dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Päästeameti poolt lõhkematerjali käitlemise kord ja nõuded lõhkamiskohale

Sotsiaalministeerium · 8. aprill 2020
Viit
1.2-3/1234-1
Registreeritud
8. aprill 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Kristiina Kaasik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
23. aprill 2020

Failid

  • 📎1-62044-1 07.04.2020 Väljaminev kiri.asice1386 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kaitseministeerium 07.04.2020 nr 1-6/2044-1 Rahandusministeerium Eesti linnade ja valdade liit Päästeameti poolt lõhkematerjali käitlemise kord ja nõuded lõhkamiskohale Siseministeerium esitab kooskõlastamisele siseministri määruse eelnõu „Päästeameti poolt lõhkematerjali käitlemise kord ja nõuded lõhkamiskohale“. Eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS): http://eelnoud.valitsus.ee . Palume Teie kooskõlastust või arvamust hiljemalt kümne tööpäeva jooksul alates eelnõu avaldamisest EIS-is. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Helme siseminister Arvamuse avaldamiseks: Päästeamet Politsei- ja Piirivalveamet Kaitsepolitseiamet Häirekeskus Lisa: 1) eelnõu 5-l lehel; 2) seletuskiri 6-l lehel. Marko Põld 6125261 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 EELNÕU 02.04.2020 SISEMINISTER MÄÄRUS Päästeameti poolt lõhkematerjali käitlemise kord ja nõuded lõhkamiskohale Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 25 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse Päästeameti poolt lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldava toote (edaspidi lõhkematerjal) käitlemise kord ja nõuded lõhkamiskohale. § 2. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) lõhkematerjali käitlemine – lõhkematerjali valmistamine, omandamine, vedu, hoidmine, kasutamine ja hävitamine; 2) lõhkamiskoht – lõhkematerjali ajutine või alaline hävituskoht koos seda ümbritseva ohualaga; 3) ohuala – ala, kuhu võib ulatuda lõhkematerjali hävitamisega kaasnev kahjulik mõju inimestele ja ehitistele nii maismaal kui ka veekogul; 4) ajutine lõhkamiskoht – lõhkematerjali leiukoha või lõhkematerjali leiukoha läheduses asuv lõhkematerjali hävitamiseks sobiv ja sel eesmärgil ühekordselt kasutatav maa-ala; 5) alaline lõhkamiskoht – lõhkematerjali hävitamiseks ehitatud ja sel eesmärgil kasutatav rajatis. 2. peatükk LÕHKEMATERJALI KÄITLEMINE § 3. Lõhkematerjali käitlevad isikud (1) Päästeametis korraldab lõhkematerjali käitlemist selleks määratud struktuuriüksus. (2) Lõhkematerjali võib käidelda demineerija kutsega päästeametnik. § 4. Lõhkematerjali valmistamine Lõhkematerjali valmistamine on erilaengu ja lõhkeaine valmistamine. § 5. Lõhkematerjali omandamine Päästeametil on õigus soetada ja vastu võtta lõhkematerjali. § 6. Lõhkematerjali vedu (1) Soetatud lõhkematerjali veetakse üldiseks liikumiseks avatud teedel liiklusseaduse ja autoveoseaduse ning nende alusel antud õigusaktide kohaselt, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud eritingimusi. (2) Demineerimistööks kasutatava lõhkematerjali lubatav veokogus on kuni 30 kg, arvestades ainete koossobivusgruppe ja piirmäärasid. (3) Lõhkematerjali vedav veok peab olema varustatud kütusega kogu teekonnaks ja autojuhil peab olema sidevahend. (4) Eriti ohtlikku lõhkematerjali võib vedada selleks kohaldatud haagises ja vedavas autos võib viibida üksnes autojuht. Demineerimismeeskonna veoks peab olema saateauto. (5) Leitud lõhkematerjali ohtlikkusest ja veoteest lähtudes määrab ja otsustab demineerimistöö juht: 1) lõhkematerjali veo võimalikkuse; 2) lõhkematerjali veoühikute arvu veokil või haagisel; 3) autode liikumiskiiruse ja pikivahe kolonnis; 4) vajaduse kaasata leitud lõhkematerjali veole Politsei- ja Piirivalveameti üksus ja kiirabibrigaad. § 7. Lõhkematerjali hoidmine (1) Lõhkematerjal hoitakse tingimustes, mis tagavad selle säilimise ja ohutuse ning välistavad lõhkematerjali kättesaadavuse kõrvalistele isikutele. (2) Lõhkematerjal hoitakse lõhkematerjalilaos (edaspidi ladu). (3) Väljaspool ladu hoitakse lõhkematerjal konteinerhoidlas, seifis või hoiupunktis demineerimistöö tegemise kohas. Lõhkematerjali hoidmise demineerimistöö tegemise kohas korraldab demineerimistöö juht. (4) Laol peab olema vähemalt tehniline valve, et oht viivitamata tuvastada ja häireteatele kiiresti reageerida. Laol, konteinerhoidlal ja seifil peab olema vastutav hoidja. (5) Leitud lõhkematerjali, mida ei ole võimalik käesoleva määruse § 8 lõikes 2 loetletud põhjustel hävitada, võib ajutiselt paigutada ohutusse kõrvalisse kohta, kuid mitte eluruumidesse. § 8. Lõhkematerjali kasutamine ja hävitamine (1) Lõhkematerjali kasutamine ja hävitamine on keelatud, kui demineerimistöö tegemine on ohtlik, välja arvatud pommiohu või plahvatusohu tõrjumisel. (2) Leitud lõhkematerjal, mida on ohtlik lõhkamiskohta vedada, hävitatakse võimaluse korral leiukohas või leiukoha lähedal. 3. peatükk NÕUDED LÕHKAMISKOHALE § 9. Üldnõuded lõhkamiskohale (1) Lõhkamiskoha asetus, rajatised ja tähistus peavad lõhkamiskoha kasutamisel tagama seal viibivate ja läheduses olevate isikute ohutuse. (2) Ohuala suuruse määrab enne lõhkematerjali hävitamist demineerimistöö juht, kes arvestab selle määramisel: 1) ohtu vähendavate rajatiste olemasolu; 2) looduslikke ja tehisolusid, 3) lõhkematerjali maksimumkogust, mida on lõhkamiskohas korraga lubatud hävitada, 4) muid lõhkematerjali lõhkamist iseloomustavaid keemilisi, füüsikalisi ja tehnilisi näitajaid. (3) Lõhkamiskohas ei tohi hävitada lõhkematerjali ega õpetada demineerimistööd, mille kasutamist ja tegemist ei ole lõhkamiskoha rajamisel ette nähtud ja mille mõju ulatub väljapoole ohuala. (4) Alalised lõhkamiskohad määrab ja nende kasutuseeskirjad kehtestab Päästeamet. § 10. Lõhkamiskoha tähistamine (1) Lõhkamiskoht tähistatakse viisil, mis tagab selle eristumise ümbritsevast ja takistab kõrvaliste isikute juhusliku pääsu lõhkamiskohale. (2) Alaline lõhkamiskoht ümbritsetakse piirdeaiaga ja tähistatakse piirimärgiga. Piirimärk kinnitatakse piirdeaiale nii, et selle juurest on näha eelmine ja järgmine piirimärk. (3) Alalise lõhkamiskoha piirdeaed on vähemalt 2 meetrit kõrge ja seda ümbritseb 2 meetrit lai piirisiht. (4) Piirimärk paigaldatakse viisil, mis tagab märgi püsimise lõhkamiskoha kasutusaja kestel. (5) Piirimärgi kujutis on esitatud käesoleva määruse lisas. (6) Käesoleva paragrahvi nõudeid ei kohaldata alalise lõhkamiskohana kasutataval Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljal ja lasketiirul. (7) Ajutine lõhkamiskoht tähistatakse mehitatud valvega. § 11. Siseministri määruse kehtetuks tunnistamine Siseministri 27. septembri 2010. aasta määrus nr 50 „Päästeameti poolt lõhkematerjali käitlemise kord“ tunnistatakse kehtetuks. § 12. Määruse jõustumine Määrus jõustub 15. mail 2020. aastal. Mart Helme siseminister Lauri Lugna kantsler Siseministri „…“ …………… 201.. aasta määruse nr … „Päästeameti poolt lõhkematerjali käitlemise kord ja nõuded lõhkamiskohale “ LISA LÕHKAMISKOHA PIIRIMÄRK 1. Lõhkamiskoha piirimärgil on valgel taustal plahvatusohtliku aine hoiatusmärk ja keskele üksteisele alla joondatud punased väljendid „DEMINEERIMISTÖÖD“, „EDASIMINEK KEELATUD!“, „Explosive Ordnance Disposal!“ ja „Entry Prohibited!“. 2. Lõhkamiskoha piirimärgi vähimad mõõtmed on 30 × 20 sentimeetrit. Lõhkamiskoha piirimärgil on punane ääristus. 3. Plahvatusohtliku aine hoiatusmärk on kolmnurkne kollase ja musta värviga märk, mille vähim külje pikkus on 5 sentimeetrit. 4. Plahvatusohtliku aine hoiatusmärgi all on punaste trükitähtedega üksteise all sõnad „DEMINEERIMISTÖÖD“ ja „EDASIMINEK KEELATUD!“. Tähtede vähim kõrgus on 2 sentimeetrit. 5. Märgil kasutatavate väljendite kirjastiil on Arial. 6. Märgi mõõtmete suurendamisel suurendatakse kõiki mõõtmeid proportsionaalselt. Siseministri määruse „Päästeameti poolt lõhkematerjali käitlemise kord ja nõuded lõhkamiskohale“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Siseministri määruse „Päästeameti poolt lõhkematerjali käitlemise kord ja nõuded lõhkamiskohale“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse päästeseaduse (edaspidi PäästeS) § 25 lõike 2 alusel. Päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu raames täiendati PäästeS § 25 lõikes 2 olevat volitusnormi, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega lisaks lõhkematerjali käitlemise korrale ka nõuded lõhkamiskohtadele. Volitusnormi laiendamise ja muudatuste mahu tõttu kehtestatakse määrus uue terviktekstina. Kui siseministri 27. septembri 2010. a määrusega nr 50 „Päästeameti poolt lõhkematerjali käitlemise kord“ kehtestati nõuded Päästeameti poolt lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldava toote käitlemisele, siis selle eelnõuga lisatakse määrusesse nõuded lõhkamiskohale, et tagada inimeste ja ümbritseva keskkonna ohutus lõhkematerjali hävitamisel. Oluline on, et lõhkamistöid tehtaks ohutult, kuna lõhkematerjali hävitamisega võib kaasneda kildude laialilendamine, lööklaine, kõrge temperatuur ja plahvatusega kaasnev tugev heli. Loetletud tegevus aga on ohtlik nii ümbritsevale keskkonnale kui ka lõhkamiskohas viibivatele või selle lähedusse sattunud inimestele. Kuivõrd praktikas on esinenud juhtumeid, kus lõhkamiskohtadesse või nende lähedusse on sattunud ka kõrvalised isikud, on ohutuse tagamiseks vaja lõhkamiskohtadele kehtestada asjakohased ohutusnõuded. Sarnased nõuded on kehtestatud relvaseaduse § 85 lõike 5 alusel kehtestatud kaitseministri 28. detsembri 2010. a määruses nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule“. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Marko Põld ([email protected], tel 612 5261). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Parmas ([email protected], tel 612 5214). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen ([email protected], tel 612 5241). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest peatükist ja 12 paragrahvist. Eelnõu esimeses peatükis sätestatakse määruse üldsätted. Eelnõu §-s 1 tuuakse välja määruse reguleerimisala, mille kohaselt kehtestatakse määrusega Päästeameti poolt lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldava toote käitlemise kord ning nõuded lõhkamiskohale. Volitusnormi laiendamise tõttu reguleerib määrus edaspidi ka nõudeid lõhkamiskohale. Lõhkamiskoht on spetsiaalselt lõhkamistööde tegemiseks ettevalmistatud ala. Oluline on, et lõhkamistöid tehtaks ohutult, kuna lõhkematerjali hävitamisega võib kaasneda kildude laialilendamine, lööklaine, kõrge temperatuur ja plahvatusega kaasnev tugev heli. Loetletud tegevus on ohtlik nii ümbritsevale keskkonnale kui ka lõhkamiskohas viibivatele või selle lähedusse sattunud inimestele. Kuivõrd praktikas on esinenud juhtumeid, kus lõhkamiskohtadesse või nende lähedusse on sattunud ka kõrvalised isikud, on ohutuse tagamiseks vaja kehtestada lõhkamiskohtadele asjakohased ohutusnõuded. Lõhkamiskohtadele 1 nõuete kehtestamise eesmärk on tagada inimeste ja ümbritseva keskkonna ohutus lõhkematerjali hävitamisel. Eelnõu §-s 2 tuuakse välja määruses kasutatavate terminite tähendused. Punktis 1 tuuakse välja, mida mõeldakse määruse mõistes lõhkematerjali käitlemise all. Lõhkematerjali käitlemisena mõeldakse lõhkematerjali valmistamist, omandamist, vedu, hoidmist, kasutamist ja hävitamist. Punktis 2 tuuakse välja, mis on määruse mõistes lõhkamiskoht – lõhkematerjali ajutine või alaline hävituskoht koos seda ümbritseva ohualaga. Ohuala on lõhkamiskoha lähedane ala, kus lõhkematerjali hävitamise käigus on isikutel keelatud viibida ning kuhu võib ulatuda lõhkematerjali hävitamisega kaasnev kahjulik mõju inimestele ja ehitistele nii maismaal kui ka veekogul (punkt 3). Määrus näeb ette ka kahte tüüpi lõhkamiskohti – ajutine ja alaline lõhkamiskoht. Ajutine lõhkamiskoht on lõhkematerjali leiukoha või lõhkematerjali leiukoha läheduses asuv lõhkematerjali hävitamiseks sobiv ja sel eesmärgil ühekordselt kasutatav maa- ala (punkt 4) ja alaline lõhkamiskoht on lõhkematerjali hävitamise eesmärgil ehitatud ja sel eesmärgil kasutatav rajatis (punkt 5). Teises peatükis reguleeritakse lõhkematerjali käitlemine. Peatükis tuuakse välja lõhkematerjali käitlevad isikud ning lõhkematerjali valmistamise, omamise, veo, hoidmise, kasutamise ja hävitamisega seonduv. Lõhkematerjali käitlemise korda pole eelnõus võrreldes kehtiva redaktsiooniga oluliselt muudetud. Põhimõtted on jäänud samaks, kuid tehtud on mõned täpsustused ja keelelised parandused. Eelnõu §-s 3 tuuakse välja lõhkematerjali käitlevad isikud. Sisulisi muudatusi selles paragrahvis võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei tehta. Lõike 1 kohaselt võib lõhkeaine käitlemist Päästeametis korraldada selleks määratud struktuuriüksus. Lõikes 2 on määratud, et lõhkematerjali võib käidelda demineerija kutsega päästeametnik, kellel on asjakohane kutsekvalifikatsioon. Kvalifikatsioonitunnistuse saavad Päästeameti demineerijad siis, kui läbivad asjakohase taseme demineerimiskoolituse. Eelnõu §-s 4 määratletakse, et lõhkematerjali all mõistetakse eelkõige erinevaid erilaenguid, kus demineerija täidab iseseisvalt laengu konteineri lõhkeainega või valmistab iseseisvalt näiteks veekahuri padruneid. Lõhkeaine valmistamise all peetakse silmas kahekomponendilise lõhkeaine kokkusegamist või näiteks improviseeritud lõhkeaine valmistamist õppuste elluviimiseks. Üldjuhul kasutatakse demineerimistöödel juba tehases valmistatud lõhkematerjali. Sisulisi muudatusi selles paragrahvis võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei tehta. Eelnõu §-s 5 reguleeritakse lõhkematerjali omandamist, mille kohaselt on Päästeametil õigus lõhkematerjali nii soetada kui ka vastu võtta (näiteks humanitaardemineerimisprogrammide raames). Sisulisi muudatusi antud paragrahvis võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei tehta Eelnõu §-s 6 kirjeldatakse tingimusi lõhkematerjali veol. Sisulisi muudatusi selles paragrahvis võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei tehta. Lõikes 1 nimetatakse õigusaktid, mille alusel ja millega kooskõlas toimub demineerimistööde tegemiseks soetatud lõhkematerjali vedu. Soetatud lõhkematerjali veetakse üldiseks liikumiseks avatud teedel liiklusseaduse ja autoveoseaduse ning nende alusel antud õigusaktide kohaselt, arvestades §-s 6 sätestatud eritingimusi. Lõike 2 kohaselt võib demineerimistööde tegemiseks vajaliku lõhkematerjali maksimumkogus ühel transpordivahendil olla kuni 30 kg. 2 Lõike 3 kohaselt peab lõhkematerjali vedav veok olema alati varustatud kütusega kogu teekonnaks ja veokis peab olema vähemalt üks toimiv sidevahend, näiteks mobiiltelefon või raadiojaam. Lõikes 4 sätestatakse reeglid eriti ohtliku lõhkematerjali veoks. Lõhkematerjali ohtlikkuse määrab demineerimistööde juht vastavalt oma eriteadmistele. Eriti ohtlikku lõhkematerjali vedavas veokis võib viibida ainult autojuht, ülejäänud meeskond peab paiknema saateautos. Lõikes 5 määratakse demineerimistöö juhi kohustused, lähtudes leitud lõhkematerjali ohtlikkusest ja veoteest. Demineerimistöö juht peab määrama ja otsustama eri ametkondade kaasamise vajalikkuse, sõidukiiruse, pikivahe, veoühikute arvu või kaalu, teekonna ja muud võimalikud toimingud lõhkematerjali võimalikult ohutuks veoks. Demineerimistöö juhi otsused tuginevad väljaõppel saadud eriteadmistel. Eelnõu §-s 7 sätestatakse lõhkematerjali hoiutingimused. Sisulisi muudatusi selles paragrahvis võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei tehta. Lõikes 1 määratakse lõhkematerjali hoidmise üldtingimused, mis peavad tagama lõhkematerjali võimalikult suure ohutuse ja välistama lõhkematerjali sattumise kõrvaliste isikute kätte. Lõike 2 kohaselt tuleb soetatud või vastu võetud lõhkematerjali hoida väljaspool lõhketööde tegemist alati laos. Lõige 3 sätestab ülejäänud kohad, kus väljaspool ladu võib lõhkematerjali hoida, et tagada selle ohutus ja välistada võimalus lõhkematerjali sattumiseks kõrvaliste inimeste valdusse. Peale lao võib lõhkematerjali hoida konteinerhoidlas, seifis või hoiupunktis demineerimistööde tegemise kohal. Lõhkematerjali hoidmise demineerimistöö tegemise kohas korraldab demineerimistöö juht. Lõikes 4 sätestatakse lõhkematerjali valvamise eest vastutavad isikud ja määratakse lõhkematerjali lao valvamise tingimused. Lõhkematerjali ladu peab olema kaitstud vähemalt tehnilise valvega, mis tähendab, et valveseadmestiku rakendumisel peab sellele kohe reageerima turvaettevõtja turvatöötajate meeskond. Konteinerhoidlale ja seifile määratakse vastutavad hoidjad. Demineerimiskoolituse tegemisel vastutab kasutatava lõhkematerjali hoidmise eest hoiupunktis see instruktor, kes koolitab. Lõikes 5 sätestatakse üldine ohutusreegel leitud või konfiskeeritud lõhkematerjali kohta, mida pole võimalik kohe hävitada. Leitud või konfiskeeritud lõhkematerjali võib lühiajaliselt paigutada ohutusse kohta, kuid mitte eluruumidesse. Näiteks maetakse lõhkematerjal ajutiselt maha või paigutatakse ehitisse, kus on tagatud selle puutumatus. Eelnõu §-s 8 reguleeritakse lõhkematerjali kasutamist ja hävitamist. Lõikes 1 sätestatakse õigus kasutada lõhkematerjali üksnes siis, kui on tagatud lõhketööde tegemise ohutus. Näiteks, pimedal ja halva nähtavusega ajal, kui pole võimalik tagada kontrolli ohtliku ala üle, on lõhketööde tegemine keelatud. Erandina võib lõhkematerjali kasutada ainult vahetu ohu tõrjumiseks, näiteks lastes veekahurist lõhkeseadeldist või muud pommikahtlusega eset. Lõike 2 kohaselt tuleb igasugune lõhkematerjal, mille vedu hävituskohale on liiga ohtlik, hävitada kas kohapeal või siis leiukoha vahetus läheduses. Näiteks on ohtlik vedada hävituskohale tundmatu konstruktsiooniga lõhkeseadeldist või lahingumoona, mille sütik ei võimalda selle ohutut transporti. Lõikes 2 sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei tehta. Kolmandas peatükis esitatakse uus regulatsioon – nõuded lõhkamiskohale. 3 Eelnõu §-s 9 sätestatakse üldnõuded lõhkamiskohale. Lõike 1 kohaselt peavad lõhkamiskoha asetus, rajatised ja tähistused lõhkamiskoha kasutamisel tagama seal viibivate ja läheduses olevate isikute ohutuse. Lõhkamiskoht peab olema ehitatud ja tähistatud nii, et oleks tagatud lõhkamiskoha läheduses viibivate isikute turvalisus. Eelkõige tagatakse turvalisus kaitserajatistega ja selgelt nähtava märgistusega. Lõhkamiskoha ehitised peavad vastama ehitistele esitatavatele nõuetele ja muudele asjakohastele nõuetele (nt tuleohutus-, keskkonnanõuded jt). Lõike 2 kohaselt määrab ohuala suuruse enne lõhkematerjali hävitamise algust demineerimistöö juht, kes peab ohuala määramisel arvestama ohtu vähendavate rajatiste olemasolu, looduslike ja tehisoludega, lõhkematerjali maksimumkogust, mida on lõhkamiskohas korraga lubatud hävitada, ning muid lõhkematerjali lõhkamist iseloomustavaid keemilisi, füüsikalisi ja tehnilisi näitajaid. Lõike 3 kohaselt ei või ohualasse jääda elamuid ega muid iga päev kasutatavaid hooneid. Ohualas võivad äärmisel vajadusel olla tehnorajatised (nt pumbajaam, ladustuspaik vms). Lõike 4 kohaselt sätestatakse, et siinse määruse nõuetele vastavad alalised lõhkamiskohad määrab ja nende kasutuseeskirjad kehtestab Päästeamet. Kui Päästeamet ei ole määranud, et lõhkamiskoht on alaline, kehtivad sellele ajutise lõhkamiskoha nõuded. Kasutuseeskiri koostatakse igale harjutusväljale eraldi, lähtudes selle asukoha ja kasutusvaldkonna eripäradest. Eelnõu §-s 10 sätestatakse lõhkamiskoha tähistamise nõuded. Lõike 1 kohaselt peab lõhkamiskoha tähistus tagama selle eristumise ümbritsevast ja takistama kõrvaliste isikute juhusliku pääsu lõhkamiskohale. Lõhkamiskoha tähistamise tagab see isik, kelle valduses lõhkamiskoht on. Tähistus tuleb paigaldada nii, et tähistus tavaoludes kaotsi ei läheks, samuti peab valdaja kontrollima tähistuse olemasolu ja esimesel võimalusel asendama puuduva tähistuse. Oluline on, et juba ohuala määramisel tuleb arvestada selle tähistamisega. Ohuala määramisel tuleks võimaluse korral ära kasutada looduslikke ja tehislikke (nt laudtee, rada vms) takistusi või märke, mis tagaksid tähistuse parema nähtavuse ja oleksid ka looduslikuks takistuseks. Lõike 2 kohaselt ümbritsetakse alaline lõhkamiskoht piirdeaiaga ja tähistatakse piirimärgiga. Piirimärk kinnitatakse piirdeaiale nii, et selle juurest on näha eelmine ja järgmine piirimärk. Seejuures tuleb arvestada looduslikke ja geograafilisi erisusi, et märgi vaatajal tekiks arusaam tähistatud territooriumist. Lõike 3 kohaselt peab alalise lõhkamiskoha piirdeaed olema vähemalt 2 meetrit kõrge ja seda peab ümbritsema 2 meetrilaiune piirisiht. Piirisihi eesmärk on takistada lõhkamiskoha kõrvale juhuslikult sattunud isikute ja loomade edasist liikumist lõhkamiskohale. Lõike 4 kohaselt peab piirimärk olema paigaldatud viisil, mis tagaks märgi püsimise terve lõhkamiskoha kasutusaja kestel. Lõike 5 alusel kehtestatakse piirimärgi kujutis käesoleva määruse lisa kohaselt Lõike 6 kohaselt ei kohaldata käesoleva paragrahvi nõudeid alalise lõhkamiskohana kasutataval Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljal ja lasketiirul, kuna neil territooriumitel lähtutakse nõuetest, mis on kehtestatud kaitseministri 28. detsembri 2010. a määruses nr 26 „Kaitseväe ja 4 Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded ja kasutamise kord“ (edaspidi määrus nr 26). Kuivõrd määruses nr 26 kehtestatud nõuded tagavad Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljal ning lasketiirus ka lõhkematerjali hävitamiseks vajaliku ohutuse, ei ole nendes kohtades vaja lähtuda käesoleva määruse nõuetest. Lõike 7 kohaselt peab ajutine lõhkamiskoht olema tähistatud mehitatud valvega, et tagada selle eristumine ümbritsevast ja takistada kõrvaliste isikute juhuslik pääs lõhkamiskohale. Eelnõu §-ga 11 tunnistatakse kehtetuks kehtiv siseministri 27. septembri 2010. aasta määrus nr 50 „Päästeameti poolt lõhkematerjali käitlemise kord“. Eelnõu §-s 12 määratakse määruse jõustumise aeg. Määrus jõustub 15. mail 2020. aastal, kui jõustuvad ka eelnõu aluseks olevad päästeseaduse muudatused. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole Euroopa Liidu õigusega seotud. 4. Määruse mõju Kuigi eelnõu kohaselt kehtestatakse määrus uue terviktekstina, seisneb sisuline muudatus nõuete kehtestamises lõhkamiskohtadele. Määrusel on sotsiaalne mõju, samuti mõju riigiasutuse töökorraldusele. Teistes mõjuvaldkondades mõju ei tuvastatud. 1) Mõju riigiasutuse töökorraldusele, sotsiaalne mõju Mõju sihtrühm Päästeamet, sihtrühm on 811 demineerimistöödega kokkupuutuvat päästeametnikku. Sihtrühma suurus on väike, arvestades riigiasutuste arvu kokku. Avalduv mõju ja mõju olulisus Sihtrühma senine toimimine võrreldes varasemaga märkimisväärselt ei muutu. Muudatuse tulemusena on demineerijatel senisest parem kontroll lõhkamiskohtadeks kasutatavate alade ja lõhatavate esemete üle, seega paraneb töö efektiivsus ja suureneb ohutus. Ohutusnõuete tagamine ennetab õnnetusi. Seega aitab kavandatud muudatus vähendada demineerijate vigastuste ja vigastussurmade arvu. Mõju ulatus on väike, sest kohanemisraskusi muudatusega ei kaasne. Mõju sagedus on ilmselt keskmine. Näiteks, 2019. aastal hävitati lõhkematerjali 1033 korral (nt 2016. aastal 843), neist 204 korral tehti seda leiukohal ja 829 korral lõhkamiskohtades. See tähendab, et lõhkamiskohta viidi ja seal hävitati lõhkekehi 80% juhtudest. Ebasoovitava mõju risk on väike, kuna ohutus eelduslikult suureneb ja sellega välditakse õnnetusohte. Muudatus on valdavalt positiivse mõjuga, kuna lõhkematerjali hävitamisel tagatakse ohutus. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väike, aga positiivne. 2) Sotsiaalne mõju (mõju tervisele) Mõju sihtrühm 1 Päästeameti peadirektori 9. märtsi 2020. a kinnitatud käskkirja nr 1.1-3.1/51 alusel. 5 Avalikkus ehk isikud, kes võivad sattuda lõhkamiskoha lähedusse. Inimeste arvu, kelle ohutus lõhkamiskohtade ohutusnõuete kehtestamisega tagatakse, on raske hinnata (metsas jalutajad, seenelised jne), kuid eelduslikult on sihtrühma suurus alla 1000 elaniku, ehk väike. Avalduv mõju ja mõju olulisus Kavandatava muudatuse eesmärk on tagada lõhkematerjali hävitamisel nii Päästeameti teenistujate kui ka võimalike kõrvaliste isikute ohutus. Selgete ohutusmärgistustega vähendatakse võimalust, et juhuslikud jalutajad ei satuks lõhkamisalale ega saaks viga. Seega aitab muudatus vähendada vigastuste ja vigastussurmade arvu. Mõju ulatus on väike, kuna muudatusega ei kaasne kohanemisraskusi. Mõju avaldamise sagedus on samuti väike – muudatusega puututakse kokku harva ja ebareeglipäraselt. Mõju on positiivne, kuna nõuete kehtestamine aitab tagada kõrvaliste isikute ohutuse – inimesed on teadlikud lõhkamiskoha asukohast ja seal valitsevast ohust, seega on välistatud, et lõhketööde paika võiks sattuda juhuslik inimene ega ole ka võimalust, et ta võiks viga saada. Kõige ohutum on lõhkematerjal ja plahvatusohtlik ese hävitada selleks ettevalmistatud kohas, et plahvatusega kaasnev kildude laialilend, tugev heli, lööklaine ja kuumus oleksid piiratud alal, kuhu kõrvalised isikud ei pääse. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väike, aga positiivne. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Ajutiste lõhkamiskohtade tähistamisel jätkatakse varasema praktikaga ja lisakulu Päästeametile ei kaasne. Eelnõuga kehtestatakse nõuded ka alalistele lõhkamiskohtadele. See ei too kaasa olulist mõju Päästeameti eelarvele. Päästeameti kasutatavaid alalisi lõhkamiskohti planeeritakse Siseministeeriumi valitsemisala kinnisvara arengukava kohaselt ja koos vajaliku eelarvega (investeeringuks ja edasiseks haldamiseks). Alalised lõhkamiskohad, mis peavad vastama siinse määruse nõuetele, kinnitab Päästeamet. Täpseid kulusid on keeruline prognoosida, kuna iga alalise lõhkamiskoha maa-ala, kasutamise eripära ning olemasolevad looduslikud ja tehisolud on erinevad. Lõhkamiskoha tähistamise nõudeid, mis eelnõuga sätestatakse, ei kohaldata alalise lõhkamiskohana kasutataval Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljal ja lasketiirus, kuivõrd nendes rakendatakse määruses nr 26 kehtestatud ohutusmeetmeid. Seega, lisakulutusi viidatud nõuete kasutuselevõtuga ei kaasne. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 15. mail 2020. aastal. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Päästeametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile, Häirekeskusele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. 6 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/20-0402 - Päästeameti poolt lõhkematerjali käitlemise kord ja nõuded lõhkamiskohale Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 23.04.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/074908ad-3853-4142-a0b4-bc9ad7573c89 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/074908ad-3853-4142-a0b4-bc9ad7573c89?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →