dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri üldkäskkiriAvalik

Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014-2021 rahastatud projekti "Rahvatervise valdkonna võimekuse ja kompetentside suurendamine kohalikes omavalitsustes" toetuse rahuldamise otsus

Sotsiaalministeerium · 31. mai 2020
Viit
53
Registreeritud
31. mai 2020
Dokumendi liik
Ministri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2020
Vastutaja
Ülar Vaadumäe (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎53 31.05.2020 Ministri üldkäskkiri.bdoc2791 KB

Sisu (failidest)

5.1 Template for the PDP cost (budget) Programme: Local Development and Poverty Reduction Project title: Increasing Public Health Competence and Capacity of Local Governments Project Promoter: National Institute for Health Development Total project cost: 1 410 969 € Project grant rate: 100% Project duration: 48 months Number of units Unit price (€) Total cost (€) Unit Type of expenditure project`s (a) (b) (a) x (b) 1. DIRECT EXPENDITURES - Reg. Art. 8.2 & Art. 8.3 Project management Cost of staff assigned to the project - Reg. Art. General project management: implementation of the project`s activities, dealing with Project manager´s salary (1,0) month 48 2 676,00 128 448,00 8.3.1.a documentation, reports, payments, etc. Full-time job for 4 years. Training coordinator is dealing with preparation and carrying out the trainings. Training Cost of staff assigned to the project - Reg. Art. Training coordinator (0,5) month 48 1 204,20 57 801,60 coordinator is responsible for public health and intervention Toybox trainings (activity 8.3.1.a no 2 and 3). A half time job for 4 years. Costs arising directly from requirements imposed Includes three events (an opening, closing and a media event) regarding the project´s Project´s events event 3 8 200,00 24 600,00 by the project contract - Reg. Art. 8.3.1.g acitivities. Total 1.1: 210 849,60 1. Strengthening research and evaluation system for local governments Costs entailed by other contracts awarded by PP Sample of the regular study "Health Behaviour among Estonian Adult Population" will Health behavior study for Estonian counties survey 1 25 000,00 25 000,00 for the purpose of carrying out the project - Reg. be increased in 2020, so it would be possible to have county level data. 15 county Art. 8.3.1.f reports will be prepared. Costs entailed by other contracts awarded by PP Mapping and analysis of Estonian and international good practices on unintentional Analysis of unintentional injuries: the causes and prevention analysis 1 30 000,00 30 000,00 for the purpose of carrying out the project - Reg. injuries prevention and statistics on causes for planning related acitivities. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other contracts awarded by PP An electronical format will be developed for inserting and analysing data on injuries on Developing county level injury report format report format 1 5 000,00 5 000,00 for the purpose of carrying out the project - Reg. county level. 15 county level reports will be produced. Includes design and production Art. 8.3.1.f costs. Costs entailed by other contracts awarded by PP Survey will be conducted in the beginning and at the end of the project period among Survey among local municipalities (leaders, specialists) survey 2 3 000,00 6 000,00 for the purpose of carrying out the project - Reg. leaders and specialists in local governments to map understandings and practices Art. 8.3.1.f related to health promotion and evaluate project results. Costs entailed by other contracts awarded by PP Developing manual for conducting health behaviour surveys (methodology, Developing research module manual 1 4 100,00 4 100,00 for the purpose of carrying out the project - Reg. questionnaire) among young people in local governments to support local level data Art. 8.3.1.f collection for planning and evaluation. Includes experts', design and production costs. Developing a guide to health impact assessment for local governments. It aims to Costs entailed by other contracts awarded by PP integrate health into impact assessments and improve the health consequences of any Health impact assessment guideline guideline 1 25 000,00 25 000,00 for the purpose of carrying out the project - Reg. defined policy or activity. The guideline offers practical tools for adapting the approach Art. 8.3.1.f to different situations. It Includes experts', design and production costs. Costs entailed by other contracts awarded by PP Developing a healthy eating guideline for local governments. Includes editing, design Healthy eating interventions guideline guideline 1 5 000,00 5 000,00 for the purpose of carrying out the project - Reg. and printing cost. Art. 8.3.1.f Developing an evaluation model for public institutions (kindergartens, schools, nursing Costs entailed by other contracts awarded by PP homes, workplaces etc). Evaluations will be made by local teams outside of institution Evaluation model for catering institutions evaluation model 1 30 000,00 30 000,00 for the purpose of carrying out the project - Reg. (includes members from target group). Evaluation will be made in several categories Art. 8.3.1.f e.g. an analysis of the menu, kitchen care and ergonomics, work clothes, kitchenware, aesthetics of the premises, etc). Activity includes experts and piloting costs. Project partner Norwegian Institute of Public Health is supporting the project team, Cost of staff assigned to the project - Reg. Art. both in writing and in the form of online discussion (supporting municipalities in the Norwegian Institute of Public Health labour costs working day 10 363,40 3 634,00 8.3.1.a form of Municipal Public Health Profiles, best practises in merging local municipalities, etc). It includes project partner`s labour costs. Project partner Norwegian Institute of Public Health is supporting the project team Travel and subsistence allowances for staff - Reg. (consultations with project team members and giving a presentation in an opening and Norwegian Institute of Public Health travel costs visit 2 897,50 1 795,00 Art. 8.3.1.b closing event). It includes 2 visits and project partner`s costs (transport, accommodation, etc). Analyst is responsible for all activities in that section (dealing with different studies, Cost of staff assigned to the project - Reg. Art. Analyst´ s salary (1,0) month 30 2 676,00 80 280,00 developing an injury report format, etc). Full time job for 30 months during the project 8.3.1.a period. Total 1.2: 215 809,00 2. Public health capacity building in local goverments Development of a public health capacity building system for local governments using service design method. Public health and health promotion is not priority issues for Costs entailed by other contracts awarded by PP decision makers at local governments at the current moment. Designing the system Capacity building system design hour 180 120,00 21 600,00 for the purpose of carrying out the project - Reg. helps to influence local governments to prioritize these issues as well to provide Art. 8.3.1.f practical means of enhancing a coherent approach to Health in All Policies . Includes experts´costs. Costs entailed by other contracts awarded by PP Primary data collection and preparation of analysis for each local Data collection, preparation of analysis in 20 local governments (five counties to be local government 20 2 000,00 40 000,00 for the purpose of carrying out the project - Reg. government included: Ida-Viru, Lääne-Viru, Võru, Põlva and Valga county). Includes expert costs. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other contracts awarded by PP Some of the trainings need to be updated and some of them need to be developed. Preparation of trainings training 10 7 500,00 75 000,00 for the purpose of carrying out the project - Reg. Includes experts, translation, design and production costs. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other contracts awarded by PP Training day costs 2160 EUR (includes venue rent, catering service and trainer cost). 60 Conducting of training courses training 130 2 160,00 280 800,00 for the purpose of carrying out the project - Reg. of these trainings will be held in 20 local governments (Ida-Viru, Lääne-Viru, Põlva, Art. 8.3.1.f Valga, Võru county) and 70 will be held all over Estonia. Costs entailed by other contracts awarded by PP Translation of training courses training 17 700,00 11 900,00 for the purpose of carrying out the project - Reg. Some trainings will be conducted in Ida Viru county (Russian spoken region). Art. 8.3.1.f Costs entailed by other contracts awarded by PP Mentors will be trained and supervision and covision will be provided for them in Mentors trainings, covision and supervision training 11 2 500,00 27 500,00 for the purpose of carrying out the project - Reg. regular bases. Includes training, supervision and covision costs (trainers, facilities and Art. 8.3.1.f catering). Costs entailed by other contracts awarded by PP Mentoring system for local governments will be developed and mentors will support Consulting of local governments and counties hour 927 100,00 92 700,00 for the purpose of carrying out the project - Reg. local governments in planning and implementing evidence based public health Art. 8.3.1.f activities in regular bases for 2-3 years (includes mentors costs). Project team participation 5-day (2-3 team members) or 2-3-day public health training Travel and subsistence allowances for staff - Reg. (4-5 times) during 4 years of project period. Includes all costs (transport, Trainings for project team training 5 3 400,00 17 000,00 Art. 8.3.1.b accommodation, training fees). Trainings will be in the field of behavior changing, motivation, service design, etc. Travel and subsistence allowances for staff - Reg. Transport cost of project team (visits and trainings outside Tallinn in different Transport cost for project team year 4 1 000,00 4 000,00 Art. 8.3.1.b counties/regions of Estonia) during 4 years of project period. Senior specialist is dealing with preparation of training plan, is responsible for carrying Cost of staff assigned to the project - Reg. Art. Senior specialist´ s salary (1,0) month 36 2 408,40 86 702,40 out the trainings, preparation of mentor system and other activities in that section. Full 8.3.1.a time job for 36 months during the project period. Cost of staff assigned to the project - Reg. Art. Analyst is responsible for data collection and preparation of analysis for local Analyst´s salary (1,0) month 6 2 676,00 16 056,00 8.3.1.a governments. Full time job for 6 months during the project period. Total 1.3: 673 258,40 3. Adaption of intervention TOYBOX Costs entailed by other contracts awarded by PP Qualitative survey to map needs and identify barriers for parents, kindergarten staff Preparation research for adaptation of intervention Toybox report 1 12 000,00 12 000,00 for the purpose of carrying out the project - Reg. and local stakeholders (includes cost of focus group interviews). Art. 8.3.1.f Costs entailed by other contracts awarded by PP Experts task force for intervention adaptation and implementation meeting 8 550,00 4 400,00 for the purpose of carrying out the project - Reg. Includes expert fees and cost of conducting meetings. process Art. 8.3.1.f Costs entailed by other contracts awarded by PP Adaption of guides and promotional materials (toolkit) for Adaptation of guides and promotional materials to Estonian circumstances (cost of toolkit 35 283,00 9 905,00 for the purpose of carrying out the project - Reg. kindergartens adapting, editing, design and printing the materials). Art. 8.3.1.f Costs entailed by other contracts awarded by PP Developing and piloting supportive interventions and materials for Developing additional supportive activities and production of suppotive materials for set 1 13 520,00 13 520,00 for the purpose of carrying out the project - Reg. parents parents (experts, design, production costs). Art. 8.3.1.f Costs of consumables and supplies - Reg. Art. Toys purchase pc 125 36,00 4 500,00 35 pieces for pilot period and 90 pieces for implementation period (purchase cost). 8.3.1.e Costs entailed by other contracts awarded by PP Preparation of training materials and conduct of trainings (translation, facilities, Training of trainers and mentors training 1 6 000,00 6 000,00 for the purpose of carrying out the project - Reg. catering costs and trainers cost incl salary, travel, hotel). Art. 8.3.1.f Costs entailed by other contracts awarded by PP Developing training materials for Estonian kindergartens hour 60 40,00 2 400,00 for the purpose of carrying out the project - Reg. Local trainers prepare the training materials (includes experts cost). Art. 8.3.1.f Costs entailed by other contracts awarded by PP Trainings in pilot and implementation period. Includes training costs (trainers, facilities Trainings for kindergarten personnel training day 50 610,00 30 500,00 for the purpose of carrying out the project - Reg. and catering). Art. 8.3.1.f Costs entailed by other contracts awarded by PP Toybox toolkits for kindergarten personnel, trainers and mentors toolkit 110 40,00 4 400,00 for the purpose of carrying out the project - Reg. Guides and promotional materials (cost of editing, design and printing the materials). Art. 8.3.1.f Costs entailed by other contracts awarded by PP In the implementation period mentors visit and councel kindergarten personnel Mentoring for kindergarten personnel kindergarten 25 715,00 17 875,00 for the purpose of carrying out the project - Reg. (includes mentors cost). Art. 8.3.1.f Costs entailed by other contracts awarded by PP Reflection-days for kindergarten personnel and trainers-mentors day 6 3 300,00 19 800,00 for the purpose of carrying out the project - Reg. 2-3 reflection days per implementation year (facilitator, facilities and catering costs). Art. 8.3.1.f Study methodology for evaluating the results and impact of Toybox will be developed Costs entailed by other contracts awarded by PP and piloted in up to 5 intervention kindergardens. Analyses and report of the results Pilot study of the evaluation methodology study 1 18 500,00 18 500,00 for the purpose of carrying out the project - Reg. will be prodused. Includes costs of study instruments, staff for visiting kindergardens Art. 8.3.1.f and inserting data. Study with intervention and control kindergardens for evaluating results and impact of Costs entailed by other contracts awarded by PP Toybox will be carried on in up to 10 kindergardens in both groups. Analyses and Pre and post intervention study study 1 33 800,00 33 800,00 for the purpose of carrying out the project - Reg. report of the results will be prodused. Includes costs of study instruments, staff for Art. 8.3.1.f visiting kindergardens and inserting data. Project team participation in 2-3 trainings during the project 4-year period. Includes all Travel and subsistence allowances for staff - Reg. Training costs for project team training 2 3 674,49 7 348,98 costs (transport, accommodation, training fees). Trainings will be in the field of Art. 8.3.1.b intervention Toybox. Cost of staff assigned to the project - Reg. Art. Analyst is dealing with preparation research for adaptiom of Toybox. She is responsible Analyst´s salary (1,0) month 12 2 676,00 32 112,00 for pilot study of the evaluation methodology, pre and post intervention study. Full 8.3.1.a time job for 12 months during the project 4-year period. Cost of staff assigned to the project - Reg. Art. Senior specialist is responsible for adaption, piloting and implementing intervention of Senior specialist´s salary (1,0) month 12 2 408,40 28 900,80 8.3.1.a toybox. Full time job for 12 months during the project 4-year period. Total 1.4: 245 961,78 Total 1: 1 345 878,78 2. INDIRECT COSTS - Reg. Art. 8.5 Total 2: 65 090,22 TOTAL PDP COST (1 + 2): 1 410 969,00 Total project management cost (€): 210 849,60 Total output related cost (€): 1 135 029,18 Sotsiaalministri 24. septembri 2019 käskkirjaga nr 58 „Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014–2021 rahastatud programmi „Local Development and Poverty Reduction“ rakendamise protseduurireeglite kinnitamine Sotsiaalministeeriumis“ kinnitatud „Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014–2021 rahastatud programmi „Local Development and Poverty Reduction“ rakendamise protseduurireeglid“ Lisa 2 Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused 2014-2021 Programm „Local Development and Poverty Reduction“ Rahvatervise valdkonna võimekuse ja kompetentside suurendamine kohalikes omavalitsustes Projekti elluviimise periood Kestvus: 47 kuud Elluviimise periood: mai / juuni 2020 – 30.04.2024 Programmioperaator Sotsiaalministeerium Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus Projekti elluviija Tervise Arengu Instituut Projekti partner(id) Norra Rahvatervise Instituut 1 SISUKORD 1. PROJEKTIKIRJELDUS..................................................................................................................................... 4 1.1 PROJEKTI SEOS RIIKLIKE / VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ....................................................................................................... 4 1.2 PROJEKTI SEOS ASJAKOHASTE ORGANISATSIOONI TEGEVUSKAVADE / PROGRAMMIDEGA .................................................................... 6 1.3 PROJEKTI EESMÄRK ............................................................................................................................................................. 7 1.4 PROJEKTI TULEMUS ............................................................................................................................................................. 7 1.5 PROJEKTI VAJALIKKUSE PÕHJENDUS ........................................................................................................................................ 8 1.6 PROJEKTI EELARVE .............................................................................................................................................................. 9 1.7 PROJEKTI OTSESED JA KAUDSED SIHTRÜHMAD......................................................................................................................... 10 2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ...................................................................... 11 3. INDIKAATORID (VASTAVALT CONCEPT NOTE’ILE) ................................................................................. 20 4. PROJEKTI MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE............................................................................................. 22 5. PROJEKTI JÄTKUSUUTLIKKUS ................................................................................................................... 24 6. PROJEKTI LÜHIKOKKUVÕTE INGLISE KEELES........................................................................................ 25 7. PROJEKTI ELLUVIIMISEGA SEOTUD RISKIDE HINDAMINE ......................................................................... 26 8. LISAD ...................................................................................................................................................................... 30 2 Projekti „Rahvatervise valdkonna võimekuse ja kompetentside suurendamine kohalikes omavalitsustes“ kirjeldus on koostatud Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014–2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“ programmilepingu (ingl programme agreement) alusel ning järgides Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014–2021 rakendusmääruses („Regulation on the implementation of the Norwegian / European Economic Area Financial Mechanism 2014–2021“) ja Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. a määruses nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ sätestatut. MÕISTED KÄESOLEVA PROJEKTI TÄHENDUSES TAI - Tervise Arengu Instituut KOV – kohalik omavalitsus MARO – maakondlik arendusorganisatsioon ehk maakonna tasandil RterS § 10 lg 1 sätestatud KOV- ide ühiseid ülesandeid täitev KOV koostööorganisatsioon Tõenduspõhine praktika (Evidence-based Practice) – süsteemne ja järjepidev parimal teaduslikul teadmisel põhinev planeerimine, otsuste langetamine, teenuste osutamine ja tulemuste hindamine. Tõenduspõhise praktika käigus toimuv planeerimine ja otsustamine arvestab kogutud statistika ja uuringute andmete, erialaste ekspertteadmiste, valdkondlike teooriate ja sihtrühma vajadustega. Tõenduspõhine praktika erineb seeläbi tegutsemisest, mis põhineb intuitsioonil, traditsioonidel või üksikjuhtumitel. (Evidence Based Practice Institute, 2012; kohandatud Tervise Arengu Instituut 2020) Tõenduspõhine sekkumine ehk tõendatud tulemuslikkusega sekkumine - tegevuste kogum, mille tulemuslikkust on hinnatud eksperimentaalsete uuringute käigus ja mis avaldab olulist positiivset mõju oodatud tulemustele, nt tervisele ja heaolule. (Eesti valdkondadeülese ennetuse kontseptsioon, töödokument) Sekkumine - ennetuse kontekstis tegevuste kogum (sh teenus, toetus, protsess, programm, praktika, poliitika, strateegia), mille eesmärgiks on heaolu ja positiivsete tulemuste suurendamine. (Eesti valdkondadeülese ennetuse kontseptsioon, töödokument) 3 1. Projektikirjeldus 1.1 Projekti seos riiklike / valdkondlike arengukavadega Rahvastiku Tervise Arengukavas 2009-20201 on väärtustena välja toodud ühine vastutus tervise eest; võrdsed võimalused ja õiglus; sotsiaalne kaasatus ning tõenduspõhisus. Üks arengukava eesmärke on sotsiaalse sidususe suurenemine ja tervisealase ebavõrdsuse vähenemine. Samadesse eesmärkidesse panustab ka käesolev projekt lähtudes sarnastest põhimõtetest. Hetkel on käimas uue perioodi Rahvastiku Tervise Arengukava 2020-20302 koostamine, mis toetub muuhulgas põhimõtetele, nagu ebavõrdsuse vähendamine tervises, kogukondade kaasamine ning tõenduspõhisus. Tervist iseloomustavate näitajate puhul ilmnevad sageli suured erinevused regionaalse piirkonna alusel. Kõnealuse projekti üheks eesmärgiks on suurendada rahvatervise valdkonna tähtsust paikkondades, nagu Ida-Virumaa, Põlva-, Võru- ja Valgamaa, kus tervist iseloomustavad näitajad on kehvemad võrreldes teiste piirkondadega. Mehed elavad tervena nt Harjumaal 57,3 aastat, Põlva maakonnas aga ainult 42,5 aastat, mis on tervelt 15 aastat vähem (2017/2018 Statistikaamet). Arengukava üks kolmest alaeesmärgist, mis üldeesmärki – Eesti inimeste eeldatav eluiga ja tervena elatud aastate arv kasvavad ning ebavõrdsus tervises väheneb – on tervist toetavad valikud. Projekti üks prioriteetidest on panustada kogukondade ja kohalike omavalitsuste tervisealasele võimestamisele, samuti on kavas panustada tasakaalustatud toitumise edendamise ja vigastuste ennetamise valdkondadesse, mis vähendavad nii inimese enda kui ka tema lähedaste riskikäitumist ning aitavad kujundada tervislikku eluviisi ja elukeskkonda. Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“3 põhieesmärgid on tootlikkuse kiire kasv ja kõrge tööhõive tase. Nagu tõdetakse 2006. aastal läbi viidud analüüsi „Tervise mõju majandusele Eestis“ raportis4, ei ole rahvastiku hea tervis üksnes majanduskasvu loomulik kõrvalprodukt, vaid ka asjaolu, et rahvastiku tervis mõjutab omakorda majanduslikku arengut. Hea tervis mõjutab majanduslikku produktiivsust nii indiviidi kui rahvamajanduse tasandil, mistõttu on ka Eesti 2020 eesmärkide saavutamiseks sõnastatud üks alaeesmärke tervena elatud eluaastate suurendamine. Täisväärtuslikke ja kvaliteetsete elupäevade pikendamine sõltub omakorda tervisekäitumisest (tasakaalustatud toitumine, piisav liikumine, jm) aga ka õnnetusjuhtumite ennetamisest, mis on ka kõnealuse projekti üks prioriteetidest. Eesti regionaalarengu strateegia 2014–20205 lähtub visioonist, mille kohaselt iga piirkond aitab kaasa riigi kui terviku konkurentsivõime suurenemisele, saades samal ajal osa sellega kaasnevatest hüvedest. See tähendab, et igas toimepiirkonnas on kättesaadavad head töökohad, kvaliteetsed teenused ja mitmekülgseid võimalusi pakkuv elukeskkond. Rahvastiku tervise arengukava toetab selle 1 Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/2012_rta_pohitekst_ok_5.pdf 2 Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 (mustand avalikuks tagasisidestamiseks) http://www.sm.ee/et/rahvastiku-tervise- arengukava-2020-2030 3 Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/eesti2020/eesti2020_2016-2020_05.05.16.pdf 4 Tervise mõju majandusele Eestis https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/tervise_moju_majandusele_eestis_lopparuanne.pdf 5 Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/eesti_regionaalarengu_strateegia_2014-2020.pdf 4 eesmärgi saavutamist võttes arvesse ka piirkondlikke vajadusi ja võimalusi. Samuti mõjutab piirkondade igakülgne areng ja keskkond otseselt seal elavate inimeste tervist. Tervist toetava keskkonna loomine kohalike otsustajate teadlikkuse, oskuste ja hoiakute kujundamise kaudu on nimetatud projekti olulisemaid pidepunkte. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21”6 üheks eesmärgiks on heaolu kasv, mille all peetakse silmas majandusliku jõukuse, turvalisuse ja võimaluste mitmekesisusega seotud aspekte. Tervis on inimeste turvalisuse põhielement ja säästva arengu riikliku strateegia kohaselt on eesmärk tõsta 2030. aastaks Eesti inimeste keskmine eluiga 77–78 eluaastani. Teiseks eesmärgiks on sidus ühiskond, mille all mõistetakse nii sotsiaalset kui regionaalset tasakaalustatust, sotsiaalse tõrjutuse vähendamist ja sotsiaalset kaasatust. Heaolu arengukava 2016–20237 üldeesmärk on tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu ning sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus. Heaolu arengukava ja rahvastiku tervise arengukava on üksteisega väga tihedalt seotud, toetades üksteise eesmärkide saavutamist. Inimeste võimalus igapäevaelus toime tulla ning ühiskonna- ja tööelus osaleda on märkimisväärselt mõjutatud nende tervisest ja samas mõjutavad inimese tervist olulisel määral tema majanduslik toimetulek ning töö- ja elutingimused. Mõlema arengukava eesmärgid rõhutavad soolise ebavõrdsuse vähendamise vajalikkust ning võrdsete võimaluste edendamist. Tervishoiu- ja sotsiaalkaitsesüsteemi tõhusat toimimist ja jätkusuutlikkust silmas pidades osutavad mõlemad arengukavad ka vajadusele parandada tervishoiu- ja sotsiaalkaitsesüsteemi omavahelist integreeritust. Laste ja perede arengukava 2012–20208 on suunatud kõigile Eesti riigi pinnal elavatele lastele ja peredele, seega mõjutab see pea iga eestimaalast kogu elukaare vältel. Laste ja perede arengukava ning rahvastiku tervise arengukava on tihedalt seotud, toetades üksteise eesmärkide saavutamist. Näiteks on laste ja perede arengukava üheks strateegiliseks eesmärgiks lähtekoht, et Eesti on positiivset vanemlust toetav riik, kus pakutakse vajalikku tuge laste kasvatamisel ja vanemaks olemisel. Ka kõnealuse projekti üks tegevusvaldkondi on tõsta paikkondade teadlikkust mh tõenduspõhiste sekkumiste osas vanemlike oskuste edendamiseks. Siseturvalisuse arengukava 2015–20209 üldeesmärk on tagada turvaline riik, kus inimeste elu, tervis ja vara on kaitstud. Selleks parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Siseturvalisuse keskmes on inimeste elu ja tervise kaitsmine, mille üheks komponendiks on riskikäitumise vähendamine, mh vigastuste ennetamine vähendades seeläbi ühiskonnale tekkivaid kahjusid. Toitumise ja liikumise roheline raamat10 (Vabariigi Valitsuses kinnitamata) Toitumise ja liikumise rohelise raamatu üks olulisemaid eesmärke on valdkondade vahelise koostöö tulemusel kokku leppida tegevused, mis aitavad edendada tasakaalustatud toitumist ning piisavat ja 6 Eesti säästva arengu riiklik strateegia. Säästev Eesti 21 https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/saastev_eesti_21.pdf 7 Heaolu arengukava 2016–2023 https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 8 Laste ja perede arengukava 2012–2020 https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Lapsed_ja_pered/laste_ja_perede_arengukava_2012_-_2020.pdf 9 Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Arengukavad/siseturvalisuse_arengukava_2015-2020_kodulehele.pdf 10 Toitumise ja liikumise roheline raamat https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Tervishoid/tervise_roheline_raamat/toitumise_ja_liikumise_roheline_raamat_15.11versioon.pdf 5 regulaarset liikumist kogu elukaare vältel. Kõnealuse projekti raames on kavas juurutada teaduspõhine sekkumine Toybox, mis aitab kaasa eesmärgile suurendada laste liikumist ja tervislikku toitumist. 1.2 Projekti seos asjakohaste organisatsiooni tegevuskavade / programmidega Rahvatervise seaduse11 (RTeS) § 10 lõige 1 kohustab kohalikke omavalitsusi ühiselt kujundama elanike tervist, heaolu ja turvalisust toetavat elukeskkonda. KOVide üks ülesannetest on maakonna või piirkonna tervise- ja heaoluprofiili koostamine ning selles sisalduva teabega arvestamine maakonna või piirkondliku arengustrateegia koostamisel. Samuti on kohalikud omavalitsused kohustatud ellu viima rahvastiku tervist toetavaid tegevusi ning pakkuma tervist toetavaid teenuseid maakonnas või piirkonnas vähemalt tervise- ja heaoluprofiilis kajastatud prioriteetsete tervisemõjurite ohjamiseks. RTeS § 10 lõike 2 kohaselt on omavalitsuse ülesanne korraldada tervise edendamisele ja haiguste ennetamisele suunatud tegevusi oma haldusüksuse piires. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse12 § 37 kohustab KOV-i koostama arengukava ja eelarvestrateegiat, mille esitatakse mh rahvastiku tervise arengu pikaajalised suundumused ja vajadused. Käesoleva projekti peamine eesmärk on tõsta rahvatervise valdkonna tähtsust kohalikes omavalitsustes ning suurendada kompetentse tõenduspõhise praktika rakendamiseks, et seeläbi parandada inimeste tervist ja pikendada tervena elatud aastaid. Eesmärgi saavutamiseks pakutakse kohalikele omavalitsustele laiapõhjalist koolitusprogrammi, samuti nõustamisteenust, mis kõik toetavad rahvatervise alase teadlikkuse tõstmist kohalikul tasandil. Koolieelse lasteasutuse seadus13 §3 seab koolieelse lasteasutuse põhiülesandeks hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut. § 17 kohaselt on lastel asutuses õigus vaimselt ja füüsiliselt tervislikule keskkonnale. Ühtlasi seab § 18 kohustuse lapsevanemal kinni pidada laste tervisekaitse ja tervise edendamise nõuetest. Kõnealuse projekti üks tegevussuundadest teaduspõhise sekkumise Toybox rakendamine koolieelsetes lasteasutustes seab oluliseks lastele toetava ümbruskonna loomise rühmaruumides, nagu vee kättesaadavus, tervislike vahepealade pakkumine, vaba ruumi olemasolu liikumistegevusteks, mis kokkuvõtteks täidavad eesmärki hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada igakülgselt tema füüsilist aga ka vaimset arengut. TAI arengukava 2016-202014 visiooni kohaselt on aastaks 2020 Eesti tervisepoliitika tõenduspõhine, inimesed käituvad terviseteadlikumalt ja elukeskkonda kujundavates otsustes arvestatakse mõjuga tervisele, et seeläbi suurendada hea tervisega elatud aastate arvu. TAI üks tegevusvaldkondi on tervise ja sotsiaalse heaolu edendamine, mis kätkeb endas tegevuskohapõhist tervise parandamist ja haiguste ennetamist. Ka kõnealune projekt on suunanud oma fookuse rahvatervise valdkonna tähtsustamisele ja tervise edendamisele paikkondades ehk siis keskkonnas, kus inimene iga päev elab. Kavas on võimestada kohalikke omavalitsuste juhte ja spetsialiste tegemaks parimaid otsuseid, mis puudutab tervist kui olulist komponenti tasakaalustatud elu elamiseks. 11 Rahvatervise seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/115032011017?leiaKehtiv 12 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/105022019008 13 Koolieelse lasteasutuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/12744434?leiaKehtiv 14 Tervise Arengu Instituudi arengukava https://www.tai.ee/et/instituut/tutvustus/arengukavad 6 1.3 Projekti eesmärk Projekti eesmärk on tõsta kohalikes omavalitsustes rahvatervise valdkonna tähtsust ning suurendada kompetentse tõenduspõhise praktika kasutamiseks. Projekti tegevuste elluviimise tulemusena on saavutatud järgmised tulemused:  Rahvatervise valdkonna tähtsustamine on kohalikes omavalitsustes suurenenud.  Tõenduspõhise praktika planeerimine ning rakendamine rahvatervise valdkonnas on kohalikes omavalitsustes suurenenud. Projekti eesmärgid ja tegevused aitavad panustada Rahvastiku tervise arengukava järgmistesse üldeesmärkidesse: a) Ebavõrdsus tervises piirkondade vahel väheneb. b) Eesti inimeste tervena elatud aastate arv kasvab. 1.4 Projekti tulemus Projekti tulemusena on elluviidud allpool nimetatud tegevused: 1.4.1. Kättesaadavad on järgmised andmed ja ülevaated:  Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu maakonnapõhised andmed;  vigastushaigestumuse maakonnapõhised detailsemad andmed;  koduvigastuste põhjuste analüüs ja rahvusvaheliste parimate praktikate kaardistus;  ülevaade kohalike omavalitsuste juhtide ning spetsialistide hoiakutest, arusaamadest ja teadlikkusest tervise ja turvalisuse valdkonnas;  standardküsimustik ja juhend kooliõpilaste tervisekäitumise uuringute läbiviimiseks paikkondades (KOVid, maakonnad);  tervisemõju hindamise töövahend;  kaardistus paikkonnas rakendatavate tasakaalustatud ja mitmekesist toitumist soodustavate tõenduspõhiste sekkumiste kohta;  hindamismudel KOV valitsemisala asutuste toitlustamise kohta, mille eesmärk on hinnata ja arendada pakutava toitlustusteenuse kvaliteeti. 1.4.2. Kohalike omavalitsuste toetamiseks heaolu, tervise ja turvalisuse valdkonna planeerimisel on loodud jätkusuutlik nõustamis- ja/või mentorsüsteem, mida on rakendatud vähemalt 20-s KOVis fookusega Ida- ja Lääne-Virumaal, Põlvamaal, Valgamaal ning Võrumaal. Planeerimiseks ning teisteks rahvatervise alase võimekuse tõstmise tegevuste rakendamiseks viiakse läbi ca 130 koolitust, kus on osalenud spetsialiste 60-st erinevast kohalikust omavalitsusest. 1.4.3. Kohandatud ja piloteeritud on sekkumine Toybox ning rakendatud 25 koolieelses lasteasutuses koostöös KOVidega. 7 1.5 Projekti vajalikkuse põhjendus Alates 2000ndatest on Eestis elanikkonna tervisenäitajad paranenud. Keskmine oodatav eluiga on kasvanud kiiremini kui Euroopa keskmine, saavutades 2018.aastal meeste puhul 73,8 aastat ja naiste puhul 82,4 aastat. Sellest hoolimata esineb probleeme tervise ebavõrdsusega, kuna piirkondlikud erinevused parimate ning halvimate näitajate vahel pigem suurenevad kui vähenevad. Kuigi oodatav eluiga on kasvanud läbi aastate kõikides maakondades, on eriti suureks tervise ebavõrdsuse ilmestajaks tervena elatud aastate hulk maakondade lõikes. 2018. aastal oli Eesti keskmine tervena elatud aastate arv 54,2. Kõige kauem elatakse tervena Saaremaal, kus vastav näitaja on 58,5 aastat. Samal ajal on see näitaja Põlvamaal kõigest 44,7 aastat, mis tähendab, et erinevus parima ja halvima näitajaga maakonna vahel on 14 aastat ning viimastel aastatel on see suurenenud. Inimese elu-, õpi- ja töökeskkonnal on märkimisväärne roll tervist ja heaolu mõjutavate kaitsetegurite suurendamisel, riskitegurite vähendamisel ning inimeste võimestamisel enda ja oma kogukonna tervise ja heaolu eest vastutuse võtmisel. Eestis ei toimu kohalikul tasandil süsteemset, järjepidevat, tõenduspõhist, kohalikele vajadustele tuginevat ja avatud valitsemise põhimõtteid arvesse võtvat ennetustööd. Lisaks on Eestis läbi viidud ennetusalased uuringud toonud välja, et kohaliku tasandi ennetustöö planeerimine ja läbiviimine ning muutuste hindamine on sageli vähese jätkusuutlikkusega ning paikkondlikult väga erineva kvaliteediga. Selle asemel et panustada süsteemselt läbi programmilise ja kestvama tegevuse kaitsetegurite mõju suurendamisele ja riskitegurite mõju vähendamisele, on KOVide tegevused elanike heaolu ja valdkondade ülese ennetuse osas üldjuhul teemakohased üksiktegevused ja lahendusi otsitakse ühe valdkonna sees, süvenemata valdkondade üleselt probleemide algpõhjustesse. Kohaliku tasandi otsustajad väärtustavad kohaliku omavalitsuse (volikogu) ainupädevust ja traditsioonilisi tegevusvaldkondi. Uuemaid, valdkonnaüleseid, jagatud vastutusega ja ühiseid otsuseid nõudvaid tegevussuundi käsitletakse valdavalt sekundaarsetena. See väljendub otseselt ka tegevustele eraldatavate ressursside (nt eelarvevahendid, ametnike tööaeg) mahus ja kvaliteedis (Kuriteoennetus kohalikul tasandil Eestis. 2016, TÜ RAKE). Toimunud haldusreform on suurendanud võimalusi arendada KOVide võimekust valdkondadeülese ennetustöö läbiviimiseks. Olukorra parandamiseks on vajalik senisest enam tähelepanu pöörata oskuste ja neid toetavate teadmiste arendamisele, mis tõhustavad ennetustööd kogukondlikul tasandil ning suurendavad kohaliku omavalitsuse rolli ennetusprotsessis. See nõuab kohaliku tasandi ennetuse korraldusvormide ja sekkumispraktikate kriitilist ümber hindamist ning kohalikele omavalitsustele süsteemsel lähenemisel põhinevate ennetustegevuste kavandamise ja elluviimise raamistiku välja kujundamist. Lisaks on oluline üle vaadata KOVide ja kogukondade senised suhtluskanalid ja koostöömudelid, et tagada elanikele paremad võimalused panustada elukeskkonna turvalisusesse, heaollu ja tervisesse. KOVides on ennetusvaldkonnast tervikliku pildi ja järjepideva arengu tagamiseks äärmiselt oluline läheneda elanike heaolule ja tervisele valdkondade üleselt (võttes arvesse olukorda nt tööturul, hariduses, transpordis), kaasates nii erinevate valdkondade juhte kui ka sihtrühmi, et tõsta tervisedenduse valdkonna ja sellega seotud teemade mainet ja selgitada andmetel põhinevate otsuste ja tegevuste kasu (sh KOVide juhtidele) ning adresseerida seda, et tulemusi ei saavutata 2–3 aastaga, sest muutused inimeste käitumises, tervisetulemites ja elukvaliteedis väljenduvad pikema perioodi jooksul (mis omakorda võib olla ka põhjuseks, miks ennetustegevused on vähem populaarsed kui tagajärgedega tegelemine). 8 Projekti käigus pakume omavalitsustele ja maakondadele tuge kolmes valdkonnas: Planeeritavad tegevused Vajalikkuse põhjendus Hetkel ei ole piisavalt omavalitsuse või maakonna täpsusega tervise ja tervisekäitumise andmeid, mis Planeerimiseks parandatakse andmete annaks paikkondadele sisendit tegevuste tõhusaks kättesaadavust ja koostatakse analüüsimist ja planeerimiseks. Samuti pole olemasolevad rakendamist toetavaid töövahendeid. andmed piisava täpsusega ning puuduvad kasutajasõbralikud analüüsimist ja planeerimist toetavad töövahendid. KOVide rahvatervise alase võimekuse KOV ja maakonna tasandi otsusetegijate ja suurendamine ja toetamine heaolu, tervise ja spetsialistide hoiakud ei toeta süsteemse turvalisuse valdkonna sekkumiste ennetustöö planeerimist ja elluviimist. Samuti ei ole planeerimisel (valdkondade ülene strateegiline KOV tasandi otsustajate ega spetsialistide oskused planeerimine; koostöövõrgustike loomine ja ning teadmised rahvatervise valdkonnas piisavad, arendamine, tegevuste elluviimine, et viia ellu tulemuslikke ning pikaajalisi ressursihaldus jne) ning nõustamis- ja/või valdkondadeüleseid tervise, heaolu ja turvalisuse mentorsüsteemi loomine. alaseid sekkumisi. Toitumis- ja liikumisharjumusi kujundava Elanikkonna ülekaalulisus on sarnaselt ülejäänud sekkumise kohandamine, piloteerimine ja Euroopaga Eestis väga suur probleem – rakendamine laste ülekaalulisuse 2018.aasta seisuga on 61% meestest ning 44% ennetamiseks. naistest ülekaalus või rasvunud15. Samuti on laste näitajad murettekitavad - 2016. aastal oli 26% esimese klassi lastest ülekaalulised või rasvunud16. 1.6 Projekti eelarve Summa Osakaal 1 EMP/Norra toetus 1 199 323,65 € 85% 2 Riiklik kaasfinantseering 211 645,35 € 15% 3 Omafinantseering 0 0 4 Eelarve kokku 1 410 969,00 € 100% 15 Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2018 http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/05Uuringud/05Uuringud__02TKU__04Liikumine/TKU40.px/table/tableViewLay out2/?rxid=f855df3b-d07e-47ca-918e-a089d12da804 16 Euroopa laste rasvumise seire - COSI uuring 2016 http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/05Uuringud/05Uuringud__10COSI__COSI/COSI01.px/table/tableViewLayout2/? rxid=f855df3b-d07e-47ca-918e-a089d12da804 9 1.7 Projekti otsesed ja kaudsed sihtrühmad Otsesed sihtrühmad:  Kohalikud omavalitsused – on kaasatud KOVide võimekuse arendamisse, mille käigus nad saavad regulaarselt koolitusi ning nõustamist, et süsteemsemalt (valdkondade üleselt), jätkusuutlikult (pikaajaline lähenemine) ja mitmekülgsemalt (nii keskkond, sotsiaal- majanduslikud tingimused, kui elanikkonna teadlikus) koostöös kogukondadega panustada oma elanike heaolu kasvu.  MAROd – on kaasatud KOVide võimekuse arendamisse ja osalevad koolitustel ning saavad olla nõustajad-mentorid KOVidele.  Tervisedenduse võrgustikud maakonna ning KOV tasandil (tervisedendajad, tervisenõukogud, töörühmad jt) – neile on suunatud koolitused ja materjalid. Nõukogu peaks olema esindatud oma liikmega KOV või MARO meeskonnas. Ühtlasi on neis potentsiaalseid inimesi, kes võiksid ise olla nõustajad-mentorid teistele.  Koolieelsed lasteasutused – on sekkumise Toybox elluviijateks.  KOV valitsemisala asutused (eelkõige lasteaiad, koolid, hooldekodud) – neis piloteeritakse toitlustusasutuste hindamisjuhendit. Kaudsed sihtrühmad:  KOV elanikud – suutes läbi projekti tõsta omavalitsuste ja MAROde rahvatervise alast kompetentsi ja võimekust, suureneb tõenäosus, et omavalitsus suudab süsteemsemalt (valdkondade üleselt), jätkusuutlikult (pikaajaline lähenemine) ja mitmekülgsemalt (nii keskkond, sotsiaal-majanduslikud tingimused, kui elanikkonna teadlikus) koostöös kogukondadega panustada oma elanike heaolu kasvu. 10 2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks 2.1. UURINGUD JA JUHENDID Uuringute ja juhendite tegevusbloki eesmärk on pakkuda paikkondlikule tasandile (maakond, kohalik omavalitsus) võimalusi süsteemse informatsiooni saamiseks enda piirkonna elanike terviseseisundi, tervisekäitumise ja sellega seotud tegurite kohta. Tegevuste sihtrühmaks on maakonna ja kohaliku tasandi spetsialistid ja juhid, kes kasutavad tervise valdkonna andmeid otsuste tegemisel ning ennetustöö suundade ja prioriteetide valikul. Ellu viiakse järgmised tegevused:  Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring laiendatud valimiga Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring (TKU) on igal paarisaasta toimuv terviseseisundit ja -käitumist kaardistav seireuuring Eesti 16–64-aastaste elanike seas, mida viib läbi Tervise Arengu Instituut. Osalemise kutse saadetakse 5000 inimesele ning vastajaid on u 2500. Analüüsi on võimalik esitada viie regiooni lõikes. Maakondlikul tasandil planeerijate jaoks on suurema regiooni põhised andmed liiga üldised, mistõttu on keeruline analüüsida olukorda paikkonnas ning hinnata tegevuste mõju. Pakkumaks 15 maakonnale ja 2 suuremale linnale (Tallinn, Tartu) võimalust täpsemate andmete saamiseks, teostatakse 2020. a andmekogumine laiendatud valimiga. Planeeritava lisavalimi suurus on 7400 välja saadetavat ankeeti ning u 3700 vastajat. Koos põhivalimiga on see kokku u 6200 vastajat. TKU tavapärasele küsimustikule lisatakse mõned paikkonnaga seotud küsimused. Analüüsis arvestatakse kõigi vastajate andmetega (põhi- pluss lisavalim kokku). Et ka maakondade põhiselt oleks võimalik jälgida muutusi ajas, planeeritakse edaspidi lisavalimiga TKU teostamist iga kaheksa või kümne aasta pärast. Iga maakonna kohta raporti koostamiseks töötatakse välja ühtne tulemuste esitamise põhi. Koostatakse 15 piirkondlikku raportit (2 suurema linna tulemusi näidatakse eraldi oma maakonna raporti sees), mis aitavad maakondadel ja KOVidel saada ülevaadet oma paikkonna elanike tervisekäitumisest ning planeerida edasisi tegevusi. Uuringu läbiviimisel tehakse koostööd erinevate teenuseosutajatega: sisse hangitakse küsimustike ja kaaskirjade trükkimine, makstud vastuste ümbrikud, lisatööjõud küsimustike komplekteerimiseks ning andmete sisestamiseks, maakondade raporti visuaali kujundamine. Uuringu andmete analüüsil tehakse koostööd projekti Norra poolse partneriga Norra Rahvatervise Instituudiga (Norwegian Institute of Public Health). Analoogse täpsusega tervisekäitumise uuring viidi esmakordselt TAI poolt läbi 2011. aastal – „Paikkonna tervisemõjurite uuring“. See uuring lähtus TKU küsimustikust, kuhu lisati mõningad paikkonnaga seotud jm täpsustavad küsimused. Valimi moodustamise metoodiline alus oli TKUst erinev, kuna sooviks oli saada lisaks maakondade põhisele ülevaatele ka ülevaade KOV tüüpide lõikes (regiooni keskused, keskuste tagamaad, maavallad jm). Seetõttu ei ole 2020. a TKU laiendatud valimiga andmed otseselt võrreldavad 2011. a uuringu tulemustega. 11 Regulaarne laiendatud valimiga TKU läbiviimine tekitaks edaspidi ühtsetel alustel jätkusuutlikkuse maakondade põhiseks seireks.  Koduvigastuste põhjuste analüüs ja ennetuspraktikate kaardistus Tegevus keskendub koduvigastuste valdkonnale, et anda sisendit ennetustöö planeerimiseks paikkondades. Kõige suurem osa tervishoiusüsteemis registreeritud vigastustest saadakse kodus (2018. a andmetel 43%, ligi 73 800 juhtu). Koduvigastuste põhjuste hulgas domineerivad eluta mehhaanilise jõu toime (42%) ning kukkumine (39%). Praeguseks on koostatud statistika põhiseid raporteid vigastuste üldiste põhjuste ning toimumise koha kohta; puudub aga piisav ülevaade koduvigastuste täpsema konteksti ja vigastuste ennetamise võimaluste kohta. Ka vigastuste ja vigastussurmade ennetamise poliitika koordineerimise rakkerühma 2014. a aruanne toob välja vajaduse pöörata suuremat tähelepanu koduvigastuste ennetamisele (sh metoodika loomine riskide hindamiseks, mida saaksid kasutada maakondlikud tervisedendajad, sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad jt).17 Projekti raames koostatakse detailsem analüüs koduvigastuste põhjustest ja riskiteguritest. Selleks võetakse välja võimalikult täpsed RHK koodide põhiseid andmed Eesti tervishoiusüsteemis viimastel aastatel registreeritud vigastuste kohta ning analüüsitakse neid vanusrühmade ja soo lõikes. Lisaks koondatakse muud infot koduvigastuste tekkepõhjuste ja tingimuste kohta. Selleks teostatakse kvalitatiivseid intervjuusid Eesti valdkondlike ekspertide/spetsialistidega, kes puutuvad teemaga oma töö raames kokku, ning kaardistatakse teiste Euroopa riikide uuringute tulemusi, kus on selgitatud koduvigastuste juhtumite täpsemat konteksti erinevates elanikkonna gruppides. Lisaks tekkepõhjuste ja riskitegurite analüüsile kaardistatakse dokumendianalüüsi meetodil teiste riikide parimaid praktikaid ning rahvusvaheliste organisatsioonide juhiseid ennetustööks koduvigastuste vältimisel arvestades erinevate sihtrühmade spetsiifikat. Koostatav ülevaade on sisendiks selleks, et kohalike omavalitsuste tasandil oleks võimalik planeerida sobilikke koduohutusega seotud ennetustegevusi ning integreerida neid juba toimuvate tegevuste juurde (nt koduse keskkonna ohutuse ja riskide hindamine koduvisiitide raames). Vigastuste põhjuste analüüs ning ennetuspraktikate kaardistus tellitakse hankemenetluse abil sisse valdkonna ekspertidelt.  Vigastuste raporti formaadi väljatöötamine ja maakonnapõhiste andmete esitamine Vigastuste ennetamisel on oluline roll maakondlikul ning kohalikul tasandil. Neil on oluline teada oma piirkonna kohta käivaid andmeid, et ennetustegevusi paremini sihistada ning tehtud tegevuste tulemuslikkust mõõta. Hetkel ei ole maakondade lõikes vigastuste raportit, mis koondaks visuaalselt arusaadavalt vigastuste ennetamiseks vajaliku informatsiooni. Vigastusi puudutavad andmed on küll Eesti Haigekassas ning Tervise infosüsteemis olemas ning TAI hallatavast Tervisestatistika ja -uuringute andmebaasist koondatul kujul leitavad, kuid asjaomaste spetsialistide jõudmine andmeteni on vähetõenäoline. 17 Riigikantselei, 2014. Vigastuste ja vigastussurmade ennetamise poliitika koordineerimise rakkerühm. https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/uuringud/vigastuste_ennetamise_rakkeruhma_aruanne.pdf 12 Nimetatud tegevuse raames töötatakse koostöös ekspertidega välja ühtne formaat paikkondliku vigastuste raporti jaoks, mis on korduvkasutatav ning üle paari aasta uuendatav. Eraldi tähelepanu pööratakse kukkumiste ja külmumistega seotud andmete analüüsimisele. Formaat on visuaalselt selgesti mõistetav ning infograafiline. Raport hakkab sarnanema TAI poolt varasemalt loodud ning regulaarselt uuendatavate maakonna tervise- ja heaolu ülevaadetega ning TAI hakkab tulevikus regulaarselt vigastusi puudutavaid raporteid koostama ning paikkonna tasandile edastama. Loodav formaat loob paremad eeldused kohalikul ja maakondlikul tasandil vigastuste ennetustegevuste planeerimiseks ja elluviimiseks. Maakondlike ülevaateid hakkab regulaarselt koostama ja maakondadele esitama Tervise Arengu Instituut. Peamiseks sihtrühmaks on MAROd, KOVid ning riigiasutuste piirkondlikud esindajad (näiteks Päästeamet, Politsei – ja piirivalveamet, Maanteeamet jne), kes maakonnas või kohalikus omavalitsuses ennetustegevusega tegelevad.  Kohalike omavalitsuste juhtide ja spetsialistide uuring Uuringuga soovitakse kaardistada KOV juhtide ja tervise valdkonnaga seotud KOV spetsialistide teadlikkust, arusaamu ja tegevuste korraldust omavalitsustes seoses tervisedenduse ja turvalisuse teemadega. Uuringus kutsutakse osalema kõiki 79 KOVi (juhi tasandil ja spetsialisti tasandil), kellest 20 on antud projektis osalevad KOVid. Andmekogumist viiakse läbi kahel korral – enne KOVidele suunatud arendustegevustega alustamist ning kogu projekti lõpuperioodil. Valmib kaks raportit. Selliselt täidab andmekogumine kahte ülesannet: annab sisendi kohalikku tasandit võimestavate tegevuste planeerimiseks (vastavalt ilmnenud vajadustele) ning annab hinnangu projekti tulemuslikkusele (kui võrrelda projektis osalenud KOVe ülejäänutega ning osalenud KOVide tulemusi enne ja peale arendustegevuste elluviimist). Lisaks kvantitatiivsele küsitlusele teostatakse ka mõned kvalitatiivsed intervjuud, et selgitada KOVide vajadusi ja väljakutseid täpsemalt. Uuringu viib läbi Tervise Arengu Instituut. Sisse hangitakse kvalitatiivsete intervjuude läbiviimine. Uuringu üheks koostööpartneriks on käesoleva projekti Norra partner Norra Rahvatervise Instituut (Norwegian Institute of Public Health), kelle teadmisi kasutatakse küsimuste formuleerimisel, et saada võimalikult täpset ja vajalikku infot küsitletavate hoiakute ja arusaamade kohta.  Juhise ja standardküsimustiku koostamine uuringute jaoks kooliõpilaste sihtrühmas Eelnevalt kirjeldatud rahvastiku tervisekäitumise uuring katab vanusrühma 16–64. Täiskasvanud rahvastiku kõrval on tervise valdkonnas väga oluliseks regulaarse seire grupiks kooliõpilased. TAI teostab kooliõpilaste seas järgmisi regulaarseid andmekogumisi: kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (HBSC), kooliõpilaste alkoholi ja narkootikumide kasutamise uuring (ESPAD), HIVi temaatikaga seotud teadmiste, hoiakute ja käitumise uuring. Need uuringud võimaldavad analüüsi viie regiooni tasandil. Selles sihtrühmas ei planeerita üleriiklikult nii suuremahuliste uuringute teostamist, mis võimaldaks esitada iga maakonna põhiseid andmeid. Samas näevad maakonnad ja KOVid selle järele vajadust, et oleks võimalik paremini hinnata noorte riskikäitumise taset, kaitse- ja riskitegureid kogukonnas ja planeerida vajadustest lähtuvaid sekkumisi paikkonna tasandil. Piirkonna kooliõpilaste tervisekäitumise uuringuid tuleks KOVide või maakondade tasandil ise läbi viia. Et KOVide või MAROde kaudu korraldatud kooliõpilaste uuringud oleksid kvaliteetsed, koostatakse projekti raames juhis, mis annab ülevaate uuringu teostamise etappidest ja 13 korrektsest läbiviimise metoodikast antud sihtrühmas (alates planeerimisest kuni andmete analüüsini). Juhisega käib kaasas standartküsimustik, mis sisaldab peamisi küsimusi erinevate tervisevaldkondade kaardistamiseks. Küsimustikku oleks võimalik kasutada kas tervikuna või moodulite kaupa, olenevalt vajadusest erinevaid terviseteemasid katta. Küsimustiku koostamisel tuleb arvestada ka sellega, mida on võimalik küsida erinevas vanuses lastelt ja noortelt. Küsimustiku kokkupanemisel lähtutakse regulaarsete seireuuringute küsimustikest. Nii on võimalik KOVi tulemusi võrrelda ka üleriiklike andmetega. Juhise ja standartküsimustiku koostavad Tervise Arengu Instituudi töötajad koostöös valdkonna ekspertidega.  Tervisemõju hindamise töövahend Erinevate poliitikate, otsuste ja sekkumiste tervisemõju hindamiseks puudub Eestile kohandatud töövahend. Projekti raames on plaanis koostada rahvusvahelistel materjalidel põhinev tervisemõju hindamise töövahend ning piloteerida seda 1-2 kohalikus omavalitsuses. Tervisemõju hindamise töövahend tellitakse hankemenetluse abil sisse valdkonna ekspertidelt.  Toitlustuse kvaliteedi hindamismudeli väljatöötamine Kavas on välja töötada lasteaedadele, koolidele, hooldekodudele ning teistele kohaliku omavalitsusele kuuluvatele avalikele asutustele hindamismudel eesmärgiga tõsta toitlustuse kvaliteeti nimetatud kohtades. Hindamisi hakkavad läbi viima vastava paikkonna spetsialistid, kel on teadmisi või oskusi toitlustamise valdkonnas, kindlasti hakkab meeskonda kuuluma ka esindaja vastavast asutusest. Mudel peab sisaldama järgmisi komponente: menüü mitmekesisus, köögi korrasolek, samuti köögi ergonoomika, kööginõud, koka rõivastus, tema töövahendid, ruumide puhtus, jms. eesmärgiga parandada nii pakutava toidu kvaliteeti kui ka ümbritsevat keskkonda vastavas asutuses. Toitlustuse kvaliteedi hindamismudel töötatakse välja koostöös paikkonna vastava valdkonna ekspertidega.  Toitumisvaldkonna sekkumiste juhend kohalikele omavalitsustele Kavas on koostada tasakaalustatud ja mitmekesist toitumist soodustavad tõenduspõhiste sekkumiste kohta juhendmaterjal omavalitsustele, mis aitab luua paremad eeldused tervislikuks toitumiseks enda elanikkonna seas. Sekkumiste juhendi töötab välja Tervise Arengu Instituut koostöös valdkonna parimate ekspertidega. Juhendi toimetamine, kujundustööd ja tootmine hangitakse sisse kolmandatelt osapooltelt. 14 2.2 KOV RAHVATERVISE VALDKONNA VÕIMEKUSE ARENDAMINE Tegevuse eesmärk on KOVide võimekuse suurendamine ja toetamine heaolu, tervise ja turvalisuse valdkonna analüüsimisel ja sekkumiste planeerimisel (valdkondade ülene strateegiline planeerimine; koostöövõrgustike loomine ja arendamine, tegevuste elluviimine, ressursihaldus jne). Koolituste ning regulaarse nõustamisega toetatakse kohalikke omavalitsusi ja MAROsid rahvatervise valdkondade üleseks arendamiseks maakonnas tervikuna. Selleks, et paremini mõista kohaliku tasandi vajadusi rahvatervise valdkonnas, on vaja välja selgitada probleemid takistuste ületamiseks. Kitsaskohtade ja võimalike lahendusteede kaardistamiseks kasutatakse teenuse disaini metoodikat. Omavalitsusjuhtide ja otsusetegijate teadlikkus ning arusaam rahvatervise laiaulatuslikkusest on madal: selleks luuakse toetussüsteem, kus omavalitsustel oleks võimalik individuaalset nõustamist saada arendades nende oskuseid ja teadmisi tõhustamaks ennetustööd kogukondlikul tasandil ning suurendamaks kohaliku omavalitsuse rolli ennetusprotsessis. KOV töötajatele õpetatakse oskusi, kuidas kohalikul tasandil teha süsteemset, järjepidevat, tõenduspõhist, kohalikel vajadustel ja avatud valitsemise põhimõtteid arvesse võtvat ennetustööd. KOVides on ennetusvaldkonna tervikliku pildi ja järjepideva arengu tagamiseks äärmiselt oluline läheneda elanike heaolule valdkondade üleselt (võttes arvesse olukorda nt tööturul, hariduses, transpordis, jm). Vajalik on kaasata nii erinevate valdkondade juhte kui ka sihtrühmi, et tõsta rahvatervise teemade, sh. tervisedenduse valdkonna mainet ja selgitada andmetel põhinevate otsuste ja tegevuste kasu (sh KOV juhtidele). Tegevuste etapid: - KOVide ja MAROde kaasamine ning partnerluslepingute sõlmimine; - KOVide rahvatervise valdkonna võimekuse arendamise süsteemi väljatöötamine teenusedisaini metoodikat kasutades; - osalevates omavalitsustes ja maakondades olukorra kaardistamine ning vajalike andmete kogumine ning analüüs; - prioriteetsete tegevussuundade valimine; - osalejate vajadustest lähtuvalt koolitus- ja nõustamisplaani koostamine (vajadusel koolitajate koolitamine); - nõustamissüsteemi loomine, nõustajate koolitamine ja vajadusel superviseerimine; - KOVide koolitamine (sh e-koolitused) vahelduvalt regulaarse nõustamisega (sh supervisioon, kovisioon). Põhimõtted: - tegevustes osalemiseks peab KOVil või MAROl olema loodud püsiv töörühm, kes koolitustel osaleb, vahepealsel perioodil tegevusi ellu viib ning nõustamist saab; - maakonnaülese sünergia tekkimiseks on oluline ühest maakonnast mitme KOVi ning MARO osalus; 15 - koolituste hulka kuuluvad nii tänased TAIs ja TAI koostööpartneritega väljatöötatud koolitused (nt tervisedenduse abc, kommunikatsioon, huvikaitse, Euroopa uimastiennetuse õppekava (EUPC)) kui ka lähtuvalt vajadustest ning KOVi seatud prioriteetsetest tegevussuundadest luuakse juurde täiendavaid koolitusi. Partnerlepingutesse on kavas kaasata vähemalt 20 KOVi viiest järgmisest maakonnast: Ida- ja Lääne-Virumaa ning Võru-, Valga- ja Põlvamaa, kuna ebavõrdsus võrreldes teiste Eesti paikkondadega on seal kõige suurem. Tegevuse raames läbiviidavaid koolitusi on osaliselt vajalik kaasajastada, mõned koolitused on vaja vastavalt vajadustele täiendavalt välja töötada. Kuna osa koolitustest viiakse ellu Ida- Virumaal, on vajalik nende tõlge vene keelde. Koolitusteenust hakkavad osutama erinevad kvalifitseeritud partnerid, osasid koolitusi viib läbi Tervise Arengu Instituut. Tegevuste sihtgrupid: - kohalikud omavalitsused, keskendutakse Virumaale ja Kagu-Eestile; - MAROd; - tervisedenduse võrgustikud maakonna ning KOV tasandil (tervisedendajad, tervisenõukogud, töörühmad vms). Tegevuste tulemusena suurenevad omavalitsuste ja MAROde kompetentsid ning võimekus rahvatervise valdkonnas, omavalitsus suudab süsteemsemalt (valdkondadeüleselt), jätkusuutlikult (pikaajaline lähenemine) ja mitmekülgsemalt panustada oma elanikkonna heaolu kasvu kohaliku terviseseisundi analüüsimise (tervise- ja heaoluprofiilid) ja sekkumiste rakendamise kaudu. Programmis osalejatel on paremad oskused teha strateegilisi otsuseid, planeerida tegevusi, osata lugeda andmeid ja nende pealt prioritiseerida, teha tõhusat huvikaitset ning jätkusuutlikult planeerida ennetustegevusi, sh noorte riskikäitumise ennetamisel. Projekti lõpuks on välja töötatud ja piloteeritud mudel, mis aitab piirkonnas: - valdkondadeüleselt strateegiliselt planeerida rahvatervise arendamist ja tegevusi; - suurendada koostööd ja arendada võrgustikku maakonnas osalevate omavalitsuste ning MARO vahel; - suurendada vajalike teadmiste ja oskustega inimeste arvu kasvu piirkonnas. 2.3. SEKKUMISE TOYBOX KOHANDAMINE, PILOTEERIMINE JA ELLUVIIMINE Toybox on 4-6-aastastele lastele suunatud mitmeosaline peresid kaasav sekkumine, mida viiakse läbi koolieelsetes lasteasutustes. Sekkumine keskendub vee joomise suurendamisele, tervislike vahepalade söömisele, kehalisele aktiivsusele ja istuvate tegevuste vähendamisele ning katkestamisele. Sekkumise eesmärgiks on ennetada ülekaalu ja rasvumist varases lapseeas ning mõjutada neid laste käitumisharjumusi, mida 16 teadusuuringute põhjal rasvumisega seostatakse. Koolieelne iga on sekkumiseks sobivaim aeg, kuna toimub kiire vaimne ja füüsiline areng ning pannakse suuresti alus käitumisharjumustele, mis toetavad tervist ja heaolu ka täiskasvanu eas ning ennetavad hilisemat ülekaalu. Toybox on välja töötatud ja hinnatud 10 Euroopa riigi teadlastest ja ekspertidest koosneva multidistsiplinaarse uuringumeeskonna poolt ning sekkumist rakendati 2012-2013. aastal kuues Euroopa Liidu riigis: Belgias, Bulgaarias, Saksamaal, Kreekas, Poolas ja Hispaanias. 2018. aastal valiti sekkumine Euroopa Komisjoni Steering Group on Promotion and Prevention (SGPP) töörühma poolt parimate praktikate hulka. Leiti, et Toybox on tulemuslik, ei suurenda sotsiaalset ebavõrdsust, sest on ühtmoodi mõjus kõigi sotsiaalmajanduslike gruppide hulgas ning kulutõhus. Tulemuste ja mõju hindamine lubab väita, et sekkumise tulemusel suurenes laste veejoomine, vähenes magusa tarvitamine nii lastel kui vanematel, paranes perede toitumiskvaliteet ning võrreldes kontrollgrupiga vähenes arvuti- ja videomängudele mängimisele pühendatud aeg (https://doi.org/10.3390/nu9050479). Sekkumine on üles ehitatud läbi nelja tasandi ning seda rakendatakse vähemalt 24 nädala vältel: - Tasand 1 - lasteaias luuakse toetav keskkond, sh rühmaruumides (vee kättesaadavus, tervislike vahepalade pakkumine, vaba ruum liikumistegevusteks jne); - Tasand 2 – õpetaja viib igapäevaselt lastega läbi soovitud käitumisharjumusi edendavaid tegevusi: innustab lapsi olema kehaliselt aktiivsed, vähendama istumisaega tehes lühikesi liikumispause, sööma tervislike vahepalasid ning jooma janu kustutamiseks vett; - Tasand 3 – õpetaja viib läbi lõbusaid rühmaruumi tegevusi (jutud, eksperimendid, mängud jms) vähemalt ühe tunni ulatuses nädalas, kuhu on aktiivselt kaasatud kogu rühm; - Tasand 4 – lapsevanemate kaasamine läbi nende julgustamise ja nõustamise soovitud käitumisharjumuste soodustamiseks koduses keskkonnas. Sekkumise Eesti oludele sobivaks kohandamine ja rakendamine eeldab järgmisi tegevusi: - taustauuringute tegemist; - arendusmeeskonna kokku kutsumist erialaekspertide näol sekkumise kohandamiseks ja arendamiseks; - lasteaiaõpetajatele suunatud õpetajaraamatute tõlkimist, kohandamist, piloteerimist, täiendamist ja väljaandmist; - lastevanematele suunatud tegevuste täiendavat väljatöötamist ja piloteerimist; - koolitusmaterjalide väljatöötamist ning koolitajate koolitamist; - õpetajate koolitamist; - sekkumise piloteerimist 5 lasteaias; - mentorlussüsteemi väljatöötamist; - sekkumise rakendamist; - sekkumise tulemuslikkuse hindamise metoodika väljatöötamist ja piloteerimist. 17 Rakendamise tegevuskava: 1. esimesel õppeaastal sekkumise ja hindamismetoodikate piloteerimine viies lasteaias erinevates KOVides; 2. teisel õppeaastal sekkumise rakendamine ning tulemuslikkuse uuring kümnes rakendavas ja kümnes kontroll-lasteaias; 3. kolmandal õppeaastal sekkumise rakendamine veel kümnes lasteaias ning andmekogumine. Sekkumise Toybox elluviija on Tervise Arengu Instituut. Koolitusmaterjalide väljatöötamist ja väljaandmist, koolitajate ja lasteaiaõpetajate koolitamisteenust hangitakse teenusena sisse oma valdkonna ekspertidelt ja TAI lepingupartneritelt. Projekti tulemusena on Toybox sekkumine plaanis läbi viia 25 koolieelses lasteasutuses Eesti erinevates KOVides (eelistatult Virumaal ja Kagu-Eestis), koolitatakse ca 100 lasteaiaõpetajat ja kaasatakse ligikaudu 500 last ja nende perekonda. Tegevus koos peamiste etappidega Tegevuse algus- Tegevuse elluviija ja lõppkuupäev (organisatsioon ja/või ekspert) 1.UURINGUD JA JUHENDID Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise 25.05.2020- TAI ja koostööpartnerid uuring laiendatud valimiga 30.09.2021 Koduvigastuste põhjuste analüüs ja 01.09.2020- TAI ja hankepartner ennetuspraktikate kaardistus 31.12.2020 Vigastuste raporti formaadi väljatöötamine ja 01.02.2021- TAI koostöös maakonnapõhiste andmete esitamine 31.01.2023 hankepartneriga Kohalike omavalitsuste juhtide ja spetsialistide 01.06.2020- TAI uuring 31.12.2020 Juhise ja standardküsimustiku koostamine KOVidele 01.09.2021- TAI ja koostööpartnerid uuringute jaoks kooliõpilaste sihtrühmas 31.12.2022 Tervisemõju hindamise töövahend 01.10.2020- TAI ja hankepartner 31.12.2021 Toitumisvaldkonna sekkumiste juhend kohalikele 01.03.2021- TAI eksperdid omavalitsustele 31.12.2022 Toitlustuse kvaliteedi hindamismudeli väljatöötamine 01.11.2020- TAI koostöös KOVide ja 31.12.2022 MAROdega 2. KOV RAHVATERVISE VALDKONNA VÕIMEKUSE ARENDAMINE Omavalitsuste ja maakondlike 01.06.2020- TAI koostöös paikkonna arendusorganisatsioonide kaasamine ning 30.09.2021 tervisedenduse partnerluslepingute sõlmimine ekspertrühmaga KOVide rahvatervise alase võimekuse arendamise 01.06.2020- TAI koostöös süsteemi väljatöötamine teenusedisaini metoodikat 30.06.2021 hankepartneriga kasutades 18 Osalevates omavalitsustes ja maakondades 01.08.2020- TAI eksperdid koostöös olukorra kaardistamine, vajalike andmete kogumine 31.12.2020 mentorite/nõustajatega ja ning analüüs. Prioriteetsete tegevussuundade KOV vastava valimine meeskonnaga Osalejate vajadustest lähtuvalt koolitus- ja 01.06.2020- TAI eksperdid koostöös nõustamisplaani koostamine 31.10.2023 mentorite/nõustajatega ja KOV vastava meeskonnaga Nõustamissüsteemi loomine, nõustajate koolitamine 01.09.2020- TAI koostöös ja vajadusel superviseerimine 31.01.2024 hankelepingu partneriga Koolituste ettevalmistamine (kohandamine, 01.06.2020- TAI koostöös väljatöötamine, tõlkimine, jms), vajadusel koolitajate 31.12.2023 hankelepingu koolitamine partneritega KOVide koolitamine (sh e-koolitused) vahelduvalt 01.09.2020- TAI koostöös regulaarse nõustamisega (sh supervisioon, 31.01.2024 hankelepingu kovisioon) partneritega 3.SEKKUMINE TOYBOX KOHANDAMINE, PILOTEERIMINE, ELLUVIIMINE Taustauuringute tegemine 01.06.2020- TAI koostöös 31.12.2020 ekspertidega ja hankelepingu partneriga Arendusmeeskonna kokku kutsumine 01.08.2020- TAI koostöös erialaekspertide näol sekkumise kohandamiseks ja 31.12.2023 erialaekspertidega arendamiseks Lasteaiaõpetajatele suunatud õpetajaraamatute 01.06.2020- TAI koostöös tõlkimine, kohandamine, piloteerimine, täiendamine 31.12.2021 hankelepingu ja väljaandmine partneritega Lastevanematele suunatud tegevuste täiendav 01.08.2020- TAI koostöös ekspertide väljatöötamine ja piloteerimine 31.08.2021 ja hankelepingu partneritega Koolitusmaterjalide väljatöötamine ning koolitajate 01.09.2020- TAI koostöös koolitamine 31.08.2021 hankelepingu partneritega Õpetajate koolitamine 01.05.2021- TAI koostöös 31.12.2023 hankelepingu partneritega Sekkumise piloteerimine 5 lasteaias 01.09.2021- TAI koostöös 30.06.2022 ekspertidega Mentorlussüsteemi väljatöötamine ja rakendamine 01.08.2020- TAI koostöös 31.12.2023 hankelepingu partneritega Sekkumise rakendamine 2021/2022 õppeaastal 01.09.2022- TAI koostöös 30.06.2023 ekspertidega Sekkumise rakendamine 2022/2023 õppeaastal 01.02.2022- TAI koostöös 30.06.2023 ekspertidega Sekkumise rakendamine 2023/2024 õppeaastal 01.02.2023- TAI koostöös 28.02.2024 ekspertidega Sekkumise tulemuslikkuse hindamise metoodika 01.06.2020- TAI koostöös väljatöötamine, piloteerimine, andmekogumine 28.02.2024 hankelepingu partneritega 19 3. Indikaatorid (vastavalt Concept Note’ile) Indikaator Nimetus Algtase Sihttase Selgitus (2020) (2023) Tulemusindikaator 1) Kohalike omavalitsuste 0 40 Projekti lõpuks rakendatakse vähemalt 40 Eesti (Outcome indicator) arv, kes rakendavad kohalikus omavalitsuses mõnda tõenduspõhist tõenduspõhiseid rahvatervise sekkumist. sekkumisi. 2) Kohalike omavalitsuste 0 20 Projekti lõpuks rakendatakse vähemalt 20 Eesti arv, kes rakendavad kohalikus omavalitsuses mõnda tõenduspõhist tõenduspõhiseid rahvatervise sekkumist, mis ennetab noorte ja laste sekkumisi laste ja noorte riskikäitumist. riskikäitumise ennetamiseks. 3) KOVi juhtide ja Mõõdetakse 55% 55% KOVi juhtidest ja spetsialistidest omavad spetsialistide osakaal, kes on projekti- arusaama rahvatervise valdkonna tähtsusest teadlikud tõenduspõhise tegevuste ning on teadlikud tõenduspõhise praktika praktika põhimõtetest alguses. põhimõtetest. rahvatervises. 4) Nõustamis- ja/või 0 1 Loodud on kohalike omavalitsuste toetamiseks mentorsüsteemi olemasolu nõustamis- ja/või mentorsüsteem rahvatervise rahvatervise valdkonna valdkonna võimestamiseks ja tõenduspõhiseks võimestamiseks. praktikaks. Väljundindikaator 1)Uuringute ja juhendite arv 0 8 Valminud on 8 uuringut/juhendit/analüüsi, mis (Output indicator) abistavad kohalikke omavalitsusi rahvatervise valdkonna tegevuste planeerimisel ja elluviimisel toetudes oma piirkonna andmetele. 2) KOVide arv, kus on 0 20 Loodud on jätkusuutlik nõustamis- ja/või rakendatud nõustamis- ja/või mentorsüsteem, mida on rakendatud 20 KOVis mentorsüsteemi rahvatervise eesmärgiga edendada tõenduspõhist praktikat valdkonnas. rahvatervise valdkonnas. 3) KOVide arv, kelle 0 60 Suurendatud on võimekust ja teadlikkust spetsialistid on osalenud rahvatervise valdkonnas Eesti kohalikes rahvatervise valdkonna omavalitsustes. Erinevatel rahvatervise võimekuse arendamise teemasid käsitletavatel koolitustel on osalenud koolitustel. spetsialiste 60st kohalikust omavalitsusest. 20 4) Koolieelsete lasteasutuste 0 25 Projekti lõpuks on Eesti jaoks kohandatud ja arv, kus on rakendatud piloteeritud sekkumine Toybox ning rakendatud sekkumist Toybox. 25 koolieelses lasteasutuses koostöös KOVidega. 21 4. Projekti mõju läbivatele teemadele Projekt mõjutab (märkida ristiga, nii „jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust argumenteeritult põhjendada): Mõju regionaalsele arengule X jah ei Kohalike omavalitsuste suurem teadlikkus rahvatervise valdkonna olulisusest loob paremad võimalused atraktiivseks ja inimesekeskseks elukeskkonnaks nimetatud paikkonnas. Heade elukeskkondade kujunemine suurtest keskustest väljaspool aitab vähendada ääremaastumist ning ka piirkondliku ebavõrdsust. Projekti on kavas kaasata 20 KOVi 5 järgmisest maakonnast: Ida- ja Lääne-Virumaa ning Võru-, Valga- ja Põlvamaa, kuna ebavõrdsus võrreldes teiste Eesti paikkondadega on seal kõige suurem. Kuigi käesoleva projekti raames keskendutakse peamiselt viie maakonna omavalitsustele, saavad kasu ka teised maakonnad, sest paljusid koolitusi viiakse läbi üle Eesti. Nii võimestatakse kaudselt ka teisi KOVe ja maakondi, kuna paikkonda tekib inimesi, kellel on teadmised ja oskused rahvatervise valdkonda panustada ja tervis igas poliitikas põhimõtteid rakendada. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu, erinevate juhiste ning vigastuste raporti formaadi abil loome kohalikule tasandile paremad võimalused oma piirkonna terviseinfole ligipääsemiseks ja sellega arvestamiseks kohalike arengusuundade ja tegevuste planeerimisel. Mõju keskkonnahoiule jah X ei Otsene mõju keskkonnahoiule puudub. Mõju infoühiskonna edenemisele X jah ei Infoühiskonna arengule aitab mh kaasa vigastuste raporti formaadi loomine koos maakonnapõhiste andmetega, samuti juhise ja standardküsimustiku loomine kohalikul tasandil tervise temaatika osas teabe kogumiseks ja jagamiseks. Rahvatervise valdkonna võimekuse arendustegevuste raames on kavas läbi viia erinevaid e-koolitusi, mis panustavad ka sihtgrupi teadlikkuse tõstmisele infoühiskonna võimalustest. Mõju kodanikuühiskonna arengule X jah ei Projekti jooksul saavad omavalitsuste meeskonnad mitmeid koolitusi ning nõustamist teemal, kuidas paremini kaasata ning toetada kodanikuühiskonda tervise- ja heaolu alaste tegevuste planeerimisel ning elluviimisel paikkonnas. 22 Mõju võrdsete võimaluste edendamisele18 Käesoleva projekti raames on kavas suurendada teadlikkust tervisealase ebavõrdsuse olemusest ja võimalustest nende ebavõrdsuste vähendamiseks paikkondades. Samuti nõustatakse piirkondi strateegiliste valikute tegemisel, et tulevikus tekiks vähem tervisealast ebavõrdsust. Sooline võrdõiguslikkus (kas projekti lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)19 X jah ei Projekt sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. Tegevuste kirjeldus: Projekt hõlmab tegevusi, nagu uuringud, raportid, kohalike omavalitsuste võimestamine koolituste abil jm, mis võimaldavad soopõhiselt arvestada naiste ja meeste rahvatervise valdkonna meetmetega. Võrdne kohtlemine X jah ei Kirjeldada, kuidas on võrdne kohtlemine tagatud: a) erinevas vanuses inimeste võrdne kohtlemine; b) puudega inimeste võrdne kohtlemine; c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest (kirjelduses tuua välja tunnus – sugu, rass/rahvus, usuline veendumus või seksuaalne sättumus) Põhimõtted, mida kõigi väljatoodud gruppide puhul rakendatakse, puudutavad ühest küljest kogukondades erinevate osapoolte kaasamist ja erinevate gruppide hääle kuuldavaks tegemist alates vajaduste kaardistamisest kuni kogukondi puudutavate otsuste langetamiseni. Teisest küljest ebavõrdsust tekitavate protsesside ja olukordade-otsuste märkamist ja ennetamist ning ebavõrdsuse aktiivset vähendamist. 18 Euroopa parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 17. detsember 2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 19 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik poliitikad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad sh ka naisi ja mehi. 23 5. Projekti jätkusuutlikkus Projekti raames tehakse olulisi investeeringuid jätkusuutlikkuse printsiipi ning pikaajalist perspektiivi silmas pidades:  luuakse erinevaid juhendeid ning formaate tervisenäitajatest ja toitlustamise hindamismudel maakondlikule tasandile, mida saab pärast projekti lõppu kasutada;  töötatakse välja ja kohandatakse erinevaid koolitusi ning koolitusmaterjale, mida oluliselt vähema rahalise ressursiga saab hiljem ellu viia. Samuti on olemas koolitatud koolitajad, kes saavad oma tegevusi läbi viia ka Eesti teistes paikkondades pärast projekti lõppemist.  Tõlgitakse, kohandatakse Eesti oludele vastavaks, piloteeritakse ja viiakse läbi mõju-uuring teaduspõhisele sekkumisele Toybox, mis toetab nii laste kui ka täiskasvanute tervist ja heaolu. Kui sekkumine osutub mõjusaks, siis saab seda peale projekti lõppu Eesti koolieelsetes lasteasutustes oluliselt väiksema finantsressursi eest rakendada. Kõikide projekti raames väljatöötatud materjalide, formaatide, raportite, programmide, koolituste jt vahendite kasutamist on plaanis projektijärgselt jätkata, vastavalt riigieelarve võimalustele ja sihtrühma vajadustele. Kuna projekti elluviija TAI on riigi teadus-ja arendusasutus, jääb projekti raames väljatöötatu avaliku sektori omandisse. 24 6. Projekti lühikokkuvõte inglise keeles Estonia has been successful in improving population`s health since the early 2000s: average life expectancy has grown fast. Yet, there is still struggle with the inequality, especially as regards to the years of healthy life in different regions. Men in Harju County live healthy 57 years, in the south part of Estonia - in Põlva County they live healthy only 42 years, 15 years less than in the area of capital city Tallinn. Hence, the more sophisticated approach to health promotion is needed. In order to tackle the disparities, local initiatives are needed to provide with the health supporting environment and services. It is crucial to integrate health as one of the core issues into the municipalities’ strategic agenda. The target groups of the project are as follows: local governments (focus on municipalities at Ida-Viru, Lääne-Viru, Põlva, Võru and Valga county), public health specialists and network teams. The project aims to increase public health competence and capacity of local governments and to enhance the evidence-based planning and implementing of interventions at local level. Project activities shall include:  Training of local government leaders, public health specialists and members of local level health promotion teams;  Developing a mentor system for local governments to implement evidence-based public health interventions;  Encouraging, supporting and counselling local governments in analysing the local health status (compiling health profiles) and designing evidence-based interventions;  Supporting and counselling local governments in preventing risk-behaviour, particularly among young people;  Gathering and disseminating latest scientific evidence on effective measures and best practices in public health. Expected outcomes:  At least half of Estonian municipalities are implementing evidence-based public health interventions in general;  At least 20 local governments are implementing evidence-based interventions to prevent the risky behaviour of youth and children;  Most of the local governments are aware of the principles of evidence-based public health policy and health promotion interventions;  There is competent counselling and sources of information necessary for conducting evidence- based public health policies and health promotion available for local governments. 25 7. Projekti elluviimisega seotud riskide hindamine Risk Riski Riski Riski Tegevus riskide maandamiseks MÕJU TÕENÄOSUS ASTE 4 2 8 Projekti planeerimisel on see kõige A1. Sihtrühma madal huvi tegevuste vastu. olulisem risk, mis ohustab projekti eesmärkide saavutamist. Riski aitab maandada heade koostööpartnerite olemasolu, nt Eesti Tervislike Omavalitsuste Võrgustik, maakondlikud arendusorganisatsioonid, kellega on varem sarnaste tegevuste elluviimisel koostööd tehtud. TAI-l on pikaajaline kogemus kohaliku tasandi organisatsioonidega suhtlemisel ning koolituste korraldamisel, mistõttu on olemas oskused keerukaid olukordi lahendada. 4 2 8 Riski maandamiseks on projekti A2. Tegevused ei vasta sihtrühma ootustele. tegevuskavasse planeeritud vajadusel fookusgrupi arutelude läbiviimine paikkondades, mille eesmärk on kaardistada sihtrühma ootused võimalikult täpselt. Tegevuste planeerimisel on projekti planeerimisse kaasatud Tervise Arengu Instituudis loodud asutuste ülene paikkonna tervisedenduse ekspertrühm, kuhu kuuluvad erinevad teemaga seotud organisatsioonide (sh omavalitsused) esindajad. A3. Kohalike omavalitsuste tervisealase 3 2 6 Riski maandamiseks tuleb osalevate võimekuse arendamise projektis osalevad omavalitsustega kokkulepe teha kõige omavalitsused on passiivsed. kõrgemal otsustamise tasemel: olemas on kõrge motivatsioon nii volikogus kui 26 vallavanemal/linnapeal. A4. Uuringutes osalejate (küsimustiku 3 2 6 Tervise Arengu Instituudil on vastajate) vähene aktiivsus ning sellest tulenev kogemused üle-Eestiliste uuringute oodatust madalam vastamismäär. läbiviimisel ning on olemas ka teatav praktika juhtumite osas, kus vastamismäär erineb oodatust. B1. Vead eelarve planeerimisel 3 1 3 TAI-l on kogemused eelarveplaneerimisel, sh koolituste eelarvete planeerimisel. Projekti meeskonna regulaarsed kohtumised, sh tegevuste ja eelarveseisu läbivaatamine, aitavad ennetada võimalikke riske või nendele aegsasti reageerida. C1. Projekti partnerid ei tule toime nende 2 2 4 TAI saab pakkuda tuge projekti vastutada olevate ülesannete ja/või projekti aruandluse osas. aruandlusega. C2. Projekti tegevused viibivad projekti 3 3 9 Riski maandamiseks on oluline partnerite tegevuse tulemusena olulisel määral. määrata realistlikud tähtajad tööde erinevate etappide jaoks ning jooksvalt reageerida ootamatute probleemide kerkimise korral. D1. Muutused Eesti Vabariigi seadusandja ja 2 1 2 Tervise Arengu Instituut on süsteemselt valitsussektori poolt seatud prioriteetides (nt kaasatud valdkondlike arengukavade, rahvastiku tervise arengukava). roheliste raamatute ning muude dokumentide väljatöötamisse. Kaasatuse tõttu on võimalik juba varakult reageerida võimalikele muudatustele, mis võivad muutuda takistavateks faktoriteks projekti eesmärkide saavutamisel. D2. Haldusreformist tingitud madal võimekus 3 2 6 Haldusreform viidi läbi aastal 2017, omavalitsustes ja maakondlikes mille tulemusena muutus nii kohaliku arendusorganisatsioonides. kui ka maakondliku tasandi süsteem. Risk on sellest hoolimata hinnatud 27 keskmiseks, kuna tänaseni on paljudel omavalitsustel ning maakondadel (MARO) käsil muutustega kohanemise protsess, mille tulemusena on fookus teistel teemadel. Riski maandamiseks on oluline saada projektis osalemise otsus omavalitsustes ja maakonna arendusorganisatsioonides kõrgeimal otsustamise tasandil. Lisaks panustab motivatsiooni säilimisse naaberomavalitsuste ja maakondade osalus, kes teineteist toetada saavad. E1. Projekti perioodil, 2021.a. okt. toimuvate 3 3 9 Riskide maandamiseks on oluline teha KOV volikogude valimistest tingitud tihedat koostööd, toetada ja prioriteetide ja tegevussuundade muutus motiveerida kohaliku omavalitsuse kohalikul tasandil. rahvatervise tegevuste eest vastutavat nn juhtrühma ning veenda neid projekti tegevuste olulisuses ning jätkusuutlikkuses nende oma paikkonna inimeste heaolu silmas pidades. Olla valmis peale valimisi lisakohtumisteks uute otsustajatega. E2. Kultuuride erinevusest, kohalike tavade, 3 3 9 Riskide maandamiseks on oluline väljakujunenud praktikate ning erinevate siduda sekkumine koolieelsete vajaduste tõttu võib olla sekkumist Toybox asutuste õppekavaga (hetkel riiklikus keeruline rakendada ja Eesti oludele õppekavas olemas), et programmi kohandada. rakendamine sujuks suuremate takistusteta. Samuti on plaanis kõigis etapis kaasata lasteaiaõpetajaid ja lapsevanemaid ning enne rakendamist tegevused väikeses rühmas piloteerida. Riskikategooriad: A. Tehnilised riskid, mis takistavad projektitegevuste elluviimist (ligipääsu puudumine sihtrühmadele/andmetele, valitud meetodi sobimatus, sõltuvus kolmandast osapoolest, eeltingimused täitmine jne); 28 B. Finantseerimise/maksetega seonduvad riskid; C. Projekti juhtimisalased riskid; D. Õiguslikud/seadusandlikud riskid; E. Väliskeskkonnast tulenevad riskid. Mõju hindamise skaala 1-4: 1 = tähtsusetu mõju (teised tööd/tegevused on piiratud/segatud ja venivad) 2 = vähene mõju (tegevuse väljundi saavutamine hilineb) 3 = oluline, aga kontrollitav mõju (tulemuse saavutamine ohustatud või strateegiline eesmärk hilinenud) 4 = kahjustav mõju (strateegiline eesmärk jääb saavutamata) Tõenäosuse skaala 1-4: 1 = üliharv 2 = vähetõenäoline 3 = tõenäoline 4 = väga tõenäoline / vältimatu Riski ASTE (mõju x tõenäosus): 1-2 = väheoluline risk 3-6 = madal risk 7-11 = tingimuslik risk 12-16 = kriitiline risk 29 8. LISAD 1. Projekti detailne eelarve 2. Projekti partnerlusleping 30 MINISTRI KÄSKKIRI 31.05.2020 nr 53 Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014-2021 rahastatud projekti "Rahvatervise valdkonna võimekuse ja kompetentside suurendamine kohalikes omavalitsustes" toetuse rahuldamise otsus Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi ning Norra Kuningriigi Välisministeeriumi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi komitee vahel 13.09.2019 sõlmitud programmi „Local Development and Poverty Reduction“ lepingu ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 52 lõike 1 alusel ning järgides Vabariigi Valitsuse 05.07.2018 määruses nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ §-s 2 sätestatut: Rahuldan Tervise Arengu Instituudi (edaspidi toetuse saaja) 18.05.2020 esitatud taotluse projekti „Rahvatervise valdkonna võimekuse ja kompetentside suurendamine kohalikes omavalitsustes“ (edaspidi projekt) rahastamiseks. 1. Toetuse saaja esitas Sotsiaalministeeriumile Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014-2021 rahastatud programmi „Local Development and Poverty Reduction“ programmilepingus kindlaksmääratud projekti „Rahvatervise valdkonna võimekuse ja kompetentside suurendamine kohalikes omavalitsustes“ täiemahulise projektikirjelduse (Lisa 1) ja detailse eelarve (Lisa 2), millega küsiti Sotsiaalministeeriumilt programmioperaatorina 1 410 969 euro suurust toetust. 2. Lähtudes Norra Kuningriigi Välisministeeriumi poolt 23.09.2016 kehtestatud Norra finantsmehhanismi 2014–2021 rakendusmääruse (Regulation on the Implementation of the Norwegian Financial Mechanism 2014–2021) artiklist 6.5.3 hindas Sotsiaalministeerium projekti ning veendus selle kvaliteedis ja panuses programmi „Local Development and Poverty Reduction“ eesmärkide saavutamisse ning projekti vastavuses Euroopa Liidu ja siseriiklikele õigusaktidele. 3. Projekti abikõlblike kulude kogumaksumuseks on 1 410 969 (üks miljon nelisada kümme tuhat üheksasada kuuskümmend üheksa) eurot. 4. Projekti toetuse määr on 100% projekti abikõlblikest kogukuludest. 5. Projekti abikõlblikkuse periood on 25.05.2020 – 30.04.2024. 6. Projekti rakendusüksuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus. 7. Toetuse saaja kohustub täitma kõiki toetuse rahuldamise otsuse tingimustes (Lisa 3) ja 2 Norra finantsmehhanismi 2014–2021 rakendusmääruses sätestatud toetuse saaja suhtes kohalduvaid kohustusi, sh kasutama toetust toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel ja projektikirjelduses kirjeldatud eesmärkidel. 8. Projekti abikõlblikud tegevused ja kulud on Tervise Arengu Instituudi või projekti partneri poolt tegelikult tehtud kulud, mis on kinnitatud projekti eelarves ja vastavad toetuse rahuldamise otsuse tingimuste peatükkides 4-7 sätestatule. 9. Toetuse saaja määratleb end hankijana riigihangete seaduse mõistes ning järgib projekti elluviimisel riigihangete seadust. Riigihangete seaduse mittejärgimist või ebakohast järgimist käsitletakse rikkumisena. 10. Toetuse väljamaksed tehakse vastavalt toetuse rahuldamise otsuse tingimuste peatükile 8. 11. Projekti sisuaruandluse aruandeperioodiks on kalendriaasta. Toetuse saaja esitab projekti vahearuaruande e-toetuste keskkonna kaudu üks kord aastas hiljemalt 15 kalendripäeva jooksul pärast aruandlusperioodi lõppu. 12. Projekti lõppedes esitab toetuse saaja hiljemalt 45 kalendripäeva jooksul e-toetuste keskkonna kaudu projekti lõpparuande. 13. Toetuse tagasinõudmisel ja tagasimaksmisel ning rikkumistest teavitamisel lähtutakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse 3. peatüki 12. jaost ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ 4. peatükist. 14. Toetuse saaja säilitab toetuse kasutamisega seotud dokumente kuni 31.12.2028. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Sotsiaalministri 31.05.2020 käskkirja nr 53 „Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014-2021 rahastatud projekti "Rahvatervise valdkonna võimekuse ja kompetentside suurendamine kohalikes omavalitsustes" toetuse rahuldamise otsus“ Lisa 3 Projekti " Rahvatervise valdkonna võimekuse ja kompetentside suurendamine kohalikes omavalitsustes" toetuse rahuldamise otsuse tingimused 1. Toetuse andmise eesmärk ja indikaatorite sihttasemed 1.1. Toetuse andmise eesmärk on tõsta kohalikes omavalitsustes rahvatervise valdkonna tähtsust ning suurendada kompetentse tõenduspõhise praktika kasutamiseks. 1.2. Toetuse elluviimise tulemus- ja väljundinäitajate sihttasemed on: Indikaator Nimetus Sihttase (2023) Tulemusindikaator Kohalike omavalitsuste arv, kes rakendavad 40 tõenduspõhiseid rahvatervise sekkumisi Kohalike omavalitsuste arv, kes rakendavad tõenduspõhiseid rahvatervise sekkumisi laste ja 20 noorte riskikäitumise ennetamiseks KOVi juhtide ja spetsialistide osakaal, kes on teadlikud tõenduspõhise praktika põhimõtetest 55% rahvatervises Nõustamis- ja/või mentorsüsteemi olemasolu 1 rahvatervise valdkonna võimestamiseks Väljundindikaator Uuringute ja juhendite arv 8 KOVide arv, kus on rakendatud nõustamis- ja/või 20 mentorsüsteemi rahvatervise valdkonnas KOVide arv, kus on rakendatud nõustamis- ja/või 60 mentorsüsteemi rahvatervise valdkonnas Koolieelsete lasteasutuste arv, kus on rakendatud 25 sekkumist Toybox 2. Toetuse saaja ja projekti partnerite kohustused 2.1. Toetuse saaja tagab projekti eduka elluviimise toetuse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning: 2.1.1 kogub ja esitab rakendusüksusele andmeid projekti väljundi- ja tulemusnäitajate kohta, mis on vajalikud programmi seireülesannete täitmiseks. Toetuse saaja peab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis fikseerima projekti tegevustesse kaasatud isikud (osalejate nimekirjad allkirjadega); 2.1.2 ei võta tööle Eestis seadusliku aluseta viibivat isikut; 2.1.3 peab arvestust projekti kestel projekti tegevustega teenitud tulude kohta; 2.1.4 järgib kõigi projekti raames elluviidavate hankemenetluste puhul riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid, kasutades rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, saavutades hanke eesmärgi mõistliku hinnaga ning tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte; 2.1.5 võtab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kolm hinnapakkumust, kui teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 5 000 eurot või rohkem; 2.1.6 määratleb end kas hankijana või mittehankijana riigihangete seaduse § 5 2 tähenduses; 2.1.7 annab vajaduse tekkimise korral rakendusüksusele ja programmioperaatorile jooksvalt infot projekti elluviimise ja tulemuste saavutamise kohta ning võimaldab viivitamata auditit või järelevalvet tegevatel isikutel või asutustel kontrollida projekti elluviimisega seotud dokumente või teha kohapealset kontrolli; 2.1.8 säilitab toetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt kuni 31.12.2028; 2.1.9 korraldab vähemalt kolm projekti tegevusi ja tulemusi kajastavat avalikku üritust, näiteks ava- ja lõpuseminar, pressikonverents, uuringututvustus, ning loob eesti- ja ingliskeelse projekti kodulehe, kus kajastatakse kõiki olulisemaid projektiga seotud tegevusi, üritusi, tulemusi ja muid andmeid. 2.2. Kui abikõlblikuks kuluks on seadme kogu ostuhind, siis toetuse saaja: 2.2.1 hoiab seadme enda omandis vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõpetamist ja jätkab seadme kasutamist projekti üldiste eesmärkide heaks samal perioodil; 2.2.2 kindlustab seadme kahju vastu, nagu näiteks tulekahju, vargus või muud tavaliselt kindlustatavad juhtumid, nii projekti elluviimise ajal kui ka vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõpetamist ja; 2.2.3 tagab seadmete hoolduse jaoks vajalikud vahendid vähemalt viieks aastaks pärast projekti lõpetamist. 2.3. Toetuse saaja tagab projekti raames välja töötatud materjalide, formaatide, raportite, programmide, koolituste jt vahendite sihtotstarbelise kasutamise vastavalt toetuse saaja rahalistele võimalustele ja sihtrühma vajadustele vähemalt kolme aasta jooksul peale projekti lõpparuande kinnitamist. 2.4. Projekti partnerile kehtivad samad kohustused, mis toetuse saajale. 3. Toetuse saaja ja partneri õigused 3.1. Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. 3.2. Toetuse saajal on õigus esitada toetuse rahuldamise otsuse muutmise taotlus, kui projekti käik seda nõuab. 3.3. Toetuse saajal on ärakuulamisõigus, oma seisukohtade, argumentide ja tõendite esitamise ning puuduste kõrvaldamise õigus enne: 3.3.1 ettekirjutuse tegemist toetuse saaja suhtes; 3.3.2 toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult; 3.3.3 finantskorrektsiooni otsuse tegemist toetuse saaja suhtes. 3.4. Projekti partnerile kehtivad samad õigused, mis toetuse saajalegi. 4. Kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted 4.1. Kulu on abikõlblik, kui see on tegelikult kantud ja vastab järgmistele kriteeriumitele: 4.1.1 kulud on kantud toetuse rahuldamise otsuses sätestatud projekti abikõlblikkuse perioodil; 4.1.2 kulud on seotud projekti eesmärgiga ja eelarvega; 4.1.3 kulud on proportsionaalsed ja vajalikud projekti rakendamiseks; 4.1.4 kulusid kasutatakse üksnes projekti eesmärgi ja selle oodatud tulemuste saavutamiseks viisil, mis on kooskõlas säästlikkuse, tulemuslikkuse ja tõhususe põhimõtetega; 4.1.5 kulud on eristatavad ja kontrollitavad, eelkõige toetuse saaja või projekti partneri raamatupidamisdokumentides kajastatuna, määratud kindlaks vastavalt selle riigi kohaldavatele raamatupidamisstandarditele, kus toetuse saaja või projekti partner 3 on asutatud, ning vastavalt heale raamatupidamistavale; 4.1.6 kulud on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega ning vastavad neile kohaldatavate maksu- ja sotsiaalvaldkonna õigusaktide nõuetele. 4.2. Kulusid käsitatakse kantuna, kui kaup on üle antud või teenus osutatud, selle kohta on koostatud kuludokument ning see on makstud. 4.3. Erandkorras loetakse kantuks ka kulu, mille kohta on kuludokument koostatud projekti abikõlblikkuse perioodi viimasel kuul, kui kulu makstakse 30 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. 4.4. Kaudne kulu (üldkulu) ja seadme kulum loetakse kantuks, kui see kajastatakse toetuse saaja või projekti partneri raamatupidamises. Seadme ostmisel loetakse abikõlblikuks üksnes see osa kulumist, mis vastab projekti kestusele ja tegelikule kasutusele projekti tarbeks. 4.5. Toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjad ja auditeerimise kord peavad võimaldama projekti kuluaruannetes esitatud kulude ja tulude otsest võrdlust vastavate raamatupidamisaruannete ja tõendavate dokumentidega. 4.6. Kui toetuse saaja teenib projekti elluviimise käigus tulu, käsitatakse seda tulu projekti eelarve osana, see tuleb kajastada projekti väljamakse taotluses ning tulu tasaarvestatakse toetusega selle maksmisel. 4.7. Projekti partneri kulud hüvitatakse sarnaselt toetuse saajaga kuludokumentide alusel. Sellise projekti partneri puhul, kelle asukohariik on Norra Kuningriik, Islandi Vabariik või Liechtensteini Vürstiriik, võib piisava tõendina kulude abikõlblikkuse kohta lugeda ka raamatupidamisdokumentide seadusjärgseid auditeid tegema kvalifitseeritud sõltumatu audiitori poolt koostatud aruannet, mis kinnitab, et taotletud kulud tehti vastavalt Norra finantsmehhanismi 2014–2021 rakendusmäärusele rakendusmäärusele („Regulation on the implementation of the Norwegian Financial Mechanism 2014–2021“), riigisisesele õigusele ja asjakohasele riigisisesele raamatupidamistavale. 5. Projekti abikõlblikud otsekulud 5.1. Projekti abikõlblikud otsekulud on need kulud, mida toetuse saaja või projekti partner eristab vastavalt oma raamatupidamistavale ja tavapärastele sise-eeskirjadele konkreetsete kuludena, mis on otseselt seotud projekti rakendamisega ja mida saab seetõttu otse projekti kuludena kirjendada. 5.2. Järgmised otsekulud on abikõlblikud, kui need vastavad allpool loetletud kriteeriumitele: 5.2.1 otsesed personalikulud vastavalt punktile 5.3; riigi administratsiooni töötajate vastavad personalikulud on abikõlblikud ulatuses, milles need on seotud selliste tegevuste kuludega, mida asjakohane avaliku sektori asutus ei teostaks, kui asjaomast projekti ei oleks ette võetud; 5.2.2 projektis osalevate töötajate reisi- ja päevarahad vastavalt Eesti õigusaktidele; 5.2.3 projekti avalikustamisega seotud kulud. Projektil on kohustus korraldada vähemalt kolm projekti tegevusi ja tulemusi kajastavat avalikku üritust (näiteks ava- ja lõpuseminar, pressikonverents, uuringututvustus jne) ning luua eesti- ja ingliskeelne projekti koduleht, kus kajastatakse kõiki olulisemaid projektiga seotud tegevusi, üritusi, tulemusi jne; 5.2.4 uue või kasutatud seadme ostmise kulu amortisatsiooni määras projekti eluea jooksul. Kui toetuse saaja põhjendab, et seade on lahutamatu ja vajalik osa projekti tulemuste saavutamiseks, võib seadme kogu ostuhinna lugeda erandina abikõlblikuks; 4 5.2.5 tarbekaupade ja tarvikute ostmine tingimusel, et need on eristatavad ja vajalikud projekti tegevuste elluviimiseks ja eesmärgi saavutamiseks; 5.2.6 toetuse saaja poolt projekti elluviimise eesmärgil sõlmitud muu lepinguga kaasnev kulu tingimusel, et see on sõlmitud kooskõlas riigihangete seaduse ja käesoleva korraga; 5.2.7 toetuse rahuldamise otsusega projektile kehtestatud kohustustest otseselt tulenevad kulud. 5.3. Abikõlblikud on järgmised otsesed personalikulud: 5.3.1 projektijuhi, projekti assistendi ja projekti sisuekspertide töötasu; 5.3.2 töötasu, kui töötaja töötab projekti heaks töölepingu, avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja või korralduse alusel proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga; 5.3.3 projekti eelarves otsese personalikuluna kajastatud füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu proportsionaalselt projekti heaks kulunud ajaga, mida maksustatakse sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksega, kui erinevate teenuste eest makstavad tasud on eristatud; 5.3.4 puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt seaduses sätestatud korrale; 5.3.5 seadustest tulenevad teenistusest vabastamise, töölepingu lõpetamise ja muud hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga 5.3.6 seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 5.3.1–5.3.5 nimetatud kuludelt. 6. Projekti abikõlblikud kaudsed kulud (üldkulud) 6.1. Kaudsed kulud on kõik abikõlblikud kulud, mida toetuse saaja või projekti partner ei saa eristada otse projektile omistatavatena, kuid mida saab eristada ja põhjendada tema raamatupidamissüsteemis kuludena, mis tehti otseses seoses projektile omistatavate abikõlblike otsekuludega. Need ei tohi hõlmata abikõlblikke otsekulusid. 6.2. Projekti kaudseid kulusid arvestatakse kindla määra alusel, mis moodustavad kuni 15% otsestest abikõlblikest personalikuludest. 6.3. Projekti kaudseks kuluks loetakse järgmiste projekti administreerimisega seotud tegevuste kulud: 6.3.1 raamatupidamine; 6.3.2 sekretäri- ja personalitöö; 6.3.3 juriidiline nõustamine; 6.3.4 vara haldamine; 6.3.5 infotehnoloogiline tugitegevus; 6.3.6 muu abistav töö. 6.4. Lisaks punktis 6.3 nimetatud kuludele loetakse projekti kaudseteks kuludeks järgmised üldkulud: 6.4.1 kontoritarvikute ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldus- ja remondikulud; 6.4.2 kulud sideteenustele, sealhulgas kulud telefoni- ja faksiteenusega seotud kuu- ja abonenttasudele ning teenuse kasutamisega seotud jooksvatele kuludele ning posti- ja elektroonilise andmesidega seotud jooksvatele kuludele; 6.4.3 infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldus- ja remondikulud; 6.4.4 kommunaalkulud, sealhulgas kulud kütte, vee ja elektri tarbimisele ning ruumide koristamisele; 6.4.5 ruumide rendikulud; 6.4.6 valveteenuse kulud; 6.4.7 maamaks; 6.4.8 pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu; 6.4.9 riigisisese lähetuse kulu. 5 7. Mitteabikõlblikud kulud 7.1. Järgmisi kulusid ei käsitata abikõlblikena: 7.1.1 laenuintress, võla teenindamise tasud ja viivised; 7.1.2 finantstehingute tasud ja muud puhtalt finantskulud, välja arvatud kulud seoses rahastajate, riikliku kontaktasutuse või kohaldatava õiguse alusel nõutud kontodega ja kulud projektilepinguga kehtestatud finantsteenustele; 7.1.3 eraldised kahjumi või võimalike tulevaste kohustuste katmiseks; 7.1.4 valuutakursi muutuste kahjum; 7.1.5 käibemaks, kui see on võimalik projekti raames tasutuna sisendkäibemaksuna maha arvata või tagasi taotleda või kui käibemaks hüvitatakse muul moel; 7.1.6 kulud, mis kaetakse muudest allikatest; 7.1.7 trahvid ja muud rahalised karistused; 7.1.8 kohtuvaidluste kulud, välja arvatud juhul, kui kohtuvaidlus on lahutamatu ja vajalik projekti tulemuste saavutamiseks; 7.1.9 teised kulud, mis ei ole vajalikud projekti eesmärgi saavutamiseks. 8. Toetuse maksmine 8.1. Toetuse maksmise eelduseks on toetuse rahuldamise otsus, toetuse saaja ja projekti partnerite vahel sõlmitud partnerluslepingud ja kulude abikõlblikkus, sealhulgas kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus. 8.2. Toetuse saaja esitab väljamakse taotluse e-toetuste keskkonna kaudu, lähtudes keskkonna andmeväljadest. 8.3. Väljamakse taotlus esitatakse, kui abikõlblik kulu on reaalselt tekkinud ja kantud. Toetuse saaja esitab väljamakse taotluse e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus. 8.4. Toetuse saaja peab enne esimest väljamakse taotlust või koos esimese väljamakse taotlusega esitama rakendusüksusele: 8.4.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest taotleja kuludest; 8.4.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses; 8.4.3 lühikirjelduse projekti rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning esindusõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volikirjade koopiad; 8.4.4 selgituse, kuidas on toetuse saaja oma asutuses ette näinud toetusega seotud dokumentatsiooni säilitamise nõutud ajani. 8.5. Rakendusüksus teeb väljamakse taotluses loetletud kulude abikõlblikkuse kontrolli. Toetuse saaja on kohustatud edastama rakendusüksusele valimisse lisatud kulude kohta kulu tekkimist ja kulu kandmist tõendavate dokumentide koopiad, samuti kulu aluseks olevad raamatupidamisnõuetele vastavad alusdokumentide koopiad ning hangete tegemise dokumentatsiooni koopiad, või tagama juurdepääsu tehtud hangetele riigihangete registris. 8.6. Rakendusüksus võib peatada väljamakse taotluse menetlemise osaliselt või täielikult juhul, kui: 8.6.1 väljamakse taotluses esineb puudus; 8.6.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 8.6.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 8.6.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks projekti ellu või saavutada kavandatud tulemust; 6 8.6.5 väljamakse taotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik tasaarveldada maksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega; 8.6.6 võimaliku toetuse tagasinõudmise asjaolud on selgitamisel või tagasinõutav summa ei ole lõplikult tagasi makstud; 8.6.7 toetuse saaja tõttu peatati või keelduti programmioperaatorile väljamaksete tegemisest. 8.7. Pärast väljamakse taotluse saamist kontrollib rakendusüksus väljamakse taotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist alates väljamakse taotluse laekumisest rakendusüksusele hiljemalt 20 tööpäeva jooksul. 8.8. Kui väljamakse taotluse kontrollimisel esineb puudusi, mida on võimalik rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. 8.9. Lõppmakse tehakse toetuse saajale ühe kuu jooksul pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja kulude tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on minimaalselt 15% projekti abikõlbliku toetuse summast. 9. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine 9.1. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuaruande üks kord aastas vastavalt toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadele. 9.2. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 45 kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast alates. 9.3. Kui projekti vahearuande esitamise tähtpäeva ja lõpparuande prognoositava esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult projekti lõpparuanne. 9.4. Aruanded esitatakse e-toetuste keskkonna kaudu. 9.5. Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 9.5.1 toetuse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta: projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi jne; 9.5.2 projekti aruandlusperiood kumulatiivselt; 9.5.3 andmed projekti progressi kohta: tehtud tööd ja tegevused, hanked, tulemuste saavutamine jmt; 9.5.4 väljundi- ja tulemusnäitajate kumulatiivne täitmine; 9.5.5 riskihinnang ja projekti muudatused; 9.5.6 hinnang projekti tulemuslikkusele, elluviimisele ja püstitatud eesmärgi saavutamisele; 9.5.7 hinnang partnerluse toimimisele; 9.5.8 kinnitus andmete õigsuse kohta ja allkiri. 9.6. Rakendusüksus kontrollib 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on nõuetekohaselt täidetud. Rakendusüksus võib aruande menetlemise käigus nõuda aruande täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et see ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. Rakendusüksus kinnitab nõuetekohase projekti aruande viie tööpäeva jooksul. 9.7. Rakendusüksus teavitab aruande kinnitamisest viivitamata programmioperaatorit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 7 10. Toetuse rahuldamise otsuse muutmine 10.1. Toetuse rahuldamise otsust muudetakse kas rakendusüksuse algatusel või programmioperaatori või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel e-toetuste keskkonnas. 10.2. Toetuse saaja võib toetuse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata tõsta ümber projekti tegevuste eelarve abikõlblike kulude summasid kuni 15% ulatuses projekti abikõlblike kulupeatükkide vahel tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. Otseseid personalikulusid ja kaudseid kulusid vaadeldakse ühtse kulupeatükina. Muudatus kooskõlastatakse eelnevalt programmioperaatoriga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 10.3. Programmioperaator kontrollib enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust, kui soovitakse muuta: 10.3.1 toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus; 10.3.2 toetatava tegevusega saavutatavat väljundinäitajat, tulemusnäitajat või nende sihttaset; 10.3.3 projekti abikõlblike kulude kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest; 10.3.4 projekti abikõlblikkuse perioodi; 10.3.5 toetuse rahuldamise otsuses nimetatud muud asjaolu. 10.4 Programmioperaatoril on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. 10.5 Vajaduse korral edastab programmioperaator projekti muutmise taotluse enne otsuse tegemist arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. 10.6 Toetuse rahuldamise otsuse muutmise otsustab programmioperaator hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast asjakohase ja puudusteta taotluse saamist või taotluse muutmise menetluse algatamist omaalgatusel. 11. Toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine 11.1. Programmioperaator tunnistab toetuse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui: 11.1.1 ilmneb asjaolu, mille korral toetust ei oleks eraldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 11.1.2 taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 11.1.3 kõrvaltingimusega toetuse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita; 11.1.4 toetuse saaja avaldust toetuse rahuldamise otsust muuta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 11.1.5 toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. 11.2. Toetuse saajal tuleb kehtetuks tunnistatud toetuse rahuldamise otsusega saadud toetus tagastada. 12. Vaiete menetlus Programmioperaatori või rakendusüksuse otsust või toimingut on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seadustiku §-des 44 ja 46 sätestatud tingimustel ja korras. 8 13. Finantskorrektsioonid Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi lähtudes perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse 3. peatüki 12. jaost ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ 4. peatükist, sealhulgas: 13.1 toetuse saaja peab maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates; 13.2 tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega; 13.3 tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Ajatamisel rakendatakse intressi. Intressi määr tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu Euribor pluss kolm protsenti aastas. Kuue kuu Euribor võetakse ajatamise otsuse tegemisele eelneva pangapäeva seisuga. Intressiarvestuse baasiks on 360-päevane periood; 13.4 kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise arvestamine lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetuse suuruse. Viivist ei nõuta riigiasutuselt; 13.5 toetuse tagasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks viivis, seejärel intress ja viimasena tagastatav toetus.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel