos) kavandatava trassikoridori juures ning Uulutilaiul. Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06. viupart (Anas penelope) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju puudub. piilpart (Anas crecca) Saare maakonnas ega Lääneranna vallas kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju puudub. luitsnokk-part (Anas Lääneranna vallas on LVA põhjal luitsnokk-pardi vaatlused clypeata) avamerel kavandatava trassikoridori juures ning Uulutilaiul. Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06. soopart e pahlsaba-part Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. (Anas acuta) Mõju puudub. 4.3.4 Mõju Kahtla-Kübassaare linnualal kaitse-eesmärgiks seatud liikidele Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele luitsnokk-part (Anas Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju clypeata) puudub. viupart (Anas penelope) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju puudub. sinikael-part (Anas Kavandatava trassi Saaremaal maapinnale jõudvas punktis platyrhynchos) Ruhve küla läheduses on LVA põhjal mitu sinikael-pardi vaatlust. Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06. rägapart (Anas Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju querquedula) puudub. rääkspart (Anas strepera) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju puudub. hallhani e roohani (Anser Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju anser) puudub. punapea-vart (Aythya Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju ferina) puudub. tuttvart (Aythya fuligula) Kavandatava trassi läheduses Ruhve lähedal asub LVA põhjal üks tuttvardi vaatlus. Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06. valgepõsk-lagle (Branta Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. leucopsis) Mõju puudub. sõtkas (Bucephala Kavandatava trassi läheduses Ruhve lähedal asub LVA põhjal clangula) üks sõtka vaatlus. Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06. liivatüll (Charadrius Kavandatava trassi läheduses asuvad elupaigad koodidega hiaticula) KLO9109401 (2007 a. vaatlus, leitud 2 lindu), KLO9109399 (2006 a. vaatlus, 2 sigivat lindu) ja KLO9129101 (2020 a. vaatlus, leitud 1 sigiv paar). Pesitseb mai lõpust augusti keskpaigani, asustab hõreda ja madala taimestikuga lagedaid liivaseid või klibuseid rannalõike, samuti rannakarjamaade mudapaljakutega osi. Peamisteks ohtudeks on elupaikade kinnikasvamine ja häirimine inimeste poolt. Kavandatav tegevus ei oma liivatüllile mõju. roo-loorkull (Circus Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. aeruginosus) Mõju puudub. aul (Clangula hyemalis) Kavandatava trassi läheduses Ruhve lähedal asub LVA põhjal üks auli vaatlus. Aul on eranditult Läänemerel talvitav liik, kes veedab siin suurema aja oma aastaringist ehk ligikaudu kaheksa kuud aastas. Aulid jõuavad Eestisse oktoober-november ning rändavad tagasi külmematele aladele mais. Kavandatava tegevuse mõju pole ette näha, kuna kaabli paigaldamine on suhteliselt lokaalne tegevus ning läbirändel ja toitudes on aulil võimalik ümber asuda sobivaimasse piirkonda. väikeluik (Cygnus Kavandatava trassi läheduses ning Kahtla-Kübassaare linnualal columbianus bewickii) asuvad kaks elupaika koodidega KLO9121544 ja KLO9121540. Mõlemad alad on kasutuses toitumisalana, Udriku alal on vaatlus registreeritud aastal 1998, Ruhve külas 2015. aastal, kus on registreeritud 13 isendit. Eestis ei pesitse, on siin vaid läbirändel. Väikeluik kasutab antud elupaika vahepeatuste tegemiseks ning toitumiseks ja puhkamiseks. Linnud saabuvad märtsi lõpul või aprilli algul, lahkuvad pesitsusaladele mai esimeses pooles. Sügisene rändepeatus jääb oktoobrisse-novembrisse. Aul on eranditult Läänemerel talvitav liik, kes veedab siin suurema aja oma aastaringist ehk ligikaudu kaheksa kuud aastas. Aulid jõuavad Eestisse oktoober-november ning rändavad tagasi külmematele aladele mais. Kavandatava tegevuse mõju pole ette näha, kuna kaabli paigaldamine on suhteliselt lokaalne tegevus ning läbirändel ja toitudes on aulil võimalik ümber asuda sobivaimasse piirkonda. kühmnokk-luik (Cygnus Kavandatava trassi läheduses asub LVA põhjal mitmeid olor) kühmnokk-luige vaatluseid. Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04- 30.06. lauk (Fulica atra) Kavandatava trassi läheduses Ruhve lähedal asub LVA põhjal üks laugu vaatlus. Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06. sookurg (Grus grus) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. Mõju puudub. merikotkas (Haliaeetus Saaremaal asuvad kavandatava kaabli maale jõudmise albicilla) piirkonnas neli merikotka elupaika (KLO9126260, KLO9126259, KLO9126258, KLO9126261). Merikotka puhul on tegu I kaitsekategooria liigiga, kelle üheks asjakohaseks ohuteguriks on pesitsusaegne häirimine, mille suhtes on merikotkas väga tundlik eelkõige haudumise ja väikeste poegade kasvatamise perioodil. Arvestades elupaikade kaugust merest ei ole merikotkale mõju ette näha. kalakajakas (Larus Kavandatava trassi läheduses Ruhve lähedal asub LVA põhjal canus) mitu kalakajaka vaatlust. Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06. tõmmukajakas (Larus Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. fuscus) Mõju puudub. väikekajakas (Larus Saaremaal asub kavandatava kaabli maale jõudmise piirkonnas minutus) elupaik koodiga KLO9109409, antud elupaik on väikekajaka sigimisala. Väikekajaka pesitsusperiood kestab mai lõpust juuli lõpuni. Väikekajakas pesitseb rohketoitelistel siseveekogudel, rannikumärgaladel ja saartel, tavaliselt seltsinguliselt, sageli segakolooniates mustviire või jõgitiiruga ka naerukajakate  läheduses. Ohuteguriteks loetakse märgalade kuivendamist ja üldiselt veetaseme reguleerimist, häirimist ja vee saastamist. Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06. naerukajakas (Larus Kavandatava trassi läheduses Ruhve lähedal asub LVA põhjal ridibundus) mitu naerukajaka vaatlust. Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06. mustsaba-vigle (Limosa Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. limosa) Mõju puudub. tõmmuvaeras (Melanitta Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. fusca) Mõju puudub. väikekoskel (Mergus Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. albellus) Mõju puudub. jääkoskel (Mergus Kavandatava trassi läheduses Ruhve lähedal asub LVA põhjal merganser) üks jääkoskli vaatlus. Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06. rohukoskel (Mergus Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju serrator) puudub. kormoran e karbas Kavandatava tegevuse suhtelises läheduses asuvad Kübassaare (Phalacrocorax carbo) poolsaare lähedal LVA põhjal kolm kormorani vaatlust. Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06. roherähn e meltsas (Picus Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. viridis) Mõju puudub. sarvikpütt (Podiceps Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. auritus) Mõju puudub. tuttpütt (Podiceps Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. cristatus) Mõju puudub. naaskelnokk Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. (Recurvirostra avosetta) Mõju puudub. hahk (Somateria Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. mollissima) Mõju puudub. väiketiir (Sterna Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. albifrons) Mõju puudub. räusktiir e räusk (Sterna Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. caspia) Mõju puudub. jõgitiir (Sterna hirundo) Kavandatava tegevuse läheduses asuvad mitmed elupaigad koodidega KLO9109457 (2006 a. vaatlus, 4 sigivat lindu), KLO9109437 (viimati 2020. aastal ei leitud) ja KLO9129099 (viimane vaatlus 2020. a-l, leiti 45 paari linde). Jõgitiiru pesitsusaeg kestab mai algusest augusti alguseni. Asustab peaaegu sama biotoopi mis randtiir, kuid sageli on just  kõrgemast rohust erinevalt randtiirust. Ohuteguritest on asjakohasemad saarte jm pesapaikade kulustamine, roostumine ja/või võsastumise tõttu. Kavandatav tegevus ei oma jõgitiirule mõju. randtiir (Sterna Kavandatava tegevuse läheduses asuvad mitmed elupaigad paradisaea) koodidega KLO9109481 (viimane vaatlus 2007 a., 60 sigivat lindu), KLO9109476 (viimane vaatlus 2007 a., 4 sigivat lindu), KLO9109475 (viimane vaatlus 2006, 76 sigivat lindu), KLO9109464 (viimane vaatlus 2020, 50 paari sigivaid linde), KLO9109480 (viimane vaatlus 2022, liiki ei tuvastatud), KLO9125671 (2019 a. vaatlus, leitud 1 paar linde). Randtiir pesitsusaeg kestab maist augusti alguseni. Randtiir pesitseb põhiliselt seltsinguliselt laidudel ja väikesaartel, kuid asustab ka suuremate saarte ja mandri rannavalle ja klibuseid alasid rannaniitudel. Muude ohtude seas ohustab randtiiru ka vee läbipaistvuse vähenemine, merereostus ning inimeste käigud väikestele meresaartele. Kavandatav tegevus ei oma randtiirule mõju. punajalg-tilder (Tringa Kavandatava tegevuse läheduses asuvad mitmed elupaigad totanus) koodidega KLO9109517 (2007 a. vaatlus, leitud 4 sigivat lindu), KLO9109507 (2007 a. vaatlus, leitud 4 sigivat lindu), KLO9109515 (2006 a. vaatlus, leitud 4 sigivat lindu), KLO9109506 (viimane vaatlus 2022, liiki ei leitud), KLO9129100 (viimane vaatlus 2020, leitud 1 paar linde). ). Punajalg-tildri pesitsusaeg jääb vahemikku mai-juuli, pesitseb Eestis valdavalt rannaniitudel ja laidudel. Peamiselt ohustab teda pesitsuspaikade kattumine pilliroo ja võsaga, kui nende majandamine on lakanud. Kavandatav tegevus ei oma punajalg- tildrile mõju. kiivitaja (Vanellus Kavandatava trassi Saaremaal maapinnale jõudvas punktis vanellus) Ruhve küla läheduses on LVA põhjal mitu kiivitaja vaatlust. Arvesse võttes, et kiivitaja pesitseb maismaal rannaniitudel ning asjakohane kaabel rajatakse vette, pole kiivitajale mõju ette näha. 4.3.5. Mõju Kahtla-Kübassaare loodusalal kaitse-eesmärgiks seatud elupaikadele ja liikidele Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele veealused liivamadalad (1110) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju puudub. liivased ja mudased pagurannad Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. (1140) Mõju puudub. rannikulõukad (*1150) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju puudub. laiad madalad lahed (1160) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju puudub. karid (1170) Ruhve küla lähedal meres läbib kavandatav trass ühte karide elupaika EELIS-e koodiga -213746083, väärtus C. Kahtla-Kübassaare hoiualal esinevad karid hajusalt ning üksikult esinedes on nende pindala väike. Samas moodustavad nad elupaigaliselt ühtse võrgustiku ning hõlmavad hoiualal 545 ha. Natura eesmärgiks on seatud 140,2 ha. Kaitsekorralduskava järgi elupaiga seisundile olemasoleva korra säilumisel ohtu ei ole. Küll aga tuleb tähele panna, et kaabli paigaldamisel pinnasesse muudetakse pinnareljeefi ning morfoloogiat, mis võib mõjutada ka karide struktuuri ja säilimist. Kavandatava tegevuse võimalik mõju ja selle ulatus on vajalik välja selgitada Natura täishindamise raames. esmased rannavallid (1210) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju puudub. püsitaimestuga kivirannad Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. (1220) Mõju puudub. merele avatud pankrannad Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. (1230) Mõju puudub. väikesaared ning laiud (1620) Ruhve külas jäävad kavandatava trassi lähedusse mitmed vastavad elupaigad (koodidega 1671345083, hinnang C; -194045083, hinnang C; 220345083, hinnang C). Kavandatav tegevus ei asu väikesaarte ega laidude alal ning ei oma neile mõju. rannaniidud (*1630) Ruhve külas jääb kavandatava trassi maa ja mere piirile üks elupaik koodiga -1939245083. EELISes on märgitud ala üldiseks hinnanguks B – kõrge väärtus, kuna tegu on hästi säilinud alaga, kus on natuke pilliroogu, mida pole mõned aastad majandatud, kuid on oluline osa koosluste kompleksist ja asub asutusest kaugel. Rannaniitude peamisteks ohuteguriteks on pigem võsastumine ja roostiku pealetung, ka tallamine ja parkimine. Kavandatav tegevus ei kuulu ohutegurite alla, samuti ei mõjuta ka teisiti rannaniite, kuna toimub veekeskkonnas. kadastikud (5130) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju puudub. kuivad niidud lubjarikkal mullal Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. (*olulised orhideede kasvualad - Mõju puudub. 6210) lood (alvarid - *6280) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju puudub. sinihelmikakooslused (6410) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju puudub. puisniidud (*6530) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju puudub. lubjarikkad madalsood lääne- Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. mõõkrohuga (*7210) Mõju puudub.  liigirikkad madalsood (7230) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju puudub. vanad loodusmetsad (*9010) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju puudub. vanad laialehised metsad Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. (*9020) Mõju puudub. soostuvad ja soo-lehtmetsad Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. (*9080) Mõju puudub. 4.4. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus Kavandatav tegevus jääb Natura 2000 aladele, täpsemalt Kahtla-Kübassaare linnualale, Kahtla- Kübassaare loodusalale, Väinamere loodusalale, Väinamere linnualale ja Väikese väina loodusalale, jäädes ka mitmete kaitse-eesmärkideks olevate elupaikade ja liikide alale või nende lähedusse. Kaitsealuse elupaiga tüübi karid puhul tuleb tähele panna, et kaabli paigaldamisel pinnasesse muudetakse pinnareljeefi ning morfoloogiat, mis mõjutab ka karide struktuuri ja säilimist. Täpsemalt on võimalik mõju välja selgitada Natura täishindamise käigus. Samuti leiab kavandatav tegevus aset mitmete linnuliikide ning viigerhülge elupaigas või nende elupaikade lähedal. Natura eelhindamine ei tohi välja tuua leevendusmeetmeid, selleks on vajalik läbi viia Natura täishindamine, et teha kindlaks mõju kõikidele kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele ning viigerhülgele ja leida vajalikud ning võimalikud leevendusmeetmed. Eeldatavasti tekitab kavandatav tegevus mõju vaid ehitusperioodil. Kindlasti tuleb vältida ehitustegevust lindude pesitsusperioodil vähemalt vahemikus 15.04- 30.06. Vajalik on hinnata, kuidas kavandatav tegevus viigerhülge elupaika mõjutab. 5. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Peatükis on toodud käesoleva eelhinnangu alapeatükkide 2 ja 3 põhjal antud otsustaja hinnang, kas kavandataval tegevusel võib olla KeHJS-e § 3¹ lõikes 2 kirjeldatud otsene või kaudne oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Peatükis kirjeldatakse, mil viisil on keskkonnaelemendid mõjutatud ning mõju suurust/ulatust. 5.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus) Ehitusaegne mõju on ajutine ning tõenäoliselt keskkonnale mõõdukalt negatiivne: ehitustöödega kaasnev müra ja vibratsioon ning pinnase ümberpaigutamine, mis võib kaasa tuua heljumit ning selle levikut meres. Elanikkonda kavandatav tegevus ei mõjuta, kuna toimub meres. Juhul kui jälgitakse leevendavaid keskkonnameetmeid, pole keskkonnamõju oluline. 5.2 Mõju ilmnemise tõenäosus ja selle tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Suure tõenäosusega realiseerub negatiivse mõjuna ajutine mürahäiring ning vibratsioon ehitamisel. Samuti võib tekkida teatud määral heljumit ning põhjaelustiku hävimist või häirimist, kuna kohas, kuhu paigutatakse kaabel, muudetakse pinnase asetust merepõhjas. Kasutusaegset mõju pole ette näha. 5.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Mõju piiriülesus puudub. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega ei ole ette näha. 5.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised (sh seadusandlusest tulenevad) võimalused 1. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette. Masinate kasutamine töös, millel on silmaga nähtav õlileke, on keelatud. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest esimesel võimalusel Keskkonnaametit. 2. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kinnismälestise kaitsevööndis olemasoleva ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb esitada vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub. Võimalusel säilitada ehitustegevusel võimalikult suur osa pärandkultuuri objektidest. 3. Tahkete ainete uputamiseks või heitmiseks veekogusse peab olema vee erikasutusluba. 4. Vastavalt peatükis 3.3 hinnatud siseriiklikele III ja II kaitsekategooria kaitsealustele liikidele LKS § 55 lg 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud. Kaitstavatele linnuliikidele võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil 15.04-30.06. 5. Arvestada tuleb peatükis 1.2 toodud Eesti mereala planeeringu tingimustega taristu rajamisel merepõhja. 6. Kokkuvõte ja järeldused 6.1. Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega Natura eelhindamine ei anna veendumust, et Natura 2000 võrgustiku aladele ning kaitse- eesmärkidele ei avaldu mõju. Planeeritav tegevus ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele, ega kultuuripärandile leevendusmeetmete rakendamisel. 330 kV vahelduvvoolu merekaabelliini ehitamine Muhu saarest lõunas ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Keskkonnamõju hindamise algatamine on vajalik. Lisaks tuleb arvestada peatükis 5.4 toodud keskkonnameetmetega. Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus • Veeseadus • Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ • Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ • Ehitusseadustik • Keskkonnaportaal • Loodusveeb • Maa-ameti kaardirakendus gis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo • Elering AS „Hoonestusloa taotlus mereala koormamiseks 330 kV vahelduvvoolu merekaabelliiniga. Käesoleva taotluse esemeks on Muhu alt ületav merekaabel.“ 22.12.2023 • „Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus“. Tartu, 2018. Eesti Ornitoloogiaühing • Väinamere hoiuala mereosa kaitsekorralduskava aastateks 2009-2018. Tallinn, 2009 • Kahtla-Kübassaare hoiuala, Kübassaare maastikukaitseala, Muraja merikotka ja Ruhve merikotka püsielupaikade (Kahtla-Kübassaare linnu- ja loodusala) kaitsekorralduskava. 2013-2022. Keskkonnaamet • „Lindude peatumisalade analüüs.“ Eesti Ornitoloogiaühing, 2019 • Eesti Mereala Planeeringu seletuskiri  HOONESTUSLOA TAOTLUS – 25.01.2024 Hoonestusloa taotlus mereala koormamiseks 330 kV vahelduvvoolu merekaabelliiniga. Käesoleva taotluse esemeks on Muhu alt ületav merekaabel. Taust Elering Eesti elektri põhivõrguettevõttena peab vajalikuks neljanda elektriühenduse rajamist Eesti ja Läti elektri ülekandevõrkude vahele. Esialgse hinnangu järgi on täiendava võimsuse vajadus 1000 megavatti. Eleringi senised analüüsid näitavad, et kõige otstarbekam on uus ühendus rajada Eesti ja Läti lääneossa, ühendades merekaabliga kahe riigi elektrivõrgud Saaremaalt Kuramaa piirkonda Lätis. Selline lahendus võimaldaks vajaliku ülekandevõimuse rajada kõige väiksema rahalise kulu ja töökindlama vahelduvvoolu tehnoloogiaga. Neljanda elektriühenduse rajamine Eesti ja Läti vahele Saaremaa kaudu eeldab 330-kilovoldise pingeklassiga elektriliinide rajamist Saaremaale ning nende tugevat sidumist mandril paikneva 330-kilovoldise elektri ülekandevõrguga. Omapoolse suunise 330-kilovoldise elektrivõrgu kavandamiseks Saaremaale andis 2022. aastal Eleringile toona ettevõtte üldkoosoleku rolli täitnud majandus- ja kommunikatsiooniminister. Seoses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 18.11.2022 otsusega nr 1.1-5/22-077 1 kinnitati riigivaraseadus § 88 lõike 1 punkti 7 (1) alusel eesmärk tagada Eesti merealaplaneeringus Saaremaa läänerannikule planeeritud uue meretuuleenergia tootmisala ühendamine Eesti elektrisüsteemiga, seab omanik Elering AS-le ülesandeks alustada selleks vajaliku põhivõrgu 330 kV ühenduse väljaarendamist Saaremaale. 21.02.2023 sõlmiti koostöökokkuleppe Elering AS, Saaremaa valla ja Lääneranna valla vahel eesmärgiga trassikoridori rajamiseks vajalike planeeringuliikide välja selgitamine 330 kV ülekandevõrgu rajamiseks Saaremaale. Koostöö tulemusena leiti, et riigi eriplaneeringu (edaspidi REP) menetlus on kõigi osapoolte jaoks kõige mõistlikum ja arusaadavam menetlusviis antud ruumilise planeerimise läbiviimiseks. Ka Regionaal- ja Põllumajandusministeerium olnud seisukohal, et tuleks algatada REP, mis hõlmaks nii mere- kui maismaa kaabli ja maismaa elektriliini asukoha valikut kui ka tehnilise lahenduse koostamist. Elering on esitanud REP taotluse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile 12.10.2023 (Lisa 1) REP käigus käsitletav planeeringuala hõlmab Muhu saart ning selle ümbrust. Kuna REP käigus uuritaksee erinevaid trassikoridore, siis on võimalik merekaablikoridore kaks: 1) Muhumaad läbivad kaablikoridorid. Läbitakse eraldi Suurt ja Väikest Väina, Elering esitab selle alternatiivi tarbeks kaks eraldi hoonestusloa taotlust. 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi avalik dokumendiregister (rik.ee)  2) Muhumaad mitte läbivad. Sellisel juhul kaabelliini koridor ei läbi Muhumaad, vaid läbides terviklikult Liivi lahte ühendataks Mandri-Eesti 330kV ülekandevõrk Saaremaale REP käigus planeeritava 330kV õhuliiniga Käesoleva taotluse esemeks on Muhu alt ületav merekaabel. Antud trass on üks alternatiiv kolmest võimalikust, Muhu merekaabli alternatiiv kask ja kolm kirjeldatud teistes taotlustes. REP planeeringuala mittehõlmava Hoonestusloa taotlusSaaremaa-Läti suunal esitatakse peale REP kehtestamist, kui on teada asukoht, kus Saaremaal saab paiknema merekaabli randumiskoht. 1. Ehitise kasutamise otstarve Hoonestusloa aluseks oleva ehitise otstarve on elektrienergia ülekanne Mandri-Eesti ja Muhumaa vahel olles osa Saaremaa 330kV põhivõrgu rajamise REP-ist. 2. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed Kaabelliini nimipinge on 330 kV. Merekaabelliin koosneb kolmest vahelduvvoolu kaablist. Iga kaabel on kokkupandud kolmest faasikaablist ja optilisest kaablist läbimõõduga ca 20 cm ( 1 faas + armeerimine), optika 5 cm, ning armeeritud. Mehaaniliste vigastuste vältimiseks paigaldatakse kaabelliin merepõhja setetesse (ca 1 – rannikul 1,5m sügavusele). Planeeritud ei ole kaabelliini paigaldamisel merepõhjapinnase teisaldamist või merepõhja tagasitäitmist rohkem kui 10 000 m3 ulatuses. Kaablite kaitsmine merepõhjas sügavuseni kuni 5m lahendatakse tõenäoliselt kas suundpuurimise või avatud kaeviku meetodil. Suundpuurimise korral kaablit eraldi ei kaitsta kruusapadjaga. Avatud kaeviku meetodil kaeviku kaevamisel asetatakse pinnas kaeviku kõrvale ning peale kaabli paigaldust ning kaabli peale tardekivimist kruusapadja paigaldamist täidetaks kaevik kõrvaleasetatud olemasoleva pinnasega. Kaablite kaitsmine sügavustes 5 m kuni 10 m lahendatakse tõenäoliselt kas suundpuurimise, merepõhja lõikamise, jettymise või avatud kaeviku meetodil. Suundpuurimise korral kaablit eraldi ei kaitsta kruusapadjaga. Avatud kaeviku meetodil kaeviku kaevamisel asetatakse pinnas kaeviku kõrvale ning peale kaabli paigaldust täidetaks kaevik kõrvaleasetatud olemasoleva pinnasega. Lõikamiseks ja jettymiseks kasutatakse spetsiaalseid merepõhjatöödeks mõeldud allveeseadmeid mis kas mehaaniliselt või veejugade abiga lõikavad merepõhjapinnasesse vao kuhu paigaldatakse kaabel ning pinnast ei teisaldata ega täideta tagasi. Kaablite kaitsmine sügavustes rohkem kui 10m lahendatakse tõenäoliselt kas merepõhja lõikamise või jettymise meetodil. Lõikamiseks ja jettymiseks kasutatakse spetsiaalseid merepõhjatöödeks mõeldud allveeseadmeid mis kas mehaaniliselt või veejugade abiga lõikavad merepõhjapinnasesse vao kuhu paigaldatakse kaabel ning pinnast ei teisaldata ega täideta tagasi. Konkreetne kasutatav merekaabli tüüp, paigaldamistehnika ja –tehnoloogia ning merepõhja pinna alla paigaldamise vajadus selgub kaabelliini projekteerimisel. Merekaabelliini trassi valik Hetkeseisuga kindel kaabelliini trassi asukoht ei ole veel selgunud, ning see selgub REP tulemusel. Selleks et luua Saaremaaga 330 kV ühendus, on otstarbekam kasutada ära olemasolevaid alajaamasid (osad rekonstrueeritakse 330 kV pingele) ja õhuliine trassikoridore maismaal, et uus elektriliin veepiirini viia. Sellest tulenevalt, on kujunenud tõenäoliste trasside loetelu, mille kaudu on võimalik ühendada olemasolevad ja võimalikud planeeritavad alajaamad käsitlevas piirkonnas (vt Lisa 1). Muhu alt kaabel, võimalikud trassikoridorid: • Virtsu – Randvere, ca 45.15 km Merepõhja sügavused võimalike trassikoridoride piirkondades on järgmised2: • 0 – 22 m, keskmiselt 15 m Liivi lahes 3. Ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala Igal trassil paralleelselt kulgevad kolm merekaablit. Joonis 1. Merekaablite paigutus. Kolmnurka seotud kaablite puhul trassi on kolm korda kahe kaabli läbimõõt (3x40 cm). Sellest tulenevalt ehitistealused pindalad on ca 54 180 m2. 4. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites Merekaabelliini kaitsevöönd on äärmistest kaablitest 100 m väljapoole. Kaablite vahe on 100 m. Seega koormatava ala suurus on 17 496 626 m². 2 Baltic Sea Bathymetry Database, kasutatud 17.07.2023, http://data.bshc.pro/#6/58.084/18.215 Joonis 2. Muhu saare alt asuv merekoridor. Detailne joonis. Planeeringuala Koormatavate alade nurgapunktide koordinaadid trasside kaupa (vt Lisa 3). 5. Esialgne nimekiri kavandatud uuringutest, mida hoonestusloa taotleja kavatseb hoonestusloa andmise otsustamiseks teha. Kasutavatest merekaabli paigaldamistehnoloogiatest tulenevalt on Elering AS arvamusel, et uus kaabelliin ei tekita olulist keskkonnamõju. REP käigus viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hinnang (edaspidi KSH), mille käigus uuritakse kaasaarvatud merekaabelliini võimalikud trassid. Juhul kui REP jooksul tehtud uuringutest jääb mingi info puudulikuks, siis võimalike vajalike uuringute nimekiri on toodud allpool: • Mõju hindamise vajadus *: • Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele; • Mõju kaitstavatele loodusobjektidele; • Mõju hindamine loomastikule; • Mõju hindamine rohevõrgustikule; • Mõju hindamine veekeskkonnale; • Mõju hindamine inimese tervisele, heaolule ja varale; • Mõju hindamine jäätmetekkele ja ringmajanduse võimalustele; • Mõju hindamine kliimale; • Sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste mõjude hindamine. *Tegemist on mõjuvaldkondade esialgse nimekirjaga. Täpne mõju hindamise ja sellega seotud uuringute vajadus, kombineerivatus ja detailsus selgitatakse välja lähteseisukohtade ja sotsiaalsete, kultuuriliste, majanduslike ja looduskeskkonna mõjude hindamise, sh KSH programmi menetluse protsessis. 6. Hoonestusloa taotletav kestus Hoonestusloa taotletav kestus on 50 aastat. 7. Teave nende finantsallikate kohta, millega plaanitakse rahastada hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist Elering AS plaanib rahastada kaabelliini ehitamist ja hilisemat kasutamist peamiselt kahest allikast: Euroopa Liidu kaasrahastuse CEF-E3 fondist ning ülekoormustasust. 4 Ülekoormustasu on tasu mida kogutakse erinevate elektrienergia hinnapiirkondade vahelise hinnaerinevuse stabiliseerimiseks, mis seab kogu Euroopas elektri ülekandevõrguoperaatorile kohustuse rajada täiendavaid riikidevahelisi elektri välisühendusi. 8. Kinnitus äriregistrile esitatud andmete õigsuse kohta Elering AS kinnitab, et äriregistrile esitatud teave Eleringi AS osanike ja tegelike kasusaajate kohta on täielik ja täpne. Elering AS kehtivate äriregistri andmete väljatrükk on lisatud käesolevale taotlusele (vt Lisa 4). 3 Connecting European Facility for Energy ehk Euroopa Ühendamise Rahastust energeetikale kaasrahastus 4 https://www.elering.ee/ii-kvartal-2023-auditeerimata LISAD Lisa 1. Elering AS Eesti-Läti neljanda elektriühenduste 330 kV pingeastmel riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise taotlus. Link dokumendile: View public dynamical object (agri.ee) Lisa 2. Alajaamad. Joonis 3. Olemasolevad ja planeeritavad alajaamad Lisa 3. Koordinaadid. Muhu alt merekaabel. Punkti nr X (L-Est97) Y (L-Est97) B (WGS'84 UTM35N) L (WGS'84 UTM35N) 1 6491392,72 471798,35 58,5616544 23,5154335 2 6491273,83 471628,99 58,5605761 23,5125385 3 6491218,15 471490,50 58,5600671 23,5101661 4 6491404,39 471470,18 58,5617379 23,5097936 5 6491441,80 471377,16 58,5620676 23,5081906 6 6472297,90 462026,21 58,3894791 23,3507115 7 6467155,78 446634,85 58,3417066 23,0887671 8 6468069,18 442273,10 58,3493529 23,0140694 9 6469172,18 442074,55 58,3592288 23,0104010 10 6469195,71 441968,71 58,3594260 23,0085871 11 6469167,45 441872,19 58,3591594 23,0069455 12 6469294,70 441747,68 58,3602852 23,0047864 13 6469316,90 441642,07 58,3604705 23,0029769  14 6467799,22 441915,26 58,3468819 23,0080269 15 6467747,28 441941,99 58,3464192 23,0084964 16 6467719,13 441993,17 58,3461732 23,0093775 17 6466747,62 446632,37 58,3380420 23,0888194 18 6466745,67 446658,66 58,3380277 23,0892687 19 6466750,65 446684,55 58,3380756 23,0897095 20 6471958,36 462272,25 58,3864521 23,3549741 21 6471977,98 462306,30 58,3866311 23,3555529 22 6472009,32 462330,42 58,3869146 23,3559601 Tabel 1. Planeeringuala punktid. Lisa 4. Kinnitus äriregistrile esitatud andmete õigsuse kohta. Dokument lisatud taotlusele kaasa.  Nimekirja alusel 03.04.2024 nr 16-7/23-17990-006 Muhu alt läbiva merekaabelliini hoonestusloa taotluse ning keskkonnamõju eelhinnangu edastamine arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotlusi ning otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle. Lähtuvalt EhS § 104 lg 2 on kavandatava merekaabli puhul tegemist kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega. Elering AS (registrikood 11022625, aadress Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Kadaka tee 42, 12915) esitas 22.12.2023 TTJA-le hoonestusloa taotluse ning 25.01.2024 täiendatud taotluse avaliku veekogu põhja koormamiseks merekaabelliiniga. Kavandatava tegevuse eesmärk on elektrienergia ülekanne Mandri-Eesti ja Saaremaa vahel olles osa Saaremaa 330kV põhivõrgu rajamise riigi eriplaneeringust. Neljanda elektriühenduse rajamine Eesti ja Läti vahele Saaremaa kaudu eeldab 330-kilovoldise pingeklassiga elektriliinide rajamist Saaremaale ning nende tugevat sidumist mandril paikneva 330-kilovoldise elektri ülekandevõrguga. Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks. Merekaabelliin koosneb kolmest vahelduvvoolu kaablist. Iga kaabel on kokkupandud kolmest faasikaablist ja optilisest kaablist läbimõõduga ca 20 cm ( 1 faas + armeerimine), optika 5 cm, ning armeeritud. Mehaaniliste vigastuste vältimiseks paigaldatakse kaabelliin merepõhja setetesse (ca 1 – rannikul 1,5 m sügavusele). Planeeritud ei ole kaabelliini paigaldamisel merepõhja pinnase teisaldamist või merepõhja tagasitäitmist rohkem kui 10 000 m3 ulatuses. Kavandatav tegevus asub Kahtla-Kübassaare linnualal (RAH0000125), Kahtla-Kübassaare loodusalal (RAH0000630), Väinamere loodusalal (RAH0000605), Väinamere linnuala (RAH0000133) ja Väikese väina loodusalal (RAH0000596). EhS § 1134 lg 3 p 2 kohaselt otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisel keskkonnamõju hindamise või algatamata jätmise. Hoonestusluba on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 7 p 2 tähenduses tegevusluba. KeHJS § 3 lg 1 kohaselt keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Samuti juhul, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse- eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Veekogu põhja elektriülekandeliini ehitamine liigitub KeHJS § 6 lg 2 p 18 ja p 22 Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 kohase tegevuse alla ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 6 ning § 15 p 8 alla. Vastavalt EhS §-le 1135 edastame Teile hoonestusloa taotluse ja KMH eelhinnangu arvamuse avaldamiseks ning palume seisukohta hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise osas. Oma vastuses palume käsitleda EhS § 1135 lg 4 toodud tingimusi vastavalt asjaomase asutuse pädevusvaldkonnale. Põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Kui Te tähtaja jooksul ettepanekuid ei esita või vastamistähtaega ei pikenda, lahendab TTJA taotluse ilma Teie arvamuseta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja ehitus- ja raudteeosakonna juhataja ülesannetes Lisad: 1. Hoonestusloa taotlus Muhu alt 2. KMH eelhinnang Muhu alt 3. Adressaatide nimekiri Koopia: [email protected] Camilla Kastein +372 667 2065 [email protected]