dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Sotsiaalministeeriumi ettepanekud Kagu-Eesti tegevuskava uuendamiseks

Sotsiaalministeerium · 19. mai 2020
Viit
1.1-8/1352-2
Registreeritud
19. mai 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-8 Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes
Toimik
1.1-8/2020
Vastutaja
Jaanika Mastik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎1.1-81352-2 19.05.2020 Väljaminev kiri.bdoc729 KB

Sisu (failidest)

Jaak Aab Rahandusministeerium Teie 20.04.2020 nr 14-6/2835-1/ [email protected] Meie 19.05.2020 nr 1.1-8/1352-2 Sotsiaalministeeriumi ettepanekud Kagu-Eesti tegevuskava uuendamiseks Lugupeetud Jaak Aab Täname töö eest, mis on juba Kagu-Eesti arengu kiirendamiseks tehtud. Eesti tervikliku arengu toetamiseks on väga oluline pöörata eritähelepanu piirkondadele, mis mitmete näitajate osas on ülejäänud Eestist kehvemas positsioonis ning leppida koostöös kohaliku kogukonnaga kokku eesmärgid ja tegevused, mis aitaksid neid erinevusi vähendada ning toetaksid arenguhüpet. Enne konkreetsete tegevuste lisamist oleks meie hinnangul oluline kokku leppida, milliseid piirkonna väljakutseid tegevuskavaga adresseerida soovitakse, mis probleeme Kagu-Eesti tegevuskava lahendab ja kuidas toimub koostöö piirkonnaga. Meie arvamuse kohaselt võiks tegevuskava olla n-ö kahepoolne koostöölepe, kus oma valmisolekut ja panust Kagu-Eesti arengusse ning toetamisse näitavad nii riik kui ka piirkond ise. Samuti tuleks kokku leppida tegevuskava elluviimise juhtimisstruktuur, mis võimaldaks kõigil asjakohastel osapooltel piirkondlike probleemide aruteludes osaleda ja annaks selguse, kuidas eesmärkide saavutamise poole liigutakse. Möödunud aasta augustis toimus Kagu-Eestis ametnike välitööde raames heaoluseminar, millel kõlama jäänud mitmed head mõtted ja ettepanekud hetkel tegevuskavas ei kajastu. Näiteks jõuti seal mõtteni, et Kagu-Eestist võiks saada innovatsiooniliider sotsiaalteenuste pakkumisel. Selle teostumist toetaksid maakondlikud arenduskeskused, kes võiksid võtta initsiatiivi ning olla oma piirkonnas uuenduste eestvedajateks. Sotsiaalkaitse valdkonna arendamiseks oleme eelarveläbirääkimiste käigus teinud kohalikele omavalitsustele ettepaneku suurendada omapanust sotsiaalsesse kaitsesse vähemalt samas tempos tulubaasi kasvuga, eelisarendades kodus elamist toetavate teenuste pakkumist. Samuti oleme kutsunud omavalitsusi üles võimestama sotsiaalkaitsetöötajaid nende töös perevägivallast puudutatud inimestega ning suunanud kohalikke omavalitsusi senisest enam tähelepanu pöörama soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ja aktiivsena vananemise toetamisele. Peame oluliseks, et kohalikud omavalitsused tegeleksid senisest enam perepõhise asendushoolduse osakaalu suurendamisega. Teenuste arendamise kõrval on vaja tähelepanu pöörata ka infrastruktuuri arendamisele, näiteks tuleb investeerida psüühilise erivajadusega inimestele mõeldud teenuseüksuste rajamisse. Märkimist väärib kindlasti ka sotsiaaltransporditeenuse arendamise katseprojekt, mida viiakse ellu 2022. aasta lõpuni ja mille eesmärk on pakkuda ühistranspordiga Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 integreeritud ning ühtlaselt korraldatud sotsiaaltransporditeenust. Projektiga testitakse piirkondlikku transpordikorraldust ning selle üks partner on ka Kagu-Eesti ühistranspordikeskus. Oleme seisukohal, et eelnevalt toodud põhimõtete ja tegevuste kajastamine tegevuskavas aitaks paremini hinnata kohalike omavalitsuste panust piirkonna sotsiaalvaldkonna arendamisse. Tööturumeetmetest toetab Kagu-Eesti arengut piirkondliku töökoha loomise toetus, mida alates 2019. aasta algusest saavad lisaks Ida-Virumaale taotleda Valga-, Võru- ja Põlvamaa tööandjad. Toetuse eesmärk on julgustada tööandjaid värbama seni kasutamata tööjõudu ning aidata kaasa nende piirkondade majandusarengule. Uuest 2021–2027 Euroopa Liidu struktuurivahendite perioodist kavandame piirkondliku mahajäämuse vähendamiseks vahendeid piirkondliku töökoha loomise toetuse edasiarendamiseks, piirkondlike tööjõu koolitusprogrammide pakkumiseks ning vajadusel mobiilsusmeetmeteks. Kagu-Eesti paistab kahjuks silma Eesti keskmisest vähemate tervena elatud aastate ja madalama keskmise oodatava elueaga. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (RTA) ettevalmistamisel toimunud aruteluseminaridel Kagu-Eesti maakondades toodi osalejate poolt läbivalt esile vajadust tihedama koostöö järele ministeeriumidega. Tervise aspektist toodi mh esile vajadus ennetada noorte riskikäitumist, tagada terviseteenuste kättesaadavus, laiendada ennetusprogramme ning jagada häid kohalikul tasandil rakendatavaid ennetustegevusi. Uue RTA koostamisel on nende probleemkohtade lahendamise vajadusega arvestatud. Samuti väljendati aruteluseminaridel läbivalt muret vananeva ja väheneva elanikkonna, töötuse, vaesuse, ebavõrdsuse, elamumajanduse probleemide ning spetsialistide puuduse pärast. Sotsiaalmajanduslikud probleemid mõjutavad otseselt ka tervist, mispärast on ka tervisevaldkonna eesmärkide täitmiseks igati asjakohane näha selle piirkonna arendamiseks ette terviklik strateegia, mille raames jälgitakse ka erinevate ministeeriumide tegevuste koosmõju ning tulemuslikkust. Tervise Arengu Instituut on Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014-2021 projekti „Rahvatervise alase võimekuse ja kompetentside suurendamine kohalikes omavalitsustes“ elluviija. Projekti üks prioriteetidest on panustada kogukondade ja kohalike omavalitsuste tervisealasele võimestamisele, samuti on kavas panustada tasakaalustatud toitumise edendamise ja vigastuste ennetamise valdkondadesse, mis vähendavad nii inimese enda kui ka tema lähedaste riskikäitumist ning aitavad kujundada tervislikku eluviisi ja elukeskkonda. Projekti eesmärk on tõsta kohalikes omavalitsustes rahvatervise valdkonna tähtsust ning suurendada kompetentse tõenduspõhiste praktikate kasutamiseks. Rahvastiku tervist toetavate tegevuste planeerimisel kohalikul tasandil arendatakse välja kohalike omavalitsuste nõustamis- või mentorlussüsteem. Väljaarendatud süsteemi rakendamisel on projekti raames fookuses Kagu-Eesti kohalikud omavalitsused. Üheks RTA eesmärgiks on toetada inimkesksete integreeritud terviseteenuste kättesaadavust. Uuest 2021–2027 Euroopa Liidu struktuurivahendite perioodist soovime arendada ja piloteerida valdkondadeülest ja kogukondi kaasavat integreeritud ennetusmeetmete ja nõustamisteenuste lahendust terviseriskide varajaseks avastamiseks ja vähendamiseks. Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine on küll üle- eestiline eesmärk, kuid arvestades Kagu-Eesti rahvastiku tervise seisundit, on see piirkond kindlasti eritähelepanu all. Loodame, et saate meie ettepanekuid Kagu-Eesti tegevuskava täiendamisel arvestada ja jätkame tegevuskava elluviimiseks head koostööd nii ministeeriumide kui ka piirkondlike partneritega. Oleme kirja lisas toonud eraldi välja nii Sotsiaalministeeriumi uued ettepanekud tegevuskavasse kui ka selgitava ülevaate tööturuga seotud näitajatest. Lugupidamisega 3 (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Lisa: SOM_Tegevuskava pikendamise ettepanekud Jaanika Mastik 626 9113 [email protected] Lisa 1 Sotsiaalministeeriumi ettepanekud Kagu-Eesti tegevuskava põhi- ja tegevussuundade uuendamiseks Kagu-Eesti tegevuskava 2015-2030 Põhisuund/ Prioriteetsus 2020-2030/ Elluviimise aeg Tegevussuund Kommentaar Põhisuund 1 Ettevõtluse ja tööhõive areng. Konkurentsivõime suurendamine ja töökohtade loomine 1.1 Jätkatakse sobivates kohtades ettevõtlus- ja tööstusalade rajamist ja edasiarendamist ning luuakse tööstusparkide arendamise sihtasutus Ida-Virumaa eeskujul. 1.2 Jälgitakse piirkonnas kutsehariduse andmise vastavust tegelikele tööhõive prognoosidele ja koolitusvajadusele. Toetatakse naaberpiirkondade keelte (läti, vene) õpet kui üht vajalikku oskust ettevõtluseks ja edukaks tegutsemiseks paljudel elualadel piiriäärses piirkonnas 1.3 Arendatakse Võru Kutsehariduskeskust, Valga Kutseõppekeskust ning Räpina Aianduskooli kui omal alal tugevaid piirkondlikke õppeasutusi, samuti riigigümnaasiume Võrus, Valgas ja Põlvas. Toetatakse sisekaitselise õppe võimaluse pakkumist Kagu-Eesti maakondades. 1.4 Toetatakse kaugtöö võimalusi, eelkõige arendades IT-taristut. 1.5 Olemasolevate ja kavandatavate üleriiklike meetmete rakendamisel kaalutakse võimalusi Kagu-Eesti projektidele eelistingimuste loomiseks. 1.6 Jätkatakse piirkonnaspetsiifiliste tugevuste rakendamist ja arendamist kompetentsi- ja kasvuvaldkondades. 1.7 Soodustatakse ettevõtlusega alustamist. Kaalutakse erinevaid võimalusi kohaliku mikroettevõtluse täiendavaks toetamiseks. Soodustatakse eakate ja erivajadustega inimeste tööhõivet 1.8 Elektri ülekande- ja jaotusvõrke arendatakse senisest suuremas kooskõlas regionaalpoliitiliste eesmärkidega 1.9 Soodustatakse Kagu-Eestis riigile kuuluva kasutuseta maa võõrandamist KOV- idele ettevõtluse, elukohtade ja sotsiaalteenuste arendamiseks. 1.10 Muudetakse suurte üleriigiliste hangete nõudeid, et kohapealsed väiketootjad saaksid eduka osalemise võimaluse. 1.11 Arendatakse juhtumipõhiselt ettevõtluseks vajalikku taristut (teed, internet, elekter ja muu) piirkonnale oluliste tööandjate kitsaskohtade lahendamiseks. Põhisuund 2 Loodus ja eripära. Piirkonna loodusliku ja kultuuripärandi eripära parem kasutamine 2.1 Toetatakse pärandkultuurile tuginevat ettevõtlust. 2.2 Lihtsustatakse omatoodetu müüki piirkonnas ja nõudeid väiketootjatele. 2.3 Riikliku turismiarengukava rakendamiseks Kagu-Eestis viiakse ellu regioonipõhised meetmed. 2.4 Eripära hoidmiseks tunnustatakse ja toetatakse Eesti piirkonnakeelte (võro, seto, mulgi) ja kultuuri hoidmist ning edendamist. 2.5 Võetakse kasutusele rohkem kohalikku taastuvat ressurssi (näiteks vee-, päikese- või tuuleenergia, biogaas, puit) energia tootmiseks, ehituseks ja muuks. 2.6 Arendatakse piirkonna mainekujundust. 2.7 Keskkonna- ja muinsuskaitseliste piirangute seadmisel arvestatakse senisest enam loodus- ja muinsusväärtuste kõrval ka kohalike elanike vajadustega. 2.8 Keskkonnaseisundi parandamiseks viiakse koostöös ellu projektid olulistes kokkulepitud keskkonnakaitse suundades (nt veevaldkonnas). Põhisuund 3 Paremad ühendused. Koostöö ülepiiri regioonidega 3.1 Otsitakse võimalusi suurendada märgatavalt tolmuvabade teede osakaalu Kagu-Eesti maakondades, sealhulgas jätkub eraldi tähelepanu osutamine piiriäärsete teede korrashoiule. 3.2 Vaadatakse transpordivõrku laiemalt koos Tartu kui piirkonna kõigi maakondade jaoks olulise sõlmkeskusega. Ka Tallinna-Tartu vahelise ühenduse jätkuv parandamine on Kagu-Eesti inimeste liikumisvõimaluste puhul oluline, et tagada ühistranspordiga KaguEesti maakonnakeskustest pääsetavus pealinna 3 tunniga, nagu määrab ühistranspordi teenusstandard. Kaalutakse piirkonna ühise ühistranspordikeskuse loomist. 3.3 Parandatakse liikumisvõimalusi, vähendatakse takistusi ja bürokraatiat Eesti- Läti piiriäärses suhtluses inimeste, ettevõtete ja avalike teenuste osutajate vahel. Parandatakse võimaluste piires Eesti-Vene piiriülest suhtlust. Põhisuund 4 Parem elukeskkond. Kaasaegne haldus. Turvalisus. 4.1 Kolme maakonna üleselt ühendatakse kompetents tegevusteks, mida on mõistlik teha koos või kogu piirkonna üleselt. 4.2 Kaalutakse kaugtöökohtade ja nende riigiasutuste või asutuste töökohtade toomise võimalust Kagu-Eestisse, mille töö ei sõltu kontori asukohast. Riigiasutuste struktuursete ümberkorralduste käigus säilitatakse Kagu-Eestis proportsionaalne hulk asutuse töökohti ja funktsioone. 4.3 Liigse omavalitsusliku killustatuse ületamiseks jätkatakse ja tugevdatakse tegevusi KOV-ide ühinemiste ja koostöö soodustamiseks Kagu-Eestis. 4.4 Maakondades luuakse teenuspunktid põhimõttel, et inimesele osutatakse kõiki vajalikke avalikke teenuseid ja ta saab riigiasutustega suhelda võimalikult ühes kohas. 4.5 Kaalutakse ja rakendatakse erinevaid meetmeid Kagu-Eestisse elama jäämise soodustamiseks ning Kagu-Eestisse elama asuda soovijate toetamiseks. 4.6 Luuakse toetusvõimalused mahajäetud hoonete ja tööstusalade lammutamiseks või taaskasutusse võtmiseks, mis tõstab kohtade mainet ja atraktiivsust potentsiaalsete ettevõtjate ning elanike silmis 4.7 Viiakse läbi tuleohtu vähendavaid ja tules hukkumisi ennetavaid, samuti veeohutusele suunatud ning uppumissurmasid ennetavaid tegevusi. 4.8 Toetatakse piirkonna elanike, eriti piiriäärsete alade inimeste kaasamist Eesti julgeoleku tagamisse ning kodukoha turvalisuse suurendamisse. 4.9 Arendatakse piirkonnas asuvaid lastekodusid. Uued ettepanekud Toetatakse inimkesksete integreeritud terviseteenuste kättesaadavust, mis aitavad lisada tervena elatud eluaastaid ja vähendada tervisest tingitud ebavõrdsust. Arendatakse Kagu-Eesti KOV-ide võimekust rahvastiku tervise edendamisel, sh toetatakse KOV-e tervist, heaolu ja turvalisust toetava elukeskkonna loomisel ning tõenduspõhiste meetmete planeerimisel ja elluviimisel. Sotsiaaltransporditeenuse arendamine. Ülevaade tööturu näitajatest Piirkondlikud erinevused tööturul on endiselt suured. Kolmes Kagu-Eesti maakonnas oli registreeritud töötus eelmise aasta seisuga (st enne Covid-19 kriisi) Eesti keskmisest oluliselt kõrgem ning tööga hõivatus madalam. Enamik vabadest töökohtadest oli koondunud Harjumaale (31.01.2020 seisuga 41,6%), samal ajal oli vabadest töökohtadest Võrumaal 2,7%, Valgamaal 3,5% ja Põlvamaa 1,2%1. Registreeritud töötuse määr ja tööhõive määr maakonniti, 2019. a Allikas: Eesti Töötukassa, Eesti Statistikaamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused. Piirkondliku töökoha loomise toetuse eesmärk on julgustada tööandjaid värbama seni kasutamata tööjõudu ning aidata kaasa nende piirkondade majandusarengule. Toetus koosneb palgatoetusest ning koolituskulude hüvitamisest. Piirkondliku töökoha loomise toetust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, toetust saab taotleda kuni 2021. aasta lõpuni. Toetuse planeeritud kogukulu on ca 1,48 miljonit eurot. Seoses Lisa 1 Kagu-Eesti tegevuskava põhi- ja tegevussuundade uuendamise ettepanekud toodud tegevussuunaga 1.4 Toetatakse kaugtöö võimalusi, eelkõige arendades IT- taristut, toome välja, et eelmisel aastal valmis sotsiaalministeeriumil Kaugtöötaja töötervishoiu ja -ohutuse juhis. 1 Maakonna vabade töökohtade osakaal kõikidest vabadest töökohtadest. Allikas: Eesti Töötukassa, Sotsiaalministeeriumi arvutused.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel