Sotsiaalministeerium Teie: 14.04.2020 nr 1.1-8/1293-1
Suur-Ameerika 1 Meie: kuupäev digiallkirjas nr 1-8/80-1
10122 Tallinn
[email protected]
Riigi asutatud sihtasutuste asutajaõiguste teostamise aruanne 2019
SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse põhitegevuseks on ambulatoorse ja
statsionaarse eriarstiabi ning sellega seonduvate teiste tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamine.
2018. aasta detsembris kinnitas HNRK nõukogu HNRK uuendatud arengukava, aastateks 2019-2021.
2019. aastal teostati edukalt arengukavas planeeritud tegevusi. Panustati oluliselt personali ja
raviteenuste arendamisse ning meeskonnatööl põhinevale patsiendikeskse lähenemise
kujundamisele. Taastusravi ja rehabilitatsiooni osutati 2019. a. peaaegu 4 600 statsionaarsel ja
peaaegu 1 700 ambulatoorsel juhul. Intensiivset taastusravi saanud inimeste hulk 2019. a. oli
võrreldav 2018. a. ehk suutsime hoida saavutatud taset. Valdkondlikku praktikat juhendati rohkem kui
13 233 tundi, õpetati kaht diplomieelse õppe ainet ning viidi läbi kümneid õppe- ja külastusvisiite.
Suvel avati HNRK tegevuspargi lisana lastele mõeldud mänguväljak Haapsalus Sadama 20 krundil.
Mänguväljak on eriline, sest on ligipääsetav ka liikumispuudega lastele ning võimaldab tavaliste ja
eriliste laste koosolemist. Mänguväljak on avatud kõigile soovijatele. Aasta lõpus kaasajastas HNRK
oluliselt enda tipp-tehnoloogiliste vahendite parki: omaosaluse ja heategevusfinantseeringute toel
soetati Tyromotion ülajäsemete treeningvahendite komplekt, mis tõstab oluliselt HNRK teenuste
kvaliteeti kõigi peamiste sihtgruppide jaoks. 2019. aastal olid HNRK töötajad kaasatud mitmesse
riiklikku arendusprojekti. 2019. aastal valmistati ette HNRK funktsionaalse arengukava I etapp, mis on
käesoleva kirja esitamise hetkeks sotsiaalministri poolt kinnitatud. Samuti tegeleti HNRK
juurdeehituse plaanide edasiarendamisega, et 2020. aastal välja kuulutada projekteerimise hange.
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus tegevuse jätkamine on vajalik, et Eesti inimestel
oleks võimalus kõrge kvaliteediga taastusravi ja rehabilitatsiooni saamiseks selle vajaduse tekkimisel
ning seeläbi võimalus naasta tavapärasesse töö- ja eraellu võimalikult iseseisvalt toimetulevana ja
rahulolevana. Samuti on SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse jätkamine oluline Eesti
taastusravi- ja rehabilitatsioonivaldkonna arendamisele ja täiustamisele kaasa aitamisel. HNRK
jätkusuutlikkuse tagamiseks on lähiaastatel vajalik üle vaadata haigla rahastusmudel. Tulenevalt
monoprofiilsusest erialal, mille olulise sisu moodustavad mitte-tervishoiutöötajate osutatud teenused
ning arendatud on ainulaadne taristu, kuid kus teenuste hinnad ja süsteemi korraldus ei ole enam
kaasaegne, tekivad lähiaastatel kindlasti raskused põhitegevuse kvaliteetse elluviimise tagamisel.
Sadama 16 Tel +372 472 5400 Rahandusministeerium
90502 Haapsalu Fax +372 472 5401 SEB Pank
Reg nr 90008123 E-mail
[email protected] A/a EE891010220034796011
TP 016307 www.hnrk.ee Viitenumber 3500080967
• SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus ei ole 2019. aastal omandanud ega
võõrandanud osalusi äriühingutes.
• SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskuses ei ole 2019. aastal läbi viidud erikontrolle.
Sisehindamise protsessid toimuvad regulaarselt ning tulemused on nõukogu koosolekutel arutatud.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kadri Englas
juhatuse esimees
[email protected]
Sadama 16 Tel +372 472 5400 Rahandusministeerium
90502 Haapsalu Fax +372 472 5401 SEB Pank
Reg nr 90008123 E-mail
[email protected] A/a EE891010220034796011
TP 016307 www.hnrk.ee Viitenumber 3500080967
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
Reg. Kood 90008123
KONSOLIDEERITUD aruandeaasta aruanne
Aruandeaasta algus: 01.01.2019
Aruandeaasta lõpp: 31.12.2019
Aadress: Sadama 16
90502 Haapsalu
Sidevahendid: telefon: +372 4725400
e-post:
[email protected]
www.hnrk.ee
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne ..................................................................................................................3
Organisatsiooni tegevus............................................................................................................... 3
Investeeringud ja soetused ............................................................................................................................... 5
Energiatarbimine ............................................................................................................................................... 5
Personalitöö ................................................................................................................................ 5
Töötajate rahulolu ja tunnustamine .................................................................................................................. 6
Koolitus- ja teadustegevus ................................................................................................................................ 7
Ravitöö ....................................................................................................................................... 7
Ravitöö statistilised näitajad ............................................................................................................................. 8
Meeskonnatööde toimumine ja eesmärkide täitmine. ..................................................................................... 9
Kõrgtehnoloogiliste vahenditega osutatud teenused ..................................................................................... 10
Patsientide tagasiside ...................................................................................................................................... 10
Majandustegevuse aruanne ............................................................................................... 12
Bilanss .............................................................................................................................................................. 12
KONSOLIDEERITUD BILANSS (eurodes) ....................................................................................... 13
KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE (eurodes)......................................................................... 14
KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE (eurodes) ........................................................... 15
NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE (eurodes) .............................................................................. 16
Raamatupidamise aastaaruande lisad ........................................................................................ 17
Lisa 1. Kasutatud arvestuspõhimõtted ........................................................................................................... 17
Lisa 2. Kontserni tütarettevõtted ................................................................................................................... 22
Lisa 3. Raha (eurodes) .................................................................................................................................... 23
Lisa 4. Nõuded ja ettemaksed (eurodes) ........................................................................................................ 23
Lisa 5. Varud (eurodes) ................................................................................................................................... 24
Lisa 6. Materiaalne põhivara (eurodes) .......................................................................................................... 24
Lisa 7. Laenukohustused (eurodes) ................................................................................................................ 25
Lisa 8. Muud kohustised ja saadud ettemaksed (eurodes) ............................................................................ 25
Lisa 9. Võlad töövõtjatele (eurodes) ............................................................................................................... 26
Lisa 10. Tulu ettevõtlusest (eurodes) ............................................................................................................. 26
Lisa 11. Majandamiskulud (eurodes) .............................................................................................................. 26
Lisa 12. Tööjõukulud (eurodes) ...................................................................................................................... 27
Lisa 13. Muud tegevuskulud (eurodes) .......................................................................................................... 27
Lisa 14. Muud finantstulud ja –kulud (eurodes) ............................................................................................ 27
Lisa 15. Annetused ja toetused (eurodes) ...................................................................................................... 28
Lisa 16. Seotud osapooled (eurodes) ............................................................................................................. 29
Lisa 17. Emaettevõtte konsolideerimata bilanss (eurodes) ........................................................................... 30
Lisa 18. Emaettevõtte konsolideerimata tulemiaruanne (eurodes) ............................................................... 31
Lisa 19. Emaettevõtte konsolideerimata rahavoogude aruanne (eurodes) ................................................... 32
Lisa 20. Emaettevõtte konsolideerimata netovara muutuste aruanne (eurodes) ......................................... 33
2
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Tegevusaruanne
SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse (HNRK) põhitegevus on osutada
ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi ning teisi seonduvaid tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid.
2019. aasta oli SA Haapsalu Neuroloogilisele Rehabilitatsioonikeskusele kuueteistkümnes
sihtasutusena. Neljandat korda esitatakse majandusaasta aruanne konsolideerituna koos
tütarettevõtte HNRK Abivahendikeskus OÜ tulemustega, 2018. aastast on konsolideeritud
aruande osa ka HNRK Toetusfond SA tulemused. Jätkati haigla arengukava ja 2019. aasta
tegevuskava järgseid tegevusi, pöörates suurimat tähelepanu personali ja raviteenuste
arendamisele patsiendikeskse lähenemise võtmes. Põhitegevus, raviteenuse müük Eesti
Haigekassale (EHK), moodustas 2019. aasta laekumisest 75,9 % (2018. aastal samuti – 75,9%).
Taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid osutati 2019. aastal haiglas kokku 29 896 voodipäeval.
EHK rahastas 2019. aastal 26 402 ehk 88,31% voodipäevadest. Nii haigla personal, seadmed ja
ruumid kui ka majanduslik olukord võimaldavad jätkuvalt pakkuda kaasaegsel tasemel
kvaliteetset taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenust.
HNRK missioon: Rohkem toimekaid ja rahulolevaid inimesi kaasaegse neurorehabilitatsiooni
tulemusena.
HNRK visioon: Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus on Põhjamaade ja Baltikumi
kaasaegseim neurorehabilitatsioonikeskus, mis pakub terviklikku ja inimkeskset teenust
akuutsest varajasest taastusravist sotsiaalse rehabilitatsioonini ning on maailmas tunnustatud
valdkondlik teadus- ja pädevuskeskus.
Organisatsiooni tegevus
HNRK tegevus tugineb suuresti 2018. aasta detsembris haigla nõukogu poolt kinnitatud HNRK
arengukavale aastateks 2019-2021 ning strateegilistele suundadele aastani 2035. 2019. aastal lähtuti
selleks aastaks koostatud tegevuskavast.
HNRK lähtub oma tegevuses EQUASS-i kvaliteedistandardist. Sertifikaat uuendati edukalt 2019. aastal
kehtivusega kaks aastat. Aasta jooksul on toimunud erinevad kokkulepitud sisehindamise protsessid:
regulaarselt on antud tagasisidet haiguslugude sisust ja vormistamisest, epikriiside saatmisest,
teenuste raviarvetele kandmisest, kõrgtehnoloogiliste vahendite kasutamisest, töötajate koormustest
jne.
HNRK ajaleht Keskustelu ilmus 2019. aastal planeeritult kaks korda – juulis ja detsembris. HNRK ajaleht
edastati paberkandjal olulisematele koostööpartneritele, HNRK töötajatele ning patsientidele. HNRK
kommunikatsioonistrateegias kirjeldatud koosolekute süsteem toimib hästi. Toimus haigla
üldkoosolek, regulaarselt toimuvad nii haigla iganädalased infokoosolekud kui osakondade
koosolekud. Toimivad HNRK koduleht ja Facebooki leht.
IT-valdkonnas toimus oluline edasiminek küberturvalisuse vallas: HNRK soetas uue kaasaegse
funktsionaalsusega tulemüüri Fortigate ja segmenteeris arvutivõrgu. Samuti ühines HNRK
digiregistratuuriga ning valmistus üleminekuks uuele haigekassa arvete saatmise ja lepinguhalduse
süsteemile.
Haigla põhitegevust toetab abivahendite valdkonnas jätkuvalt osaühing HNRK Abivahendikeskus, mille
ülesandeks oli patsientidele kvaliteetsete abivahendite soovitamine, kohandamine, müümine ja
rentimine. 2018. aastal asutatud HNRK Toetusfondile 2019. aastal juhti ei palgatud, kuid elluviidud
heategevusprojektid olid igati positiivsed. Ehitasime HNRK tegevus- ja mänguparki laste mänguväljaku,
kus erivajadusega ja tavalapsed saavad koos mängida, ronida, kiikuda jne. Selle projekti toetajaid oli
3
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
mitmeid: Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi, Kanada Akadeemiliste Naiste Selts, PZU kindlustuse
sõbrad, heategevuslik Teatejooks ja Haapsalu linn. Teine heategevuslik suurprojekt oli Tyromotion
ülajäseme treeningkomplekti soetamine, mille suurtoetajaks olid Rahvusvahelise Lions organisatsiooni
heategevusfond (LCIF) ja Eesti piirkonna lionid ning Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond. Sügisel toimus
Mesikäpa heategevuskampaania, millega koguti raha seisulaudade ostmiseks ning teraapiaväliste
grupitegevuste organiseerimise võimaldamiseks lastele. Lisaks oli väiksemaid heategevusalgatusi,
näiteks Pluss kohvikute annetus. Samuti jätkus heategevuslik lasteteatrite projekt ning lasteosakonnas
alustas külaskäike Pipi. Uue algatusena sõlmiti koostöölepe Innokaga, et kord kuus toimuksid
robootika- ja teadusalased kokkusaamised HNRK patsientidele.
HNRK personal on panustanud ühiskondlikku valdkonnapõhisesse tegevusse: aasta vältel on kaks
haigla töötajat olnud seotud taastusravi ja rehabilitatsiooni valdkonna erialaseltside juhatuse tööga,
osaletud on valdkonna infopäevadel ja aruteluseminaridel. Haigla töötajad on teinud nii Eestis kui
välismaal koolitusi eesmärgi püstitamisest rehabilitatsioonis. HNRK juhataja oli kaasatud riiklikusse
arendusprojekti RFK Eestis kasutuselevõtmise analüüsimiseks. Kevadel avaldati koostöös
Liikumistervise innovatsiooni klastri, Tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse, Tartu
Ülikooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumiga avaldada trükis „Seljaajukahjustus – kuidas edasi?“, mis kirjeldab
erinevaid seljaajukahjustusega seotud teemasid. Toimus arvukalt HNRK külastusi, mille raames on Eesti
ja välismaa inimestele tutvustatud HNRK ja TERE KK tegevusi ning taastusravi ja rehabilitatsiooni
üldisemalt.
2019. aastal tegeleti HNRK juurdeehituse planeerimisega. Detsembrikuus toimunud Haapsalu
linnavolikogu koosolekul võeti vastu HNRK detailplaneering. Kinnitamisprotsess jääb aastasse 2020.
2019. aastal valmistati ette HNRK funktsionaalse arengukava I etapp, mis saadeti 2020. aasta alguses
sotsiaalministrile kinnitamiseks.
HNRK oli 2019. aastal kaasatud mitme õppeasutuse õpetamistegevusse. HNRK toimis praktikabaasina
2019. aastal 76 õppurile, kellest eestlasi oli 64 ja välismaalasi 12. Lisaks 16 töövarju. Kokku juhendati
tudengeid 2019. aastal 13 223 tundi, 2018. aastal 13 568 tundi. HNRK osaleb aktiivselt Tartu Ülikooli ja
Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži ning Haapsalu Kutsehariduskeskuse õppekavade täitmisel.
4
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Investeeringud ja soetused
Haigla investeeris 2019. aastal põhivarasse 359,7 tuhat eurot, sellest lõpetamata ehitus 156,5 tuhat
eurot ning tütarettevõte HNRK Abivahendikeskus OÜ 2019. aastal põhivarasse ei investeeritud. 2018.
aastal investeeris haigla põhivarasse 343,5 tuhat eurot ja tütarettevõte HNRK Abivahendikeskus OÜ ei
investeerinud ka sel aastal põhivarasse. Väikevahendeid soetati 2019. aastal 86,8 tuhande euro eest,
2018. aastal 82,9 tuhande euro eest. Olulisimad soetused 2019. aastal olid Tyromotion ülajäseme
treeningvahendite komplekt ning HNRK tegevus- ja mängupargi II ehitusetapi soetused.
Energiatarbimine
CO2 meetmete müügist rahastatuna 2012. aastal teostatud projektiga muudeti haiglahoone
energiasäästlikumaks. Kokkuhoid halduskuludelt on projektieelse ajaga võrreldes jätkuvalt suur. Kütte-
energiat kulus 2019. aastal 504 MWh, 2018. aastal 507 MWh (Joonis 1). Säästlikumast tarbimisest
kokku hoitud summad investeeritakse sarnaselt eelmiste aastatega haigla töökeskkonna
kaasajastamisse. Mõnevõrra suurenenud halduskulu on tingitud patsientide hulga kasvust ning uute
seadmete efektiivsemast/suuremast kasutamisest.
1200
1000 903
828 848 810
800
600 470 507 504
463
411 412 388
400
200
0
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Joonis 1. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskus kütteenergia tarbimine haiglahoones
renoveeritud 5367 m2 kohta 2009. – 2019. aastal.
Personalitöö
Personalitöö on jätkuvalt üks olulisimaid ja aasta-aastalt keerukamaid väljakutseid HNRK
administreerimistöös. Kõige suuremaks väljakutseks on uute töötajate leidmine. HNRK personalitööd
iseloomustab avatud suhtumine: peame oluliseks töötajatelt saadud tagasisidet. Aasta esimeses
kvartalis viidi läbi arenguvestlused, mille kokkuvõtted arutati läbi haigla juhtkonna tasandil.
Arenguvestlustesse andsid sisendit 2018. aasta lõpus läbi viidud rahulolu-uuringu tulemused. Uusi
töötajaid koolitati sissejuhatavalt, tutvustades haiglat, selle missiooni, visiooni, põhiväärtusi ning üldisi
tegutsemisprintsiipe; töötajatega vesteldi katseaja lõpus.
Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses on seisuga 31.12.2019 154 töötajat (Tabel 1),
kellest kümme oli lapsehooldus- või sünnituspuhkusel. Kakskümmend üks töötas osalise tööajaga.
Aasta lõpu seisuga oli ka kaks käsunduslepinguga töötajat. 2019. aasta suvel abiarste ei kaasatud, kuid
oli 2 abiõde ning 2 arst-residenti. Personali hulgas oli kuus Euroopa Liidu riikidest pärit inimest.
Töötajate arv kasvas 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga 1,6%. Töötajate keskmine vanus on
5
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
aastatega kasvanud: 2019. aastal 46,69 aastat, 2018. aastal 46,01 aastat, 2017. aastal 46,6 aastat,
2016. aastal 45,7 aastat, 2015. aastal 45,4 aastat ja 2014. aastal 45,5 aastat.
Tabel 1. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse töötajate arv 2019. ja 2018. aastal.
31.12.2019 31.12.2018
Arstid 5 6
Õed 20 21
Hoolduspersonal 32 31
Rehabilitatsiooni valdkonna tippspetsialistid 42 42
Rehabilitatsiooni valdkonna spetsialistid 11 7
Teised töötajad 44 45
Töötajad kokku 154 152
Töötajatele arvestatud töötasu koos maksudega oli 2019. aastal 2,92 milj, eurot, 2018. aastal 2,72 milj.
eurot ja 2017. aastal kokku 2,43 milj. eurot. Haigla keskmine brutopalk oli 2019. aastal 1225 eurot
kuus. 2018. aastal oli vastav näitaja 1158 eurot kuus. Sihtasutuse juhatuse teenistustasu koos
sotsiaalmaksuga moodustas 2019. aastal kokku 75,6 tuhat eurot ja aastal 2018 oli see 96,8 tuhat eurot.
Nõukogu liikmete tööd tasustati 2019. aastal kokku koos sotsiaalmaksuga 21,1 tuhande euroga, 2018.
aastal summa oli 18,5 tuhat eurot.
Töötajate rahulolu ja tunnustamine
2019. aastal läbi viidud töötajate rahulolu-uuringust võttis osa 78,26% töötajatest. Väited, mille kohta
töötajate hinnangut küsiti, olid samad, mis aasta varem ning ka vastuste-skaala oli sama – hindeid sai
anda 4 palli skaalal. 2019. aasta rahulolu-uuringu keskmiseks hindeks kujunes 3,47, mis on läbi aegade
teine tulemus (joonis 2).
3,6
3,54
3,55
3,5 3,47
3,44
3,45 3,41
3,39 3,39
3,4
3,35
3,3
3,28
3,25
3,2
3,15
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Joonis 2. HNRK töötajate rahulolu-uuringute keskmised tulemused 2013-2019.
Töötajate rahulolu on jätkuvalt valdavalt hea või väga hea. Kui 2019. aastal olid enamuste küsimuste
keskmised hinded veidi madalamad kui 2018. aastal, siis teistest erinev oli väide ’HNRK’s toetatakse
töötajate arengut’, mille keskmine hinne tõusis 3,63’lt 3,66’ni. Kõrgeima keskmise hinde said 2019.
aastal väited: tunnen uhkust HNRK üle ja olen rahul, et kuulun siia ettevõttesse (3,68); usun, et HNRK
6
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
on hästi juhitud (3,67); olen teadlik HNRK missioonist, visioonist, eesmärkidest ja tulemustest (3,67).
Eelmise aastaga võrreldes jäi samaks väite ’ma tean hästi, mida minult minu töökohal oodatakse’
(3,63). Kõige ulatuslikumalt langes väite ’minu otsene juht püstitab arusaadavaid eesmärke ja
tööülesandeid ning selgitab neid piisavalt’ (3,62 → 3,42). Rahulolu-uuringu tulemused on läbi arutatud
osakondade koosolekutel ning juhatuse kabinetis, samuti HNRK nõukoguga. Töötajate rahulolu-uuring
on plaanis korraldada ka 2020. aastal.
Traditsiooniliselt peeti 2019. aastal oluliseks töötajate tunnustamist ja motiveerimist palgaga mitte
seotud tegevuste näol. HNRK töötajate suvepäev peeti Läänemaal Puise nina puhkekeskuses (osales 80
inimest), jõulupidu kõikidele töötajatele Haapsalu piiskopilinnuse vastavatud muuseumis (osalejaid
165) . Haigla toetab sportimisvõimalusi: kord nädalas saab ujuda Haapsalu veekeskuses ja osaleda
Pilatese treeningul HNRK ruumes, lisaks on HNRK töötajad oodatud kasutama haigla jõusaali.
Tavapäraselt toetas haigla töötajate osalemist SEB Maijooksul ja Sügisjooksul, esimesel osales 21,
teisel 15 inimest. Koos käidi 4 korda teatris. Aasta jooksul tähistati elu- ja tööjuubeleid, korraldati
väikesi üllatusi. Aasta teoks valiti 2019. aastal patsientide vaba aja sisustamisele pühendatud tegevuste
organiseerimine. 2019. aastal tunnustasime seitset aasta töötajat: hooldajad Kelli Rõõmussaar ja
Helbe Mettis, füsioterapeut Ines Margato, õde Kerly Pärn-Lõps, haldustöötajad Alya Roide ja Klaarika
Liivmaa, personalitöötaja Marge Jõgisaar. Töötajate tunnustamispõhimõtted toimivad ning on teada
kõigile osapooltele.
Koolitus- ja teadustegevus
2019. aastal oli edukas koolitusaasta. 2019. aastal olid haigla koolituskulud kokku 67,27 tuhat eurot,
mis teeb 2,30 % aasta tööjõukuludest, vastavalt 2018. aastal 62,71 tuhat eurot, mis oli 2,31 % aasta
tööjõukuludest. 2019. aastal toimus 26 sisekoolitust. 18 koolitust viidi läbi koolitajate poolt väljastpoolt
HNRK-d. Kokku osales neil üle 151 erineva HNRK töötaja. 82 töötajat käis 83 koolitusel väljapool HNRK-
d, sh. 11 koolitust ja konverentsi välismaal. Neist olulisemad olid WCPT 2019 – World Congress of
Physical Therapy – Genfis Švetsis (4 osalejat), ISCoS 2019 – International Spinal Cord Society – Nice’is
Prantsusmaal (2 osalejat), EFIC11 – 11th Congress of the European Pain Federation – Valencias
Hispaanias (2 osalejat), EUPPT Congress 2019 – Utrechtis Hollandis (2 osalejat). Esitati üks poster-
ettekanne.
Tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse (TERE KK) projekti periood 2016-2019 lõppes.
2019. aastal toimus lõppeva perioodi kokkuvõtete tegemine ning uue perioodi taotluse ette
valmistamine. TERE KK tegevustest ning uuringutest tehti kokkuvõtted, millel on potentsiaali
teadusajakirjades avaldamiseks. Lisaks osaletakse ühes rahvusvahelises teadusprojektis ja ühes
rahvusvahelises arendusprojektis. Viimase raames on HNRK katsetanud eluslabori printsiipe
ülepiiriliste toodete testimise näol koostöös kahe ettevõttega.
Esmakordselt HNRK ajaloos viisime läbi patsiendi kvalitatiivsed tagasiside uuringud. Uuritavateks selja-
ja peaajukahjustusega inimesed, kes saanud statsionaarset taastusravi. Uuring oli kooskõlastatud
eetikakomiteega.
Kolm HNRK töötajat õpib välismaises kraadiõppes: kaks magistrantuuris ja üks doktorantuuris.
HNRK raamatukogu kasutatakse töötajate ja praktikantide poolt aktiivselt. Rahvusvahelisi valdkonna
teadusajakirju käib raamatukogus kaks: Clinical Rehabilitation ja Spinal Cord. 2019. aastal sõlmiti leping
Tartu Ülikooli Kliinikumi Medinfokeskusega, et HNRK töötajad saaksid kasutada andmebaase.
Ravitöö
2019. aastal osutas HNRK taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid statsionaarselt 2365 haigusjuhul
ning ambulatoorselt 1677 haigusjuhul. Kokku mahus 4 222 758,30 eurot.
7
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Ravitöö statistilised näitajad
Põhitegevusega otseselt seotud teenustest moodustas 2019. aastal raviteenuste müük Eesti
Haigekassale 80,2% mahus 3 387 902,17 eurot. 2018. aastal olid vastavad näitajad 80,06 % mahus
3 019 726,46 eurot. Statsionaarseid taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid osutati 2019. aastal
kokku 29 896, 2018. aastal kokku 30 449 voodipäeva. Eesti Haigekassa poolt finantseeritud voodipäevi
oli 2019. aastal 26 402, mis on 88,31% kõigist haigla voodipäevadest. Liikluskindlustuse finantseeritud
statsionaarseid juhtusid oli 120 (1 657 voodipäeva) (5,5% kogujuhtudest;) ning ambulatoorseid
juhtusid 4. Eesti Töötukassa rahastusel osutasime statsionaarset tööalast rehabilitatsiooni 4 juhul
(kokku 26 voodipäeva) ning 75 ambulatoorsel juhul. Teraapiafondi rahastusega osutasime
taastusraviteenuseid 153 juhul. 2019. aasta veebruari algusest osutab HNRK taas sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuseid, kokku oli 23 lugu. Kindlustusseltside proportsioon teenuste rahastamisel
on võrreldes eelmiste aastatega madalam: 2019. aastal 5,66%, 2018. aastal 7,84 %. Isemaksjate
osakaal seevastu aga kõrgem: 2019. aastal vastavalt 9,31% (2018. aastal vastavalt 7,59 %). Teiste
rahastajate osakaal sarnane eelmise aastaga: 2019. aastal 4,8% (2018. aastal 4,51%). Põhitegevuse
mahu jaotus rahastajati on esitatud joonisel 3.
kindlustusseltsid; 238921,09; 6% muu; 202717,60; 5%
isemaksjad;
393217,44;
9%
EHK;
3387902,17;
80%
Joonis 3. Põhitegevuse mahu jaotus rahastajati (€), 2019. aastal
Tabel 2. Statsionaarsete ja ambulatoorsete ravijuhtude arv ja ravi kestvus 2013. - 2019. aastal.
Aasta Voodihõive Keskmine ravijuhu Statsionaarsete Ambulatoorsete
(%) kestvus (päevades) ravijuhtude arv ravijuhtude arv
2013 80 11,0 2 565 860
2014 80 11,2 2 570 1 496
2015 79 11,8 2 378 1 440
2016 78 11,8 2 377 1 550
2017 83 12,1 2 448 1 662
2018 84 12,6 2 406 1 635
2019 83 12,3 2 365 1 677
8
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Tulenevalt HNRK arengukavast on haigla jaoks olulised aktiivsel taastusravil viibivad patsiendid. 2019.
aastal oli nende voodipäevade osakaal 39% kogu haigekassale müüdud voodipäevade hulgaks. Laste
taastusravi voodipäevade osakaal oli 25%. Toetava taastusravi ehk kroonilises seisundis inimeste
taastusravi voodipäevade osakaal oli 36%. Joonisel 4 on toodud haigekassa voodipäevade jaotus 2018.
aastal ja 2019. aastal. 2019. aastal oli aktiivse taastusravi vajadusega lapsi rohkem kui 2018. aastal:
insuldijärgne seisund, traumaatilise seljaajukahjustuse järgne seisund jne.
EHK-
EHK- EHK- lapsed;
EHK- lapsed; akuutsed; 6 694; 25%
akuutsed; 6 575; 24% 10 226;
10 711;
39%
40%
EHK-
EHK- kroonilised;
kroonilised; 9 421; 36%
9 731; 36%
Joonis 4: Haigekassa voodipäevade jaotus 2018. ja 2019. aastal.
Sarnaselt eelmiste aastatega tegi HNRK haigekassale 2019. aastal teenust osutades ületööd, kuid mitte
nii suures ulatuses kui 2018. aastal: ületöö proportsioon osutatud kogumahust vastavalt 1,24% ja 3,5%.
Nõudlus HNRK teenustele, iseäranis statsionaarsetele teenustele on suur. 2019. aastal õnnestus
järjekorda siiski veidi lühendada võrreldes eelmise aastaga. Ravijärjekorras olevate patsientide arv on
toodud Tabelis 3.
Tabel 3. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse taastusravi teenuse ravijärjekorras olevate
patsientide arv 2017. - 2020. aasta alguse seisuga.
Kokku Statsionaarne Ambulatoorne
1. jaanuar 2017 1 594 1 407 187
1. jaanuar 2018 1 126 976 150
1. jaanuar 2019 1 267 1 122 145
1. jaanuar 2020 1 202 951 151
Meeskonnatööde toimumine ja eesmärkide täitmine.
Ravitöö on jätkuvalt korraldatud diagnoosipõhiste meeskondadena, mis on end õigustanud. 2017.
aastat alustati uue struktuuriga, kus professioonipõhistest osakondadest said diagnoosipõhised
osakonnad. 2019. aastal viidi kokku läbi 1353 meeskonnatööd. Meeskonnatööde hulk on aastatega
tõusnud (joonis 5). Neist peaaegu 80% osales ka patsient ning 8% ka patsiendi lähedane.
Meeskonnatöö järjepidev läbiviimine, tõhusam ja patsiendikesksem dokumenteerimine ning lähedaste
kaasamine on ka 2020. aasta prioriteetne eesmärk. Meeskonnatööde üheks eesmärgiks on püstitada
9
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
patsiendikeskseid eesmärke, mis on sihitatud patisendi igapäevase toimetuleku ning sotsiaalse
osalemise parendamiseks.
1600 200
1400
1340 1353 180
160
1200 1058 140
1000 902 120
800
749 85,03 84,69 100
74,7 79,9
600 80
38,85 60
400
40
200 4,55 5,01 10,97 8,78
1,07 20
0 0
2015 2016 2017 2018 2019
meeskonnatööde hulk pats osalemise % lähedase osalemise %
Joonis 5. Meeskonnatööde hulk, patsientide ja patsiendi lähedaste
osalemise protsent, 2015-2019.
Kõrgtehnoloogiliste vahenditega osutatud teenused
Kõrgtehnoloogiliste vahendite kasutamine on HNRK teenuste osutamisel lisaväärtuseks ja meie
teenuste eripäraks. Nende vahendite kasutamist korraldame ja jälgime igapäevaselt ning nende
rakendamine on aasta aastalt tõusnud. 2019. aastal kasutati erinevaid kõrgtehnoloogilisi vahendeid
17 163 korral (2018. a 16 791 korral ja 2017. a 14 482 korral). 2019. a suurenes enamuse
kõrgtehnoloogiliste vahendite kasutus: LokomatPro, Erigo, Indego, Panasonic JOBA Core Trainer.
HUR-jõusaali kasutus on võrreldav eelmise aastaga. Vähenenud on ArmeoSpring’i ja E-Link’i
kasutamine. Viimati nimetatutega seoses on olnud ka sisekoolitused, et nende rakendamist
suurendada. 2020. a. eesmärgiks on täies mahus rakendada 2019. a. lõpus soetatud Tyromotion
ülajäseme treeningseadmete komplekt. Samuti analüüsime vajadust ja võimalusi soetada lisa-Erigo
ja/või Lokomat või mõni muu vajalik kõrgtehnoloogiline vahend.
Patsientide tagasiside
Patsientide tagasiside küsitluse läbiviimine ja analüüsimine on toiminud vastavalt planeeritule. 2019.
aastal oli 2 365 statsionaarset juhtu, neist tagasisidet andis 1061 (võrreldes eelmise aastaga +2%), mis
on 44,86% (võrreldes eelmise aastaga +1,65%) kõigist juhtudest. 2018. aastal oli see 43,22%, 2017.
aastal oli see 38,15% ja 2016. aastal 40%. Patsientide rahulolu haiglas osutatud teenustega oli väga hea
(Tabel 4). Tagasisidet analüüsiti parendusgrupi poolt järjepidevalt ning arendusosakond tutvustas
tagasiside kokkuvõtteid kvartaalselt.
10
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Tabel 4. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskus patsientide/klientide rahulolu erineva
eriala esindajate tegevuse ja nende poolt osutatud teenustega 2018. - 2019. aastal.
Ei ole üldse rahul
vastanute arv (n) Väga rahul (%) Rahul (%) Ei ole rahul (%)
(%)
2019 a. 2018 a. 2019 a. 2018 a. 2019 a. 2018 a. 2019 a. 2018 a. 2019 a. 2018 a.
Raviarst 1035 996 62 63 36 35 1 1 0 0
Õde 1035 985 71 69 29 30 0 0 0 0
Hooldaja 872 803 70 68 29 30 1 1 0 0
Füsioterapeut 1023 978 83 78 16 21 0 0 0 0
Tegevusterapeut 640 640 68 65 30 32 2 2 0 0
Logopeed 221 214 64 67 32 29 2 3 1 1
Psühholoog 514 503 55 56 40 39 4 4 1 1
Sotsiaaltöötaja 432 369 63 60 37 37 0 1 0 0
Elamistingimused 1039 980 54 54 44 42 2 3 0 1
Toit 1046 994 59 57 40 40 2 2 0 0
2019. aastal esitati HNRK’le 49 kiitust, 12 ettepanekut ja 9 kaebust. Kõigile kiitustele ja kaebustele on
vastatud vastavalt pöörduja soovile ja HNRK-s kehtivale korrale.
11
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Majandustegevuse aruanne
2019. aasta tulud olid kokku 4,62 miljonit eurot. Võrreldes 2018. aastaga vähenes tulu 0,01 miljonit
eurot. 2019. aastal saadi põhitegevusest tulu 4,46 miljonit eurot, 2018. a 3,97 miljonit eurot.
Tegevuskulud olid 2019. aastal 4,19 miljonit eurot ja need suurenesid 0,2 miljoni euro võrra võrreldes
aastaga 2018. Tööjõukulud suurenesid 2019. aastal 201,5 tuhande euro võrra, moodustades 69,8 %
tegevuskuludest.
4462434
4500000
3977364
4000000
3639724
3500000 3259778
3113997
2951531
3000000
2608647
2500000 2197486
2108810
19494861999503
2000000
1500000
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Joonis 6. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse põhitegevusest saadud tulu (€)
2009. - 2019. aastal.
Bilanss
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus lõpetas 2019. aasta 5,5 miljoni euro suuruse
bilansimahuga. 2018. aastal oli bilansi maht 5,0 miljonit eurot. Haigla likviidsuse kordaja ehk
maksevõime oli 2019.a. 4,25 (heaks loetakse kordajat üle 0,9, nõrgaks – alla 0,3). 2018. majandusaastal
oli vastav näitaja 3,40.
Haigla personal, seadmed ja muu materiaalne vara ning majanduslik olukord võimaldavad jätkuvalt
osutada kaasaegsel tasemel kvaliteetset taastusravi ja rehabilitatsiooniteenust. Konsolideeritud
majandusaasta 2019 lõppes positiivse tulemiga 428 462 eurot.
12
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
KONSOLIDEERITUD BILANSS (eurodes)
31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr.
VARAD
Käibevara
Raha 1 735 089 1 450 724 3
Nõuded ja ettemaksed 268 271 232 795 4
Varud 116 651 94 148 5
KÄIBEVARA KOKKU 2 120 011 1 777 667
PÕHIVARA
Materiaalne põhivara 3 398 617 3 233 081 6
PÕHIVARA KOKKU 3 398 617 3 233 081
AKTIVA (varad) KOKKU 5 518 628 5 010 748
Kohustised ja netovara
Lühiajalised kohustised
Laenukohustised 60 634 54 162 7
Võlad tarnijatele 32 305 106 541
Võlad töötajatele 217 623 206 785 9
Muud kohustised ja saadud ettemaksed 152 065 139 488 8
KOKKU LÜHIAJALISED KOHUSTISED 462 627 506 976
Pikaajalised kohustised
Laenukohustised 186 956 63 189 7
KOKKU PIKAAJALISED KOHUSTISED 186 956 63 189
KOKKU KOHUSTISED 649 583 570 165
Netovara
Sihtkapital 1 861 179 1 861 179
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 2 579 404 1 941 572
Aruandeaasta tulem 428 462 637 832
KOKKU NETOVARA 4 869 045 4 440 583
KOKKU KOHUSTISED JA NETOVARA 5 518 628 5 010 748
13
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE (eurodes)
2019 2018 Lisa nr.
Tulud
Annetused ja toetused 156 270 656 784
Tulu ettevõtlusest 4 462 434 3 977 364
KOKKU TULUD 4 618 704 4 634 148 10
Kulud
Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide -250 -26 792
otsesed kulud
Tööjõukulud -2 921 808 -2 720 319 12
Majandamiskulud -870 837 -872 023 11
Muud kulud -199 340 -205 990 13
Põhivara kulum ja väärtuse langus -194 141 -168 067 6
KOKKU KULUD -4 186 376 -3 993 191
PÕHITEGEVUSE TULEM 432 328 640 957
Muud finantstulud ja -kulud -3 866 -3 125 14
ARUANDEAASTA TULEM 428 462 637 832
14
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE (eurodes)
2019 2018 Lisa nr.
Rahavood põhitegevusest
Korrigeerimised
Aruandeperioodi tegevustulem 432 328 640 957
Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 194 141 168 067 6
Käibemaksukulu põhivara soetuseks 61 270 32 778
Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -10 000 -4 688
Korrigeeritud tegevustulem 677 739 837 114
Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus
Muutus nõuete, ettemaksete muutus -35 476 16 762
Muutus varudes -22 503 -26 808
Muud 0 -1
Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus kokku -57 979 -10 047
Põhitegevusega seotud kohustiste netomuutus
Muutus kohustistes, ettemaksetes 15 742 9 057
Põhitegevusega seotud kohustiste netomuutus kokku 15 742 9 057
KOKKU RAHAVOOD PÕHITEGEVUSEST 635 502 836 124
Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus -487 511 -317 511
Laekunud intressid ja muu finantstulu 1 130 0
Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 10 000 -312
Muud 0 1
KOKKU RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST -476 381 -317 822
Rahavood finantseerimistegevusest
Laekunud laenud 187 163 0
Tagasi makstud kapitalirendikohustised 0 -1 959
Saadud laenude tagasimaksed -56 923 -54 162
Makstud intressid -4 996 -3 006 14
Makstud muud finantskulud 0 -120
KOKKU RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST 125 244 -59 247
KOKKU RAHAVOOD 284 365 459 055
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 450 724 991 669 3
RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS 284 365 459 055
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 735 089 1 450 724 3
15
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE (eurodes)
Kokku netovara
Sihtkapital Akumuleeritud tulem
31.12.2016 1 861 179 1 670 030 3 531 209
Aruandeaasta 271 542 271 542
tulem
31.12.2017 1 861 179 1 941 572 3 802 751
Aruandeaasta 637 832 637 832
tulem
Korrigeeritud 1 861 179 2 579 404 4 440 583
saldo 31.12.2018
31.12.2018 1 861 179 2 579 404 4 440 583
Aruandeaasta 428 462 428 462
tulem
31.12.2019 1 861 179 3 007 866 4 869 045
16
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1. Kasutatud arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus (edaspidi: HNRK ) 2019. aasta raamatupidamise
aastaaruanne on koostatud lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist. Eesti finantsaruandluse
standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev
raamatupidamistava, mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning mida
täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid ning Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse
juhend.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad SA Haapsalu Neuroloogilise Reha-
bilitatsioonikeskuse, tema tütarettevõtted HNRK Abivahendikeskuse OÜ ja HNRK Toetusfond SA
arvnäitajad on esitatud eurodes.
Konsolideerimise põhimõtted
Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud tütarettevõtetga. Elimineeritud on kõik
kontsernisisesed nõuded ja kohustused, kontserni ettevõtete vahelised tehingud.
Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud Emaettevõtte konsolideerimata aruanded
Konsolideeritud raamatupidamise aastaruande lisades avaldatakse konsolideeritava üksuse
(emaettevõte) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruannete koostamisel
on jälgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruande koostamisel.
Finantsvarad
Finantsvaraks loetakse raha, lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid, nõudeid ostjate vastu ja teisi lühi-
ja pikaajalisi nõudeid.
Finantsvara on võetud algselt arvele soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara eest makstud tasu
õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvaraga seotud kulutusi.
Kõik tavapärastel turutingimustel toimunud finantsvarade ostud ja müügid kajastatakse nende
tehingute tehingupäeval, s.t päeval, mil asutus võttis endale kohustuse (näiteks sõlmis lepingu) teatud
finantsvara ostuks või müügiks. Tavapärasel turutingimusel toimuvaks nimetatakse selliseid oste ja
müüke, mille puhul ostetava või müüdava finantsvara üleandmine müüjalt ostjale toimub antud turul
väljakujunenud või vastavate tururegulatsioonidega nõutud perioodi jooksul.
17
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raha
Raha ja raha ekvivalendid.
Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja pangajääki
Riigikassa pangakontol.
Nõuded ja ettemaksed
Nõudeid teiste osapoolte vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, s.t nende
nüüdisväärtuses, millest arvatakse maha ebatõenäoliselt laekuvad summad.
Vähemalt iga kvartali lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral hinnatakse iga
nõude laekumist iga ostja kohta eraldi. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja.
Juhul kui varem tehtud hinnang ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa kohta hiljem muutub,
kajastatakse see hinnangu muutuse perioodis kulu muutusena. Ebatõenäoliseks arvatud nõude
laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, mil laekumine toimus.
Varud
Varud on arvele võetud nende soetusmaksumuses, mis koosneb varude ostuhinnast, ostuga kaasnevast
tollimaksust ja otsestest veokuludest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta
ja seisundisse.
Varude maha kandmine toimub materiaalselt vastutava isiku poolt koostatud aruande alusel.
Aruandeaasta lõpu seisuga varud inventeeritakse ja identifitseeritakse kasutuskõlbmatud.
Materiaalne ja immateriaalne põhivara
Materiaalne põhivara
Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid maksumusega alates viiest tuhandest eurost ja kasuliku
elueaga üle ühe aasta. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust
bilansiväliselt.
Materiaalne põhivara võetakse arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt
soetamisega seotud kulutustest. Tulenevalt Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendist ei
kapitaliseerita põhivara soetusmaksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele kuuluvaid makse ja
lõive. Edaspidi kajastatakse materiaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha
arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Asutus kasutab materiaalse põhivara amortiseerimisel lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm
määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast.
18
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Aastased amortisatsioonimäärad põhivara gruppide lõikes:
Maa 0%
Hooned ja ehitised 2-5%
Masinad ja seadmed 10-20%
Inventar 10-50%
Arvutustehnika 33-50%
Immateriaalne põhivara 5-50%
Materiaalse põhivara amortisatsioonimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatakse üle iga
majandusaasta lõpul.
Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel või siis, kui asutus ei eelda selle vara
kasutamisest või müügist enam majandusliku kasu saamist. Materiaalse põhivara müügist saadud
kasumid ja kahjumid kajastatakse tulemiaruandes saldeerituna real „Muud tulud tegevusest”. Varade
bilansist eemaldamisel, kasutamiskõlbmatuks muutumise tõttu, tekkinud kahjumid kajastatakse
tulemiaruandes real ”Põhivara kulum ja allahindlus”.
Immateriaalne põhivara
Immateriaalne põhivara on võetud algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja
otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalse põhivara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita
käibemaksu ja muid tagasisaamisele kuuluvaid makse ja lõive.
Asutus kasutab immateriaalse põhivara amortiseerimisel lineaarset amortisatsiooni meetodit.
Amortisatsioonimäärad aastas on järgmised:
Tarkvara 20 %
Põhivara arvele võtmise alampiir 5 000 eurot.
Rendid
Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved
kanduvad üle rentnikule. Kõiki ülejäänud renditehinguid kajastatakse kasutusrendina.
Kapitalirendi tingimustel soetatud vara võetakse rentniku bilansis arvele vara soetusmaksumuses.
Kapitalirendi tingimustel soetatud varade amortisatsiooniperioodiks on vara majanduslik eluiga või
rendiperiood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendimaksed on jagatud finantskuluks ja
rendikohustuse tasumiseks selliselt, et intressimäär oleks igal ajahetkel sama. Finantskulud kajastatakse
tulemiaruande real „Finantstulud ja –kulud”. Kapitalirendiga aruandeperioodil kaasnev
amortiseeritavate varade amortisatsioonikulu kajastatakse tulemiaruande real „Põhivara kulum,
allahindlus”.
19
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Finantskohustised
Finantskohustisena kajastatakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid ja muid lühi- ja pikaajalisi
võlakohustisi.
Finantskohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on finantskohustise eest
saadud tasu õiglane väärtus. Edaspidi kajastatakse finantskohustisi nende korrigeeritud
soetusmaksumuses.
Finantskohustistega kaasnev intressikulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna tulemiaruande real
”Finantstulud ja –kulud”.
Finantskohustise kajastamine bilansis lõpetatakse, kui see on tasutud, tühistatud või aegunud.
Annetused ja toetused
Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi.
Sihtfinantseerimist, millega ei kaasne tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna siis, kui tekib
sihtfinantseerimise nõudeõigus. Sihtfinantseerimist, millega kaasnevad lepingulised tulevikku suunatud
tingimused, kajastatakse tuluna siis, kui tingimused on täidetud. Saadud sihtfinantseerimine, mille puhul
tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kohustusena.
Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu
sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Varade
sihtfinantseerimise korral kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna selles perioodis, millal
sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis põhivarana arvele.
Tulud
Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses tekkepõhiselt. Erandina kajastatakse
eraisikute poolt tasutud (voodipäevatasu, tasulised protseduurid jt) koheselt tuluna summa laekumisel
panka.
HNRK põhitegevuse tulud on suures osas taastusraviteenuste müük Eesti Haigekassale ning teistele
juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Muu tuluna tervishoiust kajastatakse kõiki ühekordseid teenuseid,
mis ei ole seotud ravitööga.
Tegevustuludena kajastatakse ka arvestatud bilansipäevaks laekumata nõudesummad, mille kohta ei ole
esitatud nõudedokumenti (nt bilansipäevaks laekumata eelneva perioodi intressid). Intressitulu
kajastatakse tekkepõhiselt.
20
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Kulud
Majandustehingute kajastamisel järgitakse tulude ja kulude vastavuse printsiipi, mille kohaselt kantakse
aruandeperioodi kuludesse aruandeperioodi tulude saamiseks vajalikud kulud. Kulud kajastatakse
tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel.
Tööjõukuludena kajastatakse töövõtjatele tekkepõhiselt arvestatud töötasud, nimetatud tasudega
maksustamisel võrdsustatud tasud ja erisoodustused ning nendelt arvestatud maksud.
Aruandeperioodil välja maksmata tööjõuga seotud kulud kajastatakse kohustusena töötajatele.
Kasutamata puhkusepäevade ja välja maksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse üks kord aastas
aruandeaasta lõpu seisuga ning kajastatakse lõppenud aruandeperioodi kuluna.
Põhivara kulumi ja allahindlusena kajastatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara amortisatsioon
ning väärtuse langus.
Finantstulude ja -kuludena kajastatakse finantsinvesteeringute ja võetud laenukohustiste tulud ja kulud.
Finantstulud ja –kulud kajastatakse nende tekkimise perioodil.
Seotud osapooled
Osapooli loetakse seotuks juhul, kui üks osapool omab kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise
osapoole äriotsustele, sealhulgas omanikke, nõukogu ja juhatuse liikmeid, nende pereliikmeid ja
ettevõtteid, mille üle eelpool loetletud isikud omavad kontrolli või olulist mõju.
21
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 2. Kontserni tütarettevõtted
SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse tütarettevõtted:
Tütarettevõte Asukohamaa
OÜ HNRK Eestimaa
Abivahendikeskus
2019 2018
Tulu 220 947 213 384
Kulu -208 684 -189 728
Tulem 12 263 23 656
Netovara 149 567 137 304
SA HNRK Toetusfond 2019 2018
Eestimaa
Tulu 2 557 7 850
Kulu -1 076 0
Tulem 1 481 7 850
Netovara 10 331 8 850
HNRK Toetusfond SA registrikoodiga 90014230 loodi emaettevõtte SA Haapsalu Neuroloogilise
Rehabilitatsioonikeskuse
poolt 2018. aasta märtsikuus kolmel peamisel eesmärgil: (1) taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuste
arendamine ja kättesaadavuse parandamine ning ravitöö toetamine Haapsalu Neuroloogilises
Rehabilitatsioonikeskuses (HNRK); (2) taastusravi- ja rehabilitatsioonialase erialahariduse ja teaduse
toetamine ning arendamine Eestis; (3) tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna igakülgse arendamise
toetamine Eestis eesmärgiga edendada ühiskonna teadlikkust taastusravi- ja rehabilitatsioonivaldkonna
ja sellega seotud sotsiaalsete probleemidega.
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus asutas OÜ HNRK Abivahendikeskuse registrikoodiga
12550059 03.10.2013.a. ning emaettevõtte osaluse määr on 100%. OÜ HNRK Abivahendikeskuse
põhitegevusalaks on tehniliste abivahendite ja meditsiiniseadmete jaemüük, laenutamine ning
abivahendialaste teenuste osutamine.
22
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 3. Raha (eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Sularaha kassas 581 132
Raha arvelduskontodel 1 734 508 1 450 592
Kokku raha 1 735 089 1 450 724
Lisa 4. Nõuded ja ettemaksed (eurodes)
31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr.
Nõuded ostjate vastu 233 362 147 555
Ostjatelt laekumata arved 233 362 147 555
Nõuded toetuste ja siirete eest 23 026 71 196
Tulevaste perioodide kulud 7 925 13 896
Muud nõuded 3 958 148
Kokku nõuded ettemaksed 268 271 232 795
Lisas esitatud nõuded on lühiajalised.
23
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 5. Varud (eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Toiduladu 1 668 1 705
Ostetud kaubad müügiks ( meditsiiniline kaup) 114 983 92 290
Ettemaksed varude eest 0 153
Kokku varud 116 651 94 148
Lisa 6. Materiaalne põhivara (eurodes)
Hooned, Muu Lõpeta- Kokku
Masinad,
Maa ehitised, materiaalne mata
seadmed
rajatised põhivara tööd
31.12.2017
Soetus- 168 541 4 447 827
3 524 779 722 671
maksumus 31 836
Akumuleeri- -112 842 -1 390 213
-794 818 -482553
tud kulum
Jääkmaksu- 31 836 55 699 0 3 057 614
2 729 961 240 118
mus
Ostud ja 133 601 11 825 88 497 109 611 343 534
parendused
Amortisatsioo -24 721 -168 067
-90 052 -53 294
nikulu
31.12.2018
Soetus- 31 836 3 658 381 718 343 257 038 109 611 4 775 209
maksumus
Akumuleeritu -884 870 -519 695 -137 563 0 -1 542 128
d kulum
Jääkmaksumu 31 836 2 773 510 198 649 119 475 109 611 3 233 081
s
31.12.2019
Ostud ja 289 776 179 513 -109 611 359 678
parendused
Amortisatsioo -102 015 -54 866 -37 260 -194 141
nikulu
Soetusmaksu 31 836 3 948 157 718 343 436 551 5 134 887
mus
Muu -1 1 -1 -1
Akumuleeritu -986 885 -574 561 -174 823 -1 736 269
d kulum
Jääkmaksumu 31 836 2 961 271 143 783 261 727 0 3 398 617
s
24
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 7. Laenukohustused (eurodes)
31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressi Alus- Lõpp-
määr valuuta tähtaeg
12 kuu 1-5 aasta Üle 5
jooksul jooksul aasta
Pikaajalised laenud
SEB Pank 117 351 54 162 63 189 0 Euribor+ EUR 15.02.
2016002217 2% 2021
16.02.2016
Laenukohustised 117 351 54 162 63 189
kokku
31.12.2019 12 kuu 1-5 aasta Üle 5 Intressi Alus- Lõpp-
jooksul jooksul aasta määr valuuta tähtaeg
SEB Pank 247 590 60 634 186 956 0 Euribor+ EUR 18.01.
2019001609 2,0% 2024
04.02.2019
Pikaajalised laenud 247 590 60 634 186 956 0
kokku
Laenukohustised 247 590 60 634 186 956
kokku
Tagatiseks panditud varade bilansiline (jääk) maksumus
31.12.2019 31.12.2018
Hoone Sadama 16 2 731 018 2 555 659
Lisa 8. Muud kohustised ja saadud ettemaksed (eurodes)
31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr
Käibemaksukohustis 1 569 1 563
Sotsiaalmaksu kohustis 91 050 84 779
Üksikisiku tulumaksu kohustis 49 087 43 713
Töötuskindlustuse makse 5 894 5 433
kohustis
Kogumispensioni kohustis 4 465 4 000
Kokku võlad ja ettemaksed 152 065 139 488
Lisas esitatud võlad on lühiajalised.
25
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 9. Võlad töövõtjatele (eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Töötasude kohustis 131 884 125 285
Puhkusetasude kohustis 6 194 7 808
Deklareerimata maksud 79 175 72 948
Muud võlad töövõtjatele 370 744
Kokku võlad töövõtjatele 217 623 206 785
Lisa 10. Tulu ettevõtlusest (eurodes)
2019 2018
Tulud tervishoiust 4 233 285 3 771 837
Tulud majandustegevusest 52 029 54 534
Muu toodete ja teenuste müük 177 120 150 993
Saadud toetused 156 270 656 784
Kokku tulu ettevõtlusest 4 618 704 4 634 148
Lisa 11. Majandamiskulud (eurodes)
2019 2018
Administreerimiskulud -59 985 -79 868
Koolitus-, lähetuskulud -67 266 -62 709
Kinnistute, hoonete, ruumide -191 256 -216 999
majandamiskulud
Sõidukite majandamiskulud -18 711 -20 526
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -106 460 -76 096
Inventari majandamiskulud -71 638 -75 344
Töömasinate ja seadmete majandamiskulud -29 003 -37 922
Toiduained -83 127 -79 600
Meditsiini ja hügieenikulud -179 814 -156 855
Õppevahendid -3 724 -248
Kommunikatsiooni-, kultuuri jt kulud -1 196 -8 657
Eri- ja vormiriietuse kulud -46 419 -41 536
Mitmesugused majandamiskulud -12 238 -15 663
Kokku mitmesugused tegevuskulud -870 837 -872 023
26
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 12. Tööjõukulud (eurodes)
2019 2018
Palgakulu -2 178 195 -2 023 136
Sotsiaalmaksud -718 392 -682 883
Erisoodustused koos maksudega -25 221 -14 300
Kokku tööjõukulud -2 921 808 -2 720 319
Töötajate keskmine arv taandatuna 139,41 135,21
täistööajale
Lisa 13. Muud tegevuskulud (eurodes)
2019 2018
Käibemaks kuluks -137 318 -172 310
Käibemaks põhivara soetustelt -61 270 -32 778
Maamaks -636 -636
Riigilõivud 0 -124
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -102 -142
Tollimaks -14 0
Kokku muud kulud -199 340 -205 990
Lisa 14. Muud finantstulud ja –kulud (eurodes)
2019 2018
Intressikulu laenudelt -4 996 -3 000
Intressikulu kapitalirendilt 0 -6
Muud finantstulud ja -kulud 0 -119
Tulu hoiustelt 1 130 0
Kokku muud finantstulud ja -kulud -3 866 -3 125
27
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 15. Annetused ja toetused (eurodes)
2019 2018
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 156 270 656 784
Saadud toetused 2019:
Tallinna Ülikool 16 751
BioArctic AB 31 459
ELIKO 12 719
Haapsalu Linnavalitsus 10 000
Tallinna Teaduspark Tehnopol SA 26 636
Spordimeditsiini SA 7 622
Tallinnmeeting MTÜ 3 500
Eraisikud, asutused jt 2 583
AKEN- Kanada 10 000
Tartu Ülikooli Kliinikum SA 35 000
28
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 16. Seotud osapooled (eurodes)
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnal muud olulised soodustused
2019 2018
Nõukogu -arvestatud tasu 15 840 13 941
Juhatuse liikme -arvestatud tasu 56 823 72 793
Juhatuse liikmele on 2019.aastal tasutud isikliku sõiduauto kasutamise eest 6 000 €. Täidetud on
igakuiselt sõidupäevikut ning piirmäära ületanud summalt on tasutud erisoodustuse maksud
kogusummas 1 311 €.
29
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 17. Emaettevõtte konsolideerimata bilanss (eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
VARAD
Käibevara
Raha 1 715 103 1 429 051
Nõuded ja ettemaksed 284 228 256 452
Varud 1 668 1 704
KÄIBEVARA KOKKU 2 000 999 1 687 207
PÕHIVARA
Osalused tütar-ja sidusettevõtjates 159 899 146 154
Pikaajalised nõuded 50 428 72 396
Materiaalne põhivara 3 294 227 3 094 071
PÕHIVARA KOKKU 3 504 554 3 312 621
AKTIVA (VARAD) KOKKU 5 505 553 4 999 828
Kohustised ja netovara
Võlad hankijatele 29 154 104 718
Võlad töövõtjatele 212 683 202 319
Muud kohustised, ettemaksed 147 081 134 857
Laenukohustised 60 634 54 162
KOKKU LÜHIAJALISED 449 552 496 056
KOHUSTISED
Laenukohustised 186 956 63 189
KOKKU PIKAAJALISED 186 956 63 189
KOHUSTISED
Netovara
Sihtkapital/Osakapital 1 861 179 1 861 179
nimiväärtuses
Eelmiste perioodide akumuleeritud 2 579 404 1 941 572
tulem
Aruandeaasta tulem 428 462 637 832
KOKKU NETOVARA 4 869 045 4 440 583
KOKKU KOHUSTISED JA 5 505 553 4 999 828
NETOVARA
30
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 18. Emaettevõtte konsolideerimata tulemiaruanne (eurodes)
2019 2018
Tulud
Annetused ja toetused 153 713 648 933
Tulu ettevõtlusest 4 233 285 3 771 838
Muud tulud tervishoiust 52 029 54 534
KOKKU TULUD 4 439 027 4 475 305
Kulud
Annetused ja toetused -9 250 -53 292
Mitmesugused tegevuskulud -797 790 -815 548
Tööjõukulud -2 860 029 -2 663 902
Põhivara kulum ja väärtuse langus -159 522 -132 198
Muud kulud -199 011 -205 872
KOKKU KULUD -4 025 602 -3 870 812
PÕHITEGEVUSE TULEM 413 425 604 493
Muud finantstulud ja -kulud 15 037 33 339
ARUANDEAASTA TULEM 428 462 637 832
31
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 19. Emaettevõtte konsolideerimata rahavoogude aruanne (eurodes)
2019 2018
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem 413 425 604 493
Korrigeerimised
Põhivara kulum ja väärtuse langus 159 522 132 198
Sihtfinantseerimine põhivara -10 000 0
soetus
Põhivara käibemaks 61 270 0
Kokku korrigeerimised 210 792 132 198
Põhitegevusega seotud nõuete, -35 444 14 328
ettemaksete muutus
Varude muutus 36 -222
Põhitegevusega seotud kohustiste 13 587 9 368
ja ettemaksete muutus
KOKKU RAHAVOOD 602 396 760 165
PÕHITEGEVUSEST
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalse ja -410 948 -343 535
immateriaalse põhivara soetamisel
Korrigeerimine muutusega -66 563 53 821
võlgades hankijatele
Antud laenude tagasimaksed 34 795 37 129
Laekunud intressid 1 128 0
KOKKU RAHAVOOD -441 588 -252 585
INVESTEERIMISTEGEVUSEST
Rahavood
finantseerimistegevusest
Laekunud laenud 187 163 0
Saadud laenude tagasimaksed -56 923 -54 162
Kapitalirendi põhiosa 0 -1 959
tagasimaksed
Makstud intressid -4996 -3 006
Makstud muud finantskulud 0 -120
KOKKU RAHAVOOD 125 244 -59 247
FINANTSEERIMISTEGEVUSEST
KOKKU RAHAVOOD 286 052 448 333
Raha ja raha ekvivalendid perioodi 1 429 051 980 718
alguses
RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE 286 052 448 333
MUUTUS
Raha ja raha ekvivalendid perioodi 1 715 103 1 429 051
lõpus
32
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 20. Emaettevõtte konsolideerimata netovara muutuste aruanne (eurodes)
Kokku netovara
Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud
nimiväärtuses tulem
31.12.2017 1 861 179 1 941 572 3 802 751
Aruandeaasta tulem 637 832 637 832
31.12.2018 1 861 179 2 579 404 4 440 583
Aruandeaasta tulem 428 462 428 462
31.12.2019 1 861 179 3 007 866 4 869 045
33
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus nõukogule
Arvamus
Oleme auditeerinud Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus ja tema tütarettevõtjate (grupp) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab
konsolideeritud bilanssi seisuga 31.12.2019 ning konsolideeritud tulemiaruannet, konsolideeritud rahavoogude aruannet ja konsolideeritud netovara muutuste aruannet eeltoodud
kuupäeval lõppenud aasta kohta ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt grupi konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31.12.2019 ning
sellel kuupäeval lõppenud aasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme grupist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide
eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal,
mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast
vandeaudiitori aruannet.
Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt
lahkneb konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru
anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest,
nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane,
tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas grupi likvideerida või
tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad grupi raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste
väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise
väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda
pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka
järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame
auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise
väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist,
vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks grupi
sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb
olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust grupi suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et
eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või
kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased
sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
- hangime grupi majandusüksuste või äritegevuste finantsteabe kohta piisava asjakohase tõendusmaterjali, et avaldada arvamus grupi konsolideeritud finantsaruannete kohta. Me
vastutame grupiauditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest. Me oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas
mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Merike Kiisk
Vandeaudiitori number 117
AMC Audit OÜ
Audiitorettevõtja tegevusloa number 34
Priisle tee 8-62, Tallinn, Harju maakond, 13914
20.03.2020
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus nõukogu aruanne
Sihtasutuse Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus nõukogu koosolekud toimuvad regulaarselt.
2019. aastal toimusid SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus nõukogu koosolekud kuuel
korral, nõukogu esimeheks valiti tagasi Jaan Kõrgesaar, osaleti HNRK jõuluüritusel. 2019. aastal toimunud
haigla nõukogu koosolekute protokollid on edastatud nii Sotsiaalministeeriumile kui ka
Rahandusministeeriumile. Nõukogu on kinnitanud haigla eelarve, arengukava, tegevuskava ja
hankeplaani, samuti kui majandus- ja tegevusaruande. Nõukogu on regulaarselt tutvunud eelarve
täitmisega ja viinud ennast kurssi nii klientide/patsientide kui ka töötajate rahuloluuuringute tulemustega
ning kohtunud sisekontrolli läbiviimise eest vastutava töötajaga.
Tabel 1. Nõukogu liikmetele maksti 2019 aastal tasu järgnevalt:
Amet Nimi Nõukogu Kokku
liikme tasu (€) (€)
Nõukogu esimees Jaan Kõrgesaar 360 4320
Nõukogu liige Priit Eelmäe 240 2880
Nõukogu liige Toomas Mihkelson 240 2880
Nõukogu Liige Margus Täht 240 2880
Nõukogu liige Agris Koppel 240 2880
Juhatuse liikmele Kadri Englasele maksti 2019. aastal tasu kokku 56 823 eurot
.
Ülevaade sisekontrolli süsteemi toimimise kohta SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus.
Juhatuse tegevuse üle teostab kontrolli sihtasutuse nõukogu. Nõukogu tagab sihtasutuse juhtimise ja
teostab järelvalvet nii nõukogu koosolekutel kui ka koosolekute vahelisel perioodil. Nõukogu liikmetele
võimaldatakse ligipääs kõigile vajalikele dokumentidele ja töökorraldust reguleerivatele kordadele. Lisaks
nõukogule teostavad haiglas kvaliteedi hindamist ja sisekontrolli kvaliteedispetsialid ja teised selleks
volitatud töötajad. Nõukogu teostas 2019. aastal sisekontrolli järjepidevalt ning käsitles järelevalve
temaatikat nõukogu koosolekutel.
Haigla lähtub oma tegevuses EQUASS kvaliteedistandardist, mis tagab läbipaistva juhtimise ja protsesside
korralduse. Haigla avalikult veebilehelt on leitavad haigla tegevusaruanded, juhatuse ja nõukogu
palgaandmed, hangete kord planeeritavad hanked, teenuste hinnakiri, haiglat ja selle tööd tutvustavad
materjalid, sh arengukava. Arutelu toimub regulaarsetel koosolekutel, kvaliteedispetsialistid ja teised
volitatud töötajad kontrollivad rutiinselt nii ravi kui ka juhtimise ja finantsprotsesside tõhusust.
Regulaarselt kogutakse patsientide ja personali poolset tagasisidet. Kogutud andmeid tutvustatakse haigla
töötajatele ja nõukogule. Personali tagasiside leiab käsitlemist sellele pühendatud osakondade
koosolekutel aasta lõpus, patsientide tagasiside – igal neljandal kuul haigla juhtgrupis.
Nõukogu ettepanekul leiti haiglale 2014. majandusaasta aruande auditeerimiseks audiitor avaliku
konkursi kaudu, sama audiitor jätkas ka 2019. aastal. Varem on sisekontrolli teemat käsitletud
põhjalikumalt 2004., 2013. ja 2014. aastal. 2004. ja 2015 aastal leiti nõukogu koosoleku-arutelu
tulemusel, et väikehaiglas pole ei finantsiliselt ega sisuliselt mõistlik luua siseaudiitori koht; nõukogu
nimetas välisaudiitori. Osutatud seisukohta jagab nõukogu ka käesoleval ajal.
Saatja: SA Haapsalu NRK <
[email protected]>
Saadetud: 09.05.2020 09:30
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Koopia: <
[email protected]>
Teema: Riigi asutatud sihtasutuste asutajaõiguste teostamise aruanne 2019
[HNRK WD: Väljasaadetav dokument]
Tere!Edastan SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse aruande
dokumendihaldussüsteemist Webdesktop.Reg nr: 1-8/80-1Reg kp:
08.05.2020LugupidamisegaÕie SarapiksekretärSA Haapsalu Neuroloogiline
Rehabilitatsioonikeskus+372 472 5464www.hnrk.ee