dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vabariigi Valitsuse korralduse „Volitus Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus lõpetamise otsustamiseks ning Eesti riikliku akrediteerimisasutuse nimetamine” eelnõu

Sotsiaalministeerium · 21. mai 2020
Viit
1.2-3/1727-1
Registreeritud
21. mai 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Gerly Lootus (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
11. juuni 2020

Failid

  • 📎2-420-01753347 21.05.2020 Väljaminev kiri.bdoc1918 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Justiitsministeerium Maaeluministeerium Meie 21.05.2020 nr 2-4/20-0175/3347 Siseministeerium Keskkonnaministeerium Sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsuse korralduse „Volitus Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus lõpetamise otsustamiseks ning Eesti riikliku akrediteerimisasutuse nimetamine” eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Volitus Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus lõpetamise otsustamiseks ning Eesti riikliku akrediteerimisasutuse nimetamine” eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskiri Lisaadressaadid: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Tööandjate Keskliit Triinu Sillamaa 625 6391 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EELNÕU 14.05.2020 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Volitus Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus lõpetamise otsustamiseks ja Eesti riikliku akrediteerimisasutuse nimetamine Riigivaraseaduse § 78 lõike 1 punkti 2 ja lõike 5 ning toote nõuetele vastavuse seaduse § 37 lõike 2 alusel: 1. Volitada majandus- ja taristuministrit riigi asutajaõiguste teostajana otsustama Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus (regitrikood 90005739) lõpetamine alates 1. jaanuarist 2021. a. 2. Nimetada Eesti riikliku akrediteerimisasutuse ülesandeid täitma Mittetulundusühing Eesti Standardikeskus (regitrikood 80120020), kes võtab üle akrediteerimistegevuse Sihtasutuselt Eesti Akrediteerimiskeskus. 3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2010. a korralduse nr 280 „Eesti riikliku akrediteerimisasutuse ja Eesti standardiorganisatsiooni nimetamine“ punkt 1. 4. Korralduse punktid 2 ja 3 jõustuvad 1. jaanuaril 2021. a. Jüri Ratas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 14.05.2020 Vabariigi Valitsuse korralduse „Volitus Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus lõpetamise otsustamiseks ning Eesti riikliku akrediteerimisasutuse nimetamine” eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vastavalt toote nõuetele vastavuse seadusele nimetab Vabariigi Valitsus korraldusega Eesti riikliku akrediteerimisasutuse ülesandeid täitva isiku. Käesoleva eelnõuga nimetatakse uus Eesti riiklik akrediteerimisasutus ning antakse volitus majandus- ja taristuministrile Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus (edaspidi SA EAK) lõpetamiseks. Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse nõunik Triinu Sillamaa (tel 625 6391; [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel: 715 3403, e post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu Eesti riiklik akrediteerimisasutus on mittetulunduslikel alustel tegutsev riigi poolt asutatud juriidiline isik, kelle põhikirjalise tegevuse eesmärk on vastavushindamisasutuste akrediteerimine (toote nõuetele vastavuse seadus (edaspidi TNVS) § 37 lg 1). Eesti standardiorganisatsioon on selle liikmeid esindav ja riigi osalusel asutatud mittetulundusühing, mille põhikirjalise tegevuse eesmärk on koostada ja avaldada standardeid ning esindada Eestit rahvusvahelises standardimises (TNVS § 44 lg 1). Praegu on Vabariigi Valitsuse 08. juuli 2010. a korraldusega nr 280 „Eesti riikliku akrediteerimisasutuse ja Eesti standardiorganisatsiooni nimetamine“ nimetatud Eesti riiklikuks akrediteerimisasutuseks riigi poolt asutatud SA EAK ja Eesti standardiorganisatsiooniks mittetulundusühing Eesti Standardikeskus (edaspidi MTÜ EVS), mille liikmeteks on Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning riik, keda esindab liikmeõiguste teostajana Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Otsus viia akrediteerimistegevus ühte organisatsiooni standardimise korraldamisega tuleneb riigireformi tegevuskava 2019-2023 põhimõtetest, mis on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019-2023 üheks poliitiliseks prioriteediks. Riigi tegevus peab olema pikaajaliselt suunatud sellele, et ühiskond tervikuna areneks ja tootlikkus kasvaks, mistõttu riik peab suutma pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid üle Eesti ka demograafiliste trendide mõjudest tulenevate piiratud ressursside tingimustes. Seega on Vabariigi Valitsuse käsitluse kohaselt riigireformi sisuks ennekõike avaliku võimu organisatsiooni audit ja ümberkorraldamine koos avaliku võimu funktsioonide, ülesannete ning teostamise viiside ja toimemehhanismide revisjoni ja korrigeerimisega. Riigireformi elluviimisega soovitakse saavutada mõjusam ja tõhusam riigiülesannete täitmine, kvaliteetsem avalike teenuste pakkumine, valitsussektori paindlikum ja vähem bürokraatlikum töökorraldus ning valitsussektori kulutuste suhteline vähenemine. Peamised positiivsed riigi haldusala organisatsioonide ühendamiste mõjud on seotud avalike teenuste kvaliteedi kasvu ja riigi haldusala organisatsioonide ressursitõhusama juhtimisega. Riigi haldusala organisatsioonide avalike teenuste koondamisel kahe asemel ühte loob eelduse poliitikate tulemuslikumaks rakendamiseks vähemate riigi haldusala organisatsioonide kaudu ja sellest tulenevalt terviklikumaks tulemusvaldkondade eesmärkidesse panustamiseks. SA EAK on asutatud Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1999. a korraldusega nr 1390-k 2 akrediteerimise teostamiseks ja Eesti esindamiseks rahvusvahelises akrediteerimisalases koostöös. Enne seda tegutses akrediteerimisasutusena Eesti Standardiamet, mis korraldas ka standardimist ja koordineeris metroloogia valdkonda. Akrediteerimisasutus ja standardimisorganisatsioon on riigi strateegilisest vaatest sama eesmärgi täitmisele suunatud – kvaliteedi infrastruktuuri tagamiseks poliitika kujundamine ja elluviimise rakendamine. Nimetatud eesmärk sisaldub ka praeguse Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020 programmis „Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond aastateks 2020–2023“ ja koostamisel olevas Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukavas 2021–2030. SA EAK ja MTÜ EVS strateegiliste eesmärkide kattuvus on tugiprotsesside osas, nagu rahvusvahelistele nõuetele vastamise tagamine, akrediteerimise ja standardimise osas klientidele nõuetele vastava teenuse pakkumine, protsesside efektiivsuse ning teenustest teadlikkuse tõstmine. Mõlemad on samaväärse riikliku prioriteedi taseme ja suurusega organisatsioonid, kus ühe tegevus ei jää teise varju. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määruse (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30–47) (edaspidi määrus (EÜ) nr 765/2008), artikkel 4 punkt 7 sätestab, et riiklik akrediteerimisasutus töötab mittetulunduslikul alusel. Ka TNVS ei välista ega sea piiranguid juriidilisele vormile riikliku akrediteerimisasutusena tegutsemisel, võimaldades täita vastavaid ülesandeid ka riigi osalusega mittetulundusühinguna. MTÜ EVS näol on olemas toimiv kvaliteeditaristu asutus, mille liikmed on valmis laiendama MTÜ tegevuse ulatust akrediteerimistegevustega. Seetõttu on valitud akrediteerimistegevuse üleviimine olemasolevasse standardiorganisatsiooni ülesandeid täitvasse mittetulundusühingusse, viies mittetulundusühingu nime tegevuse ulatusega kooskõlla ja täiendades põhikirja lisandunud ülesannete osas, ning lõpetades SA EAK tegevuse. Akrediteerimistegevuse sujuva toimimise tagamiseks on MTÜ EVS ja SA EAK sõlminud kokkuleppe (lisa 1), mille järgi SA EAK annab ja MTÜ EVS võtab üle SA EAK akrediteerimistegevusega seotud õigused ja kohustused, sh SA EAK liikmelisuse Euroopa akrediteerimiskoostöö organisatsioonis European co-operation for Accreditation (EA). Akrediteerimisasutuse ja standardiorganisatsiooni nõuded (TNVS, määrus 765/2008) Akrediteerimist korraldatakse ja tegevusi viiakse läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30–47) (edaspidi määrus (EÜ) nr 765/2008), II peatükis sätestatu kohaselt (TNVS § 36). Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12–33) (edaspidi Euroopa standardimise määrus), kehtestatakse eeskirjad Euroopa standardiorganisatsioonide, riikide standardiorganisatsioonide, liikmesriikide ja komisjoni koostööks, liidu õigusakte ja poliitikat toetavate, tooteid ja teenuseid käsitlevate Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide koostamiseks, viitamiseks sobivate IKT tehniliste spetsifikatsioonide valimiseks ning Euroopa standardimise rahastamiseks ja sidusrühmade osalemiseks Euroopa standardimises. Euroopa standardimise määruses nimetatud riigi standardiorganisatsiooni nimetamine ja standardimise korraldamine on sätestatud TNVS §- des 44-48. 3 Akrediteerimine on mitteäriline ja konkurentsist hoiduv avaliku sektori tegevus. Akrediteerimine toimub avalikes huvides ja selle käigus hinnatakse vastavushindamisasutuste tehnilist kompetentsust ja usaldusväärsust. Seda tehakse läbipaistva ja erapooletu hindamismenetluse teel ainult harmoneeritud ja rahvusvaheliselt tunnustatud standardite alusel. Juba akrediteeritud asutuste akrediteeringute üle teeb SA EAK regulaarset järelevalvet. Määrusest (EÜ) nr 765/2008 ja harmoneeritud standardist EN- ISO 17011 tulenevad piirangud riikliku akrediteerimisasutuse tegevusele, millest olulisemad on:  kohustused ja ülesanded on eristatud selgelt riigi muude ametiasutuste kohustustest ja ülesannetest eesmärgiga suurendada riikliku akrediteerimisasutuse sõltumatust ning tema tegutsemise erapooletust ja sõltumatust;  töötab mittetulunduslikul alusel ehk asutus võib osutada oma teenuseid tasu eest või saada tulu, kuid peab investeerima kogu jääktulu akrediteerimistegevuse arendamisse akrediteerimisasutuse üldiste ülesannete piirides;  ei paku ega osuta teenuseid ega vii läbi toiminguid, mis on vastavushindamisasutuste ülesanded, ei oma vastavushindamisasutusega seotud rahalisi või juhtimisalaseid huve;  ei tohi osutada akrediteerimisalaseid nõustamisteenuseid;  on korraldatud selliselt, et on sõltumatu tema poolt hinnatavatest vastavushindamisasutustest ja ärilisest survest ning on tagatud, et vastavushindamisasutustega ei teki huvide konflikti. MTÜ EVS ei paku ega osuta täna teenuseid ega vii läbi toiminguid, mis on vastavushindamisasutuste ülesanded, samuti puuduvad otseselt vastavushindamisega seotud rahalised või juhtimisalased huvid. MTÜ EVS on Euroopa standardimisorganisatsioonide CEN (European Committee for Standardization) ja CENELEC (European Committee for Electrotechnical Standardization) liikmelisuse nõuetele vastavuse tõendamiseks sertifitseeritud SA EAK poolt akrediteeritud sertifitseerimisasutuse poolt, kelle väljastatud vastavussertifikaat kinnitab Euroopa standardimisorganisatsioonide liikmelisuse nõuete täidetust. Nimetatud nõuete täidetus ja täidetuse tõendamine on eelduseks, et Eesti standardiorganisatsioon saaks olla Euroopa standardiorganisatsioonide liige ning esindada Eesti huvipooli Euroopa standardimises. Edaspidi on võimalik vastavushindamisasutustega seotud huvide konflikti vältimiseks kasutada MTÜ EVS Euroopa standardimisorganisatsioonide nõuetele vastavuse tõendamiseks alternatiivset rahvuslike standardiorganisatsioonide vahelist vastastikuse hindamise (peer assessment) skeemi. MTÜ EVS korraldab standardite, sh akrediteerimisel kasutatavate, rakendamise koolitusi ning nõustab standardite kasutajaid ja tehniliste komiteede liikmeid standardite rakendamise ja koostamise küsimustes, kuid ise kliente otseselt akrediteerimisalaselt ei nõusta. Seega MTÜ EVS ei saa jätkata vastavushindamisega seotud ühe ettevõtte või asutuse spetsiifiliste koolituste või konsultatsioonide pakkumisega tulenevalt erapooletuse ja sõltumatuse põhimõttest, kuid antud muudatus on MTÜ EVS teenuste portfellis väga väikese mõjuga. Akrediteerimistegevuse viimisel standardimisorganisatsiooniga ühte organisatsiooni on võimalik akrediteerimisega seotud kohustused ja ülesanded eraldada MTÜ EVS muudest tegevustest nii ametikohtade kui ka eelarve vaatest, täites sellega määrusest (EÜ) nr 765/2008 ja harmoneeritud standardist EN-ISO 17011 tulenevad nõuded akrediteerimisasutusele. EA liikmelisus ja vastastikuse tunnustamise MLA (Multilateral Agreement) leping SA EAK on Euroopa akrediteerimiskoostöö organisatsiooni EA (European co-operation for Accreditation), mis on loodud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 14 alusel ja kuhu kuuluvad kõik määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 4 lõike 1 järgi nimetatud riiklikud akrediteerimisasutused, põhiliige alates juunist 2000. a. Kõik riiklikud 4 akrediteerimisasutused peavad läbima määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 10 kohase vastastikuse hindamise ja olema EA mitmepoolse vastastikuse tunnustamise lepingu MLA (Multilateral Agreement) liige. SA EAK on MLA liige kalibreerimislaborite, katselaborite ja inspekteerimisasutuste, sertifitseerimistegevuste (toote, personali, juhtimissüsteemi) ja kasvuhoonegaaside heitkoguste tõendamisasutuste akrediteerimise alal. EA liikmelisust reguleeriva dokumendi Articles of Association (edaspidi AOA) artikli 5 punkti A alapunkti a järgi on EA täisliige, kes on liikmesriigi poolt seaduslikult nimetatud riiklik akrediteerimisasutus vastavalt määrusele (EÜ) nr 765/2008. SA EAK on EA täisliige, kuna ta on nimetatud riigi poolt akrediteerimisasutuseks Vabariigi Valitsuse korraldusega. AOA art 6 järgi lõpeb liikmelisus, kui liige lakkab eksisteerimast (a), välja astumise teate esitab liige (b) või EA (c), või liige arvatakse EA-st välja (d). Järjepidevuse vaates jätkub SA EAK tegevus MTÜ EVS struktuuriüksusena, kuivõrd MTÜ EVS nimetatakse käesoleva Vabariigi Valitsuse korraldusega SA EAK tegevuste jätkajaks ja MTÜ-s EVS jätkab üksus Eesti Akrediteerimiskeskus Eesti akrediteerimisasutusena. SA-st EAK akrediteerimistegevuse üleviimisel MTÜ-sse EVS kokkuleppe (lisa 1, Ettevõtte üleandmise leping) kohaselt lähevad SA EAK akrediteerimisasutuse ülesannetega seotud varad ja kohustused üle MTÜ-le EVS. Tegemist on ettevõtte üleminekuga võlaõigusseaduse § 180 tähenduses, mille kohaselt SA-le EAK kuuluvad SA EAK majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muuhulgas ettevõttega seotud lepingud ja osa rahalistest vahenditest (sh sihtkapital), antakse üle MTÜ-le EVS. Ettevõtte üleandmise lepingu eesmärk on väljendada SA EAK Nõukogu ja MTÜ EVS juhatuse tahet anda SA EAK tegevus ja õigusjärglus üle MTÜ-le EVS. Lepingu sõlmimisega loetakse SA EAK varad, lepingud ja muud kohustused üle antuks ja MTÜ EVS jätkab akrediteerimistegevust SA EAK õigusjärglasena. Kuna vastavalt sihtasutuste seaduse § 48 lõikele 1 toimub sihtasutuse lõpetamisel selle likvideerimine, jäetakse vastava menetluse läbiviimiseks SA- sse vajalikud rahalised vahendid. Kui pärast likvideerimismenetluse lõpuleviimist nimetatud rahalised vahendid ei ole täies mahus ammendunud, antakse need SA EAK lõpetamise järel samuti üle MTÜ-le EVS akrediteerimistegevuse korraldamiseks. EA riiklike akrediteerimisasutuste hindamise korra EA-2/02 lisa 7 punkti 1.4 järgi EA mitmepoolse vastastikuse tunnustamise lepingu MLA liikmelisus katkeb, kui akrediteerimisasutuse EA liikmelisus peatatakse või tühistatakse. Akrediteerimisasutuse, kelle MLA liikmelisus on peatatud, peatamisperioodil antud akrediteeringud ei ole MLA tunnustusega ja rahvusvaheliselt tunnustatud. Enne peatamist välja antud akrediteeringud on rahvusvahelise tunnustusega. Käesoleval juhul jäävad MLA allkirjastamise kriteeriumid EA-1/06 täidetuks, kuna sisutegevused jäävad samaks. Eesti akrediteerimisasutuse järgmine evalueerimine ehk EA poolne hindamine on planeeritud 2021. aastal ja EA-lt seni saadud info kohaselt toimub muudatuste hindamine tavapärase hindamise käigus. MTÜ-s EVS on plaanis jätkata sisuliste akrediteerimistegevust käsitlevate protsessidega dokumendis EA-1/17 S1 A - AB ja määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 8 (nt tagatud sõltumatus vastavushindamisasutustest, tegutsemine mittetulunduslikel alustel) kirjeldatud viisil, millega on jätkuvalt täidetud EA liikmelisuse kriteeriumid. EA riiklike akrediteerimisasutuste hindamise korra EA-2/02 punkt 2.2.2. järgi peab akrediteerimisasutus viivitamatult teavitama EA sekretariaati olulistest muutustest, lisades teavitusele muudatuste mõjude hindamise analüüsi. Olulised muudatused on näiteks õigusliku staatuse muutumine, juhtivtöötjate ehk tipp-juhtkonna (Top Management) ja akrediteerimisjuhtide (Senior accreditation program personnel) personali muudatused, akrediteerimiskriteeriumite ja - protseduuride muutused. Akrediteerimisasutuse sõltumatuse ja erapooletuse kontekstis on akrediteerimistegevuse üleviimisel MTÜ-sse EVS olulised muudatused järgmised: 5 1. Akrediteerimisasutus muudetakse iseseisvast ja eraldiseisvast juriidilisest isikust osaks teisest juriidilisest isikust, millel on lisaks akrediteerimisele ka muid funktsioone. Akrediteerimisfunktsioon piiritletakse selgelt akrediteerimise üksusega, mille tegevus on eraldatud MTÜ EVS teistest tegevustest. Selliselt on MTÜ EVS tervikuna ja akrediteerimisasutus MTÜ üksusena sõltumatud akrediteerimisasutuse poolt hinnatavatest vastavushindamisasutustest. MTÜ EVS osana ei ole akrediteerimisasutuse erapooletust võimalik survestada äriliselt, finantsiliselt vm viisil ja akrediteerimisteenust osutatakse ühtsetel alustel (kriteeriumid, protseduurid, hinnakiri) kõikidele akrediteerimisasutuse klientidele taotlejatel vahet tegemata. 2. Muutub akrediteerimisasutuse senine tipp-juhtkond – jätkavad 3 senist akrediteerimisasutuse tipp-juhtkonna liiget (akrediteerimisjuhid) ning ühend-MTÜ koosseisust ühineb tipp-juhtkonda 2 uut liiget (MTÜ juhataja ja kvaliteedijuht). SA EAK nõukogu asemel jätkab juhtorganina MTÜ EVS juhatus. Uued tipp-juhtkonna liikmed ei ole akrediteerimisasutuse poolt hinnatavate vastavushindamisasutuste ega akrediteerimisalaseid konsultatsioone pakkuvate asutustega seotud ning nad on teadlikud akrediteerimisasutuse erapooletuse ja objektiivsuse tagamise nõuetest ja vajalikkusest. Akrediteerimisasutustele kehtivate sõltumatuse ja erapooletuse muude nõuete osas MTÜ EVS koosseisus muudatusi ei toimu. Akrediteerimisasutuse tegevuse liikumisest MTÜ-sse EVS tekkivad muudatused ei kahjusta praeguse info põhjal akrediteerimisasutuse sõltumatust ja erapooletust vastavushindamisasutustest ning akrediteerimisfunktsioon jääb jätkuvalt sõltumatuks ja eraldiseisvaks riigi teistest funktsioonidest. Akrediteerimisasutuse sõltumatuse ja erapooletuse analüüsi ajakohastatakse jooksvalt ning MTÜ-sse EVS akrediteerimistegevuse üleviimise ettevalmistamise käigus tuvastatud ohud akrediteerimistegevuse erapooletusele on võimalik maandada. Eeltoodust tulenevalt teavitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium EA sekretariaati akrediteerimisasutuses toimunud muudatustest vähemalt ühe kuu jooksul nende toimumisest ehk hiljemalt 31. jaanuar 2021. Ülemineku sujuvamaks korraldamiseks tehakse eelnimetatud teavitus pärast Vabariigi Valituse otsust esimesel võimalusel. Akrediteerimistegevuse finantseerimine Akrediteerimisasutus toimib mittetulunduslikel alustel. Akrediteerimistegevust finantseeritakse klientide poolt akrediteerimisasutusele tasutavatest akrediteerimistasudest ja riigieelarves ette nähtud eraldisest. Riigieelarvest finantseeritakse akrediteerimisasutuse osalemist Euroopa ja rahvusvaheliste akrediteerimisalaste koostööorganisatsioonide tegevuses (TNVS § 37 lg 3). Akrediteerimistasud jagunevad hindamis- ja aastatasudeks ning nende tasude eesmärk on tagada akrediteerimisskeemide toimimine, sealhulgas asutuse majandamiskulude katmine. Akrediteerimisteenuse finantseerimine on üles ehitatud isetasuvuse põhimõttel. Akrediteerimise hinnad ja kriteeriumid on sätestatud TNVS §-s 381- 384 ja TNVS §-i 384 alusel kehtestatud 09.09.2016 majandus- ja taristuministri määruses nr 54 „Eesti akrediteerimisasutuse võetava aastatasu määramise põhimõtted ja tasu määrad“. Akrediteerimistegevuse üleviimisel MTÜ-sse EVS akrediteerimistegevuse finantseerimine jätkub samadel alustel, kusjuures tekib juhtimiskulude (ca 10 000 eurot aastas) kokkuhoid SA EAK Nõukogu tasude osas. Muud kulud ja tulud jäävad samaks. Sealjuures juhime tähelepanu, et tulenevalt määruse (EÜ) nr 765/2008 rakendamise põhimõtetest (sh määruse (EÜ) nr 765/2008 põhjenduspunkt 14) ei ole akrediteerimisasutuse eesmärk organisatsiooni omanike või liikmete varale lisanduva kasu saamine, sealhulgas kasumi jaotamine või maksimeerimine. Akrediteerimisteenusest tulu arvel võib teha investeeringuid akrediteerimistegevuse arendamiseks, mistõttu on oluline SA EAK rahalised vahendid akrediteerimistegevuse üleminemisel MTÜ-sse EVS samuti üle anda ja jätkata rahastamist 6 samadel alustel. Muuhulgas antakse üle MTÜ-le EVS SA EAK asutaja ehk riigi poolt antud sihtkapital (ca 130 000 eurot), mis anti SA-le EAK põhikirjalise eesmärgi ehk akrediteerimistegevuse korraldamiseks. SA EAK rahalistest vahenditest kaetakse akrediteerimise ülesande üleviimisel tekkivad ühekordsed kulud, mille moodustavad võimalikud SA EAK töötajate koondamise või lepingu lõpetamise, akrediteerimisasutuse uuele rendipinnale kolimise ja selle sisustamisega, ühise sümboolika loomisega ning sihtasutuse lõpetamisega seotud kulud – hinnanguliselt kuni 100 000 eurot. SA EAK rahalised vahendid, välja arvatud SA EAK lõpetamise kuludega seonduv, antakse 1. jaanuaril 2021. a üle MTÜ-le EVS, millega kaetakse akrediteerimistegevuse jooksvad ja ülesande üleminekuga seotud kulud. Mittetulundusühingu struktuur pärast akrediteerimisasutuse ülesannete mittetulundusühingusse viimist Määruses (EÜ) nr 765/2008 (sh artikli 4 lõikes 6) ja standardis EVS-EN ISO/IEC 17011:2017 (sh punktis 5.3) toodud akrediteerimisasutuse eraldatuse nõuete täitmiseks liidetakse akrediteerimisfunktsioon MTÜ-ga EVS eraldi põhikirjalise struktuuriüksusena (Eesti Akrediteerimiskeskus). MTÜ EVS akrediteerimistegevuse lisandumise tõttu muudetakse MTÜ nime ja täiendatakse põhikirja. Täiendatud põhikirja projekt on lisatud seletuskirjale (lisa 2). Üldkoosolek (3 liiget) Juhatus (kuni 5 liiget) Tugiteenused: Infosüsteemide Akrediteerimise arendusspetsialist (1) nõukoda Infosüsteemide Tegevdirektor (1) administraator (1) Büroojuht (1) Pearaamatupidaja (1) Info- ja Standardimisosakond Akrediteerimiskeskus (EAK) turundusosakond (EVS) Juhataja (1) Kvaliteedijuht (1) Juhataja (1) Juhataja (1) Klienditeenindus: Standardimis- Teabespetsialist (3) koordinaator (5) Sertifitseerimise, Standardimis- Katsetamise, WTO teavituspunkt: spetsialist (1) kalibreerimise ja inspekteerimise ja Teavitusspetsialist (1) Toimetaja (2) mõõtmise üksus tõendamise üksus Koolitusjuht (1) Akrediteerimis- Akrediteerimis- Tootespetsialist (1) juht (1) juht (1) 7 Akrediteerimise ülesande üleminekul MTÜ-sse tekkivad uued struktuuriüksused koos ametinimetustega on struktuuriskeemil toodud helerohelise taustaga, MTÜ EVS olemasolevad struktuuriüksused helesinise taustaga. Sulgudes olev number ametikohtade taga näitab sama nimetusega ametikohtade arvu struktuuris. Akrediteerimiskeskuses säilitatakse kõigi akrediteerimisega seotud (akrediteerimisasutuse juht, akrediteerimisjuhid, peaassessorid, kvaliteedijuht) töötajate ametikohad vastavalt tänasele SA EAK sisemisele struktuurile. Mittetulundusühingus juhib Akrediteerimiskeskust ja langetab sisulisi akrediteerimisotsuseid akrediteerimiskeskuse juhataja. Tugitegevused (raamatupidamine, büroo- ja dokumendihaldus, personalitöö, klienditeenindus) liidetakse pärast ettevõtte üleminekut MTÜ EVS tugistruktuuridega, sh kahe osakoormusega raamatupidaja asemel luuakse üks täiskoormusega raamatupidaja ametikoht. SA EAK kvaliteedijuhi ja Standardikeskuse kvaliteedispetsialisti ülesanded koondatakse ühte kogu organisatsioonile kvaliteedijuhtimist pakkuvasse ametikohta. Akrediteerimise assistendi, assisteerimise, büroo korrashoiu ja dokumendihaldusega seotud ülesanded liidetakse MTÜ EVS büroojuhi ülesannetega ning kliendisuhtluse (sh akrediteerimistaotluste vastuvõtt) ja akrediteerimisinfo avaldamisega seotud ülesanded MTÜ EVS klienditeenindusega, luues klienditeenindusse ühe täiendava ametikoha. Sarnaselt SA EAK praeguse struktuuriga nähakse akrediteerimise erinevate huvipoolte kaasamiseks MTÜ struktuuris nõuandva organina ette akrediteerimise huvipoolte esindajatest koosnev akrediteerimise nõukoda. MTÜ kõrgemal tasandil juhtimisega tegeleb MTÜ juhatus, kelle pädevusse jääb ka vastavalt põhikirjas määratletule akrediteerimisega seotud kõrgema tasandi otsuste langetamine. Akrediteerimiskeskuse nõukogu, mis on sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskuse juhtorganiks, või muud akrediteerimise kõrgemat juhtorganit lisaks MTÜ juhatusele ühendatud organisatsioonis eraldi ette ei nähta. SA EAK töötajate üleviimine MTÜ-sse EVS MTÜ EVS struktuuris on hetkel 21 töökohta (20,6 täistööajale arvutatuna) ning SA EAK struktuuris 15 töökohta (14,1 täistööajale arvutatuna). Täienenud MTÜ EVS töötajate arvuks kavandatakse 34. Töötajate arv väheneb kahe töökoha võrra raamatupidamise ja kvaliteedijuhtimise funktsioonide liitmise tulemusel. Lisaks kaob sihtasutuse likvideerimisel ära SA EAK nõukogu ja sellega likvideeritakse üks juhtimistasand koos kolme nõukogu liikme kohaga. Akrediteerimisasutuse põhifunktsioon viiakse MTÜ-sse üle koos töötajate ja ametikohtadega. SA EAK töötajate töölepingud lähevad ettevõtte üleminekul muutumatul kujul üle MTÜ-le vastavalt töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 112 lõikele 1, kuna MTÜ jätkab SA EAK põhifunktsiooni (akrediteerimisasutuse ülesannete) täitmist. Tulenevalt TLS § 112 lõikest 3 ei tohi EAK töötajate töölepingut üles öelda põhifunktsiooni ülemineku tõttu EVSi. Töölepingu ülesütlemine muudel seadusest toodud põhjustel on lubatud, näiteks töötaja koondamine olukorras, kus ümberkorralduste tulemusena ei ole töötajale enam võimalik samasisulist tööd pakkuda. SA EAK juhatuse liikmele, kelle leping lõpetatakse SA-s EAK 31.12.2020, pakutakse MTÜ-s EVS struktuuriüksuse Eesti Akrediteerimiskeskuse juhi rolli ja jätkamist töölepinguga. Kuna tegutsevale MTÜ-le EVS lisanduvad akrediteerimistegevusega seotud ülesanded, siis jääb MTÜ EVS registrikood samaks. MTÜ tegevjuhi valik ja nimetamine jääb MTÜ 8 juhatuse pädevusse ning toimub vastavalt MTÜ põhikirjale juhatuse poolt. MTÜ-le uue juhi valimine täiendava ülesande lisandumisel tulenevalt MTÜ põhikirjast ei ole vajalik. SA EAK lõpetamine SA EAK põhikirjaline eesmärk on akrediteerimisülesande täitmine. Seetõttu ei ole vajadust akrediteerimistegevuse SA-st EAK MTÜ-sse EVS viimise järel nimetatud sihtasutuse eksisteerimiseks ja on otstarbekas see lõpetada. Käesoleva eelnõuga antakse SA EAK lõpetamiseks volitus majandus- ja taristuministrile, kes on määratud riigi eest SA EAK asutajaõiguste teostajaks. Majandus- ja taristuministri käskkirjaga tehakse otsus lõpetada SA EAK alates 1. jaanuarist 2021. a ehk pärast akrediteerimistegevuse üle viimist MTÜ-sse EVS. Sama käskkirjaga otsustatakse SA EAK lõpetamise järel allesjäänud vara üleandmine MTÜ-le EVS akrediteerimistegevuse korraldamiseks. Sihtasutuste seaduse § 56 lõike 1 järgi jaotatakse pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja raha hoiustamist allesjäänud vara põhikirja järgi selleks õigustatud isikute vahel. SA EAK põhikirja järgi antakse pärast likvideerimismenetluse kohast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud vara viivitamatult üle asutajaõiguse teostajale, kelleks on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Vara ei või õigustatud isikutele välja jagada enne viie kuu möödumist sihtasutuse lõpetamise registrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest (sihtasutuste seaduse § 56 lg 5). Kogu SA EAK vara, sh asutaja poolt antud sihtkapital, on ette nähtud akrediteerimistegevuse korraldamiseks. Lisaks on nõutud ka määruse (EÜ) nr 765/2008 järgi akrediteerimistegevusega seotud tulu kasutada akrediteerimistegevuse korraldamiseks, sh arendamiseks. Eeltoodust tulenevalt on otstarbekas SA EAK lõpetamise järel alles jäänud vara anda kohe MTÜ-le EVS, mitte kanda vahepeal SA EAK lõpetamise järel allesjäänud vara riigile ja eraldada MTÜ-le EVS sama summa riigieelarvest uuesti. Õigusaktide muudatused Õigusloome hea praktika kohaselt tuleb õigusaktides võimalusel vältida kindlaid ülesandeid täitvate asutuste nimetamist. TNVS-s on sätestatud akrediteerimisasutuse ja standardimisorganisatsiooni ülesanded ning isikute nimetamine on viidud Vabariigi Valitsuse korraldusse. Samas on siiski mõnedes õigusaktides nimetatud SA EAK ja MTÜ EVS isikutena, mitte üldisemalt ülesannete täitjana ehk Eesti akrediteerimisasutusena või standardimisorganisatsioonina. Käesoleva Vabariigi Valitsuse korraldusest tulenevalt muutub riikliku akrediteerimisasutuse isik ning kui MTÜ EVS muudab oma nime lisandunud akrediteerimisülesande tõttu, tuleb mittetulundusühingu nimi viia vastavusse mittetulundusühingu eesmärgi, tegevuse ulatuse ja õigusliku vormiga. Seetõttu on vajalik üle vaadata ja viia sisse parandused kaheteistkümnes õigusaktis, kus SA EAK ja MTÜ EVS on nimeliselt sätestatud:  keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus;  pakendiseadus;  Vabariigi Valitsuse 20.06.2000 määrus nr 193 „Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“;  Vabariigi Valitsuse 20.03.2001 määrus nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“;  Vabariigi Valitsuse 23.09.2010 määrus nr 140 „Kavandatavast tehnilisest normist, infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest ja teenuse osutamise nõudest teavitamise kord ning teavitamist koordineeriva asutuse määramine“; 9  sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“;  sotsiaalministri 06.05.2002 määrus nr 75 „Ultra- ja infraheli helirõhutasemete piirväärtused ning ultra- ja infraheli helirõhutasemete mõõtmine“;  sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“;  sotsiaalministri 19.08.2004 määrus nr 103 „Haigla liikide nõuded“;  keskkonnaministri 17.12.2018 määrus nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“;  majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2007 määrus nr 103 „Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele esitatavad nõuded“;  kaitseministri 21.10.2015 määrus nr 25 „Kaitseväe ja Kaitseliidu mootorsõiduki ning haagise tehnonõuded ja varustuse nõuded ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise kord“. 3. Eelnõu mõjud Akrediteerimistegevuse üleviimine ühte organisatsiooni standardimise korraldamisega tuleneb riigireformi tegevuskava 2019-2023 põhimõtetest. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2019-2023 on ette nähtud riigireformi üldeesmärgi ehk tõhus valitsemine saavutamiseks erinevaid tegevusi. Akrediteerimisasutus ja standardimisorganisatsioon on riigi strateegilisest vaatest suunatud sama eesmärgi täitmisele - kvaliteedi infrastruktuuri tagamiseks poliitika kujundamine ja elluviimise rakendamine. SA EAK ja MTÜ EVS strateegilised eesmärgid kattuvad tugiprotsesside osas, nagu rahvusvahelistele nõuetele vastamise tagamine, akrediteerimise ja standardimise osas klientidele nõuetele vastava teenuse pakkumine, protsesside efektiivsuse tõstmine ja teenustest teadlikkuse ulatuse suurendamine. Mõlemad on samaväärse riikliku prioriteedi taseme ja suurusega organisatsioonid, kus ühe tegevus ei jää teise varju. Avalike teenuste kvaliteedi kasv Riigi haldusala organisatsioonide vähendamisel ja ülesannete kokku koondamisel on erinevaid eesmärke ja kasutegureid. Avalike teenuste kvaliteeti on võimalik tõsta protsesside efektiivistamise kaudu, vähendades riigi haldusala organisatsioonide vahelist tegevuste killustatust ja dubleerimist teenuste osutamisel. Lisaks protsesside parendusest tulenevale kulutõhususe saavutamisele võidab riigi haldusala organisatsioonide sünergiast ja koostööst avalike teenuste klient – kodanik, ettevõtja jt. Sarnaste valdkondade ja klientide sihtgruppidega riigi haldusala organisatsioonide ülesannete kokku koondamine võimaldab kliendi jaoks vähendada vajadust pöörduda erinevate teenusepakkujate poole. Teenuse osutamine „one stop shop“ ehk ühe ukse printsiibi põhimõttel tõhustab kliendi suhtlust riigiga ja seeläbi vähendab nii avalike teenuste osutamise kui ka kliendi halduskoormust. Riigihaldusala organisatsioonide ülesannete kokku koondamisel paraneb eeldatavalt ka teenuste kättesaadavus, kuivõrd on reaalne, et ühes riigi haldusala organisatsioonis hakkavad IT lahendused toetama põhiprotsesse ja teenuste pakkumist suuremas ulatuses kui varasemalt. Seega on võimalik riigi haldusala organisatsioonide ülesannete kokku koondamise kaudu suurendada klienditeeninduse kvaliteeti, muutes teenust kliendile mugavamaks ning ühtlustades pakutava teenuse kvaliteeti. Riigi haldusala organisatsioonide ressursitõhusam juhtimine 10 Riigi haldusala organisatsioonide ülesannete kokku koondamine toetab ressursitõhusamat juhtimist, mida on võimalik saavutada suurema eelarve, paindlikuma ressursikasutuse ning halduskulude kokkuhoiu kaudu. Tööjõu- ja majandamiskulusid on võimalik suuremas riigi haldusala organisatsioonis vähendada ametikohtade optimeerimise, tugitegevuste konsolideerimise, tööprotsesside parendamise ja digitaliseerimise, varade optimeerimise, juhtimistasandite ja bürokraatia vähendamise ning investeeringute korralduse korrastamise kaudu. Suurema riigi haldusala organisatsiooni juhtimine lisab ressursikasutusele paindlikkust, sest suureneb võimalus suunata vahendeid valdkonna üleselt prioriteetsematesse ja enam fookust vajavatesse kohtadesse. Suurem organisatsioon võimaldab suuremat tähelepanu pööramist organisatsioonisiseselt arendus- ja personaliteemadele, mis tugifunktsioonina on väga olulised organisatsiooni efektiivseks ja jätkusuutlikuks tegutsemiseks. 4. Eelnõu rakendamiseks vajalikud vahendid Akrediteerimistegevuse üleviimiseks täiendavaid vahendeid riigieelarvest ei ole vajalik eraldada. SA EAK rahalistest vahenditest kaetakse üleviimisel tekkivad ühekordsed kulud, mille moodustavad võimalikud SA EAK töötajate koondamise või lepingu lõpetamise, akrediteerimisasutuse uuele rendipinnale kolimise ja selle sisustamisega, ühise sümboolika loomis ning sihtasutuse lõpetamisega seotud kulud – hinnanguliselt 100 000 eurot. Ühekordsed kulud kaetakse SA EAK rahalistest vahenditest. 5. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati õigusaktide eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandus-, Sise-, Justiits-, Maaelu-, Keskkonna- ja Sotsiaalministeeriumile. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ja Eesti Tööandjate Keskliidule. Lisa 1. Ettevõtte üleandmise leping Lisa 2. MTÜ põhikirja eelnõu Mittetulundusühingu Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus põhikirja projekt 1. Üldsätted 1.1. Mittetulundusühingu nimi on Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus, lühendatult Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus (edaspidi tekstis Ühing). 1.2. Ühingu asukohaks on Eesti Vabariik, Tallinn. 1.3. Ühingu majandusaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril. 1.4. Ühingu eesmärgid on: 1.4.1. standardite koostamine, avaldamine ja levitamine ning standardimisalase tegevuse arendamine vastavuses rahvusvaheliselt tunnustatud standardimise põhimõtetega tegutsedes Eesti standardiorganisatsioonina; 1.4.2. vastavushindamisasutuste akrediteerimine kohustuslikes ja vabatahtlikes valdkondades, tegutsedes Eesti akrediteerimisasutusena, Eesti esindamine rahvusvahelises akrediteerimisalases koostöös ning mõõtjate (asutuste) erialase pädevuse hindamine ja tõendamine. 1.5. Ühingu standardimisega seotud ülesanded on: 1.5.1. Eesti standardite koostamise korraldamine, sealhulgas standardite vastuvõtmine, muutmine, kehtetuks tunnistamine; 1.5.2. osalemine Euroopa ja rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide töös; 1.5.3. Eesti ja teiste riikide ning rahvusvaheliste ja Euroopa standardite ning standardimisalaste väljaannete ja muude spetsifikatsioonide avaldamine, kirjastamine, säilitamine ja avalikkusele kättesaadavaks tegemine standardite müügi ja levitamise kaudu; 1.5.4. standardimise infrastruktuuri loomine ning selle tegevuse toetamine, sh Eesti standardi koostamise menetlusnõuete väljatöötamine; 1.5.5. tasuliste ja tasuta standardimisalaste info- ja koolitusteenuste osutamine. 1.6. Ühingu akrediteerimisega seotud ülesanded on: 1.6.1. vastavushindamisasutuste akrediteerimise korraldamine ja akrediteerimiste läbiviimine kohustuslikes ja vabatahtlikes valdkondades; 1.6.2. akrediteerimisskeemide arendamine ja akrediteerimisprotseduuride kehtestamine, sh akrediteerimise tehniliste komiteede moodustamine ja nende töö koordineerimine; 1.6.3. akrediteerimisalaste vastastikuse tunnustamise lepete sõlmimine teiste akrediteerimisasutuste ja nende ühendustega; 1.6.4. osalemine Euroopa ja rahvusvaheliste akrediteerimiskoostöö organisatsioonide töös; 1.6.5. mõõtjate erialase pädevuse hindamine ja tõendamine; 1.6.6. tasuliste ja tasuta info- ja koolitusteenuste osutamine, sh akrediteerimise assessorite koolitus. 2. Ühingu liikmeks vastuvõtmise ning mittetulundusühingust väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ja kord 2.1. Ühingu liikmeks võivad olla standardimise või akrediteerimise huvipooli koondavad Eesti juriidilised isikud, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja. 2.2. Ühingu liikmeks võetakse vastu kirjaliku avalduse alusel, mille juhatus vaatab läbi ühe kuu jooksul. 2.3. Liikmeõigused ja kohustused jõustuvad pärast juhatuse otsust liikmeks vastuvõtmise kohta ning sisseastumismaksu tasumist. 2.4. Liikmeks astumise päevaks loetakse juhatuse otsuse tegemise päev. 2.5. Juhatuse otsust mittevastuvõtmise kohta võib vaidlustada üldkoosolekul. 2.6. Ühingust on õigus välja astuda kirjaliku avalduse alusel. 2.7. Juhatuse otsusega arvatakse välja: 2.7.1. liige, kes üldkoosoleku poolt kehtestatud perioodi jooksul ei ole maksnud liikmemaksu; 2.7.2. liige, kes ei ole osa võtnud Ühingu tööst ega täitnud oma põhikirjalisi ülesandeid; 2.7.3. liige, kes ei täida korduvalt juhtorganite otsuseid, takistab Ühingu tegevust või kahjustab oma tegevusega Ühingut. 2.8. Liige loetakse välja arvatuks juhatuse sellekohase otsuse tegemise päevast alates. 2.9. Ühingu juhatuse poolt väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise küsimuse arutamist ja otsuse tegemist väljaarvamisele järgneval Ühingu üldkoosolekul. 2.10. Väljaastumise või väljaarvamise korral tasutud sisseastumismaksu ja liikmemaksu ei tagastata. Kui väljaastumine või väljaarvamine toimub Ühingu majandusaasta kestel, tuleb liikmemaks tasuda kogu majandusaasta eest. 2.11. Liikmelisust Ühingus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda. Juriidilise isiku lõppemise, ühinemise või jaotumise korral tema liikmelisus Ühingus lõpeb. 2.12. Isikul, kelle liikmelisus on Ühingus lõppenud, ei ole õigusi Ühingu varale. 3. Ühingu liikmete õigused ja kohustused 3.1. Ühingu liikmel on õigus: 3.1.1. osaleda hääleõigusega Ühingu üldkoosolekul ja võtta osa Ühingu tegevusest; 3.1.2. nimetada kandidaate Ühingu juhatuse liikme kohale ning valida ja olla valitud Ühingu juht- ja kontrollorganite liikmeks; 3.1.3. saada Ühingu juhatuselt ja tegevdirektorilt teavet Ühingu tegevuse kohta; 3.1.4. esitada üldkoosolekule, juhatusele ja tegevdirektorile ettepanekuid Ühingu tegevusest tulenevates standardimise ja akrediteerimise korraldamisega seotud küsimustes; 3.1.5. astuda Ühingust välja. 3.2. Ühingu liige on kohustatud: 3.2.1. osutama kaasabi Ühingu eesmärkide saavutamisele; 3.2.2. järgima käesolevat põhikirja ja täitma Ühingu juhtorganite otsuseid; 3.2.3. tasuma üldkoosoleku poolt määratud suuruses ja tähtajaks Ühingu liikmemaksu; 3.2.4. teatama Ühingu juhatusele kirjalikult kõigist muudatustest oma andmetes hiljemalt kahe kuu jooksul pärast nende muutumist. 3.3. Liikmemaksule ja sisseastumismaksule täiendavaid varalisi kohustusi võib panna ainult üldkoosoleku otsuse alusel, mille poolt on kõik üldkoosoleku liikmed. 3.4. Ühingu liikme teistest erinevate õiguste lõpetamiseks või muutmiseks, samuti erinevate kohustuste panemiseks peab olema selle liikme nõusolek. 4. Üldkoosolek 4.1. Ühingu kõrgeimaks juhtorganiks on liikmete üldkoosolek. 4.2. Üldkoosolekul võivad osaleda kõik Ühingu liikmed. Igal Ühingu liikmel on üks hääl. Juriidilise isiku esindajal peab üldkoosolekul olema kaasas volikiri. 4.3. Üldkoosoleku pädevuses on: 4.3.1. põhikirja muutmine; 4.3.2. juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine; 4.3.3. Ühingule kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantava vallasvara võõrandamise ja asjaõigustega koormamise otsustamine ning tingimuste määramine nimetatud tehinguteks; 4.3.4. majandusaasta aruande kinnitamine; 4.3.5. liikme- ja sisseastumismaksu suuruse ja maksmise tähtaja määramine; 4.3.6. audiitori määramine; 4.3.7. juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine; 4.3.8. Ühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine; 4.3.9. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse. 4.4. Ühingu üldkoosoleku kutsub kokku juhatus, teatades kirjalikult 14 päeva ette. Teates näidatakse ära üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord. 4.5. Juhatus kutsub üldkoosoleku kokku, vastavalt vajadusele või kui seda nõuavad vähemalt 1/10 liikmetest. 4.6. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud üle poole liikmetest. 4.7. Kui üldkoosolekul ei osale üle poolte Ühingu liikmetest, tuleb koosolek edasi lükata. Sellisel juhul kutsub juhatus kolme nädala jooksul, kuid mitte varem kui seitsme päeva pärast kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul osalenud liikmete arvust. 4.8. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul viibinud liikmetest või nende esindajatest. 4.9. Üle 2/3 häälteenamust on vaja: 4.9.1. sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse kehtestamiseks; 4.9.2. Ühingu ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamiseks. 4.10. Ühingu põhikirja muutmiseks on vaja vähemalt 9/10 liikmete nõusolek, kusjuures nõusoleku peab andma ka riigi esindaja mittetulundusühingus. 4.11. Üldkoosolek on pädev otsuseid vastu võtma ainult nendes küsimustes, millest oli ette teatatud. Otsuseid küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud mittetulundusühingu kõik liikmed ning kõik hääletavad otsuse poolt. 4.12. Üldkoosoleku otsused on juhatusele ja kõigile Ühingu liikmetele kohustuslikud. 4.13. Üldkoosolek protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Ühingu liikme soovil kantakse tema eriarvamus protokolli, mille ta kinnitab oma allkirjaga. 4.14. Üldkoosolek võib võtta otsuseid vastu koosolekut kokku kutsumata. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik mittetulundusühingu liikmed. 5. Juhatus 5.1. Ühingu üldist tegevust juhib ja Ühingut esindab juhatus. 5.2. Juhatuses on 3 kuni 5 liiget, kes valitakse kaheks aastaks. 5.3. Vähemalt ühe juhatuse liikme valib üldkoosolek Riigi esitatud kandidaatide hulgast (edaspidi tekstis riigi esindaja juhatuses). 5.4. Juhatust esindavad kõikides õigustoimingutes vähemalt kaks liiget, kusjuures üheks liikmeks peab olema riigi esindaja juhatuses. 5.5. Juhatuse liikmed valivad juhatuse esimehe 2 aastaks. Juhatuse esimehe ametist lahkumisel ametiaja jooksul valitakse uus juhatuse esimees. 5.6. Juhatuse esimees korraldab ja juhib juhatuse koosolekuid. 5.7. Juhatuse koosolekud viiakse läbi vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord poolaastas. Juhatuse koosolekud protokollitakse. 5.8. Juhatus on otsustusvõimeline, kui juhatuse koosolekul osaleb üle poole juhatuse koosseisust. Akrediteerimistegevust ja selle finantseerimist käsitlevate otsuste korral on juhatus otsustusvõimeline, kui juhatuse koosolekul osaleb üle poole juhatuse koosseisust ning osalejatest vähemalt üks on riigi esindaja juhatuses. 5.9. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav juhatuse esimehe hääl. 5.10. Juhatus võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed. 5.11. Juhatuse ülesanneteks on: 5.11.1. Ühingu arengustrateegia ning tegevuskava ja eelarve kinnitamine; 5.11.2. tegevdirektori ametisse nimetamine ja ametist vabastamine ning tema tööülesannete ja töötasu määramine; 5.11.3. oma volituste piires Ühingu vara käsutamine; 5.11.4. Ühingu struktuuri ja töötajate koosseisu kinnitamine; 5.11.5. Ühingu liikmete vastuvõtmine, välja arvamine ja liikmete arvestuse korraldamine; 5.11.6. Ühingu tegevuse teavitamine Ühingu liikmetele; 5.11.7. majandusaasta aruande heakskiitmine ja üldkoosolekule kinnitamiseks esitamine hiljemalt kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest; 5.11.8. standardimisteenuste loetelu ja standardite ning nendega seotud tasuliste teenuste hinnakirja kinnitamine; 5.11.9. akrediteerimisteenuste loetelu ning akrediteerimisega seotud tasude või nende määramise põhimõtete kinnitamine; 5.11.10. muud Ühingu tegevusega seonduvad küsimused, mis pole seaduse või põhikirjaga antud muu organi pädevusse. 6. Tegevdirektor 6.1. Tegevdirektor juhib Ühingu igapäevast tegevust ning vastutab üldkoosoleku ja juhatuse poolt vastu võetud otsuste täitmise eest. 6.2. Tegevdirektor: 6.2.1. teostab Ühingu operatiivset juhtimist ja korraldab tavapärast tegevust; 6.2.2. sõlmib ja lõpetab töölepingud ning määrab töötajate töötasu; 6.2.3. koostab Ühingu iga-aastase eelarve ja tegevuskava ning esitab need juhatusele kinnitamiseks; 6.2.4. koostab majandusaasta aruande ja esitab selle juhatusele heakskiitmiseks; 6.2.5. annab juhatusele aru oma tegevusest; 6.2.6. annab välja käskkirju oma volituste piires; 6.2.7. esindab Ühingut volikirjaga kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikutega tehtavais tehingutes; 6.2.8. kirjutab eelarve piires alla pangadokumentidele; 6.2.9. võtab hääleõiguseta osa juhatuse koosolekutest; 6.2.10. esitab Ühingu struktuuri ja töötajate koosseisu juhatusele kinnitamiseks; 6.2.11. esitab teenuste loetelu ja hinnakirja juhatusele kinnitamiseks; 6.2.12. võtab vastu muid otsuseid oma volituste piires. 7. Eesti Akrediteerimiskeskus (EAK) 7.1. Eesti Akrediteerimiskeskus (edaspidi tekstis Akrediteerimiskeskus) on Eesti akrediteerimisasutusena tegutsev Ühingu üksus, mille ülesandeks on põhikirja punktis 1.6 nimetatud Ühingu akrediteerimisega seotud ülesannete täitmise korraldamine. 7.2. Akrediteerimiskeskuse tööd juhib Akrediteerimiskeskuse juhataja. 7.3. Akrediteerimiskeskus võib kasutada enda identifitseerimiseks Ühingust erinevat sümboolikat. 7.4. Akrediteerimiskeskuse eelarve on Ühingu eelarves eristatud osa ning Akrediteerimiskeskuse rahaliste vahendite ja varade üle peetakse arvestust eristatult Ühingu teistest vahenditest. 8. Akrediteerimiskeskuse juhataja 8.1. Akrediteerimiskeskuse juhataja juhib Akrediteerimiskeskuse tööd, alludes Ühingu tegevdirektorile. 8.2. Akrediteerimiskeskuse juhataja: 8.2.1. kinnitab akrediteerimisprotseduurid ja juhendid; 8.2.2. võtab vastu akrediteerimis- ja pädevuse tõendamise otsuseid; 8.2.3. sõlmib volituste piires akrediteerimis- ja pädevuse hindamise lepinguid ning akrediteerimise töövõtulepinguid; 8.2.4. esindab Akrediteerimisasutust rahvusvahelises akrediteerimisalases koostöös ning sõlmib volituse alusel akrediteerimisasutuste vahelisi vastastikuse tunnustamise leppeid; 8.2.5. teeb tegevdirektorile ettepaneku Akrediteerimiskeskuse eelarve ja tegevuskava osas ning vastutab nende täitmise eest; 8.3. Akrediteerimiskeskuse juhataja äraolekul asendab teda tegevdirektori poolt määratud Akrediteerimiskeskuse töötaja. 9. Akrediteerimiskeskuse nõukoda 9.1. Akrediteerimiskeskuse nõukoda (edaspidi tekstis “nõukoda”) on Akrediteerimiskeskust vastavushindamis- ja akrediteerimisalases tegevuses nõustav ühiskondlik organ. 9.2. Akrediteerimiskeskuse nõukoja liikmeteks on akrediteerimisest huvitatud osapooled. 9.3. Akrediteerimiskeskuse nõukoda töötab vastavalt Akrediteerimiskeskuse juhataja kinnitatud põhikirjale. 9.4. Nõukoja töö asjaajamise kindlustab Akrediteerimiskeskus. 10.Audiitor 10.1. Audiitori määrab üldkoosolek kuni kolmeks aastaks. 10.2. Audiitor kontrollib Ühingu finantstegevust ja muu varalise vastutusega seotud tegevuse vastavust põhikirjale ja õigusaktidele. 10.3. Juhatuse liikmed ja Ühingu palgalised töötajad peavad võimaldama audiitoril tutvuda audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. 10.4. Audiitor koostab audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitab üldkoosolekule. 10.5. Audiitor ei tohi olla juhatuse liige, raamatupidaja ega Ühingu töötaja, samuti nendega võrdset majandushuvi omav isik. 11.Vara ja finantseerimine 11.1. Ühingu vara kasutatakse ainult Ühingu eesmärkide elluviimiseks. 11.2. Akrediteerimiskeskuse vara võib kasutada ainult akrediteerimiskeskuse tegevusega seotud eesmärkidel. 11.3. Ühingu vara tekib: 11.3.1. liikmete sisseastumis- ja liikmemaksudest; 11.3.2. Ühingu vara kasutamisest ja tegevusest saadavast tulust; 11.3.3. põhikirjaliste teenuste müügist; 11.3.4. annetustest, eraldistest ning muudest kingitustest ja laekumistest; 11.3.5. omandi ja väärtpaberite tuludest; 11.3.6. muust tulust, mis on seotud ja tuleneb Ühingu põhikirjalise tegevuse arendamisest. 11.4. Ühing vastutab kõigi kohustuste eest oma varaga. 11.5. Mitterahaliseks sisseastumismakseks või liikmemaksuks võib olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja Ühingule üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet ja mille on hinnanud audiitor. 12.Ühingu ühinemine, jagunemine, lõpetamine ja vara jaotus Ühingu lõpetamise korral 12.1. Ühing ühineb, jaguneb või lõpetatakse üldkoosoleku otsuse põhjal seaduses ettenähtud korras. 12.2. Ühing lõpetatakse: 12.2.1. üldkoosoleku otsusega; 12.2.2. muul seaduses ettenähtud alusel. 12.3. Ühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine seaduses sätestatud korras. 12.4. Ühingu tegevuse lõpetamise korral jaotatakse vara pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist selleks õigustatud isikute vahel, kes määratakse üldkoosoleku otsusega arvestades järgmist: 12.4.1. Eesti standardid ja muu standardimisega seotud dokumentatsioon antakse üle uuele Eesti standardiorganisatsioonile või selle küsimuse otsustab Vabariigi Valitsus. 12.4.2. Akrediteerimiskeskuse varad antakse üle uuele Eesti akrediteerimisasutusele või selle küsimuse otsustab Vabariigi Valitsus. Ettevõtte üleandmise leping (projekt) mai 2020. a. Mittetulundusühing Eesti Standardikeskus, registrikood 80120020, aadress Akadeemia tee 21/6, Tallinn 12618 (edaspidi EVS), mida esindavad põhikirja alusel juhatuse liikmed Mait Palts ja Ando Leppiman, ühelt poolt ja Sihtasutus Eesti Akrediteerimiskeskus, registrikood 90005739, aadress Mäealuse tn 2/1, Tallinn 12618 (edaspidi EAK), mida esindab põhikirja alusel juhataja Kristiina Saarniit, teiselt poolt, edaspidi koos nimetatud Pooled ja eraldi Pool, sõlmisid ettevõtte üleandmise lepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu ese ja selle üleminek 1.1. Ettevõtte üleandmise lepingu esemeks on Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus põhitegevus, milleks on tegutsemine Eesti akrediteerimisasutusena vastavalt toote nõuetele vastavuse seaduse §-le 38, sh vastavushidamisasutuste akrediteerimine ja mõõtjate (asutuste) erialase pädevuse hindamine ja tõendamine, akrediteerimise korraldamine, ning mille koosseisu kuuluvad (edaspidi Ettevõte): 1.1.1. kõik Ettevõtte kliendilepingud (akrediteerimise ja pädevuse hindamise lepingud); 1.1.2. kõik Ettevõtte assessorite ja ekspertidega sõlmitud töövõtulepingud; 1.1.3. Lepingu Lisas 1 nimetatud hanke- ja halduslepingud; 1.1.4. laekumata debitoorsed ja kreditoorsed võlgnevused; 1.1.5. Ettevõtte omandis olevad vallasasjad, milliste loetelu on toodud käesoleva lepingu Lisas 2 ning pärast käesoleva lepingu sõlmimist soetatud Ettevõtte vallasasjad; 1.1.6. Ettevõttele kuuluv intellektuaalomad ja immateriaalne vara, mille loetelu on toodud Lepingu Lisas 3; 1.1.7. Ettevõtte tegevuse käigus koostatud dokumendid; 1.1.8. Ettevõtte töötajate töölepingud; 1.1.9. Ettevõtte Euroopa akrediteerimiskoostöö organisatsioonis EA (European co- operation for Accreditation) liikmelisusega seotud õigused ja kohustused. 1.2. Koos ettevõttega annab EAK EVS-ile üle EAK kontodel olevad rahasummad, välja arvatud EAK E-riigikassa kontol nr 3500078665 olevad rahalised vahendid summas 100 000 eurot. 1.3. Lepingu alusel annab EAK Lepingus sätestatud tingimustel ja korras EVS-ile üle Lepingu esemeks oleva Ettevõtte. 1.4. Ettevõte ja selle juurde kuuluvad õigused, kohustused ja asjad antakse EVS-ile üle hiljemalt 1. jaanuaril 2021.a, millisest päevast arvates tekib EVS-il ka õigus omandada Ettevõttest saadav tulu. Seejuures: 1.4.1. kõik Ettevõtte nõuded ja kohustused, mis muutuvad sissenõutavaks Lepingu punktis 1.4 toodud kuupäevast alates, tuleb tasuda EVS-i poolt või EVS-ile; 1.4.2. EAK kannab Lepingu punktis 1.2 nimetatud rahalised vahendid üle EVS Swedbank AS-i arveldusarvele nr EE162200221014447331 hiljemalt 05.01.2021; 1.4.3. EAK kohustub andma Ettevõtte koosseisu kuuluvate asjade valduse EVS-ile üle hiljemalt 01.01.2021. 2. Poolte kinnitused 2.1. EAK kinnitab, et: 2.1.1. Ettevõtet ei ole koormatud Lepingus ja sätestamata kolmandatele isikutele kuuluvate õigustega, Ettevõtte suhtes ei ole käimas ühtegi õigusvaidlust, samuti ei esine asjaolusid, mis Ettevõtte müüki ja omandamist EVS-i poolt takistaksid; 2.1.2. kõik Lepingus loetletud õigused on kehtivad ja nende kohta antud andmed, samuti kogu EAK poolt liitumisläbirääkimiste käigus EVS-ile kirjalikult esitatud informatsioon vastavad tõele; 2.1.3. tal on kõik õigused Lepingu sõlmimiseks ning ei esine ühtki asjaolu, mis Lepingu sõlmimist või selle täitmist takistada võiks; 2.1.4. EAK annab Ettevõtte koosseisu kuuluvad Lepingu esemed seisukorras, nagu need on Lepingu sõlmise hetkel, arvestades seejuures asjade tavapärast kulumist; 2.1.5. kuni Lepingu sõlmimiseni ei ole EAK Lepingu esemeid kellelegi võõrandanud ega koormanud piiratud asjaõigustega, Lepingu esemete suhtes ei ole vaidlusi, sealhulgas kohtulikke vaidlusi, Lepingu esemetel ei lasu käsutamiskeelde; 2.1.6. EAK maksuvõlg puudub; 2.1.7. EAK suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti ega algatatud pankrotimenetlust ning käesoleva Lepingu sõlmimine ei kahjusta EAK majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve. 2.2. EVS kinnitab, et: 2.2.1. neil on kõik õigused Lepingu sõlmimiseks ja eeldused Lepingu täitmiseks ning ei esine ühtki asjaolu, mis Lepingu sõlmimist või selle täitmist takistada võiks; 2.2.2. EVS esindajate volitused on kehtivad ega ole tagasi võetud ning puuduvad asjaolud, mis piiraksid või välistaksid EVS õigust sõlmida Lepingut ja et EVSil esindajatel on lähtuvalt seadustest, sealhulgas mittetulundusühingute seadusest ja EVS põhikirjast kõik vajalikud esindatava mittetulundusühingu sisesed otsused ja kooskõlastused Lepingu sõlmimiseks; 2.2.3. EVS on põhjalikult tutvunud Ettevõttega ning kogu EAK poolt Ettevõtte kohta esitatud dokumentatsiooniga ja EVS on eelnimetatud informatsiooni põhjal teadlik Ettevõtte koosseisust ja seisukorrast; 2.2.4. EVS on teadlik Ettevõtte omandamisega tekkivatest õigustest ja kohustustest ja suudab neid nõuetekohaselt täita; 2.2.5. EVS on teadlik Ettevõtte koosseisu kuuluvate Lepingu esemete seisukorrast Lepingu sõlmimise hetkel. 3. Tasu EVS ei maksa Ettevõtte ülemineku eest tasu, vaid võtab Ettevõtte üle ja jätkab selle tegevust. 4. Poolte kohustused 4.1. EAK kohustub Lepingu sõlmimisest alates: 4.1.1. mitte tegema enne Ettevõtte üleandmist Ettevõttega tavapärasest majandustegevusest väljuvad tehingud. Kui selliseid tehinguid ei saa vältida, tuleb need EVS-ga kooskõlastada; 4.1.2. mitte halvendama enne Ettevõtte üleandmist Ettevõtte koosseisus oleva, Lepingu Lisas 2 nimetatud, vara seisukorda, välja arvatud vara tavapärasest kasutamist tulenev seisukorra muutus ega võõrandama Lepingu Lisades 2 ja 3 nimetatud vara, koormama vara piiratud asjaõigustega või tegema muid tehinguid, mis takistaksid EVS-l nimetatud vara sihipärast kasutamist; 4.1.3. võimaldama EVS-il igal aja tutvuda Ettevõtte seiskorraga (sh Ettevõtte raamatupidamisandmetega) ning andma nõudmisel Ettevõtte ja selle seisukorra kohta tõest informatsiooni. 4.2. EVS kohustub alates 1.1.2021 tagama Sihtasutusele Eesti Akrediteerimiskeskus ligipääsu Sihtasutuse likvideerimiseks ja 2020. aruannete tegemiseks vajalikule dokumentatsioonile, mis antakse Lepinguga üle EVS-ile. 5. Poolte vastutus 5.1. EAK ja EVS vastutavad teineteise ees Lepingus sätestatud kohustuste rikkumise tõttu teisele Poolel tekkiva otsese varalise kahju eest. 5.2. Muude rikkumiste korral, mida Lepingus eraldi reguleeritud ei ole, on Poolel õigus Lepingust taganeda, kui tegemist on olulise Lepingu rikkumisega. Olulise Lepingu rikkumisega on eelkõige, kuid mitte ainult, tegemist siis, kui: 5.2.1. Pool rikub Lepingu punktis 4 nimetatud kohustusi; 5.2.2. kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud Pool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult Lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine Pool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 5.2.3. kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 5.2.4. kohustuse rikkumine annab kahjustatud Poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine Pool ei täida kohustusi ka edaspidi. 5.3. EVS-il on õigus lepingust taganeda, kui: 5.3.1. mõni Lepingu punktis 2.1 nimetatud EAK poolsed kinnitus ei vasta enam tegelikule olukorrale; 5.3.2. EAK rikub Lepingu punktides 4.1.1 või 4.1.2 toodud kohustust. 6. Lepingu tähtaeg ja jõustumine 6.1. Leping loetakse sõlmituks selle mõlema Poole poolt allkirjastamisel. 6.2. Leping jõustub, kui enne 01.07.2020 on: 6.2.1. EVS üldkoosolek võtnud vastu otsuse EVS tegevuse laiendamiseks akrediteerimistegevustega; 6.2.2. Vabariigi Valitsus andnud korralduse, millega antakse volitused Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus lõpetamise otsustamiseks ning nimetatakse Eesti riikliku akrediteerimisasutuse ülesandeid täitma EVS. 6.3. Lepingu punkt 4 jõustub Lepingu allkirjastamisest. 6.4. Leping kehtib kuni kõigi Lepingust tulenevate kohustuste täieliku ja nõuetekohase täitmiseni Poolte poolt. 6.5. Leping kaotab kehtivuse, kui enne 01.07.2020 ei ole mõlemad Lepingu punktides 6.2.1 ja 6.2.2 nimetatud tingimused saabunud. 7. Muud tingimused 7.1. Lepingu muutmine toimub Poolte kirjalikul kokkuleppel, muudatused vormistatakse Lepingu lisana. Muudatused loetakse sõlmituks Poolte allkirjastamisest või muudatuses ettenähtud muul tähtajal. 7.2. Mõne sätte kehtetuse või tühisuse korral, kohustuvad Pooled selle lühima võimaliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul, asendama kehtiva sättega, mis järgib oma sisult võimalikult suures ulatuses Poolte esialgseid kavatsusi. 7.3. Käesoleva Lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad Pooled Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest. 7.4. Lepingu täitmisel ja muutmisel tekkivad vaidlused lahendavad Pooled läbirääkimiste teel, läbirääkimiste ebaõnnestumisel lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi seadusandlusega ettenähtud korras. 8. Esindajad Lepingu täitmisega seotud küsimustes 8.1. EVS esindaja Ettevõtte üleandmisel, Lepingu punktis 4.1.3 nimetatud kohustuse täitmisel infovahetuses ning asjade valduse üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamisel on EVS tegevdirektor Priit Kikas, [email protected]. 8.2. EAK volitatud esindaja Ettevõtte üleandmisel Lepingu punktis 4.1.3 nimetatud kohustuse täitmisel ning asjade valduse üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamisel on EAK juhataja Kristiina Saarniit, [email protected]. 9. Lepingu lisad Lisa 1 – Ettevõtte koosseisu kuuluvate hanke- ja halduslepingute nimekiri; Lisa 2 – Ettevõtte koosseisu kuuluvate vallasasjade nimekiri; Lisa 3 – Ettevõtte koosseisu kuuluva intellektuaalomandi ja immateriaalse vara nimekiri. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) EAK esindaja: EVS esindaja: EVS esindaja: Kristiina Saarniit Mait Palts Ando Leppiman EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/20-0628 - Volitus Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus lõpetamise otsustamiseks ja Eesti riikliku akrediteerimisasutuse nimetamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 11.06.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e82cca11-c868-4722-b89f-7e8ab67612f3 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e82cca11-c868-4722-b89f-7e8ab67612f3?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel