Rahandusministeerium
Justiitsministeerium
Maaeluministeerium Meie 21.05.2020 nr 2-4/20-0175/3347
Siseministeerium
Keskkonnaministeerium
Sotsiaalministeerium
Vabariigi Valitsuse korralduse „Volitus
Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus
lõpetamise otsustamiseks ning Eesti riikliku
akrediteerimisasutuse nimetamine” eelnõu
kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Volitus Sihtasutuse Eesti
Akrediteerimiskeskus lõpetamise otsustamiseks ning Eesti riikliku akrediteerimisasutuse
nimetamine” eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskiri
Lisaadressaadid: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eesti Tööandjate Keskliit
Triinu Sillamaa
625 6391
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
14.05.2020
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
Volitus Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus lõpetamise
otsustamiseks ja Eesti riikliku akrediteerimisasutuse
nimetamine
Riigivaraseaduse § 78 lõike 1 punkti 2 ja lõike 5 ning toote nõuetele vastavuse seaduse § 37
lõike 2 alusel:
1. Volitada majandus- ja taristuministrit riigi asutajaõiguste teostajana otsustama Sihtasutuse
Eesti Akrediteerimiskeskus (regitrikood 90005739) lõpetamine alates 1. jaanuarist 2021. a.
2. Nimetada Eesti riikliku akrediteerimisasutuse ülesandeid täitma Mittetulundusühing Eesti
Standardikeskus (regitrikood 80120020), kes võtab üle akrediteerimistegevuse Sihtasutuselt
Eesti Akrediteerimiskeskus.
3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2010. a korralduse nr 280 „Eesti riikliku
akrediteerimisasutuse ja Eesti standardiorganisatsiooni nimetamine“ punkt 1.
4. Korralduse punktid 2 ja 3 jõustuvad 1. jaanuaril 2021. a.
Jüri Ratas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
14.05.2020
Vabariigi Valitsuse korralduse „Volitus Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus
lõpetamise otsustamiseks ning Eesti riikliku akrediteerimisasutuse nimetamine”
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Vastavalt toote nõuetele vastavuse seadusele nimetab Vabariigi Valitsus korraldusega Eesti
riikliku akrediteerimisasutuse ülesandeid täitva isiku. Käesoleva eelnõuga nimetatakse uus
Eesti riiklik akrediteerimisasutus ning antakse volitus majandus- ja taristuministrile
Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus (edaspidi SA EAK) lõpetamiseks.
Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
siseturuosakonna toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse nõunik Triinu Sillamaa (tel 625 6391;
[email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel: 715
3403, e post:
[email protected]).
2. Eelnõu sisu
Eesti riiklik akrediteerimisasutus on mittetulunduslikel alustel tegutsev riigi poolt asutatud
juriidiline isik, kelle põhikirjalise tegevuse eesmärk on vastavushindamisasutuste
akrediteerimine (toote nõuetele vastavuse seadus (edaspidi TNVS) § 37 lg 1). Eesti
standardiorganisatsioon on selle liikmeid esindav ja riigi osalusel asutatud
mittetulundusühing, mille põhikirjalise tegevuse eesmärk on koostada ja avaldada
standardeid ning esindada Eestit rahvusvahelises standardimises (TNVS § 44 lg 1). Praegu
on Vabariigi Valitsuse 08. juuli 2010. a korraldusega nr 280 „Eesti riikliku
akrediteerimisasutuse ja Eesti standardiorganisatsiooni nimetamine“ nimetatud Eesti
riiklikuks akrediteerimisasutuseks riigi poolt asutatud SA EAK ja Eesti
standardiorganisatsiooniks mittetulundusühing Eesti Standardikeskus (edaspidi MTÜ EVS),
mille liikmeteks on Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning riik, keda
esindab liikmeõiguste teostajana Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Otsus viia akrediteerimistegevus ühte organisatsiooni standardimise korraldamisega tuleneb
riigireformi tegevuskava 2019-2023 põhimõtetest, mis on Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammi 2019-2023 üheks poliitiliseks prioriteediks. Riigi tegevus peab olema
pikaajaliselt suunatud sellele, et ühiskond tervikuna areneks ja tootlikkus kasvaks, mistõttu
riik peab suutma pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid üle Eesti ka demograafiliste
trendide mõjudest tulenevate piiratud ressursside tingimustes. Seega on Vabariigi Valitsuse
käsitluse kohaselt riigireformi sisuks ennekõike avaliku võimu organisatsiooni audit ja
ümberkorraldamine koos avaliku võimu funktsioonide, ülesannete ning teostamise viiside ja
toimemehhanismide revisjoni ja korrigeerimisega. Riigireformi elluviimisega soovitakse
saavutada mõjusam ja tõhusam riigiülesannete täitmine, kvaliteetsem avalike teenuste
pakkumine, valitsussektori paindlikum ja vähem bürokraatlikum töökorraldus ning
valitsussektori kulutuste suhteline vähenemine. Peamised positiivsed riigi haldusala
organisatsioonide ühendamiste mõjud on seotud avalike teenuste kvaliteedi kasvu ja riigi
haldusala organisatsioonide ressursitõhusama juhtimisega. Riigi haldusala organisatsioonide
avalike teenuste koondamisel kahe asemel ühte loob eelduse poliitikate tulemuslikumaks
rakendamiseks vähemate riigi haldusala organisatsioonide kaudu ja sellest tulenevalt
terviklikumaks tulemusvaldkondade eesmärkidesse panustamiseks.
SA EAK on asutatud Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1999. a korraldusega nr 1390-k
2
akrediteerimise teostamiseks ja Eesti esindamiseks rahvusvahelises akrediteerimisalases
koostöös. Enne seda tegutses akrediteerimisasutusena Eesti Standardiamet, mis korraldas ka
standardimist ja koordineeris metroloogia valdkonda. Akrediteerimisasutus ja
standardimisorganisatsioon on riigi strateegilisest vaatest sama eesmärgi täitmisele suunatud
– kvaliteedi infrastruktuuri tagamiseks poliitika kujundamine ja elluviimise rakendamine.
Nimetatud eesmärk sisaldub ka praeguse Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020
programmis „Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond aastateks 2020–2023“ ja
koostamisel olevas Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukavas
2021–2030. SA EAK ja MTÜ EVS strateegiliste eesmärkide kattuvus on tugiprotsesside
osas, nagu rahvusvahelistele nõuetele vastamise tagamine, akrediteerimise ja standardimise
osas klientidele nõuetele vastava teenuse pakkumine, protsesside efektiivsuse ning
teenustest teadlikkuse tõstmine. Mõlemad on samaväärse riikliku prioriteedi taseme ja
suurusega organisatsioonid, kus ühe tegevus ei jää teise varju.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse
akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse
kehtetuks määruse (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30–47) (edaspidi määrus
(EÜ) nr 765/2008), artikkel 4 punkt 7 sätestab, et riiklik akrediteerimisasutus töötab
mittetulunduslikul alusel. Ka TNVS ei välista ega sea piiranguid juriidilisele vormile riikliku
akrediteerimisasutusena tegutsemisel, võimaldades täita vastavaid ülesandeid ka riigi
osalusega mittetulundusühinguna. MTÜ EVS näol on olemas toimiv kvaliteeditaristu asutus,
mille liikmed on valmis laiendama MTÜ tegevuse ulatust akrediteerimistegevustega.
Seetõttu on valitud akrediteerimistegevuse üleviimine olemasolevasse
standardiorganisatsiooni ülesandeid täitvasse mittetulundusühingusse, viies
mittetulundusühingu nime tegevuse ulatusega kooskõlla ja täiendades põhikirja lisandunud
ülesannete osas, ning lõpetades SA EAK tegevuse. Akrediteerimistegevuse sujuva
toimimise tagamiseks on MTÜ EVS ja SA EAK sõlminud kokkuleppe (lisa 1), mille järgi
SA EAK annab ja MTÜ EVS võtab üle SA EAK akrediteerimistegevusega seotud õigused
ja kohustused, sh SA EAK liikmelisuse Euroopa akrediteerimiskoostöö organisatsioonis
European co-operation for Accreditation (EA).
Akrediteerimisasutuse ja standardiorganisatsiooni nõuded (TNVS, määrus 765/2008)
Akrediteerimist korraldatakse ja tegevusi viiakse läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded
seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L
218, 13.8.2008, lk 30–47) (edaspidi määrus (EÜ) nr 765/2008), II peatükis sätestatu kohaselt
(TNVS § 36). Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb
Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja
93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ,
97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega
tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu
otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12–33) (edaspidi Euroopa standardimise
määrus), kehtestatakse eeskirjad Euroopa standardiorganisatsioonide, riikide
standardiorganisatsioonide, liikmesriikide ja komisjoni koostööks, liidu õigusakte ja
poliitikat toetavate, tooteid ja teenuseid käsitlevate Euroopa standardite ja Euroopa
standardimisdokumentide koostamiseks, viitamiseks sobivate IKT tehniliste
spetsifikatsioonide valimiseks ning Euroopa standardimise rahastamiseks ja sidusrühmade
osalemiseks Euroopa standardimises. Euroopa standardimise määruses nimetatud riigi
standardiorganisatsiooni nimetamine ja standardimise korraldamine on sätestatud TNVS §-
des 44-48.
3
Akrediteerimine on mitteäriline ja konkurentsist hoiduv avaliku sektori tegevus.
Akrediteerimine toimub avalikes huvides ja selle käigus hinnatakse
vastavushindamisasutuste tehnilist kompetentsust ja usaldusväärsust. Seda tehakse
läbipaistva ja erapooletu hindamismenetluse teel ainult harmoneeritud ja rahvusvaheliselt
tunnustatud standardite alusel. Juba akrediteeritud asutuste akrediteeringute üle teeb SA
EAK regulaarset järelevalvet. Määrusest (EÜ) nr 765/2008 ja harmoneeritud standardist EN-
ISO 17011 tulenevad piirangud riikliku akrediteerimisasutuse tegevusele, millest olulisemad
on:
kohustused ja ülesanded on eristatud selgelt riigi muude ametiasutuste kohustustest ja
ülesannetest eesmärgiga suurendada riikliku akrediteerimisasutuse sõltumatust ning
tema tegutsemise erapooletust ja sõltumatust;
töötab mittetulunduslikul alusel ehk asutus võib osutada oma teenuseid tasu eest või
saada tulu, kuid peab investeerima kogu jääktulu akrediteerimistegevuse arendamisse
akrediteerimisasutuse üldiste ülesannete piirides;
ei paku ega osuta teenuseid ega vii läbi toiminguid, mis on vastavushindamisasutuste
ülesanded, ei oma vastavushindamisasutusega seotud rahalisi või juhtimisalaseid huve;
ei tohi osutada akrediteerimisalaseid nõustamisteenuseid;
on korraldatud selliselt, et on sõltumatu tema poolt hinnatavatest
vastavushindamisasutustest ja ärilisest survest ning on tagatud, et
vastavushindamisasutustega ei teki huvide konflikti.
MTÜ EVS ei paku ega osuta täna teenuseid ega vii läbi toiminguid, mis on
vastavushindamisasutuste ülesanded, samuti puuduvad otseselt vastavushindamisega seotud
rahalised või juhtimisalased huvid. MTÜ EVS on Euroopa standardimisorganisatsioonide
CEN (European Committee for Standardization) ja CENELEC (European Committee for
Electrotechnical Standardization) liikmelisuse nõuetele vastavuse tõendamiseks
sertifitseeritud SA EAK poolt akrediteeritud sertifitseerimisasutuse poolt, kelle väljastatud
vastavussertifikaat kinnitab Euroopa standardimisorganisatsioonide liikmelisuse nõuete
täidetust. Nimetatud nõuete täidetus ja täidetuse tõendamine on eelduseks, et Eesti
standardiorganisatsioon saaks olla Euroopa standardiorganisatsioonide liige ning esindada
Eesti huvipooli Euroopa standardimises. Edaspidi on võimalik vastavushindamisasutustega
seotud huvide konflikti vältimiseks kasutada MTÜ EVS Euroopa
standardimisorganisatsioonide nõuetele vastavuse tõendamiseks alternatiivset rahvuslike
standardiorganisatsioonide vahelist vastastikuse hindamise (peer assessment) skeemi. MTÜ
EVS korraldab standardite, sh akrediteerimisel kasutatavate, rakendamise koolitusi ning
nõustab standardite kasutajaid ja tehniliste komiteede liikmeid standardite rakendamise ja
koostamise küsimustes, kuid ise kliente otseselt akrediteerimisalaselt ei nõusta. Seega MTÜ
EVS ei saa jätkata vastavushindamisega seotud ühe ettevõtte või asutuse spetsiifiliste
koolituste või konsultatsioonide pakkumisega tulenevalt erapooletuse ja sõltumatuse
põhimõttest, kuid antud muudatus on MTÜ EVS teenuste portfellis väga väikese mõjuga.
Akrediteerimistegevuse viimisel standardimisorganisatsiooniga ühte organisatsiooni on
võimalik akrediteerimisega seotud kohustused ja ülesanded eraldada MTÜ EVS muudest
tegevustest nii ametikohtade kui ka eelarve vaatest, täites sellega määrusest (EÜ) nr
765/2008 ja harmoneeritud standardist EN-ISO 17011 tulenevad nõuded
akrediteerimisasutusele.
EA liikmelisus ja vastastikuse tunnustamise MLA (Multilateral Agreement) leping
SA EAK on Euroopa akrediteerimiskoostöö organisatsiooni EA (European co-operation for
Accreditation), mis on loodud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 14 alusel ja kuhu kuuluvad
kõik määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 4 lõike 1 järgi nimetatud riiklikud
akrediteerimisasutused, põhiliige alates juunist 2000. a. Kõik riiklikud
4
akrediteerimisasutused peavad läbima määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 10 kohase
vastastikuse hindamise ja olema EA mitmepoolse vastastikuse tunnustamise lepingu MLA
(Multilateral Agreement) liige. SA EAK on MLA liige kalibreerimislaborite, katselaborite
ja inspekteerimisasutuste, sertifitseerimistegevuste (toote, personali, juhtimissüsteemi) ja
kasvuhoonegaaside heitkoguste tõendamisasutuste akrediteerimise alal.
EA liikmelisust reguleeriva dokumendi Articles of Association (edaspidi AOA) artikli 5
punkti A alapunkti a järgi on EA täisliige, kes on liikmesriigi poolt seaduslikult nimetatud
riiklik akrediteerimisasutus vastavalt määrusele (EÜ) nr 765/2008. SA EAK on EA täisliige,
kuna ta on nimetatud riigi poolt akrediteerimisasutuseks Vabariigi Valitsuse korraldusega.
AOA art 6 järgi lõpeb liikmelisus, kui liige lakkab eksisteerimast (a), välja astumise teate
esitab liige (b) või EA (c), või liige arvatakse EA-st välja (d). Järjepidevuse vaates jätkub
SA EAK tegevus MTÜ EVS struktuuriüksusena, kuivõrd MTÜ EVS nimetatakse käesoleva
Vabariigi Valitsuse korraldusega SA EAK tegevuste jätkajaks ja MTÜ-s EVS jätkab üksus
Eesti Akrediteerimiskeskus Eesti akrediteerimisasutusena. SA-st EAK
akrediteerimistegevuse üleviimisel MTÜ-sse EVS kokkuleppe (lisa 1, Ettevõtte üleandmise
leping) kohaselt lähevad SA EAK akrediteerimisasutuse ülesannetega seotud varad ja
kohustused üle MTÜ-le EVS. Tegemist on ettevõtte üleminekuga võlaõigusseaduse § 180
tähenduses, mille kohaselt SA-le EAK kuuluvad SA EAK majandamisega seotud ja selle
majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muuhulgas ettevõttega seotud lepingud
ja osa rahalistest vahenditest (sh sihtkapital), antakse üle MTÜ-le EVS. Ettevõtte üleandmise
lepingu eesmärk on väljendada SA EAK Nõukogu ja MTÜ EVS juhatuse tahet anda SA
EAK tegevus ja õigusjärglus üle MTÜ-le EVS. Lepingu sõlmimisega loetakse SA EAK
varad, lepingud ja muud kohustused üle antuks ja MTÜ EVS jätkab akrediteerimistegevust
SA EAK õigusjärglasena. Kuna vastavalt sihtasutuste seaduse § 48 lõikele 1 toimub
sihtasutuse lõpetamisel selle likvideerimine, jäetakse vastava menetluse läbiviimiseks SA-
sse vajalikud rahalised vahendid. Kui pärast likvideerimismenetluse lõpuleviimist nimetatud
rahalised vahendid ei ole täies mahus ammendunud, antakse need SA EAK lõpetamise järel
samuti üle MTÜ-le EVS akrediteerimistegevuse korraldamiseks.
EA riiklike akrediteerimisasutuste hindamise korra EA-2/02 lisa 7 punkti 1.4 järgi EA
mitmepoolse vastastikuse tunnustamise lepingu MLA liikmelisus katkeb, kui
akrediteerimisasutuse EA liikmelisus peatatakse või tühistatakse. Akrediteerimisasutuse,
kelle MLA liikmelisus on peatatud, peatamisperioodil antud akrediteeringud ei ole MLA
tunnustusega ja rahvusvaheliselt tunnustatud. Enne peatamist välja antud akrediteeringud on
rahvusvahelise tunnustusega. Käesoleval juhul jäävad MLA allkirjastamise
kriteeriumid EA-1/06 täidetuks, kuna sisutegevused jäävad samaks. Eesti
akrediteerimisasutuse järgmine evalueerimine ehk EA poolne hindamine on planeeritud
2021. aastal ja EA-lt seni saadud info kohaselt toimub muudatuste hindamine tavapärase
hindamise käigus.
MTÜ-s EVS on plaanis jätkata sisuliste akrediteerimistegevust käsitlevate protsessidega
dokumendis EA-1/17 S1 A - AB ja määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 8 (nt tagatud
sõltumatus vastavushindamisasutustest, tegutsemine mittetulunduslikel alustel) kirjeldatud
viisil, millega on jätkuvalt täidetud EA liikmelisuse kriteeriumid. EA riiklike
akrediteerimisasutuste hindamise korra EA-2/02 punkt 2.2.2. järgi peab akrediteerimisasutus
viivitamatult teavitama EA sekretariaati olulistest muutustest, lisades teavitusele muudatuste
mõjude hindamise analüüsi. Olulised muudatused on näiteks õigusliku staatuse muutumine,
juhtivtöötjate ehk tipp-juhtkonna (Top Management) ja akrediteerimisjuhtide (Senior
accreditation program personnel) personali muudatused, akrediteerimiskriteeriumite ja -
protseduuride muutused. Akrediteerimisasutuse sõltumatuse ja erapooletuse kontekstis on
akrediteerimistegevuse üleviimisel MTÜ-sse EVS olulised muudatused järgmised:
5
1. Akrediteerimisasutus muudetakse iseseisvast ja eraldiseisvast juriidilisest isikust
osaks teisest juriidilisest isikust, millel on lisaks akrediteerimisele ka muid funktsioone.
Akrediteerimisfunktsioon piiritletakse selgelt akrediteerimise üksusega, mille tegevus on
eraldatud MTÜ EVS teistest tegevustest. Selliselt on MTÜ EVS tervikuna ja
akrediteerimisasutus MTÜ üksusena sõltumatud akrediteerimisasutuse poolt hinnatavatest
vastavushindamisasutustest. MTÜ EVS osana ei ole akrediteerimisasutuse erapooletust
võimalik survestada äriliselt, finantsiliselt vm viisil ja akrediteerimisteenust osutatakse
ühtsetel alustel (kriteeriumid, protseduurid, hinnakiri) kõikidele akrediteerimisasutuse
klientidele taotlejatel vahet tegemata.
2. Muutub akrediteerimisasutuse senine tipp-juhtkond – jätkavad 3 senist
akrediteerimisasutuse tipp-juhtkonna liiget (akrediteerimisjuhid) ning ühend-MTÜ
koosseisust ühineb tipp-juhtkonda 2 uut liiget (MTÜ juhataja ja kvaliteedijuht). SA EAK
nõukogu asemel jätkab juhtorganina MTÜ EVS juhatus. Uued tipp-juhtkonna liikmed ei ole
akrediteerimisasutuse poolt hinnatavate vastavushindamisasutuste ega akrediteerimisalaseid
konsultatsioone pakkuvate asutustega seotud ning nad on teadlikud akrediteerimisasutuse
erapooletuse ja objektiivsuse tagamise nõuetest ja vajalikkusest.
Akrediteerimisasutustele kehtivate sõltumatuse ja erapooletuse muude nõuete osas MTÜ
EVS koosseisus muudatusi ei toimu. Akrediteerimisasutuse tegevuse liikumisest MTÜ-sse
EVS tekkivad muudatused ei kahjusta praeguse info põhjal akrediteerimisasutuse
sõltumatust ja erapooletust vastavushindamisasutustest ning akrediteerimisfunktsioon jääb
jätkuvalt sõltumatuks ja eraldiseisvaks riigi teistest funktsioonidest. Akrediteerimisasutuse
sõltumatuse ja erapooletuse analüüsi ajakohastatakse jooksvalt ning MTÜ-sse EVS
akrediteerimistegevuse üleviimise ettevalmistamise käigus tuvastatud ohud
akrediteerimistegevuse erapooletusele on võimalik maandada.
Eeltoodust tulenevalt teavitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium EA
sekretariaati akrediteerimisasutuses toimunud muudatustest vähemalt ühe kuu jooksul nende
toimumisest ehk hiljemalt 31. jaanuar 2021. Ülemineku sujuvamaks korraldamiseks tehakse
eelnimetatud teavitus pärast Vabariigi Valituse otsust esimesel võimalusel.
Akrediteerimistegevuse finantseerimine
Akrediteerimisasutus toimib mittetulunduslikel alustel. Akrediteerimistegevust
finantseeritakse klientide poolt akrediteerimisasutusele tasutavatest akrediteerimistasudest
ja riigieelarves ette nähtud eraldisest. Riigieelarvest finantseeritakse akrediteerimisasutuse
osalemist Euroopa ja rahvusvaheliste akrediteerimisalaste koostööorganisatsioonide
tegevuses (TNVS § 37 lg 3). Akrediteerimistasud jagunevad hindamis- ja aastatasudeks ning
nende tasude eesmärk on tagada akrediteerimisskeemide toimimine, sealhulgas asutuse
majandamiskulude katmine. Akrediteerimisteenuse finantseerimine on üles ehitatud
isetasuvuse põhimõttel. Akrediteerimise hinnad ja kriteeriumid on sätestatud TNVS §-s 381-
384 ja TNVS §-i 384 alusel kehtestatud 09.09.2016 majandus- ja taristuministri määruses nr
54 „Eesti akrediteerimisasutuse võetava aastatasu määramise põhimõtted ja tasu määrad“.
Akrediteerimistegevuse üleviimisel MTÜ-sse EVS akrediteerimistegevuse finantseerimine
jätkub samadel alustel, kusjuures tekib juhtimiskulude (ca 10 000 eurot aastas) kokkuhoid
SA EAK Nõukogu tasude osas. Muud kulud ja tulud jäävad samaks. Sealjuures juhime
tähelepanu, et tulenevalt määruse (EÜ) nr 765/2008 rakendamise põhimõtetest (sh määruse
(EÜ) nr 765/2008 põhjenduspunkt 14) ei ole akrediteerimisasutuse eesmärk organisatsiooni
omanike või liikmete varale lisanduva kasu saamine, sealhulgas kasumi jaotamine või
maksimeerimine. Akrediteerimisteenusest tulu arvel võib teha investeeringuid
akrediteerimistegevuse arendamiseks, mistõttu on oluline SA EAK rahalised vahendid
akrediteerimistegevuse üleminemisel MTÜ-sse EVS samuti üle anda ja jätkata rahastamist
6
samadel alustel. Muuhulgas antakse üle MTÜ-le EVS SA EAK asutaja ehk riigi poolt antud
sihtkapital (ca 130 000 eurot), mis anti SA-le EAK põhikirjalise eesmärgi ehk
akrediteerimistegevuse korraldamiseks.
SA EAK rahalistest vahenditest kaetakse akrediteerimise ülesande üleviimisel tekkivad
ühekordsed kulud, mille moodustavad võimalikud SA EAK töötajate koondamise või
lepingu lõpetamise, akrediteerimisasutuse uuele rendipinnale kolimise ja selle
sisustamisega, ühise sümboolika loomisega ning sihtasutuse lõpetamisega seotud kulud –
hinnanguliselt kuni 100 000 eurot. SA EAK rahalised vahendid, välja arvatud SA EAK
lõpetamise kuludega seonduv, antakse 1. jaanuaril 2021. a üle MTÜ-le EVS, millega
kaetakse akrediteerimistegevuse jooksvad ja ülesande üleminekuga seotud kulud.
Mittetulundusühingu struktuur pärast akrediteerimisasutuse ülesannete
mittetulundusühingusse viimist
Määruses (EÜ) nr 765/2008 (sh artikli 4 lõikes 6) ja standardis EVS-EN ISO/IEC
17011:2017 (sh punktis 5.3) toodud akrediteerimisasutuse eraldatuse nõuete täitmiseks
liidetakse akrediteerimisfunktsioon MTÜ-ga EVS eraldi põhikirjalise struktuuriüksusena
(Eesti Akrediteerimiskeskus). MTÜ EVS akrediteerimistegevuse lisandumise tõttu
muudetakse MTÜ nime ja täiendatakse põhikirja. Täiendatud põhikirja projekt on lisatud
seletuskirjale (lisa 2).
Üldkoosolek
(3 liiget)
Juhatus
(kuni 5 liiget)
Tugiteenused:
Infosüsteemide
Akrediteerimise arendusspetsialist (1)
nõukoda Infosüsteemide
Tegevdirektor (1)
administraator (1)
Büroojuht (1)
Pearaamatupidaja (1)
Info- ja Standardimisosakond
Akrediteerimiskeskus (EAK) turundusosakond (EVS)
Juhataja (1)
Kvaliteedijuht (1) Juhataja (1) Juhataja (1)
Klienditeenindus: Standardimis-
Teabespetsialist (3) koordinaator (5)
Sertifitseerimise, Standardimis-
Katsetamise,
WTO teavituspunkt: spetsialist (1)
kalibreerimise ja inspekteerimise ja
Teavitusspetsialist (1) Toimetaja (2)
mõõtmise üksus tõendamise üksus
Koolitusjuht (1)
Akrediteerimis- Akrediteerimis-
Tootespetsialist (1)
juht (1) juht (1)
7
Akrediteerimise ülesande üleminekul MTÜ-sse tekkivad uued struktuuriüksused koos
ametinimetustega on struktuuriskeemil toodud helerohelise taustaga, MTÜ EVS
olemasolevad struktuuriüksused helesinise taustaga. Sulgudes olev number ametikohtade
taga näitab sama nimetusega ametikohtade arvu struktuuris. Akrediteerimiskeskuses
säilitatakse kõigi akrediteerimisega seotud (akrediteerimisasutuse juht, akrediteerimisjuhid,
peaassessorid, kvaliteedijuht) töötajate ametikohad vastavalt tänasele SA EAK sisemisele
struktuurile. Mittetulundusühingus juhib Akrediteerimiskeskust ja langetab sisulisi
akrediteerimisotsuseid akrediteerimiskeskuse juhataja.
Tugitegevused (raamatupidamine, büroo- ja dokumendihaldus, personalitöö,
klienditeenindus) liidetakse pärast ettevõtte üleminekut MTÜ EVS tugistruktuuridega, sh
kahe osakoormusega raamatupidaja asemel luuakse üks täiskoormusega raamatupidaja
ametikoht. SA EAK kvaliteedijuhi ja Standardikeskuse kvaliteedispetsialisti ülesanded
koondatakse ühte kogu organisatsioonile kvaliteedijuhtimist pakkuvasse ametikohta.
Akrediteerimise assistendi, assisteerimise, büroo korrashoiu ja dokumendihaldusega seotud
ülesanded liidetakse MTÜ EVS büroojuhi ülesannetega ning kliendisuhtluse (sh
akrediteerimistaotluste vastuvõtt) ja akrediteerimisinfo avaldamisega seotud ülesanded
MTÜ EVS klienditeenindusega, luues klienditeenindusse ühe täiendava ametikoha.
Sarnaselt SA EAK praeguse struktuuriga nähakse akrediteerimise erinevate huvipoolte
kaasamiseks MTÜ struktuuris nõuandva organina ette akrediteerimise huvipoolte
esindajatest koosnev akrediteerimise nõukoda.
MTÜ kõrgemal tasandil juhtimisega tegeleb MTÜ juhatus, kelle pädevusse jääb ka vastavalt
põhikirjas määratletule akrediteerimisega seotud kõrgema tasandi otsuste langetamine.
Akrediteerimiskeskuse nõukogu, mis on sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskuse
juhtorganiks, või muud akrediteerimise kõrgemat juhtorganit lisaks MTÜ juhatusele
ühendatud organisatsioonis eraldi ette ei nähta.
SA EAK töötajate üleviimine MTÜ-sse EVS
MTÜ EVS struktuuris on hetkel 21 töökohta (20,6 täistööajale arvutatuna) ning SA EAK
struktuuris 15 töökohta (14,1 täistööajale arvutatuna). Täienenud MTÜ EVS töötajate arvuks
kavandatakse 34. Töötajate arv väheneb kahe töökoha võrra raamatupidamise ja
kvaliteedijuhtimise funktsioonide liitmise tulemusel. Lisaks kaob sihtasutuse likvideerimisel
ära SA EAK nõukogu ja sellega likvideeritakse üks juhtimistasand koos kolme nõukogu
liikme kohaga.
Akrediteerimisasutuse põhifunktsioon viiakse MTÜ-sse üle koos töötajate ja
ametikohtadega. SA EAK töötajate töölepingud lähevad ettevõtte üleminekul muutumatul
kujul üle MTÜ-le vastavalt töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 112 lõikele 1, kuna MTÜ
jätkab SA EAK põhifunktsiooni (akrediteerimisasutuse ülesannete) täitmist. Tulenevalt TLS
§ 112 lõikest 3 ei tohi EAK töötajate töölepingut üles öelda põhifunktsiooni ülemineku tõttu
EVSi. Töölepingu ülesütlemine muudel seadusest toodud põhjustel on lubatud, näiteks
töötaja koondamine olukorras, kus ümberkorralduste tulemusena ei ole töötajale enam
võimalik samasisulist tööd pakkuda. SA EAK juhatuse liikmele, kelle leping lõpetatakse
SA-s EAK 31.12.2020, pakutakse MTÜ-s EVS struktuuriüksuse Eesti
Akrediteerimiskeskuse juhi rolli ja jätkamist töölepinguga.
Kuna tegutsevale MTÜ-le EVS lisanduvad akrediteerimistegevusega seotud ülesanded, siis
jääb MTÜ EVS registrikood samaks. MTÜ tegevjuhi valik ja nimetamine jääb MTÜ
8
juhatuse pädevusse ning toimub vastavalt MTÜ põhikirjale juhatuse poolt. MTÜ-le uue juhi
valimine täiendava ülesande lisandumisel tulenevalt MTÜ põhikirjast ei ole vajalik.
SA EAK lõpetamine
SA EAK põhikirjaline eesmärk on akrediteerimisülesande täitmine. Seetõttu ei ole vajadust
akrediteerimistegevuse SA-st EAK MTÜ-sse EVS viimise järel nimetatud sihtasutuse
eksisteerimiseks ja on otstarbekas see lõpetada. Käesoleva eelnõuga antakse SA EAK
lõpetamiseks volitus majandus- ja taristuministrile, kes on määratud riigi eest SA EAK
asutajaõiguste teostajaks. Majandus- ja taristuministri käskkirjaga tehakse otsus lõpetada SA
EAK alates 1. jaanuarist 2021. a ehk pärast akrediteerimistegevuse üle viimist MTÜ-sse
EVS. Sama käskkirjaga otsustatakse SA EAK lõpetamise järel allesjäänud vara üleandmine
MTÜ-le EVS akrediteerimistegevuse korraldamiseks.
Sihtasutuste seaduse § 56 lõike 1 järgi jaotatakse pärast võlausaldajate kõigi nõuete
rahuldamist või tagamist ja raha hoiustamist allesjäänud vara põhikirja järgi selleks
õigustatud isikute vahel. SA EAK põhikirja järgi antakse pärast likvideerimismenetluse
kohast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud vara viivitamatult üle
asutajaõiguse teostajale, kelleks on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Vara ei
või õigustatud isikutele välja jagada enne viie kuu möödumist sihtasutuse lõpetamise
registrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest (sihtasutuste seaduse § 56 lg 5).
Kogu SA EAK vara, sh asutaja poolt antud sihtkapital, on ette nähtud akrediteerimistegevuse
korraldamiseks. Lisaks on nõutud ka määruse (EÜ) nr 765/2008 järgi
akrediteerimistegevusega seotud tulu kasutada akrediteerimistegevuse korraldamiseks, sh
arendamiseks. Eeltoodust tulenevalt on otstarbekas SA EAK lõpetamise järel alles jäänud
vara anda kohe MTÜ-le EVS, mitte kanda vahepeal SA EAK lõpetamise järel allesjäänud
vara riigile ja eraldada MTÜ-le EVS sama summa riigieelarvest uuesti.
Õigusaktide muudatused
Õigusloome hea praktika kohaselt tuleb õigusaktides võimalusel vältida kindlaid ülesandeid
täitvate asutuste nimetamist. TNVS-s on sätestatud akrediteerimisasutuse ja
standardimisorganisatsiooni ülesanded ning isikute nimetamine on viidud Vabariigi
Valitsuse korraldusse. Samas on siiski mõnedes õigusaktides nimetatud SA EAK ja MTÜ
EVS isikutena, mitte üldisemalt ülesannete täitjana ehk Eesti akrediteerimisasutusena või
standardimisorganisatsioonina. Käesoleva Vabariigi Valitsuse korraldusest tulenevalt
muutub riikliku akrediteerimisasutuse isik ning kui MTÜ EVS muudab oma nime
lisandunud akrediteerimisülesande tõttu, tuleb mittetulundusühingu nimi viia vastavusse
mittetulundusühingu eesmärgi, tegevuse ulatuse ja õigusliku vormiga. Seetõttu on vajalik
üle vaadata ja viia sisse parandused kaheteistkümnes õigusaktis, kus SA EAK ja MTÜ EVS
on nimeliselt sätestatud:
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus;
pakendiseadus;
Vabariigi Valitsuse 20.06.2000 määrus nr 193 „Plii ja selle ioonsete ühendite
kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“;
Vabariigi Valitsuse 20.03.2001 määrus nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid
sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“;
Vabariigi Valitsuse 23.09.2010 määrus nr 140 „Kavandatavast tehnilisest normist,
infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest ja teenuse osutamise nõudest
teavitamise kord ning teavitamist koordineeriva asutuse määramine“;
9
sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“;
sotsiaalministri 06.05.2002 määrus nr 75 „Ultra- ja infraheli helirõhutasemete
piirväärtused ning ultra- ja infraheli helirõhutasemete mõõtmine“;
sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,
elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“;
sotsiaalministri 19.08.2004 määrus nr 103 „Haigla liikide nõuded“;
keskkonnaministri 17.12.2018 määrus nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning
maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme,
põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva,
lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“;
majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2007 määrus nr 103 „Aktsiisikauba
mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele esitatavad
nõuded“;
kaitseministri 21.10.2015 määrus nr 25 „Kaitseväe ja Kaitseliidu mootorsõiduki
ning haagise tehnonõuded ja varustuse nõuded ning tehnonõuetele vastavuse
kontrollimise kord“.
3. Eelnõu mõjud
Akrediteerimistegevuse üleviimine ühte organisatsiooni standardimise korraldamisega
tuleneb riigireformi tegevuskava 2019-2023 põhimõtetest. Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammis 2019-2023 on ette nähtud riigireformi üldeesmärgi ehk tõhus
valitsemine saavutamiseks erinevaid tegevusi. Akrediteerimisasutus ja
standardimisorganisatsioon on riigi strateegilisest vaatest suunatud sama eesmärgi täitmisele
- kvaliteedi infrastruktuuri tagamiseks poliitika kujundamine ja elluviimise rakendamine. SA
EAK ja MTÜ EVS strateegilised eesmärgid kattuvad tugiprotsesside osas, nagu
rahvusvahelistele nõuetele vastamise tagamine, akrediteerimise ja standardimise osas
klientidele nõuetele vastava teenuse pakkumine, protsesside efektiivsuse tõstmine ja
teenustest teadlikkuse ulatuse suurendamine. Mõlemad on samaväärse riikliku prioriteedi
taseme ja suurusega organisatsioonid, kus ühe tegevus ei jää teise varju.
Avalike teenuste kvaliteedi kasv
Riigi haldusala organisatsioonide vähendamisel ja ülesannete kokku koondamisel on
erinevaid eesmärke ja kasutegureid. Avalike teenuste kvaliteeti on võimalik tõsta protsesside
efektiivistamise kaudu, vähendades riigi haldusala organisatsioonide vahelist tegevuste
killustatust ja dubleerimist teenuste osutamisel. Lisaks protsesside parendusest tulenevale
kulutõhususe saavutamisele võidab riigi haldusala organisatsioonide sünergiast ja koostööst
avalike teenuste klient – kodanik, ettevõtja jt. Sarnaste valdkondade ja klientide
sihtgruppidega riigi haldusala organisatsioonide ülesannete kokku koondamine võimaldab
kliendi jaoks vähendada vajadust pöörduda erinevate teenusepakkujate poole. Teenuse
osutamine „one stop shop“ ehk ühe ukse printsiibi põhimõttel tõhustab kliendi suhtlust
riigiga ja seeläbi vähendab nii avalike teenuste osutamise kui ka kliendi halduskoormust.
Riigihaldusala organisatsioonide ülesannete kokku koondamisel paraneb eeldatavalt ka
teenuste kättesaadavus, kuivõrd on reaalne, et ühes riigi haldusala organisatsioonis hakkavad
IT lahendused toetama põhiprotsesse ja teenuste pakkumist suuremas ulatuses kui
varasemalt. Seega on võimalik riigi haldusala organisatsioonide ülesannete kokku
koondamise kaudu suurendada klienditeeninduse kvaliteeti, muutes teenust kliendile
mugavamaks ning ühtlustades pakutava teenuse kvaliteeti.
Riigi haldusala organisatsioonide ressursitõhusam juhtimine
10
Riigi haldusala organisatsioonide ülesannete kokku koondamine toetab ressursitõhusamat
juhtimist, mida on võimalik saavutada suurema eelarve, paindlikuma ressursikasutuse ning
halduskulude kokkuhoiu kaudu. Tööjõu- ja majandamiskulusid on võimalik suuremas riigi
haldusala organisatsioonis vähendada ametikohtade optimeerimise, tugitegevuste
konsolideerimise, tööprotsesside parendamise ja digitaliseerimise, varade optimeerimise,
juhtimistasandite ja bürokraatia vähendamise ning investeeringute korralduse korrastamise
kaudu. Suurema riigi haldusala organisatsiooni juhtimine lisab ressursikasutusele
paindlikkust, sest suureneb võimalus suunata vahendeid valdkonna üleselt
prioriteetsematesse ja enam fookust vajavatesse kohtadesse. Suurem organisatsioon
võimaldab suuremat tähelepanu pööramist organisatsioonisiseselt arendus- ja
personaliteemadele, mis tugifunktsioonina on väga olulised organisatsiooni efektiivseks ja
jätkusuutlikuks tegutsemiseks.
4. Eelnõu rakendamiseks vajalikud vahendid
Akrediteerimistegevuse üleviimiseks täiendavaid vahendeid riigieelarvest ei ole vajalik
eraldada. SA EAK rahalistest vahenditest kaetakse üleviimisel tekkivad ühekordsed kulud,
mille moodustavad võimalikud SA EAK töötajate koondamise või lepingu lõpetamise,
akrediteerimisasutuse uuele rendipinnale kolimise ja selle sisustamisega, ühise sümboolika
loomis ning sihtasutuse lõpetamisega seotud kulud – hinnanguliselt 100 000 eurot.
Ühekordsed kulud kaetakse SA EAK rahalistest vahenditest.
5. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitati õigusaktide eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandus-,
Sise-, Justiits-, Maaelu-, Keskkonna- ja Sotsiaalministeeriumile. Eelnõu esitati arvamuse
avaldamiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ja Eesti Tööandjate Keskliidule.
Lisa 1. Ettevõtte üleandmise leping
Lisa 2. MTÜ põhikirja eelnõu
Mittetulundusühingu Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus
põhikirja projekt
1. Üldsätted
1.1. Mittetulundusühingu nimi on Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja
Akrediteerimiskeskus, lühendatult Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus (edaspidi
tekstis Ühing).
1.2. Ühingu asukohaks on Eesti Vabariik, Tallinn.
1.3. Ühingu majandusaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.
1.4. Ühingu eesmärgid on:
1.4.1. standardite koostamine, avaldamine ja levitamine ning standardimisalase
tegevuse arendamine vastavuses rahvusvaheliselt tunnustatud standardimise
põhimõtetega tegutsedes Eesti standardiorganisatsioonina;
1.4.2. vastavushindamisasutuste akrediteerimine kohustuslikes ja vabatahtlikes
valdkondades, tegutsedes Eesti akrediteerimisasutusena, Eesti esindamine
rahvusvahelises akrediteerimisalases koostöös ning mõõtjate (asutuste) erialase
pädevuse hindamine ja tõendamine.
1.5. Ühingu standardimisega seotud ülesanded on:
1.5.1. Eesti standardite koostamise korraldamine, sealhulgas standardite vastuvõtmine,
muutmine, kehtetuks tunnistamine;
1.5.2. osalemine Euroopa ja rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide töös;
1.5.3. Eesti ja teiste riikide ning rahvusvaheliste ja Euroopa standardite ning
standardimisalaste väljaannete ja muude spetsifikatsioonide avaldamine,
kirjastamine, säilitamine ja avalikkusele kättesaadavaks tegemine standardite
müügi ja levitamise kaudu;
1.5.4. standardimise infrastruktuuri loomine ning selle tegevuse toetamine, sh Eesti
standardi koostamise menetlusnõuete väljatöötamine;
1.5.5. tasuliste ja tasuta standardimisalaste info- ja koolitusteenuste osutamine.
1.6. Ühingu akrediteerimisega seotud ülesanded on:
1.6.1. vastavushindamisasutuste akrediteerimise korraldamine ja akrediteerimiste
läbiviimine kohustuslikes ja vabatahtlikes valdkondades;
1.6.2. akrediteerimisskeemide arendamine ja akrediteerimisprotseduuride
kehtestamine, sh akrediteerimise tehniliste komiteede moodustamine ja nende töö
koordineerimine;
1.6.3. akrediteerimisalaste vastastikuse tunnustamise lepete sõlmimine teiste
akrediteerimisasutuste ja nende ühendustega;
1.6.4. osalemine Euroopa ja rahvusvaheliste akrediteerimiskoostöö organisatsioonide
töös;
1.6.5. mõõtjate erialase pädevuse hindamine ja tõendamine;
1.6.6. tasuliste ja tasuta info- ja koolitusteenuste osutamine, sh akrediteerimise
assessorite koolitus.
2. Ühingu liikmeks vastuvõtmise ning mittetulundusühingust väljaastumise
ja väljaarvamise tingimused ja kord
2.1. Ühingu liikmeks võivad olla standardimise või akrediteerimise huvipooli koondavad Eesti
juriidilised isikud, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja.
2.2. Ühingu liikmeks võetakse vastu kirjaliku avalduse alusel, mille juhatus vaatab läbi ühe kuu
jooksul.
2.3. Liikmeõigused ja kohustused jõustuvad pärast juhatuse otsust liikmeks vastuvõtmise kohta
ning sisseastumismaksu tasumist.
2.4. Liikmeks astumise päevaks loetakse juhatuse otsuse tegemise päev.
2.5. Juhatuse otsust mittevastuvõtmise kohta võib vaidlustada üldkoosolekul.
2.6. Ühingust on õigus välja astuda kirjaliku avalduse alusel.
2.7. Juhatuse otsusega arvatakse välja:
2.7.1. liige, kes üldkoosoleku poolt kehtestatud perioodi jooksul ei ole maksnud
liikmemaksu;
2.7.2. liige, kes ei ole osa võtnud Ühingu tööst ega täitnud oma põhikirjalisi
ülesandeid;
2.7.3. liige, kes ei täida korduvalt juhtorganite otsuseid, takistab Ühingu tegevust või
kahjustab oma tegevusega Ühingut.
2.8. Liige loetakse välja arvatuks juhatuse sellekohase otsuse tegemise päevast alates.
2.9. Ühingu juhatuse poolt väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise küsimuse
arutamist ja otsuse tegemist väljaarvamisele järgneval Ühingu üldkoosolekul.
2.10. Väljaastumise või väljaarvamise korral tasutud sisseastumismaksu ja liikmemaksu ei
tagastata. Kui väljaastumine või väljaarvamine toimub Ühingu majandusaasta kestel, tuleb
liikmemaks tasuda kogu majandusaasta eest.
2.11. Liikmelisust Ühingus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda. Juriidilise isiku
lõppemise, ühinemise või jaotumise korral tema liikmelisus Ühingus lõpeb.
2.12. Isikul, kelle liikmelisus on Ühingus lõppenud, ei ole õigusi Ühingu varale.
3. Ühingu liikmete õigused ja kohustused
3.1. Ühingu liikmel on õigus:
3.1.1. osaleda hääleõigusega Ühingu üldkoosolekul ja võtta osa Ühingu tegevusest;
3.1.2. nimetada kandidaate Ühingu juhatuse liikme kohale ning valida ja olla valitud
Ühingu juht- ja kontrollorganite liikmeks;
3.1.3. saada Ühingu juhatuselt ja tegevdirektorilt teavet Ühingu tegevuse kohta;
3.1.4. esitada üldkoosolekule, juhatusele ja tegevdirektorile ettepanekuid Ühingu
tegevusest tulenevates standardimise ja akrediteerimise korraldamisega seotud
küsimustes;
3.1.5. astuda Ühingust välja.
3.2. Ühingu liige on kohustatud:
3.2.1. osutama kaasabi Ühingu eesmärkide saavutamisele;
3.2.2. järgima käesolevat põhikirja ja täitma Ühingu juhtorganite otsuseid;
3.2.3. tasuma üldkoosoleku poolt määratud suuruses ja tähtajaks Ühingu liikmemaksu;
3.2.4. teatama Ühingu juhatusele kirjalikult kõigist muudatustest oma andmetes
hiljemalt kahe kuu jooksul pärast nende muutumist.
3.3. Liikmemaksule ja sisseastumismaksule täiendavaid varalisi kohustusi võib panna ainult
üldkoosoleku otsuse alusel, mille poolt on kõik üldkoosoleku liikmed.
3.4. Ühingu liikme teistest erinevate õiguste lõpetamiseks või muutmiseks, samuti erinevate
kohustuste panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.
4. Üldkoosolek
4.1. Ühingu kõrgeimaks juhtorganiks on liikmete üldkoosolek.
4.2. Üldkoosolekul võivad osaleda kõik Ühingu liikmed. Igal Ühingu liikmel on üks hääl.
Juriidilise isiku esindajal peab üldkoosolekul olema kaasas volikiri.
4.3. Üldkoosoleku pädevuses on:
4.3.1. põhikirja muutmine;
4.3.2. juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine;
4.3.3. Ühingule kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantava vallasvara võõrandamise
ja asjaõigustega koormamise otsustamine ning tingimuste määramine nimetatud
tehinguteks;
4.3.4. majandusaasta aruande kinnitamine;
4.3.5. liikme- ja sisseastumismaksu suuruse ja maksmise tähtaja määramine;
4.3.6. audiitori määramine;
4.3.7. juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine,
õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses
mittetulundusühingu esindaja määramine;
4.3.8. Ühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine;
4.3.9. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste
organite pädevusse.
4.4. Ühingu üldkoosoleku kutsub kokku juhatus, teatades kirjalikult 14 päeva ette. Teates
näidatakse ära üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord.
4.5. Juhatus kutsub üldkoosoleku kokku, vastavalt vajadusele või kui seda nõuavad vähemalt
1/10 liikmetest.
4.6. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud üle poole liikmetest.
4.7. Kui üldkoosolekul ei osale üle poolte Ühingu liikmetest, tuleb koosolek edasi lükata.
Sellisel juhul kutsub juhatus kolme nädala jooksul, kuid mitte varem kui seitsme päeva
pärast kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma
otsuseid, sõltumata koosolekul osalenud liikmete arvust.
4.8. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul viibinud
liikmetest või nende esindajatest.
4.9. Üle 2/3 häälteenamust on vaja:
4.9.1. sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse kehtestamiseks;
4.9.2. Ühingu ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamiseks.
4.10. Ühingu põhikirja muutmiseks on vaja vähemalt 9/10 liikmete nõusolek, kusjuures
nõusoleku peab andma ka riigi esindaja mittetulundusühingus.
4.11. Üldkoosolek on pädev otsuseid vastu võtma ainult nendes küsimustes, millest oli ette
teatatud. Otsuseid küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud,
võib vastu võtta juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud mittetulundusühingu kõik
liikmed ning kõik hääletavad otsuse poolt.
4.12. Üldkoosoleku otsused on juhatusele ja kõigile Ühingu liikmetele kohustuslikud.
4.13. Üldkoosolek protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja
protokollija. Ühingu liikme soovil kantakse tema eriarvamus protokolli, mille ta kinnitab
oma allkirjaga.
4.14. Üldkoosolek võib võtta otsuseid vastu koosolekut kokku kutsumata. Üldkoosoleku
otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad
kirjalikult kõik mittetulundusühingu liikmed.
5. Juhatus
5.1. Ühingu üldist tegevust juhib ja Ühingut esindab juhatus.
5.2. Juhatuses on 3 kuni 5 liiget, kes valitakse kaheks aastaks.
5.3. Vähemalt ühe juhatuse liikme valib üldkoosolek Riigi esitatud kandidaatide hulgast
(edaspidi tekstis riigi esindaja juhatuses).
5.4. Juhatust esindavad kõikides õigustoimingutes vähemalt kaks liiget, kusjuures üheks
liikmeks peab olema riigi esindaja juhatuses.
5.5. Juhatuse liikmed valivad juhatuse esimehe 2 aastaks. Juhatuse esimehe ametist lahkumisel
ametiaja jooksul valitakse uus juhatuse esimees.
5.6. Juhatuse esimees korraldab ja juhib juhatuse koosolekuid.
5.7. Juhatuse koosolekud viiakse läbi vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord
poolaastas. Juhatuse koosolekud protokollitakse.
5.8. Juhatus on otsustusvõimeline, kui juhatuse koosolekul osaleb üle poole juhatuse
koosseisust. Akrediteerimistegevust ja selle finantseerimist käsitlevate otsuste korral on
juhatus otsustusvõimeline, kui juhatuse koosolekul osaleb üle poole juhatuse koosseisust
ning osalejatest vähemalt üks on riigi esindaja juhatuses.
5.9. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on
otsustav juhatuse esimehe hääl.
5.10. Juhatus võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt
hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.
5.11. Juhatuse ülesanneteks on:
5.11.1. Ühingu arengustrateegia ning tegevuskava ja eelarve kinnitamine;
5.11.2. tegevdirektori ametisse nimetamine ja ametist vabastamine ning tema
tööülesannete ja töötasu määramine;
5.11.3. oma volituste piires Ühingu vara käsutamine;
5.11.4. Ühingu struktuuri ja töötajate koosseisu kinnitamine;
5.11.5. Ühingu liikmete vastuvõtmine, välja arvamine ja liikmete arvestuse
korraldamine;
5.11.6. Ühingu tegevuse teavitamine Ühingu liikmetele;
5.11.7. majandusaasta aruande heakskiitmine ja üldkoosolekule kinnitamiseks
esitamine hiljemalt kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest;
5.11.8. standardimisteenuste loetelu ja standardite ning nendega seotud tasuliste
teenuste hinnakirja kinnitamine;
5.11.9. akrediteerimisteenuste loetelu ning akrediteerimisega seotud tasude või nende
määramise põhimõtete kinnitamine;
5.11.10. muud Ühingu tegevusega seonduvad küsimused, mis pole seaduse või
põhikirjaga antud muu organi pädevusse.
6. Tegevdirektor
6.1. Tegevdirektor juhib Ühingu igapäevast tegevust ning vastutab üldkoosoleku ja juhatuse
poolt vastu võetud otsuste täitmise eest.
6.2. Tegevdirektor:
6.2.1. teostab Ühingu operatiivset juhtimist ja korraldab tavapärast tegevust;
6.2.2. sõlmib ja lõpetab töölepingud ning määrab töötajate töötasu;
6.2.3. koostab Ühingu iga-aastase eelarve ja tegevuskava ning esitab need juhatusele
kinnitamiseks;
6.2.4. koostab majandusaasta aruande ja esitab selle juhatusele heakskiitmiseks;
6.2.5. annab juhatusele aru oma tegevusest;
6.2.6. annab välja käskkirju oma volituste piires;
6.2.7. esindab Ühingut volikirjaga kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikutega tehtavais
tehingutes;
6.2.8. kirjutab eelarve piires alla pangadokumentidele;
6.2.9. võtab hääleõiguseta osa juhatuse koosolekutest;
6.2.10. esitab Ühingu struktuuri ja töötajate koosseisu juhatusele kinnitamiseks;
6.2.11. esitab teenuste loetelu ja hinnakirja juhatusele kinnitamiseks;
6.2.12. võtab vastu muid otsuseid oma volituste piires.
7. Eesti Akrediteerimiskeskus (EAK)
7.1. Eesti Akrediteerimiskeskus (edaspidi tekstis Akrediteerimiskeskus) on Eesti
akrediteerimisasutusena tegutsev Ühingu üksus, mille ülesandeks on põhikirja punktis 1.6
nimetatud Ühingu akrediteerimisega seotud ülesannete täitmise korraldamine.
7.2. Akrediteerimiskeskuse tööd juhib Akrediteerimiskeskuse juhataja.
7.3. Akrediteerimiskeskus võib kasutada enda identifitseerimiseks Ühingust erinevat
sümboolikat.
7.4. Akrediteerimiskeskuse eelarve on Ühingu eelarves eristatud osa ning
Akrediteerimiskeskuse rahaliste vahendite ja varade üle peetakse arvestust eristatult
Ühingu teistest vahenditest.
8. Akrediteerimiskeskuse juhataja
8.1. Akrediteerimiskeskuse juhataja juhib Akrediteerimiskeskuse tööd, alludes Ühingu
tegevdirektorile.
8.2. Akrediteerimiskeskuse juhataja:
8.2.1. kinnitab akrediteerimisprotseduurid ja juhendid;
8.2.2. võtab vastu akrediteerimis- ja pädevuse tõendamise otsuseid;
8.2.3. sõlmib volituste piires akrediteerimis- ja pädevuse hindamise lepinguid ning
akrediteerimise töövõtulepinguid;
8.2.4. esindab Akrediteerimisasutust rahvusvahelises akrediteerimisalases koostöös ning
sõlmib volituse alusel akrediteerimisasutuste vahelisi vastastikuse tunnustamise
leppeid;
8.2.5. teeb tegevdirektorile ettepaneku Akrediteerimiskeskuse eelarve ja tegevuskava
osas ning vastutab nende täitmise eest;
8.3. Akrediteerimiskeskuse juhataja äraolekul asendab teda tegevdirektori poolt määratud
Akrediteerimiskeskuse töötaja.
9. Akrediteerimiskeskuse nõukoda
9.1. Akrediteerimiskeskuse nõukoda (edaspidi tekstis “nõukoda”) on Akrediteerimiskeskust
vastavushindamis- ja akrediteerimisalases tegevuses nõustav ühiskondlik organ.
9.2. Akrediteerimiskeskuse nõukoja liikmeteks on akrediteerimisest huvitatud osapooled.
9.3. Akrediteerimiskeskuse nõukoda töötab vastavalt Akrediteerimiskeskuse juhataja
kinnitatud põhikirjale.
9.4. Nõukoja töö asjaajamise kindlustab Akrediteerimiskeskus.
10.Audiitor
10.1. Audiitori määrab üldkoosolek kuni kolmeks aastaks.
10.2. Audiitor kontrollib Ühingu finantstegevust ja muu varalise vastutusega seotud tegevuse
vastavust põhikirjale ja õigusaktidele.
10.3. Juhatuse liikmed ja Ühingu palgalised töötajad peavad võimaldama audiitoril tutvuda
audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.
10.4. Audiitor koostab audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitab üldkoosolekule.
10.5. Audiitor ei tohi olla juhatuse liige, raamatupidaja ega Ühingu töötaja, samuti nendega
võrdset majandushuvi omav isik.
11.Vara ja finantseerimine
11.1. Ühingu vara kasutatakse ainult Ühingu eesmärkide elluviimiseks.
11.2. Akrediteerimiskeskuse vara võib kasutada ainult akrediteerimiskeskuse tegevusega
seotud eesmärkidel.
11.3. Ühingu vara tekib:
11.3.1. liikmete sisseastumis- ja liikmemaksudest;
11.3.2. Ühingu vara kasutamisest ja tegevusest saadavast tulust;
11.3.3. põhikirjaliste teenuste müügist;
11.3.4. annetustest, eraldistest ning muudest kingitustest ja laekumistest;
11.3.5. omandi ja väärtpaberite tuludest;
11.3.6. muust tulust, mis on seotud ja tuleneb Ühingu põhikirjalise tegevuse
arendamisest.
11.4. Ühing vastutab kõigi kohustuste eest oma varaga.
11.5. Mitterahaliseks sisseastumismakseks või liikmemaksuks võib olla mis tahes rahaliselt
hinnatav ja Ühingule üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet
ja mille on hinnanud audiitor.
12.Ühingu ühinemine, jagunemine, lõpetamine ja vara jaotus Ühingu
lõpetamise korral
12.1. Ühing ühineb, jaguneb või lõpetatakse üldkoosoleku otsuse põhjal seaduses ettenähtud
korras.
12.2. Ühing lõpetatakse:
12.2.1. üldkoosoleku otsusega;
12.2.2. muul seaduses ettenähtud alusel.
12.3. Ühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine seaduses sätestatud korras.
12.4. Ühingu tegevuse lõpetamise korral jaotatakse vara pärast võlausaldajate kõigi nõuete
rahuldamist ja raha deponeerimist selleks õigustatud isikute vahel, kes määratakse
üldkoosoleku otsusega arvestades järgmist:
12.4.1. Eesti standardid ja muu standardimisega seotud dokumentatsioon antakse üle
uuele Eesti standardiorganisatsioonile või selle küsimuse otsustab Vabariigi
Valitsus.
12.4.2. Akrediteerimiskeskuse varad antakse üle uuele Eesti akrediteerimisasutusele või
selle küsimuse otsustab Vabariigi Valitsus.
Ettevõtte üleandmise leping (projekt)
mai 2020. a.
Mittetulundusühing Eesti Standardikeskus, registrikood 80120020, aadress Akadeemia tee
21/6, Tallinn 12618 (edaspidi EVS), mida esindavad põhikirja alusel juhatuse liikmed Mait Palts
ja Ando Leppiman, ühelt poolt
ja
Sihtasutus Eesti Akrediteerimiskeskus, registrikood 90005739, aadress Mäealuse tn 2/1,
Tallinn 12618 (edaspidi EAK), mida esindab põhikirja alusel juhataja Kristiina Saarniit, teiselt
poolt, edaspidi koos nimetatud Pooled ja eraldi Pool,
sõlmisid ettevõtte üleandmise lepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:
1. Lepingu ese ja selle üleminek
1.1. Ettevõtte üleandmise lepingu esemeks on Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus
põhitegevus, milleks on tegutsemine Eesti akrediteerimisasutusena vastavalt toote
nõuetele vastavuse seaduse §-le 38, sh vastavushidamisasutuste akrediteerimine ja
mõõtjate (asutuste) erialase pädevuse hindamine ja tõendamine, akrediteerimise
korraldamine, ning mille koosseisu kuuluvad (edaspidi Ettevõte):
1.1.1. kõik Ettevõtte kliendilepingud (akrediteerimise ja pädevuse hindamise
lepingud);
1.1.2. kõik Ettevõtte assessorite ja ekspertidega sõlmitud töövõtulepingud;
1.1.3. Lepingu Lisas 1 nimetatud hanke- ja halduslepingud;
1.1.4. laekumata debitoorsed ja kreditoorsed võlgnevused;
1.1.5. Ettevõtte omandis olevad vallasasjad, milliste loetelu on toodud käesoleva
lepingu Lisas 2 ning pärast käesoleva lepingu sõlmimist soetatud Ettevõtte
vallasasjad;
1.1.6. Ettevõttele kuuluv intellektuaalomad ja immateriaalne vara, mille loetelu on
toodud Lepingu Lisas 3;
1.1.7. Ettevõtte tegevuse käigus koostatud dokumendid;
1.1.8. Ettevõtte töötajate töölepingud;
1.1.9. Ettevõtte Euroopa akrediteerimiskoostöö organisatsioonis EA (European co-
operation for Accreditation) liikmelisusega seotud õigused ja kohustused.
1.2. Koos ettevõttega annab EAK EVS-ile üle EAK kontodel olevad rahasummad, välja
arvatud EAK E-riigikassa kontol nr 3500078665 olevad rahalised vahendid summas
100 000 eurot.
1.3. Lepingu alusel annab EAK Lepingus sätestatud tingimustel ja korras EVS-ile üle
Lepingu esemeks oleva Ettevõtte.
1.4. Ettevõte ja selle juurde kuuluvad õigused, kohustused ja asjad antakse EVS-ile üle
hiljemalt 1. jaanuaril 2021.a, millisest päevast arvates tekib EVS-il ka õigus
omandada Ettevõttest saadav tulu.
Seejuures:
1.4.1. kõik Ettevõtte nõuded ja kohustused, mis muutuvad sissenõutavaks Lepingu
punktis 1.4 toodud kuupäevast alates, tuleb tasuda EVS-i poolt või EVS-ile;
1.4.2. EAK kannab Lepingu punktis 1.2 nimetatud rahalised vahendid üle EVS
Swedbank AS-i arveldusarvele nr EE162200221014447331 hiljemalt
05.01.2021;
1.4.3. EAK kohustub andma Ettevõtte koosseisu kuuluvate asjade valduse EVS-ile
üle hiljemalt 01.01.2021.
2. Poolte kinnitused
2.1. EAK kinnitab, et:
2.1.1. Ettevõtet ei ole koormatud Lepingus ja sätestamata kolmandatele isikutele
kuuluvate õigustega, Ettevõtte suhtes ei ole käimas ühtegi õigusvaidlust,
samuti ei esine asjaolusid, mis Ettevõtte müüki ja omandamist EVS-i poolt
takistaksid;
2.1.2. kõik Lepingus loetletud õigused on kehtivad ja nende kohta antud andmed,
samuti kogu EAK poolt liitumisläbirääkimiste käigus EVS-ile kirjalikult
esitatud informatsioon vastavad tõele;
2.1.3. tal on kõik õigused Lepingu sõlmimiseks ning ei esine ühtki asjaolu, mis
Lepingu sõlmimist või selle täitmist takistada võiks;
2.1.4. EAK annab Ettevõtte koosseisu kuuluvad Lepingu esemed seisukorras, nagu
need on Lepingu sõlmise hetkel, arvestades seejuures asjade tavapärast
kulumist;
2.1.5. kuni Lepingu sõlmimiseni ei ole EAK Lepingu esemeid kellelegi võõrandanud
ega koormanud piiratud asjaõigustega, Lepingu esemete suhtes ei ole vaidlusi,
sealhulgas kohtulikke vaidlusi, Lepingu esemetel ei lasu käsutamiskeelde;
2.1.6. EAK maksuvõlg puudub;
2.1.7. EAK suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti ega algatatud pankrotimenetlust
ning käesoleva Lepingu sõlmimine ei kahjusta EAK majanduslikku seisundit
ega võlausaldajate huve.
2.2. EVS kinnitab, et:
2.2.1. neil on kõik õigused Lepingu sõlmimiseks ja eeldused Lepingu täitmiseks ning
ei esine ühtki asjaolu, mis Lepingu sõlmimist või selle täitmist takistada võiks;
2.2.2. EVS esindajate volitused on kehtivad ega ole tagasi võetud ning puuduvad
asjaolud, mis piiraksid või välistaksid EVS õigust sõlmida Lepingut ja et
EVSil esindajatel on lähtuvalt seadustest, sealhulgas mittetulundusühingute
seadusest ja EVS põhikirjast kõik vajalikud esindatava mittetulundusühingu
sisesed otsused ja kooskõlastused Lepingu sõlmimiseks;
2.2.3. EVS on põhjalikult tutvunud Ettevõttega ning kogu EAK poolt Ettevõtte kohta
esitatud dokumentatsiooniga ja EVS on eelnimetatud informatsiooni põhjal
teadlik Ettevõtte koosseisust ja seisukorrast;
2.2.4. EVS on teadlik Ettevõtte omandamisega tekkivatest õigustest ja kohustustest
ja suudab neid nõuetekohaselt täita;
2.2.5. EVS on teadlik Ettevõtte koosseisu kuuluvate Lepingu esemete seisukorrast
Lepingu sõlmimise hetkel.
3. Tasu
EVS ei maksa Ettevõtte ülemineku eest tasu, vaid võtab Ettevõtte üle ja jätkab selle
tegevust.
4. Poolte kohustused
4.1. EAK kohustub Lepingu sõlmimisest alates:
4.1.1. mitte tegema enne Ettevõtte üleandmist Ettevõttega tavapärasest
majandustegevusest väljuvad tehingud. Kui selliseid tehinguid ei saa
vältida, tuleb need EVS-ga kooskõlastada;
4.1.2. mitte halvendama enne Ettevõtte üleandmist Ettevõtte koosseisus oleva,
Lepingu Lisas 2 nimetatud, vara seisukorda, välja arvatud vara tavapärasest
kasutamist tulenev seisukorra muutus ega võõrandama Lepingu Lisades 2
ja 3 nimetatud vara, koormama vara piiratud asjaõigustega või tegema
muid tehinguid, mis takistaksid EVS-l nimetatud vara sihipärast
kasutamist;
4.1.3. võimaldama EVS-il igal aja tutvuda Ettevõtte seiskorraga (sh Ettevõtte
raamatupidamisandmetega) ning andma nõudmisel Ettevõtte ja selle
seisukorra kohta tõest informatsiooni.
4.2. EVS kohustub alates 1.1.2021 tagama Sihtasutusele Eesti Akrediteerimiskeskus
ligipääsu Sihtasutuse likvideerimiseks ja 2020. aruannete tegemiseks vajalikule
dokumentatsioonile, mis antakse Lepinguga üle EVS-ile.
5. Poolte vastutus
5.1. EAK ja EVS vastutavad teineteise ees Lepingus sätestatud kohustuste rikkumise tõttu
teisele Poolel tekkiva otsese varalise kahju eest.
5.2. Muude rikkumiste korral, mida Lepingus eraldi reguleeritud ei ole, on Poolel õigus
Lepingust taganeda, kui tegemist on olulise Lepingu rikkumisega. Olulise Lepingu
rikkumisega on eelkõige, kuid mitte ainult, tegemist siis, kui:
5.2.1. Pool rikub Lepingu punktis 4 nimetatud kohustusi;
5.2.2. kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud Pool olulisel määral ilma sellest,
mida ta õigustatult Lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine Pool ei
näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane
mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud;
5.2.3. kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu;
5.2.4. kohustuse rikkumine annab kahjustatud Poolele mõistliku põhjuse eeldada, et
teine Pool ei täida kohustusi ka edaspidi.
5.3. EVS-il on õigus lepingust taganeda, kui:
5.3.1. mõni Lepingu punktis 2.1 nimetatud EAK poolsed kinnitus ei vasta enam
tegelikule olukorrale;
5.3.2. EAK rikub Lepingu punktides 4.1.1 või 4.1.2 toodud kohustust.
6. Lepingu tähtaeg ja jõustumine
6.1. Leping loetakse sõlmituks selle mõlema Poole poolt allkirjastamisel.
6.2. Leping jõustub, kui enne 01.07.2020 on:
6.2.1. EVS üldkoosolek võtnud vastu otsuse EVS tegevuse laiendamiseks
akrediteerimistegevustega;
6.2.2. Vabariigi Valitsus andnud korralduse, millega antakse volitused Sihtasutuse
Eesti Akrediteerimiskeskus lõpetamise otsustamiseks ning nimetatakse Eesti
riikliku akrediteerimisasutuse ülesandeid täitma EVS.
6.3. Lepingu punkt 4 jõustub Lepingu allkirjastamisest.
6.4. Leping kehtib kuni kõigi Lepingust tulenevate kohustuste täieliku ja nõuetekohase
täitmiseni Poolte poolt.
6.5. Leping kaotab kehtivuse, kui enne 01.07.2020 ei ole mõlemad Lepingu punktides
6.2.1 ja 6.2.2 nimetatud tingimused saabunud.
7. Muud tingimused
7.1. Lepingu muutmine toimub Poolte kirjalikul kokkuleppel, muudatused vormistatakse
Lepingu lisana. Muudatused loetakse sõlmituks Poolte allkirjastamisest või
muudatuses ettenähtud muul tähtajal.
7.2. Mõne sätte kehtetuse või tühisuse korral, kohustuvad Pooled selle lühima võimaliku
aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul, asendama kehtiva sättega, mis
järgib oma sisult võimalikult suures ulatuses Poolte esialgseid kavatsusi.
7.3. Käesoleva Lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad Pooled Eesti Vabariigis
kehtivast seadusandlusest.
7.4. Lepingu täitmisel ja muutmisel tekkivad vaidlused lahendavad Pooled läbirääkimiste
teel, läbirääkimiste ebaõnnestumisel lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi
seadusandlusega ettenähtud korras.
8. Esindajad Lepingu täitmisega seotud küsimustes
8.1. EVS esindaja Ettevõtte üleandmisel, Lepingu punktis 4.1.3 nimetatud kohustuse
täitmisel infovahetuses ning asjade valduse üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamisel
on EVS tegevdirektor Priit Kikas,
[email protected].
8.2. EAK volitatud esindaja Ettevõtte üleandmisel Lepingu punktis 4.1.3 nimetatud
kohustuse täitmisel ning asjade valduse üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamisel on
EAK juhataja Kristiina Saarniit,
[email protected].
9. Lepingu lisad
Lisa 1 – Ettevõtte koosseisu kuuluvate hanke- ja halduslepingute nimekiri;
Lisa 2 – Ettevõtte koosseisu kuuluvate vallasasjade nimekiri;
Lisa 3 – Ettevõtte koosseisu kuuluva intellektuaalomandi ja immateriaalse vara nimekiri.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
EAK esindaja: EVS esindaja: EVS esindaja:
Kristiina Saarniit Mait Palts Ando Leppiman
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MKM/20-0628 - Volitus Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus lõpetamise otsustamiseks ja Eesti riikliku akrediteerimisasutuse nimetamine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 11.06.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e82cca11-c868-4722-b89f-7e8ab67612f3
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e82cca11-c868-4722-b89f-7e8ab67612f3?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main