Sotsiaalministeerium · 11. mai 2020
- Viit
- 4.1-1/1604-1
- Registreeritud
- 11. mai 2020
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Riigikogu
- Saabumis/saatmisviis
- DVK
- Funktsioon
- 4.1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamine
- Sari
- 4.1-1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonnapoliitika kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus
- Toimik
- 4.1-1/2020
- Vastutaja
- Sten Andreas Ehrlich (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond)
- Lahendamise tähtaeg
- 10. juuni 2020
Sisu (failidest)
PEEP PETERSON 11. mai 2020 nr. 2-7/20-137/1
Juhatuse esimees
Ametiühingute Keskliit
ARTO AAS
Tegevjuht
Tööandjate Keskliit
TANEL KIIK
Sotsiaalminister
Töötukassa nõukogu esimees
Töötukassa reservide kasutamisest
Töötasu toetuse maksmine on edukalt käivitunud ning taotluste arv kinnitab meetme vajadust.
Kuigi toetuse maksmine on esialgselt ette nähtud märtsi, aprilli või mai kuu eest, on tekkinud
toetuse maksmise vajadus vähemalt juunis ning teatud sektorite puhul võib-olla ka järgnevatel
kuudel. Põhjuseks eriolukorra piirangute kestmine plaanitud mai algusest kauem ning
piirangutest tingitud mõjude hilisem avaldumine mõnes sektoris. Nii töötajate, tööandjate kui
ka riigi esindajatena olete seda vajadust meedias ka kinnitanud.
Tänase seisuga on näha, et planeeritud 250 miljonit eurot makstakse toetustena suure
tõenäosusega välja (märtsis 32 256 hüvitise saajat, välja maksti 26,5 miljonit eurot, aprilli eest
on taotlusi esitatud rohkem kui 109 000 inimese kohta). Töötasu toetuse maksumus kuus on
hinnanguliselt 100 miljonit eurot.
Kriisi puhkedes oli Töötukassa reservi maht 849 miljonit eurot, millest 250 miljonit on läheb
töötasu hüvitiste maksmiseks. Eelmise majanduslanguse kogemuse järgi (töötuse määr 13,8%,
töötute arv 95 000) on kõigi tööturu meetmete aastane kulu ca 260 miljonit eurot. Ehk 2020.
aasta lõpuks on Töötukassal tänaste otsuste valguses alles ca 400 miljonit eurot reserve (lisaks
laekuv, kuid vähenev töötuskindlustusmakse), mis tähendab, et teenustega suudetakse katta
periood poolteist kuni kaks aastat. Varasem kogemus näitab, et kõrge töötuse määr püsibki
arvatavasti vähemalt sama pika perioodi.
Riigikogu ja valitsuse arvates on sellest kriisist ülesaamiseks vaja muuta töötushüvitisi töö
kaotanuid rohkem abistavaks, ehk tööturumeetmete kulud võivad veel suureneda. Töötasu
hüvitise jaoks Töötukassa reservidest lisaraha eraldamine tähendaks Töötukassa reservide
liiga kiiret ammendumist ja töötushüvitiste maksmise ohtu sattumist, mida mitte mingil juhul
ei tohi lubada.
Eelpool kirjeldatust lähtuvalt palun Töötukassa nõukogu kiiret hinnangut töötutoetuse
pikendamise vajaduse maksumusele, perioodile ja kellele toetus eelkõige suunatakse, et
2
Riigikogul oleks võimalik hinnata olukorda, otsustada ning vajadusel anda suuniseid
Vabariigi Valitsusele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Läänemets
PEEP PETERSON 11. mai 2020 nr. 2-7/20-137/1
Juhatuse esimees
Ametiühingute Keskliit
ARTO AAS
Tegevjuht
Tööandjate Keskliit
TANEL KIIK
Sotsiaalminister
Töötukassa nõukogu esimees
Töötukassa reservide kasutamisest
Töötasu toetuse maksmine on edukalt käivitunud ning taotluste arv kinnitab meetme vajadust.
Kuigi toetuse maksmine on esialgselt ette nähtud märtsi, aprilli või mai kuu eest, on tekkinud
toetuse maksmise vajadus vähemalt juunis ning teatud sektorite puhul võib-olla ka järgnevatel
kuudel. Põhjuseks eriolukorra piirangute kestmine plaanitud mai algusest kauem ning
piirangutest tingitud mõjude hilisem avaldumine mõnes sektoris. Nii töötajate, tööandjate kui
ka riigi esindajatena olete seda vajadust meedias ka kinnitanud.
Tänase seisuga on näha, et planeeritud 250 miljonit eurot makstakse toetustena suure
tõenäosusega välja (märtsis 32 256 hüvitise saajat, välja maksti 26,5 miljonit eurot, aprilli eest
on taotlusi esitatud rohkem kui 109 000 inimese kohta). Töötasu toetuse maksumus kuus on
hinnanguliselt 100 miljonit eurot.
Kriisi puhkedes oli Töötukassa reservi maht 849 miljonit eurot, millest 250 miljonit on läheb
töötasu hüvitiste maksmiseks. Eelmise majanduslanguse kogemuse järgi (töötuse määr 13,8%,
töötute arv 95 000) on kõigi tööturu meetmete aastane kulu ca 260 miljonit eurot. Ehk 2020.
aasta lõpuks on Töötukassal tänaste otsuste valguses alles ca 400 miljonit eurot reserve (lisaks
laekuv, kuid vähenev töötuskindlustusmakse), mis tähendab, et teenustega suudetakse katta
periood poolteist kuni kaks aastat. Varasem kogemus näitab, et kõrge töötuse määr püsibki
arvatavasti vähemalt sama pika perioodi.
Riigikogu ja valitsuse arvates on sellest kriisist ülesaamiseks vaja muuta töötushüvitisi töö
kaotanuid rohkem abistavaks, ehk tööturumeetmete kulud võivad veel suureneda. Töötasu
hüvitise jaoks Töötukassa reservidest lisaraha eraldamine tähendaks Töötukassa reservide
liiga kiiret ammendumist ja töötushüvitiste maksmise ohtu sattumist, mida mitte mingil juhul
ei tohi lubada.
Eelpool kirjeldatust lähtuvalt palun Töötukassa nõukogu kiiret hinnangut töötutoetuse
pikendamise vajaduse maksumusele, perioodile ja kellele toetus eelkõige suunatakse, et
2
Riigikogul oleks võimalik hinnata olukorda, otsustada ning vajadusel anda suuniseid
Vabariigi Valitsusele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Läänemets