Sotsiaalministeerium · 31. mai 2020
Sisu (failidest)
5.1 Template for the PDP cost (budget)
Programme: Local Development and Poverty Reduction
Project title: Increasing Public Health Competence and Capacity of Local Governments
Project Promoter: National Institute for Health Development
Total project cost: 1 410 969 €
Project grant rate: 100%
Project duration: 48 months
Number of units Unit price (€) Total cost (€)
Unit Type of expenditure project`s
(a) (b) (a) x (b)
1. DIRECT EXPENDITURES - Reg. Art. 8.2 & Art. 8.3
Project management
Cost of staff assigned to the project - Reg. Art. General project management: implementation of the project`s activities, dealing with
Project manager´s salary (1,0) month 48 2 676,00 128 448,00
8.3.1.a documentation, reports, payments, etc. Full-time job for 4 years.
Training coordinator is dealing with preparation and carrying out the trainings. Training
Cost of staff assigned to the project - Reg. Art.
Training coordinator (0,5) month 48 1 204,20 57 801,60 coordinator is responsible for public health and intervention Toybox trainings (activity
8.3.1.a
no 2 and 3). A half time job for 4 years.
Costs arising directly from requirements imposed Includes three events (an opening, closing and a media event) regarding the project´s
Project´s events event 3 8 200,00 24 600,00
by the project contract - Reg. Art. 8.3.1.g acitivities.
Total 1.1: 210 849,60
1. Strengthening research and evaluation system for local governments
Costs entailed by other contracts awarded by PP Sample of the regular study "Health Behaviour among Estonian Adult Population" will
Health behavior study for Estonian counties survey 1 25 000,00 25 000,00 for the purpose of carrying out the project - Reg. be increased in 2020, so it would be possible to have county level data. 15 county
Art. 8.3.1.f reports will be prepared.
Costs entailed by other contracts awarded by PP
Mapping and analysis of Estonian and international good practices on unintentional
Analysis of unintentional injuries: the causes and prevention analysis 1 30 000,00 30 000,00 for the purpose of carrying out the project - Reg.
injuries prevention and statistics on causes for planning related acitivities.
Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other contracts awarded by PP An electronical format will be developed for inserting and analysing data on injuries on
Developing county level injury report format report format 1 5 000,00 5 000,00 for the purpose of carrying out the project - Reg. county level. 15 county level reports will be produced. Includes design and production
Art. 8.3.1.f costs.
Costs entailed by other contracts awarded by PP Survey will be conducted in the beginning and at the end of the project period among
Survey among local municipalities (leaders, specialists) survey 2 3 000,00 6 000,00 for the purpose of carrying out the project - Reg. leaders and specialists in local governments to map understandings and practices
Art. 8.3.1.f related to health promotion and evaluate project results.
Costs entailed by other contracts awarded by PP Developing manual for conducting health behaviour surveys (methodology,
Developing research module manual 1 4 100,00 4 100,00 for the purpose of carrying out the project - Reg. questionnaire) among young people in local governments to support local level data
Art. 8.3.1.f collection for planning and evaluation. Includes experts', design and production costs.
Developing a guide to health impact assessment for local governments. It aims to
Costs entailed by other contracts awarded by PP
integrate health into impact assessments and improve the health consequences of any
Health impact assessment guideline guideline 1 25 000,00 25 000,00 for the purpose of carrying out the project - Reg.
defined policy or activity. The guideline offers practical tools for adapting the approach
Art. 8.3.1.f
to different situations. It Includes experts', design and production costs.
Costs entailed by other contracts awarded by PP
Developing a healthy eating guideline for local governments. Includes editing, design
Healthy eating interventions guideline guideline 1 5 000,00 5 000,00 for the purpose of carrying out the project - Reg.
and printing cost.
Art. 8.3.1.f
Developing an evaluation model for public institutions (kindergartens, schools, nursing
Costs entailed by other contracts awarded by PP homes, workplaces etc). Evaluations will be made by local teams outside of institution
Evaluation model for catering institutions evaluation model 1 30 000,00 30 000,00 for the purpose of carrying out the project - Reg. (includes members from target group). Evaluation will be made in several categories
Art. 8.3.1.f e.g. an analysis of the menu, kitchen care and ergonomics, work clothes, kitchenware,
aesthetics of the premises, etc). Activity includes experts and piloting costs.
Project partner Norwegian Institute of Public Health is supporting the project team,
Cost of staff assigned to the project - Reg. Art. both in writing and in the form of online discussion (supporting municipalities in the
Norwegian Institute of Public Health labour costs working day 10 363,40 3 634,00
8.3.1.a form of Municipal Public Health Profiles, best practises in merging local municipalities,
etc). It includes project partner`s labour costs.
Project partner Norwegian Institute of Public Health is supporting the project team
Travel and subsistence allowances for staff - Reg. (consultations with project team members and giving a presentation in an opening and
Norwegian Institute of Public Health travel costs visit 2 897,50 1 795,00
Art. 8.3.1.b closing event). It includes 2 visits and project partner`s costs (transport,
accommodation, etc).
Analyst is responsible for all activities in that section (dealing with different studies,
Cost of staff assigned to the project - Reg. Art.
Analyst´ s salary (1,0) month 30 2 676,00 80 280,00 developing an injury report format, etc). Full time job for 30 months during the project
8.3.1.a
period.
Total 1.2: 215 809,00
2. Public health capacity building in local goverments
Development of a public health capacity building system for local governments using
service design method. Public health and health promotion is not priority issues for
Costs entailed by other contracts awarded by PP
decision makers at local governments at the current moment. Designing the system
Capacity building system design hour 180 120,00 21 600,00 for the purpose of carrying out the project - Reg.
helps to influence local governments to prioritize these issues as well to provide
Art. 8.3.1.f
practical means of enhancing a coherent approach to Health in All Policies . Includes
experts´costs.
Costs entailed by other contracts awarded by PP
Primary data collection and preparation of analysis for each local Data collection, preparation of analysis in 20 local governments (five counties to be
local government 20 2 000,00 40 000,00 for the purpose of carrying out the project - Reg.
government included: Ida-Viru, Lääne-Viru, Võru, Põlva and Valga county). Includes expert costs.
Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other contracts awarded by PP
Some of the trainings need to be updated and some of them need to be developed.
Preparation of trainings training 10 7 500,00 75 000,00 for the purpose of carrying out the project - Reg.
Includes experts, translation, design and production costs.
Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other contracts awarded by PP Training day costs 2160 EUR (includes venue rent, catering service and trainer cost). 60
Conducting of training courses training 130 2 160,00 280 800,00 for the purpose of carrying out the project - Reg. of these trainings will be held in 20 local governments (Ida-Viru, Lääne-Viru, Põlva,
Art. 8.3.1.f Valga, Võru county) and 70 will be held all over Estonia.
Costs entailed by other contracts awarded by PP
Translation of training courses training 17 700,00 11 900,00 for the purpose of carrying out the project - Reg. Some trainings will be conducted in Ida Viru county (Russian spoken region).
Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other contracts awarded by PP Mentors will be trained and supervision and covision will be provided for them in
Mentors trainings, covision and supervision training 11 2 500,00 27 500,00 for the purpose of carrying out the project - Reg. regular bases. Includes training, supervision and covision costs (trainers, facilities and
Art. 8.3.1.f catering).
Costs entailed by other contracts awarded by PP Mentoring system for local governments will be developed and mentors will support
Consulting of local governments and counties hour 927 100,00 92 700,00 for the purpose of carrying out the project - Reg. local governments in planning and implementing evidence based public health
Art. 8.3.1.f activities in regular bases for 2-3 years (includes mentors costs).
Project team participation 5-day (2-3 team members) or 2-3-day public health training
Travel and subsistence allowances for staff - Reg. (4-5 times) during 4 years of project period. Includes all costs (transport,
Trainings for project team training 5 3 400,00 17 000,00
Art. 8.3.1.b accommodation, training fees). Trainings will be in the field of behavior changing,
motivation, service design, etc.
Travel and subsistence allowances for staff - Reg. Transport cost of project team (visits and trainings outside Tallinn in different
Transport cost for project team year 4 1 000,00 4 000,00
Art. 8.3.1.b counties/regions of Estonia) during 4 years of project period.
Senior specialist is dealing with preparation of training plan, is responsible for carrying
Cost of staff assigned to the project - Reg. Art.
Senior specialist´ s salary (1,0) month 36 2 408,40 86 702,40 out the trainings, preparation of mentor system and other activities in that section. Full
8.3.1.a
time job for 36 months during the project period.
Cost of staff assigned to the project - Reg. Art. Analyst is responsible for data collection and preparation of analysis for local
Analyst´s salary (1,0) month 6 2 676,00 16 056,00
8.3.1.a governments. Full time job for 6 months during the project period.
Total 1.3: 673 258,40
3. Adaption of intervention TOYBOX
Costs entailed by other contracts awarded by PP
Qualitative survey to map needs and identify barriers for parents, kindergarten staff
Preparation research for adaptation of intervention Toybox report 1 12 000,00 12 000,00 for the purpose of carrying out the project - Reg.
and local stakeholders (includes cost of focus group interviews).
Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other contracts awarded by PP
Experts task force for intervention adaptation and implementation
meeting 8 550,00 4 400,00 for the purpose of carrying out the project - Reg. Includes expert fees and cost of conducting meetings.
process
Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other contracts awarded by PP
Adaption of guides and promotional materials (toolkit) for Adaptation of guides and promotional materials to Estonian circumstances (cost of
toolkit 35 283,00 9 905,00 for the purpose of carrying out the project - Reg.
kindergartens adapting, editing, design and printing the materials).
Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other contracts awarded by PP
Developing and piloting supportive interventions and materials for Developing additional supportive activities and production of suppotive materials for
set 1 13 520,00 13 520,00 for the purpose of carrying out the project - Reg.
parents parents (experts, design, production costs).
Art. 8.3.1.f
Costs of consumables and supplies - Reg. Art.
Toys purchase pc 125 36,00 4 500,00 35 pieces for pilot period and 90 pieces for implementation period (purchase cost).
8.3.1.e
Costs entailed by other contracts awarded by PP
Preparation of training materials and conduct of trainings (translation, facilities,
Training of trainers and mentors training 1 6 000,00 6 000,00 for the purpose of carrying out the project - Reg.
catering costs and trainers cost incl salary, travel, hotel).
Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other contracts awarded by PP
Developing training materials for Estonian kindergartens hour 60 40,00 2 400,00 for the purpose of carrying out the project - Reg. Local trainers prepare the training materials (includes experts cost).
Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other contracts awarded by PP
Trainings in pilot and implementation period. Includes training costs (trainers, facilities
Trainings for kindergarten personnel training day 50 610,00 30 500,00 for the purpose of carrying out the project - Reg.
and catering).
Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other contracts awarded by PP
Toybox toolkits for kindergarten personnel, trainers and mentors toolkit 110 40,00 4 400,00 for the purpose of carrying out the project - Reg. Guides and promotional materials (cost of editing, design and printing the materials).
Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other contracts awarded by PP
In the implementation period mentors visit and councel kindergarten personnel
Mentoring for kindergarten personnel kindergarten 25 715,00 17 875,00 for the purpose of carrying out the project - Reg.
(includes mentors cost).
Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other contracts awarded by PP
Reflection-days for kindergarten personnel and trainers-mentors day 6 3 300,00 19 800,00 for the purpose of carrying out the project - Reg. 2-3 reflection days per implementation year (facilitator, facilities and catering costs).
Art. 8.3.1.f
Study methodology for evaluating the results and impact of Toybox will be developed
Costs entailed by other contracts awarded by PP
and piloted in up to 5 intervention kindergardens. Analyses and report of the results
Pilot study of the evaluation methodology study 1 18 500,00 18 500,00 for the purpose of carrying out the project - Reg.
will be prodused. Includes costs of study instruments, staff for visiting kindergardens
Art. 8.3.1.f
and inserting data.
Study with intervention and control kindergardens for evaluating results and impact of
Costs entailed by other contracts awarded by PP
Toybox will be carried on in up to 10 kindergardens in both groups. Analyses and
Pre and post intervention study study 1 33 800,00 33 800,00 for the purpose of carrying out the project - Reg.
report of the results will be prodused. Includes costs of study instruments, staff for
Art. 8.3.1.f
visiting kindergardens and inserting data.
Project team participation in 2-3 trainings during the project 4-year period. Includes all
Travel and subsistence allowances for staff - Reg.
Training costs for project team training 2 3 674,49 7 348,98 costs (transport, accommodation, training fees). Trainings will be in the field of
Art. 8.3.1.b
intervention Toybox.
Cost of staff assigned to the project - Reg. Art. Analyst is dealing with preparation research for adaptiom of Toybox. She is responsible
Analyst´s salary (1,0) month 12 2 676,00 32 112,00 for pilot study of the evaluation methodology, pre and post intervention study. Full
8.3.1.a
time job for 12 months during the project 4-year period.
Cost of staff assigned to the project - Reg. Art. Senior specialist is responsible for adaption, piloting and implementing intervention of
Senior specialist´s salary (1,0) month 12 2 408,40 28 900,80
8.3.1.a toybox. Full time job for 12 months during the project 4-year period.
Total 1.4: 245 961,78
Total 1: 1 345 878,78
2. INDIRECT COSTS - Reg. Art. 8.5
Total 2: 65 090,22
TOTAL PDP COST (1 + 2): 1 410 969,00
Total project management cost (€): 210 849,60
Total output related cost (€): 1 135 029,18
Sotsiaalministri 24. septembri 2019 käskkirjaga nr 58
„Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014–2021 rahastatud programmi
„Local Development and Poverty Reduction“ rakendamise protseduurireeglite kinnitamine Sotsiaalministeeriumis“
kinnitatud „Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014–2021 rahastatud programmi „Local
Development and Poverty Reduction“ rakendamise protseduurireeglid“
Lisa 2
Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused 2014-2021
Programm „Local Development and Poverty Reduction“
Rahvatervise valdkonna võimekuse ja kompetentside suurendamine kohalikes
omavalitsustes
Projekti elluviimise periood
Kestvus: 47 kuud
Elluviimise periood: mai / juuni 2020 – 30.04.2024
Programmioperaator
Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus
Riigi Tugiteenuste Keskus
Projekti elluviija
Tervise Arengu Instituut
Projekti partner(id)
Norra Rahvatervise Instituut
1
SISUKORD
1. PROJEKTIKIRJELDUS..................................................................................................................................... 4
1.1 PROJEKTI SEOS RIIKLIKE / VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ....................................................................................................... 4
1.2 PROJEKTI SEOS ASJAKOHASTE ORGANISATSIOONI TEGEVUSKAVADE / PROGRAMMIDEGA .................................................................... 6
1.3 PROJEKTI EESMÄRK ............................................................................................................................................................. 7
1.4 PROJEKTI TULEMUS ............................................................................................................................................................. 7
1.5 PROJEKTI VAJALIKKUSE PÕHJENDUS ........................................................................................................................................ 8
1.6 PROJEKTI EELARVE .............................................................................................................................................................. 9
1.7 PROJEKTI OTSESED JA KAUDSED SIHTRÜHMAD......................................................................................................................... 10
2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ...................................................................... 11
3. INDIKAATORID (VASTAVALT CONCEPT NOTE’ILE) ................................................................................. 20
4. PROJEKTI MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE............................................................................................. 22
5. PROJEKTI JÄTKUSUUTLIKKUS ................................................................................................................... 24
6. PROJEKTI LÜHIKOKKUVÕTE INGLISE KEELES........................................................................................ 25
7. PROJEKTI ELLUVIIMISEGA SEOTUD RISKIDE HINDAMINE ......................................................................... 26
8. LISAD ...................................................................................................................................................................... 30
2
Projekti „Rahvatervise valdkonna võimekuse ja kompetentside suurendamine kohalikes omavalitsustes“
kirjeldus on koostatud Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014–2021 programmi „Local
Development and Poverty Reduction“ programmilepingu (ingl programme agreement) alusel ning
järgides Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014–2021 rakendusmääruses („Regulation on
the implementation of the Norwegian / European Economic Area Financial Mechanism 2014–2021“) ja
Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. a määruses nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna
finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja
kord“ sätestatut.
MÕISTED KÄESOLEVA PROJEKTI TÄHENDUSES
TAI - Tervise Arengu Instituut
KOV – kohalik omavalitsus
MARO – maakondlik arendusorganisatsioon ehk maakonna tasandil RterS § 10 lg 1 sätestatud KOV-
ide ühiseid ülesandeid täitev KOV koostööorganisatsioon
Tõenduspõhine praktika (Evidence-based Practice) – süsteemne ja järjepidev parimal teaduslikul
teadmisel põhinev planeerimine, otsuste langetamine, teenuste osutamine ja tulemuste hindamine.
Tõenduspõhise praktika käigus toimuv planeerimine ja otsustamine arvestab kogutud statistika ja
uuringute andmete, erialaste ekspertteadmiste, valdkondlike teooriate ja sihtrühma vajadustega.
Tõenduspõhine praktika erineb seeläbi tegutsemisest, mis põhineb intuitsioonil, traditsioonidel või
üksikjuhtumitel. (Evidence Based Practice Institute, 2012; kohandatud Tervise Arengu Instituut 2020)
Tõenduspõhine sekkumine ehk tõendatud tulemuslikkusega sekkumine - tegevuste kogum, mille
tulemuslikkust on hinnatud eksperimentaalsete uuringute käigus ja mis avaldab olulist positiivset mõju
oodatud tulemustele, nt tervisele ja heaolule. (Eesti valdkondadeülese ennetuse kontseptsioon,
töödokument)
Sekkumine - ennetuse kontekstis tegevuste kogum (sh teenus, toetus, protsess, programm, praktika,
poliitika, strateegia), mille eesmärgiks on heaolu ja positiivsete tulemuste suurendamine. (Eesti
valdkondadeülese ennetuse kontseptsioon, töödokument)
3
1. Projektikirjeldus
1.1 Projekti seos riiklike / valdkondlike arengukavadega
Rahvastiku Tervise Arengukavas 2009-20201 on väärtustena välja toodud ühine vastutus tervise
eest; võrdsed võimalused ja õiglus; sotsiaalne kaasatus ning tõenduspõhisus. Üks arengukava
eesmärke on sotsiaalse sidususe suurenemine ja tervisealase ebavõrdsuse vähenemine. Samadesse
eesmärkidesse panustab ka käesolev projekt lähtudes sarnastest põhimõtetest. Hetkel on käimas uue
perioodi Rahvastiku Tervise Arengukava 2020-20302 koostamine, mis toetub muuhulgas
põhimõtetele, nagu ebavõrdsuse vähendamine tervises, kogukondade kaasamine ning
tõenduspõhisus. Tervist iseloomustavate näitajate puhul ilmnevad sageli suured erinevused
regionaalse piirkonna alusel. Kõnealuse projekti üheks eesmärgiks on suurendada rahvatervise
valdkonna tähtsust paikkondades, nagu Ida-Virumaa, Põlva-, Võru- ja Valgamaa, kus tervist
iseloomustavad näitajad on kehvemad võrreldes teiste piirkondadega. Mehed elavad tervena nt
Harjumaal 57,3 aastat, Põlva maakonnas aga ainult 42,5 aastat, mis on tervelt 15 aastat vähem
(2017/2018 Statistikaamet).
Arengukava üks kolmest alaeesmärgist, mis üldeesmärki – Eesti inimeste eeldatav eluiga ja tervena
elatud aastate arv kasvavad ning ebavõrdsus tervises väheneb – on tervist toetavad valikud. Projekti
üks prioriteetidest on panustada kogukondade ja kohalike omavalitsuste tervisealasele võimestamisele,
samuti on kavas panustada tasakaalustatud toitumise edendamise ja vigastuste ennetamise
valdkondadesse, mis vähendavad nii inimese enda kui ka tema lähedaste riskikäitumist ning aitavad
kujundada tervislikku eluviisi ja elukeskkonda.
Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“3 põhieesmärgid on tootlikkuse kiire kasv ja kõrge
tööhõive tase. Nagu tõdetakse 2006. aastal läbi viidud analüüsi „Tervise mõju majandusele Eestis“
raportis4, ei ole rahvastiku hea tervis üksnes majanduskasvu loomulik kõrvalprodukt, vaid ka asjaolu, et
rahvastiku tervis mõjutab omakorda majanduslikku arengut. Hea tervis mõjutab majanduslikku
produktiivsust nii indiviidi kui rahvamajanduse tasandil, mistõttu on ka Eesti 2020 eesmärkide
saavutamiseks sõnastatud üks alaeesmärke tervena elatud eluaastate suurendamine. Täisväärtuslikke
ja kvaliteetsete elupäevade pikendamine sõltub omakorda tervisekäitumisest (tasakaalustatud
toitumine, piisav liikumine, jm) aga ka õnnetusjuhtumite ennetamisest, mis on ka kõnealuse projekti üks
prioriteetidest.
Eesti regionaalarengu strateegia 2014–20205 lähtub visioonist, mille kohaselt iga piirkond aitab
kaasa riigi kui terviku konkurentsivõime suurenemisele, saades samal ajal osa sellega kaasnevatest
hüvedest. See tähendab, et igas toimepiirkonnas on kättesaadavad head töökohad, kvaliteetsed
teenused ja mitmekülgseid võimalusi pakkuv elukeskkond. Rahvastiku tervise arengukava toetab selle
1
Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/2012_rta_pohitekst_ok_5.pdf
2
Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 (mustand avalikuks tagasisidestamiseks) http://www.sm.ee/et/rahvastiku-tervise-
arengukava-2020-2030
3 Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“
https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/eesti2020/eesti2020_2016-2020_05.05.16.pdf
4 Tervise mõju majandusele Eestis https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/tervise_moju_majandusele_eestis_lopparuanne.pdf
5 Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020
https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/eesti_regionaalarengu_strateegia_2014-2020.pdf
4
eesmärgi saavutamist võttes arvesse ka piirkondlikke vajadusi ja võimalusi. Samuti mõjutab
piirkondade igakülgne areng ja keskkond otseselt seal elavate inimeste tervist. Tervist toetava
keskkonna loomine kohalike otsustajate teadlikkuse, oskuste ja hoiakute kujundamise kaudu on
nimetatud projekti olulisemaid pidepunkte.
Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21”6 üheks eesmärgiks on heaolu kasv, mille
all peetakse silmas majandusliku jõukuse, turvalisuse ja võimaluste mitmekesisusega seotud aspekte.
Tervis on inimeste turvalisuse põhielement ja säästva arengu riikliku strateegia kohaselt on eesmärk
tõsta 2030. aastaks Eesti inimeste keskmine eluiga 77–78 eluaastani. Teiseks eesmärgiks on sidus
ühiskond, mille all mõistetakse nii sotsiaalset kui regionaalset tasakaalustatust, sotsiaalse tõrjutuse
vähendamist ja sotsiaalset kaasatust.
Heaolu arengukava 2016–20237 üldeesmärk on tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu
ning sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne
kaasatus. Heaolu arengukava ja rahvastiku tervise arengukava on üksteisega väga tihedalt seotud,
toetades üksteise eesmärkide saavutamist. Inimeste võimalus igapäevaelus toime tulla ning ühiskonna-
ja tööelus osaleda on märkimisväärselt mõjutatud nende tervisest ja samas mõjutavad inimese tervist
olulisel määral tema majanduslik toimetulek ning töö- ja elutingimused. Mõlema arengukava eesmärgid
rõhutavad soolise ebavõrdsuse vähendamise vajalikkust ning võrdsete võimaluste edendamist.
Tervishoiu- ja sotsiaalkaitsesüsteemi tõhusat toimimist ja jätkusuutlikkust silmas pidades osutavad
mõlemad arengukavad ka vajadusele parandada tervishoiu- ja sotsiaalkaitsesüsteemi omavahelist
integreeritust.
Laste ja perede arengukava 2012–20208 on suunatud kõigile Eesti riigi pinnal elavatele lastele ja
peredele, seega mõjutab see pea iga eestimaalast kogu elukaare vältel. Laste ja perede arengukava
ning rahvastiku tervise arengukava on tihedalt seotud, toetades üksteise eesmärkide saavutamist.
Näiteks on laste ja perede arengukava üheks strateegiliseks eesmärgiks lähtekoht, et Eesti on
positiivset vanemlust toetav riik, kus pakutakse vajalikku tuge laste kasvatamisel ja vanemaks olemisel.
Ka kõnealuse projekti üks tegevusvaldkondi on tõsta paikkondade teadlikkust mh tõenduspõhiste
sekkumiste osas vanemlike oskuste edendamiseks.
Siseturvalisuse arengukava 2015–20209 üldeesmärk on tagada turvaline riik, kus inimeste elu, tervis
ja vara on kaitstud. Selleks parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja
põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Siseturvalisuse keskmes on inimeste elu
ja tervise kaitsmine, mille üheks komponendiks on riskikäitumise vähendamine, mh vigastuste
ennetamine vähendades seeläbi ühiskonnale tekkivaid kahjusid.
Toitumise ja liikumise roheline raamat10 (Vabariigi Valitsuses kinnitamata)
Toitumise ja liikumise rohelise raamatu üks olulisemaid eesmärke on valdkondade vahelise koostöö
tulemusel kokku leppida tegevused, mis aitavad edendada tasakaalustatud toitumist ning piisavat ja
6 Eesti säästva arengu riiklik strateegia. Säästev Eesti 21 https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content-
editors/Failid/saastev_eesti_21.pdf
7 Heaolu arengukava 2016–2023 https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023
8 Laste ja perede arengukava 2012–2020 https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Lapsed_ja_pered/laste_ja_perede_arengukava_2012_-_2020.pdf
9 Siseturvalisuse arengukava 2015–2020
https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Arengukavad/siseturvalisuse_arengukava_2015-2020_kodulehele.pdf
10 Toitumise ja liikumise roheline raamat https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Tervishoid/tervise_roheline_raamat/toitumise_ja_liikumise_roheline_raamat_15.11versioon.pdf
5
regulaarset liikumist kogu elukaare vältel. Kõnealuse projekti raames on kavas juurutada teaduspõhine
sekkumine Toybox, mis aitab kaasa eesmärgile suurendada laste liikumist ja tervislikku toitumist.
1.2 Projekti seos asjakohaste organisatsiooni tegevuskavade / programmidega
Rahvatervise seaduse11 (RTeS) § 10 lõige 1 kohustab kohalikke omavalitsusi ühiselt kujundama
elanike tervist, heaolu ja turvalisust toetavat elukeskkonda. KOVide üks ülesannetest on maakonna või
piirkonna tervise- ja heaoluprofiili koostamine ning selles sisalduva teabega arvestamine maakonna või
piirkondliku arengustrateegia koostamisel. Samuti on kohalikud omavalitsused kohustatud ellu viima
rahvastiku tervist toetavaid tegevusi ning pakkuma tervist toetavaid teenuseid maakonnas või
piirkonnas vähemalt tervise- ja heaoluprofiilis kajastatud prioriteetsete tervisemõjurite ohjamiseks.
RTeS § 10 lõike 2 kohaselt on omavalitsuse ülesanne korraldada tervise edendamisele ja haiguste
ennetamisele suunatud tegevusi oma haldusüksuse piires.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse12 § 37 kohustab KOV-i koostama arengukava ja
eelarvestrateegiat, mille esitatakse mh rahvastiku tervise arengu pikaajalised suundumused ja
vajadused.
Käesoleva projekti peamine eesmärk on tõsta rahvatervise valdkonna tähtsust kohalikes
omavalitsustes ning suurendada kompetentse tõenduspõhise praktika rakendamiseks, et seeläbi
parandada inimeste tervist ja pikendada tervena elatud aastaid. Eesmärgi saavutamiseks pakutakse
kohalikele omavalitsustele laiapõhjalist koolitusprogrammi, samuti nõustamisteenust, mis kõik toetavad
rahvatervise alase teadlikkuse tõstmist kohalikul tasandil.
Koolieelse lasteasutuse seadus13 §3 seab koolieelse lasteasutuse põhiülesandeks hoida ja
tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist
arengut. § 17 kohaselt on lastel asutuses õigus vaimselt ja füüsiliselt tervislikule keskkonnale. Ühtlasi
seab § 18 kohustuse lapsevanemal kinni pidada laste tervisekaitse ja tervise edendamise nõuetest.
Kõnealuse projekti üks tegevussuundadest teaduspõhise sekkumise Toybox rakendamine
koolieelsetes lasteasutustes seab oluliseks lastele toetava ümbruskonna loomise rühmaruumides, nagu
vee kättesaadavus, tervislike vahepealade pakkumine, vaba ruumi olemasolu liikumistegevusteks, mis
kokkuvõtteks täidavad eesmärki hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada igakülgselt tema
füüsilist aga ka vaimset arengut.
TAI arengukava 2016-202014 visiooni kohaselt on aastaks 2020 Eesti tervisepoliitika tõenduspõhine,
inimesed käituvad terviseteadlikumalt ja elukeskkonda kujundavates otsustes arvestatakse mõjuga
tervisele, et seeläbi suurendada hea tervisega elatud aastate arvu. TAI üks tegevusvaldkondi on tervise
ja sotsiaalse heaolu edendamine, mis kätkeb endas tegevuskohapõhist tervise parandamist ja haiguste
ennetamist. Ka kõnealune projekt on suunanud oma fookuse rahvatervise valdkonna tähtsustamisele ja
tervise edendamisele paikkondades ehk siis keskkonnas, kus inimene iga päev elab. Kavas on
võimestada kohalikke omavalitsuste juhte ja spetsialiste tegemaks parimaid otsuseid, mis puudutab
tervist kui olulist komponenti tasakaalustatud elu elamiseks.
11
Rahvatervise seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/115032011017?leiaKehtiv
12
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/105022019008
13
Koolieelse lasteasutuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/12744434?leiaKehtiv
14
Tervise Arengu Instituudi arengukava https://www.tai.ee/et/instituut/tutvustus/arengukavad
6
1.3 Projekti eesmärk
Projekti eesmärk on tõsta kohalikes omavalitsustes rahvatervise valdkonna tähtsust ning suurendada
kompetentse tõenduspõhise praktika kasutamiseks.
Projekti tegevuste elluviimise tulemusena on saavutatud järgmised tulemused:
Rahvatervise valdkonna tähtsustamine on kohalikes omavalitsustes suurenenud.
Tõenduspõhise praktika planeerimine ning rakendamine rahvatervise valdkonnas on kohalikes
omavalitsustes suurenenud.
Projekti eesmärgid ja tegevused aitavad panustada Rahvastiku tervise arengukava järgmistesse
üldeesmärkidesse:
a) Ebavõrdsus tervises piirkondade vahel väheneb.
b) Eesti inimeste tervena elatud aastate arv kasvab.
1.4 Projekti tulemus
Projekti tulemusena on elluviidud allpool nimetatud tegevused:
1.4.1. Kättesaadavad on järgmised andmed ja ülevaated:
Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu maakonnapõhised andmed;
vigastushaigestumuse maakonnapõhised detailsemad andmed;
koduvigastuste põhjuste analüüs ja rahvusvaheliste parimate praktikate kaardistus;
ülevaade kohalike omavalitsuste juhtide ning spetsialistide hoiakutest, arusaamadest ja
teadlikkusest tervise ja turvalisuse valdkonnas;
standardküsimustik ja juhend kooliõpilaste tervisekäitumise uuringute läbiviimiseks
paikkondades (KOVid, maakonnad);
tervisemõju hindamise töövahend;
kaardistus paikkonnas rakendatavate tasakaalustatud ja mitmekesist toitumist soodustavate
tõenduspõhiste sekkumiste kohta;
hindamismudel KOV valitsemisala asutuste toitlustamise kohta, mille eesmärk on hinnata ja
arendada pakutava toitlustusteenuse kvaliteeti.
1.4.2. Kohalike omavalitsuste toetamiseks heaolu, tervise ja turvalisuse valdkonna planeerimisel on
loodud jätkusuutlik nõustamis- ja/või mentorsüsteem, mida on rakendatud vähemalt 20-s KOVis
fookusega Ida- ja Lääne-Virumaal, Põlvamaal, Valgamaal ning Võrumaal. Planeerimiseks ning
teisteks rahvatervise alase võimekuse tõstmise tegevuste rakendamiseks viiakse läbi ca 130
koolitust, kus on osalenud spetsialiste 60-st erinevast kohalikust omavalitsusest.
1.4.3. Kohandatud ja piloteeritud on sekkumine Toybox ning rakendatud 25 koolieelses lasteasutuses
koostöös KOVidega.
7
1.5 Projekti vajalikkuse põhjendus
Alates 2000ndatest on Eestis elanikkonna tervisenäitajad paranenud. Keskmine oodatav eluiga on
kasvanud kiiremini kui Euroopa keskmine, saavutades 2018.aastal meeste puhul 73,8 aastat ja naiste
puhul 82,4 aastat. Sellest hoolimata esineb probleeme tervise ebavõrdsusega, kuna piirkondlikud
erinevused parimate ning halvimate näitajate vahel pigem suurenevad kui vähenevad. Kuigi oodatav
eluiga on kasvanud läbi aastate kõikides maakondades, on eriti suureks tervise ebavõrdsuse
ilmestajaks tervena elatud aastate hulk maakondade lõikes. 2018. aastal oli Eesti keskmine tervena
elatud aastate arv 54,2. Kõige kauem elatakse tervena Saaremaal, kus vastav näitaja on 58,5 aastat.
Samal ajal on see näitaja Põlvamaal kõigest 44,7 aastat, mis tähendab, et erinevus parima ja halvima
näitajaga maakonna vahel on 14 aastat ning viimastel aastatel on see suurenenud.
Inimese elu-, õpi- ja töökeskkonnal on märkimisväärne roll tervist ja heaolu mõjutavate kaitsetegurite
suurendamisel, riskitegurite vähendamisel ning inimeste võimestamisel enda ja oma kogukonna tervise
ja heaolu eest vastutuse võtmisel. Eestis ei toimu kohalikul tasandil süsteemset, järjepidevat,
tõenduspõhist, kohalikele vajadustele tuginevat ja avatud valitsemise põhimõtteid arvesse võtvat
ennetustööd.
Lisaks on Eestis läbi viidud ennetusalased uuringud toonud välja, et kohaliku tasandi ennetustöö
planeerimine ja läbiviimine ning muutuste hindamine on sageli vähese jätkusuutlikkusega ning
paikkondlikult väga erineva kvaliteediga. Selle asemel et panustada süsteemselt läbi programmilise ja
kestvama tegevuse kaitsetegurite mõju suurendamisele ja riskitegurite mõju vähendamisele, on
KOVide tegevused elanike heaolu ja valdkondade ülese ennetuse osas üldjuhul teemakohased
üksiktegevused ja lahendusi otsitakse ühe valdkonna sees, süvenemata valdkondade üleselt
probleemide algpõhjustesse. Kohaliku tasandi otsustajad väärtustavad kohaliku omavalitsuse
(volikogu) ainupädevust ja traditsioonilisi tegevusvaldkondi. Uuemaid, valdkonnaüleseid, jagatud
vastutusega ja ühiseid otsuseid nõudvaid tegevussuundi käsitletakse valdavalt sekundaarsetena. See
väljendub otseselt ka tegevustele eraldatavate ressursside (nt eelarvevahendid, ametnike tööaeg)
mahus ja kvaliteedis (Kuriteoennetus kohalikul tasandil Eestis. 2016, TÜ RAKE).
Toimunud haldusreform on suurendanud võimalusi arendada KOVide võimekust valdkondadeülese
ennetustöö läbiviimiseks. Olukorra parandamiseks on vajalik senisest enam tähelepanu pöörata
oskuste ja neid toetavate teadmiste arendamisele, mis tõhustavad ennetustööd kogukondlikul tasandil
ning suurendavad kohaliku omavalitsuse rolli ennetusprotsessis. See nõuab kohaliku tasandi ennetuse
korraldusvormide ja sekkumispraktikate kriitilist ümber hindamist ning kohalikele omavalitsustele
süsteemsel lähenemisel põhinevate ennetustegevuste kavandamise ja elluviimise raamistiku välja
kujundamist. Lisaks on oluline üle vaadata KOVide ja kogukondade senised suhtluskanalid ja
koostöömudelid, et tagada elanikele paremad võimalused panustada elukeskkonna turvalisusesse,
heaollu ja tervisesse. KOVides on ennetusvaldkonnast tervikliku pildi ja järjepideva arengu tagamiseks
äärmiselt oluline läheneda elanike heaolule ja tervisele valdkondade üleselt (võttes arvesse olukorda nt
tööturul, hariduses, transpordis), kaasates nii erinevate valdkondade juhte kui ka sihtrühmi, et tõsta
tervisedenduse valdkonna ja sellega seotud teemade mainet ja selgitada andmetel põhinevate otsuste
ja tegevuste kasu (sh KOVide juhtidele) ning adresseerida seda, et tulemusi ei saavutata 2–3 aastaga,
sest muutused inimeste käitumises, tervisetulemites ja elukvaliteedis väljenduvad pikema perioodi
jooksul (mis omakorda võib olla ka põhjuseks, miks ennetustegevused on vähem populaarsed kui
tagajärgedega tegelemine).
8
Projekti käigus pakume omavalitsustele ja maakondadele tuge kolmes valdkonnas:
Planeeritavad tegevused Vajalikkuse põhjendus
Hetkel ei ole piisavalt omavalitsuse või maakonna
täpsusega tervise ja tervisekäitumise andmeid, mis
Planeerimiseks parandatakse andmete annaks paikkondadele sisendit tegevuste tõhusaks
kättesaadavust ja koostatakse analüüsimist ja planeerimiseks. Samuti pole olemasolevad
rakendamist toetavaid töövahendeid. andmed piisava täpsusega ning puuduvad
kasutajasõbralikud analüüsimist ja planeerimist
toetavad töövahendid.
KOVide rahvatervise alase võimekuse KOV ja maakonna tasandi otsusetegijate ja
suurendamine ja toetamine heaolu, tervise ja spetsialistide hoiakud ei toeta süsteemse
turvalisuse valdkonna sekkumiste ennetustöö planeerimist ja elluviimist. Samuti ei ole
planeerimisel (valdkondade ülene strateegiline KOV tasandi otsustajate ega spetsialistide oskused
planeerimine; koostöövõrgustike loomine ja ning teadmised rahvatervise valdkonnas piisavad,
arendamine, tegevuste elluviimine, et viia ellu tulemuslikke ning pikaajalisi
ressursihaldus jne) ning nõustamis- ja/või valdkondadeüleseid tervise, heaolu ja turvalisuse
mentorsüsteemi loomine. alaseid sekkumisi.
Toitumis- ja liikumisharjumusi kujundava Elanikkonna ülekaalulisus on sarnaselt ülejäänud
sekkumise kohandamine, piloteerimine ja Euroopaga Eestis väga suur probleem –
rakendamine laste ülekaalulisuse 2018.aasta seisuga on 61% meestest ning 44%
ennetamiseks. naistest ülekaalus või rasvunud15. Samuti on laste
näitajad murettekitavad - 2016. aastal oli 26%
esimese klassi lastest ülekaalulised või rasvunud16.
1.6 Projekti eelarve
Summa Osakaal
1 EMP/Norra toetus 1 199 323,65 € 85%
2 Riiklik kaasfinantseering 211 645,35 € 15%
3 Omafinantseering 0 0
4 Eelarve kokku 1 410 969,00 € 100%
15
Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2018
http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/05Uuringud/05Uuringud__02TKU__04Liikumine/TKU40.px/table/tableViewLay
out2/?rxid=f855df3b-d07e-47ca-918e-a089d12da804
16
Euroopa laste rasvumise seire - COSI uuring 2016
http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/05Uuringud/05Uuringud__10COSI__COSI/COSI01.px/table/tableViewLayout2/?
rxid=f855df3b-d07e-47ca-918e-a089d12da804
9
1.7 Projekti otsesed ja kaudsed sihtrühmad
Otsesed sihtrühmad:
Kohalikud omavalitsused – on kaasatud KOVide võimekuse arendamisse, mille käigus nad
saavad regulaarselt koolitusi ning nõustamist, et süsteemsemalt (valdkondade üleselt),
jätkusuutlikult (pikaajaline lähenemine) ja mitmekülgsemalt (nii keskkond, sotsiaal-
majanduslikud tingimused, kui elanikkonna teadlikus) koostöös kogukondadega panustada oma
elanike heaolu kasvu.
MAROd – on kaasatud KOVide võimekuse arendamisse ja osalevad koolitustel ning saavad olla
nõustajad-mentorid KOVidele.
Tervisedenduse võrgustikud maakonna ning KOV tasandil (tervisedendajad, tervisenõukogud,
töörühmad jt) – neile on suunatud koolitused ja materjalid. Nõukogu peaks olema esindatud
oma liikmega KOV või MARO meeskonnas. Ühtlasi on neis potentsiaalseid inimesi, kes võiksid
ise olla nõustajad-mentorid teistele.
Koolieelsed lasteasutused – on sekkumise Toybox elluviijateks.
KOV valitsemisala asutused (eelkõige lasteaiad, koolid, hooldekodud) – neis piloteeritakse
toitlustusasutuste hindamisjuhendit.
Kaudsed sihtrühmad:
KOV elanikud – suutes läbi projekti tõsta omavalitsuste ja MAROde rahvatervise alast
kompetentsi ja võimekust, suureneb tõenäosus, et omavalitsus suudab süsteemsemalt
(valdkondade üleselt), jätkusuutlikult (pikaajaline lähenemine) ja mitmekülgsemalt (nii keskkond,
sotsiaal-majanduslikud tingimused, kui elanikkonna teadlikus) koostöös kogukondadega
panustada oma elanike heaolu kasvu.
10
2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks
2.1. UURINGUD JA JUHENDID
Uuringute ja juhendite tegevusbloki eesmärk on pakkuda paikkondlikule tasandile (maakond,
kohalik omavalitsus) võimalusi süsteemse informatsiooni saamiseks enda piirkonna elanike
terviseseisundi, tervisekäitumise ja sellega seotud tegurite kohta. Tegevuste sihtrühmaks on
maakonna ja kohaliku tasandi spetsialistid ja juhid, kes kasutavad tervise valdkonna andmeid
otsuste tegemisel ning ennetustöö suundade ja prioriteetide valikul. Ellu viiakse järgmised
tegevused:
Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring laiendatud valimiga
Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring (TKU) on igal paarisaasta toimuv
terviseseisundit ja -käitumist kaardistav seireuuring Eesti 16–64-aastaste elanike seas, mida
viib läbi Tervise Arengu Instituut. Osalemise kutse saadetakse 5000 inimesele ning vastajaid on
u 2500. Analüüsi on võimalik esitada viie regiooni lõikes.
Maakondlikul tasandil planeerijate jaoks on suurema regiooni põhised andmed liiga üldised,
mistõttu on keeruline analüüsida olukorda paikkonnas ning hinnata tegevuste mõju. Pakkumaks
15 maakonnale ja 2 suuremale linnale (Tallinn, Tartu) võimalust täpsemate andmete saamiseks,
teostatakse 2020. a andmekogumine laiendatud valimiga. Planeeritava lisavalimi suurus on
7400 välja saadetavat ankeeti ning u 3700 vastajat. Koos põhivalimiga on see kokku u 6200
vastajat. TKU tavapärasele küsimustikule lisatakse mõned paikkonnaga seotud küsimused.
Analüüsis arvestatakse kõigi vastajate andmetega (põhi- pluss lisavalim kokku). Et ka
maakondade põhiselt oleks võimalik jälgida muutusi ajas, planeeritakse edaspidi lisavalimiga
TKU teostamist iga kaheksa või kümne aasta pärast.
Iga maakonna kohta raporti koostamiseks töötatakse välja ühtne tulemuste esitamise põhi.
Koostatakse 15 piirkondlikku raportit (2 suurema linna tulemusi näidatakse eraldi oma
maakonna raporti sees), mis aitavad maakondadel ja KOVidel saada ülevaadet oma paikkonna
elanike tervisekäitumisest ning planeerida edasisi tegevusi.
Uuringu läbiviimisel tehakse koostööd erinevate teenuseosutajatega: sisse hangitakse
küsimustike ja kaaskirjade trükkimine, makstud vastuste ümbrikud, lisatööjõud küsimustike
komplekteerimiseks ning andmete sisestamiseks, maakondade raporti visuaali kujundamine.
Uuringu andmete analüüsil tehakse koostööd projekti Norra poolse partneriga Norra
Rahvatervise Instituudiga (Norwegian Institute of Public Health).
Analoogse täpsusega tervisekäitumise uuring viidi esmakordselt TAI poolt läbi 2011. aastal –
„Paikkonna tervisemõjurite uuring“. See uuring lähtus TKU küsimustikust, kuhu lisati mõningad
paikkonnaga seotud jm täpsustavad küsimused. Valimi moodustamise metoodiline alus oli
TKUst erinev, kuna sooviks oli saada lisaks maakondade põhisele ülevaatele ka ülevaade KOV
tüüpide lõikes (regiooni keskused, keskuste tagamaad, maavallad jm). Seetõttu ei ole 2020. a
TKU laiendatud valimiga andmed otseselt võrreldavad 2011. a uuringu tulemustega.
11
Regulaarne laiendatud valimiga TKU läbiviimine tekitaks edaspidi ühtsetel alustel
jätkusuutlikkuse maakondade põhiseks seireks.
Koduvigastuste põhjuste analüüs ja ennetuspraktikate kaardistus
Tegevus keskendub koduvigastuste valdkonnale, et anda sisendit ennetustöö planeerimiseks
paikkondades. Kõige suurem osa tervishoiusüsteemis registreeritud vigastustest saadakse
kodus (2018. a andmetel 43%, ligi 73 800 juhtu). Koduvigastuste põhjuste hulgas domineerivad
eluta mehhaanilise jõu toime (42%) ning kukkumine (39%). Praeguseks on koostatud statistika
põhiseid raporteid vigastuste üldiste põhjuste ning toimumise koha kohta; puudub aga piisav
ülevaade koduvigastuste täpsema konteksti ja vigastuste ennetamise võimaluste kohta. Ka
vigastuste ja vigastussurmade ennetamise poliitika koordineerimise rakkerühma 2014. a
aruanne toob välja vajaduse pöörata suuremat tähelepanu koduvigastuste ennetamisele (sh
metoodika loomine riskide hindamiseks, mida saaksid kasutada maakondlikud tervisedendajad,
sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad jt).17
Projekti raames koostatakse detailsem analüüs koduvigastuste põhjustest ja riskiteguritest.
Selleks võetakse välja võimalikult täpsed RHK koodide põhiseid andmed Eesti
tervishoiusüsteemis viimastel aastatel registreeritud vigastuste kohta ning analüüsitakse neid
vanusrühmade ja soo lõikes. Lisaks koondatakse muud infot koduvigastuste tekkepõhjuste ja
tingimuste kohta. Selleks teostatakse kvalitatiivseid intervjuusid Eesti valdkondlike
ekspertide/spetsialistidega, kes puutuvad teemaga oma töö raames kokku, ning kaardistatakse
teiste Euroopa riikide uuringute tulemusi, kus on selgitatud koduvigastuste juhtumite täpsemat
konteksti erinevates elanikkonna gruppides.
Lisaks tekkepõhjuste ja riskitegurite analüüsile kaardistatakse dokumendianalüüsi meetodil
teiste riikide parimaid praktikaid ning rahvusvaheliste organisatsioonide juhiseid ennetustööks
koduvigastuste vältimisel arvestades erinevate sihtrühmade spetsiifikat. Koostatav ülevaade on
sisendiks selleks, et kohalike omavalitsuste tasandil oleks võimalik planeerida sobilikke
koduohutusega seotud ennetustegevusi ning integreerida neid juba toimuvate tegevuste juurde
(nt koduse keskkonna ohutuse ja riskide hindamine koduvisiitide raames).
Vigastuste põhjuste analüüs ning ennetuspraktikate kaardistus tellitakse hankemenetluse abil
sisse valdkonna ekspertidelt.
Vigastuste raporti formaadi väljatöötamine ja maakonnapõhiste andmete esitamine
Vigastuste ennetamisel on oluline roll maakondlikul ning kohalikul tasandil. Neil on oluline teada
oma piirkonna kohta käivaid andmeid, et ennetustegevusi paremini sihistada ning tehtud
tegevuste tulemuslikkust mõõta. Hetkel ei ole maakondade lõikes vigastuste raportit, mis
koondaks visuaalselt arusaadavalt vigastuste ennetamiseks vajaliku informatsiooni. Vigastusi
puudutavad andmed on küll Eesti Haigekassas ning Tervise infosüsteemis olemas ning TAI
hallatavast Tervisestatistika ja -uuringute andmebaasist koondatul kujul leitavad, kuid
asjaomaste spetsialistide jõudmine andmeteni on vähetõenäoline.
17
Riigikantselei, 2014. Vigastuste ja vigastussurmade ennetamise poliitika koordineerimise rakkerühm.
https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/uuringud/vigastuste_ennetamise_rakkeruhma_aruanne.pdf
12
Nimetatud tegevuse raames töötatakse koostöös ekspertidega välja ühtne formaat paikkondliku
vigastuste raporti jaoks, mis on korduvkasutatav ning üle paari aasta uuendatav. Eraldi
tähelepanu pööratakse kukkumiste ja külmumistega seotud andmete analüüsimisele. Formaat
on visuaalselt selgesti mõistetav ning infograafiline. Raport hakkab sarnanema TAI poolt
varasemalt loodud ning regulaarselt uuendatavate maakonna tervise- ja heaolu ülevaadetega
ning TAI hakkab tulevikus regulaarselt vigastusi puudutavaid raporteid koostama ning
paikkonna tasandile edastama. Loodav formaat loob paremad eeldused kohalikul ja
maakondlikul tasandil vigastuste ennetustegevuste planeerimiseks ja elluviimiseks.
Maakondlike ülevaateid hakkab regulaarselt koostama ja maakondadele esitama Tervise
Arengu Instituut. Peamiseks sihtrühmaks on MAROd, KOVid ning riigiasutuste piirkondlikud
esindajad (näiteks Päästeamet, Politsei – ja piirivalveamet, Maanteeamet jne), kes maakonnas
või kohalikus omavalitsuses ennetustegevusega tegelevad.
Kohalike omavalitsuste juhtide ja spetsialistide uuring
Uuringuga soovitakse kaardistada KOV juhtide ja tervise valdkonnaga seotud KOV
spetsialistide teadlikkust, arusaamu ja tegevuste korraldust omavalitsustes seoses
tervisedenduse ja turvalisuse teemadega. Uuringus kutsutakse osalema kõiki 79 KOVi (juhi
tasandil ja spetsialisti tasandil), kellest 20 on antud projektis osalevad KOVid. Andmekogumist
viiakse läbi kahel korral – enne KOVidele suunatud arendustegevustega alustamist ning kogu
projekti lõpuperioodil. Valmib kaks raportit. Selliselt täidab andmekogumine kahte ülesannet:
annab sisendi kohalikku tasandit võimestavate tegevuste planeerimiseks (vastavalt ilmnenud
vajadustele) ning annab hinnangu projekti tulemuslikkusele (kui võrrelda projektis osalenud
KOVe ülejäänutega ning osalenud KOVide tulemusi enne ja peale arendustegevuste
elluviimist).
Lisaks kvantitatiivsele küsitlusele teostatakse ka mõned kvalitatiivsed intervjuud, et selgitada
KOVide vajadusi ja väljakutseid täpsemalt. Uuringu viib läbi Tervise Arengu Instituut. Sisse
hangitakse kvalitatiivsete intervjuude läbiviimine. Uuringu üheks koostööpartneriks on käesoleva
projekti Norra partner Norra Rahvatervise Instituut (Norwegian Institute of Public Health), kelle
teadmisi kasutatakse küsimuste formuleerimisel, et saada võimalikult täpset ja vajalikku infot
küsitletavate hoiakute ja arusaamade kohta.
Juhise ja standardküsimustiku koostamine uuringute jaoks kooliõpilaste sihtrühmas
Eelnevalt kirjeldatud rahvastiku tervisekäitumise uuring katab vanusrühma 16–64.
Täiskasvanud rahvastiku kõrval on tervise valdkonnas väga oluliseks regulaarse seire grupiks
kooliõpilased. TAI teostab kooliõpilaste seas järgmisi regulaarseid andmekogumisi: kooliõpilaste
tervisekäitumise uuring (HBSC), kooliõpilaste alkoholi ja narkootikumide kasutamise uuring
(ESPAD), HIVi temaatikaga seotud teadmiste, hoiakute ja käitumise uuring.
Need uuringud võimaldavad analüüsi viie regiooni tasandil. Selles sihtrühmas ei planeerita
üleriiklikult nii suuremahuliste uuringute teostamist, mis võimaldaks esitada iga maakonna
põhiseid andmeid. Samas näevad maakonnad ja KOVid selle järele vajadust, et oleks võimalik
paremini hinnata noorte riskikäitumise taset, kaitse- ja riskitegureid kogukonnas ja planeerida
vajadustest lähtuvaid sekkumisi paikkonna tasandil. Piirkonna kooliõpilaste tervisekäitumise
uuringuid tuleks KOVide või maakondade tasandil ise läbi viia.
Et KOVide või MAROde kaudu korraldatud kooliõpilaste uuringud oleksid kvaliteetsed,
koostatakse projekti raames juhis, mis annab ülevaate uuringu teostamise etappidest ja
13
korrektsest läbiviimise metoodikast antud sihtrühmas (alates planeerimisest kuni andmete
analüüsini). Juhisega käib kaasas standartküsimustik, mis sisaldab peamisi küsimusi erinevate
tervisevaldkondade kaardistamiseks. Küsimustikku oleks võimalik kasutada kas tervikuna või
moodulite kaupa, olenevalt vajadusest erinevaid terviseteemasid katta. Küsimustiku koostamisel
tuleb arvestada ka sellega, mida on võimalik küsida erinevas vanuses lastelt ja noortelt.
Küsimustiku kokkupanemisel lähtutakse regulaarsete seireuuringute küsimustikest. Nii on
võimalik KOVi tulemusi võrrelda ka üleriiklike andmetega.
Juhise ja standartküsimustiku koostavad Tervise Arengu Instituudi töötajad koostöös valdkonna
ekspertidega.
Tervisemõju hindamise töövahend
Erinevate poliitikate, otsuste ja sekkumiste tervisemõju hindamiseks puudub Eestile
kohandatud töövahend. Projekti raames on plaanis koostada rahvusvahelistel materjalidel
põhinev tervisemõju hindamise töövahend ning piloteerida seda 1-2 kohalikus omavalitsuses.
Tervisemõju hindamise töövahend tellitakse hankemenetluse abil sisse valdkonna ekspertidelt.
Toitlustuse kvaliteedi hindamismudeli väljatöötamine
Kavas on välja töötada lasteaedadele, koolidele, hooldekodudele ning teistele kohaliku
omavalitsusele kuuluvatele avalikele asutustele hindamismudel eesmärgiga tõsta toitlustuse
kvaliteeti nimetatud kohtades. Hindamisi hakkavad läbi viima vastava paikkonna spetsialistid,
kel on teadmisi või oskusi toitlustamise valdkonnas, kindlasti hakkab meeskonda kuuluma ka
esindaja vastavast asutusest. Mudel peab sisaldama järgmisi komponente: menüü
mitmekesisus, köögi korrasolek, samuti köögi ergonoomika, kööginõud, koka rõivastus, tema
töövahendid, ruumide puhtus, jms. eesmärgiga parandada nii pakutava toidu kvaliteeti kui ka
ümbritsevat keskkonda vastavas asutuses.
Toitlustuse kvaliteedi hindamismudel töötatakse välja koostöös paikkonna vastava valdkonna
ekspertidega.
Toitumisvaldkonna sekkumiste juhend kohalikele omavalitsustele
Kavas on koostada tasakaalustatud ja mitmekesist toitumist soodustavad tõenduspõhiste
sekkumiste kohta juhendmaterjal omavalitsustele, mis aitab luua paremad eeldused tervislikuks
toitumiseks enda elanikkonna seas.
Sekkumiste juhendi töötab välja Tervise Arengu Instituut koostöös valdkonna parimate
ekspertidega. Juhendi toimetamine, kujundustööd ja tootmine hangitakse sisse kolmandatelt
osapooltelt.
14
2.2 KOV RAHVATERVISE VALDKONNA VÕIMEKUSE ARENDAMINE
Tegevuse eesmärk on KOVide võimekuse suurendamine ja toetamine heaolu, tervise ja
turvalisuse valdkonna analüüsimisel ja sekkumiste planeerimisel (valdkondade ülene strateegiline
planeerimine; koostöövõrgustike loomine ja arendamine, tegevuste elluviimine, ressursihaldus
jne). Koolituste ning regulaarse nõustamisega toetatakse kohalikke omavalitsusi ja MAROsid
rahvatervise valdkondade üleseks arendamiseks maakonnas tervikuna.
Selleks, et paremini mõista kohaliku tasandi vajadusi rahvatervise valdkonnas, on vaja välja
selgitada probleemid takistuste ületamiseks. Kitsaskohtade ja võimalike lahendusteede
kaardistamiseks kasutatakse teenuse disaini metoodikat.
Omavalitsusjuhtide ja otsusetegijate teadlikkus ning arusaam rahvatervise laiaulatuslikkusest on
madal: selleks luuakse toetussüsteem, kus omavalitsustel oleks võimalik individuaalset
nõustamist saada arendades nende oskuseid ja teadmisi tõhustamaks ennetustööd kogukondlikul
tasandil ning suurendamaks kohaliku omavalitsuse rolli ennetusprotsessis. KOV töötajatele
õpetatakse oskusi, kuidas kohalikul tasandil teha süsteemset, järjepidevat, tõenduspõhist,
kohalikel vajadustel ja avatud valitsemise põhimõtteid arvesse võtvat ennetustööd.
KOVides on ennetusvaldkonna tervikliku pildi ja järjepideva arengu tagamiseks äärmiselt oluline
läheneda elanike heaolule valdkondade üleselt (võttes arvesse olukorda nt tööturul, hariduses,
transpordis, jm). Vajalik on kaasata nii erinevate valdkondade juhte kui ka sihtrühmi, et tõsta
rahvatervise teemade, sh. tervisedenduse valdkonna mainet ja selgitada andmetel põhinevate
otsuste ja tegevuste kasu (sh KOV juhtidele).
Tegevuste etapid:
- KOVide ja MAROde kaasamine ning partnerluslepingute sõlmimine;
- KOVide rahvatervise valdkonna võimekuse arendamise süsteemi väljatöötamine
teenusedisaini metoodikat kasutades;
- osalevates omavalitsustes ja maakondades olukorra kaardistamine ning vajalike
andmete kogumine ning analüüs;
- prioriteetsete tegevussuundade valimine;
- osalejate vajadustest lähtuvalt koolitus- ja nõustamisplaani koostamine (vajadusel
koolitajate koolitamine);
- nõustamissüsteemi loomine, nõustajate koolitamine ja vajadusel superviseerimine;
- KOVide koolitamine (sh e-koolitused) vahelduvalt regulaarse nõustamisega (sh
supervisioon, kovisioon).
Põhimõtted:
- tegevustes osalemiseks peab KOVil või MAROl olema loodud püsiv töörühm, kes
koolitustel osaleb, vahepealsel perioodil tegevusi ellu viib ning nõustamist saab;
- maakonnaülese sünergia tekkimiseks on oluline ühest maakonnast mitme KOVi ning
MARO osalus;
15
- koolituste hulka kuuluvad nii tänased TAIs ja TAI koostööpartneritega väljatöötatud
koolitused (nt tervisedenduse abc, kommunikatsioon, huvikaitse, Euroopa
uimastiennetuse õppekava (EUPC)) kui ka lähtuvalt vajadustest ning KOVi seatud
prioriteetsetest tegevussuundadest luuakse juurde täiendavaid koolitusi.
Partnerlepingutesse on kavas kaasata vähemalt 20 KOVi viiest järgmisest maakonnast: Ida- ja
Lääne-Virumaa ning Võru-, Valga- ja Põlvamaa, kuna ebavõrdsus võrreldes teiste Eesti
paikkondadega on seal kõige suurem.
Tegevuse raames läbiviidavaid koolitusi on osaliselt vajalik kaasajastada, mõned koolitused on
vaja vastavalt vajadustele täiendavalt välja töötada. Kuna osa koolitustest viiakse ellu Ida-
Virumaal, on vajalik nende tõlge vene keelde. Koolitusteenust hakkavad osutama erinevad
kvalifitseeritud partnerid, osasid koolitusi viib läbi Tervise Arengu Instituut.
Tegevuste sihtgrupid:
- kohalikud omavalitsused, keskendutakse Virumaale ja Kagu-Eestile;
- MAROd;
- tervisedenduse võrgustikud maakonna ning KOV tasandil (tervisedendajad,
tervisenõukogud, töörühmad vms).
Tegevuste tulemusena suurenevad omavalitsuste ja MAROde kompetentsid ning võimekus
rahvatervise valdkonnas, omavalitsus suudab süsteemsemalt (valdkondadeüleselt),
jätkusuutlikult (pikaajaline lähenemine) ja mitmekülgsemalt panustada oma elanikkonna heaolu
kasvu kohaliku terviseseisundi analüüsimise (tervise- ja heaoluprofiilid) ja sekkumiste
rakendamise kaudu.
Programmis osalejatel on paremad oskused teha strateegilisi otsuseid, planeerida tegevusi,
osata lugeda andmeid ja nende pealt prioritiseerida, teha tõhusat huvikaitset ning jätkusuutlikult
planeerida ennetustegevusi, sh noorte riskikäitumise ennetamisel. Projekti lõpuks on välja
töötatud ja piloteeritud mudel, mis aitab piirkonnas:
- valdkondadeüleselt strateegiliselt planeerida rahvatervise arendamist ja tegevusi;
- suurendada koostööd ja arendada võrgustikku maakonnas osalevate omavalitsuste
ning MARO vahel;
- suurendada vajalike teadmiste ja oskustega inimeste arvu kasvu piirkonnas.
2.3. SEKKUMISE TOYBOX KOHANDAMINE, PILOTEERIMINE JA ELLUVIIMINE
Toybox on 4-6-aastastele lastele suunatud mitmeosaline peresid kaasav sekkumine, mida
viiakse läbi koolieelsetes lasteasutustes. Sekkumine keskendub vee joomise
suurendamisele, tervislike vahepalade söömisele, kehalisele aktiivsusele ja istuvate
tegevuste vähendamisele ning katkestamisele. Sekkumise eesmärgiks on ennetada
ülekaalu ja rasvumist varases lapseeas ning mõjutada neid laste käitumisharjumusi, mida
16
teadusuuringute põhjal rasvumisega seostatakse. Koolieelne iga on sekkumiseks sobivaim
aeg, kuna toimub kiire vaimne ja füüsiline areng ning pannakse suuresti alus
käitumisharjumustele, mis toetavad tervist ja heaolu ka täiskasvanu eas ning ennetavad
hilisemat ülekaalu.
Toybox on välja töötatud ja hinnatud 10 Euroopa riigi teadlastest ja ekspertidest koosneva
multidistsiplinaarse uuringumeeskonna poolt ning sekkumist rakendati 2012-2013. aastal
kuues Euroopa Liidu riigis: Belgias, Bulgaarias, Saksamaal, Kreekas, Poolas ja Hispaanias.
2018. aastal valiti sekkumine Euroopa Komisjoni Steering Group on Promotion and
Prevention (SGPP) töörühma poolt parimate praktikate hulka. Leiti, et Toybox on tulemuslik,
ei suurenda sotsiaalset ebavõrdsust, sest on ühtmoodi mõjus kõigi sotsiaalmajanduslike
gruppide hulgas ning kulutõhus. Tulemuste ja mõju hindamine lubab väita, et sekkumise
tulemusel suurenes laste veejoomine, vähenes magusa tarvitamine nii lastel kui vanematel,
paranes perede toitumiskvaliteet ning võrreldes kontrollgrupiga vähenes arvuti- ja
videomängudele mängimisele pühendatud aeg (https://doi.org/10.3390/nu9050479).
Sekkumine on üles ehitatud läbi nelja tasandi ning seda rakendatakse vähemalt 24 nädala
vältel:
- Tasand 1 - lasteaias luuakse toetav keskkond, sh rühmaruumides (vee
kättesaadavus, tervislike vahepalade pakkumine, vaba ruum liikumistegevusteks
jne);
- Tasand 2 – õpetaja viib igapäevaselt lastega läbi soovitud käitumisharjumusi
edendavaid tegevusi: innustab lapsi olema kehaliselt aktiivsed, vähendama
istumisaega tehes lühikesi liikumispause, sööma tervislike vahepalasid ning jooma
janu kustutamiseks vett;
- Tasand 3 – õpetaja viib läbi lõbusaid rühmaruumi tegevusi (jutud, eksperimendid,
mängud jms) vähemalt ühe tunni ulatuses nädalas, kuhu on aktiivselt kaasatud kogu
rühm;
- Tasand 4 – lapsevanemate kaasamine läbi nende julgustamise ja nõustamise
soovitud käitumisharjumuste soodustamiseks koduses keskkonnas.
Sekkumise Eesti oludele sobivaks kohandamine ja rakendamine eeldab järgmisi tegevusi:
- taustauuringute tegemist;
- arendusmeeskonna kokku kutsumist erialaekspertide näol sekkumise
kohandamiseks ja arendamiseks;
- lasteaiaõpetajatele suunatud õpetajaraamatute tõlkimist, kohandamist, piloteerimist,
täiendamist ja väljaandmist;
- lastevanematele suunatud tegevuste täiendavat väljatöötamist ja piloteerimist;
- koolitusmaterjalide väljatöötamist ning koolitajate koolitamist;
- õpetajate koolitamist;
- sekkumise piloteerimist 5 lasteaias;
- mentorlussüsteemi väljatöötamist;
- sekkumise rakendamist;
- sekkumise tulemuslikkuse hindamise metoodika väljatöötamist ja piloteerimist.
17
Rakendamise tegevuskava:
1. esimesel õppeaastal sekkumise ja hindamismetoodikate piloteerimine viies lasteaias
erinevates KOVides;
2. teisel õppeaastal sekkumise rakendamine ning tulemuslikkuse uuring kümnes rakendavas ja
kümnes kontroll-lasteaias;
3. kolmandal õppeaastal sekkumise rakendamine veel kümnes lasteaias ning
andmekogumine.
Sekkumise Toybox elluviija on Tervise Arengu Instituut. Koolitusmaterjalide väljatöötamist ja
väljaandmist, koolitajate ja lasteaiaõpetajate koolitamisteenust hangitakse teenusena sisse oma
valdkonna ekspertidelt ja TAI lepingupartneritelt.
Projekti tulemusena on Toybox sekkumine plaanis läbi viia 25 koolieelses lasteasutuses Eesti
erinevates KOVides (eelistatult Virumaal ja Kagu-Eestis), koolitatakse ca 100 lasteaiaõpetajat ja
kaasatakse ligikaudu 500 last ja nende perekonda.
Tegevus koos peamiste etappidega Tegevuse algus- Tegevuse elluviija
ja lõppkuupäev (organisatsioon
ja/või ekspert)
1.UURINGUD JA JUHENDID
Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise 25.05.2020- TAI ja koostööpartnerid
uuring laiendatud valimiga 30.09.2021
Koduvigastuste põhjuste analüüs ja 01.09.2020- TAI ja hankepartner
ennetuspraktikate kaardistus 31.12.2020
Vigastuste raporti formaadi väljatöötamine ja 01.02.2021- TAI koostöös
maakonnapõhiste andmete esitamine 31.01.2023 hankepartneriga
Kohalike omavalitsuste juhtide ja spetsialistide 01.06.2020- TAI
uuring 31.12.2020
Juhise ja standardküsimustiku koostamine KOVidele 01.09.2021- TAI ja koostööpartnerid
uuringute jaoks kooliõpilaste sihtrühmas 31.12.2022
Tervisemõju hindamise töövahend 01.10.2020- TAI ja hankepartner
31.12.2021
Toitumisvaldkonna sekkumiste juhend kohalikele 01.03.2021- TAI eksperdid
omavalitsustele 31.12.2022
Toitlustuse kvaliteedi hindamismudeli väljatöötamine 01.11.2020- TAI koostöös KOVide ja
31.12.2022 MAROdega
2. KOV RAHVATERVISE VALDKONNA
VÕIMEKUSE ARENDAMINE
Omavalitsuste ja maakondlike 01.06.2020- TAI koostöös paikkonna
arendusorganisatsioonide kaasamine ning 30.09.2021 tervisedenduse
partnerluslepingute sõlmimine ekspertrühmaga
KOVide rahvatervise alase võimekuse arendamise 01.06.2020- TAI koostöös
süsteemi väljatöötamine teenusedisaini metoodikat 30.06.2021 hankepartneriga
kasutades
18
Osalevates omavalitsustes ja maakondades 01.08.2020- TAI eksperdid koostöös
olukorra kaardistamine, vajalike andmete kogumine 31.12.2020 mentorite/nõustajatega ja
ning analüüs. Prioriteetsete tegevussuundade KOV vastava
valimine meeskonnaga
Osalejate vajadustest lähtuvalt koolitus- ja 01.06.2020- TAI eksperdid koostöös
nõustamisplaani koostamine 31.10.2023 mentorite/nõustajatega ja
KOV vastava
meeskonnaga
Nõustamissüsteemi loomine, nõustajate koolitamine 01.09.2020- TAI koostöös
ja vajadusel superviseerimine 31.01.2024 hankelepingu partneriga
Koolituste ettevalmistamine (kohandamine, 01.06.2020- TAI koostöös
väljatöötamine, tõlkimine, jms), vajadusel koolitajate 31.12.2023 hankelepingu
koolitamine partneritega
KOVide koolitamine (sh e-koolitused) vahelduvalt 01.09.2020- TAI koostöös
regulaarse nõustamisega (sh supervisioon, 31.01.2024 hankelepingu
kovisioon) partneritega
3.SEKKUMINE TOYBOX KOHANDAMINE,
PILOTEERIMINE, ELLUVIIMINE
Taustauuringute tegemine 01.06.2020- TAI koostöös
31.12.2020 ekspertidega ja
hankelepingu partneriga
Arendusmeeskonna kokku kutsumine 01.08.2020- TAI koostöös
erialaekspertide näol sekkumise kohandamiseks ja 31.12.2023 erialaekspertidega
arendamiseks
Lasteaiaõpetajatele suunatud õpetajaraamatute 01.06.2020- TAI koostöös
tõlkimine, kohandamine, piloteerimine, täiendamine 31.12.2021 hankelepingu
ja väljaandmine partneritega
Lastevanematele suunatud tegevuste täiendav 01.08.2020- TAI koostöös ekspertide
väljatöötamine ja piloteerimine 31.08.2021 ja hankelepingu
partneritega
Koolitusmaterjalide väljatöötamine ning koolitajate 01.09.2020- TAI koostöös
koolitamine 31.08.2021 hankelepingu
partneritega
Õpetajate koolitamine 01.05.2021- TAI koostöös
31.12.2023 hankelepingu
partneritega
Sekkumise piloteerimine 5 lasteaias 01.09.2021- TAI koostöös
30.06.2022 ekspertidega
Mentorlussüsteemi väljatöötamine ja rakendamine 01.08.2020- TAI koostöös
31.12.2023 hankelepingu
partneritega
Sekkumise rakendamine 2021/2022 õppeaastal 01.09.2022- TAI koostöös
30.06.2023 ekspertidega
Sekkumise rakendamine 2022/2023 õppeaastal 01.02.2022- TAI koostöös
30.06.2023 ekspertidega
Sekkumise rakendamine 2023/2024 õppeaastal 01.02.2023- TAI koostöös
28.02.2024 ekspertidega
Sekkumise tulemuslikkuse hindamise metoodika 01.06.2020- TAI koostöös
väljatöötamine, piloteerimine, andmekogumine 28.02.2024 hankelepingu
partneritega
19
3. Indikaatorid (vastavalt Concept Note’ile)
Indikaator Nimetus Algtase Sihttase Selgitus
(2020) (2023)
Tulemusindikaator 1) Kohalike omavalitsuste 0 40 Projekti lõpuks rakendatakse vähemalt 40 Eesti
(Outcome indicator) arv, kes rakendavad kohalikus omavalitsuses mõnda tõenduspõhist
tõenduspõhiseid rahvatervise sekkumist.
sekkumisi.
2) Kohalike omavalitsuste 0 20 Projekti lõpuks rakendatakse vähemalt 20 Eesti
arv, kes rakendavad kohalikus omavalitsuses mõnda tõenduspõhist
tõenduspõhiseid rahvatervise sekkumist, mis ennetab noorte ja laste
sekkumisi laste ja noorte riskikäitumist.
riskikäitumise ennetamiseks.
3) KOVi juhtide ja Mõõdetakse 55% 55% KOVi juhtidest ja spetsialistidest omavad
spetsialistide osakaal, kes on projekti- arusaama rahvatervise valdkonna tähtsusest
teadlikud tõenduspõhise tegevuste ning on teadlikud tõenduspõhise praktika
praktika põhimõtetest alguses. põhimõtetest.
rahvatervises.
4) Nõustamis- ja/või 0 1 Loodud on kohalike omavalitsuste toetamiseks
mentorsüsteemi olemasolu nõustamis- ja/või mentorsüsteem rahvatervise
rahvatervise valdkonna valdkonna võimestamiseks ja tõenduspõhiseks
võimestamiseks. praktikaks.
Väljundindikaator 1)Uuringute ja juhendite arv 0 8 Valminud on 8 uuringut/juhendit/analüüsi, mis
(Output indicator) abistavad kohalikke omavalitsusi rahvatervise
valdkonna tegevuste planeerimisel ja
elluviimisel toetudes oma piirkonna andmetele.
2) KOVide arv, kus on 0 20 Loodud on jätkusuutlik nõustamis- ja/või
rakendatud nõustamis- ja/või mentorsüsteem, mida on rakendatud 20 KOVis
mentorsüsteemi rahvatervise eesmärgiga edendada tõenduspõhist praktikat
valdkonnas. rahvatervise valdkonnas.
3) KOVide arv, kelle 0 60 Suurendatud on võimekust ja teadlikkust
spetsialistid on osalenud rahvatervise valdkonnas Eesti kohalikes
rahvatervise valdkonna omavalitsustes. Erinevatel rahvatervise
võimekuse arendamise teemasid käsitletavatel koolitustel on osalenud
koolitustel. spetsialiste 60st kohalikust omavalitsusest.
20
4) Koolieelsete lasteasutuste 0 25 Projekti lõpuks on Eesti jaoks kohandatud ja
arv, kus on rakendatud piloteeritud sekkumine Toybox ning rakendatud
sekkumist Toybox. 25 koolieelses lasteasutuses koostöös
KOVidega.
21
4. Projekti mõju läbivatele teemadele
Projekt mõjutab (märkida ristiga, nii „jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust
argumenteeritult põhjendada):
Mõju regionaalsele arengule X jah ei
Kohalike omavalitsuste suurem teadlikkus rahvatervise valdkonna olulisusest loob paremad võimalused
atraktiivseks ja inimesekeskseks elukeskkonnaks nimetatud paikkonnas. Heade elukeskkondade
kujunemine suurtest keskustest väljaspool aitab vähendada ääremaastumist ning ka piirkondliku
ebavõrdsust. Projekti on kavas kaasata 20 KOVi 5 järgmisest maakonnast: Ida- ja Lääne-Virumaa ning
Võru-, Valga- ja Põlvamaa, kuna ebavõrdsus võrreldes teiste Eesti paikkondadega on seal kõige
suurem.
Kuigi käesoleva projekti raames keskendutakse peamiselt viie maakonna omavalitsustele, saavad kasu
ka teised maakonnad, sest paljusid koolitusi viiakse läbi üle Eesti. Nii võimestatakse kaudselt ka teisi
KOVe ja maakondi, kuna paikkonda tekib inimesi, kellel on teadmised ja oskused rahvatervise
valdkonda panustada ja tervis igas poliitikas põhimõtteid rakendada.
Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu, erinevate juhiste ning vigastuste raporti
formaadi abil loome kohalikule tasandile paremad võimalused oma piirkonna terviseinfole
ligipääsemiseks ja sellega arvestamiseks kohalike arengusuundade ja tegevuste planeerimisel.
Mõju keskkonnahoiule jah X ei
Otsene mõju keskkonnahoiule puudub.
Mõju infoühiskonna edenemisele X jah ei
Infoühiskonna arengule aitab mh kaasa vigastuste raporti formaadi loomine koos maakonnapõhiste
andmetega, samuti juhise ja standardküsimustiku loomine kohalikul tasandil tervise temaatika osas
teabe kogumiseks ja jagamiseks. Rahvatervise valdkonna võimekuse arendustegevuste raames on
kavas läbi viia erinevaid e-koolitusi, mis panustavad ka sihtgrupi teadlikkuse tõstmisele infoühiskonna
võimalustest.
Mõju kodanikuühiskonna arengule X jah ei
Projekti jooksul saavad omavalitsuste meeskonnad mitmeid koolitusi ning nõustamist teemal, kuidas
paremini kaasata ning toetada kodanikuühiskonda tervise- ja heaolu alaste tegevuste planeerimisel
ning elluviimisel paikkonnas.
22
Mõju võrdsete võimaluste edendamisele18
Käesoleva projekti raames on kavas suurendada teadlikkust tervisealase ebavõrdsuse olemusest ja
võimalustest nende ebavõrdsuste vähendamiseks paikkondades. Samuti nõustatakse piirkondi
strateegiliste valikute tegemisel, et tulevikus tekiks vähem tervisealast ebavõrdsust.
Sooline võrdõiguslikkus (kas projekti lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)19
X jah ei
Projekt sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse.
Tegevuste kirjeldus:
Projekt hõlmab tegevusi, nagu uuringud, raportid, kohalike omavalitsuste võimestamine koolituste abil
jm, mis võimaldavad soopõhiselt arvestada naiste ja meeste rahvatervise valdkonna meetmetega.
Võrdne kohtlemine
X jah ei
Kirjeldada, kuidas on võrdne kohtlemine tagatud:
a) erinevas vanuses inimeste võrdne kohtlemine;
b) puudega inimeste võrdne kohtlemine;
c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest
või veendumusest või seksuaalsest sättumusest (kirjelduses tuua välja tunnus – sugu, rass/rahvus,
usuline veendumus või seksuaalne sättumus)
Põhimõtted, mida kõigi väljatoodud gruppide puhul rakendatakse, puudutavad ühest küljest
kogukondades erinevate osapoolte kaasamist ja erinevate gruppide hääle kuuldavaks tegemist alates
vajaduste kaardistamisest kuni kogukondi puudutavate otsuste langetamiseni. Teisest küljest
ebavõrdsust tekitavate protsesside ja olukordade-otsuste märkamist ja ennetamist ning ebavõrdsuse
aktiivset vähendamist.
18
Euroopa parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 17. detsember 2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine
ja mittediskrimineerimine.
19
Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik
poliitikad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad sh ka naisi ja mehi.
23
5. Projekti jätkusuutlikkus
Projekti raames tehakse olulisi investeeringuid jätkusuutlikkuse printsiipi ning pikaajalist perspektiivi
silmas pidades:
luuakse erinevaid juhendeid ning formaate tervisenäitajatest ja toitlustamise hindamismudel
maakondlikule tasandile, mida saab pärast projekti lõppu kasutada;
töötatakse välja ja kohandatakse erinevaid koolitusi ning koolitusmaterjale, mida oluliselt
vähema rahalise ressursiga saab hiljem ellu viia. Samuti on olemas koolitatud koolitajad, kes
saavad oma tegevusi läbi viia ka Eesti teistes paikkondades pärast projekti lõppemist.
Tõlgitakse, kohandatakse Eesti oludele vastavaks, piloteeritakse ja viiakse läbi mõju-uuring
teaduspõhisele sekkumisele Toybox, mis toetab nii laste kui ka täiskasvanute tervist ja heaolu.
Kui sekkumine osutub mõjusaks, siis saab seda peale projekti lõppu Eesti koolieelsetes
lasteasutustes oluliselt väiksema finantsressursi eest rakendada.
Kõikide projekti raames väljatöötatud materjalide, formaatide, raportite, programmide, koolituste jt
vahendite kasutamist on plaanis projektijärgselt jätkata, vastavalt riigieelarve võimalustele ja sihtrühma
vajadustele.
Kuna projekti elluviija TAI on riigi teadus-ja arendusasutus, jääb projekti raames väljatöötatu avaliku
sektori omandisse.
24
6. Projekti lühikokkuvõte inglise keeles
Estonia has been successful in improving population`s health since the early 2000s: average life
expectancy has grown fast. Yet, there is still struggle with the inequality, especially as regards to the
years of healthy life in different regions. Men in Harju County live healthy 57 years, in the south part of
Estonia - in Põlva County they live healthy only 42 years, 15 years less than in the area of capital city
Tallinn.
Hence, the more sophisticated approach to health promotion is needed. In order to tackle the
disparities, local initiatives are needed to provide with the health supporting environment and services.
It is crucial to integrate health as one of the core issues into the municipalities’ strategic agenda.
The target groups of the project are as follows: local governments (focus on municipalities at Ida-Viru,
Lääne-Viru, Põlva, Võru and Valga county), public health specialists and network teams.
The project aims to increase public health competence and capacity of local governments and to
enhance the evidence-based planning and implementing of interventions at local level.
Project activities shall include:
Training of local government leaders, public health specialists and members of local level health
promotion teams;
Developing a mentor system for local governments to implement evidence-based public health
interventions;
Encouraging, supporting and counselling local governments in analysing the local health status
(compiling health profiles) and designing evidence-based interventions;
Supporting and counselling local governments in preventing risk-behaviour, particularly among
young people;
Gathering and disseminating latest scientific evidence on effective measures and best practices
in public health.
Expected outcomes:
At least half of Estonian municipalities are implementing evidence-based public health
interventions in general;
At least 20 local governments are implementing evidence-based interventions to prevent the
risky behaviour of youth and children;
Most of the local governments are aware of the principles of evidence-based public health policy
and health promotion interventions;
There is competent counselling and sources of information necessary for conducting evidence-
based public health policies and health promotion available for local governments.
25
7. Projekti elluviimisega seotud riskide hindamine
Risk Riski Riski Riski Tegevus riskide maandamiseks
MÕJU TÕENÄOSUS ASTE
4 2 8 Projekti planeerimisel on see kõige
A1. Sihtrühma madal huvi tegevuste vastu. olulisem risk, mis ohustab projekti
eesmärkide saavutamist. Riski aitab
maandada heade koostööpartnerite
olemasolu, nt Eesti Tervislike
Omavalitsuste Võrgustik, maakondlikud
arendusorganisatsioonid, kellega on
varem sarnaste tegevuste elluviimisel
koostööd tehtud. TAI-l on pikaajaline
kogemus kohaliku tasandi
organisatsioonidega suhtlemisel ning
koolituste korraldamisel, mistõttu on
olemas oskused keerukaid olukordi
lahendada.
4 2 8 Riski maandamiseks on projekti
A2. Tegevused ei vasta sihtrühma ootustele. tegevuskavasse planeeritud vajadusel
fookusgrupi arutelude läbiviimine
paikkondades, mille eesmärk on
kaardistada sihtrühma ootused
võimalikult täpselt. Tegevuste
planeerimisel on projekti planeerimisse
kaasatud Tervise Arengu Instituudis
loodud asutuste ülene paikkonna
tervisedenduse ekspertrühm, kuhu
kuuluvad erinevad teemaga seotud
organisatsioonide (sh omavalitsused)
esindajad.
A3. Kohalike omavalitsuste tervisealase 3 2 6 Riski maandamiseks tuleb osalevate
võimekuse arendamise projektis osalevad omavalitsustega kokkulepe teha kõige
omavalitsused on passiivsed. kõrgemal otsustamise tasemel: olemas
on kõrge motivatsioon nii volikogus kui
26
vallavanemal/linnapeal.
A4. Uuringutes osalejate (küsimustiku 3 2 6 Tervise Arengu Instituudil on
vastajate) vähene aktiivsus ning sellest tulenev kogemused üle-Eestiliste uuringute
oodatust madalam vastamismäär. läbiviimisel ning on olemas ka teatav
praktika juhtumite osas, kus
vastamismäär erineb oodatust.
B1. Vead eelarve planeerimisel 3 1 3 TAI-l on kogemused
eelarveplaneerimisel, sh koolituste
eelarvete planeerimisel. Projekti
meeskonna regulaarsed kohtumised,
sh tegevuste ja eelarveseisu
läbivaatamine, aitavad ennetada
võimalikke riske või nendele aegsasti
reageerida.
C1. Projekti partnerid ei tule toime nende 2 2 4 TAI saab pakkuda tuge projekti
vastutada olevate ülesannete ja/või projekti aruandluse osas.
aruandlusega.
C2. Projekti tegevused viibivad projekti 3 3 9 Riski maandamiseks on oluline
partnerite tegevuse tulemusena olulisel määral. määrata realistlikud tähtajad tööde
erinevate etappide jaoks ning jooksvalt
reageerida ootamatute probleemide
kerkimise korral.
D1. Muutused Eesti Vabariigi seadusandja ja 2 1 2 Tervise Arengu Instituut on süsteemselt
valitsussektori poolt seatud prioriteetides (nt kaasatud valdkondlike arengukavade,
rahvastiku tervise arengukava). roheliste raamatute ning muude
dokumentide väljatöötamisse.
Kaasatuse tõttu on võimalik juba
varakult reageerida võimalikele
muudatustele, mis võivad muutuda
takistavateks faktoriteks projekti
eesmärkide saavutamisel.
D2. Haldusreformist tingitud madal võimekus 3 2 6 Haldusreform viidi läbi aastal 2017,
omavalitsustes ja maakondlikes mille tulemusena muutus nii kohaliku
arendusorganisatsioonides. kui ka maakondliku tasandi süsteem.
Risk on sellest hoolimata hinnatud
27
keskmiseks, kuna tänaseni on paljudel
omavalitsustel ning maakondadel
(MARO) käsil muutustega kohanemise
protsess, mille tulemusena on fookus
teistel teemadel. Riski maandamiseks
on oluline saada projektis osalemise
otsus omavalitsustes ja maakonna
arendusorganisatsioonides kõrgeimal
otsustamise tasandil. Lisaks panustab
motivatsiooni säilimisse
naaberomavalitsuste ja maakondade
osalus, kes teineteist toetada saavad.
E1. Projekti perioodil, 2021.a. okt. toimuvate 3 3 9 Riskide maandamiseks on oluline teha
KOV volikogude valimistest tingitud tihedat koostööd, toetada ja
prioriteetide ja tegevussuundade muutus motiveerida kohaliku omavalitsuse
kohalikul tasandil. rahvatervise tegevuste eest vastutavat
nn juhtrühma ning veenda neid projekti
tegevuste olulisuses ning
jätkusuutlikkuses nende oma
paikkonna inimeste heaolu silmas
pidades. Olla valmis peale valimisi
lisakohtumisteks uute otsustajatega.
E2. Kultuuride erinevusest, kohalike tavade, 3 3 9 Riskide maandamiseks on oluline
väljakujunenud praktikate ning erinevate siduda sekkumine koolieelsete
vajaduste tõttu võib olla sekkumist Toybox asutuste õppekavaga (hetkel riiklikus
keeruline rakendada ja Eesti oludele õppekavas olemas), et programmi
kohandada. rakendamine sujuks suuremate
takistusteta. Samuti on plaanis kõigis
etapis kaasata lasteaiaõpetajaid ja
lapsevanemaid ning enne rakendamist
tegevused väikeses rühmas piloteerida.
Riskikategooriad:
A. Tehnilised riskid, mis takistavad projektitegevuste elluviimist (ligipääsu puudumine sihtrühmadele/andmetele, valitud meetodi
sobimatus, sõltuvus kolmandast osapoolest, eeltingimused täitmine jne);
28
B. Finantseerimise/maksetega seonduvad riskid;
C. Projekti juhtimisalased riskid;
D. Õiguslikud/seadusandlikud riskid;
E. Väliskeskkonnast tulenevad riskid.
Mõju hindamise skaala 1-4:
1 = tähtsusetu mõju (teised tööd/tegevused on piiratud/segatud ja venivad)
2 = vähene mõju (tegevuse väljundi saavutamine hilineb)
3 = oluline, aga kontrollitav mõju (tulemuse saavutamine ohustatud või strateegiline eesmärk hilinenud)
4 = kahjustav mõju (strateegiline eesmärk jääb saavutamata)
Tõenäosuse skaala 1-4:
1 = üliharv
2 = vähetõenäoline
3 = tõenäoline
4 = väga tõenäoline / vältimatu
Riski ASTE (mõju x tõenäosus):
1-2 = väheoluline risk
3-6 = madal risk
7-11 = tingimuslik risk
12-16 = kriitiline risk
29
8. LISAD
1. Projekti detailne eelarve
2. Projekti partnerlusleping
30
MINISTRI KÄSKKIRI
31.05.2020 nr 53
Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest
2014-2021 rahastatud projekti "Rahvatervise
valdkonna võimekuse ja kompetentside
suurendamine kohalikes omavalitsustes"
toetuse rahuldamise otsus
Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi ning Norra Kuningriigi Välisministeeriumi ja Euroopa
Majanduspiirkonna finantsmehhanismi komitee vahel 13.09.2019 sõlmitud programmi „Local
Development and Poverty Reduction“ lepingu ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 52 lõike 1 alusel
ning järgides Vabariigi Valitsuse 05.07.2018 määruses nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa
Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja
kasutamise tingimused ja kord“ §-s 2 sätestatut:
Rahuldan Tervise Arengu Instituudi (edaspidi toetuse saaja) 18.05.2020 esitatud taotluse
projekti „Rahvatervise valdkonna võimekuse ja kompetentside suurendamine kohalikes
omavalitsustes“ (edaspidi projekt) rahastamiseks.
1. Toetuse saaja esitas Sotsiaalministeeriumile Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest
2014-2021 rahastatud programmi „Local Development and Poverty
Reduction“ programmilepingus kindlaksmääratud projekti „Rahvatervise valdkonna
võimekuse ja kompetentside suurendamine kohalikes omavalitsustes“ täiemahulise
projektikirjelduse (Lisa 1) ja detailse eelarve (Lisa 2), millega küsiti Sotsiaalministeeriumilt
programmioperaatorina 1 410 969 euro suurust toetust.
2. Lähtudes Norra Kuningriigi Välisministeeriumi poolt 23.09.2016 kehtestatud Norra
finantsmehhanismi 2014–2021 rakendusmääruse (Regulation on the Implementation of the
Norwegian Financial Mechanism 2014–2021) artiklist 6.5.3 hindas Sotsiaalministeerium
projekti ning veendus selle kvaliteedis ja panuses programmi „Local Development and
Poverty Reduction“ eesmärkide saavutamisse ning projekti vastavuses Euroopa Liidu ja
siseriiklikele õigusaktidele.
3. Projekti abikõlblike kulude kogumaksumuseks on 1 410 969 (üks miljon nelisada kümme
tuhat üheksasada kuuskümmend üheksa) eurot.
4. Projekti toetuse määr on 100% projekti abikõlblikest kogukuludest.
5. Projekti abikõlblikkuse periood on 25.05.2020 – 30.04.2024.
6. Projekti rakendusüksuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus.
7. Toetuse saaja kohustub täitma kõiki toetuse rahuldamise otsuse tingimustes (Lisa 3) ja
2
Norra finantsmehhanismi 2014–2021 rakendusmääruses sätestatud toetuse saaja suhtes
kohalduvaid kohustusi, sh kasutama toetust toetuse rahuldamise otsuses sätestatud
tingimustel ja projektikirjelduses kirjeldatud eesmärkidel.
8. Projekti abikõlblikud tegevused ja kulud on Tervise Arengu Instituudi või projekti partneri
poolt tegelikult tehtud kulud, mis on kinnitatud projekti eelarves ja vastavad toetuse
rahuldamise otsuse tingimuste peatükkides 4-7 sätestatule.
9. Toetuse saaja määratleb end hankijana riigihangete seaduse mõistes ning järgib projekti
elluviimisel riigihangete seadust. Riigihangete seaduse mittejärgimist või ebakohast
järgimist käsitletakse rikkumisena.
10. Toetuse väljamaksed tehakse vastavalt toetuse rahuldamise otsuse tingimuste
peatükile 8.
11. Projekti sisuaruandluse aruandeperioodiks on kalendriaasta. Toetuse saaja esitab projekti
vahearuaruande e-toetuste keskkonna kaudu üks kord aastas hiljemalt 15 kalendripäeva
jooksul pärast aruandlusperioodi lõppu.
12. Projekti lõppedes esitab toetuse saaja hiljemalt 45 kalendripäeva jooksul e-toetuste
keskkonna kaudu projekti lõpparuande.
13. Toetuse tagasinõudmisel ja tagasimaksmisel ning rikkumistest teavitamisel lähtutakse
perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse 3. peatüki 12. jaost ja Vabariigi Valitsuse
1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest
hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide
tegemise tingimused ja kord“ 4. peatükist.
14. Toetuse saaja säilitab toetuse kasutamisega seotud dokumente kuni 31.12.2028.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
Sotsiaalministri 31.05.2020 käskkirja nr 53
„Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014-2021 rahastatud projekti "Rahvatervise
valdkonna võimekuse ja kompetentside suurendamine kohalikes omavalitsustes" toetuse
rahuldamise otsus“
Lisa 3
Projekti " Rahvatervise valdkonna võimekuse ja kompetentside suurendamine
kohalikes omavalitsustes" toetuse rahuldamise otsuse tingimused
1. Toetuse andmise eesmärk ja indikaatorite sihttasemed
1.1. Toetuse andmise eesmärk on tõsta kohalikes omavalitsustes rahvatervise valdkonna
tähtsust ning suurendada kompetentse tõenduspõhise praktika kasutamiseks.
1.2. Toetuse elluviimise tulemus- ja väljundinäitajate sihttasemed on:
Indikaator Nimetus Sihttase
(2023)
Tulemusindikaator Kohalike omavalitsuste arv, kes rakendavad
40
tõenduspõhiseid rahvatervise sekkumisi
Kohalike omavalitsuste arv, kes rakendavad
tõenduspõhiseid rahvatervise sekkumisi laste ja 20
noorte riskikäitumise ennetamiseks
KOVi juhtide ja spetsialistide osakaal, kes on
teadlikud tõenduspõhise praktika põhimõtetest 55%
rahvatervises
Nõustamis- ja/või mentorsüsteemi olemasolu
1
rahvatervise valdkonna võimestamiseks
Väljundindikaator Uuringute ja juhendite arv 8
KOVide arv, kus on rakendatud nõustamis- ja/või
20
mentorsüsteemi rahvatervise valdkonnas
KOVide arv, kus on rakendatud nõustamis- ja/või
60
mentorsüsteemi rahvatervise valdkonnas
Koolieelsete lasteasutuste arv, kus on rakendatud
25
sekkumist Toybox
2. Toetuse saaja ja projekti partnerite kohustused
2.1. Toetuse saaja tagab projekti eduka elluviimise toetuse rahuldamise otsuses fikseeritud
tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning:
2.1.1 kogub ja esitab rakendusüksusele andmeid projekti väljundi- ja tulemusnäitajate
kohta, mis on vajalikud programmi seireülesannete täitmiseks. Toetuse saaja peab
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis fikseerima projekti tegevustesse
kaasatud isikud (osalejate nimekirjad allkirjadega);
2.1.2 ei võta tööle Eestis seadusliku aluseta viibivat isikut;
2.1.3 peab arvestust projekti kestel projekti tegevustega teenitud tulude kohta;
2.1.4 järgib kõigi projekti raames elluviidavate hankemenetluste puhul riigihangete
korraldamise üldpõhimõtteid, kasutades rahalisi vahendeid säästlikult ja
otstarbekalt, saavutades hanke eesmärgi mõistliku hinnaga ning tagades
konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja
kvaliteedi suhte;
2.1.5 võtab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kolm hinnapakkumust,
kui teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 5 000
eurot või rohkem;
2.1.6 määratleb end kas hankijana või mittehankijana riigihangete seaduse § 5
2
tähenduses;
2.1.7 annab vajaduse tekkimise korral rakendusüksusele ja programmioperaatorile
jooksvalt infot projekti elluviimise ja tulemuste saavutamise kohta ning võimaldab
viivitamata auditit või järelevalvet tegevatel isikutel või asutustel kontrollida projekti
elluviimisega seotud dokumente või teha kohapealset kontrolli;
2.1.8 säilitab toetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt kuni 31.12.2028;
2.1.9 korraldab vähemalt kolm projekti tegevusi ja tulemusi kajastavat avalikku üritust,
näiteks ava- ja lõpuseminar, pressikonverents, uuringututvustus, ning loob eesti- ja
ingliskeelse projekti kodulehe, kus kajastatakse kõiki olulisemaid projektiga seotud
tegevusi, üritusi, tulemusi ja muid andmeid.
2.2. Kui abikõlblikuks kuluks on seadme kogu ostuhind, siis toetuse saaja:
2.2.1 hoiab seadme enda omandis vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõpetamist
ja jätkab seadme kasutamist projekti üldiste eesmärkide heaks samal perioodil;
2.2.2 kindlustab seadme kahju vastu, nagu näiteks tulekahju, vargus või muud tavaliselt
kindlustatavad juhtumid, nii projekti elluviimise ajal kui ka vähemalt viie aasta jooksul
pärast projekti lõpetamist ja;
2.2.3 tagab seadmete hoolduse jaoks vajalikud vahendid vähemalt viieks aastaks pärast
projekti lõpetamist.
2.3. Toetuse saaja tagab projekti raames välja töötatud materjalide, formaatide, raportite,
programmide, koolituste jt vahendite sihtotstarbelise kasutamise vastavalt toetuse saaja
rahalistele võimalustele ja sihtrühma vajadustele vähemalt kolme aasta jooksul peale
projekti lõpparuande kinnitamist.
2.4. Projekti partnerile kehtivad samad kohustused, mis toetuse saajale.
3. Toetuse saaja ja partneri õigused
3.1. Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid,
mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
3.2. Toetuse saajal on õigus esitada toetuse rahuldamise otsuse muutmise taotlus, kui projekti
käik seda nõuab.
3.3. Toetuse saajal on ärakuulamisõigus, oma seisukohtade, argumentide ja tõendite esitamise
ning puuduste kõrvaldamise õigus enne:
3.3.1 ettekirjutuse tegemist toetuse saaja suhtes;
3.3.2 toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul,
kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
3.3.3 finantskorrektsiooni otsuse tegemist toetuse saaja suhtes.
3.4. Projekti partnerile kehtivad samad õigused, mis toetuse saajalegi.
4. Kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted
4.1. Kulu on abikõlblik, kui see on tegelikult kantud ja vastab järgmistele kriteeriumitele:
4.1.1 kulud on kantud toetuse rahuldamise otsuses sätestatud projekti abikõlblikkuse
perioodil;
4.1.2 kulud on seotud projekti eesmärgiga ja eelarvega;
4.1.3 kulud on proportsionaalsed ja vajalikud projekti rakendamiseks;
4.1.4 kulusid kasutatakse üksnes projekti eesmärgi ja selle oodatud tulemuste
saavutamiseks viisil, mis on kooskõlas säästlikkuse, tulemuslikkuse ja tõhususe
põhimõtetega;
4.1.5 kulud on eristatavad ja kontrollitavad, eelkõige toetuse saaja või projekti partneri
raamatupidamisdokumentides kajastatuna, määratud kindlaks vastavalt selle riigi
kohaldavatele raamatupidamisstandarditele, kus toetuse saaja või projekti partner
3
on asutatud, ning vastavalt heale raamatupidamistavale;
4.1.6 kulud on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega ning vastavad neile
kohaldatavate maksu- ja sotsiaalvaldkonna õigusaktide nõuetele.
4.2. Kulusid käsitatakse kantuna, kui kaup on üle antud või teenus osutatud, selle kohta on
koostatud kuludokument ning see on makstud.
4.3. Erandkorras loetakse kantuks ka kulu, mille kohta on kuludokument koostatud projekti
abikõlblikkuse perioodi viimasel kuul, kui kulu makstakse 30 päeva jooksul alates projekti
abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.
4.4. Kaudne kulu (üldkulu) ja seadme kulum loetakse kantuks, kui see kajastatakse toetuse
saaja või projekti partneri raamatupidamises. Seadme ostmisel loetakse abikõlblikuks
üksnes see osa kulumist, mis vastab projekti kestusele ja tegelikule kasutusele projekti
tarbeks.
4.5. Toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjad ja auditeerimise kord peavad võimaldama
projekti kuluaruannetes esitatud kulude ja tulude otsest võrdlust vastavate
raamatupidamisaruannete ja tõendavate dokumentidega.
4.6. Kui toetuse saaja teenib projekti elluviimise käigus tulu, käsitatakse seda tulu projekti
eelarve osana, see tuleb kajastada projekti väljamakse taotluses ning tulu tasaarvestatakse
toetusega selle maksmisel.
4.7. Projekti partneri kulud hüvitatakse sarnaselt toetuse saajaga kuludokumentide alusel.
Sellise projekti partneri puhul, kelle asukohariik on Norra Kuningriik, Islandi Vabariik või
Liechtensteini Vürstiriik, võib piisava tõendina kulude abikõlblikkuse kohta lugeda ka
raamatupidamisdokumentide seadusjärgseid auditeid tegema kvalifitseeritud sõltumatu
audiitori poolt koostatud aruannet, mis kinnitab, et taotletud kulud tehti vastavalt Norra
finantsmehhanismi 2014–2021 rakendusmäärusele rakendusmäärusele („Regulation on
the implementation of the Norwegian Financial Mechanism 2014–2021“), riigisisesele
õigusele ja asjakohasele riigisisesele raamatupidamistavale.
5. Projekti abikõlblikud otsekulud
5.1. Projekti abikõlblikud otsekulud on need kulud, mida toetuse saaja või projekti partner eristab
vastavalt oma raamatupidamistavale ja tavapärastele sise-eeskirjadele konkreetsete
kuludena, mis on otseselt seotud projekti rakendamisega ja mida saab seetõttu otse projekti
kuludena kirjendada.
5.2. Järgmised otsekulud on abikõlblikud, kui need vastavad allpool loetletud kriteeriumitele:
5.2.1 otsesed personalikulud vastavalt punktile 5.3; riigi administratsiooni töötajate
vastavad personalikulud on abikõlblikud ulatuses, milles need on seotud selliste
tegevuste kuludega, mida asjakohane avaliku sektori asutus ei teostaks, kui
asjaomast projekti ei oleks ette võetud;
5.2.2 projektis osalevate töötajate reisi- ja päevarahad vastavalt Eesti õigusaktidele;
5.2.3 projekti avalikustamisega seotud kulud. Projektil on kohustus korraldada
vähemalt kolm projekti tegevusi ja tulemusi kajastavat avalikku üritust (näiteks ava-
ja lõpuseminar, pressikonverents, uuringututvustus jne) ning luua eesti- ja
ingliskeelne projekti koduleht, kus kajastatakse kõiki olulisemaid projektiga seotud
tegevusi, üritusi, tulemusi jne;
5.2.4 uue või kasutatud seadme ostmise kulu amortisatsiooni määras projekti eluea
jooksul. Kui toetuse saaja põhjendab, et seade on lahutamatu ja vajalik osa projekti
tulemuste saavutamiseks, võib seadme kogu ostuhinna lugeda erandina
abikõlblikuks;
4
5.2.5 tarbekaupade ja tarvikute ostmine tingimusel, et need on eristatavad ja vajalikud
projekti tegevuste elluviimiseks ja eesmärgi saavutamiseks;
5.2.6 toetuse saaja poolt projekti elluviimise eesmärgil sõlmitud muu lepinguga kaasnev
kulu tingimusel, et see on sõlmitud kooskõlas riigihangete seaduse ja käesoleva
korraga;
5.2.7 toetuse rahuldamise otsusega projektile kehtestatud kohustustest otseselt
tulenevad kulud.
5.3. Abikõlblikud on järgmised otsesed personalikulud:
5.3.1 projektijuhi, projekti assistendi ja projekti sisuekspertide töötasu;
5.3.2 töötasu, kui töötaja töötab projekti heaks töölepingu, avaliku teenistuja ametisse
nimetamise käskkirja või korralduse alusel proportsionaalselt projekti heaks
töötatud ajaga;
5.3.3 projekti eelarves otsese personalikuluna kajastatud füüsilise isikuga sõlmitud
võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu proportsionaalselt projekti heaks kulunud
ajaga, mida maksustatakse sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksega, kui
erinevate teenuste eest makstavad tasud on eristatud;
5.3.4 puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt seaduses
sätestatud korrale;
5.3.5 seadustest tulenevad teenistusest vabastamise, töölepingu lõpetamise ja muud
hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga
5.3.6 seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 5.3.1–5.3.5 nimetatud kuludelt.
6. Projekti abikõlblikud kaudsed kulud (üldkulud)
6.1. Kaudsed kulud on kõik abikõlblikud kulud, mida toetuse saaja või projekti partner ei saa
eristada otse projektile omistatavatena, kuid mida saab eristada ja põhjendada tema
raamatupidamissüsteemis kuludena, mis tehti otseses seoses projektile omistatavate
abikõlblike otsekuludega. Need ei tohi hõlmata abikõlblikke otsekulusid.
6.2. Projekti kaudseid kulusid arvestatakse kindla määra alusel, mis moodustavad kuni 15%
otsestest abikõlblikest personalikuludest.
6.3. Projekti kaudseks kuluks loetakse järgmiste projekti administreerimisega seotud tegevuste
kulud:
6.3.1 raamatupidamine;
6.3.2 sekretäri- ja personalitöö;
6.3.3 juriidiline nõustamine;
6.3.4 vara haldamine;
6.3.5 infotehnoloogiline tugitegevus;
6.3.6 muu abistav töö.
6.4. Lisaks punktis 6.3 nimetatud kuludele loetakse projekti kaudseteks kuludeks järgmised
üldkulud:
6.4.1 kontoritarvikute ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldus- ja remondikulud;
6.4.2 kulud sideteenustele, sealhulgas kulud telefoni- ja faksiteenusega seotud kuu- ja
abonenttasudele ning teenuse kasutamisega seotud jooksvatele kuludele ning
posti- ja elektroonilise andmesidega seotud jooksvatele kuludele;
6.4.3 infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja
rentimise ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldus- ja remondikulud;
6.4.4 kommunaalkulud, sealhulgas kulud kütte, vee ja elektri tarbimisele ning ruumide
koristamisele;
6.4.5 ruumide rendikulud;
6.4.6 valveteenuse kulud;
6.4.7 maamaks;
6.4.8 pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu;
6.4.9 riigisisese lähetuse kulu.
5
7. Mitteabikõlblikud kulud
7.1. Järgmisi kulusid ei käsitata abikõlblikena:
7.1.1 laenuintress, võla teenindamise tasud ja viivised;
7.1.2 finantstehingute tasud ja muud puhtalt finantskulud, välja arvatud kulud seoses
rahastajate, riikliku kontaktasutuse või kohaldatava õiguse alusel nõutud
kontodega ja kulud projektilepinguga kehtestatud finantsteenustele;
7.1.3 eraldised kahjumi või võimalike tulevaste kohustuste katmiseks;
7.1.4 valuutakursi muutuste kahjum;
7.1.5 käibemaks, kui see on võimalik projekti raames tasutuna sisendkäibemaksuna
maha arvata või tagasi taotleda või kui käibemaks hüvitatakse muul moel;
7.1.6 kulud, mis kaetakse muudest allikatest;
7.1.7 trahvid ja muud rahalised karistused;
7.1.8 kohtuvaidluste kulud, välja arvatud juhul, kui kohtuvaidlus on lahutamatu ja vajalik
projekti tulemuste saavutamiseks;
7.1.9 teised kulud, mis ei ole vajalikud projekti eesmärgi saavutamiseks.
8. Toetuse maksmine
8.1. Toetuse maksmise eelduseks on toetuse rahuldamise otsus, toetuse saaja ja projekti
partnerite vahel sõlmitud partnerluslepingud ja kulude abikõlblikkus, sealhulgas kulude
aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus.
8.2. Toetuse saaja esitab väljamakse taotluse e-toetuste keskkonna kaudu, lähtudes
keskkonna andmeväljadest.
8.3. Väljamakse taotlus esitatakse, kui abikõlblik kulu on reaalselt tekkinud ja kantud. Toetuse
saaja esitab väljamakse taotluse e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt üks kord kvartalis,
kuid kõige sagedamini üks kord kuus.
8.4. Toetuse saaja peab enne esimest väljamakse taotlust või koos esimese väljamakse
taotlusega esitama rakendusüksusele:
8.4.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas
projekti kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest taotleja
kuludest;
8.4.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses;
8.4.3 lühikirjelduse projekti rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise
ja kinnitamise kohta ning esindusõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral
vastavad volikirjade koopiad;
8.4.4 selgituse, kuidas on toetuse saaja oma asutuses ette näinud toetusega seotud
dokumentatsiooni säilitamise nõutud ajani.
8.5. Rakendusüksus teeb väljamakse taotluses loetletud kulude abikõlblikkuse kontrolli. Toetuse
saaja on kohustatud edastama rakendusüksusele valimisse lisatud kulude kohta kulu
tekkimist ja kulu kandmist tõendavate dokumentide koopiad, samuti kulu aluseks olevad
raamatupidamisnõuetele vastavad alusdokumentide koopiad ning hangete tegemise
dokumentatsiooni koopiad, või tagama juurdepääsu tehtud hangetele riigihangete registris.
8.6. Rakendusüksus võib peatada väljamakse taotluse menetlemise osaliselt või täielikult juhul,
kui:
8.6.1 väljamakse taotluses esineb puudus;
8.6.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
8.6.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
8.6.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks
projekti ellu või saavutada kavandatud tulemust;
6
8.6.5 väljamakse taotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik tasaarveldada
maksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud
tagasimaksmisele kuuluva toetusega;
8.6.6 võimaliku toetuse tagasinõudmise asjaolud on selgitamisel või tagasinõutav summa
ei ole lõplikult tagasi makstud;
8.6.7 toetuse saaja tõttu peatati või keelduti programmioperaatorile väljamaksete
tegemisest.
8.7. Pärast väljamakse taotluse saamist kontrollib rakendusüksus väljamakse taotluses
esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist alates
väljamakse taotluse laekumisest rakendusüksusele hiljemalt 20 tööpäeva jooksul.
8.8. Kui väljamakse taotluse kontrollimisel esineb puudusi, mida on võimalik rakendusüksuse
määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks
mõistliku tähtaja.
8.9. Lõppmakse tehakse toetuse saajale ühe kuu jooksul pärast projekti kulude abikõlblikkuse,
tegevuste elluviimise ja kulude tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.
Lõppmakse suurus on minimaalselt 15% projekti abikõlbliku toetuse summast.
9. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine
9.1. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuaruande üks kord
aastas vastavalt toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadele.
9.2. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 45 kalendripäeva jooksul
projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast alates.
9.3. Kui projekti vahearuande esitamise tähtpäeva ja lõpparuande prognoositava esitamise
vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult projekti lõpparuanne.
9.4. Aruanded esitatakse e-toetuste keskkonna kaudu.
9.5. Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:
9.5.1 toetuse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta: projekti nimi,
projekti number, toetuse saaja nimi jne;
9.5.2 projekti aruandlusperiood kumulatiivselt;
9.5.3 andmed projekti progressi kohta: tehtud tööd ja tegevused, hanked, tulemuste
saavutamine jmt;
9.5.4 väljundi- ja tulemusnäitajate kumulatiivne täitmine;
9.5.5 riskihinnang ja projekti muudatused;
9.5.6 hinnang projekti tulemuslikkusele, elluviimisele ja püstitatud eesmärgi
saavutamisele;
9.5.7 hinnang partnerluse toimimisele;
9.5.8 kinnitus andmete õigsuse kohta ja allkiri.
9.6. Rakendusüksus kontrollib 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne
on nõuetekohaselt täidetud. Rakendusüksus võib aruande menetlemise käigus nõuda
aruande täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et see ei ole piisavalt selge või selles
esinevad puudused. Rakendusüksus kinnitab nõuetekohase projekti aruande viie tööpäeva
jooksul.
9.7. Rakendusüksus teavitab aruande kinnitamisest viivitamata programmioperaatorit kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis.
7
10. Toetuse rahuldamise otsuse muutmine
10.1. Toetuse rahuldamise otsust muudetakse kas rakendusüksuse algatusel või
programmioperaatori või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel e-toetuste
keskkonnas.
10.2. Toetuse saaja võib toetuse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata tõsta ümber
projekti tegevuste eelarve abikõlblike kulude summasid kuni 15% ulatuses projekti
abikõlblike kulupeatükkide vahel tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja
toetuse osakaal ei muutu. Otseseid personalikulusid ja kaudseid kulusid vaadeldakse
ühtse kulupeatükina. Muudatus kooskõlastatakse eelnevalt programmioperaatoriga
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
10.3. Programmioperaator kontrollib enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja
vajalikkust, kui soovitakse muuta:
10.3.1 toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav
tegevus;
10.3.2 toetatava tegevusega saavutatavat väljundinäitajat, tulemusnäitajat või nende
sihttaset;
10.3.3 projekti abikõlblike kulude kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest;
10.3.4 projekti abikõlblikkuse perioodi;
10.3.5 toetuse rahuldamise otsuses nimetatud muud asjaolu.
10.4 Programmioperaatoril on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui
soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või
projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
10.5 Vajaduse korral edastab programmioperaator projekti muutmise taotluse enne otsuse
tegemist arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele.
10.6 Toetuse rahuldamise otsuse muutmise otsustab programmioperaator hiljemalt 20 tööpäeva
jooksul pärast asjakohase ja puudusteta taotluse saamist või taotluse muutmise menetluse
algatamist omaalgatusel.
11. Toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
11.1. Programmioperaator tunnistab toetuse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult
kehtetuks, kui:
11.1.1 ilmneb asjaolu, mille korral toetust ei oleks eraldatud või taotlus oleks rahuldatud
osaliselt;
11.1.2 taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku
teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;
11.1.3 kõrvaltingimusega toetuse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või
kõrvaltingimust ei suudeta täita;
11.1.4 toetuse saaja avaldust toetuse rahuldamise otsust muuta ei rahuldata ja toetuse
saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
11.1.5 toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
11.2. Toetuse saajal tuleb kehtetuks tunnistatud toetuse rahuldamise otsusega saadud toetus
tagastada.
12. Vaiete menetlus
Programmioperaatori või rakendusüksuse otsust või toimingut on võimalik vaidlustada
haldusmenetluse seadustiku §-des 44 ja 46 sätestatud tingimustel ja korras.
8
13. Finantskorrektsioonid
Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi lähtudes perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse 3. peatüki 12. jaost ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse
nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ 4. peatükist,
sealhulgas:
13.1 toetuse saaja peab maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud
tagasimaksmisele kuuluva toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise
päevast arvates;
13.2 tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames
väljamaksmisele kuuluva toetusega;
13.3 tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel,
kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Ajatamisel
rakendatakse intressi. Intressi määr tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu Euribor
pluss kolm protsenti aastas. Kuue kuu Euribor võetakse ajatamise otsuse tegemisele
eelneva pangapäeva seisuga. Intressiarvestuse baasiks on 360-päevane periood;
13.4 kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma
viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise
arvestamine lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava
toetuse suuruse. Viivist ei nõuta riigiasutuselt;
13.5 toetuse tagasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks viivis, seejärel
intress ja viimasena tagastatav toetus.