dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Viipekeele tõlketeenuse memorandumi tagasiside

Sotsiaalministeerium · 27. mai 2020
Viit
4.2-3/1776-1
Registreeritud
27. mai 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Funktsioon
4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine
Sari
4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.2-3/2020
Vastutaja
Berit Rohtjärv (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎Microsoft Outlook - Memolaad.pdf91 KB
  • 📎Viipekeele memorandum_18.05.2020.docx72 KB

Sisu (failidest)

ESITATUD valitsuskabineti nõupidamisele (nõupidamise kuupäev) ESITAJA: (minister, riigisekretär) ESITAMISE AEG: delta_regDateTime \* MERGEFORMAT DOCPROPERTY delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 27.05.2020 {reg.kpv} delta_regNumber \* MERGEFORMAT DOCPROPERTY delta_regNumber \* MERGEFORMAT 4.2-3/1776-1 {viit} (esitamise kuupäev, registriindeks) TEEMA: Analüüs ja ettepanekud viipekeele tõlketeenuse kättesaadavuse parandamiseks ja viipekeele tõlkide piisavalt hulgal tagamiseks SISUKOKKUVÕTE: (asja lühikokkuvõte, olulisemad asjaolud, nõupidamisele esitamise põhjendus) Viipekeele tõlketeenus e kättesaadavuse üle on muret tuntud aastaid. Peamiste kitsaskohtadena on välja toodud teenuse halb kättesaadavus sh teenuse ebaühtlane piirkondlik jagunemine , inimese suur omaosalus teenuse eest tasumisel ning viipekeeletõlkide puudus. 2016. aastal koostati Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse eestvedamisel tõlketeenuste kontseptsioon, mille eesmärgiks oli välja tuua takistused tõlketeenuste kättesaadavuses ning töötada välja ettepanekud olukorra edendamiseks Eestis. Kontseptsiooni ühe tu lemina töötati välja kaug-ja kirjutustõlketeenus, mida võimaldatakse vähenenud töövõimega tööealistele kuulmislangusega inimestele Sotsiaalkindlustusameti kaudu Euroopa Sotsiaalfondi toel. Sihtrühm Eestis on umbes 8500 inimest, kellel on kuulmislangus , mis on tuvastatud liitpuudena (kuulmispuue liitpuude osana) või kuulmispuudena (domineeriv puudeliik). Ligikaudu 6 2 00 inimesel on määratud kuulmispuue liitpuude osana (tabel 1) ning umbes 2 2 00 inimesel kuulmispuue domineeriva puudeliigina (tabel 2) . Tabel 1. Liitpuudega (kuulmispuue liitpuude osana) inimeste arv vanusegruppide lõikes 0-15 16-64 65+ Kokku keskmine puue 2 2 904 752 16 7 8 raske puue 13 2 1 204 2 226 3 562 sügav puue 15 57 6 377 968 Kokku 1 69 2 684 3355 6 208 Osakaal sihtgrupist 3% 4 3 % 5 4 % Tabel 2 . Kuulmispuudega inimeste arv vanusegruppide lõikes 0-15 16-64 65+ Kokku keskmine puue 1 14 1 115 394 1 623 raske puue 1 39 25 5 13 6 5 30 sügav puue 1 9 3 1 3 Kokku 2 54 13 79 5 33 21 66 Osakaal sihtgrupist 12% 6 4 % 2 5 % Kuulmislangusega inimestest hinnanguliselt 1500 on viipekeelsed kurdid, kelle emakeeleks on eesti viipekeel. Eesti viipekeel on keeleseaduses tunnustatud iseseisva keelena ning viibeldud eesti keelt käsitletakse eesti keele esinemiskujuna. Iga muu keel peale eesti keele ja eesti viipekeele on võõrkeeled. Koos viipekeelsete kurtidega arvatakse viipekeele valdaja teks Eestis hinnanguliselt 4500 inimest . Kuulmislangusega inimestele suunatud tõlketeenuste korraldus Viipekeele tõlketeenust võimaldatakse viipekeelsetele kurtidele nii kontakt- kui kaugtõlketeenusena. Lisaks pakutakse kuulmislangusega eesti keele valdajatele kirjutustõlketeenust. Vahetu ehk kontakttõlge on tõlketeenuse osutamise viis, mille peamiseks tunnuseks on suhtluskorra vahetu iseloom. See tähendab, et viipekeeletõlk ning teenuse vajaja paiknevad tõlkimise ajal ühes ja samas ruumis ning nende vahel on võimalik vahetu kontakt. Kaugtõlge on tõlketeenuse osutamise viis, mille puhul toimub tõlkimine reaalajas, kuid viipekeeletõlk ja teenuse vajaja ei asu tõlkimise ajal ühes ja samas ruumis, vaid on omava h el ühenduses sidevahendite abil (näiteks Skype). Kirjutustõlge on keelesisene tõlge, mille puhul suulises kõnes esitatud lähtetekst esitatakse kõnelemisega samaaegselt kirjalikus vormis ning kuvatakse teenuse vajajale nähtavana ekraanile. Kohaliku omavalituse poolt pakutava tõlketeenuse korraldus Tõlketeenuse korraldamise kohustus on sotsiaalhoolekande seaduse § 15 lg 3 kohaselt eelkõige kohalikul omavalitsusel, kellel tuleb tagada kuulmispuudega inimese abistamine sellekohase vajaduse korral tõlketeenuse korraldamisega. Kuulmispuudega inimeste arv maakondades varieerus 31.12. 2019. aasta seisuga 7 kuulmispuudega inimesest Hiiumaal kuni 7 94 kuulmispuudega inimeseni Harjumaal (tabel 3) . Tabel 3. Kuulmispuudega inimeste arv maakondade lõikes Maakond Kuulmispuudega inimeste arv Rahvaarv 01.01.2019 seisuga Osakaal rahvastikust Kokku 2 166 1 323 400 Harju maakond 794 598 059 0,1% Ida-Viru maakond 300 136 240 0,2% Tartu maakond 231 152 976 0,2% Pärnu maakond 171 85 938 0,2% Saare maakond 118 33 108 0,4% Lääne-Viru maakond 96 59 325 0,2% Viljandi maakond 69 46 371 0,1% Rapla maakond 69 33 311 0,2% Võru maakond 68 35 782 0,2% Jõgeva maakond 60 28 734 0,2% Valga maakond 57 28 370 0,2% Põlva maakond 43 25 006 0,2% Järva maakond 33 30 286 0,1% Lääne maakond 30 20 507 0,1% Väljaspool Eestit või aadressi andmed puudu 20 Hiiu maakond 7 9 387 0,1% Kohalike omavalitsuste poolt osutatud tõlketeenuste korralduse osas ametlikku statistikat ei koguta, mistõttu viidi 2020. aasta veebruaris sotsiaalministeeriumi poolt läbi küsitlus kohalike omavalitsuste seas, milles paluti hinnata teenusevajadusega inimeste arvu ning anda ülevaade osutatud tõlketeenustest. Küsitlusele vastanud 4 8 omavalitsusest (61% kõikidest omavalitsustest) 2 7 (5 6 % vastanutest) ei ole 2 0 19. aastal tõlketeenust osutanud. Tõlketeenuse osutamine sõltub sellesisulistest pöördumis t est, mida 2019. aastatel 2 7 vastanud omavalitsusele saabunud ei ol nud . Pöördumiste puudumist tõlgendatakse teenuse vajaduse puudumisena. Vastanud omavalitsused kinnitasid, et teenuse vajaduse korral ollakse valmis teenust osutama. Küsitlusele vastanutest osutas teenust 2 1 kohalikku omavalitsust (2 7 % kõikidest omavalitsustest) , kokku 4 9 1 inimesele ( 33 % kõikidest viipekeelsetest kurtidest) . Kõige suurem teenust saanud inimeste hulk oli Tallinna linnas – 230 inimest ( 47 % teenuse saajatest) , Tartu linnas 140 inimest ( 29 % teenuse saajatest) ning Pärnu linnas 72 inimest (17%) . Kokku moodustasid kolme omavalitsuse teenuse saajad 93% kõikidest teenuse saajatest. Teistes omavalitsustes varieerus teenuse saajate arv 1 kuni 8 inimeseni. Kokku osutati kohalike omavalitsuste kaudu tõlketeenuseid 6448 tundi. Teenust osutanud 2 1 omavalitsusest 1 3 tõid välja, et osutatud teenuse maht ühe inimese kohta 2019. aastal oli 6 tundi või alla selle, mis tähendab, et inimene kasutas teenust keskmiselt 0,5 tundi kuus või sellest vähem. Vastanud kohalikest omavalitsustest 6 tõid välja, et teenuse saamine on reguleeritud teenuse osutamise mahuga, millele on vajadusel võimalus taotleda lisa (tabel 4). Teenust osutanud kohalikest omavalitsustest on teenuse eest tasunud kõik kohalikud omavalitsused 100%, inimese omaosalus teenuse eest tasumisel puudub. Seega võib öelda, et teenuse kättesaadavuse takistuseks ei ole inimese kõrge omaosalus teenuse eest tasumisel, vaid inimeste madal teadlikkus pakutavast teenusest. Tabel 4. Viipekeele tõlketeenust osutanud omavalitsused koos teenuse saajate arvu ja mahuga Teenust osutanud KOV Teenuse saajate arv Teenuse osutamise maht ühe inimese kohta aastas (keskmiselt) Teenuse osutamise maksimaalne maht ühe inimeste kohta aastas Harku vald 3 6 tundi 36 tundi Keila linn 2 4 tundi 40 tundi Lääne-Harju vald 1 6 tundi V ajaduspõhine Raasiku vald 1 2,5 tundi V ajaduspõhine Rae vald 2 2 tundi V ajaduspõhine Tallinna linn 230 8 tundi 24 tundi Kohtla-Järve linn 1 2 tundi V ajaduspõhine Narva linn 1 2 tundi V ajaduspõhine Sillamäe linn 1 192 tundi V ajaduspõhine Jõgeva vald 3 6 tundi V ajaduspõhine Haapsalu linn 3 3 tundi V ajaduspõhine Rakvere linn 2 5 tundi 1000 euro ulatuses Kanepi vald 2 42 tundi V ajaduspõhine Pärnu linn 72 15 tundi V ajaduspõhine Tori vald 3 24 tundi V ajaduspõhine Saaremaa vald 6 30 tundi V ajaduspõhine Elva vald 7 12 tundi 24 tundi Kambja vald 8 3,5 tundi V ajaduspõhine Tartu linn 140 20 tundi 36 tundi Mulgi vald 1 2 tundi V ajaduspõhine Võru linn 2 3 tundi V ajaduspõhine Sotsiaalkindlustusameti poolt pakutava tõlketeenuse korraldus Selleks, et toetada kohalikke omavalitsusi ning parandada teenuse kättesaadavust võimaldatakse alates 2018. a astast Sotsiaalkindlustusameti kaudu Euroopa Sotsiaalfondi toel kaug- ja kirjutustõlke teenust. Tõlketeenuseid võimaldatakse tööealistele kuulmislangusega inimestele, kellele on määratud vähenenud töövõime. Kaugtõl keteenus on mõeldud eelkõige kurtidele , kes vajavad viipekeeletõlgi abi. Kaugtõlketeenust osutatakse Skype´i vahendusel ning teenus on kasutamiseks avatud esmaspäevast reedeni kella 9-17ni. Tõlgiga saab ühendust internetti ühendatud veebikaameraga arvuti või nutiseadmega. Kaugtõlketeenust osutati mai-detsember 2019, mil inimeste teenindamiseks oli teenus avatud 1353 tundi. Teenust kasutas 111 inimest (7% kõikidest viipekeelsetest kurtidest) , kokku 1807 sissehelistatud kõnet. Ühe kõne keskmiseks kestuseks oli 7 minutit ning teenust osutati 211 tundi. See tähendab, et teenuse avatud oleku ajast 16% kasutati tõlketööks , millele lisandub aeg tõlkesituatsiooni ettevalmistuseks . Kirjutustõlge on mõeldud eelkõige vaegkuuljatele , kelle jaoks teeb kirjutustõlk kuuldava teksti kirjalikuks tekstiks, mida on võimalik ekraanilt kohe lugeda. Kirjutustõlke teenust osutati mai-detsember 2019 132 korral, mida kasutas 47 inimest. Ühe tõlketöö keskmiseks kestuseks oli 171 minutit. Seega osutati kirjutustõlketeenust 376 tundi. Sotsiaalkindlustusameti kaudu pakutav kaug- ja kirjutustõlke teenus on inimesele tasuta ning seda rahastab Euroopa Sotsiaalfond. Viipekeele kasutamine haridusvaldkonnas Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) andmetel õpib kä esoleval õppeaastal (2019/2020) koolieelsetes lasteasutustes 10 last, kelle õppekeeleks on EHIS-es märgitud viip e keel. Koolieelsetes lasteasutustes on meelepuudega laste rühmades 69 last, kellest 12-le on märgitud ka kuulmispuue . Ülejäänud kuulmispuudega lapsed õpivad muudes rühmades (tabel 5) : Tabel 5. Kuulmispuudega laste jagunemine koolieelsetes lasteasutustes Liik Laste arv s õimerühm (kuni 3 aastased) 4 3 kuni 6 aastased lapsed 11 6 kuni 7 aastased lapsed 1 liitrühm 7 koolieelikute ettevalmistusrühm 2 sobitusrühm (erivajadustega lapsed koos teiste lastega) 23 liitpuudega laste rühm 4 tasandusrühm (kõnehälvetega ja spetsiifiliste arenguhäiretega lastele) 8 Kokku 60 EHIS-e andmetel õpib käesoleval õppeaastal (2019/2020) üldhariduskoolides kokku 23 õpilast, kelle õppekeeleks on märgitud eesti või vene viipekeel (tabel 6 ) . Viipekeelt kasutatakse õppekeelena Tallinna Heleni koolis ja Narva Paju koolis. Ainsana koolidest töötab Tallinna Heleni koolis kaks viipekeele tõlki. Tabel 6 . Viipekeelt õppekeelena märkinute jagunemine kooliastmete lõikes Kooliaste viipekeel (eesti keel) viipekeel (vene keel) K okku 1. kooliaste 8 1 9 2. kooliaste 2 0 2 3. kooliaste 9 3 12 Kokku 19 4 23 EHISe andmetel õppis 2019 /2020 . õa üldhariduskoolides 139 kuulmispuudega õpilast, kellest 93 eriklassis ja 46 tavaklassis. T õhustatud ja erituge vajavate õpilaste koolides õpib kokku 65 kuulmispuudega õpilast ( Tartu Hiie Kool – 32, Tallinna Heleni kool – 27, Narva Paju kool - 6 ). Kokku on kuulmispuudega õpilasi 64 koolis. Tavakoolis õppivate kuulmispuudega õpilaste näol on pigem tegemist vaegkuuljatega, kes on implanteeritud või kasutavad kuulmisabivahendit ning kes on õppinud kõnest vajalikul määral aru saama. Kutseõppes on viimase viie aasta jooksul kuulmispuudega õppijate arv jäänud 21 - 26 õppija piiresse. 2019/2020 õa õppis kutsehariduses 21 kuulmispuudega õpilast, mida on 3 võrra enam võrreldes 2018/2019 õppeaastaga. Kuulmispuudega õpilasi õpib käesoleval õppeaastal kokku 8 kutseõppeasutuses, valdavalt kutsekeskhariduse õppekavadel ning väga erinevatel erialadel. Enim on kuulmispuudega õppijaid Viljandi Kutseõppekeskuses ja Haapsalu Kutsehariduskeskuses. Viipekeeletõlkide teenust kutseõppes rahastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt vajaduspõhiselt vastavalt kooli poolt esitatud taotlusele (2019/2020 on taotluse esitanud üks kutseõppeasutus). Haridus- ja Teadusministeeriumi l ei ole andme id , kui palju kõrghariduses üliõpilastest õppekeelena viipekeelt kasutab. 2019/2020. õppeaastal on taotlenud sügavale või raskele puude raskusastmele vastava kuulmisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilase stipendiumit 11 üliõpilast, kellest 6 õpib Tartu Ülikoolis ning teised erinevates kõrgkoolides. Stipendiumi suurus on 510 eurot kuus. Paraku ei ole see piisav, et kurt üliõpilane saaks osaleda kogu õppetöös ja olla aktiivselt kaasatud üliõpilasellu. Stipendiumi on võimalik taotleda kvartalisumma ulatuses korraga, sest tõlkevajadus ja kulu võib kuude lõikes erineda. Tartu Ülikool toetab täiendavalt muude vahendite arvelt aktiivsetele kuulmispuudega üliõpilastele viipekeeletõlke teenuse ostmist. Ülikool ei pea sellist lahendust mõistlikuks ega jätkusuutlikuks. Implanteerimine ja k uulmisabivahendite võimaldamine Lisaks viipekeele tõlketeenusel e aita vad kuulmislangusega inimesi ühiskonda integreerida implanteerimine ning kuulmisabivahendite võimaldamine. 2000. aastal paigaldati Eestis kak s esimest sisekõrvaimplantaati ning a lates 2003. aastast on sisekõrvaimplanteerimine Eesti Haigekassa teenuste hinnakirjas. 2019. aasta seisuga on Eestis 192 implanteeritut, kellest 44 on implanteeritud kahepoolselt. Implanteeritutest 144 on lapsed (75%) ning 48 täiskasvanud. Noorim implanteeritu on 1 aastane ning vanim 77 aastane, keskmine implanteerimise vanus on 1,3 aastat. Keskmiselt lisandub igal aastal 14 sisekõrvaimplanteeritut. Lisaks on riigipoolse toetusega võimalik soetada nii kõrvasiseseid kui ka kõrvaväliseid kuulmisabivahendei d ning implantaadi kõneprotsessoreid. 2019. aastal soetas kuulmisabivahendi 5522 inimest ning kuulmisabivahendite eelarve oli 2 743 613€ , moodustades 21% abivahendite eelarvest . HTM ja Tartu Ülikool koos keeletehnoloogidega on alustanud pilootprojekti sügava ja raske kuulmispuudega TÜ üliõpilaste varustamiseks kõnetuvastusseadmetega, et testida nende kasutamist õppetöös. Viipekeeletõlgid Riikliku „Eesti keele arengukava 2011-2017“ üheks eesmärgiks oli tagada atesteeritud viipekeeletõlkide arvuks 2017. aastaks 40 tõlki. Rahvusvahelisele kogemusele tuginedes on viipekeele tõlketeenuse tagamiseks vajalik tõlkide arv ca 10% viipeke elt kasutavate kurtide arvust (E estis hinnanguliselt ~150 tõlki). Aastatel 2006-2015 toimus Tartu Ülikoolis vastuvõtt „Eesti viipekeele tõlgi “ rakenduskõrgharidusõppe õppekavale , mille lõpetas 12 aasta jooksul 37 viipekeeletõlki. Tänaseks on õppekava üliõpilaste väga väikese huvi tõttu suletud. Kutsekoja andmetel on kutseregistris 2020. aasta jaanuari seisuga 24 kutsetunnistusega tõlki . Kutsetunnistusega tõestab viipekeeletõlk, et tema kutsealane kompetentsus ning kvalifikatsioonitase on määratletud ning riiklikult tunnustatud. Viipekeeletõlgi kutse väljaandjaks on alates 2013. aastast Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühing. Kutse andmise üheks nõudeks on viipekeeletõlgi erialane ettevalmistus, mida saab omandada kutse- või kõrgkoolis ja/või erialakursustel. Kuivõrd vastuvõtt Tartu Ülikooli viipekeeletõlgi erialale on suletud, puudub võimalus viipekeeletõlkide järelkasvuks ning kutse omandamiseks. Viipekeeletõlgid on koondunud peamiselt kahte ühingusse, milleks on Viipekeeletõlkide OÜ ning MTÜ Tartu Viipekeeletõlgid. 2020. aasta märtsi seisuga kuulub ühingutesse kokku 23 tõlki, kellest enamu s töötab osalise koormusega . Osaline koormus annab võimaluse paindliku tööaja loomiseks, kuna tõlketööde vajadus on ka peale tavapärase tööpäeva lõppemist ja nädalavahetuseti ning tõlkide põhitöökohad on mujal. Tõlkide individuaalne teenuseosutamise maht võib oluliselt erineda, kuna tõlkeolukorrad võivad vajada erineva kvalifikatsiooni tasemega tõlki ning samuti eelistatakse valida kogemustega tõlke. Teenuseosutajate hinnangul on ühe täiskohaga tõl gi optimaalne tõlkekoormus umbes 20 tundi nädalas , millele lisandub ettevalmistusaeg tõlketööks ning vajadusel transport . Tartu Ülikooli , kus õpib enim kuulmispuudega üliõpilasi, erivajadustega üliõpilaste koordinaatori tagasiside kohaselt on probleeme tõlketeenuse piirkondliku kättesaadavusega (Tartus vajaka) ja viipekeelse erialaterminoloogia puudumisega , mistõttu saadakse tõlkidelt äraütlevaid vastuseid. Riiklik viipekeeletõlkide ja kirjutustõlkide koolitamise täienduskoolituse süsteem puudub, mistõttu viiakse aastatel 2018-2020 läbi ESF toel viipekeeletõlkide täienduskoolitust ning kirjutustõlkide erialast koolitust. Viipekeeletõlkide täiendkoolitust viib läbi Tartu Ülikool ning kirjutustõlkide koolitust Eesti Kirjutustõlkide Ühing. Viipekeeletõlkide täiendkoolituse eesmärgiks on hoida ja tõsta viipekeele tõlketeenuse taset, andes lisaväljaõpet olemasolevatele viipekeeletõlkidele. Täiendkoolitusest osavõtvate tõlkide arv on ~50. Kirjutustõlkide erialase koolituse eesmärgiks on koolitada välja täiesti uusi kirjutustõlke, kes teenust pakuksid. Koolit usest osavõtvate tõlkide arv on ~ 3 0. Tartu Ülikool korraldas 2017/18. õa täienduskoolituse eesti viipekeele õpetajatele mahus 9 EAP, mille lõpetas 11 inimest. Viipekeele õpetajatele jätkukoolituse pakkumisel oleks võimalik programmi integreerida ka viipekeele tõlkimisega seotud teemasid ning suure tõenäosusega jätkaksid mõned lõpetanud tõlkidena. HTM ja Tartu Ülikooli vahel sõlmitud halduslepingus aastateks 2019-2021 on kokku lepitud, et ülikool loob hiljemalt 2020/2021. õa tasemeõppes viipekeele mooduli ja võimaldab sellele ligipääsu eri õppekavade alusel õppivatele üliõpilastele. Praegu õpetatakse tasemeõppes viipekeelt ainult eripedagoogidele (3 EAP). Kui on rohkem viipekeele oskajaid, siis laieneb nende inimeste ring, kes asuks edaspidi õppima viipekeele tõlgiks. 2020. a toetab HTM Eesti Kurtide Liitu 1 0 000 euroga, mida kasutatakse eesti viipekeele õpetamiseks Ida-Virumaal venekeelsetele viiplejatele ja viipekeelesõnastiku täiendamiseks. HTM toetuse abil on valminud eesti keele – eesti viipekeele õigusterminite e-sõnastik. Valminud materjal on avalikult kättesaadav Eesti Keeleinstituudi veebilehel http://www.eki.ee/dict/vkq/ . Järgmisena valmib meditsiiniterminite viipevara. Riik toetab viipekeele arendamist, et aidata erivajadustega inimestele paremini toime tulla igapäevaelus ning suhelda riigiga. Kuna ressursid on piiratud, siis samaaegselt toetatakse ka keeletehnoloogia (sh kõnetuvastuse) arengut, et viia veamäär kõnetuvastuses võimalikult madalale. See asendab teatud määral ka vajadust viipekeele tõlkide ja tõlke järele. Viipekeelse erialase terminiloome võimalused on piiratud ja erialane tekst jääb ka tulevikus kõnetuvastuse või kirjutustõlke vahendada. ETTEPANEK VALITSUSE OTSUSEKS: (nõupidamise kokkuvõttesse märgitava otsuse projekt) Viipekeele tõlketeenuse kättesaadavuse parandamiseks sh piirkondliku kättesaadavuse ühtlustamiseks ning teenuse osutamiseks samal tasemel sõltumata piirkonnast on vaja reguleerida tõlketeenuste osutamine, tõsta tõlketeenuse osutamise mahtu ning teenuse osutamise võimekuse kindlustamiseks tagada piisaval arvul tõlkide olemasolu. Tööealistele on kaug- ja kirjutustõlge tagatud Sotsiaalkindlustusameti kaudu Euroopa Sotsiaalfondi toel aastani 2022. Kontakttõlke osutamine ning kaug- ja kirjutustõlke osutamine teistele sihtgruppidele on kohaliku omavalitsuse ülesandeks. Sotsiaalministeerium teeb ettepaneku siduda ja reguleerida kontakt-, kaug- ja kirjutustõlke teenuse osutamist ühtselt ning viia läbi pilootprojekt Euroopa Sotsiaalfondi vahendite toel kuulmislangusega tööealiste seas, et selgitada välja tõlketeenuste vajaduse maht . Lisaks rõhutab Haridus- ja teadusministeerium viipekeele ja keeletehnoloogia arendamise vajadust. Teenuse saajate sihtgrupp Kuulmislangusega inimestest hinnanguliselt 1500 on viipekeelsed kurdid, kelle emakeeleks on eesti viipekeel. Koos viipekeelsete kurtidega arvatakse viipekeele valdajates Eestis hinnanguliselt 4500 inimest. Kuulmispuudega inimeste arv maakondades varieerus 31.12.2019 aasta seisuga 7 kuulmispuudega inimesest Hiiumaal kuni 794 kuulmispuudega inimeseni Harjumaal. 2020. aasta veebruaris viidi Sotsiaalministeeriumi poolt läbi küsitlus, milles paluti hinnata teenusevajadusega inimeste arvu ning anda ülevaade osutatud tõlketeenustest. Küsitlusele vastas 48 kohalikku omavalitsust, kellest 21 (27% kõikidest omavalitsustest) osutas 2019. aastal viipekeele tõlketeenust. Teenuse saajate arv varieerus ühest teenuse saajast (6 kohalikku omavalitsust) 230 teenuse saajani (Tallinna linn). Kokku osutati tõlketeenuseid 491 inimesele . Selleks, et toetada kohalikke omavalitsusi ja parandada teenuse kättesaadavust võimaldatakse alates 2018. aastast Sotsiaalkindlustusameti kaudu Euroopa Sotsiaalfondi toel kaug- ja kirjutustõlke teenust. Kaugtõlketeenust osutati perioodil mai-detsember 2019 111 inimesele ning kirjutustõlketeenust 47 inimesele. Eeldusel, et tõlketeenuste kasutajaid on arvestatud unikaalsetena, osutati 2019. aastal kohalike omavalitsuste ja Sotsiaalkindlustusameti kaudu teenuseid 649 inimesele (43% hinnangulistest viipekeelsetest kurtidest). Teenuse osutamise maht Tõlketeenuseid osutanud 21 omavalitsusest 13 tõid välja, et osutatud teenuse maht ühe inimese kohta 2019. aastal oli 6 tundi või alla selle, mis tähendab, et inimene kasutas teenust keskmiselt 0,5 tundi kuus või sellest vähem. Kohalike omavalitsuste poolt osutati tõlketeenuseid kokku 6448 tundi. Kaugtõlketeenust osutati perioodil mai-detsember 2019, mil inimeste teenindamiseks oli teenus avatud 1353 tundi. Kokku tehti 1807 sissehelistatud kõnet ning ühe kõne keskmiseks kestuseks oli 7 minutit. Seega osutati tõlketeenust 211 tundi , millele lisandub aeg tõlkesituatsiooni ettevalmistuseks. Kirjutustõlketeenuse ühe tõlketöö keskmiseks kestuseks oli 171 minutit ning teenust osutati kokku 376 tundi. Kokku osutati tõlketeenuseid küsitlusele vastanud kohalike omavalitsuste ja Sotsiaalkindlustusameti kaudu 2019. aastal 7035 tundi. Kui vaadata aga hinnangulist tundide arvu laiemalt, siis viipekeeletõlgid on koondunud peamiselt kahte ühingusse, kes on 2019. aastal osutanud tõlketeenuseid hinnanguliselt 9500 tundi . Võib eeldada, et viimane sisaldab lisaks küsitlusele vastanud kohalike omavalitsust e andmetele ka neid tõlketeenuse tunde, mida osutati küsitlusele mitte vastanud omavalitsuste poolt ja mida ostsid inimesed ise omavahendite eest juurde. Seega, kui arvestada 9500 tunni ning 1500 viipekeelse kurdiga, siis osutati ühele viipekeelsele kurdile hinnanguliselt umbes 6 tundi tõlketeenuseid aastas. 2016. aastal Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse eestvedamisel koostatud tõlketeenuste kontseptsioonis on aga kuulmispuudega inimeste esindusorganisatsioonide hinnangul ühe inimese tõlketeenuse minimaalne vajadus 120 tundi kalendriaastas . Sealjuures ei ole fikseeritud tõlkevaldkondi ega tõlkevorme, vaid inimesel on võimalus valida sobiv tõlketeenus, lähtudes tema kuulmislanguse olemusest, kasutatavatest abivahenditest ning konkreetsest tõlkevaldkonnast ja –situatsioonist. Seega oleks hinnanguline tõlketeenuste vajadus kontseptsiooni kohaselt 180 000 tundi aastas ehk ligi 19 korda suurem kui tegelik pakkumine . Viipekeeletõlgid Ühingutesse kuuluvatest 23 tõlgist enamus töötab tõlgina osalise koormusega. Osaline koormus annab võimaluse paindliku tööaja loomiseks, kuna tõlketööde vajadus on ka peale tavapärase tööpäeva lõppemist ja nädalavahetuseti ning tõlkide põhitöökohad on mujal. Tõlkide individuaalne teenuseosutamise maht võib oluliselt erineda, kuna tõlkeolukorrad võivad vajada erineva kvalifikatsioonitasemega tõlki ning samuti eelistatakse valida kogemustega tõlke. Samuti ei jätku olemasolevas olukorras kõikidele tõlkidele tellimusi, mistõttu jagavad teenuseosutajad tellimustöid tõlkide vahel. Kuna eriala omandanud tõlkidele ei jätku tõlketöid täiskoormuse ulatuses, siis lahkutakse valdkonnast. Samas on viipekeeltõlkide eriala õpe suletud ning vastuvõttu ei toimu, mistõttu puudub võimalus uute viipekeeletõlkide järelkasvuks. Viipekeele tõlgi kutse taotlemise eelduseks on erialase kõrghariduse olemasolu. Sellest tulenevalt teevad Sotsiaalministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühingule ettepaneku hinnata erialase kõrghariduse tingimust kutse omandamiseks ning hinnata võimalike eeldustena muid olulisi omandatud kompetentse (läbitud täiendkoolitused, omandatud baasoskused jm). Viipekeele valdajate ja vahendajate arvukuse suurendamiseks ning taseme tõstmiseks on Haridus- ja Teadusministeerium ja Tartu Ülikool leppinud kokku, et ülikool loob hiljemalt 2020/2021. õa tasemeõppes viipekeele mooduli ja võimaldab sellele ligipääsu eri õppekavade alusel õppivatele üliõpilastele. Samuti viiakse aastatel 2018-2020 Euroopa Sotsiaalfondi toel läbi viipekeeletõlkide täiendkoolitust ning kirjutustõlkide erialast koolitust. Teenuse osutamise maht Teenuseosutajate hinnangul on ühe täiskohaga tõlgi optimaalne tõlkekoormus umbes 20 tundi nädalas, millele lisandub ettevalmistusaeg tõlketööks ning vajadusel transport. Eeldusel, et Eestis on tõlketeenuse vajadus 1500 viipekeelsel kurdil ning teenuse osutamise mahuks 120 tundi aastas, moodustab see tõlketeenuste vajaduse kogumahuks 180 000 tundi. Võttes aluseks ühe tõlgi optimaalse tõlkekoormuse, milleks on 20 tundi nädalas, on ühe tõlgi teenuse osutamise võimekuseks hinnanguliselt 960 tundi aastas. Selleks, et teenindada ära 180 000 tundi tõlketellimusi, on hinnanguline vajadus 188 tõlgi järele. Rahvusvahelisele kogemusele tuginedes on viipekeele tõlketeenuste tagamiseks vajalik tõlkide arv ca 10% viipekeelt kasutatavate kurtide arvust (Eestis hinnanguliselt 150 tõlki). Tõlketeenuste korraldus Viipekeele tõlketeenuse kättesaadavuse parandamiseks ning ühtlustamiseks esitab Sotsiaalministeerium 3 lahendusalternatiivi teenuse korraldamiseks: Tõlketeenuste korraldamine riigiüleselt kohalike omavalitsuste ja sotsiaalkindlustusameti koostöös Tõlketeenuste korraldamine riigiüleselt sotsiaalkindlustusameti kaudu Tõlketeenuste korraldamine kohalike omavalitsuste kaudu Kahe esimese lahendusalternatiivi eesmärgiks on teenuse korraldamine riigiüleselt, mis võimaldab: Parandada teenuse kättesaadavust ning ühtlustada teenuse osutamise mahtu Ühtlustada tõlkide tellimuste mahtu ning kasutada tõlke efektiivsemalt Tagada viipekeeletõlkidele ühtlasem töökoormus. Teenuse võimaldamiseks tuleks sätestada sotsiaalhoolekande seaduse tasandil teenuse osutamise korraldus sh: teenuse sihtgrupp ning eesmärk ja sisu; teenuse osutamise minimaalne maht kalendriaastas; nõuded teenuse osutamiseks; osapoolte kohustused tõlketeenuste tagamisel; teenuse taotlemise ja rahastamise protsess ning järelevalve. Kolmanda alternatiivi eelduseks on tõlketeenuste sätestamine kohaliku omavalitsuse sotsiaalhoolekandelise abi andmise korras, et tõsta abivajaja teadlikkust ning tagada kohalike omavalitsuste poolt korraldatav tõlketeenus. Tõlketeenuste korraldamine riigiüleselt kohalike omavalitsuste ja sotsiaalkindlustusameti koostöös Ühe lahendusalternatiivina esitab sotsiaalministeerium tõlketeenuste korraldamise kohalike omavalitsuste ja sotsiaalkindlustusameti koostööna. Sotsiaalkindlustusameti poolt korraldatava tõlketeenuse kaudu on ametil vastutus teenuse olemasolu ja kättesaadavus e ning selle efektiivse ja kvaliteetse korralduse eest. Teenuse vajaduse hindamine, inimese nõustamine ja juhendamine teenusele ning teenuse eest tasumine jääks kohaliku omavalitsuse vastutusele. Selline korraldus tagaks, et teenus oleks üleriigiliselt ühtsetel alustel korraldatud ja kättesaadav, kuid teenuse vajaduse hindamine oleks jätkuvalt korraldatud inimesele lähimal tasandil. Alates 01.01.2019 on kaug- ja kirjutustõlke teenuste arendus ning teenuseosutamine Sotsiaalkindlustusameti ülesandeks. Tõlketeenuste ühtne korraldus, koordineerimine ja arendamine ameti poolt võimaldab hoida tervikvaadet tõlketeenuste vajadusest. Tõlketeenuse vajaduse hindamine, nõustamine ja juhendamine teenusele kohaliku omavalitsuse poolt võimaldab omavalitsusel hoida tervikvaadet oma piirkonna inimesest, abi vajadusest ning selle osutamisest. Taotlemine K ohaliku omavalitsuse ülesandeks on Sotsiaalhoolekande seaduse § 15 lõike 1 kohaselt selgitada välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajadus ja sellele vastav abi. SHS kohaselt lähtutakse abivajaduse väljaselgitamisel terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid. Seega tuleb tõlketeenuse saamiseks pöörduda inimesel esmalt kohaliku omavalitsuse poole, kes hindab tõlketeenuse vajaduse, võttes arvesse teenuse kasutamise eesmärki. Kohalik omavalitsus otsustab abivajaja tõlketeenuse vajaduse ning edastab Sotsiaalkindlustusametile teatise tõlketeenuse vajaduse kohta. Tõlketeenuse vajaduse korral pöördub inimene Sotsiaalkindlustusametisse, kelle ülesandeks on tagada inimese poolt valitud tõlketeenuse vormi- ja viisi kättesaadavus. Kaugtõlketeenus on avatud esmaspäevast reedeni kella 9:00 – 17:00. Kirjutus- ja kontakttõlke teenuse korral on vajalik eelnev registreerimine, et tagada vaba tõlgi olemasolu ja piisav ettevalmistusaeg tõlgile sh transport. Sotsiaalkindlustusamet edastab perioodiliselt andmeid tõlketeenuseid osutatud inimeste kohta kohalikule omavalitusele, kelle ülesandeks on teenusemahu üle arvestuse pidamine. Sotsiaalkindlustusameti kaudu osutatakse tõlketeenuseid vaid neile, kelle abivajaduse on kohalik omavalitsus tuvastanud. Kohalik omavalitsus tasub tõlketeenuseid vaid nende inimeste eest, kelle abivajaduse omavalitsus on hinnanud ja kinnitanud. Andmete vahetamine Sotsiaalkindlustusameti ja omavalitsuste vahel võimaldab omavalitsusel hoida tervikpilti tema piirkonna abivajajale määratud teenustest ning selle osutamisest. Viipekeeletõlgid Tõlketeenuste osutamiseks on viipekeeletõlkide olemasolu võimalik tagada kahe alternatiivi kaudu: Lepingupartneriteks teenuseosutajad Viipekeeletõlgid ameti koosseisus Lepingupartneriteks teenuseosutajad Teenuse osutamiseks sõlmib sotsiaalkindlustusamet lepingu tõlketeenuse osutajatega samuti nagu täna on sõlmitud lepingud kaug- ja kirjutustõlketeenuse osutamiseks. Tõlketeenuste osutamine lepingupartnerite kaudu võimaldab koondada viipekeele tõlgid, et tagada nende võimalikult laialdane olemasolu ning optimeerida vaba tõlgi tagamine tõlkesituatsiooniks. Samuti võimaldab see tõlkidel teenust osutada jätkuvalt osalise koormusega ning annab teenuse vajajale võimaluse valida talle sobiva tõlgi. Sotsiaalkindlustusamet määrab tõlketeenuste vajaduse mahu, mille osas teenuseosutajaga leping sõlmitakse. Amet võib sõlmida lepingu ka mitme teenuseosutajaga, et tagada teenuse kättesaadavus teenuse avatud oleku ajal. Sotsiaalkindlustusamet tasub teenuseosutajale osutatud tõlketeenuse mahu eest, pidades seejuures eraldi arvestust tõlketeenuse osutamise eest ning teenuse avatud oleku aja eest, mil teenust ei osutatud. Aega, mil teenus oli avatud, kuid teenust ei osutatud tasustatakse 0,80 koefitsiendiga. Seal juures ei reguleeri amet teenuseosutajate poolt makstavat tasu tõlgile. Viipekeeletõlgid ameti koosseisus Teise alternatiivina on võimalik teenust osutada ameti koosseisu kuuluvate viipekeeletõlkide kaudu. Sellisel juhu kuuluksid ameti koosseisu tõlgid, kes osutaksid tõlketeenust täiskoormusega. See juures on oluline, et ameti koosseisu kuuluvatel tõlkidel oleks võimalikult laialdane kutsekvalifikatsiooni tase. Selleks, et võimaldada teenust kõikidele teenuse vajajatele, tuleb kindlustada, et ameti kooseisus oleks piisav arv tõlke. Kaugtõlketeenuse osutamiseks on avatud üks Skype liin, kuid oluline on arvestada, et ühe tõlgi optimaalne tõlkimisvõimekus on 4 tundi päevas. Seega tuleb tagada, et ühel päeval osutavad kaugtõlketeenust vahetustega minimaalselt kaks tõlki. Lisaks tuleb tagada tõlgid kirjutus- ja kontakttõlke teenuse osutamiseks, võttes arvesse, et mitu tõlkesituatsiooni võivad toimuda samal ajahetkel. Samuti tuleb kontakttõlke pakkumisel arvestada transpordi ajaga erinevate tõlkesituatsioonide vahel. Tõlkide töötasu suurus oleks kuupõhine ega sõltuks osutatud teenuse vormist ega oleks diferentseeritud sõltuvalt teenuse osutamisest või valmisolekust teenuse osutamiseks. Tõlkide liikumine Sotsiaalkindlustusameti koosseisu võib tekitada konkurentsi tõlketeenuste osutajate seas ning nõrgestada olemasolevaid teenuseosutajaid. Teisalt kindlustab kindel töötasu ning koormus tõlgi püsimise valitud erialal. Teenuse rahastamine Sotsiaalministeerium teeb ettepaneku tõlketeenuste korraldamiseks ja osutamiseks Sotsiaalkindlustusameti kaudu viia läbi pilootprojekt Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest, mis võimaldaks luua ülevaate teenuse vajadusest ning teenuse osutamise võimekusest sõltumata omavalitsuse eelarveliste vahendite olemasolust. Mudeli eelarve arvutused on esitatud tabelis 8 . Korraldusmudeli tugevused ja nõrkused Tugevused Nõrkused Inimese abivajadus on hinnatud inimesele lähimal tasandil Inimese jaoks ebamõistlik suhtlus kahe organisatsiooniga Tõlketeenuste osutamine on koordineeritud ühe asutuse poolt, mis vähendab omavalitsuste administreerimiskoormust Tõlketeenuse osutamine läbi lepingupartnerite võimaldab tõlkidel osutada teenust osalise koormusega ning võimaldab valida sobiva kutsekvalifikatsiooniga tõlgi Tõlkide koondamine ameti koosseisu võimaldab tõlkidele kindla töötasu ja optimaalse töökoormusega, mis soodustab püsimist valitud erialad Tõlketeenuste korraldamine riigiüleselt sotsiaalkindlustusameti kaudu Alates 01.01.2019 on kaug- ja kirjutustõlke teenuste arendus ning teenuseosutamine tööealistele inimestele Sotsiaalkindlustusameti ülesandeks. Kontakttõlke teenuse korraldamise lisamine ameti ülesannete hulka võimaldab arendada ja koordineerida tõlketeenuseid ühtsetel alustel ning koondab tõlketeenuste alase kompetentsi ühte organisatsiooni. Tõlketeenuse reguleerimine võimaldab kujundada ühtseid arusaamu teenuse korraldamise põhimõtetest ning tagab teenuse osutamise võrdsetel alustel (sh teenuse ühtlase kättesaadavuse) sõltumata piirkonnast. Lisaks võimaldab tõlketeenuste ühtne korraldus, koordineerimine ja arendamine ühe ameti poolt luua tervikpildi tõlketeenuste vajadusest ning koondab tõlketeenuste alase kompetentsi ühte ametisse. Taotlemine Tõlketeenuste taotlemiseks esitab inimene sellekohase abi vajaduse Sotsiaalkindlustusametile, kes hindab tõlketeenuse vajadust. Tõlketeenuse vajaduse korral pöördub inimene Sotsiaalkindlustusametisse, kelle ülesandeks on tagada inimese poolt valitud tõlketeenuse vormi- ja viisi kättesaadavus. Kaugtõlketeenust on avatud esmaspäevast reedeni kella 9:00 – 17:00. Kirjutus- ja kontakttõlke teenuse korral on vajalik eelnev registreerimine, et tagada vaba tõlgi olemasolu ja piisav ettevalmistusaeg tõlgile sh transport. Amet peab arvestust viipekeele tõlketeenuse saajatest ning neile osutatud teenuse mahtudest. Seal juures on oluline, et inimesel oleks juurdepääs talle osutatud teenustele, mis võimaldab inimese jaoks selget ülevaadet juba kasutatud teenusemahust ning saadaolevast vabast mahust. Üheks võimalikuks viisiks on tõlketeenuste andmete hoidmine sotsiaalkaitse infosüsteemi SKAIS2 iseteeninduses. Tõlkesituatsiooni korral on viipekeeletõlgi vajajal võimalus vabalt valida tõlkeviisi- ja vormi üle. Kaugtõlketeenuse vajaduse korral on inimesel võimalus võtta tõlgiga ühendust Skype vahendusel teenuse avatud oleku ajal. Kirjutus- ja kontakttõlke saamiseks on vajalik eelnev registreerimine, et võimaldada vaba tõlgi olemasolu tõlkesituatsiooniks. Teenuse vajadusest tuleb teada anda mõistlikul ajal enne tõlkesituatsiooni, et tagada piisav aeg tõlgile ettevalmistuseks sh vajadusel transport. Viipekeele tõlgid Tõlketeenuste osutamiseks on viipekeeletõlkide olemasolu võimalik tagada kahe alternatiivi kaudu: Lepingupartneriteks teenuseosutajad Viipekeeletõlgid ameti koosseisus Lepingupartneriteks teenuseosutajad Teenuse osutamiseks sõlmib sotsiaalkindlustusamet lepingu tõlketeenuse osutajatega samuti nagu täna on sõlmitud lepingud kirjutus- ja kaugtõlketeenuse osutamiseks. Tõlketeenuste osutamine lepingupartnerite kaudu võimaldab koondada viipekeele tõlgid, et tagada nende võimalikult laiapõhjaline olemasolu ning optimeerida vaba tõlgi tagamine tõlkesituatsiooniks. Samuti võimaldab see tõlkidel teenust osutada jätkuvalt osalise koormusega ning annab teenuse vajajale võimaluse valida talle sobiva tõlgi. Sotsiaalkindlustusamet määrab tõlketeenuste vajaduse mahu, mille osas teenuseosutajaga leping sõlmitakse. Amet võib sõlmida lepingu ka mitme teenuseosutajaga, et tagada teenuse kättesaadavus teenuse avatud oleku ajal. Sotsiaalkindlustusamet tasub teenuseosutajale osutatud tõlketeenuse mahu eest, pidades seejuures eraldi arvestust tõlketeenuse osutamise eest ning teenuse avatud oleku aja eest, mil teenust ei osutatud. Aega, mil teenus oli avatud, kuid teenust ei osutatud tasustatakse 0,80 koefitsendiga. Seal juures ei reguleeri amet teenuseosutajate poolt makstavat tasu tõlgile. Viipekeeletõlgid ameti koosseisus Teise alternatiivina on võimalik teenust osutada ameti koosseisu kuuluvate viipekeeletõlkide kaudu. Sellisel juhu kuuluksid ameti koosseisu tõlgid, kes osutaksid tõlketeenust täiskoormusega. See juures on oluline, et ameti koosseisu kuuluvatel tõlkidel oleks võimalikult laialdane kutsekvalifikatsiooni tase. Selleks, et võimaldada teenust kõikidele teenuse vajajatele, tuleb kindlustada, et ameti kooseisus oleks piisav arv tõlke. Kaugtõlketeenuse osutamiseks on avatud üks Skype liin, kuid oluline on arvestada, et ühe tõlgi optimaalne tõlkimisvõimekus on 4 tundi päevas. Seega tuleb tagada, et ühel päeval osutavad kaugtõlketeenust vahetustega minimaalselt kaks tõlki. Lisaks tuleb tagada tõlgid kirjutus- ja kontakttõlke teenuse osutamiseks, võttes arvesse, et mitu tõlkesituatsiooni võivad toimuda samal ajahetkel. Samuti tuleb kontakttõlke pakkumisel arvestada transpordi ajaga erinevate tõlkesituatsioonide vahel. Tõlkide töötasu suurus oleks kuupõhine ega sõltuks osutatud teenuse vormist ega oleks diferentseeritud sõltuvalt teenuse osutamisest või valmisolekust teenuse osutamiseks . Tõlkide liikumine Sotsiaalkindlustusameti koosseisu võib tekitada konkurentsi tõlketeenuste osutajate seas ning nõrgestada olemasolevaid teenuseosutajaid. Teisalt kindlustab kindel töötasu ning koormus tõlgi püsimise valitud erialal. Teenuse rahastamine Sotsiaalministeerium teeb ettepaneku tõlketeenuste korraldamiseks ja osutamiseks Sotsiaalkindlustusameti kaudu viia läbi pilootprojekt Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest, mis võimaldaks luua ülevaate teenuse vajadusest ning teenuse osutamise võimekusest. Mudeli eelarve arvutused on esitatud tabelis 8 . Korraldusmudeli tugevused ja nõrkused Tugevused Nõrkused Tõlketeenuste ühtne korraldus, koordineerimine ja arendamine ühe ameti poolt loob tervikpildi tõlketeenuste vajadusest ning koondab tõlketeenuste alase kompetentsi ühte ametisse. Inimese abivajaduse hindamine ja teenuse osutamine liigub inimesele lähimalt tasandilt riigi tasandile , kohalikul omavalitsusel kaob vaade abivajadusega inimesest Ametil on ülevaade hinnatud teenuse vajadusest ning selle täitmisest Tõlketeenuste osutamine läbi lepingupartnerite võimaldab tõlkidel osutada teenust osalise koormusega ning võimaldab valida sobiva kutsekvalifikatsiooniga tõlgi Tõlkide koondamine ameti koosseisu võimaldab tõlkidele kindla töötasu ja optimaalse töökoormuse, mis soodustab püsimist valitud erialal Tõlketeenuste korraldamine kohalike omavalitsuste kaudu Olenemata sellest, et tõlketeenuse korraldamise kohustus on sotsiaalhoolekande seaduse § 15 lg 3 kohaselt eelkõige kohalikul omavalitsusel, kellel tuleb tagada kuulmispuudega inimese abistamine sellekohase vajaduse korral tõlketeenuse korraldamisega, on tõlketeenuste osutamise korra ning tingimused rakendusaktiga reguleerinud vaid suuremad kohalikud omavalitused. Üheks võimalikuks teenuse korraldamiseks on jätkata tänase korraldusviisiga, kuid toetada kohalikke omavalitsusi teenuse korraldamise väljatöötamise ja sellekohase teabe jagamisega, et tõsta abivajajate teadlikkust kohaliku omavalituse poolt pakutud võimalustest. Selle eelduseks on tõlketeenuste sätestamine kohaliku omavalitsuse sotsiaalhoolekandelise abi andmise korras. Lisaks töötatakse Sotsiaalkindlustusameti eestvedamisel kohalike omavalitsuste toetamiseks välja soovituslik tõlketeenuste kvaliteedijuhend, mis võimaldab ühetaoliselt hinnata osutatud teenust, selle kvaliteeti ja tulemuslikkust. Taotlemine K ohaliku omavalitsuse ülesandeks on SHS § 15 lõike 1 kohaselt selgitada välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajadus ja sellele vastav abi. SHS kohaselt lähtutakse abivajaduse väljaselgitamisel terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid . Kohalik omavalitsus koostab abivajajale juhtumiplaani, mis annab ülevaate inimesele vajalikest sotsiaalteenustest ning nende osutamisest. Tõlketeenuste osutamine kohaliku omavalitsuse poolt võimaldab omavalitsusel hoida tervikpilti inimese vajadusest ning osutatud teenustest. Tõlketeenuse vajadusest (va kaug- ja kirjutustõlge mida osutatakse Sotsiaalkindlustusameti kaudu aastani 2022), annab abivajaja teada kohalikule omavalitsusele, kelle ülesandeks on tagada tõlgi olemasolu tõlkesituatsiooni vajaduse korral. Tõlketeenuse vajadusest tuleb anda teada mõistliku aja jooksule enne tõlkesituatsiooni ilmnemist (va ettenägematud juhud), et tagada piisav aeg teenuse hankimiseks ja kindlustada vaba tõlgi olemasolu. Viipekeeletõlgid Tõlketeenuste osutamiseks on kohalikul omavalitsusel võimalus sõlmida leping vabalt valitud teenuseosutajaga võttes arvesse tõlketeenuste vajajate arvu omavalitsuses. Küll aga võib tõlketeenuste korraldamine osutuda ebamõistlikuks väikestel omavalitsustel, kuna ligi kolmandikul maakondadest on kuulmispuudega inimeste arv alla 50 ning kuulmispuue ei pruugi tähendada tõlketeenuse vajadust. Teenuse rahastamine Sotsiaalministeerium teeb ettepaneku tõlketeenuste korraldamiseks ja osutamiseks viia läbi pilootprojekt Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest, mis võimaldaks luua ülevaate teenuse vajadusest ning teenuse osutamise võimekusest sõltumata omavalitsuse rahaliste vahendite olemasolust. Omavalitsusel on võimalik sõlmida teenuseosutajaga leping kindlaks määratud mahu osas kuus/aastas või hankida teenust vajaduspõhiselt. Mudeli eelarve arvutused on esitatud tabelis 8 . Korraldusmudeli tugevused ja nõrkused Tugevused Nõrkused Inimese abivajadus on hinnatud ja abi saamine korraldatud inimesele lähimal tasandil Abivajajate arv erineb omavalitsustes lõikes oluliselt, mistõttu on väiksema abivajadusega omavalitsustel ebamõistlikult suur administreerimiskoormus teenuse osutamiseks Tõlketeenuse osutamiseks on võimalik omavalitsusel läheneda paindlikult (näiteks sõlmida mahupõhine leping või hankida teenust vajaduspõhiselt) Kontakttõlke osutamiseks võib tõlkide huvi äärealal teenuse osutamiseks olla madal Teenuse osutamise stsenaariumite ja mudelite mahu ja eelarve arvutused Järgnevalt on esitatud stsenaariumid lähtuvalt tõlketeenuse osutamise võimekusest ja mahtudest (tabel 7). 2019 näitab, millised olid osutatud tõlketeenuste mahud 2019. aastal. Ideaal näitab, millised oleksid tõlketeenuste mahud ja vajadused viipekeele tõlketeenuste kontseptsioonist lähtuvalt, eeldusel, et viipekeelseid kurte on hinnanguliselt 1500 ning teenuse vajadus 120 tundi ühe inimeste kohta . Reaalsus tõlkide arvust lähtuvalt näitab, milline teenuse vajaduse maht oleks võimalik osutada, eeldusel, et viipekeelseid kurte on hinnanguliselt 1500 ning tänased ühingutesse kuuluvad tõlgid (23) osutaksid teenust täiskohaga . Reaalsus tõlkemahust lähtuvalt näitab , milline on täiskohaga töötavate tõlkide vajadus , et katta täna osutatud tõlketeenuste maht (9500 tundi) . Soovitud stsenaarium näitab, millised oleksid teenuse vajaduse mahud, kui tänased hinnangulised 700 tõlketeenuse saajat saaksid teenust 120 tundi aastas . Tabel 7. Viipekeele tõlketeenuste erinevad stsenaariumid, summad km-ta Viipekeele tõlketeenus 2019 Ideaal Reaalsus tõlkide arvust lähtuvalt Reaalsus tõlkemahust lähtuvalt Soovitud Viipekeele tõlkide arv 23 188 23 10 88 Tõlgi töökoormus , h/kuus 34 80 80 80 80 Tõlgitud tunde aastas 9 500 180 000 22 080 9500 84 000 Viipekeelseid kurte 1 500 1 500 1 500 700 700 Maht ühe teenusevajaja kohta , h/aastas 6 120 15 6 120 Keskmine tunnihind km-ta ( lühike olmetõlge ), eurot 35 35 35 35 35 Keskmine tunnihind mahupõhiselt km-ta ( lühike olmetõlge ) , eurot 30 30 30 30 30 Allikas: Sotsiaalministeeriumi arvutused Viipekeele tõlketeenuste osutamise maht sõltub tõlketeenuste vajajate arvust ning viipekeele tõlkidest ning nende võimekusest teenust osutada. Järgenvalt on esitatud kolme korraldusmudeli eelarve vajadused, võttes arvesse eelnevalt esitatud stsenaariumid (va 2019) (tabel 8). Tabel 8. Viipekeele tõlketeenuse hinnanguline eelarve vajadus lähtuvalt erinevatest stsenaariumitest ja korraldusmudelitest, tunni- ja mahupõhised maksumused km-ta/ km-ga . Mudel Mudeli kriteeriumid Ideaal Reaalsus tõlkide arvust lähtuvalt Reaalsus tõlkemahust lähtuvalt Soovitud Mudel 1 - teenust osutatakse SKA ja KOV koostöös a) Kulu aastas, kui tõlketeenust ostetakse sisse mahupõhiselt, km-ta/ km-ga 5 400 000/ 6 480 000 662 400/ 794 880 285 000/ 342 000 2 520 000/ 3 024 000 b) Kulu aastas, kui tõlgid oleksid SKA palgal 6 037 056 738 576 321 120 2 825 856 Mudel 2 - teenust osutab SKA a) Kulu aastas, kui tõlketeenust ostetakse sisse mahupõhiselt, km-ta/ km-ga 5 400 000/ 6 480 000 662 400/ 794 880 285 000/ 342 000 2 520 000/ 3 024 000 b) Kulu aastas, kui tõlgid oleksid SKA palgal 6 037 056 738 576 321 120 2 825 856 Mudel 3 - teenust osutab KOV Teenust ostetakse sisse tunnihinnaga, km-ta/ km-ga 6 300 000/ 7 560 000 772 800/ 927 360 332 500/ 399 000 2 940 000/ 3 528 000 Teenust ostetakse sisse tunnihinnaga + mahupõhiselt (suuremad KOVid) , km-ta/ km-ga 5 535 000/ 6 642 000 678 960/ 814 752 292 125/ 350 550 2 583 000/ 3 099 600 Allikas: Sotsiaalministeeriumi arvutused Viipekeele tõlketeenuse maksumus erineb oluliselt sõltuvalt stsenaariumist ning tõlketeenuse korraldusmudelist. Viipekeele ja keeletehnoloogia arendamine Haridus- ja teaduministeerium rõhutab viipekeele arengu toetamist, et luua piisaval hulgal viipeid igapäevaelus toimetulekuks ning arendada kõnetuvastatust, et pakkuda juurdepääs kvaliteetsetele kirjalikele tekstidele. NÕUPIDAMISELE KUTSUTAVAD ISIKUD: (nimi, ametinimetus) 1. 2. LISATUD DOKUMENDID: (nimetus, lehekülgede arv) 1. 2. KOOSTAJA: (nimi, ametinimetus, kontaktandmed ) Triin Teder Teema: FW: Viipekeele tõlketeenuse memorandum Manused: Viipekeele memorandum_18.05.2020.docx From: Berit Rohtjärv Sent: Monday, May 18, 2020 3:48 PM To: [email protected] Subject: Viipekeele tõlketeenuse memorandum Hea Eesti Kurtide Liit Viipekeele tõlketeenuse kättesaadavuse üle on muret tuntud aastaid. Peamiste kitsaskohtadena on välja toodud teenuse halb kättesaadavus sh teenuse ebaühtlane piirkondlik jagunemine, inimese suur omaosalus teenuse eest tasumisel ning viipekeeletõlkide puudus. 2016. aastal koostati Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse eestvedamisel tõlketeenuste kontseptsioon, mille eesmärgiks oli välja tuua takistused tõlketeenuste kättesaadavuses ning töötada välja ettepanekud olukorra edendamiseks Eestis. Kontseptsiooni ühe tulemina töötati välja kaug-ja kirjutustõlketeenus, mida võimaldatakse vähenenud töövõimega tööealistele kuulmislangusega inimestele Sotsiaalkindlustusameti kaudu Euroopa Sotsiaalfondi toel. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019-2023 on seadnud eesmärgiks lahendada viipekeele tõlkide õpetuse küsimuse. Selle eelduseks on olemasoleva süsteemi analüüs ning otsuste langetamine uue võimaliku teenuse korralduse osas. Selle raames valmib sotsiaal-ja haridusministeeriumi koostöös memorandum, mille eesmärgiks on analüüsida ja teha ettepanekuid viipekeele tõlke teenuse kättesaadavuse ja viipekeele tõlkide piisaval hulgal tagamiseks. Palume teie tagasisidet ja täiendusi viipekeele memorandumi kavandile, mille leiate manusest. Tagasisidet ootame hiljemalt 29.05.2020. Lugupidamisega Berit Rohtjärv Hoolekande osakond Sotsiaalministeerium 626 9157 | [email protected] 1
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel