Sotsiaalministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kaitseministeerium 07.04.2020 nr 1-6/2044-1
Rahandusministeerium
Eesti linnade ja valdade liit
Päästeameti poolt lõhkematerjali käitlemise kord
ja nõuded lõhkamiskohale
Siseministeerium esitab kooskõlastamisele siseministri määruse eelnõu „Päästeameti poolt
lõhkematerjali käitlemise kord ja nõuded lõhkamiskohale“. Eelnõuga on võimalik tutvuda
eelnõude infosüsteemis (EIS): http://eelnoud.valitsus.ee .
Palume Teie kooskõlastust või arvamust hiljemalt kümne tööpäeva jooksul alates eelnõu
avaldamisest EIS-is.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Helme
siseminister
Arvamuse avaldamiseks:
Päästeamet
Politsei- ja Piirivalveamet
Kaitsepolitseiamet
Häirekeskus
Lisa:
1) eelnõu 5-l lehel;
2) seletuskiri 6-l lehel.
Marko Põld 6125261
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
EELNÕU
02.04.2020
SISEMINISTER
MÄÄRUS
Päästeameti poolt lõhkematerjali käitlemise kord ja nõuded lõhkamiskohale
Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 25 lõike 2 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse Päästeameti poolt lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldava toote (edaspidi
lõhkematerjal) käitlemise kord ja nõuded lõhkamiskohale.
§ 2. Terminid
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) lõhkematerjali käitlemine – lõhkematerjali valmistamine, omandamine, vedu, hoidmine,
kasutamine ja hävitamine;
2) lõhkamiskoht – lõhkematerjali ajutine või alaline hävituskoht koos seda ümbritseva
ohualaga;
3) ohuala – ala, kuhu võib ulatuda lõhkematerjali hävitamisega kaasnev kahjulik mõju
inimestele ja ehitistele nii maismaal kui ka veekogul;
4) ajutine lõhkamiskoht – lõhkematerjali leiukoha või lõhkematerjali leiukoha läheduses asuv
lõhkematerjali hävitamiseks sobiv ja sel eesmärgil ühekordselt kasutatav maa-ala;
5) alaline lõhkamiskoht – lõhkematerjali hävitamiseks ehitatud ja sel eesmärgil kasutatav
rajatis.
2. peatükk
LÕHKEMATERJALI KÄITLEMINE
§ 3. Lõhkematerjali käitlevad isikud
(1) Päästeametis korraldab lõhkematerjali käitlemist selleks määratud struktuuriüksus.
(2) Lõhkematerjali võib käidelda demineerija kutsega päästeametnik.
§ 4. Lõhkematerjali valmistamine
Lõhkematerjali valmistamine on erilaengu ja lõhkeaine valmistamine.
§ 5. Lõhkematerjali omandamine
Päästeametil on õigus soetada ja vastu võtta lõhkematerjali.
§ 6. Lõhkematerjali vedu
(1) Soetatud lõhkematerjali veetakse üldiseks liikumiseks avatud teedel liiklusseaduse ja
autoveoseaduse ning nende alusel antud õigusaktide kohaselt, arvestades käesolevas
paragrahvis sätestatud eritingimusi.
(2) Demineerimistööks kasutatava lõhkematerjali lubatav veokogus on kuni 30 kg, arvestades
ainete koossobivusgruppe ja piirmäärasid.
(3) Lõhkematerjali vedav veok peab olema varustatud kütusega kogu teekonnaks ja autojuhil
peab olema sidevahend.
(4) Eriti ohtlikku lõhkematerjali võib vedada selleks kohaldatud haagises ja vedavas autos võib
viibida üksnes autojuht. Demineerimismeeskonna veoks peab olema saateauto.
(5) Leitud lõhkematerjali ohtlikkusest ja veoteest lähtudes määrab ja otsustab demineerimistöö
juht:
1) lõhkematerjali veo võimalikkuse;
2) lõhkematerjali veoühikute arvu veokil või haagisel;
3) autode liikumiskiiruse ja pikivahe kolonnis;
4) vajaduse kaasata leitud lõhkematerjali veole Politsei- ja Piirivalveameti üksus ja
kiirabibrigaad.
§ 7. Lõhkematerjali hoidmine
(1) Lõhkematerjal hoitakse tingimustes, mis tagavad selle säilimise ja ohutuse ning välistavad
lõhkematerjali kättesaadavuse kõrvalistele isikutele.
(2) Lõhkematerjal hoitakse lõhkematerjalilaos (edaspidi ladu).
(3) Väljaspool ladu hoitakse lõhkematerjal konteinerhoidlas, seifis või hoiupunktis
demineerimistöö tegemise kohas. Lõhkematerjali hoidmise demineerimistöö tegemise kohas
korraldab demineerimistöö juht.
(4) Laol peab olema vähemalt tehniline valve, et oht viivitamata tuvastada ja häireteatele kiiresti
reageerida. Laol, konteinerhoidlal ja seifil peab olema vastutav hoidja.
(5) Leitud lõhkematerjali, mida ei ole võimalik käesoleva määruse § 8 lõikes 2 loetletud
põhjustel hävitada, võib ajutiselt paigutada ohutusse kõrvalisse kohta, kuid mitte
eluruumidesse.
§ 8. Lõhkematerjali kasutamine ja hävitamine
(1) Lõhkematerjali kasutamine ja hävitamine on keelatud, kui demineerimistöö tegemine on
ohtlik, välja arvatud pommiohu või plahvatusohu tõrjumisel.
(2) Leitud lõhkematerjal, mida on ohtlik lõhkamiskohta vedada, hävitatakse võimaluse korral
leiukohas või leiukoha lähedal.
3. peatükk
NÕUDED LÕHKAMISKOHALE
§ 9. Üldnõuded lõhkamiskohale
(1) Lõhkamiskoha asetus, rajatised ja tähistus peavad lõhkamiskoha kasutamisel tagama seal
viibivate ja läheduses olevate isikute ohutuse.
(2) Ohuala suuruse määrab enne lõhkematerjali hävitamist demineerimistöö juht, kes arvestab
selle määramisel:
1) ohtu vähendavate rajatiste olemasolu;
2) looduslikke ja tehisolusid,
3) lõhkematerjali maksimumkogust, mida on lõhkamiskohas korraga lubatud hävitada,
4) muid lõhkematerjali lõhkamist iseloomustavaid keemilisi, füüsikalisi ja tehnilisi näitajaid.
(3) Lõhkamiskohas ei tohi hävitada lõhkematerjali ega õpetada demineerimistööd, mille
kasutamist ja tegemist ei ole lõhkamiskoha rajamisel ette nähtud ja mille mõju ulatub väljapoole
ohuala.
(4) Alalised lõhkamiskohad määrab ja nende kasutuseeskirjad kehtestab Päästeamet.
§ 10. Lõhkamiskoha tähistamine
(1) Lõhkamiskoht tähistatakse viisil, mis tagab selle eristumise ümbritsevast ja takistab
kõrvaliste isikute juhusliku pääsu lõhkamiskohale.
(2) Alaline lõhkamiskoht ümbritsetakse piirdeaiaga ja tähistatakse piirimärgiga. Piirimärk
kinnitatakse piirdeaiale nii, et selle juurest on näha eelmine ja järgmine piirimärk.
(3) Alalise lõhkamiskoha piirdeaed on vähemalt 2 meetrit kõrge ja seda ümbritseb 2 meetrit lai
piirisiht.
(4) Piirimärk paigaldatakse viisil, mis tagab märgi püsimise lõhkamiskoha kasutusaja kestel.
(5) Piirimärgi kujutis on esitatud käesoleva määruse lisas.
(6) Käesoleva paragrahvi nõudeid ei kohaldata alalise lõhkamiskohana kasutataval Kaitseväe
ja Kaitseliidu harjutusväljal ja lasketiirul.
(7) Ajutine lõhkamiskoht tähistatakse mehitatud valvega.
§ 11. Siseministri määruse kehtetuks tunnistamine
Siseministri 27. septembri 2010. aasta määrus nr 50 „Päästeameti poolt lõhkematerjali
käitlemise kord“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 12. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 15. mail 2020. aastal.
Mart Helme
siseminister
Lauri Lugna
kantsler
Siseministri „…“ …………… 201.. aasta määruse nr …
„Päästeameti poolt lõhkematerjali käitlemise kord ja
nõuded lõhkamiskohale “
LISA
LÕHKAMISKOHA PIIRIMÄRK
1. Lõhkamiskoha piirimärgil on valgel taustal plahvatusohtliku aine hoiatusmärk ja keskele
üksteisele alla joondatud punased väljendid „DEMINEERIMISTÖÖD“, „EDASIMINEK
KEELATUD!“, „Explosive Ordnance Disposal!“ ja „Entry Prohibited!“.
2. Lõhkamiskoha piirimärgi vähimad mõõtmed on 30 × 20 sentimeetrit. Lõhkamiskoha
piirimärgil on punane ääristus.
3. Plahvatusohtliku aine hoiatusmärk on kolmnurkne kollase ja musta värviga märk, mille
vähim külje pikkus on 5 sentimeetrit.
4. Plahvatusohtliku aine hoiatusmärgi all on punaste trükitähtedega üksteise all sõnad
„DEMINEERIMISTÖÖD“ ja „EDASIMINEK KEELATUD!“. Tähtede vähim kõrgus on
2 sentimeetrit.
5. Märgil kasutatavate väljendite kirjastiil on Arial.
6. Märgi mõõtmete suurendamisel suurendatakse kõiki mõõtmeid proportsionaalselt.
Siseministri määruse „Päästeameti poolt lõhkematerjali käitlemise kord ja nõuded
lõhkamiskohale“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Siseministri määruse „Päästeameti poolt lõhkematerjali käitlemise kord ja nõuded
lõhkamiskohale“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse päästeseaduse (edaspidi PäästeS) § 25
lõike 2 alusel. Päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu raames täiendati
PäästeS § 25 lõikes 2 olevat volitusnormi, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega lisaks lõhkematerjali käitlemise korrale ka nõuded lõhkamiskohtadele.
Volitusnormi laiendamise ja muudatuste mahu tõttu kehtestatakse määrus uue terviktekstina.
Kui siseministri 27. septembri 2010. a määrusega nr 50 „Päästeameti poolt lõhkematerjali
käitlemise kord“ kehtestati nõuded Päästeameti poolt lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldava toote
käitlemisele, siis selle eelnõuga lisatakse määrusesse nõuded lõhkamiskohale, et tagada
inimeste ja ümbritseva keskkonna ohutus lõhkematerjali hävitamisel. Oluline on, et
lõhkamistöid tehtaks ohutult, kuna lõhkematerjali hävitamisega võib kaasneda kildude
laialilendamine, lööklaine, kõrge temperatuur ja plahvatusega kaasnev tugev heli. Loetletud
tegevus aga on ohtlik nii ümbritsevale keskkonnale kui ka lõhkamiskohas viibivatele või selle
lähedusse sattunud inimestele. Kuivõrd praktikas on esinenud juhtumeid, kus
lõhkamiskohtadesse või nende lähedusse on sattunud ka kõrvalised isikud, on ohutuse
tagamiseks vaja lõhkamiskohtadele kehtestada asjakohased ohutusnõuded. Sarnased nõuded on
kehtestatud relvaseaduse § 85 lõike 5 alusel kehtestatud kaitseministri 28. detsembri 2010. a
määruses nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule“.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika
osakonna nõunik Marko Põld (
[email protected], tel 612 5261). Eelnõu ja
seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi pääste- ja
kriisireguleerimispoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Parmas
(
[email protected], tel 612 5214). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt
toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen
(
[email protected], tel 612 5241).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest peatükist ja 12 paragrahvist.
Eelnõu esimeses peatükis sätestatakse määruse üldsätted.
Eelnõu §-s 1 tuuakse välja määruse reguleerimisala, mille kohaselt kehtestatakse määrusega
Päästeameti poolt lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldava toote käitlemise kord ning nõuded
lõhkamiskohale. Volitusnormi laiendamise tõttu reguleerib määrus edaspidi ka nõudeid
lõhkamiskohale. Lõhkamiskoht on spetsiaalselt lõhkamistööde tegemiseks ettevalmistatud ala.
Oluline on, et lõhkamistöid tehtaks ohutult, kuna lõhkematerjali hävitamisega võib kaasneda
kildude laialilendamine, lööklaine, kõrge temperatuur ja plahvatusega kaasnev tugev heli.
Loetletud tegevus on ohtlik nii ümbritsevale keskkonnale kui ka lõhkamiskohas viibivatele või
selle lähedusse sattunud inimestele. Kuivõrd praktikas on esinenud juhtumeid, kus
lõhkamiskohtadesse või nende lähedusse on sattunud ka kõrvalised isikud, on ohutuse
tagamiseks vaja kehtestada lõhkamiskohtadele asjakohased ohutusnõuded. Lõhkamiskohtadele
1
nõuete kehtestamise eesmärk on tagada inimeste ja ümbritseva keskkonna ohutus
lõhkematerjali hävitamisel.
Eelnõu §-s 2 tuuakse välja määruses kasutatavate terminite tähendused. Punktis 1 tuuakse välja,
mida mõeldakse määruse mõistes lõhkematerjali käitlemise all. Lõhkematerjali käitlemisena
mõeldakse lõhkematerjali valmistamist, omandamist, vedu, hoidmist, kasutamist ja hävitamist.
Punktis 2 tuuakse välja, mis on määruse mõistes lõhkamiskoht – lõhkematerjali ajutine või
alaline hävituskoht koos seda ümbritseva ohualaga. Ohuala on lõhkamiskoha lähedane ala, kus
lõhkematerjali hävitamise käigus on isikutel keelatud viibida ning kuhu võib ulatuda
lõhkematerjali hävitamisega kaasnev kahjulik mõju inimestele ja ehitistele nii maismaal kui ka
veekogul (punkt 3). Määrus näeb ette ka kahte tüüpi lõhkamiskohti – ajutine ja alaline
lõhkamiskoht. Ajutine lõhkamiskoht on lõhkematerjali leiukoha või lõhkematerjali leiukoha
läheduses asuv lõhkematerjali hävitamiseks sobiv ja sel eesmärgil ühekordselt kasutatav maa-
ala (punkt 4) ja alaline lõhkamiskoht on lõhkematerjali hävitamise eesmärgil ehitatud ja sel
eesmärgil kasutatav rajatis (punkt 5).
Teises peatükis reguleeritakse lõhkematerjali käitlemine. Peatükis tuuakse välja lõhkematerjali
käitlevad isikud ning lõhkematerjali valmistamise, omamise, veo, hoidmise, kasutamise ja
hävitamisega seonduv. Lõhkematerjali käitlemise korda pole eelnõus võrreldes kehtiva
redaktsiooniga oluliselt muudetud. Põhimõtted on jäänud samaks, kuid tehtud on mõned
täpsustused ja keelelised parandused.
Eelnõu §-s 3 tuuakse välja lõhkematerjali käitlevad isikud. Sisulisi muudatusi selles
paragrahvis võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei tehta. Lõike 1 kohaselt võib lõhkeaine
käitlemist Päästeametis korraldada selleks määratud struktuuriüksus. Lõikes 2 on määratud, et
lõhkematerjali võib käidelda demineerija kutsega päästeametnik, kellel on asjakohane
kutsekvalifikatsioon. Kvalifikatsioonitunnistuse saavad Päästeameti demineerijad siis, kui
läbivad asjakohase taseme demineerimiskoolituse.
Eelnõu §-s 4 määratletakse, et lõhkematerjali all mõistetakse eelkõige erinevaid erilaenguid,
kus demineerija täidab iseseisvalt laengu konteineri lõhkeainega või valmistab iseseisvalt
näiteks veekahuri padruneid. Lõhkeaine valmistamise all peetakse silmas kahekomponendilise
lõhkeaine kokkusegamist või näiteks improviseeritud lõhkeaine valmistamist õppuste
elluviimiseks. Üldjuhul kasutatakse demineerimistöödel juba tehases valmistatud
lõhkematerjali. Sisulisi muudatusi selles paragrahvis võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei tehta.
Eelnõu §-s 5 reguleeritakse lõhkematerjali omandamist, mille kohaselt on Päästeametil õigus
lõhkematerjali nii soetada kui ka vastu võtta (näiteks humanitaardemineerimisprogrammide
raames). Sisulisi muudatusi antud paragrahvis võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei tehta
Eelnõu §-s 6 kirjeldatakse tingimusi lõhkematerjali veol. Sisulisi muudatusi selles paragrahvis
võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei tehta.
Lõikes 1 nimetatakse õigusaktid, mille alusel ja millega kooskõlas toimub demineerimistööde
tegemiseks soetatud lõhkematerjali vedu. Soetatud lõhkematerjali veetakse üldiseks
liikumiseks avatud teedel liiklusseaduse ja autoveoseaduse ning nende alusel antud õigusaktide
kohaselt, arvestades §-s 6 sätestatud eritingimusi.
Lõike 2 kohaselt võib demineerimistööde tegemiseks vajaliku lõhkematerjali maksimumkogus
ühel transpordivahendil olla kuni 30 kg.
2
Lõike 3 kohaselt peab lõhkematerjali vedav veok olema alati varustatud kütusega kogu
teekonnaks ja veokis peab olema vähemalt üks toimiv sidevahend, näiteks mobiiltelefon või
raadiojaam.
Lõikes 4 sätestatakse reeglid eriti ohtliku lõhkematerjali veoks. Lõhkematerjali ohtlikkuse
määrab demineerimistööde juht vastavalt oma eriteadmistele. Eriti ohtlikku lõhkematerjali
vedavas veokis võib viibida ainult autojuht, ülejäänud meeskond peab paiknema saateautos.
Lõikes 5 määratakse demineerimistöö juhi kohustused, lähtudes leitud lõhkematerjali
ohtlikkusest ja veoteest. Demineerimistöö juht peab määrama ja otsustama eri ametkondade
kaasamise vajalikkuse, sõidukiiruse, pikivahe, veoühikute arvu või kaalu, teekonna ja muud
võimalikud toimingud lõhkematerjali võimalikult ohutuks veoks. Demineerimistöö juhi
otsused tuginevad väljaõppel saadud eriteadmistel.
Eelnõu §-s 7 sätestatakse lõhkematerjali hoiutingimused. Sisulisi muudatusi selles paragrahvis
võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei tehta.
Lõikes 1 määratakse lõhkematerjali hoidmise üldtingimused, mis peavad tagama lõhkematerjali
võimalikult suure ohutuse ja välistama lõhkematerjali sattumise kõrvaliste isikute kätte. Lõike 2
kohaselt tuleb soetatud või vastu võetud lõhkematerjali hoida väljaspool lõhketööde tegemist
alati laos. Lõige 3 sätestab ülejäänud kohad, kus väljaspool ladu võib lõhkematerjali hoida, et
tagada selle ohutus ja välistada võimalus lõhkematerjali sattumiseks kõrvaliste inimeste
valdusse. Peale lao võib lõhkematerjali hoida konteinerhoidlas, seifis või hoiupunktis
demineerimistööde tegemise kohal. Lõhkematerjali hoidmise demineerimistöö tegemise kohas
korraldab demineerimistöö juht. Lõikes 4 sätestatakse lõhkematerjali valvamise eest vastutavad
isikud ja määratakse lõhkematerjali lao valvamise tingimused. Lõhkematerjali ladu peab olema
kaitstud vähemalt tehnilise valvega, mis tähendab, et valveseadmestiku rakendumisel peab
sellele kohe reageerima turvaettevõtja turvatöötajate meeskond. Konteinerhoidlale ja seifile
määratakse vastutavad hoidjad. Demineerimiskoolituse tegemisel vastutab kasutatava
lõhkematerjali hoidmise eest hoiupunktis see instruktor, kes koolitab. Lõikes 5 sätestatakse
üldine ohutusreegel leitud või konfiskeeritud lõhkematerjali kohta, mida pole võimalik kohe
hävitada. Leitud või konfiskeeritud lõhkematerjali võib lühiajaliselt paigutada ohutusse kohta,
kuid mitte eluruumidesse. Näiteks maetakse lõhkematerjal ajutiselt maha või paigutatakse
ehitisse, kus on tagatud selle puutumatus.
Eelnõu §-s 8 reguleeritakse lõhkematerjali kasutamist ja hävitamist.
Lõikes 1 sätestatakse õigus kasutada lõhkematerjali üksnes siis, kui on tagatud lõhketööde
tegemise ohutus. Näiteks, pimedal ja halva nähtavusega ajal, kui pole võimalik tagada kontrolli
ohtliku ala üle, on lõhketööde tegemine keelatud. Erandina võib lõhkematerjali kasutada ainult
vahetu ohu tõrjumiseks, näiteks lastes veekahurist lõhkeseadeldist või muud pommikahtlusega
eset. Lõike 2 kohaselt tuleb igasugune lõhkematerjal, mille vedu hävituskohale on liiga ohtlik,
hävitada kas kohapeal või siis leiukoha vahetus läheduses. Näiteks on ohtlik vedada
hävituskohale tundmatu konstruktsiooniga lõhkeseadeldist või lahingumoona, mille sütik ei
võimalda selle ohutut transporti. Lõikes 2 sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva regulatsiooniga
ei tehta.
Kolmandas peatükis esitatakse uus regulatsioon – nõuded lõhkamiskohale.
3
Eelnõu §-s 9 sätestatakse üldnõuded lõhkamiskohale.
Lõike 1 kohaselt peavad lõhkamiskoha asetus, rajatised ja tähistused lõhkamiskoha kasutamisel
tagama seal viibivate ja läheduses olevate isikute ohutuse. Lõhkamiskoht peab olema ehitatud
ja tähistatud nii, et oleks tagatud lõhkamiskoha läheduses viibivate isikute turvalisus. Eelkõige
tagatakse turvalisus kaitserajatistega ja selgelt nähtava märgistusega. Lõhkamiskoha ehitised
peavad vastama ehitistele esitatavatele nõuetele ja muudele asjakohastele nõuetele (nt
tuleohutus-, keskkonnanõuded jt).
Lõike 2 kohaselt määrab ohuala suuruse enne lõhkematerjali hävitamise algust
demineerimistöö juht, kes peab ohuala määramisel arvestama ohtu vähendavate rajatiste
olemasolu, looduslike ja tehisoludega, lõhkematerjali maksimumkogust, mida on
lõhkamiskohas korraga lubatud hävitada, ning muid lõhkematerjali lõhkamist iseloomustavaid
keemilisi, füüsikalisi ja tehnilisi näitajaid.
Lõike 3 kohaselt ei või ohualasse jääda elamuid ega muid iga päev kasutatavaid hooneid.
Ohualas võivad äärmisel vajadusel olla tehnorajatised (nt pumbajaam, ladustuspaik vms).
Lõike 4 kohaselt sätestatakse, et siinse määruse nõuetele vastavad alalised lõhkamiskohad
määrab ja nende kasutuseeskirjad kehtestab Päästeamet. Kui Päästeamet ei ole määranud, et
lõhkamiskoht on alaline, kehtivad sellele ajutise lõhkamiskoha nõuded. Kasutuseeskiri
koostatakse igale harjutusväljale eraldi, lähtudes selle asukoha ja kasutusvaldkonna eripäradest.
Eelnõu §-s 10 sätestatakse lõhkamiskoha tähistamise nõuded.
Lõike 1 kohaselt peab lõhkamiskoha tähistus tagama selle eristumise ümbritsevast ja takistama
kõrvaliste isikute juhusliku pääsu lõhkamiskohale. Lõhkamiskoha tähistamise tagab see isik,
kelle valduses lõhkamiskoht on. Tähistus tuleb paigaldada nii, et tähistus tavaoludes kaotsi ei
läheks, samuti peab valdaja kontrollima tähistuse olemasolu ja esimesel võimalusel asendama
puuduva tähistuse. Oluline on, et juba ohuala määramisel tuleb arvestada selle tähistamisega.
Ohuala määramisel tuleks võimaluse korral ära kasutada looduslikke ja tehislikke (nt laudtee,
rada vms) takistusi või märke, mis tagaksid tähistuse parema nähtavuse ja oleksid ka
looduslikuks takistuseks.
Lõike 2 kohaselt ümbritsetakse alaline lõhkamiskoht piirdeaiaga ja tähistatakse piirimärgiga.
Piirimärk kinnitatakse piirdeaiale nii, et selle juurest on näha eelmine ja järgmine piirimärk.
Seejuures tuleb arvestada looduslikke ja geograafilisi erisusi, et märgi vaatajal tekiks arusaam
tähistatud territooriumist.
Lõike 3 kohaselt peab alalise lõhkamiskoha piirdeaed olema vähemalt 2 meetrit kõrge ja seda
peab ümbritsema 2 meetrilaiune piirisiht. Piirisihi eesmärk on takistada lõhkamiskoha kõrvale
juhuslikult sattunud isikute ja loomade edasist liikumist lõhkamiskohale.
Lõike 4 kohaselt peab piirimärk olema paigaldatud viisil, mis tagaks märgi püsimise terve
lõhkamiskoha kasutusaja kestel. Lõike 5 alusel kehtestatakse piirimärgi kujutis käesoleva
määruse lisa kohaselt
Lõike 6 kohaselt ei kohaldata käesoleva paragrahvi nõudeid alalise lõhkamiskohana kasutataval
Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljal ja lasketiirul, kuna neil territooriumitel lähtutakse
nõuetest, mis on kehtestatud kaitseministri 28. detsembri 2010. a määruses nr 26 „Kaitseväe ja
4
Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded ja kasutamise kord“ (edaspidi
määrus nr 26). Kuivõrd määruses nr 26 kehtestatud nõuded tagavad Kaitseväe ja Kaitseliidu
harjutusväljal ning lasketiirus ka lõhkematerjali hävitamiseks vajaliku ohutuse, ei ole nendes
kohtades vaja lähtuda käesoleva määruse nõuetest.
Lõike 7 kohaselt peab ajutine lõhkamiskoht olema tähistatud mehitatud valvega, et tagada selle
eristumine ümbritsevast ja takistada kõrvaliste isikute juhuslik pääs lõhkamiskohale.
Eelnõu §-ga 11 tunnistatakse kehtetuks kehtiv siseministri 27. septembri 2010. aasta määrus nr
50 „Päästeameti poolt lõhkematerjali käitlemise kord“.
Eelnõu §-s 12 määratakse määruse jõustumise aeg. Määrus jõustub 15. mail 2020. aastal, kui
jõustuvad ka eelnõu aluseks olevad päästeseaduse muudatused.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole Euroopa Liidu õigusega seotud.
4. Määruse mõju
Kuigi eelnõu kohaselt kehtestatakse määrus uue terviktekstina, seisneb sisuline muudatus
nõuete kehtestamises lõhkamiskohtadele. Määrusel on sotsiaalne mõju, samuti mõju
riigiasutuse töökorraldusele. Teistes mõjuvaldkondades mõju ei tuvastatud.
1) Mõju riigiasutuse töökorraldusele, sotsiaalne mõju
Mõju sihtrühm
Päästeamet, sihtrühm on 811 demineerimistöödega kokkupuutuvat päästeametnikku. Sihtrühma
suurus on väike, arvestades riigiasutuste arvu kokku.
Avalduv mõju ja mõju olulisus
Sihtrühma senine toimimine võrreldes varasemaga märkimisväärselt ei muutu. Muudatuse
tulemusena on demineerijatel senisest parem kontroll lõhkamiskohtadeks kasutatavate alade ja
lõhatavate esemete üle, seega paraneb töö efektiivsus ja suureneb ohutus. Ohutusnõuete
tagamine ennetab õnnetusi. Seega aitab kavandatud muudatus vähendada demineerijate
vigastuste ja vigastussurmade arvu. Mõju ulatus on väike, sest kohanemisraskusi muudatusega
ei kaasne. Mõju sagedus on ilmselt keskmine. Näiteks, 2019. aastal hävitati lõhkematerjali
1033 korral (nt 2016. aastal 843), neist 204 korral tehti seda leiukohal ja 829 korral
lõhkamiskohtades. See tähendab, et lõhkamiskohta viidi ja seal hävitati lõhkekehi 80%
juhtudest. Ebasoovitava mõju risk on väike, kuna ohutus eelduslikult suureneb ja sellega
välditakse õnnetusohte. Muudatus on valdavalt positiivse mõjuga, kuna lõhkematerjali
hävitamisel tagatakse ohutus.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väike, aga positiivne.
2) Sotsiaalne mõju (mõju tervisele)
Mõju sihtrühm
1
Päästeameti peadirektori 9. märtsi 2020. a kinnitatud käskkirja nr 1.1-3.1/51 alusel.
5
Avalikkus ehk isikud, kes võivad sattuda lõhkamiskoha lähedusse. Inimeste arvu, kelle ohutus
lõhkamiskohtade ohutusnõuete kehtestamisega tagatakse, on raske hinnata (metsas jalutajad,
seenelised jne), kuid eelduslikult on sihtrühma suurus alla 1000 elaniku, ehk väike.
Avalduv mõju ja mõju olulisus
Kavandatava muudatuse eesmärk on tagada lõhkematerjali hävitamisel nii Päästeameti
teenistujate kui ka võimalike kõrvaliste isikute ohutus. Selgete ohutusmärgistustega
vähendatakse võimalust, et juhuslikud jalutajad ei satuks lõhkamisalale ega saaks viga. Seega
aitab muudatus vähendada vigastuste ja vigastussurmade arvu. Mõju ulatus on väike, kuna
muudatusega ei kaasne kohanemisraskusi. Mõju avaldamise sagedus on samuti väike –
muudatusega puututakse kokku harva ja ebareeglipäraselt. Mõju on positiivne, kuna nõuete
kehtestamine aitab tagada kõrvaliste isikute ohutuse – inimesed on teadlikud lõhkamiskoha
asukohast ja seal valitsevast ohust, seega on välistatud, et lõhketööde paika võiks sattuda
juhuslik inimene ega ole ka võimalust, et ta võiks viga saada. Kõige ohutum on lõhkematerjal
ja plahvatusohtlik ese hävitada selleks ettevalmistatud kohas, et plahvatusega kaasnev kildude
laialilend, tugev heli, lööklaine ja kuumus oleksid piiratud alal, kuhu kõrvalised isikud ei pääse.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väike, aga positiivne.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Ajutiste lõhkamiskohtade tähistamisel jätkatakse varasema praktikaga ja lisakulu Päästeametile
ei kaasne.
Eelnõuga kehtestatakse nõuded ka alalistele lõhkamiskohtadele. See ei too kaasa olulist mõju
Päästeameti eelarvele. Päästeameti kasutatavaid alalisi lõhkamiskohti planeeritakse
Siseministeeriumi valitsemisala kinnisvara arengukava kohaselt ja koos vajaliku eelarvega
(investeeringuks ja edasiseks haldamiseks). Alalised lõhkamiskohad, mis peavad vastama
siinse määruse nõuetele, kinnitab Päästeamet. Täpseid kulusid on keeruline prognoosida, kuna
iga alalise lõhkamiskoha maa-ala, kasutamise eripära ning olemasolevad looduslikud ja
tehisolud on erinevad.
Lõhkamiskoha tähistamise nõudeid, mis eelnõuga sätestatakse, ei kohaldata alalise
lõhkamiskohana kasutataval Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljal ja lasketiirus, kuivõrd
nendes rakendatakse määruses nr 26 kehtestatud ohutusmeetmeid. Seega, lisakulutusi viidatud
nõuete kasutuselevõtuga ei kaasne.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 15. mail 2020. aastal.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Sotsiaalministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,
Kaitseministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ning arvamuse
avaldamiseks Päästeametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile,
Häirekeskusele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.
6
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SIM/20-0402 - Päästeameti poolt lõhkematerjali käitlemise kord ja nõuded lõhkamiskohale
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 23.04.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/074908ad-3853-4142-a0b4-bc9ad7573c89
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/074908ad-3853-4142-a0b4-bc9ad7573c89?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main