dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Töötukassa reservide kasutamisest

Sotsiaalministeerium · 11. mai 2020
Viit
4.1-1/1604-1
Registreeritud
11. mai 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikogu
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
4.1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamine
Sari
4.1-1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonnapoliitika kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus
Toimik
4.1-1/2020
Vastutaja
Sten Andreas Ehrlich (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond)
Lahendamise tähtaeg
10. juuni 2020

Failid

  • 📎Töötukassa_reservide_kasutamisest.asice228 KB
  • 📎Töötukassa_reservide_kasutamisest.pdf228 KB

Sisu (failidest)

PEEP PETERSON 11. mai 2020 nr. 2-7/20-137/1 Juhatuse esimees Ametiühingute Keskliit ARTO AAS Tegevjuht Tööandjate Keskliit TANEL KIIK Sotsiaalminister Töötukassa nõukogu esimees Töötukassa reservide kasutamisest Töötasu toetuse maksmine on edukalt käivitunud ning taotluste arv kinnitab meetme vajadust. Kuigi toetuse maksmine on esialgselt ette nähtud märtsi, aprilli või mai kuu eest, on tekkinud toetuse maksmise vajadus vähemalt juunis ning teatud sektorite puhul võib-olla ka järgnevatel kuudel. Põhjuseks eriolukorra piirangute kestmine plaanitud mai algusest kauem ning piirangutest tingitud mõjude hilisem avaldumine mõnes sektoris. Nii töötajate, tööandjate kui ka riigi esindajatena olete seda vajadust meedias ka kinnitanud. Tänase seisuga on näha, et planeeritud 250 miljonit eurot makstakse toetustena suure tõenäosusega välja (märtsis 32 256 hüvitise saajat, välja maksti 26,5 miljonit eurot, aprilli eest on taotlusi esitatud rohkem kui 109 000 inimese kohta). Töötasu toetuse maksumus kuus on hinnanguliselt 100 miljonit eurot. Kriisi puhkedes oli Töötukassa reservi maht 849 miljonit eurot, millest 250 miljonit on läheb töötasu hüvitiste maksmiseks. Eelmise majanduslanguse kogemuse järgi (töötuse määr 13,8%, töötute arv 95 000) on kõigi tööturu meetmete aastane kulu ca 260 miljonit eurot. Ehk 2020. aasta lõpuks on Töötukassal tänaste otsuste valguses alles ca 400 miljonit eurot reserve (lisaks laekuv, kuid vähenev töötuskindlustusmakse), mis tähendab, et teenustega suudetakse katta periood poolteist kuni kaks aastat. Varasem kogemus näitab, et kõrge töötuse määr püsibki arvatavasti vähemalt sama pika perioodi. Riigikogu ja valitsuse arvates on sellest kriisist ülesaamiseks vaja muuta töötushüvitisi töö kaotanuid rohkem abistavaks, ehk tööturumeetmete kulud võivad veel suureneda. Töötasu hüvitise jaoks Töötukassa reservidest lisaraha eraldamine tähendaks Töötukassa reservide liiga kiiret ammendumist ja töötushüvitiste maksmise ohtu sattumist, mida mitte mingil juhul ei tohi lubada. Eelpool kirjeldatust lähtuvalt palun Töötukassa nõukogu kiiret hinnangut töötutoetuse pikendamise vajaduse maksumusele, perioodile ja kellele toetus eelkõige suunatakse, et 2 Riigikogul oleks võimalik hinnata olukorda, otsustada ning vajadusel anda suuniseid Vabariigi Valitsusele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets PEEP PETERSON 11. mai 2020 nr. 2-7/20-137/1 Juhatuse esimees Ametiühingute Keskliit ARTO AAS Tegevjuht Tööandjate Keskliit TANEL KIIK Sotsiaalminister Töötukassa nõukogu esimees Töötukassa reservide kasutamisest Töötasu toetuse maksmine on edukalt käivitunud ning taotluste arv kinnitab meetme vajadust. Kuigi toetuse maksmine on esialgselt ette nähtud märtsi, aprilli või mai kuu eest, on tekkinud toetuse maksmise vajadus vähemalt juunis ning teatud sektorite puhul võib-olla ka järgnevatel kuudel. Põhjuseks eriolukorra piirangute kestmine plaanitud mai algusest kauem ning piirangutest tingitud mõjude hilisem avaldumine mõnes sektoris. Nii töötajate, tööandjate kui ka riigi esindajatena olete seda vajadust meedias ka kinnitanud. Tänase seisuga on näha, et planeeritud 250 miljonit eurot makstakse toetustena suure tõenäosusega välja (märtsis 32 256 hüvitise saajat, välja maksti 26,5 miljonit eurot, aprilli eest on taotlusi esitatud rohkem kui 109 000 inimese kohta). Töötasu toetuse maksumus kuus on hinnanguliselt 100 miljonit eurot. Kriisi puhkedes oli Töötukassa reservi maht 849 miljonit eurot, millest 250 miljonit on läheb töötasu hüvitiste maksmiseks. Eelmise majanduslanguse kogemuse järgi (töötuse määr 13,8%, töötute arv 95 000) on kõigi tööturu meetmete aastane kulu ca 260 miljonit eurot. Ehk 2020. aasta lõpuks on Töötukassal tänaste otsuste valguses alles ca 400 miljonit eurot reserve (lisaks laekuv, kuid vähenev töötuskindlustusmakse), mis tähendab, et teenustega suudetakse katta periood poolteist kuni kaks aastat. Varasem kogemus näitab, et kõrge töötuse määr püsibki arvatavasti vähemalt sama pika perioodi. Riigikogu ja valitsuse arvates on sellest kriisist ülesaamiseks vaja muuta töötushüvitisi töö kaotanuid rohkem abistavaks, ehk tööturumeetmete kulud võivad veel suureneda. Töötasu hüvitise jaoks Töötukassa reservidest lisaraha eraldamine tähendaks Töötukassa reservide liiga kiiret ammendumist ja töötushüvitiste maksmise ohtu sattumist, mida mitte mingil juhul ei tohi lubada. Eelpool kirjeldatust lähtuvalt palun Töötukassa nõukogu kiiret hinnangut töötutoetuse pikendamise vajaduse maksumusele, perioodile ja kellele toetus eelkõige suunatakse, et 2 Riigikogul oleks võimalik hinnata olukorda, otsustada ning vajadusel anda suuniseid Vabariigi Valitsusele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel