dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Tervise- ja tööministri ning sotsiaalministri määruste muutmine

Sotsiaalministeerium · 8. aprill 2020
Viit
17
Registreeritud
8. aprill 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2020
Vastutaja
Kristel Niidas (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎17 08.04.2020 Ministri määrus.bdoc1570 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 08.04.2020 nr 17 Tervise- ja tööministri ning sotsiaalministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 20 lõike 2, § 21 lõigete 61 ja 7 ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel. § 1. Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 24 „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis“ muutmine Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruses nr 24 „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis“ tehakse järgmised muudatused: 1) määrust täiendatakse §-ga 11 järgmises sõnastuses: „§ 11. Täiendavate andmete edastamine hädaolukorra ohu korral, hädaolukorra ja eriolukorra ajal (1) Nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal hindab täiendava teabe vajadust Terviseamet. Andmete esitamise vajaduse ja sageduse määramisel lähtub Terviseamet järgmistest tingimustest: 1) haigustekitaja mõju isikute tervisele ja haigustekitaja levikupotentsiaal; 2) haigustekitaja leviku laiaulatuslikkus ja mõju ühiskonna toimimisele; 3) muud tingimused, mis on olulised hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul edastab haiglavõrgu arengukava haigla Terviseametile järgmised andmed nakkushaige seisundi jälgimise kohta: 1) tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi ja registrikood; 2) nakkushaige üldandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood või muu identifitseeriv tunnus, sünniaeg, sugu, riik); 3) hospitaliseerimise kuupäev; 4) üldandmed haigestumise ja ravi kohta (nakkushaige kaasuvad haigused ja seisundid; nakkushaige on juhitaval hingamisel); 5) haiglast väljakirjutamise kuupäev ja põhjus; 6) nakkushaige teise tervishoiuteenuse osutaja asutusse üleviimise korral selle asutuse nimi ja registrikood, kuhu nakkushaige üle viidi; 7) muu oluline ja täpsustav info, mis on vajalik hädaolukorra ohu korral, hädaolukorra või eriolukorra lahendamisel. (3) Andmed esitatakse nakkushaiguste registrisse andmevahetuskanali kaudu või objektiivsetel põhjustel e-posti teel vähemalt igal tööpäeval, kui Terviseamet ei ole määranud andmete esitamiseks pikemat perioodi. (4) Terviseamet määrab täpsemad juhised andmete esitamise vajaduse ja sageduse kohta hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal ning avaldab juhised ameti kodulehel.“; 2) määrust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses: „§ 41. Täiendavad, mis esitatakse isikustamata kujul hädaolukorra ohu korral, hädaolukorra ja eriolukorra ajal (1) Terviseamet otsustab täiendava teabe vajalikkuse üle hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal vastavalt käesoleva määruse § 11 lõikes 1 sätestatud põhimõtetele. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul edastab haiglavõrgu arengukava haigla Terviseametile hospitaliseerimise kohta järgmised andmed: 1) hospitaliseeritud nakkushaigete arv; 2) nakkushaigetele kohandatud voodikohtade arv (vabad ja hõivatud); 3) nakkushaigetele kohandatud kolmanda astme intensiivravi kohtade arv (vabad ja hõivatud). (3) Andmed esitatakse nakkushaiguste registrisse andmevahetuskanali kaudu või objektiivsetel põhjustel e-posti teel vähemalt igal tööpäeval, kui Terviseamet ei ole määranud andmete esitamiseks pikemat perioodi. (4) Terviseamet määrab täpsemad juhised andmete esitamise vajaduse ja sageduse kohta hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal ning avaldab juhised ameti kodulehel.“. § 2. Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“ muutmine Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruses nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) koostab registri andmete alusel isikustamata kujul ülevaateid vastutava töötleja eesmärkide paremaks täitmiseks vastavalt vastutava töötleja vajadustele;“; 2) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 31–33 järgmises sõnastuses: „(31) Nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal edastab haiglavõrgu arengukava haigla Terviseametile andmed nakkushaige seisundi jälgimise kohta nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõigete 61 ja 7 alusel kehtestatud andmekoosseisus ja korras. (32) Nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal edastab tervise infosüsteem nakkushaiguste registrile nakkushaiguse või selle tüsistuse tagajärjel surnud isiku kohta surma põhjuse teatiselt järgmised andmed: 1) surnu andmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, sugu); 2) surma põhjuse andmed (vahetu surmapõhjus, varasem surmapõhjus, surma algpõhjus, välispõhjus, muud surma soodustanud olulised seisundid). (33) Nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal edastab tervise infosüsteem nakkushaiguste registrile nakkushaige tervenemise kohta järgmised andmed: 1) nakkushaige andmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood või muu identifitseeriv tunnus, sünniaeg, vanus, sugu); 2) tervenemise võimalik aeg (haigusjuhu lõppemine).“; 3) paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Kui Terviseametile on käesoleva määruse § 7 lõikes 31 nimetatud andmed edastatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 alusel, kantakse edastatud andmed registrisse esimesel võimalusel. (6) Paragrahvi 7 lõikes 32 nimetatud andmed edastatakse tervise infosüsteemist registrile hiljemalt 1. detsembrist 2020. a.“. § 3. Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ muutmine Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruses nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse lisa 27 asendatakse käesoleva määruse lisaga 1; 2) määruse lisa 28 asendatakse käesoleva määruse lisaga 2. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler Lisa 1 Nakkushaiguse kahtluse teatise andmekoosseis Lisa 2 Nakkushaiguse teatise andmekoosseis Tervise- ja tööministri ja sotsiaalministri määruste muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega kehtestatakse täiendavate andmete edastamise kohustus hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal. Muudatus on oluline selleks, et tagada hädaolukorda lahendavatele asutustele asjakohane ja kiire teave olukorras, kus see on tingitud nakkushaiguse levikust. Määrusega sätestatakse haiglavõrgu arengukava (edaspidi HVA) haiglatele kohustus edastada põhjendatul juhtudel hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal nakkushaigusega seotud andmed. HVA haiglad peavad nimetatud olukorras edastama isikustatud andmed nakkushaiguse tõttu hospitaliseeritud patsiendi üldseisundi kohta ning isikustamata andmed haigla ressursside kohta. Andmete edastamiseks ja töötlemiseks luuakse andmete esitaja ja Terviseameti jaoks võimalikult mugav elektrooniline kanal, mis võimaldab andmete operatiivset edastamist. Samuti sätestatakse, et tervise infosüsteem hakkab nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal nakkushaiguste registrile edastama teavet patsientide tervenemise ning surmapõhjuste kohta. Muudatuse tulemusena tagatakse Terviseametile terviklik ülevaade epideemia leviku hetkeseisust nakkushaiguse ennetamise ja tõrje meetmete õigeaegseks planeerimiseks. Samuti tagatakse ajakohane ülevaade HVA haiglate hõivatud ja vabadest valmisoleku ressurssidest, et vajaduse korral riigi tegevusvaru või tervishoiuteenuse osutajate tegevusi elutähtsate teenuste kättesaadavuse tagamiseks ümber korraldada. Lisaks täiendatakse nakkushaiguse kahtluse teatise ja nakkushaiguse teatise andmekoosseise isiku kontaktandmetega, et võimaldada vajaduse korral isikuga ühendust võtta nii tervishoiuteenuse osutajal kui ka Terviseametil. Viimane on vajalik selleks, et selgitada välja võimalikud lähikontaktsed näiteks epideemia korral ning anda neile olulisi käitumisjuhiseid. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber ([email protected]; tel 715 3471). Määruse koostamises osalesid Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna nõunik Kristel Niidas ([email protected]; 626 9729) ning Terviseameti nakkushaiguste seire ja ennetamise osakonna peaspetsialist Jevgenia Epštein ([email protected]; 794 3523). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna nõunik Nele Nisu ([email protected]; 626 9338). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]; 626 9320). 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 20 lõike 2, § 21 lõigete 61 ja 7 ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel. Määrusega muudetakse järgmisi määruste redaktsioone: 1) tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määrus nr 24 „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis“ (RT I, 06.03.2020, 14); 2) tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määrus nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“ (RT I, 06.03.2020, 15); 3) sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ (RT I, 06.03.2020, 17). Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse1 tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja 4. punktis. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kolmest paragrahvist Paragrahviga 1 muudetakse tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määrust nr 24 „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis“. Punktiga 1 täiendatakse määrust §-ga 11, kehtestades andmete edastamise kohustuse nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal, samuti sätestatakse andmete edastamise tingimused ja koosseis HVA haiglatele. HVA haiglate loetelu on sätestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 55 lõike 1 punkti 1 alusel kehtestatud määruses. Lõikes 1 sätestatakse tingimused, mille alusel Terviseamet hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal andmete esitamise vajadust ja sagedust hindab. Andmete esitamise vajaduse ja sageduse määramisel lähtub Terviseamet haigustekitaja mõjust isikute tervisele ja selle levikupotentsiaalist, haigustekitaja laiaulatuslikkusest ja ulatusest ühiskonnas ning muudest tingimustest, mis on hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal olulised. See võimaldab teatud paindlikkust. Hädaolukorra põhjus (nt epideemia laiaulatuslik puhang) võib olla tingitud näiteks eriti ohtlikest nakkushaigustest, kuid mitte ainult. Seetõttu peab regulatsioon võimaldama hinnata hädaolukorras täiendava teabe vajadust võimalikult paindlikult. Lõikes 2 sätestatakse selliste andmete koosseis, mille HVA haigla peab Terviseametile edastama nakkushaige seisundi jälgimise kohta. Terviseametil on epideemia olukorras nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrje jaoks vaja jälgida nakatunute teekonda nakatumise ja nakkushaiguste leviku asjaolude väljaselgitamiseks, haigestumise raskusastmete hindamiseks ning vajalike tõrjemeetmete kavandamiseks ja rakendamiseks, sh haiglasiseste nakatumiste vältimiseks. Muudatuse tulemusena hakatakse elektroonilise kanali kaudu nakkushaiguste registrisse koguma isikustatud andmeid hospitaliseeritud nakkushaige seisundi kohta. Kuna andmete kogumiseks puudub praegu terviklik tehniline lahendus, mis kataks nii esmatasandi kui ka haiglate esitatud andmeid (nt kui nakkushaige käis esiteks perearsti vastuvõtul ja siis hospitaliseeriti), on haiglatelt isikustatud andmete kogumine praegu ainus võimalus, et saada epideemia levikust ja hetkeseisust adekvaatne tervikpilt ning selle põhjal planeerida epideemia ennetuse ja tõrje meetmeid ja ressursse, anda soovitusi ja kehtestada piiranguid või anda elanikkonnale ja sihtrühmadele soovitusi. Ka Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). 2 (ECDC) nõuab Eestilt andmeid nakkushaigete (praegu COVID-19 patsientide) kohta koos lisaandmetega, mistõttu on andmete linkimine isikukoodi põhiselt hädavajalik. Lõikes 3 sätestatakse nakkushaiguste registrisse andmete esitamise viis, milleks on eelistatult elektrooniline kanal, kuid objektiivsetel põhjustel võib andmeid esitada ka krüpteeritult e-posti teel. Andmed esitatakse vähemalt igal tööpäeval, kui Terviseamet ei ole määranud selleks pikemat perioodi. Üldjuhul lepitakse selleks vastavalt Terviseameti juhistele kokku kindel kellaaeg, samas tuleb siingi tagada teatud paindlikkus ja lubada seda vajadus korral teha suurema intervalli tagant. Lõikes 4 sätestatakse, et Terviseamet määrab täpsemad juhised andmete esitamise vajaduse ja sageduse kohta hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal ning avaldab need ameti kodulehel. Punktiga 2 täiendatakse määrust §-ga 41, milles sätestatakse andmete edastamine hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal. Tegemist on NETS § 20 lg 4 punktis 7 toodud andmetega, mida tervishoiuteenuse osutaja edastab. Praegu esitatakse isikustamata andmed iga päev käsitsi koostatud tabeli kujul Terviseametile. Terviseamet edastab statistilise info omakorda teistele kriisistaapidele ja Vabariigi Valitsusele. Praegu toimiv e-posti teel andmete edastamise protsess on koormav nii haiglatele kui Terviseametile ning seetõttu on vaja operatiivsemat andmete edastamise lahendust. Lõikes 1 sätestatakse, et Terviseamet hindab täiendava teabe vajadust, arvestades määruse § 11 lõikes 1 sätestatud põhimõtteid (vt lisakommentaare § 1 punkti 1 lõike 1 selgituste juures) Lõikes 2 sätestatakse selliste andmete koosseis, mille HVA haigla edastab Terviseametile isikustamata kujul haigla ressursi kohta. Olukordades, nagu praegune COVID-19 epideemia, kus inimeste laialdase haigestumise tõttu on koormus tervishoiusüsteemile tavapärasega võrreldes oluliselt kasvanud, st järsult kasvab hospitaliseeritud patsientide arv, on Terviseametil olukorra lahendamiseks vaja omada ajakohast, st vähemalt igapäevast ülevaadet HVA haigla tegevusvarust (sh nt hingamisaparaatide arv, intensiivravi voodite arv jm). Samuti on vaja andmeid nakkushaiguse (praegu COVID-19) tõttu hospitaliseeritute arvu ja seisundi kohta (nt juhitava ventilatsiooni kasutamine), et vajaduse korral elutähtsa teenuse kättesaadavuse tagamiseks tegevusvaru või tervishoiuteenuse osutajate tegevusi ümber korraldada (nt hingamisaparaatide varu täiendamine jne). Tegemist on sättega, mis rakendub ka tulevikus, kui selline andmestik on olukorra paremaks juhtimiseks vajalik. Lõikes 3 sätestatakse, et andmed esitatakse nakkushaiguste registrisse vähemalt igal tööpäeval, kui Terviseamet ei ole määranud selleks pikemat perioodi. Üldjuhul lepitakse selleks vastavalt Terviseameti juhistele kokku kindel kellaaeg, samas tuleb siingi tagada teatud paindlikkus ja lubada seda vajaduse korral teha suurema intervalli tagant. Samuti sätestatakse, et andmed esitatakse nakkushaiguste registrisse elektroonilise kanali vahendusel või objektiivsetel põhjustel e-posti teel. Lõikes 4 sätestatakse, et Terviseamet määrab täpsemad juhised andmete esitamise vajaduse ja sageduse kohta hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal ning avaldab need ameti kodulehel. Paragrahviga 2 muudetakse tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määrust nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“. Punktiga 1 täiendatakse määruse § 3 lõiget 2 täiendava punktiga, mille alusel teeb volitatud töötleja registri andmete alusel isikustamata kujul ülevaateid vastutava töötleja eesmärkide paremaks täitmiseks kui vastutav töötleja selleks soovi avaldab. Tulenevalt sellest, et volitatud töötleja omab tehnilist võimekust, tagab registri tehnilise pidamise, haldamise ja majutamise 3 igapäevaselt ning tagab registri andmete turvalisuse, võib vastutav töötleja teha volitatud töötlejale ülesandeks ka täiendavate ülevaadete tegemise, mis peaks hõlbustama vastutava töötleja kui registri pidaja igapäevast tööd. Tegemist on pigem korraldusliku kui sisulise muudatusega. Punktiga 2 täiendatakse määruse § 7 lõigetega 31, 32 ja 33. Lisatavas lõikes 31 sätestatakse, et HVA haigla edastab nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal andmed nakkushaige seisundi jälgimise kohta nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõigete 6 1 ja 7 alusel kehtestatud andmekoosseisus ja korras. Vastavalt TTKS §-le 59 on Terviseamet tervishoiualaste hädaolukordade lahendamist juhtiv asutus, kes hädaolukorra lahendamisel annab tervishoiuteenuse osutajale korraldusi tegevuse ümberkorraldamiseks ning otsustab tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru ümberjagamise üle. Samuti on sätestatud, et hädaolukorra lahendamisel osutab HVA haigla pidaja tervishoiuteenust, lähtudes kehtestatud valmisoleku tasemetest ja haldusaktidest, Terviseameti ja hädaolukorra meditsiinijuhi korraldustest ning hädaolukorra lahendamise plaanidest. Samuti on HVA haigla pidajatel kohustus anda hädaolukorra meditsiinijuhile ja Terviseametile tema nõudmisel hädaolukorra lahendamise juhtimiseks vajalikku teavet. Lisaks on Terviseamet ka nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrje valdkonnas pädev asutus (NETS § 18), tehes epidemioloogilisi uuringuid haige nakatumise ja nakkushaiguste leviku asjaolude väljaselgitamiseks ning juhendades inimeste rühmaviisilise haigestumise korral tõrjemeetmete rakendamist. Samuti vastutab Terviseamet teabe edastamise eest nakkushaiguse esinemise ja haiguspuhangu tõrje meetmete kohta Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse varajase teavitamise ja reageerimise süsteemi kaudu. Nimetatud tegevuse jaoks on Terviseametil vaja andmeid, mille edastamise tingimused ja kord on sätestatud määruses „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis“. Täpsem kirjeldus on § 1 selgituste juures. Lisatavas lõikes 32 sätestatakse, et tervise infosüsteem edastab nakkushaiguste registrile nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal nakkushaiguse või selle tüsistuste tagajärjel surnud isiku surma põhjuse andmed. Isikustatud andmete edastamine on vajalik, et andmeid oleks võimalik siduda HVA haiglate poolt edastatud andmetega ning saada ülevaade nakkushaiguse epideemiast tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal nakkushaigusesse surnute peamistest surmapõhjustest. Surma põhjuse andmed on vajalikud epideemia olukorra ja arengu hindamiseks ja prognoosimiseks ning haiglate ressursside vajaduse muutuse prognoosimiseks. Lisatavas lõikes 33 sätestatakse, et tervise infosüsteem edastab nakkushaiguste registrile nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal andmed isikute tervenemise fakti kohta. Need andmed on vajalikud epideemia olukorra ja arengu hindamiseks ja prognoosimiseks. Punktiga 3 täiendatakse määruse § 16 lõigetega 5 ja 6, milleks on üleminekusätted. Lõikes 5 sätestatakse, et kui määruse § 7 lõikes 31 nimetatud andmed on Terviseametile edastatud TTKS § 59 alusel, tuleb need registrisse kanda esimesel võimalusel. Lõike 6 kohaselt hakkab tervise infosüsteem nakkushaiguste registrile edastama andmeid surma põhjuse kohta. Nimetatud andmete edastamise arendus võtab aega ning seda ei ole käesoleva COVID-19 epideemia puhul võimalik teostada, kuid on vajalik ka tulevikus puhkeda võivate epideemiate korral. 4 Paragrahviga 3 muudetakse sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrust nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“. Määruse lisad 27 (nakkushaiguse kahtluse teatise andmekoosseis) ja 28 (nakkushaiguse teatise andmekoosseis) esitatakse uues sõnastuses. Võrreldes praeguse andmekoosseisuga lisatakse neisse patsiendi andmete juurde kontaktandmete (telefon ja e-post) väli. Teenuse osutamisel annab isik üldjuhul kehtivad ja toimivad kontaktandmed, et temaga oleks võimalik vajaduse korral kiirelt ühendust võtta, seda enam, kui see on oluline tema elu ja tervise kaitseks arsti või Terviseameti poolt. Teatiste andmed liiguvad edasi ka nakkushaiguste registrile. Nakkushaiguste korral mille levik on kiire ja millel on rasked järelmid tervisele, on oluline, et Terviseamet saab täita võimalikult efektiivselt talle pandud ülesandeid (nt anda isikutele edasisi käitumisjuhiseid ja selgitada välja positiivse tulemuse saanud isiku lähikontaktsed). Olulisi ülesandeid on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses (NETS) ette nähtud nii tervishoiutöötajale kui Terviseametile. Nt NETS § 6 lõike 1 punktide 3 ja 4 kohaselt uurib teenuseosutaja nakkushaige nakatumise aega, nakkusallikat, nakatumise viisi ja nakkuse levitegureid ning selgitab välja nakkushaigega kokku puutunud isikud, samuti teavitab nakkushaigega kokku puutunud isikut terviseuuringu vajadusest. Terviseamet korraldab nakkushaiguste seiret ning selgitab välja haige nakatumise ja nakkushaiguste leviku asjaolud (NETS § 18). Terviseameti roll on eriti oluline juhul, kui Terviseamet täidab ka hädaolukorra lahendamist juhtiva asutuse rolli. Nii on TTKS § 59 alusel just Terviseamet see, kes korraldab hädaolukorras ümber tervishoiuteenused, ja just tema koordineerib tervishoiuteenuse osutajate tegevust tervishoiualase hädaolukorra lahendamise ajal. Epideemia tõrjel on äärmiselt oluline tagada Terviseameti teadlikkus nakkushaiguse levikust, kontaktsete isikute arvust ja paiknevusest ning ohupiirkondadest (vt NETS § 20, sh lg 5). Nii näiteks suunab Terviseamet nakkuskahtlased isikud perearsti juurde jälgimisele (vt nt NETS § 25 lõike 2 alusel antud määruse tingimusi). 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse muudatusega kehtestatakse HVA haiglatele kohustus edastada nakkushaiguse epideemilisest levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal Terviseametile andmeid haigla ressursside ja nakkushaiguse tõttu hospitaliseeritud patsientide üldseisundi kohta. Praegu esitab iga HVA haigla iga päev käsitsi koostatud isikustamata tabelid Terviseametile. Määruse muudatuste kohaselt hakatakse edaspidi andmeid koguma nii isikustatud kui isikustamata kujul turvalise elektroonilise kanali kaudu nakkushaiguste registrisse selliselt, et andmed on nähtavad Terviseametile ning iga HVA haigla näeb enda poolt esitatud andmeid. See võimaldab Terviseametil saada ajakohase ülevaate nii HVA haiglate ressurssidest kui ka tervikliku pildi epideemia leviku hetkeseisust, et planeerida vajalikke epideemiatõrjemeetmeid ning anda soovitusi ja juhiseid elanikkonnale. Samuti võimaldab muudatus operatiivsemalt edastada ajakohast infot teiste asutuste ja partnerite kriisistaapidele ning Vabariigi Valitsusele. Praegu toimiv e-posti teel eraldi andmete edastamise protsess on töö- ja ajamahukas nii haiglatele kui Terviseametile. Muudatuse tulemusena väheneb nii HVA haiglate kui ka Terviseameti töökoormus tulenevalt loodavast veebipõhisest lahendusest andmete edastamiseks. Samuti võimaldatakse haiglatele juurdepääs enda poolt esitatud andmetele. Muudatus tagab operatiivsema infovahetuse ametkondade vahel ja ametkondadele. Seega vastab loodav lahendus 5 Terviseameti andmevajadusele ning on haiglatele võimalikult vähe koormav, kuivõrd hospitaliseeritud patsientide arv võib lähitulevikus hüppeliselt kasvada. Andmekaitsealane mõjuhinnang Muudatuse tulemusena hakatakse nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal nakkushaiguste registris töötlema andmeid võrreldes kehtiva olukorraga suuremas andmekoosseisus, kuid see on vajalik Terviseametile seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Terviseamet on tervishoiualaste hädaolukordade lahendamist juhtiv asutus, kes hädaolukorra lahendamisel annab tervishoiuteenuse osutajale korraldusi tegevuse ümberkorraldamiseks ning otsustab tervishoiuteenuse osutaja valmisolekuvaru ümberjagamise üle. HVA haigla pidajatel on kohustus anda hädaolukorra meditsiinijuhile ja Terviseametile tema nõudmisel hädaolukorra lahendamise juhtimiseks vajalikku teavet (vt nt TTKS § 59 lõiked 8 ja 9). Andmete kogumise ja töötlemise tehnilise lahenduse loomisel tagatakse andmete turvalisus ja terviklus ning parem isikuandmete kaitse. Isikustatud andmetele on piiratud ligipääs vaid määratud Terviseameti kriisistaabi meeskonna vastutavatel ametnikel ja epidemioloogidel ning ligipääs nõuab isikupõhist autentimist. Seega on välistatud kolmandate isikute juurdepääs nimetatud andmetele. Seega tehakse loodava lahendusega andmete edastamine turvaliseks ja operatiivseks kõikidele osapooltele. Terviseametile on vajalik ka teave tervenenud isikute kohta, mida hakatakse edastama tervise infosüsteemist nakkushaiguste registrile. Seda infot omamata ei ole Terviseametil võimalik eespool nimetatud ülesandeid täita. Samuti on eespool nimetatud põhjustel Terviseametil vaja saada andmeid surma põhjuse kohta ning selleks luuakse andmevahetuskanal tervise infosüsteemi ja nakkushaiguste registri vahel. Andmeid hakatakse edastama nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal üksnes juhul, kui Terviseamet on hinnanud nende andmete edastamise vajadust. Surma põhjuse andmetele on juurdepääs vaid määratud Terviseameti kriisistaabi meeskonna vastutavatel ametnikel ja epidemioloogidel ning ligipääs nõuab isikupõhist autentimist. Tervise infosüsteemi veebirakenduse kaudu on võimalik pärijatel näha, kellele ning mis põhjusel on surma põhjuse andmeid edastatud. Selekteeritud andmeste edastamine vaid minimaalses ja hädavajalikus osas ning vaid konkreetse sündmuse korral, on kooskõlas andmekaitse põhimõtetega eesmärgipärasus, minimaalsus, läbipaistvus. Kontaktandmete lisamine nakkushaiguse kahtluse teatisele ja nakkushaiguse teatisele loob Terviseametile paremad võimalused vajaduse korral haigetega ühenduse võtmiseks, milleta ei ole Terviseametil võimalik talle pandud ülesandeid täita. See võimaldab ka teenuseosutajal täita efektiivselt NETS-is sätestatud kohustusi. Nii võib ka üldarstiabi pakkujal olla hädavajalik operatiivselt nakkushaigega kontakteeruda (nt uuringute vajadusest teavitada). Eriti oluline on selline operatiivne tegutsemine uute nakkushaiguste korral, kui info ja teadmised on pidevas muutumises ning sõltuvad suuresti kohta ajas täienevast teabest. Kuna Terviseamet peab juba eriliigiliste andmetega registrit, on andmete vastutaval töötlejal rakendatud kõik meetmed ja tööprotsessid, mis on riikliku andmekogu pidamisel vajalikud. Seetõttu võib käesoleva muudatuse andmekaitsealaseid riske pidada väikeseks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Andmed edastatakse nakkushaiguste registrile elektroonilise kanali kaudu, mille tehniline lahendus on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuses (edaspidi TEHIK) loomisel ja mis valmib esimesel võimalusel. Tehnilise lahenduse loomiseks vajalikud kulud riigieelarvele on orienteeruvalt 15 000 eurot ning kaetakse TEHIK-u eelarvevahenditest. Haiglatele loodava lahendusega kulusid ei kaasne, kuivõrd elektroonilise kanali kasutamine toimub juba haiglates 6 kasutusel oleva turvalise portaali kaudu, mis teenindab ka näiteks tervise infosüsteemi ja teisi registreid. Portaali haldab TEHIK. Tervenemise andmete tervise infosüsteemist nakkushaiguste registrile edastamise arendusega kaasnevad kulud riigieelarvele on suurusjärgus 10 000 eurot ning kaetakse TEHIK-u eelarvevahenditest. Surma põhjuse andmete tervise infosüsteemist nakkushaiguste registrile edastamise arendusega kaasnevad kulud riigieelarvele on suurusjärgus 5 000 eurot ning kaetakse TEHIK- u eelarvevahenditest. Arendus peaks valmima hiljemalt 1.detsembril 2020.a. Teatiste andmekoosseisude täiendamisega kaasnevad arenduskulud on suurusjärgus 10 000 eurot ning kaetakse TEHIK-u eelarvevahenditest. TTO-de jaoks kaasnevad kulutused muudatuse tegemiseks, mis kaetakse nende eelarvest Eesti Haigekassa rahastuse IT- komponendi kaudu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Perearstide Seltsile ja Eesti Infektsioonhaiguste Seltsile. Laekunud tagasiside koos neile antud vastustega on esitatud seletuskirja lisas olevas kooskõlastustabelis. 7 Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ Lisa 27 (muudetud sõnastuses) Käesoleva määruse lisa 1 Nakkushaiguse kahtluse teatise andmekoosseis 1. Meditsiinidokumendi andmed 1.1. Dokumendi number 1.2. Dokumendi kinnitamise aeg 2. Dokumendi koostaja andmed 2.1. Tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi 2.2. Tervishoiutöötaja registrikood 2.3. Tervishoiutöötaja eriala 2.4. Tervishoiutöötaja kontaktandmed 2.5. Tervishoiuasutuse nimi 2.6. Tervishoiuasutuse äriregistri kood 2.7. Tervishoiuasutuse tegevusloa number 2.8. Tervishoiuasutuse kontaktandmed 2.9. Tervishoiuasutuse aadress või konkreetse korpuse/praksise tegevuskoha aadress 3. Patsiendi andmed 3.1. Isikukood või tundmatu isiku kood 3.2. Ees- ja perekonnanimi 3.3. Sugu 3.4. Vanus 3.5. Sünniaeg 3.6. Surmaaeg 3.7. Kontaktandmed (telefon ja e-post) 3.8. Tegelik elukoht 3.9. Töökoha andmed 3.9.1. Asutuse nimi 3.9.2. Amet 3.10.Õppeasutuse nimi 3.11.Sotsiaalmajanduslik seisund 4. Registreerimise andmed 4.1. Registreerija kood 4.2. Registreerimise koht 5. Haigestumise andmed 5.1. Haigestumise aeg 6. Esialgse diagnoosi andmed 6.1. Esialgse diagnoosi kuupäev 6.2. Diagnoosi kood ja nimetus RHK-10 järgi 6.3. Sõnaline diagnoos 7. Haige ravimine haiglas 7.1. Hospitaliseerimise kuupäev 8. Välisriigis viibimise andmed 8.1. Välisriigis viibimise alguskuupäev 8.2. Välisriigis viibimise lõppkuupäev 8.3. Välisriik 9. Loomahammustuse ja puugiründe andmed 9.1. Loomahammustuse/puugiründe kuupäev 9.2. Looma liik 9.3. Esmase pöördumise kuupäev 10. Märkused 10.1. Märkuste kirjeldus Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ Lisa 28 (muudetud sõnastuses) Käesoleva määruse lisa 2 Nakkushaiguse teatise andmekooseis 1. Meditsiinidokumendi andmed 1.2. Dokumendi number 1.3. Dokumendi kinnitamise aeg 2. Dokumendi koostaja andmed 2.1. Tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi 2.2. Tervishoiutöötaja registrikood 2.3. Tervishoiutöötaja eriala 2.4. Tervishoiutöötaja kontaktandmed 2.5. Tervishoiuasutuse nimi 2.6. Tervishoiuasutuse äriregistri kood 2.7. Tervishoiuasutuse tegevusloa number 2.8. Tervishoiuasutuse kontaktandmed 2.9. Tervishoiuasutuse aadress või konkreetse korpuse/praksise tegevuskoha aadress 3. Patsiendi andmed 3.1. Isikukood või tundmatu isiku kood 3.2. Ees- ja perekonnanimi 3.3. Sugu 3.4. Vanus 3.5. Sünniaeg 3.6. Surmaaeg 3.7. Kontaktandmed (telefon ja e-post) 3.8. Tegelik elukoht 3.9. Töökoha andmed 3.9.1. Asutuse nimi 3.9.2. Amet 3.10. Õppeasutuse nimi 3.11. Sotsiaalmajanduslik seisund 4. Registreerimise andmed 4.1. Registreerija kood 4.2. Registreerimise koht 5. Haigestumise andmed 5.1. Haigestumise aeg 6. Diagnoosi andmed 6.1. Levikutee 6.1.1. Hepatiidi levikutee 6.1.2. Suguhaiguste levikutee 6.1.3. Muude haiguste levikutee 6.2. Nakkustekitaja 6.2.1. Nakkustekitaja 6.2.2. Muu nakkustekitaja 6.3. Diagnoosi kuupäev 6.4. Diagnoosi kood ja nimetus RHK-10 järgi 6.5. Sõnaline diagnoos 6.6. Diagnoosi statistiline liik 6.7. Lõpliku kliinilise diagnoosi kinnitamise meetod 6.8. Lõpliku kliinilise diagnoosi laboratoorne kinnitamine 6.8.1. Laboriteatise number 6.8.2. Laboratoorse kinnituse kuupäev 6.8.3. Lõpliku kliinilise diagnoosi kinnituse meetod 6.9. Rasedus 6.9.1. Rasedus 6.9.2. Raseduse kestus nädalates + päevades 6.10. Kemoprofülaktika 7. Haige ravimine haiglas 7.1. Hospitaliseerimise kuupäev 8. Immuniseerimise andmed 8.1. Immuniseeritud diagnoositud haiguse vastu 8.2. Viimase immuniseerimise kuupäev 8.3. Dooside arv 9. Loomahammustuse ja puugiründe andmed 9.1 Loomahammustuse/puugiründe kuupäev 9.2 Looma liik 9.3. Puugiründe asukoht 9.4. Looma jälgimine 9.5. Esmase pöördumise kuupäev 10. Välisriigis viibimise andmed 10.1. Välisriigis viibimise alguskuupäev 10.2. Välisriigis viibimise lõppkuupäev 10.3. Välisriik 1. Märkused 11.1. Märkuste kirjeldus Tervise- ja tööministri ning sotsiaalministri määruste muutmise seletuskirja lisa Kooskõlastustabel Eesti Haiglate liit 1. EHL on nõus, et nakkushaiguse levikust 1. Täname ning selgitame. tingitud hädaolukorra ohu korral ning NAKIS on Terviseameti andmekogu, hädaolukorra ja eriolukorra ajal antakse milles registreeritakse nakkushaigus- Terviseametile paindlikumad võimalused juhtumid, registri andmeid kasutatakse andmete kogumiseks, et Terviseametil oleks nakkushaiguste epidemioloogiliste epideemia olukorras võimalik jälgida uuringute tegemiseks, nakkushaiguste nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrje jaoks levikutendentside selgitamiseks, nakatunute teekonda ning hinnata nakkushaiguste ennetamiseks, tõrje ja haigestumise raskusastmeid jmt. Samas tervishoiuteenuste korraldamiseks, leiame, et ajakohase ja kiiresti muutuva teabe tervisepoliitika väljatöötamiseks, edastamiseks ei ole tervise infosüsteem ega nakkushaiguste haigestumuse, levimuse nakkushaiguste infosüsteem (edaspidi NAKIS) ja suremuse analüüsimiseks, diagnostika kahjuks tänases olukorras parimad lahendused. ja ravikäsitluse hindamiseks ning Kõigile asjaosalistele teadaolevalt ei ole NAKIS- statistika ja teadusliku uurimistöö i käivitamine sujunud vastavalt ootustele ning tegemiseks. Iga riiklik register asutatakse EHL on seisukohal, et kriisiolukorras ei ole kindlal eesmärgil. Sõltuvalt eelviidatust on mõistlik käivitada projekte, mis on aja- ning praeguses hädaolukorras just NAKIS inimressursimahukad. õige andmekogu, kuhu haiglad oma andmeid peavad esitama. NAKIS-e volitatud töötleja, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, on kaalunud erinevaid lahendusi vajaliku teabe kogumiseks ning NAKIS-ele on tänaseks arendatud lisavõimalus andmete mugavaks edastamiseks. Arenduse töövõime on testitud ka haiglate poolt. 2. Avaliku teabe seaduse § 431 lõikest 3 2. Täname ja selgitame. tulenevalt palub EHL eelnõus üle vaadata Hädaolukorras kogutava andme- kogutavate andmete koosseisud, et oleks koosseisude vajadust hindas järgitud andmete ühekordse küsimise Terviseamet ning see on läbi räägitud põhimõtet. Eesti e-riigi aluseks on andmete vastavas töörühmas koostöös haiglatega. kasutamine efektiivseimal moel ning andmete Rõhutame, et lisanduvad kontaktandmed korduv küsimine, eriti kriisiolukorras, ei ole EHL (telefon ja e-post) kätkevad endas asja arvates mõistlik. kiirel lahendamisel tihti olulist rolli ning need on pidevas muutumises. Seetõttu ei saa eeldada, et Terviseametil kui nakkushaiguste tõrjega tegeleval asutusel (sh tervishoiuhädaolukorda lahendaval asutusel) tuleb lähtuda andmetest riiklikes registrites, mis on sinna kunagi esitatud. Praktika näitab, et ajakohast infot on võimalik Terviseametil saada just tervishoiuteenuse saamise käigus kogutud info põhjal. Just see on kõige viimane kontakt isikuga ja võib eeldada, et teenuse käigus on inimene edastanud ka tegelikult kasutusel olevad 2 kontaktid. Viimane on oluline nakkushaiguste ennetamisel ja tõrjel. Eesti Perearstide Selts Eesti Perearstide Seltsi hinnangul ei ole Täname ja selgitame. sotsiaalmajanduslike andmete, küsitakse Eelõuga ei muudetud täna kehtivat õppeasutuse või töökoha, andmete kogumine kohustust nimetatud andmete tervishoiuteenuse osutajate kohustus. edastamise osas. Vaatamata sellele selgitame täiendavalt nende andmete kogumise vajadust just tervishoiuteenuse osutaja poolt. Inimesed vahetavad töökohta kui ka kooli ning riiklikes registrites ei pruugi olla üldse andmeid ega asjakohased andmed, samuti võivad andmed tekkida viibega. Seega on tervishoiuteenuse osutaja just see, kes saab edastada kõige ajakohasema info, et epideemia ennetust ja tõrjet juhtiv asutus saaks võtta kasutusele vajalikke ennetus- ja tõrjemeetmeid. Töökoht annab olulise indikatsiooni vastavalt selle sektorile, võimalikele töötajaskonna hulgale või tööviisile jms ning sellel võib olla määrav tähtsus, et tagada Terviseametile vajalik teave sobivate meetmete rakendamiseks. Just selle kaudu saab täna Terviseamet teada, kas tegemist on tervishoiutöötaja, tervishoiuasutuse töötaja, hoolekandeasutuse kliendi või töötajaga. Need andmed on hädavajalikud selleks, et omada ülevaadet nakkuse leviku kohta hoolekandeasutuste elanike ja personali seas ning tervishoiutöötajate ja tervishoiuasutuste töötajate seas ning prognoosida epideemia edasist kulgu. See võimaldab kasutusele võtta just vastavalt tegelikule olukorrale asjakohaseid ja vajalikke epideemia tõrjemeetmeid. Andmekaitse Inspektsioon 1. Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 24 muutmine 1.1. Kavandatava § 11 lõike 1 kohaselt hindab Täname ning selgitame. Terviseamet nakkushaiguse levikust tingitud TTKSi alusel on õigus teavet küsida, hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja samas on selle alusel tegemist üldise eriolukorra ajal täiendava teabe vajadust sättega ja seda ilmselt just seetõttu, et vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise hädaolukorrale omaselt ei ole võimalik seadusele. Samas lõikes on toodud ka teabe vajadust konkretiseerida (sarnane tingimused, millest lähtuvalt Terviseamet on ka ametiabi säte, vt nt HKTS § 18 lg 1 andmete esitamise vajaduse ja sageduse p 2). Andmekogu põhimääruse tegemisel määramisel lähtub. Kuna eelnõu kohaselt on on soovitud seda üldist alust veidikenegi loetelu lahtine (vt kavandatava § 11 lg 1 punkti piiritleda ja kehtib eeldus, et see on 3), ei ole ette nähtav, milliste sünduste või andmestik, mida ilmselt on vaja igal juhul tingimuste esinemisel peab haiglavõrgu juhtiva asutuse ülesannete elluviimiseks, 3 arengukava haigla Terviseametile isikustatud seda ka edaspidi. Need andmed tuleb andmeid edastama. Mõistame, et kõiki olukordi, esitada NAKIS-e § 11 lõike 1 alusel, mis võiksid tingida vajaduse eriolukorras üksnes juhul, kui hädaolukorra oht, andmete edastamiseks, ei ole võimalik ette hädaolukord või eriolukord on tingitud näha, kuid siiski soovitame, et peale eriolukorra nakkushaigusest. Lahtine on loetelu lõppu selle sätte sõnastus üle vaadataks ja üksnes tingimuste osas, mida võimalusel muudetaks nii, et haiglavõrgu Terviseamet hindab. arengukava haiglatele oleks paremini ette nähtav, millal tuleb andmeid edastada. 1.2. Kavandatav § 11 lg 2 punkt 7 sõnastuse Täname. Selgitame ja arvestame kohaselt on isikustatud andmete koosseis osaliselt. lahtine, mistõttu ei ole võimalik kontrollida ega Lahtine loetelu peaks olema muu oluline anda hinnangut, kas isikuandmete kogumisel ja eesmärgipärane info ning see ei saa arvestatakse andmetöötluse minimaalsuse olla laiem kui eesmärgi täitmiseks vajalik. põhimõtet. Seetõttu tuleks ka see säte Andmekaitse põhimõtted on eriolukorra lõppedes üle vaadata otsekohalduvad ja neist tuleb kinni pidada. Tõsi, viimane punkt võib riivata mõnd põhimõtet kuid selle vältimiseks saab selle alla paigutuda vaid täpsustava või tehnilise info, mitte teistlaadi andmestiku. Selguse huvides on sätte sõnastust muudetud järgmiselt: „muu oluline ja täpsustav info, mis on vajalik hädaolukorra ohu korral, hädaolukorra või eriolukorra lahendamisel.“. 1.3. Kavandatav § 11 lõige 3 määratleb andmete Täname ning selgitame. edastamise kanali - ennekõike edastatakse Vaid ministri määruse nr 24 valguses andmeid „elektroonilise kanali vahendusel“. (haiguste loetelu ja andmete esitamise Mõiste „elektroonilise kanali vahendusel“ on kohustus) võib sõnastus olla tõesti ebaselge ja mitmeti mõistetav. Seetõttu eksitav, kuid hinnates seda koos ministri soovitame viidatud sätte sõnastuse üle vaadata. määrusega nr 25 (NAKIS-e põhimäärus) Lisaks juhime tähelepanu avaliku teabe on need omavahel kooskõlas. Nimelt seaduse § 439 lõikele 5, mille kohaselt sisestavad haiglad andmed andmevahetus riigi infosüsteemi kuuluvate nakkushaiguste registrisse (NAKIS-sse) andmekogudega ja riigi infosüsteemi kuuluvate läbi turvalise autentimiskeskkonna, andmekogude vahel toimub läbi riigi tegemist ei ole kahe riigi infosüsteemi infosüsteemi andmevahetuskihi (X-tee). Kuna vahelise andmevahetusega vaid andmete andmeid edastatakse riiklikku andmekogusse andmisega otse registripidajale. Andmed (algselt tervise infosüsteemi (TIS), millest ei liigu täna läbi tervise infosüsteemi. liiguvad andmed edasi nakkushaigusjuhtumite Tõsi, see võiks nii tulevikus ehk olla, kuid registreerimine ja nakkushaiguste registrisse täna ei ole selline lähenemine (NAKIS)), siis peab andmete edastus toimuma realiseeritav. üle X-tee. 1.4. Kavandatava § 41 lõigete 1, 2 ja 3 Täname ning selgitame. sõnastuste osas palume võtta arvesse NAKIS-e § 41 lõigete 1, 2 ja 3 sõnastuste eelnevaid kommentaare punktides 1.1. ning 1.3. osas on selgitused eelnevalt juba Kavandatava § 41 lõikes 2 toodud statistiliste esitatud. andmete osas juhime tähelepanu nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse Ressursi andmete osas selgitame, et (NETS) § 20 lõikele 4, mis määratleb ära kehtiva määruse § 4 reguleerib NAKIS-es töödeldavate andmete koosseisu – isikustamata andmete edastust. Ka selle seal ei ole nimetatud andmete koosseisus § 4 lõike 1 punktis 5 on esitatud näiteks 4 midagi sellist, mida saaks üldistatult nimetada andmed haigete hospitaliseerimise kohta haigla ressursi andmed. Kuna ka seletuskiri ei (koht, kuupäev, haigete arv). Tegemist on anna selle kohta lisainfot jääb ebaselgeks, kas sisuliselt samade andmetega, mida on tegemist on NETS § 20 lg 4 punktis 7 toodud kokkuvõtvalt nimetatud sissejuhatavas andmetega (tervishoiuteenuse osutaja 2 (2) lauses ressursi andmeteks. Segaduse andmed) või millegi muuga. Seetõttu soovitame vältimiseks parandasime sõnastust selles osas seletuskirja täiendada ning selliselt, et „Käesoleva paragrahvi lõikes vajadusel tulevikus õigusselguse huvides teha 1 nimetatud juhul edastab haiglavõrgu ka täiendusi NETS-s. arengukava haigla Terviseametile hospitaliseerimise kohta järgmised andmed:“. Vastavalt sellele, muutus ka kõnealuse paragrahvi pealkiri. Selgitame lisaks, et kuna tegemist on teenuse osutaja statistiliste andmetega, siis väga detailselt seda seaduses avatud ei ole. Viimase osas on lähtutud kaalutlusest, et tegemist ei ole isikuandmetega, mille puhul tuleks eraelu riive eesmärgil andmete kogumist seaduse tasandil konkretiseerida. Samas saame seda täpsustus silmas pidada seaduse eelnõu menetlemisel tulevikus. 2. Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 25 muutmine: 2.1. kavandatava § 7 lõike 32 sõnastuse Täname Teid tähelepaneku eest ja kohaselt edastab TIS nakkushaiguse levikust täpsustame normi. tingitud hädaolukorra ohu korral ning Eesmärgipärane on vaid teatud juhtudel hädaolukorra ja eriolukorra ajal NAKIS-sse andmete edastamine, sellest tulenevalt surma põhjuse teatiselt surnu kohta andmeid. täiendame eelnõu teksti järgmiselt: Eelnõu seletuskirjas on mainitud, et andmeid „nakkushaiguse või selle tüsistuste ühendatakse mh selleks, et saada „ülevaade tagajärjel surnud isiku kohta“. nakkushaiguse epideemiast tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal nakkushaigusesse surnute peamistest surmapõhjustest.“. Eelnõu ja seletuskirja tekst ei ole omavahel kooskõlas. Kavandatava lõike sõnastusest ei ole selgu, miks kõigi surmajuhtumite korral teavet edastatakse – nimelt ei edastata selle sätte kohaselt andmeid ainult nakkushaigusesse surnud isiku kohta, vaid sisuliselt kõigi surnud isikute kohta ajal, mil on hädaolukorra oht, hädaolukord või eriolukord. Seetõttu soovitame selle lõike sõnastuse üle vaadata. 2.2. Eelnõuga asendatakse sotsiaalministri 17. Täname ja selgitame. septembri 2008. a määruse nr 53 lisad nr 27 Tegelik elukoht on jätkuvalt oluline, eriti (nakkushaiguse kahtluse teatise veel nakkushaiguste ennetamise ja tõrje andmekoosseis) ja 28 (nakkushaiguse teatise kontekstis. Sel on oluline osa andmekoosseis). Mõlemasse teatisesse nakkuskontaktsete ja levikuteede lisandub patsiendi kontaktandmetena telefon ja väljaselgitamisel, tõrjemeetmete e-posti aadress (muid muudatusi ei tehta). rakendamisel ja juhiste andmisel. 5 Samas jätkuvalt kogutakse ka patsiendi tegeliku Vastasel juhul ei ole võimalik elukoha andmeid. Soovitame veelkord hinnata, Terviseametil kui nakkushaiguste tõrjega kas nende muudatuste valguses on edaspidiselt tegeleval asutusel oma ülesandeid otstarbekas koguda ka andmeid patsiendi eesmärgipäraselt täita. Nii saaks ta tegeliku elukoha kohta, kui lisanduvate statistikaks, et nt 200 positiivset isikut kontaktandmete (e-post) tõttu on võimalik elab Pärnus või Läänemaal kuigi patsiendiga operatiivsemalt ühendust võtta. tegelikult elavad pooled neist Tallinnas. Selline teave ei aitaks mitte kuidagi kaasa registri eesmärkide saavutamisele ehk ennetuse ja tõrjega tegelemiseks. Kodanikel on ootus, et riik tegeleks nakkushaiguse tõrjel operatiivselt. Andmestik on hädavajalik ja oluline, et Terviseamet saaks talle seatud ootusi ühiskonna ees täita. 3. Eeltoodud muudatustest tulenevalt tuleb teha Täname ning selgitame. muudatused ka NAKIS-e kui TIS-i Vastutav töötleja viib muudatused sisse andmekoosseisudes riigi infosüsteemide esimesel võimalusel. Täname mõistva haldussüsteemis ehk RIHA. suhtumise eest. Terviseamet 1. Määruse eelnõus on sätestatud: „§ 11 . Täname. Sõnastus parandatud. Täiendavate andmete edastamine hädaolukorral ohu korral ...“ Terviseamet leiab, et eelviidatus tuleb sõna „hädaolukorral“ asendada sõnaga „hädaolukorra“. Sest hädaolukorra seadus näeb ette hädaolukorra ohu mitte hädaolukorral ohtu, vt palun hädaolukorra seadus § 2 lg 2. 2. Määruse eelnõus on läbivalt sätestatud: „... Täname ja selgitame. hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja Tegemist on üldise sättega ja sellest ei eriolukorra...“ Terviseamet leiab, et eelviidatu tulene, et kõik loetletud olukorrad peaksid tuleb sätestada järgmiselt: „...hädaolukorra ohu korraga esinema. korral või hädaolukorra või eriolukorra..“ Sest „ja“ „ning“ tähendab, et esinema peavad kõik loetletud asjaolud ühel ajal korraga kuid „või“ tähendab, et piisab, kui esineb üks loetletud asjaoludest, õigusnormi loogiline struktuur.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →