Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
[email protected]
18.04.2024 nr DM-127643-9
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse keskkonnaloa nr KL-521695 andmise otsuse eelnõu
edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks
Keskkonnaamet edastab Teile tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764; Järve tn 34a, Kristiine linnaosa, Tallinn,
Harju maakond) paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloa nr KL-
521695 andmise eelnõud (haldusmenetluse seaduse § 40 lg).
Ettepanekuid ja vastuväiteid keskkonnaloa muutmise korralduse eelnõule ja keskkonnaloa nr
KL-521695 eelnõule saab esitada kirjalikult e-posti aadressil
[email protected] 7
kalendripäeva jooksul alates kirja kättesaamisest.
Juhul, kui Te ei ole esitanud määratud tähtajaks arvamusi/vastuväiteid ega Keskkonnaametit
teavitanud vajadusest ettepanekute/vastuväidete esitamise aega pikendada, loeb
Keskkonnaamet, et Teil puuduvad arvamused/vastuväited haldusakti eelnõudele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Meelis Mägi
juhataja
Kliima- ja välisõhubüroo
Lisad:
1. Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu
2. Keskkonnaloa nr KL-521695 eelnõu
Teadmiseks: Meie Nursipalu MTÜ, OÜ Tontkandlane
Lona Torim 5696 2993
[email protected]
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
EELNÕU
(18.04.2024)
KORRALDUS
Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu
1. OTSUS
Lähtudes Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 15.04.2024 esitatud keskkonnaloa taotlusest,
võttes aluseks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 1, atmosfääriõhu kaitse seaduse § 2,
§ 89, haldusmenetluse seaduse § 40, § 64 lg 1 otsustan:
1.1. Anda Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (registrikood 70009764; aadress Järve tn
34a, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond) tähtajatu kehtivusega paiksest
heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaluba nr KL-521695 vastavalt
esitatud taotlusele.
1.2. Määrata keskkonnaloaga nr KL-521695 maksimaalsed lubatud aastased saasteainete
heitkogused (tabel A4) ja saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire eritingimus
(tabel A7): "Selleks, et hinnata saasteainete sisalduse vastavust keskmise võimsusega
põletusseadmetele sätestatud heite piirväärtustele, teostada NOx, CO ja osakeste (PM-
sum) kontsentratsioonide mõõtmised heiteallikatest 1. Hakke katla korsten
(HEIT0012072). Esmakordne mõõtmine teha hiljemalt 4 kuu jooksul peale põletusseadme
tööle rakendamisest (orienteeruv tähtaeg 30/09/2024, kuid mitte hiljemalt kui 30.01.2025).
Peale esimesi mõõtmisi teostada vastavad mõõtmised regulaarselt kord 3 aasta jooksul
eelmisest mõõtmisest arvates. Mõõtmised viia läbi ajal, mil põletusseade võimsusega 2.90
MWth töötab tavapärase koormusega, kasutades kütusena puiduhaket. Käitaja peab
tagama nõuetekohase standardile vastava mõõtepunkti ja tuleb läbi viia vähemalt kolm 30
min pikkust mõõtmist. Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on
võrreldavad vastavate keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtustega (sh
ühikus mg/Nm3, arvestatud 6% O 2 sisalduse juures). Mõõtmisi võib teha vaid vastavat
akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele
standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning
mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele.
Mõõtmiste aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale selle saamist
laborilt, kuid mitte hiljem kui 2 nädala jooksul, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi
KOTKAS kohustuse moodulit".
"Selleks, et hinnata saasteainete sisalduse vastavust keskmise võimsusega
põletusseadmetele sätestatud heite piirväärtustele, teostada NOx, CO ja osakeste (PM-
sum) kontsentratsioonide mõõtmised heiteallikatest 2. Hakke katla korsten
(HEIT0012074). Esmakordne mõõtmine teha hiljemalt 4 kuu jooksul peale põletusseadme
tööle rakendamisest (orienteeruv tähtaeg 30/09/2025, kuid mitte hiljemalt kui 30.01.2026).
Peale esimesi mõõtmisi teostada vastavad mõõtmised regulaarselt kord 3 aasta jooksul
eelmisest mõõtmisest arvates. Mõõtmised viia läbi ajal, mil põletusseade võimsusega 4.60
MWth töötab tavapärase koormusega, kasutades kütusena puiduhaket. Käitaja peab
tagama nõuetekohase standardile vastava mõõtepunkti ja tuleb läbi viia vähemalt kolm 30
min pikkust mõõtmist. Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on
võrreldavad vastavate keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtustega (sh
ühikus mg/Nm3, arvestatud 6% O 2 sisalduse juures). Mõõtmisi võib teha vaid vastavat
akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele
standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning
mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele.
Mõõtmiste aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale selle saamist
laborilt, kuid mitte hiljem kui 2 nädala jooksul, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi
KOTKAS kohustuse moodulit".
1.3. Käesolev korraldus jõustub teatavakstegemisest Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskusele.
2. ASJAOLUD
2.1. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamine
Osaühing Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve tn 34a,
Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond; edaspidi ka ettevõte) esitas Keskkonnaametile
04.03.2024 paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloa (edaspidi ka
keskkonnaluba või õhusaasteluba) esmataotluse. Atmosfääriõhu kaitse seadusele (edaspidi
AÕKS) ja keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad
täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“
(edaspidi määrus nr 56) nõuetele vastav taotlus on registreeritud Keskkonnaameti
keskkonnaotsuste infosüsteemis (edaspidi KOTKAS) 15.04.2024 dokumendi nr DM-127643-7
all.
Vastavalt Keskkonnaministri 14.12.2016. a määrusele nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja
saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav
õhusaasteluba" § 3 lg 1 ja 2 kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui põletsusseadme
soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem ning
töötab rohkem kui 500 tundi aastas. Heiteallikaks on rajatav katlamaja, millele ehitamise
esimeses järgus (orienteeruv tähtaeg 30/09/2024.a) paigaldatakse kasutusel olnud hakkpuidul
töötav multitsükloni ja elektrifiltriga katel Danstoker (2,9 MWth) ning diiselkütusel töötav
tipukatel Trioprex (0,65 MWth). Mõlemal katlal on eraldi korsten. Teises järgus (orienteeruv
tähtaeg 30/09/2025.a) paigaldatakse uus hakkpuidul töötav multitsükloni ja elektrifiltriga katel
AGRO VR4000 (4,6 MWth) ning diiselkütusel töötav tipukatel Viessmann M62 (4,35 MWth).
2.2. Keskkonnaloa taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste
teavitamine
Keskkonnaloa andmine otsustatakse avatud menetluseta, Keskkonnaameti hinnangul Teie loa
muutmine põhjustab väheolulist mõju juhul, sest selle kõikidest heiteallikatest väljutatavate
kõikide saasteainete sisaldus jääb igas punktis väljaspool tootmisterritooriumi alla 50 protsendi
saasteainele käesoleva seaduse § 47 lõike 1 või 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või
sihtväärtusest (Atmosfääriõhu kaitse seadus (edaspidi AÕKS § 19 1 ). Seega otsustab loa andja
keskkonnaloa andmise avatud menetlust kohaldamata.
Kui avatud menetlust läbi ei viida, teatab keskkonnaloa andja taotluse saamisest pärast
nõuetekohase keskkonnaloa taotluse saamist või keskkonnaloa andmise menetluse alustamist
isikule, kelle õigusi keskkonnaloa andmisega või selle andmisest keeldumisega võidakse ilmselt
rikkuda või kohustusi puudutada (KeÜS § 45). Kuna antud menetlus puudutab ainult Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskus tegevust ja kohustusi, siis keskkonnaloa andmisest teavitatakse
ainult ettevõtet ja kohalikku omavalitsust.
Keskkonnaamet edastas 04.03.2024 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu automaatteavituse
keskkonnaloa taotluse esitamisest Võru Vallvalitsusele teadmiseks. Kohaliku omavalitsuse
üksus võib esitada kirjaliku arvamuse keskkonnaloa taotluse kohta kümne päeva jooksul
taotluse saamisest arvates (KeÜS § 43 lg 1 ja 2). Taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid ei
esitatud. 08.04.2024 saatis MTÜ Meie Nursipalu soovi olla menetlusega kursis ja saadetakse ka
MTÜ Meie Nursipalule eelnõud tutvumiseks.
Keskkonnaamet teavitas 16.04.2024 kirjaga nr DM-127463-x ettevõtet keskkonnaloa taotluse
menetlusse võtmisest.
Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalistele võimaluse esitada
kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis haldusakti kohta oma arvamus ja vastuväited
(haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lg.
Keskkonnaamet saatis 16.04.2024 kirjaga nr DM-127463-x keskkonnaloa muutmise korralduse
eelnõu ja muudetud keskkonnaloa eelnõu (edaspidi eelnõud) ettevõttele tutvumiseks ja
arvamuse/vastuväidete esitamiseks määrates arvamuse esitamise tähtajaks ühe nädala.
Eelnõudele määratud tähtaja jooksul ettepanekuid vastuväiteid ei esitatud.
3. KAALUTLUSED
Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa
taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise
keskkonnamõju (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KeHJS)
seaduse § 3 lg 1 p 1, p 2).
KeHJS § 11 lõike 3 kohaselt KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse
kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) selle vajadust põhjendamata.
KeHJS § 61 lõike 3, § 11 lõike 2 ja lõike 4 kohaselt tuleb KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud
valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2 viidatud tegevuse korral anda eelhinnang ja
otsustada KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 6 lõike 2 loetelu on KeHJS § 6
lõike 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224). Ettevõtte tegevus ei kuulu KeHJS § 6
lõikes 1 oluliste tegevuste nimistusse, mille puhul on keskkonnamõjude hindamine kohustuslik.
Tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu, mille korral tuleb anda eelhinnang, on kehtestatud
Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr
224). Määruse nr 224 § 2 p 1 kohaselt tuleb eelhinnang anda põletusseadme rajamisel ning
elektri- või soojusenergia tootmisel, kui põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav
nimisoojusvõimsus on 50–299 MW. Rajatava katlamaja summaarne võimsus on 12,5 MW,
seega keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangut ei anta.
KeHJS § 6 lg 1 ja lg 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 § 15 p 8 kohaselt
tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda tegevusele, mis ei ole otseselt
seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või
koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat
loodusobjekti. Kaitstavad loodusobjektid sh Natura 2000 võrgustiku alad kavandatava tegevuse
territooriumil ja selle lähiümbruses puuduvad. Ei ole oodata, et ettevõtte tegevus võiks, kas üksi
või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele või
kaitstavatele loodusobjektidele ning keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangut ei anta.
Lähtudes eelnevast ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus poolt kavandatavast tegevusest, ei ole
KMH algatamine kohustuslik ja seega ei ole vaja anda eelhinnangut.
3.2. Kaalutlused keskkonnaloa andmisel
Keskkonnaloa annab Keskkonnaamet (AÕKS § 89). Keskkonnaloa taotluse menetlusele
kohaldatakse KeÜS 5. peatüki ja HMS sätteid, arvestades AÕKS sätestatud erisusi (AÕKS § 2
lg 2, § 191 ja § 79 lg).
Korralduse otsustava osa punktiga 1.1 antav keskkonnaluba nr KL-521695 annab Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskusele õiguse aadressil Tsiatsungõlmaa, Juba küla, Võru vald, Võru
maakond (katastritunnus 91804:001:0279) asuvale käitisele saasteainete välisõhku
väljutamiseks keskkonnaloas määratud tingimustel ja kogustes.
3.2.1 Saasteainete välisõhku väljutamiseks paiksest heiteallikast
Lubatav tegevus
Keskkonnaminister kehtestab määrusega nr 67 saasteainete heitkogused ja kasutatavate
seadmete võimsused, millest alates on nõutav keskkonnaluba saasteainete viimiseks paiksest
heiteallikast välisõhku. Selle määruse järgi vajab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus oma
käitisele keskkonnaluba, kuna käitises kasutatakse põletusseadmeid, mille põletusseadme
soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem. Käitis
osutab keskkütte- ja sooja veega varustamise teenust ümbritsevate hoonetele, muud
tootmistegevust ei esine (EMTAK 35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine).
Käitises on kuus heiteallikat: 1. hakke katla korsten (HEIT0012072), 1. õlikatla korsten
(HEIT0012073), 2. hakke katla korsten (HEIT0012074), 2. õlikatla korsten (HEIT0012075), 1.
õlikatla mahuti (HEIT0012076) ja 2. õlikatla mahuti (HEIT0012077). Kütusena on kasutusel 6
305 t/a puiduhaket ja 82 t/a diiselkütust.
Lubatud heitkoguste (LHK) projekt on keskkonnaloa taotluse ja loa lahutamatu osa
(keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad
nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis" § 20; edaspidi
määrus nr 56). LHK projektist leiab heiteallikate, heitkoguste, tootmisprotsesside, arvutuste jne
täpsemad kirjeldused, info ning andmed. Seetõttu Keskkonnaamet korralduses LHK projektist
leitavat infot ei korda.
Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa taotluse ja lubatud heitkoguste projekti (edaspidi LHK
projekt) vastavust keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja
sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ (edaspidi
määrus nr 75) ja keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise
kord“ (edaspidi määrus nr 84). Iga saasteaine hajumise arvutuslikul hindamisel võetakse arvesse
kõik käitise tootmisterritooriumil paiknevad heiteallikad ja kõik õhusaasteluba,
keskkonnakompleksluba või registreeringut omavad heiteallikad, mis jäävad saasteainete
hajumise arvutuslikuks hindamiseks kasutatava arvutusprogrammi hindamise piirkonda (AÕKS
§ 92 lg 3). Hajumisarvutuse piirkonnaks on piirkond, mis ulatub alani, kus on tagatud
saasteainete sisalduse vastavus AÕKS § 47 lg 1 ja lg 2 alusel kehtestatud piirväärtusele või
sihtväärtusele, kuid vähemalt 500 m raadiuses käitise igast heiteallikast (määrus nr 84 § 17 lg
7).
Paikse heiteallika valdaja peab tagama, et tema valduses olevatest heiteallikatest välisõhku
väljutatavate saasteainete kogused ei ületaks kehtestatud kontrollarvu ega põhjustaks piirkonna
välisõhu saastatuse taseme piirväärtuse ületamist (AÕKS § 101 lg 1 p 1). Keskkonnaluba ei saa
välja anda, kui keskkonnaloa alusel kavandatava tegevusega kaasnevate heidete lisandumisel
oleks keskkonna kvaliteedi piirväärtus ületatud (KeÜS § 52 lg 8). Keskkonnaamet kontrollis
keskkonnaloa taotluse vastavust määrusele nr 84. Vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 84
§ 18 koostatakse saasteaine hajumiskaart iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus on
väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest,
mis on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel, ning vajaduse korral
rakendatakse keskmistamisaegade kohta protsentiile. Saadud kontsentratsioonid ei ületa tunni-,
ööpäeva- ega aastakeskmist õhukvaliteedi piirväärtust (ÕPV), ükski saasteaine ei saavuta 30%
ÕPV-st. Arvutustulemused näitavad, et suurimat õhukvaliteedi taset väljaspool
tootmisterritooriumi põhjustab lämmastikdioksiid, mille maksimaalne arvutuslik ühe tunni
kontsentratsioon väljaspool ettevõtte tootmisterritooriumi on 77 μg/m3 ehk 38,5% ÕPV1. Teiste
saasteainete osas, sealhulgas ka koosmõju korral, jäävad arvutuslikud õhukvaliteedi tasemed
väljaspool tootmisterritooriumi õhukvaliteedile kehtestatud piirväärtustest tunduvalt
madalamale. Taotletava keskkonnaloa heitkogustega on välisõhu maksimaalne arvutuslik
õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriume tagatud, seega saab Keskkonnaamet muuta
keskkonnaloa nr KL-521695.
Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa taotluse vastavust keskkonnaministri 24.11.2016
määrusele nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate
saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“. Põletusseadme puhul
heitkoguseid mõõdetud ei ole, lähtutud on kehtivast arvutusmetoodikast ja infosüsteemi
KOTKAS arvutusmoodulist. Taotlusmaterjal vastab nimetatud määrusega seatud nõuetele seega
saab Keskkonnaamet muuta keskkonnaloa nr KL-521695.
Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa taotluse vastavust keskkonnaministri 27.12.2016
määrusele nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid.“
Taotlusmaterjal vastab nimetatud määrusega seatud nõuetele, seega saab Keskkonnaamet muuta
keskkonnaloa nr KL-521695.
LHK projektis esitatakse andmed käitise tegevusega kaasneva võimaliku lõhnaaine esinemise
kohta, mis võib põhjustada lõhnaaine häiringutaseme ületamise (määruse nr 56 § 31). Lõhnaaine
häiringutaseme hindamisel lähtutakse saasteainete lõhnalävedest ja määruse nr 37 nõuetest.
Lõhnaainele on kehtestatud piirnorm - lõhnaaine häiringutase, mis on sageduspõhine. Lõhnaaine
esinemise häiringutase vastuvõtja juures on 15% aasta lõhnatundidest. Arvestades käitise
tegevust, lõhnaainete häiringuid pole ette näha. Ebameeldiva lõhna potentsiaalseid põhjustajaid
pole.
LHK projektis tuleb anda müra võimalikkuse esinemise hinnang, milles esitatakse andmed
müraallikate kohta, mis võivad põhjustada normtaseme ületamist (määrus nr 56 § 32 lg 1).
Märkimisväärseid müraallikaid ei ole.
Keskkonnaloa andja keeldub keskkonnaloa andmisest, kui keskkonnaloa taotlejal ei ole
tegevuskoha omaniku nõusolekut viimase omandis oleva kinnisasja kasutamiseks (KeÜS § 52 lg
1 p 2). KeÜS § 52 lg 1 p 2 nõuded on täidetud. Taotlusmaterjal vastab seatud nõudele, seega
saab Keskkonnaamet anda keskkonnakaitseloa.
Keskmise võimsusega põletusseadmed
19.12.2017 jõustus keskkonnaministri 05.11.2017 määrus nr 44 „Väljaspool tööstusheite
seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite
piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“
(edaspidi määrus nr 44), millega kehtestatakse põletusseadmetele, mille soojussisendile vastav
nimisoojusvõimsus on 1 MWt h või suurem ning väiksem kui 50 MW th (edaspidi keskmise
võimsusega põletusseadmed) heite seirenõuded, heite piirväärtused ja nende järgimise
kriteeriumid.
Heiteallikaks on rajatav katlamaja, millele ehitamise esimeses järgus (orienteeruv tähtaeg
30/09/2024.a) paigaldatakse kasutusel olnud hakkpuidul töötav multitsükloni ja elektrifiltriga
katel Danstoker (2,9 MWth) ning diiselkütusel töötav tipukatel Trioprex (0,65 MWth). Mõlemal
katlal on eraldi korsten. Teises järgus (orienteeruv tähtaeg 30/09/2025.a) paigaldatakse uus
hakkpuidul töötav multitsükloni ja elektrifiltriga katel AGRO VR4000 (4,6 MWth) ning
diiselkütusel töötav tipukatel Viessmann M62 (4,35 MWth). Mõlemal katlal on eraldi korsten.
Vastavalt määrus 44 § 9 on tegemist uute põletusseadmetega.
Põletusseade 1. hakke katla korsten (HEIT0012072) soojussisendile vastava
nimisoojusvõimsusega 2,9 MWt h , töötab taotluse tabeli 5.2. „Käitise kategooria“ andmetel
4000 tundi, kütteks kasutatakse 2483 t puiduhaket. 1. õlikatla korsten (HEIT0012073)
soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega 0.65 MWt h , töötab 400 tundi, kütteks
kasutatakse 10 t diiselkütust. 2. hakke katla korsten (HEIT0012074) soojussisendile vastava
nimisoojusvõimsusega 4,6 MWt h , töötab taotluse tabeli 5.2. „Käitise kategooria“ andmetel 4
760 tundi, kütteks kasutatakse 3822 t puiduhaket. 2. õlikatla korsten (HEIT0012075)
soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega 4,35 MWth, töötab 400 tundi, kütteks kasutatakse
72 t diiselkütust.
Määruse 44 lisa 2 kohaselt on NOx piirväärtuseks biomassil 500 mg/Nm3 ja osakeste
piirväärtuseks 50 mg/Nm3. Tulenevalt eelnevast seab Keskkonnamet keskkonnaloa nr vormi
A7. „Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise
tegevuskava koostamise jm eritingimused“ eritingimus järgmises sõnastuses:
"Selleks, et hinnata saasteainete sisalduse vastavust keskmise võimsusega
põletusseadmetele sätestatud heite piirväärtustele, teostada NOx, CO ja osakeste (PM-
sum) kontsentratsioonide mõõtmised heiteallikatest 1. Hakke katla korsten
(HEIT0012072). Esmakordne mõõtmine teha hiljemalt 4 kuu jooksul peale põletusseadme
tööle rakendamisest (orienteeruv tähtaeg 30/09/2024, kuid mitte hiljemalt kui 30.01.2025).
Peale esimesi mõõtmisi teostada vastavad mõõtmised regulaarselt kord 3 aasta jooksul
eelmisest mõõtmisest arvates. Mõõtmised viia läbi ajal, mil põletusseade võimsusega 2.90
MWth töötab tavapärase koormusega, kasutades kütusena puiduhaket. Käitaja peab
tagama nõuetekohase standardile vastava mõõtepunkti ja tuleb läbi viia vähemalt kolm 30
min pikkust mõõtmist. Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on
võrreldavad vastavate keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtustega (sh
ühikus mg/Nm3, arvestatud 6% O 2 sisalduse juures). Mõõtmisi võib teha vaid vastavat
akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele
standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning
mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele.
Mõõtmiste aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale selle saamist
laborilt, kuid mitte hiljem kui 2 nädala jooksul, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi
KOTKAS kohustuse moodulit".
"Selleks, et hinnata saasteainete sisalduse vastavust keskmise võimsusega
põletusseadmetele sätestatud heite piirväärtustele, teostada NOx, CO ja osakeste (PM-
sum) kontsentratsioonide mõõtmised heiteallikatest 2. Hakke katla korsten
(HEIT0012074). Esmakordne mõõtmine teha hiljemalt 4 kuu jooksul peale põletusseadme
tööle rakendamisest (orienteeruv tähtaeg 30/09/2025, kuid mitte hiljemalt kui 30.01.2026).
Peale esimesi mõõtmisi teostada vastavad mõõtmised regulaarselt kord 3 aasta jooksul
eelmisest mõõtmisest arvates. Mõõtmised viia läbi ajal, mil põletusseade võimsusega 4.60
MWth töötab tavapärase koormusega, kasutades kütusena puiduhaket. Käitaja peab
tagama nõuetekohase standardile vastava mõõtepunkti ja tuleb läbi viia vähemalt kolm 30
min pikkust mõõtmist. Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on
võrreldavad vastavate keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtustega (sh
ühikus mg/Nm3, arvestatud 6% O 2 sisalduse juures). Mõõtmisi võib teha vaid vastavat
akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele
standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning
mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele.
Mõõtmiste aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale selle saamist
laborilt, kuid mitte hiljem kui 2 nädala jooksul, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi
KOTKAS kohustuse moodulit".
Lähtudes eeltoodust ja arvestades, et antud keskkonnaloa taotluse menetluse käigus ei
tuvastanud loa andja taotluses kirjeldatud tegevuse vastuolu KeÜS, AÕKS ja muude seadusest
tulenevate alamate õigusaktidega, saab loa andja muuta keskkonnaloa nr KL-521695.
3.3. Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine
Ettepanekuid ja/või vastuväiteid ei esitatud.
3.4. Otsekohalduvad nõuded
Keskkonnaloaga kaasnevad käitajal seadusandlusest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte
peab järgima AÕKS ja selle alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on
seisukohal, et seadusandlusest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale.
Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel
rubriigis „Loa omaniku meelespea“. Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehe
aadressilt: Loa omaja meelespea | Keskkonnaamet.
VAIDLUSTAMINE
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti
andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
Meelis Mägi
juhataja
Kliima- ja välisõhubüroo
Keskkonnaluba EELNÕU
18.04.2024
Loa registrinumber KL-521695
Loa omaja Ärinimi / Nimi Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
andmed
Registrikood / Isikukood 70009764
Tegevuskoha Nimetus Nursipalu katlamaja
andmed
Aadress Tsiatsungõlmaa, Juba küla, Võru vald, Võru maakond
Katastritunnus(ed) 91804:001:0279
Territoriaalkood EHAK 2203
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Tsiatsungõlmaa
(91804:001:0279).
Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku;
Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet
Registrikood 70008658
Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu
Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise
periood kuupäev
Lõppemise kuupäev
Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku
A1. Käitise kategooria
Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse
35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
Põletusseade Jah
Põletusseadme summaarne soojussisendile 12.50
vastav nimisoojusvõimsus, MWth
Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Puiduhake 6 305 tonni
Diislikütus 82 tonni
Keskmise võimsusega põletusseade Jah
Heiteallika kood Soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth Keskmise võimsusega põletusseadmete arv Eeldatav töötundide arv aastas Keskmine koormus, % Käitamise alguskuupäev Kasutatav kütus või jäätmed
Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
1. hakke katla korsten (1) 2.90 1 4 000 70 30.09.2024 Puiduhake 2 483 tonni
2. hakke katla korsten (3) 4.60 1 4 760 70 30.09.2025 Puiduhake 3 822 tonni
Suure võimsusega põletusseade Ei
Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides Ei
sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui
ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist
Naftasaaduste, muude mootori- või vedel‐ Ei
kütuste, kütusekomponentide või kütuse‐
sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Seakasvatus Ei
Veisekasvatus Ei
Kodulinnukasvatus Ei
E-PRTR registri kohustuslane Ei
Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse Ei
ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja 2/7
A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja
Vorm ei ole asjakohane
A3. Heiteallikad
Heiteallikas
Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid
HEIT0012072 1 1. hakke katla korsten X: 6411488, Y: 675475
HEIT0012073 2 1. õlikatla korsten X: 6411481, Y: 675499
HEIT0012074 3 2. hakke katla korsten X: 6411518, Y: 675496
HEIT0012075 4 2. õlikatla korsten X: 6411498, Y: 675483
HEIT0012076 5 1. õlikatla mahuti X: 6411491, Y: 675502
HEIT0012077 6 2. õlikatla mahuti X: 6411509, Y: 675478
A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas
CAS nr Nimetus Heitkogus
Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud aastane heitkogus saasteainele, mis on summeritud ka NMVOC või PM-sum heitkoguste all Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2024 10.984 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 2024 260.97 t
124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist 2024 5 525.884 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 2024 60.676 t
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 2024 3.505 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 2024 0.556 t
7664-41-7 Ammoniaak 2024 1.866 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2024 0.877 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2024 1.129 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 2024 0.825 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2024 0.805 t
A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate
3/7 kaupa
A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa
Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus
Hetkeline kogus Mõõtühik
1. hakke katla korsten (1) HEIT0012072 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.045 g/s
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.046 g/s
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.057 g/s
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.609 g/s
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 3.48 g/s
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.049 g/s
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.20 mg/s
7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.107 g/s
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.032 g/s
124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist Tavaheide 0.087 g/s
2. hakke katla korsten (3) HEIT0012074 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.071 g/s
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.073 g/s
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.09 g/s
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.966 g/s
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 5.52 g/s
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.078 g/s
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.318 mg/s
7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.17 g/s
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.051 g/s
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s
124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist Tavaheide 0.138 g/s
2. õlikatla korsten (4) HEIT0012075 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.026 g/s
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.026 g/s
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.174 g/s
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.483 g/s
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.183 g/s
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.022 g/s
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.022 mg/s
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.002 g/s
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0.088 g/s
1. õlikatla mahuti (5) HEIT0012076 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.014 g/s
2. õlikatla mahuti (6) HEIT0012077 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.055 g/s
1. õlikatla korsten (2) HEIT0012073 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.004 g/s
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.004 g/s
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.026 g/s
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.072 g/s
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.027 g/s
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.003 g/s
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.003 mg/s
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0 g/s
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0.013 g/s
4/7
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina
(Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).
POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.
PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.
A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus
Heiteallikas Heiteallika kood Püüdeseade
Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine
CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik
1. hakke katla korsten (1) HEIT0012072 elektrifilter 1 kord/5a PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 86,5 %
PM10 Peened osakesed (PM10) 86,5 %
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 86,5 %
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 86,5 %
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 86,5 %
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 86,5 %
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 86,5 %
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 86,5 %
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 86,5 %
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 86,5 %
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 86,5 %
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 86,5 %
2. hakke katla korsten (3) HEIT0012074 elektrifilter 1 kord/5a PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 86,5 %
PM10 Peened osakesed (PM10) 86,5 %
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 86,5 %
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 86,5 %
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 86,5 %
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 86,5 %
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 86,5 %
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 86,5 %
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 86,5 %
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 86,5 %
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 86,5 %
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 86,5 %
A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste
5/7 vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused
A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused
Eritingimuse Eritingimus
liik Täitmise Täitmise Eritingimuse kirjeldus
sagedus tähtaeg
(vaid
ühekordse
tähtaja
korral)
Heiteseire Pisteline 30.01.2025 Selleks, et hinnata saasteainete sisalduse vastavust keskmise võimsusega põletusseadmetele sätestatud heite piirväärtustele, teostada NOx, CO ja osakeste (PM-sum) kontsentratsioonide mõõtmised heiteallikatest 1.
regulaarne Hakke katla korsten (HEIT0012072). Esmakordne mõõtmine teha hiljemalt 4 kuu jooksul peale põletusseadme tööle rakendamisest (orienteeruv tähtaeg 30/09/2024, kuid mitte hiljemalt kui 30.01.2025). Peale esimesi
mõõtmisi teostada vastavad mõõtmised regulaarselt kord 3 aasta jooksul eelmisest mõõtmisest arvates. Mõõtmised viia läbi ajal, mil põletusseade võimsusega 2.90 MWth töötab tavapärase koormusega, kasutades
kütusena puiduhaket. Käitaja peab tagama nõuetekohase standardile vastava mõõtepunkti ja tuleb läbi viia vähemalt kolm 30 min pikkust mõõtmist. Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on võrreldavad
vastavate keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtustega (sh ühikus mg/Nm3, arvestatud 6% O2 sisalduse juures). Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava
meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Mõõtmiste
aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale selle saamist laborilt, kuid mitte hiljem kui 2 nädala jooksul, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuse moodulit"
Heiteseire Pisteline 30.01.2026 Selleks, et hinnata saasteainete sisalduse vastavust keskmise võimsusega põletusseadmetele sätestatud heite piirväärtustele, teostada NOx, CO ja osakeste (PM-sum) kontsentratsioonide mõõtmised heiteallikatest 2.
regulaarne Hakke katla korsten (HEIT0012074). Esmakordne mõõtmine teha hiljemalt 4 kuu jooksul peale põletusseadme tööle rakendamisest (orienteeruv tähtaeg 30/09/2025, kuid mitte hiljemalt kui 30.01.2026). Peale esimesi
mõõtmisi teostada vastavad mõõtmised regulaarselt kord 3 aasta jooksul eelmisest mõõtmisest arvates. Mõõtmised viia läbi ajal, mil põletusseade võimsusega 4.60 MWth töötab tavapärase koormusega, kasutades
kütusena puiduhaket. Käitaja peab tagama nõuetekohase standardile vastava mõõtepunkti ja tuleb läbi viia vähemalt kolm 30 min pikkust mõõtmist. Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on võrreldavad
vastavate keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtustega (sh ühikus mg/Nm3, arvestatud 6% O2 sisalduse juures). Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava
meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Mõõtmiste
aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale selle saamist laborilt, kuid mitte hiljem kui 2 nädala jooksul, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuse moodulit"
A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused 6/7
A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused
Seotud heiteallikas 1. hakke katla korsten (1)
Heiteallika kood HEIT0012072
Vanus Uus seade
Seadme liik Muu põletusseade
Identsete põletusseadmete arv ühel heiteallikal 1
Soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth 2.90
Kütuse liik koos selle osakaaluga (%) Saasteained
Saasteaine nimetus Heite piirväärtus, mg/Nm3 Piirväärtuse rakendamise algus Piirväärtuse rakendamise lõpp
Puiduhake - 100 Osakesed 50 30.09.2024
NOₓ 500 30.09.2024
Seotud heiteallikas 2. hakke katla korsten (3)
Heiteallika kood HEIT0012074
Vanus Uus seade
Seadme liik Muu põletusseade
Identsete põletusseadmete arv ühel heiteallikal 1
Soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth 4.60
Kütuse liik koos selle osakaaluga (%) Saasteained
Saasteaine nimetus Heite piirväärtus, mg/Nm3 Piirväärtuse rakendamise algus Piirväärtuse rakendamise lõpp
Puiduhake - 100 Osakesed 50 30.09.2025
NOₓ 500 30.09.2025
Loa lisad
Nimetus Manus
LHK projekt Lisa 1: LHK projekt.pdf
LHK lisa - Tehnoloogilised kaardid - Tootmisskeem_Nursipalu.docx Lisa 2: Tootmisskeem_Nursipalu.docx
LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas - Kaart_Nursipalu.docx Lisa 3: Kaart_Nursipalu.docx
LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas - Kaart_Nursipalu.docx Lisa 4: Kaart_Nursipalu.docx
LHK lisa - Manused - NOx1h.PNG Lisa 5: NOx1h.PNG
7/7
EELNÕU
(18.04.2024)
KORRALDUS
Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu
1. OTSUS
Lähtudes Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 15.04.2024 esitatud keskkonnaloa taotlusest,
võttes aluseks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 1, atmosfääriõhu kaitse seaduse § 2,
§ 89, haldusmenetluse seaduse § 40, § 64 lg 1 otsustan:
1.1. Anda Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (registrikood 70009764; aadress Järve tn
34a, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond) tähtajatu kehtivusega paiksest
heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaluba nr KL-521695 vastavalt
esitatud taotlusele.
1.2. Määrata keskkonnaloaga nr KL-521695 maksimaalsed lubatud aastased saasteainete
heitkogused (tabel A4) ja saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire eritingimus
(tabel A7): "Selleks, et hinnata saasteainete sisalduse vastavust keskmise võimsusega
põletusseadmetele sätestatud heite piirväärtustele, teostada NOx, CO ja osakeste (PM-
sum) kontsentratsioonide mõõtmised heiteallikatest 1. Hakke katla korsten
(HEIT0012072). Esmakordne mõõtmine teha hiljemalt 4 kuu jooksul peale põletusseadme
tööle rakendamisest (orienteeruv tähtaeg 30/09/2024, kuid mitte hiljemalt kui 30.01.2025).
Peale esimesi mõõtmisi teostada vastavad mõõtmised regulaarselt kord 3 aasta jooksul
eelmisest mõõtmisest arvates. Mõõtmised viia läbi ajal, mil põletusseade võimsusega 2.90
MWth töötab tavapärase koormusega, kasutades kütusena puiduhaket. Käitaja peab
tagama nõuetekohase standardile vastava mõõtepunkti ja tuleb läbi viia vähemalt kolm 30
min pikkust mõõtmist. Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on
võrreldavad vastavate keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtustega (sh
ühikus mg/Nm3, arvestatud 6% O 2 sisalduse juures). Mõõtmisi võib teha vaid vastavat
akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele
standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning
mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele.
Mõõtmiste aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale selle saamist
laborilt, kuid mitte hiljem kui 2 nädala jooksul, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi
KOTKAS kohustuse moodulit".
"Selleks, et hinnata saasteainete sisalduse vastavust keskmise võimsusega
põletusseadmetele sätestatud heite piirväärtustele, teostada NOx, CO ja osakeste (PM-
sum) kontsentratsioonide mõõtmised heiteallikatest 2. Hakke katla korsten
(HEIT0012074). Esmakordne mõõtmine teha hiljemalt 4 kuu jooksul peale põletusseadme
tööle rakendamisest (orienteeruv tähtaeg 30/09/2025, kuid mitte hiljemalt kui 30.01.2026).
Peale esimesi mõõtmisi teostada vastavad mõõtmised regulaarselt kord 3 aasta jooksul
eelmisest mõõtmisest arvates. Mõõtmised viia läbi ajal, mil põletusseade võimsusega 4.60
MWth töötab tavapärase koormusega, kasutades kütusena puiduhaket. Käitaja peab
tagama nõuetekohase standardile vastava mõõtepunkti ja tuleb läbi viia vähemalt kolm 30
min pikkust mõõtmist. Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on
võrreldavad vastavate keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtustega (sh
ühikus mg/Nm3, arvestatud 6% O 2 sisalduse juures). Mõõtmisi võib teha vaid vastavat
akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele
standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning
mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele.
Mõõtmiste aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale selle saamist
laborilt, kuid mitte hiljem kui 2 nädala jooksul, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi
KOTKAS kohustuse moodulit".
1.3. Käesolev korraldus jõustub teatavakstegemisest Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskusele.
2. ASJAOLUD
2.1. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamine
Osaühing Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve tn 34a,
Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond; edaspidi ka ettevõte) esitas Keskkonnaametile
04.03.2024 paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloa (edaspidi ka
keskkonnaluba või õhusaasteluba) esmataotluse. Atmosfääriõhu kaitse seadusele (edaspidi
AÕKS) ja keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad
täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“
(edaspidi määrus nr 56) nõuetele vastav taotlus on registreeritud Keskkonnaameti
keskkonnaotsuste infosüsteemis (edaspidi KOTKAS) 15.04.2024 dokumendi nr DM-127643-7
all.
Vastavalt Keskkonnaministri 14.12.2016. a määrusele nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja
saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav
õhusaasteluba" § 3 lg 1 ja 2 kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui põletsusseadme
soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem ning
töötab rohkem kui 500 tundi aastas. Heiteallikaks on rajatav katlamaja, millele ehitamise
esimeses järgus (orienteeruv tähtaeg 30/09/2024.a) paigaldatakse kasutusel olnud hakkpuidul
töötav multitsükloni ja elektrifiltriga katel Danstoker (2,9 MWth) ning diiselkütusel töötav
tipukatel Trioprex (0,65 MWth). Mõlemal katlal on eraldi korsten. Teises järgus (orienteeruv
tähtaeg 30/09/2025.a) paigaldatakse uus hakkpuidul töötav multitsükloni ja elektrifiltriga katel
AGRO VR4000 (4,6 MWth) ning diiselkütusel töötav tipukatel Viessmann M62 (4,35 MWth).
2.2. Keskkonnaloa taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste
teavitamine
Keskkonnaloa andmine otsustatakse avatud menetluseta, Keskkonnaameti hinnangul Teie loa
muutmine põhjustab väheolulist mõju juhul, sest selle kõikidest heiteallikatest väljutatavate
kõikide saasteainete sisaldus jääb igas punktis väljaspool tootmisterritooriumi alla 50 protsendi
saasteainele käesoleva seaduse § 47 lõike 1 või 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või
sihtväärtusest (Atmosfääriõhu kaitse seadus (edaspidi AÕKS § 19 1 ). Seega otsustab loa andja
keskkonnaloa andmise avatud menetlust kohaldamata.
Kui avatud menetlust läbi ei viida, teatab keskkonnaloa andja taotluse saamisest pärast
nõuetekohase keskkonnaloa taotluse saamist või keskkonnaloa andmise menetluse alustamist
isikule, kelle õigusi keskkonnaloa andmisega või selle andmisest keeldumisega võidakse ilmselt
rikkuda või kohustusi puudutada (KeÜS § 45). Kuna antud menetlus puudutab ainult Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskus tegevust ja kohustusi, siis keskkonnaloa andmisest teavitatakse
ainult ettevõtet ja kohalikku omavalitsust.
Keskkonnaamet edastas 04.03.2024 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu automaatteavituse
keskkonnaloa taotluse esitamisest Võru Vallvalitsusele teadmiseks. Kohaliku omavalitsuse
üksus võib esitada kirjaliku arvamuse keskkonnaloa taotluse kohta kümne päeva jooksul
taotluse saamisest arvates (KeÜS § 43 lg 1 ja 2). Taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid ei
esitatud. 08.04.2024 saatis MTÜ Meie Nursipalu soovi olla menetlusega kursis ja saadetakse ka
MTÜ Meie Nursipalule eelnõud tutvumiseks.
Keskkonnaamet teavitas 16.04.2024 kirjaga nr DM-127463-x ettevõtet keskkonnaloa taotluse
menetlusse võtmisest.
Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalistele võimaluse esitada
kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis haldusakti kohta oma arvamus ja vastuväited
(haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lg.
Keskkonnaamet saatis 16.04.2024 kirjaga nr DM-127463-x keskkonnaloa muutmise korralduse
eelnõu ja muudetud keskkonnaloa eelnõu (edaspidi eelnõud) ettevõttele tutvumiseks ja
arvamuse/vastuväidete esitamiseks määrates arvamuse esitamise tähtajaks ühe nädala.
Eelnõudele määratud tähtaja jooksul ettepanekuid vastuväiteid ei esitatud.
3. KAALUTLUSED
Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa
taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise
keskkonnamõju (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KeHJS)
seaduse § 3 lg 1 p 1, p 2).
KeHJS § 11 lõike 3 kohaselt KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse
kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) selle vajadust põhjendamata.
KeHJS § 61 lõike 3, § 11 lõike 2 ja lõike 4 kohaselt tuleb KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud
valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2 viidatud tegevuse korral anda eelhinnang ja
otsustada KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 6 lõike 2 loetelu on KeHJS § 6
lõike 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224). Ettevõtte tegevus ei kuulu KeHJS § 6
lõikes 1 oluliste tegevuste nimistusse, mille puhul on keskkonnamõjude hindamine kohustuslik.
Tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu, mille korral tuleb anda eelhinnang, on kehtestatud
Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr
224). Määruse nr 224 § 2 p 1 kohaselt tuleb eelhinnang anda põletusseadme rajamisel ning
elektri- või soojusenergia tootmisel, kui põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav
nimisoojusvõimsus on 50–299 MW. Rajatava katlamaja summaarne võimsus on 12,5 MW,
seega keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangut ei anta.
KeHJS § 6 lg 1 ja lg 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 § 15 p 8 kohaselt
tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda tegevusele, mis ei ole otseselt
seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või
koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat
loodusobjekti. Kaitstavad loodusobjektid sh Natura 2000 võrgustiku alad kavandatava tegevuse
territooriumil ja selle lähiümbruses puuduvad. Ei ole oodata, et ettevõtte tegevus võiks, kas üksi
või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele või
kaitstavatele loodusobjektidele ning keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangut ei anta.
Lähtudes eelnevast ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus poolt kavandatavast tegevusest, ei ole
KMH algatamine kohustuslik ja seega ei ole vaja anda eelhinnangut.
3.2. Kaalutlused keskkonnaloa andmisel
Keskkonnaloa annab Keskkonnaamet (AÕKS § 89). Keskkonnaloa taotluse menetlusele
kohaldatakse KeÜS 5. peatüki ja HMS sätteid, arvestades AÕKS sätestatud erisusi (AÕKS § 2
lg 2, § 191 ja § 79 lg).
Korralduse otsustava osa punktiga 1.1 antav keskkonnaluba nr KL-521695 annab Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskusele õiguse aadressil Tsiatsungõlmaa, Juba küla, Võru vald, Võru
maakond (katastritunnus 91804:001:0279) asuvale käitisele saasteainete välisõhku
väljutamiseks keskkonnaloas määratud tingimustel ja kogustes.
3.2.1 Saasteainete välisõhku väljutamiseks paiksest heiteallikast
Lubatav tegevus
Keskkonnaminister kehtestab määrusega nr 67 saasteainete heitkogused ja kasutatavate
seadmete võimsused, millest alates on nõutav keskkonnaluba saasteainete viimiseks paiksest
heiteallikast välisõhku. Selle määruse järgi vajab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus oma
käitisele keskkonnaluba, kuna käitises kasutatakse põletusseadmeid, mille põletusseadme
soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem. Käitis
osutab keskkütte- ja sooja veega varustamise teenust ümbritsevate hoonetele, muud
tootmistegevust ei esine (EMTAK 35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine).
Käitises on kuus heiteallikat: 1. hakke katla korsten (HEIT0012072), 1. õlikatla korsten
(HEIT0012073), 2. hakke katla korsten (HEIT0012074), 2. õlikatla korsten (HEIT0012075), 1.
õlikatla mahuti (HEIT0012076) ja 2. õlikatla mahuti (HEIT0012077). Kütusena on kasutusel 6
305 t/a puiduhaket ja 82 t/a diiselkütust.
Lubatud heitkoguste (LHK) projekt on keskkonnaloa taotluse ja loa lahutamatu osa
(keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad
nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis" § 20; edaspidi
määrus nr 56). LHK projektist leiab heiteallikate, heitkoguste, tootmisprotsesside, arvutuste jne
täpsemad kirjeldused, info ning andmed. Seetõttu Keskkonnaamet korralduses LHK projektist
leitavat infot ei korda.
Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa taotluse ja lubatud heitkoguste projekti (edaspidi LHK
projekt) vastavust keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja
sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ (edaspidi
määrus nr 75) ja keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise
kord“ (edaspidi määrus nr 84). Iga saasteaine hajumise arvutuslikul hindamisel võetakse arvesse
kõik käitise tootmisterritooriumil paiknevad heiteallikad ja kõik õhusaasteluba,
keskkonnakompleksluba või registreeringut omavad heiteallikad, mis jäävad saasteainete
hajumise arvutuslikuks hindamiseks kasutatava arvutusprogrammi hindamise piirkonda (AÕKS
§ 92 lg 3). Hajumisarvutuse piirkonnaks on piirkond, mis ulatub alani, kus on tagatud
saasteainete sisalduse vastavus AÕKS § 47 lg 1 ja lg 2 alusel kehtestatud piirväärtusele või
sihtväärtusele, kuid vähemalt 500 m raadiuses käitise igast heiteallikast (määrus nr 84 § 17 lg
7).
Paikse heiteallika valdaja peab tagama, et tema valduses olevatest heiteallikatest välisõhku
väljutatavate saasteainete kogused ei ületaks kehtestatud kontrollarvu ega põhjustaks piirkonna
välisõhu saastatuse taseme piirväärtuse ületamist (AÕKS § 101 lg 1 p 1). Keskkonnaluba ei saa
välja anda, kui keskkonnaloa alusel kavandatava tegevusega kaasnevate heidete lisandumisel
oleks keskkonna kvaliteedi piirväärtus ületatud (KeÜS § 52 lg 8). Keskkonnaamet kontrollis
keskkonnaloa taotluse vastavust määrusele nr 84. Vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 84
§ 18 koostatakse saasteaine hajumiskaart iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus on
väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest,
mis on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel, ning vajaduse korral
rakendatakse keskmistamisaegade kohta protsentiile. Saadud kontsentratsioonid ei ületa tunni-,
ööpäeva- ega aastakeskmist õhukvaliteedi piirväärtust (ÕPV), ükski saasteaine ei saavuta 30%
ÕPV-st. Arvutustulemused näitavad, et suurimat õhukvaliteedi taset väljaspool
tootmisterritooriumi põhjustab lämmastikdioksiid, mille maksimaalne arvutuslik ühe tunni
kontsentratsioon väljaspool ettevõtte tootmisterritooriumi on 77 μg/m3 ehk 38,5% ÕPV1. Teiste
saasteainete osas, sealhulgas ka koosmõju korral, jäävad arvutuslikud õhukvaliteedi tasemed
väljaspool tootmisterritooriumi õhukvaliteedile kehtestatud piirväärtustest tunduvalt
madalamale. Taotletava keskkonnaloa heitkogustega on välisõhu maksimaalne arvutuslik
õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriume tagatud, seega saab Keskkonnaamet muuta
keskkonnaloa nr KL-521695.
Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa taotluse vastavust keskkonnaministri 24.11.2016
määrusele nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate
saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“. Põletusseadme puhul
heitkoguseid mõõdetud ei ole, lähtutud on kehtivast arvutusmetoodikast ja infosüsteemi
KOTKAS arvutusmoodulist. Taotlusmaterjal vastab nimetatud määrusega seatud nõuetele seega
saab Keskkonnaamet muuta keskkonnaloa nr KL-521695.
Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa taotluse vastavust keskkonnaministri 27.12.2016
määrusele nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid.“
Taotlusmaterjal vastab nimetatud määrusega seatud nõuetele, seega saab Keskkonnaamet muuta
keskkonnaloa nr KL-521695.
LHK projektis esitatakse andmed käitise tegevusega kaasneva võimaliku lõhnaaine esinemise
kohta, mis võib põhjustada lõhnaaine häiringutaseme ületamise (määruse nr 56 § 31). Lõhnaaine
häiringutaseme hindamisel lähtutakse saasteainete lõhnalävedest ja määruse nr 37 nõuetest.
Lõhnaainele on kehtestatud piirnorm - lõhnaaine häiringutase, mis on sageduspõhine. Lõhnaaine
esinemise häiringutase vastuvõtja juures on 15% aasta lõhnatundidest. Arvestades käitise
tegevust, lõhnaainete häiringuid pole ette näha. Ebameeldiva lõhna potentsiaalseid põhjustajaid
pole.
LHK projektis tuleb anda müra võimalikkuse esinemise hinnang, milles esitatakse andmed
müraallikate kohta, mis võivad põhjustada normtaseme ületamist (määrus nr 56 § 32 lg 1).
Märkimisväärseid müraallikaid ei ole.
Keskkonnaloa andja keeldub keskkonnaloa andmisest, kui keskkonnaloa taotlejal ei ole
tegevuskoha omaniku nõusolekut viimase omandis oleva kinnisasja kasutamiseks (KeÜS § 52 lg
1 p 2). KeÜS § 52 lg 1 p 2 nõuded on täidetud. Taotlusmaterjal vastab seatud nõudele, seega
saab Keskkonnaamet anda keskkonnakaitseloa.
Keskmise võimsusega põletusseadmed
19.12.2017 jõustus keskkonnaministri 05.11.2017 määrus nr 44 „Väljaspool tööstusheite
seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite
piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“
(edaspidi määrus nr 44), millega kehtestatakse põletusseadmetele, mille soojussisendile vastav
nimisoojusvõimsus on 1 MWt h või suurem ning väiksem kui 50 MW th (edaspidi keskmise
võimsusega põletusseadmed) heite seirenõuded, heite piirväärtused ja nende järgimise
kriteeriumid.
Heiteallikaks on rajatav katlamaja, millele ehitamise esimeses järgus (orienteeruv tähtaeg
30/09/2024.a) paigaldatakse kasutusel olnud hakkpuidul töötav multitsükloni ja elektrifiltriga
katel Danstoker (2,9 MWth) ning diiselkütusel töötav tipukatel Trioprex (0,65 MWth). Mõlemal
katlal on eraldi korsten. Teises järgus (orienteeruv tähtaeg 30/09/2025.a) paigaldatakse uus
hakkpuidul töötav multitsükloni ja elektrifiltriga katel AGRO VR4000 (4,6 MWth) ning
diiselkütusel töötav tipukatel Viessmann M62 (4,35 MWth). Mõlemal katlal on eraldi korsten.
Vastavalt määrus 44 § 9 on tegemist uute põletusseadmetega.
Põletusseade 1. hakke katla korsten (HEIT0012072) soojussisendile vastava
nimisoojusvõimsusega 2,9 MWt h , töötab taotluse tabeli 5.2. „Käitise kategooria“ andmetel
4000 tundi, kütteks kasutatakse 2483 t puiduhaket. 1. õlikatla korsten (HEIT0012073)
soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega 0.65 MWt h , töötab 400 tundi, kütteks
kasutatakse 10 t diiselkütust. 2. hakke katla korsten (HEIT0012074) soojussisendile vastava
nimisoojusvõimsusega 4,6 MWt h , töötab taotluse tabeli 5.2. „Käitise kategooria“ andmetel 4
760 tundi, kütteks kasutatakse 3822 t puiduhaket. 2. õlikatla korsten (HEIT0012075)
soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega 4,35 MWth, töötab 400 tundi, kütteks kasutatakse
72 t diiselkütust.
Määruse 44 lisa 2 kohaselt on NOx piirväärtuseks biomassil 500 mg/Nm3 ja osakeste
piirväärtuseks 50 mg/Nm3. Tulenevalt eelnevast seab Keskkonnamet keskkonnaloa nr vormi
A7. „Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise
tegevuskava koostamise jm eritingimused“ eritingimus järgmises sõnastuses:
"Selleks, et hinnata saasteainete sisalduse vastavust keskmise võimsusega
põletusseadmetele sätestatud heite piirväärtustele, teostada NOx, CO ja osakeste (PM-
sum) kontsentratsioonide mõõtmised heiteallikatest 1. Hakke katla korsten
(HEIT0012072). Esmakordne mõõtmine teha hiljemalt 4 kuu jooksul peale põletusseadme
tööle rakendamisest (orienteeruv tähtaeg 30/09/2024, kuid mitte hiljemalt kui 30.01.2025).
Peale esimesi mõõtmisi teostada vastavad mõõtmised regulaarselt kord 3 aasta jooksul
eelmisest mõõtmisest arvates. Mõõtmised viia läbi ajal, mil põletusseade võimsusega 2.90
MWth töötab tavapärase koormusega, kasutades kütusena puiduhaket. Käitaja peab
tagama nõuetekohase standardile vastava mõõtepunkti ja tuleb läbi viia vähemalt kolm 30
min pikkust mõõtmist. Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on
võrreldavad vastavate keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtustega (sh
ühikus mg/Nm3, arvestatud 6% O 2 sisalduse juures). Mõõtmisi võib teha vaid vastavat
akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele
standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning
mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele.
Mõõtmiste aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale selle saamist
laborilt, kuid mitte hiljem kui 2 nädala jooksul, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi
KOTKAS kohustuse moodulit".
"Selleks, et hinnata saasteainete sisalduse vastavust keskmise võimsusega
põletusseadmetele sätestatud heite piirväärtustele, teostada NOx, CO ja osakeste (PM-
sum) kontsentratsioonide mõõtmised heiteallikatest 2. Hakke katla korsten
(HEIT0012074). Esmakordne mõõtmine teha hiljemalt 4 kuu jooksul peale põletusseadme
tööle rakendamisest (orienteeruv tähtaeg 30/09/2025, kuid mitte hiljemalt kui 30.01.2026).
Peale esimesi mõõtmisi teostada vastavad mõõtmised regulaarselt kord 3 aasta jooksul
eelmisest mõõtmisest arvates. Mõõtmised viia läbi ajal, mil põletusseade võimsusega 4.60
MWth töötab tavapärase koormusega, kasutades kütusena puiduhaket. Käitaja peab
tagama nõuetekohase standardile vastava mõõtepunkti ja tuleb läbi viia vähemalt kolm 30
min pikkust mõõtmist. Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on
võrreldavad vastavate keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtustega (sh
ühikus mg/Nm3, arvestatud 6% O 2 sisalduse juures). Mõõtmisi võib teha vaid vastavat
akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele
standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning
mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele.
Mõõtmiste aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale selle saamist
laborilt, kuid mitte hiljem kui 2 nädala jooksul, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi
KOTKAS kohustuse moodulit".
Lähtudes eeltoodust ja arvestades, et antud keskkonnaloa taotluse menetluse käigus ei
tuvastanud loa andja taotluses kirjeldatud tegevuse vastuolu KeÜS, AÕKS ja muude seadusest
tulenevate alamate õigusaktidega, saab loa andja muuta keskkonnaloa nr KL-521695.
3.3. Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine
Ettepanekuid ja/või vastuväiteid ei esitatud.
3.4. Otsekohalduvad nõuded
Keskkonnaloaga kaasnevad käitajal seadusandlusest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte
peab järgima AÕKS ja selle alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on
seisukohal, et seadusandlusest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale.
Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel
rubriigis „Loa omaniku meelespea“. Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehe
aadressilt: Loa omaja meelespea | Keskkonnaamet.
VAIDLUSTAMINE
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti
andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
Meelis Mägi
juhataja
Kliima- ja välisõhubüroo
Keskkonnaluba EELNÕU
18.04.2024
Loa registrinumber KL-521695
Loa omaja Ärinimi / Nimi Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
andmed
Registrikood / Isikukood 70009764
Tegevuskoha Nimetus Nursipalu katlamaja
andmed
Aadress Tsiatsungõlmaa, Juba küla, Võru vald, Võru maakond
Katastritunnus(ed) 91804:001:0279
Territoriaalkood EHAK 2203
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Tsiatsungõlmaa
(91804:001:0279).
Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku;
Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet
Registrikood 70008658
Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu
Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise
periood kuupäev
Lõppemise kuupäev
Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku
A1. Käitise kategooria
Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse
35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
Põletusseade Jah
Põletusseadme summaarne soojussisendile 12.50
vastav nimisoojusvõimsus, MWth
Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Puiduhake 6 305 tonni
Diislikütus 82 tonni
Keskmise võimsusega põletusseade Jah
Heiteallika kood Soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth Keskmise võimsusega põletusseadmete arv Eeldatav töötundide arv aastas Keskmine koormus, % Käitamise alguskuupäev Kasutatav kütus või jäätmed
Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
1. hakke katla korsten (1) 2.90 1 4 000 70 30.09.2024 Puiduhake 2 483 tonni
2. hakke katla korsten (3) 4.60 1 4 760 70 30.09.2025 Puiduhake 3 822 tonni
Suure võimsusega põletusseade Ei
Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides Ei
sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui
ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist
Naftasaaduste, muude mootori- või vedel‐ Ei
kütuste, kütusekomponentide või kütuse‐
sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Seakasvatus Ei
Veisekasvatus Ei
Kodulinnukasvatus Ei
E-PRTR registri kohustuslane Ei
Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse Ei
ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja 2/7
A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja
Vorm ei ole asjakohane
A3. Heiteallikad
Heiteallikas
Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid
HEIT0012072 1 1. hakke katla korsten X: 6411488, Y: 675475
HEIT0012073 2 1. õlikatla korsten X: 6411481, Y: 675499
HEIT0012074 3 2. hakke katla korsten X: 6411518, Y: 675496
HEIT0012075 4 2. õlikatla korsten X: 6411498, Y: 675483
HEIT0012076 5 1. õlikatla mahuti X: 6411491, Y: 675502
HEIT0012077 6 2. õlikatla mahuti X: 6411509, Y: 675478
A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas
CAS nr Nimetus Heitkogus
Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud aastane heitkogus saasteainele, mis on summeritud ka NMVOC või PM-sum heitkoguste all Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2024 10.984 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 2024 260.97 t
124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist 2024 5 525.884 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 2024 60.676 t
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 2024 3.505 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 2024 0.556 t
7664-41-7 Ammoniaak 2024 1.866 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2024 0.877 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2024 1.129 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 2024 0.825 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2024 0.805 t
A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate
3/7 kaupa
A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa
Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus
Hetkeline kogus Mõõtühik
1. hakke katla korsten (1) HEIT0012072 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.045 g/s
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.046 g/s
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.057 g/s
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.609 g/s
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 3.48 g/s
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.049 g/s
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.20 mg/s
7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.107 g/s
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.032 g/s
124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist Tavaheide 0.087 g/s
2. hakke katla korsten (3) HEIT0012074 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.071 g/s
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.073 g/s
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.09 g/s
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.966 g/s
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 5.52 g/s
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.078 g/s
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.318 mg/s
7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.17 g/s
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.051 g/s
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s
124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist Tavaheide 0.138 g/s
2. õlikatla korsten (4) HEIT0012075 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.026 g/s
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.026 g/s
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.174 g/s
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.483 g/s
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.183 g/s
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.022 g/s
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.022 mg/s
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.002 g/s
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0.088 g/s
1. õlikatla mahuti (5) HEIT0012076 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.014 g/s
2. õlikatla mahuti (6) HEIT0012077 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.055 g/s
1. õlikatla korsten (2) HEIT0012073 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.004 g/s
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.004 g/s
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.026 g/s
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.072 g/s
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.027 g/s
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.003 g/s
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.003 mg/s
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0 g/s
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0.013 g/s
4/7
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina
(Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).
POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.
PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.
A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus
Heiteallikas Heiteallika kood Püüdeseade
Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine
CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik
1. hakke katla korsten (1) HEIT0012072 elektrifilter 1 kord/5a PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 86,5 %
PM10 Peened osakesed (PM10) 86,5 %
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 86,5 %
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 86,5 %
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 86,5 %
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 86,5 %
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 86,5 %
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 86,5 %
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 86,5 %
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 86,5 %
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 86,5 %
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 86,5 %
2. hakke katla korsten (3) HEIT0012074 elektrifilter 1 kord/5a PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 86,5 %
PM10 Peened osakesed (PM10) 86,5 %
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 86,5 %
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 86,5 %
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 86,5 %
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 86,5 %
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 86,5 %
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 86,5 %
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 86,5 %
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 86,5 %
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 86,5 %
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 86,5 %
A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste
5/7 vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused
A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused
Eritingimuse Eritingimus
liik Täitmise Täitmise Eritingimuse kirjeldus
sagedus tähtaeg
(vaid
ühekordse
tähtaja
korral)
Heiteseire Pisteline 30.01.2025 Selleks, et hinnata saasteainete sisalduse vastavust keskmise võimsusega põletusseadmetele sätestatud heite piirväärtustele, teostada NOx, CO ja osakeste (PM-sum) kontsentratsioonide mõõtmised heiteallikatest 1.
regulaarne Hakke katla korsten (HEIT0012072). Esmakordne mõõtmine teha hiljemalt 4 kuu jooksul peale põletusseadme tööle rakendamisest (orienteeruv tähtaeg 30/09/2024, kuid mitte hiljemalt kui 30.01.2025). Peale esimesi
mõõtmisi teostada vastavad mõõtmised regulaarselt kord 3 aasta jooksul eelmisest mõõtmisest arvates. Mõõtmised viia läbi ajal, mil põletusseade võimsusega 2.90 MWth töötab tavapärase koormusega, kasutades
kütusena puiduhaket. Käitaja peab tagama nõuetekohase standardile vastava mõõtepunkti ja tuleb läbi viia vähemalt kolm 30 min pikkust mõõtmist. Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on võrreldavad
vastavate keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtustega (sh ühikus mg/Nm3, arvestatud 6% O2 sisalduse juures). Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava
meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Mõõtmiste
aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale selle saamist laborilt, kuid mitte hiljem kui 2 nädala jooksul, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuse moodulit"
Heiteseire Pisteline 30.01.2026 Selleks, et hinnata saasteainete sisalduse vastavust keskmise võimsusega põletusseadmetele sätestatud heite piirväärtustele, teostada NOx, CO ja osakeste (PM-sum) kontsentratsioonide mõõtmised heiteallikatest 2.
regulaarne Hakke katla korsten (HEIT0012074). Esmakordne mõõtmine teha hiljemalt 4 kuu jooksul peale põletusseadme tööle rakendamisest (orienteeruv tähtaeg 30/09/2025, kuid mitte hiljemalt kui 30.01.2026). Peale esimesi
mõõtmisi teostada vastavad mõõtmised regulaarselt kord 3 aasta jooksul eelmisest mõõtmisest arvates. Mõõtmised viia läbi ajal, mil põletusseade võimsusega 4.60 MWth töötab tavapärase koormusega, kasutades
kütusena puiduhaket. Käitaja peab tagama nõuetekohase standardile vastava mõõtepunkti ja tuleb läbi viia vähemalt kolm 30 min pikkust mõõtmist. Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on võrreldavad
vastavate keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtustega (sh ühikus mg/Nm3, arvestatud 6% O2 sisalduse juures). Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava
meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Mõõtmiste
aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale selle saamist laborilt, kuid mitte hiljem kui 2 nädala jooksul, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuse moodulit"
A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused 6/7
A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused
Seotud heiteallikas 1. hakke katla korsten (1)
Heiteallika kood HEIT0012072
Vanus Uus seade
Seadme liik Muu põletusseade
Identsete põletusseadmete arv ühel heiteallikal 1
Soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth 2.90
Kütuse liik koos selle osakaaluga (%) Saasteained
Saasteaine nimetus Heite piirväärtus, mg/Nm3 Piirväärtuse rakendamise algus Piirväärtuse rakendamise lõpp
Puiduhake - 100 Osakesed 50 30.09.2024
NOₓ 500 30.09.2024
Seotud heiteallikas 2. hakke katla korsten (3)
Heiteallika kood HEIT0012074
Vanus Uus seade
Seadme liik Muu põletusseade
Identsete põletusseadmete arv ühel heiteallikal 1
Soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth 4.60
Kütuse liik koos selle osakaaluga (%) Saasteained
Saasteaine nimetus Heite piirväärtus, mg/Nm3 Piirväärtuse rakendamise algus Piirväärtuse rakendamise lõpp
Puiduhake - 100 Osakesed 50 30.09.2025
NOₓ 500 30.09.2025
Loa lisad
Nimetus Manus
LHK projekt Lisa 1: LHK projekt.pdf
LHK lisa - Tehnoloogilised kaardid - Tootmisskeem_Nursipalu.docx Lisa 2: Tootmisskeem_Nursipalu.docx
LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas - Kaart_Nursipalu.docx Lisa 3: Kaart_Nursipalu.docx
LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas - Kaart_Nursipalu.docx Lisa 4: Kaart_Nursipalu.docx
LHK lisa - Manused - NOx1h.PNG Lisa 5: NOx1h.PNG
7/7