Mailis Reps
Haridus- ja Teadusministeerium Teie 23.04.2020 nr HTM/20-0476/-
[email protected] 1K, 8-1/20/1766/
Meie 20.05.2020 nr 1.2-3/1404-2
Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 eelnõu
kooskõlastamine
Lugupeetud Mailis Reps
Täname kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitatud noortevaldkonna
arengukava 2021–2035 eest. Tunnustame Haridus- ja Teadusministeeriumit hea koostöö
eest ning täname, et arengukava koostajad on meie eelneva tagasiside ja ettepanekutega
arvestanud. Oleme allpool ning kirja lisas välja toonud veel mõned tähelepanekud ning
kooskõlastame arengukava nendega arvestamisel.
Arengukavas välja toodud strateegilised eesmärgid on kõik väga olulised ning arengukava
rakendamise kontekstis on meil palju ühisosi. Näiteks noorte- ja tööturupoliitika seotus,
riskinoored, noorte tervisekäitumine. Meie hinnangul vajaks aga täpsustamist, kes on
arengukava üldeesmärki ja strateegilistesse eesmärkidesse panustavad osapooled ning
kelle vahel peaks käima koostöö. Teeme ettepaneku selgemalt välja tuua peamised
valdkonnad, mis on noortevaldkonna ja koostöö kontekstis olulised. Näiteks andis sellest hea
ülevaate noortevaldkonna arengukava tutvustaval arutelul välja toodud skeem, mis kirjeldas,
milliste poliitikavaldkondadega on noortevaldkonnal kõige suurem seos ja puutumus.
Strateegilise eesmärgi 1 all rõhutate, et noored saavad edendada kultuuri, majandust ja
keskkonda. Pöörame tähelepanu, et sinna loetellu peaks kuuluma ka haridusvaldkond. Kuigi
hariduse teemadega tegeleb haridusstrateegia, on ka noortevaldkonna arengukavas oluline
välja tuua noorte kaasarääkimine ja osalus koolielus. Haridusasutus mõjutab suurel määral
noore elu ja ka seal peaks toetama noorte võimalusi otsuseid teha, osaleda ja kaasa rääkida.
Samuti on punkti 2.3 all mainitud noorte osalust kohalikes omavalitsustes ja kogukonnas,
aga mitte koolielus. Juhul kui osalust koolielus ei soovita arengukavasse lisada, teeme
ettepaneku täiendada seda viitega, et teema on käsitletud haridusstrateegias. Kahe
strateegia vahelised seosed tuleks läbivalt erinevate teemade juures välja tuua.
On hea meel lugeda, et riskis olevad noored on arengukavas suuremasse fookusesse
toodud ning ühe indikaatorina on välja toodud NEET-situatsioonist väljunud noorte osakaal.
Kahtlemata on nad sihtrühm, kes vajab suuremat tähelepanu ja vajalikku tuge. Ühtlasi
loodame, et strateegilise eesmärgi 4 all välja toodud teenuste mõju ja kulutõhususe olulisus
käib käsikäes rahaliste võimalustega ning lubab hindamisi teha praegusest enam. Kuivõrd
vaba aja tegevuste mõju laste heaolule on väheuuritud valdkond, tasub rohkem panustada
tegevuse tulemuslikkuse, ulatuse, kvaliteedi ja haavatavamate sihtrühmade kaasatuse
hindamisele antud valdkonnas.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Peame oluliseks rõhutada lastekaitse ja noorsootöö koostöö olulisust, kuid laiemalt ka teiste
seonduvate valdkondade ühise koostöö tähtsust riskis laste ja noorte toetamisel. Laste ja
noorte riski sattumise ennetamine ning riskis olevate laste ja noorte toetamine puudutab
kõige rohkem Sotsiaal-, Justiits- ning Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala, mistõttu on
kolme ministeeriumi koostöö võtmetähtsusega. Ka uude struktuurvahendite perioodi on
planeeritud tegevused, mis toetavad just riskis olevate noorte olukorra parandamist. Näeme,
et nende tegevuste raames on oluline luua uus ja toimiv koostöömudel, et tegevused saaksid
ellu viidud efektiivselt. Parem infovahetus eri osapoolte vahel ning võrgustikutöö kasutamine
aitab kaasa mainitud sihtgrupi paremale abistamisele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Lisa: Täiendavad ettepanekud arengukavale
Jaanika Mastik 626 9113
[email protected]
LISA
Sotsiaalministeeriumi täiendavad ettepanekud noortevaldkonna
arengukava eelnõule
Sisulised ettepanekud
1. Teeme ettepaneku täpsustada strateegilisi eesmärke, et oleks paremini aru saada,
milline on eesmärgi seos lühinimega. Iga lühinimi võiks ka eesmärgis välja tulla, et neid
oleks võimalik paremini seostada ja aru saada, mis on iga lühinime seos strateegilise
eesmärgiga. Hetkel jäävad eriti esimese, kolmanda ja neljanda eesmärkide ja
lühinimede seos juhuslikuks. Näiteks:
HOOG
Noored on loov ja edasiviiv jõud/hoog ühiskonnas Eesti ühiskonnas – kultuuri,
majanduse, keskkonna jt valdkondade nügijad ja eestvedajad.
VÕI
Noored on loov ja edasiviiv jõud ühiskonnas – kultuuri, majanduse, keskkonna jt
valdkondade nügijad ja eestvedajad. Noored on hoog Eesti ühiskonnas.
OSA
Noorte õigused on riigis kaitstud ja noorte aktiivne kodanikuosalus toetatud.
ISE
Kvaliteetne noorsootöö on kättesaadav ning loob kõigile noortele võimalused
mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks ja kogemuste pagasi rikastamiseks.
Kvaliteetne noorsootöö toetab noorte iseseisvust.
KINDLUS
Noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ja ennetatakse toetava turvavõrgustiku
abil, mis suurendab noorte kindlus- ja turvatunnet.
2. Sisukorda ja I peatükki „Lähtekohad noortevaldkonna arenguks“ lugedes võib öelda, et
lähtekohad on:
noortevaldkonna tugevused ja väärtused;
arenguraamistik ja läbivad põhimõtted;
väljakutsed perioodil 2021–2035.
Peatükk kirjeldab lähtekohti ning loogiliselt on välja toodud kolm alaosa, millest need
lähtekohad moodustuvad. Samas peatükis (lk 6) on aga välja toodud, et järgmise
perioodi arengut kavandades on oluline lähtuda:
noortevaldkonna lõimitud toimimisest;
kvaliteetsest noorsootööst;
rahvusvahelisest koostööst;
laiapõhjalisest teadmusest.
Eelnevat silmas pidades tekib küsimus, millised on need arengu lähtekohad, mida
rõhutada soovitakse.
3. I peatükis on ühe joonisena välja toodud noortevaldkonna seire- ja analüüsi süsteem.
Arvame, et kogu peatüki kontekstis tundub joonis sel viisil juhuslik, sest näiteks
üldistest lähtekohtadest või põhimõtetest skeem puudub, mis võiks natuke paremini
ilmestada. Tekib küsimus, et miks on lisatud just sellised skeemid ja sellisel kujul.
Samas peatükis olevad väljakutsed võiks üheks siduda hoopis strateegiliste
eesmärkide ja indikaatoritega.
4. Strateegiline eesmärk 3 käsitleb noorsootöö kättesaadavust ning tegevussuund 3.1
toob välja regionaalse kättesaadavuse. Kas kättesaadavus hõlmab ka emakeelest ja
erivajadusest sõltumatut kättesaadavust? Teeme selguse huvides ettepaneku need
aspektid välja tuua.
Lisaks, sama eesmärgi ja tegevussuuna all on tervisliku eluhoiaku omandamisega
seonduvalt mainitud vaid liikumisharrastuste võimalusi ja sporti. Meie hinnangul võiks
see punkt olla laiem ning teeme ettepaneku sõnastada see ümber näiteks nii:
Toetades noori tervisliku eluviisi kujundamisel, sh suurendades võimalusi
liikumisharrastuse ja spordiga tegelemiseks, luues võimalusi mitmekesiseks ja
tasakaalustatud toitumiseks, luues noortele võimalusi oma vaimse tervise
toetamiseks jne.
Tervist toetava eluviisi ja -hoiaku kujundamiseks tuleb tegeleda nii noori ümbritseva
keskkonna kui ka teenuste kättesaadavusega ja tervist toetavate valikute
suurendamisega.
Vormilised ettepanekud
1. Arengukava ülesehituse osas teeme ettepaneku sisu keskmesse tuua strateegiline
eesmärk ja selle ümber ehitada ja kirjeldada:
mis on väljakutsed, mille alusel strateegiline eesmärk püstitati;
mida tuleb teha, et eesmärk saavutada;
millised on eesmärgi indikaatorid.
Nii oleks arengukava palju paremini jälgitav. Hetkel on erinevad osad laiali ja raskesti
hoomatavad.
2. Rohkem jooniseid ja illustratiivsust aitaks arengukavast paremini aru saada ja jälgida
(sh praktiliselt kasutada).
3. Erinevaid peatükid võiksid olla paremini eristatud. Näiteks, I peatüki (lähtekohad) osas
on raske aru saada, millal see lõppeb ja millised on peatüki alaosad.
4. Arengukava struktuur võiks olla paremini seostatud. Praeguses dokumendis on
teemad killustatud (põhimõtted, väljakutsed ja eesmärgid ei ole seotud tervikuks) ning
tervikut on keeruline hoomata.
5. Kohati võiks eesmärkide juures olla rohkem konkreetsust, näiteks:
tegevussuuna 1.2 all on välja toodud erinevate tegevusvaldkondade tutvustamine
ja populariseerimine. Ehk võiks olla lisatud ka näited või anda tegevuse nimetuses
mõista, et silmas on peetud tegevusvaldkondi, mis on kooskõlas ühiskonna
vajaduste ja arenguperspektiividega.
tegevussuuna 2.2 nimetus ütleb, et tagatakse kõigi noorte kaasarääkimise
võimalus ja arvamuse ärakuulamine kõigil tasanditel. Teeme ettepaneku sõnastada
tegevused konkreetsete tasandite kaupa, et tekiks tervikpilt ja oleks arusaadav, mis
on need tasandid kuhu kaasarääkimise ja arvamuse kuulamise võimalused
luuakse. Kahe viimase punkti puhul on mainitud vaid ministeeriumid, KOV-id ja
peaministrit nõustav üksus.
tegevussuuna 3.2 viimases tegevuses on öeldud, et kasvatatakse KOV-ide
andmealast teadlikkust. Teeme ettepaneku lisada täiendav selgitus või korrigeerida
sõnastust, kuna hetkel jääb arusaamatuks, mida täpselt mõeldud on.
tegevussuuna 3.3 kuues tegevus ütleb, et käivitatakse tugimeetmed alustavatele
noorsootöötajatele. Teeme ettepaneku lisada juurde mõned näited või kirjutada
lahti, mis tugimeetmeid on silmas peetud.
tegevussuuna 3.3 viimase tegevusena on välja toodud väärilise töötasu
kindlustamine, mis on samaväärne sarnaste spetsialistide palgatasemega. Teeme
ettepaneku konkretiseerida terminit sarnaste spetsialistide.
6. Tegevussuund 3.3 lõpeb sõnaga tagamiseks ja järgneb loetelu tegevustest, mis
algavad sõnaga tagades. Tuleks parandada sõnastust, et vältida sõnakordust.