dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Sissetulev kiriAvalik

Teavituskiri / eelnõu tutvustamine

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · 25. aprill 2024
Viit
1965
Registreeritud
25. aprill 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Muinsuskaitseamet
Saabumis/saatmisviis
E-post
Funktsioon
7 Õigusliku teenindamise korraldamine
Sari
7-5 -
Toimik
24
Lahendamise tähtaeg
10. mai 2024

Failid

  • 📎Teavituskiri_Omanikud_Raplamaa.asice488 KB

Sisu (failidest)

Lp. mälestise omanik. 25.04.2024 nr 1.1-7/797 TEAVITUSKIRI Eelnõu tutvustamine Muinsuskaitseamet koostöös omanike, kohalike kogukondade ning teiste partneritega kannab hoolt meie kultuuripärandi säilimise ja väärtustamise eest. Muinsuskaitseseaduse kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eelduseks, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Aeg-ajalt vajavad meie mälestised hindamist ning mälestiste andmed ülevaatamist ja vajadusel korrastamist. Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 alusel võib mälestiseks olemise lõpetada, kui mälestis on teise mälestise lahutamatu osa, ehk olukorras, kus näiteks kirikuhoone on tunnistatud ehitismälestiseks, puudub põhjendus, et ka mõni kirikuhoone detail oleks eraldi mälestis. Samuti täpsustatakse mälestiste nimetusi. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 17 lg 1 alusel Muinsuskaitseamet teavitab, et algatab 65 mälestiseks olemise lõpetamise, kuna nende puhul on tegemist teise mälestise lahutamatu osadega. Saadame mälestiseks olemise lõpetamise õigusakti eelnõu tutvumiseks menetlusosalistele. Mälestiseks olemise lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister. Palume Teil tutvuda kirjale lisatud õigusakti eelnõuga ja soovi korral esitada arvamus kirjalikult hiljemalt 10. maiks 2024 e-posti aadressile [email protected] või postiaadressile Pikk tn 2, Tallinn 10123. Küsimuste korral anname hea meelega lisaselgitusi. Lisa 1: Kultuurimälestiseks olemise lõpetamise õigusakti eelnõu Head koostööd soovides Tarvi Sits projektijuht Muinsuskaitseamet Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood 70000958 LISA 1 Eelnõu MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn {regDateTime} nr {regNumber} Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 ning lg 2 ja lg 6 alusel ning kuulates ära Muinsuskaitse Nõukogu seisukoha: 1. Muudan kultuuriministri määruse 16.02.1998 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 5 punktis 237 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 15381, asukoht Rapla maakond, Märjamaa vald, Vana-Vigala küla, Hariduse tn 4, KÜ 88401:002:0126, 88401:001:0143, 88401:001:1340, 88401:001:1360, 88401:002:0030, 88401:001:0099, 88401:001:0100, 88401:001:0139, 88401:001:0140, 88401:003:0047, 88401:003:0031, 88401:003:0089, 88401:002:0930, 88401:001:1591, 88401:001:1592, 88401:002:0040, 88401:001:1300, 88401:001:0150, 88401:001:0193, 88401:001:0196, 88401:002:0082, 88401:003:0580, 88401:003:0014, 88401:002:0029, 88401:002:0023, 88401:001:0154, 88401:003:0109, 88401:001:1321, 88401:001:0770, 88401:002:0700, 88401:003:0350, 88401:002:0055, 88401:002:0054, 88401:002:0710, 88401:002:0690, 88401:001:1600, 88401:003:0095, 88401:003:0096, 88401:001:0740, 88401:002:0670, 88401:002:0050, 88401:001:0071, 88401:002:0960, 88401:003:0046, 88401:002:0069, 88401:001:1443, 88401:001:0072, 88401:002:0028, 88401:003:0003, 88401:001:0011, 88401:001:0600, 88401:001:0670, 88401:001:0850, 88401:001:0262, 88401:001:0780, 88401:002:0720, 88401:002:0750, 88401:002:0770, 88401:002:0780, 88401:003:0370, 88401:001:0319, 88401:003:0360, 88401:001:1130, 88401:001:0458, 88401:001:0459, 88401:001:1060, 88401:001:0488, 88401:001:0498, 88401:003:0263, 88401:001:0621, 88401:001:0622, 88401:001:0411, 88401:001:0537, 88401:001:0538, 88401:001:0545, 88401:001:0546, 88401:001:0548, 88401:001:0549, 88401:001:0550, 88401:001:0831, 88401:001:0832, 88401:001:0387, 88401:001:0554, 88401:001:0700, 88401:003:0169, 88401:003:0171, 88401:001:0911, 88401:001:0483, 88401:001:0912, 88401:001:1100, 88401:001:0467, 88401:001:0468, 88401:001:0311, 88401:001:0312, 88401:001:0315, 88401:003:0157, 88401:001:0269, 88401:001:0211, 88401:001:0208, 88401:002:0120, 88401:001:0307, 88401:002:0103, 88401:001:0248, 88401:002:0003, 88401:001:0249, 88401:002:0116, 88401:002:0119, 88401:002:0115, 88401:002:0114, 88401:003:0158, 88401:003:0159, 88401:002:0117, 88401:002:0118, 88401:001:0304, 88401:002:0091, 88401:001:0255, 88401:001:0250, 88401:003:0062, 50301:001:0184, 50301:001:0312, 50301:001:0508, 50301:001:0509, 50301:001:0510, 50301:001:0632, 50301:001:0758, 50201:001:0097, 50201:001:0096, 50201:001:0155, 2 (14) 50201:001:0329) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Vana-Vigala mõisa park ja alleed“. 2. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Vana-Vigala mõisa park ja alleed“ (kultuurimälestiste registri nr 15381, asukoht Rapla maakond, Märjamaa vald, Vana-Vigala küla, Hariduse tn 4 KÜ 88401:002:0126, 88401:001:0143, 88401:001:1340, 88401:001:1360, 88401:002:0030, 88401:001:0099, 88401:001:0100, 88401:001:0139, 88401:001:0140, 88401:003:0047, 88401:003:0031, 88401:003:0089, 88401:002:0930, 88401:001:1591, 88401:001:1592, 88401:002:0040, 88401:001:1300, 88401:001:0150, 88401:001:0193, 88401:001:0196, 88401:002:0082, 88401:003:0580, 88401:003:0014, 88401:002:0029, 88401:002:0023, 88401:001:0154, 88401:003:0109, 88401:001:1321, 88401:001:0770, 88401:002:0700, 88401:003:0350, 88401:002:0055, 88401:002:0054, 88401:002:0710, 88401:002:0690, 88401:001:1600, 88401:003:0095, 88401:003:0096, 88401:001:0740, 88401:002:0670, 88401:002:0050, 88401:001:0071, 88401:002:0960, 88401:003:0046, 88401:002:0069, 88401:001:1443, 88401:001:0072, 88401:002:0028, 88401:003:0003, 88401:001:0011, 88401:001:0600, 88401:001:0670, 88401:001:0850, 88401:001:0262, 88401:001:0780, 88401:002:0720, 88401:002:0750, 88401:002:0770, 88401:002:0780, 88401:003:0370, 88401:001:0319, 88401:003:0360, 88401:001:1130, 88401:001:0458, 88401:001:0459, 88401:001:1060, 88401:001:0488, 88401:001:0498, 88401:003:0263, 88401:001:0621, 88401:001:0622, 88401:001:0411, 88401:001:0537, 88401:001:0538, 88401:001:0545, 88401:001:0546, 88401:001:0548, 88401:001:0549, 88401:001:0550, 88401:001:0831, 88401:001:0832, 88401:001:0387, 88401:001:0554, 88401:001:0700, 88401:003:0169, 88401:003:0171, 88401:001:0911, 88401:001:0483, 88401:001:0912, 88401:001:1100, 88401:001:0467, 88401:001:0468, 88401:001:0311, 88401:001:0312, 88401:001:0315, 88401:003:0157, 88401:001:0269, 88401:001:0211, 88401:001:0208, 88401:002:0120, 88401:001:0307, 88401:002:0103, 88401:001:0248, 88401:002:0003, 88401:001:0249, 88401:002:0116, 88401:002:0119, 88401:002:0115, 88401:002:0114, 88401:003:0158, 88401:003:0159, 88401:002:0117, 88401:002:0118, 88401:001:0304, 88401:002:0091, 88401:001:0255, 88401:001:0250, 88401:003:0062, 50301:001:0184, 50301:001:0312, 50301:001:0508, 50301:001:0509, 50301:001:0510, 50301:001:0632, 50301:001:0758, 50201:001:0097, 50201:001:0096, 50201:001:0155, 50201:001:0329) lahutamatute osadega. Mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Vana-Vigala mõisa park ja alleed“ koosseisus: Kultuuri- Kultuurimälestise Mälestiseks tunnistamise õigusakt mälestiste nimetus registri nr 15382 Vana-Vigala mõisa kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt alleed 237 15383 Vana-Vigala mõisa kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt väravapostid 238 8405 Näljamüür kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 37 punkt 110 Vana-Vigala mõisa kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt „näljamüür“ 243 3 (14) 3. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 16.02.1998 määruse nr 5 punktid 237-238 ja 243 ning kultuuriministri 03.07.1997 määruse nr 37 punkti 110. 4. Muudan kultuuriministri määruse 03.07.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 37 punktis 111 ajaloomälestise (kultuurimälestiste registri nr 8406, asukoht Rapla maakond, Märjamaa vald, Vana-Vigala küla, Mõisapargi, KÜ 88401:002:0126) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Vana- Vigala mõisa kalmistu“. 5. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Vigala mõisa kalmistu ja kabel“ (kultuurimälestiste registri nr 8406, asukoht Rapla maakond, Märjamaa vald, Vana-Vigala küla, Mõisapargi, KÜ 88401:002:0126) lahutamatute osadega. Mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Vana-Vigala mõisa kalmistu“ koosseisus: Kultuuri- Kultuurimälestise mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt nimetus registri nr 15388 Vana-Vigala mõisa kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt kalmistu piirdemüür 244 15389 Vana-Vigala mõisa kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt kalmistu kabel 245 6. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 16.02.1998 määruse nr 5 punktid 244-245. 7. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Vigala kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 15373, asukoht Rapla maakond, Märjamaa vald, Kivi-Vigala küla, Kiriku, KÜ 88402:003:0045) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Vigala kirik“ koosseisus: Kultuuri- Kultuurimälestise mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt nimetus registri nr 6097 Vitraažaken Üxkülli ja kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt Sieversi vappidega, 1845 209 (klaasimaal, värviline klaas, tinaraamid) 24218 Vitraažaken, 19/20.saj. kultuuriministri 22.11.1999 määrus nr 24 punkt (klaas, tinaraamid) 109 24219 Vitraažaken, Lobanov, kultuuriministri 22.11.1999 määrus nr 24 punkt 1989 (klaas, tinaraamid) 110 24221 Skulptuur "Sõdur", kultuuriministri 22.11.1999 määrus nr 24 punkt R.Vasard, arhitekt A.Kotli, 112 1933 (kivimass) 24222 Skulptuur "Talumees", kultuuriministri 22.11.1999 määrus nr 24 punkt R.Vasard, arhitekt A.Kotli, 113 1933 (kivimass) 8. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 11.04.1997 määruse nr 16 punkti 209 ning kultuuriministri 22.11.1999 määruse nr 24 punktid 109-113. 4 (14) 9. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Vigala kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 8403, asukoht Rapla maakond, Märjamaa vald, Kivi-Vigala küla, Kiriku, KÜ 88402:003:0045) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Vigala kirikuaed“ koosseisus: Kultuuri- Kultuurimälestise mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt nimetus registri nr 15374 Vigala kirikuaia kabel kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt 229 15375 Vigala kirikuaia kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt piirdemüür 230 6107 Matsokse Maddise kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt hauasammas, 1804 236 (dolomiit) 24216 Rist Touko Hannuse kultuuriministri 22.11.1999 määrus nr 24 punkt haual, 17.saj. (paas) 107 10. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 16.02.1998 määruse nr 5 punktid 229-230 ja 236 ning kultuuriministri 22.11.1999 määruse nr 24 punkti 107. 11. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Rapla kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 8400, asukoht Rapla maakond, Rapla vald, Uusküla, Kalmistu parkla, KÜ 66904:001:0312, 66801:001:1265, 66901:001:0703, 66901:001:0138) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Rapla kalmistu“ koosseisus: Kultuuri- Kultuurimälestise mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt nimetus registri nr 15370 Rapla kalmistu kabel kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt 224 6034 Tiesenhausenite haua- kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 7 monument, 19.saj. (marmor, vask) 12. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 16.02.1998 määruse nr 5 punkti 224 ja kultuuriministri 11.04.1997 määruse nr 16 punkti 7. 13. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Seli mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 15355, asukoht Rapla maakond, Rapla vald, Seli küla, Seli mõis, KÜ 66903:002:0027) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Seli mõisa park“ koosseisus: Kultuuri- Kultuurimälestise mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt nimetus registri nr 15356 Seli mõisa pargipaviljon kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt 210 15357 Seli mõisa piirdemüürid kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt 211 5 (14) 14. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 16.02.1998 määruse nr 5 punktid 210-211. 15. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Rapla kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 15317, asukoht Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Pastoraadi tn 3 // 4 // Tallinna mnt 7 // Rapla kirik, KÜ 67001:001:0008) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Rapla kirik“ koosseisus: Kultuuri- Kultuurimälestise mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt nimetus registri nr 6066 Vitraažaken, annet. 1901 kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt (klaasimaal, värviline 162 klaas, tinaraamid) 6067 Vitraažaken, 1901 kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt (klaasimaal, värviline 163 klaas, tinaraamid) 6068 Vitraažaken, 1901 kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt (klaasimaal, värviline 164 klaas, tinaraamid) 6069 Vitraažaken, 1901 kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt (klaasimaal, värviline 165 klaas, tinaraamid) 24212 Vitraažaken, 19.saj. kultuuriministri 22.11.1999 määrus nr 24 punkt (klaas, tinaraamid) 101 24213 Vitraažaken, 19.saj. kultuuriministri 22.11.1999 määrus nr 24 punkt (klaas, tinaraamid) 102 16. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 11.04.1997 määruse nr 16 punktid 162-165 ning kultuuriministri 22.11.1999 määruse nr 24 punktid 101-102. 17. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Rapla kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 8398, asukoht Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Pastoraadi tn 3 // 4 // Tallinna mnt 7 // Rapla kirik, KÜ 67001:001:0008) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Rapla kirikuaed“ koosseisus: Kultuuri- Kultuurimälestise mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt nimetus registri nr Rapla kirikuaia kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt 15318 piirdemüür 172 kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 6036 Ratasrist, 17.saj. (paas) punkt 9 kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 6037 Ratasrist, 17.saj. (paas) punkt 10 kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 6038 Ratasrist, 17.saj. (paas) punkt 11 kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 6039 Ratasrist, 17.saj. (paas) punkt 12 kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 6040 Ratasrist, 17.saj. (paas) punkt 13 6 (14) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 6041 Ratasrist, 17.saj. (paas) punkt 14 kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 6042 Rist, 17.saj. (paas) punkt 15 18. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 16.02.1998 määruse nr 5 punkti 172 ning kultuuriministri 11.04.1997 määruse nr 16 punktid 9-15. 19. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Kabala mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 15308, asukoht Rapla maakond, Rapla vald, Kabala küla, Koikse tee 5, KÜ 65401:002:0161, 65401:002:1380, 65401:002:0460, 65401:002:0450, 65401:002:0601) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Kabala mõisa park“ koosseisus: Kultuuri- Kultuurimälestise mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt nimetus registri nr 15309 Kabala mõisa kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt piirdemüürid 162 20. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 16.02.1998 määruse nr 5 punkti 162. 21. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Kasti mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 15270, asukoht Rapla maakond, Märjamaa vald, Kasti küla, Kasti, KÜ 50403:003:0079, 50403:003:1270, 50403:003:0075, 50403:003:0155, 50403:003:0156 , 50403:003:0158, 50403:003:0157, 50401:001:1055) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Kasti mõisa park“ koosseisus: Kultuuri- Kultuurimälestise mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt nimetus registri nr 15272 Kasti mõisa pargi kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt piirdemüürid 120 22. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkti 120. 23. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Märjamaa kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 8391, asukoht Rapla maakond, Märjamaa vald, Märjamaa alev, Pärnu mnt 22b, KÜ 50501:004:0260) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Märjamaa kirikuaed“ koosseisus: Kultuuri- Kultuurimälestise mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt nimetus registri nr 15266 Märjamaa kirikuaia kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt piirdemüür värav- 131 monumendiga 6026 Rist, 1647 (dolomiit) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 222 6027 Rist, 17.saj. (dolomiit) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 223 7 (14) 6028 Rist, 17.saj. (dolomiit) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 224 6029 Rist, 17.saj. (dolomiit) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 225 6030 Risti jalam, 17?.saj. kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt (dolomiit) 226 6031 Rist, 1720 (dolomiit) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 227 6032 Risti jalam, 1692 (paas) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 228 6033 Risti jalam, 17.saj (?) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt (dolomiit) 229 24. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 16.02.1998 määruse nr 5 punkti 131 ning kultuuriministri 11.04.1997 määruse nr 16 punktid 222-229. 25. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Rabivere mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 15246, asukoht Rapla maakond, Kohila vald, Rabivere küla, Vanamõisa, KÜ 31701:006:0126, 31701:006:1080, 31701:006:0950, 31701:006:0140, 31701:006:0401, 31701:001:0696) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Rabivere mõisa park“ koosseisus: Kultuuri- Kultuurimälestise mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt nimetus registri nr 15252 Rabivere mõisa kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt piirdemüürid 104 26. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 16.02.1998 määruse nr 5 punkti 104. 27. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Lohu mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 15234, asukoht Rapla maakond, Kohila vald, Lohu küla, Lohu mõis, KÜ 31701:004:0051) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Lohu mõisa park“ koosseisus: Kultuuri- Kultuurimälestise mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt nimetus registri nr 15235 Lohu mõisa kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt 87 piirdemüürid 28. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 16.02.1998 määruse nr 5 punkti 87. 29. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Hageri kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 8377, asukoht Rapla maakond, Kohila vald, Hageri alevik, Kiriku tee 1, KÜ 31701:005:0033) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Hageri kirikuaed“ koosseisus: 8 (14) Kultuuri- Kultuurimälestise mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt nimetus registri nr Hageri kirikuaia kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt 15232 piirdemüür 84 kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 5945 Ratasrist, 17.saj. (paas) 3 kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 5946 Ratasrist, 17.saj. (paas) 4 kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 5947 Ratasrist, 17.saj. (paas) 5 30. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 16.02.1998 määruse nr 5 punkti 84 ning kultuuriministri 11.04.1997 määruse nr 16 punktid 3-5. 31. Lõpetan punktis 15.1-15.4 nimetatud mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Hageri kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 8378, asukoht Rapla maakond, Kohila vald, Hageri alevik, Hageri kalmistu, KÜ 31701:005:0048, 31701:005:0141, 31701:001:1193) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Hageri kalmistu“ koosseisus: Kultuuri- Kultuurimälestise mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt nimetus registri nr kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 5974 Rist, 1853 (dolomiit) 52 Skulptuur "Väsinu", A.Starkopf, 1958 kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 5975 (graniit) 53 Skulptuur "Saarepiiga", A.Starkopf, 1960 kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 5976 (graniit) 54 A.Starkopfi perekonna hauamonument "Külvaja", A.Starkopf ? kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 5977 (graniit) 55 32. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 11.04.1997 määruse nr 16 punktid 52-55. 33. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Juuru kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 15165, asukoht Rapla maakond, Rapla vald, Juuru alevik, Kalmistu tee 1a, KÜ 24005:002:0693) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Juuru kirik“ koosseisus: Kultuuri- Kultuurimälestise mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt nimetus registri nr Vitraažaken "Johannes", kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 5893 19.saj. (klaas, tina) 76 Vitraažaken "Peetrus", kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 5894 19.saj. (klaas, tina) 77 9 (14) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 5896 Uks, 19. saj. (puit, raud) 79 Vitraažaken, 19.saj. (klaasimaal, värviline kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 5927 klaas, tinaraamid) 218 Vitraažaken, 19.saj. (klaasimaal, värviline kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 5928 klaas, tinaraamid) 219 Vitraažaken, Riia töö? 19.saj. (klaas, kultuuriministri 22.11.1999 määrus nr 24 punkt 24103 tinaraamid) 66 Vitraažaken, Riia töö? 19.saj. (klaas, kultuuriministri 22.11.1999 määrus nr 24 punkt 24104 tinaraamid) 67 34. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 11.04.1997 määruse nr 16 punktid 76-77, 79 ja 218 ning kultuuriministri 22.11.1999 määruse nr 24 punktid 66-67. 35. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Juuru kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 8364, asukoht Rapla maakond, Rapla vald, Juuru alevik, Kalmistu tee 1a, KÜ 24005:002:0693) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Juuru kirikuaed“ koosseisus: Kultuuri- Kultuurimälestise mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt nimetus registri nr Juuru kirikuaia piirde- müür värava ja 15166 päikesekellaga kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt 17 Päikesekell, 19/20.saj. kultuuriministri 22.11.1999 määrus nr 24 punkt 24106 (dolomiit, pronks) 69 15167 Juuru kirikuaia kabel kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt 18 kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 5870 Ratasrist, 17.saj. (paas) 6 kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 5897 Värav, 19.saj. (raud) 80 kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 5898 Rist, 1652 (paas) 81 kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 5899 Ratasrist, 17.saj. (paas) 82 Ratasrist (katke), 17.saj. kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 5900 (paas) 83 kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 5901 Ratasrist, 17.saj. (paas) 84 kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 5902 Ratasrist, 17.saj. (paas) 85 Ratasrist (katke), 17.saj. kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 5903 (paas) 86 10 (14) 36. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 16.02.1998 määruse nr 5 punktid 17-18, kultuuriministri 22.11.1999 määruse nr 24 punkti 69 ning kultuuriministri 11.04.1997 määruse nr 16 punktid 80-86. 37. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Lohu mõisa peahoone“ (kultuurimälestiste registri nr 15233, asukoht Rapla maakond, Kohila vald, Lohu küla, Lohu mõis, KÜ 31701:004:0051) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Lohu mõisa peahoone“ koosseisus: Kultuuri- Kultuurimälestise mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt nimetus registri nr 5944 Seinamaalid Adonise kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 1 teemal, G.Welte, 1791 (fresko) 38. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 1. 39. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Kivi-Vigala kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 8404, asukoht Rapla maakond, Märjamaa vald, Kivi-Vigala küla, Kiriku, KÜ 88402:003:0045) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Kivi-Vigala kalmistu“ koosseisus: Kultuuri- Kultuurimälestise mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt nimetus registri nr Rist M.Gildemann`i kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 6108 haual, 1785 (graniit) 237 M.Lüdig`i perekonna hauamonument, 19.saj. kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 6109 (marmor, graniit) 238 Rist Lauri Ado haual, kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 6110 1859 (graniit) 239 40. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 11.04.1997 määruse nr 16 punktid 237-239. 41. Muudan kultuuriministri 16.02.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 5 punktis 175 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 15321 , asukoht Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Tallinna mnt 12) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Rapla Ühispanga hoone“. 42. Muudan kultuuriministri 16.02.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 5 punktis 176 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 15322 , asukoht Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Tallinna mnt 23) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Elamu-ärihoone“. 43. Muudan kultuuriministri 03.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 37 punktis nr 92 ajaloomälestise (kultuurimälestiste registri nr 8387, asukoht Rapla maakond, Märjamaa vald, Päärdu küla, Velise metskond 31) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Velise mõisa kalmistu“. 11 (14) 44. Muudan kultuuriministri 03.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 37 punktis nr 71 ajaloomälestise (kultuurimälestiste registri nr 8366, asukoht Rapla maakond, Rapla vald, Juuru alevik, Õigeusu kalmistu) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Juuru õigeusu kalmistu“. 45. Muudan kultuuriministri 03.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 37 punktis nr 93 ajaloomälestise (kultuurimälestiste registri nr 8388, asukoht Rapla maakond, Märjamaa vald, Naistevalla küla, Märjamaa metskond 34) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Märjamaa õigeusu kalmistu“. Muinsuskaitseametil teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele, kanda mälestiseks olemise lõpetamised kultuurimälestiste registrisse ja ajakohastada andmed riigi maakatastris. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avaldamisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras I. Asjaolud 1.1. Käskkirjas nimetatud Rapla maakonnas asuvad mälestised tunnistati kultuurimälestisteks aastatel 1997–1999. Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 alusel võib mälestiseks olemise lõpetada, kui mälestis on teise mälestise lahutamatu osa, ehk olukorras, kus näiteks kirikuhoone on tunnistatud ehitismälestiseks, puudub põhjendus tunnistada eraldi mälestiseks ka mõni kirikuhoone detail. 1.2. Muinsuskaitseamet kogus kokku Rapla maakonnas asuvate mälestiste andmed ning analüüsis nende võimalikku käsitlemist teise mälestise osana, kasutades selleks peamiselt kultuurimälestiste registrist aga ka arhiiviallikatest, valdkonna spetsialistidelt ja paikvaatlustelt kogutud informatsiooni. 1.3. Ülevaatuse tulemusena leiti, et 65 mälestise puhul on tegemist teise mälestise lahutamatu osaga. Kuivõrd nende mälestiste riiklik kaitse jätkub, ei ole muudatusel sisulist ja märkimisväärset mõju mälestiste kaitse korralduses, kuid õigusselguse huvides on nende üksikmälestise staatuse lõpetamine põhjendatud. Mälestiste omanikele selle muudatusega negatiivseid mõjusid ei kaasne, küll muutub loogilisemaks mälestise käsitlus ehk mälestiste lahutamatute osade osas ei pea näiteks eraldi silmas pidama ja arvestama toimingute planeerimisel, milline mälestise lahutamatu detail on eraldi kaitse all ja milline ei ole. 1.4. Lisaks on vajalik parandada või ühtlustada kinnismälestiste nimekujusid. Kultuuri- mälestiste nimetuste kontrollimise käigus tuvastas Muinsuskaitseamet nimetustes ebatäpsusi ja erinevusi nimetuste andmisel. Näiteks on mitmed kirikuaiad võetud riikliku kaitse alla nii ajaloo- kui ka ehitismälestistena erinevate õigusaktidega, milles sageli on sama mälestist nimetatud erinevalt või on kasutatud ebatäpset nimekuju. Juhul, kui on mälestiste nimetustes ära toodud hoone aadress, siis on see otstarbekas eemaldada, kuna aadress võib ajas muutuda. 1.5. Eelnimetatud põhimõtetele toetudes täpsustatakse seitsme kultuurimälestise nimetust, millega ei muudeta mälestiste senist avalik-õiguslikku seisundit. Sisulisi muudatusi muinsuskaitselistesse piirangutesse kultuurimälestiste andmete korrastamine kaasa ei too. 1.6.Muinsuskaitseamet algatas kultuurimälestiste lõpetamise ja andmete muutmise menetluse ja edastas 25. aprillil 2024.a. eelnõu tutvumiseks Rapla maakonna kohalikele omavalitsustele ning mälestiste katastriüksuste omanikele. Tähtaeg arvamuste ja ettepanekute esitamiseks oli 14 päeva ehk kuni 10. mai 2024. 1.7.Tähtaegselt laekus … arvamust või küsimust. 12 (14) II. Mälestiste koosseis ja piir 2.1. Käskkirjas nimetatud mälestiste mälestiseks olemise lõpetamine hõlmab 120 omanikku, kellele kuuluva hoone või rajatise lahutamatuks osaks jäävad kultuuriväärtuslikud detailid või rajatised, mille mälestiseks olemine lõpetatakse. 2.2. Mälestised, millede mälestiseks olemine lõpetatakse, on enamuses sisuliselt ehitise või rajatise juurde kuuluvad üksikdetailid või üksikrajatised. Näiteks on kinnismälestise „Juuru kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 8364) lahutamatuks osaks Juuru kirikuaia piirdemüür värava ja päikesekellaga (kultuurimälestiste registri nr 15166) ning jääb mälestise „Juuru kirikuaed“ osaks. Vastavad kanded tehakse kultuurimälestiste registris. 2.3. Mälestise piir mälestise lahutamatute osade liitmisel ei muutu. III. Riikliku kaitse kriteeriumid 3.1.Käskkirjas nimetatud mälestiseks olemise lõpetamise kaalumisel riikliku kaitse kriteeriumeid ei hinnatud. Riikliku kaitse kriteeriume polnud vaja hinnata, kuna lõpetatud mälestised on teise mälestise lahutamatu osa ning nende riiklik kaitse on kaetud hoonete või rajatistega, mis jäävad jätkuvalt mälestiseks. IV. Menetlusosaliste ja kaasatud isikute arvamused 4.1. ... 4.2. … V. Kultuurimälestiseks olemise lõpetamise põhjendus Mälestiste kultuuriväärtus 5.1.Eelpool toodud 65 kultuurimälestise kultuuriväärtus ei ole muutunud, vaid need on mõne teise mälestise lahutamatu osa ning riiklik kaitse jätkub. Avalik huvi 5.2.Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade sh meie ainelise kultuuripärandi väärtuslikuma osa hoidmine ja kaitse. Muinsuskaitseseaduse § 3 lõike 8 kohaselt lähtutakse mälestisele suunatud riiklikes tegevustes avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ning proportsionaalsuse põhimõttest. Kuivõrd nende lõpetatud mälestiste riiklik kaitse jätkub, ei ole muudatusel märkimisväärset ja sisulist mõju mälestiste kaitse korralduses, kuid õigusselguse huvides ning vähendamaks halduskoormust on nende üksikmälestise staatuse lõpetamine põhjendatud. 5.3.Avalik huvi kultuurimälestise säilimiseks jääb alles. Kaitsevöönd 5.4.Muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 1 kohaselt võib kinnismälestise kaitseks kehtestada kaitsevööndi, kaaludes selle vajadust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtudes. 5.5.Mälestistele, mille kultuurimälestiseks olemine lõpetatakse, kuna tegemist on kinnismälestise lahutamatu osaga, jääb kehtima selle kinnismälestise kaitsevöönd, millega liituvad teised mälestised. Sealjuures puuduvad enamasti liituvatel mälestistel kaitsevööndid, kuna suuresti on nende hulgas hoone lahutamatud osad, vallasmälestised või mälestised, millele muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 5 kohaselt ei kehtestata kaitsevööndit (kalmistul paiknevad mälestised, kinnismälestiseks olevas pargis paiknevad mälestised). Mõju 13 (14) 5.6.Mälestiste omanikele või omanikele, kelle kinnistud jäävad mälestiste kaitsevööndisse, selle muudatusega negatiivseid mõjusid ei kaasne, küll muutub loogilisemaks mälestise käsitlus ehk hoone või rajatis on tervik koos oma lahutamatute osadega. Mälestiste omanikke on kokku 120. Muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsuse halduskoormus väheneb, kuna mälestise hoidmisel ja kaitse korraldamisel käsitletakse mälestist tervikuna koos tema lahutamatute osadega ning puudub vajadus eraldi arvestuse pidamine ning käsitlemine neid eraldi erinevateks toiminguteks kooskõlastuste taotlemisel. VI. Muinsuskaitse Nõukogu seisukoht 6.1. … 14 (14)
Allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel