E ksperdi hindamisleht Taotleja nimi : Projekti nimi: Projekti nr e-toetuste süsteemis: Eksperdi nimi: Hindamiskriteeriumid Maksimum-hinne Eksperdi hinne 1. Meeskonnaliikmete taust, pädevus ja projektitegevustesse kaasatus ning partnerite kaasatus 15 Projekti juhi , koolitaja ( te ) ja/või sotsiaalprogrammi looja ( te ) ja rakendaja ( te ) asjakohane kompetents, v aldkonna teadmised ja kogemused NB! Kokku saab ühe taotluse raames projektijuhi, koolitaja(te) ja/või sotsiaalprogrammi looja(te) ja rakendaja(te) pädevuse hindamisel anda kokku maksimaalselt 6 punkti . 6 (3+3+3) Hindaja kommentaarid ja selgitused: 1.2 Projekti meeskonna, s.o projektijuhi, koolitaja ja/või sotsiaalprogrammi looja ja rakendaja , kaasatus projekti tegevuste planeerimisel Hindeid antakse vahemikus 2-0 – hinnete aste (2, 1, 0) 2 Hindaja kommentaarid ja selgitused: 1.3 Norra Kuningriigi, Islandi Vabariigi või Liechtensteini Vürstiriigi p artneri kaasatus projekti planeerimisel ja elluviimisel Hindeid antakse vahemikus 4-0 – hinnete aste (4, 2, 0) 4 Hindaja kommentaarid ja selgitused: 1. 4 Eesti ja/või muu abisaaja riigi või Venemaa partneri kaasatus projekti planeerimisel ja elluviimisel Hindeid antakse vahemikus 3-0 – hinnete aste (3, 1, 0) 3 Hindaja kommentaarid ja selgitused: Projekti tegevuskava, sihtrühmaga arvestamine ning osalejate kaasamise meetodid 16 2 .1 Projektitaotluse tegevuskava põhjalikkus, asjakohasus ja realistlikkus . Hindeid antakse vahemikus 8-0 – hinnete aste (8, 6, 3, 0) 8 Hindaja kommentaarid ja selgitused: 2.2 Sihtrühmaga (perevägivalla ohvritega kokku puutuvate spetsialistidega ja/või seksiostjatega) arvestamine projektitegevuste planeerimisel/elluviimisel. Hindeid antakse vahemikus 4-0 – hinnete aste (4, 2, 0) 4 Hindaja kommentaarid ja selgitused: 2.3 Koolitustel ja/või sotsiaalprogrammis osalejate kaasamise meetodid Hindeid antakse vahemikus 4-0 – hinnete aste (4, 2, 0) 4 Hindaja kommentaarid ja selgitused: Teavitustegevused 2 3. 1 Teavitustegevuse asjakohasus Hindeid antakse vahemikus 2-0 – hinnete aste (2, 1, 0) 2 Hindaja kommentaarid ja selgitused: Riskitegurid 3 4.1 Riskitegurite hindamine ja maandamine Hindeid antakse vahemikus 3-0 – hinnete aste (3, 1, 0) 3 Hindaja kommentaarid ja selgitused: Projekti jätkusuutlikkus ja uuenduslikkus 10 5 .1 Projektitegevuste mõju pärast projekti lõppemist Hindeid antakse vahemikus 4–0 – hinnete aste (4, 2, 0) 4 Hindaja kommentaarid ja selgitused: 5 .2 Projekti tegevustega saavutatu jätku rahastamise perspektiiv pärast Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi 2014-2021 lõppemist Hindeid antakse vahemikus 2–0 – hinnete aste (2, 0) 2 Hindaja kommentaarid ja selgitused: 5 .3 Projekti uuenduslikkus ja lisaväärtus Hindeid antakse vahemikus 4–0 – hinnete aste (4, 2, 0) 4 Hindaja kommentaarid ja selgitused: Projekti majanduslik tõhusus ja omafinantseering 9 6 .1 Kavandatud kulutuste vajalik kus, põhjendatus ning eelarve arusaadavus Hindeid antakse vahemikus 6-0 – hinnete aste (6, 4, 2, 0) 6 Hindaja kommentaarid ja selgitused: 6.2 Omafinantseeringu katmise läbimõeldus Hindeid antakse vahemikus 3-0 – hinnete aste (3, 1, 0 ) 3 Hindaja kommentaarid ja selgitused: Projekti ü ldhinne kokku: 55 Eksperdi üldine hinnang projektile: (allkirjastatud digitaalselt) eksperdi nimi
PROJEKTI PARTNERI KINNITUSKIRI Organisatsiooni nimi Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Reg. number (kui on võimalik) Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Partneri roll projektis Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Varasem koostöö taotlejaga (kui on olnud) Teksti sisestamiseks klõpsake siin. O ma fin. p anus * * juhul kui partner panustab projekti ka rahaliselt Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Kinnitan, et [ partneri (organisatsiooni) nimi ] osaleb projektis (projekti nimi) projekti taotluses kirjeldatud rollis ning tuginedes toetuse andmise tingimuste ja korra punktis 2.4 kehtestatud põhimõtetele. Kinnitan, et oleme tutvunud projekti sisuga ka oleme teadlikud projektipartneri õigustest ja kohustustest vastavalt toetus e andmise tingimuste ja korra peatükile 9 . Ühtlasi kinnitan, et [partneri (organisatsiooni) nimi] ei ole pankrotis, likvideerimisel või sundlikvideerimisel, organisatsiooni tegevus ei ole peatunud, tal ei ole riiklike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete võlgnevust ning teda ei ole süüdi mõistetud ametialases süüteos, pett uses, rahapesus, korruptsioonis või kuritegelikus ühenduses osalemises . Allkirjaõigusliku isiku nimi: Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Ametikoht: Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Allkiri: Kuupäev: Kuupäeva sisestamiseks klõpsake siin. PROJECT PARTNER STATEMENT Name of the organisation Click here to enter text. Registration n o. (if applicable) Click here to enter text. Role in the project Click here to enter text. Previous co-operation with the applicant (if applicable) Click here to enter text. C o-financing * (in EUR) * if applicable Click here to enter text. I h ereby confirm that [name of the partner organisation ] is fully aware of the content of the project proposal “ [name of the project ] ” and is willing to participate in the project activities as a project partner in the role described in the project application and adhering to the principles set for th e project partner in A rticle 2. 6 of the Rules and Regulations for Applicants (in English translation) . I confirm that we have familiarised ourselves with the project application and the rights and responsibilities of a pro ject partner as set in Chapter 9 of the Rules and Regulations for Applicants. Additionally I confirm that [name of the partner organisation ] is not bankrupt, under liquidation procedure, the operation of the organisation has not been put to a halt, it does not h ave national tax liabilities, incl. social security contribution obligations and it has not been convicted of professional misconduct, frau d, money laundering, corruption or involvement in any criminal organisation . Legal representative: Click here to enter text. Position: Click here to enter text. Signature: Date: Click here to enter text.
MINISTRI KÄSKKIRI
21.05.2020 nr 49
Väikeprojektide avatud taotlusvooru
„Spetsialistide koolitamine perevägivalla teemal
ning sotsiaalprogrammi loomine seksiostjatele“
elluviimiseks toetuse andmise tingimuste ja
korra kinnitamine
Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 8 ja § 52 lõike 1 alusel ning lähtudes Vabariigi
Valitsuse 5. juuli 2018. aasta määruse nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna
finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise
tingimused ja kord“ § 2 lõike 1 punktist 2 ja sotsiaalministri 24. septembri 2019. aasta käskkirja
nr 58 „„Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014-2021 rahastatud
programmi „Local Development and Poverty Reduction“ rakendamise protseduurireeglite
kinnitamine Sotsiaalministeeriumis“ punktist 1.6:
kinnitan Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide 2014–2021 programmist
„Local Development and Poverty Reduction“ rahastatava väikeprojektide avatud taotlusvooru
„Spetsialistide koolitamine perevägivalla teemal ning sotsiaalprogrammi loomine
seksiostjatele“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja korra koos lisadega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
2
KINNITATUD
Sotsiaalministri 21.05.2020 käskkirjaga nr 49
Lisa
Väikeprojektide avatud taotlusvooru „Spetsialistide koolitamine perevägivalla
teemal ning sotsiaalprogrammi loomine seksiostjatele“ elluviimiseks toetuse
andmise tingimused ja kord
Väikeprojektide avatud taotlusvooru „Spetsialistide koolitamine perevägivalla teemal ning
sotsiaalprogrammi loomine seksiostjatele“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord
(edaspidi kord) kehtestatakse, lähtudes Eesti Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise Norra
finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2014–2021 käsitlevast vastastikuse mõistmise
memorandumist ning Eesti Vabariigi ja Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra
Kuningriigi vahelise Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi rakendamist aastatel
2014–2021 käsitlevast vastastikuse mõistmise memorandumist ning Vabariigi Valitsuse 5. juuli
2018. a määruse nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist
ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
1. Reguleerimisala
1.1. Toetuse andmise tingimused kehtestatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna perioodi
2014–2021 finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse
vähendamine“ (edaspidi programm) rahastatud meetme „Reduced domestic and gender-
based violence and gender inequalities“ (vähenenud kodune ja sooline vägivald ning
sooline ebavõrdsus) raames korraldatavale väikeprojektide avatud taotlusvoorule
„Spetsialistide koolitamine perevägivalla teemal ning sotsiaalprogrammi loomine
seksiostjatele“ (edaspidi taotlusvoor).
1.2. Käesolevas korras sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse
seaduse sätteid, arvestades käesoleva korra erisusi.
2. Terminid
2.1. Hindamiskomisjon – programmioperaatori moodustatud organ, mis koosneb vähemalt
kolmest taotlusvooru valdkondliku pädevusega inimesest, kes esindavad vastavalt nii
riiklikku poliitikakujundajat kui ka programmi doonorriikide partnerorganisatsioone (Norra
terviseamet, Norra rahvatervise instituut, Norra muinsuskaitseamet).
2.2. Perevägivald – igasugused füüsilise, seksuaalse ja psühholoogilise vägivalla aktid, mis
leiavad aset perekonnas või koduseinte vahel või endiste või praeguste abikaasade või
partnerite vahel, sõltumata sellest, kas vägivallatseja elab või on elanud koos ohvriga
samas elukohas;
2.3. Programmioperaator – programmi ettevalmistamise, rakendamise ja eesmärkide
saavutamise eest vastutav asutus;
2.4. Projekti partner – juriidiline isik, kellel on taotlejaga ühine majanduslik või sotsiaalne
eesmärk, mis saavutatakse projekti rakendamise teel. Partner on aktiivselt seotud projekti
rakendamisega ja aitab sellele tõhusalt kaasa. Projekti partneriks ei ole projektile teenust
osutav organisatsioon, kes oma töö eest toetuse saajale arve esitab.
2.5. Rakendusüksus – programmioperaatori lepingupartner, kes tegeleb programmi
rakendusliku poolega, täites käesolevast korrast tulenevaid ülesandeid, mis hõlmavad
muu hulgas avatud taotlusvoorude projektitaotluste vastuvõtmist, toetuse rahuldamise
3
otsuste langetamist ja muutmist, projektide elluviijatele maksete tegemist,
kuludokumentide abikõlblikkuse kontrolli ja hankereeglite järgimist, rahastatud projektide
seiret, kohapealsete kontroll-visiitide tegemist ja järelevalvemenetlust.
2.6. Sihttase – lõppväärtus /-indikaator, mis saavutatakse konkreetseks ajahetkeks tulevikus.
See on tase, kuhu sekkumisega soovitakse jõuda konkreetse ajaperioodi jooksul ja
korreleerub vähemalt ühe taotlusvooru oodatava tulemusega.
2.7. Toetus – toetuse taotluses kirjeldatud tegevuste elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks
mõeldud sihtotstarbeline kaasrahastus, mis moodustub 85% ulatuses Euroopa
Majanduspiirkonna finantsmehhanismi vahenditest ja 15% ulatuses Eesti riigi
programmitasandi kaasfinantseeringust.
2.8. Toetuse saaja – Eestis registreeritud valitsusväline organisatsioon, avalik-õiguslik või
eraõiguslik ülikool või riiklik rakenduskõrgkool, mis viib ellu Euroopa Majanduspiirkonna
perioodi 2014–2021 finantsmehhanismist rahastatavat projekti.
2.9. Tulemused – sekkumise raames välja töötatud väljundite lühiajaline ja kesk-pikk efekt
lõppkasusaajatele. Tulemused on harva saavutatavad vaid ühe projekti tegevuste
tulemusena.
2.10. Valitsusväline organisatsioon – käesoleva taotlusvooru mõistes juriidilise isikuna
moodustatud mitteärilise eesmärgiga vabatahtlik mittetulundusühing või sihtasutus, mis
on sõltumatu kohalikust, regionaalsest ja keskvalitsusest, avaliku sektori asutustest,
poliitilistest parteidest ja äriühingutest. Religioosseid institutsioone ja poliitilisi parteisid
ei käsitata valitsusväliste organisatsioonidena.
2.11. Väljamakse taotlus – toetuse saaja vormikohane avaldus, mis esitatakse
rakendusüksusele toetuse väljamakse tegemiseks või ettemakse taotluse alusel välja
makstud toetuse heakskiitmiseks e-toetuste keskkonnas. Väljamakse taotlus peab
sisaldama kõiki väljamakse taotluses näidatud perioodil projekti elluviimiseks reaalselt
tehtud ja tõendatud abikõlblikke kulusid. Põhjendatud juhtudel ja kokkuleppel
rakendusüksusega võib toetuse saaja kajastada väljamakse taotluses ka eelmisest
väljamakse taotlusest väljajäänud kulusid.
2.12. Väljundid – programmi või projekti raames toodetud kaubad, loodud investeeringud või
ellu viidud teenused. Väljundid saab otseselt seostada ellu viidud tegevuste ja selleks
tehtud kulutustega. Väljundite saavutamine on tegevusi ellu viiva otsese kontrolli all.
2.13. Ühikuhind – vabatahtliku töö arvestuslik alus ehk sama töö eest Eestis tavapäraselt
füüsilisele isikule makstav töötasu või määratud kuupalk, sealhulgas nõutud
sotsiaalkindlustusmaksed. Hinnad võivad erineda sõltuvalt piirkonnast, kus töö tehakse,
ja vabatahtliku töö liigist, ning seda võidakse projekti rakendamise ajal korrigeerida, et
võtta arvesse palkades toimunud muutusi.
3. Rakendusüksus ja programmioperaator
Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ programmioperaatori ülesandeid täidab
Sotsiaalministeerium (edaspidi programmioperaator) ja rakendusüksuse ülesandeid täidab
Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).
4. Vaiete menetlus
Programmioperaatori või rakendusüksuse otsust või toimingut on võimalik vaidlustada
haldusmenetluse seaduse §-s 73 sätestatud tingimustel ja korras.
2. peatükk
PROGRAMMI EESMÄRGID JA SIHTTASEMED
5.1. Toetuse andmise eesmärgiks on vähendada perevägivalda ja soolist vägivalda Eesti
ühiskonnas.
4
5.2. Taotlusvoor panustab programmi “Kohalik areng ja vaesuse vähendamine”
üldeesmärkide ja tulemustele seatud sihttasemete saavutamisse.
5.3. Toetuse andmise väljundinäitajaks on perevägivalla teemal tehtud koolitustel osalenute
arv ning seksiostjate hoiakute ja käitumise muutmiseks loodud sotsiaalprogrammide arv.
Kõikide ellu viidud projektide tulemusena peab kokku olema:
5.3.1 koolitatud vähemalt 160 spetsialisti perevägivalla põhjustest, tagajärgedest,
abistamisvõimalustest ja ametkondade koostöö tõhustamise võimalustest;
5.3.2 loodud ja rakendatud vähemalt üks sotsiaalprogramm seksiostjate hoiakute ja
käitumise muutmiseks, mille on läbinud vähemalt 12 seksiostjat.
5.4. Programmiga seotud mõõdikuteks on seksuaalvägivalla ohvrit mitte süüdistavate elanike
osakaalu suurenemine (sihttase 60%), perevägivalla ohvrit mittesüüdistavate elanike
osakaalu suurendamine (sihttase 55%) ning seksiostu kriminaliseerimist toetavate
elanike osakaalu suurenemine (sihttase 60%).1
5.5. Taotlusvoorust rahastatud projekti toetuse saaja on kohustatud informeerima
programmioperaatorit projekti elluviimise ajal, mil määral nende projekt panustab
programmile seatud väljundinäitajate ja tulemusnäitajate sihttasemete saavutamisse (vt
ka punkt 27.1.1).
3. peatükk
TOETATAVAD TEGEVUSED, ABIKÕLBLIKUD KULUD JA TOETUSE OSAKAAL
6. Toetatavad tegevused, lisatingimused ning teenuste kvaliteedi tagamise nõuded
(taotleja meeskonna kutsealane pädevus)
6.1. Taotlusvooru raames toetatavad tegevused on:
6.1.1 Perevägivalla ohvritega kokku puutuvate spetsialistide koolitamine perevägivalla
põhjuste, tagajärgede, abistamisvõimaluste ja ametkondade koostöö tõhustamise
võimaluste teemadel eesmärgiga tugevdada nende teadmisi ja koostööoskusi.
6.1.2 Sotsiaalprogrammi loomine ja rakendamine seksiostjatele nende hoiakute ja käitumise
muutmiseks, eesmärgiga ennetada ja tõkestada prostitutsiooni ja sellega seotud
inimkaubanduse nõudlust Eestis.
6.2. Perevägivalla ohvritega kokku puutuvate spetsialistide koolituste (edaspidi koolituste)
projekti raames peab:
6.2.1 koolitaja(d) looma koolitusmaterjalid, mis katavad süsteemselt ja piisava
põhjalikkusega kõiki koolitustel käsitletud teemasid (sh perevägivalla põhjused,
tagajärjed, abistamisvõimalused ja ametkondade koostöö tõhustamise võimalused) ja
mida saab edaspidi kasutada projektis haaratud sihtrühmade koolitamiseks;
6.2.2 läbi viima vähemalt 8 koolitust. Ühe koolituse kestus on vähemalt 32 akadeemilist tundi
ja sellest peab osa võtma 20-30 koolitatavat;
6.2.3 koolitaja(d) koostama analüütilise kokkuvõtte koolituste tagasiside kohta tuginedes
koolitustel täidetud tagasisidelehtedes ära toodule (vt ka korra punkti 25.2.1);
6.2.4 koolitusmaterialide väljatöötamisel ja koolituste elluviimisel arvestama naistevastase
vägivalla struktuurse soopõhise iseloomuga2 ning kasutama vaid teaduspõhiseid
allikaid ja metoodikaid.
6.3. Seksiostjate hoiakute ja käitumise muutmiseks loodava sotsiaalprogrammi (edaspidi
sotsiaalprogrammi) projekti raames peab:
1 Programmioperaator käsitleb neid mõõdikuid pigem konservatiivsetena ja püüdleb kõrgemate
sihttasemete poole.
2 vt EN Naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon
5
6.3.1 arvestama täiskasvanute õppe eripärasid, kasutama kombineeritult psühholoogilist
nõustamist ja terapeutilisi sekkumisi ning rakendama jõustamise elemente;
6.3.2 sotsiaalprogrammi looja(d) looma sotsiaalprogrammi rakendamise käsiraamatu, mis
katab süsteemselt ja piisava põhjalikkusega programmi teoreetilised lähtekohad,
programmi eesmärgid, programmi põhimõtted (eetilised, praktilised, sh rühma reeglid),
programmi läbiviijate ettevalmistuse, programmi ülesehituse ja arenguetapid (sh mõju
hindamine) ning programmis käsitletavad teemad (vt korra punkt 25.3.2);
6.3.3 piloteerima sotsiaalprogrammi, mille on projekti lõpuks läbinud vähemalt 12 seksiostjat;
6.3.4 sotsiaalprogrammi looja(d) ja rakendaja(d) koostama analüüsi loodud ja rakendatud
sotsiaalprogrammi mõju ja võimalike arendusvajaduste kohta (vt korra punkt 25.3.1);
6.3.5 sotsiaalprogrammi ning selle materjalide loomisel ja rakendamisel arvestama
naistevastase vägivalla struktuurse soopõhise iseloomuga3 ning kasutama vaid
teaduspõhiseid allikaid ja metoodikaid.
6.4. Tegevuste kvaliteedi tagamiseks peab:
6.4.1 projektijuhil olema viimase 8 aasta jooksul (2012-2019) ette näidata projekti juhtimise
kogemus;
6.4.2 punktis 6.1.1 nimetatud koolituste läbiviija(te)l (edaspidi koolitaja(te)l) olema
kõrgharidus sotsiaaltöös, psühholoogias, pedagoogikas või õigusteaduses ning
perevägivalla ennetamise ja/või ohvrite abistamise kogemus. Lisaks peab tal/neil
olema vähemalt ühe koolituse läbiviimise kogemus perevägivalla ja/või soolise
vägivalla teemavaldkonnas;
6.4.3 punktis 6.1.2 nimetatud sotsiaalprogrammi looja(te)l ja rakendaja(te)l olema
magistrikraad või magistrikraadiga võrdsustatud kvalifikatsioon sotsiaaltöös,
psühholoogias või pedagoogikas, vähemalt 1-aastane prostitutsiooni ja sellega seotud
inimkaubanduse ohvrite abistamise kogemus ning varasem sotsiaalprogrammi või
tervikliku teenuste paketi loomise ja/või rakendamise kogemus.
7. Abikõlblikkuse periood
7.1. Programmi abikõlblikkuse periood on 13.09.2019 – 31.12.2024.
7.2. Taotlusvoorust rahastatud projektide abikõlblikkuse periood on toetuse rahuldamise
otsuses sätestatud ajavahemik, millal algab ja lõpeb projekti tegevus ning tekib projekti
abikõlblik kulu. Taotlusvoorust rahastatavate projektide tegevused ja kulud muutuvad
abikõlblikuks alates projekti toetuse rahuldamise otsuse langetamisest rakendusüksuse
poolt.
7.3. Taotlusvoorust rahastatud projektide kestus võib olla maksimaalselt 18 kuud ja kõik
projekti tegevused peavad olema lõpetatud projektitoetuse rahuldamise otsuses näidatud
ajaks, ent mitte hiljem kui 30.04.2024.
7.4. Programmist rahastatud projektide kulude abikõlblikkuse lõpptähtaeg on 30.04.2024.
8. Toetuse osakaal ja piirsumma
8.1. Taotlusvooru maht kokku on 180 000 eurot. Toetuse vähim summa ühe projekti kohta on
40 000 eurot ja suurim summa 60 000 eurot.
8.2. Toetuse maksimaalne määr on:
8.2.1 90% abikõlblikest kuludest valitsusvälistel organisatsioonidel;
8.2.2 85% abikõlblikest kuludest teistel taotlejatel.
8.3. Omafinantseeringu minimaalne määr on:
3 vt EN Naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon
6
8.3.1 10% abikõlblikest kuludest valitsusvälistel organisatsioonidel;
8.3.2 15% punktis 8.2.2 nimetatud taotlejatel.
8.4. Valitsusväliste organisatsioonide või riiklike sotsiaalpartnerite poolt rakendatud projektide
puhul on lubatud kajastada vabatahtlikku tööd mitterahalise omafinantseeringuna.
Vabatahtlik töö võib moodustada kuni 50% projekti jaoks nõutud omafinantseeringu
määrast.
8.5. Punktis 8.4 sätestatud omafinantseeringu määra arvestamisel peavad vabatahtliku töö
ühikuhinnad vastama Eestis sellise töö eest tavaliselt makstavale töötasule, sealhulgas
nõutud sotsiaalkindlustusmaksetele. Hinnad võivad erineda sõltuvalt piirkonnast, kus töö
tehakse, ja vabatahtliku töö liigist, ning seda võidakse programmi rakendamise ajal
korrigeerida, et võtta arvesse töötasudes toimunud muutusi.
9. Kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted
9.1. Kulu on abikõlblik, kui see on tegelikult kantud ja vastab järgmistele kriteeriumitele:
9.1.1 kulud on kantud toetuse rahuldamise otsuses sätestatud projekti abikõlblikkuse
perioodil;
9.1.2 kulud on seotud projekti eesmärgiga ja eelarvega;
9.1.3 kulud on proportsionaalsed ja vajalikud projekti rakendamiseks;
9.1.4 kulusid kasutatakse üksnes projekti eesmärgi ja selle oodatud tulemuste
saavutamiseks viisil, mis on kooskõlas säästlikkuse, tulemuslikkuse ja tõhususe
põhimõtetega;
9.1.5 kulud on eristatavad ja kontrollitavad, eelkõige toetuse saaja või projekti partneri
raamatupidamisdokumentides kajastatuna, määratud kindlaks vastavalt selle riigi
kohaldavatele raamatupidamisstandarditele, kus toetuse saaja või projekti partner on
asutatud, ning vastavalt heale raamatupidamistavale;
9.1.6 kulud on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega ning vastavad neile kohaldatavate
maksu- ja sotsiaalvaldkonna õigusaktide nõuetele.
9.2. Kulusid käsitatakse kantuna, kui kaup on üle antud või teenus osutatud, selle kohta on
koostatud kuludokument ning see on makstud.
9.3. Erandkorras loetakse kantuks ka kulu, mille kohta on kuludokument koostatud projekti
abikõlblikkuse perioodi viimasel kuul, kui kulu makstakse 30 päeva jooksul alates projekti
abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.
9.4. Üldkulu ja seadme kulum loetakse kantuks, kui see kajastatakse toetuse saaja või
projekti partneri raamatupidamises. Seadme ostmisel loetakse abikõlblikuks üksnes see
osa kulumist, mis vastab projekti kestusele ja tegelikule kasutusele projekti tarbeks.
9.5. Toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjad ja auditeerimise kord peavad
võimaldama projekti kuluaruannetes esitatud kulude ja tulude otsest võrdlust vastavate
raamatupidamisaruannete ja tõendavate dokumentidega.
9.6. Projekti toetuse määra kohaldamisel võtab programmioperaator arvesse ka projekti
majanduslikku kasu, nt kulude kokkuhoidu või suuremat kasumi, mis saadakse projekti
rahalise toetuse tulemusena. Majanduslikku kasu kasutatakse projekti eesmärke
toetaval viisil.
9.7. Projekti partneri kulud hüvitatakse sarnaselt toetuse saajaga kuludokumentide alusel.
Sellise projekti partneri puhul, kelle asukohariik on Norra Kuningriik, Islandi Vabariik või
Liechtensteini Vürstiriik, võib piisava tõendina kulude abikõlblikkuse kohta lugeda ka
raamatupidamisdokumentide seadusjärgseid auditeid tegema kvalifitseeritud sõltumatu
audiitori poolt koostatud aruannet, mis kinnitab, et taotletud kulud tehti vastavalt Euroopa
7
Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2014–2021 rakendusmäärusele („European
Economic Area Financial Mechanism 2014–2021“), riigisisesele õigusele ja
asjakohasele riigisisesele raamatupidamistavale.
10. Projekti abikõlblikud otsekulud
10.1. Projekti abikõlblikud otsekulud on need kulud, mida toetuse saaja või projekti partner
eristab vastavalt oma raamatupidamistavale ja tavapärastele sise-eeskirjadele
konkreetsete kuludena, mis on otseselt seotud projekti rakendamisega ja mida saab
seetõttu otse projekti kuludena kirjendada.
10.2. Järgmised otsekulud on abikõlblikud, kui need vastavad allpool loetletud
kriteeriumitele:
10.2.1 otsesed personalikulud vastavalt punktile 10.4. Riigi administratsiooni töötajate
vastavad personalikulud on abikõlblikud ulatuses, milles need on seotud selliste
tegevuste kuludega, mida asjakohane avaliku sektori asutus ei teostaks, kui asjaomast
projekti ei oleks ette võetud;
10.2.2 projektis osalevate töötajate reisi- ja päevarahad vastavalt Eesti õigusaktidele;
10.2.3 projekti avalikustamisega seotud kulud. Igal projektil on kohustus korraldada
vähemalt kaks projekti tegevusi ja tulemusi kajastavat avalikku üritust (näiteks ava- ja
lõpuseminar, pressikonverents jne) ning luua eestikeelne projekti koduleht (näiteks
oma organisatsiooni kodulehe alamlehena), kus kajastatakse kõiki olulisemaid
projektiga seotud tegevusi, üritusi, tulemusi jne;
10.2.4 uue või kasutatud seadme ostmise kulu amortisatsiooni määras projekti eluea
jooksul. Kui toetuse saaja põhjendab, et seade on lahutamatu ja vajalik osa projekti
tulemuste saavutamiseks, võib seadme kogu ostuhinna lugeda erandina abikõlblikuks;
10.2.5 kinnisasja ostmine, mis võib moodustada kuni 10% projekti abikõlblikest kuludest;
10.2.6 tarbekaupade ja tarvikute ostmine tingimusel, et need on eristatavad ja vajalikud
projekti tegevuste elluviimiseks ja eesmärgi saavutamiseks;
10.2.7 toetuse saaja poolt projekti elluviimise eesmärgil sõlmitud muu lepinguga kaasnev
kulu tingimusel, et see on sõlmitud kooskõlas riigihangete seaduse ja käesoleva
korraga;
10.2.8 toetuse rahuldamise otsusega projektile kehtestatud kohustustest otseselt tulenevad
kulud.
10.3. Projekti raames soetatud seadmete osas peab toetuse saaja tagama et:
10.3.1 projekti raames soetatud esemed on toetuse saaja omandis vähemalt 5 aasta jooksul
pärast projekti lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt ja seadmete kasutamist
jätkatakse projekti üldiste eesmärkide heaks samal perioodil;
10.3.2 seadmed on kindlustatud kahju vastu, nagu tulekahju, vargus või muud tavaliselt
kindlustatavad juhtumid projekti elluviimise ajal ja vähemalt 5 aasta jooksul alates
projekti lõpparuande kinnitamisest rakendusüksuse poolt;
10.3.3 toetuse saaja paneb kõrvale asjakohased ressursid soetatud esemete hoolduse jaoks
vähemalt 5 aastaks alates projekti lõpparuande kinnitamisest rakendusüksuse poolt.
10.4. Abikõlblikud on järgmised otsesed personalikulud:
10.4.1 projektijuhi, projekti assistendi ja projekti sisuekspertide töötasu;
10.4.2 töötasu, kui töötaja töötab projekti heaks töölepingu, avaliku teenistuja ametisse
nimetamise käskkirja või korralduse alusel proportsionaalselt projekti heaks töötatud
ajaga;
10.4.3 füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu proportsionaalselt
projekti heaks kulunud ajaga, mida maksustatakse sotsiaalmaksu ja
töötuskindlustusmaksega, kui erinevate teenuste eest makstavad tasud on eristatud;
10.4.4 puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt seaduses
sätestatud korrale;
10.4.5 seadustest tulenevad teenistusest vabastamise, töölepingu lõpetamise ja muud
8
hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga
10.4.6 seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 10.4.1–10.4.5 nimetatud kuludelt.
11. Projekti abikõlblikud kaudsed kulud (üldkulud)
11.1. Kaudsed kulud on kõik abikõlblikud kulud, mida toetuse saaja või projekti partner ei
saa eristada otse projektile omistatavatena, kuid mida saab eristada ja põhjendada
tema raamatupidamissüsteemis kuludena, mis tehti otseses seoses projektile
omistatavate abikõlblike otsekuludega. Need ei tohi hõlmata abikõlblikke otsekulusid.
11.2. Projekti kaudseid kulusid arvestatakse kindla määra alusel, mis moodustavad kuni
15% otsestest abikõlblikest personalikuludest.
11.3. Projekti kaudseks kuluks loetakse järgmiste projekti administreerimisega seotud
tegevuste kulud:
11.3.1 raamatupidamine;
11.3.2 sekretäri- ja personalitöö;
11.3.3 juriidiline nõustamine;
11.3.4 vara haldamine;
11.3.5 infotehnoloogiline tugitegevus;
11.3.6 muu abistav töö.
11.4. Lisaks punktis 11.3 nimetatud kuludele loetakse projekti kaudseteks kuludeks
järgmised üldkulud:
11.4.1 kontoritarvikute ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldus- ja remondikulud;
11.4.2 kulud sideteenustele, sealhulgas kulud telefoni- ja faksiteenusega seotud kuu- ja
abonenttasudele ning teenuse kasutamisega seotud jooksvatele kuludele ning posti-
ja elektroonilise andmesidega seotud jooksvatele kuludele;
11.4.3 infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise
ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldus- ja remondikulud;
11.4.4 kommunaalkulud, sealhulgas kulud kütte, vee ja elektri tarbimisele ning ruumide
koristamisele;
11.4.5 ruumide rendikulud;
11.4.6 valveteenuse kulud;
11.4.7 maamaks;
11.4.8 pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu;
11.4.9 riigisisese lähetuse kulu.
12. Mitteabikõlblikud kulud
Järgmisi kulusid ei käsitata abikõlblikena:
12.1 laenuintress, võla teenindamise tasud ja viivised;
12.2 finantstehingute tasud ja muud puhtalt finantskulud, välja arvatud kulud seoses
rahastajate, riikliku kontaktasutuse või kohaldatava õiguse alusel nõutud kontodega ja
kulud projektilepinguga kehtestatud finantsteenustele;
12.3 eraldised kahjumi või võimalike tulevaste kohustuste katmiseks;
12.4 valuutakursi muutuste kahjum;
12.5 käibemaks, kui see on võimalik projekti raames tasutuna sisendkäibemaksuna maha
arvata või tagasi taotleda või kui käibemaks hüvitatakse muul moel;
12.6 kulud, mis kaetakse muudest allikatest;
12.7 mootorsõiduki ostmise ja liisimise kulu;
12.8 mootorsõiduki remondi- ja tarvikute kulu;
12.9 trahvid ja muud rahalised karistused;
12.10 kohtuvaidluste kulud, välja arvatud juhul, kui kohtuvaidlus on lahutamatu ja vajalik
projekti tulemuste saavutamiseks;
9
12.11 teised kulud, mis ei ole vajalikud projekti eesmärgi saavutamiseks.
13. Vähese tähtsusega abi ja riigiabi
13.1. Käesoleva taotlusvooru raames jagatavat toetust võidakse käsitleda kui vähese
tähtsusega riigiabi vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklile 3.
13.2. Kui toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr
1407/2013 alusel, ei tohi ettevõtjale antav abi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse
ajavahemiku jooksul koos käesolevast taotlusvoorust taotletava toetusega ületada
kokku 200 000 eurot.
4. peatükk
NÕUDED TAOTLEJALE, PARTNERILE JA TAOTLUSELE
14. Nõuded taotlejale ja partnerile
14.1. Taotleja on Eestis registreeritud valitsusväline organisatsioon, avalik-õiguslik või
eraõiguslik ülikool või riiklik rakenduskõrgkool.
14.2. Taotleja projektijuhil, koolitaja(te)l, sotsiaalprogrammi looja(te)l ja rakendaja(te)l peab
olema käesoleva korra alapunktis 6.4 ära toodud pädevus.
14.3. Projekti partneriks on juriidiline isik, mille asukohamaa on kas Eesti, Norra, Island,
Liechtenstein, mõni teine abisaajariik (Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Kreeka,
Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia) või
Venemaa ning, kes on allkirjastanud punktis 15.4 nõuetele vastava projekti partneri
kinnituskirja (lisa 2).
15. Nõuded taotlusele
15.1. Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
15.1.1 taotlus on esitatud struktuuritoetuste e-toetuste keskkonna (edaspidi e-toetuste
keskkond) kaudu ja etteantud vormil koos punktis 15.2 nimetatud dokumentide ning
punktis 15.3 ja 15.4 nimetatud kinnitustega;
15.1.2 taotluses on kirjeldatud meeskonnaliikmete tausta, pädevust (sh meeskonnaliikmete
vastavust punktides 6.4 sätestatud nõuetele), projektitegevustesse kaasatust,
partnerite kaasatust, projekti tegevuskava, sihtrühmaga arvestamist, osalejate
kaasamise meetodeid, teavitustegevusi, riskitegureid, projekti jätkusuutlikkust ja
uuenduslikkust, projekti majanduslikku tõhusust ning omafinantseeringu katmist;
15.1.3 taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik;
15.1.4 toetust taotletakse käesolevas korras sätestatud eesmärkidel ja toetatavatele
tegevustele (punktid 5.2 ja 5.3) järgides käesolevas korras tegevuste sisule
kehtestatud nõudeid (punkt 6.1);
15.1.5 toetatavate tegevuste elluviimiseks taotletava toetuse summa ja selle osakaal
abikõlblikest kuludest vastavad käesolevas korras sätestatule;
15.1.6 taotlus sisaldab projekti partneri kaasamisel partneri andmeid ning rolli;
15.1.7 toetatavad tegevused tehakse käesolevas korras sätestatud abikõlblikkuse perioodil;
15.1.8 projekti tegevuse väljundinäitaja sihttasemega panustatakse projekti tulemuse
sihttasemesse;
15.1.9 toetatavate tegevuste elluviimise koht on Eestis või projektipartneri asukohariigis.
15.2. Taotluse juurde lisab taotleja:
15.2.1 meeskonnaliikmete CV-d;
15.2.2 projekti eelarve (lisa 1);
10
15.2.3 projekti partneri kaasamisel projekti partneri kinnituskirja (lisa 2), mis sisaldab punktis
15.4 ära toodud kinnitusi;
15.2.4 volikirja, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.
15.3. Taotlus peab sisaldama järgmisi kinnitusi (esitatakse e-toetuste keskkonnas):
15.3.1 taotlus sisaldab teavet, mis on õige;
15.3.2 taotlejal on majanduslik suutlikkus projekti elluviimiseks;
15.3.3 taotleja on teadlik toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest;
15.3.4 taotleja on teadlik, et toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse;
15.3.5 taotleja on teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta
saadud toetus tagasi maksta, kui esinevad finantskorrektsiooni alused, või taotluse
rahuldamise otsus võidakse tunnistada kehtetuks, kui esinevad otsuse kehtetuks
tunnistamise alused;
15.3.6 taotleja on teadlik, et perioodil projektitegevuste tulemusena teenitud tulu käsitatakse
projekti eelarve osana;
15.3.7 toetust ei taotleta kulule, millele on juba toetust eraldatud teisest riigisisesest allikast
või muudest välisabi vahenditest;
15.3.8 taotleja kinnitab, et tema suhtes ei ole käimas sundlõpetamist, likvideerimist ega
pankrotimenetlust, tema tegevus ei ole peatunud ning teda ei ole süüdi mõistetud
ametialases, rahapesualases või korruptsioonisüüteos ega kelmuses või kuritegelikus
ühenduses osalemises.
15.4. Projekti partneri kinnituskiri (lisa 2) peab sisaldama järgmisi kinnitusi:
15.4.1 projekti partner on nõus projektis osalema taotluses kirjeldatud rollis ning tuginedes
korra punktis 2.4 kehtestatud põhimõtetele;
15.4.2 projekti partner kinnitab, et tema suhtes ei ole käimas sundlõpetamist, likvideerimist
ega pankrotimenetlust, tema tegevus ei ole peatunud ning teda ei ole süüdi mõistetud
ametialases, rahapesualases või korruptsioonisüüteos ega kelmuses või kuritegelikus
ühenduses osalemises;
15.4.3 projekti partner kinnitab, et on tutvunud käesoleva korraga ning on nõus projekti
partneri õiguste ja kohustustega projekti elluviimisel (korra peatükk 9).
15.5. Kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal
muudest siseriiklikest või välisabi vahenditest vahenditest, peab taotleja esitama
sellekohase teabe.
5. peatükk
TOETUSE TAOTLEMINE
16. Taotlusvooru avamine
16.1. Programmioperaator esitab rakendusüksusele ametlikult kinnitatud taotlusvooru
tingimused ja hindamiskriteeriumid.
16.2. Rakendusüksus teavitab taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest vähemalt
ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel vähemalt viis tööpäeva enne
taotlusvooru avamise päeva.
16.3. Taotlusvoor peab olema avatud minimaalselt 60 kalendripäeva.
16.4. Taotlusvooruga seotud informatsiooni ja dokumendid – kaasa avatud taotlusvooru
infoseminaride toimumisaja, -koha ja päevakava ning Euroopa Majanduspiirkonna ja
Norra toetuste 2014-2021 rakendusmääruse – leiab programmi „Kohalik areng ja
vaesuse vähendamine“ kodulehelt aadressil: https://www.sm.ee/et/norra-toetused-
11
2014-2021 ja Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehelt -
https://www.rtk.ee/toetused/toetuste-rakendamine/emp-ja-norra-toetused-2014-2021.
16.5. Taotlusvooru kontaktisikuks on Kelly Poopuu Riigi Tugiteenuste Keskusest (e-post:
[email protected]; tel: 663 1911) või teda asendav ametnik. Kõigile küsimustele
vastatakse kõige hiljem 5 tööpäeva jooksul.
17. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis
17.1. Taotleja esitab toetuse saamiseks rakendusüksusele taotluse hiljemalt taotlusvooru
väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks e-toetuste keskkonna
https://etoetus.struktuurifondid.ee kaudu.
17.2. Projektitaotluste esitamise tähtaeg on 06.08.2020 kell 17:00 kohaliku aja järgi.
17.3. Taotleja võib taotlusvoorus esitada ühe taotluse.
17.4. Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset
esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea
likvideerimist.
6. peatükk
TAOTLUSTE MENETLEMINE
18. Taotluse menetlemine
18.1. Pärast taotlusvooru tähtaja möödumist suletakse e-toetuste keskkonnas taotluste
esitamise võimalus. Kui taotlus esitatakse pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist
ja tähtaja ennistamiseks puudub alus, jäetakse taotlus läbi vaatamata ning
tagastatakse.
18.2. Rakendusüksus teeb taotlusele esmase vastavuse kontrolli (vastavus haldus- ja
abikõlblikkuse kriteeriumitele) kümne tööpäeva jooksul pärast taotluste esitamise
tähtaega. Taotluse menetlemise aeg pikeneb taotluses esinevate puuduste
kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.
18.3. Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja
lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta või taotluse parandamist. Parandused
võivad olla seotud tehniliste eksimustega numbrites, ajakavas, indikaatorites või
abikõlbmatu kuluga projekti eelarves. Viimasel juhul palub rakendusüksus
abikõlbmatud kulud välja võtta ja vähendada samaväärselt ka taotletava toetuse
suurust. Rakendusüksus viitab konkreetsele peatükile taotluses, mille osas palutakse
selgitusi või lisadokumente. Taotlejale antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni
kümme tööpäeva. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue
täidetuks.
19. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine
19.1. Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui nad vastavad
käesoleva korra punktis 14 sätestatud nõuetele.
19.2. Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui ei esine ühtegi
alljärgnevatest asjaoludest:
12
19.2.1 taotlus ei vasta käesoleva korra punktis 15 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole
taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
19.2.2 taotlust on muudetud osas, millele rakendusüksus puuduste kõrvaldamisel ei
osutanud;
19.2.3 taotleja ei võimalda tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust.
19.3. Kui taotlejat, partnerit või taotlust ei tunnistata vastavaks, teeb rakendusüksus taotluse
rahuldamata jätmise otsuse.
19.4. Rakendusüksuse otsust või toimingut on võimalik vaidlustada haldusmenetluse
seadustiku §-s 73 sätestatud tingimustel ja korras.
20. Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord
20.1. Vastavaks tunnistatud taotluste hindamist korraldab rakendusüksus.
20.2. Igat taotlust hindab kaks erapooletut, sõltumatut ja usaldusväärset eksperti. Ekspert ei
või olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos
või karistusseadustiku §-i 209, 210, 211, 212, 2172 või 280 alusel ning kelle
karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud.
Ekspertide valimise korraldab rakendusüksus ja ekspertide nimekirja kinnitab
programmioperaator.
20.3. Eksperdid peavad eelnevalt kirjalikus vormis kinnitama oma sõltumatust ja
erapooletust vastava projekti hindamisel ning menetluse käigus taotleja kohta saadud
informatsiooni mitteavaldamist. Kui ekspert on seotud vähemalt ühe taotlusvooru
esitatud projekti ettevalmistamisega või toetuse taotlejaga või projekti partneriga,
kohustub ta viivitamata teavitama rakendusüksust huvide konfliktist ning taandama
ennast taotlusvooru projektide hindamisest. Huvide konflikti korral valib rakendusüksus
projekti hindama teise sama valdkonna eksperdi.
20.4. Vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad eksperdid lisas 3 esitatud hindamislehe vormil
ja lisas 4 kirjeldatud hindamismetoodika kohaselt järgmiste hindamiskriteeriumite
alusel:
20.4.1 kriteerium 1: meeskonnaliikmete taust, pädevus ja projektitegevustesse kaasatus ning
partnerite kaasatus maksimaalselt 15 punkti;
20.4.2 kriteerium 2: projekti tegevuskava, sihtrühmaga arvestamine ning osalejate kaasamise
meetodid maksimaalselt 16 punkti;
20.4.3 kriteerium 3: teavitustegevused maksimaalselt 2 punkti;
20.4.4 kriteerium 4: riskitegurid maksimaalselt 3 punkti;
20.4.5 kriteerium 5: projekti jätkusuutlikkus ja uuenduslikkus 10 punkti;
20.4.6 kriteerium 6: projekti majanduslik tõhusus ja omafinantseering maksimaalselt 9 punkti.
20.5. Taotlust hindavad eksperdid annavad hinded eraldiseisvalt hiljemalt kümne tööpäeva
jooksul taotluse hindamiseks saamisest, täites individuaalsed hindamistabelid.
Projektide pingerida tekkib hindamistulemuse lõppsummade aritmeetilise keskmise
summa alusel. Kui kahe eksperdi hindamistulemuse lõppsumma erineb teineteisest
rohkem kui 30%, valitakse projekti hindama lisaks kolmas ekspert. Arvesse lähevad
kolmest kahe lähedamal oleva eksperdi hindamistulemuse lõppsummad.
20.6. Sellise taotluse puhul, mille ekspertide hindamistulemus on alla 50%
maksimumtulemusest, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
20.7. Projektide pingerida edastatakse vähemalt 3-liikmelisele programmioperaatori poolt
moodustatud ja kokku kutsutud hindamiskomisjonile, kuhu kuuluvad vastava
valdkonna ministeeriumi ja programmi doonorpartnerite esindajad. Hindamiskomisjoni
13
liikmed peavad eelnevalt kirjalikus vormis kinnitama oma sõltumatust.
Hindamiskomisjonil on argumenteeritud ja põhjendatud juhtudel õigus ekspertide
paremusjärjestust muuta või teha ettepanekuid rahastada projekte osaliselt.
Hindamiskomisjonil on õigus moodustada ka reservnimekiri projektidest, mille
toetamine ei ole otsuse tegemise hetkel võimalik taotlusvooru rahaliste vahendite
piiratuse tõttu, ent mida võiks toetada, kui programmist peaks täiendavalt vabanema
piisavas mahus rahalisi vahendeid.
20.8. Kui taotluste maht on suurem kui taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk,
eelistatakse võrdse koondhindega taotluste korral taotlust, mille hindamiskriteeriumite
„Meeskonnaliikmete taust, pädevus ja projektitegevustesse kaasatus ning partnerite
kaasatus“ ning „Projekti tegevuskava, sihtrühmaga arvestamine ning osalejate
kaasamise meetodid“ liidetud punktisumma on suurem.
20.9. Lähtuvalt Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetuste eesmärgist tugevdada
kahepoolseid suhteid doonorriikide ja abisaajariikide vahel, hinnatakse kõrgelt
projekte, mis selle eesmärgi täitmisele otseselt kaasa aitavad doonorriikide partnerite
kaasamise kaudu. Samuti eelistatakse hindamisel Eesti ja/või muu abisaaja riigi või
Venemaa partneritega koostöös tehtud projekte.
20.10. Hindamiskomisjoni koosoleku tulemusena allkirjastab programmioperaator
läbipaistvate ja argumenteeritud ettepanekuga hindamiskomisjoni protokolli, milliseid
projekte rahastada ja milliseid mitte rahastada.
21. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine
21.1. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksus, lähtudes
hindamiskomisjoni ettepanekust ja hindamislehest.
21.2. Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi. Otsuses
märgitakse muu hulgas:
21.2.1 projekti eesmärk, toetatavad tegevused ja nende elluviimise eeldatav ajakava;
21.2.2 projekti elluviimise tingimused;
21.2.3 projekti abikõlblikkuse periood;
21.2.4 projekti eelarve koos toetuse ja omafinantseeringu osakaaluga;
21.2.5 projekti aruandluse tingimused;
21.2.6 väljamaksetaotluste esitamise ja maksete teostamise tingimused;
21.2.7 teave riigiabi, sealhulgas grupierandiga hõlmatud riigiabi, või vähese tähtsusega abi
andmise kohta, kui tegemist on sellise abi andmisega;
21.2.8 projekti tegevuste väljundinäitajad ja tulemusnäitajad koos sihttasemetega;
21.2.9 projekti elluviimisele seatud kõrvaltingimused.
21.3. Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluse kohta tehtud otsuse
lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva
teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud
sõnastuses.
21.4. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui:
21.4.1 taotleja, partner või taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks vastavalt käesoleva
korra punktidele 14 ja 15;
21.4.2 kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või
kõrvaltingimust ei suudeta täita;
21.4.3 on tõendatud, et taotleja või partner on mõjutanud pettuse või ähvardusega või muul
õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
21.4.4 hindamiskomisjon teeb ettepaneku projekti mitte rahastada;
21.4.5 hindamistulemuse põhjal ei ületa taotlus korra punktis 20.6 sätestatud lävendit;
14
21.4.6 taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti rahastada;
21.4.7 taotleja ei nõustu taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga vastavalt käesoleva korra
punktile 22.
21.5. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses viitab rakendusüksus muu hulgas selgelt ja
arusaadavalt konkreetsetele asjaoludele, miks ta on otsustanud langetada taotleja
suhtes negatiivse otsuse.
21.6. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuste
keskkonna kaudu hiljemalt viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.
22. Taotluse osaline rahuldamine
22.1. Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek parandada või uuendada
taotluses kirjeldatud tegevusi ja eelarvet selliselt, et taotletava toetuse suurus ega
toetuse määr ei suurene (v.a. matemaatiliste eksimuste parandamiseks). Taotlejal on
õigust taotlust parandada või uuendada ainult rakendusüksuse viidatud osades.
22.2. Taotluse võib osaliselt rahuldada ka järgmistel juhtudel:
22.2.1 projekti eesmärgid, tulemuste ja väljundite sihttasemed on saavutatavad ka taotluses
kirjeldatust väiksema projekti kogumaksumuse summaga;
22.2.2 toetust on osaliselt taotletud sellistele tegevustele või selliste kulude katteks, mis ei ole
abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud.
22.3. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse
ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevuste
muutmisega.
7. peatükk
TAOTLUSE RAHULDAMISE OTSUSE MUUTMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE
23. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
23.1. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse kas rakendusüksuse algatusel või
programmioperaatori või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel e-toetuste
keskkonnas.
23.2. Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata tõsta
ümber projekti tegevuste eelarve abikõlblike kulude summasid kuni 15% ulatuses
projekti abikõlblike kulupeatükkide vahel tingimusel, et projekti abikõlblike kulude
kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. Otseseid personalikulusid ja kaudseid kulusid
vaadeldakse ühtse kulupeatükina. Muudatus kooskõlastatakse eelnevalt
rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
23.3. Rakendusüksus kontrollib enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja
vajalikkust, kui soovitakse muuta:
23.3.1 toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav
tegevus;
23.3.2 toetatava tegevusega saavutatavat väljundinäitajat, tulemusnäitajat või nende
sihttaset;
23.3.3 projekti abikõlblike kulude kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest;
23.3.4 projekti abikõlblikkuse perioodi;
23.3.5 taotluse rahuldamise otsuses nimetatud muud asjaolu.
15
23.4. Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui
soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või
projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
23.5. Vajaduse korral edastab rakendusüksus projekti muutmise taotluse enne otsuse
tegemist arvamuse avaldamiseks programmioperaatorile.
23.6. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus hiljemalt 20 tööpäeva
jooksul pärast asjakohase ja puudusteta taotluse saamist või taotluse muutmise
menetluse algatamist omaalgatusel.
24. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
24.1. Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks,
kui:
24.1.1 ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud
osaliselt;
24.1.2 taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku
teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;
24.1.3 kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või
kõrvaltingimust ei suudeta täita;
24.1.4 toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsust muuta ei rahuldata ja toetuse saajal
ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
24.1.5 toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
24.2. Toetuse saajal tuleb kehtetuks tunnistatud taotluse rahuldamise otsusega saadud
toetus tagastada.
8. peatükk
LÕPPARUANDE ESITAMINE JA TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED
25. Toetuse kasutamisega seotud lõpparuande esitamine
25.1. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 45 päeva jooksul alates
projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.
25.2. Käesoleva korra punktis 6.1.1 nimetatud koolitusi sisaldava projekti lõpparuande juurde
lisab toetuse saaja:
25.2.1 koolitaja(te) poolt koostatud analüütilise kokkuvõtte koolituste tagasiside kohta
tuginedes täidetud tagasisidelehtedes ära toodule (vähemalt 3 000 tähemärki).
Kokkuvõtte juurde tuleb lisada ka koolitustel osalenute poolt täidetud tagasisidelehed;
25.2.2 projekti raames loodud koolitusmaterjalid vastavalt korra punktis 6.2.1 ja 6.2.4 ära
toodud nõuetele.
25.3. Käesoleva korra punktis 6.1.2 nimetatud sotsiaalprogrammi sisaldava projekti
lõpparuande juurde lisab toetuse saaja:
25.3.1 programmi looja(te) ja rakendaja(te) poolt koostatud analüüsi loodud ja rakendatud
sotsiaalprogrammi mõju ja võimalike arendusvajaduste kohta (vähemalt 9 000
tähemärki). Välja tuleb tuua, mis ei läinud nagu planeeritud, mida projekti käigus
muudeti ja miks, milline oli sihtgrupi tagasiside ja kuidas sellele tuginedes tuleks
sotsiaalprogrammi tulevikus täiendada;
25.3.2 sotsiaalprogrammi loojate poolt koostatud sotsiaalprogrammi rakendamise käsiraamat
vastavalt korra punktis 6.3.2 ja 6.3.5 ära toodud nõuetele.
25.4. Aruanne esitatakse e-toetuste keskkonna https://etoetus.struktuurifondid.ee kaudu.
16
25.5. Projekti lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:
25.5.1 toetuse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta: projekti nimi, projekti
number, toetuse saaja nimi jne;
25.5.2 projekti aruandlusperiood kumulatiivselt;
25.5.3 andmed projekti progressi kohta: tehtud tööd ja tegevused, hanked, tulemuste
saavutamine jmt;
25.5.4 väljundi- ja tulemusnäitajate kumulatiivne täitmine;
25.5.5 riskihinnang ja projekti muudatused;
25.5.6 hinnang projekti tulemuslikkusele, elluviimisele ja püstitatud eesmärgi saavutamisele;
25.5.7 hinnang partnerluse toimimisele;
25.5.8 kinnitus andmete õigsuse kohta ja allkiri.
25.6. Rakendusüksus kontrollib 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti
aruanne on nõuetekohaselt täidetud. Rakendusüksus võib aruande menetlemise
käigus nõuda aruande täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et see ei ole piisavalt
selge või selles esinevad puudused. Rakendusüksus kinnitab nõuetekohase projekti
aruande viie tööpäeva jooksul.
25.7. Rakendusüksus teavitab aruande kinnitamisest viivitamata programmioperaatorit
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
26. Toetuse maksmise tingimused
26.1. Toetuse maksmisel lähtutakse käesolevast korrast ning toetuse rahuldamise otsuses
sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.
26.2. Toetuse maksmise eelduseks on toetuse rahuldamise otsus, toetuse saaja ja projekti
partnerite vahel sõlmitud partnerluslepingud ja kulude abikõlblikkus, sealhulgas kulude
aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus.
26.3. Toetuse saajal, kellel puudub riikliku sildfinantseerimise taotlemise võimalus, on
võimalik taotleda toetuse ettemakset. Projekti esimene toetuse ettemakse võib
moodustada kuni 20% projektile eraldatud toetusest. Järgmist toetuse ettemakset on
toetuse saajal võimalik taotleda siis, kui 70% eelmisest ettemaksest on projekti
väljamaksetaotlustega rakendusüksuse poolt heaks kiidetud. Minimaalselt 15 %
projektile eraldatud toetusest jääb lõppmakseks, mis makstakse toetuse saajale välja
ühe kuu jooksul pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.
26.4. Toetuse saaja esitab projekti ettemakse taotluse või väljamakse taotluse e-toetuste
keskkonna kaudu, lähtudes keskkonna andmeväljadest.
26.5. Väljamakse taotlus esitatakse, kui abikõlblik kulu on reaalselt tekkinud ja kantud.
Toetuse saaja esitab väljamakse taotluse e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt üks
kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus.
26.6. Toetuse saaja peab enne esimest väljamakse taotlust või koos esimese väljamakse
taotlusega esitama rakendusüksusele:
26.6.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti
kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest taotleja kuludest;
26.6.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses;
26.6.3 lühikirjelduse projekti rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja
kinnitamise kohta ning esindusõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral
vastavad volikirjade koopiad;
26.6.4 selgituse, kuidas on toetuse saaja oma asutuses ette näinud toetusega seotud
dokumentatsiooni säilitamise nõutud ajani.
17
26.7. Rakendusüksus teeb väljamakse taotluses loetletud kulude abikõlblikkuse kontrolli.
Toetuse saaja on kohustatud edastama rakendusüksusele valimisse lisatud kulude
kohta kulu tekkimist ja kulu kandmist tõendavate dokumentide koopiad, samuti kulu
aluseks olevad raamatupidamisnõuetele vastavad alusdokumentide koopiad ning
hangete tegemise dokumentatsiooni koopiad, või tagama juurdepääsu tehtud
hangetele riigihangete registris.
26.8. Rakendusüksus võib peatada väljamakse taotluse menetlemise osaliselt või täielikult
juhul, kui:
26.8.1 väljamakse taotluses esineb puudus;
26.8.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
26.8.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
26.8.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks
projekti ellu või saavutada kavandatud tulemust;
26.8.5 väljamakse taotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik tasaarveldada
maksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud
tagasimaksmisele kuuluva toetusega;
26.8.6 võimaliku toetuse tagasinõudmise asjaolud on selgitamisel või tagasinõutav summa ei
ole lõplikult tagasi makstud;
26.8.7 toetuse saaja tõttu peatati või keelduti programmioperaatorile väljamaksete
tegemisest.
26.9. Pärast väljamakse taotluse saamist kontrollib rakendusüksus väljamakse taotluses
esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist alates
väljamakse taotluse laekumisest rakendusüksusele hiljemalt 20 tööpäeva jooksul.
26.10. Kui väljamakse taotluse kontrollimisel esineb puudusi, mida on võimalik
rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus
puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja.
26.11. Lõppmakse tehakse toetuse saajale ühe kuu jooksul pärast projekti kulude
abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja kulude tasumise tõendamist ning lõpparuande
kinnitamist. Lõppmakse suurus on minimaalselt 15% projekti abikõlbliku toetuse
summast.
9. peatükk
TOETUSE SAAJA, PARTNERI JA RAKENDUSÜKSUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
27. Toetuse saaja ja partneri kohustused
27.1. Toetuse saaja tagab projekti eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud
tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning:
27.1.1 kogub ja esitab rakendusüksusele andmeid projekti väljundi- ja tulemusnäitajate kohta,
mis on vajalikud programmi seireülesannete täitmiseks. Toetuse saaja peab kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis fikseerima projekti tegevustesse kaasatud isikud
(osalejate nimekirjad allkirjadega);
27.1.2 ei võta tööle Eestis seadusliku aluseta viibivat isikut;
27.1.3 peab arvestust projekti kestel projekti tegevustega teenitud tulude kohta;
27.1.4 järgib kõigi projekti raames elluviidavate hankemenetluste puhul riigihangete
korraldamise üldpõhimõtteid, kasutades rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt,
saavutades hanke eesmärgi mõistliku hinnaga ning tagades konkurentsi korral
erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte;
27.1.5 võtab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kolm hinnapakkumust, kui
teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 5000 eurot või
rohkem;
18
27.1.6 määratleb end kas hankijana või mittehankijana riigihangete seaduse § 5 tähenduses;
27.1.7 annab vajaduse tekkimise korral rakendusüksusele ja programmioperaatorile jooksvalt
infot projekti elluviimise ja tulemuste saavutamise kohta ning võimaldab viivitamata
auditit või järelevalvet tegevatel isikutel või asutustel kontrollida projekti elluviimisega
seotud dokumente või teha kohapealset kontrolli;
27.1.8 säilitab toetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt kuni 31.12.2028;
27.1.9 korraldab vähemalt kaks projekti tegevusi ja tulemusi kajastavat avalikku üritust,
näiteks ava- ja lõpuseminar või pressikonverents, ning loob eestikeelse projekti
kodulehe (mis võib olla ka oma organisatsiooni kodulehe alamleht) kus kajastatakse
kõiki olulisemaid projektiga seotud tegevusi, üritusi, tulemusi ja muid andmeid.
27.2. Pärast projekti lõpparuande kinnitamist peab toetuse saaja tagama
sotsiaalministeeriumile projekti käigus loodud koolitus- ja/või programmimaterjalide
kasutusõiguse ja -võimaluse. Materjalide muud autoriõigused jäävad toetuse saajale.
27.3. Projekti partneri tehtud kulude abikõlblikkuse suhtes kehtivad samad reeglid nagu
projekti elluviija tehtud kulude suhtes.
28. Toetuse saaja ja partneri õigused
28.1. Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja
nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja
kohustustega.
28.2. Toetuse saajal on õigus esitada toetuse rahuldamise otsuse muutmise taotlus, kui
projekti käik seda nõuab.
28.3. Toetuse saajal on ärakuulamisõigus, oma seisukohtade, argumentide ja tõendite
esitamise ning puuduste kõrvaldamise õigus enne:
28.3.1 ettekirjutuse tegemist toetuse saaja suhtes;
28.3.2 taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul,
kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
28.3.3 finantskorrektsiooni otsuse tegemist toetuse saaja suhtes.
28.4. Projekti partnerile kehtivad samad õigused, mis toetuse saajalegi.
29. Rakendusüksuse kohustused
Rakendusüksus on kohustatud:
29.1 teavitama avalikkust ja võimalikke taotlejaid toetuse saamise võimalusest ja taotlemise
korrast;
29.2 menetlema esitatud taotlusi ja otsustama taotluste rahuldamise või mitterahuldamise;
29.3 menetlema väljamaksetaotlusi, sealhulgas võib rakendusüksus maksetaotluse
menetlemise peatada, toetuse välja maksta või jätta välja maksmata;
29.4 otsustama toetuse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise;
29.5 tegema finantskorrektsiooni otsuse ja nõudma tagasi aluseta väljamakstud toetuse;
29.6 koguma ja edastama programmioperaatorile toetuse saajatelt saadud väljundi- ja
tulemusnäitajate andmeid, mis on vajalikud programmi seireülesannete täitmiseks;
29.7 täitma muid programmioperaatori poolt rakendusüksusele delegeeritud ülesandeid.
30. Finantskorrektsioonid
Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi lähtudes perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse 3. peatüki 12. jaost ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a
määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks
19
lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ 4.
peatükist, sealhulgas:
30.1 toetuse saaja peab maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud
tagasimaksmisele kuuluva toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise
päevast arvates;
30.2 tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames
väljamaksmisele kuuluva toetusega;
30.3 tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse
alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.
Ajatamisel rakendatakse intressi. Intressi määr tagastatava toetuse summa jäägilt on
kuue kuu Euribor pluss kolm protsenti aastas. Kuue kuu Euribor võetakse ajatamise
otsuse tegemisele eelneva pangapäeva seisuga. Intressiarvestuse baasiks on 360-
päevane periood;
30.4 kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma
viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise
arvestamine lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva
tagasinõutava toetuse suuruse. Viivist ei nõuta riigiasutuselt;
30.5 toetuse tagasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks viivis, seejärel
intress ja viimasena tagastatav toetus.
31. Lisad
Lisa 1 projekti eelarve vorm
Lisa 2 projekti partneri kinnituskiri
Lisa 3 eksperdi hindamisleht
Lisa 4 ekspertide hindamismetoodika juhend
Sotsiaalministri ….mai 2020 käskkirjaga nr …
„Väikeprojektide avatud taotlusvooru „Spetsialistide koolitamine perevägivalla teemal ning
sotsiaalprogrammi loomine seksiostjatele“ elluviimiseks toetuse andmise tingimuste ja korra
kinnitamine“ kinnitatud "Väikeprojektide avatud taotlusvooru „Spetsialistide koolitamine perevägivalla
teemal ning sotsiaalprogrammi loomine seksiostjatele“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja
kord"
LISA 4
Ekspertide hindamismetoodika juhend
Hindamiskriteeriumid Maksimum-
hinne
1. Meeskonnaliikmete taust, pädevus ja projektitegevustesse kaasatus ning 15
partnerite kaasatus
1.1. Projektijuhi, koolitaja(te) ja/või sotsiaalprogrammi looja(te) ja rakendaja(te) 6 (3+3+3)
asjakohane kompetents, valdkonna teadmised ja kogemused
Taotleja on esitanud meeskonnaliikmete CVd, kus on ära toodud kirjeldused, mis
võimaldavad ammendavalt hinnata seotust valdkonnaga ning suutlikkust projekti
edukalt ellu viia.
Projektijuhi, koolitaja(te) ja/või sotsiaalprogrammi looja(te) ja rakendaja(te)
asjakohast kompetentsi hinnatakse allolevate kriteeriumite alusel selliselt, et
vastavus ühele kriteeriumile annab ühe punkti.
NB! Kokku saab ühe taotluse raames projektijuhi, koolitaja(te) ja/või
sotsiaalprogrammi looja(te) ja rakendaja(te) pädevuse hindamisel anda kokku
maksimaalselt 6 punkti.
NB! Juhul kui taotlus sisaldab tegevusi nii koolituste kui sotsiaalprogrammi
läbiviimiseks, siis liidetakse koolitaja(te) ja sotsiaalprogrammi looja(te)
pädevuse punktid kokku ning jagatakse nimetatud summa kahega. Nimetatud
summale liidetakse omakorda projektijuhi punktid.
Projektijuhil on:
1) on sarnase (tegevuste mahu ning projektijuhi ülesannetega) projekti
juhtimise kogemus (1 punkt);
2) perevägivalla ja/või soolise vägivalla temaatikaga seotud projekti
juhtimise kogemus viimase 5 aasta jooksul (1 punkt);
3) Norra finantsmehhanismi või EL struktuurivahenditest rahastatud
projekti juhtimise kogemus (1 punkt).
(vähemalt ühel) koolitajal on:
1) vähemalt 2-aastane perevägivalla ennetamise ja/või ohvrite abistamise
kogemus (1 punkt);
2) vähemalt 3 perevägivalla teemalise koolituse läbiviimise kogemus (1
punkt);
3) vähemalt 1 perevägivalla teemalise koolituse läbiviimise kogemus viimase
5 aasta jooksul (1 punkt).
(vähemalt ühel) sotsiaalprogrammi loojal või rakendajal on:
1) vähemalt 5-aastane prostitutsiooni ja sellega seotud inimkaubanduse
ennetamise kogemus (1 punkti);
2) vähemalt 5-aastane prostitutsiooni ja sellega seotud inimkaubanduse
ohvrite abistamise kogemus (1 punkt);
3) olnud juhtiv roll perevägivalla ja/või soolise vägivalla valdkonna
sotsiaalprogrammi loomisel ja rakendamisel (1 punkt);
1.2 Projekti meeskonna, s.o projektijuhi, koolitaja ja/või sotsiaalprogrammi looja ja 2
rakendaja, kaasatus projekti tegevuste planeerimisel
Hindeid antakse vahemikus 2-0 – hinnete aste (2, 1, 0)
2 punkti – projektimeeskond on määratud, projektimeeskonna rollid ja ülesanded on
projektikirjelduses selgelt määratletud ja ammendavalt lahti kirjutatud.
1 punkti – projektimeeskond on määratud, projektimeeskonna rollid ja ülesanded on
projektikirjelduses kas ebaselgelt ja/või kohati pealiskaudselt lahti kirjutatud.
0 punkti – projektimeeskond on kas osaliselt määratlemata või on
projektimeeskonna rollid ja ülesanded lahti kirjutamata.
1.3 Norra Kuningriigi, Islandi Vabariigi või Liechtensteini Vürstiriigi partneri kaasatus 4
projekti planeerimisel ja elluviimisel
Hindeid antakse vahemikus 4-0 – hinnete aste (4, 2, 0)
4 punkti – projekti planeerimisse ja/või elluviimisse on kaasatud
partnerorganisatsioon Norra Kuningriigist, Islandi Vabariigist või Liechtensteini
Vürstiriigist. Partneri kinnituskiri projekti planeerimise ja/või elluviimises osalemise
kohta on esitatud taotluse juurde ning taotluses on ammendavalt selgitatud partneri
selge roll, kuidas partner aitab kaasa projekti eesmärgi täitmisele.
2 punkti - projekti planeerimisse ja/või elluviimisse on kaasatud
partnerorganisatsioon Norra Kuningriigist, Islandi Vabariigist või Liechtensteini
Vürstiriigist, ent taotluses ei ole partneri roll ammendavalt selgitatud ja/või ei ole
piisavalt selgitatud, kuidas partner aitab kaasa projekti eesmärgi täitmisele.
0 punkti – projekti planeerimisse ja elluviimisse ei ole kaasatud partnerit Norra
Kuningriigist, Islandi Vabariigist või Liechtensteini Vürstiriigist.
1.4 Eesti ja/või muu abisaaja riigi1 või Venemaa partneri kaasatus projekti 3
planeerimisel ja elluviimisel
Hindeid antakse vahemikus 3-0 – hinnete aste (3, 1, 0)
3 punkti - projekti planeerimisse ja/või elluviimisse on kaasatud partner Eestist ja/või
muust abisaajast riigist või Venemaalt. Partneri kinnituskiri projekti planeerimise
ja/või elluviimises osalemise kohta on esitatud taotluse juurde ning taotlusest nähtub
ka partneri selge roll, kuidas partner aitab kaasa projekti eesmärgi täitmisele.
1
Avatud taotlusvooru „Spetsialistide koolitamine perevägivalla teemal ning sotsiaalprogrammi
loomine seksiostjatele“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord punkti 14.3 kohaselt on
abisaajateks riikideks (peale Eesti) veel Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Kreeka, Ungari,
Läti, Leedu, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia.
2
1 punkt - projekti planeerimisse ja/või elluviimisse on kaasatud partner Eestist ja/või
muust abisaajast riigist või Venemaalt, ent taotluses ei ole partneri rolli piisavalt
selgitatud ja/või kuidas partner aitab kaasa projekti eesmärgi täitmisele.
0 punkti – projekti planeerimisse ega elluviimisse ei ole kaasatud partnerit Eestist
või muust abisaajast riigist või Venemaalt.
2. Projekti tegevuskava, sihtrühmaga arvestamine ning osalejate kaasamise 16
meetodid
2.1 Projektitaotluse tegevuskava põhjalikkus, asjakohasus ja realistlikkus. 8
Rahastatud projektide tulemusena on:
- koolitatud vähemalt 160 spetsialisti perevägivalla põhjustest,
tagajärgedest, abistamisvõimalustest ja ametkondade koostöö
tõhustamise võimalustest
ja/või
- loodud ja rakendatud vähemalt üks sotsiaalprogramm seksiostjate
hoiakute ja käitumise muutmiseks, mille on läbinud vähemalt 12
seksiostjat.
Hindeid antakse vahemikus 8-0 – hinnete aste (8, 6, 3, 0)
8 punkti –
tegevuskava avab projekti raames ellu viidavate tegevuste sisu detailselt,
välja toodud tegevused on omavahel seostatud, loogilises järgnevuses
ning põhjendatud;
tegevused on teostatavad planeeritud ajaraamistikus ning tegevuste
kestus on mõistlik;
kõik kavandatud tegevused on suunatud projekti eesmärgi võimalikult
tõhusale täitmisele;
6 punkti –
projekti tegevused on loogilises järgnevuses ja omavahel seostatud, kuid
tegevuskava on kohati pealiskaudne, mistõttu mõne tegevuse osas ei
avata tegevuse sisu piisaval määral;
projekti ei ole kavandatud mittevajalikke tegevusi, kuid esineb projekti
tegevus(i), mille ajakava on ala- või üleplaneeritud;
enamik kavandatud tegevusi on suunatud projekti eesmärgi võimalikult
tõhusale täitmisele.
3 punkti –
projekti tegevused on loogilises järgnevuses ja omavahel seostatud, kuid
tegevuskava on pealiskaudne, mistõttu tegevuste osas ei avata nende sisu
piisaval määral;
esineb projekti tegevusi, mille ajakava on ala- või üleplaneeritud ja/või on
projekti kavandatud ka mittevajalik(ke) tegevus(i) ja/või on projekti
tegevuste raames eesmärkide saavutamiseks olulisi tegevusi kavandatud
ebapiisavas mahus.
0 punkti – projekti tegevuskava on oluliste puudujääkidega: tegevuskava ei ava
peamiste elluviidavate tegevuste sisu ja/või on ajaraam suures osas ebarealistlik
ja/või jääb arusaamatuks, kuidas kavandatud tegevused aitavad kaasa projekti
eesmärkide saavutamisele.
3
2.2 Sihtrühmaga (perevägivalla ohvritega kokku puutuvate spetsialistidega ja/või 4
seksiostjatega) arvestamine projektitegevuste planeerimisel/elluviimisel.
Hindeid antakse vahemikus 4-0 – hinnete aste (4, 2, 0)
4 punkti – kirjeldus sihtrühma vajadustest (vajadusel ka võimalikest erinevatest
vajadustest või rõhuasetustest sihtrühma sees), ja/või probleemidest, mida
kavandatavate tegevuste planeerimisel/elluviimisel arvesse võetakse, on
asjakohane ning ammendav, andes alust eeldada, et kavandatavad tegevused
aitavad parimal viisil kaasa taotlusvooru eesmärkide täitmisele.
2 punkt – kirjeldus sihtrühma vajadustest ja/või probleemidest, mida kavandatavate
tegevuste planeerimisel/elluviimisel arvesse võetakse annavad alust eeldada, et
kavandatud tegevustel on teatud positiivne mõju taotlusvooru eesmärkidele. Samas
jääb kirjeldus kohati pinnapealseks või on selle sisu mõneti kaheldav, et selle pinnalt
saaks eeldada, et kavandatavad tegevused aitavad parimal viisil kaasa taotlusvooru
eesmärkide täitmisele.
0 punkti – sihtrühma vajaduste/probleemide kirjeldus on ebapiisav või puudu, et
hinnata kavandatud tegevuste positiivset mõju taotlusvooru eesmärkidele.
2.3 Koolitustel ja/või sotsiaalprogrammis osalejate kaasamise meetodid 4
Hindeid antakse vahemikus 4-0 – hinnete aste (4, 2, 0)
4 punkti – koolitusel ja/või sotsiaalprogrammis osalejate kaasamise meetodid
projekti tegevustest aktiivselt osa võtma (koolitustel ja/või sotsiaalprogrammis
sisukalt osalema) on taotluses selgelt kirjeldatud ning asjakohased.
2 punkt – koolitustel ja/või sotsiaalprogrammis osalejate kaasamise meetodid
projekti tegevustest osa võtma on kajastatud ebaselgelt ja/või pealiskaudsuselt.
0 punkti – koolitustel ja/või sotsiaalprogrammis osalejate kaasamise meetodeid
projekti taotluses ei kajastata.
2
3. Teavitustegevused
3.1 Teavitustegevuse asjakohasus 2
Hindeid antakse vahemikus 2-0 – hinnete aste (2, 1, 0).
2 punkti – projekti teavitustegevused on läbi mõeldud ja realistlikud. Ära on
põhjendatud, miks just need tegevused projekti sõnumit kõige paremini edasi
kannavad.
1 punkti – projekti teavitustegevused on üldiselt läbi mõeldud, kuid ebapiisavad
projekti ja selle tulemustele meediakajastuse tagamiseks.
0 punkti – projekti teavitustegevused ei ole läbi mõeldud.
4. Riskitegurid 3
4
3
4.1 Riskitegurite hindamine ja maandamine
Hinnatakse taotlusvormis etteantud riskikategooriaid
Hindeid antakse vahemikus 3-0 – hinnete aste (3, 1, 0).
3 punkti – nii välised kui sisemised riskid on hinnatud taotlusvormis etteantud
riskikategooriatest lähtuvalt. Nimetatud riskid on asjakohased ning hõlmavad
projekti rakendamise erinevaid aspekte. Igale riskile on planeeritud teostatavad
maandamistegevused.
1 punkt – nii välised kui sisemised riskid on hinnatud taotlusvormis etteantud
riskikategooriatest lähtuvalt, aga kõikidele tuvastatud riskidele ei ole planeeritud
maandamistegevusi või planeeritavad maandamistegevused ei ole piisavad,
asjakohased või teostatavad.
0 punkti – nimetatud riskid ei tulene projekti tegevustest või ühelegi riskile ei ole
kavandatud maandamistegevusi või maandamistegevused ei ole asjakohased.
5. Projekti jätkusuutlikkus ja uuenduslikkus 10
5.1 Projektitegevuste mõju pärast projekti lõppemist 4
Hindeid antakse vahemikus 4–0 – hinnete aste (4, 2, 0).
(hinnang tegevuste teostatavusele jätkurahastamise aspektist antakse
eraldiseisvalt punktis 5.2).
4 punkti – välja on toodud veenvad põhjendused, mille alusel võib eeldada, et suure
tõenäosusega projektitegevuste mõju jätkub ka pärast projekti lõppu. Koolituste
projektitaotluses on selgelt planeeritud projekti käigus omandatud kogemuste ja
tulemuste edasine levitamine ning kavandatud on projekti eesmärki toetav
jätkutegevus.
Sotsiaalprogrammi projektitaotluses on sotsiaalprogrammi edasise jätkumise plaan
detailsuselt planeeritud ja sellisena suure tõenäosusega teostatav.
2 punkti – välja on toodud põhjendused, mille alusel võib eeldada et
projektitegevuste mõju kestab mõningal määral pärast projekti lõppu. Koolituste
projektitaotluses on planeeritud teatud määral projekti käigus omandatud
kogemuste ja tulemuste edasine levitamine ja/või projekti eesmärki toetav
jätkutegevus.
Sotsiaalprogrammi projektitaotluses ei ole sotsiaalprogrammi edasine jätkumine
detailselt planeeritud, et üheselt hinnata kavandatu teostatavust, kuid on
kavandatud projekti käigus omandatud kogemuste ja tulemuste edasine levitamine
ja/või projekti eesmärki toetav jätkutegevus.
0 punkti – välja on toomata põhjendused, mille alusel võiks eeldada, et
projektitegevuste mõju kestab pärast projekti lõppu. Puudub selgus, kas projekti
käigus omandatud kogemusi ja tulemusi edasi levitatakse. Jätkutegevusi
kavandatud ei ole või need on selgelt ebarealistlikud.
5.2 Projekti tegevustega saavutatu jätkurahastamise perspektiiv pärast Euroopa 2
Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi 2014-2021 lõppemist
Hindeid antakse vahemikus 2–0 – hinnete aste (2, 0).
5
2 punkti – taotleja on kavandanud projekti sisuliste tegevuste (koolituste ja/või
sotsiaalprogrammi) võimalikke rahastamisallikad pärast projekti lõppu.
0 punkti – taotleja ei ole kavandanud projekti sisuliste tegevuste (koolituste ja/või
sotsiaalprogrammi) võimalikke rahastamisallikad pärast projekti lõppu või need on
selgelt ebarealistlikud.
5.3 Projekti uuenduslikkus ja lisaväärtus 4
Hindeid antakse vahemikus 4–0 – hinnete aste (4, 2, 0).
4 punkti – projektis on vähemalt üks uuenduslik element, millel on suure
tõenäosusega lisaväärtus Norra finantsmehhanismi meetme „Kodune ja sooline
vägivald“ eesmärkide täitmisele (spetsialistide teadlikkuse/oskuste tõstmine ja/või
seksiostjate hoiakute ja käitumise muutmine).
2 punkti – projektis on vähemalt üks (osaliselt) uuenduslik element, mis võib anda
teatava lisaväärtuse Norra finantsmehhanismi meetme „Kodune ja sooline vägivald“
eesmärkide täitmisele.
0 punkti – projektis ei ole ühtki uuenduslikku elementi, mis võiks anda isaväärtust
Norra finantsmehhanismi meetme „Kodune ja sooline vägivald“ eesmärkide
täitmisele või ei tule nimetatud lisaväärtus projektikirjeldusest esile.
6. Projekti majanduslik tõhusus ja omafinantseering 9
6.1 Kavandatud kulutuste vajalikkus, põhjendatus ning eelarve arusaadavus 6
Hindeid antakse vahemikus 6-0 – hinnete aste (6, 4, 2, 0).
6 punkti – kõik kavandatud kulutused tulenevad otseselt elluviidavate tegevuste
iseloomust ja aitavad kaasa projekti eesmärkide ja tulemuste täitmisele. Kulutuste
arvestus on arusaadav ja aritmeetiliselt korrektne (v.a. inimlikud ja tehnilised apsud).
Tegevused on ammendavalt ressurssidega kaetud ja kavandatud kulutused
baseeruvad tegelikel turuhindadel.
4 punkti – enamik kavandatud kulutusi on konkreetsete tegevuste raames nende
elluviimiseks vajalikud, kuid esinevad üksikud mittevajalikud kulutused ja/või mõni
üle- või alaplaneeritud kulu. Enamik kavandatud kulutustest baseeruvad tegelikel
turuhindadel.
2 punkti – esineb mitmeid mittevajalikke kulutusi, mis ei toeta otseselt projekti
tegevusi või on mitmete tegevuste kulu üle- või alaplaneeritud või puuduvad mõnede
kavandatud kulutuste osas planeeritud tegevused üldse.
0 punkti – enamuses kavandatud kulutused ei ole vajalikud ja põhjendatud või ei
tulene elluviidavate tegevuste iseloomust või ei aita kaasa projekti eesmärkide
täitmisele või ei baseeru tegelikel turuhindadel või on kulutuste arvestus
arusaamatu.
6.2 Omafinantseeringu katmise läbimõeldus 3
Omafinantseering moodustab valitsusvälistel organisatsioonidel minimaalselt 10%
abikõlblikest kuludest ja teistel taotlejatel minimaalselt 15% abikõlblikest kuludest.
6
Vabatahtlik töö võib valitsusvälistel organisatsioonidel katta kuni 50% projekti jaoks
nõutud omafinantseeringu määrast.
Hindeid antakse vahemikus 3-0 – hinnete aste (3, 1, 0).
3 punkti – taotleja selgitab ammendavalt omafinantseeringu katmise viise ning
vahendeid.
1 punkti – omafinantseeringu katmise viisid ning vahendid on pealiskaudselt lahti
kirjutatud.
0 punkti – omafinantseeringu katmise viiside osas selgitused puuduvad.
Maksimaalne üldhinne 55
Olen tutvunud hindamislehe juhendiga
(allkirjastatud digitaalselt)
eksperdi nimi
7