Lp. mälestise omanik.
25.04.2024 nr 1.1-7/797
TEAVITUSKIRI
Eelnõu tutvustamine
Muinsuskaitseamet koostöös omanike, kohalike kogukondade ning teiste partneritega kannab
hoolt meie kultuuripärandi säilimise ja väärtustamise eest. Muinsuskaitseseaduse kohaselt on
riikliku kaitse alla võtmise eelduseks, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti
ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu
kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Aeg-ajalt
vajavad meie mälestised hindamist ning mälestiste andmed ülevaatamist ja vajadusel
korrastamist.
Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 alusel võib mälestiseks olemise lõpetada, kui mälestis on
teise mälestise lahutamatu osa, ehk olukorras, kus näiteks kirikuhoone on tunnistatud
ehitismälestiseks, puudub põhjendus, et ka mõni kirikuhoone detail oleks eraldi mälestis.
Samuti täpsustatakse mälestiste nimetusi.
Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 17 lg 1 alusel Muinsuskaitseamet teavitab, et algatab 65
mälestiseks olemise lõpetamise, kuna nende puhul on tegemist teise mälestise lahutamatu
osadega.
Saadame mälestiseks olemise lõpetamise õigusakti eelnõu tutvumiseks menetlusosalistele.
Mälestiseks olemise lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister.
Palume Teil tutvuda kirjale lisatud õigusakti eelnõuga ja soovi korral esitada arvamus kirjalikult
hiljemalt 10. maiks 2024 e-posti aadressile
[email protected] või postiaadressile
Pikk tn 2, Tallinn 10123.
Küsimuste korral anname hea meelega lisaselgitusi.
Lisa 1: Kultuurimälestiseks olemise lõpetamise õigusakti eelnõu
Head koostööd soovides
Tarvi Sits
projektijuht
Muinsuskaitseamet
Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 /
[email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee
Registrikood 70000958
LISA 1
Eelnõu
MINISTRI KÄSKKIRI
Tallinn {regDateTime} nr {regNumber}
Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine
Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 ning lg 2 ja lg 6 alusel ning kuulates ära Muinsuskaitse
Nõukogu seisukoha:
1. Muudan kultuuriministri määruse 16.02.1998 „Kultuurimälestiseks
tunnistamine“ nr 5 punktis 237 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr
15381, asukoht Rapla maakond, Märjamaa vald, Vana-Vigala küla, Hariduse tn
4, KÜ 88401:002:0126, 88401:001:0143, 88401:001:1340, 88401:001:1360,
88401:002:0030, 88401:001:0099, 88401:001:0100, 88401:001:0139,
88401:001:0140, 88401:003:0047, 88401:003:0031, 88401:003:0089,
88401:002:0930, 88401:001:1591, 88401:001:1592, 88401:002:0040,
88401:001:1300, 88401:001:0150, 88401:001:0193, 88401:001:0196,
88401:002:0082, 88401:003:0580, 88401:003:0014, 88401:002:0029,
88401:002:0023, 88401:001:0154, 88401:003:0109, 88401:001:1321,
88401:001:0770, 88401:002:0700, 88401:003:0350, 88401:002:0055,
88401:002:0054, 88401:002:0710, 88401:002:0690, 88401:001:1600,
88401:003:0095, 88401:003:0096, 88401:001:0740, 88401:002:0670,
88401:002:0050, 88401:001:0071, 88401:002:0960, 88401:003:0046,
88401:002:0069, 88401:001:1443, 88401:001:0072, 88401:002:0028,
88401:003:0003, 88401:001:0011, 88401:001:0600, 88401:001:0670,
88401:001:0850, 88401:001:0262, 88401:001:0780, 88401:002:0720,
88401:002:0750, 88401:002:0770, 88401:002:0780, 88401:003:0370,
88401:001:0319, 88401:003:0360, 88401:001:1130, 88401:001:0458,
88401:001:0459, 88401:001:1060, 88401:001:0488, 88401:001:0498,
88401:003:0263, 88401:001:0621, 88401:001:0622, 88401:001:0411,
88401:001:0537, 88401:001:0538, 88401:001:0545, 88401:001:0546,
88401:001:0548, 88401:001:0549, 88401:001:0550, 88401:001:0831,
88401:001:0832, 88401:001:0387, 88401:001:0554, 88401:001:0700,
88401:003:0169, 88401:003:0171, 88401:001:0911, 88401:001:0483,
88401:001:0912, 88401:001:1100, 88401:001:0467, 88401:001:0468,
88401:001:0311, 88401:001:0312, 88401:001:0315, 88401:003:0157,
88401:001:0269, 88401:001:0211, 88401:001:0208, 88401:002:0120,
88401:001:0307, 88401:002:0103, 88401:001:0248, 88401:002:0003,
88401:001:0249, 88401:002:0116, 88401:002:0119, 88401:002:0115,
88401:002:0114, 88401:003:0158, 88401:003:0159, 88401:002:0117,
88401:002:0118, 88401:001:0304, 88401:002:0091, 88401:001:0255,
88401:001:0250, 88401:003:0062, 50301:001:0184, 50301:001:0312,
50301:001:0508, 50301:001:0509, 50301:001:0510, 50301:001:0632,
50301:001:0758, 50201:001:0097, 50201:001:0096, 50201:001:0155,
2 (14)
50201:001:0329) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Vana-Vigala
mõisa park ja alleed“.
2. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Vana-Vigala mõisa park ja alleed“ (kultuurimälestiste registri nr
15381, asukoht Rapla maakond, Märjamaa vald, Vana-Vigala küla, Hariduse tn 4
KÜ 88401:002:0126, 88401:001:0143, 88401:001:1340, 88401:001:1360,
88401:002:0030, 88401:001:0099, 88401:001:0100, 88401:001:0139,
88401:001:0140, 88401:003:0047, 88401:003:0031, 88401:003:0089,
88401:002:0930, 88401:001:1591, 88401:001:1592, 88401:002:0040,
88401:001:1300, 88401:001:0150, 88401:001:0193, 88401:001:0196,
88401:002:0082, 88401:003:0580, 88401:003:0014, 88401:002:0029,
88401:002:0023, 88401:001:0154, 88401:003:0109, 88401:001:1321,
88401:001:0770, 88401:002:0700, 88401:003:0350, 88401:002:0055,
88401:002:0054, 88401:002:0710, 88401:002:0690, 88401:001:1600,
88401:003:0095, 88401:003:0096, 88401:001:0740, 88401:002:0670,
88401:002:0050, 88401:001:0071, 88401:002:0960, 88401:003:0046,
88401:002:0069, 88401:001:1443, 88401:001:0072, 88401:002:0028,
88401:003:0003, 88401:001:0011, 88401:001:0600, 88401:001:0670,
88401:001:0850, 88401:001:0262, 88401:001:0780, 88401:002:0720,
88401:002:0750, 88401:002:0770, 88401:002:0780, 88401:003:0370,
88401:001:0319, 88401:003:0360, 88401:001:1130, 88401:001:0458,
88401:001:0459, 88401:001:1060, 88401:001:0488, 88401:001:0498,
88401:003:0263, 88401:001:0621, 88401:001:0622, 88401:001:0411,
88401:001:0537, 88401:001:0538, 88401:001:0545, 88401:001:0546,
88401:001:0548, 88401:001:0549, 88401:001:0550, 88401:001:0831,
88401:001:0832, 88401:001:0387, 88401:001:0554, 88401:001:0700,
88401:003:0169, 88401:003:0171, 88401:001:0911, 88401:001:0483,
88401:001:0912, 88401:001:1100, 88401:001:0467, 88401:001:0468,
88401:001:0311, 88401:001:0312, 88401:001:0315, 88401:003:0157,
88401:001:0269, 88401:001:0211, 88401:001:0208, 88401:002:0120,
88401:001:0307, 88401:002:0103, 88401:001:0248, 88401:002:0003,
88401:001:0249, 88401:002:0116, 88401:002:0119, 88401:002:0115,
88401:002:0114, 88401:003:0158, 88401:003:0159, 88401:002:0117,
88401:002:0118, 88401:001:0304, 88401:002:0091, 88401:001:0255,
88401:001:0250, 88401:003:0062, 50301:001:0184, 50301:001:0312,
50301:001:0508, 50301:001:0509, 50301:001:0510, 50301:001:0632,
50301:001:0758, 50201:001:0097, 50201:001:0096, 50201:001:0155,
50201:001:0329) lahutamatute osadega. Mälestiste riiklik kaitse jätkub
kinnismälestise „Vana-Vigala mõisa park ja alleed“ koosseisus:
Kultuuri- Kultuurimälestise Mälestiseks tunnistamise õigusakt
mälestiste nimetus
registri nr
15382 Vana-Vigala mõisa kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt
alleed 237
15383 Vana-Vigala mõisa kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt
väravapostid 238
8405 Näljamüür kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 37
punkt 110
Vana-Vigala mõisa kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt
„näljamüür“ 243
3 (14)
3. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 16.02.1998 määruse nr 5 punktid 237-238
ja 243 ning kultuuriministri 03.07.1997 määruse nr 37 punkti 110.
4. Muudan kultuuriministri määruse 03.07.1997 „Kultuurimälestiseks
tunnistamine“ nr 37 punktis 111 ajaloomälestise (kultuurimälestiste registri nr
8406, asukoht Rapla maakond, Märjamaa vald, Vana-Vigala küla, Mõisapargi,
KÜ 88401:002:0126) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Vana-
Vigala mõisa kalmistu“.
5. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Vigala mõisa kalmistu ja kabel“ (kultuurimälestiste registri nr
8406, asukoht Rapla maakond, Märjamaa vald, Vana-Vigala küla, Mõisapargi,
KÜ 88401:002:0126) lahutamatute osadega. Mälestiste riiklik kaitse jätkub
kinnismälestise „Vana-Vigala mõisa kalmistu“ koosseisus:
Kultuuri-
Kultuurimälestise
mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt
nimetus
registri nr
15388 Vana-Vigala mõisa kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt
kalmistu piirdemüür 244
15389 Vana-Vigala mõisa kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt
kalmistu kabel 245
6. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 16.02.1998 määruse nr 5 punktid 244-245.
7. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Vigala kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 15373, asukoht
Rapla maakond, Märjamaa vald, Kivi-Vigala küla, Kiriku, KÜ 88402:003:0045)
lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Vigala
kirik“ koosseisus:
Kultuuri-
Kultuurimälestise
mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt
nimetus
registri nr
6097 Vitraažaken Üxkülli ja kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt
Sieversi vappidega, 1845 209
(klaasimaal, värviline
klaas, tinaraamid)
24218 Vitraažaken, 19/20.saj. kultuuriministri 22.11.1999 määrus nr 24 punkt
(klaas, tinaraamid) 109
24219 Vitraažaken, Lobanov, kultuuriministri 22.11.1999 määrus nr 24 punkt
1989 (klaas, tinaraamid) 110
24221 Skulptuur "Sõdur", kultuuriministri 22.11.1999 määrus nr 24 punkt
R.Vasard, arhitekt A.Kotli, 112
1933 (kivimass)
24222 Skulptuur "Talumees", kultuuriministri 22.11.1999 määrus nr 24 punkt
R.Vasard, arhitekt A.Kotli, 113
1933 (kivimass)
8. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 11.04.1997 määruse nr 16 punkti 209 ning
kultuuriministri 22.11.1999 määruse nr 24 punktid 109-113.
4 (14)
9. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Vigala kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 8403, asukoht
Rapla maakond, Märjamaa vald, Kivi-Vigala küla, Kiriku, KÜ 88402:003:0045)
lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Vigala
kirikuaed“ koosseisus:
Kultuuri-
Kultuurimälestise
mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt
nimetus
registri nr
15374 Vigala kirikuaia kabel kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt
229
15375 Vigala kirikuaia kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt
piirdemüür 230
6107 Matsokse Maddise kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt
hauasammas, 1804 236
(dolomiit)
24216 Rist Touko Hannuse kultuuriministri 22.11.1999 määrus nr 24 punkt
haual, 17.saj. (paas) 107
10. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 16.02.1998 määruse nr 5 punktid 229-230 ja
236 ning kultuuriministri 22.11.1999 määruse nr 24 punkti 107.
11. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Rapla kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 8400, asukoht
Rapla maakond, Rapla vald, Uusküla, Kalmistu parkla, KÜ 66904:001:0312,
66801:001:1265, 66901:001:0703, 66901:001:0138) lahutamatute osadega ja
mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Rapla kalmistu“ koosseisus:
Kultuuri-
Kultuurimälestise
mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt
nimetus
registri nr
15370 Rapla kalmistu kabel kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt
224
6034 Tiesenhausenite haua- kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 7
monument, 19.saj.
(marmor, vask)
12. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 16.02.1998 määruse nr 5 punkti 224 ja
kultuuriministri 11.04.1997 määruse nr 16 punkti 7.
13. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Seli mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 15355, asukoht
Rapla maakond, Rapla vald, Seli küla, Seli mõis, KÜ 66903:002:0027)
lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Seli
mõisa park“ koosseisus:
Kultuuri-
Kultuurimälestise
mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt
nimetus
registri nr
15356 Seli mõisa pargipaviljon kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt
210
15357 Seli mõisa piirdemüürid kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt
211
5 (14)
14. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 16.02.1998 määruse nr 5 punktid 210-211.
15. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Rapla kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 15317, asukoht Rapla
maakond, Rapla vald, Rapla linn, Pastoraadi tn 3 // 4 // Tallinna mnt 7 // Rapla
kirik, KÜ 67001:001:0008) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub
kinnismälestise „Rapla kirik“ koosseisus:
Kultuuri-
Kultuurimälestise
mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt
nimetus
registri nr
6066 Vitraažaken, annet. 1901 kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt
(klaasimaal, värviline 162
klaas, tinaraamid)
6067 Vitraažaken, 1901 kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt
(klaasimaal, värviline 163
klaas, tinaraamid)
6068 Vitraažaken, 1901 kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt
(klaasimaal, värviline 164
klaas, tinaraamid)
6069 Vitraažaken, 1901 kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt
(klaasimaal, värviline 165
klaas, tinaraamid)
24212 Vitraažaken, 19.saj. kultuuriministri 22.11.1999 määrus nr 24 punkt
(klaas, tinaraamid) 101
24213 Vitraažaken, 19.saj. kultuuriministri 22.11.1999 määrus nr 24 punkt
(klaas, tinaraamid) 102
16. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 11.04.1997 määruse nr 16 punktid 162-165
ning kultuuriministri 22.11.1999 määruse nr 24 punktid 101-102.
17. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Rapla kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 8398, asukoht
Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Pastoraadi tn 3 // 4 // Tallinna mnt 7 //
Rapla kirik, KÜ 67001:001:0008) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse
jätkub kinnismälestise „Rapla kirikuaed“ koosseisus:
Kultuuri-
Kultuurimälestise
mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt
nimetus
registri nr
Rapla kirikuaia kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt
15318 piirdemüür 172
kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16
6036 Ratasrist, 17.saj. (paas) punkt 9
kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16
6037 Ratasrist, 17.saj. (paas) punkt 10
kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16
6038 Ratasrist, 17.saj. (paas) punkt 11
kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16
6039 Ratasrist, 17.saj. (paas) punkt 12
kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16
6040 Ratasrist, 17.saj. (paas) punkt 13
6 (14)
kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16
6041 Ratasrist, 17.saj. (paas) punkt 14
kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16
6042 Rist, 17.saj. (paas) punkt 15
18. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 16.02.1998 määruse nr 5 punkti 172 ning
kultuuriministri 11.04.1997 määruse nr 16 punktid 9-15.
19. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Kabala mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 15308,
asukoht Rapla maakond, Rapla vald, Kabala küla, Koikse tee 5, KÜ
65401:002:0161, 65401:002:1380, 65401:002:0460, 65401:002:0450,
65401:002:0601) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub
kinnismälestise „Kabala mõisa park“ koosseisus:
Kultuuri-
Kultuurimälestise
mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt
nimetus
registri nr
15309 Kabala mõisa kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt
piirdemüürid 162
20. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 16.02.1998 määruse nr 5 punkti 162.
21. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Kasti mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 15270, asukoht
Rapla maakond, Märjamaa vald, Kasti küla, Kasti, KÜ 50403:003:0079,
50403:003:1270, 50403:003:0075, 50403:003:0155, 50403:003:0156 ,
50403:003:0158, 50403:003:0157, 50401:001:1055) lahutamatu osaga ja mälestise
riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Kasti mõisa park“ koosseisus:
Kultuuri-
Kultuurimälestise
mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt
nimetus
registri nr
15272 Kasti mõisa pargi kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt
piirdemüürid 120
22. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkti 120.
23. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Märjamaa kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 8391,
asukoht Rapla maakond, Märjamaa vald, Märjamaa alev, Pärnu mnt 22b, KÜ
50501:004:0260) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub
kinnismälestise „Märjamaa kirikuaed“ koosseisus:
Kultuuri-
Kultuurimälestise
mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt
nimetus
registri nr
15266 Märjamaa kirikuaia kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt
piirdemüür värav- 131
monumendiga
6026 Rist, 1647 (dolomiit) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt
222
6027 Rist, 17.saj. (dolomiit) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt
223
7 (14)
6028 Rist, 17.saj. (dolomiit) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt
224
6029 Rist, 17.saj. (dolomiit) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt
225
6030 Risti jalam, 17?.saj. kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt
(dolomiit) 226
6031 Rist, 1720 (dolomiit) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt
227
6032 Risti jalam, 1692 (paas) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt
228
6033 Risti jalam, 17.saj (?) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt
(dolomiit) 229
24. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 16.02.1998 määruse nr 5 punkti 131 ning
kultuuriministri 11.04.1997 määruse nr 16 punktid 222-229.
25. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Rabivere mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 15246,
asukoht Rapla maakond, Kohila vald, Rabivere küla, Vanamõisa, KÜ
31701:006:0126, 31701:006:1080, 31701:006:0950, 31701:006:0140,
31701:006:0401, 31701:001:0696) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse
jätkub kinnismälestise „Rabivere mõisa park“ koosseisus:
Kultuuri-
Kultuurimälestise
mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt
nimetus
registri nr
15252 Rabivere mõisa kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt
piirdemüürid 104
26. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 16.02.1998 määruse nr 5 punkti 104.
27. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Lohu mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 15234, asukoht
Rapla maakond, Kohila vald, Lohu küla, Lohu mõis, KÜ 31701:004:0051)
lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Lohu mõisa
park“ koosseisus:
Kultuuri-
Kultuurimälestise
mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt
nimetus
registri nr
15235 Lohu mõisa kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt 87
piirdemüürid
28. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 16.02.1998 määruse nr 5 punkti 87.
29. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Hageri kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 8377, asukoht
Rapla maakond, Kohila vald, Hageri alevik, Kiriku tee 1, KÜ 31701:005:0033)
lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Hageri
kirikuaed“ koosseisus:
8 (14)
Kultuuri-
Kultuurimälestise
mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt
nimetus
registri nr
Hageri kirikuaia kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt
15232 piirdemüür 84
kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt
5945 Ratasrist, 17.saj. (paas) 3
kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt
5946 Ratasrist, 17.saj. (paas) 4
kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt
5947 Ratasrist, 17.saj. (paas) 5
30. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 16.02.1998 määruse nr 5 punkti 84 ning
kultuuriministri 11.04.1997 määruse nr 16 punktid 3-5.
31. Lõpetan punktis 15.1-15.4 nimetatud mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna
tegemist on kinnismälestise „Hageri kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 8378,
asukoht Rapla maakond, Kohila vald, Hageri alevik, Hageri kalmistu, KÜ
31701:005:0048, 31701:005:0141, 31701:001:1193) lahutamatute osadega ja
mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Hageri kalmistu“ koosseisus:
Kultuuri-
Kultuurimälestise
mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt
nimetus
registri nr
kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt
5974 Rist, 1853 (dolomiit) 52
Skulptuur "Väsinu",
A.Starkopf, 1958 kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt
5975 (graniit) 53
Skulptuur "Saarepiiga",
A.Starkopf, 1960 kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt
5976 (graniit) 54
A.Starkopfi perekonna
hauamonument
"Külvaja", A.Starkopf ? kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt
5977 (graniit) 55
32. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 11.04.1997 määruse nr 16 punktid 52-55.
33. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Juuru kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 15165, asukoht Rapla
maakond, Rapla vald, Juuru alevik, Kalmistu tee 1a, KÜ 24005:002:0693)
lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Juuru
kirik“ koosseisus:
Kultuuri-
Kultuurimälestise
mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt
nimetus
registri nr
Vitraažaken "Johannes", kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt
5893 19.saj. (klaas, tina) 76
Vitraažaken "Peetrus", kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt
5894 19.saj. (klaas, tina) 77
9 (14)
kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt
5896 Uks, 19. saj. (puit, raud) 79
Vitraažaken, 19.saj.
(klaasimaal, värviline kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt
5927 klaas, tinaraamid) 218
Vitraažaken, 19.saj.
(klaasimaal, värviline kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt
5928 klaas, tinaraamid) 219
Vitraažaken, Riia töö?
19.saj. (klaas, kultuuriministri 22.11.1999 määrus nr 24 punkt
24103 tinaraamid) 66
Vitraažaken, Riia töö?
19.saj. (klaas, kultuuriministri 22.11.1999 määrus nr 24 punkt
24104 tinaraamid) 67
34. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 11.04.1997 määruse nr 16 punktid 76-77, 79
ja 218 ning kultuuriministri 22.11.1999 määruse nr 24 punktid 66-67.
35. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Juuru kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 8364, asukoht
Rapla maakond, Rapla vald, Juuru alevik, Kalmistu tee 1a, KÜ 24005:002:0693)
lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Juuru
kirikuaed“ koosseisus:
Kultuuri-
Kultuurimälestise
mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt
nimetus
registri nr
Juuru kirikuaia piirde-
müür värava ja
15166 päikesekellaga kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt 17
Päikesekell, 19/20.saj. kultuuriministri 22.11.1999 määrus nr 24 punkt
24106 (dolomiit, pronks) 69
15167 Juuru kirikuaia kabel kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt 18
kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt
5870 Ratasrist, 17.saj. (paas) 6
kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt
5897 Värav, 19.saj. (raud) 80
kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt
5898 Rist, 1652 (paas) 81
kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt
5899 Ratasrist, 17.saj. (paas) 82
Ratasrist (katke), 17.saj. kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt
5900 (paas) 83
kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt
5901 Ratasrist, 17.saj. (paas) 84
kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt
5902 Ratasrist, 17.saj. (paas) 85
Ratasrist (katke), 17.saj. kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt
5903 (paas) 86
10 (14)
36. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 16.02.1998 määruse nr 5 punktid 17-18,
kultuuriministri 22.11.1999 määruse nr 24 punkti 69 ning kultuuriministri
11.04.1997 määruse nr 16 punktid 80-86.
37. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Lohu mõisa peahoone“ (kultuurimälestiste registri nr 15233,
asukoht Rapla maakond, Kohila vald, Lohu küla, Lohu mõis, KÜ 31701:004:0051)
lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Lohu mõisa
peahoone“ koosseisus:
Kultuuri-
Kultuurimälestise
mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt
nimetus
registri nr
5944 Seinamaalid Adonise kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 1
teemal, G.Welte, 1791
(fresko)
38. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 1.
39. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Kivi-Vigala kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 8404,
asukoht Rapla maakond, Märjamaa vald, Kivi-Vigala küla, Kiriku, KÜ
88402:003:0045) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub
kinnismälestise „Kivi-Vigala kalmistu“ koosseisus:
Kultuuri-
Kultuurimälestise
mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt
nimetus
registri nr
Rist M.Gildemann`i kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt
6108 haual, 1785 (graniit) 237
M.Lüdig`i perekonna
hauamonument, 19.saj. kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt
6109 (marmor, graniit) 238
Rist Lauri Ado haual, kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt
6110 1859 (graniit) 239
40. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 11.04.1997 määruse nr 16 punktid 237-239.
41. Muudan kultuuriministri 16.02.1998 määruse „Kultuurimälestiseks
tunnistamine“ nr 5 punktis 175 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr
15321 , asukoht Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Tallinna mnt 12) nimetust
ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Rapla Ühispanga hoone“.
42. Muudan kultuuriministri 16.02.1998 määruse „Kultuurimälestiseks
tunnistamine“ nr 5 punktis 176 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr
15322 , asukoht Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Tallinna mnt 23) nimetust
ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Elamu-ärihoone“.
43. Muudan kultuuriministri 03.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks
tunnistamine“ nr 37 punktis nr 92 ajaloomälestise (kultuurimälestiste registri nr
8387, asukoht Rapla maakond, Märjamaa vald, Päärdu küla, Velise metskond 31)
nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Velise mõisa kalmistu“.
11 (14)
44. Muudan kultuuriministri 03.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks
tunnistamine“ nr 37 punktis nr 71 ajaloomälestise (kultuurimälestiste registri nr
8366, asukoht Rapla maakond, Rapla vald, Juuru alevik, Õigeusu kalmistu)
nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Juuru õigeusu kalmistu“.
45. Muudan kultuuriministri 03.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks
tunnistamine“ nr 37 punktis nr 93 ajaloomälestise (kultuurimälestiste registri nr
8388, asukoht Rapla maakond, Märjamaa vald, Naistevalla küla, Märjamaa
metskond 34) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Märjamaa
õigeusu kalmistu“.
Muinsuskaitseametil teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele, kanda mälestiseks olemise
lõpetamised kultuurimälestiste registrisse ja ajakohastada andmed riigi maakatastris.
Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avaldamisest Riigi Teatajas,
esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja
korras
I. Asjaolud
1.1. Käskkirjas nimetatud Rapla maakonnas asuvad mälestised tunnistati kultuurimälestisteks
aastatel 1997–1999. Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 alusel võib mälestiseks olemise
lõpetada, kui mälestis on teise mälestise lahutamatu osa, ehk olukorras, kus näiteks
kirikuhoone on tunnistatud ehitismälestiseks, puudub põhjendus tunnistada eraldi
mälestiseks ka mõni kirikuhoone detail.
1.2. Muinsuskaitseamet kogus kokku Rapla maakonnas asuvate mälestiste andmed ning
analüüsis nende võimalikku käsitlemist teise mälestise osana, kasutades selleks peamiselt
kultuurimälestiste registrist aga ka arhiiviallikatest, valdkonna spetsialistidelt ja
paikvaatlustelt kogutud informatsiooni.
1.3. Ülevaatuse tulemusena leiti, et 65 mälestise puhul on tegemist teise mälestise lahutamatu
osaga. Kuivõrd nende mälestiste riiklik kaitse jätkub, ei ole muudatusel sisulist ja
märkimisväärset mõju mälestiste kaitse korralduses, kuid õigusselguse huvides on nende
üksikmälestise staatuse lõpetamine põhjendatud. Mälestiste omanikele selle muudatusega
negatiivseid mõjusid ei kaasne, küll muutub loogilisemaks mälestise käsitlus ehk
mälestiste lahutamatute osade osas ei pea näiteks eraldi silmas pidama ja arvestama
toimingute planeerimisel, milline mälestise lahutamatu detail on eraldi kaitse all ja milline
ei ole.
1.4. Lisaks on vajalik parandada või ühtlustada kinnismälestiste nimekujusid. Kultuuri-
mälestiste nimetuste kontrollimise käigus tuvastas Muinsuskaitseamet nimetustes
ebatäpsusi ja erinevusi nimetuste andmisel. Näiteks on mitmed kirikuaiad võetud riikliku
kaitse alla nii ajaloo- kui ka ehitismälestistena erinevate õigusaktidega, milles sageli on
sama mälestist nimetatud erinevalt või on kasutatud ebatäpset nimekuju. Juhul, kui on
mälestiste nimetustes ära toodud hoone aadress, siis on see otstarbekas eemaldada, kuna
aadress võib ajas muutuda.
1.5. Eelnimetatud põhimõtetele toetudes täpsustatakse seitsme kultuurimälestise nimetust,
millega ei muudeta mälestiste senist avalik-õiguslikku seisundit. Sisulisi muudatusi
muinsuskaitselistesse piirangutesse kultuurimälestiste andmete korrastamine kaasa ei too.
1.6.Muinsuskaitseamet algatas kultuurimälestiste lõpetamise ja andmete muutmise menetluse
ja edastas 25. aprillil 2024.a. eelnõu tutvumiseks Rapla maakonna kohalikele
omavalitsustele ning mälestiste katastriüksuste omanikele. Tähtaeg arvamuste ja
ettepanekute esitamiseks oli 14 päeva ehk kuni 10. mai 2024.
1.7.Tähtaegselt laekus … arvamust või küsimust.
12 (14)
II. Mälestiste koosseis ja piir
2.1. Käskkirjas nimetatud mälestiste mälestiseks olemise lõpetamine hõlmab 120 omanikku,
kellele kuuluva hoone või rajatise lahutamatuks osaks jäävad kultuuriväärtuslikud
detailid või rajatised, mille mälestiseks olemine lõpetatakse.
2.2. Mälestised, millede mälestiseks olemine lõpetatakse, on enamuses sisuliselt ehitise või
rajatise juurde kuuluvad üksikdetailid või üksikrajatised. Näiteks on kinnismälestise
„Juuru kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 8364) lahutamatuks osaks Juuru kirikuaia
piirdemüür värava ja päikesekellaga (kultuurimälestiste registri nr 15166) ning jääb
mälestise „Juuru kirikuaed“ osaks. Vastavad kanded tehakse kultuurimälestiste registris.
2.3. Mälestise piir mälestise lahutamatute osade liitmisel ei muutu.
III. Riikliku kaitse kriteeriumid
3.1.Käskkirjas nimetatud mälestiseks olemise lõpetamise kaalumisel riikliku kaitse
kriteeriumeid ei hinnatud. Riikliku kaitse kriteeriume polnud vaja hinnata, kuna lõpetatud
mälestised on teise mälestise lahutamatu osa ning nende riiklik kaitse on kaetud hoonete
või rajatistega, mis jäävad jätkuvalt mälestiseks.
IV. Menetlusosaliste ja kaasatud isikute arvamused
4.1. ...
4.2. …
V. Kultuurimälestiseks olemise lõpetamise põhjendus
Mälestiste kultuuriväärtus
5.1.Eelpool toodud 65 kultuurimälestise kultuuriväärtus ei ole muutunud, vaid need on mõne
teise mälestise lahutamatu osa ning riiklik kaitse jätkub.
Avalik huvi
5.2.Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka
Eesti kultuuri säilimine läbi aegade sh meie ainelise kultuuripärandi väärtuslikuma osa
hoidmine ja kaitse. Muinsuskaitseseaduse § 3 lõike 8 kohaselt lähtutakse mälestisele
suunatud riiklikes tegevustes avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste
tasakaalustatuse ning proportsionaalsuse põhimõttest. Kuivõrd nende lõpetatud mälestiste
riiklik kaitse jätkub, ei ole muudatusel märkimisväärset ja sisulist mõju mälestiste kaitse
korralduses, kuid õigusselguse huvides ning vähendamaks halduskoormust on nende
üksikmälestise staatuse lõpetamine põhjendatud.
5.3.Avalik huvi kultuurimälestise säilimiseks jääb alles.
Kaitsevöönd
5.4.Muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 1 kohaselt võib kinnismälestise kaitseks kehtestada
kaitsevööndi, kaaludes selle vajadust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtudes.
5.5.Mälestistele, mille kultuurimälestiseks olemine lõpetatakse, kuna tegemist on
kinnismälestise lahutamatu osaga, jääb kehtima selle kinnismälestise kaitsevöönd,
millega liituvad teised mälestised. Sealjuures puuduvad enamasti liituvatel mälestistel
kaitsevööndid, kuna suuresti on nende hulgas hoone lahutamatud osad, vallasmälestised
või mälestised, millele muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 5 kohaselt ei kehtestata
kaitsevööndit (kalmistul paiknevad mälestised, kinnismälestiseks olevas pargis paiknevad
mälestised).
Mõju
13 (14)
5.6.Mälestiste omanikele või omanikele, kelle kinnistud jäävad mälestiste kaitsevööndisse,
selle muudatusega negatiivseid mõjusid ei kaasne, küll muutub loogilisemaks mälestise
käsitlus ehk hoone või rajatis on tervik koos oma lahutamatute osadega. Mälestiste
omanikke on kokku 120. Muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsuse halduskoormus
väheneb, kuna mälestise hoidmisel ja kaitse korraldamisel käsitletakse mälestist tervikuna
koos tema lahutamatute osadega ning puudub vajadus eraldi arvestuse pidamine ning
käsitlemine neid eraldi erinevateks toiminguteks kooskõlastuste taotlemisel.
VI. Muinsuskaitse Nõukogu seisukoht
6.1. …
14 (14)