dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 29. mai 2020
Viit
2-5.1/1680-6
Registreeritud
29. mai 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tartu Ülikool
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-5.1 SF programmide ja projektide rakendamine (toetuse saaja)
Toimik
2-5.1/17034
Vastutaja
Lii Pärg (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööhõive osakond)

Failid

  • 📎Arstide koolituse vaikeost_29.05.2020.pdf74 KB
  • 📎kiri.pdf98 KB
  • 📎Pakkumuses esinenud mittevastavused.pdf65 KB

Sisu (failidest)

Väikeost „Töövõime hindamise metoodika kasutamise õppe koolitusteenus“ Käesoleva dokumendiga kutsub Sotsiaalministeerium Teid esitama pakkumust väikeostul. 1. Hankija 1.1. Hankija nimi: Sotsiaalministeerium 1.2. Hankija aadress: Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn, Eesti Vabariik 1.3. Hankija interneti aadress (URL): http://www.sm.ee 1.4. Hanke eest vastutav isik: Lii Pärg telefon (626 9278, [email protected]) 1.5. Hanke lühikirjeldus: arstidele töövõime hindamise metoodika kasutamise õppeks koolitusteenuse tellimine 1.6. Hanke CPV kood: 80320000-3, 80521000-2 1.7. Hankelepingu kestus: alates lepingu sõlmimisest kuni 31.12.2020 1.8. Hange on seotud Euroopa Liidu poolt rahastatava toetuse andmise tingimustega: „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ (SFOS: 2014-2020.3.01.002003.01.15-0002). 2. Hanke objekti tehniline kirjeldus/ olulisemad tingimused 2.1. Iga viidet, mille hankija teeb väikeostu dokumentides mõnele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb väikeostu dokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. 2.2. Hanke objektiks on töövõime hindamise metoodika kasutamise koolituste läbiviimine, et tagada töövõime hindamise teenuse osutamiseks piisav arv töövõime hindamise metoodika alaste teadmiste ja eksperdiarvamuse andmise oskustega arste. 2.2.1. Koolituse teemaks on töövõime hindamise metoodika teoreetiliste teadmiste ja praktikas rakendamise oskuste õpe eksperdiarvamuse andjatele (edaspidi ekspertarst). Töövõime hindamine põhineb töövõimereformi käigus välja töötatud töövõime hindamise metoodikal (edaspidi metoodika). Metoodika aluseks on rahvusvahelisel funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonil (RFK) põhinev võtmetegevuste kogum. RFK sissejuhatava osaga on võimalik tutvuda aadressil: http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/E-tervis_ja_e- tervisetoend/rfk_icf_sissejuhatus.pdf ning organismi funktsioonide kirjeldusega on võimalik tutvuda aadressil: http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/E- tervis_ja_e-tervisetoend/funktsioonid.pdf. Metoodika alusel hinnatakse tervisekaoga inimese tegutsemisvõimet seitsmes valdkonnas võtmetegevuste kaupa. Metoodika on leitav aadressil: https://www.sm.ee/sites/default/files/tvh_metoodika_31.03.2020.pdf Metoodikal põhinev töövõime hindamise eksperdiarvamuse andmise juhend, mis sisaldab juhiseid ja näiteid ekspertiisi tegemiseks ning ekspertiisivormi täitmiseks, on lisatud pakkumuse kutsele (Lisa 1). Töövõime hindamise õiguslikuks aluseks on töövõimetoetuse seadus ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (edaspidi töövõime hindamise õigusaktid). Töövõime hindajaks on Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa), kes kaasab eksperdiarvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Töötukassa aktsepteerib töövõime hindamise eksperdiarvamuse andjana vaid koolitusprogrammi läbimist tõendava tunnistusega arste. 2.2.2. Koolituse sihtrühmad 2.2.2.1. Koolituse sihtrühmaks on töötukassa poolt töövõime hindamisse kaasatud tervishoiuteenuse osutajate poolt nimetatud arstid (sh arst-residendid, kes on läbinud residentuuris vähemalt 24 kalendrikuud), keda tervishoiuteenuse osutaja plaanib rakendada töövõimet hindavate ekspertarstidena. Samuti võivad koolituse sihtrühma kuuluda arstiõppe läbinud Sotsiaalkindlustusameti töötajad, kes tuvastavad tööealistele inimestele puude raskusastet ja arsti õppekava omandavad viimase õppeaasta tudengid. 2.2.2.2. Lepingu perioodil on esmaseks sihtrühmaks töötukassa poolt töövõime hindamisse kaasatud tervishoiuteenuse osutajate arstid. Arst-residentide ja arstiõppe läbinud Sotsiaalkindlustusameti töötajate koolitusel osalemise otsustab hankija, kui õpperühma kohtade arv seda võimaldab. 2.2.3. Koolitusprogramm ja koolituse tulemus 2.2.3.1. Koolitus peab hõlmama: 1) sissejuhatust töövõime hindamisse (metoodika ja töövõime hindamise eesmärgid, töötukassa töövõime hindamisega seotud tööprotsessid); 2) töövõime hindamise aluseid ja põhimõtteid; 3) rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsiooni (RFK) rakendamist töövõime hindamisel sh terviseseisundi seostamist funktsionaalse võimekusega ning tegutsemispiirangu mõju ja põhjuse kirjeldamist, kasutades RFK struktuure - tegutsemine ja osalus (d- koodid), organismi funktsioonid (b-koodid), organismi struktuurid (s-koodid) erinevate hindamisjuhtumite korral; 4) töövõime hindamise aluseks olevaid andmeid, päringuid ja nende kasutamist; 5) töövõime hindamise liike; 6) töövõimet välistavate seisundite ja erijuhtumite määramist töövõime hindamisel; 7) töövõime hindamise otsustustingimusi; 8) tegutsemis- ja osalemisvõime piirangute raskusastmete määramist ja töövõime ulatuse hindamist; 9) töövõime hindamise ekspertiisivormi praktilist täitmist erinevate piirangute ja piirangu raskusastmetega hindamisjuhtude ning erijuhtumi ja töövõimet välistava seisundi korral, sh kasutades töötukassa töövõime hindamise infosüsteemi; 10) eri valdkondade hindamist, arvestades vaimsete ja kehaliste piirangute eripäradega; 11)valdkonna kokkuvõtte koostamist ja hindamise tulemusi kokkuvõtva arvamuse koostamist; 12) töövõime hindamisel taotleja terviseseisundi kompenseeritusega arvestamist; 13) taotlejale sobivate ja mittesobivate töönõuete kindlaks määramist ja nende kohta soovituste andmist; 14) töövõimet toetavate teenuste ja abivahendite kasutamise vajaduse määratlemist ja soovitamist; 15) töötukassa töövõime hindamise infosüsteemi kasutamist. 2.2.3.2. Koolituse tulemusel peavad eksperdiarvamuse andjad oskama töövõime hindamise metoodikat kasutades seostada inimese tegutsemisvõimet tema terviseandmetega ning koostada selle kohta töövõime hindamise õigusaktidele vastava korra järgi töötukassale eksperdiarvamust. 2.2.3.3. Eksperdiarvamuse andjad peavad koolituse käigus omandama oskused: 1) tõlgendada ja kirjeldada töövõime hindamist taotleva isiku terviseinfot töövõime kontekstis, arvestades taotlejal esinevaid haigusi ja nende kompenseeritust ravi ja abivahenditega ning erinevate valdkondade tegutsemispiirangute (koos)mõju töövõimele; 2) kasutada Maailma Terviseorganisatsiooni koostatud rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsiooni (RFK) töövõime hindamiseks; 3) kasutada töövõime hindamiseks loodud infosüsteemi eksperdiarvamuse andjale vajalikul määral ja täita töövõime hindamise ekspertiisivormi; 4) teha dokumendipõhist hindamist (sh lihtsustatud hindamist töövõimet välistava seisundi korral); 5) planeerida ja viia läbi visiidipõhist hindamist (sh oskused tegutsemis- ja osalemisvõime väljaselgitamisele suunatud intervjuu tegemiseks ja anamneesi võtmiseks) ning kasutada seisundi objektiveerimiseks sobivaid meetodeid (kas iseseisvalt või kasutades ekspertiisimeeskonda); 6) hinnata taotleja tegutsemisvõimet ja võimekust tööalasteks tegevusteks; 7) hinnata taotleja tegutsemisvõimekust valdkondade kaupa ja kirjeldada tegutsemise ja osalemise piirangute põhjuseid, avaldumist ja raskusastmete koosmõju isiku töövõimele; 8) töövõime ulatuse tuvastamisel ja kaalutlusõiguse rakendamisel, arvestada eri valdkondades esinevate piirangute koosmõju ning hinnata tervisekahjustuse või haiguse ulatust, kulgu, raskusastet ja esinemise sagedust ning isiku haiguskriitikat ja - teadlikkust, ravisoostumust ja ravi järgimist ning abivahendite vajadust; 9) tuvastada erijuhtumit; 10) prognoosida tegutsemis- ja osalemisvõime muutumist ajas; 11) kirjeldada taotlejale sobivaid ja ebasobivaid töötingimusi ja -keskkonda ning vajadusel töövõimet toetavaid tegevusi; 12) tuvastada taotleja tegutsemispiirangute seotust töökeskkonna ja töötingimustega ning kirjeldada taotlejale sobivaid ja ebasobivaid töösooritusi ja -nõudeid; 13) koostada hindamistulemuste kokkuvõtteid ja põhjendada oma hinnangut. 2.2.4. Koolituse korraldus 2.2.4.1. Pakkuja koostab koolituskava, mis tugineb koolitusprogrammile ja toetab koolituse eesmärkide saavutamist. 2.2.4.2. Koolituskavas tuleb välja tuua koolituse moodulid koos õppetundide mahu, sisu lühikirjelduse (sh õppemetoodika) ja õpiväljunditega ning õpitulemuste hindamise viisiga. 2.2.4.3. Õppematerjalid peavad põhinema koolitusprogrammi teemadel ja vastama viimastele töövõime hindamise metoodika ja töövõime hindamise eksperdiarvamuse andmise juhendi versioonidele ning kehtivatele töövõime hindamise õigusaktidele. 2.2.4.4. Pakkuja peab koolituse korraldama eesti keeles. Välislektorite kasutamisel peab pakkuja tagama vajaduse korral koolitatavatele sünkroon- või järeltõlke eesti keelde. 2.2.4.5. Pakkuja teeb koolituse korraldamisel ja läbiviimisel koostööd hankija ja töötukassaga: 1) Pakkuja kooskõlastab hankija ja töötukassaga koolituse ja eksamite toimumise kuupäevad vähemalt 50 kalendripäeva enne koolituse toimumist. 2) Hankija tagab terviseinfosüsteemi testkeskkonna kasutamise praktikumi ja eksami sooritamise kuupäevadeks. 3) Pakkuja korraldab koolitusele registreerumise ja edastab koolitatavatele koolituse ja eksamite toimumise ajad. 4) Pakkuja kaasab koolitusele vaatlejatena või vajadusel spetsiifiliste teemade juures ja praktilise õppe juurde ekspertide/lektoritena hankija esindaja ja/või töötukassa arste. 5) Pakkuja kooskõlastab hankijaga hiljemalt 14 kalendripäeva enne esimest koolitust lõpliku koolituskava ja koolitustel kasutatavad koolitusmaterjalid. 6) Töötukassa tagab praktikumi ja eksamite korraldamiseks kokkulepitud kuupäevadel koolitatavatele ja lektoritele ligipääsu töövõime hindamise test-infosüsteemile. 7) Töötukassa tagab terviseinfosüsteemi testkeskkonnas ja töövõime hindamise testinfosüsteemis praktikumi või eksamite läbiviimise tarvis kokku vähemalt 20 erinevat töövõime hindamise juhtumit (edaspidi hindamisjuht), mis hõlmavad kõiki metoodika kohaselt hinnatavaid valdkondi, sealhulgas juhtumeid, kus inimesel esineb piiranguid mitmes valdkonnas, vähemalt 2 erijuhtumit ja töövõimet välistavat seisundit ning juhtumeid, mis hõlmavad erinevat töövõime ulatust ning lisaks dokumendipõhisele hindamisele ka vähemalt ühte visiidipõhist hindamist. Üks hindamisjuht koosneb taotlusvormist koos sellele vastava terviseseisundi kirjeldusega. 8) Praktikumis ja eksamitel kasutatavate hindamisjuhtumite korrigeerimise või uute tegemise vajaduse korral, kirjeldab pakkuja uued juhtumid või soovitud paranduse ja kooskõlastab need hankija ja töötukassaga. Töötukassa tagab kirjeldatud hindamisjuhtude alusel taotlusvormide (metoodika lisa 3) andmete sisestamise või paranduste tegemise infosüsteemi ja terviseseisundite lugude sisestamise või paranduste tegemise terviseinfosüsteemi testkeskkonda 30 kalendripäeva jooksul alates juhtumite kooskõlastamisest. 2.2.4.6. Pakkuja teeb koolitusel osalenutele oskuste omandamist kinnitava eksami ja väljastab õppe edukalt läbinutele tunnistused. Tunnistusel peab olema märgitud eksami tulemus, mis näitab selle soorituse taset. Koolitusel osalenu peab eksami positiivselt läbimiseks olema suuteline hindama iseseisvalt tervisekahjustusega inimese töövõime ulatust ning väljastama infosüsteemi kasutades objektiivse eksperdiarvamuse. 2.2.4.7. Pakkuja teeb koolitusel osalenute seas koolitusega rahulolu kohta küsitluse ning väljastab hankijale hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul peale koolitusttulemuste kokkuvõtte, mis sisaldab ülevaadet rahulolust koolituse sisu, lektorite koolitamisoskuste ja koolituse korraldusega ning ettepanekuid koolituse kohta. Kui koolitusel osalenute koondhinnang jääb alla rahuldava taseme, on hankijal õigus nõuda pakkujalt koolitusmaterjalide täiendamist, koolituse korralduse muutmist ja lektorite vahetamist. 2.2.5. Koolituse õpperühma suurus ja koolituse maht 2.2.5.1. Ühe õpperühma suurus on minimaalselt 6 inimest ja maksimaalselt 16 inimest. 2.2.5.2. Pakkujal peab olema valmisolek tagada 2020. aasta jooksul vähemalt kahe koolituse (esimene augustis) läbiviimine, mis sisaldab: 2.2.5.3. E-õpet (algusega vähemalt 21 kalendripäeva enne auditoorset õpet), mis võimaldab koolitusel osalejatele iseseisvat tööd veebikeskkonnas pakkuja poolt ettevalmistatud õppematerjalidega (nt töövõime hindamise metoodikat sissejuhatavad materjalid, erinevate puudeliikide tutvustused, töötukassa infosüsteemi tutvustav video jne) ja ülesannete lahendamist, mis on eelduseks auditoorses õppes osalemiseks; 2.2.5.4. Auditoorset 1-päevast töövõime hindamise metoodika teooria õpet, mis sisaldab RFK põhimõtete tutvustamist ja juhtumipõhiselt kehaliste ja vaimsete piirangute hindamise kasutamist; töövõime hindamise korralduse tutvustust; abivahendite, teenuste ja töötingimuste soovituste andmise õpet, lahendatud ülesannete ja näidisjuhtumite arutelu jne; 2.2.5.5. Eksperdiarvamuste täitmise 2-päevast auditoorselt toimuvat praktilist õpet, mis jaguneb: a) 1-päevane näidisjuhtumite (kehalise ja vaimse piiranguga juhtumid) lahendamine juhendajatega koostöös ja koduse iseseisva ekspertiisi teostamise juhendamine; b) 1–2 nädalat hiljem toimuv 1-päevane auditoorne õpe, mis koosneb koduste ülesannete lahenduste arutelust, praktilisest tööst juhtumitega, tulemuste tutvustusest ja nende arutelust. 2.2.5.6. Koolituse mahuks koos pakkuja korraldatavate e-õppe, auditoorsete loengute ja praktikumi ning kohvipauside ja lõunaga on arvestatud kokku vähemalt 40 tundi. 2.2.5.7. Koolitusest vähemalt 16 tundi hõlmab praktikum, millest vähemalt 3 tundi moodustab RFK töövõime hindamisel rakendamise õpe. 2.3 Täitmise koht 2.3.1. Koolitus toimub pakkuja ruumides ja pakkuja vahenditega sh peavad olema tagatud tehnilised vahendid ja internetiühendus ning vajadusel arvutid õppuritele praktikumis kasutamiseks, kui õppuril endal see võimalus puudub. 2.3.2. Koolituse ja eksamite toimumise asukoht valitakse õpperühma eelistustest lähtuvalt Tallinnas või Tartus. Eksamite läbiviimine peab toimuma kontrollitud tingimustes. 2.4.Tähtaeg 2.4.1. Lepingu täitmise tähtaeg on eelduslikult kuni 31.12.2020. 2.4.2. Lepingu täitmise tähtaega võib osapoolte kokkuleppel ja koolitusvajaduse jätkumise korral pikendada Euroopa Liidu poolt rahastatava toetuse andmise tingimuste: „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ perioodi lõpuni. 2.5. Lepingutingimused 2.5.1. Lepingu täitmisel kohaldatakse Sotsiaalministeeriumi töövõtulepingu üldtingimusi, mis on kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/et/lepingute- uldtingimused Töövõtulepingu eritingimused on toodud hankedokumendi lisas 3. 2.5.2. Pakkuja kohustub järgima Euroopa Liidu struktuuritoetuste teavitamise ja avalikustamise nõudeid, mis on kättesaadavad aadressil: https://www.riigiteataja.ee/akt/13275996?leiaKehtiv 3. Pakkujale ja pakkumusele esitatavad nõuded 3.1. Pakkuja peab olema korraldanud arstidele meditsiinialaseid täienduskoolitusi viimase kolme aasta jooksul igal aastal vähemalt 20 akadeemilist tundi ja tal peab olema õigus korraldada kõrgharidustaseme õpet või täienduskoolitusi meditsiinivaldkonnas. 3.2. Pakkuja põhilektor(id), kes koolitust läbi viivad ja koolitatavate sooritusi hindavad, peavad olema läbinud Tartu Ülikooli poolt läbiviidud töövõime hindamise lektorite koolituse või töövõime hindamise metoodika kasutamise koolituse ja olema töötanud vähemalt 6 kuud töövõimet hindava ekspertarstina. 3.3. Pakkuja peab tagama, et lektoritest:  vähemalt ühel on arsti eriala ja  vähemalt üks on läbinud funktsionaalse võimekuse hindamise (rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsiooni RFK) koolituse. 3.4. Teatud valdkondade teadmist eeldavate teemade (nt töövõime hindamise eesmärgid, metoodika, töötukassa hindamisega seotud tööprotsessid, infosüsteemi kasutamine, vaimsete ja füüsiliste piirangute hindamine, abivahendid, töötamise toetamine) tutvustamiseks või koolitusmaterjalide koostamiseks kaasatavad lisalektorid võivad olla meditsiinierialaeksperdid (nt kliiniline psühholoog, tegevusterapeut, füsioterapeut jne) või töövõime hindamise metoodika eksperdid (nt töövõime hindamise metoodika väljatöötamisega tegelenud või edasiarendamisega tegelevad eksperdid). 3.5. Pakkuja peab pakkumuse koostamisel arvestama, et lektoreid saab vahetada kooskõlastatult hankijaga peale hankelepingu sõlmimist hankelepingus sätestatud tingimustel ja korras. Uus lektor peab vastama hankedokumendis sätestatud kvalifitseerimistingimusele. 4. Pakkumuse ettevalmistamine, vormistamine ja esitamine 4.1. Huvitatud isikutel on õigus küsida väikeostu dokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e- posti teel [email protected]. Hankija vastab huvitatud isiku küsimustele 3 tööpäeva jooksul. Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks. 4.2. Pakkumuses esitab pakkuja: 4.2.1. Pakkumuse vormi (lisa 2 vorm 1); 4.2.2. Teenuse kirjelduse koos koolituskava projektversiooniga, lähtudes tehnilises kirjelduses toodud tingimustest; 4.2.3. Lektorite CV-d ja punktide 3.2–3.3 sätestatu täitmise kohta kinnituse hankedokumenti lisa 2 vormil 2. 4.3. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski. 4.4. Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. 4.5. Pakkumus tuleb esitada digitaalselt allkirjastatult e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 04.06.2020 kell 17.00. 4.6. Palume ühtlasi, et teavitaksite meid, kui otsustate pakkumust mitte esitada. 4.7. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni. 4.8. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud. 5. Pakkumuste menetlemine, sh hindamiskriteeriumid 5.1. Hankija avab kõik tähtajaks esitatud pakkumused ning kontrollib esitatud pakkumuste vastavust väikeostu dokumendis sätestatud nõuetele. 5.2. Juhul kui pakkumus ei vasta väikeostu dokumendis esitatud tingimustele, lükkab hankija pakkumuse tagasi. 5.3. Hankijal on õigus tagasi lükata pakkumus, mille maksumus nõuaks riigihangete seaduse kohaselt toiminguid riigihangete registris. 5.4. Hankija võib pidada kõikide pakkumuse esitanud pakkujatega läbirääkimisi esitatud pakkumuse sisu, ajakava ja maksumuse üle. Läbi ei räägita väikeostu dokumendi pakkujale ja pakkumusele sätestatud nõuete ja hindamiskriteeriumide üle. 5.5. Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste pakkujate ees. Hankija ei avalda pakkuja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma pakkuja nõusolekuta. 5.6. Läbirääkimisi võib pidada vastavalt hankija ja pakkujate kokkuleppele, kas elektrooniliselt või koosoleku vormis. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse. 5.7. Läbirääkimiste lõppedes võib hankija teha pakkujatele ettepaneku lõplike, kohandatud pakkumuste esitamiseks. 5.8. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Hankijal on õigus vajadusel pakkumusi omavahel võrrelda. 5.9. Hankija jätab hindamata pakkumuse, mis ei vasta hankedokumentides sätestatud nõuetele. 5.10. Edukaks tunnistatakse pakkumus, mille maksumus on madalaim. 5.11. Pakkumuste hindamise kriteeriumiks on madalaim kogumaksumus, mis koosneb ühe inimese õppekoha hinnast. 6. Pakkuja teavitamine hankija otsustest ja lepingu sõlmimine 6.1. Hankija esitab kõigile pakkujatele teate hankelepingu sõlmimise kohta mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. 6.2. Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga lepingu. Lisa 2 Väikeostule Vorm 1. Pakkumuse vorm {regNumber} Pakkuja üldandmed Pakkuja ärinimi Pakkuja registrikood Pakkuja juriidiline aadress Pakkuja poolse kontaktisiku nimi ning kontaktandmed (e- posti aadress, telefoni- ja faksinumber) Pakkumuse maksumus kuluartiklite lõikes* Kuluartikkel (koolitus) Ühiku hind (ühe Ühiku arv KOKKU (eurot) õppekoha hind (koolitatavate Ühiku hind x koolitatava kohta) arv kokku ühiku arv Pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta) Käibemaks: Pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga) *Arvestada hanke punktis 2.2.5.1. sätestatud maksimaalse võimaliku õpperühma suuruse ja punktist 2.2.5.2. tulenevalt vähemalt kahe koolituse läbiviimisega. 1. Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest. 2. Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikeostu dokumendis märgitud tähtaja. 3. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu. 4. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija avalikustab pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud. Vorm 2. Andmed tehnilise ja kutsealase pädevuse kohta Hankija: Sotsiaalministeerium Kinnitame, et (pakkuja nimi ja registrikood) on: 1) õigus korraldada kõrgharidustaseme õpet või täienduskoolitusi meditsiinivaldkonnas ning on korraldanud arstidele meditsiinialaseid täienduskoolitusi viimase kolme aasta jooksul igal aastal vähemalt 20 akadeemilist tundi; 2) lektorid, kes viivad läbi hankedokumendi punktis 2 nimetatud koolitust on osalenud Tartu Ülikooli poolt läbiviidud töövõime hindamise lektorite koolitusel või töövõime hindamise metoodika kasutamise koolitusel ja on töötanud vähemalt 6 kuud töövõimet hindava ekspertarstina: Jrk Lektori ees- ja Eriala/amet Töökoht Kontaktandmed nr perekonnanimi (telefon ja e-posti aadress) 1 2 … 3) vähemalt ühel lektoritest on arsti eriala; 4) vähemalt üks lektoritest on läbinud RFK kasutamise õppe. Lisa: lektorite CV-d. Märkused: Kuupäev: Pakkuja esindaja ees- ja perekonnanimi: Allkirjastatud digitaalselt Lisa 3 TÖÖVÕTULEPINGU NR {regNumber} ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab [ees- ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud „tellija“) ja [Jur.isiku või FIE ärinimi], registrikood [number], asukoht [aadress], keda esindab [ees- ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud “töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on töövõtja poolt töövõime hindamise metoodika omandamiseks vajaliku koolitusprogrammi koostamine ja koolituste korraldamine töövõime hindamist koolitavatele lektoritele ja töövõime hindamise eksperdiarvamuse andjatele (edaspidi tööd). Tööde täpsem kirjeldus on esitatud lepingu lisas 1. 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd hiljemalt 31.12.2020. Lepingu täitmise tähtaega võib osapoolte kokkuleppel ja koolitusvajaduse jätkumise korral pikendada Euroopa Liidu poolt rahastatava toetuse andmise tingimuste: „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ perioodi lõpuni. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on [numbritega] eurot koos käibemaksuga (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). Tegelik hind sõltub koolitatavate arvust. 3.2. Lepingu hind sisaldab koolituskava ja koolitusmaterjalide tasu (sh vajadusel uuendamine) ning lektorite tasu, koolitusruumide renditasu, koolituse toitlustust, vajaduse korral arvutite rendi ja tõlke tasusid. 3.3. Lepingu hind tasutakse tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel esitatud arve alusel. 3.4. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. 4. Erisätted 4.1. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub töövõtja: 4.1.1. Lepingu alusel Töövõtja poolt loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt omandatud ja Lepingu alusel Tellija poolt vastuvõetud ning tasutud mistahes Tööde resultaadid (edaspidi Materjalid) ja nendega seotud võõrandatavad intellektuaalse omandi õigused, sh autori kõik varalised õigused (edaspidi Õigused) jäävad Materjalide vastuvõtmise järgselt Lepingus sätestatud tasu (Lepingu Hinna) eest võrdselt Tellijale ja Töövõtjale 100. aastaks (lihtlitsents autori varalistele õigustele kehtivusega 100 aastat). Materjalide suhtes kehtivate intellektuaalse omandi õiguste osas, mis oma olemuselt üleantavad ei ole, sh autori isiklikud õigused, annab Töövõtja Tellijale arvates Materjalide üleandmisest 100 aastat kehtiva lihtlitsentsi. 4.1.2. Tellijal on pärast Materjalide vastuvõtmist muuhulgas õigus omal äranägemisel otsustada Materjalide kasutamisega seonduvad asjaolud, sh otsustada Materjalide avaldamise viis, Materjalide kasutamise algusaeg ja tingimused, teha muudatusi, täiendusi ja parandusi Materjalides, nende pealkirjades või autorinime tähistuses, lisada Materjalidele teiste isikute teoseid ja õigus nõuda Materjalide kasutamise lõpetamist (lihtlitsents koos all-litsentseerimisõigusega). Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelpool nimetatud viisil varalised õigused loovutada ja isiklike õiguste osas lihtlitsents anda. 4.1.3. Käesolevale lepingule ei kohaldata üldtingimuste punkti 11.5. 4.1.4. Töövõtja kohustub tegema lepingu lisas 1 nimetatud tööd tellijaga kokkulepitud tähtaegadel; 4.1.5. Töövõtja kohustub tagama teenuse osutamisel koolitatavate osas andmekorje lähtuvalt „Perioodi 2014–2020 Sotsiaalministeeriumi ESF meetme tegevuste seirearuannete koostamise juhendi“ punktist 3 (lehekülg 10), mis on kättesaadav aadressil: http://www.innove.ee/UserFiles/Struktuuritoetused/Seirearuannete%20juhend_0308201 5.pdfning andmete esitamise Tellijale; 4.1.6. Töövõtja kohustub järgima teenuse osutamisel Euroopa Sotsiaalfondi teavitusreegleid lähtuvalt „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuetest ja korrast“, mis on kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001. 4.1.7. Kui töövõtja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses. 5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindaja lepingu täitmisega seotud küsimustes on Lii Pärg (telefon 626 9278, e post [email protected]) või teda asendav ametnik. 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi], tel [number], e-post [aadress]. 6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 - [lepingu objekti kirjeldus/ väikeostu tehniline kirjeldus]; 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/sisekomm/toovotulepingu_uldtingimused.pdf. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ ___.[kuu].20[__] ___.[kuu].20[__] Tel: 626 9301 Tel: [number] E-post: [email protected] E-post: [aadress] Aili Petti Teema: FW: pakkumus_väikeost „Töövõime hindamise metoodika kasutamise õppe koolitusteenus" Manused: Pakkumuses esinenud mittevastavused.docx; Arstide koolituse vaikeost_ 29.05.2020.doc From: Lii Pärg <[email protected]> Sent: Friday, May 29, 2020 2:06 PM To: Inga Varamäe-Tamm <[email protected]>; SM Info <[email protected]> Cc: Virve Einpaul <[email protected]>; Marje Oona <[email protected]> Subject: RE: pakkumus_väikeost „Töövõime hindamise metoodika kasutamise õppe koolitusteenus" Tere! Täname pakkumuse esitamise eest. Kahjuks on pakkumuses puuduseid (kokkuvõte manuses) ja me ei saa seda hanke tingimustele vastavaks lugeda. Palume puudused parandada. Olete oodatud esitama uut pakkumust hiljemalt 04.06.2020 kell 17.00. Lisasin manusesse uue väikeostuhanke kutse. Parimate soovidega Lii Pärg nõunik | Tööhõive osakond 6269 278 | [email protected] Sotsiaalministeerium From: Inga Varamäe-Tamm <[email protected]> Sent: Friday, May 22, 2020 11:34 AM To: SM Info <[email protected]> Cc: Virve Einpaul <[email protected]>; Marje Oona <[email protected]>; Lii Pärg <[email protected]> Subject: pakkumus_väikeost „Töövõime hindamise metoodika kasutamise õppe koolitusteenus" Tere! Edastan Tartu Ülikooli poolt pakkumuse väikeostule „Töövõime hindamise metoodika kasutamise õppe koolitusteenus“. Palume kinnitada pakkumuse kättesaamist. Lugupidamisega Inga Varamäe-Tamm riigisisese rahastuse koordinaator grandikeskus Tartu Ülikool, Lossi 3, 51003 Tartu tel. 737 5616 [email protected] 1 Kokkuvõte väikeostu „Töövõime hindamise metoodika kasutamise õppe koolitusteenus“ pakkumus vastavuse hindamisest I Pakkumuse vastavus pakkujale ja pakkumusele esitatud nõuetega Pakkumusest ei selgu (koolituskavas ei ole nimetatud põhilektorite nimesid), kes vormil 2 nimetatud arstidest osutaksid põhilektori teenust ja kes on kaasatavad lektorid. Pakkumusele on seatud hankes nõue: 3.2. Pakkuja põhilektor(id), kes koolitust läbi viivad ja koolitatavate sooritusi hindavad, peavad olema läbinud Tartu Ülikooli poolt läbiviidud töövõime hindamise lektorite koolituse või töövõime hindamise metoodika kasutamise koolituse ja olema töötanud vähemalt 6 kuud töövõimet hindava ekspertarstina. Pakkuja Vormil 2 esitatud arstidest kahe – Karmen Jolleri ja Triinu-Mari Otsa puhul on need tingimused täidetud ja nad kvalifitseeruksid põhilektoriteks. Evelyn Eding ei ole ekspertarstina töötanud ja teda saaks pakkuja rakendada vaid kaaslektorina. Tiina Tammiku CV-s on: „Läbisin Tartu Ülikooli poolt läbiviidud töövõime hindamise lektorite koolituse 2016.aastal ja olen töötanud alates 2016.aastast töövõimet hindava ekspertarstina“. Töötukassa andmetel ei ole Tiina Tammik töövõimet hindava ekspertarstina töötanud, ta töötab Töötukassas ekspertarst-metoodikuna, kelle üheks ülesandeks on jälgida töövõime hindamise eksperdiarvamuste kvaliteeti. Seega Tiina Tammikut saaks rakendada kaaslektorina. Pakkumusest peaks olema selgelt välja toodud, keda pakkuja rakendab põhillektorina ja keda kaaslektoritena. II Pakkumuse vastavus hanke objekti tehnilise kirjeldusega Pakkumuses on koolituse mahu osas mittevastavused hanke objekti tehnilise kirjeldusega: 1. Lähtuvalt tehnilisest kirjeldusest, peab koolituse maht olema koos pakkuja korraldatavate e- õppe, auditoorsete loengute ja praktikumi ning kohvipauside ja lõunaga kokku vähemalt 40 tundi. Pakkuja poolt kirjeldatud koolitusteenus ja esitatud koolituskava projektversioon ei ole omavahel sisult vastavuses – pakkuja kirjeldab, et e-õppest, auditoorsetest loengutest ja praktikumidest koosnev koolitus kestab koos kohvi- ja lõunapausidega 40 tundi. Samas, kui vaadata pakkuja esitatud koolituskava projektversiooni, siis seal on maht toodud mitte tundides vaid akadeemilistes tundides - kokku 41 akadeemilist tundi (ehk 40 tunni asemel on maht 31 tundi ja 15 minutit). Vastupidiselt hankes ja teenuses kirjeldatule, on pakkuja koolituskavas tundide sisse arvestanud ka õppurite koduse iseseisva tööaja (kokku kolm akadeemilist tundi) ning koolituse tundide mahu hulka on jätnud arvestamata kohvi- ja lõunapausid (kokku 1,45 tundi). Seega, kui arvestada maha koduse iseseisva töö maht 3 tundi ja liita juurde kohvipauside ja lõunasöökide ajakulu, siis pakkuja koolitusmahuks on 39,45 akadeemilist tundi ehk 30 tundi, mis on tunduvalt vähem, kui tehniline kirjeldus ette näeb. 2. Lähtuvalt tehnilisest kirjeldusest, peab auditoorne õpe olema kokku kolm päeva. Sellest kaks päeva moodustab auditoorne praktikum kokku vähemalt 16 tundi, millest vähemalt 3 tundi peab moodustama RFK töövõime hindamisel rakendamise õpe. Pakkuja on arvestanud praktikumi akadeemilistes tundides, kui see arvestades ümber tundidesse, siis oleks praktikumi mahuks 12 tundi, mis on 4 tundi vähem tehnilises kirjelduses toodud mahust. Seega ei ole praktikumi tundide maht vastavuses hanke tehnilise kirjeldusega. 3. Lähtuvalt tehnilisest kirjeldusest, peab peale esimest praktikumi 1–2 nädalat hiljem toimuma 1-päevane auditoorne õpe, mis koosneb koduste ülesannete lahenduste arutelust, praktilisest tööst juhtumitega, tulemuste tutvustusest ja nende arutelust. Pakkuja on koolituskavas viimasele praktikumi päevale arvestanud vaid 3 akadeemilist tundi, mis ei ole vastavuses hanke tehnilise kirjeldusega. Ei ole mittevastavus, aga täpsustamist vajaks - koolituskava projektversioonist ei selgu, kui pika aja pärast peale koolitust toimub eksam.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel