Sotsiaalministeerium · 30. mai 2020
Sisu (failidest)
MINISTRI KÄSKKIRI
30.05.2020 nr 52
Tööinspektsiooni palgajuhendi kinnitamine
Avaliku teenistuse seaduse § 63 lõike 4 alusel
1. Kinnitan Tööinspektsiooni palgajuhendi vastavalt käesoleva käskkirja lisale.
2. Tunnistan kehtetuks sotsiaalministri 19.12.2018 käskkirja nr 103 „Tööinspektsiooni
palgajuhendi kinnitamine“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
2
KINNITATUD
Sotsiaalministri 30.05.2020 käskkirjaga nr 52
Lisa
TÖÖINSPEKTSIOONI PALGAJUHEND
1. Palgajuhendi reguleerimisala ja eesmärk
1.1 Palgajuhend reguleerib Tööinspektsiooni (edaspidi asutus) teenistujate palga,
töötasu ning puhkusetasu maksmise tingimusi ja korda.
1.2 Palgajuhendi eesmärk on tagada igale teenistujale selgus:
1.2.1 millistest osadest tema palk või töötasu koosneb;
1.2.2 milline on tema palga või töötasu osakaal kogupalgas;
1.2.3 kuidas ja mille alusel tema palk või töötasu kujuneb.
2. Mõisted
2.1 Teenistuja – asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev
ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev (s.o töölepingu alusel töötav) töötaja.
2.1.1 ametnik – isik, kes on asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja
usaldussuhtes ning teostab avalikku võimu; ametnik võetakse teenistusse
avaliku teenistuse seaduse alusel;
2.1.2 töötaja - asutusega eraõiguslikus töösuhtes olev isik, kes ei teosta
avalikku võimu, vaid teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd; töötaja töötab
töölepingu alusel.
2.2 Teenistuskoht – ametiasutuse teenistuskohtade koosseisus ettenähtud ameti-
või töökoht. Ametniku teenistuskohta nimetatakse ametikohaks, töötaja
teenistuskohta töökohaks.
2.3 Palk – ametnikule makstav põhipalk, muutuvpalk, asendustasu ja eritingimustes
töötamise lisatasu.
2.4 Töötasu – töötajale makstav tasu, mis koosneb põhipalgast, muutuvpalgast,
asendustasust ja eritingimustes töötamise lisatasust, mida asutus maksab
töötajale tehtud töö eest vastavalt töölepingule, õigusaktidele ja tööandja poolt
kehtestatud korrale.
2.5 Põhipalk – teenistuja palga või töötasu fikseeritud osa, mis on määratud
teenistuskoha ülesannete ning teenistuja teenistusalaste teadmiste, oskuste ja
kogemuste põhjal.
2.6 Muutuvpalk – teenistuja palga või töötasu ebaregulaarne osa, mida võib maksta
preemiana ja lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest
2.6.1 preemia – makstakse erakordsete teenistusalaste saavutuste eest;
2.6.2 lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest – täiendavate
teenistusülesannete täitmise eest makstav lisatasu.
2.7 Asendustasu – lisatasu puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest.
2.8 Eritingimustes töötamise lisatasu – lisatasu ületunnitöö ning riigipühal ja öösel
töötamise eest.
3
3. Üldpõhimõtted
3.1 Teenistujatele palga määramisel ja töötasu kokku leppimisel ning maksmisel
lähtutakse avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest ning käesolevast
palgajuhendist.
3.2 Asutus maksab ametnikele palka ning töötajatele töötasu sarnastel alustel.
3.3 Teenistujate palga määramisel või töötasu kokkuleppimisel arvestatakse
asutusele eraldatud eelarveliste vahendite ja välisprojektide eelarvete
summaga. Määratud palgad ei tohi ületada eelarvetes personalikuludeks
eraldatud vahendite piirmäära.
3.4 Ametisse nimetamisel või töölepingu sõlmimisel lepitakse kokku teenistuja
põhipalk. Katseajal võib kokku leppida ja määrata teenistuja põhipalgaks tema
teenistuskohale planeeritud palgatasemest kuni 15% madalama palgamäära.
3.5 Ametniku põhipalga määrab käskkirjaga peadirektor. Töötaja põhipalk lepitakse
töötaja ja peadirektori vahel kokku töölepingus või selle lisas. Ettepaneku
põhipalga määramiseks või kokkuleppimiseks teeb vahetu juht.
4. Palga ja töötasu maksmise kord
4.1 Põhipalga arvestusperiood on kalendrikuu. Põhipalka arvestatakse ajavahemiku
eest, mil teenistuja täitis talle pandud ülesandeid. Kui teenistujale on kehtestatud
osaline tööaeg, arvestatakse põhipalka proportsionaalselt töötatud ajaga.
4.2 Palka ja töötasu makstakse üks kord kuus arvestuskuu viimasel tööpäeval
teenistuja poolt määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui
arvestuskuu viimane tööpäev on puhkepäev, makstakse palk ja töötasu välja
sellele eelneval tööpäeval. Pangakonto muutmisest teavitab teenistuja
personalispetsialisti koheselt peale muudatuse toimumist ja vormistab
muudatuse riigitöötaja iseteenindusportaalis isikuandmed moodulis
www.riigitootaja.ee.
4.3 Asutus võib teenistuja põhipalgast kinni pidada asutuse arvel tehtavate kulude
kehtestatud limiiti ületava summa. Mobiiltelefoni kasutamise limiiti ületava
summa kinnipidamine toimub teenistuja nõusolekul, mille ta annab temaga
sõlmitud kirjalikus mobiiltelefoni kasutamise kokkuleppes. Finantsjuht
informeerib eelnevalt teenistujat kinnipidamisest e-posti teel.
4.4 Riigi Tugiteenuste Keskus arvestab palka ja töötasu ning maksab selle
õigeaegselt välja; väljastab teenistujale teatise arvestatud palga/töötasu,
haigushüvitise ja puhkusetasu ning neist tehtud kinnipidamiste, samuti tema eest
arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse kohta.
4.5 Teenistujal on õigus saada selgitusi Riigi Tugiteenuste Keskuselt talle arvestatud
palga või töötasu kohta.
5. Põhipalga astmestik
5.1 Asutuse teenistuskohad on jaotatud palgaastmetesse.
5.2 Igale palgaastmele vastab põhipalga vahemik, mis määrab vastavasse
palgaastmesse kuuluvate teenistuskohtade kuu põhipalga miinimum-, keskmise
ja maksimummäära vastavalt juhendi lisale 1.
5.3 Palgaastmete moodustamisel võetakse arvesse prioriteetsuse järjekorras:
5.3.1 asutuse eelarvelisi võimalusi;
4
5.3.2 teenistuskohtade liigitamist teenistusgruppidesse ja nende taset;
5.3.3 põhipalga eristamise võimalusi lähtudes töösooritusest ja
kompetentside tasemest.
5.4 Teenistuja individuaalne põhipalk kujuneb palgaastmete alusel, arvestades:
5.4.1 töö keerukuse taset ja vastutuse ulatust;
5.4.2 stabiilselt tulemuslikku tööd ja pädevuse suurenemist
5.5 Palgaastmetes põhipalga muutmise vajaduse analüüsimise kooskõlas riigi
ametiasutuste teenistuskohtade klassifikaatoriga korraldab personalispetsialist
üks kord aastas koos palgajuhendi üle vaatamisega.
5.6 Põhipalga vahemike muutus ei tähenda automaatselt individuaalsete palkade
muutmist.
6. Põhipalga määramise tingimused ja kord
6.1 Teenistuja individuaalse põhipalga määramisel lähtutakse palgaastmestikus
tema teenistuskohale vastavast kuu põhipalga vahemikust.
6.2 Individuaalse põhipalga määrab või lepib kokku palgaastmestiku järgi
peadirektor struktuuriüksuse juhi ettepanekul vastavalt ülesannete ja tööde
erinevusele, töökoormusele, teenistuja kompetentsusele, kogemustele,
haridusele ja kvalifikatsioonile.
6.3 Erandjuhul võib kohaldada palgaastmestikus vastavale teenistuskohale
ettenähtud palgavahemiku maksimummäärast kõrgemat põhipalka, mille
põhjendatust hindab vahetu juhi seisukoha alusel peadirektor.
6.4 Teenistujate põhipalgad vaadatakse üle kord aastas esimese kvartali jooksul.
Eelarvevahendite olemasolul võib asutus teenistujate põhipalkasid tõsta.
6.5 Põhipalkade üle vaatamine ei too kaasa automaatselt kõikide teenistujate
põhipalkade muutmist. Individuaalseid põhipalga muutmise otsuseid tehakse
lähtuvalt:
6.5.1 teenistuja teenistusalasest edukusest;
6.5.2 olulistest muutustest teenistuja kvalifikatsioonis;
6.5.3 teenistuja palga asukohast palgaastmes.
6.6 Individuaalsed põhipalga muutuste motiveeritud ettepanekud teeb vahetu juht
peadirektorile.
6.7 Teenistujale määratud põhipalga kohta annab selgitusi vahetu juht.
6.8 Erandjuhtudel tehakse eelarvevahendite olemasolul vahetu juhi põhjendatud
ettepanekul ja peadirektori nõusolekul individuaalseid põhipalga muutusi ka
aasta jooksul.
6.9 Tulenevalt töövaidluse lahendamise seadusest moodustab töövaidluskomisjoni
juhataja põhipalk 80-100 protsenti Riikliku Lepitaja põhipalgast, mis kujuneb
kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse alusel.
6.10 Töövaidluskomisjoni juhataja põhipalga kinnitab valdkonna eest vastutav
minister Tööinspektsiooni peadirektori ettepanekul.
7. Muutuvpalga maksmise tingimused ja kord
7.1 Muutuvpalga maksmise piirangud:
7.1.1 muutuvpalka makstakse selleks vajalike eelarvevahendite olemasolul;
5
7.1.2 kalendriaasta eest teenistujale makstav muutuvpalga kogusumma ei
tohi ületada 20% teenistujale selleks kalendriaastaks kavandatud põhipalgast.
7.2 Preemia maksmise tingimused ja kord:
7.2.1 preemiat võib maksta tunnustusena erakordsete teenistusalaste
saavutuste või erakordse panuse eest ühekordses projektis;
7.2.2 preemia maksmiseks esitab vahetu juht peadirektorile ettepaneku,
milles kirjeldab erakordseid teenistusalaseid saavutusi või erakordset panust;
ettepanek vormistatakse asutuse infosüsteemis ITI avaldusena ja suunatakse
peadirektorile kinnitamiseks;
7.2.3 preemia suuruse otsustab peadirektor eraldi iga teenistuja osas.
7.2.4 preemia määratakse teenistujale peadirektori käskkirjaga.
7.3 Täiendavate teenistusülesannete eest lisatasu maksmise tingimused ja kord:
7.3.1 lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest makstakse sõltuvalt
lisaülesannete mahust ja iseloomust; lisatasu täiendavate teenistusülesannete
eest määratakse ühekordse või tähtaegse lisatasuna;
7.3.2 täiendavate teenistusülesannete täitmise eest lisatasu maksmise
ettepaneku teeb peadirektorile teenistuja vahetu juht; ettepanekus märgitakse
teenistusülesanded ja ajavahemik, mille jooksul ülesannet täidetakse; lisatasu
määramise, lisatasu suuruse ja ajavahemiku, mis aja jooksul lisatasu
makstakse, otsustab peadirektor;
7.3.3 uue teenistuja juhendamise eest katseajal makstakse juhendajale
lisatasu 15% ulatuses juhendatava teenistuja põhipalgast; lisatasu määramise
aluseks on juhendaja esitatud aruanne juhendatava vahetule juhile ja vahetu
juhi ettepanek peadirektorile; juhendamise lisatasu makstakse välja peale
juhendamisperioodi lõppu;
7.3.4 lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest määratakse
ametnikule peadirektori käskkirjaga ja töötajale vormistatakse töölepingu
lisana.
8. Asendustasu maksmise tingimused ja kord
8.1 Asendustasu makstakse puuduva teenistuja teenistuskoha ülesannete täitmise
eest, kui asendamine ei ole ettenähtud teenistuja ametijuhendis või tingib
võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise.
8.2 Asendamise koormus ühe teenistuja kohta ei tohi olla suurem kui 25%
asendatava teenistuja tööülesannete mahust. Asendustasu makstakse kuni
25% asendatava teenistuja põhipalgast/töötasust.
8.3 Kirjaliku ettepaneku teeb peadirektorile teenistuja ülesannete panemiseks
teisele teenistujale vahetu juht.
9. Eritingimustes töötamise ja hüvitamise tingimused
9.1 Eritingimustes töötamiseks loetakse teenistusülesannete täitmist väljaspool
tööaega ning töötamist riigipühal ja öösel.
9.2 Teenistuja ja vahetu juht lepivad kokku eritingimustes töötamise enne
töösooritust. Kokkulepe vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis infosüsteemis ITI teenistuja avaldusena vahetule juhile. Avalduses
märgitakse vähemalt:
6
- teenistuja nõusolek töötamiseks eritingimustes (töötamine riigipühal, öösel ja/või
ületundidena)
- tööülesannete kirjeldus;
- tööülesannete toimumisaeg (kuupäev, alguse ja lõpu kellaajad ning hüvitatavate
tundide koguarv);
- valitud hüvitamisviis (sh ettepanek soovitud vaba päeva kuupäeva osas, kui
töötamine hüvitatakse vaba ajaga).
9.3 Töötaja avalduse kooskõlastab vahetu juht ja rahalise hüvitamise korral ka
struktuuriüksuse juht, kui ta pole teenistuja vahetu juht.
9.4 Personalispetsialist edastab talle infosüsteemis ITI vastutavaks täitmiseks
suunatud kooskõlastatud avalduse andmete alusel rahas hüvitamise andmed
arvestamiseks ja väljamaksmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
9.5 Töötamine eritingimustes hüvitatakse teenistujale: rahas - makstes ületunnitöö
eest 1,5 kordset põhipalka/töötasu, riigipühal töötamise eest 2 kordset
põhipalka/töötasu, öösel töötamise eest 1,25 kordset põhipalka/töötasu; või
täiendava vaba ajaga eritingimustes töötatud ajaga võrdses ulatuses ja
eelistatult vahetult pärast töösooritust.
9.6 Töötaja ületunnitöö hüvitatakse rahas ning riigipühal ja öösel töötamine
täiendava vaba ajaga ainult siis, kui selles on vahetu juhiga kokku lepitud. Kui
kokkulepet ei saavutata või töötaja pole hüvitamisviisi valikut teinud, siis
hüvitatakse töötamine riigipühal ja öösel rahas ning ületunnitöö täiendava vaba
ajaga.
9.7 Ametniku ületunnitöö ning töötamine riigipühal ja öösel hüvitatakse täiendava
vaba ajaga ainult siis, kui selles on vahetu juhiga kokku lepitud. Kui kokkulepet
ei saavutata või ametnik pole hüvitamisviisi valikut teinud, siis hüvitatakse
töötamine riigipühal, öösel või ületunnitööna rahas.
9.8 Ületunnitöö ei ole teenistusülesannete täitmine väljaspool tööaega, kui selle
kohaldamise vajadus tuleneb töötajast endast.
9.9 Teenistujalt võib nõuda ületunnitöö tegemist ning riigipühal ja öösel töötamist,
kui teenistusülesannete täitmine tuleb ettenägematutest, erakorralistest
asjaoludest ja neid on vaja täita viivitamata.
10. Puhkusetasu arvutamine ja maksmine
10.1 Puhkusetasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse määruse „Keskmise töötasu
maksmise tingimused ja kord“ alusel.
10.2 Tasu puhkuse aja eest (puhkusetasu) kantakse teenistuja pangakontole üle
hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või teenistuja soovil
puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval. Puhkusetasu maksmise aja
määrab teenistuja puhkuse taotluse täitmisel riigitöötaja iseteenindusportaali
puhkuste moodulis www.riigitootaja.ee.
10.3 Kui teenistuja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb teenistuja
puhkus teenistuja haiguse tõttu ning teenistujale on puhkusetasu üle kantud,
arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa tasaarvestatakse
järgneva kuu või järgnevate kuude palgast või töötasust.
7
11. Tasustamine välisvahenditest rahastatavate projektide korral
11.1 Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste (ESF TAT) või muude
välisvahenditest rahastatava programmi või projekti (edaspidi välisprojekt)
raames palga ja töötasu maksmiseks planeeritakse vahendid vastava
välisprojekti eelarvesse. Seejuures järgitakse käesolevas punktis kehtestatud
põhimõtteid kooskõlas vastava välisprojekti rahastamisallika reeglitega.
11.2 Kui välisprojekti täitmisega seotud teenistujale makstakse palka või töötasu
projekti välisvahenditest, vähendatakse proportsionaalselt asutuse
riigieelarvelistest vahenditest makstavat teenistuja palka või töötasu,
vähendades vastavalt tema projektiga mitteseotud teenistus- või tööülesannete
mahtu või muutes nende sisu.
11.3 Kui palka või töötasu soovitakse maksta välisvahenditest, kooskõlastatakse see
eelnevalt vastava programmi- või projektijuhiga. Struktuuriüksuse juht teavitab
finantsjuhti ja personalispetsialisti sellest, kas teenistujale makstakse palka või
töötasu välisvahenditest täies mahus või osaliselt.
11.4 Kui teenistujale makstakse palka või töötasu osaliselt või mitmest välisprojektist,
tuleb tööajatabelisse märkida teenistuja tööaja jagunemine erinevate
tööülesannete ja projektide vahel.
11.5 Välisprojektis määratud kaudsete kulude eest tasu saavate teenistujate puhul
makstakse palk või töötasu esmalt asutuse riigieelarvelistest vahenditest ja
peale rahastajale maksetaotluse esitamist vabastatakse asutuse eelarve.
11.6 Kui välisprojekti juhtimine või muu projekti täitmisega seotud ülesanne ei ole
teenistuja ametijuhendis fikseeritud ning punktis 11.2 nimetatud põhimõte ei ole
rakendatav, siis olenevalt konkreetse projekti rahastamisallika reeglite
võimalustest käsitletakse projekti täitmisega seotud ülesannet kui teenistujale
antud täiendavat teenistusülesannet, mille eest makstakse talle lisatasu
kooskõlas juhendi punktiga 7.3.
12. Rakendussätted
12.1 Personalispetsialist arendab palga ja töötasustamise valdkonda kooskõlas
asutuse arengustrateegia, tegevuskava ning avaliku teenistuse ja töösuhteid
reguleerivate õigusaktidega ning kontrollib töötasustamise vastavust seadusele
ja palgajuhendile.
12.2 Teenistujate töötasustamiseks ettenähtud vahendite kasutamist ja eelarve
täitmist jälgib finantsjuht.
12.3 Palgajuhend kehtib kuni uue palgajuhendi kinnitamiseni.
12.4 Palgajuhend ja selle lisad vaadatakse üle üks kord aastas ning peadirektoril on
õigus vajaduse korral palgajuhendit muuta.
8
Lisa 1
Teenistuskohtade palgaastmed ja nendele vastavad palgamäärad
Põhipalga vahemik
Teenistusgrupp
Palga- Miinimum- Maksimum-
aste määr Kesktase määr
Tegevustõhusust toetavad ameti- ja
1 1100 1300 1600 töökohad (assisteerivad,
teenindavad spetsialistid)
Keskastmespetsialistid (täidavad
keerukamaid teenistusülesandeid ja
2 1300 1700 2200
nõustavad oma spetsiifilises
töövaldkonnas)
Tippspetsialistid (osalevad
valdkonna arendamises,
3 1600 2100 2500
lahendavad iseseisvalt keerukaid
ülesandeid ja nõustavad)
4 2200 2800 3500 Keskastmejuhid
5 2400 3000 3600 Töövaidluskomisjoni juhatajad*
*- Töövaidluskomisjoni juhataja palk määratakse KRAPs alusel