MINISTRI MÄÄRUS
08.04.2020 nr 17
Tervise- ja tööministri ning sotsiaalministri
määruste muutmine
Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 20 lõike 2, § 21 lõigete
61 ja 7 ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel.
§ 1. Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 24 „Nakkushaiguste ja
nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta
teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega
edastatavate andmete koosseis“ muutmine
Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruses nr 24 „Nakkushaiguste ja
nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe
edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate
andmete koosseis“ tehakse järgmised muudatused:
1) määrust täiendatakse §-ga 11 järgmises sõnastuses:
„§ 11. Täiendavate andmete edastamine hädaolukorra ohu korral, hädaolukorra ja
eriolukorra ajal
(1) Nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra
ajal hindab täiendava teabe vajadust Terviseamet. Andmete esitamise vajaduse ja sageduse
määramisel lähtub Terviseamet järgmistest tingimustest:
1) haigustekitaja mõju isikute tervisele ja haigustekitaja levikupotentsiaal;
2) haigustekitaja leviku laiaulatuslikkus ja mõju ühiskonna toimimisele;
3) muud tingimused, mis on olulised hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra
ajal.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul edastab haiglavõrgu arengukava haigla
Terviseametile järgmised andmed nakkushaige seisundi jälgimise kohta:
1) tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi ja registrikood;
2) nakkushaige üldandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood või muu identifitseeriv tunnus,
sünniaeg, sugu, riik);
3) hospitaliseerimise kuupäev;
4) üldandmed haigestumise ja ravi kohta (nakkushaige kaasuvad haigused ja seisundid;
nakkushaige on juhitaval hingamisel);
5) haiglast väljakirjutamise kuupäev ja põhjus;
6) nakkushaige teise tervishoiuteenuse osutaja asutusse üleviimise korral selle asutuse nimi
ja registrikood, kuhu nakkushaige üle viidi;
7) muu oluline ja täpsustav info, mis on vajalik hädaolukorra ohu korral, hädaolukorra või
eriolukorra lahendamisel.
(3) Andmed esitatakse nakkushaiguste registrisse andmevahetuskanali kaudu või objektiivsetel
põhjustel e-posti teel vähemalt igal tööpäeval, kui Terviseamet ei ole määranud andmete
esitamiseks pikemat perioodi.
(4) Terviseamet määrab täpsemad juhised andmete esitamise vajaduse ja sageduse kohta
hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal ning avaldab juhised ameti
kodulehel.“;
2) määrust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:
„§ 41. Täiendavad, mis esitatakse isikustamata kujul hädaolukorra ohu korral,
hädaolukorra ja eriolukorra ajal
(1) Terviseamet otsustab täiendava teabe vajalikkuse üle hädaolukorra ohu korral ning
hädaolukorra ja eriolukorra ajal vastavalt käesoleva määruse § 11 lõikes 1 sätestatud
põhimõtetele.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul edastab haiglavõrgu arengukava haigla
Terviseametile hospitaliseerimise kohta järgmised andmed:
1) hospitaliseeritud nakkushaigete arv;
2) nakkushaigetele kohandatud voodikohtade arv (vabad ja hõivatud);
3) nakkushaigetele kohandatud kolmanda astme intensiivravi kohtade arv (vabad ja
hõivatud).
(3) Andmed esitatakse nakkushaiguste registrisse andmevahetuskanali kaudu või objektiivsetel
põhjustel e-posti teel vähemalt igal tööpäeval, kui Terviseamet ei ole määranud andmete
esitamiseks pikemat perioodi.
(4) Terviseamet määrab täpsemad juhised andmete esitamise vajaduse ja sageduse kohta
hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal ning avaldab juhised ameti
kodulehel.“.
§ 2. Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 25 „Nakkushaiguste registri
põhimäärus“ muutmine
Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruses nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“
tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) koostab registri andmete alusel isikustamata kujul ülevaateid vastutava töötleja
eesmärkide paremaks täitmiseks vastavalt vastutava töötleja vajadustele;“;
2) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 31–33 järgmises sõnastuses:
„(31) Nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra
ajal edastab haiglavõrgu arengukava haigla Terviseametile andmed nakkushaige seisundi
jälgimise kohta nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõigete 61 ja 7 alusel
kehtestatud andmekoosseisus ja korras.
(32) Nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra
ajal edastab tervise infosüsteem nakkushaiguste registrile nakkushaiguse või selle tüsistuse
tagajärjel surnud isiku kohta surma põhjuse teatiselt järgmised andmed:
1) surnu andmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, sugu);
2) surma põhjuse andmed (vahetu surmapõhjus, varasem surmapõhjus, surma algpõhjus,
välispõhjus, muud surma soodustanud olulised seisundid).
(33) Nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra
ajal edastab tervise infosüsteem nakkushaiguste registrile nakkushaige tervenemise kohta
järgmised andmed:
1) nakkushaige andmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood või muu identifitseeriv tunnus,
sünniaeg, vanus, sugu);
2) tervenemise võimalik aeg (haigusjuhu lõppemine).“;
3) paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„(5) Kui Terviseametile on käesoleva määruse § 7 lõikes 31 nimetatud andmed edastatud
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 alusel, kantakse edastatud andmed registrisse
esimesel võimalusel.
(6) Paragrahvi 7 lõikes 32 nimetatud andmed edastatakse tervise infosüsteemist registrile
hiljemalt 1. detsembrist 2020. a.“.
§ 3. Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi
edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“
muutmine
Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruses nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate
dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised
muudatused:
1) määruse lisa 27 asendatakse käesoleva määruse lisaga 1;
2) määruse lisa 28 asendatakse käesoleva määruse lisaga 2.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler
Lisa 1 Nakkushaiguse kahtluse teatise andmekoosseis
Lisa 2 Nakkushaiguse teatise andmekoosseis
Tervise- ja tööministri ja sotsiaalministri määruste muutmise määruse
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrusega kehtestatakse täiendavate andmete edastamise kohustus hädaolukorra ohu korral
ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal. Muudatus on oluline selleks, et tagada hädaolukorda
lahendavatele asutustele asjakohane ja kiire teave olukorras, kus see on tingitud
nakkushaiguse levikust.
Määrusega sätestatakse haiglavõrgu arengukava (edaspidi HVA) haiglatele kohustus
edastada põhjendatul juhtudel hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal
nakkushaigusega seotud andmed. HVA haiglad peavad nimetatud olukorras edastama
isikustatud andmed nakkushaiguse tõttu hospitaliseeritud patsiendi üldseisundi kohta ning
isikustamata andmed haigla ressursside kohta. Andmete edastamiseks ja töötlemiseks
luuakse andmete esitaja ja Terviseameti jaoks võimalikult mugav elektrooniline kanal, mis
võimaldab andmete operatiivset edastamist. Samuti sätestatakse, et tervise infosüsteem
hakkab nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja
eriolukorra ajal nakkushaiguste registrile edastama teavet patsientide tervenemise ning
surmapõhjuste kohta. Muudatuse tulemusena tagatakse Terviseametile terviklik ülevaade
epideemia leviku hetkeseisust nakkushaiguse ennetamise ja tõrje meetmete õigeaegseks
planeerimiseks. Samuti tagatakse ajakohane ülevaade HVA haiglate hõivatud ja vabadest
valmisoleku ressurssidest, et vajaduse korral riigi tegevusvaru või tervishoiuteenuse osutajate
tegevusi elutähtsate teenuste kättesaadavuse tagamiseks ümber korraldada.
Lisaks täiendatakse nakkushaiguse kahtluse teatise ja nakkushaiguse teatise
andmekoosseise isiku kontaktandmetega, et võimaldada vajaduse korral isikuga ühendust
võtta nii tervishoiuteenuse osutajal kui ka Terviseametil. Viimane on vajalik selleks, et selgitada
välja võimalikud lähikontaktsed näiteks epideemia korral ning anda neile olulisi
käitumisjuhiseid.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna
nõunik Kärt Sõber (
[email protected]; tel 715 3471). Määruse koostamises osalesid
Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna nõunik Kristel Niidas
(
[email protected]; 626 9729) ning Terviseameti nakkushaiguste seire ja ennetamise
osakonna peaspetsialist Jevgenia Epštein (
[email protected]; 794 3523).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna nõunik Nele Nisu
(
[email protected]; 626 9338). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi
dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected]; 626 9320).
1.3. Märkused
Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 20 lõike 2, § 21 lõigete
61 ja 7 ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel.
Määrusega muudetakse järgmisi määruste redaktsioone:
1) tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määrus nr 24 „Nakkushaiguste ja
nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe
edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate
andmete koosseis“ (RT I, 06.03.2020, 14);
2) tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määrus nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“
(RT I, 06.03.2020, 15);
3) sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate
dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ (RT I, 06.03.2020,
17).
Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse1 tähenduses
ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja 4. punktis.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb kolmest paragrahvist
Paragrahviga 1 muudetakse tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määrust nr 24
„Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja
ennetamise kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti
isikuandmetega edastatavate andmete koosseis“.
Punktiga 1 täiendatakse määrust §-ga 11, kehtestades andmete edastamise kohustuse
nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal,
samuti sätestatakse andmete edastamise tingimused ja koosseis HVA haiglatele. HVA
haiglate loetelu on sätestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 55 lõike 1
punkti 1 alusel kehtestatud määruses.
Lõikes 1 sätestatakse tingimused, mille alusel Terviseamet hädaolukorra ohu korral ning
hädaolukorra ja eriolukorra ajal andmete esitamise vajadust ja sagedust hindab. Andmete
esitamise vajaduse ja sageduse määramisel lähtub Terviseamet haigustekitaja mõjust isikute
tervisele ja selle levikupotentsiaalist, haigustekitaja laiaulatuslikkusest ja ulatusest ühiskonnas
ning muudest tingimustest, mis on hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra
ajal olulised. See võimaldab teatud paindlikkust. Hädaolukorra põhjus (nt epideemia
laiaulatuslik puhang) võib olla tingitud näiteks eriti ohtlikest nakkushaigustest, kuid mitte ainult.
Seetõttu peab regulatsioon võimaldama hinnata hädaolukorras täiendava teabe vajadust
võimalikult paindlikult.
Lõikes 2 sätestatakse selliste andmete koosseis, mille HVA haigla peab Terviseametile
edastama nakkushaige seisundi jälgimise kohta.
Terviseametil on epideemia olukorras nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrje jaoks vaja
jälgida nakatunute teekonda nakatumise ja nakkushaiguste leviku asjaolude
väljaselgitamiseks, haigestumise raskusastmete hindamiseks ning vajalike tõrjemeetmete
kavandamiseks ja rakendamiseks, sh haiglasiseste nakatumiste vältimiseks.
Muudatuse tulemusena hakatakse elektroonilise kanali kaudu nakkushaiguste registrisse
koguma isikustatud andmeid hospitaliseeritud nakkushaige seisundi kohta. Kuna andmete
kogumiseks puudub praegu terviklik tehniline lahendus, mis kataks nii esmatasandi kui ka
haiglate esitatud andmeid (nt kui nakkushaige käis esiteks perearsti vastuvõtul ja siis
hospitaliseeriti), on haiglatelt isikustatud andmete kogumine praegu ainus võimalus, et saada
epideemia levikust ja hetkeseisust adekvaatne tervikpilt ning selle põhjal planeerida epideemia
ennetuse ja tõrje meetmeid ja ressursse, anda soovitusi ja kehtestada piiranguid või anda
elanikkonnale ja sihtrühmadele soovitusi. Ka Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja
selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse
üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88).
2
(ECDC) nõuab Eestilt andmeid nakkushaigete (praegu COVID-19 patsientide) kohta koos
lisaandmetega, mistõttu on andmete linkimine isikukoodi põhiselt hädavajalik.
Lõikes 3 sätestatakse nakkushaiguste registrisse andmete esitamise viis, milleks on eelistatult
elektrooniline kanal, kuid objektiivsetel põhjustel võib andmeid esitada ka krüpteeritult e-posti
teel. Andmed esitatakse vähemalt igal tööpäeval, kui Terviseamet ei ole määranud selleks
pikemat perioodi. Üldjuhul lepitakse selleks vastavalt Terviseameti juhistele kokku kindel
kellaaeg, samas tuleb siingi tagada teatud paindlikkus ja lubada seda vajadus korral teha
suurema intervalli tagant.
Lõikes 4 sätestatakse, et Terviseamet määrab täpsemad juhised andmete esitamise vajaduse
ja sageduse kohta hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal ning avaldab
need ameti kodulehel.
Punktiga 2 täiendatakse määrust §-ga 41, milles sätestatakse andmete edastamine
hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal. Tegemist on NETS § 20 lg 4
punktis 7 toodud andmetega, mida tervishoiuteenuse osutaja edastab. Praegu esitatakse
isikustamata andmed iga päev käsitsi koostatud tabeli kujul Terviseametile. Terviseamet
edastab statistilise info omakorda teistele kriisistaapidele ja Vabariigi Valitsusele. Praegu
toimiv e-posti teel andmete edastamise protsess on koormav nii haiglatele kui Terviseametile
ning seetõttu on vaja operatiivsemat andmete edastamise lahendust.
Lõikes 1 sätestatakse, et Terviseamet hindab täiendava teabe vajadust, arvestades määruse
§ 11 lõikes 1 sätestatud põhimõtteid (vt lisakommentaare § 1 punkti 1 lõike 1 selgituste juures)
Lõikes 2 sätestatakse selliste andmete koosseis, mille HVA haigla edastab Terviseametile
isikustamata kujul haigla ressursi kohta. Olukordades, nagu praegune COVID-19 epideemia,
kus inimeste laialdase haigestumise tõttu on koormus tervishoiusüsteemile tavapärasega
võrreldes oluliselt kasvanud, st järsult kasvab hospitaliseeritud patsientide arv, on
Terviseametil olukorra lahendamiseks vaja omada ajakohast, st vähemalt igapäevast
ülevaadet HVA haigla tegevusvarust (sh nt hingamisaparaatide arv, intensiivravi voodite arv
jm). Samuti on vaja andmeid nakkushaiguse (praegu COVID-19) tõttu hospitaliseeritute arvu
ja seisundi kohta (nt juhitava ventilatsiooni kasutamine), et vajaduse korral elutähtsa teenuse
kättesaadavuse tagamiseks tegevusvaru või tervishoiuteenuse osutajate tegevusi ümber
korraldada (nt hingamisaparaatide varu täiendamine jne). Tegemist on sättega, mis rakendub
ka tulevikus, kui selline andmestik on olukorra paremaks juhtimiseks vajalik.
Lõikes 3 sätestatakse, et andmed esitatakse nakkushaiguste registrisse vähemalt igal
tööpäeval, kui Terviseamet ei ole määranud selleks pikemat perioodi. Üldjuhul lepitakse
selleks vastavalt Terviseameti juhistele kokku kindel kellaaeg, samas tuleb siingi tagada teatud
paindlikkus ja lubada seda vajaduse korral teha suurema intervalli tagant. Samuti
sätestatakse, et andmed esitatakse nakkushaiguste registrisse elektroonilise kanali
vahendusel või objektiivsetel põhjustel e-posti teel.
Lõikes 4 sätestatakse, et Terviseamet määrab täpsemad juhised andmete esitamise vajaduse
ja sageduse kohta hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal ning avaldab
need ameti kodulehel.
Paragrahviga 2 muudetakse tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määrust nr 25
„Nakkushaiguste registri põhimäärus“.
Punktiga 1 täiendatakse määruse § 3 lõiget 2 täiendava punktiga, mille alusel teeb volitatud
töötleja registri andmete alusel isikustamata kujul ülevaateid vastutava töötleja eesmärkide
paremaks täitmiseks kui vastutav töötleja selleks soovi avaldab. Tulenevalt sellest, et volitatud
töötleja omab tehnilist võimekust, tagab registri tehnilise pidamise, haldamise ja majutamise
3
igapäevaselt ning tagab registri andmete turvalisuse, võib vastutav töötleja teha volitatud
töötlejale ülesandeks ka täiendavate ülevaadete tegemise, mis peaks hõlbustama vastutava
töötleja kui registri pidaja igapäevast tööd. Tegemist on pigem korraldusliku kui sisulise
muudatusega.
Punktiga 2 täiendatakse määruse § 7 lõigetega 31, 32 ja 33.
Lisatavas lõikes 31 sätestatakse, et HVA haigla edastab nakkushaiguse levikust tingitud
hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal andmed nakkushaige seisundi
jälgimise kohta nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõigete 6 1 ja 7 alusel
kehtestatud andmekoosseisus ja korras. Vastavalt TTKS §-le 59 on Terviseamet
tervishoiualaste hädaolukordade lahendamist juhtiv asutus, kes hädaolukorra lahendamisel
annab tervishoiuteenuse osutajale korraldusi tegevuse ümberkorraldamiseks ning otsustab
tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru ümberjagamise üle. Samuti on sätestatud, et
hädaolukorra lahendamisel osutab HVA haigla pidaja tervishoiuteenust, lähtudes kehtestatud
valmisoleku tasemetest ja haldusaktidest, Terviseameti ja hädaolukorra meditsiinijuhi
korraldustest ning hädaolukorra lahendamise plaanidest. Samuti on HVA haigla pidajatel
kohustus anda hädaolukorra meditsiinijuhile ja Terviseametile tema nõudmisel hädaolukorra
lahendamise juhtimiseks vajalikku teavet. Lisaks on Terviseamet ka nakkushaiguste
ennetamise, seire ja tõrje valdkonnas pädev asutus (NETS § 18), tehes epidemioloogilisi
uuringuid haige nakatumise ja nakkushaiguste leviku asjaolude väljaselgitamiseks ning
juhendades inimeste rühmaviisilise haigestumise korral tõrjemeetmete rakendamist. Samuti
vastutab Terviseamet teabe edastamise eest nakkushaiguse esinemise ja haiguspuhangu
tõrje meetmete kohta Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse varajase teavitamise ja
reageerimise süsteemi kaudu. Nimetatud tegevuse jaoks on Terviseametil vaja andmeid, mille
edastamise tingimused ja kord on sätestatud määruses „Nakkushaiguste ja
nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe
edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate
andmete koosseis“. Täpsem kirjeldus on § 1 selgituste juures.
Lisatavas lõikes 32 sätestatakse, et tervise infosüsteem edastab nakkushaiguste registrile
nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal
nakkushaiguse või selle tüsistuste tagajärjel surnud isiku surma põhjuse andmed. Isikustatud
andmete edastamine on vajalik, et andmeid oleks võimalik siduda HVA haiglate poolt
edastatud andmetega ning saada ülevaade nakkushaiguse epideemiast tingitud hädaolukorra
ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal nakkushaigusesse surnute peamistest
surmapõhjustest. Surma põhjuse andmed on vajalikud epideemia olukorra ja arengu
hindamiseks ja prognoosimiseks ning haiglate ressursside vajaduse muutuse
prognoosimiseks.
Lisatavas lõikes 33 sätestatakse, et tervise infosüsteem edastab nakkushaiguste registrile
nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal
andmed isikute tervenemise fakti kohta. Need andmed on vajalikud epideemia olukorra ja
arengu hindamiseks ja prognoosimiseks.
Punktiga 3 täiendatakse määruse § 16 lõigetega 5 ja 6, milleks on üleminekusätted. Lõikes 5
sätestatakse, et kui määruse § 7 lõikes 31 nimetatud andmed on Terviseametile edastatud
TTKS § 59 alusel, tuleb need registrisse kanda esimesel võimalusel. Lõike 6 kohaselt hakkab
tervise infosüsteem nakkushaiguste registrile edastama andmeid surma põhjuse kohta.
Nimetatud andmete edastamise arendus võtab aega ning seda ei ole käesoleva COVID-19
epideemia puhul võimalik teostada, kuid on vajalik ka tulevikus puhkeda võivate epideemiate
korral.
4
Paragrahviga 3 muudetakse sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrust nr 53 „Tervise
infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused
ja kord“.
Määruse lisad 27 (nakkushaiguse kahtluse teatise andmekoosseis) ja 28 (nakkushaiguse
teatise andmekoosseis) esitatakse uues sõnastuses. Võrreldes praeguse andmekoosseisuga
lisatakse neisse patsiendi andmete juurde kontaktandmete (telefon ja e-post) väli. Teenuse
osutamisel annab isik üldjuhul kehtivad ja toimivad kontaktandmed, et temaga oleks võimalik
vajaduse korral kiirelt ühendust võtta, seda enam, kui see on oluline tema elu ja tervise
kaitseks arsti või Terviseameti poolt. Teatiste andmed liiguvad edasi ka nakkushaiguste
registrile. Nakkushaiguste korral mille levik on kiire ja millel on rasked järelmid tervisele, on
oluline, et Terviseamet saab täita võimalikult efektiivselt talle pandud ülesandeid (nt anda
isikutele edasisi käitumisjuhiseid ja selgitada välja positiivse tulemuse saanud isiku
lähikontaktsed).
Olulisi ülesandeid on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses (NETS) ette nähtud nii
tervishoiutöötajale kui Terviseametile. Nt NETS § 6 lõike 1 punktide 3 ja 4 kohaselt uurib
teenuseosutaja nakkushaige nakatumise aega, nakkusallikat, nakatumise viisi ja nakkuse
levitegureid ning selgitab välja nakkushaigega kokku puutunud isikud, samuti teavitab
nakkushaigega kokku puutunud isikut terviseuuringu vajadusest. Terviseamet korraldab
nakkushaiguste seiret ning selgitab välja haige nakatumise ja nakkushaiguste leviku asjaolud
(NETS § 18). Terviseameti roll on eriti oluline juhul, kui Terviseamet täidab ka hädaolukorra
lahendamist juhtiva asutuse rolli. Nii on TTKS § 59 alusel just Terviseamet see, kes korraldab
hädaolukorras ümber tervishoiuteenused, ja just tema koordineerib tervishoiuteenuse
osutajate tegevust tervishoiualase hädaolukorra lahendamise ajal. Epideemia tõrjel on
äärmiselt oluline tagada Terviseameti teadlikkus nakkushaiguse levikust, kontaktsete isikute
arvust ja paiknevusest ning ohupiirkondadest (vt NETS § 20, sh lg 5). Nii näiteks suunab
Terviseamet nakkuskahtlased isikud perearsti juurde jälgimisele (vt nt NETS § 25 lõike 2 alusel
antud määruse tingimusi).
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määruse muudatusega kehtestatakse HVA haiglatele kohustus edastada nakkushaiguse
epideemilisest levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal
Terviseametile andmeid haigla ressursside ja nakkushaiguse tõttu hospitaliseeritud
patsientide üldseisundi kohta. Praegu esitab iga HVA haigla iga päev käsitsi koostatud
isikustamata tabelid Terviseametile. Määruse muudatuste kohaselt hakatakse edaspidi
andmeid koguma nii isikustatud kui isikustamata kujul turvalise elektroonilise kanali kaudu
nakkushaiguste registrisse selliselt, et andmed on nähtavad Terviseametile ning iga HVA
haigla näeb enda poolt esitatud andmeid. See võimaldab Terviseametil saada ajakohase
ülevaate nii HVA haiglate ressurssidest kui ka tervikliku pildi epideemia leviku hetkeseisust, et
planeerida vajalikke epideemiatõrjemeetmeid ning anda soovitusi ja juhiseid elanikkonnale.
Samuti võimaldab muudatus operatiivsemalt edastada ajakohast infot teiste asutuste ja
partnerite kriisistaapidele ning Vabariigi Valitsusele. Praegu toimiv e-posti teel eraldi andmete
edastamise protsess on töö- ja ajamahukas nii haiglatele kui Terviseametile.
Muudatuse tulemusena väheneb nii HVA haiglate kui ka Terviseameti töökoormus tulenevalt
loodavast veebipõhisest lahendusest andmete edastamiseks. Samuti võimaldatakse
haiglatele juurdepääs enda poolt esitatud andmetele. Muudatus tagab operatiivsema
infovahetuse ametkondade vahel ja ametkondadele. Seega vastab loodav lahendus
5
Terviseameti andmevajadusele ning on haiglatele võimalikult vähe koormav, kuivõrd
hospitaliseeritud patsientide arv võib lähitulevikus hüppeliselt kasvada.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
Muudatuse tulemusena hakatakse nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu korral
ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal nakkushaiguste registris töötlema andmeid võrreldes
kehtiva olukorraga suuremas andmekoosseisus, kuid see on vajalik Terviseametile seadusega
pandud ülesannete täitmiseks. Terviseamet on tervishoiualaste hädaolukordade lahendamist
juhtiv asutus, kes hädaolukorra lahendamisel annab tervishoiuteenuse osutajale korraldusi
tegevuse ümberkorraldamiseks ning otsustab tervishoiuteenuse osutaja valmisolekuvaru
ümberjagamise üle. HVA haigla pidajatel on kohustus anda hädaolukorra meditsiinijuhile ja
Terviseametile tema nõudmisel hädaolukorra lahendamise juhtimiseks vajalikku teavet (vt nt
TTKS § 59 lõiked 8 ja 9). Andmete kogumise ja töötlemise tehnilise lahenduse loomisel
tagatakse andmete turvalisus ja terviklus ning parem isikuandmete kaitse. Isikustatud
andmetele on piiratud ligipääs vaid määratud Terviseameti kriisistaabi meeskonna
vastutavatel ametnikel ja epidemioloogidel ning ligipääs nõuab isikupõhist autentimist. Seega
on välistatud kolmandate isikute juurdepääs nimetatud andmetele. Seega tehakse loodava
lahendusega andmete edastamine turvaliseks ja operatiivseks kõikidele osapooltele.
Terviseametile on vajalik ka teave tervenenud isikute kohta, mida hakatakse edastama tervise
infosüsteemist nakkushaiguste registrile. Seda infot omamata ei ole Terviseametil võimalik
eespool nimetatud ülesandeid täita. Samuti on eespool nimetatud põhjustel Terviseametil vaja
saada andmeid surma põhjuse kohta ning selleks luuakse andmevahetuskanal tervise
infosüsteemi ja nakkushaiguste registri vahel. Andmeid hakatakse edastama nakkushaiguse
levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal üksnes juhul, kui
Terviseamet on hinnanud nende andmete edastamise vajadust. Surma põhjuse andmetele on
juurdepääs vaid määratud Terviseameti kriisistaabi meeskonna vastutavatel ametnikel ja
epidemioloogidel ning ligipääs nõuab isikupõhist autentimist. Tervise infosüsteemi
veebirakenduse kaudu on võimalik pärijatel näha, kellele ning mis põhjusel on surma põhjuse
andmeid edastatud. Selekteeritud andmeste edastamine vaid minimaalses ja hädavajalikus
osas ning vaid konkreetse sündmuse korral, on kooskõlas andmekaitse põhimõtetega
eesmärgipärasus, minimaalsus, läbipaistvus.
Kontaktandmete lisamine nakkushaiguse kahtluse teatisele ja nakkushaiguse teatisele loob
Terviseametile paremad võimalused vajaduse korral haigetega ühenduse võtmiseks, milleta
ei ole Terviseametil võimalik talle pandud ülesandeid täita. See võimaldab ka teenuseosutajal
täita efektiivselt NETS-is sätestatud kohustusi. Nii võib ka üldarstiabi pakkujal olla hädavajalik
operatiivselt nakkushaigega kontakteeruda (nt uuringute vajadusest teavitada). Eriti oluline on
selline operatiivne tegutsemine uute nakkushaiguste korral, kui info ja teadmised on pidevas
muutumises ning sõltuvad suuresti kohta ajas täienevast teabest.
Kuna Terviseamet peab juba eriliigiliste andmetega registrit, on andmete vastutaval töötlejal
rakendatud kõik meetmed ja tööprotsessid, mis on riikliku andmekogu pidamisel vajalikud.
Seetõttu võib käesoleva muudatuse andmekaitsealaseid riske pidada väikeseks.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Andmed edastatakse nakkushaiguste registrile elektroonilise kanali kaudu, mille tehniline
lahendus on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuses (edaspidi TEHIK) loomisel ja mis
valmib esimesel võimalusel. Tehnilise lahenduse loomiseks vajalikud kulud riigieelarvele on
orienteeruvalt 15 000 eurot ning kaetakse TEHIK-u eelarvevahenditest. Haiglatele loodava
lahendusega kulusid ei kaasne, kuivõrd elektroonilise kanali kasutamine toimub juba haiglates
6
kasutusel oleva turvalise portaali kaudu, mis teenindab ka näiteks tervise infosüsteemi ja teisi
registreid. Portaali haldab TEHIK.
Tervenemise andmete tervise infosüsteemist nakkushaiguste registrile edastamise
arendusega kaasnevad kulud riigieelarvele on suurusjärgus 10 000 eurot ning kaetakse
TEHIK-u eelarvevahenditest.
Surma põhjuse andmete tervise infosüsteemist nakkushaiguste registrile edastamise
arendusega kaasnevad kulud riigieelarvele on suurusjärgus 5 000 eurot ning kaetakse TEHIK-
u eelarvevahenditest. Arendus peaks valmima hiljemalt 1.detsembril 2020.a.
Teatiste andmekoosseisude täiendamisega kaasnevad arenduskulud on suurusjärgus
10 000 eurot ning kaetakse TEHIK-u eelarvevahenditest. TTO-de jaoks kaasnevad kulutused
muudatuse tegemiseks, mis kaetakse nende eelarvest Eesti Haigekassa rahastuse IT-
komponendi kaudu.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks
Terviseametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Andmekaitse Inspektsioonile,
Eesti Haiglate Liidule, Eesti Perearstide Seltsile ja Eesti Infektsioonhaiguste Seltsile.
Laekunud tagasiside koos neile antud vastustega on esitatud seletuskirja lisas olevas
kooskõlastustabelis.
7
Sotsiaalministri
17. septembri 2008. a määrus nr 53
„Tervise infosüsteemi edastatavate
dokumentide andmekoosseisud ning
nende esitamise tingimused ja kord“
Lisa 27
(muudetud sõnastuses)
Käesoleva määruse lisa 1
Nakkushaiguse kahtluse teatise andmekoosseis
1. Meditsiinidokumendi andmed
1.1. Dokumendi number
1.2. Dokumendi kinnitamise aeg
2. Dokumendi koostaja andmed
2.1. Tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi
2.2. Tervishoiutöötaja registrikood
2.3. Tervishoiutöötaja eriala
2.4. Tervishoiutöötaja kontaktandmed
2.5. Tervishoiuasutuse nimi
2.6. Tervishoiuasutuse äriregistri kood
2.7. Tervishoiuasutuse tegevusloa number
2.8. Tervishoiuasutuse kontaktandmed
2.9. Tervishoiuasutuse aadress või konkreetse korpuse/praksise tegevuskoha aadress
3. Patsiendi andmed
3.1. Isikukood või tundmatu isiku kood
3.2. Ees- ja perekonnanimi
3.3. Sugu
3.4. Vanus
3.5. Sünniaeg
3.6. Surmaaeg
3.7. Kontaktandmed (telefon ja e-post)
3.8. Tegelik elukoht
3.9. Töökoha andmed
3.9.1. Asutuse nimi
3.9.2. Amet
3.10.Õppeasutuse nimi
3.11.Sotsiaalmajanduslik seisund
4. Registreerimise andmed
4.1. Registreerija kood
4.2. Registreerimise koht
5. Haigestumise andmed
5.1. Haigestumise aeg
6. Esialgse diagnoosi andmed
6.1. Esialgse diagnoosi kuupäev
6.2. Diagnoosi kood ja nimetus RHK-10 järgi
6.3. Sõnaline diagnoos
7. Haige ravimine haiglas
7.1. Hospitaliseerimise kuupäev
8. Välisriigis viibimise andmed
8.1. Välisriigis viibimise alguskuupäev
8.2. Välisriigis viibimise lõppkuupäev
8.3. Välisriik
9. Loomahammustuse ja puugiründe andmed
9.1. Loomahammustuse/puugiründe kuupäev
9.2. Looma liik
9.3. Esmase pöördumise kuupäev
10. Märkused
10.1. Märkuste kirjeldus
Sotsiaalministri
17. septembri 2008. a määrus nr 53
„Tervise infosüsteemi edastatavate
dokumentide andmekoosseisud ning
nende esitamise tingimused ja kord“
Lisa 28
(muudetud sõnastuses)
Käesoleva määruse lisa 2
Nakkushaiguse teatise andmekooseis
1. Meditsiinidokumendi andmed
1.2. Dokumendi number
1.3. Dokumendi kinnitamise aeg
2. Dokumendi koostaja andmed
2.1. Tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi
2.2. Tervishoiutöötaja registrikood
2.3. Tervishoiutöötaja eriala
2.4. Tervishoiutöötaja kontaktandmed
2.5. Tervishoiuasutuse nimi
2.6. Tervishoiuasutuse äriregistri kood
2.7. Tervishoiuasutuse tegevusloa number
2.8. Tervishoiuasutuse kontaktandmed
2.9. Tervishoiuasutuse aadress või konkreetse korpuse/praksise tegevuskoha aadress
3. Patsiendi andmed
3.1. Isikukood või tundmatu isiku kood
3.2. Ees- ja perekonnanimi
3.3. Sugu
3.4. Vanus
3.5. Sünniaeg
3.6. Surmaaeg
3.7. Kontaktandmed (telefon ja e-post)
3.8. Tegelik elukoht
3.9. Töökoha andmed
3.9.1. Asutuse nimi
3.9.2. Amet
3.10. Õppeasutuse nimi
3.11. Sotsiaalmajanduslik seisund
4. Registreerimise andmed
4.1. Registreerija kood
4.2. Registreerimise koht
5. Haigestumise andmed
5.1. Haigestumise aeg
6. Diagnoosi andmed
6.1. Levikutee
6.1.1. Hepatiidi levikutee
6.1.2. Suguhaiguste levikutee
6.1.3. Muude haiguste levikutee
6.2. Nakkustekitaja
6.2.1. Nakkustekitaja
6.2.2. Muu nakkustekitaja
6.3. Diagnoosi kuupäev
6.4. Diagnoosi kood ja nimetus RHK-10 järgi
6.5. Sõnaline diagnoos
6.6. Diagnoosi statistiline liik
6.7. Lõpliku kliinilise diagnoosi kinnitamise meetod
6.8. Lõpliku kliinilise diagnoosi laboratoorne kinnitamine
6.8.1. Laboriteatise number
6.8.2. Laboratoorse kinnituse kuupäev
6.8.3. Lõpliku kliinilise diagnoosi kinnituse meetod
6.9. Rasedus
6.9.1. Rasedus
6.9.2. Raseduse kestus nädalates + päevades
6.10. Kemoprofülaktika
7. Haige ravimine haiglas
7.1. Hospitaliseerimise kuupäev
8. Immuniseerimise andmed
8.1. Immuniseeritud diagnoositud haiguse vastu
8.2. Viimase immuniseerimise kuupäev
8.3. Dooside arv
9. Loomahammustuse ja puugiründe andmed
9.1 Loomahammustuse/puugiründe kuupäev
9.2 Looma liik
9.3. Puugiründe asukoht
9.4. Looma jälgimine
9.5. Esmase pöördumise kuupäev
10. Välisriigis viibimise andmed
10.1. Välisriigis viibimise alguskuupäev
10.2. Välisriigis viibimise lõppkuupäev
10.3. Välisriik
1. Märkused
11.1. Märkuste kirjeldus
Tervise- ja tööministri ning
sotsiaalministri määruste muutmise
seletuskirja lisa
Kooskõlastustabel
Eesti Haiglate liit
1. EHL on nõus, et nakkushaiguse levikust 1. Täname ning selgitame.
tingitud hädaolukorra ohu korral ning NAKIS on Terviseameti andmekogu,
hädaolukorra ja eriolukorra ajal antakse milles registreeritakse nakkushaigus-
Terviseametile paindlikumad võimalused juhtumid, registri andmeid kasutatakse
andmete kogumiseks, et Terviseametil oleks nakkushaiguste epidemioloogiliste
epideemia olukorras võimalik jälgida uuringute tegemiseks, nakkushaiguste
nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrje jaoks levikutendentside selgitamiseks,
nakatunute teekonda ning hinnata nakkushaiguste ennetamiseks, tõrje ja
haigestumise raskusastmeid jmt. Samas tervishoiuteenuste korraldamiseks,
leiame, et ajakohase ja kiiresti muutuva teabe tervisepoliitika väljatöötamiseks,
edastamiseks ei ole tervise infosüsteem ega nakkushaiguste haigestumuse, levimuse
nakkushaiguste infosüsteem (edaspidi NAKIS) ja suremuse analüüsimiseks, diagnostika
kahjuks tänases olukorras parimad lahendused. ja ravikäsitluse hindamiseks ning
Kõigile asjaosalistele teadaolevalt ei ole NAKIS- statistika ja teadusliku uurimistöö
i käivitamine sujunud vastavalt ootustele ning tegemiseks. Iga riiklik register asutatakse
EHL on seisukohal, et kriisiolukorras ei ole kindlal eesmärgil. Sõltuvalt eelviidatust on
mõistlik käivitada projekte, mis on aja- ning praeguses hädaolukorras just NAKIS
inimressursimahukad. õige andmekogu, kuhu haiglad oma
andmeid peavad esitama. NAKIS-e
volitatud töötleja, Tervise ja Heaolu
Infosüsteemide Keskus, on kaalunud
erinevaid lahendusi vajaliku teabe
kogumiseks ning NAKIS-ele on tänaseks
arendatud lisavõimalus andmete
mugavaks edastamiseks. Arenduse
töövõime on testitud ka haiglate poolt.
2. Avaliku teabe seaduse § 431 lõikest 3 2. Täname ja selgitame.
tulenevalt palub EHL eelnõus üle vaadata Hädaolukorras kogutava andme-
kogutavate andmete koosseisud, et oleks koosseisude vajadust hindas
järgitud andmete ühekordse küsimise Terviseamet ning see on läbi räägitud
põhimõtet. Eesti e-riigi aluseks on andmete vastavas töörühmas koostöös haiglatega.
kasutamine efektiivseimal moel ning andmete Rõhutame, et lisanduvad kontaktandmed
korduv küsimine, eriti kriisiolukorras, ei ole EHL (telefon ja e-post) kätkevad endas asja
arvates mõistlik. kiirel lahendamisel tihti olulist rolli ning
need on pidevas muutumises. Seetõttu ei
saa eeldada, et Terviseametil kui
nakkushaiguste tõrjega tegeleval
asutusel (sh tervishoiuhädaolukorda
lahendaval asutusel) tuleb lähtuda
andmetest riiklikes registrites, mis on
sinna kunagi esitatud. Praktika näitab, et
ajakohast infot on võimalik Terviseametil
saada just tervishoiuteenuse saamise
käigus kogutud info põhjal. Just see on
kõige viimane kontakt isikuga ja võib
eeldada, et teenuse käigus on inimene
edastanud ka tegelikult kasutusel olevad
2
kontaktid. Viimane on oluline
nakkushaiguste ennetamisel ja tõrjel.
Eesti Perearstide Selts
Eesti Perearstide Seltsi hinnangul ei ole Täname ja selgitame.
sotsiaalmajanduslike andmete, küsitakse Eelõuga ei muudetud täna kehtivat
õppeasutuse või töökoha, andmete kogumine kohustust nimetatud andmete
tervishoiuteenuse osutajate kohustus. edastamise osas. Vaatamata sellele
selgitame täiendavalt nende andmete
kogumise vajadust just tervishoiuteenuse
osutaja poolt. Inimesed vahetavad
töökohta kui ka kooli ning riiklikes
registrites ei pruugi olla üldse andmeid
ega asjakohased andmed, samuti võivad
andmed tekkida viibega. Seega on
tervishoiuteenuse osutaja just see, kes
saab edastada kõige ajakohasema info,
et epideemia ennetust ja tõrjet juhtiv
asutus saaks võtta kasutusele vajalikke
ennetus- ja tõrjemeetmeid. Töökoht
annab olulise indikatsiooni vastavalt selle
sektorile, võimalikele töötajaskonna
hulgale või tööviisile jms ning sellel võib
olla määrav tähtsus, et tagada
Terviseametile vajalik teave sobivate
meetmete rakendamiseks. Just selle
kaudu saab täna Terviseamet teada, kas
tegemist on tervishoiutöötaja,
tervishoiuasutuse töötaja,
hoolekandeasutuse kliendi või töötajaga.
Need andmed on hädavajalikud selleks,
et omada ülevaadet nakkuse leviku kohta
hoolekandeasutuste elanike ja personali
seas ning tervishoiutöötajate ja
tervishoiuasutuste töötajate seas ning
prognoosida epideemia edasist kulgu.
See võimaldab kasutusele võtta just
vastavalt tegelikule olukorrale
asjakohaseid ja vajalikke epideemia
tõrjemeetmeid.
Andmekaitse Inspektsioon
1. Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a
määruse nr 24 muutmine
1.1. Kavandatava § 11 lõike 1 kohaselt hindab Täname ning selgitame.
Terviseamet nakkushaiguse levikust tingitud TTKSi alusel on õigus teavet küsida,
hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja samas on selle alusel tegemist üldise
eriolukorra ajal täiendava teabe vajadust sättega ja seda ilmselt just seetõttu, et
vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise hädaolukorrale omaselt ei ole võimalik
seadusele. Samas lõikes on toodud ka teabe vajadust konkretiseerida (sarnane
tingimused, millest lähtuvalt Terviseamet on ka ametiabi säte, vt nt HKTS § 18 lg 1
andmete esitamise vajaduse ja sageduse p 2). Andmekogu põhimääruse tegemisel
määramisel lähtub. Kuna eelnõu kohaselt on on soovitud seda üldist alust veidikenegi
loetelu lahtine (vt kavandatava § 11 lg 1 punkti piiritleda ja kehtib eeldus, et see on
3), ei ole ette nähtav, milliste sünduste või andmestik, mida ilmselt on vaja igal juhul
tingimuste esinemisel peab haiglavõrgu juhtiva asutuse ülesannete elluviimiseks,
3
arengukava haigla Terviseametile isikustatud seda ka edaspidi. Need andmed tuleb
andmeid edastama. Mõistame, et kõiki olukordi, esitada NAKIS-e § 11 lõike 1 alusel,
mis võiksid tingida vajaduse eriolukorras üksnes juhul, kui hädaolukorra oht,
andmete edastamiseks, ei ole võimalik ette hädaolukord või eriolukord on tingitud
näha, kuid siiski soovitame, et peale eriolukorra nakkushaigusest. Lahtine on loetelu
lõppu selle sätte sõnastus üle vaadataks ja üksnes tingimuste osas, mida
võimalusel muudetaks nii, et haiglavõrgu Terviseamet hindab.
arengukava haiglatele oleks paremini ette
nähtav, millal tuleb andmeid edastada.
1.2. Kavandatav § 11 lg 2 punkt 7 sõnastuse Täname. Selgitame ja arvestame
kohaselt on isikustatud andmete koosseis osaliselt.
lahtine, mistõttu ei ole võimalik kontrollida ega Lahtine loetelu peaks olema muu oluline
anda hinnangut, kas isikuandmete kogumisel ja eesmärgipärane info ning see ei saa
arvestatakse andmetöötluse minimaalsuse olla laiem kui eesmärgi täitmiseks vajalik.
põhimõtet. Seetõttu tuleks ka see säte Andmekaitse põhimõtted on
eriolukorra lõppedes üle vaadata otsekohalduvad ja neist tuleb kinni
pidada. Tõsi, viimane punkt võib riivata
mõnd põhimõtet kuid selle vältimiseks
saab selle alla paigutuda vaid täpsustava
või tehnilise info, mitte teistlaadi
andmestiku. Selguse huvides on sätte
sõnastust muudetud järgmiselt: „muu
oluline ja täpsustav info, mis on vajalik
hädaolukorra ohu korral, hädaolukorra või
eriolukorra lahendamisel.“.
1.3. Kavandatav § 11 lõige 3 määratleb andmete Täname ning selgitame.
edastamise kanali - ennekõike edastatakse Vaid ministri määruse nr 24 valguses
andmeid „elektroonilise kanali vahendusel“. (haiguste loetelu ja andmete esitamise
Mõiste „elektroonilise kanali vahendusel“ on kohustus) võib sõnastus olla tõesti
ebaselge ja mitmeti mõistetav. Seetõttu eksitav, kuid hinnates seda koos ministri
soovitame viidatud sätte sõnastuse üle vaadata. määrusega nr 25 (NAKIS-e põhimäärus)
Lisaks juhime tähelepanu avaliku teabe on need omavahel kooskõlas. Nimelt
seaduse § 439 lõikele 5, mille kohaselt sisestavad haiglad andmed
andmevahetus riigi infosüsteemi kuuluvate nakkushaiguste registrisse (NAKIS-sse)
andmekogudega ja riigi infosüsteemi kuuluvate läbi turvalise autentimiskeskkonna,
andmekogude vahel toimub läbi riigi tegemist ei ole kahe riigi infosüsteemi
infosüsteemi andmevahetuskihi (X-tee). Kuna vahelise andmevahetusega vaid andmete
andmeid edastatakse riiklikku andmekogusse andmisega otse registripidajale. Andmed
(algselt tervise infosüsteemi (TIS), millest ei liigu täna läbi tervise infosüsteemi.
liiguvad andmed edasi nakkushaigusjuhtumite Tõsi, see võiks nii tulevikus ehk olla, kuid
registreerimine ja nakkushaiguste registrisse täna ei ole selline lähenemine
(NAKIS)), siis peab andmete edastus toimuma realiseeritav.
üle X-tee.
1.4. Kavandatava § 41 lõigete 1, 2 ja 3 Täname ning selgitame.
sõnastuste osas palume võtta arvesse NAKIS-e § 41 lõigete 1, 2 ja 3 sõnastuste
eelnevaid kommentaare punktides 1.1. ning 1.3. osas on selgitused eelnevalt juba
Kavandatava § 41 lõikes 2 toodud statistiliste esitatud.
andmete osas juhime tähelepanu
nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse Ressursi andmete osas selgitame, et
(NETS) § 20 lõikele 4, mis määratleb ära kehtiva määruse § 4 reguleerib
NAKIS-es töödeldavate andmete koosseisu – isikustamata andmete edastust. Ka selle
seal ei ole nimetatud andmete koosseisus § 4 lõike 1 punktis 5 on esitatud näiteks
4
midagi sellist, mida saaks üldistatult nimetada andmed haigete hospitaliseerimise kohta
haigla ressursi andmed. Kuna ka seletuskiri ei (koht, kuupäev, haigete arv). Tegemist on
anna selle kohta lisainfot jääb ebaselgeks, kas sisuliselt samade andmetega, mida on
tegemist on NETS § 20 lg 4 punktis 7 toodud kokkuvõtvalt nimetatud sissejuhatavas
andmetega (tervishoiuteenuse osutaja 2 (2) lauses ressursi andmeteks. Segaduse
andmed) või millegi muuga. Seetõttu soovitame vältimiseks parandasime sõnastust
selles osas seletuskirja täiendada ning selliselt, et „Käesoleva paragrahvi lõikes
vajadusel tulevikus õigusselguse huvides teha 1 nimetatud juhul edastab haiglavõrgu
ka täiendusi NETS-s. arengukava haigla Terviseametile
hospitaliseerimise kohta järgmised
andmed:“. Vastavalt sellele, muutus ka
kõnealuse paragrahvi pealkiri.
Selgitame lisaks, et kuna tegemist on
teenuse osutaja statistiliste andmetega,
siis väga detailselt seda seaduses avatud
ei ole. Viimase osas on lähtutud
kaalutlusest, et tegemist ei ole
isikuandmetega, mille puhul tuleks eraelu
riive eesmärgil andmete kogumist
seaduse tasandil konkretiseerida. Samas
saame seda täpsustus silmas pidada
seaduse eelnõu menetlemisel tulevikus.
2. Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a
määruse nr 25 muutmine:
2.1. kavandatava § 7 lõike 32 sõnastuse Täname Teid tähelepaneku eest ja
kohaselt edastab TIS nakkushaiguse levikust täpsustame normi.
tingitud hädaolukorra ohu korral ning Eesmärgipärane on vaid teatud juhtudel
hädaolukorra ja eriolukorra ajal NAKIS-sse andmete edastamine, sellest tulenevalt
surma põhjuse teatiselt surnu kohta andmeid. täiendame eelnõu teksti järgmiselt:
Eelnõu seletuskirjas on mainitud, et andmeid „nakkushaiguse või selle tüsistuste
ühendatakse mh selleks, et saada „ülevaade tagajärjel surnud isiku kohta“.
nakkushaiguse epideemiast tingitud
hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja
eriolukorra ajal nakkushaigusesse surnute
peamistest surmapõhjustest.“. Eelnõu ja
seletuskirja tekst ei ole omavahel kooskõlas.
Kavandatava lõike sõnastusest ei ole selgu,
miks kõigi surmajuhtumite korral teavet
edastatakse – nimelt ei edastata selle sätte
kohaselt andmeid ainult nakkushaigusesse
surnud isiku kohta, vaid sisuliselt kõigi surnud
isikute kohta ajal, mil on hädaolukorra oht,
hädaolukord või eriolukord. Seetõttu soovitame
selle lõike sõnastuse üle vaadata.
2.2. Eelnõuga asendatakse sotsiaalministri 17. Täname ja selgitame.
septembri 2008. a määruse nr 53 lisad nr 27 Tegelik elukoht on jätkuvalt oluline, eriti
(nakkushaiguse kahtluse teatise veel nakkushaiguste ennetamise ja tõrje
andmekoosseis) ja 28 (nakkushaiguse teatise kontekstis. Sel on oluline osa
andmekoosseis). Mõlemasse teatisesse nakkuskontaktsete ja levikuteede
lisandub patsiendi kontaktandmetena telefon ja väljaselgitamisel, tõrjemeetmete
e-posti aadress (muid muudatusi ei tehta). rakendamisel ja juhiste andmisel.
5
Samas jätkuvalt kogutakse ka patsiendi tegeliku Vastasel juhul ei ole võimalik
elukoha andmeid. Soovitame veelkord hinnata, Terviseametil kui nakkushaiguste tõrjega
kas nende muudatuste valguses on edaspidiselt tegeleval asutusel oma ülesandeid
otstarbekas koguda ka andmeid patsiendi eesmärgipäraselt täita. Nii saaks ta
tegeliku elukoha kohta, kui lisanduvate statistikaks, et nt 200 positiivset isikut
kontaktandmete (e-post) tõttu on võimalik elab Pärnus või Läänemaal kuigi
patsiendiga operatiivsemalt ühendust võtta. tegelikult elavad pooled neist Tallinnas.
Selline teave ei aitaks mitte kuidagi kaasa
registri eesmärkide saavutamisele ehk
ennetuse ja tõrjega tegelemiseks.
Kodanikel on ootus, et riik tegeleks
nakkushaiguse tõrjel operatiivselt.
Andmestik on hädavajalik ja oluline, et
Terviseamet saaks talle seatud ootusi
ühiskonna ees täita.
3. Eeltoodud muudatustest tulenevalt tuleb teha Täname ning selgitame.
muudatused ka NAKIS-e kui TIS-i Vastutav töötleja viib muudatused sisse
andmekoosseisudes riigi infosüsteemide esimesel võimalusel. Täname mõistva
haldussüsteemis ehk RIHA. suhtumise eest.
Terviseamet
1. Määruse eelnõus on sätestatud: „§ 11 . Täname. Sõnastus parandatud.
Täiendavate andmete edastamine
hädaolukorral ohu korral ...“ Terviseamet leiab,
et eelviidatus tuleb sõna „hädaolukorral“
asendada sõnaga „hädaolukorra“. Sest
hädaolukorra seadus näeb ette hädaolukorra
ohu mitte hädaolukorral ohtu, vt palun
hädaolukorra seadus § 2 lg 2.
2. Määruse eelnõus on läbivalt sätestatud: „... Täname ja selgitame.
hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja Tegemist on üldise sättega ja sellest ei
eriolukorra...“ Terviseamet leiab, et eelviidatu tulene, et kõik loetletud olukorrad peaksid
tuleb sätestada järgmiselt: „...hädaolukorra ohu korraga esinema.
korral või hädaolukorra või eriolukorra..“ Sest
„ja“ „ning“ tähendab, et esinema peavad kõik
loetletud asjaolud ühel ajal korraga kuid „või“
tähendab, et piisab, kui esineb üks loetletud
asjaoludest, õigusnormi loogiline struktuur.