LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS Teie 06.03.2020 nr 1/78/
[email protected] Meie 08.04.2020 nr 4.3-1/350-7
Vastus pöördumisele
Lugupeetud Ilmar-Erik Aavakivi ja Raini Nõu
Täname Teid pöördumise eest!
Alljärgnevalt vastame Teie selgitustaotluses esitatud küsimustele.
Kas Sotsiaalministeerium loeb Riigikontrolli 06.02.2020 märgukirjas nr 2-1/80039/2-3
toodud seisukohti endale järgimiseks kohustuslikuks või ainult soovituslikuks? Juhul,
kui loete neid soovituslikuks, siis millisel õiguslikul alusel ja põhjendustel?
Jah, me arvestame Riigikontrolli seisukohtadega edasiste otsuste tegemisel.
Juhul, kui Sotsiaalministeerium loeb Riigikontrolli 06.02.2020 märgukirjas nr 2-
1/80039/2-3 toodud seisukohti endale järgimiseks kohustuslikuks, siis kas
ministeerium peab võimalikuks anda tehtule tagasikäik (nt. tunnistada varasemalt
antud haldusaktid kehtetuks ning nõuda makstud toetused tagasi) või keelduda
edasistest maksetest? Kui tehtu tagasipööramist või edasistest maksetest keeldumist
ei peeta võimalikuks, siis millistel põhjendustel ja õiguslikul alusel?
Riigikontrolli 06.02.2020 märgukirjas nr 2-1/80039/2-3 asuti seisukohale, et „analüüsitud
juhtumite korral on taotlejad käitunud korrektselt ja raha taotlenud heas usus. Riigilt toetust
saanud ühingutel oli ja on põhjust eeldada, et neile laekuv projektitoetus on välja makstud
selleks ette nähtud eelarvesummadest“, millise seisukohaga Sotsiaalministeerium ka
nõustub. Sotsiaalministeerium ei pea võimalikuks Riigikontrolli 06.02.2020 märgukirjas nr 2-
1/80039/2-3 käsitletud haldusaktide kehtetuks tunnistamist ega välja makstud toetuse
tagasinõudmist. Lisaks eeltoodule omab tähtsust, et a) viidatud rahastamisotsused on juba
oma kehtivuse kaotanud (tegevused on saadud raha eest ellu viidud); b) 2019. aasta alguses
otsustas Riigikogu lõpetada Hasartmängumaksu Nõukogu tegevuse.
Lisame veel, et seniste rahastamisotsuste ümbervaatamiseks ehk menetluste uuendamiseks
või edasisest maksetest keeldumiseks ei ole õiguslikku alust ega kohustust põhjusel, et a)
õigusakti tõlgenduse muutumine ei ole aluseks haldusorgani poolt menetluse uuendamiseks
ning b) Riigikontroll on oma tähelepanekutes selgelt viidanud, et taotlejad on käitunud
korrektselt ja raha taotlenud heas usus. Muuhulgas tugineb meie seisukoht Riigikohtu
lahenditele nr 3-3-1-21-03, nr 3-3-1-35-13 ja nr 3-11-1355.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Eelviidatud põhimõtetest lähtuvalt tegutseb Sotsiaalministeerium ka täna juba kehtivate
otsuste puhul.
Mida ja millal on Sotsiaalministeerium teinud või kavatseb teha, et tuvastada isikud,
kelle tegevuse tulemusel on Riigikontrolli tuvastatud seaduserikkumine saanud
võimalikuks ja kes ning millises ulatuses peaks seaduserikkumise eest varaliselt
vastutama? (Vabariigi Valitsuse seaduse § 93 lg 1 kohaselt korraldatakse
valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja
otstarbekuse tagamiseks teenistuslikku järelevalvet. Teenistusliku järelevalve
korraldamine on Vabariigi Valitsuse ja valitsusasutuste kohustus.)
Riigikontroll analüüsitud projektide rahastamise otsuse tegi Riigikogus kuni 2018. a. lõpuni
tegutsenud Hasartmängumaksu Nõukogu. Nimetatud nõukogu oli laiapõhjaline ja esindatud
olid ka kõik Riigikogu koosseisu erakonnad. Sotsiaalministeeriumil oli eelnimetatud nõukogus
vaid üks hääl üheksast. Teadaolevalt on teie poolt mainitud prioriteetide rahastamine olnud
nõukogu poolt toetatud mitmete aastate jooksul ning sellega on nõukogu andnud selge ja
praktikas korduvalt rakendunud tõlgenduse kehtiva HasMMS § 7 lg 2 p-le 4.
Hasartmängumaksu seaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu
(632 SE) teisele lugemisele esitatud eelnõu seletuskirjas sedastas ka rahanduskomisjon, et
„eelnõuga likvideeritakse Hasartmängumaksu Nõukogu ja seni selle kaudu jaotatavad
vahendid suunatakse ümber valitsemisaladele seatud eesmärkide täitmiseks nii, et
praegused nõukogu kaudu otsesed suuremad kasusaajad ei oleks kahjustatud“. Sellest on
ministeerium ka juhindunud.
Juhul, kui Sotsiaalministeerium ei nõustu Riigikontrolli 06.02.2020 hinnanguga
hasartmängumaksu seaduse rikkumise osas, siis mida ja millal on ministeerium
teinud või kavatseb teha (tema arvates) pädeva riigiorgani hinnangu saamiseks?
Oleme Riigikontrolliga kohtunud erineva tõlgenduse arutamiseks ja vastastikuste
seisukohtade selgitamiseks ning arvestame seda edasisest tegevustes. Peame seda antud
juhul piisavaks.
Millistel õiguslikel põhjendustel leiab Sotsiaalministeerium, et HasMMS alusel toetuste
eraldamisele ei peaks kohalduma riigieelarve programmide loogika.
HasMMS § 7 lõike 2 punkt 4 määratleb Sotsiaalministeeriumi vastutuse meditsiini,
hoolekande, perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud projektide toetamiseks, seega
määratleb ära õigusaktiga toetuse andmise tingimused. Sellest tulenevalt on kehtestatud ka
erand riigieelarve seaduse § 531 lõikes 1, mille kohaselt ei kehtesta valdkonna eest vastutav
minister riigieelarve seaduse alusel toetuse andmise tingimusi ning korda, vaid lähtub
eriseadusest, kui tingimused tulenevad muust õigusaktist (antud juhul HasMMS).
Keda käsitletakse „soovähemustena“?
Soovähemustena käsitleme transsoolisi ja intersoolisi inimesi.
Milliseid „soovähemusi“ Sotsiaalministeerium eristab?
Sotsiaalministeerium eristab antud mõiste all transsoolisi ja intersoolisi inimesi.
Millist lünka tervishoiusüsteemis MTÜ Eesti LGBT Ühing täidab? Milles seisneb
inimestele vajaliku meditsiiniteenuse puudumine? Miks ei sobi LGBT Ühingu
klientidele/patsientidele meditsiinisektoris tegutsevad psühholoogid või psühhiaatrid?
Maailma Terviseorganisatsioon kirjeldab vaimset tervist kui heaoluseisundit, milles inimene
realiseerib oma võimeid, tuleb toime igapäevase elu pingetega, suudab töötada tootlikult ja
tulemusrikkalt ning on võimeline andma oma panuse ühiskonna heaks. Teame, et Eestis on
3
tõsiseid probleeme nende eesmärkide saavutamisel, vaimset tervist mõjutavad paljud
erinevad tegurid ning on oluline, et erinevad osapoolsed annavad oma panuse.
MTÜ Eesti LGBT ühing panustab sotsiaalsete riskide ja nende tagajärgede vältimisele ja
leevendamisele, hoides ära probleemide kuhjumise või süvenemise ehk tegutsetakse vaimse
tervise probleeme ennetavalt. Eesmärk on, et kogukonnas ja esmatasandi tervishoius
pakutavad nõustamisteenused on nii tugevad ja aitavad välja sõeluda need inimesed, kes
tõesti vajavad eriarsti (nt psühhiaatri või kliinilise psühholoogi) sekkumist. Vaimse tervise
teenuste korraldamise alustala moodustavad inimese üldine teadlikkus oma vaimsest
tervisest ning oskused seda hoida ja toetada. Seejuures on väga olulisel kohal kogukonnas
pakutavad nii formaalsed teenused kui toetavad tegevused.
Juhime ka tähelepanu, et sarnaselt MTÜ Eesti LGBT Ühinguga pakuvad spetsiifilist
esmatasandi psühholoogist nõustamist ja kogemusnõustamist ka paljud teised
organisatsioonid, kes tegelevad konkreetsete inimgruppide huvikaitse ja heaolu
edendamisega. Nende organisatsioonide olulisus ühiskonnas seisneb ka selles, et annab
erinevatesse vähemustesse kuuluvatele inimestele võimaluse endale sarnaste
probleemidega inimestega kohtumiseks ja toetamiseks, pakkudes nn küünarnukitunnet.
Millisel õiguslikul alusel täidab MTÜ Eesti LGBT Ühing väidetavat lünka
tervishoiusüsteemis ja osutab vajalikku (puuduvat) meditsiiniteenust?
Nõustamisteenus ei ole käsitletav tervishoiuteenusena tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse mõistes, vaid on toetav tegevus, mida seaduses reguleeritud ei ole.
MTÜ Eesti LGBT Ühing pakub esmatasandi psühholoogilist ja kogemuspõhist nõustamist
LGBT inimestele ja nende peredele. Ühing ka koolitab ja nõustab meditsiinivaldkonna
töötajaid LGBT+ teemadel, sh jagab Eesti LGBT+ inimeste kogemusi meditsiinivaldkonnas,
ning jagab informatsiooni transsoolistele inimestele juriidilise soo tunnustamise protsessi ja
meditsiiniliste protseduuride kohta Eestis.
Kas MTÜ Eesti LGBT Ühing poolt osutatava „esmatasandi psühholoogilise ja
kogemuspõhise nõustamise“ teenust on kontrollitud? Millised on kontrolli tulemused?
Tegemist on projektidega, mitte teenustega. Seega hinnatakse projekti tegevusi vastavalt
projektitaotluses kirjeldatule. Toetuse saajad esitavad aruandluse kahel korral aastas.
Samuti toimuvad toetuste saajatega sagedased kohtumised, kus ministeeriumil on võimalik
saada ülevaateid projekti käekäigust ning küsida lisaküsimusi.
Meil ei ole olnud etteheiteid projektitaotluses ette nähtud esmatasandi psühholoogilise
nõustamise ja kogemuspõhise nõustamise elluviimisele.
Milliste õigusaktide alusel hinnatakse MTÜ Eesti LGBT Ühing poolt osutatava
„esmatasandi psühholoogilise ja kogemuspõhise nõustamise“ teenust?
Tegemist on projekti ning mitte teenusega, seega hinnatakse projekti tegevusi vastavalt
projektitaotluses kirjeldatule (vt ka eelmine vastus).
Kas Vabariigi Valitsus on Sotsiaalministeeriumi suhtes teostanud mingeid järelevalve
toiminguid?
Ei ole.
Kas Vabariigi Valitsus on Sotsiaalministeeriumi tegevuse seaduslikkust arutanud? Kui
jah, siis millisel kuupäeval? Palume saata koopia Vabariigi Valitsuse istungi
protokollist.
4
Vabariigi Valitsus ei ole antud teemat istungil käsitlenud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rait Kuuse
sotsiaalala asekantsler
Agnes Einman 6269 181
[email protected]