dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Sisend

Sotsiaalministeerium · 21. mai 2020
Viit
1.4-1.1/1150-2
Registreeritud
21. mai 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.4 EL otsustusprotsess ja rahvusvaheline koostöö
Sari
1.4-1.1 Euroopa Liidu Nõukogu töös osalemise dokumendid
Toimik
1.4-1.1/2020
Vastutaja
Liisa Lents (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakond)

Failid

  • 📎Tööstuse-ja siseturu pakett_vastusMKMi.docx21 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeeriumi sisend: Nõustume vajadusega tõhustada ühtse turu õigusaktide täitmist , vähendada ja hoida ära põhjendamatuid tõkkeid , samas tuleb seejuures silmas pidada ka töötajate õiguste kaitset Samuti peame efektiivse jõustamise eesmärki silmas pidades oluliseks ühtse turu õigusaktide rakendamisega seotud haldusasutustele piisavate ressursside eraldamist . Toetame ka komisjoni kavatsust tõhustada õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi . Ühtse turu normide tagamise täitmise rakkerühma loomisega seoses peame oluliseks , et kavandatav rakkerühm ei dubleeriks olemasolevaid võrgustikke . Ringmajanduse edendamise, kliimaneutraalse majanduse ning töötajate oskuste arendamise osas, millele on tööstuse- ja siseturupaketi teatistes läbivalt viidatud, jääme seisukohtade juurde, mis on kinnitatud KOM puhta planeedi teatise (COM(2018) 773) kohta ning ettevalmistatud (veel VV-s kinnitamata) Euroopa rohelise kokkuleppe teatise (COM(2019) 640 final ) kohta. Peame jätkuvalt oluliseks suunata fookus tulevikutehnoloogiate rakendamiseks ning kasutamiseks vajalike oskuste arendamisele , seda koostöös ettevõtetega. Tähtis on pöörata tähelepanu teaduse, tehnoloogia, inseneeria, matemaatika kvalifikatsioonidele, IT ja tööks vajalike üldoskuste arendamisele. Oluline on pakkuda inimestele läbi elukaare kättesaadavat ja paindlikku täiend- ja ümberõpet . Vältida tuleb piirkondade ja elanike mahajäämust ja võimalikke probleeme majandusliku toimetulekuga ja struktuursete takistustega elukestvas õppes osalemisel. Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 21.11.2019 heaks kiidetud Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetidega 2020-2021, toetame EL ravimistrateegia väljatöötamist . EL ravimistrateegia peaks kõikehõlmavalt käsitlema EL tasandil vajalikke regulatiivseid ja toetavaid meetmeid ravimite kättesaadavuse parandamiseks kõikides liikmesriikides. Uute innovaatiliste ravimite puhul on oluline tagada EL tsentraalse müügiloa saanud ravimite võrdne kättesaadavus kõigis liikmesriikides lähtudes konkreetse riigi ravivajadustest. Samuti peaksid EL meetmed toetama ravimite taskukohasust ja hinnakujunduse läbipaistvust . EL ravimistrateegia eesmärgiks peaks olema ka EL ravimisektori tugevdamine ja toimepidevuse tagamine, sh tuleb kaaluda kuidas tulevikus vähendada ravimitega varustamise sõltuvust kolmandatest riikidest . Kavandatava EL kemikaalistrateegiaga seoses toetame kemikaalide ohutuma ja säästlikuma käsitlemisega seotud algatusi ning innovatsiooni soodustamist ohutute ja säästlike alternatiivsete tehnoloogiate väljatöötamiseks. Samuti nõustume tööstus strateegias rõhutatud vajadusega saavutada tööstussektoris parem naiste ja meeste tasakaal , sh julgustades naisi õppima loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna erialasid, kaaluma karjääri tehnoloogia valdkonnas ja investeerima digioskustesse, parandades seega soolist tasakaalu ettevõtete loomisel ja juhtimisel. Sellised tegevused on kooskõlas ka „Heaolu arengukava 2016-2023“ kajastatud siseriiklike eesmärkidega, sh soolise tasakaalu suurendamine kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel ning soolise segregatsiooni vähendamine haridusvalikutes ja tööturul. V õttes arvesse Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteete 2020–2021, mille kohaselt tuleb soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetega arvestada läbivalt kõigis EL poliitikavaldkondades, peame oluliseks , et ühtse turu tõkete kõrvaldamiseks peaksid jätkuma ka soolist võrdõiguslikkust edendavad tegevused , millele on küll näiteks transpordisektori konteksti s viidatud komisjoni talituste töödokumendis (lk 164-165) , kuid mis ei ole leidnud kajastamist strateegilises vaates . Oleme seisukohal, et soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete ja õigusraamistiku ühtsem rakendamine EL-is aitaks vähendada tõkkeid ühtse turu toimimisel . Seda seisukohta toetab ka EK pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks , kus viidatakse, et ühtse turu toimimist takistab normide ebapiisav ja nõuetele mittevastav rakendamine ning ebapiisav nõuete täitmise tagamine. Sarnaselt sotsiaalkaitse norme eiravate ettevõtetega (lk 2) saavad seaduskuulekate ettevõtete ees lubamatu konkurentsieelise ka soolise võrdõiguslikkuse norme eiravad ettevõtted. Leiame , et riiklikele ametiasutustele konkreetsemate suuniste esitamise programmi (ühtse turu normidega seotud teadmiste ja teadlikkuse suurendamise 1. meede ) tegevus, mis näeb ette suuniste esitamise riigihangete strateegiliste (sotsiaalsed, innovatsiooni ja keskkonnasäästlikkuse) ning muude aspektide kohta, peaks hõlmama riigihangetes ka soolise võrdõiguslikkuse edendamist toetavaid suuniseid . Tervitame, et komisjon toetab liikmesriike ligipääsetavuse direktiivi ülevõtmisel (meede 1) . S amuti peame oluliseks meedet, mis võimaldab st ruktureeritud dialoogi ühtse turu direktiivide paremaks ülevõtmiseks (meede 7) ning siseturu probleemide lahenda mise võrgustiku ( SOLVIT ) muutmist ühtse turu vaidluste lahendamise põhivahendiks (meede 18). Nõustume VKEde strateegias kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks esitatud seisukohaga, et oluline on haridus- ja täienduskoolitusmeetmetega jõustada naisi ja tüdrukuid asutama VKE-sid ja parandada asutajate ning juhtide seas soolist tasakaalu. Nagu varem viidatud, on soolise segregatsiooni (sh vertikaalse) vähendamine ka üks siseriiklikke soolise võrdõiguslikkuse poliitika eesmärke. Heaolu arengukava näeb ette ka naiste suurema aktiivsuse toetamise ettevõtlusega tegelemisel, sh soolise tasakaalu suurendamiseks ettevõtjate seas selliste tegevuste elluviimist, mis julgustavad naisi enam ettevõtlusega tegelema, seda ka suurema kasvupotentsiaaliga sektorites ning teistele tööd pakkuvate ettevõtjatena. Eeltoodust tulenevalt toetame ka Euroopa Komisjoni plaani käivitada sooliselt mitmekesisema rahastuse algatus , et luua stiimulid naiste juhitavatesse ettevõtetesse ja fondidesse investeerimiseks ning soodustada naisettevõtlust. Teeme ettepaneku kasutada ingliskeelse mõiste „gender-smart financing“ eestikeelse vastena praeguse „sooliselt mitmekesisem rahastamise“ asemel „ sooteadlik rahastus “ või „ sooteadlik rahastamine “, mis annab mõiste tähendust paremini edasi.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel