dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Taotlus

Sotsiaalministeerium · 28. mai 2020
Viit
2-5.1/1792-1
Registreeritud
28. mai 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-5.1 SF programmide ja projektide rakendamine (toetuse saaja)
Toimik
2-5.1/17034
Vastutaja
Sabina Trankmann (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööhõive osakond)
Lahendamise tähtaeg
27. juuni 2020

Failid

  • 📎29+EPIKoja+taotlus+nõustamisteenuse+rahastamiseks.asice95 KB
  • 📎E-kiri.pdf259 KB

Sisu (failidest)

Sten Andreas Ehrlich Tööala asekantsler Sotsiaalministeerium [email protected] [email protected] Meie: 28.05.2020 nr 29 Eesti Puuetega Inimeste Koja taotlus nõustamisteenuse rahastamise jätkamiseks Lugupeetud Hr Sten Andreas Ehrlich Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) alustas 2017. aasta augustil Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ ning toetuse andmise tingimuste „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ toel nõustamisteenuse pakkumist töövõime või puude raskusastme hindamist taotlevatele isikutele ja nende seaduslikele esindajatele. Nõustamisteenuse eesmärk on tagada täiendav ja sõltumatu tugisüsteem töövõime ja puude raskusastme hindamist puudutavate küsimuste lahendamiseks, teenuse osutamise perioodiks määrati 2017-2020. EPIKoja hinnangul esineb vajadus nõustamisteenuse jätkamiseks ka peale 2020. aasta lõppu. Nõustamisteenus on sihtgrupi poolt hästi vastu võetud, teenusel osalenud kliendid on teenusega väga rahul, puudub alternatiivne just konkreetse sihtgrupi vajadustele vastav teenus. Teenus omab lisaks juhtumipõhisele abistamisele ka süsteemset eesmärki (sihtgrupi teavitamine, võimalike süsteemi kitsaskohtade väljaselgitamine, sihtgrupi teadlikkuse tõstmine haldusmenetlusest ja oma õiguste kaitse olulisusest). Ka omab nõustamisteenus toetavat ja jõustavat rolli, pöördujad saavad lisaks erialasele teabele ka psühholoogilist tuge ja jõustamist. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et nõustamisteenuse pakkumine EPIKojas omab pöördujate jaoks nn kolmanda osapoole rolli ehk tegemist on teenusega, mida osutatakse haldusorganite väliselt, erapooletu teenuse osutaja poolt. Esitame allolevalt täiendavalt statistilisi ja selgitavaid põhjendusi teenuse jätkamise vajaduse kohta. 1.Nõustamist pakutakse kontaktkohtumise, e- posti ja telefoni teel, nii eesti kui vene keeles. Vajadusel pakutakse viipekeele või kirjutustõlget. Aastate jooksul on kliente lisaks Eesti Puuetega Inimeste Kojas toimuvale nõustamisele nõustatud Eesti Töötukassa poolt korraldatud töö- ja karjäärimessidel Tallinnas, Tallinna Puuetega Inimeste Koja poolt korraldatud Invamessil, erinevatel puuetega inimeste ühenduste poolt korraldatud infopäevadel, vajadusel on toimunud nõustamised kontaktkohtumisena maakondlikes puuetega inimeste kodades kohapeal. Infopäevadel on jagatud teavet lisaks üldisele töövõimereformiga seonduvale taotluse esitamisest, vaiete koostamisest ja esitamisest, kohtusse pöördumise võimalusest, vastavatest alustest ja korrast, vastavast praktikast. Seega on lisaks individuaalsele nõustamisele tegemist ka sihtgrupi ü ldise teadlikkuse tõstmisega erinevatest valdkonnaga seotud teemadest. 2. Pöördumiste sisu on võrreldes teenuse osutamise algusaastaga m uutunud ehk kui algselt s.o 2017 aastal pöörduti peamisel töövõimereformi puudutavate üldiste küsimustega (s.h küsimustega, kuidas esitada taotlust, kelle poole pöörduda, aktiivsustingimuse täitmisega seonduv jms), siis 2018 aastast alates on tõusnud juhtumipõhiselt vaide esitamiste arv. TABEL 1. Juhtumite menetluse liik. Tabelis 1 toodud „Muu“ alla kvalifitseerunud juhtumid seonduvad üldiste küsimustega s.h küsimustega, mis ei ole seotud taotluse või vaide esitamisega, kohtusse pöördumisega. Viidatud juhtumite arv on langenud nõustamisteenuse pakkumise algusest 66%-lt 33%-ni. Kõige suurema kasvu on teinud vaietega seotud juhtumite osakaal. Kui aastal 2017 oli vaietega seotud juhtumeid 21% kogumahust, siis 2020 maikuu seisuga oli vaietega seotud juhtumite osakaal suurenenud 41%-ni kogumahust. Aastate lõikes on suurenenud nende juhtumite arv, mis on lõppenud esmakordse või kordustaotluse esitamisega kas töövõime või puude raskusastme taotlemiseks. Kui aastal 2017 moodustusid taolised juhtumid 10% koguarvust, siis 2020. aasta maikuu seisuga on nende juhtumite arv kasvanud 21%ni. Kohtuvaidlustega seotud juhtumite osakaal on läbi aastate püsinud 2-4% vahel. 3. Ka on selgelt eristatav pöördumiste adressaadi muutus ehk millise asutuse poole pöördumisega on tegemist. Kui algselt puudutasid pöördumised pigem töövõimereformi üldiselt, siis alates 2018. aastast on tõusnud pöördumised seoses sotsiaalkindlustusameti menetlustega. Peamine pöördumiste sisu on sotsiaalkindlustusameti otsuste vaidlustamine seoses puude mittetuvastamisega või puude raskusastme muutumisega kergemaks. Kliendid ei mõista sageli, mis on muutunud, et vana süsteemi alusel tuvastatud puuet enam ei esine või on puude raskusaste muutunud kergemaks. Samuti on arusaamatus sellega, miks juba nn uue süsteemiga tuvastatud puude raskusaste on muutunud (nt 2017 tuvastati keskmine puue, olukord kliendi hinnangul sama, kuid korduvhindamise perioodil ehk 2019 enam puuet ei tuvastatud). TABEL 2. Juhtumite jagunemine asutuste vahel. Tabelist 2 nähtub selgelt, et langenud on Eesti Töötukassaga seotud juhtumite osakaal juhtumite koguarvust. 2017. aastal oli töötukassaga seotud juhtumeid 64% kogumahust, selle aasta maikuu seisuga on töötukassa juhtumite arv langenud 28%ni. Vastupidiselt töötukassaga seotud juhtumitele on kasvanud sotsiaalkindlustusametiga seotud juhtumite osakaal ulatudes käesoleval hetkel 45% juhtumite kogumahust, nõustamisteenuse alguses oli sotsiaalkindlustusametiga seotud juhtumite osakaal 23%. 4. Teenuse osas tagasiside saamiseks teostasime 2018 ja 2019 aastal rahuloluküsitluse hindamaks teenust saanud isikute rahulolu pakutud teenusega. Küsitlus teostati telefoni teel nii eesti kui vene keeles ning küsitud sai järgmisi asjaolusid: info jõudmine teenuse kohta klientideni, nõustaja töö hindamine (kättesaadavus, suhtlemisoskus, usaldusväärsus, nõuande professionaalsus), nõuande kasulikkus, teenuse soovitamine teisele sarnases olukorras olevale inimesele, kliendi täiendavad kommentaarid teenuse osas. Hinnang nõustaja tööle (skaalal 1-5): 2018 2019 Kättesaadavus 4.9 4.9 Suhtlemisoskus 4.8 4.9 Usaldusväärsus 4.9 4.9 Nõuande professionaalsus 4.9 4.9 "Kas nõustajalt saadud soovitus oli Teile abiks?” 2018 2019 „jah“ 91% 87% „pigem jah" 9% 13% TABEL 3. Hinnang nõustamise teenusele. Tabelis 3 esitatud andmetest nähtub, et nõustamisteenus on sihtgrupi poolt hästi vastu võetud, teenusel osalenud kliendid on jäänud nõustaja tööga väga rahule, hinnates kõrgelt nii nõustaja kättesaadavust, suhtlemisoskust, usaldusväärsust ja nõustaja poolt antud nõuannete professionaalsust. Uurides, kas nõustajalt saadud soovitus on teenusele pöördujatele abiks olnud, andsid kõik vastanud sellele küsimusele väga positiivse tagasiside. Lisaks eelnevatele küsimustele uurisime, kas vastajad soovitaksid teenust teisele sarnases olukorras viibivale inimesele, vastasid kõik tagasiside andnud mõlemal aastal, et soovitaksid ja paljud neist on juba jõudnud ka soovitada teistele. Leiame kokkuvõtvalt, et jätkuvalt esineb vajadus tagada töövõime/ puude raskusastme hindamist taotlevatele isikutele või nende esindajatele täiendava ja sõltumatu tugisüsteemi olemasolu töövõime ja puude raskusastme hindamist puudutavate küsimuste lahendamiseks. Sihtgrupp vajab professionaalset ja jõustavat tuge, praktilist abi ja kaitset õiguste selgitamisel ja asjaajamisel, vajadusel esindamist vaide -ja kohtumenetluses. Ka on teenuse jätkamine vajalik arvestades asjaoluga, et suurenenud on pöördumised seoses sotsiaalkindlustusameti otsustega. Siiani puudub selgus ja arusaam, millest on puude tuvastamise praktika muudatus tingitud, inimesed vajavad oma õiguste tagamisel asjatundlikku ja toetavat nõu. Lisandub asjaolu, et töövõimereform ei ole veel lõppenud ehk kõik korduvhinnatavad ei ole uut hindamise süsteemi läbinud, mistõttu esineb jätkuv vajadus sihtgrupi igakülgseks abistamiseks. EPIKoja hinnangul tagab teenuse jätkamine vähemalt aastaks s.o ka 2021 aastal sihtgrupile vajaliku ning näidustatud toe ja abi. Loodame, et kaalute meie ettepanekut ja leiate võimaluse teenuse jätkamise rahastamiseks alates 01.01.2021 vähemalt üheks aastaks, võimalusel pikemaks perioodiks. Vastame hea meelega teie täiendavatele küsimustele. Lugupidamisega Anneli Habicht Tegevjuht /allkirjstatud digitaalselt/ Saatja: Eesti Puuetega Inimeste Koda <[email protected]> Saadetud: 28.05.2020 10:31 Adressaat: <[email protected]> Koopia: SM Info <[email protected]> Teema: EPIKoja taotlus nõustamisteenusele Manused: 29+EPIKoja+taotlus+nõustamisteenuse+rahastamiseks.asice Tere, Edastame meie poolse kirja. Heade soovidega, Marja-Liisa Pihlak Eesti Puuetega Inimeste Koda Estonian Chamber of Disabled People [email protected] +372 661 6629 Toompuiestee 10, Tallinn 10137 Liitu Eesti Puuetega Inimeste Koja uudiskirjaga!
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel