917799 -336488 0 0 Nõukogu aruanne Vastavalt riigivaraseaduse paragrahvi 98 lõikele 1 esitab nõukogu koos majandusaasta aruandega ülevaate selle kohta, kuidas nõukogu on SA Viljandi Haigla tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud . Aruandes tuuakse välja nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude summa liikmete kaupa (põhitasu ja tulemustasu eraldi). 201 9 . aastal oli Viljandi Haigla nõukogu ja juhatuse koostöö sujuv, tihe ja konstruktiivne ning juhatus on kõikides olulistes küsimustes nõukoguga konsulteerinud. Sihtasutuse sisekontrollisüsteemi rakendamisel on järgitud tegevuste eesmärgipärasust ja tulemuslikkust, ressursside mõistlikku kasutamist, õigusaktidest kinnipidamist, aruandluse usaldusväärsust ning kontrollitavust. SA Viljandi Haigla nõukogu on viieliikmeline : Nõukogu esimees Agris Koppel Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Nõukogu liige Siiri Tõniste Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Nõukogu liige Helve Kansi Perearst Nõukogu liige Malle Vahtra (kuni 30.11 . 19 ) Viljandi Linnavolikogu eelarve- ja arengukomisjoni liige Helmut Hallemaa (alates 1 .12.19) Viljandi Linnavolikogu eelarve- ja arengukomisjoni esimees Nõukogu liige Sirje Ilver Viljandimaa Puuetega Inimeste Nõukoja ja MTÜ Teeme esindaja N õukogu koosseisus toimus 201 9 . aastal muudatus. 1. detsembril vahetus nõukogu liige: Malle Vahtra kutsuti nõukogust tagasi ja tema asemele tuli Helmut Hallemaa . Kokkuvõte Nõukogu otsustest: SA Viljandi haigla nõukogu peamised tegevussuunad lisaks nõukogu tavapäras tele otsustusvaldkondadele hõlmasid arutelusid vabariiklikul tasemel piloteeritavat integreeritud teenuste PAIK projekti elluviimise üle, ettevalmistusi uuele haigla infosüsteemile üleminekuks ning peatä helepanu oli suunatud uue haiglakompleksi ettevalmistustöödele ja investeeringute planeerimisele. Seda nii Viljandi kesklinna planeeritava maakondliku haigla-tervisekeskuse, kui ka Jämejalale planeeritavate erihoolekande hoonete osas. Nõukogu hinnangul on koostöö juhatusega sujunud väga hästi ja konstruktiivselt ning samuti on tehtud efektiivset tööd partnerite suunal. 2019. aastal toimus 7 nõukogu koosolekut (sh 2 e-koosolekut) : 21.02.2019 2019.aasta esimesel nõukogu koosolekul andis juhatuse esimees ülevaate 2018. aasta majandustulemustest ning peamistest 2018. aasta sündmusest ja meediakajastustest. Nõukogu kinnitas 2018.aasta majandustulemused. Samuti tutvustas juhatuse esimees 2019. aasta eelarveprojekti. Ta tõi välja, et sundravi lepingu tu lude osa on lahtine, mistõttu näeb selles osas riske. Ühtlasi selgitas PAIK projekti lepingu summa sisu , uue haigla ja tervisekeskuse valiku kriteeriume, koolitus- ja arenduskeskuse loomise eesmärki. Samuti arutati erihoolekande teenuse pikemat perspektiivi, sh Valkla patsientide üle tulemist Viljandi Haiglasse. Lisaks andis juhatuse esimees ülevaate digiregistratuuriga liitumise hetkeseisust. 2 7.03.2019 Välisaudiitor tegi kokkuvõtte ning nõukogu kinnitas 2018. aasta majandusaasta aruande. Nõukogu kinnitas ka 2019. aasta eelarve. Juhatuse esimees andis ülevaate 2018. ja 2019. aasta strateegilistest projektidest, HIS valikute seisust ning uue haigla-tervisekeskuse projekti staatusest. Lisaks tutvustati sisekontrolöri 2019. aasta tegevuskava. 21.05.2019 Vaadati üle 2019. aasta esimese kvartali majandustulemused, peamised sündmused ja meediakajastused. Juhatuse esimees andis ülevaate HIS valikute seisust ja edasistest plaanidest seoses sellega: esilagu jätkab Viljandi Haigla riiklike arendustega koostöös PERHiga, kuid jälgitakse ka EHL ja HEDA arendusi. Juhatuse esimees selgitas, et pikaajalise vaatena lükkub uue HIS valik 2021. aastasse, kui peaks olema selge, mis saab HEDAst ning kuidas liigub edasi PERH. Lisaks arutati Haigla ja perearstide koostööd. 8.08 .20 19 e-koosolek Nõukogu andis Haigla juhatuse esimehele õiguse esitada ehitisregistrile avaldus aadressil Turu tn 6, Viljandi linn, katastriüksusel 89715:001:0020 asuvate ehitiste ehitisregistrist kustutamiseks . Nõukogu volitas Haigla juhatuse esimeest aadressil C.R.Jakobsoni tn 2B, Viljandi asuva kinnistu ostuläbirääkimiste pidamiseks. 9.08.2019 e-koosolek Nõukogu andis Haigla juhatuse esimehele volitused C.R.Jakobsoni tn 2B, Viljandi ostu-müügi eellepingu sõlmimiseks. 17.09.2019 Juhatuse esimees andis ülevaate 2019. aasta esimese poolaasta majandustulemustest ja peamistest sündmustest. Majandustulemusi tegevustulude osas on peamiselt mõjutanud haigekassa lepingu rahalise mahu kasv, voodipäevade arvu kasv, narkoravi teenuste lisandumine (mobiilse teenuse SÜTIK avamine, sundravi teenuse hinnatõus, töövõime hindamise teenuse lõpetamine. Kulude poolelt peamised mõjutajad: palgatõus, sh kollektiivlepingust tulenevalt, sundravi töötajate arvu suurendamine turvariskide haldamiseks, majanduskulude kasv, remondikulude kasv, investeeringutega seotud arenduskulude kasv. Lisaks on kasvanud ravimite kulu, mis puudutab peamiselt TÜKist tulevaid kallite raviskeemidega patsiente. Lisaks andis juhatuse esimees ülevaate strateegiliste projektide hetkeseisust: uue haigla-tervisekeskuse projekt, koolituskeskuse loomine, PAIK projekt , teenindussüsteemi uuendamine, HIS valikute seis. Kvaliteediteenistuse juht andis ülevaate esimese poolaasta kvaliteedijuhtimise ja sisekontrolli tegevustest. 12.11.2019 Haigla juhatuse esimees andis ülevaate 2019. aasta 9 kuu majandustulemustest, sündmustest ja meediakajastustest. Pikemalt peatuti HIS valikute hetkeseisul – nõukogu kiitis heaks teekaardi ettepanekud, avatud hanke läbiviimise ettepaneku. Lisaks andis juhatuse esimees ülevaate uue h aigla-tervisekeskuse investeeringu seisust ja pikaajalisest vaatest. Nõukogu võttis sellega seotud riskid teadmiseks. Juhatuse liikmed andsid ülevaate somaatilise ja vaimse tervise valdkondade tegemistest. Somaatilise poole pealt tegeletakse e-konsultatsioonide juurutamisega. Vaimse tervise poole peal rõhke ehitustel (erihoolekande majad), lastepsühhiaatria arendamisel . Nõukogu esimees andis teada, et alates 1.12.2020 kutsutakse nõukogust tagasi Malle Vahtra ja tema asemele tuleb Helmut Hallemaa. Nõukogu liikme vahetus toimub 1. detsembrist. Samas andis nõukogu nõusoleku, et Malle Vahtra jätkab haigla esindamist MARAC grupis. SA Viljandi Haigla juhatus on kolmeliikmeline: Priit Tampere juhatuse esimees Katrin Kaarma juhatuse liige (vaimse tervise valdkond) Mart Kull juhatuse liige (somaatiline ravi) Nõukogu ja juhatuse liikmetele makstud tasud 2019 aastal on järgmised : Nimi Põhitasu Lisatasud Kokku 2019 bruto 1 Siiri Tõniste nõukogu liige 2 880 2 880 2 Malle Vahtra nõukogu liige 2 640 2 640 3 Helmut Hallemaa nõukogu liige 240 240 4 Sirje Ilver nõukogu liige 2 880 2 880 5 Helve Kansi nõukogu liige 2 880 2 880 6 Agris Koppel nõukogu liige 4 320 4 320 7 Katrin Kaarma juhatuse liige 54 000 4 500 58 500 8 Mart Kull juhatuse liige 54 000 1 500 55 500 9 Priit Tampere juhatuse liige 60 000 20 000 80 000 Kokku 183 840 26 000 209 840 Auditikomitee Auditikomitee lähtub oma töös auditikomitee põhimäärusest, mis on kinnitatud nõukogu koosoleku 11.12.2012 protokollilise otsusega nr 10. Selle kohaselt on Sihtasutuse Viljandi Haigla auditikomitee nõuandev organ, mille on moodustanud haigla nõukogu. SA Viljandi Haigla auditikomitee on kolmeliikmeline: Auditikomitee esimees Malle Vahtra kuni 30.11.2019 Viljandi Linnavolikogu eelarve- ja arengukomisjoni liige Auditikomitee esimees Helmut Hallemaa alates 1.12.19 Viljandi Linnavolikogu eelarve- ja arengukomisjoni esimees Auditikomitee liige Merike Veiber Audiitorbüroo Revisor OÜ avaliku sektori vandeaudiitor Auditikomitee liige Peep Aru Auditikomitee ülesanne on jälgida audiitorkontrolli, riskijuhtimist, sisekontrolli ja -auditeerimist, järelevalve teostamist ja eelarve koostamise seaduslikkust. Auditikomitee koosneb kolmest liikmest, kellest vähemalt üks on nõukogu liige. 201 9 . aastal toimus 5 auditikomitee koosolekut. Auditikomitee koosolekud toimuvad vahetult enne nõukogu koosolekut. 2019. aastal olid a uditikomitee peamisteks teemadeks: 2018. aasta majandusaasta tulemused , 2018. aasta olulisemad sündmused ja meediakajastused, 2019. aasta eelarve, sisekontrolöri tööplaan ja tööde ülevaade, 2018. ja 2019. aasta strateegilised projektid, 2019. aasta majandustulemused ja olulisemad sündmused ning meediakajastused, HIS ülevaade, uue haigla-tervisek e skuse projekti ülevaade . Auditikomitee tunnistas kõik arutlusel olnud teemad sobilikuks nõukogule esitamiseks. Sisekontroll Sisekontrolöri ametikoht täideti 2019. aasta jaanuaris ja sisekontrolör asus tööle kvaliteediteenistuse koosseisus . 2019. aastal võeti fookusesse sisemiste protsesside korrastamine, selguse loomine. Sisekontrolöri üheks rolliks on ka olla kontaktisikuks välistele kontrollijatele. Peamised tegevused valdkonnas 201 9 . aastal olid: andmekaitse nõuete järg i mise kontroll (logid haigla infosüsteemis), toidu käitlemise nõuete järgimine osakondades, posti saatmise protsessi kaardistamine, patsientide sularaha käsitlemine osakonnas, pisteline kontroll tööaja kasutuse osas, sisejuurdluste läbiviimine, uute teenuste loomise protsessi kirjeldamine, sh teenusekaardi täiendamine ning juhendi koostamine, erihoolekande teenuse enesehindamise ettevalmistamine, patsiendi ohujuhtumite käsitluse kirjeldamine, välismaalaste käsitluse kirjeldamine, juhtumiarutelude süsteemsuse arendamine, töötajate nõustamine andmekaitse teemadel.
RIIGI OSALUSE VALITSEMISE, RIIGI ASUTATUD SIHTASUTUSTE ASUTAJAÕIGUSTE TEOSTAMISE NING MITTETULUNDUSÜHINGU LIIKMEÕIGUSTE TEOSTAMISE ARUANNE Asutuse nimi, asutajate arv ja kas riigil on valitsev mõju SA Viljandi Haigla Jämejala, Pärsti vald 71024 Viljandi Maakond Sihtasutus Viljandi Haigla asutati Vabariigi Valitsuse 20.12.2001.a korraldusega nr 850-k eesmärgiga oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu kõrgetasemelise tervishoiuteenuse ja sellega kooskõlas olevate muude teenuste osutamiseks ning osalemiseks meditsiinilistes rakendusprogrammides. Asutamisotsusega anti loodavale sihtasutusele üle sotsiaalministeeriumi hallatavale tervishoiuasutusele Jämejala Psühhiaatriahaigla ja Viljandi maavalitsuse hallatavale tervishoiuasutusele Viljandi Maakonnahaigla kuuluv vara, õigused ja kohustused. SA Viljandi Haigla on riigi poolt asutatud eraõiguslik juriidiline isik, kelle asutajaõiguste teostaja peab oma asutajaõiguste teostamisel hoolitsema, et sihtasutuse põhikirjas on sätestatud kõik Riigivaraseaduses sätestatud eesmärgid riigivara valitsemisel ja terviklikumal korraldusel. Teisi asutajaid ei ole. Muudatusi aruandeperioodi algusest (01.01.2019) kuni aruande koostamise hetkeni asutajate hulgas ei ole toimunud. Sihtasutuse tegevus vastas põhikirjas toodud eesmärkidele. Sihtasutusele nõukogu poolt eelmiseks majandusaastaks seatud aastaeesmärgid täideti. Eesmärkide realiseerimise aluseks oli juhatuse koostatud tegevuskava, mis kätkes endas integreeritud lähenemist, st. seotust sihtasutuse strateegiliste arengueesmärkidega ja aastaeelarvega. Sihtasutuse juhatuse tegevuse eesmärgiks 2019. aastal oli tagada haigla jätkusuutlik areng ning keskenduda uute teenuste arengule ning baasteenuste kvaliteedi tõstmisele. Tegevuskeskkonna üldine areng Tegevuskeskkonna analüüsis on keskendutud haiglat kui tervikut kõige rohkem mõjutavatele trendidele. Rahvastik ja poliitikad Eurostati rahvastikuprognoosi kohaselt ootab Eestit ees peaaegu viiekümneaastane periood, kus vähemalt 65-aastaste osatähtsus kiiresti kasvab. Üsna tõenäoline on, et sama trend ootab ees ka Viljandi maakonda ja Viljandi linna. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 Vähemalt 65-aastaste osatähtsus Eesti kogurahvastikus – prognoos, 2010–2060 Statistikaameti võrdlus ja prognoos, kuidas elanikkond jaguneb vanusegruppidesse aastatel 2013 ja 2040: Statistikaameti andmetest nähtub, et 2040. aastal on 55aastaste ja vanemate inimeste arv 20 protsenti suurem kui aastal 2013. Kogu rahvastiku arv ei kasva oluliselt ka optimistlikumate stsenaariumite järgi, vaid väheneb praeguste trendide jätkudes aastaks 2040 ligikaudu 10 %. Rahvastiku vananemise tõttu tuleb haiglal üha enam tegeleda krooniliste haiguste ravi ja toetavate teenustega, et võimaldada ka kroonilise haigusega inimestel võimalikult kaua täisväärtuslikku elu elada. Erialaste kompetentside ja ressursside planeerimisel tuleb võtta arvesse, et krooniliste haiguste maht kasvab . Vananev rahvastik vajab teenuseid, kus tervishoiu- ja sotsiaalvaldkond on ühendatud üheks tervikuks inimese vajadusest lähtuvalt. Viljandi maakonna rahvastikupüramiid sarnaneb kogu Eesti omaga. Rahvaarv langeb maakonnas nii negatiivse iibe kui rände tõttu. Väljakutseks on olla atraktiivne töötamise koht pärast kooli lõpetamist. Eesti rahvastiku tervise arengukavas on ühe eesmärgina toodud välja inimesekeskse tervishoiu arendamine. Rahvusvaheliselt kokku lepitud arengueesmärkide kohaselt on prioriteediks pakkuda üksikisikutele ja perekondadele nende vajadustele vastavaid tervishoiuteenuseid, vältides seejuures nende vaesumist teenuste kasutamisel. Selleks, et täita neid eesmärke ja tagada rahvastiku hea tervis, on oluline tõhustada tervisesüsteemide toimimist, pöörates erilist tähelepanu soo, vanuse, rahvuse ja sissetulekuga seotud tervisevajadustele, samuti tööga seotud terviseprobleemidele ja nende ennetamisele. Inimesekesksuse tagamisel on oluline teenuste integreeritus. Integreeritud tervishoiuteenuseid hallatakse ja osutatakse nii, et on tagatud järjepidevus tervise edendamise, haiguste ennetamise, diagnoosimise, ravi, haiguste käsitluse, rehabilitatsiooni ja palliatiivteenuste saamisel. Teenuseosutamine toimub koordineeritult ja kooskõlastatult nii tervishoiusüsteemi tasandite ja raviasutuste vahel, kui ka koostöös tervishoiusektori väliste osapooltega vastavalt inimese vajadustele kogu elukaarevältel. Viljandi haiglal on head eeldused olla eestvedajaks inimesekeskse tervishoiu mudelite väljatöötamisel ja katsetamisel oma tegevuspiirkonnas . Vananeva elanikkonna osakaalu tõusuga kasvab ka dementsust põdevate inimeste arv. Dementsusega inimeste hooldus on Eestis korraldatud ebapiisavalt. Tulemuseks on olukord, kus pakutavad teenused ei vasta sageli dementsusega inimeste tegelikele vajadustele, mis viitab sellele, et hooldusteenuste kvaliteet ja väljundid vajavad parandamist. Eesti vajab koostöövõrgustikule baseeruvat kompetentsikeskust, mis käsitleb dementsust põdevaid patsiente terviklikult. Sõltuvushaigustest tingitud kõrge suremus Eesti paistab Euroopa Liidus silma keskmisest kõrgema narkootikumide tarvitamise sagedusega 15-16-aastaste kooliõpilaste seas (ESPAD 2015). Tervise Arengu Instituudi uuring näitab, et 2015. aastal oli võrreldes 2010. aasta uuringuga narkootikumide tarvitamine märkimisväärselt tõusnud kõikides vanuserühmades vahemikus 14 kuni 29 aastat: kokku 26% 14−15-aastatest (2010. a 18%), 47% 16-18-aastastest (2010. a 28%), 57% 19-24-aastastest (2010. a 39%) ja 59% 25-29-aastastest (2010. a 47%) olid elu jooksul narkootikume tarvitanud. Eestis on narkootikumide üledoosidest tingitud suremus aastaid olnud ELi kõrgeim. Kui 2016. aastal oli ELis keskmiselt 21,8 üledoosi surmajuhtu miljoni elaniku kohta (15-64-aastaste seas), siis Eestis oli 132 juhtu (EMCDDA 2017). Viljandi haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse visioon on saada riigiasutuste olulisimaks partneriks siseriiklike uimastistrateegiate väljatöötamisel ja arendamisel. Kiire palgakasve ja tööjõuturu arengud Statistikaameti andmetel on palkade kasv Eestis 2019 aastal olnud keskmiselt 7,4 % aastas. Sellest erasektoris 6,7% ja avalikus 9,5% tõusu. Tervishoius ja sotsiaalhoolekandes kasvasid 201 9 . aasta l palgad aastases võrdluses 1 4 % ja sotsiaalvaldkonnas 10% . Tervishoiuasutused peavad tõhustama oma tegevust olukorras, kus napib tööjõudu ja palgad kasvavad kiires tempos. Tervishoiutöötajate, eriti õdede puudus tööjõuturul: Tervise Arengu Instituudi (TAI) kogutud statistika järgi töötab Eestis tuhande elaniku kohta 3,5 arsti ja 6,5 õendustöötajat, sh õdesid 6,2. Arstide arv tuhande elaniku kohta on sarnane Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riikide keskmise tulemusega, kuid OECD näitaja õdede arvus on ca 1,5 korda suurem ehk 8,6. Tervishoiuasutused peavad pöörama erilist tähelepanu tööjõu efektiivsele kasutamisele ning töötajaskonna motiveeritusele . Noored liiguvad ja jäävad tõmbekeskustesse: tervishoiusektori koolitus on koondunud Tallinna ja Tartusse. Osal erialadest ei toeta kõrgkool residentuuri läbimist maakonnahaiglates. Viljandi haigla peab looma järelkasvu jaoks atraktiivse keskkonna, tagamaks personali jätkusuutlikkust. Perearstide kasvav keskmine vanus ning lahkumine pensionile: TAI statistika näitab, et aastal 2017 oli perearstide keskmine vanus 55 aastat ning viiendik perearstidest on 65-aastased või vanemad. Viljandi haigla toetab Viljandi perearstiteenuste tugiteenuste võimaldamist, sh eriarstikonsultatsioonid ja e-teenused. Vaimse tervise häirete kasv Vaimse tervise häiretest tingitud haiguskoormus ühiskonnale on suur ja kasvava trendiga. Raskematest vaimse tervise häiretest tingitud kannatused, stigmatiseerumine ja elust väljalangemine omavad laiemalt mõju ka peredele ja lähikondlastele. Euroopa Liidu tervisehinnangute kohaselt esineb enam kui igal kuuendal ELi elanikul aasta jooksul mingi vaimse tervise probleem. Vaimse tervise probleemidega ei jõuta aga sageli õigeaegselt abini. Uuringute kohaselt pöördub abi saamiseks vaid ca 50% vaimse tervise häirega isikutest. Eriti oluline on õigeaegne abi laste ja noorukite puhul, kus sageli on pädeva sekkumise korral võimalik arengut paremini toetada ning vähendada hilisemat toimetulematust. Vanemaealiste arvu kasv toob kaasa ka dementsussündroomiga inimeste hulga suurenemise. Dementsuse levimust hinnatakse ca 5-7% 70-79 aastaste vanuserühmas ja ca 10% üle 80 aastaste vanuserühmas. Viljandi haigla eelisarendab lastepsühhiaatriat ja erinevaid vaimse tervise erivajadustega inimestele suunatud teenuseid. Haigekassa rahastuse jätkusuutlikkus Eestis oli aasta keskmine tervishoiukulude reaalkasv aastatel 2003-2009 5,6% ja aastatel 2009-2016 3,6%. Vananeva elanikkonna ravikulud suurenevad rahastuse kasvust kiiremini. 2014. aastal koostas rakendusuuringute keskus Praxis ravikindlustuse tulude ja kulude mudeli, mille abil saab igal aastal hinnata erinevate poliitikate ja trendide mõju ravikindlustuse tulude ning kulude tasakaalule. Koostatud mudel prognoosib haigekassa reservide lõppemist uue kümnendi esimeses pooles. Baasstsenaarium on koostatud eeldades poliitika muutumatust. Aastaks 2023 ei võimalda jaotamata tulemi jääk enam jooksva aasta negatiivset tulemit katta. Tervishoiuvaldkond vajab inimesekeskset ja järjepidevat teenuste korraldust ning seda motiveerivat rahastamist. IT võimaluste areng tervishoiusektoris IT-lahendused võimaldavad tulevikus muuta teenused rohkem kättesaadavaks. Tehisintellekt võimaldab laiendada automatiseerimist tervishoiuteenuste osutamisel ning ennetustegevuse tõhustumine võimaldab ravikulusid kokku hoida. Strateegiline tegevuskava 2019.-2 02 4 . aastal. Viljandi haigla strateegiliste eesmärkide ning neid toetavate tegevuste püstitamisel on lähtutud haigla pikaajalistest arengusuundadest. Haiglas kokku lepitud strateegilised eesmärgid keskenduvad patsiendile kvaliteetse teenuse osutamisele koos arenguvõimelise toimimisega. Meie visioon on olla aastal 2023 patsientidele, klientidele ja partneritele eelistatuim tervishoiuga seotud terviklahenduste pakkuja, st: Oleme struktuurselt finantsilises tasakaalus, st pikaajaliselt arendusvõimekad. Oleme oma parterite jaoks eelistatuim arendus- ja koostööpartner Meil on patsiendid/kliendid, kes on meiega rahul ja kelle jaoks pakume parimat väärtust. Eesmärk I: Töötajaskond tunnetab, et Viljandi Haiglas on hea töötada ja areneda H aigla prioriteediks on tagada töötajate arenguvõimalused, rahulolu ja motiveeritus . Mõjueesmärgi saavutamiseks on valitud viis peamist strateegiat: Keskendutakse kriitilistele kompetentside kaasamisele ja arendamisele Juhtimisstiil on töötajaskonda kaasav ning otsused ja juhtide käitumine on kooskõlas asutuste väärtustega. Arendada asutuse motivatsioonisüsteemi selliselt, et see toetab töötajaskonna arengut ja iga töötaja soovi pikaajaliselt panustada haigla arengusse. Töötajaskonna koolitamine on süsteemne ning arvestab paindlikult töötaja elusituatsioonist tulenevate võimalustega enda ja haigla arengusse panustada. Taristu arendamine parandab töötajaskonna töökeskkonna efektiivsust, hubasust ja turvalisust. Eesmärk II : Tagatud organisatsiooni pikaajaline arenguvõimekus läbi uute teenuste rakendamise Eesti järjest vananeva ühiskonna teenusevajadusi silmas pidades on Viljandi haigla võtnud eesmärgiks olla in no vatsiooni vedaja integreeritud teenuste ja kroonilise haiguse ravimudeli (nn. tervikteenuste) rakendam i sel. Viimast peame võtmeteguriks haigla konkurentsivõimelise ning jätkusuutlikuna hoidmisel. Selliste teenusmudelite loomisel on ülioluline esmatasandi teenuste kaasamine Viljandi haigla poolt pakutavate teenustega üheks loogiliseks tervikuks. See on võimalik ainult koos uue aktiivravi- ja tervisekeskuse avamisega Viljandi kesklinnas. Praeguses asukohas ja taristu piiranguid silmas pidades on eri- ja perearsti üheks loogiliseks tervikuks sidumine nii tehniliselt kui korralduslikult keeruline. Eesmärgi saavutamiseks on valitud neli peamist strateegiat: Selgetest prioriteetidest lähtuv teenuste arendamine, mis võimaldab uute teenustega luua uut kompetentsi ja tuua lisarahastust Olemasolevate teenuste portfelli arendamist Integreeritud teenuste arendamine, mis võimaldab patsiendi/kliendi terviklikku tulemuspõhist teenindamist. Luuakse tervisekeskus-haigla kulutõhus koostöömudel Arendatakse vaimse tervise kompetentsidel baseeruvaid teenuseid, mis põhinevad sihtrühmade vajadustel. Eesmärk III: Klient ja patsient tunneb, et temast hoolitakse Loome positiivse kliendikogemuse , meie patsiendid/kliendid , kelle jaoks pakume parimat väärtust , on meiega rahul. Mõjueesmärgi saavutamiseks on valitud viis peamist strateegiat: Baasteenuste (siia baasteenuste loend) kvaliteedi tõstmine, mis väljendub nii kliinilistes näitajates kui ka teenuse saaja kogemusega seonduvates näitajates. Teenindusstandardite sh prioriteetsete -kanalite arendamine võimaldab efektiivset ja paindliku klientide ja patsientide teenindamist. Patsienti/klienti kaasatakse teda puudutavate otsuste tegemisel ning temale luuakse hoolivalt valikuvabadust. Täiustatakse juhtimispraktikaid, mis tagavad kvaliteedi pideva arengu ning kvaliteedijuhtimissüsteemi pideva täiustumise. Suuname investeeringuid prioriteetsete teenuste osutamisega seonduva taristu arendamiseks. Eesmärk I V : Haigla on majanduslikult jätkusuutlik Igapäeva tegevuse efektiivsuse suurendamine väljendub selles, et haigla püsib majanduslikult jätkusuutlik ning on võimeline arenema vastamaks ka tulevikus kaasaegse haiglale esitatavatele ootustele ja nõuetele. Mõjueesmärgi saavutamiseks on valitud neli peamist strateegiat: 1. Otsustamisel ja juhtimisel lähtutakse efektiivsuse mõõdikutest. 2. Tegevuskeskkonna riske juhitakse süsteemselt. 3. Süsteemsed siseauditid aitavad tuvastada, maandada ja ennetada riske. 4. Investeeringud taristusse võimaldavad efektiivsemat majandamist. Eesmärke toetavad tegevused P artnerite ja koostöövõrgustiku süsteemne haldamine Luuakse tervisekeskus-haigla koostöös partneritega. Suhtehaldusvõrgustiku süsteemne juhtimine toetab sihipärast koostööd partneritega. Eesmärgistatakse juhtide töö haiglast väljapoole. U ue paikkondliku tervishoiumudeli arendamisel ja katsetamise eestvedamine , ühendades esmatasandi, sotsiaal- ja haiglateenused üheks tervikuks Piloteerida tervishoiu - ja sotsiaal teenuste integratsiooni sh: teenuste arendami n e patsiendi tervikvaates (PAIK, insuldipatsienditeekond) koostöös esmatasandi, sotsiaalteenuste ning kõrgema etapi haiglatega uute rahastamis põhimõtete pilootprojektide (koostöös haigekassaga) Dementsuse kompetentsikeskuse arendused Osalemine IFIC ja Maailmapanga arendusprojektides Somaatiliste valdkonna prioriteetsete teenusete ja kvaliteedi arendamine Viljandi haigla poolt osutatavate teenuste kõrge kvaliteedi tagamin S ünnitusabi pakkuva haiglana jätkamine H aigla struktuuri muutmine tagamaks efektiivsema t teenuseosutamis t ja tõhusama t kontrolli pakutavate teenuste kvaliteedi osas U u te kogukon na jaoks vajalike teenuste käivitamine rõhuasetusega teenuste omavahelisele seostatusel e ja patsiendikesksusele U usi kliinilisi tippspetsialist ide värbamine , mis tooks kaasa uusi ja vajalikke teenuseid ning tagaks olemasolevate teenuste arengu K oostööd tihendamine Viljandi maakonna perearstide ja sotsiaalvaldkonna teenuseosutajatega Leiame Viljandi haiglale olulistes teenusesektorites maakonnaväliseid partnereid ja osaleme nendes valdkondades pakutavates arendus ja teadusprojektides. Vaimse tervise valdkonna prioriteetsete teenusete arendamine Psühhiaatria teenuste tervi k käsitluse arendamine koostöös perearstidega ja KOV sotstöötajatega Lastepsühhiaatria teenuse arendamine, kolimine Jämejalale, täiendava personali värbamine, plaanis 2020 täiendava noorukite osakonna avamine. Sundravi teenuse arendamine, teenuse mahu, kvaliteedi ja turvalisuse tagamine Panustamine kohtupsühhiaatria arengukavasse, töögruppide juhtimine Sundravi ambulatoorse teenuse arendamine – sotsiaaltöö rolli suur e ndamine ambulatoorse patsiendi toetamisel (vajalik kriminaalhooldusele sarnase teenusekomponendi lisamine) Sundravi statsionaarse teenuse arendamine – meeskonnatöö ulatuslikum rakendamine raviprotsessis; kliiniliste psühholoogiliste uuringute hulga suurenemine; sõltuvusnõustamise rakendamine. Tegevusteraapia kasutamise võimaluste analüüs, tegevuskeskuse kontseptsiooni väljatöötamine. Sundravi taristu renoveerimine, täiendavad ümberpaigutused osakondades seoses klientide arvu suurenemisele, selleks täiendavate jalutusaedade e hitamine. Sundravi peamaja rekonstrueerimine, mis peaks lõpule jõudma mai 2020. Erihoolekande taristu ajakohastamine. Hoonete valmimine 2020 Psühhiaatriakliiniku ning sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse arendamine tunnustatud kompetentsikeskuseks. Alkoholi sõltuvusravi teenuse edasiarendamine. Sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsiooniteenuste pakkumise kohandamine uuenenud sihtgrupi vajadustele. Eesmärgipärane maine kujundamine väljendub selles, et haigla on oma huvipooltele tuntud ja atraktiivne koostööpartner. Luuakse ja rakendatakse asutuse kommunikatsiooni strateegia, mille alusel maine kujundamine süsteemselt toimub. Töötajad on kogukonnas suhtlemisel üks nurgakividest. Eesmärke toetavad investeeringud Raviprotsessi toetavate seadmete ost vastavalt investeeringute kavale. Investeeringud olemasoleva ruumiprogrammi parandamisse vastavalt investeeringute kavale. Viljandi maakonna haigla-tervisekeskuse hoone arendus Ebastabiilse remissiooniga hooldusteenuse hoonete ehitus Kohtumäärusega erihooldusteenuse hoone ehitus koostöös AS Hoolekande Teenustega Sundravi teenuskeskonna parandamine etapp 2. Teenuste arendamisega seotud investeeringud Teenuste integratsiooni projekti PAIK rakendamine Võimalikud narko ravi ja rehabilitatsiooni teenuste arendamised Ida-Virumaal Sundraviteenuse arendamine sh ambulatoorne sundravi Haigla infosüsteemi arendamine 2019 tegevusaruanne Teenuste areng Uute teenuste arendamine on Viljandi Haigla jaoks oluline tegevuseesmärk strateegiliste arengueesmärkide saavutamisel, eelkõige jätkusuutliku arenguvõime tagamisel. Uute teenuste arendamisel ja olemasolevate uuendamisel võiks välja tuua: Teenindusüksuse loomine Elutähtsa teenuse toimepidevuse plaan koostatud – mai 2019 PAIK tervishoiu korralduse piloteerimine sai haigekassa innovatsioonifondilt rahastuse ca 50% ulatuses narko ravi- ja rehabilitatsiooni teenuste arendamine: SÜTIK teenuse käivitamine Noorukitepsühhaatria teenuse avamine Sundravi ambulatoorse teenuse laiendamine Dementsuse kompetentsikeskuse käivitamine Uneuuringute teenuse käivitamine Koolituskeskuse käivitamine Statsionaarse taastusravi teenuse taaskäivitamine Noorsportlaste terviskontrolli teenuse käivitamine Teenuskeskkonna areng Teenuskeskkonna arengutest olulisemad on: Jämejalale kahe ebastabiilse remissiooniga hoolekande teenusele suunatud hoone ehitamise alustamine Jämejalale ühe kohtumäärusega erihoolekande teenusele suunatud hoone ehitamise alustamine Uue haigla-tervisekeskuse kesklinna hoone eelprojekti koostamine Sundravi hoone rekonstrueerimine Lastepsühhiaatria rekonstrueeritud hoone avamine Investeeringud 201 9 oli SA Viljandi Haigla jaoks mitmete strateegiliste investeeringute ettevalmistamise aasta: 1. Investeeringute ettevalmistused Euroopa liidu meetmete investeeringute rakendamine Erihoolekande teenuse majade projekteerimine ja ehituse algus Viljandi maakonna haigla-tervisekeskuse arendamine koos perearstidega – eelprojekti lõpetamine Majasisesed mitmed rekonstrueerimistööd, Sundravi peahoone rekonstrueerimine, etapp 1. 2 . Suuremad nvesteeringud seadmetesse PCR seade Uus buss personali veoks Kompuuter tomograaf Videolaparaskoop Immuntehnoloogiline tsentrfuug Silma tomograaf EKG aparaate 4 tk Autorefrakto tahhümeeter Trenazööre taastusravi üksusesse 3 . Kvaliteedi tagamine Kvaliteedijuhtimise süsteemi arendamine Kvaliteedi juhtimisega tegeleva meeskonna laiendamine Kvaliteedi käsiraamatu arendamine ja viimine uut siseveebi 4. Koostöö arendamine Partnerlusuhete loomine PERHiga ja TÜK koostööleppe uuendamine Koostööprojektid Connected Health klastriga. Koostöö programm Viljandi gümnaasiumiga – Tervishoiu valikaine käivitamine gümnaasiumis Koostööüritused TÜ arstiteaduskonna üliõpilaste ja kogukonnaga. Maailmapanga ja IFIC projektidega koostöö Koostöö kohalike sotsiaaltöötajate ja lastekaitsespetsialistidega. Koostöölepingute sõlmimine KOVidega Organisatisoon ja kvaliteet Viljandi haigla on praktikabaasiks Tartu ülikooli arstiteaduskonna ja tervishoiukõrgkoolide üliõpilastele, samuti arst-residentidele. Kõrvuti ravitegevusega on haiglatöösse integreeritud sotsiaal- ja erihooldusteenuste osutamine ning mitmekesine rehabilitatsioonialane tegevus. Seoses PAIK pilootprojekti algusega on vastavat integratsiooni plaanis veelgi süvendada. Haigla eesmärk on tagada põhiteenuste osas patsientide ootusi arvestav kvaliteetne ning kättesaadav arsti- ja õendusabi nii, et SA Viljandi Haigla oleks teeninduspiirkonna elanikele esmaseks valikuks oma terviseprobleemide lahendamisel. Piirkondlike teenuste osas tahame olla parim valik oma partneritele. Mõlema teema puhul on oluline pikaajalise arengu võimekuse tagamine. Organisatsiooni tasandil pööratakse tähelepanu tervist toetava keskkonna kujundamisele, mis on tervishoiuprotsessi lahutamatuks osaks. Lisaks haigla tavapärasele tegevusele haiguste diagnoosimisel ja ravimisel keskendutakse koostööle maakonna perearstidega, eesmärgiga rahuldada üha lisanduvate krooniliste haigete ja eakate inimeste füüsilisi, vaimseid ja sotsiaalseid vajadusi. Samut i jätkasime 201 9 aastal hooldajatele suunatud arendusprogrammi , mille raames koolitati hooldajaid hakkama saama probleemsete teenindusolukordadega ja oma töö keeruliste olukordadega. Andmed sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärkide kohta (1) sihtasutuse kinnitatud ning kavandatavad tegevuseesmärgid jooksva ning kolme järgneva majandusaasta kohta: vt lisa 1 Üldeesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu kvaliteetse tervishoiuteenuse ja sellega kooskõlas olevate muude teenuste osutamine ning osalemine meditsiinialastes rakenduslikes uurimisprogrammides (2) sihtasutuse finantseesmärgid on ära toodud lisas 2 : sihtasutuse tegelikud ja prognoositavad arvnäitajad eelmise, jooksva ning kolmel järgneval majandusaastal: Riigi eelarvevahenditest ostetavad teenused eurodes 201 9 .a. : 1 4 572 553 € - meditsiiniteenuste müük (Eesti Haigekassa) 717 347 € - psüühilise erivajadustega inimestele teenuse osutamine (leping Sotsiaalkindlustusametiga.) 5 087 675 € - psühhiaatriline sundravi (Justiitsministeerium) 42 620 € - rehabilitatsiooniteenused (Sotsiaalkindlustusamet) 2 676 654 € - sõltuvushaigete rehabilitatsiooni teenus, tubekuloosi programm, suitsust loobumise programm, alkoholitarvitamise häire ravi ( Tervise Arengu Instituut ) 26 380 € - tööalane rehabilitatsioon (Eesti Töötukassa) 216 083 € - PAIK projekti teenused (Eesti Haigekassa) Kokku: 2 3 339 312 €, mis moodustas 8 9 ,7 % 201 9 .a põhitegevuse tuludest Riigi eelarvevahenditest ostetavad teenused eurodes prognoos 20 20 .a. : 1 5 570 588 € - meditsiiniteenuste müük (Eesti Haigekassa) 860 760 € - psüühilise erivajadustega inimestele teenuse osutamine (Sotsiaalkindlustusamet) 5 678 700 € - psühhiaatriline sundravi (Sotsiaalministeerium) 4 2 000 € - rehabilitatsiooniteenused (Sotsiaalkindlustusamet) 2 739 499 € - sõltuvushaigete rehalibitatsiooni teenus, tuberkuloosi projekt,suitsust loobumise p rogramm, alkoholitarvitamise häire ravi (Tervise Arengu Instituut ) 30 000 € - tööalane rehabilitatsioon (Eesti Töötukassa) 2 91 667 € - PAIK projekti teenused (Eesti Haigekassa) Kokku 2 5 213 214 €, mis moodustab 8 9, 4 % 20 20 . a kinnitatud põhitegevuse eelarve tuludest. Prognoosi kohaselt aastateks 20 2 1 kuni 202 4 säilib senine trend, kus kogutuludest ca 8 9 % moodustab riigi või avalik-õiguslike juriidiliste isikutelt poolt ostetavate teenuste maht. 201 9 -2024 finantsprognoos 2019 2020 2021 2022 2023 2024 1.Tulud kokku 27 906 33 299 36 563 42 886 46 212 40 318 Sh müügitulu 26 532 28 202 29 048 29 919 30 817 31 741 Sh sihtotstarbeliste eraldised riigieelarvest 790 1 763 3 022 14 113 8 577 Sh eurotoetused 584 5 097 5 752 9 945 1 282 0 2. Kulud kokku -25 193 -28 855 -30 859 -33 339 -34 852 -34 936 Sh personalikulud -18 308 -20 610 -21 640 -22 722 -23 859 -24 455 Sh. kulum -602 -700 -861 -861 -1 095 -1 564 3.Aruandeaasta tulem 2 713 4 444 5 704 9 547 11 360 5 382 4.Varad 20 217 24 505 30 156 39 703 51 063 56 446 Sh raha ja selle ekvivalent 8 769 8 600 7 012 3 403 2 223 1 571 5.Kohustused kokku 2 164 2 008 1 955 1 955 1 955 1 955 6.Netovara suurus 18 053 22 497 28 201 37 748 49 108 54 491
Saatja: SA Viljandi Haigla <
[email protected]>
Saadetud: 11.05.2020 21:00
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Riigi asutajaõiguste teostamisest
Manused: Asutajaoigused_Noukogu_aruanne_2019.asice;
Viljandi_Haigla_aastaaruanne_2019-1.bdoc
Teie 14.04.2020 nr 1.1-8/1293-1
Meie 11.05.2020 nr 1-12/1121-1
Tere
Teile on saadetud SA Viljandi Haigla dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument.
Lugupidamisega
--
Merike Aaremaa
SA Viljandi Haigla
sekretär
tel 435 2022
e-post
[email protected]
MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2019
aruandeaasta lõpp: 31.12.2019
sihtasutuse nimi: Sihtasutus Viljandi Haigla
registrikood: 90004585
tänava nimi, maja number: Pärna tee 3
küla: Jämejala küla
vald: Viljandi vald
maakond: Viljandi maakond
postisihtnumber: 71024
telefon: +372 4352022
faks: +372 4352026
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.vmh.ee
Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 9
Bilanss 9
Tulemiaruanne 10
Rahavoogude aruanne 11
Netovara muutuste aruanne 12
Raamatupidamise aastaaruande lisad 13
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 13
Lisa 2 Raha 15
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 16
Lisa 4 Nõuded ostjate vastu 17
Lisa 5 Varud 17
Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 17
Lisa 7 Kinnisvarainvesteeringud 18
Lisa 8 Materiaalsed põhivarad 19
Lisa 9 Kasutusrent 20
Lisa 10 Laenukohustised 21
Lisa 11 Võlad ja ettemaksed 22
Lisa 12 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 22
Lisa 13 Tulu ettevõtlusest 24
Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud 24
Lisa 15 Tööjõukulud 25
Lisa 16 Muud kulud 25
Lisa 17 Seotud osapooled 25
Lisa 18 Sündmused pärast aruandekuupäeva 26
Aruande allkirjad 27
Vandeaudiitori aruanne 28
2
TEGEVUSARUANNE
Sihtasutuse funktsioonid ja eesmärgid
Sihtasutus Viljandi Haigla asutati Vabariigi Valitsuse otsusega 20.12.2001. a kõrgetasemelise
tervishoiuteenuse ja sellega kooskõlas olevate muude teenuste osutamiseks
ning osalemiseks meditsiinilistes rakendusprogrammides. Asutamisotsusega anti loodavale
sihtasutusele üle sotsiaalministeeriumi hallatavale tervishoiuasutusele Jämejala
Psühhiaatriahaiglale ja Viljandi maavalitsuse hallatavale tervishoiuasutusele Viljandi
Maakonnahaigla kuuluv vara, õigused ja kohustused.
SA Viljandi Haigla on oma põhifunktsioonidelt üldhaigla, mille peamiseks teeninduspiirkonnaks
eriarstiabi osutamisel on Viljandi maakond. Põhitegevusena osutab Viljandi haigla ööpäevaringset
ambulatoorset ja statsionaarset eriarsti-, õendus- ja ämmaemandusabi. Haigla eripäraks on õigus
osutada psühhiaatrilisi tervishoiuteenuseid piirkondlikule haiglale omases mahus, struktuuris ja
kvaliteedis ning lisaks vaimse tervise valdkonna unikaalseid teenuseid nagu sundravi ja
narkorehabilitatsioon.
2018. aastal võrgustas Viljandi haigla Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskuse sihtasutuse, avas
teenuse osutamise kohad Jõhvis ja Narvas.
Viljandi haigla on praktikabaasiks Tartu ülikooli arstiteaduskonna ja tervishoiukõrgkoolide
üliõpilastele, samuti arst-residentidele. Kõrvuti ravitegevusega on haiglatöösse integreeritud
sotsiaal- ja erihooldusteenuste osutamine ning mitmekesine rehabilitatsioonialane tegevus.
Haigla eesmärk on tagada põhiteenuste osas patsientide ootusi arvestav kvaliteetne ning
kättesaadav arsti- ja õendusabi nii, et SA Viljandi Haigla oleks teeninduspiirkonna elanikele
esmaseks valikuks oma terviseprobleemide lahendamisel. Piirkondlike teenuste osas tahame olla
parim valik oma partneritele. Mõlema teema puhul on oluline pikaajalise arengu tagamine.
SA Viljandi Haigla patsientide, klientide, koostööpartnerite ja põhiteenuste jaotus on toodud
alljärgnevalt:
3
Viljandi haigla pöörab suurt rõhku terviseedendusele ja haiguste ennetamisele, suunates suuremat
tähelepanu patsientide ja nende lähedaste nõustamisele ning personali terviseharidusele.
Organisatsiooni tasandil pööratakse tähelepanu tervist toetava keskkonna kujundamisele, mis on
tervishoiuprotsessi lahutamatuks osaks. Lisaks haigla tavapärasele tegevusele haiguste
diagnoosimisel ja ravimisel keskendutakse koostööle maakonna perearstidega, eesmärgiga
rahuldada üha lisanduvate krooniliste haigete ja eakate inimeste füüsilisi, vaimseid ja sotsiaalseid
vajadusi.
2019 strateegilised investeeringud ja arendused
1. Investeeringud
• Viljandi haigla ja tervisekeskuse hoone arhitektuurikonkurss ja eelprojekt
• Erihoolekande majade projekteerimine ja ehituse ettevalmistused
• Sundravi hoone ja -aedade rekonstrueerimine
• Jämejala uue kanalisatsiooni magistraaltrassi projekteerimine ja ehitus
• Uus kompuutertomograaf
• Buss Tartus ja selle ümbruses elavatele töötajatele
2. Teenuste areng
• Sundraviteenuse arendamine ja teenuse osutamise turvalisuse suurendamine
• Laste- ja noorukite psühhiaatria osakonna kolimine Jämejalale, selleks eraldi maja
kohandamine eesmärgiga teenuse edasiseks laiendamiseks
• Viljandis avati sõltuvusravi ja rehabilitasiooni võõrutuse osakond ning Ida-Virumaal
mobiilne teenus.
• Paikkondliku tervishoiu ja sotsiaaltöö integratsiooni ja ravi järjepidevuse teenuse (PAIK
teenus) arendamine koostöös Eesti haigekassaga
• Teenuseosutajate vahelise elektroonse raviplaanide vaaturi ja terviseinfo vahetamise
platvormi (Teleskoop) edasi arendamine (3 versiooniuuendust)
• Teleskoop platvormi integreerimine maakonna perearstide töölauale (40% maakonna
perearstidest liidestunud 2019 lõpu seisuga)
• Elektroonse patsiendikogemuse ja rahulolu platvormi (ePRO) lähteülesande
sõnastamine ja arendaja hankimine, prototüüp tehtud
• Telemeditsiini võimaluste loomine (telesildade hange) ja kaugtöö vahendite arendamine
4
(teleradioloogia võimaluste loomine radioloogidele)
• Üle-maakondliku riskipatsiendi mudeli loomise ettevalmistused ja analüütika
• Iseseisva õenduse teenuste arendamine – käivitatud diabeediõe vastuvõtt, kopsuõe
vastuvõtt, ämmaemanda iseseisev vastuvõtt
• Ettevalmistused uute õenduse vastuvõttude käivitamiseks 2020 – unemeditsiini õe
vastuvõtt, reumatoloogia õe vastuvõtt
• Käivitatud ämmaemandate koduvisiit ning füsioterapeudi koduvisiit
• Uued teenuseosutajad: lisadunud osalise koormusega reumatoloog, neuroloog
• Uus e-konsultatsiooni eriala – reumatoloogia
• EMO triaazhisüsteemi ümberkorraldamine ja kaasajastamine
• Uue kompuutertomograafi hange ja tööle rakendamine
• Ettevalmistused statsionaarse taastusravi teenuse taaskäivitamiseks taastusravi kliinikus
2020
3. Koostöö arendamine
• Connected Health klastri uue perioodiga liitumine
• Dementsuse Kompetentsikeskuse partnerina projekti tervisevaldkonna uute algatuste ja
koolituste läbiviimine
• Koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga kohtupsühhiaatria strateegiliste
arengueesmärkide väljatöötamine
• Lisaeriala avamine Viljandi gümnaasiumis
• Konsortsiumilepingu sõlmimine Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga
• Praktikavõimaluste laiendamine Tartu Ülikooli meditsiinivaldkonna üliõpilastega
• Erakorralise meditsiini osakonna ja sisekliiniku ühendamine ühtseks kliinikuks
• Hooldajate täiendõppe programmi käivitamise ettevalmistamine koostöös Tartu
Tervishoiu kõrgkooliga
4. Kvaliteedi tagamine
• Patsiendi ohujuhtumite registreerimise süsteemi käivitamise ettevalmistamine ja
ülehaiglalised töörühmad
• Koolituskeskuse loomine ning koolitusjuhi leidmine
• Labori sertifitseerimist ettevalmistavad tegevused
• Viljandi haigla ja tervisekeskuse projekteerimise tegevused
• Ülehaiglalise teenuskaartide süsteemi rakendamine uute teenuste arendamiseks
• Ravimahuplaanide tegemise pilootprojekt sisekliinikus ja taastusravi kliinikus
• Kliiniliste assistentide süsteemi käivitamine
• Teenindusüksuse restruktureerimine ja hea tava koostamine
5
2019. aasta oli oluline lisaks töötajatesse investeerimisele ka töökorralduse ülevaatamise poolest –
lisaks 2019. aasta palgakokkuleppe-põhise meditsiinilise ja abipersonali töötasude kasvule
vaatasime üle mitme kliiniku töökorralduse.
Ravitöö näitajate kokkuvõte
2019. aastal asusid Viljandi Haiglasse tööle mitmed uued arstid ja juhtivõed. Korraldati ümber
haigla õendusjuhtimine ja loodi kogukonnateenuste juhi ametikoht. 2019. aastal asusid Viljandi
Haiglasse tööle mitmed noored arstid – reumatoloog, neuroloog, radioloog. Sisekliiniku ja EMO töö
paremaks korraldamiseks ja koordineerimiseks otsustati kaks osakonda ühendada üheks kliinikuks
ja viia ühise juhtimise alla. Uue loodud kliiniku juhiks sai nii regionaalhaigla kui rahvusvahelist
kogemust omav erakorralise meditsiini arst dr. Triinu Russki. Oluliseks võib lugeda haigla üldist
suunda õdede iseseisvate vastuvõttude mahu kasvatamisele ja kliiniliste assistentide
rakendamisele igapäevatöös. Ravikvaliteedi ja tervishoiuspetsialistide elukestva õppe pikajalise
tagamise eesmärgil sai 2019 aastal loodud Viljandi haigla koolituskeskus. Koolituskeskuse
eesmärgiks on pakkuda haigla missiooni ja strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalikke
täienduskoolitusi haigla arstidele, õdedele ja hooldajatele aga pakkuda ka enesetäiendamise
võimalusi maakonna teistele tervishoiuteenuse osutajatele.
Psühhiaatriakliinikus asusid tööle 2 uut, residentuuri lõpetanud psühhiaatrit. Tegevuse
paindlikumaks korraldamiseks liideti akuutpsühhiaatria ja psühhiaatrilise pikaravi osakonnad. 2019.
aastal töötati välja Jämejala Tegevuskeskuse põhimõtted patsientidele paremate ravi toetavate
teenuste arendamiseks.
Somaatilise ravi sektoris olid ravimahud üldjoontes stabiilsed. Psühhiaatriakliinikus pakuti 2019
veidi vähem statsionaarset teenust. See oli tingitud mitme osakonna kolimisest ja sundravi maja
renoveerimistöödest. Olulisem kasv esines sundravi ning narkoravi ja rehabiliatatsiooni teenuste
osas. Ravimahtude rahaline plaan täideti.
Haigla üldine maine usaldusväärse tööandjana on jätkuvalt tugev. Usaldusväärsus on ka haigla
lepingupartnerite hulgas kõrge. Sellele viitavad nii PAIK projekti jätkuv rahastamine haigekassa
poolt kui partnerite huvi projekti ja meie kogemuse vastu - Viljandi haigla on seetõttu kaasatud
Lõuna-Eesti insuldipatsiendi teekonna projekti (koostöö TÜK-iga). 2019 panustati oluliselt haigla ja
perearstide koostöö parandamisele. Patsiendi raviteekondade paremaks korraldamiseks hakkasime
korraldama võrgustikukohtumisi somaatilisse meditsiini valdkonnas ja sagenesid ühised arutelud
korralduslike kitsaskohtade lahendamiseks.
Ravitöö statistilised näitajad
2019. aasta lõpu seisuga oli SA Viljandi Haiglas 431 litsentseeritud voodikohta.
Statsionaarselt ja päevaravis raviti 6 830 (2018.a. 6 162) haiget. Ravi saanud patsientide arv
suurenes võrreldes 2018. aastaga 668 isiku võrra.
6
Voodipäevade arv oli kokku 178 789, mis on 1 589 päeva võrra vähem kui 2018. aastal.
Keskmine ravikestus SA Viljandi Haiglas oli 2019. aastal 29,8 päeva:
• sisehaiguste erialal 8,6 päeva;
• sünnitus erialal 3,1 päeva;
• üldkirurgia erialal 7,3 päeva.
Ülehaiglalise keskmise ravikestuse suur arvuline väärtus võrreldes teiste HVA haiglatega tuleneb
teenuste struktuuri eripärast - pikaajalise kestusega teenuseid on oluliselt suuremas proportsioonis
ning nende osakaalu suurenemine jätkub.
Ambulatoorseid visiite tehti 2019. aastal kokku 71 560, mis on 2018. aastaga võrreldes 2 162 visiidi
võrra vähem.
Erakorralise meditsiini osakond teenindas 2019. Aastal 15 214 patsienti. Võrreldes 2018. aastaga
vähenes EMO patsientide arv 91 võrra.
Sundravi teenust osutati 2019. aastal 37 233 voodipäeva, mis on 116 voodipäeva vähem kui 2018.
aastal.
Raviteenuste sisu osas oli 2019. aasta stabiilne, olulisi struktuurseid muutusi ei toimunud.
Kavandatavad investeeringud ja arendused
1. Raviteenuseid toetavate seadmete ost vastavalt investeeringute kavale.
2. Investeeringud olemasoleva ruumiprogrammi parandamisse vastavalt investeeringute kavale.
• Viljandi haigla ja tervisekeskuse hoone projekteerimine
• Jämejalga planeeritavad ebastabiilse remissiooniga hooldusravi ja kohtumäärusega
hooldusravi hoonete ehitus
• Sundravi hoone renoveerimistööde lõpuleviimine
• Noorukite psühhiaatria üksuse loomine
3. Teenuste arendamisega seotud investeeringud
• Teenuste integratsiooni pilootprojekti PAIK lõpule viimine
• Uute teenuste arendamine nii somaatilisel kui vaimse tervise poolel
Tegevuskeskkonna üldine areng
Tegevuskeskkonda iseloomustavad ühelt poolt patsiendi ootuste kasv teenuste kvaliteedile, teisalt IT-
võimaluste ja osakaalu kasv meditsiiniteenuste arengus. Kohalike teenuste arengut tuleb vaadata
kahes aspektis:
• rahvastiku jätkuv vähenemine Viljandi maakonnas, kuigi vähenenud tempos;
• rahvastiku struktuuri muutused, mis tõstab teatud meditsiiniteenuste vajaduse mahtu.
Üle-eestiliste teenuste osas on vajalik jätkuv kvaliteedi kasv, erinevatel teenustel on mahu kasvuks
erinevad potentsiaalid. Viljandi haigla eripäraks on töötamine teenuste erinevate tellijatega, mis
ühelt poolt loob keerulisema halduskeskkonna, kuid teisalt tagab suurema finantsstabiilsuse.
7
Üldise trendina liigub tervishoiuteenuste rahastamine tulemuspõhiseks.
SA Viljandi Haigla olulisemad näitajad
Sihtasutus Viljandi Haigla keskmine töötajate arv 2019. aastal oli 909.
SA Viljandi Haigla tulud ettevõtlusest 2019. aastal olid 26 519 604 eurot (2018. a vastav näitaja oli 24
158 101 eurot). Tulude kasv võrreldes eelneva aastaga 9,8 %.
Tegevuskulud olid 2019. aastal 25 194 922 eurot (2018.a vastav näitaja oli 22 264 264 eurot).
Põhivara investeeringuid oli 2019. aastal summas 2 575 149 eurot (käibemaksuta, 2018. aastal
185 970 eurot).
Juhtimist teostab sihtasutuses 3-liikmeline juhatus, järelevalvet teostab 5-liikmeline nõukogu ja 3-
liikmeline auditikomitee.
Sihtasutuse nõukogu, auditikomitee ja juhatuse liikmete tagatised ning hüvitised on kehtestatud
sotsiaalministri käskkirjaga, juhatuse liikmetega on sõlmitud juhatuse liikme lepingud.
SA Viljandi Haigla olulisemad suhtarvud
Peamised finantssuhtarvud majandusaasta ja sellele eelnenud aasta kohta, ning nende arvutamise
metoodika on esitatud alljärgnevas tabelis:
Finantssuhtarv Valem 2019 2018
Lühiajalise maksevõime ehk likviidsuse suhtarvud
Lühiajalise võlgnevuse Käibevara / lühiajalised kohustised 5,65 5,17
kattekordaja
Vahetu makse-valmiduse Raha / lühiajalised kohustused 4,15 4,19
kordaja
Käibekapital Käibevara – lühiajalised kohustised milj 9,84 9,26
eurodes
Pikaajalise maksevõime ehk kapitali struktuuri suhtarvud
Võlakordaja Kohustised / koguvara 0,11 0,14
Netovara / Varad 0,89 0,86
Omakapitali määr
Tegevustulemuse (toimimise) ehk efektiivsuse suhtarvud
ROA % (Puhaskasum / Varade keskmine) 14,28 11,59
ROE % (Puhaskasum / Netovara keskmine) 16,25 13,25
Varade käibekordaja ehk varade Tulu ettevõtlusest / Keskmised varad 1,40 1,47
kasutamise efektiivsus (kordades)
8
Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 8 768 855 9 300 092 2
Nõuded ja ettemaksed 2 864 794 1 871 474 3
Varud 322 651 308 453 5
Kokku käibevarad 11 956 300 11 480 019
Põhivarad
Kinnisvarainvesteeringud 206 800 50 000 7
Materiaalsed põhivarad 8 056 130 6 240 095 8
Kokku põhivarad 8 262 930 6 290 095
Kokku varad 20 219 230 17 770 114
Kohustised ja netovara
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Laenukohustised 156 832 156 422 10
Võlad ja ettemaksed 1 956 998 2 064 506 11
Kokku lühiajalised kohustised 2 113 830 2 220 928
Pikaajalised kohustised
Laenukohustised 52 332 209 158 10
Kokku pikaajalised kohustised 52 332 209 158
Kokku kohustised 2 166 162 2 430 086
Netovara
Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 3 367 232 3 367 232
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 11 972 796 10 068 082
Aruandeaasta tulem 2 713 040 1 904 714
Kokku netovara 18 053 068 15 340 028
Kokku kohustised ja netovara 20 219 230 17 770 114
9
Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Tulud
Annetused ja toetused 1 377 151 10 526 12
Tulu ettevõtlusest 26 519 604 24 158 101 13
Muud tulud 9 446 917
Kokku tulud 27 906 201 24 169 544
Kulud
Mitmesugused tegevuskulud -5 089 404 -4 692 005 14
Tööjõukulud -18 307 510 -16 255 914 15
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -602 314 -623 930 7,8
Muud kulud -1 195 694 -692 415 16
Kokku kulud -25 194 922 -22 264 264
Põhitegevuse tulem 2 711 279 1 905 280
Intressitulud 2 481 717
Intressikulud -720 -1 283
Aruandeaasta tulem 2 713 040 1 904 714
10
Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem 2 711 279 1 905 280
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 602 314 623 930 7,8
Kasum (kahjum) põhivarade müügist -2 774 0
Muud korrigeerimised -863 885 25 490
Kokku korrigeerimised -264 345 649 420
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -642 208 28 783
Varude muutus -14 198 -17 372 5
Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 206 795 63 493 11
Kokku rahavood põhitegevusest 1 997 323 2 629 604
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
-2 409 817 -93 791
soetamisel
Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
2 774 0
müügist
Tasutud kinnisvarainvesteeringute soetamisel -200 000 0 7
Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest,
233 138 790 000 12
toetustest
Laekunud intressid 2 481 717
Muud laekumised investeerimistegevusest 0 10 937
Kokku rahavood investeerimistegevusest -2 371 424 707 863
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenude tagasimaksed -156 416 -156 070 10
Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed 0 -42 402
Makstud intressid -720 -1 282
Kokku rahavood finantseerimistegevusest -157 136 -199 754
Kokku rahavood -531 237 3 137 713
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 9 300 092 6 162 379
Raha ja raha ekvivalentide muutus -531 237 3 137 713
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 8 768 855 9 300 092
11
Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku netovara
Sihtkapital/ Osakapital Akumuleeritud tulem
nimiväärtuses/ Reservkapital
31.12.2017 3 367 232 10 046 158 13 413 390
Aruandeaasta tulem 0 1 904 714 1 904 714
Asutajate ja liikmete
0 21 924 21 924
sissemaksed
31.12.2018 3 367 232 11 972 796 15 340 028
Aruandeaasta tulem 0 2 713 040 2 713 040
31.12.2019 3 367 232 14 685 836 18 053 068
Asutajate ja liikmete sissemaksete all on kajastatud 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi haldusalas oleva SA Sillamäe
Narkorehabilitatsioonikeskus likvideerimisel varade üleandmine Viljandi haiglale.
12
Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
SA Viljandi Haigla ( edaspidi sihtasutus) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti
finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses,
mida täiendavad Avaliku Sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend (Üldeeskiri) ja Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid.
SA Viljandi Haigla raamatupidamise aruanne on koostatud eurodes. Aruanne on koostatud lähtudes põhimõttest, et sihtasutus on jätkuvalt
tegutsev.
Raha
Raha ja raha lähendid kajastavad bilansis kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke ja üleöödeposiite eurodes. Rahavoogude aruanne
on koostatud kaudsel meetodil.
Nõuded ja ettemaksed
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse sihtasutuse tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu
kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Ostjatelt laekumata nõuded on bilansis hinnatud lähtudes tõenäoliselt laekuvatest
summadest. Ostjatelt laekumata arved, mille laekumine on ebatõenäoline, on kantud aruandeperioodi kuludesse. Kuludesse kantud
ebatõenäoliselt laekuvate arvete laekumisel tehakse vastupidine kanne. Hindamisel käsitleti iga arve laekumise tõenäosust otsesel
meetodil. Kõiki muid nõudeid kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on
üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega. Nõuete õiglase väärtuse muutused kajastatakse järjepidevalt kas kasumi või kahjumina
aruandeperioodi tulemiaruandes.
Varud
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kuludest, mis on vajalikud varude viimiseks
olemasolevasse asukohta ja seisundisse.
Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted
Varude kuludeks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit.
Kinnisvarainvesteeringud
Kinnisvarainvesteeringuks üldeeskirja tähenduses loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku
sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori
üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Hooneid ja ruume, mida kasutatakse avaliku sektori üksuste poolt, kajastatakse kui materiaalset põhivara.
Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kogunenud kulum
ja võimalikud allahindlused). Amortisatsiooninorm määratakse igale kinnisvara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust elueast.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalseks põhivaraks loetakse sihtasutuse enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja
maksumusega alates 5000 eurost ilma käibemaksuta. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5000
euro, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku varana (varude koosseisus) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse
kulusse. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega
seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema
soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud
tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse
kuluna nende toimumise momendil.
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle
kasulikust tööeast. Amortiseerunud põhivara on haiglas kasutusel seni kuni on töökorras ja ei ole moraalselt vananenud. Juhul, kui
materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need
komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektina ning määratakse ka vastavalt kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid.
SA Viljandi Haigla, kui avaliku sektori üksus, kes rakendab Eesti finantsaruandluse standardit, ei tee kaetava väärtuse teste ega kajasta varade
väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise
13
Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Muudel juhtudel hinnatakse igal bilansipäeval materiaalsete põhivarade
puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude ilmnemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust
ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kulu kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus
ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle
kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku
varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada. Varade allahindlusi kajastatakse
aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav
väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on
tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani,
mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni.
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eurot
Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)
Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga
Ehitised 17-50
Meditsiinitehnika 5-7
Transpordivahendid 5
Arvutid ja arvutisüsteemid 5
Muud materiaalsed põhivarad 5
Rendid
Asutus kui rentnik.
Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule.
Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas vastavalt kapitalirendi lepingule.
Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks vastavalt lepingute lisana graafikutes
toodud aastatele. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga,
kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem.
Kasutusrendil olev vara ei ole SA Viljandi Haigla bilansis. Kasutusrendile võetud vara on antud kasutamiseks lepingutes märgitud tingimustel ja
tähtajaga. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna.
SA Viljandi Haigla kui rendileandja:
SA Viljandi Haigla hoonetest on osaliselt välja renditud ruume äriühingutele, mille tegevus on seotud patsientidele vajaminevate teenustega
(prillipood, apteek, juuksur, lillepood, kauplus ja veel mõned ruumid Sotsiaalkindlustusametile ning Kaitseressursside ametile).
Kasuturendilepingud on suures osas tähtajatud.
Kinnisvarainvesteeringuna oli kajastatud kinnistu aadressil Turu 6 Viljandis (hoone lammutati 2019 aastal) ja kinnistu aadressil Jakobsoni 2B
Viljandis, mis on kaetud tähtajatute rendilepingutega. Rentnikuks ei ole ükski avaliku sektori üksus.
Finantskohustised
Kõik finantskohustised (võlad hankijatelt, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse arvele nende
soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub
korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.
Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates aruandekuupäevast.
Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul aruandekuupäevast kajastatakse lühiajalistena.
Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus aruandekuupäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud
tingimuste rikkumise tõttu.
Annetused ja toetused
Varade ja tegevuskulude sihtfinantseerimine.
Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei
kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse
sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel.
Sihtfinantseerimisega soetatud põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse kulusse kasuliku eluea jooksul.
Tulud
Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud ja saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu
kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu
14
Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline.
Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis
lähtudes valmidusastme meetodist.
Kulud
Kulude liigitamine toimub vastavalt tulemiaruande kirjetele.
Kulusid kajastatakse samas perioodis kui kajastatakse nendega seotud tulusid.
Kulud, mis tehakse põhitegevuse käigus, on kas perioodikulud või ettemakstud kulud.
Kulutused, mis on võrdsed aruandeperioodiga või pikemad, kuuluvad periodiseerimisele lähtudes olulisuse printsiibist.
Seotud osapooled
Aastaaruandes avaldatakse informatsioon seotud isikutega tehtud tehingute kohta, kelleks on:
1) kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmed (haigla mõistes nõukogu ja juhatus) ja nende pereliikmed, kelleks loetakse abikaasa,
elukaaslane ja laps;
2) sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle punktis 1 nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või
oluline mõju (hääleõigus alates 20%-st).
Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud
osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse informatsioon tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või SA Viljandi Haigla
sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele.
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Raha kassas 143 4 489
Raha pangakontol 8 768 712 9 295 603
Kokku raha 8 768 855 9 300 092
15
Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 2 154 842 2 154 842 4
Ostjatelt laekumata
2 156 415 2 156 415
arved
Ebatõenäoliselt
-1 573 -1 573
laekuvad nõuded
Muud nõuded 325 019 325 019
Viitlaekumised 325 019 325 019
Ettemaksed 22 178 22 178
Tulevaste perioodide
17 033 17 033
kulud
Muud makstud
5 145 5 145
ettemaksed
Saamata põhivara
357 269 357 269 12
sihtfinantseerimine
Saamata seadusandlusest
3 934 3 934
tulenevad toetused
Töö-ja puhkusetasu
1 552 1 552
ettemaksed
Kokku nõuded ja
2 864 794 2 864 794
ettemaksed
31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 1 839 976 1 839 976 4
Ostjatelt laekumata
1 841 458 1 841 458
arved
Ebatõenäoliselt
-1 482 -1 482
laekuvad nõuded
Muud nõuded 777 777
Viitlaekumised 777 777
Ettemaksed 20 407 20 407
Tulevaste perioodide
15 262 15 262
kulud
Muud makstud
5 145 5 145
ettemaksed
Töö-ja puhkusetasu
1 025 1 025
ettemaksed
Saamata seadusandlusest
3 133 3 133
tulenevad toetused
Saamata põhivara
6 156 6 156 12
sihtfinantseerimine
Kokku nõuded ja
1 871 474 1 871 474
ettemaksed
16
Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 4 Nõuded ostjate vastu
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr
Ostjatelt laekumata arved 2 156 415 1 841 458 3
Nõuded ostjate vastu 2 156 415 1 841 458
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -1 573 -1 482
Kokku nõuded ostjate vastu 2 154 842 1 839 976
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi alguses -1 482 -1 904
Laekunud ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded 667 1 339
Ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded -758 -917
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi lõpuks -1 573 -1 482
Üle 30 päeva maksetähtaja ületanud nõudeid oli 31.12.2019 seisuga summas 5 615 eurot (2018.aasta vastav näitaja 4 226 eurot).
Lisa 5 Varud
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Tooraine ja materjal 317 357 303 159
Strateegilised varud 5 294 5 294
Kokku varud 322 651 308 453
Varude allahindlus ja mahakandmine 0 1 748
Varude allahindlust 2019 aastal teostatud ei ole.
Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Maksuvõlg Maksuvõlg
Ettevõtte tulumaks 0 938
Käibemaks 32 574 27 348
Üksikisiku tulumaks 231 272 195 873
Sotsiaalmaks 440 436 391 119
Kohustuslik kogumispension 20 117 17 266
Töötuskindlustusmaksed 29 165 25 438
Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 1 968 1 202
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 755 532 659 184
Maksuvõlad on kajastatud lisas 11 - "võlad ja ettemaksed".
17
Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 7 Kinnisvarainvesteeringud
(eurodes)
Soetusmaksumuse meetod
Kokku
Maa Ehitised
31.12.2017
Soetusmaksumus 35 000 195 000 230 000
Akumuleeritud kulum -165 000 -165 000
Jääkmaksumus 35 000 30 000 65 000
Amortisatsioonikulu -15 000 -15 000
31.12.2018
Soetusmaksumus 35 000 195 000 230 000
Akumuleeritud kulum -180 000 -180 000
Jääkmaksumus 35 000 15 000 50 000
Ostud ja parendused 12 000 188 000 200 000
Amortisatsioonikulu -43 200 -43 200
31.12.2019
Soetusmaksumus 47 000 188 000 235 000
Akumuleeritud kulum 0 -28 200 -28 200
Jääkmaksumus 47 000 159 800 206 800
2019 2018
Kinnisvarainvesteeringutelt teenitud renditulu 4 479 8 102
Kinnisvarainvesteeringute otsesed haldamiskulud 3 632 3 651
Haigla soetas 2016. aastal kinnistu aadressil Turu 6 Viljandi linnas ja 2019. aastal kinnistu Jakobsoni 2B Viljandi linnas eesmärgiga suurendada
planeeritava uue haigla ja tervisekeskuse ehituseks vajaminevat maa-ala ja võimaldada ligipääs Turu tänavalt. Ostetavate hoonete kogu
netopind on kaetud tähtajatute üürilepingutega, mida ei kasuta haigla ega ka teised riigi raamatupidamiskohustuslased oma põhitegevuse
tarbeks. Kinnistud võeti arvele soetusmaksumuses. Seisuga 31.12.2016 hinnati kinnistu Turu 6 väärtuse languse tõttu alla vastavalt Uus Maa
Kinnisvarabüroo ekspertarvamusele nr 060117ML. Kuna mõlemad hooned lähevad uue maakondliku tervisekeskuse rajamisel
lammutamisele, eraldati kinnistutest maa hind ja ülejäänud osa (hoone) amortiseeritakse vastavalt kasulikule elueale Turu 6 hoone 36 kuuga
ja Jakobsoni 2B hoone 20 kuu jooksul. Turu 6 hoone lammutati ning kanti maha 2019. aastal- vastav kanne tehtud ka ehitusregistris.
18
Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 8 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Maa Ehitised Masinad ja Muud
seadmed materiaalsed
Transpordivahendid Arvutid ja Muud põhivarad Lõpetamata
arvutisüsteemid
masinad projektid
ja
seadmed
31.12.2017
Soetusmaksumus 1 172 9 584 002 433 966 157 707 3 618 424 4 210 097 390 408 5 180 14 190 859
Akumuleeritud kulum 0 -3 717 797 -400 591 -131 723 -2 901 862 -3 434 176 -359 078 0 -7 511 051
Jääkmaksumus 1 172 5 866 205 33 375 25 984 716 562 775 921 31 330 5 180 6 679 808
Ostud ja parendused 0 12 145 0 0 118 345 118 345 0 27 740 158 230
Lisandumised
0 0 10 987 0 0 10 987 0 10 987
äriühenduste kaudu
Amortisatsioonikulu 0 -341 414 -22 034 -8 490 -228 259 -258 783 -8 733 -608 930
31.12.2018
Soetusmaksumus 1 172 9 590 147 440 946 157 707 3 542 070 4 140 723 383 014 32 920 14 147 976
Akumuleeritud kulum 0 -4 053 211 -418 618 -140 213 -2 935 422 -3 494 253 -360 417 0 -7 907 881
Jääkmaksumus 1 172 5 536 936 22 328 17 494 606 648 646 470 22 597 32 920 6 240 095
Ostud ja parendused 0 106 535 99 900 0 376 999 476 899 8 900 1 782 815 2 375 149
Uute ehitiste ost,
106 535 106 535
uusehitus, parendused
Muud ostud ja
99 900 0 376 999 476 899 8 900 1 782 815 2 268 614
parendused
Amortisatsioonikulu 0 -301 439 -29 863 -8 490 -209 403 -247 756 -9 919 0 -559 114
Ümberliigitamised 0 197 541 0 0 0 0 0 -197 541 0
Ümberliigitamised
0 197 541 0 0 0 0 0 -197 541 0
lõpetamata projektidest
31.12.2019
Soetusmaksumus 1 172 9 894 223 521 446 157 707 3 344 189 4 023 342 384 520 1 618 194 15 921 451
Akumuleeritud kulum 0 -4 354 650 -429 081 -148 703 -2 569 945 -3 147 729 -362 942 0 -7 865 321
Jääkmaksumus 1 172 5 539 573 92 365 9 004 774 244 875 613 21 578 1 618 194 8 056 130
Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas
2019 2018
Masinad ja seadmed 2 774 0
Transpordivahendid 2 774 0
Kokku 2 774 0
2019. aastal kanti maha põhivara soetusmaksumuses 582 274 eurot jääkmaksumusega 0 eurot (2018. aastal kanti maha
põhivara soetusmaksumusega 212 100 eurot jääkmaksumusega 10 007 eurot) ning müüdi põhivara soetusmaksumusega 19 400 eurot
19
Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
jääkmaksumusega 0 eurot.
Lisa 9 Kasutusrent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rendileandja
2019 2018 Lisa nr
Kasutusrenditulu 35 205 44 416 13
Järgmiste perioodide kasutusrenditulu mittekatkestatavatest lepingutest
31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr
12 kuu jooksul 10 073 23 264
1-5 aasta jooksul 1 092 0
Rendile või üürile antud varade bilansiline jääkmaksumus
Kinnisvarainvesteeringud 206 800 50 000
Muud varad 35 179 36 811
Kokku 241 979 86 811
Real "muud varad" on näidatud haigla hoonete rendipindade jääkmaksumus.
Jääkmaksumus on arvutatud kogupinna ja rendile antud pindade suhtele.
Enamus lepinguid on tähtajatud - vastavalt võlaõigusseadusele lõpetatavad 3 kuulise etteteatamisajaga.
Aruandekohustuslane kui rentnik
2019 2018 Lisa nr
Kasutusrendikulu 114 176 108 632 14
Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest
31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr
12 kuu jooksul 51 332 53 205
1-5 aasta jooksul 112 576 114 689
Üle 5 aasta 21 146 31 720
20
Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Kasutusrendikulud sisaldavad sõiduauto, meditsiini-ja infotehnoloogia seadmete, patsientide vastuvõtuks ruumide renti kui ka
ühekordseid rendilepinguid. Mittekatkestatavad lepingud on tähtajalised rendilepingud kehtivusajaga 2020- 2027.aastal.
Lisa 10 Laenukohustised
(eurodes)
31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg
12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta
jooksul jooksul
Pikaajalised laenud
SEB pangalaen 0,5% + 6 kuu
209 164 156 832 52 332 EUR 26.04.2021
euribor
Pikaajalised laenud
209 164 156 832 52 332
kokku
Laenukohustised kokku 209 164 156 832 52 332
31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg
12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta
jooksul jooksul
Pikaajalised laenud
SEB pangalaen 0,5% + 6 kuu
365 580 156 422 209 158 EUR 26.04.2021
euribor
Pikaajalised laenud
365 580 156 422 209 158
kokku
Laenukohustised kokku 365 580 156 422 209 158
Laenusaaja tagab oma Lepingust tulenevate kohustuste täitmise oma eelarves ettenähtud rahaliste vahenditega.
21
Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 11 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 1 016 106 1 016 106
Võlad töövõtjatele 184 765 184 765
Maksuvõlad 755 532 755 532 6
Saadud ettemaksed 595 595
Kokku võlad ja ettemaksed 1 956 998 1 956 998
31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 452 524 452 524
Võlad töövõtjatele 162 436 162 436
Maksuvõlad 659 184 659 184 6
Saadud ettemaksed 362 362
Tulevaste perioodide tulud 362 362
Põhivara sihtfinantseerimiseks saadud
790 000 790 000 12
ettemaksed
Kokku võlad ja ettemaksed 2 064 506 2 064 506
Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, eraldas 2018. aasta lõpul riigieelarvelist toetust summas 790 000 eurot sundravi hoone
rekonstrueerimiseks. Toetuse kasutamise lõpptähtaeg oli 31.12.2019, mille kohta esitati ka vastav aruanne ning kajastati kohustis tuludes.
Lisa 12 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
(eurodes)
Varad soetusmaksumuses
22
Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
31.12.2017 Laekunud Kajastatud 31.12.2018 Lisa
tulemiaruandes nr
Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised
Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks
Sundravi hoone
0 0 790 000 0 0 790 000 11
rekonstrueerimine
Erihoolekandetaristu
0 0 0 -6 156 6 156 0 3
reorganiseerimine
Kokku
sihtfinantseerimine
0 0 790 000 -6 156 6 156 790 000
põhivarade
soetamiseks
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
AS Selver
0 0 4 370 -4 370 0 0
annetuskampaania
Kokku
sihtfinantseerimine 0 0 4 370 -4 370 0 0
tegevuskuludeks
Kokku
sihtotstarbelised
0 0 794 370 -10 526 6 156 790 000
tasud, annetused ja
toetused
31.12.2018 Laekunud Kajastatud 31.12.2019 Lisa
tulemiaruandes nr
Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised
Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks
Sundravi hoone
0 790 000 0 -790 000 0 0
rekonstrueerimine
Erihoolekandetaristu
6 156 0 233 138 -584 251 357 269 0 3
reorganiseerimine
Kokku
sihtfinantseerimine
6 156 790 000 233 138 -1 374 251 357 269 0
põhivarade
soetamiseks
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
AS Selver
0 0 2 900 -2 900 0 0
annetuskampaania
Kokku
sihtfinantseerimine 0 0 2 900 -2 900 0 0
tegevuskuludeks
Kokku
sihtotstarbelised
6 156 790 000 236 038 -1 377 151 357 269 0
tasud, annetused ja
toetused
Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, eraldas 2018. aasta lõpul riigieelarvelist toetust summas 790 000 eurot sundravi hoone
rekonstrueerimiseks. Toetuse kasutamise lõpptähtaeg oli 31.12.2019, mille kohta esitasime ka toetuse kasutamise aruande. Tuludes
kajastasime sihtfinantseerimise 2019. aastal.
Erihoolekandetaristu reorganiseerimisega alustati 2018.aastal, mida finantseeritakse Euroopa Liidu struktuuri-ja investeerimisfondide
toetusel. Projekti käigus rajatakse erihooldusteenuse osutamiseks kolm hoonet.
23
Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 13 Tulu ettevõtlusest
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Eesti Haigekassa 14 788 636 13 497 557
EV Justiitsministeerium-sundraviteenus 5 087 675 4 692 940
Sotsiaalkindlustusamet erivajadusega patsientide teenus 717 347 555 451
Sotsiaalkindlustusamet-rehabilitatsiooniteenus 42 620 78 975
Perearstide ja raviasutuste teenused 687 873 638 410
Asutuste ja omavalitsuste teenused 416 014 634 964
Tulud mitte-tervishoiuteenustest 266 657 231 565
Patsientide omaosalus 1 478 741 1 358 840
Kasutusrendi tulu (ruumide üür ja kom.kulu) 35 205 44 416 9
Tervise Arengu Instituudi lepingulised teenused 2 676 654 2 424 983
Lõpetamata ravijuhud 322 182 0
Kokku tulu ettevõtlusest 26 519 604 24 158 101
Sihtasutuse tuludest 97,7% on maksuvaba käibena tervishoiu- ja sotsiaalteenused ning käibemaksuga maksutatav käive moodustab
2,3% (toitlusteenus, prosektuuri teenus, alkoholihäire ravi juhtimisteenus, tööalane rehabilitatsioon, koolitusteenus,
integreeritud tervishoiuteenuse arendamine).
Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Üür ja rent 114 176 108 632 9
Energia 536 804 538 407
Elektrienergia 210 596 217 249
Soojusenergia 289 231 293 884
Kütus 36 977 27 274
Veevarustusteenused 52 122 50 993
Mitmesugused bürookulud 80 502 96 863
Uurimis- ja arengukulud 277 062 231 332
Lähetuskulud 18 899 5 107
Koolituskulud 126 374 104 367
Hoonete ja ruumide ning teised majandamise kulud 863 536 799 721
Patsientide raviks vaja olevad tarvikute, toidu ja
2 987 309 2 725 215
teenuste soetamise kulud
Patsientide vooditarvikud ja eririietus personalile ning
32 620 31 368
nende hooldus kulud
Kokku mitmesugused tegevuskulud 5 089 404 4 692 005
24
Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 15 Tööjõukulud
(eurodes)
2019 2018
Palgakulu 13 807 624 12 250 560
Sotsiaalmaksud 4 465 063 3 974 241
Töötajate erisoodustused 17 933 16 068
Erisoodustuse maksud 16 890 15 045
Kokku tööjõukulud 18 307 510 16 255 914
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 909 891
Lisa 16 Muud kulud
(eurodes)
2019 2018
Riigilõivud 1 400 143
Maamaks 151 444
Loodusressursside kasutamise tasu - vesi 4 459 4 650
Käibemaks 1 190 071 686 146
Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest -875 -551
Muud 488 1 583
Kokku muud kulud 1 195 694 692 415
Lisa 17 Seotud osapooled
(eurodes)
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2019 2018
Arvestatud tasu 209 840 191 498
Tehinguid, mis ei vasta õigusaktidele või Sihtasutuse sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele, aruandeperioodil ja
võrreldaval perioodil ei olnud.
Juhatuse liikmetega teenistuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kaasneks sõltuvalt bilansipäeval kehtinud lepingutele lahkumishüvitise
maksmine Sihtasutusele 57 000 eurot (juhatuse esimehele 6 ja juhatuse liikmetele 3 kuutasu ulatuses) ning konkurentsikeelust
kinnipidamise eest täiendavat tasu 84 000 eurot (6 kuutasu ulatuses).
25
Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 18 Sündmused pärast aruandekuupäeva
12.03.2020 korraldusega kuulutas Vabariigi Valitsus kogu riigis välja eriolukorra Hädaolukorra seaduse § 20 tähenduses
nakkushaiguse levikust põhjustatud hädaolukorra lahendamiseks.
Eesti tervishoiusüsteem on epideemiaga toimetulekuks sotsiaalministri korraldusega üle viidud teisele valmisolekutasemele, mille kohaselt
saavad tervishoiuasutused võimaluse plaaniline ravitegevus edasi lükata ja keskenduda raskelt haigestunud inimeste ravimisele. Ka
kiirabi keskendub oma töös eelkõige raskete haigustunnustega inimeste teenindamisele.
Sellest tulenevalt Viljandi haigla peatas 16. märtsil teadmata ajaks suure osa plaanilistest ambulatoorsetest vastuvõttudest, nii eriarstiabis (sh
psühhiaatria), ambulatoorses taastusravis kui ka uuringute puhul ning läks osaliselt üle kaugvastuvõttudele (seal kus võimalik). Kriisisituatsiooni
lahenemiseni peatati kogu plaaniline päevakirurgiline ning plaaniline statsionaarne ravitöö.
Võimalikud mõjud 2020 majandusaasta tulemustele on seotud mitme asjaoluga. Esmalt sõltub see sellest, kui pikaks ja kui raskeks kujuneb
pandeemia mõju tervishoiu sektorile laiemalt, st. millisel hulgal ületab kriitiliste patsientide hulk meie erakorraliste patsientide tavakäsitluste
mahtu. Seda ei ole võimalik praegusel hetkel hinnata. Samuti ei ole võimalik hinnata kõiki võimalikke lisakulude mahte haigla
ümberkorraldamisel ja kriisisituatsioonis erakorralise arstiabi andmisel. Lisakuludena tuleb arvestada täiendavaid
kulutusi isikukaitsevahenditesse, meditsiiniseadmetesse, IT ja sidevahenditesse, personali jms. Tulude poolelt on kindlasti näha vähenemist,
sest Haigekassa teenustest väheneb ambulatoorne eriarstiabi suures osas ning plaanilised statsionaarsed teenused peaaegu täielikult.
26
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Sihtasutus Viljandi Haigla nõukogule
Arvamus
Oleme auditeerinud Sihtasutus Viljandi Haigla (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2019 ning tulemiaruannet, rahavoogude
aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete
kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31. detsember 2019 ning sellel kuupäeval
lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti)
(eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on
piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise
aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru
anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab
vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse
jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida või tegevuse
lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad sihtasutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja
vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas
rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui
võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks
nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on
suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks
sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist
ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et
eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info
on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused
võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks
olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis
tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Sergei Tšistjakov
Vandeaudiitori number 481
Assertum Audit OÜ
Audiitorettevõtja tegevusloa number 62
A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn, Harju maakond, 11316
18. märts 2020