Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond (reg. kood 9000145) Vabariigi Valitsuse 8.aprilli 2010. a määrusest nr.46 " Nõuded riigi osaluse valitsemise aruande ning asutaja- ja liikmeõiguste teostamise aruannete sisule ning nende esitamise kord ja vormid " järgne aruanne Üldandmed: T oimunud muudatused asutajate hulgas (väljalangemised) kui neid on olnud ning nende põhjused; Muudatusi asutajate hulgas ei ole A ndmed sihtasutuse asutamise kohta (õigusakti kuupäev, nr), lisaks riigile teiste asutajate olemasolu korral nende nimed ning asutamisel tehtud sissemakse viis ja summad asutajate lõikes; Eesti Puuetega Inimeste Fond (edaspidi EPI Fond) asutajaks oli Vabariigi Valitsus. Fondi põhikiri ja nõukogu kooseis kinnitati 7.aprillil 1994.a. valitsuse määrusega nr.129 ja registreeriti Tallinna Linnavalitsuses 4.mail 1994.a. Vastavalt põhikirja 4.punktile oli Fond riigi eelarveväline ja Fondi riiklike vahendite allikaks olid eraldised hasartmängumaksust. Valitsuse 4.veebruari 1997.a. korraldusega nr.117-k kujundati EPI Fond ümber sihtasutuseks nimega Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond ja määrati uus 7 liikmeline nõukogu kooseis ja kiideti heaks uus põhikiri. Asutaja õiguste teostajaks määrati Sotsiaalministeerium. A ndmed sihtasutuste toimunud või toimuvate ühinemiste ja jagunemiste kohta, näidates ühinemise või jagunemise põhjuse, kuupäeva ning muud olulised asjaolud (sealhulgas, millised sihtasutused ühinesid või milleks jaguneti ja kuidas jagunevad asutajate õigused); Ühinemisi ja jagunemisi ei ole olnud M uud olulised asjaolud või sündmused. Ei ole. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond täidab oma põhikirjalisi eesmärke ning on oma tegevuse tulemusena taganud puuetega inimeste valdkonna stabiilse arengu. Esin dusorganisatsioonid on kaasarääkijad ühiskonnaprotsessides ning osalevad valdkonna poliitikate kujundamises. Puuetega inimeste võimalused ühiskonna elus osaleda on avardunud. 201 9 aastal EPI Fondist suurimat finantstoetust saanud Eesti Puuet ega Inimeste K oda on valdkonna eestkõnelejana järjest rohkem panustanud kodanikuühiskonna arengusse. Aastal 2019 viidi läbi puuetega inimeste organisatsioonide võrgustiku ja selle rahastamise mõju huvikaitse tegevusele käsitlev uuring. Uuringu läbiviijaks osutus riigihanke korras valitud Baltic ID Oü . Uuring „ Puuetega inimeste organisatsioonide rahastamise ja huvikaitse teostamise uuring “ ja järeldused on kättesaadavad aadressil: http://www.epifond.ee/admin/upload/Dokumendid/Puuetega%20inimeste%20organisatsioonide%20uuring%2024_10_19.pdf Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs Sihtasutuse tegevuse põhieesmärgiks on rahaliste vahendite kogumise ja eraldamise kaudu toetada ning soodustada puuetega inimeste integreerumist ühiskonda, nende sotsiaalse aktiivsuse suurendamist ning nendele võrdsete võimaluste loomist hariduse, töö, eluaseme ja muu vajaliku omandamisel. 201 9 aastal toetati puuetega inimeste esindusorganisatsioone 1 289 803 euro ulatuses. Organisatsioonid kaasasid teostatavatesse projektidesse läbi kaas- ja omafinantseeringu 2 858 446 eurot. Tänu stabiilsele ja järjepidevale valdkonna toetamisele on tekkinud puuetega inimeste esindusorganisatsioonide võrgustiku näol konstruktiivne ja võrdväärne partner riigile. Tänu SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi poolt väljatöötatud rahastamistingimustele on tagatud puuetega inimeste esindusorganisatsioonide läbipaistev rahastamine. Taotluste rahuldamisel võetakse arvesse nelja komponenti: esindusorganisatsiooni liikmesorganisatsioonide hulka, füüsiliste liikmete arvu, keda organisatsioon esindab, omatulu teenimise võimekust, ning baas nivoo d . 2019 aastal jaotatud soetuste ja investeeringute toetused kogumahus 400 000 eurot hindamine toimus SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi nõukogus, toatlusvooru tingimustes väljakuulutatud kriteeriumite alusel. Ülevaade eesmärkidest SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi sisuliste eesmärkide täitmine on esitatud all olevas tabelis: E esti P uuetega I nimeste Koja võrgustikule tegevustoetuse taotlemisel lähtub EPI Fond EV Valitsuse poolt 15.mail 2001.a. heakskiidetud EV Invapoliitika Üldkontseptsiooni “Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid” 18.reeglist, mille kohaselt peab riik tunnustama, et puuetega inimeste organisatsioonidel on invapoliitika arendamisel oma roll: • vajaduste ja prioriteetide määratlemine • planeerimises osalemine • puuetega inimeste elu puudutavate teenuste ja abinõude osutamine ja hindamine • ning rahva teadlikkuse tõstmisele ja muutuste elluviimisele kaasaaitamine Arvuline indikaator Puuetega inimeste organisatsioonid realiseerivad neid rolle oma tegevusprogrammides läbi alljärgnevate tegevuste: Ürituste tegevuste arv neis osalenud inimeste arv 1. vajaduste ja prioriteetide määratlemiseks: 1.1. uuringute algatamine ja läbiviimine ning saadud informatsiooni süstematiseerimine ning edastamine poliitikakujundajatele ja teistele huvigruppidele 35 1 249 1.2. puuetega inimesi puudutavate seaduste, muude õigusaktide, eelnõude, arengukavade, programmide ning projektide väljatöötamises ja elluviimises osalemine 99 185 1.3. poliitikakujundajatele ettepanekute, märgukirjade ja ekspertarvamuste edastamine 142 150 1.4. erinevates nõukogudes, töögruppides, komisjonides ja ümarlaudades, milles on püsiv esindatus, liikmeks olemine 212 197 1.5. muud täpsustamata tegevused 12 204 2. planeerimises osalemiseks : 20 26 2.1. ettepanekute esitamine riiklike ja/või KOV poliitikate, arengukavade, eelarvete jms väljatöötamisel 31 72 2.2. ettepanekute esitamine riiklike ja/või KOV sotsiaalteenuste regulatsiooni muutmiseks (teenuseosutamise riiklik planeerimine, teenuste kvaliteedi ja tulemuslikkuse suurendamine, teenuste vastavus puudega inimeste vajadustele) 70 131 2.3.riiklike arengukavade juhtrühmade töös osalemine ja ettepanekute tegemine 1 1 3. puuetega inimeste elu puudutavate teenuste ja abinõude hindamine ja osutamine : 44 27 3.1. puuetega inimestele osutatavate teenuste hindamine 42 229 3.2. ettepanekute esitamine riiklike või KOV teenuste parandamiseks/muutmiseks 171 296 3.3. puuetega inimestele suunatud teenuste osutamine 1 669 6 579 3.4. erinevate oskuste arendamiseks tehtavate ürituste korraldamine 690 8 989 3.5. Nõustamine ja muud puuetega inimestele suunatud tegevused 1 533 2 786 4. rahva teadlikkuse tõstmisele ja muutuste elluviimisele kaasaaitamine : 113 28 4.1. puuetega inimestega seonduva kajastamine artiklites ja esinemistes avalikus meedias (TV, raadio, ajalehed, ajakirjad) 812 14 707 4.2. teabepäevade, seminaride, konverentside jms infoürituste korraldamine 1 383 42 010 4.3. osalemine ettekandjana või panelistina koostööpartnerite korraldatud üritustel; erialakirjanduse ja puuet tutvustavte raamatute tõlkimine ja kirjastamine 113 1 963 Ülevaade finantseesmärkidest on esi tatud Lisa 2 Osaluste omandamine Sihtasutusel ei ole osalusi äriühingutes Andmed riigivara üleandmise kohta sihtasutustele, näidates vara liigi ja maksumuse Aruandeperioodil ant i Riigikogu Kantselei poolt SA Eesti Puuetega Inimeste Fondile üle 32 kasutatud sülearvutit ja 28 kasutatud lauaarvutit, eesmärgiga anda need puuetega inimeste organisatsioonide kasutusse. Kõigi nimetatud arvutite soetuskuupäevad jä ävad ajavahemiku 2013-2015 ning võib hinnata käesoleva seisuga väheväärtuslikuks varaks. Auditid ja erikontrollid Aruande perioodil auditeid ning erikontrolle läbi viidud ei ole. Kinnitatud auditeeritud majandusaasta aruanne ning audiitori otsus lisatud. Sihtasutuse jätkamise vajadus 2019 aastal läbi viidud uuringust „Puuetega inimeste organisatsioonide rahastamise ja huvikaitse teostamise uuring“ tuli välja, et puuetega inimeste organisatsioonid näevad EPI Fondi poolset rahastust ühe stabiilsuse garantiina, mis on võimaldanud valdkonnal areneda. EPI Fond näeb endal rolli valdkonna stabiilse rahastajana ja see läbi turvalisse ja solidaarse sse ühiskonda panustajana . Sihtasutuse tegevuse põhieesmärgiks on rahaliste vahendite kogumise ja eraldamise kaudu toetada ning soodustada puuetega inimeste integreerumist ühiskonda, nende sotsiaalse aktiivsuse suurendamist ning nendele võrdsete võimaluste loomist hariduse, töö, eluaseme ja muu vajaliku omandamisel. Oma asutamise algusest alates on EPI Fond valdavalt toetanud puuetega inimeste organisatsioonide tegevust, et selle kaudu toetada puuetega inimeste integreerumist ühiskonda ja suurendada nende sotsiaalset aktiivsust. Fondi asutamisel laekus 49 % hasartmängumaksust Fondi. Hasartmängumaksuseaduse muudatusega 01.02.1996.a likvideeriti seadusega garanteeritud laekumise d Fondi ja nüüd tuleb ühiskonnas regulaarselt selgitada puuetega inimeste huvikaitse olulisust ühiskonnas , et Fond saaks piisavalt riiklike vahendeid, et tagada puuetega inimeste võrgustiku jä tkusuutlik tegevus ja areng. Alates aastast 2020 on Sotsiaalministeerium valinud SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi strateegiliseks partneriks, kes korraldab puuetega inimeste h uvikaitse tegevuse rahastamist aastatel 2020-2022. Sellega seoses on lihtsustunud organisatsioonide toetuste jaotamise ja aruandluse protsess, lisandunud pikem ajaline perspektiiv ning rõhutatud huvikaitse olulisust. Organisatsioonid hindavad selle suunalisi arenguid positiivseteks, See on oluline et organisatsioonid saaksid täita EV Invapoliitika Üldkontseptsiooni reegel 18 p.3 nimetatud rolle: puuetega inimeste vajaduste ja prioriteetide määratlemine planeerimises osalemine puuetega inimeste elu puudutavate teenuste ja abinõude osutamine ja hindamine ning rahva teadlikkuse tõstmisele ja muutuste elluviimisele kaasaaitamine. Põhikirja kohaselt sihtasutus oma eesmärkide saavutamiseks: korraldab üritusi oma tegevuse tutvustamiseks ja propageerimiseks; korraldab sihtasutusele rahaliste vahendite saamiseks tuluüritusi; osutab oma eesmärgiga kooskõlas olevaid teenuseid vastavalt sõlmitud lepingutele; teeb koostööd sotsiaalhoolekande alal tegutsevate teiste institutsioonidega Eestis, vabatahtlike ühendustega ning samas valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonidega; aitab kaasa Eesti Puuetega Inimeste Koja ja tema liikmesorganisatsioonide tegevuseks vajaliku materiaal-tehnilise baasi arengule; peab raamatupidamise, statistilist ja õigusaktidega kehtestatud muud arvestust; täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seadusega või on vajalikud sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks. SA Eesti Puuetega Inimeste Fond on taganud puuetega inimeste valdkonna stabiilse rahastamise ja valdkonna arengu. Võttes arvesse võrgustiku organisatsioonide spetsiifikat ei ole paljudel organisatsioonidel iseseisvat võimet, mis lubaks edukalt konkureerida projektikonkurssidel kõigi vabaühendustega. Arvestades seda o n oluline EPI Fondi tegevust jätkata. EPI Fond on läbi oma tegevuse partneriks nii riigile kui puuetega inimeste ühendustele, seega on EPI Fondil täita tähtis roll nii riigi poolt võetud eesmärkide poole liikumisel, kui teisalt organisatsioonide järjepidevuse tagamise l . EPI Fondi ülesandeks on toetada EPIKoja liikmeorganisatsioonide võimekuse kasvu , kuna neil on kanda „ Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokollist“ („Puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimise seadus“, Vastu võetud 21.03.2012, mis jõustab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee poolt vastu võetud 2006. aasta 13. detsembril New Yorgis Puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja millele Eesti Vabariik kirjutas alla 2007. aasta 25. septembril.) tulenevad kohustused. Eesti puuetega inimeste organisatsioonidel on eelpool viidatud konventsiooni ellurakendamisel oluline roll (artikkel 4 punkt 4) . Nõukogu aruanded Ü levaade nõukogu liikmete tasustamise kohta, näidates ära nõukogu liikmete arvu ja nõukogu liikmetele ja esimehele makstud tasu kokku ja iga liikme kohta eraldi (sealhulgas eraldi ka nõukogu organite tegevuses osalemise eest makstud tasud), andes seejuures ülevaate nõukogu liikme osalemisest nõukogu koosolekutel ja nõukogu organite tegevuses; Fondil on 6 liikmeline sotsiaalministri käskkirjaga kinnitatud nõukogu . Nõukogu koosneb Sotsiaalministeeriumi (2 liiget), Eesti Puuetega Inimeste Koja (edaspidi EPI Koda) (2 liiget), Rahandusministeeriumi (1 liige) ja Tööandjate Keskliidu (1 liige) esindajatest. Nõukokku määratavate EPI Koja liikmete kohta teeb sotsiaalministrile ettepaneku EPI Koda. Fondi põhikirja punkt 4.6 kohaselt võib Nõukogu liikmetele maksta tasu, mille suuruse otsustab sotsiaalminister. Minister Nõukogu määramise käskkirjaga sellist tasu ei kehtestanud ja seetõttu nõukogu liikmetele tasu ei maksta . Aastal 2019 vahetusid 2 nõukogu Sotsiaalministeeriumi esindavat liiget. Nõukogu kogunes 201 9 aastal 8 korral. Nõukogu koosoleku protokollid on avalikud ning kõigile kättesaadavad kodulehel: http://www.epifond.ee/fondist/dokumendid/protokollid/
SA Eesti Puuetega Inimeste Fond reg nr 9000145 Toompuiestee 10, Tallinn 10137 Tel: 56496102 e-post:
[email protected] 1 6 .0 4 .20 20 Tallinn SA Eesti Puuetega Inimeste Fond i nõukogu aruanne. SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi nõukogu on 6 liikmeline. 201 9 aastal oli nõukogu koosseis järgmine: Eesti Puuetega Inimeste Koja esindajad: Toomas Sepp (nõukogu esimees) ja Monika Haukanõmm. S otsiaalministeeriumi esindajad kuni 02.10.2019 : Raimo Saadi ja Arne Kailas . Sotsiaalministeeriumi esindajad alates 02.10.2019: Liina Kanter ja Agris Koppel Rahandusministeeriumi e sindaja: Siiri Tõniste . Tööandjate Keskliidu esindaja : Silver Drenkham . Nõukokku määratavate Eesti Puuetega Inimeste Koja liikmete kohta teeb sotsiaalministrile ettepaneku E esti P uuetega I nimeste Koda. Fondi põhikirja punkt 5 .6 kohaselt võib Nõukogu liikmetele maksta tasu, mille suuruse otsus tab sotsiaalminister. Minister n õukogu määramise käskkirjaga sellist tasu ei ole kehtestanud . SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi nõukogu liikmetele nõukogu töös osalemise eest tasu ei ole makstud. Nõukogu kogunes 201 9 aastal 8 korral. Nõukogu koosoleku protokollid on avalikud ning kõigile kättesaadavad kodulehel: http://www.epifond.ee/fondist/dokum e ndid/protokollid/ Toomas Sepp SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi nõukogu esimees Eero Kiipli SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi juhataja. Tel. 56496102
[email protected]
MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2019
aruandeaasta lõpp: 31.12.2019
sihtasutuse nimi: SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND
registrikood: 90000145
tänava/talu nimi, Toompuiestee
maja ja korteri number: 10
linn: Tallinn
maakond: Harju maakond
postisihtnumber: 10137
telefon: +372 6616628, +372 56496102
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.epifond.ee
SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2019. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 6
Bilanss 6
Tulemiaruanne 7
Rahavoogude aruanne 8
Netovara muutuste aruanne 9
Raamatupidamise aastaaruande lisad 10
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 10
Lisa 2 Raha 11
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 11
Lisa 4 Võlad ja ettemaksed 12
Lisa 5 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 12
Lisa 6 Muud tulud 13
Lisa 7 Jagatud annetused ja toetused 13
Lisa 8 Mitmesugused tegevuskulud 13
Lisa 9 Tööjõukulud 14
Lisa 10 Seotud osapooled 14
Lisa 11 Sündmused pärast aruandekuupäeva 14
Aruande allkirjad 15
Vandeaudiitori aruanne 16
2
SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2019. a. majandusaasta aruanne
Tegevusaruanne
SA EPI Fondi tegevusaruanne 2019
1. Sissejuhatus
SA Eesti Puuetega Inimeste Fond (edaspidi EPI Fond) asutajaks on Vabariigi Valitsus ning asutaja õiguste teostajaks on määratud
Sotsiaalministeerium. EPI Fondi otsustusorganiks on nõukogu, kuhu aruande aastal kuulus kuus liiget. Sihtasutuse täidesaatev organ koosnes
aruande aastal ühest liikmest – juhatajast. Juhataja juhib ja esindab sihtasutust ning vastutab sihtasutuse tegevuse eest.
EPI Fondi eesmärk on rahaliste vahendite kogumise ja eraldamise kaudu toetada ja soodustada puuetega inimeste integreerimist ühiskonda,
nende sotsiaalse aktiivsuse suurendamist ning neile võrdsete võimaluste loomist. Läbi püstitatud eesmärkide püüab EPI Fond tagada puuetega
inimeste organisatsioonide elujõulisuse ning tagada puuetega inimeste esindatuse seadusloomes ning huvikaitses. Puuetega inimeste
organisatsioone on kuni aastani 2019 toetatud Riigikogu juurde loodud Hasartmängumaksu Nõukogu (HMN) poolt riigieelarvesse laekuvatest
hasartmängumaksu vahenditest projekti taotluste alusel. Selleks, et võimalikult paljud puuetega inimeste organisatsioonid saaksid täita Vabariigi
Invapoliitika üldkontseptsiooniga neile pandud rolle on EPI Fond taotlenud HMN-lt koondtaotlusena EPI Koja liikmesorganisatsioonide võrgustiku
toetamist.
1. SA EPI Fondi 2019 majandusaasta eesmärgid
Põhikirjast tulenevalt on EPI Fondi tegevuse põhieesmärgiks rahaliste vahendite kogumise ja eraldamise kaudu toetada ning soodustada
puuetega inimeste integreerumist ühiskonda, nende sotsiaalse aktiivsuse suurendamist ning nendele võrdsete võimaluste loomist hariduse, töö,
eluaseme ja muu vajaliku omandamisel. Selleks taotleb EPI Fond riiklikku toetust võimalikult paljudele tegutsevatele puuetega inimeste
organisatsioonidele ja on välja töötanud saadud toetuse kasutamise enamuse poolt tunnustatud põhimõtted. Organisatsioonide riikliku toetuse
liikumine läbi Fondi annab parema ülevaate ja nägemuse, kuidas riikliku toetust kasutatakse.
Fondi eesmärgid aastal 2019
2.1. Tagada läbi EPI Fondi eraldatud riikliku toetuse kasutamise maksimaalne läbipaistvus ja otstarbekus ning teostada EPI Fondi
lepingupartnerite lepingu täitmise kontroll.
2.2. Sotsiaalministeeriumi poolt puuetega inimeste organisatsioonidele sihtotstarbelise eraldisena jagatavate soetuste ja investeeringutoetuste
eraldamine ning kontroll.
2.3. Erasektorist finantsvahendite kaasamine puuetega inimeste valdkonna arendamiseks.
2.4. Säilitada puuetega inimeste võrgustiku rahastamise jätkamine ja mahuline suurendamine 2020-2021 .aastal, tehes selleks vajalikku
selgitustööd;
2.5. Koostöös ministeeriumiga otsida võimalusi EPI Fondi kaasamiseks erinevate puuetega inimestega seonduvate programmide täitmisse ja
funktsioonide laiendamisse, valdkonna uuringu läbiviimine;
2.6. toetavate tegevustega tagada raamatupidamistarkvara juurutamine EPI Koja liikmesorganisatsioonides ja teostada Fondist eraldatud
vahendite sihtotstarbelise kasutamise kontrolli;
2.7. Leida võimalike sponsoreid, kes toetaksid EPI Koja liikmesorganisatsioonide tegevuse jätkusuutliku arengut;
2.8. anda üle Sotsiaalkindlustusametile puudega inimeste parkimiskaartide vahendamine kohalikele omavalitsustele ja aidata kaasa kaarti
kasutamisega seonduvate üldiste (riiklikul tasandil) probleemide lahendamisele.
3. EPI Fondi põhilised tegevused aastal 2019
3.1. Seotud Hasartmängumaksu laekumisest rahastatavate projektidega esitatavate projektidega:
■ Tegevustoetuse projektide vastuvõtmine, koondtabeli koostamine ja projektide komplekteerimine ning vajadusel esitamine
Sotsiaalministeeriumile (SM);
■ Sotsiaalministeeriumiga finantseerimislepingu sõlmimine;
■ Lepingute vormistamine Liitude, kodade ja teiste raha saajatega; Esitatud aruandluse kogumine, jälgimine ja rahade ülekandmine;
■ kohtadel pistelise kontrolli teostamine ja info vahendamine;
■ Koondaruandluse koostamine ja esitamine Sotsiaal- ja Rahandusministeeriumile.
3
SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2019. a. majandusaasta aruanne
3.2. Uuringu "Puuetega inimeste organisatsioonide rahastamise ja huvikaitse teostamise uuring"
• riigihanke korraldamine.
• protsessi koordineerimine
• vahekokkuvõtted
• tulemuste presenteerimine
3.4. Uuringust tulenevate järeldusete ja soovituste analüüs ning rakendamine.
3.5. Soetuste ja investeeringutoetuste haldamine,
• taotlusvooru läbiviimine,
• taotluste hindamine,
• lepingute sõlmimine,
• aruandluse koondamine,
• kontroll ning koondaruande esitamine Sotsiaalministeeriumile.
3.8. Puuetega inimeste organisatsioonide võrgustiku ja Sotsiaalministeeriumi vahelise strateegilise partnerlus aastatel 2020-2022 välja
töötamine, vastava sisulise taotluse koostamine ning sellele järgnenud läbirääkimised.
3.7. Läbi Fondi antud toetustega seonduva info vahendamine EPIFondi kodulehel (www.epifond.ee). Kuna meie organisatsioonide võrgustik on
nii suur, on Fond ja Koja juhatus seisukohal, et valdavaks operatiivseks ja kiireks info vahetamiseks saab olla elektronpost ja veebileht.
3.8. Puudega inimese sõiduki parkimiskaartide vahendamise omavalitsustele üleandmine Sotsiaalkindlustusametile aasta alguses.
1. Sotsiaalministeeriumilt saadud toetuse jaotamise põhimõtted, projektidele esitatavate nõuete täpsustamine ja organisatsioonidele
toetuse määramine.
Aruandeaastaks 2019 eraldati Hasartmängumaksu Nõukogu poolt EPIKoja võrgustiku toetuseks 950 000 eurot. 2019.a EPI Koja
liikmesorganisatsioonide täpsustatud rahastamispõhimõtted võeti vastu SA EPI Fondi nõukogu poolt 27.12.2018 koosolekul. Nende kohaselt
kujuneb üleriigiliselt tegutsevate organisatsioonide ja maakondade kogu toetuse suurus nelja komponendi summana:
• baas komponent, ei sõltu organisatsiooni suurusest (liitudel kogutoetusest 20 % maakondlikel kodadel 30 %);
• komponent, mis arvestab mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud puuetega inimeste (sh puuetega laste vanemad)
liikmelisusel tegutsevate liikmesorganisatsioonide arvu (kogutoetusest 20 %);
• komponent, mis arvestab registrisse kantud organisatsioonide füüsiliste liikmete arvu (liitudel kogutoetusest 40 % maakondlikel kodadel 35
%);
• komponent, mis arvestab kogutulu, mis on saadud täiendavalt hasartmängumaksu laekumistest eraldatud toetusele (sponsorid, omavalitsus,
osutatud teenused, teised siseriiklikud ja rahvusvahelised fondid) (liitudel kogutoetusest 20 % maakondlikel kodadel 15%).
Organisatsioonide andmeid täpsustatakse iga aasta oktoobris 1.septembri seisuga ja arvestatakse järgmise aasta toetuste arvutamisel. Läbi EPI
Fondi 2019. aastaks eraldatud EPI Koja puuetega inimeste organisatsioonide võrgustiku riigipoolse (HMN) toetuse vahendite kasutamine
organisatsioonide lõikes on toodud bilansi ning tulude ja kulude aruandes.
Aruande aastal jätkas EPI Fond aktiivseid läbirääkimisi sotsiaalministeeriumiga, et järgneval perioodil jätkataks ja suurendaks puuetega inimeste
võrgustiku riiklikku toetamist. Selleks koostati ja esitati strateegilise partnerluse taotlus aastateks 2020-2022
EPI Fond kasutab Avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendis kehtestatud kontoplaani ja EPI Fondi raamatupidamise sise-eeskirja
ning aruandlus on viidud vastavusse Riigi raamatupidamise üldeeskirja soovitustega. Vastavalt üldeeskirjale esitab Fond raamatupidamise
saldoandmiku rahandusministeeriumi vastavasse infosüsteemi. Tulenevalt riigivaraseadusest viidi alates 01.01.2011.a riigi poolt asutatud
sihtasutuste arveldused üle Riigikassasse sh ka SA EPI Fond.
Sotsiaalministeeriumi poolt eraldatud vahendite sihtotstarbelise kasutamise kontrolliks esitasid kõik eraldatud vahenditest toetuse saajad EPI
Fondile Sotsiaalministeeriumis väljatöötatud vormikohased finantsaruanded ja aasta lõpus sisulise töö koondaruande. Ka aruande aastal tehti
kohtadel pistelist kontrolli, aidati korraldada aruandlust ja abistati raamatupidamisprogrammi Merit kasutamist.
Nõukogu kinnitas 2015.a märtsi koosolekul EPI Fondi lepingupartneritele täiendatud HMN aruande vormi mida kasutati ka aruandeaastal.
Ministeerium lubas EPI Fondil oma lepingupartnerite aruannet täiendada tegevusprogrammi koondaruandega (milleks on vana vahearuande
lihtsustatud vorm) ja nõustus, et Meriti kasutajad Lisa 2 ei pea dokumentide lõikes lahti kirjutama vaid aruandele lisatakse Meritist kõikide
projektide, kus kasutati EPI Fondi raha, pdf väljatrükk "Projekti detailne aruanne". Selle eeltingimuseks on, et iga tegevusprogrammis oleva
alaprojekti kohta on Meritis tehtud projektikoht. Selleks, et mitte esitada palju pdf faile on mitmed organisatsioonid esitanud aruande lisana Merit
4
SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2019. a. majandusaasta aruanne
programmi varukoopia st organisatsiooni kogu raamatupidamise.
EPI Fondi ja Eesti Puuetega Inimeste Koja aruanded ministeeriumile ja äriregistrile üleval internetis www.epifond.ee.
EPI Fondi juhatus on jätkuvalt järginud nõukogu ja EPIK juhatuse seisukohta, et me ei sekku organisatsioonide siseprobleemidesse ja osaleme
organisatsioonide palvel info andmiseks ja meie seisukohtade edastamiseks/selgitamiseks. Kontrolli funktsioon tuleneb ja piirdub
organisatsioonidega sõlmitud lepingust tuleneva kohustusega kasutada saadud rahalisi vahendeid sihipäraselt. EPI Fond kontrollib
organisatsioonide poolt esitatud sisulise töö- ja finantsaruandeid ja teeb kohtadel kontrolli, kuidas on korraldatud raamatupidamine ja fondiga
sõlmitud lepingu täitmine. Raamatupidamise alase kompetentsi ja taseme tõstmiseks on võrgustikus valdavalt kasutusele võetud AS Merit
Seoses Covid-19 levikuga kehtestatud eriolukorra tõttu on juhatus hinnanud riske ning leidnud, et tekkinud olukord ei ohusta SA EPI Fondi
jätkusuutlikust, küll aga võib avaldada mõju tulubaasile.
5
SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2019. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 84 366 484 988 2
Nõuded ja ettemaksed 636 3 260 3
Kokku käibevarad 85 002 488 248
Kokku varad 85 002 488 248
Kohustised ja netovara
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 2 137 820 4
Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 0 400 000 5
Kokku lühiajalised kohustised 2 137 400 820
Kokku kohustised 2 137 400 820
Netovara
Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 66 223 66 223
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 21 205 10 989
Aruandeaasta tulem -4 563 10 216
Kokku netovara 82 865 87 428
Kokku kohustised ja netovara 85 002 488 248
6
SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2019. a. majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Tulud
Annetused ja toetused 1 372 497 950 000 5
Muud tulud 0 37 938 6
Kokku tulud 1 372 497 987 938
Kulud
Jagatud annetused ja toetused -1 289 803 -912 000 7
Mitmesugused tegevuskulud -65 287 -4 455 8
Tööjõukulud -22 212 -26 293 9
Muud kulud -20 -34 974
Kokku kulud -1 377 322 -977 722
Põhitegevuse tulem -4 825 10 216
Intressitulud 262 0
Aruandeaasta tulem -4 563 10 216
7
SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2019. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Rahavood põhitegevusest
Laekunud annetused ja toetused 974 634 1 350 000 5
Laekumised kaupade müügist ja teenuste osutamisest 31 1 112
Muud põhitegevuse tulude laekumised 0 36 825
Väljamaksed annetusteks ja toetusteks -1 288 313 -912 000 7
Väljamaksed tarnijatele kaupade ja teenuste eest -64 368 -70 868
Väljamaksed töötajatele -22 212 -26 293 9
Laekunud intressid 262 0
Muud rahavood põhitegevusest -656 0
Kokku rahavood põhitegevusest -400 622 378 776
Kokku rahavood -400 622 378 776
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 484 988 106 212 2
Raha ja raha ekvivalentide muutus -400 622 378 776
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 84 366 484 988 2
8
SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2019. a. majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku netovara
Sihtkapital/ Osakapital Akumuleeritud tulem
nimiväärtuses/ Reservkapital
31.12.2017 66 223 10 989 77 212
Aruandeaasta tulem 0 10 216 10 216
31.12.2018 66 223 21 205 87 428
Aruandeaasta tulem 0 -4 563 -4 563
31.12.2019 66 223 16 642 82 865
9
SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2019. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, mis tugineb rahvusvaheliselt
tunnustatud arvestuspõhimõtetele (Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsarvestuse standardid ja
rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid) ning mille põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses
ja mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis
sätestatud nõuded.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Kuna sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond (edaspidi EPI Fond) asutajaks on Vabariigi Valitsus ning asutaja õiguste teostajaks on määratud
Sotsiaalministeerium, siis on sihtasutusel kohustus järgida avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendit.
Finantsvarad
Finantsvarad võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara eest makstava või saadava tasu õiglane
väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara soetamisega otseselt kaasnevaid tehingukulutusi. Juhul, kui soetatud finantsvara
eest tasutakse koheselt rahas, loetakse selle soetusmaksumuseks makstud rahasumma nominaalväärtust.
Raha
Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel Riigikassa kontode jääke.
Nõuded ja ettemaksed
Kõik nõuded (nõuded ostjate vastu ning muud lühiajalised nõuded), kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete
korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused),
mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas.
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse sihtasutuse tavapärase tegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõuete hindamisel on vaadeldud
iga nõuet eraldi arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb
objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele tingimustele. Asjaoludeks, mis
viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine.
Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi. Selliste nõuete puhul, mis ei ole
individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina,
arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas.
Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kulu allahindlusest kajastatakse
tulemiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla
hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena ja/või muudes tuludes.
Ebatõenäoliselt laekuvateks arveid aruandeperioodil ei tunnistatud.
Finantskohustised
Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele, viitvõlad ning muud lühiajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses,
mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.
Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi
finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas.
Annetused ja toetused
Sihtfinantseerimine
Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile kajastatakse tegevuse sihtfinantseerimist järgmiselt:
(1) Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna siis, kui:
(a) sihtfinantseerimise laekumine on praktiliselt kindel; ja
(b) sihtfinantseerimisega seotud sisulised tingimused on täidetud.
(2) Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena.
Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel
10
SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2019. a. majandusaasta aruanne
laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena.
(3) Tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist võib kajastada arvestuse lihtsustamise eesmärgil laekumisel koheselt tuluna
ja ülekandmisel koheselt kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem põhivara kapitaliseerimise alampiirist (5.000 eurot ilma käibemaksuta).
Avaliku sektori sisese sihtfinantseerimise korral lepivad pooled kajastamise viisi eelnevalt omavahel kokku.
Seotud osapooled
Seotud osapooled
Osapooli on loetud seotuks juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele.
Sihtasutuse Eesti Puuetega Inimeste Fond seotud osapoolteks on:
1) asutaja õiguste teostaja - Sotsiaalministeerium;
2) teised samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtted (sh Sotsiaalministeeriumi teised äriühingud ja sihtasutused);
3) juhatuse ja nõukogu liikmed;
4) eespool loetletud isikute lähedased pereliikmed (elukaaslased ja lapsed) ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all
olevad ettevõtted.
Bilansipäevajärgsed sündmused
Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi
kuupäeva 31.12.2019 ja aruande koostamise kuupäeva 30.04.2020 vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel
perioodidel toimunud tehingutega või mõjutavad oluliselt järgmist aruandeperioodi.
Vt.ka Lisa 11
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Raha sihtkapitali kontol 66 283 66 223
Raha halduskulu kontol 15 995 416 965
Raha sponsorkontol 2 088 1 800
Kokku raha 84 366 484 988
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2019 12 kuu jooksul
Maksude ettemaksed ja
636 636
tagasinõuded
Kokku nõuded ja
636 636
ettemaksed
31.12.2018 12 kuu jooksul
Nõuded ostjate vastu 2 468 2 468
Ostjatelt laekumata
2 468 2 468
arved
Ettemaksed 792 792
Muud makstud
792 792
ettemaksed
Kokku nõuded ja
3 260 3 260
ettemaksed
11
SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 4 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2019 12 kuu jooksul
Võlad tarnijatele 1 501 1 501
Maksuvõlad 636 636
Kokku võlad ja ettemaksed 2 137 2 137
31.12.2018 12 kuu jooksul
Võlad tarnijatele 27 27
Maksuvõlad 793 793
Kokku võlad ja ettemaksed 820 820
Lisa 5 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
(eurodes)
Varad soetusmaksumuses
31.12.2017 Laekunud Kajastatud 31.12.2018
tulemiaruandes
Kohustised Kohustised
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
2018.aasta riigieelarve
seaduses ette nähtud
riigieelarveline
0 400 000 0 400 000
tegevustoetus
investeeringuteks ja
soetusteks
Kokku
sihtfinantseerimine 0 400 000 0 400 000
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised
tasud, annetused ja 0 400 000 0 400 000
toetused
31.12.2018 Laekunud Kajastatud 31.12.2019
tulemiaruandes
Kohustised Kohustised
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Sihtfinantseerimine
400 000 972 497 1 372 497 0
tegevuskuludeks
Kokku
sihtfinantseerimine 400 000 972 497 1 372 497 0
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised
tasud, annetused ja 400 000 972 497 1 372 497 0
toetused
Rahavoogude aruandes on aruandeperioodil laekunud sihtfinantseerimine summas 974 634 EUR kajastatud kirjel Laekunud annetused
12
SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2019. a. majandusaasta aruanne
ja toetused. Laekunud summast 2 137 EUR kajastub 2018.aasta tulemiaruandes.
Lisa 6 Muud tulud
(eurodes)
2019 2018
Puuetega inimeste sõiduki parkimiskaartide
0 36 228
saatmise postikulu
Sihtotstarbeline sponsorlus 0 1 710
Kokku muud tulud 0 37 938
Lisa 7 Jagatud annetused ja toetused
(eurodes)
2019 2018
EPI Kojale ja tema liikmesorganisatsioonidele 1 289 803 912 000
Kokku jagatud annetused ja toetused 1 289 803 912 000
Rahavoogude aruandes on kajastatud kirjel Väljamaksed annetusteks ja toetusteks aruandeperioodi lõpu seisuga reaalselt välja
makstud summa, milleks on 1 288 313 EUR. Ülejäänud summa, 1 490 EUR on seisuga 31.12.2019 veel välja maksmata. Nimetatud
summa maksti välja 04.02.2020.
Lisa 8 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2019 2018
Mitmesugused bürookulud 3 970 839
Lähetuskulud 55 0
Koolituskulud 25 0
Transpordikulud 591 437
Sideteenused (telefon) ja postikulu 211 1 208
Audiitori teenus 1 350 1 229
Muud administreerimiskulud 11 032 0
Uuringud, trükised 44 394 0
Inventar ja selle tarvikud 3 659 0
Muud 0 742
Kokku mitmesugused tegevuskulud 65 287 4 455
13
SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 9 Tööjõukulud
(eurodes)
2019 2018
Palgakulu 16 694 19 760
Sotsiaalmaksud 5 518 6 533
Kokku tööjõukulud 22 212 26 293
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 1 1
Lisa 10 Seotud osapooled
(eurodes)
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2019 2018
Arvestatud tasu 15 600 18 300
Lisa 11 Sündmused pärast aruandekuupäeva
Eesti Vabariigis kehtestatud eriolukord Covid-19 viiruse tõkestamise eesmärgil, mõjutab SA Eesti Puuetega Inimeste Fonid tegevust, kuid ei sea
ohtu organisatsiooni jätkusuutlikust.
Covid -19 võib mõjutada SA EPIFondi tulubaasi.
SA Eesti Puuetega Inimeste Fond on Sotsiaalministeeriumi strateegiline partner puuetega inimeste organisatsioonide rahastamisel ja rahalised
vahendid selleks tulevad hasartmängumaksu laekumistest. Kuna eriolukorras kehtestatud piirangute tõttu on hasartmängumaksu
laekumised riigile oluliselt vähenenud siis aastal 2020 tuleb suure tõenäosusega kulusid kokkuhoida. Läbirääkimistel Sotsiaalministeeriumiga on
selgelt välja öeldud, et ei kärbita organisatsioonidele jagatavate toetuste mahtu. Küll aga peab SA Eesti Puuetega Inimeste Fond edasi lükkama
selleks kevadeks planeeritud taotlusvooru psüühikahäiretega inimeste organisatsioonidele. Sammuti tuleb suure tõenäosusega kasutada
reservi ning teisi rahalisi puhvreid, et tasandada hasartmängu maksu alalaekumisi.
Covid-19 mõju näeme olulise tegurina käesoleva aasta lõpuni.
14
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Sihtasutuse Eesti Puuetega Inimeste Fond nõukogule
Arvamus
Oleme auditeerinud Sihtasutuse Eesti Puuetega Inimeste Fond (Sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2019 ning tulemiaruannet, rahavoogude
aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31. detsember 2019 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta
finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused
seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme Sihtasutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud
eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või
meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ning avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendiga ja
sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama Sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud
asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas Sihtasutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik
alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Sihtasutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori
aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise
standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult
või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:
• teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning
hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise
puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
• omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks Sihtasutuse sisekontrolli
tulemuslikkuse kohta;
• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
• teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust
sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Sihtasutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme
kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie
järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada Sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt
tegutsevana;
• hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja
sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mistahes sisekontrolli
märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tanel Paide
Vandeaudiitor, avaliku sektori vandeaudiitor, tegevusloa number 603
Alliance Audit OÜ
Audiitorettevõtja, tegevusloa number 277
Kalmuse tee 17 Tallinn 11911
30. aprillil 2020
Saatja: SA EPI Fond <
[email protected]>
Saadetud: 11.05.2020 15:00
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: SA Eesti Puuetega Inimeste Fond, asutajaõiguste aruanne.
Tere
Asutajaõiguste aruanne on manuses.
Lugupidamisega
Eero Kiipli
juhataja
SA Eesti Puuetega Inimeste Fond
--
Eero Kiipli
SA EPI Fond juhataja
56496102