dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Keskkonnaministri 6. septembri 2016. a määruse nr 27„Keskkonnaameti põhitegevusega seotud tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärad“ muutmine eelnõu

Sotsiaalministeerium · 28. mai 2020
Viit
1.2-3/1797-1
Registreeritud
28. mai 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Ebe Sarapuu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
11. juuni 2020

Failid

  • 📎Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaameti põhitegevusega seotud tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärad“ muutmine.asice1263 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/20-0660 - Keskkonnaministri 6. septembri 2016. a määruse nr 27„Keskkonnaameti põhitegevusega seotud tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärad“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 11.06.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/83e076f5-1633-4cc3-83c0-ec1a4d3b226b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/83e076f5-1633-4cc3-83c0-ec1a4d3b226b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium 28.05.2020 nr 1-4/20/2349 Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaameti põhitegevusega seotud tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärad“ muutmine Esitame kooskõlastamiseks keskkonnaministri 6. septembri 2016. a määruse nr 27 „Keskkonnaameti põhitegevusega seotud tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärad“ muutmise eelnõu, määruse lisa ja seletuskirja. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Lisa „Tasuliste teenuste tasumäärad“ 3. Määruse seletuskiri Marily Jaska, 626 2982 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EELNÕU KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn ……….nr … Keskkonnaministri 6. septembri 2016. a määruse nr 27„Keskkonnaameti põhitegevusega seotud tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärad“ muutmine Määrus kehtestatakse kiirgusseaduse § 31 lõike 3 alusel. § 1. Keskkonnaministri 6. septembri 2016. a määruses nr 27 „Keskkonnaameti põhitegevusega seotud tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärad“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) termoluminestsentsdosimeetri mõõtmine isikudoosi määramiseks;“; 2) määruse lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga. § 2. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 2020. aasta 1. septembril. Rene Kokk minister Meelis Münt kantsler Lisa Tasuliste teenuste tasumäärad Keskkonnaministri 6. septembri 2016. a määrus nr 27 „Keskkonnaameti põhitegevusega seotud tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärad” Lisa (keskkonnaministri ……2020 määruse nr ….sõnastuses) TASULISTE TEENUSTE TASUMÄÄRAD Nr Teenuse kirjeldus Ühik Ühiku hind eurodes 1 Kiirgustaseme mõõtmine spetsialistide kohalesõiduga mõõtepunkt 40 2 Kiirgusohutushinnangu koostamine tund 20 väikese ja mõõduka ohuga kiirgustegevuse jaoks, kiirgusvarjestuse arvutamine 3 Radoonisisalduse muutlikkuse mõõtmine ruumide mõõtmine 62 õhus (kestusega kuni üks nädal) 4 Radoonisisalduse keskväärtuse mõõtmine ruumide mõõtmine 51 õhus (kestusega 2–12 kuud), kaks detektorit hoones 4.1. Radoonisisalduse keskväärtuse mõõtmine ruumide mõõtmine 25,5 õhus (kestusega 2–12 kuud), iga täiendav detektor 5 Termoluminestsentsdosimeetri mõõtmine isikudoosi mõõtmine 15,25 määramiseks 6 Rn-222 analüüs ühes veeproovis analüüs 119 9 Summaarse alfa-ja beetakiirguse analüüs ühes analüüs 121 veeproovis 8 H-3 analüüs ühes veeproovis analüüs 121 9 Ra-226 analüüs ühes veeproovis analüüs 137 10 Ra-228 analüüs ühes veeproovis analüüs 173 11 Sr-90 analüüs ühes proovis analüüs 158 12 Gamma-spektromeetriline analüüs ilma eelneva analüüs 147 kontsentreerimiseta 13 Gamma-spektromeetriline analüüs koos eelneva analüüs 170 kontsentreerimisega Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 6. septembri 2016. a määruse nr 27 „Keskkonnaameti põhitegevusega seotud tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärad“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohase määrusega muudetakse kiirgusseaduse § 31 lõike 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 6. septembri 2016. a määrust nr 27 „Keskkonnaameti põhitegevusega seotud tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärad“ (jõustunud 01.11.2016; RT I, 13.09.2016, 1; edaspidi kehtiv määrus). Nimetatud määrus kehtestati uue terviktekstina kiirgusseaduse ja selles sätestatud volitusnormi kehtetuks tunnistamise tõttu seoses uue kiirgusseaduse jõustumisega 01.11.2016. Sisulisi muudatusi 2016. aastal jõustunud määruses ei tehtud ning määruse tekst ning lisa 1 (tasumäärad) on samad, mis keskkonnaministri 13. märtsi 2012. a määruses nr 11 „Keskkonnaameti põhitegevusega seotud tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärad“ (jõustunud 18.03.2012; RT I, 11.05.2012, 2). Määruse alusel kehtestatud Keskkonnaameti põhitegevusega seotud tasuliste teenuste tasumäärad ei ole muutunud alates määruse kehtestamisest, s.o 2012. aastast ning on algselt välja arvutatud Keskkonnaameti loomisel, s.o 2009. aastal. Muudatused tulenevad Keskkonnaameti põhitegevusega seotud tasuliste teenuste tasumäärade muutmise vajadusest seoses teenuse osutamise kulude muutumisega. Määruse eelnõu on ette valmistanud Keskkonnaministeeriumi välisõhu- ja kiirgusosakonna nõunik Marily Jaska (tel 626 2982, [email protected]), Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhataja Ilmar Puskar (tel 664 4905, [email protected]) ja Keskkonnaameti kiirgusseire büroo juhataja Monika Lepasson (tel 664 4923, [email protected]). Õigusekspertiisi tegi Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna jurist Marko Lelov (tel 626 2918, [email protected] ) ja keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected] ). 2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõukohane määrus koosneb kahest paragrahvist, millest esimesega täpsustatakse määruses kasutusel olevat mõistet ning asendatakse lisa 1 eelnõukohase määruse lisaga, teisega kehtestatakse määruse jõustumise aeg. Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse § 1 punkti 3 sõnastust, täpsustades Keskkonnaameti põhitegevusega seotud tasulise teenuse nimetust, milleks saab “termoluminestsentsdosimeetri näidu mõõtmise“ asemel „termoluminestsentsdosimeetri mõõtmine isikudoosi määramiseks“. Muudatus on selgitav, avades tellijale paremini teenuse iseloomu. Keskkonnaamet osutab isikudosimeetrite mõõtmise teenust termoluminestsentsmeetodil, kasutusel on kogukeha- ja sõrmusdosimeetrid. Termoluminestsentsdosimeetri puhul on tegemist passiivse isikudosimeetriga, millel puudub otsene näit. Isikudosimeetri mõõtmisel leiab mõõtesüsteem suuruse, mida tarkvara kasutab isikudoosi väljaarvutamiseks. Punktiga 2 asendatakse kehtiva määruse lisa 1 eelnõukohase määruse lisaga. Uues lisas täpsustatakse Keskkonnaameti tasuliste teenuste kirjeldusi ning muudetakse teenuste tasumäärasid, viies need kooskõlla Keskkonnaametis 2018. aastast kasutusel oleva kulumudeli põhjal ümber hinnatud reaalsete teenuse osutamisega seotud kuludega. Paragrahviga 2 määratakse määruse jõustumise ajaks 1. september 2020. Seega jäetakse määruse jõustumiseks ning teenuste uute tasumäärade kehtima hakkamiseks üleminekuaeg. Teenuste tasumäärade arvutamisel on kasutatud avaliku sektori teenuste uut kulumudelit, milleks on tegevuspõhine kuluarvestus. Arvesse on võetud kõiki teenuse osutamisega seotud otseseid ja kaudseid kulusid – seadmete soetamise kulu (mh amortisatsioon ja hooldustööd), tarvikute kulu (nt kummikindad, pipetid, detektorid, dosimeetrid jne), kemikaalide kulu, mõõtmise kvaliteedi tagamisega seotud kulu (nt seadmete kalibreerimine, võrdlusanalüüsidel osalemine ja akrediteerimisega seotud kulud), tööjõukulu, üldkulu (nt elekter, vesi, transport, jäätmete utiliseerimine, ühiskasutatavad seadmed jne) ning teenuse osutamise mahtu. Teenuste maksumuses sisalduv tööjõukulu ja üldkulu on välja arvutatud teenuste kulumudeli abil. Tööjõukulude arvestuse aluseks on tööprotsessile kulutatud aeg tundides, võttes arvesse kõiki protsesse (mh proovide ettevalmistamine, proovivõtu dokumentide ja analüüsitulemuse vormistamine) ning töötasu ühe teenuse kohta. Üldkulude hulka on arvestatud teenuse osutamiseks vajalikud kulud (vesi, kanalisatsioon, elekter, sõidukid, üldkasutatavad masinad, ohtlike jäätmete utiliseerimine jms). Muud kulud on välja arvutatud, võttes arvesse konkreetse teenuse osutamisega seotud seadmete soetusmaksumust, eeldatavat kasutusiga ning seadmete hooldustööde ja teenuse kvaliteedi tagamiseks tehtavate toimingute maksumust. Lisaks on võetud arvesse teenuse osutamisega seotud tarvikute ja kemikaalide kogust ja maksumust. Teenuse lõpphind on leitud, võttes arvesse teenuste osutamise eeldatavat mahtu. Teenuste tasumäärad sisaldavad teenuse osutamiseks tehtavaid reaalseid kulutusi ning ei sisalda teenuse osutamisest saadavat tulu. Teenuse osutamisest saadavaid rahalisi vahendeid kasutab Keskkonnaamet teenuse osutamiseks tehtavate kulude katmiseks, sh mõõteseadmete ja tarvikute uuendamiseks ning mõõtmiste kvaliteedi tagamiseks. Võrreldes kehtiva lisaga jäetakse käesoleva lisa tabelis teenuse „Kiirgustaseme mõõtmine spetsialistide kohalesõiduga: alfa-, beeta, gamma- või röntgenkiirgus, neutronite voog“ nimetusest välja täpsustus „alfa-, beeta, gamma või röntgenkiirgus, neutronite voog“. Samuti ei osutata teenust väljapool tööaega ega ka kiirkorras ehk eraldi hinnakirja teenuse osutamise aja või kiiruse kohta kehtestada ei ole vaja ning seda ei ole ka hinna arvutamisel arvesse võetud. Kiirgustaseme mõõtmiste ühe mõõtepuntki uueks hinnaks kujunes 40 eurot ehk teenus kallines 14,35 euro võrra, s.o 55,9%. Teenuse „Kiirgusohutushinnangu koostamine väikese ja mõõduka ohuga kiirgustegevuse jaoks, kiirgusvarjestuse arvutamine“ sõnastus ei muutu. Kiirgusohutushinnangute koostamise töötunni uueks hinnaks kujunes 20 eurot ehk teenus kallines 9,9 euro võrra, s.o 98%. Teenuste „Radoonisisalduse mõõtmine ruumide õhus aktiivmeetodil (elamutes, korterites, ühiskondlikes ja tootmisruumides)“ ja „Radoonisisalduse mõõtmine ruumide õhus passiivmeetodil (elamutes, korterites, ühiskondlikes ja tootmisruumides kütteperioodil)“ nimetused asendatakse vastavalt „Radoonisisalduse muutlikkuse mõõtmine ruumide õhus (kestusega kuni 1 nädal)“ ja „Radoonisisalduse keskväärtuse mõõtmine ruumide õhus (kestusega 2–12 kuud), kaks detektorit hoones“. Nimetatud teenusele lisatakse uus alamteenus „Radoonisisalduse keskväärtuse mõõtmine ruumide õhus (kestusega 2–12 kuud), iga täiendav detektor“. Muudatused on selgitavad, avades tellijale paremini teenuste iseloomu. Uue alamteenuse lisamise vajadus tuleneb sellest, et teatud juhtudel võib mõõtmiseks vaja minna rohkem kui kaks detektorit, sh paaritu arv detektoreid. Selleks, et teenuse tellija saaks hoida kokku rahalisi vahendeid ja säästa keskkonda (detektoreid mitte ainult paarikaupa tellides, mis võib kaasa tuua ühe üleliigse detektori kasutamise), on oluline alamteenuse kehtestamine. Teenuse „Radoonisisalduse muutlikkuse mõõtmine ruumide õhus (kestusega kuni 1 nädal)“ uueks hinnaks kujunes 62 eurot ehk teenus kallines 17 euro võrra, s.o 37,8%. Teenuse „Radoonisisalduse keskväärtuse mõõtmine ruumide õhus (kestusega 2–12 kuud), kaks detektorit hoones“ uueks hinnaks kujunes 51 eurot ehk teenus kallines 6 euro võrra, s.o 13,3%. Lisatud alamteenuse „Radoonisisalduse keskväärtuse mõõtmine ruumide õhus (kestusega 2–12 kuud), iga täiendav detektor“ hinnaks kujunes seega, arvestades ühe detektoriga mõõtmise maksumust, 25,5 eurot. Teenuse „Termoluminestsentsdosimeetri näidu mõõtmine“ nimetus asendatakse nimetusega „Termoluminestsentsdosimeetri mõõtmine isikudoosi määramiseks“. Muudatus on selgitav, avades tellijale paremini teenuse iseloomu, kuna mõõtmise väljund on isikudoosi väärtus. Teenuse uueks hinnaks kujunes 15,25 eurot ehk teenus kallines 2,25 euro võrra, s.o 17,3%. Teatud radioaktiivsuse laboratoorsete analüüside teenuste nimetustes muudetakse keelelise selguse huvides sõnade järjekorda ning uued teenuste nimetused on järgmised „Rn-222 analüüs ühes veeproovis“, „Summaarse alfa-ja beetakiirguse analüüs ühes veeproovis“, „H-3 analüüs ühes veeproovis“, „Ra-226 analüüs ühes veeproovis“ ja „Sr-90 analüüs ühes proovis“. Laboratoorsete analüüside teenuste nimekirja täiendatakse uue teenusega: „Ra-228 analüüs ühes veeproovis“. Teenus lisatakse loetellu, kuna Keskkonnaamet on alustanud Ra-228 sisalduse määramist veeproovides akrediteeritud analüüsimeetodil. Teenuste uued hinnad kujunesid järgmiselt: Rn-222 analüüs ühes veeproovis 119 eurot ehk teenus kallines 65,89 euro võrra, s.o 124,1%; summaarse alfa- ja beetakiirguse analüüs ühes veeproovis 121 eurot ehk teenus kallines 71 euro võrra, s.o 142%; H-3 analüüs ühes veeproovis 121 eurot ehk teenus kallines 63,22euro võrra, s.o 109,4%; Ra-226 analüüs ühes veeproovis 137eurot ehk teenus kallines 46,5 euro võrra, s.o 51,4%; Sr-90 analüüs ühes proovis 158 eurot ehk teenus kallines 65,14 euro võrra, s.o 70,1%; gamma-spektromeetriline analüüs ilma eelneva kontsentreerimiseta 147 eurot ehk teenus kallines 73,12 euro võrra, s.o. 99%; gamma- spektromeetriline analüüs koos eelneva kontsentreerimisega 170 eurot ehk teenus kallines 63,4 euro võrra, s.o 59,5%. Uue teenusena pakutava Ra-228 analüüsi hinnaks ühes veeproovis kujunes 173 eurot. Olemasolevate teenuste hinnamuutus on kajastatud järgmises tabelis: Teenuse kirjeldus Ühiku Ühiku Hinna- Hinnamuutus, hind hind muutus % eurodes eurodes eurodes (vana (uus hind) hind) Kiirgustaseme mõõtmine 25,65 40 14,35 55,9 spetsialistide kohalesõiduga Kiirgusohutushinnangu 10,1 20 9,9 98,0 koostamine väikese ja mõõduka ohuga kiirgustegevuse jaoks, kiirgusvarjestuse arvutamine Radoonisisalduse muutlikkuse 45 62 17 37,8 mõõtmine ruumide õhus (kestusega kuni 1 nädal) Radoonisisalduse keskväärtuse 45 51 6 13,3 mõõtmine ruumide õhus (kestusega 2–12 kuud), kaks detektorit hoones Termoluminestsentsdosimeetri 13 15,25 2,25 17,3 mõõtmine isikudoosi määramiseks Rn-222 analüüs ühes veeproovis 53,11 119 65,89 124,1 Summaarse alfa-ja beetakiirguse 50 121 71 142,0 analüüs ühes veeproovis H-3 analüüs ühes veeproovis 57,78 121 63,22 109,4 Ra-226 analüüs ühes veeproovis 90,5 137 46,5 51,4 Sr-90 analüüs ühes proovis 92,86 158 65,14 70,1 Gamma-spektromeetriline analüüs 73,88 147 73,12 99,0 ilma eelneva kontsentreerimiseta Gamma-spektromeetriline analüüs 106,6 170 63,4 59,5 koos eelneva kontsentreerimisega 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. 4. Määruse mõju Määrusega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõju regionaalarengule ega mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määrus ei too kaasa muudatusi kiirgusohutuse põhiprintsiipides ega kiirgusohutuse tagamiseks rakendatavates meetmetes. Kiirgusohutushinnangu koostamise, kiirgustaseme mõõtmise, isikudooside seire ja aine radioaktiivsuse laboratoorsete analüüside teenuste tasumäärade tõus mõjutavad eelkõige kiirgustegevusloa omajaid ning taotlejaid. Hetkel kehtivad hinnad ei vasta teenuse osutamise tegelikele kuludele. Seega osutab riik teenust alla omahinna, moonutades seeläbi turgu ja pakkudes teatud mõõteteenuste puhul ebaausat konkurentsi. Kiirgusohutushinnangute koostamise teenuse sihtgrupiks on väikese ja mõõduka ohuga kiirgustegevuse loa taotlejad/omajad, kellel on kiirgusseaduse § 70 lõike 1 punkti 5 või selle alusel väljastatud kiirgustegevusloa kohaselt kas kiirgusohutushinnangu koostamise kohustus kiirgustegevusloa taotlemisel või kiirgustegevuse olulisel muutmisel. Aastas koostatakse ca 100 kiirgusohutushinnangut. Keskkonnaamet osutab ka kiirgusvarjestuse arvutamise teenust nendele kiirgustegevusloa omajatele või taotlejatele, kellel on vaja uute asukoharuumide rajamise või renoveerimise planeerimisel hinnata kiirgusohutuse tagamiseks vajalikku kiirgusvarjestust. Aastas koostatakse kuni viis sellist hinnangut. Keskkonnaamet mõõdab kiirgustaset kõigi era- ja juriidiliste isikute tellimuste alusel. Samuti teeb kiirgustaseme mõõtmisi kiirgustegevusloa omajatele/taotlejatele kiirgusohutushinnangu koostamiseks vajalike kiirgustöötaja ja elanikudooside hindamiseks ning neile ka elektrikiirgusseadmete toimimiskatseid või kvaliteedimõõtmisi, mis sisaldavad seadme toimimise hindamiseks vajalike parameetrite mõõtmist. Era- ja juriidilistele isikutele tellimuste alusel tehtavate kiirgustaseme mõõtmiste hulk jääb aastas keskmiselt alla kümne ning iga mõõtmine tehakse keskmiselt kolmes mõõtepunktis. Tellijateks on kas eksportivad ettevõtted või siis isikud, kes soovivad veenduda nende valduses olevate esemete/ruumide kiirgusohutuses. Kiirgustaseme mõõtmise teenuse, eesmärgiga hinnata kiirgustöötajate ja elanikudoose, sihtgrupiks on väikese või mõõduka ohuga kiirgustegevuse loa taotlejad/omajad, kellel on kas kiirgusohutushinnangu koostamise kohustus kiirgustegevusloa taotlemisel või kiirgustegevuse olulisel muutmisel. Kuna kiirgusohutushinnang peab muuhulgas andma ülevaate nii normaalsetes töötingimustes kui ka avarii- ja püsikiirituse olukorras kiirgustöötajatele ja elanikele põhjustatavatest potentsiaalsetest hinnatavatest doosidest, siis on kiirgusohutushinnangu koostamiseks vaja mõõta ka kiirgustaset kiirgustegevuse asukohas. Aastas tehakse 60–100 sellist mõõtmist ning ühes tellimuses on keskmiselt kuus mõõtepunkti (kolm mõõtepunkti ühe kiirgustegevuseks kasutava kiirgusallika kohta). Elektrikiirgusseadmete toimimiskatsete tellijateks on meditsiinikiiritusseadmeid kasutavad kiirgustegevusloa omajad/taotlejad ning kvaliteedimõõdistamiste korral on sihtgrupiks veterinaarid. Kiirgustegevusloa omaniku kohustus teha meditsiiniseadmete toimimiskatseid tuleneb tervise- ja tööministri 19.12.2018 määruse nr 71 § 13 lõikest 2. Keskkonnaamet teeb intraoraalsete ja ekstraoraalsete (2D) panoraamröntgenseadmete toimimiskatseid. Kvaliteedimõõtmiste sihtgrupiks on elektrikiirgusseadmeid kasutavad veterinaarid. Kvaliteedimõõtmiste kohustus tuleneb kiirgusseaduse alusel väljastatud kiirgustegevusloast. Aastas tehakse 30–40 toimimiskatset ja kvaliteedimõõtmist. Teenuses kasutatakse keskmiselt kuut mõõtepunkti. Eestis on umbes 550 kiirgustegevusloa omajat (asutust), kus töötab kokku u 3250 kiirgustöötajat. Nendest üks asutus kasutab oma kiirgustöötajate isikudooside seireks enda isikudosimeetrite mõõtesüsteemi (seiratakse u 400 töötajat), u 130 asutust kasutab Keskkonnaameti teenust Keskkonnaametile kuuluva isikudosimeetrite mõõtesüsteemiga (seiret tehakse u 1500 kiirgustöötajale) ning ülejäänud asutused hindavad kiirgustöötajate isikudoose arvutuslikult, võttes arvesse töökohal mõõdetud kiirgustasemeid ja töö iseloomu. Isikudosimeetrite mõõtmisteenust pakkuvaid ettevõtteid Eestis rohkem ei ole. Nende kiirgustöötajate arv Eestis, kelle isikudoose seiratakse, kasutades isikudosimeetrit, ei ole viimaste aastate jooksul oluliselt muutunud. Seega võib eeldada, et nende arv ei muutu oluliselt ka järgnevatel aastatel. Siiski jääb võimalus, et osa väikese ohuga kiirgustegevusloa omajaid võib minna üle isikudooside arvutuslikule hindamisele ja loobuda isikudosimeetrite kasutamisest. Keskkonnaamet mõõdab aastas u 6500–7100 isikudosimeetrit. Eestis puuduvad laboratooriumid, mis on võimelised osutama laboratoorsete analüüside teenust nii suures mahus ja nii paljude erinevate radionukliidide määramise võimalusega, kui teeb seda Keskkonnaameti laboratoorium. Laboratoorseid analüüse teevad ka Tartu Ülikooli Katsekoja Tuumaspektroskoopia labor ja Aktsiaseltsi ÖkoSil laboratoorium, kuid nende võime määrata nii suurel hulgal erinevaid radionukliide on väiksem. Laboratoorsete analüüside teenuse sihtgrupiks on joogiveekäitlejad (nõuded analüüsideks tulenevad nt sotsiaalministri 24.09.2019 määrusest nr 61), ehitusmaterjalide tootjad ja turustajad (nõuded analüüsideks tulenevad nt majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.07.2013 määrusest nr 49 ja 22.09.2014 määrusest nr 74), toiduainete tootjad ja turustajad, kiirgustegevusloa omajad (kes teevad keskkonnaseiret kiirgustegevusloa alusel) ning järelevalveasutused. Laboratoorsete analüüside teenuste osutamise maht on Keskkonnaametis olnud aastate lõikes erinev, keskmine maht on 330 tellimuslikku analüüsi aastas. Teenuse osutamise maht järgnevatel aastatel oluliselt ei muutu, kuna õigusaktide nõudeid ei ole hiljuti muudetud ega kavandata lähiajal muuta. Keskkonnaamet suudab määrata veeproovides Ra-228 sisaldust akrediteeritud analüüsimeetodil. See parandab teenuse üldist kvaliteeti ja võimaldab peamisel sihtgrupil, kelleks on joogiveekäitlejad, hinnata joogivee kvaliteedi vastavust sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 nõuetele. Kiirusohutushinnangu koostamist ning kiirgustasemete mõõtmist pakkuvaid ettevõtteid tegutseb hetkel Eestis vähemalt kolm. Laboratoorsete analüüside teenust osutavad lisaks juba mainitud Eesti laboritele ka Eesti naaberriikide ja teiste riikide laboratooriumid, kust on ka Eesti tellijal võimalik teenust tellida (proov edastatakse posti teel). Teenuste hinnad on riikide lõikes väga erinevad. Radooni mõõtmise teenuse sihtgrupiks on peamiselt tööandjad, kelle töökoht asub kõrgendatud radooniriskiga alal hoone maa-alusel või esimesel korrusel. See kohustus tuleneb keskkonnaministri 30.07.2018 määrusest nr 28. Töökohtadel radooni mõõtmise kohustus puudutab tööandjaid 38 omavalitsuses (sh Tallinnas ja Tartus). Täpset arvu, mitut tööandjat radooni mõõtmise kohustus puudutab, välja tuua ei saa, sest see oleneb tööruumide asukohast korruste lõikes. Lisaks on radooni mõõtmise sihtgrupiks elanikud, kes on huvitatud radoonitaseme teadasaamisest oma elukohas. Hoone ruumiõhu radoonisisalduse viitetase on kehtestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrusega nr 19. Hetkel on turul vähemalt neli radoonimõõtmist ja konsultatsiooni pakkuvat ettevõtet. On tõenäoline, et nõudluse kasvades suureneb ka teenusepakkujate arv. Aastas täidab Keskkonnaamet u 15 tellimust radoonisisalduse muutlikkuse mõõtmiseks ruumide õhus (kestusega kuni üks nädal) ja u 50 tellimust radoonisisalduse keskväärtuse mõõtmiseks ruumide õhus (kestusega 2–12 kuud) kahe detektoriga, kusjuures üks tellimus võib sisaldada mitut mõõtmist. Võttes arvesse, et radooni mõõtmise maht on suurenenud ühelt poolt inimeste teadlikkuse kasvuga ning teisalt tööandjale keskkonnaministri 30.07.2018 määrusega nr 28 määratud kohustusega, võib eeldada lähiaastatel teenuse osutamise mahu jätkuvat kasvu. Kiirgusohutusnõuete täitmisele uute teenushindade kehtestamine mõju ei avalda, sest analüüse on võimalik tellida ka teistelt teenusepakkujatelt, sh välisriigi laboritest. Lisaks tehakse kiirgusohutusnõuete täitmise üle järelevalvet. Kiirgustaseme mõõtmist peab kiirgustegevusloa omaja tegema regulaarselt sagedusega üks kord kahe aasta jooksul, uue kiirgustegevusloa taotlemisel või kiirgustegevuse olulisel muutmisel. Kiirgusohutushinnang on samuti kiirgustegevusloa taotluse osa. Suurem tarbimise sagedus ja kasutajaskond on termoluminestsentsdosimeetri mõõtmisteenusel isikudooside määramiseks ning radooni mõõtmisel. Keskkonnaameti isikudooside seire teenust kasutab u 130 asutust ning iga kiirgustöötaja isikudoosi hinnatakse keskmiselt üks kord kvartalis. Samas ei ole teenuse hinnatõus suur (hinnamuutus 2,25 eurot). Radooni mõõtmise teenuse sihtgrupi suurust on raske ette näha. Samas ei ole ka radoonisisalduse keskväärtuse mõõtmise puhul hinnatõus suur (hinnamuutus 6 eurot), radoonisisalduse mõõtmise kohustus on iga kümne või viie aasta tagant ning turul on ka teisi teenusepakkujaid. Laboratoorsete analüüside teenuse sihtgrupiks on peamiselt joogiveekäitlejad. Laboratoorsete analüüside teenust pakuvad lisaks Eesti laboritele ka teiste riikide, sh naaberriikide laboratooriumid, kust on ka Eesti tellijal võimalik teenust tellida. Teenuste riiklikult osutamise võimaluse olemasolu, tarbijatele kättesaadavaks tegemine ning teenuse kvaliteedi tagamine on oluline nii teenuse tarbijate kui ka riigi seiskohalt. Keskkonnaameti põhitegevusega seotud tasuliste teenuste maksumus on viidud tegelikele kuludele vastavaks. Arvestades pakutavate teenuste tarbijaid, tarbimise sagedust ja mahtu, ei kaasne määruse muutmisega ulatuslikumat mõju. Eeltoodu põhjal on muudatusega kaasnev mõju ebaoluline, mõju ulatus väike ja sihtrühma suurus keskmine. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too riigile otsest lisatulu. Teenuste tasumäärad sisaldavad teenuse osutamiseks tehtavaid reaalseid kulutusi ning ei sisalda teenuse osutamisest saadavat tulu. Teenuse osutamisest saadavaid rahalisi vahendeid kasutab Keskkonnaamet teenuse osutamiseks tehtavate kulude katmiseks, sh mõõteseadmete ja tarvikute uuendamiseks ning mõõtmiste kvaliteedi tagamiseks. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2020. 7. Määruse eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ning Rahandusministeeriumile.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel