Keskkonnaloa nr KL-514228 väljastamise korraldus

KORRALDUS 17.04.2024 nr DM-125183-25 Keskkonnaloa nr KL-514228 väljastamise korraldus 1. OTSUS Arvestades alljärgnevat ja võttes aluseks maapõueseaduse, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja AS TREV-2 Grupp taotluse, otsustan: 1.1. Muuta AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362) kuuluvat Männiku XIX liivakarjääri keskkonnaluba nr KL-514228. 1.1.2. määrata mäeeraldise teenindusmaa pindalaks 7,35 ha ja mäeeraldise pindalaks 6,96 ha; 1.2. Viia sisse vastavad muudatused keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS. 1.3. Korraldus jõustub AS-ile TREV-2 Grupp teatavaks tegemisest. 1.4. Avalikustada AS-ile TREV-2 Grupp kuuluva keskkonnaloa nr KL-514228 muutmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Käesolev korraldus on keskkonnaloa nr KL-514228 lahutamatu osa. Keskkonnaluba nr KL-514228 on kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis https://kotkas.envir.ee/. 2. ASJAOLUD AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362, aadress Teemeistri tn 2, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond) esitas 22.06.2023 Keskkonnaametile taotluse Männiku XIX karjääri mäeeraldise keskkonnaloa nr KL-514228 muutmiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis, edaspidi KOTKAS, 22.06.2023 dokumendina nr DM-125183-1, nõuetekohane taotlus registreeritud 01.08.2023 dokumendina nr DM-125183-7). Mäeeraldist soovitakse laiendada 1,46 ha võrra kehtivale mäeeraldise teenindusmaale Elektrilevi OÜ-le kuuluva elektriõhuliini 35 – 110 kV kaitsevööndisse jäävatele veepealsete varuplokkidele 185 aT ja 188 aT. Taotletav mäeeraldise laiendus ühendab kehtiva mäeeraldise kaks lahustükki. Taotletav Männiku XIX liivakarjäär asub katastriüksustel Viimsi metskond 254 (tunnus 71801:001:1417; kaardi ja plaani alusel; mäetööstusmaa), Karjääri tee 1 (tunnus 71801:001:0270; konverteeritud, transformeeritud; mäetööstusmaa) ja Viimsi metskond 253 (tunnus 71801:001:1413; kaardi ja plaani alusel; mäetööstusmaa). Taotletav mäeeraldis hõlmab Tallinna-Saku liivamaardla (registrikaart nr 109) ehitusliiva aktiivse tarbevaru 170, 171, 173, 174, 176, 177, 179, 180, 182, 183, 185 ja 188 plokke ning täiteliiva aktiivse tarbevaru 172, 175, 178, 181 ja 184 plokke ning kattub pindalaliselt mäeeraldise lamamisse jäävate ehitusliiva passiivse tarbevaru plokkidega 186, 189 ning täiteliiva passiivse tarbevaru plokkidega 187, 190. Taotletav mäeeraldis kattub olemasoleva mäeeraldisega Männiku XIX liivakarjäär (loa nr KL514228; loa omaja AS TREV-2 Grupp) ning hõlmab täielikult olemasolevat teenindusmaad. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on vastavalt 6,96 ha ja 7,35 ha. Mäeeraldisega seotud varu on järgmine: ehitusliiva aktiivne tarbevaru on 841 tuh m³ ja kaevandatav varu 520 tuh m³, täiteliiva aktiivne tarbevaru on 320 tuh m³ ja kaevandatav varu 23 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks on 125 tuh m³. Maavara kasutatakse on üld- ja teedeehituses. Maavara kasutatakse on üld- ja teedeehituses. Mäeeraldise teenindusmaa piiri ega muid sisulisi muudatusi keskkonnaloas nr KL-514228 teha ei soovita. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa idaosa kattub kuni 18 m ulatuses Männiku järve (EELIS kood VEE2006020) kalda piiranguvööndiga. EELIS andmetel on Männiku järve näol tegemist tehisjärvega. Männiku järv asub Männiku liivakarjääri mäeeraldisel, mis ei ole korrastatuks tunnistatud, on kaevandamise tulemusena tekkinud tehisjärv ja selle kalda piiranguvööndis rakendatakse looduskaitseseaduse § 37 lõikes 4 sätestatud erisusi. Taotletava mäeeraldist ja selle teenindusmaad läbivad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad elektrimaakaabelliin ASB-10.3x185 (VID kood 253388927; kaitsevöönd 1 m liini teljest) ja AJ12942:TOP (VID kood KKL118256104; kaitsevöönd 1 m liini teljest) ja elektriõhuliin 35- 110kV(Kõrgepingeliin) Tundmatu 35kV õhuliin (VID koodid KP268762 ja KP268952; kaitsevöönd 25 m liini teljest). Taotlusele on lisatud Elektrilevi OÜ tinglik kooskõlastus 21.04.2023. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa lääneosa kattub kuni 4,2 m ulatuses laiarööpmelise raudtee (VID kood 4076857; kaitsevöönd 30 m) kaitsevööndiga, mäeeraldisel kattumist ei ole. Taotlusele on lisatud Edelaraudtee AS kooskõlastus 20.11.2020 kiri nr EDI- 2020-V-103. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad riigikaitseliste ehitiste Männiku harjutusväli, Männiku lasketiir ja Männiku linnak piiranguvöönditega. Rail Baltic raudtee kavandatav trassikoridor jääb taotletavast mäeeraldisest ning selle teenindusmaast ~2,9 km kaugusele kagu suunda. Taotletava mäeeraldisest läänepool ~ 30 m kaugusel raudtee (ETAK ID 4076856) ja ~ 90 m kaugusel asub kõrvalmaantee Tallinna-Saku tee (tee nr 11340), mis on mõlemad avalikus kasutuses. Mäeeraldisele jääb mitteavalikus kasutuses olev Järvistu tee (tee nr 7180355). Mäeeraldise teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid, mistõttu on välistatud, et kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju. Riigilõiv 500 eurot on tasutud 20.06.2023 riigilõivuseaduse § 136 2 lõike 2 kohaselt. 2.2. Keskkonnaloa taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste 2(9) teavitamine Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 47 lõike 2 kohaselt avaldatakse keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaloa muutmise taotluse menetlusse võtmine on avalikustatud 24.08.2023 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 17.08.2023 kirjaga nr DM-125183- 9 keskkonnaloa muutmise taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 6 saatis Keskkonnaamet 17.08.2023 kirjaga nr DM-125183-10 keskkonnaloa muutmise taotluse kirjaliku arvamuse saamiseks mäeeraldise asukoha kohalikule omavalitsusele (Saku vald) arvamuse andmise tähtajaga kaks kuud. Kuna taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad riigikaitseliste ehitiste Männiku harjutusväli, Männiku lasketiir ja Männiku linnak piiranguvöönditega, siis saatis Keskkonnaamet kaevandamisloa muutmistaotluse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele arvamuse avaldamiseks (KOTKAS 17.08.2023 kiri nr DM-125183-11). Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus vastas 11.09.2023 kirjaga nr 4-4/23/4034-4 (KOTKAS 13.09.2023 kiri nr DM-125183-12), et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse hinnangul ei mõjuta kavandatav tegevus riigikaitseliste ehitiste töövõimet ning ei esita keskkonnaloa muutmise taotluse kohta ettepanekuid ega vastuväiteid. Saku Vallavalitsus edastas 27.09.2023 kirjaga nr 1-3/42 (KOTKAS 28.09.2023 kiri nr DM- 125183-13) Saku Vallavolikogu 21.09.2024 otsuse nr 42, kus viimane nõustub kaevandamisloa muutmisega. Keskkonnaamet pikendas keskkonnamõjude hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaega (KOTKAS 03.11.2023 kiri nr DM-125183-14). Keskkonnaamet pikendas keskkonnamõjude hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaega (KOTKAS 06.02.2024 kiri nr DM-125183-15). Keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) kohaselt on tööstusmüra piirväärtuseks päevasel ajal (7.00 – 23.00) 65 dB ja öösel (23.00 – 7.00) 50 dB. Keskkonnamõjude hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemisel sai Keskkonnaametile ilmsiks, et 04.08.2022 esitatud õhukvaliteedi seirearuande kohaselt on kinnistute Männiku tee 147 (katastritunnus 71801:001:0146) ja Männiku tee 141 (katastritunnus 71801:001:1120) juures helirõhutase vastavalt 69 dB ja 72 dB, mis on üle piirnormi. AS TREV-2 Grupp saatis 06.02.2024 kirjaga nr T800-1/74 (KOTKAS 07.02.2024 kiri nr DM- 125183-16) lisadokumendi, mille kohaselt ei arvestatud seirearuandes asjaoluga, et kaevandamine juba toimub süvendis ning karjääri ja kinnistute vahel asub 5 m laiune 3(9) kõrghaljastus. Dokumendi aluseks on TTÜ Mäeinstituudi uurimustöö, mille kohaselt karjääri süvendis töötamisel tekkiv müraekraan vähendab mürataset 18 dB võrra (Valgma, I. 2009. Kasutatavate kaevandamistehnoloogiate kirjeldus. TTÜ Mäeinstituut). Kui helirõhutase on 73 dB ja töötatakse avamaal ilma looduslike müratõketeta alal, siis 6 m sügavuse astangu all on müratase 55 dB (73 – 18 = 55), mis jääb lubatud mürataseme piiresse. 2.3. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõigete 3 ja 4 kohaselt on keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) kohustuslik KeHJS § 6 lõike 1 tegevuste korral, KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste korral tuleb kaaluda KMH algatamist või algatamata jätmist lisades otsusele KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhindamise tulemused. KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt ei kuulu ettevõtte poolt taotletav tegevus olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelusse. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevusvaldkonda, mille täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” (edaspidi KMH määrus). KMH määruse § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. Keskkonnaamet saatis keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu AS-ile TREV-2 Grupp ja Saku Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks (KOTKAS 07.02.2024 kiri nr DM-125183-17), tähtajaga üks kuu. AS TREV-2 Grupp nõustus 12.02.2024 kirjaga (KOTKAS 13.02.2024 kiri nr DM-121999-7) keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõuga. Saku Vallavalitsus nõustus 22.02.2024 kirjaga nr 6-4/124-4 (KOTKAS 26.02.2024 kiri nr DM- 125183-18) keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõuga. Keskkonnaamet jättis 06.03.2024 otsusega nr DM-125183-19 algatamata keskkonnamõju hindamise keskkonnaloa muutmise taotluse menetluse käigus. Kooskõlas MaaPS § 1 lõigetega 3 ja 4, HMS §-dega 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet 11.03.2024 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks keskkonnaloa muutmise korralduse eelnõu ning edastas 08.03.2024 kirjaga nr DM-125183-20 selle menetlusosalistele. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lõike 2 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõu kätte saamisest arvates. AS TREV-2 Grupp vastas 11.03.2024 kirjaga (KOTKAS 12.03.2024 kiri nr DM-125183-21), et keskkonnaloa muutmise korralduses ümber nimetada järgmine kõrvaltingimus: Tagada liinile ja mastidele juurdepääs. Kaablikaitsevööndis kaeveööd keelatud. Õhuliini alla pinnasevalle mitte 4(9)  ladustada. Kaitsevööndis võib ladustada, aga nii, et oleks tagatud liinile juurdepääs teeninduseks või remondiks. AS TREV-2 Grupp palub kõrvaltingimust muuta järgmiselt: Tagada liinile ja mastidele juurdepääs. Kaablikaitsevööndis on kaevetööd keelatud kuniks kaabel on ümber tõstetud. AS TREV-2 Grupp põhjnedab, et tingimus läheks vastuollu laienduse taotlusega. Keskkonnaamet nõustub AS TREV-2 Grupp märkusega ja märgib, et antud tingimus pärineb varasemast Elektrilevi OÜ kooskõlastusest. Kuna AS TREV-2 Grupp küsis kooskõlastust kaablikaitsevööndis töötamiseks, siis Elektrilevi pidi andma uued tingimused, et oleks võimalik hetkel kehtivas kaablikaitsevööndis töötada. Tulenevalt eelnevast nõustub Keskkonnaamet AS TREV-2 Grupp ettepanekuga, kuid muudab pakutud sõnastust selliselt, et see vastaks Elektrilevi kooskõlastusele: Tagada mastile 24/7 ligipääs. Elektrivõrgu ümbertõstmine lahendatakse eraldi projektiga. Selleks esitada taotlus ümberehituseks ning sõlmida projekteerimise ja ehitustööde teostamiseks leping Elektrilevi OÜ-ga. Kaablid ümber tõsta enne kaevetöid. Keskkonnaamet lisas loale lisaks eelnevale järgmised kõrvaltingimused, mis tulenvad Elektrilevi OÜ kooskõlastusest: 1. Võrgu ümberehitamiseks kliendi soovil sõlmida Elektrilevi OÜ-ga lisateenuse leping projekteerimiseks ja tööde teostamiseks. 2. Süvendades olemasolevat pinnast õhuliini mastidest lähemal kui 1 m ja sügavamale kui 1 m, tuleb ette näha mastide toestamine. Tööde teostamine leppida kokku Elektrilevi OÜ esindajaga. Saku Vallavalitsus nõustus 20.03.2024 kirjaga nr 6-4/124-8 (KOTKAS 21.03.2024 kiri nr DM- 125183-22) Männiku XIX keskkonnaloa muutmise korralduse eelnõuga. Keskkonnaamet täiendas Männiku XIX keskkonnaloa muutmise korralduse eelnõud vastavalt Elektrilevi OÜ kooskõlastuse tingimustele ja saatis täiendatud eelnõu 26.03.2024 kirjaga nr DM-125183-23 arvamuse avaldamiseks tähtajaga kaks nädalat. Kooskõlas MaaPS § 1 lõigetega 3 ja 4, HMS §-dega 48 ning 49 avaldas Keskkonnaamet kuupäeval 26.03.2024 keskkonnaloa muutmise korralduse eelnõu väljaandes Ametlikud Teadaanded. AS TREV-2 Grupp teatas 27.03.2024 kirjaga (KOTKAS 28.03.2024 kiri nr DM-125183-24), et nõustub täiendatud eelnõuga. Saku Vallavalitsus tähtaja jooksul ei vastanud. 3. KAALUTLUSED 3.1. Kaalutlused keskkonnaloa muutmisel Korralduse otsustava osa punktiga 1.1. muudetav keskkonnaluba nr KL-514228 annab AS-ile TREV-2 Grupp Männiku XIX karjääri mäeeraldisel õiguse maavara kaevandamiseks. 3.1.1. Maavara kaevandamine 3.1.1.1. Õiguslik alus 5(9) MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse (edaspidi HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 1 esitab taotleja maavara kaevandamise keskkonnaloa saamiseks loa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab maavara kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le, KeÜS-le, keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks. Keskkonnaloa taotlust on kontrollinud keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja (Maa-ameti 10.08.2023 kiri nr 9 9-3/23/11188-4, 10.08.2023 kiri nr DM-125183-8). MaaPS § 55 lõike 3 punkt 1 sätestab, et maavara kaevandamise keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus. AS TREV-2 Grupp ei ole seisuga 04.03.2024 karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest. 3.1.2. Jäätmete käitlemine Tulenevalt MaaPS § 50 lõikest 6 tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 35 tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab kaevandamisloa taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Kui jäätmed tekivad kaevandamise käigus, siis JäätS § 42 lõike 3 punkti 1 alusel esitatakse kaevandamisjäätmekava loa andjale kinnitamiseks koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes MaaPS kehtestatud nõuetest. JäätS § 7 lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Männiku XIX karjääris kaevandamisel jäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse ning mäeeraldiselt varasemalt eemaldatud ja ladustatud katend kasutatakse kaevandatud ala korrastamiseks. Kaevandaja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada. Keskkonnaamet märgib täiendavalt, et juhul kui soovitakse taaskasutamiseks planeeritavaid jäätmeid kasutada karjääri korrastamiseks, tuleb Keskkonnaametile esitada korrastamisprojekt, milles on jäätmete osa täpsemalt kirjeldatud. Korrastamisprojekti kinnitamise järel on võimalik Keskkonnaametil hinnata jäätmete eriosa lisamist keskkonnaloale (viiakse läbi eraldi menetlus). 3.2. Kõrvaltingimuste seadmine HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema 6(9)  muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lõige 2 punkt 5 alusel märgitakse keskkonnaloa lahtrisse „Kõrvaltingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavaravarude ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ja kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks. Keskkonnaloaga reguleeritakse vaid mäeeraldises ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmeid otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Hetkel kehtivas keskkonnaloas nr KL-514228 on toodud järgmised täiendavad tingimused: 1. Kaevandamisega tuleb alustada idapoolsest lahustükist ning läänepoolse lahustüki kaevandamist võib alustada alles pärast idapoolsema lahustüki korrastamist ja metsastamist. Samal ajal võib läänepoolsel lahustükil teha ettevalmistustöid ainult ulatuses, mis on hädavajalikud idapoolsema lahustüki teenindamiseks. 2. Enne kaevandamisega alustamist tuleb teostada müratasemete ja tahkete peenosakeste kontsentratsiooni mõõtmised Männiku tee 147 (katastritunnus 71801:001:0146) ja Männiku tee 141 (katastritunnus 71801:001:1120) kinnistutel. Saadud tulemused esitada ühe kuu jooksul Keskkonnaametile. 3. Põhjendatud kaebuste korral tuleb loa omajal teha ümberkaudsete elamute juures mürataseme ja tahkete peenosakeste kontsentratsiooni mõõtmisi. Saadud tulemused esitada ühe kuu jooksul Keskkonnaametile. Juhul kui mõõdetud peenosakeste kontsentratsioon ja müratase ületavad kehtestatud normi, tuleb loa omajal peenosakeste kontsentratsiooni ja mürataset leevendada (nt metsa järk-järguline raadamine, teede ja platside tolmutõrje, tööaja ja/või tööprotsesside reguleerimisega vms) ning kontrollida meetme efektiivsust peenosakeste kontsentratsiooni ja mürataseme mõõtmisega. Kontrollmõõtmise tulemused edastada Keskkonnaametile. Kui nimetatud tingimuste juures selgub, et mõõdetud tasemed jäävad lähimate elumajade juures normi piiresse, puudub mõõtmiste jätkamise kui ka leevendusmeetmete rakendamise vajadus. 4. Kaevandamistegevus karjääris tuleb korraldada selliselt, et liiva ja tahkete peenosakeste kandumine ümbruskonda ja avalikele teedele oleks välditud (nt karjäärist väljasõidule rattapesuvannide paigaldamine, teede niisutamine, karjääriteede mustkatte alla viimine jne). 5. Olemasolev kõrghaljastus tuleb säilitada terves raudtee poolses osas taotletava mäeeraldise teenindusmaa sees 5 m laiusel alal. 6. Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit. Kütte- ja määrdeainete pinnasesse ning põhjavette sattumise välistamiseks võib seadmete või masinate hooldus ja remont toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil. Karjääris peavad olema vahendid õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks. 7. Töökohal peab olema Elektrilevi OÜ poolt kooskõlastatud projekt. 8. Õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda kaitsevööndis töötamise luba. 9. Õhuliinide all üle 4,5 m kõrguste mehhanismidega töötamine on Elektrilevi OÜ loata keelatud. 7(9) 10. Ristumisel kaablid üles riputada/toestada ning kaitsta vigastuste ja pinnase varisemise eest. 11. Võrgu ümberehitamiseks kliendi soovil sõlmida Elektrilevi OÜ-ga lisateenuse leping projekteerimiseks ja tööde teostamiseks. 12. Süvendades olemasolevat pinnast õhuliini mastidest lähemal kui 1 m ja sügavamale kui 1 m, tuleb ette näha mastide toestamine. Tööde teostamine leppida kokku Elektrilevi OÜ esindajaga. 13. Tagada mastile 24/7 ligipääs. Elektrivõrgu ümbertõstmine lahendatakse eraldi projektiga. Selleks esitada taotlus ümberehituseks ning sõlmida projekteerimise ja ehitustööde teostamiseks leping Elektrilevi OÜ-ga. Kaablid ümber tõsta enne kaevetöid. 14. Puittaimestiku raadamisel raudtee kaitsevööndis palume langetada puud suunaga raudteest eemale, et oleks välistatud langetatavate puude sattumine raudtee ehitusgabariiti. Kuna olemasolevad kõrvaltingimused on asjakohased, siis kõik olemasolevad kõrvaltingimused säilivad. Keskkonnaamet lisas loale tingimused 11-13, mis tulenevad Elektrilevi OÜ kooskõlastusest. 3.3. Otsekohalduvad nõuded Keskkonnaloaga kaasnevad käitajal seadusandlusest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima atmosfääriõhu kaitse seaduses, JäätS-s, veeseaduses, MaaPS-s ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et seadusandlusest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehe aadressilt: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/keskkonnakaitseluba/loa- omaja-meelespea. VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 8(9) (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisa: Keskkonnaluba Teadmiseks: AS GoRailservices, Edelaraudtee aktsiaselts, Elektrilevi OÜ, Kliimaministeerium, Liidia Jakovleva, Maa-amet, Margus Sepp, MILANA ESMERALDA RODRIGES, Osaühing C.B.A., osaühing MSK KV, OÜ AUTOSÕIT, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Rudolf Andrejev, Saku Vallavalitsus, Svetlana Šutkina, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Tibnor Estonia AS, Tigerma OÜ, Transpordiamet, Urmas Palsi Egert Kärt spetsialist maapõuebüroo 9(9)  Keskkonnaluba Loa registrinumber KL-514228 Loa omaja Ärinimi / Nimi AS TREV-2 Grupp andmed Registrikood / 10047362 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Männiku XIX liivakarjäär andmed Aadress Männiku küla, Saku vald, Harju maakond Katastritunnus(ed) 71801:001:1417|71801:001:0270|1801:001:1413 Territoriaalkood 5260 EHAK Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Männiku liivakarjäär (71801:001:0183). Puudutatud veekogud: Männiku järv (VEE2006020), Väikejärv (Männiku Väikejärv) (VEE2005810). Tegevusvaldkond Loaga Maavara kaevandamine; reguleeritavad tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni 17.04.2024 periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise 15.12.2028 kuupäev Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 109 Maardla nimetus Tallinna-Saku Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Männiku XIX liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk ja 1 auk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 6.96 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 7.35 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 49 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve ehitus- ja teedeehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 125 Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) Plokid 2/4 Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 170 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 58 tuh m³ 30.06.2023 171 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Ei Jah aT - aktiivne tarbevaru 73 tuh m³ 30.06.2023 172 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Jah aT - aktiivne tarbevaru 67 tuh m³ 30.06.2023 173 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Jah Ei aT - aktiivne tarbevaru 150 tuh m³ 30.06.2023 174 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Jah Jah aT - aktiivne tarbevaru 212 tuh m³ 30.06.2023 175 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Jah Jah aT - aktiivne tarbevaru 137 tuh m³ 30.06.2023 176 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 15 tuh m³ 30.06.2023 177 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Ei Jah aT - aktiivne tarbevaru 24 tuh m³ 30.06.2023 178 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Jah aT - aktiivne tarbevaru 15 tuh m³ 30.06.2023 179 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Jah Ei aT - aktiivne tarbevaru 4 tuh m³ 30.06.2023 180 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Jah Jah aT - aktiivne tarbevaru 6 tuh m³ 30.06.2023 181 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Jah Jah aT - aktiivne tarbevaru 4 tuh m³ 30.06.2023 182 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 90 tuh m³ 30.06.2023 183 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Ei Jah aT - aktiivne tarbevaru 126 tuh m³ 30.06.2023 184 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Jah aT - aktiivne tarbevaru 97 tuh m³ 30.06.2023 185 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 36 tuh m³ 30.06.2023 188 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 47 tuh m³ 30.06.2023 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Liiv, ehitusliiv 2021 2028 tuh m³ 520 tuh m³ Liiv, täitepinnas 2021 2028 tuh m³ 23 tuh m³ Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Liiv, täitepinnas 2021 2028 0719 Saku vald Liiv, ehitusliiv 2021 2028 0719 Saku vald Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Geoloogilised uuringud Männiku XIX uuringuruumis (varu arvutatud seisuga 15.06.2020. a) Geoloogiafondi number EGF 9394 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number Maa-ameti peadirektori 24.08.2020. a käskkiri nr 1-17/20/1954 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 24.08.2020 3/4 Kõrvaltingimused 1. Kaevandamisega tuleb alustada idapoolsest lahustükist ning läänepoolse lahustüki kaevandamist võib alustada alles pärast idapoolsema lahustüki korrastamist ja metsastamist. Samal ajal võib läänepoolsel lahustükil teha ettevalmistustöid ainult ulatuses, mis on hädavajalikud idapoolsema lahustüki teenindamiseks. 2. Enne kaevandamisega alustamist tuleb teostada müratasemete ja tahkete peenosakeste kontsentratsiooni mõõtmised Männiku tee 147 (katastritunnus 71801:001:0146) ja Männiku tee 141 (katastritunnus 71801:001:1120) kinnistutel. Saadud tulemused esitada ühe kuu jooksul Keskkonnaametile. 3. Põhjendatud kaebuste korral tuleb loa omajal teha ümberkaudsete elamute juures mürataseme ja tahkete peenosakeste kontsentratsiooni mõõtmisi. Saadud tulemused esitada ühe kuu jooksul Keskkonnaametile. Juhul kui mõõdetud peenosakeste kontsentratsioon ja müratase ületavad kehtestatud normi, tuleb loa omajal peenosakeste kontsentratsiooni ja mürataset leevendada (nt metsa järk- järguline raadamine, teede ja platside tolmutõrje, tööaja ja/või tööprotsesside reguleerimisega vms) ning kontrollida meetme efektiivsust peenosakeste kontsentratsiooni ja mürataseme mõõtmisega. Kontrollmõõtmise tulemused edastada Keskkonnaametile. Kui nimetatud tingimuste juures selgub, et mõõdetud tasemed jäävad lähimate elumajade juures normi piiresse, puudub mõõtmiste jätkamise kui ka leevendusmeetmete rakendamise vajadus. 4. Kaevandamistegevus karjääris tuleb korraldada selliselt, et liiva ja tahkete peenosakeste kandumine ümbruskonda ja avalikele teedele oleks välditud (nt karjäärist väljasõidule rattapesuvannide paigaldamine, teede niisutamine, karjääriteede mustkatte alla viimine jne). 5. Olemasolev kõrghaljastus tuleb säilitada terves raudtee poolses osas taotletava mäeeraldise teenindusmaa sees 5 m laiusel alal. 6. Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit. Kütte- ja määrdeainete pinnasesse ning põhjavette sattumise välistamiseks võib seadmete või masinate hooldus ja remont toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil. Karjääris peavad olema vahendid õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks. 7. Töökohal peab olema Elektrilevi OÜ poolt kooskõlastatud projekt. 8. Õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda kaitsevööndis töötamise luba. 9. Õhuliinide all üle 4,5 m kõrguste mehhanismidega töötamine on Elektrilevi OÜ loata keelatud. 10. Ristumisel kaablid üles riputada/toestada ning kaitsta vigastuste ja pinnase varisemise eest. 11. Võrgu ümberehitamiseks kliendi soovil sõlmida Elektrilevi OÜ-ga lisateenuse leping projekteerimiseks ja tööde teostamiseks. 12. Süvendades olemasolevat pinnast õhuliini mastidest lähemal kui 1 m ja sügavamale kui 1 m, tuleb ette näha mastide toestamine. Tööde teostamine leppida kokku Elektrilevi OÜ esindajaga. 13. Tagada mastile 24/7 ligipääs.Elektrivõrgu ümbertõstmine lahendatakse eraldi projektiga. Selleks esitada taotlus ümberehituseks ning sõlmida projekteerimise ja ehitustööde teostamiseks leping Elektrilevi OÜ-le. Kaablid ümber tõsta enne kaevetöid. 14. Puittaimestiku raadamisel raudtee kaitsevööndis palume langetada puud suunaga raudteest eemale, et oleks välistatud langetatavate puude sattumine raudtee ehitusgabariiti. Kaevandatud maa kasutamise otstarve Maatulundusmaa Loa lisad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 4/4