Arvamuse küsimine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected] Kliimaministeerium [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Kaitseministeerium [email protected] Siseministeerium [email protected] Transpordiamet [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet [email protected] Veterinaar- ja Toiduamet [email protected] Terviseamet [email protected] Päästeamet [email protected] Lääne-Nigula vald [email protected] Easternlightestonia OÜ [email protected]  Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10A 10122 Tallinn Meie 22 .0 3 .202 4 nr 1.1-20/2024/80-5 Elering AS täpsustatud Estlink 3 merekaabli hoonestusloa taotlus 1. Ehitise kasutamise otstarve M erekaabli rajamine Eesti ja Soome riikide vahel on vajalik , et luua kahe riigi vahel täiendav elektrienergia ülekandevõimsus. Est l ink 3 aitab panustada nii riigi elektrienergia varustuskindlusesse kui ka panustab energiasüsteemi dekarboniseerimisse (tuues täiendavat põhja-Soome toodetud taastuvenergiat Balti regiooni). Samuti annab Est l ink 3 võimaluse kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks ning turgude senise suurema integreeri tuse, et tagada nii riikide kui ka regiooni kui terviku varustuskindlus . 2. Ehitise sügavus ning muud olulised tehnilised andmed Est l ink 3 planeeritava mereühenduse olulisemad tehnilised näitajad on alljärgnevad: a lalispinge (kuni 525 kV ) merekaabli kogup ikkus ca 13 0 kilomeetrit , millest Eesti territoriaalvetes on ca 60 kilomeetrit s üvistatud merepõhja setetesse (ca 1 -1,5 m) Muutujad mis mõjutavad merepõhjatööde mahtu, mis selguvad projekti arendamise käigus: Kaablite arv (sõltuvalt tehnoloogiast võib olla kaableid vähem, ka ühe kaabliga on võimalik luua ühendus) Merepõhja pinnase koostis (Kaeviku ristlõike pindala väheneb vastavalt pinnasetüübile) Valitav tehnoloogia (kündmist või jugasüvenduse korral pinnast ei teisaldataks; maabumiskohal tehnoloogiline lahendus pole teada ja sõltub geoloogiast ja keskkonnatingimustest) Ristumiste arv ja ristumiste tehnilised lahendused tuleb kooskõlastada ristutava osapoolega ( Balticconnectori kogemus on, et ristumisele kuluv tagasitäite hulk on ca 250m3 kivi kaabliristumise ning ca 2000m3 kivi toruristumise kohta) Nende muutujate täpsustumisel usub Elering, et ehitustööde maht võib jääda alla 10 000m3, kuid ei pruugi. Seega võttes arvesse mainitud muutujaid ning tundmatust on Hoonestusloa mõttes ehitus tööde maht üle 10 000m3 . Estlink 3 koosneb kuni kolmest elektrikaablist ning ühest fiiberoptili sest sidekaabelliin ist. Kaablite omavahelised kaugused sõltuvad merepõhja omadustest, ning need selguvad projekteerimise käigus. Mere kaabli kavandatud võimsus kokku on 700 MW maksimaalselt. 4. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites Hoonestusloaga koormatava ala pindala on ca 226 429 m 2 . Menetluse käigus koormatava ala suurus täpsustatakse ja võib olla muudetud vastavalt kaablite tegelikule asukohale , laiusele ja arvule . 5. Uuringu kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha Täpsemad uuringud ja analüüsid selguvad keskkonnamõjude hindamise programmi koostamise ja kinnitamisega. 6. Hoonestusloa taotletav kestus. Viiskümmend (50) aastat. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Reigo Kebja Juhatuse liige Lisa d : 2024_0 3 _ 22 _Hoonestusloa taotlus_EstLink3_ver 3 Kinnitus äriregistrile esitatud andmete õigsuse kohta Merekaabli trassi rajamise tehniline kirjeldus _22_03_2024 EstLink3 hoonestusala eskiis EstLink3 hoonestusala punktid EstLink3 hoonestusala failid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10a, 10122 Tallinn [ 22 . 0 3 .202 4 ] Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks merevõrgukaabliga Üldinfo Taotlus Käesolevaga esitab Elering AS Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) hoonestusloa taotluse mereala koormamiseks elektrienergia kõrgepinge alalisvoolu (edaspidi HVDC ) ülekandeliiniga m ere s . Taotlus on koostatud vastavalt ehitusseadustikule ja veeseadusele, kasutades infot ja andmeid, mis on saadud eelevalt läbi viidud uuringute, analüüside ning muude asjakohaste tegevuste tulemusena. Olulisemad neist on Eesti mereala planeering ja selle keskkonnamõjude hindamise aruanne . Taust Eesti ja Soome põhivõrguoperaatorid Elering AS ja Fingrid Oyj leppisid 28.06.2022 allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumis ühises huvis arendada ning rajada kolma s täiendav elektrienergia ülekandeliin kahe riigi vahel ( edaspidi EstLink 3 ) lisaks juba olemasolevatele EstLink 1 ( võimsusega 350 MW) ja EstLink 2 ( võimsusega 650 MW) . Eesti-Soome kolmanda ülekandeliini tarbeks tuleb rajada Soomesuunaline trassikoridor nii maismaal kui merel (ehk nii maa-kui merekaabel) . Samuti on vajalik rajada EstLink 3 tarbeks maismaal konverterjaam , et täiendav elektrienergia sidu da olemasoleva 330kV pingeastmel oleva põhi võrguga. Planeeritud Est L ink 3 merekaabel Eestist Soome oleks koguvõimsusega kuni 700 MW. Mere k aabl i ühendus e soovitav alguskoht on Aulepa . (vt Lisa 1, joonis 3 ). Praegused ühendused seovad Eesti (sh Baltikumi) ja Põhja -Euroopa elektrienergia tur u läbi EstLink 1 ja EstLink 2 ülekandeliinide. Praegune energia transpordivõimsus kahe riigi vahel on ca 1000 MW. Võttes arvesse piirkonna ühist energiaturgu, Nord Pooli ja kasvavat nõudlust kahe riigi vahel energia ülekande järele (tänud suures mahus lisanduvale taastuvenergiale Põhjamaades) ning jätkuvaid hinnaerinevusi kahe turutsooni vahel (Eestis ja Soomes) (vt Lisa 2 , tabel 1 ) , on vajadus täiendava elektrienergia ülekandevõimsuse – EstLink3 järele. Projektist saadav kasu E stLink 3 on vaja lik , et luua kahe riigi vahel täiendav elektrienergia ülekandevõimsus. EstLink 3 aitab panustada nii riigi elektrienergia varustuskindlusesse kui ka panustab energiasüsteemi dekarboniseerimisse (tuues täiendavat põhja-Soome toodetud taastuvenergiat Balti regiooni) . Samuti annab EstLink 3 võimaluse kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks ning turgude senise suurema integreeri tuse , et tagada nii riikide kui ka regiooni kui terviku varustuskindlus. 2021. aastal toimus üldine sisend energiaallikate kallinemine, mis tõi kaasa elektrienergia hinna olulise tõusu . Ü hisel energiaturul on tekkinud nn pudelikael ad ehk piisavate ülekandevõimsuste puudus hinnapiirkondade vahel, mis takistavad sujuvat elektrienergia liikumist . Eesti ja Soome hinnapiirkondade vahel laekunud ülekoormustasu on viimastel aastatel oluliselt kasvanud, mis annab selge signaali ülekandevõimsuste puudusele kahe hinnapiirkonna vahel . EstLink 3 võimaldab energia transportimist seda vajavatele turgudele. Rohkem ühendusi võimaldab turvalisemat võrku, mis on vähem haavatav kolmandate osapoolte sekkumisel. Ühendus tugevdab varustuskindlust ja võimaldab täiendavat taastuvenergia tootmist regioonis, mis mõjutab ka elektrihinda positiivsel moel lähendades selle põhjamaade elektrihinnale . Projekti rahastamine EstLink 3 on plaanis r ahast ada peamiselt ka hes t allika s t: EL-i kaasrahastus CEF-E fondist ning ülekoo r mustasust . Ülekoormustasu on tasu , mida kogutakse erinevate elektrienergia hinnapiirkondade vahelise hinnaerinevuse stabiliseerimiseks, mis seab kogu Euroopas elektri ülekandevõrguoperaatorile kohustuse rajada täiendavaid elektri välisühendusi . Taotluse tehniline info Taotleja kontaktandmed Taotleja: Elering AS Aadress: Kadaka tee 42, Tallinn, 12915 Registrikood: 11022625 E-post: [email protected] Kontaktisik: Viktoria Muske -Vidjajev Kontaktisiku e-mail: Vi ktoria. M uske -Vidjajev @elering.ee Kontakttel e fon: +372 5308 2147 Objekti asukoht ja kavandatav tegevus Objekti asukoht Eleringil on seadusest tulenev kohustust arendada riikidevahelisi ülekandevõimsusi. See on oluline ka varustuskindluse ja energiajulgeoleku tagamise kohustuse täitmiseks tänases avatud energiaturu tingimustes. Joonis 1. Üldine EstLink 3 projekti joonis Hoonestusõiguse taotluse objektiks olev merekaabel on planeeritud paiknema Eesti territoriaalmeres (vt Lisa 1 ja 3 ) . Hetk el on vali tud kaabl i ühendus e võimalikku lähtekoha ks Aulepa , kus asuks ka HVDC konverterjaam ja edasi leiaks ühendus aset Ristis kavandatav as 330 kV alajaamas , mis ühendab Est L ink 3 ühenduse olemasoleva 330 kV elektri ülekandevõrgug a . Eelistatud trassialternatiiv on Aulepa randmispunktiga järgnevatel põhjustel: Eestis eri trasside maksumuste olulist maksumuste vahet ei ole ühegi trassivaliku korral. Varustuskindluse seisukohalt, kaablite koospurunemise riski vähendamiseks, on kõige mõistlikum valida Aulepa trass. Aulepa trass võimaldab arvestada võimalike tulevikutootmistega Hiiumaal ja kaugemalgi, tegu on tulevikukindla investeeringuga. Randumiskohaks Soome lõunarannikul on Inkoo alajaam. Trassikoridori valikul on arvestatud olemasolevate looduskaitsealadega, oluliste laevateede ja lennukoridoridega ning optimaalse kaugusega rannikust. EstLink 3 kaudu elektrienergia üle kandmiseks on vajalik sõltuvalt tehnoloogiast kuni nelja kaablit (mis võib koosneda mi t mest osa-kaablist) : 3 elektri kaablit ja fiiberoptiline sidekaabelliin . Randumiskohaks Eesti rannikul on valitud koht , mis on märg i tud joonisel 3 Hara lahes Aulepa lähedal. Täpne asukoht selgub eelhinnangu või KMH protsessi kä i gus ja võiks muuta pärast käesoleva seadustiku EhS § 113 6 kohaselt teate avaldamist ja EhS § 113 9 kohast menetlust, ning nihutatud kuni 33 protsendi vastavalt EhS § 113 8 lg-le 2 . Avaliku veekogu koormatava ala suurus on umbes 22 6 429 m² , koormatava ala joonis asub Lisa 1, joonis 3, koormatava ala koordinaadid asuvad tabelis Lisa 4 . Suuremad joonised koordinaatidega lisatud ka taotluse dokumentide hulka . Menetluse käigus koormatava ala suurus täpsustatakse ja võib olla muudetud vastavalt kaablite tegelikule asukohale , laiusele ja arvule . Estlink 3 mereühenduse tehnilised näitajad EstLink 3 p laneeritava mere ühenduse olulisemad tehnilised näitajad on alljärgnevad: Alalispinge (kuni 525 kV ) Pikkus ca 13 0 kilomeetrit , Eesti osa ca 60 kilomeetrit. Süvistatud merepõhja setetesse (ca 1 -1,5 m) Muutujad mis mõjutavad merepõhjas tehatavte tööde mahtu, mis selguvad projekti käigus: Kaablite arv (sõltuvalt tehnoloogiast võib olla kaableid vähem, ka ühe kaabliga on võimalik luua ühendus) Merepõhja pinnase koostis (Kaeviku ristlõike pindala väheneb vastavalt pinnasetüübile) Valitav tehnoloogia (kündmist või jugasüvenduse korral pinnast ei teisaldataks; maabumiskohal tehnoloogiline lahendus pole teada ja sõltub geoloogiast ja keskkonnatingimustest) Ristumiste arv ja ristumiste tehnilised lahendused tuleb kooskõlastada ristutava osapoolega (Balticconnectori kogemus on, et ristumisele kuluv tagasitäite hulk on ca 250m3 kivi kaabliristumise ning ca 2000m3 kivi toruristumise kohta) Nende muutujate täpsustumisel usub Elering, et maht väheneb olulisel määral ning võib jääda alla 10 000m3, kuid ei pruugi. Seega võttes arvesse mainitud muutujaid ning tundmatust näeme, et Hoonestusloa mõttes on maht üle 10 000m3 Est L ink 3 koosneb kuni kolmest elektrikaablist ning ühest fiiberoptilisest sidekaabelliinist. Joonisel 1 on näidatud v õimalik tehniline paiknemine merepõhjas erinevate elektrikaablite arvu korral. Kaablite arv sõltub võimalikust tehnoloogiast ning maksumusest. Kaablite omavahelised kaugused sõltuvad merepõhja omadustest ning need selguvad projekteerimise käigus. Merekaablite trassi rajamise tehniline kirjeldus lisatud taotluse dokumentide hulka. Joonis 2 . Võimalikud ristlõiked EstLink 3 merekaabl il Mere kaabli kavandatud võimsus kokku on 700 MW maksimaalselt . Merekaabli pinge on kuni 525 kV . Hoonestusloa taotletav kestus Elering AS taotleb hoonestusluba 50 aastaks. Kinnitus äriregistrile esitatud andmete õigsuse kohta Elering AS kinnitab, et äriregistrile esitatud teave Eleringi AS osanike ja tegelike kasusaajate kohta on täielik ja täpne. Elering AS kehtivate äriregistri andmete väljatrükk on lisatud käesolevale taotlusele . Keskkonnaseisund ja teostatavad uuringud Keskkonnaseisund Järgnevalt on kirjeldatud taotluse objektiks oleva Eleringi ülekandeliini keskkonnaseisundit iseloomustavaid näitajaid olemasoleva ja avalikult kättesaadava andmestiku alusel. Detailsem keskkonnaseisundi analüüs ja vajalikud uuringud lisainformatsiooni saamiseks, viiakse läbi ülekandeliini keskkonnamõjude hindamise raames. Vee sügavus Võimalikus EstLink3 trassikoridoris jääb merepõhi 0- 1 10 meetri sügavusele, väike osa alast asub, kus veesügavus ei ületa 25 meetrit. Suur osa alast on mere sügavus 7 0- 11 0 m eetrit. (vt Lisa 4 ) Lainetus ja hoovused Nõrk hoovus kulgeb piki lõunarannikut läänest itta ja põhjarannikul idast läände. Püsiv läänetuul võib Soome lahe idaosas põhjustada suure veetaseme kõikumise . Soome lahe maksimum lainekõrgus on 5 , 2 meetrit. Merepõhja geoloogia Eesti mereala avamere osa põhjasetete pindmise kihi toksiliste raskmetallide sisaldus on madal ja põhjasetete keskkonnaseisund seega hea. Lähitulevikus pole vajadust mereseire raames toksiliste raskmetallide seireks avamere põhjasetetes . Merepõhja geoloogiline olukord on alal väga varieeruv, s eda tuleb silmas pidada merepõhja inimtegevusest põhjustatavate füüsiliste merepõhja häiringute (nt süvendustööd, kaablid, torujuhtmed jm tehisrajatised) planeerimisel ja seetõttu on vajalik mõjude hindamise raames põhjaliku geoloogilise uuringu läbiviimine. Jääolud Võimalikus EstLink3 trassikoridor is meri jäätub vaid püsivate külmakraadidega talvekuudel. Trassikoridoris esineb jääkate keskmiselt 30-60 päeva talve jooksul. Pehmetel talvedel on see piirkond jäävaba, kuid karmidel talvedel on seal jääkate kuni 100 päeva. Piirkonda iseloomustavad dünaamilised ja muutlikud jääolud (nii aastate vahel kui ka sesooni jooksul), mis väljendub ka kõrges keskmises jää triivkiiruses – 0 , 04m/s. Mereelustik Läänemere kalastik on suhteliselt liigivaene, sest riimvesi ei sobi paljudele avamere kaladel e ega ka magevee liikidele. Teisest küljest on Läänemere kalapopulatsioonid üsna arvukad ja mitmed liigid on olulised kutselise kalapüügi seisukohast. Soome lahes on mitmeid võõrliike . Põhjataimestiku ja -loomastiku kohta alal hea ülevaade puudub ja alale tüüpilise merepõhja elustiku liigilise koosseisu, selle väärtuse ja ruumiline paiknemine väljaselgitamiseks on vaja teostada täiendav uuring. Linnustik Ala jääb veelindude kevad- ja sügisrände suunale, kuid jääb välja poole Merealaplaneeringus tähistatud linnustiku sensitiivseid alasid, ehk eemale olulistest linnustiku rände-, toitumis- ja sulgimisaladest. Looduskaitsealad ja Natura 2000 alad Trassikoridor jääb Nõva-Osmussaare looduskaitse- ja hoiuala le . Nõva-Osmussaare hoiuala ( regiastrikood KLO2000166 ) veeosa suurus on 22081 , 6 hektarit . Nõva-Osmussaare hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud erinavad elupaigatüüpid , täpsemalt info kirjutatud Nõva looduskaitseala kaitse-eeskirjas . Keskkonnamõjude raames tehtavad uuringud Hoonestusloa menetlemise protsessi osana viiakse läbi vajadusel keskkonnamõju hindamine (KMH). KMH osaks on muu hulgas keskkonna-alased uuringud täpsustamaks olemasolevat olukorda. KMH viiakse läbi Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt, milles on fikseeritud nii menetlusprotsess kui sisulise hindamise temaatika. Tegemist on riikidevahelise projektiga, kus tuleb hinnata riigipiiriülese negatiivse keskkonnamõju ilmnemise tõenäosust ja seetõttu järgitakse KMH protsessis Espoo konventsiooni ja k eskkonnamõjude hindamise direktiivi soovitusi. EhS § 113 4 lg 3 p 2 kohaselt otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisel keskkonnamõju hindamise või algatamata jätmise. Hoonestusluba on KeHJS § 11 p 2 tähenduses tegevusluba. KeHJS § 3 lg 1 kohaselt keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Samuti juhul, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Täiendavad uuringud hoonestusloa alal KMH raames teostatavate uuringute täpne vajadus fikseeritakse KMH programmi koostamise faasis, kuid tänaste teadmiste kohaselt on tõenäoliselt mahukamatest ja aeganõudvatest uuringutest vajalik teostada nii merepõhja geotehnilised ja geoloogilised uuringud ja mereelustiku (põhjaelustik, kalastik, mereimetajad) uuringud . V õimalikud v ajalikud uuringud*: Lõhkemata lõhkekehade ja muude ohtlike objektide uuring ( nn UXO study ). Magneto- ja gradiomeetria uuringud, mille eesmärgiks on avastada merevõrgu alal merepõhjas (ka setete all) paiknevad lõhkemata lõhkekehad; Allvee-arheoloogilised uuringud. Eesmärk tuvastada merepõhjas paiknevad võimalikud kultuuriväärtused (sh vee- ja õhusõidukite vrakid); Uuring selgitamaks välja arenduse mõju mereseire- ja ESTER sidesüsteemidele ning laevaliiklusele, laevade automaatse tuvastamise süsteemi AIS seadmetele ja laevaradaritele; Geoloogilised ja geotehnilised merepõhja uuringud . Merepõhja geoloogilise olukorra (so setete mineraalse koostise, settekihtide lasuvuse jm) uuringud ja setete omaduste (struktuuri ja tekstuuri) uuringud setete kandvuse määramiseks , ja geotehnilise olukorra uuringud ( MBES study ehk m itmekiireline kajaloodi , SSS study ehk l ähimerevedu , MAG study ) ; Detailne merepõhja kaardistus / merepõhja morfoloogia uuring . Eesmärk kaardistada võimalikult täpselt merekaabli alal merepõhja profiil (sh rändrahnude paiknemine); Detailne tuule, lainetuse ja jääolude uuring. Eesmärk saada võimalikult hea ülevaade oludest merevõrgu alal. Merepõhja elustiku uuring. Põhjaloomastiku ja -taimestiku uuring. Eesmärk saada teada alale tüüpilise merepõhja elustiku liigiline koosseis, selle väärtus ja ruumiline paiknemine; Kalastiku uuringud (elupaikade ja kudealade uuringud). Eesmärk kirjeldada merevõrgu ala kalastiku ja võimalike kudealade olukord ja välja pakkuda leevendavad meetmed; Veealuse müra uuring. Uuringu eesmärgiks on välja selgitada loodusliku ja tehisliku veealuse ümbrusmüra tase merevõrgu merealal ja selle mõju vee-elustikule; Natura hindamine. Natura hindamine viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Natura ekspert kaasatakse KMH ekspertrühma liikmena; Kalanduse uuring. Eesmärk uurida arenduse mõju kalavarude seisundile ja kutselisele kalapüügile piirkonnas. *Tegemist on uuringute esialgse nimekirjaga. Täpne uuringute vajadus, kombineeritavus ja detailsus selgitatakse välja KMH programmi koostamise protsessis. LISAD Lisa 1. Aulepa – Inkoo merekaabel ja maismaa ühendus. Joonis lisatud taotlusele kaasa paremas kvaliteedis. Joonis 3 . Koormatav ala ning ehitistealune pindala. Detailne joonis. Joonis 4. Hoonestusloa koormised merepõhjale Lisa 2 . Eesti ja Soome elektrienergia keskmised aastased turuhinnad aastatel 20 20 -20 23 (EUR/MWh) . Finland Estonia 2023 56,47 90,79 2022 154,04 192,82 2021 72,34 86,73 2020 28,02 33,69 Tabel 1. Hinnaerinevused Eesti ja Soome elektrienergia turuhindades. Allikas NordPool Lisa 3 . Koormatav ala ning ehitistealune pindala. K oordinaatpunktid . Nurgapunkti nr Geodeetilised koordinaadid ( WGS84 UTM35N ) Geograafilised ristkoordinaadid (L-Est97) punkti_nr X (L-Est97) Y (L-Est97) B (WGS84 UTM35N) L (WGS84 UTM35N) 1 6551426,74 473393,55 59,100717 23,535702 2 6551425,75 473393,17 59,100708 23,535695 3 6551663,95 464828,56 59,102229 23,386207 4 6569695,01 463500,47 59,263976 23,360029 5 6599109,36 452157,55 59,526867 23,154666 6 6599109,83 452158,44 59,526871 23,154681 7 6569695,23 463501,45 59,263978 23,360047 8 6551664,80 464829,37 59,102237 23,386221 9 6551324,73 473464,49 59,099806 23,536952 10 6551323,72 473464,86 59,099797 23,536959 11 6551566,50 464735,47 59,101346 23,384598 12 6569672,87 463401,83 59,263769 23,358304 13 6599062,53 452068,43 59,526437 23,153102 14 6599063,00 452069,32 59,526441 23,153117 15 6569673,09 463402,81 59,263771 23,358321 16 6551567,35 464736,28 59,101354 23,384612 17 6551223,18 473519,05 59,098898 23,537916 18 6551222,16 473519,43 59,098889 23,537923 19 6551469,05 464642,37 59,100464 23,382989 20 6569650,73 463303,19 59,263561 23,356578 21 6599015,70 451979,31 59,526006 23,151538 22 6599016,17 451980,20 59,526011 23,151553 23 6569650,95 463304,17 59,263564 23,356595 24 6551469,90 464643,18 59,100472 23,383003 25 6551120,45 473615,65 59,097982 23,539614 26 6551119,45 473615,77 59,097973 23,539616 27 6551371,60 464549,28 59,099581 23,381381 28 6569628,59 463204,55 59,263354 23,354852 29 6598968,72 451889,87 59,525574 23,149968 30 6598969,35 451891,08 59,525580 23,149989 31 6569628,81 463205,53 59,263356 23,354870 32 6551372,45 464550,09 59,099589 23,381395 Tabel 2 . Taotletava EstLink3 ala nurgapunktide koordinaadid. Lisa 4 . Aulepa – Inkoo meresügavus. Joonis 5 : Aulepa – Inkoo meresügavus kaart. Allikas Baltic Sea Bathymetry Database . Kinnitus äriregistrile esitatud andmete õigsuse kohta . Dokument lisatud taotlusele kaasa . Äriregistri kehtivate andmete väljatrükk seisuga 11.03.2024 kell 12:54 Elering AS (registrikood 11022625) kohta on avatud Tartu Maakohtu registriosakonna äriregistrikaart nr 1: Ärinimi ja aadress 17. kanne: Ärinimi on Elering AS 25. kanne: Aadress on Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Kadaka tee 42, 12915 26. kanne: Elektronposti aadress on [email protected] Kapital 27. kanne: Aktsiakapital on 229 890 000 eurot 24. kanne: Aktsiaraamatu pidaja on Nasdaq CSD SE (40003242879), aadress Valnu iela 1, Riia, Läti Esindusõigus 7. kanne: Juhatuse liige on Kalle Kilk, isikukood 37708140297 28. kanne: Juhatuse liige on Riina Käi, isikukood 47609160335 30. kanne: Juhatuse liige on Erkki Sapp, isikukood 38902104932 31. kanne: Juhatuse liige on Reigo Kebja, isikukood 39012100267 32. kanne: Äriühingut esindab Kalle Kilk (isikukood 37708140297) ainuisikuliselt või 2 juhatuse liiget ühiselt. Õiguslik seisund 17. kanne: Õiguslik vorm on aktsiaselts 29. kanne: Põhikiri on jõustunud 27.06.2023 17. kanne: Majandusaasta algab 01.01 ja lõppeb 31.12 20. kanne: Elering AS (ühendav ühing) on ühendanud endaga AS Võrguteenus Valdus (ühendatav ühing, registrikood 12592030, asukoht Laki tn 24, Tallinn) ja Elering Gaas AS (ühendatav ühing, registrikood 11197170, asukoht Laki tn 24, Tallinn) 15.12.2015. a sõlmitud ühinemislepingu alusel. Ühinemisotsus võeti vastu 22.01.2016. a. Ühinemine jõustub käesoleva ühinemiskande tegemisega. 17. kanne: Osaühing kujundati ümber aktsiaseltsiks 25.02.2011. a. ümberkujundamisotsuse alusel. Märkused 22. kanne: Aadressiandmed on muudetud äriseadustiku § 511¹ alusel. Kannete loetelu Harju Maakohtu registriosakonnas tehtud kanded: 1. kanne: Kinnitatud 24.03.2004 (esmakanne) 7. kanne: Kinnitatud 13.02.2007 (muutmiskanne) 17. kanne: Kinnitatud 08.04.2011 (ümberkujundamiskanne uut registrikaarti avamata) Tartu Maakohtu registriosakonnas tehtud kanded: 20. kanne: Kinnitatud 01.03.2016 (teine, konstitutiivne ühinemiskanne (ühendava isiku registrikaardile)) 22. kanne: Kinnitatud 14.09.2016 (muutmiskanne) 24. kanne: Kinnitatud 28.09.2017 (muutmiskanne) 25. kanne: Kinnitatud 08.11.2017 (muutmiskanne) 26. kanne: Kinnitatud 17.01.2018 (muutmiskanne) 27. kanne: Kinnitatud 06.04.2018 (muutmiskanne) 28. kanne: Kinnitatud 03.01.2020 (muutmiskanne) 29. kanne: Kinnitatud 27.06.2023 (muutmiskanne)  30. kanne: Kinnitatud 04.07.2023 (muutmiskanne) 31. kanne: Kinnitatud 05.02.2024 (muutmiskanne) 32. kanne: Kinnitatud 06.02.2024 (muutmiskanne) Väljatrüki lõpp Allikas: e-äriregister (https://ariregister.rik.ee/est/company/11022625)  Tehniline s isend Est Link 3 hoonestusl oale TOC \o \z \u \h 1. Tehniline kirjeldus PAGEREF _Toc1341320928 \h 1 1.1. Eelprojekt PAGEREF _Toc14380146 \h 2 1.2. Merepõhja ehitusuuringud PAGEREF _Toc823196967 \h 2 1.3. Tööprojekt ja paigaldusprojekt PAGEREF _Toc806298924 \h 3 1.4. Ettevalmistavad tööd PAGEREF _Toc1225676974 \h 3 1.5. Kaeviku kaevamine kaldal PAGEREF _Toc1870026756 \h 4 1.6. Kaabli paigaldamine. PAGEREF _Toc929748133 \h 6 1.7. Paigaldusjärgsed tööd PAGEREF _Toc695975816 \h 8 2. Merepõhja tööde maht PAGEREF _Toc1008720258 \h 9 Tehniline kirjeldus EstLink 3 on Eesti ja Soomevahele planeeritud elektri kolmas alalisvoolu (HVDC) elektri ühendus . Ühenduse loomiseks on vaja paigaldada merepõhja üks kuni mitu kaablit. Kaablite eesmärk on järgmine: 1 või 2 kaablit millele antakse maa suhtes positiivne laeng . Kaablite hulk sõltub maismaal mõlemal pool kaabli otsas asuvate konverterjaam ade tehnoloogiast. Kaabli pi nge valitakse projekteerimise käigus ning võib olla kuni + 525kV . 1 kaabel millele antakse maa suhtes negatiivne laeng. Kaablite hulk sõltub maismaal mõlemal pool kaabli otsas asuvate konverterjaamade tehnoloogiast. Kaabli pinge valitakse projekteerimise käigus ning võib olla kuni - 525kV. 1 kiduoptiline sidekaabel, mis võimaldab süsteemi töö. Kaablit e arvu võib vähendada ka kontsentrilise kaabli kasutamisel, kus sama kaabli erinevates kihtides on lahendatud nii positiivse kui negatiivse laengu pool ning ka kiudoptiline sidekaabel. Täpne kaabliühenduse konfiguratsioon s elgub projekteerimise ja hangete tulemusena. J oonis 1. Võimalikud HVDC kaabli ühenduste konfiguratsioonid ( ilma sidekaablita ) EstLink 3 rajamiseks tehakse merepõhjas mitmeid tegevusi mille lõpptulemusena saab paigaldatud kas üks või mitu kaablit merepõhja pinna alla. Kui peale paigaldust pole võimalik näha kaablit meres, kuna ta asub põhja pinna all, siis selleks, et kaablit sinna paigaldada tehakse mitmeid uuringutegevusi . Projekt tehnilise poole pealt koosneb järgmistest osadest Eelprojekti koostamine Merepõhja ehitusuuringud Tööproj ekt ja paigaldusprojekt Merepõhja ettevalmistused Rannas kaeviku kaevamine Kaabli paigaldus Paigaldusjärgsed tööd Eelprojekt Uue kaabelühenduse rajamisel alustataks e eelprojektiga koostamisega. Eelprojektide koostamisel kasutatakse olemasolevaid andmekogusid merepõhja ning randumis kohtade kohta. Eelprojekti eesmärk on: Teha kindlaks olemasoleva info põhjal võimalik kaablitrass merepõhjas ja selle alternatiivid võttes arvesse teadaolevaid loodus, muinsuskaitse ja geoloogia jne piiranguid. Esmane tehniline projekt kaablivalikuga ja teha esialgne riskihinnang Kaardistada missugused andmed merepõhja kohta on olemas, ning missugust infot on vaja järgmiste projekteerimisetappide läbiviimiseks. Vastavalt eelprojektile saab viia läbi merepõhja ehitusuuringud. Sõltuvalt olemasoleva info kvaliteedist võib osutuda vajalikuks rohkem kui üks merepõhja uuri ng. Merepõhja ehitus uuringud Enn e kaablipaigaldust tehakse e hitusuuringu d, mille käigus võidakse viia läbi järgmised merepõhja mittesekkuvad uuringud . Merepõhja katvate setete pindmiseks uurimiseks kasutatakse k ülgvaatesonar eid (Side scan sonar – SSS) , mis paigaldatakse laevade poolt merepõhja lähedal järelveetavaile allveesõidukitele . Külgvaatesonar edastab heliimpulsse suunatult väikestesse ruuminurkadesse , kuni horisontaalsuuna lähedaste nurkadeni . Heliimpulsside peegelduste aja määramise abil koostatakse pilt merepõhja reljeefist , ebakorrapäradest , temal olevatest objektidest ja struktuuri muutustest . Merepõhja reljeefi mõõdistamiseks ja substraadi tüübi määramiseks võidakse kasutada ka lehviksonarit. Erinevate sonarite kasutamise tüübi määrab veesügavus ning sonari sobilikus. Põhjasetete tüüpide ja nende leviku piiride kaardistamiseks võidakse kasutada kahesageduslikku (400 ja 900 kHz) külgvaate sonarit. Lisaks merepõhja relieefi kindlakstegemisele tehakse kindlaks merepõhja setete koostis k indla ks impulsi lainesagedusel (24 kHz) töötav kõrgesageduslik setteprofilaator Pinger , k eskmisesageduslik u (3–9 kHz) setteprofilaator iga ( Chirp ) ja et saada informatsiooni ka setete alla jäävast moreenikihist ja aluspõhja reljeefist, kasutatakse Boomer -tüüpi seismoakustilist setteprofilaatorit sagedusel 0,5–2 kHz. Lisaks viidaks läbi magnetomeetria uuring mille käigus mõõ detakse magnetvälja suunda, tugevust ja muutu merepõhjas mille abi saab leida metallesemeid, isegi kui need on mattunud mudasse või liiva. Eelkõige on see oluline tegemaks kindlaks võimalike lõhkekehade ( Unexploded ordnance – UXO) olemasolu kaablitrassil. Juhul kui eelnevalt mainitud uuringu käigus ei ole võimalik üheselt selgeks teha millega merepõhjas tegu on, siis kasutatakse ROV- e (käitavad allveesõidukid ), mis võimaldavad objektide üksikasjalikku kontrolli ja veealust manipuleerimist , et täpselt kindlaks teha millega tegu. Madalas vees võidakse kasutada sukeldujaid. Peale mittesekkuva te uuringu te viiakse ka sekkuvaid ehitusuuringuid. Sekkuvate ehitusuuringute eesmärgiks on valideerida mittesekkuvate uuringute tulemused. Eelkõige võetakse setteprofiile ning viiakse läbi staatilise penetratsiooni katseid ( Cone penetration test – CPT) tegemaks kindlaks pinnase mehaanilisi omadusi. Antud katsete tulemusel teisaldatakse pinnast nii palju kui on setteprofiili võtmiseks. Tööprojekt ja paigaldusprojekt Eskiisprojekti ja merepõhja uuringute info abil on võimalik koostada tööprojekt. Tööprojekti eesmärk on projekteerida lahendus mille alusel oleks võimalik ehitis terviklikult valmis ehitada . Tööprojekti alusel on võimalik hankida ehitustöid ning taotleda ehitusluba. Tuleb aga arvestada, et meres ehitamisel on maailmas piiratud arv ressurssi ning laevu ning muid aluseid kes selli seid kaableid rajavad on ca 100, ning neil kõigil on teatud tehnilised piirangud. Seega peale tööprojekti ning ehitustööde hankimist teeb ehitusel kaablit paigaldav ettevõte vastavalt paigaldusalustele ka paigaldusprojekti, mille käigus tehakse täpselt kindlaks kuidas saab paigalduslaev kaabli paigaldada. Selle käigus võib osutuda vajalikuks täiendavate merepõhjauuringute läbiviimine teatud asukohtades. Ettevalmistavad tööd Enne ehitustöödega alustamist puhastatakse kaablikoridor sellistest leitud objektidest mille olemasolu võib osutuda ohuks kaablile. Nendeks ohtudeks on ennekõike leitud UXO-de eemaldamine, mille eemaldab Eesti territoriaalvetes ja majandusvööndis merevägi. Võib osutuda vajalikuks ka rahnude tõstmine, kuid kuna kaabli asukohta on lihtne muuta, siis suure tõenäosusega projekteeritaks kaabel rahnudest lihtsalt mööda. Täiendavalt valmistatakse ette ristumised teiste taristutega. Tööprojekti käigus lahendatakse koostöös teiste taristuomanikega ristumis ed, mis üldjuhul lahendatakse kattes eelnevalt merepõhjas asuv taristu kividega, tekitades sild üle olemasoleva kaabli või toru. Võimalus on lahendada ristumised ka betoonmattidega ning teiste tehniliste la hendustega, kuid see sõltub konkreetsetest olemasoleva taristu omaniku nõuetest. Näiteks Balticconnectori meretoru paigaldusel oli ristumistel paigaldatava kivi maht mõnest sajast mõne tuhande kuupmeetrini, sõltuvalt asukohast, ristumise tüübist ning geoloogiast. Võib osutuda vajalikuks ka merepõhja tagasitäitmine kohtades kus merepõhja pinnaprofiil on liiga ebatasane kaabli paigaldamiseks. Selle vajadus selgub projekteerimise käigus. Kaeviku kaevamine kaldal Süvenduspraam id , mis ei ole iseliikumisvõimelised mobiliseeritakse pu k siir i de abil o bj ektile . K a evikute r ajamin e toimub erinevates sügavustes erinevalt . madalas vees , kuni ca 10 meetri vee süga vuseni lõikude jaoks võidakse kasutada kas lahtist või kinnist meetodit . Täpne madal vee piir tehakse kindlaks projekteerimise ja paigaldusprojekti koostamise käigus . Madal veelõigud ( kuni 10 m, täpsustub projekteerimise käigus ) kraavi sügavusega min 1, 5 m kaabli peale . K ohtades , kus mere põhi kaablit ette antud sügavuseni süvistada ei võimalda võidakse kaabli kaitseks kasutada killustikust puiste valli ja/või betoon madratseid. Kinnise meetodi korral rajatakse kaabl i suundpuurimise abil kuni teatud sügavuseni ja kauguseni rannast . Kinnise meetodi kasutamine sõltub ehitustehnoloogiast ning geoloogiast ning muudest keskkonnatingimustest , sest kinnise meetodi korral kasutatakse kogu puurimise ajal bentoniidilahust (3-5 korda rohkem puuritava pinnase mahust ). Bentoniit transpordib üleliigse pinnase puurimistunnelist välja vahekaevikusse . Lisaks takistab bentoniit puurimistunneli kokku vajumist enne kaabli või kaitsetoru puurimistunnelisse sisse tõmbamist. Pinnasest küllas tunud lah us imetakse vahekaevikutest välja ja utiliseeritakse . Bentoni idi k asutami sele v õivad o lla k e skkonn apiirangud . Lahtisel meetodi korral rajatakse kaablikraav meres kas tõstetud ekskavaatorite abil või pargasel olevate koppade abil . Kaevatud pinnas asetatakse kaeviku k õrvale ning peale kaabli paigaldust asetatakse pinnas tagasi kaevikusse . Projekteerimise käigus tehakse kindlaks kas lahtine meetod on võimalik ja tehniliselt teostatav. Sõltuvalt pinnasest ja ehituse asukohast võivad rakenduda keskkonnapiirangud. Lahtise meetodi puhul võib osutuda oluliseks liivapadja tekitamine kaabli alla ja peale, see sõltub geoloogiast ning pinna omadustest. S ügavamas vees üldjuhul kaevikut ei kaevata vaid kaabel paigaladatakse spetsiaalseadmetega merepõhjapinnase alla ilma kaevamiseta. Mõlema meetodi pu hul ei ole planeeritud täiendava pinnase tagasitäide , kuna merekaablid on mõeldud paigaldamiseks olemasolevasse pinnasesse täiendava kaitseta . S üvistami sel sügavamas vees surveveejugadega ja sellisel juhul vajub tavaliselt umbes 2/3 pinnasest koheselt kaevikusse kaabli peale tagasi. Se da aga täpsustab tööprojekt . Kaabli paigaldamine Kaabel paigaldatakse spetsiaalsete kaablipaigalduslaevade abil. Laevadele keritakse spetsiaalsele trumlile kaabli sektsioon, mille pikkus võib olla kümneid kilomeetreid pikk , ning laevalt vette lastakse kaabel laeva ahtrist ning jälgitakse kaablile lubatavaid tehnilisi parameetreid, eelkõige tõmbejõudu. Kaabli paigalduskiirus sõltub trassi keerukusest ja ilmastikuoludest, kuid üldjuhul on 2-5km päevas. Juhul kui merekaabel koosneb rohkem kui ühest sektsioonist, siis kaablipaigalduslaev käib kahe sektsiooni paigalduse vahel uut sekstiooni laeva trum lile laadimas. See võib leida aset kuskil lähedalasuvas sadamas või kaablitehases. Sõltuvalt tehnoloogiast võidakse merekaabel alguses paigaldada merepõhja ja hiljem merepõhja pinna alla või teha seda ka kohe paigaldusaegselt. Täpne paigaldus aeg sõltub laevade ja tehnika kättesaadavusest, kuid eelistatud on kohene merepõhjapinna alla paigaldus. Merekaabel paigaldatakse merepõhja pinna alla adrakün ni või joatöötlus ega sõltuvalt pinnasest . Pehmemate pinnasekihtide, nagu liiv ja savi korral kasutatakse kas adrakünni või joatöötlus meetodit, kus kaabel paigaldatakse merepõhjapinna alla surudes adra abil, millel võib olla ka täiendav pinnast poolitav veejuga . Sellisel juhul ei teisaldata pinnast vaid surutakse kõrvale tekitades teatud määral kohalikku heljumit. Teoreetiliselt võib osutuda vajalikuks ka lõhkamine aluspõhja kivimi eemaldamiseks . Juhul kui selgub, et merepõhjas kaitset vajavas lõigus on kaablit vaja kaitsta süvistades teda merepõhja pinna sisse või kui on merepõhjas selline ebatasasus mille muutmine on möödapääsmatu , siis võib osutuda vajali kuks lõhkamine. Lõhkamist proovitakse vältida trassikoridori muutmisega võ i muude tehniliste lahendustega , näiteks betoonmattide kasutamine, täielikult vältida. Paigaldusjärgsed tööd Madalmere alas ja randumiskohtades teostatakse kaablitrassi tagasitäide välja kaevatud pinnasega. Vajadusel täiendatakse kaabli kaitset killustiku puistega ja/või betoon madratsitega. Ristumistel teiste kommunikatsioonidega paigaldatakse kaabli ümber üksteise külge ühenduvad kaablikaitsekoorikud. Kui tööd on lõpetatud, viiakse läbi paigaldusjärgne merepõhja uuring, mille põhjal koostatakse teostusjoonised. Teostusjooniste alusel taotletakse TTJA- lt kasutusluba . Kaab li projekteeritud elu ea vältel (40 kuni 60 aastat) ei ole planeeritud kaabli l merepõhja sekkumisega töid. Võib osutuda vajalikuks külgvaatesonari ja/või setteprofilaatoriga kaablitrassi ülekäik tegemaks kindlaks kaabli paikenmine ning kas on mingeid muutusi merepõhjas mis võiks kahjustada kaablis. Merepõhja tööde maht Praegusel etapil puudub Eleringil info, milline näeb välja ja millistest täpsetest setetest koosneb merepõhi Aulepa piirkonnas ja kuni riigi merepiirini Inkoo suunas. Maameti geoloogiabaaskaartidel osaliselt selles trassiosas puudub aluskaardi info, kuid lähendamisega saame olla võrdlemisi kindlad, et aluspõhja kivimiteks on: kruus, liiv, aleuriit , saviliiv, liivsavi, mere/järvemuda, ning muud pehmed setted . Vastavalt Eleringipoolt esitatud tehnilisele kirjeldusele kasutatakse sellistes pinnases kündmist või jugasüvendust, mille korral pinnast ei teisaldata, ei süvendata ega tooda juurde. Kuna täpne merepõhja geoloogia on teadmata viiakse projekti etappide jooksul läbi mitmeid ehitusuuringuid, mis näitavad, kui palju merekaabli trassist saame merepõhja pinna alla saame paigutada ja kas merekaabel vajab täiendavat kaitset ja kui palju tagasitäidet peaks merre kaadama või tuleb kaitsta betoonmattidega. Varasemate samalaadsete tööde ( EstLink 1 ja 2, Suure ja Väikse väina kaablid) kogemuse põhjal on hinnatud, et merepõhja süvendamine on vähem kui 10 000 m 3 . Seda eelkõige madalas veeosas juhul kui avatud meetodil kaablikaevik rajataks kuni sügavuseni kus saab alustada kündmist või jugasüvendust. Selle täpne sügavus sõltub kasutatavast tehnikast, mis selgub ehitushangete käigus. Avatud meetodi puhul saab kasutada juga või kündmist kaabli paigaldusel ka kohe rannast alates (info sellisest seadmest asub siin: https://www.smd.co.uk/our-products/tractors/shallow-water-trencher/ , minimaalne veesügavus 0 meetrit). Halvima võimaliku stsenaariumi korral võiks olla lahtiste kaevikute kogupikkus kuni 1,5 km. Sellisel juhul on kaevandatav maht järgmine: Kaeviku sügavus 1,5m kaabli peale – kogusügavus 1,8m. Kaeviku nurgakalle 1/2, kaeviku laius 4 korda sügavust, eeldusel lahtine liivapinnas – 7,2m Kaeviku ristlõikepindala – 6,48m2 Kaevikute pikkus 1500m Kaeviku pinnase maht – 9720 m2 Ehitusaluseks pinnaks oleme näidanud ala kus ehitus toimub ehituse ajal Ehitisalusek s pinnaks on kaabli laius, mis sõltub hankekäigus leitavast kaablist, kokkuleppeliselt 1m lai. Täpne kuupmeetrite hulk selguks merepõhja uuringutega ja eelprojekti koostamise käigus. Täiendava analüüsi käigus on Elering mõistnud, et kuna tundmatuid muutujaid on liiga palju, ning seega lõplikult ei ole võimalik öelda, et süvendatava maht jääb alla 10 000m3. Teoreetiline maksimum, juhul kui paigaldataks neli kaablit ja kogu trassipikkuses oleks kasutatud avatud meetodit mitte kündmist või jugasüvendust oleks sellisel juhul alljärgnev: Kaeviku ristlõikepindala – 6,48m2 Kaablite arv – 4 Kaeviku pikkus ca 60000m Kaevikute kogupinnase maht - 1 555 200m3 (see pinnas tõstetaks kaeviku kõrvale, ning kaabli paigaldusjärgselt tagasi, ning merepõhja profiilis muutust ei oleks) Muutujad mis mõjutavad mahtu, mis selguvad projekti käigus: Kaablite arv (sõltuvalt tehnoloogiast võib olla kaableid vähem, ka ühe kaabliga on võimalik luua ühendus) Merepõhja pinnase koostis (Kaeviku ristlõike pindala väheneb vastavalt pinnasetüübile) Valitav tehnoloogia (kündmist või jugasüvenduse korral pinnast ei teisaldataks; maabumiskohal tehnoloogiline lahendus pole teada ja sõltub geoloogiast ja keskkonnatingimustest) Ristumiste arv ja ristumiste tehnilised lahendused tuleb kooskõlastada ristutava osapoolega ( Balticconnectori kogemus on, et ristumisele kuluv tagasitäite hulk on ca 250m3 kivi kaabliristumise ning ca 2000m3 kivi toruristumise kohta) Nende muutujate täpsustumisel usub Elering, et maht väheneb olulisel määral ning võib jääda alla 10 000m3, kuid ei pruugi. Seega võttes arvesse mainitud muutujaid ning tundmatust oleme nõus, et Hoonestusloa mõttes on maht üle 10 000m3. HVDC kaablid Aulepa-Inkoo koormatava ala plaan Koormatava ala suurus ligikaudu 226 429 m² = 22,6 ha Kaablite paiknemise ja koormatava ala skeem 6 majandusvööndi piir 0,5+0,5m 30 Koormatav ala Koormatav ala 0,5+0,5m kaablist 0,5+0,5m kaablist 100m 100m 100m Punkti nr X (L-Est97) Y (L-Est97) B (WGS84 UTM35N) L (WGS84 UTM35N) 1 6551426,74 473393,55 59,100717 23,535702 2 6551425,75 473393,17 59,100708 23,535695 Koormatav ala Koormatav ala 3 6551663,95 464828,56 59,102229 23,386207 7 0,5+0,5m kaablist 0,5+0,5m kaablist 4 6569695,01 463500,47 59,263976 23,360029 31 4 5 6599109,36 452157,55 59,526867 23,154666 6 6599109,83 452158,44 59,526871 23,154681 7 6569695,23 463501,45 59,263978 23,360047 8 6551664,8 464829,37 59,102237 23,386221 9 6551324,73 473464,49 59,099806 23,536952 10 6551323,72 473464,86 59,099797 23,536959 11 6551566,5 464735,47 59,101346 23,384598 12 6569672,87 463401,83 59,263769 23,358304 13 6599062,53 452068,43 59,526437 23,153102 14 6599063 452069,32 59,526441 23,153117 15 6569673,09 463402,81 59,263771 23,358321 16 6551567,35 464736,28 59,101354 23,384612 17 6551223,18 473519,05 59,098898 23,537916 18 6551222,16 473519,43 59,098889 23,537923 19 6551469,05 464642,37 59,100464 23,382989 20 6569650,73 463303,19 59,263561 23,356578 21 6599015,7 451979,31 59,526006 23,151538 22 6599016,17 451980,2 59,526011 23,151553 23 6569650,95 463304,17 59,263564 23,356595 24 6551469,9 464643,18 59,100472 23,383003 25 6551120,45 473615,65 59,097982 23,539614 26 6551119,45 473615,77 59,097973 23,539616 27 6551371,6 464549,28 59,099581 23,381381 28 6569628,59 463204,55 59,263354 23,354852 29 6598968,72 451889,87 59,525574 23,149968 27 8 9 30 6598969,35 451891,08 59,52558 23,149989 31 6569628,81 463205,53 59,263356 23,35487 2432 32 6551372,45 464550,09 59,099589 23,381395 Aluskaart: Maa-amet 2024  <?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?> <metadata xml:lang="et"><Esri><CreaDate>20240228</CreaDate><CreaTime>16255500</CreaTime><ArcGISFormat>1.0</ArcGISFormat><SyncOnce>FALSE</SyncOnce><DataProperties><lineage><Process ToolSource="c:\program files (x86)\arcgis\desktop10.1\ArcToolbox\Toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateField" Date="20240228" Time="150418">CalculateField kaablid kaabel "A" VB #</Process><Process ToolSource="c:\program files (x86)\arcgis\desktop10.1\ArcToolbox\Toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateField" Date="20240228" Time="150429">CalculateField kaablid kaabel "B" VB #</Process><Process ToolSource="c:\program files (x86)\arcgis\desktop10.1\ArcToolbox\Toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateField" Date="20240228" Time="150440">CalculateField kaablid kaabel "C" VB #</Process><Process ToolSource="c:\program files (x86)\arcgis\desktop10.1\ArcToolbox\Toolboxes\Analysis Tools.tbx\Buffer" Date="20240228" Time="151310">Buffer kaablid C:\Users\kulliki.uibo\Documents\Viktoria\ESL_3_aulepa\buff_05_280224.shp "0,5 Meters" FULL ROUND NONE #</Process><Process ToolSource="c:\program files (x86)\arcgis\desktop10.1\ArcToolbox\Toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateField" Date="20240228" Time="162631">CalculateField ESL_hoonestusala kaabel "ESL3" VB #</Process></lineage><itemProps><itemName Sync="TRUE">buff_05_280224</itemName><imsContentType Sync="TRUE">002</imsContentType><itemSize Sync="TRUE">0.000</itemSize><itemLocation><linkage Sync="TRUE">file://\\ERSA0651\C$\Users\kulliki.uibo\Documents\Viktoria\ESL_3_aulepa\buff_05_280224.shp</linkage><protocol Sync="TRUE">Local Area Network</protocol></itemLocation></itemProps><coordRef><type Sync="TRUE">Projected</type><geogcsn Sync="TRUE">GCS_Estonia_1997</geogcsn><csUnits Sync="TRUE">Linear Unit: Meter (1.000000)</csUnits><projcsn Sync="TRUE">Estonia_1997_Estonia_National_Grid</projcsn><peXml Sync="TRUE">&lt;ProjectedCoordinateSystem xsi:type='typens:ProjectedCoordinateSystem' xmlns:xsi='http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance' xmlns:xs='http://www.w3.org/2001/XMLSchema' xmlns:typens='http://www.esri.com/schemas/ArcGIS/10.1'&gt;&lt;WKT&gt;PROJCS[&amp;quot;Estonia_1997_Estonia_National_Grid&amp;quot;,GEOGCS[&amp;quot;GCS_Estonia_1997&amp;quot;,DATUM[&amp;quot;D_Estonia_1997&amp;quot;,SPHEROID[&amp;quot;GRS_1980&amp;quot;,6378137.0,298.257222101]],PRIMEM[&amp;quot;Greenwich&amp;quot;,0.0],UNIT[&amp;quot;Degree&amp;quot;,0.0174532925199433]],PROJECTION[&amp;quot;Lambert_Conformal_Conic&amp;quot;],PARAMETER[&amp;quot;False_Easting&amp;quot;,500000.0],PARAMETER[&amp;quot;False_Northing&amp;quot;,6375000.0],PARAMETER[&amp;quot;Central_Meridian&amp;quot;,24.0],PARAMETER[&amp;quot;Standard_Parallel_1&amp;quot;,58.0],PARAMETER[&amp;quot;Standard_Parallel_2&amp;quot;,59.33333333333334],PARAMETER[&amp;quot;Latitude_Of_Origin&amp;quot;,57.51755393055556],UNIT[&amp;quot;Meter&amp;quot;,1.0],AUTHORITY[&amp;quot;EPSG&amp;quot;,3301]]&lt;/WKT&gt;&lt;XOrigin&gt;-34999000&lt;/XOrigin&gt;&lt;YOrigin&gt;-25103900&lt;/YOrigin&gt;&lt;XYScale&gt;126865535.01142272&lt;/XYScale&gt;&lt;ZOrigin&gt;-100000&lt;/ZOrigin&gt;&lt;ZScale&gt;10000&lt;/ZScale&gt;&lt;MOrigin&gt;-100000&lt;/MOrigin&gt;&lt;MScale&gt;10000&lt;/MScale&gt;&lt;XYTolerance&gt;0.001&lt;/XYTolerance&gt;&lt;ZTolerance&gt;0.001&lt;/ZTolerance&gt;&lt;MTolerance&gt;0.001&lt;/MTolerance&gt;&lt;HighPrecision&gt;true&lt;/HighPrecision&gt;&lt;WKID&gt;3301&lt;/WKID&gt;&lt;LatestWKID&gt;3301&lt;/LatestWKID&gt;&lt;/ProjectedCoordinateSystem&gt;</peXml></coordRef></DataProperties><SyncDate>20240228</SyncDate><SyncTime>15131000</SyncTime><ModDate>20240228</ModDate><ModTime>15131000</ModTime></Esri><dataIdInfo><envirDesc Sync="TRUE"> Version 6.2 (Build 9200) ; Esri ArcGIS 10.1.1.3143</envirDesc><dataLang><languageCode value="est" Sync="TRUE"></languageCode><countryCode value="EST" Sync="TRUE"></countryCode></dataLang><idCitation><resTitle Sync="TRUE">buff_05_280224</resTitle><presForm><PresFormCd value="005" Sync="TRUE"></PresFormCd></presForm></idCitation><spatRpType><SpatRepTypCd value="001" Sync="TRUE"></SpatRepTypCd></spatRpType></dataIdInfo><mdLang><languageCode value="est" Sync="TRUE"></languageCode><countryCode value="EST" Sync="TRUE"></countryCode></mdLang><mdChar><CharSetCd value="004" Sync="TRUE"></CharSetCd></mdChar><distInfo><distFormat><formatName Sync="TRUE">Shapefile</formatName></distFormat><distTranOps><transSize Sync="TRUE">0.000</transSize></distTranOps></distInfo><mdHrLv><ScopeCd value="005" Sync="TRUE"></ScopeCd></mdHrLv><mdHrLvName Sync="TRUE">dataset</mdHrLvName><refSysInfo><RefSystem><refSysID><identCode code="3301" Sync="TRUE"></identCode><idCodeSpace Sync="TRUE">EPSG</idCodeSpace><idVersion Sync="TRUE">7.11.2</idVersion></refSysID></RefSystem></refSysInfo><spatRepInfo><VectSpatRep><geometObjs Name="buff_05_280224"><geoObjTyp><GeoObjTypCd value="002" Sync="TRUE"></GeoObjTypCd></geoObjTyp><geoObjCnt Sync="TRUE">0</geoObjCnt></geometObjs><topLvl><TopoLevCd value="001" Sync="TRUE"></TopoLevCd></topLvl></VectSpatRep></spatRepInfo><spdoinfo><ptvctinf><esriterm Name="buff_05_280224"><efeatyp Sync="TRUE">Simple</efeatyp><efeageom code="4" Sync="TRUE"></efeageom><esritopo Sync="TRUE">FALSE</esritopo><efeacnt Sync="TRUE">0</efeacnt><spindex Sync="TRUE">TRUE</spindex><linrefer Sync="TRUE">FALSE</linrefer></esriterm></ptvctinf></spdoinfo><eainfo><detailed Name="buff_05_280224"><enttyp><enttypl Sync="TRUE">buff_05_280224</enttypl><enttypt Sync="TRUE">Feature Class</enttypt><enttypc Sync="TRUE">0</enttypc></enttyp><attr><attrlabl Sync="TRUE">FID</attrlabl><attalias Sync="TRUE">FID</attalias><attrtype Sync="TRUE">OID</attrtype><attwidth Sync="TRUE">4</attwidth><atprecis Sync="TRUE">0</atprecis><attscale Sync="TRUE">0</attscale><attrdef Sync="TRUE">Internal feature number.</attrdef><attrdefs Sync="TRUE">Esri</attrdefs><attrdomv><udom Sync="TRUE">Sequential unique whole numbers that are automatically generated.</udom></attrdomv></attr><attr><attrlabl Sync="TRUE">Shape</attrlabl><attalias Sync="TRUE">Shape</attalias><attrtype Sync="TRUE">Geometry</attrtype><attwidth Sync="TRUE">0</attwidth><atprecis Sync="TRUE">0</atprecis><attscale Sync="TRUE">0</attscale><attrdef Sync="TRUE">Feature geometry.</attrdef><attrdefs Sync="TRUE">Esri</attrdefs><attrdomv><udom Sync="TRUE">Coordinates defining the features.</udom></attrdomv></attr><attr><attrlabl Sync="TRUE">Id</attrlabl><attalias Sync="TRUE">Id</attalias><attrtype Sync="TRUE">Integer</attrtype><attwidth Sync="TRUE">6</attwidth><atprecis Sync="TRUE">6</atprecis><attscale Sync="TRUE">0</attscale></attr><attr><attrlabl Sync="TRUE">kaabel</attrlabl><attalias Sync="TRUE">kaabel</attalias><attrtype Sync="TRUE">String</attrtype><attwidth Sync="TRUE">5</attwidth><atprecis Sync="TRUE">0</atprecis><attscale Sync="TRUE">0</attscale></attr><attr><attrlabl Sync="TRUE">BUFF_DIST</attrlabl><attalias Sync="TRUE">BUFF_DIST</attalias><attrtype Sync="TRUE">Double</attrtype><attwidth Sync="TRUE">19</attwidth><atprecis Sync="TRUE">0</atprecis><attscale Sync="TRUE">0</attscale></attr></detailed></eainfo><mdDateSt Sync="TRUE">20240228</mdDateSt></metadata> Vastavalt nimekirjale 25.03.2024 nr 16-7/23-03422-034 Elering AS-i EstLink 3 hoonestusloa taotlusele arvamuse küsimine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotlusi ning otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle. Elering AS (registrikood 11022625) esitas 02.02.2024 TTJA-le EhS § 1133 kohase hoonestusloa taotluse Estlink 3 merekaabli paigaldamiseks Soome lahte ning täiendas taotlust 12.03.2024 ja 25.03.2024. Randumiskohaks Eesti rannikul on valitud Hara laht Aulepa lähedal Lääne-Nigula vallas. Merekaabli rajamine on vajalik, et luua Eesti ja Soome vahel täiendav elektrienergia ülekandevõimsus, mis aitaks panustada riigi elektrienergia varustuskindlusesse. Hoonestusloa taotluse kohaselt koosneb Estlink 3 projekt kuni kolmest elektrikaablist ning ühest fiiberoptilisest sidekaabelliinist, mis on süvistatud merepõhja setetesse (ca 1-1,5 m sügavusele) ning mille kogupikkus Eesti territoriaalvetes on ca 60 km. Hoonestusloaga koormatava ala pindala on ca 226 429 m2 ning kavandatav trassikoridor jääb osaliselt Nõva- Osmussaare looduskaitse- ja hoiualale (registrikood KLO2000166). Kaablite omavahelised kaugused sõltuvad merepõhja omadustest, ning need selguvad projekteerimise käigus. Merekaabli kavandatud võimsus on maksimaalselt 700 MW. Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks. Kõik hoonestusloa taotluse ja sellega seotud dokumendid on registreeritud TTJA avalikus dokumendiregistris https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/ (registreerimise nr: 16-7/23-03422). EhS § 1135 lõike 1 kohaselt otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. EhS § 1135 lõike 2 kohaselt annab asjaomane asutus arvamuse hoonestusloa taotlejaga ja kavandatava ehitisega seotud võimalike ohtude kohta inimesele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitseobjektile või majandusele. EhS § 1134 lõike 3 punkti 2 kohaselt otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisel lisaks keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise. Hoonestusluba on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 punkti 2 tähenduses tegevusluba. KeHJS § 3 lõike 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Samuti Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 juhul, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Kavandatava tegevuse puhul on tegemist KeHJS § 6 lõike 1 punkti 17 alusel olulise keskkonnamõjuga tegevusega ning keskkonnamõju hindamine on KeHJS § 3 lõike 1 kohaselt kohustuslik. KeHJS § 11 lõike 3 alusel ei pea keskkonnamõju hindamise algatamist põhjendama, kui kavandatakse olulise keskkonnamõjuga tegevust. Tulenevalt eeltoodust, edastame teile hoonestusloa taotluse dokumendi arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks. Oma põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Kui tähtaja jooksul ettepanekuid ei saadeta või vastamistähtaega ei pikendata, siis loeme, et teil ei ole edastatud materjalide kohta ettepanekuid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja Lisad: 1. Hoonestusloa taotlus 2. Adressaatide nimekiri Adeele Vesingi +372 667 2135 [email protected]