EELNÕU TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUSE NING TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUSE MUUTMISE SEADUS § 1. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 31 lg 1 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt: „ (1) Töötutoetuse arvutamise aluseks olev päevamäär kehtestatakse eelarveaastaks riigieelarvega, kusjuures päevamäära 3 0 -kordne korrutis ei või olla väiksem kui 60 protsenti kuu töötasu alammäärast, mis on kehtestatud eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel. “. § 2. Töötuskindlustuse seadus § 9 lg 5 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt: „(5) Kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud kindlustatu töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on väiksem kui 50 protsenti eelmise kalendriaasta töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuu töötasu alammäära alusel arvutatud kalendripäeva töötasu alammäärast, võrdub ühe kalendripäeva töötuskindlustushüvitise suurus 50 protsendiga viimatinimetatust . Kui ühe kalendripäeva töötuskindlustushüvitise suurus on väiksem riigieelarvega kehtestatud töötutoetuse päevamäärast, makstakse töötuskindlustushüvitist töötutoetuse suuruses. Kalendripäeva töötasu alammäära arvutamisel jagatakse kuu töötasu alammäär arvuga 30.“ § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril . Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2020 Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 19.05.2020. a. Indrek Saar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees
SELETUSKIRI TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUSE NING TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUSE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU JUURDE 1. Sissejuhatus Käesoleva eelnõuga muudetakse tööturuteenuste ja –toetuste seadust tõstes töötutoetuse määra vähemalt 60% - ni eelmise aasta alampalga suurusest. Ühtlasi sätestatakse, et kui töötutoetuse määr on suurem kui töötuskindlustushüvitis, makstakse hüvitist töötutoetuse määras. Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Eestis on probleemiks töötute ebapiisav sotsiaalne kaitse. Kui inimesel pole õigust töötuskindlustushüvitisele ja talle makstakse töötutoetust, langeb tema sissetulek allapoole absoluutse vaesuse piiri. Käesoleva eelnõuga soovitakse parandada töötutoetuse saajate toimetulekut, aidates nad välja absoluutsest vaesusest. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eestis makstava töötutoetuse suurus jätab selle saaja allapoole absoluutse vaesuse piiri. Käesoleva aasta riigieelarvega kehtestatud töötutoetuse päevamäär on 6,1 eurot , mis teeb ühes kuus (30 päeva) 183 eurot. Statistikaameti viimased vaesuse näitajad pärinevad aastast 2018, mil suhtelise vaesuse piir oli 569 eurot kuus ning absoluutse vaesuse piir 215 eurot kuus . Eeldatavalt on käesolevaks aastaks suhtelise vaesuse piir ja absoluutse vaesuse piir veelgi tõusnud. Töötutoetuse madalat määra on kritiseerinud ka Euroopa sotsiaalõiguste komitee , kelle hinnangul pole see kooskõlas Euroopa Sotsiaalharta artikliga 12 . Töötutoetus e määr kehtestatakse iga-aastase riigieelarvega, kuid selle minimaalne suurus on sätestatud Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 31 l õikes 1 . Käesoleval ajal ei või toetuse suurus olla väiksem kui 35 protsenti kuu töötasu alammäärast eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil . Käesoleva eelnõuga suurendatakse 2021. aastast töötutoetuse minimaalset suurust 60 protsendini eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud kuu töötasu alammäärast. Koos töötutoetuse tõstmisega muudetakse ka minimaalse töötuskindlustushüvitise suurust. Töötuskindlustuse seadus e § 9 lg 5 alusel on hüvitise minimaalne suurus 50 protsenti eelmise kalendriaasta kuu töötasu alammäärast . Eelnõuga tõstetakse töötutoetuse suurust vähemalt 60 protsendini eelmise kalendriaasta kuu töötasu alammäärast . Eelnõu algatajad leiavad, et pole põhjust maksta töötuskindlustushüvitist väikesemas määras kui makstakse töötutoetust. Seetõttu kaaluti Töötuskindlustuse seadus e § 9 l õikes 5 sätestatud protsendi tõstmist, kuid isegi siis võiks töötutoetus osutuda suuremaks minimaalsest töötuskindlustushüvitisest, kui Vabariigi Valitsus otsustab riigieelarvet koostades kehtestada miinimummäärast suurem töötutoetuse määr. Seetõttu täiendatakse lõiget uue lausega, mille kohaselt juhul k ui ühe kalendripäeva töötuskindlustushüvitise suurus on väiksem riigieelarvega kehtestatud töötutoetuse päevamäärast, makstakse töötuskindlustushüvitist töötutoetuse suuruses. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Eelnõu seadusena vastuvõtmi ne parandab töötute materiaalset olukorda ning väheneb absoluutses vaesuses olevate töötute arv. 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Eelnõu seadusena vastuvõtmisel suurenevad riigi kulud töötutoetuse maksmisele 2021. aastal 16,3 miljonit eurot. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole kavandatud rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seaduse jõustu b 1. jaanuaril 20 21 . aaastal , mis võimaldab muudatusi arvestada 20 21 . aasta riigieelarve koostamise protsessis. ________________________________________________________________________ Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 19 . 0 5 .20 20 . a. Indrek Saar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees
EELNÖU
TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUSE NING TÖÖTUSKINDLUSTUSE
SEADUSE MUUTMISE SEADUS
§ l. Tööturuteenusteja -toetuste seaduse § 31 Ig l muudetakseja sonastataksejärgnevalt:
,,(1) Töötutoetuse arvutamise aluseks olev päevamäär kehtestatakse eelarveaastaks
riigieelarvega, kusjuures päevamäära 30-kordne korrutis ei voi olla väiksem kui 60 protsenti
kuu töötasu alammäärast, mis on kehtestatud eelarveaastale eelnenud aasta l. juulil kehtinud
töölepingu seaduse § 29 löike 5 alusel.".
§ 2. Töötuskindlustuse seadus § 9 Ig 5 muudetakseja sönastataksejärgnevalt:
,,(5) Kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud kindlustatu töötuskindlustushuvitise suurus
uhe kalendripäeva eest on väiksem kui 50 protsenti eelmise kalendriaasta töölepingu seaduse
§ 29 löike 5 alusel kehtestatud kuu töötasu alammäära alusel arvutatud kalendripäeva töötasu
alammäärast, vördub uhe kalendripäeva töötuskindlustushuvitise suurus 50 protsendiga
viimatinimetatust. Kui uhe kalendripäeva töötuskindlustushuvitise suurus on väiksem
riigieelarvega kehtestatud töötutoetuse päevamäärast, makstakse töötuskindlustushuvitist
töötutoetuse suuruses. Kalendripäeva töötasu alammäära arvutamiseljagatakse kuu töötasu
alammäär arvuga 30." <(
§ 3. Seadusejöustumine
Käesolev seadusjoustub 2021. aasta l.jaanuaril.
Henn Pölluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, 2020
Algat^t? S^jtsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 19.05.2020. a.
<==»—--/^
Indr^Saar
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees
Riigikogu Kantselei
Kuupäev _/^_^l^^fo
v"t-^^Z/^z^?_
SELETUSKIRI TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUSE NING
TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUSE MUUTMISE SEADUSE EELNÖU JUURDE
l. Sissejuhatus
Käesoleva eelnöuga muudetakse tööturuteenusteja -toetuste seadust töstes töötutoetuse
määrä vähemalt 60%-ni eelmise aasta alampalga suurusest. Uhtlasi sätestatakse, et kui töö-
tutoetuse maar on suurem kui töötuskindlustushuvitis, makstakse huvitist töötutoetuse määras.
Seaduse vastuvötmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälteenamus.
2. Seaduse eesmärk
Eestis on probleemiks töötute ebapiisav sotsiaalne kaitse. Kui inimesel pole oigust
töötuskindlustushuvitisele ja talle makstakse töötutoetust, langeb tema sissetulek allapoole
absoluutse vaesuse piiri. Käesoleva eelnöuga soovitakse parandada töötutoetuse saajate
toimetulekut, aidates nad väljä absoluutsest vaesusest.
3. Eelnöu sisu ja vördlev analuus
Eestis makstava töötutoetuse suurus jätab selle saaja allapoole absoluutse vaesuse piiri.
Käesoleva aasta riigieelarvega kehtestatud töötutoetuse päevamäär on 6,1 eurot, mis teeb uhes
kuus (30 päeva) 183 eurot. Statistikaameti viimased vaesuse näitajad pärinevad aastast 2018,
mil suhtelise vaesuse piir oli 569 eurot kuus ning absoluutse vaesuse piir 215 eurot kuus.
Eeldatavalt on käesolevaks aastaks suhtelise vaesuse piir ja absoluutse vaesuse piir veelgi
töusnud. Töötutoetuse madalat määrä on kritiseerinud ka Euroopa sotsiaalöiguste komitee,
kelle hinnangul pole see kooskölas Euroapa Sotsiaalharta artikliga 12.
Töötutoetuse maar kehtestatakse iga-aastase riigieelarvega, kuid selle minimaalne suurus on
sätestatud Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §31 löikes l. Käesoleval ajal ei voi toetuse
suurus olla väiksem kui 35 protsenti kuu töötasu alammäärast eelarveaastale eelnenud aasta l.
juulil. Käesoleva eelnöuga suurendatakse 2021. aastast töötutoetuse minimaalset suurust 60
protsendini eelarveaastale eelnenud aasta l. juulil kehtinud kuu töötasu alammäärast.
Koos töötutoetuse töstmisega muudetakse ka minimaalse töötuskindlustushuvitise suumst.
Töötuskindlustuse seaduse § 9 Ig 5 alusel on huvitise minimaalne suurus 50 protsenti eelmise
kalendriaasta kuu töötasu alammäärast. Eelnöuga töstetakse töötutoetuse suurust vähemalt 60
protsendini eelmise kalendriaasta kuu töötasu alammäärast. Eelnöu algatajad leiavad, et pole
pöhjust maksta töötuskindlustushuvitist väikesemas määras kui makstakse töötutoetust.
Seetöttu kaaluti Töötuskindlustuse seaduse § 9 löikes 5 sätestatud protsendi töstmist, kuid isegi
siis vöiks töötutoetus osutuda suuremaks minimaalsest töötuskindlustushuvitisest, kui
Vabariigi Valitsus otsustab riigieelarvet koostades kehtestada miinimummäärast suurem
töötutoetuse maar. Seetöttu täiendatakse löiget uue lausega, mille kohaselt juhul kui uhe
lhttps://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/sisekomm/2016. .aasta_sotsiaalharta_raporti_jareldu-
sed_tolge.pdf
l
kalendripäeva töötuskindlustushuvitise suurus on väiksem riigieelarvega kehtestatud
töötutoetuse päevamäärast, makstakse töötuskindlustushuvitist töötutoetuse suuruses.
4. Eelnöu terminoloogia
Eelnöu ei sisalda uusi, vähetuntud ega voorkeelseid termineid.
5. Eelnöu vastavus Euroapa Liidu öigusele
Eelnöu on kooskölas Euroopa Liidu öigusega.
6. Seaduse möjud
Eelnöu seadusena vastuvötmine parandab töötute materiaalset olukorda ning väheneb
absoluutses vaesuses olevate töötute arv.
7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud
Eelnou seadusena vastuvötmisel suurenevaa riigi kulua töötutoetuse maksmisele 2021. aastal
16,3 miljonit eurot.
8. Rakendusaktid
Eelnou rakendamiseks ei ole kavandatud rakendusakte.
9. Seaduse jöustumine
Seaduse jöustub l. jaanuaril 2021. aaastal, mis vöimaldab muudatusi arvestada 2021. aasta
riigieelarve koostamise protsessis.
Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 19.05.2020. a.
Indrä^^aar
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees
2
Vabariigi Valitsus
19.05.2020 nr 1-1/14-197/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan
Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni k.a 19.
mail algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise
seaduse eelnõu (197 SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Henn Põlluaas
Lisad: 1) eelnõu ühel lehel
2) seletuskiri kahel lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu Kantselei / 20.05.2020 / 1-1/14-197/1;
Riigikantselei / 20.05.2020 / 2-5/20-01198
Resolutsiooni teema: Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu (197 SE)
Adressaat: Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Palun Rahandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse
arvamuse kujundamiseks.
Tähtaeg: 11.06.2020
Adressaat: Rahandusministeerium
Ülesanne: Palun esitada seisukoht.
Tähtaeg: 04.06.2020
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 18.6.2020 istungil.
Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 20-0619.
Kontroll: Margit Redi
Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <
[email protected]>, Siseministeerium
<
[email protected]>
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 20.05.2020
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/20-0619 - Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise
seaduse eelnõu (197 SE)
Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 20.5.2020 resolutsioonile.
Osapooled: Sotsiaalministeerium; Rahandusministeerium
Tähtaeg: 11.06.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bcdcf7e0-4392-4f9b-a605-c6de9978f95d
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bcdcf7e0-4392-4f9b-a605-c6de9978f95d?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main