dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Aruande edastamine

Sotsiaalministeerium · 6. aprill 2020
Viit
1.1-8/1205-1
Registreeritud
6. aprill 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus SA
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-8 Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes
Toimik
1.1-8/2020
Vastutaja
Norman Põder (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
6. mai 2020

Failid

  • 📎90008123_2019.bdoc429 KB
  • 📎E-kiri.pdf115 KB
  • 📎SA_HNRK_noukogu_aruanne_2019.asice508 KB

Sisu (failidest)

SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus Reg. Kood 90008123 KONSOLIDEERITUD aruandeaasta aruanne Aruandeaasta algus: 01.01.2019 Aruandeaasta lõpp: 31.12.2019 Aadress: Sadama 16 90502 Haapsalu Sidevahendid: telefon: +372 4725400 e-post: [email protected] www.hnrk.ee SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne ..................................................................................................................3 Organisatsiooni tegevus............................................................................................................... 3 Investeeringud ja soetused ............................................................................................................................... 5 Energiatarbimine ............................................................................................................................................... 5 Personalitöö ................................................................................................................................ 5 Töötajate rahulolu ja tunnustamine .................................................................................................................. 6 Koolitus- ja teadustegevus ................................................................................................................................ 7 Ravitöö ....................................................................................................................................... 7 Ravitöö statistilised näitajad ............................................................................................................................. 8 Meeskonnatööde toimumine ja eesmärkide täitmine. ..................................................................................... 9 Kõrgtehnoloogiliste vahenditega osutatud teenused ..................................................................................... 10 Patsientide tagasiside ...................................................................................................................................... 10 Majandustegevuse aruanne ............................................................................................... 12 Bilanss .............................................................................................................................................................. 12 KONSOLIDEERITUD BILANSS (eurodes) ....................................................................................... 13 KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE (eurodes)......................................................................... 14 KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE (eurodes) ........................................................... 15 NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE (eurodes) .............................................................................. 16 Raamatupidamise aastaaruande lisad ........................................................................................ 17 Lisa 1. Kasutatud arvestuspõhimõtted ........................................................................................................... 17 Lisa 2. Kontserni tütarettevõtted ................................................................................................................... 22 Lisa 3. Raha (eurodes) .................................................................................................................................... 23 Lisa 4. Nõuded ja ettemaksed (eurodes) ........................................................................................................ 23 Lisa 5. Varud (eurodes) ................................................................................................................................... 24 Lisa 6. Materiaalne põhivara (eurodes) .......................................................................................................... 24 Lisa 7. Laenukohustused (eurodes) ................................................................................................................ 25 Lisa 8. Muud kohustised ja saadud ettemaksed (eurodes) ............................................................................ 25 Lisa 9. Võlad töövõtjatele (eurodes) ............................................................................................................... 26 Lisa 10. Tulu ettevõtlusest (eurodes) ............................................................................................................. 26 Lisa 11. Majandamiskulud (eurodes) .............................................................................................................. 26 Lisa 12. Tööjõukulud (eurodes) ...................................................................................................................... 27 Lisa 13. Muud tegevuskulud (eurodes) .......................................................................................................... 27 Lisa 14. Muud finantstulud ja –kulud (eurodes) ............................................................................................ 27 Lisa 15. Annetused ja toetused (eurodes) ...................................................................................................... 28 Lisa 16. Seotud osapooled (eurodes) ............................................................................................................. 29 Lisa 17. Emaettevõtte konsolideerimata bilanss (eurodes) ........................................................................... 30 Lisa 18. Emaettevõtte konsolideerimata tulemiaruanne (eurodes) ............................................................... 31 Lisa 19. Emaettevõtte konsolideerimata rahavoogude aruanne (eurodes) ................................................... 32 Lisa 20. Emaettevõtte konsolideerimata netovara muutuste aruanne (eurodes) ......................................... 33 2 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Tegevusaruanne SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse (HNRK) põhitegevus on osutada ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi ning teisi seonduvaid tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid. 2019. aasta oli SA Haapsalu Neuroloogilisele Rehabilitatsioonikeskusele kuueteistkümnes sihtasutusena. Neljandat korda esitatakse majandusaasta aruanne konsolideerituna koos tütarettevõtte HNRK Abivahendikeskus OÜ tulemustega, 2018. aastast on konsolideeritud aruande osa ka HNRK Toetusfond SA tulemused. Jätkati haigla arengukava ja 2019. aasta tegevuskava järgseid tegevusi, pöörates suurimat tähelepanu personali ja raviteenuste arendamisele patsiendikeskse lähenemise võtmes. Põhitegevus, raviteenuse müük Eesti Haigekassale (EHK), moodustas 2019. aasta laekumisest 75,9 % (2018. aastal samuti – 75,9%). Taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid osutati 2019. aastal haiglas kokku 29 896 voodipäeval. EHK rahastas 2019. aastal 26 402 ehk 88,31% voodipäevadest. Nii haigla personal, seadmed ja ruumid kui ka majanduslik olukord võimaldavad jätkuvalt pakkuda kaasaegsel tasemel kvaliteetset taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenust. HNRK missioon: Rohkem toimekaid ja rahulolevaid inimesi kaasaegse neurorehabilitatsiooni tulemusena. HNRK visioon: Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus on Põhjamaade ja Baltikumi kaasaegseim neurorehabilitatsioonikeskus, mis pakub terviklikku ja inimkeskset teenust akuutsest varajasest taastusravist sotsiaalse rehabilitatsioonini ning on maailmas tunnustatud valdkondlik teadus- ja pädevuskeskus. Organisatsiooni tegevus HNRK tegevus tugineb suuresti 2018. aasta detsembris haigla nõukogu poolt kinnitatud HNRK arengukavale aastateks 2019-2021 ning strateegilistele suundadele aastani 2035. 2019. aastal lähtuti selleks aastaks koostatud tegevuskavast. HNRK lähtub oma tegevuses EQUASS-i kvaliteedistandardist. Sertifikaat uuendati edukalt 2019. aastal kehtivusega kaks aastat. Aasta jooksul on toimunud erinevad kokkulepitud sisehindamise protsessid: regulaarselt on antud tagasisidet haiguslugude sisust ja vormistamisest, epikriiside saatmisest, teenuste raviarvetele kandmisest, kõrgtehnoloogiliste vahendite kasutamisest, töötajate koormustest jne. HNRK ajaleht Keskustelu ilmus 2019. aastal planeeritult kaks korda – juulis ja detsembris. HNRK ajaleht edastati paberkandjal olulisematele koostööpartneritele, HNRK töötajatele ning patsientidele. HNRK kommunikatsioonistrateegias kirjeldatud koosolekute süsteem toimib hästi. Toimus haigla üldkoosolek, regulaarselt toimuvad nii haigla iganädalased infokoosolekud kui osakondade koosolekud. Toimivad HNRK koduleht ja Facebooki leht. IT-valdkonnas toimus oluline edasiminek küberturvalisuse vallas: HNRK soetas uue kaasaegse funktsionaalsusega tulemüüri Fortigate ja segmenteeris arvutivõrgu. Samuti ühines HNRK digiregistratuuriga ning valmistus üleminekuks uuele haigekassa arvete saatmise ja lepinguhalduse süsteemile. Haigla põhitegevust toetab abivahendite valdkonnas jätkuvalt osaühing HNRK Abivahendikeskus, mille ülesandeks oli patsientidele kvaliteetsete abivahendite soovitamine, kohandamine, müümine ja rentimine. 2018. aastal asutatud HNRK Toetusfondile 2019. aastal juhti ei palgatud, kuid elluviidud heategevusprojektid olid igati positiivsed. Ehitasime HNRK tegevus- ja mänguparki laste mänguväljaku, kus erivajadusega ja tavalapsed saavad koos mängida, ronida, kiikuda jne. Selle projekti toetajaid oli 3 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne mitmeid: Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi, Kanada Akadeemiliste Naiste Selts, PZU kindlustuse sõbrad, heategevuslik Teatejooks ja Haapsalu linn. Teine heategevuslik suurprojekt oli Tyromotion ülajäseme treeningkomplekti soetamine, mille suurtoetajaks olid Rahvusvahelise Lions organisatsiooni heategevusfond (LCIF) ja Eesti piirkonna lionid ning Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond. Sügisel toimus Mesikäpa heategevuskampaania, millega koguti raha seisulaudade ostmiseks ning teraapiaväliste grupitegevuste organiseerimise võimaldamiseks lastele. Lisaks oli väiksemaid heategevusalgatusi, näiteks Pluss kohvikute annetus. Samuti jätkus heategevuslik lasteteatrite projekt ning lasteosakonnas alustas külaskäike Pipi. Uue algatusena sõlmiti koostöölepe Innokaga, et kord kuus toimuksid robootika- ja teadusalased kokkusaamised HNRK patsientidele. HNRK personal on panustanud ühiskondlikku valdkonnapõhisesse tegevusse: aasta vältel on kaks haigla töötajat olnud seotud taastusravi ja rehabilitatsiooni valdkonna erialaseltside juhatuse tööga, osaletud on valdkonna infopäevadel ja aruteluseminaridel. Haigla töötajad on teinud nii Eestis kui välismaal koolitusi eesmärgi püstitamisest rehabilitatsioonis. HNRK juhataja oli kaasatud riiklikusse arendusprojekti RFK Eestis kasutuselevõtmise analüüsimiseks. Kevadel avaldati koostöös Liikumistervise innovatsiooni klastri, Tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse, Tartu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumiga avaldada trükis „Seljaajukahjustus – kuidas edasi?“, mis kirjeldab erinevaid seljaajukahjustusega seotud teemasid. Toimus arvukalt HNRK külastusi, mille raames on Eesti ja välismaa inimestele tutvustatud HNRK ja TERE KK tegevusi ning taastusravi ja rehabilitatsiooni üldisemalt. 2019. aastal tegeleti HNRK juurdeehituse planeerimisega. Detsembrikuus toimunud Haapsalu linnavolikogu koosolekul võeti vastu HNRK detailplaneering. Kinnitamisprotsess jääb aastasse 2020. 2019. aastal valmistati ette HNRK funktsionaalse arengukava I etapp, mis saadeti 2020. aasta alguses sotsiaalministrile kinnitamiseks. HNRK oli 2019. aastal kaasatud mitme õppeasutuse õpetamistegevusse. HNRK toimis praktikabaasina 2019. aastal 76 õppurile, kellest eestlasi oli 64 ja välismaalasi 12. Lisaks 16 töövarju. Kokku juhendati tudengeid 2019. aastal 13 223 tundi, 2018. aastal 13 568 tundi. HNRK osaleb aktiivselt Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži ning Haapsalu Kutsehariduskeskuse õppekavade täitmisel. 4 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Investeeringud ja soetused Haigla investeeris 2019. aastal põhivarasse 359,7 tuhat eurot, sellest lõpetamata ehitus 156,5 tuhat eurot ning tütarettevõte HNRK Abivahendikeskus OÜ 2019. aastal põhivarasse ei investeeritud. 2018. aastal investeeris haigla põhivarasse 343,5 tuhat eurot ja tütarettevõte HNRK Abivahendikeskus OÜ ei investeerinud ka sel aastal põhivarasse. Väikevahendeid soetati 2019. aastal 86,8 tuhande euro eest, 2018. aastal 82,9 tuhande euro eest. Olulisimad soetused 2019. aastal olid Tyromotion ülajäseme treeningvahendite komplekt ning HNRK tegevus- ja mängupargi II ehitusetapi soetused. Energiatarbimine CO2 meetmete müügist rahastatuna 2012. aastal teostatud projektiga muudeti haiglahoone energiasäästlikumaks. Kokkuhoid halduskuludelt on projektieelse ajaga võrreldes jätkuvalt suur. Kütte- energiat kulus 2019. aastal 504 MWh, 2018. aastal 507 MWh (Joonis 1). Säästlikumast tarbimisest kokku hoitud summad investeeritakse sarnaselt eelmiste aastatega haigla töökeskkonna kaasajastamisse. Mõnevõrra suurenenud halduskulu on tingitud patsientide hulga kasvust ning uute seadmete efektiivsemast/suuremast kasutamisest. 1200 1000 903 828 848 810 800 600 470 507 504 463 411 412 388 400 200 0 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Joonis 1. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskus kütteenergia tarbimine haiglahoones renoveeritud 5367 m2 kohta 2009. – 2019. aastal. Personalitöö Personalitöö on jätkuvalt üks olulisimaid ja aasta-aastalt keerukamaid väljakutseid HNRK administreerimistöös. Kõige suuremaks väljakutseks on uute töötajate leidmine. HNRK personalitööd iseloomustab avatud suhtumine: peame oluliseks töötajatelt saadud tagasisidet. Aasta esimeses kvartalis viidi läbi arenguvestlused, mille kokkuvõtted arutati läbi haigla juhtkonna tasandil. Arenguvestlustesse andsid sisendit 2018. aasta lõpus läbi viidud rahulolu-uuringu tulemused. Uusi töötajaid koolitati sissejuhatavalt, tutvustades haiglat, selle missiooni, visiooni, põhiväärtusi ning üldisi tegutsemisprintsiipe; töötajatega vesteldi katseaja lõpus. Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses on seisuga 31.12.2019 154 töötajat (Tabel 1), kellest kümme oli lapsehooldus- või sünnituspuhkusel. Kakskümmend üks töötas osalise tööajaga. Aasta lõpu seisuga oli ka kaks käsunduslepinguga töötajat. 2019. aasta suvel abiarste ei kaasatud, kuid oli 2 abiõde ning 2 arst-residenti. Personali hulgas oli kuus Euroopa Liidu riikidest pärit inimest. Töötajate arv kasvas 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga 1,6%. Töötajate keskmine vanus on 5 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne aastatega kasvanud: 2019. aastal 46,69 aastat, 2018. aastal 46,01 aastat, 2017. aastal 46,6 aastat, 2016. aastal 45,7 aastat, 2015. aastal 45,4 aastat ja 2014. aastal 45,5 aastat. Tabel 1. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse töötajate arv 2019. ja 2018. aastal. 31.12.2019 31.12.2018 Arstid 5 6 Õed 20 21 Hoolduspersonal 32 31 Rehabilitatsiooni valdkonna tippspetsialistid 42 42 Rehabilitatsiooni valdkonna spetsialistid 11 7 Teised töötajad 44 45 Töötajad kokku 154 152 Töötajatele arvestatud töötasu koos maksudega oli 2019. aastal 2,92 milj, eurot, 2018. aastal 2,72 milj. eurot ja 2017. aastal kokku 2,43 milj. eurot. Haigla keskmine brutopalk oli 2019. aastal 1225 eurot kuus. 2018. aastal oli vastav näitaja 1158 eurot kuus. Sihtasutuse juhatuse teenistustasu koos sotsiaalmaksuga moodustas 2019. aastal kokku 75,6 tuhat eurot ja aastal 2018 oli see 96,8 tuhat eurot. Nõukogu liikmete tööd tasustati 2019. aastal kokku koos sotsiaalmaksuga 21,1 tuhande euroga, 2018. aastal summa oli 18,5 tuhat eurot. Töötajate rahulolu ja tunnustamine 2019. aastal läbi viidud töötajate rahulolu-uuringust võttis osa 78,26% töötajatest. Väited, mille kohta töötajate hinnangut küsiti, olid samad, mis aasta varem ning ka vastuste-skaala oli sama – hindeid sai anda 4 palli skaalal. 2019. aasta rahulolu-uuringu keskmiseks hindeks kujunes 3,47, mis on läbi aegade teine tulemus (joonis 2). 3,6 3,54 3,55 3,5 3,47 3,44 3,45 3,41 3,39 3,39 3,4 3,35 3,3 3,28 3,25 3,2 3,15 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Joonis 2. HNRK töötajate rahulolu-uuringute keskmised tulemused 2013-2019. Töötajate rahulolu on jätkuvalt valdavalt hea või väga hea. Kui 2019. aastal olid enamuste küsimuste keskmised hinded veidi madalamad kui 2018. aastal, siis teistest erinev oli väide ’HNRK’s toetatakse töötajate arengut’, mille keskmine hinne tõusis 3,63’lt 3,66’ni. Kõrgeima keskmise hinde said 2019. aastal väited: tunnen uhkust HNRK üle ja olen rahul, et kuulun siia ettevõttesse (3,68); usun, et HNRK 6 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne on hästi juhitud (3,67); olen teadlik HNRK missioonist, visioonist, eesmärkidest ja tulemustest (3,67). Eelmise aastaga võrreldes jäi samaks väite ’ma tean hästi, mida minult minu töökohal oodatakse’ (3,63). Kõige ulatuslikumalt langes väite ’minu otsene juht püstitab arusaadavaid eesmärke ja tööülesandeid ning selgitab neid piisavalt’ (3,62 → 3,42). Rahulolu-uuringu tulemused on läbi arutatud osakondade koosolekutel ning juhatuse kabinetis, samuti HNRK nõukoguga. Töötajate rahulolu-uuring on plaanis korraldada ka 2020. aastal. Traditsiooniliselt peeti 2019. aastal oluliseks töötajate tunnustamist ja motiveerimist palgaga mitte seotud tegevuste näol. HNRK töötajate suvepäev peeti Läänemaal Puise nina puhkekeskuses (osales 80 inimest), jõulupidu kõikidele töötajatele Haapsalu piiskopilinnuse vastavatud muuseumis (osalejaid 165) . Haigla toetab sportimisvõimalusi: kord nädalas saab ujuda Haapsalu veekeskuses ja osaleda Pilatese treeningul HNRK ruumes, lisaks on HNRK töötajad oodatud kasutama haigla jõusaali. Tavapäraselt toetas haigla töötajate osalemist SEB Maijooksul ja Sügisjooksul, esimesel osales 21, teisel 15 inimest. Koos käidi 4 korda teatris. Aasta jooksul tähistati elu- ja tööjuubeleid, korraldati väikesi üllatusi. Aasta teoks valiti 2019. aastal patsientide vaba aja sisustamisele pühendatud tegevuste organiseerimine. 2019. aastal tunnustasime seitset aasta töötajat: hooldajad Kelli Rõõmussaar ja Helbe Mettis, füsioterapeut Ines Margato, õde Kerly Pärn-Lõps, haldustöötajad Alya Roide ja Klaarika Liivmaa, personalitöötaja Marge Jõgisaar. Töötajate tunnustamispõhimõtted toimivad ning on teada kõigile osapooltele. Koolitus- ja teadustegevus 2019. aastal oli edukas koolitusaasta. 2019. aastal olid haigla koolituskulud kokku 67,27 tuhat eurot, mis teeb 2,30 % aasta tööjõukuludest, vastavalt 2018. aastal 62,71 tuhat eurot, mis oli 2,31 % aasta tööjõukuludest. 2019. aastal toimus 26 sisekoolitust. 18 koolitust viidi läbi koolitajate poolt väljastpoolt HNRK-d. Kokku osales neil üle 151 erineva HNRK töötaja. 82 töötajat käis 83 koolitusel väljapool HNRK- d, sh. 11 koolitust ja konverentsi välismaal. Neist olulisemad olid WCPT 2019 – World Congress of Physical Therapy – Genfis Švetsis (4 osalejat), ISCoS 2019 – International Spinal Cord Society – Nice’is Prantsusmaal (2 osalejat), EFIC11 – 11th Congress of the European Pain Federation – Valencias Hispaanias (2 osalejat), EUPPT Congress 2019 – Utrechtis Hollandis (2 osalejat). Esitati üks poster- ettekanne. Tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse (TERE KK) projekti periood 2016-2019 lõppes. 2019. aastal toimus lõppeva perioodi kokkuvõtete tegemine ning uue perioodi taotluse ette valmistamine. TERE KK tegevustest ning uuringutest tehti kokkuvõtted, millel on potentsiaali teadusajakirjades avaldamiseks. Lisaks osaletakse ühes rahvusvahelises teadusprojektis ja ühes rahvusvahelises arendusprojektis. Viimase raames on HNRK katsetanud eluslabori printsiipe ülepiiriliste toodete testimise näol koostöös kahe ettevõttega. Esmakordselt HNRK ajaloos viisime läbi patsiendi kvalitatiivsed tagasiside uuringud. Uuritavateks selja- ja peaajukahjustusega inimesed, kes saanud statsionaarset taastusravi. Uuring oli kooskõlastatud eetikakomiteega. Kolm HNRK töötajat õpib välismaises kraadiõppes: kaks magistrantuuris ja üks doktorantuuris. HNRK raamatukogu kasutatakse töötajate ja praktikantide poolt aktiivselt. Rahvusvahelisi valdkonna teadusajakirju käib raamatukogus kaks: Clinical Rehabilitation ja Spinal Cord. 2019. aastal sõlmiti leping Tartu Ülikooli Kliinikumi Medinfokeskusega, et HNRK töötajad saaksid kasutada andmebaase. Ravitöö 2019. aastal osutas HNRK taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid statsionaarselt 2365 haigusjuhul ning ambulatoorselt 1677 haigusjuhul. Kokku mahus 4 222 758,30 eurot. 7 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Ravitöö statistilised näitajad Põhitegevusega otseselt seotud teenustest moodustas 2019. aastal raviteenuste müük Eesti Haigekassale 80,2% mahus 3 387 902,17 eurot. 2018. aastal olid vastavad näitajad 80,06 % mahus 3 019 726,46 eurot. Statsionaarseid taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid osutati 2019. aastal kokku 29 896, 2018. aastal kokku 30 449 voodipäeva. Eesti Haigekassa poolt finantseeritud voodipäevi oli 2019. aastal 26 402, mis on 88,31% kõigist haigla voodipäevadest. Liikluskindlustuse finantseeritud statsionaarseid juhtusid oli 120 (1 657 voodipäeva) (5,5% kogujuhtudest;) ning ambulatoorseid juhtusid 4. Eesti Töötukassa rahastusel osutasime statsionaarset tööalast rehabilitatsiooni 4 juhul (kokku 26 voodipäeva) ning 75 ambulatoorsel juhul. Teraapiafondi rahastusega osutasime taastusraviteenuseid 153 juhul. 2019. aasta veebruari algusest osutab HNRK taas sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid, kokku oli 23 lugu. Kindlustusseltside proportsioon teenuste rahastamisel on võrreldes eelmiste aastatega madalam: 2019. aastal 5,66%, 2018. aastal 7,84 %. Isemaksjate osakaal seevastu aga kõrgem: 2019. aastal vastavalt 9,31% (2018. aastal vastavalt 7,59 %). Teiste rahastajate osakaal sarnane eelmise aastaga: 2019. aastal 4,8% (2018. aastal 4,51%). Põhitegevuse mahu jaotus rahastajati on esitatud joonisel 3. kindlustusseltsid; 238921,09; 6% muu; 202717,60; 5% isemaksjad; 393217,44; 9% EHK; 3387902,17; 80% Joonis 3. Põhitegevuse mahu jaotus rahastajati (€), 2019. aastal Tabel 2. Statsionaarsete ja ambulatoorsete ravijuhtude arv ja ravi kestvus 2013. - 2019. aastal. Aasta Voodihõive Keskmine ravijuhu Statsionaarsete Ambulatoorsete (%) kestvus (päevades) ravijuhtude arv ravijuhtude arv 2013 80 11,0 2 565 860 2014 80 11,2 2 570 1 496 2015 79 11,8 2 378 1 440 2016 78 11,8 2 377 1 550 2017 83 12,1 2 448 1 662 2018 84 12,6 2 406 1 635 2019 83 12,3 2 365 1 677 8 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Tulenevalt HNRK arengukavast on haigla jaoks olulised aktiivsel taastusravil viibivad patsiendid. 2019. aastal oli nende voodipäevade osakaal 39% kogu haigekassale müüdud voodipäevade hulgaks. Laste taastusravi voodipäevade osakaal oli 25%. Toetava taastusravi ehk kroonilises seisundis inimeste taastusravi voodipäevade osakaal oli 36%. Joonisel 4 on toodud haigekassa voodipäevade jaotus 2018. aastal ja 2019. aastal. 2019. aastal oli aktiivse taastusravi vajadusega lapsi rohkem kui 2018. aastal: insuldijärgne seisund, traumaatilise seljaajukahjustuse järgne seisund jne. EHK- EHK- EHK- lapsed; EHK- lapsed; akuutsed; 6 694; 25% akuutsed; 6 575; 24% 10 226; 10 711; 39% 40% EHK- EHK- kroonilised; kroonilised; 9 421; 36% 9 731; 36% Joonis 4: Haigekassa voodipäevade jaotus 2018. ja 2019. aastal. Sarnaselt eelmiste aastatega tegi HNRK haigekassale 2019. aastal teenust osutades ületööd, kuid mitte nii suures ulatuses kui 2018. aastal: ületöö proportsioon osutatud kogumahust vastavalt 1,24% ja 3,5%. Nõudlus HNRK teenustele, iseäranis statsionaarsetele teenustele on suur. 2019. aastal õnnestus järjekorda siiski veidi lühendada võrreldes eelmise aastaga. Ravijärjekorras olevate patsientide arv on toodud Tabelis 3. Tabel 3. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse taastusravi teenuse ravijärjekorras olevate patsientide arv 2017. - 2020. aasta alguse seisuga. Kokku Statsionaarne Ambulatoorne 1. jaanuar 2017 1 594 1 407 187 1. jaanuar 2018 1 126 976 150 1. jaanuar 2019 1 267 1 122 145 1. jaanuar 2020 1 202 951 151 Meeskonnatööde toimumine ja eesmärkide täitmine. Ravitöö on jätkuvalt korraldatud diagnoosipõhiste meeskondadena, mis on end õigustanud. 2017. aastat alustati uue struktuuriga, kus professioonipõhistest osakondadest said diagnoosipõhised osakonnad. 2019. aastal viidi kokku läbi 1353 meeskonnatööd. Meeskonnatööde hulk on aastatega tõusnud (joonis 5). Neist peaaegu 80% osales ka patsient ning 8% ka patsiendi lähedane. Meeskonnatöö järjepidev läbiviimine, tõhusam ja patsiendikesksem dokumenteerimine ning lähedaste kaasamine on ka 2020. aasta prioriteetne eesmärk. Meeskonnatööde üheks eesmärgiks on püstitada 9 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne patsiendikeskseid eesmärke, mis on sihitatud patisendi igapäevase toimetuleku ning sotsiaalse osalemise parendamiseks. 1600 200 1400 1340 1353 180 160 1200 1058 140 1000 902 120 800 749 85,03 84,69 100 74,7 79,9 600 80 38,85 60 400 40 200 4,55 5,01 10,97 8,78 1,07 20 0 0 2015 2016 2017 2018 2019 meeskonnatööde hulk pats osalemise % lähedase osalemise % Joonis 5. Meeskonnatööde hulk, patsientide ja patsiendi lähedaste osalemise protsent, 2015-2019. Kõrgtehnoloogiliste vahenditega osutatud teenused Kõrgtehnoloogiliste vahendite kasutamine on HNRK teenuste osutamisel lisaväärtuseks ja meie teenuste eripäraks. Nende vahendite kasutamist korraldame ja jälgime igapäevaselt ning nende rakendamine on aasta aastalt tõusnud. 2019. aastal kasutati erinevaid kõrgtehnoloogilisi vahendeid 17 163 korral (2018. a 16 791 korral ja 2017. a 14 482 korral). 2019. a suurenes enamuse kõrgtehnoloogiliste vahendite kasutus: LokomatPro, Erigo, Indego, Panasonic JOBA Core Trainer. HUR-jõusaali kasutus on võrreldav eelmise aastaga. Vähenenud on ArmeoSpring’i ja E-Link’i kasutamine. Viimati nimetatutega seoses on olnud ka sisekoolitused, et nende rakendamist suurendada. 2020. a. eesmärgiks on täies mahus rakendada 2019. a. lõpus soetatud Tyromotion ülajäseme treeningseadmete komplekt. Samuti analüüsime vajadust ja võimalusi soetada lisa-Erigo ja/või Lokomat või mõni muu vajalik kõrgtehnoloogiline vahend. Patsientide tagasiside Patsientide tagasiside küsitluse läbiviimine ja analüüsimine on toiminud vastavalt planeeritule. 2019. aastal oli 2 365 statsionaarset juhtu, neist tagasisidet andis 1061 (võrreldes eelmise aastaga +2%), mis on 44,86% (võrreldes eelmise aastaga +1,65%) kõigist juhtudest. 2018. aastal oli see 43,22%, 2017. aastal oli see 38,15% ja 2016. aastal 40%. Patsientide rahulolu haiglas osutatud teenustega oli väga hea (Tabel 4). Tagasisidet analüüsiti parendusgrupi poolt järjepidevalt ning arendusosakond tutvustas tagasiside kokkuvõtteid kvartaalselt. 10 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Tabel 4. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskus patsientide/klientide rahulolu erineva eriala esindajate tegevuse ja nende poolt osutatud teenustega 2018. - 2019. aastal. Ei ole üldse rahul vastanute arv (n) Väga rahul (%) Rahul (%) Ei ole rahul (%) (%) 2019 a. 2018 a. 2019 a. 2018 a. 2019 a. 2018 a. 2019 a. 2018 a. 2019 a. 2018 a. Raviarst 1035 996 62 63 36 35 1 1 0 0 Õde 1035 985 71 69 29 30 0 0 0 0 Hooldaja 872 803 70 68 29 30 1 1 0 0 Füsioterapeut 1023 978 83 78 16 21 0 0 0 0 Tegevusterapeut 640 640 68 65 30 32 2 2 0 0 Logopeed 221 214 64 67 32 29 2 3 1 1 Psühholoog 514 503 55 56 40 39 4 4 1 1 Sotsiaaltöötaja 432 369 63 60 37 37 0 1 0 0 Elamistingimused 1039 980 54 54 44 42 2 3 0 1 Toit 1046 994 59 57 40 40 2 2 0 0 2019. aastal esitati HNRK’le 49 kiitust, 12 ettepanekut ja 9 kaebust. Kõigile kiitustele ja kaebustele on vastatud vastavalt pöörduja soovile ja HNRK-s kehtivale korrale. 11 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Majandustegevuse aruanne 2019. aasta tulud olid kokku 4,62 miljonit eurot. Võrreldes 2018. aastaga vähenes tulu 0,01 miljonit eurot. 2019. aastal saadi põhitegevusest tulu 4,46 miljonit eurot, 2018. a 3,97 miljonit eurot. Tegevuskulud olid 2019. aastal 4,19 miljonit eurot ja need suurenesid 0,2 miljoni euro võrra võrreldes aastaga 2018. Tööjõukulud suurenesid 2019. aastal 201,5 tuhande euro võrra, moodustades 69,8 % tegevuskuludest. 4462434 4500000 3977364 4000000 3639724 3500000 3259778 3113997 2951531 3000000 2608647 2500000 2197486 2108810 19494861999503 2000000 1500000 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Joonis 6. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse põhitegevusest saadud tulu (€) 2009. - 2019. aastal. Bilanss SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus lõpetas 2019. aasta 5,5 miljoni euro suuruse bilansimahuga. 2018. aastal oli bilansi maht 5,0 miljonit eurot. Haigla likviidsuse kordaja ehk maksevõime oli 2019.a. 4,25 (heaks loetakse kordajat üle 0,9, nõrgaks – alla 0,3). 2018. majandusaastal oli vastav näitaja 3,40. Haigla personal, seadmed ja muu materiaalne vara ning majanduslik olukord võimaldavad jätkuvalt osutada kaasaegsel tasemel kvaliteetset taastusravi ja rehabilitatsiooniteenust. Konsolideeritud majandusaasta 2019 lõppes positiivse tulemiga 428 462 eurot. 12 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD BILANSS (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr. VARAD Käibevara Raha 1 735 089 1 450 724 3 Nõuded ja ettemaksed 268 271 232 795 4 Varud 116 651 94 148 5 KÄIBEVARA KOKKU 2 120 011 1 777 667 PÕHIVARA Materiaalne põhivara 3 398 617 3 233 081 6 PÕHIVARA KOKKU 3 398 617 3 233 081 AKTIVA (varad) KOKKU 5 518 628 5 010 748 Kohustised ja netovara Lühiajalised kohustised Laenukohustised 60 634 54 162 7 Võlad tarnijatele 32 305 106 541 Võlad töötajatele 217 623 206 785 9 Muud kohustised ja saadud ettemaksed 152 065 139 488 8 KOKKU LÜHIAJALISED KOHUSTISED 462 627 506 976 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 186 956 63 189 7 KOKKU PIKAAJALISED KOHUSTISED 186 956 63 189 KOKKU KOHUSTISED 649 583 570 165 Netovara Sihtkapital 1 861 179 1 861 179 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 2 579 404 1 941 572 Aruandeaasta tulem 428 462 637 832 KOKKU NETOVARA 4 869 045 4 440 583 KOKKU KOHUSTISED JA NETOVARA 5 518 628 5 010 748 13 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE (eurodes) 2019 2018 Lisa nr. Tulud Annetused ja toetused 156 270 656 784 Tulu ettevõtlusest 4 462 434 3 977 364 KOKKU TULUD 4 618 704 4 634 148 10 Kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide -250 -26 792 otsesed kulud Tööjõukulud -2 921 808 -2 720 319 12 Majandamiskulud -870 837 -872 023 11 Muud kulud -199 340 -205 990 13 Põhivara kulum ja väärtuse langus -194 141 -168 067 6 KOKKU KULUD -4 186 376 -3 993 191 PÕHITEGEVUSE TULEM 432 328 640 957 Muud finantstulud ja -kulud -3 866 -3 125 14 ARUANDEAASTA TULEM 428 462 637 832 14 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE (eurodes) 2019 2018 Lisa nr. Rahavood põhitegevusest Korrigeerimised Aruandeperioodi tegevustulem 432 328 640 957 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 194 141 168 067 6 Käibemaksukulu põhivara soetuseks 61 270 32 778 Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -10 000 -4 688 Korrigeeritud tegevustulem 677 739 837 114 Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus Muutus nõuete, ettemaksete muutus -35 476 16 762 Muutus varudes -22 503 -26 808 Muud 0 -1 Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus kokku -57 979 -10 047 Põhitegevusega seotud kohustiste netomuutus Muutus kohustistes, ettemaksetes 15 742 9 057 Põhitegevusega seotud kohustiste netomuutus kokku 15 742 9 057 KOKKU RAHAVOOD PÕHITEGEVUSEST 635 502 836 124 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus -487 511 -317 511 Laekunud intressid ja muu finantstulu 1 130 0 Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 10 000 -312 Muud 0 1 KOKKU RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST -476 381 -317 822 Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud laenud 187 163 0 Tagasi makstud kapitalirendikohustised 0 -1 959 Saadud laenude tagasimaksed -56 923 -54 162 Makstud intressid -4 996 -3 006 14 Makstud muud finantskulud 0 -120 KOKKU RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST 125 244 -59 247 KOKKU RAHAVOOD 284 365 459 055 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 450 724 991 669 3 RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS 284 365 459 055 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 735 089 1 450 724 3 15 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital Akumuleeritud tulem 31.12.2016 1 861 179 1 670 030 3 531 209 Aruandeaasta 271 542 271 542 tulem 31.12.2017 1 861 179 1 941 572 3 802 751 Aruandeaasta 637 832 637 832 tulem Korrigeeritud 1 861 179 2 579 404 4 440 583 saldo 31.12.2018 31.12.2018 1 861 179 2 579 404 4 440 583 Aruandeaasta 428 462 428 462 tulem 31.12.2019 1 861 179 3 007 866 4 869 045 16 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1. Kasutatud arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus (edaspidi: HNRK ) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid ning Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad SA Haapsalu Neuroloogilise Reha- bilitatsioonikeskuse, tema tütarettevõtted HNRK Abivahendikeskuse OÜ ja HNRK Toetusfond SA arvnäitajad on esitatud eurodes. Konsolideerimise põhimõtted Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud tütarettevõtetga. Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustused, kontserni ettevõtete vahelised tehingud. Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud Emaettevõtte konsolideerimata aruanded Konsolideeritud raamatupidamise aastaruande lisades avaldatakse konsolideeritava üksuse (emaettevõte) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruannete koostamisel on jälgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Finantsvarad Finantsvaraks loetakse raha, lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid, nõudeid ostjate vastu ja teisi lühi- ja pikaajalisi nõudeid. Finantsvara on võetud algselt arvele soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara eest makstud tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvaraga seotud kulutusi. Kõik tavapärastel turutingimustel toimunud finantsvarade ostud ja müügid kajastatakse nende tehingute tehingupäeval, s.t päeval, mil asutus võttis endale kohustuse (näiteks sõlmis lepingu) teatud finantsvara ostuks või müügiks. Tavapärasel turutingimusel toimuvaks nimetatakse selliseid oste ja müüke, mille puhul ostetava või müüdava finantsvara üleandmine müüjalt ostjale toimub antud turul väljakujunenud või vastavate tururegulatsioonidega nõutud perioodi jooksul. 17 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Raha Raha ja raha ekvivalendid. Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja pangajääki Riigikassa pangakontol. Nõuded ja ettemaksed Nõudeid teiste osapoolte vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, s.t nende nüüdisväärtuses, millest arvatakse maha ebatõenäoliselt laekuvad summad. Vähemalt iga kvartali lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumist iga ostja kohta eraldi. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. Juhul kui varem tehtud hinnang ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa kohta hiljem muutub, kajastatakse see hinnangu muutuse perioodis kulu muutusena. Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, mil laekumine toimus. Varud Varud on arvele võetud nende soetusmaksumuses, mis koosneb varude ostuhinnast, ostuga kaasnevast tollimaksust ja otsestest veokuludest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude maha kandmine toimub materiaalselt vastutava isiku poolt koostatud aruande alusel. Aruandeaasta lõpu seisuga varud inventeeritakse ja identifitseeritakse kasutuskõlbmatud. Materiaalne ja immateriaalne põhivara Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid maksumusega alates viiest tuhandest eurost ja kasuliku elueaga üle ühe aasta. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Tulenevalt Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendist ei kapitaliseerita põhivara soetusmaksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele kuuluvaid makse ja lõive. Edaspidi kajastatakse materiaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Asutus kasutab materiaalse põhivara amortiseerimisel lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. 18 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Aastased amortisatsioonimäärad põhivara gruppide lõikes: Maa 0% Hooned ja ehitised 2-5% Masinad ja seadmed 10-20% Inventar 10-50% Arvutustehnika 33-50% Immateriaalne põhivara 5-50% Materiaalse põhivara amortisatsioonimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatakse üle iga majandusaasta lõpul. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel või siis, kui asutus ei eelda selle vara kasutamisest või müügist enam majandusliku kasu saamist. Materiaalse põhivara müügist saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse tulemiaruandes saldeerituna real „Muud tulud tegevusest”. Varade bilansist eemaldamisel, kasutamiskõlbmatuks muutumise tõttu, tekkinud kahjumid kajastatakse tulemiaruandes real ”Põhivara kulum ja allahindlus”. Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara on võetud algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalse põhivara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita käibemaksu ja muid tagasisaamisele kuuluvaid makse ja lõive. Asutus kasutab immateriaalse põhivara amortiseerimisel lineaarset amortisatsiooni meetodit. Amortisatsioonimäärad aastas on järgmised: Tarkvara 20 % Põhivara arvele võtmise alampiir 5 000 eurot. Rendid Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõiki ülejäänud renditehinguid kajastatakse kasutusrendina. Kapitalirendi tingimustel soetatud vara võetakse rentniku bilansis arvele vara soetusmaksumuses. Kapitalirendi tingimustel soetatud varade amortisatsiooniperioodiks on vara majanduslik eluiga või rendiperiood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendimaksed on jagatud finantskuluks ja rendikohustuse tasumiseks selliselt, et intressimäär oleks igal ajahetkel sama. Finantskulud kajastatakse tulemiaruande real „Finantstulud ja –kulud”. Kapitalirendiga aruandeperioodil kaasnev amortiseeritavate varade amortisatsioonikulu kajastatakse tulemiaruande real „Põhivara kulum, allahindlus”. 19 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Finantskohustised Finantskohustisena kajastatakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid ja muid lühi- ja pikaajalisi võlakohustisi. Finantskohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on finantskohustise eest saadud tasu õiglane väärtus. Edaspidi kajastatakse finantskohustisi nende korrigeeritud soetusmaksumuses. Finantskohustistega kaasnev intressikulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna tulemiaruande real ”Finantstulud ja –kulud”. Finantskohustise kajastamine bilansis lõpetatakse, kui see on tasutud, tühistatud või aegunud. Annetused ja toetused Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. Sihtfinantseerimist, millega ei kaasne tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna siis, kui tekib sihtfinantseerimise nõudeõigus. Sihtfinantseerimist, millega kaasnevad lepingulised tulevikku suunatud tingimused, kajastatakse tuluna siis, kui tingimused on täidetud. Saadud sihtfinantseerimine, mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kohustusena. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Varade sihtfinantseerimise korral kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna selles perioodis, millal sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis põhivarana arvele. Tulud Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses tekkepõhiselt. Erandina kajastatakse eraisikute poolt tasutud (voodipäevatasu, tasulised protseduurid jt) koheselt tuluna summa laekumisel panka. HNRK põhitegevuse tulud on suures osas taastusraviteenuste müük Eesti Haigekassale ning teistele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Muu tuluna tervishoiust kajastatakse kõiki ühekordseid teenuseid, mis ei ole seotud ravitööga. Tegevustuludena kajastatakse ka arvestatud bilansipäevaks laekumata nõudesummad, mille kohta ei ole esitatud nõudedokumenti (nt bilansipäevaks laekumata eelneva perioodi intressid). Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. 20 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Kulud Majandustehingute kajastamisel järgitakse tulude ja kulude vastavuse printsiipi, mille kohaselt kantakse aruandeperioodi kuludesse aruandeperioodi tulude saamiseks vajalikud kulud. Kulud kajastatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel. Tööjõukuludena kajastatakse töövõtjatele tekkepõhiselt arvestatud töötasud, nimetatud tasudega maksustamisel võrdsustatud tasud ja erisoodustused ning nendelt arvestatud maksud. Aruandeperioodil välja maksmata tööjõuga seotud kulud kajastatakse kohustusena töötajatele. Kasutamata puhkusepäevade ja välja maksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga ning kajastatakse lõppenud aruandeperioodi kuluna. Põhivara kulumi ja allahindlusena kajastatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara amortisatsioon ning väärtuse langus. Finantstulude ja -kuludena kajastatakse finantsinvesteeringute ja võetud laenukohustiste tulud ja kulud. Finantstulud ja –kulud kajastatakse nende tekkimise perioodil. Seotud osapooled Osapooli loetakse seotuks juhul, kui üks osapool omab kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole äriotsustele, sealhulgas omanikke, nõukogu ja juhatuse liikmeid, nende pereliikmeid ja ettevõtteid, mille üle eelpool loetletud isikud omavad kontrolli või olulist mõju. 21 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 2. Kontserni tütarettevõtted SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse tütarettevõtted: Tütarettevõte Asukohamaa OÜ HNRK Eestimaa Abivahendikeskus 2019 2018 Tulu 220 947 213 384 Kulu -208 684 -189 728 Tulem 12 263 23 656 Netovara 149 567 137 304 SA HNRK Toetusfond 2019 2018 Eestimaa Tulu 2 557 7 850 Kulu -1 076 0 Tulem 1 481 7 850 Netovara 10 331 8 850 HNRK Toetusfond SA registrikoodiga 90014230 loodi emaettevõtte SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse poolt 2018. aasta märtsikuus kolmel peamisel eesmärgil: (1) taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuste arendamine ja kättesaadavuse parandamine ning ravitöö toetamine Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses (HNRK); (2) taastusravi- ja rehabilitatsioonialase erialahariduse ja teaduse toetamine ning arendamine Eestis; (3) tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna igakülgse arendamise toetamine Eestis eesmärgiga edendada ühiskonna teadlikkust taastusravi- ja rehabilitatsioonivaldkonna ja sellega seotud sotsiaalsete probleemidega. SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus asutas OÜ HNRK Abivahendikeskuse registrikoodiga 12550059 03.10.2013.a. ning emaettevõtte osaluse määr on 100%. OÜ HNRK Abivahendikeskuse põhitegevusalaks on tehniliste abivahendite ja meditsiiniseadmete jaemüük, laenutamine ning abivahendialaste teenuste osutamine. 22 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 3. Raha (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Sularaha kassas 581 132 Raha arvelduskontodel 1 734 508 1 450 592 Kokku raha 1 735 089 1 450 724 Lisa 4. Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr. Nõuded ostjate vastu 233 362 147 555 Ostjatelt laekumata arved 233 362 147 555 Nõuded toetuste ja siirete eest 23 026 71 196 Tulevaste perioodide kulud 7 925 13 896 Muud nõuded 3 958 148 Kokku nõuded ettemaksed 268 271 232 795 Lisas esitatud nõuded on lühiajalised. 23 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 5. Varud (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Toiduladu 1 668 1 705 Ostetud kaubad müügiks ( meditsiiniline kaup) 114 983 92 290 Ettemaksed varude eest 0 153 Kokku varud 116 651 94 148 Lisa 6. Materiaalne põhivara (eurodes) Hooned, Muu Lõpeta- Kokku Masinad, Maa ehitised, materiaalne mata seadmed rajatised põhivara tööd 31.12.2017 Soetus- 168 541 4 447 827 3 524 779 722 671 maksumus 31 836 Akumuleeri- -112 842 -1 390 213 -794 818 -482553 tud kulum Jääkmaksu- 31 836 55 699 0 3 057 614 2 729 961 240 118 mus Ostud ja 133 601 11 825 88 497 109 611 343 534 parendused Amortisatsioo -24 721 -168 067 -90 052 -53 294 nikulu 31.12.2018 Soetus- 31 836 3 658 381 718 343 257 038 109 611 4 775 209 maksumus Akumuleeritu -884 870 -519 695 -137 563 0 -1 542 128 d kulum Jääkmaksumu 31 836 2 773 510 198 649 119 475 109 611 3 233 081 s 31.12.2019 Ostud ja 289 776 179 513 -109 611 359 678 parendused Amortisatsioo -102 015 -54 866 -37 260 -194 141 nikulu Soetusmaksu 31 836 3 948 157 718 343 436 551 5 134 887 mus Muu -1 1 -1 -1 Akumuleeritu -986 885 -574 561 -174 823 -1 736 269 d kulum Jääkmaksumu 31 836 2 961 271 143 783 261 727 0 3 398 617 s 24 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 7. Laenukohustused (eurodes) 31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressi Alus- Lõpp- määr valuuta tähtaeg 12 kuu 1-5 aasta Üle 5 jooksul jooksul aasta Pikaajalised laenud SEB Pank 117 351 54 162 63 189 0 Euribor+ EUR 15.02. 2016002217 2% 2021 16.02.2016 Laenukohustised 117 351 54 162 63 189 kokku 31.12.2019 12 kuu 1-5 aasta Üle 5 Intressi Alus- Lõpp- jooksul jooksul aasta määr valuuta tähtaeg SEB Pank 247 590 60 634 186 956 0 Euribor+ EUR 18.01. 2019001609 2,0% 2024 04.02.2019 Pikaajalised laenud 247 590 60 634 186 956 0 kokku Laenukohustised 247 590 60 634 186 956 kokku Tagatiseks panditud varade bilansiline (jääk) maksumus 31.12.2019 31.12.2018 Hoone Sadama 16 2 731 018 2 555 659 Lisa 8. Muud kohustised ja saadud ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr Käibemaksukohustis 1 569 1 563 Sotsiaalmaksu kohustis 91 050 84 779 Üksikisiku tulumaksu kohustis 49 087 43 713 Töötuskindlustuse makse 5 894 5 433 kohustis Kogumispensioni kohustis 4 465 4 000 Kokku võlad ja ettemaksed 152 065 139 488 Lisas esitatud võlad on lühiajalised. 25 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 9. Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Töötasude kohustis 131 884 125 285 Puhkusetasude kohustis 6 194 7 808 Deklareerimata maksud 79 175 72 948 Muud võlad töövõtjatele 370 744 Kokku võlad töövõtjatele 217 623 206 785 Lisa 10. Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2019 2018 Tulud tervishoiust 4 233 285 3 771 837 Tulud majandustegevusest 52 029 54 534 Muu toodete ja teenuste müük 177 120 150 993 Saadud toetused 156 270 656 784 Kokku tulu ettevõtlusest 4 618 704 4 634 148 Lisa 11. Majandamiskulud (eurodes) 2019 2018 Administreerimiskulud -59 985 -79 868 Koolitus-, lähetuskulud -67 266 -62 709 Kinnistute, hoonete, ruumide -191 256 -216 999 majandamiskulud Sõidukite majandamiskulud -18 711 -20 526 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -106 460 -76 096 Inventari majandamiskulud -71 638 -75 344 Töömasinate ja seadmete majandamiskulud -29 003 -37 922 Toiduained -83 127 -79 600 Meditsiini ja hügieenikulud -179 814 -156 855 Õppevahendid -3 724 -248 Kommunikatsiooni-, kultuuri jt kulud -1 196 -8 657 Eri- ja vormiriietuse kulud -46 419 -41 536 Mitmesugused majandamiskulud -12 238 -15 663 Kokku mitmesugused tegevuskulud -870 837 -872 023 26 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 12. Tööjõukulud (eurodes) 2019 2018 Palgakulu -2 178 195 -2 023 136 Sotsiaalmaksud -718 392 -682 883 Erisoodustused koos maksudega -25 221 -14 300 Kokku tööjõukulud -2 921 808 -2 720 319 Töötajate keskmine arv taandatuna 139,41 135,21 täistööajale Lisa 13. Muud tegevuskulud (eurodes) 2019 2018 Käibemaks kuluks -137 318 -172 310 Käibemaks põhivara soetustelt -61 270 -32 778 Maamaks -636 -636 Riigilõivud 0 -124 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -102 -142 Tollimaks -14 0 Kokku muud kulud -199 340 -205 990 Lisa 14. Muud finantstulud ja –kulud (eurodes) 2019 2018 Intressikulu laenudelt -4 996 -3 000 Intressikulu kapitalirendilt 0 -6 Muud finantstulud ja -kulud 0 -119 Tulu hoiustelt 1 130 0 Kokku muud finantstulud ja -kulud -3 866 -3 125 27 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 15. Annetused ja toetused (eurodes) 2019 2018 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 156 270 656 784 Saadud toetused 2019: Tallinna Ülikool 16 751 BioArctic AB 31 459 ELIKO 12 719 Haapsalu Linnavalitsus 10 000 Tallinna Teaduspark Tehnopol SA 26 636 Spordimeditsiini SA 7 622 Tallinnmeeting MTÜ 3 500 Eraisikud, asutused jt 2 583 AKEN- Kanada 10 000 Tartu Ülikooli Kliinikum SA 35 000 28 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 16. Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnal muud olulised soodustused 2019 2018 Nõukogu -arvestatud tasu 15 840 13 941 Juhatuse liikme -arvestatud tasu 56 823 72 793 Juhatuse liikmele on 2019.aastal tasutud isikliku sõiduauto kasutamise eest 6 000 €. Täidetud on igakuiselt sõidupäevikut ning piirmäära ületanud summalt on tasutud erisoodustuse maksud kogusummas 1 311 €. 29 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 17. Emaettevõtte konsolideerimata bilanss (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 VARAD Käibevara Raha 1 715 103 1 429 051 Nõuded ja ettemaksed 284 228 256 452 Varud 1 668 1 704 KÄIBEVARA KOKKU 2 000 999 1 687 207 PÕHIVARA Osalused tütar-ja sidusettevõtjates 159 899 146 154 Pikaajalised nõuded 50 428 72 396 Materiaalne põhivara 3 294 227 3 094 071 PÕHIVARA KOKKU 3 504 554 3 312 621 AKTIVA (VARAD) KOKKU 5 505 553 4 999 828 Kohustised ja netovara Võlad hankijatele 29 154 104 718 Võlad töövõtjatele 212 683 202 319 Muud kohustised, ettemaksed 147 081 134 857 Laenukohustised 60 634 54 162 KOKKU LÜHIAJALISED 449 552 496 056 KOHUSTISED Laenukohustised 186 956 63 189 KOKKU PIKAAJALISED 186 956 63 189 KOHUSTISED Netovara Sihtkapital/Osakapital 1 861 179 1 861 179 nimiväärtuses Eelmiste perioodide akumuleeritud 2 579 404 1 941 572 tulem Aruandeaasta tulem 428 462 637 832 KOKKU NETOVARA 4 869 045 4 440 583 KOKKU KOHUSTISED JA 5 505 553 4 999 828 NETOVARA 30 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 18. Emaettevõtte konsolideerimata tulemiaruanne (eurodes) 2019 2018 Tulud Annetused ja toetused 153 713 648 933 Tulu ettevõtlusest 4 233 285 3 771 838 Muud tulud tervishoiust 52 029 54 534 KOKKU TULUD 4 439 027 4 475 305 Kulud Annetused ja toetused -9 250 -53 292 Mitmesugused tegevuskulud -797 790 -815 548 Tööjõukulud -2 860 029 -2 663 902 Põhivara kulum ja väärtuse langus -159 522 -132 198 Muud kulud -199 011 -205 872 KOKKU KULUD -4 025 602 -3 870 812 PÕHITEGEVUSE TULEM 413 425 604 493 Muud finantstulud ja -kulud 15 037 33 339 ARUANDEAASTA TULEM 428 462 637 832 31 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 19. Emaettevõtte konsolideerimata rahavoogude aruanne (eurodes) 2019 2018 Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 413 425 604 493 Korrigeerimised Põhivara kulum ja väärtuse langus 159 522 132 198 Sihtfinantseerimine põhivara -10 000 0 soetus Põhivara käibemaks 61 270 0 Kokku korrigeerimised 210 792 132 198 Põhitegevusega seotud nõuete, -35 444 14 328 ettemaksete muutus Varude muutus 36 -222 Põhitegevusega seotud kohustiste 13 587 9 368 ja ettemaksete muutus KOKKU RAHAVOOD 602 396 760 165 PÕHITEGEVUSEST Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja -410 948 -343 535 immateriaalse põhivara soetamisel Korrigeerimine muutusega -66 563 53 821 võlgades hankijatele Antud laenude tagasimaksed 34 795 37 129 Laekunud intressid 1 128 0 KOKKU RAHAVOOD -441 588 -252 585 INVESTEERIMISTEGEVUSEST Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud laenud 187 163 0 Saadud laenude tagasimaksed -56 923 -54 162 Kapitalirendi põhiosa 0 -1 959 tagasimaksed Makstud intressid -4996 -3 006 Makstud muud finantskulud 0 -120 KOKKU RAHAVOOD 125 244 -59 247 FINANTSEERIMISTEGEVUSEST KOKKU RAHAVOOD 286 052 448 333 Raha ja raha ekvivalendid perioodi 1 429 051 980 718 alguses RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE 286 052 448 333 MUUTUS Raha ja raha ekvivalendid perioodi 1 715 103 1 429 051 lõpus 32 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 20. Emaettevõtte konsolideerimata netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud nimiväärtuses tulem 31.12.2017 1 861 179 1 941 572 3 802 751 Aruandeaasta tulem 637 832 637 832 31.12.2018 1 861 179 2 579 404 4 440 583 Aruandeaasta tulem 428 462 428 462 31.12.2019 1 861 179 3 007 866 4 869 045 33 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus ja tema tütarettevõtjate (grupp) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab konsolideeritud bilanssi seisuga 31.12.2019 ning konsolideeritud tulemiaruannet, konsolideeritud rahavoogude aruannet ja konsolideeritud netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt grupi konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31.12.2019 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme grupist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas grupi likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad grupi raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks grupi sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust grupi suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. - hangime grupi majandusüksuste või äritegevuste finantsteabe kohta piisava asjakohase tõendusmaterjali, et avaldada arvamus grupi konsolideeritud finantsaruannete kohta. Me vastutame grupiauditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest. Me oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Kiisk Vandeaudiitori number 117 AMC Audit OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 34 Priisle tee 8-62, Tallinn, Harju maakond, 13914 20.03.2020 Saatja: SA Haapsalu NRK <[email protected]> Saadetud: 06.04.2020 13:05 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: HNRK majandusaasta aruanne 2019 [HNRK WD: Väljasaadetav dokument] Manused: 90008123_2019.bdoc Tere! Edastan Teile SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse majandusaasta aruande_2019 Reg nr: 3-1/72 Reg kp: 06.04.2020 Lugupidamisega Õie Sarapik sekretär SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus +372 472 5464 www.hnrk.ee SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus nõukogu aruanne Sihtasutuse Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus nõukogu koosolekud toimuvad regulaarselt. 2019. aastal toimusid SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus nõukogu koosolekud kuuel korral, nõukogu esimeheks valiti tagasi Jaan Kõrgesaar, osaleti HNRK jõuluüritusel. 2019. aastal toimunud haigla nõukogu koosolekute protokollid on edastatud nii Sotsiaalministeeriumile kui ka Rahandusministeeriumile. Nõukogu on kinnitanud haigla eelarve, arengukava, tegevuskava ja hankeplaani, samuti kui majandus- ja tegevusaruande. Nõukogu on regulaarselt tutvunud eelarve täitmisega ja viinud ennast kurssi nii klientide/patsientide kui ka töötajate rahuloluuuringute tulemustega ning kohtunud sisekontrolli läbiviimise eest vastutava töötajaga. Tabel 1. Nõukogu liikmetele maksti 2019 aastal tasu järgnevalt: Amet Nimi Nõukogu Kokku liikme tasu (€) (€) Nõukogu esimees Jaan Kõrgesaar 360 4320 Nõukogu liige Priit Eelmäe 240 2880 Nõukogu liige Toomas Mihkelson 240 2880 Nõukogu Liige Margus Täht 240 2880 Nõukogu liige Agris Koppel 240 2880 Juhatuse liikmele Kadri Englasele maksti 2019. aastal tasu kokku 56 823 eurot . Ülevaade sisekontrolli süsteemi toimimise kohta SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus. Juhatuse tegevuse üle teostab kontrolli sihtasutuse nõukogu. Nõukogu tagab sihtasutuse juhtimise ja teostab järelvalvet nii nõukogu koosolekutel kui ka koosolekute vahelisel perioodil. Nõukogu liikmetele võimaldatakse ligipääs kõigile vajalikele dokumentidele ja töökorraldust reguleerivatele kordadele. Lisaks nõukogule teostavad haiglas kvaliteedi hindamist ja sisekontrolli kvaliteedispetsialid ja teised selleks volitatud töötajad. Nõukogu teostas 2019. aastal sisekontrolli järjepidevalt ning käsitles järelevalve temaatikat nõukogu koosolekutel. Haigla lähtub oma tegevuses EQUASS kvaliteedistandardist, mis tagab läbipaistva juhtimise ja protsesside korralduse. Haigla avalikult veebilehelt on leitavad haigla tegevusaruanded, juhatuse ja nõukogu palgaandmed, hangete kord planeeritavad hanked, teenuste hinnakiri, haiglat ja selle tööd tutvustavad materjalid, sh arengukava. Arutelu toimub regulaarsetel koosolekutel, kvaliteedispetsialistid ja teised volitatud töötajad kontrollivad rutiinselt nii ravi kui ka juhtimise ja finantsprotsesside tõhusust. Regulaarselt kogutakse patsientide ja personali poolset tagasisidet. Kogutud andmeid tutvustatakse haigla töötajatele ja nõukogule. Personali tagasiside leiab käsitlemist sellele pühendatud osakondade koosolekutel aasta lõpus, patsientide tagasiside – igal neljandal kuul haigla juhtgrupis. Nõukogu ettepanekul leiti haiglale 2014. majandusaasta aruande auditeerimiseks audiitor avaliku konkursi kaudu, sama audiitor jätkas ka 2019. aastal. Varem on sisekontrolli teemat käsitletud põhjalikumalt 2004., 2013. ja 2014. aastal. 2004. ja 2015 aastal leiti nõukogu koosoleku-arutelu tulemusel, et väikehaiglas pole ei finantsiliselt ega sisuliselt mõistlik luua siseaudiitori koht; nõukogu nimetas välisaudiitori. Osutatud seisukohta jagab nõukogu ka käesoleval ajal.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel