dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 12. mai 2020
Viit
5.1-2/1616-1
Registreeritud
12. mai 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Naistearstide Selts
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.1 Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise korraldamine
Sari
5.1-2 Tervisekaitse ja tervisliku elukeskkonna kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.1-2/2020
Vastutaja
Kärt Sõber (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)
Lahendamise tähtaeg
11. juuni 2020

Failid

  • 📎E-kiri.pdf456 KB
  • 📎Sünnitus raseda ja vastsündinu jälgimine COVID19 epideemia muutunud tingimustes versioon 3 120520.pdf1347 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Liisa Tolli <[email protected]> Saadetud: 12.05.2020 16:45 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: FW: ENS, EPS, ELS, EÄÜ juhend raseduse, sünnituse ja vastüsnindu jälgimiseks Covid- 19 epideeemia ajal versioon 3 Manused: Sünnitus raseda ja vastsündinu jälgimine COVID19 epideemia muutunud tingimustes versioon 3 120520.pdf From: Tanel Kiik <[email protected]> Sent: Tuesday, May 12, 2020 4:30 PM To: SOM nõunikud <[email protected]>; SM Pressiesindajad <[email protected]>; Maris Jesse <[email protected]> Subject: FW: ENS, EPS, ELS, EÄÜ juhend raseduse, sünnituse ja vastüsnindu jälgimiseks Covid-19 epideeemia ajal versioon 3 Infoks. From: Piret Veerus <[email protected]> Sent: Tuesday, May 12, 2020 4:26 PM To: Tanel Kiik <[email protected]>; Marika Priske <[email protected]>; Heli Paluste <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Merike Jürilo <[email protected]>; [email protected] Cc: [email protected]; Heili Varendi <[email protected]>; Tuuli Metsvaht <[email protected]>; Marge Mahla <[email protected]>; Ivo Saarma <[email protected]>; [email protected] Subject: ENS, EPS, ELS, EÄÜ juhend raseduse, sünnituse ja vastüsnindu jälgimiseks Covid-19 epideeemia ajal versioon 3 Lugupeetud hr sotsiaalminister, Head kolleegid EV Sotsiaalministeeriumist ja Eesti Haigekassast, Austatud Terviseameti peadirektor ja hädaolukorra meditsiinijuht Edastan manuses Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi, Eesti Lastearstide Seltsi ja Eesti Ämmaemandate Ühingu poolt uuendatud versiooni raseduse, sünnituse ja vastsündinu käsitluse juhendist Covid-19 muutunud olukorra ajal. Muudatused jõustuvad alates 18.05.2020 pärast eriolukorra lõppu. Suurim mure on sünnitusosakondade piiratud testimisvõimekus, mille tõttu me isasid ega teisi pereliikmeid SARS-CoV-s suhtes testida ei saa ning seetõttu saame lubada neid ainult täiesti tervetena pärast tervisekontrolli ja tervisedeklaratsiooni täitmist viibida kirurgilises maskis sünnituse juures, mitte lubades neid sünnitusjärgselt perepalatitesse, kus nende liikumist kontrollida ei saa ja kokkupuutevõimalus teiste patsientide ning paljude töötajatega (toidujagajad, hooldajad, erinevad arstid ja ämmaemandad) on oluliselt suurem kui ainult sünnitustoas viibides. Juhime tähelepanu, et sellise töökorralduse juures võib siiski juhtuda, et mõni isa või mõni muu pereliige enda teadmata on viiruskandja ning võib nakatada nii personali kui vastsündinut. Seetõttu peame edasiste piirangute leevendamiseks vajalikuks kiirtestimise võimekuse loomist sünnitusosakondades ja riiklikku kokkulepet, kes tasub isade testimise eest. Peredele seda kohustust panna ei saa, sest see seaks nad ebavõrdesse olukorda. Kindlasti palume ka edaspidi Terviseametilt võimalust sünnitusosakondade personali regulaarseks kontrollimiseks SARS-CoV-2 suhtes. Oleme valmis kohtumiseks ja erinevate lahenduste ühiseks aruteluks. Meeldiva koostöö eest tänades ning jõudu, tervist ja edu soovides ENS, EPS, ELS ja EÄÜ nimel Piret Veerus, ENS asepresident. Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Ämmaemandate Ühingu, Eesti Lastearstide Seltsi ja Eesti Perinatoloogia Seltsi poolt 11.05.2020 kokku lepitud soovitused normaalse raseduse jälgimiseks ja sünnitusabi osutamiseks ning nakatumisest ohustatud vastsündinu jälgimiseks esimestel elunädalatel Eestis Covid-19 epideemia ajal. Tehtud otsused lähtuvad olemasolevast informatsioonist ja epidemioloogilisest olukorrast Eestis. Soovitused võivad muutuda tulenevalt tõenduspõhise teabe lisandumisest ja epidemioloogilise olukorra arengutest. Sünnitus ja vastsündinu A. Üldised soovitused sünnitusosakondade tööks 1. Kõiki sünnitajaid testitakse SARS-CoV-2 suhtes sünnitama tulles või 24 h jooksul enne plaanilist keisrilõiget või plaanilist hospitaliseerimist sünnituse induktsiooniks. 2. Covid-19 emaga ja tema pereliikmega lähikontaktis olevad tervishoiutöötajad ja vastsündinu on ohustatud nakatumisest piisk- ja kontaktnakkuse teel. Kuni SARS-CoV-2 testi vastuse saabumiseni palutakse sünnitajatel kanda kirurgilist maski. 3. Pärast eriolukorra lõppemist alates 18.05.2020 lubatakse haiglasse sünnituse juurde üks terve tugiisik, kelleks võib olla lapse isa või muu lähedane pereliige, kes on täitnud tervisedeklaratsiooni ja läbinud kehatemperatuuri kontrolli. Sünnitaja pereliige peab kogu haiglas viibimise aja jooksul kandma kirurgilist näomaski ja tal ei ole lubatud vahepealsel ajal haiglast lahkuda. Pereliige peab lahkuma haiglast, kui sünnitaja viiakse sünnitusosakonnast üle sünnitusjärgsesse palatisse. Sünnitoetajaid (doulad) ja teisi alternatiivseid tugiisikuid sünnitusosakonda ei lubata. Mida suurem on inimeste hulk, seda raskem on tagada nende kontrollitud liikumist ja vältida juhuslikke kontakte kõikide osapoolte jaoks. 4. Kõigile sünnitajatele pakutakse tuge sünnitusel, teavet ja praktilist abi vastsündinu hooldamisel, rinnapiimaga toitmisel ning vajadusel psühholoogilist nõustamist uue olukorraga kohanemise ja toimetuleku toetamiseks.. 5. Tervete emade ja laste varane kojukirjutamine enne 48 t möödumist sünnitusest on lubatud alates 18.05.2020 juhul, kui on tagatud vastsündinu järelkontroll vastavalt ohutusnõuetele. 6. Vastsündinute ambulatoorsed visiidid nende järelkontrolliks on lubatud ühe saatjaga, kes täidab tervisedeklaratsiooni ja läbib triaaži. B. Covid-19 haiguse või selle kahtlusega sünnitajad ja nende vastsündinud 1. Covid-19 haiguse või selle kahtlusega sünnitajale ei ole rutiinne keisrilõige näidustatud. Keisrilõike vajadus otsustatakse ema- ja lootepoolsetel näidustustel. Seni ei ole veenvalt näidatud SARS-Cov-2 viiruse vertikaalset ülekannet emalt lapsele sünnituse eel ja ajal. Isa keisrilõike juurde ei lubata. 2. Covid-19 kahtlus tähendab SARS-Cov-2 viiruskandja/Covid-19 haigega kontaktset või teadmata testi tulemusega sünnitajat. 3. Covid-19 kahtluse ja haigustunnustega ema vastsündinu eraldatakse kuni ema SARS-CoV-2 analüüsi vastuse selgumiseni. a. Kui Covid-19 kahtlusega ema test osutub negatiivseks, toimub vastsündinu ja ema edasine ravi/käsitlus koos ning võib alustada vastsündinu rinnaga toitmist. b. Kui ema test osutub positiivseks, siis lähtub edasine käsitlus ema seisundist. 4. Covid-19 haiget saatnud pereliige peab sünnitaja positiivse testitulemuse saabudes haiglast lahkuma. 5. SARS-CoV-2 positiivse/Covid-19 haige ema vastsündinu puhul toimitakse järgmiselt: a. Ema isoleeritakse teistest sünnitajatest. b. Kui ema on asümptoomne või väheste haigustunnustega, aga SARC-CoV-2 test on positiivne, on pärast kõigi riskide (sh lapse sünnijärgse nakatumise võimalus) kaalumist võimalik ema ja vastsündinu hooldus koos (vt Tabel 1). Ema peab järgima kontakt- ja piisknakkuse ennetamise meetmeid (vt. Lisa 1). c. Kui emal on COVID-19 respiratoorsed sümptomid ja testi vastus positiivne või veel teadmata, siis soovitatakse vastsündinu isoleerida kuni kaheks nädalaks. Vastsündinut ei soovitata rinnaga toita, kaaluda toitmist välja sõõrutatud rinnapiimaga. Heas seisundis vastsündinut, kes ei vaja haiglaravi, võib võimalusel kodus hooldada terve pereliige. Ema õpetakse rinnapiima sõõrutama ja julgustatakse rinnaga toitmist tervenemise järgselt jätkama.Kui Covid-19 haige ema keeldub vastsündinu isoleerimisest või ei loobu rinnaga toitmisest, dokumenteeritakse otsus vastavalt raviasutuse nõuetele ja nad isoleeritakse koos. d. Covid-19 positiivse ema vastsündinuid testitakse SARS-CoV-2 suhtes vähemalt kahel korral (24 t ja 48 t pärast sünnitust), proov võetakse sama pulgaga vähemalt kahest paikmest (nina ja neel). e. Covid-19 haigeid emasid ja nende vastsündinuid ei kirjutata koju varem kui 48 tundi pärast sünnitust, et hinnata ema tervist ning vastsündinu kohanemist ja tervist ning teha esmased rutiinsed skriiningud ja protseduurid. Naiste- ja lastekliinikud tagavad vajadusel vastsündinute jälgimise ja hoolduse isolatsiooniperioodil. Eesmärgiks on vähendada kodust liikumist naistekliinikusse järelkontrolli ja sellega seotud võimalikke nakatumisi. 6. Kõigile emadele antakse teavet ja praktilist abi rinnapiimaga toitmiseks, ning vajadusel psühholoogilist tuge. Emadele, kes ei alusta koheselt rinna(piima)ga toitmist, antakse nõuanded laktatsiooni säilitamiseks, et edaspidi oleks võimalik üle minna rinna(piima)ga toitmisele uue olukorraga kohanemiseks ning toimetuleku toetamiseks . 7. Vastsündinu jälgimiseks kodus on raviasutused välja töötanud juhised (vt Lisa 1, Lisa 2) ja jälgimislehe (vt Lisa 3), mille vanemad saavad koju kaasa, ning hoiavad regulaarselt haiglaga telefonikontakti (vastavalt haiglas kehtestatud korrale ). 8. Kodus haigestunud rinnaga toitev ema peaks jätkama rinnapiimaga toitmist. Emale antakse haiglast kaasa kolm karpi kirurgilisi maske. Tuleks kasutada kõiki meetmeid, et minimeerida vastsündinu/imiku nakatumise võimalust – kätepesu ja desinfektsioon, lapse voodi paigutamine vähemalt 2 m kaugusel haige ema omast, lähikontakti ajal lapsega maski kasutamine, regulaarne kodukoristus, sh puhastus, soovitavalt desinfektsioonivahendiga. Kuna rinnale panekul on tõenäoliselt lapse nakatumise võimalus suurem, võib kaaluda toitmist välja sõõrutatud rinnapiimaga. Sellisel juhul peaks olema tagatud nii rinnapumba kui muude kasutatavate abivahendite (topsid, pudelid, lutid jne) korralik puhastamine ja desinfektsioon. Kui ema on nii haige, et ei saa lapse eest hoolitseda, peaks lapse eest hoolitsema terve pereliige. 9. Vajadusel saab sünnitanu pöörduda naistekliiniku nõuandetelefoni/ämmaemanda/naistearsti poole nõu/abi saamiseks. Vastav informatsioon on leitav kõikide haiglate kodulehtedel. Lisa 1: Kontakt- ja piisknakkuse vältimise meetmed Lisa 2: Rinnapumba jm tarvikute hügieen Lisa 3: Vastsündinu tervise jälgimise leht Tabel 1 Ema seisund Ema testimine Vastsündinu Ema Vastsündinu käsitlus Rinnaga toitmise Emalt lapsele (RNA-PCR) SARS- testimine RNA- isoleerimine haiglas soovitus nakkuse leviku CoV-2 PCR SARS-CoV- vältimine 2 Asümptoomne või JAH, Emaga koos palatis, kuid vähesümptoomne ema, Test võetud, sünnitusjärgse JAH sünnitusjärgse osakonna JAH kes on teadaolevalt vastus teada osakonna isoleeritud alal SARS-CoV-2 positiivne kindlal alal JAH JAH, sünnitusjärgse Emaga koos, kuid SARS-CoV-2 JAH, osakonna isoleeritud kindlal alal, vähesümptoomne ema, JAH kui ema vastus JAH JAH kindlal alal, vähemalt kuni testi kellel uuringud pooleli on positiivne sõltuvalt testi vastuseni tulemusest Ema, kellel EI, JAH, respiratoorsed sõõrutatud sünnitusjärgse Vastsündinu eraldatakse sümptomid (palavik, JAH, rinnapiim. JAH,’ osakonna emast ja isoleeritakse, köha, röga) ja kas SARS- kui ema vastus JAH või test võetud kindlal alal, vähemalt kuni testi Rinnapiima CoV-2 positiivne või on positiivne sõltuvalt testi tulemuseni pastoriseerimine ei testimisel (tulemus pole tulemustest ole soovitatav teada) Normaalse raseduse jälgimine Normaalse raseduse jälgimisel toimub 4-5 kontaktvisiiti ja vähemalt 3 telefonivisiiti: 1. Kontaktvisiit arvele tulekul, 6. rasedusnädalast Raseduse kinnitamine, sünnituse tähtaja määramine, rasedusriskide hindamine 2. Kontaktvisiit 10.-12. rasedusnädalal a. Teostada I trimestri analüüsid, k. a I trimestri kombineeritud skriining. NIPT test teostada vastavalt sünnieelse diganostika juhendile b. Kui paastuveresuhkur =/>5,2 mmol/l → gestatsioondiabeedi (GD) diagnoos ja jälgimine: glükomeeter, nõustamine, telefonivisiidid 3. Telefonivisiit 15.-16. rasedusnädalal a. telefonikonsultatsioon, sh. loote anatoomia uuringu aja määramine 4. Kontaktvisiit 20.-21. rasedusnädalal a. loote anatoomia hindamine UH uuringu ajal, võimalusel samal päeval kontaktvisiit. 5. Telefonivisiit 25.-26. rasedusnädalal a. uriini analüüs, nõustamine 6. Kontaktvisiit 28.-30. rasedusnädalal a. Teostatakse II trimestri analüüsid: hemogramm, HIV, veregrupp, Rh-faktor, erütrotsütaarsed antikehad + paastuveresuhkur (võimalusel) b. Paastuveresuhkur =/> 5.2 mmol/l → GD diagnoos ja jälgimine: glükomeeter, nõustamine, telefonivisiidid 7. Telefonivisiit alates 34. rasedusnädalast a. telefonivisiit iga 2 nädala tagant + uriini analüüs 8. Kontaktvisiit 38.-40. rasedusnädalal a. sünnituse plaani koostamine /ülevaatamine, loote seisu ja seisundi hindamine Normaalselt kulgenud raseduse puhul alustada sünnitustegevuse induktsioon raseduse kestuses 41+6 GD ja armiga emaka puhul induktsioon hiljemalt 40+6 Kõikide rasedusjälgimise keskuste juurde on vajalik luua ämmaemandate nõuandeliin (E-R kl 8-16:00) Telefonivisiitide puhul võtab rasedaga ühendust ämmaemand või naistearst. Seisukohad sünnieelse diagnostika jätkumise kohta eriolukorra tingimustes SARS-CoV-2 epideemia olukorras on esmane prioriteet tagada kvaliteetne ja turvaline sünnitusabi. Seega elutähtis on tagada piisav valvepersonali arv, kes osutab sünnitusabi. I trimestri skriining taastatakse pärast eriolukorra lõppemist. NIPTIFY testi teostatakse alates 01.01.2020 kehtivate reeglite järgi. II trimestri ultraheliuuring jätkub tavapärases mahus. Gestatsioondiabeedi diagnoosimine ja ravi eriolukorra tingimustes. Taastatakse GTT 24.-28. rasedusnädalal eeldusel, et testi tegemise ajaks tagatakse võimalikult vähene kontakt teiste patsientidega. Esimesel kontaktvisiidil määratakse veresuhkur kõigil rasedatel. Kui paastusuhkur on =/>5,2 mmol/l, siis teha GTT esimesel trimestril. Juhul kui 2 + 2 reeglit ei ole seejuures võimalik tagada, võib gestatsioonidiabeedi (GD) diagnoosida, kui paastuveresuhkur on 5,2 mmol/l või kõrgem. GD patsiendi visiidid toimuvad telefoni teel kaugvisiitidena GD diagnoosiga patsient: 1. Saab glükomeetri stardipaketi, mis sisaldab: a. glükomeetrit b. infomaterjali, kus on glükomeetri kasutamise õpetus c. diabeediämmaemanda e-maili aadress d. märget, et mure korral saadab patsient diabeediämmaemandale e-kirja probleemi kirjelduse ja oma telefoninumbriga ning diabeediämmaemand helistab esimesel võimalusel 2. Patsient saadab 10-14 päeva pärast glükomeetri saamist diabeediämmaemanda e-mailile mõõdetud veresuhkru väärtused ning kolme päeva toidupäeviku ja oma telefoninumbri 3. Planeeritud on üks telefonikontakt 10-14 päeva pärast glükomeetri saamist 4. Järgmised nõustamised on e-kirja teel ja vastavalt vajadusele (vajaduse otsustab diabeediämmaemand) 5. Ravi vajadusel saadab diabeediämmaemand patsiendi e-kirjaga saabunud veresuhkru vastused edasi arstile (sisearst /endokrinoloog), kes otsustab edasise taktika vastavalt vajadusele (e-kiri patsiendile, telefonikõne patsiendile, vaid äärmisel vajadusel vastuvõtt)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel