Jaak Aab
Rahandusministeerium Teie 20.04.2020 nr 14-6/2835-1/
[email protected] Meie 19.05.2020 nr 1.1-8/1352-2
Sotsiaalministeeriumi ettepanekud Kagu-Eesti
tegevuskava uuendamiseks
Lugupeetud Jaak Aab
Täname töö eest, mis on juba Kagu-Eesti arengu kiirendamiseks tehtud. Eesti tervikliku
arengu toetamiseks on väga oluline pöörata eritähelepanu piirkondadele, mis mitmete
näitajate osas on ülejäänud Eestist kehvemas positsioonis ning leppida koostöös kohaliku
kogukonnaga kokku eesmärgid ja tegevused, mis aitaksid neid erinevusi vähendada ning
toetaksid arenguhüpet.
Enne konkreetsete tegevuste lisamist oleks meie hinnangul oluline kokku leppida, milliseid
piirkonna väljakutseid tegevuskavaga adresseerida soovitakse, mis probleeme Kagu-Eesti
tegevuskava lahendab ja kuidas toimub koostöö piirkonnaga. Meie arvamuse kohaselt võiks
tegevuskava olla n-ö kahepoolne koostöölepe, kus oma valmisolekut ja panust Kagu-Eesti
arengusse ning toetamisse näitavad nii riik kui ka piirkond ise. Samuti tuleks kokku leppida
tegevuskava elluviimise juhtimisstruktuur, mis võimaldaks kõigil asjakohastel osapooltel
piirkondlike probleemide aruteludes osaleda ja annaks selguse, kuidas eesmärkide
saavutamise poole liigutakse.
Möödunud aasta augustis toimus Kagu-Eestis ametnike välitööde raames heaoluseminar,
millel kõlama jäänud mitmed head mõtted ja ettepanekud hetkel tegevuskavas ei kajastu.
Näiteks jõuti seal mõtteni, et Kagu-Eestist võiks saada innovatsiooniliider sotsiaalteenuste
pakkumisel. Selle teostumist toetaksid maakondlikud arenduskeskused, kes võiksid võtta
initsiatiivi ning olla oma piirkonnas uuenduste eestvedajateks.
Sotsiaalkaitse valdkonna arendamiseks oleme eelarveläbirääkimiste käigus teinud kohalikele
omavalitsustele ettepaneku suurendada omapanust sotsiaalsesse kaitsesse vähemalt samas
tempos tulubaasi kasvuga, eelisarendades kodus elamist toetavate teenuste pakkumist.
Samuti oleme kutsunud omavalitsusi üles võimestama sotsiaalkaitsetöötajaid nende töös
perevägivallast puudutatud inimestega ning suunanud kohalikke omavalitsusi senisest enam
tähelepanu pöörama soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ja aktiivsena vananemise
toetamisele. Peame oluliseks, et kohalikud omavalitsused tegeleksid senisest enam
perepõhise asendushoolduse osakaalu suurendamisega.
Teenuste arendamise kõrval on vaja tähelepanu pöörata ka infrastruktuuri arendamisele,
näiteks tuleb investeerida psüühilise erivajadusega inimestele mõeldud teenuseüksuste
rajamisse. Märkimist väärib kindlasti ka sotsiaaltransporditeenuse arendamise katseprojekt,
mida viiakse ellu 2022. aasta lõpuni ja mille eesmärk on pakkuda ühistranspordiga
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
integreeritud ning ühtlaselt korraldatud sotsiaaltransporditeenust. Projektiga testitakse
piirkondlikku transpordikorraldust ning selle üks partner on ka Kagu-Eesti
ühistranspordikeskus. Oleme seisukohal, et eelnevalt toodud põhimõtete ja tegevuste
kajastamine tegevuskavas aitaks paremini hinnata kohalike omavalitsuste panust piirkonna
sotsiaalvaldkonna arendamisse.
Tööturumeetmetest toetab Kagu-Eesti arengut piirkondliku töökoha loomise toetus, mida
alates 2019. aasta algusest saavad lisaks Ida-Virumaale taotleda Valga-, Võru- ja Põlvamaa
tööandjad. Toetuse eesmärk on julgustada tööandjaid värbama seni kasutamata tööjõudu
ning aidata kaasa nende piirkondade majandusarengule. Uuest 2021–2027 Euroopa Liidu
struktuurivahendite perioodist kavandame piirkondliku mahajäämuse vähendamiseks
vahendeid piirkondliku töökoha loomise toetuse edasiarendamiseks, piirkondlike tööjõu
koolitusprogrammide pakkumiseks ning vajadusel mobiilsusmeetmeteks.
Kagu-Eesti paistab kahjuks silma Eesti keskmisest vähemate tervena elatud aastate ja
madalama keskmise oodatava elueaga. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (RTA)
ettevalmistamisel toimunud aruteluseminaridel Kagu-Eesti maakondades toodi osalejate
poolt läbivalt esile vajadust tihedama koostöö järele ministeeriumidega. Tervise aspektist
toodi mh esile vajadus ennetada noorte riskikäitumist, tagada terviseteenuste kättesaadavus,
laiendada ennetusprogramme ning jagada häid kohalikul tasandil rakendatavaid
ennetustegevusi. Uue RTA koostamisel on nende probleemkohtade lahendamise
vajadusega arvestatud. Samuti väljendati aruteluseminaridel läbivalt muret vananeva ja
väheneva elanikkonna, töötuse, vaesuse, ebavõrdsuse, elamumajanduse probleemide ning
spetsialistide puuduse pärast. Sotsiaalmajanduslikud probleemid mõjutavad otseselt ka
tervist, mispärast on ka tervisevaldkonna eesmärkide täitmiseks igati asjakohane näha selle
piirkonna arendamiseks ette terviklik strateegia, mille raames jälgitakse ka erinevate
ministeeriumide tegevuste koosmõju ning tulemuslikkust.
Tervise Arengu Instituut on Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014-2021 projekti
„Rahvatervise alase võimekuse ja kompetentside suurendamine kohalikes omavalitsustes“
elluviija. Projekti üks prioriteetidest on panustada kogukondade ja kohalike omavalitsuste
tervisealasele võimestamisele, samuti on kavas panustada tasakaalustatud toitumise
edendamise ja vigastuste ennetamise valdkondadesse, mis vähendavad nii inimese enda kui
ka tema lähedaste riskikäitumist ning aitavad kujundada tervislikku eluviisi ja elukeskkonda.
Projekti eesmärk on tõsta kohalikes omavalitsustes rahvatervise valdkonna tähtsust ning
suurendada kompetentse tõenduspõhiste praktikate kasutamiseks. Rahvastiku tervist
toetavate tegevuste planeerimisel kohalikul tasandil arendatakse välja kohalike
omavalitsuste nõustamis- või mentorlussüsteem. Väljaarendatud süsteemi rakendamisel on
projekti raames fookuses Kagu-Eesti kohalikud omavalitsused.
Üheks RTA eesmärgiks on toetada inimkesksete integreeritud terviseteenuste
kättesaadavust. Uuest 2021–2027 Euroopa Liidu struktuurivahendite perioodist soovime
arendada ja piloteerida valdkondadeülest ja kogukondi kaasavat integreeritud
ennetusmeetmete ja nõustamisteenuste lahendust terviseriskide varajaseks avastamiseks ja
vähendamiseks. Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine on küll üle-
eestiline eesmärk, kuid arvestades Kagu-Eesti rahvastiku tervise seisundit, on see piirkond
kindlasti eritähelepanu all.
Loodame, et saate meie ettepanekuid Kagu-Eesti tegevuskava täiendamisel arvestada ja
jätkame tegevuskava elluviimiseks head koostööd nii ministeeriumide kui ka piirkondlike
partneritega. Oleme kirja lisas toonud eraldi välja nii Sotsiaalministeeriumi uued ettepanekud
tegevuskavasse kui ka selgitava ülevaate tööturuga seotud näitajatest.
Lugupidamisega
3
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Lisa: SOM_Tegevuskava pikendamise ettepanekud
Jaanika Mastik 626 9113
[email protected]
Lisa 1
Sotsiaalministeeriumi ettepanekud Kagu-Eesti tegevuskava põhi- ja tegevussuundade uuendamiseks
Kagu-Eesti tegevuskava 2015-2030
Põhisuund/ Prioriteetsus 2020-2030/ Elluviimise aeg
Tegevussuund Kommentaar
Põhisuund 1 Ettevõtluse ja tööhõive areng. Konkurentsivõime suurendamine
ja töökohtade loomine
1.1 Jätkatakse sobivates kohtades ettevõtlus- ja tööstusalade rajamist ja
edasiarendamist ning luuakse tööstusparkide arendamise sihtasutus Ida-Virumaa
eeskujul.
1.2 Jälgitakse piirkonnas kutsehariduse andmise vastavust tegelikele tööhõive
prognoosidele ja koolitusvajadusele. Toetatakse naaberpiirkondade keelte (läti,
vene) õpet kui üht vajalikku oskust ettevõtluseks ja edukaks tegutsemiseks paljudel
elualadel piiriäärses piirkonnas
1.3 Arendatakse Võru Kutsehariduskeskust, Valga Kutseõppekeskust ning Räpina
Aianduskooli kui omal alal tugevaid piirkondlikke õppeasutusi, samuti
riigigümnaasiume Võrus, Valgas ja Põlvas. Toetatakse sisekaitselise õppe
võimaluse pakkumist Kagu-Eesti maakondades.
1.4 Toetatakse kaugtöö võimalusi, eelkõige arendades IT-taristut.
1.5 Olemasolevate ja kavandatavate üleriiklike meetmete rakendamisel kaalutakse
võimalusi Kagu-Eesti projektidele eelistingimuste loomiseks.
1.6 Jätkatakse piirkonnaspetsiifiliste tugevuste rakendamist ja arendamist
kompetentsi- ja kasvuvaldkondades.
1.7 Soodustatakse ettevõtlusega alustamist. Kaalutakse erinevaid võimalusi
kohaliku mikroettevõtluse täiendavaks toetamiseks. Soodustatakse eakate ja
erivajadustega inimeste tööhõivet
1.8 Elektri ülekande- ja jaotusvõrke arendatakse senisest suuremas kooskõlas
regionaalpoliitiliste eesmärkidega
1.9 Soodustatakse Kagu-Eestis riigile kuuluva kasutuseta maa võõrandamist KOV-
idele ettevõtluse, elukohtade ja sotsiaalteenuste arendamiseks.
1.10 Muudetakse suurte üleriigiliste hangete nõudeid, et kohapealsed väiketootjad
saaksid eduka osalemise võimaluse.
1.11 Arendatakse juhtumipõhiselt ettevõtluseks vajalikku taristut (teed, internet,
elekter ja muu) piirkonnale oluliste tööandjate kitsaskohtade lahendamiseks.
Põhisuund 2 Loodus ja eripära. Piirkonna loodusliku ja kultuuripärandi
eripära parem kasutamine
2.1 Toetatakse pärandkultuurile tuginevat ettevõtlust.
2.2 Lihtsustatakse omatoodetu müüki piirkonnas ja nõudeid väiketootjatele.
2.3 Riikliku turismiarengukava rakendamiseks Kagu-Eestis viiakse ellu
regioonipõhised meetmed.
2.4 Eripära hoidmiseks tunnustatakse ja toetatakse Eesti piirkonnakeelte (võro,
seto, mulgi) ja kultuuri hoidmist ning edendamist.
2.5 Võetakse kasutusele rohkem kohalikku taastuvat ressurssi (näiteks vee-,
päikese- või tuuleenergia, biogaas, puit) energia tootmiseks, ehituseks ja muuks.
2.6 Arendatakse piirkonna mainekujundust.
2.7 Keskkonna- ja muinsuskaitseliste piirangute seadmisel arvestatakse senisest
enam loodus- ja muinsusväärtuste kõrval ka kohalike elanike vajadustega.
2.8 Keskkonnaseisundi parandamiseks viiakse koostöös ellu projektid olulistes
kokkulepitud keskkonnakaitse suundades (nt veevaldkonnas).
Põhisuund 3 Paremad ühendused. Koostöö ülepiiri regioonidega
3.1 Otsitakse võimalusi suurendada märgatavalt tolmuvabade teede osakaalu
Kagu-Eesti maakondades, sealhulgas jätkub eraldi tähelepanu osutamine
piiriäärsete teede korrashoiule.
3.2 Vaadatakse transpordivõrku laiemalt koos Tartu kui piirkonna kõigi
maakondade jaoks olulise sõlmkeskusega. Ka Tallinna-Tartu vahelise ühenduse
jätkuv parandamine on Kagu-Eesti inimeste liikumisvõimaluste puhul oluline, et
tagada ühistranspordiga KaguEesti maakonnakeskustest pääsetavus pealinna 3
tunniga, nagu määrab ühistranspordi teenusstandard. Kaalutakse piirkonna ühise
ühistranspordikeskuse loomist.
3.3 Parandatakse liikumisvõimalusi, vähendatakse takistusi ja bürokraatiat Eesti-
Läti piiriäärses suhtluses inimeste, ettevõtete ja avalike teenuste osutajate vahel.
Parandatakse võimaluste piires Eesti-Vene piiriülest suhtlust.
Põhisuund 4 Parem elukeskkond. Kaasaegne haldus. Turvalisus.
4.1 Kolme maakonna üleselt ühendatakse kompetents tegevusteks, mida on
mõistlik teha koos või kogu piirkonna üleselt.
4.2 Kaalutakse kaugtöökohtade ja nende riigiasutuste või asutuste töökohtade
toomise võimalust Kagu-Eestisse, mille töö ei sõltu kontori asukohast. Riigiasutuste
struktuursete ümberkorralduste käigus säilitatakse Kagu-Eestis proportsionaalne
hulk asutuse töökohti ja funktsioone.
4.3 Liigse omavalitsusliku killustatuse ületamiseks jätkatakse ja tugevdatakse
tegevusi KOV-ide ühinemiste ja koostöö soodustamiseks Kagu-Eestis.
4.4 Maakondades luuakse teenuspunktid põhimõttel, et inimesele osutatakse kõiki
vajalikke avalikke teenuseid ja ta saab riigiasutustega suhelda võimalikult ühes
kohas.
4.5 Kaalutakse ja rakendatakse erinevaid meetmeid Kagu-Eestisse elama jäämise
soodustamiseks ning Kagu-Eestisse elama asuda soovijate toetamiseks.
4.6 Luuakse toetusvõimalused mahajäetud hoonete ja tööstusalade
lammutamiseks või taaskasutusse võtmiseks, mis tõstab kohtade mainet ja
atraktiivsust potentsiaalsete ettevõtjate ning elanike silmis
4.7 Viiakse läbi tuleohtu vähendavaid ja tules hukkumisi ennetavaid, samuti
veeohutusele suunatud ning uppumissurmasid ennetavaid tegevusi.
4.8 Toetatakse piirkonna elanike, eriti piiriäärsete alade inimeste kaasamist Eesti
julgeoleku tagamisse ning kodukoha turvalisuse suurendamisse.
4.9 Arendatakse piirkonnas asuvaid lastekodusid.
Uued ettepanekud
Toetatakse inimkesksete integreeritud terviseteenuste kättesaadavust, mis aitavad
lisada tervena elatud eluaastaid ja vähendada tervisest tingitud ebavõrdsust.
Arendatakse Kagu-Eesti KOV-ide võimekust rahvastiku tervise edendamisel, sh
toetatakse KOV-e tervist, heaolu ja turvalisust toetava elukeskkonna loomisel ning
tõenduspõhiste meetmete planeerimisel ja elluviimisel.
Sotsiaaltransporditeenuse arendamine.
Ülevaade tööturu näitajatest
Piirkondlikud erinevused tööturul on endiselt suured. Kolmes Kagu-Eesti maakonnas oli
registreeritud töötus eelmise aasta seisuga (st enne Covid-19 kriisi) Eesti keskmisest oluliselt
kõrgem ning tööga hõivatus madalam. Enamik vabadest töökohtadest oli koondunud
Harjumaale (31.01.2020 seisuga 41,6%), samal ajal oli vabadest töökohtadest Võrumaal
2,7%, Valgamaal 3,5% ja Põlvamaa 1,2%1.
Registreeritud töötuse määr ja tööhõive määr maakonniti, 2019. a Allikas: Eesti Töötukassa, Eesti Statistikaamet,
Sotsiaalministeeriumi arvutused.
Piirkondliku töökoha loomise toetuse eesmärk on julgustada tööandjaid värbama seni
kasutamata tööjõudu ning aidata kaasa nende piirkondade majandusarengule. Toetus
koosneb palgatoetusest ning koolituskulude hüvitamisest. Piirkondliku töökoha loomise toetust
rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, toetust saab taotleda kuni 2021. aasta lõpuni. Toetuse
planeeritud kogukulu on ca 1,48 miljonit eurot.
Seoses Lisa 1 Kagu-Eesti tegevuskava põhi- ja tegevussuundade uuendamise ettepanekud
toodud tegevussuunaga 1.4 Toetatakse kaugtöö võimalusi, eelkõige arendades IT-
taristut, toome välja, et eelmisel aastal valmis sotsiaalministeeriumil Kaugtöötaja töötervishoiu
ja -ohutuse juhis.
1 Maakonna vabade töökohtade osakaal kõikidest vabadest töökohtadest. Allikas: Eesti Töötukassa,
Sotsiaalministeeriumi arvutused.