Saatja: Balti Intermed OÜ - Finants <
[email protected]>
Saaja: Ingrid Mangulson
Teema: Käibemaksu muudatus seoses COVID-19ga
Tere
Seoses käibemaksuseaduse muudatusega 0% käibemaksumäärast küsib Maksuamet meilt tellija kinnituskirja, et
0% käibemaksumääraga müüdud kaubad on seotud COVID-19 viiruse vastu võitlemisega või ennetusega.
Palun saatke vabas vormis kinnituskiri 3 tööpäeva jooksul allpool esitatud arvetel olevatele 0% käibemaksumääraga kaupadele.
Kinnituskirja mittesaamisel peame tühistama 0% käibemaksuga arve ja tegema uue 20% käibemaksuga arve.
Edaspidi palume tellimuse esitamisel koheselt märkida, milline osa kaubast on seotud COVID-19 ga ja milline mitte.
arve nr
arve kuupäev
kauba netosumma
nimetus
kogus
ühik
A201478
05.05.2020
5100,00
Kir.mask 3-kihiline,kummiga 50tk sinine, Maimed
150
pk
Lugupidamisega,
Katrin Seeder
60 14 142
BaltiIntermed
Balti Intermed OÜ
Tartu mnt. 84D, Tallinn 10112, Estonia
www.intermed.ee <http://www.intermed.ee/>
Koostatud 09.04.2020
Täiendatud 16.04.2020; 21.04.2020
JUHEND
COVID-19 viiruse ennetamiseks ja peatamiseks kasutatavate
isikukaitsevahendite jm meditsiiniliste vahendite tolli- ja käibemaksuvaba import,
käibemaksuvaba ühendusesisene soetus ja
siseriikliku käibe maksustamine 0%-lise maksumääraga
1. Maksuvabastuse ja 0%-lise käibemaksumäära rakendamise õiguslik alus
1.1. Import
Euroopa Komisjon (komisjon) tegi 3. aprillil 2020 otsuse1, mille alusel võib kohaldada COVID-19 viiruse
puhangu vastu võitlemiseks kasutatavate isikukaitsevahendite ning muude meditsiiniliste vahendite
impordil tolli- ja käibemaksuvabastust.
Komisjoni otsus põhineb nõukogu määruse 2009/11862 artiklitel 74-80 ja nõukogu direktiivi 132/20093
artiklitel 51-57.
1.2. Ühendusesisene soetus
Käibemaksuseaduse § 18 punkti 2 alusel on kauba ühendusesisene soetus maksuvaba juhul, kui kauba
import on käibemaksuseaduse § 17 kohaselt maksuvaba. Käibemaksuseaduse § 17 kohaselt
rakendatakse kauba importimisel maksuvabastust kaupadele, mille import on tollimaksuvaba vastavalt
nõukogu määruse 2009/1186 artiklitele 74-80. Seega ei maksustata ka selliste kaupade ühendusesisest
soetust.
1.3. Siseriiklik käive
Käibemaksuseaduse § 15 lõike 3 punkti 14 kohaselt maksustatakse 0%-lise maksumääraga kaup, mille
import on maksuvaba tollimaksuvabastuse kohaldamiseks sätestatud tingimustel vastavalt nõukogu
määruse 2009/1186 artikli 76 alusel kehtestatud komisjoni otsusele.
2. Maksusoodustuse tähtaeg
Maksusoodustus on tähtajaline. See kehtib 2020. aasta 30. jaanuarist kuni 31. juulini.
Euroopa Komisjon on andnud teada, et kui viirusepuhang suveks ei taandu, on komisjon valmis impordi
tolli- ja käibemaksumaksuvabastuse tähtaega pikendama. Komisjoni otsuse 2020/491 tähtaja
pikendamine toob ühendusesisese soetuse ja siseriikliku käibe puhul samuti kaasa maksusoodustuse
pikenemise.
3. Maksusoodustuse eesmärk
COVID-19 viiruse puhang on Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul kujunenud üleilmseks
pandeemiaks. Viiruse tagajärgedega toimetulekul esineb Euroopa Liidu (EL) tervishoiuasutustel
1
Komisjoni otsus (EL) 2020/491, 3. aprill 2020, COVID-19 puhangu mõju vastu võitlemiseks vajalike kaupade
imporditollimaksu- ja käibemaksuvabastuse kohta 2020. aastal
2
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1186/2009, 16. november 2009, millega kehtestatakse ühenduse
tollimaksuvabastuse süsteem
3
Nõukogu direktiiv 2009/132/EÜ 19. oktoober 2009, direktiivi 2006/112/EÜ artikli 143 punktide b ja c
rakendusala määratluse kohta seoses teatavate kaupade käibemaksuvabastusega nende lõplikul importimisel
tõsiseid probleeme, ELi tootjad ei suuda haiglaid varustada piisava koguse isikukaitsevahendite,
hingamisaparaatide jm-ga. Katastroofiks kujunenud olukorra leevendamiseks on ELi tasandil tehtud
otsus, et COVID-19 puhangu vastu võitlemiseks kohaldatakse väljastpoolt ELi imporditud kaubale tolli-
ja käibemaksuvabastust. Import tähendab kauba ELi välisest riigist Eestisse toimetamist ning sellele
vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri kohaldamist4.
Maksusoodustus ei ole seotud ainult kauba impordiga. Käibemaksuseaduses on sätestatud põhimõte,
et kui kauba import on käibemaksuvaba, siis on käibemaksuvaba ka ühendusesisene soetus. Võrdse
kohtlemise põhimõtte tagamiseks täiendati komisjoni otsusest 2020/491 lähtudes
käibemaksuseadust5, ning kehtestati 0%-line käibemaksumäär ka siseriiklikule käibele.
4. Millistele kaupadele maksusoodustus kohaldub?
Maksusoodustust kohaldatakse kaubale, mis on mõeldud COVID-19 viiruse leviku ennetamiseks ning
selle mõjude ja tagajärgedega võitlemiseks.
ELi ega Eesti õigusaktidega ei ole kehtestatud kaupade nimekirja, millele maksusoodustus kohaldub.
Euroopa Komisjon on lähtunud Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustest6 ja ELi liikmesriikide poolt
välja toodud vajadustest ning koostanud indikatiivse loetelu kaitsevahenditest ning
meditsiinitarvikutest ja -seadmetest, mis võiksid maksuvabastuse alla kuuluda. ELi nimekirjas on
näiteks kaitsemaskid, kaitseprillid, kindad, kitlid, desinfitseerimisvahendid, seebid, katseklaasid,
hingamisaparaadid, ultraheliaparaadid, EKG-seadmed, monitorid, ratastoolid, välihaigla telgid ja
voodid. Maksusoodustuse kohaldamisel lähtub Eesti Euroopa Komisjoni koostatud nimekirjast,
arvestades, et tegemist ei ole ammendava vaid soovitusliku loeteluga: kaupade nimekiri COVID-19.
5. Maksuvabastus kauba importimisel
5.1. Kellel on õigus maksuvabalt importida?
Komisjoni otsuse kohaselt on isikud, kellel on õigus maksuvabalt kaupu importida (õigustatud isikud):
1) riiklikud organisatsioonid, sealhulgas riigiasutused, avaliku sektori asutused ja muud avalik-
õiguslikud asutused; ning
2) pädeva asutuse heakskiidetud organisatsioonid.
Riiklike organisatsioonide määratlust tuleb siin kontekstis mõista laialt. Riigiasutused on
valitsusasutused (Riigikantselei, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, Kaitsevägi, Häirekeskus,
Rahvusarhiiv ja Prokuratuur) 7 ja nende hallatavad asutused (nt erinevad teadusasutused, instituudid
ja keskused ning vanglad)8. Avaliku sektori asutused laiemalt on hõlmatud riigieelarve seaduse
valitsussektori9 mõistega, mille alla kuuluvad lisaks eelpool toodule ka kohaliku omavalitsuse asutused
ning nende hallatavad asutused10, samuti näiteks haiglad, asenduskodud ja hoolekandeasutused.
Muud avalik-õiguslikud asutused saavad olla seaduse alusel asutatud avalik-õiguslikud juriidilised
isikud.
4
Liidu tolliseadustik, artikkel 201, vabasse ringlusse lubamine
5
Riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seadus (COVID-19 haigust põhjustava
koroonaviiruse levikuga seotud meetmed)
6
World Health Organisation, COVID-19 Critical Items List
7
Vabariigi Valitsuse seadus § 39 lg 3
8
Eesti.ee, Muud riigiasutused
9
Riigieelarve seadus § 2
10
Rahandusministeerium, Riigihaldus
Lisaks riiklikele organisatsioonidele võivad õigustatud isikud olla ka muud organisatsioonid. Sellised
pädeva asutuse heakskiidetud organisatsioonid saavad Eestis olla näiteks tervishoiuteenuse
osutajad11, kes omandivormist lähtudes ei kuulu avaliku sektori asutuste määratluse alla ning erinevad
heategevus- ja abiorganisatsioonid, kes tegutsevad mittetulundusühingutena (MTÜ). Sellised on
MTÜd, kelle töötajad või kelle tegevusse kaasatud vabatahtlikud on seotud näiteks abi vajavatele
isikutele toidu jagamisega, öömaja pakkumisega, sõltlaste nõustamisega. Terviseameti soovitusi
arvestades võib heategevus- ja abiorganisatsioonidel olla vajadus kasutada COVID-19 viiruse kaitseks
maske vm isikukaitsevahendeid ja neid tasuta abivajajatele jagada. Seepärast on põhjendatud ja
kooskõlas ülal viidatud ELi õigusaktidega tõlgendus, et heategevus- ja abiorganisatsioonid saavad olla
õigustatud isikud maksuvabastuse saamisel. Siiski, otsuse, kas tegemist on organisatsiooniga, kellele
saab maksuvabastust kohaldada, teeb pädeva asutusena Maksu- ja Tolliamet, kelle ülesanne on
maksuvabastuse tingimusi hinnata (vt alajaotust „Maksu- ja Tolliameti otsus“). Vajadusel
konsulteeritakse Sotsiaalministeeriumiga.
Ainuüksi avaliku sektori asutuse staatus või heategevus- või abiorganisatsioonina tegutsemine ei anna
õigust maksuvabastusele. Samaaegselt peavad täidetud olema ka muud maksuvabastuse tingimused.
Vt alajaotust „Millistele kaupadele maksuvabastus kohaldub?“ ja „Kellele ja millisel otstarbel
kasutamiseks on kaubad mõeldud?“.
Kaupu võib importida õigustatud isik ise või teine isik õigustatud isiku eest. Väljendit „õigustatud isiku
eest“ tuleb Euroopa Komisjoni suuniste kohaselt tõlgendada laialt, mis tähendab seda, et kaupu võib
importida ka näiteks äriühing õigustatud isikule (vt allpool toodud näide 1). Reeglina eeldab selline
tehing eelnevat tarnelepingut või muud kirjalikku kokkulepet, mis näitab, et kaubad tarnitakse
õigustatud isikule. Maksu- ja Tolliamet saab tollivormistuse teha ja maksuvaba importi lubada juhul,
kui koos tollideklaratsiooniga esitatakse lisadokumendid, mis tõendavad allpool toodud näite 1 puhul
äriühingu ja haigla vahel sõlmitud kokkulepet, et kaubad tarnitakse haiglale COVID-19 viiruse vastaseks
võitluseks.
Näide 1
Haigla (õigustatud isik) on sõlminud hankelepingu Eesti äriühinguga 400 000 kaitsemaski tarnimiseks.
Äriühing impordib kaubad ELi välisest riigist. Impordideklaratsiooni teeb äriühing haigla eest ning
maksuvabastust saab kohaldada, kui haigla kinnitab hankelepingu olemasolu ja kaitsemaskide
vastuvõtmist.
Näide 2
Valitsuskabineti 02.04.2020 otsusega tehti riigihalduse ministrile ülesandeks koordineerida riigis
desinfitseerimis- ja isikukaitsevahendite varude soetamist ja vastavate hangete läbiviimist.
Rahandusministeerium sõlmib hankelepingud äriühingutega X, Y ja Z, kes kaubad ELi välisest riigist
Eestisse impordivad. Impordideklaratsioonid teevad äriühingud Rahandusministeeriumi eest. Riigile
soetatud isikukaitsevahendid (riigivara) jagatakse tasuta valitsuskomisjoni otsuses täpsustatud
kohalike omavalitsuste kriisikomisjonidele, kes jagavad isikukaitsevahendid omakorda kohalikele
tervishoiuteenuse osutajatele ja hoolekandeasutustele.
Kui kaubad impordib õigustatud isiku eest äriühing, on tungivalt soovitatav, et enne tollivormistuse
tegemist kontrollib õigustatud isik kauba nõuetele vastavust ning kinnitab, et soovib selle kauba
äriühingult vastu võtta.
11
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus § 4
5.2. Kellele ja millisel otstarbel kasutamiseks on kaubad mõeldud?
Maksuvabastust saab kohaldada ainult sellisele kaubale, millel on üks järgmistest kasutusotstarvetest:
1) kaubad jagatakse tasuta isikutele, keda COVID-19 haiguspuhang mõjutab või ohustab;
2) kaubad jagatakse tasuta isikutele, kes on seotud COVID-19 haiguspuhangu vastu võitlemisega;
3) kaubad antakse COVID-19 haiguspuhangust mõjutatud või ohustatud isikutele tasuta kasutamiseks
ning kaup jääb samal ajal kauba importinud riikliku organisatsiooni omandisse;
4) kaupu kasutavad COVID-19 haiguspuhangust mõjutatud või ohustatud isikuid abistavad üksused
abistamistegevuse ajal.
Näited
Punktis 1 nimetatud isikud on näiteks haigla patsiendid ja kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad.
Punktis 2 nimetatud isikud on näiteks haigla personal.
Punkt 3 – hingamisaparaate kasutatakse haiglas patsientide ravimisel. Hingamisaparaadid on haigla
omandis.
Punktis 4 nimetatud üksus on näiteks Päästeamet, kes on peaministri korraldusega määratud
korraldama desinfitseerimis- ja isikukaitsevahendite maakondadesse laiali vedu ja abivajajateni
toimetamist ning Kaitseliit, kes on kaasatud abistamistegevustesse Saaremaal.
5.3. Maksu- ja Tolliameti otsus
Maksuvabastust ei kohaldata automaatselt, vaid selle aluseks on Maksu- ja Tolliameti otsus.
Maksuvabastust taotleb õigustatud isik tollideklaratsiooniga, millele märgib maksuvabastuse lisakoodi
(C26) ning lisab maksuvabastuse alust tõendavad dokumendid. Enne tollideklaratsiooni kinnitamist ja
kauba vabastamist (maksuvabastuse otsuse tegemine) kontrollib Maksu- ja Tolliamet, kas
maksuvabastuse tingimused on täidetud.
Kontrollitakse:
1) kas importija on õigustatud isik või kui importija tegutseb õigustatud isiku eest, siis kas on
olemas tarnekokkulepet tõendavad dokumendid;
2) milline on kaupade kasutuseesmärk;
3) kas kaubad on sellised, mis on mõeldud COVID-19 viiruse vastu võitlemiseks või selle
tagajärgede kõrvaldamiseks.
5.4. Tõendid, lisadokumendid
Maksuvabastuse saamise tingimuste täitmise hindamiseks on Maksu- ja Tolliametil õigus küsida
dokumente. Dokumente ja teavet on vaja näiteks selleks, et välja selgitada, kas isik kvalifitseerub
õigustatud isikuks (eelkõige heategevus- ja abiorganisatsioonide puhul), kas on olemas tehinguid
tõendavad hankelepingud, kauba vastuvõtmis-üleandmisaktid, kinnituskirjad vm tehingu asjaolusid
tõendavad dokumendid. Viidatud lisadokumendid esitatakse Maksu- ja Tolliametile enne
tollivormistust. Vt ka alajaotust „Kellel on õigus maksuvabalt importida?“.
Näide
Rahandusministeerium esitab Maksu- ja Tolliametile kinnituskirja, mille kohaselt kõik
Rahandusministeeriumiga sõlmitud lepingute alusel hangitud isikukaitsevahendid jagatakse tasuta
kasutamiseks COVID-19 viiruse vastase võitlusega seotud riigiasutustes, kohaliku omavalitsuse
asutustes, tervishoiuasutustes, sotsiaalhoolekandeasutustes ja teistes viiruse tõrje seisukohalt kriitilise
tähtsusega organisatsioonides. Kirja allkirjastab riigihalduse minister.
5.5. Maksuvabalt imporditud kauba võõrandamine
Õigustatud isik võib maksuvabalt imporditud kaupu võõrandada (tasu eest või tasuta) teisele
õigustatud isikule12 (vt alajaotus „Kellel on õigus maksuvabalt importida?“), st isikule, kellel oleks olnud
samamoodi õigus kaupu maksuvabalt importida. Sellest tuleb enne tehingu tegemist Maksu- ja
12
Nõukogu määruse 2009/1186 artikkel 78.
Tolliametile kirjalikult teada anda. Kaupade üleandmise ja vastuvõtmise kohta tuleb koostada akt.
Maksu- ja Tolliametil on õigus aktiga ning muude tehingut kajastavate dokumentidega tutvuda, et
veenduda, kas kaupade kasutamise eesmärk on kooskõlas maksuvabastuse tingimustega.
Näide
Haigla A on õigustatud isik, kes on importinud COVID-19 viiruse vastu võitlemiseks kasutatavat
meditsiinivarustust patsientide raviks. Kuna maksuvabastuse tingimused on täidetud, kohaldati tolli-
ja käibemaksuvabastust. Haigla A importis kaupu 100 ühikut. Kaks nädalat hiljem selgub, et Eesti
haiglal B oleks hädasti vaja 30 ühikut sama kaupa. Haigla A saab haiglale B appi tulla ning müüa 30
ühikut haiglale B. Haigla A saadab Maksu- ja Tolliametile haigla poolt pädeva isiku allkirjastatud kirja,
mis sisaldab vajalikku teavet (millised kaubad, mis koguses, kellele, mis eesmärgil kasutamiseks).
Kauba vastuvõtmist haigla B poolt tõendab üleandmis-vastuvõtmise akt.
6. Maksuvabastus kauba ühendusesisesel soetamisel
Kauba ühendusesisesel soetamisel on maksuvabastuse rakendamise tingimused samad, mis on
vajalikud maksuvabastuse saamiseks kaupade importimisel. Maksuvabastust rakendatakse, kui kõik
järgmised tingimused on täidetud:
1) soetatakse juhise punktis 4 märgitud kaupu;
2) kauba soetajaks on isik, kes vastab juhise punktis 5.1 toodud tingimustele;
3) kaupa kasutatakse juhise punktis 5.2 toodud otstarbel.
Kauba ühendusesisesel soetamisel maksuvabastuse rakendamisel käibemaksukohustuslane või
piiratud maksukohustuslane ise hindab, kas kõik tingimused maksuvabastuse rakendamiseks on
täidetud. Küsimuste korral on soovitatav pöörduda Maksu- ja Tolliameti poole. Eriti tuleb tähelepanu
pöörata sellele, kas ollakse õigustatud isik (nt riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, tervishoiuteenust
osutav isik, hooldekodu) ja kas tuuakse neid kaupu COVID-19 viiruse vastu võitlemiseks või selle
tagajärgede kõrvaldamiseks. Kui tuuakse neid kaupu edasimüügiks, siis maksuvabastus ei rakendu,
sõltumata sellest, kellele neid võõrandatakse.
Erinevalt kauba importimisel rakendatavast maksuvabastusest ei kohaldata kauba ühendusesisesel
soetamisel maksuvabastust juhul, kui vastavat kaupa tuuakse õigustatud isiku eest. Kauba
ühendusesisene soetus on maksuvaba vaid juhul, kui kauba soetaja on õigustatud isik.
Maksusoodustust saab rakendada siis, kui teise liikmesriigi maksukohustuslane on kauba õigustatud
isikule võõrandanud ning arvele on kauba saajana märgitud õigustatud isiku
käibemaksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise number.
Kui kauba soetaja ei ole õigustatud isik, kuid võõrandab toodava kauba edasi õigustatud isikule, siis on
ühendusesisene soetus maksustatav. Käibemaksukohustuslane, kes kauba edasi võõrandab, saab
kauba soetamisel tasutud käibemaksu maha arvata. Seega sel juhul käibemaksukohustuslane
deklareerib käibedeklaratsioonil nii kauba soetamisel tasutud käibemaksu kui ka maha arvamisele
kuuluva sisendkäibemaksu. Kauba võõrandamisel saab rakendada 0%-list käibemaksumäära juhul, kui
eelnevalt nimetatud tingimused kauba, selle saaja ja kasutusotstarbe osas on täidetud.
7. Kauba siseriiklikul võõrandamisel 0%-lise käibemaksumäära rakendamine
Käibemaksumäära 0% rakendamise tingimused siseriikliku käibe puhul on samad, mis on vajalikud
maksuvabastuse saamiseks kaupade importimisel ja kauba ühendusesisesel soetusel. Maksumäära 0%
rakendatakse, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
1) võõrandatakse juhise punktis 4 märgitud kaupu;
2) kaup võõrandatakse isikule, kes vastab juhise punktis 5.1 toodud tingimustele;
3) isik, kellele kaup võõrandatakse, kasutab seda kaupa juhise punktis 5.2 toodud otstarbel.
Sarnaselt maksuvabastuse kohaldamisele kauba ühendusesisesel soetusel hindab kauba võõrandaja
ise, kas 0%-lise maksumäära rakendamiseks on kõik tingimused täidetud. Küsimuste korral on
soovitatav pöörduda Maksu- ja Tolliameti poole. Kui maksukohustuslane maksustab kaupa 0%-lise
määraga, siis peab vastavalt käibemaksuseaduse § 37 lõike 8 punktile 1 märkima arvele ka viite
käibemaksuseaduse sättele, mille alusel on käibemaksumäär 0%. Antud juhul tuleb viidata
käibemaksuseaduse § 15 lõike 3 punktile 14. Kui kauba võõrandaja ei ole kindel selle kauba kasutamise
otstarbes, siis kauba saaja selgitab kauba võõrandajale kirjalikult, milleks kaupa kasutatakse.
Kuna kauba võõrandamist maksustatakse 0%-lise käibemaksumääraga, siis maksustatakse selle
määraga ka vastavate kaupade annetused õigustatud isikutele.
Kauba võõrandamist õigustatud isikule maksustatakse 0%-lise maksumääraga ka juhul, kui kauba
importimisel on rakendatud maksuvabastust (nt on imporditud õigustatud isiku eest). Sellisel juhul
tuleb täita juhise punktis 5.5 toodud nõuded (vt „Maksuvabalt imporditud kauba võõrandamine“).
Käibemaksuseaduse muudatus, millega täiendatakse seaduse § 15 lõiget 3 punktiga 14 jõustub
22.04.2020. a, aga kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 30.01.2020. a kooskõlas komisjoni otsusega
2020/491. Kui kaup, mis vastab 0%-lise käibemaksumääraga maksustatava kauba tingimustele, on
varasemalt maksustatud 20%-lise maksumääraga ning sellekohane arve on väljastatud, siis saab
käibemaksumäära 0% rakendada juhul, kui väljastatud arve tühistatakse kreeditarvega ja esitatakse
uus arve käibemaksumääraga 0% (käibemaksuseaduse § 29 lõige 7).
Maksu- ja Tolliameti kontakt:
kauba impordi maksuvabastusega seotud küsimustes
E-post:
[email protected]
Kontakttelefon: 8800 814
kauba ühendusesisese soetuse ja 0%-lise määra rakendamisega seotud küsimustes
E-post:
[email protected]
kontakttelefon: 8800 812