dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Aruande edastamine

Sotsiaalministeerium · 3. aprill 2020
Viit
5.2-2/1195-1
Registreeritud
3. aprill 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Narva Haigla SA
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2020
Vastutaja
Reena Müller (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎2019.a. majandusaasta aruande ja 2020.a. eelarve esitamine.pdf395 KB
  • 📎Eelarve plaan 2020 SA Narva Haigla.pdf525 KB
  • 📎SA Narva Haigla majandusaasta aruanne 2019.bdoc2181 KB

Sisu (failidest)

SA Narva Haigla 2020.a. eelarve % Tegelik Plaan Tulude nimetused 2020.a/ 2019.a 2020.a 2019.a TEGEVUSTULUD 1. SAADUD TOETUSED 21,7 15,5 71% 1.1. Sihtfinantseerimine riigieelarvest 0,9 0,0 0% 1.3. Sihtfinantseerimine muudest kodumaistest 10,9 7,5 69% allikatest 1.4. Sihtfinantseerimine välisabi eest 9,9 8,0 81% 2. MEDITSIINILISE TEGEVUSE TULUD 21 176,0 21 077,2 100% 2.1 Tervishoiuteenuste müük Haigekassale 17 294,4 17 301,0 100% 2.2. Tervishoiuteenuste müük 671,9 568,8 85% tervishoiuasutustele 2.3. Kiirabi teenused 2 073,3 2 230,0 108% 2.5. Tervishoiu- ja sotsiaalabialaste teenuste 227,2 182,1 80% müük KOV-le 2.6. Tervishoiuteenuste müük teistele asutustele 216,0 197,0 91% 2.7. Tervishoiuteenuste müük elanikkonnale 693,2 598,3 86% 3. MITTEMEDITSIINILISE TEGEVUSE TULUD 311,5 266,0 85% 3.1. Renditulud 137,5 141,8 103% 3.2. Müüdud kaupade müügitulu 41,8 0,0 0% 3.3. Muu mittemeditsiinilise tegevuse tulud 132,2 124,2 94% Kokku meditsiinilise ja mittemeditsiinilise 21 487,5 21 343,2 99% tegevuse tulud 4. MUUD TEGEVUSTULUD 1,2 0,0 0% 4.3. Muud tegevustulud 0,8 0,0 0% KOKKU TULUD 21 510,4 21 358,7 99% 1 % Tegelik Plaan Kulude nimetused 2020.a/ 2019.a 2020.a 2019.a 5. TÖÖJÕU KULUD 13 723,7 14 860,0 108% 5.1. Töötasu 10 466,0 11 260,0 108% 5.2. Sotsiaalmaksud 3 257,7 3 600,0 111% 6. MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD 6 979,3 6 920,8 99% 6.1. Ravimid, apteegi tarvikud 1 325,2 1 325,2 100% 6.2. Meditsiinilised tarvikud 734,8 734,8 100% 6.3. Labori tarbed 432,4 432,4 100% 6.4. Tervishoiuteenuste ostukulud 1 167,8 1 359,9 116% 6.5. Toitlustamine ja toiduained 150,1 137,5 92% 6.6. Kinnistute, hoonete ja ruumide 915,3 826,4 90% majandamiskulud 6.7. Inventari majandamiskulud 297,7 337,0 113% 6.8. Seadmete majandamiskulud 121,5 120,7 99% 6.9. Transport ja sõidukite ülalpidamise kulud 156,5 156,2 100% 6.10. Info- ja kommukatsioontehnoloogia kulud 181,1 204,8 113% 6.11. Personalikoolitus, lähetused 96,9 114,8 118% 6.12. Administreerimiskulud (sh kantseleitarbed, 169,6 147,9 87% press, pangakulud, auditeerimisteenused, 6.13. Maksud, lõivud 1 202,3 999,2 83% 6.14. Muud mitmesugused tegevuskulud 28,1 24,0 85% 7. PÕHIVARA KULUM 632,2 779,6 123% 8. MUUD TEGEVUSKULUD 3,5 0,4 11% KOKKU TEGEVUSKULUD 21 338,7 22 560,8 106% PÕHITEGEVUSE TULEM 171,7 -1 202,1 9. FINANTSTULUD 0,9 0,9 10. FINANTSKULUD 7,2 6,1 KOKKU FINANTSTULUD JA -KULUD -6,3 -5,2 ARUANDEAASTA TULEM 165,4 -1 207,3 Olev Silland Juhatuse liige täitja О. Togatova täitja V. Taghizade 2 SA Narva Haigla Investeerimistegevuse eelarve 2020 aasta tuh.eurot (käibema-ta) Investeerimistegevus 2020 aastal. Plaan, 2020.a Investeеringud hoonete remonti 322,9 Investeеringud seadmetesse 17,8 Investeеringud transpordi 0,0 Investeеringud med.seadmed 235,0 Investeеringud IT-seadmed 0,0 Investeеringud kokku 575,8 Olev Silland Juhatuse liige täitja О. Togatova täitja V. Taghizade 3 MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2019 aruandeaasta lõpp: 31.12.2019 sihtasutuse nimi: Sihtasutus NARVA HAIGLA registrikood: 90003217 tänava/talu nimi, Haigla tn maja ja korteri number: 7 linn: Narva linn maakond: Ida-Viru maakond postisihtnumber: 20104 telefon: +372 3571802 faks: +372 3571801 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.narvahaigla.ee Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 23 Bilanss 23 Tulemiaruanne 24 Rahavoogude aruanne 25 Netovara muutuste aruanne 26 Raamatupidamise aastaaruande lisad 27 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 27 Lisa 2 Raha 29 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 30 Lisa 4 Nõuded ostjate vastu 31 Lisa 5 Varud 31 Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 31 Lisa 7 Kinnisvarainvesteeringud 32 Lisa 8 Materiaalsed põhivarad 33 Lisa 9 Kasutusrent 33 Lisa 10 Laenukohustised 34 Lisa 11 Võlad ja ettemaksed 35 Lisa 12 Võlad töövõtjatele 35 Lisa 13 Tingimuslikud kohustised ja varad 35 Lisa 14 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 36 Lisa 15 Annetused ja toetused 38 Lisa 16 Tulu ettevõtlusest 38 Lisa 17 Muud tulud 38 Lisa 18 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 39 Lisa 19 Mitmesugused tegevuskulud 39 Lisa 20 Tööjõukulud 40 Lisa 21 Muud kulud 40 Lisa 22 Intressikulud 40 Lisa 23 Intressitulud 40 Lisa 24 Seotud osapooled 40 Lisa 25 Sündmused pärast aruandekuupäeva 41 Aruande allkirjad 42 Vandeaudiitori aruanne 43 2 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne TEGEVUSARUANNE Sissejuhatus Vastavalt Narva Linnavolikogu otsusele 30.01.2002. nr. 413/53 ja Narva Linnavalitsuse käskkirjale 12.03.2002. nr. 7 14. märtsil, munitsipaalasutus Narva Haigla lõpetas oma tegevuse ja andis oma varad, lepingud ja kohustused üle sihtasutusele Narva Haigla 15. märtsil 2002.a. SA Narva Haigla on eraõiguslik juriidiline isik, mis tegutseb Eesti Vabariigi põhiseaduse, põhikirja ja teiste õigusaktide alusel. SA Narva Haigla peamiseks tegevusvaldkonnaks on haiglaraviteenused. SA Narva Haigla on hulgiprofiilne ambulatoor-statsionaarne raviasutus teeninduspiirkonnaga Narva linn, Narva-Jõesuu linn, osa Sillamäe linna ja Vaivara vald. Haigla koosseisus on 6 raviüksust (sisekliinik, kirurgiakliinik, naistekliinik, erakorralise meditsiini kliinik, taastusravi osakond, iseseisva õendusabi osakond), 3 diagnostilist teenistust (radioloogia, patoloogia, laboratoorium) ja polikliinik. 2019. aastal statsionaarsel ravil viibis 8 729 patsienti (9 136 patsienti 2018.a.), ravivoodeid keskmiselt 249 (2018.a. – 249). Päevastatsionaaris ravitud 1 414 (s.h. hemodialüüs) patsienti (2018.a. – 1 306). Ambulatoorselt teostati 124 334 vastuvõttu (2018.a. – 131 695). Haiglal on 4 ravikorpust ja 4 abihoonet üldpindalaga 35 866 m2. Uued teenused 2019. aastal. Olulised tegevused.  Narva Haigla infekstioonikontrolli konverentsi läbiviimine õdedele ja arstidele  Koostöös IVKH-ga muutused insuldihaigete käsitluses  Saadud tegevusluba SÜH000148 “Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus”  Kohtumised linnaelanikega  Kohtumised perearstidega. Asutuse finantsseisundit mõjutanud tegevused ja tingimused 2019. aastal.  Haigla töötajate palgatõus 01.04.2019.a.  Vastavalt 01.04.2019.a kollektiivlepingule lisandus kollektiivlepinguga haaratud töötajatel 5 puhkepäeva. Tööandja laiendas antud soodustust kõigile haigla töötajatele.  Aruandeperioodi tulem on 165 471. Plaanid 2019. aastaks  Polikliinikusse tervisekeskuse rajamisega seotud tegevused (projektis omaosalus 290 000 eurot järgnevatel aastatel) – kuna 7-st perearstist 5 loobus projektis osalemast seoses plaaniga pensioneeruda ja vajalikku arvu (projektis osalemiseks on vaja minimaalselt 6 perearsti) perearste ei leidunud, projektis osalemisest loobutud  Projekteerimistööd Haigla 1 hoones valmistamaks ette eriarstiteenuste ümberpaiknemise polikliinikust vabastamaks pindasid Tervisekeskuse rajamiseks – edasi lükatud, kuna on 3 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne vajalik sisse viia muudatused funktsionaalse arengukava 2 etapi dokumentatsiooni seoses Tervisekeskuse projektist loobumisega  EMO rajamine Haigla tn.1 hoonesse – tehtud, töö lõpp 2020.aastas  Personali garderoobide remont ja rajamine Haigla 1 hoones - tehtud, töö lõpp 2020.aastas  Hemodialüüsi teenuse arendamine. Koostöös Osaühing Fresenius Medical Care Estonia 10- kohalise hemodialüüsi keskuse rajamine Haigla tn.1 hoones - tehtud  Aparatuuri uuendamine – tehtud, ostetud täisdigitaalne mammograaf, arkoskoop, kiirabiauto, videokolonoskoop, videogastroskoop, narkoosiaparaat, ultraheliaparaat  Koostöös Ortopeedia Arstid AS eriarstide vastuvõtud ja operatsioonid haigla baasil – tehtud  Elutähtsa teenuse toimepidavuse plaani koostamine – tehtud  Seoses andmekaitsereformiga dokumentatsiooni koostamine ja juurutamine – dokumentatsioon koostatud, juurutamine lõpeb 2020 aastal  Vastavalt kollektiivlepingule meditsiinipersonali töötasu tõstmine – tehtud  Karja 6 hoone müümine enampakkumisel – vastavalt nõukogu otsusele hinda etapiviisi alandatud kuni 75 000 euroni, ostjat ei leitud  Digiregistratuuriga ühinemine – tehtud  Esimene elutähtsa teenuse koolitus (HOS alusel) – tehtud  Haigla infosüsteemi uuendmise jätkamine eesmärgiga Ester programmi asendamine HEDA programmiga – tehtud, jätkub 2020  5 päeva tasulise lisapuhkuse võimaldamine kogu personalile – tehtud Investeeringud 2019.  EMO ehitamine, varustamine, garderoobide rajamine ja ATS kaasajastamine Haigla 1 hoones.  Suuremad ostud: täisdigitaalne mammograaf, arkoskoop, uus kiirabiauto, videokolonoskoop, videogastroskoop, narkoosiaparaat, ultraheliaparaat Plaanid 2020. aastaks  Tegevusaruande koostamise ajal aasta peamiseks ülesandeks on COVID-19 pandeemiast tingitud väljakutsetega toimetulek, selleks vajalike ressursside mobiliseerimine, töö reorganiseerimine ja toimetulekuplaanide koostamine  Vastavalt kollektiivlepingule meditsiinipersonali töötasu tõstmine  EMO käikuandmine Haigla tn.1 hoones, töö reorganiseerimine  Garderoobide käikuandmine Haigla 1 hoones 4 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne  Automaatse tuletõrjesignalisatsiooni kaasajastamine Haigla 1 hoones  Funktsionaalse arengukava 2 etapi dokumentatsiooni uuendamine seoses loobumisega Tervisekeskuse projektist  Aparatuuri uuendamine  Iseseisvate õdede vastuvõttude edasi arendamine – toitumisnõustamise õe vastuvõttude alustamine  Haigla infosüsteemi uuendmise jätkamine eesmärgiga Ester programmi asendamine HEDA programmiga  7 päeva tasulise lisapuhkuse võimaldamine kogu personalile Olulised keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud. On täheldav osade haiguste sessoonsus, mis tingib teatud haigete tulva või mõõna ravile suunamisel. Samas olulisemal määral mõjutab asutuse tööd inimkäitumine, kus suvel teatud haigestumistele (songad, alajäsemete varikoos näiteks) ei pöörata nii palju tähelepanu kui talvel. Suvine oma enamuses statsionaarsete haigete arvu ligi 15-20% vähenemine on täheldatav. Samas esineb suvine traumatismi tõus inimtegevuse aktiviseerumise tõttu. Ülalmainitud asjaolude tõttu esineb vastav tulude-kulude kõikumise spetsiifika haigla osakondade lõikes. Linna elanike arvu vähenemine viimastel aastatel, mis on tingitud aktiivsema poole väljarändest ja negatiivsest iibest, kajastub ka asutuse töönäitajates Makromajanduslikud mõjud väljenduvad:  Vabariigi tasemel sõlmitavates kollektiivlepetes personali miinimumpalga suhtes  Riigi poolt kehtestatavas minimaalpalga suuruses  Seadusandlikult määratud muudatustes haigekassa hinnakirjas, mis otseselt mõjutavad üksikute struktuuriüksuste tegevuse majanduslikku tulemlikkust. Üheks põhjuseks, miks on keeruline jälgida lepingumahtu on rasked ravijuhud, millede maksumust ette planeerida ei saa. 2019.aastal kalleid raviarveid oli summas 2,36 mln. eurot. Maksumusega 2-10 tuh.eurot oli 580 arvet, 10-20 tuhat eurot oli 32 arvet, üle 20 tuhande eurot oli 4 arvet. 2018.aastal kalleid raviarveid oli summas 2,06 mln. eurot. Maksumusega 2-10 tuh.eurot oli 512 arvet, 10-20 tuhat eurot oli 14 arvet, üle 20 tuhande eurot oli 10 arvet. Mõjuritest 2020. aastaks. 1. Seoses koronaviiruse pandeemiaga, 12.03.2020.a. Vabariigi Valitsuse eriolukorra väljakuulutamisega ja Terviseameti ettepanekuga tõsta tervishoiu valmisoleku tase tasemele 2 haigla töö reorganiseerimine, mis tingib tulude vähenemise (plaanilise ravi kättesaadavuse piiramine või katkestamine, jms.vastavalt valmisolekutasemele 2) ja kulude tõusu (real juhtudel personali saatmine koduisolatsiooni kaheks nädalaks samal ajal kui töö peavad ära tegema teised isikud, personali ja patsientide kaitsevahendite täiendav muretsemine jms) 2. Meditsiinitöötajate palgatõus vastavalt kollektiivlepingule alates 01.04.2020.a. 3. Tervishoiuteenuste hinnakirja muutmine 01.04.2020.a. 4. Kulud seoses EMO rajamisega, varustamisega ja käikuandmisega, ATS (automaatne tuletõrje signalisatsioon) kaasajastamisega Haigla 1 hoones, garderoobide remondiga Haigla 1 hoones. 5 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne Valuutakursside ja intressimäärade muutumise risk. SA Narva Haigla laenuleping on seotud EURIBORiga. Sellest tulenevalt mõjtab EURIBORi muutumine otseselt SA Narva Haigla finantsseisundit. Personal. Aasta keskmine töötajate arv kelledega oli sõlmitud tööleping oli 680 (2018 – 691), sealhulgas 15 (2018 – 11) töötajat, kes olid rasedus- ja sünnituspuhkusel või lastehoolduspuhkusel. Töötajate üldarvust 31.12.2019.a. oli: arstid 99 (2018 – 99), õed 261 (2018 – 266), hooldustöötajaid 126 (2018 – 125), muu personal 190 (2018 – 188). Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale oli 612 (2018 – 625). 2019.a. personali (töötajate) arv on suurem, kui koosseisude (ametikohtade) arv, seoses personali töötamisega mittetäieliku koormusega, samuti olid võetud tööle uued töötajad ametikohtadele, kus emad on dekreet – või lapsehoolduspuhkusel. Personali väljaõppele kulutati 2019.a. 96 942 eurot (2018 – 102 222 eurot). Täiendkoolitust sai 83,9% õdedest (2018 - 96,6%) ja 81,8% arstidest (2018 - 81,8%). SA Narva Haigla baasil korraldati õdedele 39 1-3 päevast koolitust, kus võttis osa 816 kuulajat (2018 – 43 koolitust, 922 kuulajat) ja arstidele 30 1-3 päevast koolitust, kus võttis osa 283 kuulajat (2018 – 48 koolitust, 207 kuulajat). SA Narva Haigla kõrgeim otsustuskogu on nõukogu, kes kavandab Sihtasutuse tegevust ning korraldab Sihtasutuse juhtimist ja teostab järelvalvet selle tegevuse üle. Juhatus on sihtasutuse organ, mis juhatab sihtasutuse tööd ja esindab sihtasutust. Juhatus vastutab sihtasutuse üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. Andmed täidetud ametikohtade kohta. Personali liik 31.12. 31.12. 31.12. 31.12. 31.12. 31.12. 31.12. 2013. 2014. 2015. 2016. 2017. 2018. 2019 Arstid 97,305 99,78 101,58 101,8 94,25 91,65 88,11 Õed 235,143 243,325 245,125 236,98 234,54 233,4 231,82 Hooldustöötajad 114,3 121,76 129,85 114,43 114,93 114,15 116,24 Muu personal 197,625 206,745 192,15 197,24 198,22 187,42 177,96 Kokku 644,373 671,61 668,7 650,45 641,94 626,62 614,13 Andmed alaliste töötajate kohta Personali liik 31.12. 31.12. 31.12. 31.12. 31.12. 31.12. 31.12. 2013. 2014. 2015. 2016. 2017. 2018. 2019. Arstid 98 96 99 103 101 99 99 Õed 273 271 270 271 269 266 261 Hooldustöötajad 124 125 129 126 126 125 126 Muu personal 218 214 208 201 197 188 190 Kokku 713 706 706 701 693 678 676 6 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne Töötajate keskmine tunnitasu (eurot tunnis) 2013.a. 2014.a. 2015.a 2016.a 2017.a 2018.a 2019.a Arstid 10,91 11,15 12,50 14,14 14,91 15,84 17,90 Õed 5,66 5,89 6,49 7,12 7,74 8,65 9,78 Hooldustöötajad 3,73 3,98 4,55 4,98 5,39 5,67 6,39 Muu personal 3,22 3,59 4,06 4,47 4,91 5,12 5,80 Kogu personal 5,30 5,56 6,23 6,91 7,32 8,03 9,11 Keskmine kuupalk 2019.aastal oli 1439 eurot (2018.a.- 1277 eurot). SA Narva Haigla 2019.a. tegevusaruande statistiline osa. Sihtasutus Narva Haigla osutab ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi ja nendega seonduvaid tervishoiuteenuseid peamiselt Narva ja Ida-Virumaa elanikele. Haigla koosseisu kuulub 4 kliinikut ja 1 statsionaarne osakond (erakorralise meditsiini kliinik, naistekliinik, kirurgiakliinik, sisehaigustekliinik, õendusabi osakond). Ambulatoorselt osutatakse eriarstiabi alljärgnevatel erialadel: kirurgia, uroloogia, otorinolarüngoloogia, pulmonoloogia, psühhiaatria, endokrinoloogia, gastroenteroloogia, kardioloogia, psühholoogia, logopeedi teenused, füsioterapeudi teenused, töötervishoiuarst, günekoloogia, lastearst, ortopeedia, taastusravi, nakkushaigused, dermatoveneroloogia, nefroloogia. Ambulatoorne töö SA Narva Haiglas . 2019. a. teostati SA Narva Haiglas 124 334 arsti ambulatoorset vastuvõttu (2018 – 131 695) ning 0 arsti koduvisiiti (2018 – 4). 7 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne 2019. aastal tehti 5 994 ambulatoorset operatsiooni (s.h. lapsed 686), 2018. aastal – 5 871 (s.h. lapsed – 716). Kiirabi töö. 2019. aastal sai väljasõitudel abi 19 636 inimest, sh. lapsed 2 449, nendest arsti poolt abi saanute arv 3 621 (2018 – 3 852), sh. lapsed 592 (2018 - 383). 2018. aastal oli väljasõitudel abi saanud inimeste arv 16 781 (s.h. lapsed – 1 707). Konstateeritud surma 2019.a. - 427 juhul (2018.a. – 431). 8 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne Päevastatsionaari töö SA Narva Haiglas . Päevastatsionaaris on 8 voodit. 2019. aastal oli SA Narva Haigla päevastatsionaaris ravitud haigete arv 1 373 (v.a.hemodialüüs), (2018.a. - arv 1 268), hemodialüüsil ravitud haigete arv 41 (2018.a.- 38) 2013.а. 2014.а. 2015.а. 2016.а. 2017.а. 2018.а. 2019.а. Päevagünekoloogia 721 675 659 799 836 842 893 Sisehaiguste - - - 13* - - - päevastatsionaar Päevaotolarüngoloogia 99 90 144 109 112 105 73 Päevakirurgia 126 152 107 197 227 229 255 Päevatraumatoloogia 56 62 44 55 95 92 152 Kokku 1002 979 954 1173 1270 1268 1373 * 2016.aastal Haigekassa ostas sisehaiguste teenust Statsionaarne töö SA Narva Haiglas. 31. detsembri 2019.a. seisuga oli haiglas 249 voodit. Aastas keskmine voodite arv oli 249. 2019. aastal raviti SA Narva Haigla statsionaarsetes osakondades 8 729 haiget (2018. aastal – 9 136 haiget). 2018. aastaga võrreldes on vähenenud patsientide arv 407 võrra – 4%. Seitsme aasta jooksul on patsientide arv vähenenud 3756 võrra – 30%. Erakorraliselt hospitaliseeritud haigete osakaal oli 70,9% ( 2018. aastal – 69,6%) 9 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne Statsionaaris ravitud haiged 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Kirurgia osakond 3274 3045 2757 2579 2268 2073 1901 Sünnitusabi-ja 2028 1877 1724 1384 1239 1185 1110 günekoloogiaosakond Sisehaiguste osakond 2982 3253 3833 3653 3432 3519 3433 -s h taastusravi 130 150 71 - - - -s h esmane järelravi 41 **** 88 **** 96 **** 97 **** -s h nakkushaigused 367 908 803 802 813 765 Nakkushaiguste osakond 920 625 * -* -* -* -* -* Lastehaiguste osakond 1219 1193 1095 1166 821 801 697 Psühhiaatria osakond 715 670 298*** - - - - Õendusabi osakond*****/ Taastus- ja hooldusravi 1135 1223 ** 1247 1208 1289 1356 1370 osakond Anestesioloogia ja intensiivravi osakond 603 567 559 561 598 606 672 Kokku 12 485 12 094 11 111 10155 9246 9136 8729 * nakkushaiguste osakond reorganiseeriti alates 01.09.2014 ja on sisse viidud sisehaiguste osakonna koosseisu ** taastusravi osakond reorganiseeriti ja on sisse viidud sisehaiguste osakonna koosseisu alates 03.03.2014; hooldusravi osakond reorganiseeriti õendusabi osakonnaks alates 01.07.2014 *** alates 01.07.2015 statsionaarset psühhiaatria osakonda ei ole. ****sisehaiguste osakonnas alates 01.07.2016 taastusravi voodid on suletud ja avatud esmase järelravi voodid. ***** seal hulgas päevase õendusabiga ööpäevaringne hooldusteenus (sotsiaalteenus) 10 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne Haiglas ravitud haigetest oli lapsi – 12,3% (vastsündinuteta) (2018 – 13,2%), 16,5% (vastsündinutega) (2018 – 17,8% %). Laste haiglaravi sagedasemad põhjused olid hingamiselundite haigused, nakkus- ja parasiithaigused, seedeelundite haigused, vereringeelundite haigused, vigastused. Täiskasvanud (alates 15. eluaastast) moodustasid 87,7% haiglaravil viibinutest. 2019. aastal viidi ravi jätkamiseks teistesse haiglatesse 292 patsienti (2018. aastal – 282 patsienti). Statsionaaris suri 418 (2018.a. – 430) haiget. Letaalsus 4,8% (2018.a. – 4,7%) Lahangute arv 74, sealhulgas haiglas surnute lahanguid 61 (82% lahangute arvust). 2018.a. – lahanguid 65, sealhulgas haiglas surnute lahanguid 54 (83% lahangute arvust). 11 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne 2019.a. voodipäevade arv 61 115 (2018.a. – 61 907). 2018. aastaga võrreldes on vähenenud voodipäevade arv 792 võrra ( 1,3%). Viimase 7 aasta jooksul voodipäevade arv vähenes – 16 306 võrra, s.o. 21 %. 2019. aastal SA Narva Haiglas ravi keskmine kestus oli 7,0 päeva (kui välja arvata õendusabi, siis 4.8 (2018. – 6.8 voodipäeva)). 12 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne Ravi kestus statsionaaris 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Kirurgia osakond 4,3 4,2 4,1 4,0 3,9 3,6 3,8 Sünnitusabi-ja 2,8 2,6 2,5 2,7 2,7 2,6 2,3 günekoloogiaosakond Sisehaiguste osakond 6,2 6,0 6,0 5,8 5,4 6,0 6,2 -s h taastusravi 11,0** 10,1 9,3 - - - -s h esmane järelravi 9,6**** 9,0**** 9,9**** 9,7**** -s h nakkushaigused 4,1* 4,3 4,4 4,2 4,6 4,8 Nakkushaiguste osakond 6,5 5,9* -* -* -* -* -* Lastehaiguste osakond 3,9 4,0 3,8 3,6 3,4 3,7 3,7 Psühhiaatria osakond 9,5 9,5 8,7*** -*** -*** -*** -*** Õendusabi osakond*****/ (Taastus- ja hooldusravi 17,0 19,2** 19,6 18,2 18,2 18,6 18,5 osakond) Anestesioloogia ja intensiivravi 3,0 2,9 3,0 3,3 2,8 3,0 2,5 osakond Kokku 6,2 6,4 6,4 6,3 6,4 6,8 7,0 * nakkushaiguste osakond reorganiseeriti alates 01.09.2014 ja on sisse viidud sisehaiguste osakonna koosseisu ** taastusravi osakond reorganiseeriti ja on sisse viidud sisehaiguste osakonna koosseisu alates 03.03.2014; hooldusravi osakond reorganiseeriti õendusabi osakonnaks alates 01.07.2014 *** alates 01.07.2015 statsionaarset psühhiaatria osakonda ei ole. **** sisehaiguste osakonnas alates 01.07.2016 taastusravi voodid on suletud ja avatud esmase järelravi voodid. ***** seal hulgas päevase õendusabiga ööpäevaringne hooldusteenus (sotsiaalteenus) 13 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne Sünnitused. Sünnituste arv 2019. aastal on 361 (2018.a. – 409) 14 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne Kirurgiline tegevus SA Narva Haiglas. 2019. aastal oli SA Narvas Haiglas operatsioonide arv statsionaaris 4 957, neist 235 operatsiooni lastel, päevastatsionaaris 1 539, 82 operatsiooni lastel. 2018. aastal oli operatsioonide arv statsionaaris 4 922, neist 278 operatsiooni lastel, päevastatsionaaris 1142, 133 operatsiooni lastel. Opereeritute arv haiglas oli 3 066, neist lapsed – 168. Statsionaaris opereeritute arv oli 2 000, neist lapsed – 121. Päevastatsionaaris opereeritute arv oli 1066, neist lapsed – 47. Kirurgiline aktiivsus oli 58,1% (2018 – 61,4%) Operatsioonijärgselt suri 154 patsienti ning operatsioonijärgne letaalsus oli 3,1% (2018 – 146 patsienti, letaalsus 2,9%). Statsionaaris teostatud operatsioonidest 23,3% olid erakorralised ja 76,7% olid plaanilised (2018.a.- 25,7% erakorralised, 74,3% plaanilised). 15 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne Allpool on toodud operatsioonide arv ilma NOMESCO klassifikatsioonita. Plaanilisi kirurgilisi haigeid opereeriti esimesel ravipäeval 90%, teisel 5,6% ning kolmandal ja järgnevatel päevadel 4,4% (2018.a. - esimesel 83,5%, teisel 11,8%, järgnevatel 4,7%). Erakorralisi kirurgilisi haigeid opereeriti esimesel ravipäeval 67 %, teisel – 16% ning kolmandal ja järgnevatel päevadel 17% (2018.a. – esimesel 71,4 %, teisel 14,8%, järgnevatel 13,8%). Kõikidest haiglas tehtud operatsioonidest 45,3% (2018. aastal – 45,6%) teostati statsionaaris, 54,7 % (2018. aastal – 54,4 %) ambulatoorselt. 16 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne Erakorralise meditsiini osakonna töö Patsientide pöördumine 2018 2019 Kokku saabus 22 060 22 410 Neist: Toodi kiirabiga 4 188 4 343 Suunati teisest raviasutusest 2 057 1 869 Tuli ise 15 607 16 006 Muu 208 192 Patsientide lahkumine 2018 2019 Hospitaliseeriti 5 170 5 046 sh erakorraliseks 246 202 operatiivseks raviks 4 924 4 844 konservatiivseks raviks Saadeti hospitaliseerimata teise 157 187 haiglasse Lahkus koju 16 722 17 169 Suri 11 8 17 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne Iseseisvad ambulatoorsed õdede vastuvõtud (s.h. koduvisiidid) 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Jalaravi kabinet 923 1127 1262 1511 1780 1889 1929 Koduõed 2701 7823 7408 7467 7512 7834 7875 Vaimse tervise kabinet (alates 135 550 633 735 675 539 septembrist 2014) Tromboosikabinet (alates 35 2210 3011 2928 2566 1651 detsembrist 2014) Ämmaemanda iseseisvad v/v 188 855 874 580 (alates oktoobrist 2016) Uroloogiaõe iseseisvad a/v 160 318 883 1367 (alates novembrist 2016) Alkoholitarvitamise häire raviteenus 179 79 (alates aprillist 2018) Haavaravi kabinet 1095 1176 (alates januarist 2018) Uuringud ja protseduurid 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Funktsionaaldiagnostilised uuringud 20 392 20 370 20 193 21 582 20 279 18 541 18 877 Ultrahelidiagnostilise uuringud 16 861 16 788 17 492 15 384 12 490 14 955 14 603 3 169 3 078 2 956 2 792 2 625 2 318 2 486 Endoskoopilised uuringud Röntgenuuringud 31 814 31 398 30 133 29 549 27 924 25 614 24 887 Kompuutertomograafia 14 329 14 072 14 656 14 064 12 812 12 437 14 080 Mammograafia 5 183 5 028 5 007 5 038 4 972 5 269 5 358 Laboratoorsed uuringud 341 858 346 095 370 982 372 920 367 181 377 852 399 294 Histoloogilised uuringud 4 542 4 407 4 447 4 787 4 283 4 709 5 440 (elupuhused) Tsütoloogilised uuringud 4 720 4 868 4 604 4 366 4 334 4 334 3 899 (elupuhused) Protseduurid (sh hemodialüüs) 82 621 60 009 61 916 61504 63 834 65 736 60 635 18 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne Ennetuse projektid Koostöö Tervise Arengu Instituudiga SA Narva Haigla osutab erinevaid tervishoiuteenuseid, mis on kindlaks määratud koostöölepingutes Tervise Arengu Instituudiga ning suunatud HIV-nakatunud isikutele, suitsetajatele, tuberkuloosihaigetele jne. 19 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne Patsientide arv. Teenused 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Suitsetamisest loobumise 69 24 36 30 17 19 23 nõustamine Narkomaanide ja nende partnerite 329 294 37 - - - - nõustamine Narva Haigla AIDS-i kabineti 1 265 1 125 1 253 1 328 1 285 1 290 1 148 tegevus Narva Haigla juhtumikorralduse 298 265 279 450 529 509 539 teenus HIV-posit. patsientidele Narva Haigla tuberkuloosi kabineti 147 126 194 143 43 140 109 tegevus Kokku 2 108 1 834 1 799 1 951 1 874 1 958 1 792 Märkus: alates 01.01.2015.a.TAI ei finantseeri projekti „Narkomaanide ja nende partnerite nõustamine“ Visiitide arv. Teenused 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Suitsetamisest loobumise 201 53 66 41 41 37 37 nõustamine Narkomaanide ja nende partnerite 329 249 37 - - - - nõustamine Narva Haigla AIDS-i kabineti 2 083 1 924 2 144 2 244 2 239 2252 2009 tegevus Narva Haigla juhtumikorralduse 3 470 3 607 3 315 4 210 4 564 4257 3738 teenus HIV-posit. patsientidele Narva Haigla tuberkuloosi kabineti 2 956 2 315 2 626 1 660 1 106 2671 2329 tegevus s.h.koduvisiite: 51 244 22 102 27 139 78 Kokku 9 090 8 148 8 188 8 155 7 920 9217 8191 20 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne Peamised finantssuhtarvud 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Lühiajalise kohustuse kattekordaja 2,53 3,03 3,21 4,01 3,68 3,75 2,42 Maksevõime kordaja 2,45 2,95 3,33 3,91 3,60 3,68 2,35 Maksevalmiduse kordaja 1,41 1,92 2,53 3,00 2,76 2,76 1,54 Debitoorse võlgnevuse 11,21 12,08 13,56 13,81 11,90 11,87 11,72 käibesagedus Debitoorse võlgnevuse käibevälde 32,56 30,22 26,92 26,43 30,67 30,75 31,14 (päevades) Kapitali struktuur: 14% / 14% / 13% / 13% / 13% / 14% / 16% / Kohustused/Netovara 86% 86% 87% 87% 87% 86% 84% Käiberentaablus 10,5% 1,9% 4,4% 4,3% -1,5% 2,0% 0,8% Netovara rentaablus (ROE) 16,3% 2,4% 5,5% 5,6% -1,9% 2,7% 1,1% Koguvara tulutoovustase (ROA) 13,0% 2,1% 4,7% 4,9% -1,6% 2,3% 0,9% Suhtarvude arvutamisel kasutatud valemid: Lühiajalise kohustuse kattekordaja kajastab asutuse võimet katta kreditooride lühiajalised nõuded käibevaraga. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (Current Ratio) = käibevara / lühiajalised kohustused Maksevõime kordaja leidmisel lähtutakse enamlikviidsetest varadest. Maksevõime kordaja (Quick Ratio) = (raha + väärtpaberid + debitoorne võlgnevus) / lühiajalised kohustused Maksevalmiduse kordaja (Cash Ratio) näitab, milline osa lühiajalistest kohustustest on asutuse võimeline kohe tasuma. Maksevalmiduse kordaja (Cash Ratio) = (raha + väärtpaberid) / lühiajalised kohustused Debitoorse võlgnevuse käibesagedus (Account Receivable Turnover) näitab, mitu korda keskmiselt ületab käive debitoorset võlgnevust. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus (Account Receivable Turnover) = müügitulu / keskmine debitoorne võlgnevus Debitoorse võlgnevuse käibevälde (Average Collection Period) näitab keskmist nõuete laekumise aega päevades. Debitoorse võlgnevuse käibevälde (Average Collection Period) = 365 / debitoorse võlgnevuse käibesagedus 21 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne Kapitali struktuur näitab kapitali struktuuri. Kohustused = kohustused / (kohustused+ netovara) * 100% Netovara = netovara / (kohustused+ netovara) * 100% Käiberentaablus (Profit Margin) näitab müügikäibe iga eurot tasuvust peale kulude ja maksude mahaarvamist. Käiberentaablus (Profit Margin) = aasta tulem / netokäive * 100% Netovara rentaablus (ROE) näitab netovara tasuvust. Netovara rentaablus (ROE) = aasta tulem / netovara * 100% Koguvara tulutoovustase (ROA) näitab asutuse varadesse tahtud investeeringute tasuvust Koguvara tulutoovustase (ROA)= aasta tulem / koguvara * 100% 22 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 3 744 625 5 008 533 2 Nõuded ja ettemaksed 1 979 238 1 688 311 3 Varud 159 578 126 660 Kokku käibevarad 5 883 441 6 823 504 Põhivarad Kinnisvarainvesteeringud 34 000 34 000 7 Materiaalsed põhivarad 11 720 886 10 053 097 8 Kokku põhivarad 11 754 886 10 087 097 Kokku varad 17 638 327 16 910 601 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 56 352 55 380 10 Võlad ja ettemaksed 2 379 675 1 754 653 11 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 0 7 351 14 Kokku lühiajalised kohustised 2 436 027 1 817 384 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 426 751 483 139 10 Kokku pikaajalised kohustised 426 751 483 139 Kokku kohustised 2 862 778 2 300 523 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 2 439 442 2 439 442 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 12 170 636 11 776 030 Aruandeaasta tulem 165 471 394 606 Kokku netovara 14 775 549 14 610 078 Kokku kohustised ja netovara 17 638 327 16 910 601 23 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 21 634 10 448 15 Tulu ettevõtlusest 21 487 446 19 229 920 16 Muud tulud 1 271 9 800 17 Kokku tulud 21 510 351 19 250 168 Kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -12 591 -8 439 18 Mitmesugused tegevuskulud -6 977 434 -5 770 719 19 Tööjõukulud -13 712 882 -12 486 423 20 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -632 161 -581 852 8 Muud kulud -3 529 -567 21 Kokku kulud -21 338 597 -18 848 000 Põhitegevuse tulem 171 754 402 168 Intressitulud 882 472 23 Intressikulud -7 165 -8 034 22 Aruandeaasta tulem 165 471 394 606 24 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 171 754 402 168 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 632 161 581 852 8 Muud korrigeerimised 449 139 80 280 Kokku korrigeerimised 1 081 300 662 132 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -290 927 -136 599 3 Varude muutus -32 918 13 655 5 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 187 190 121 342 11,14 Kokku rahavood põhitegevusest 1 116 399 1 062 698 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -2 318 502 -474 687 8 soetamisel Laekunud intressid 882 473 3, 23 Kokku rahavood investeerimistegevusest -2 317 620 -474 214 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenude tagasimaksed -55 416 -54 608 10 Makstud intressid -7 271 -8 099 11, 22 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -62 687 -62 707 Kokku rahavood -1 263 908 525 777 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 5 008 533 4 482 756 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus -1 263 908 525 777 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 3 744 625 5 008 533 2 25 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/ Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses/ Reservkapital 31.12.2017 2 439 442 11 776 030 14 215 472 Aruandeaasta tulem 394 606 394 606 31.12.2018 2 439 442 12 170 636 14 610 078 Aruandeaasta tulem 165 471 165 471 31.12.2019 2 439 442 12 336 107 14 775 549 26 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega, mida täpsustavad rahandusministri määrusega kehtestatud Raamatupidamise Toimkonna juhendid ning täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud nõuded. 31.12.2019. lõppenud majandusaasta kohta koostatud raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt SA Narva Haigla finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel lähtuti eeldusest, et SA Narva Haigla on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. SA Narva Haigla tulemiaruanne on koostatud RTJ 14 "Mittetulundusühingud ja sihtasutused" toodud Tulude ja kulude aruande skeemi alusel. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Finantsvarad Finantsvaraks loetakse raha, lühiajalisi finantsinvesteeringuid, nõudeid ostjate vastu ja muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid. Finantsvarad võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara eest makstava tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara soetamisega otseselt kaasnevaid tehingukulutusi. Finantsvarad eemaldatakse bilansist siis, kui SA Narva Haigla kaotab õiguse finantsvarast tulenevatele rahavoogudele või ta annab kolmandale osapoolele üle enamiku finantsvaraga seotud riskidest ja hüvedest. Raha Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a arvelduskrediit) ning lühiajalisi või katkestatavaid tähtajalisi deposiite. Rahavoogude aruandes kajastatakse raha ja selle ekvivalentidena lisaks eeltoodule ka raha lähendeid, mida on võimalik igal ajahetkel konverteerida rahaks (investeerimisfondide osakuid). Investeerimisfondide osakuid kajastatakse turuväärtuses. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustised on aruandekuupäeva seisuga ümber hinnatud eurodesse aruandekuupäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on kasumiaruandes kajastatud periooditulu ja -kuluna. Nõuded ja ettemaksed Ostjatelt laekumata arved on bilansis hinnatud lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Seejuures hinnatakse iga kliendi laekumata arveid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on sõltuvalt ebatõenäoliselt laekuva nõude tekkimise põhjustest kantud aruandeperioodi kuludesse. Ostjatelt laekumata arved, mille maksetähtaeg on ületatud rohkem kui 179 päeva võrra, on kantud kuludesse ulatuses 50%; ostjatelt laekumata arved mille maksetähtaeg on ületatud rohkem kui 365 päeva võrra, on kantud kuludesse täies ulatuses. Lootusetud nõuded on kantud bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumisi kajastatakse ebatõenäoliste nõuete kulu vähenemisena. Erandi moodustavad nõuded kindlustusseltsidele, viimaste laekumata arved, mille maksetähtaeg on ületatud rohkem kui 3 aasta võrra ja kannatanu oli liiklusõnnetuse ajal joobeseisundis, on kantud kuludesse täies ulatuses. Varud Kauba, tooraine ja materjali varud võetakse arvele soetusmaksumuses ja nende jäägid kajastatakse soetusmaksumuses või neto realiseerimismaksumuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted Varude kuludes kajastamisel ja varude bilansilise väärtuse arvutamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit, apteegi materjalide kuludes kajastamisel kasutatakse FIFO meetodit. Kinnisvarainvesteeringud 27 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maa, hooned ja rajatised), mida hoitakse väljarentimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski teine avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused) analoogiliselt materiaalse põhivara kajastamisele. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalne põhivara on varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta ja maksumus alates 5000 eurot. Madalama soetusmaksumusega või lühema kasuliku elueaga varaobjektid kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutusele võtmise hetkel kantakse täielikult kulusse, nende üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest olulistest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt komponentide kasulikule elueale. Põhivara on bilansis kajastatud soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Aruandeaasta lõpul hinnatakse mittekasutatava vara tõenäolist neto realiseerimismaksumust ja vara hinnatakse alla, kui bilansiline jääkväärtus on sellest kõrgem. Kulumi arvestuses on kasutatud lineaarset arvestusmeetodit. Kui materiaalse põhivara objektile on tehtud selliseid kulutusi, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, siis need kulutused lisatakse põhivara objekti soetusmaksumusele. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse aruandeperioodi kuludes. Kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni oluline komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele, eeldusel, et see vastab materiaalse põhivara mõistele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha. Kui asendatava komponendi soetusmaksumus ei ole teada, hinnatakse maha kantavat maksumust lähtudes asendamise hetke soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi. Immateriaalne põhivara on varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta ja maksumus alates 5000 eurot. Immateriaalne põhivara on võetud arvele soetusmaksumuses ning kajastatakse bilansis jääkväärtuses. Teatud juhtudel võib vara omandada nii materiaalse kui ka immateriaalse põhivara tunnuseid. Sellisel juhul klassifitseeritakse vara vastavalt sellele, kummale tunnusele see rohkem vastab . Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eurot Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hooned 50 aastat Rajatised 20 aastat Masinad ja seadmed 3-10 aastat Arvutustehnika 5 aastat Tarkvara 7 aastat Maad ei amortiseerita. Põhivara objekti spetsiifika tõttu võib selle kasulik eluiga erineda muu sarnase grupi omast. Sellisel juhul vaadatakse seda eraldiseisvana ning määrataks talle sobiv amortisatsiooniperiood. Põhivarale määratud amortisatsiooninormid vaadatakse üle, kui on ilmnenud asjaolusid, mis võivad oluliselt muuta põhivara või põhivaragrupi kasulikku eluiga. Hinnangute muutuste mõju kajastub aruandeperioodis ja järgnevates perioodides. Rendid Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Ülejäänud rendilepinguid käsitletakse kasutusrendina. Sihtasutus kui rendileandja. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule ettevõtte bilansis kajastatavale varale. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Sihtasutus kui rentnik. Kapitalirendi alusel renditud vara kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas. Makstavad rendimaksed jagatakse finantskuluks ja kohustise vähendamiseks. Finantskulud kajastatakse rendiperioodi jooksul. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. Finantskohustised 28 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne Finantskohustis on lepinguline kohustis tasuda teisele osapoolele raha või muid finantsvarasid (nt. kohustis tarnijate ees). Finantskohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud kohustise eest makstava tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki kohustise soetamisega otseselt kaasnevaid tehingukulutusi. Finantskohustised kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivset intressimäära, v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustised ja tuletisinstrumendid, mida kajastatakse õiglases väärtuses. Tehingukulutused võetakse efektiivse intressimäära arvutamisel arvesse ning kantakse kohustise eluea jooksul intressikuludesse. Finantskohustis eemaldatakse bilansist siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Sihtasutus moodustab eraldisi nende kohustiste osas, mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad. Eraldise suuruse ja realiseerumisaja määramisel tuginetakse SA Narva Haigla juristi hinnangutele. Eraldis kajastatakse juhul, kui ettevõttel on enne aruandekuupäeva tekkinud juriidiline või tegevusest tingitud kohustis, eraldise realiseerumine ressursside väljamineku näol on tõenäoline (üle 50%) ning eraldise suurus on usaldusväärselt määratav. Eraldise realiseerumisega kaasnevaid kulutusi hinnatakse aruandekuupäeva seisuga ning eraldise suurust hinnatakse uuesti igal aruandekuupäeval. Tingimuslikuteks kohustisteks klassifitseeritakse need kohustised, mille realiseerumise tõenäosus jääb alla 50% või mille suurust ei saa usaldusväärselt hinnata. Tingimuslikute kohustiste üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Annetused ja toetused Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille korral kajastatakse sihtfinantseerimise tulu ja selle arvel tehtud kulu või põhivarade soetust mõlemaid eraldi. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Varade sihtfinantseerimise korral kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna selles perioodis, millal sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis põhivarana arvele. Tulud Tulude arvestamisel on lähtutud tekkepõhisuse printsiibist. Teenuste ja kaupade müügi korral kajastatakse müügitulu momendil, mil on toimunud omandiõigsuse üleminek või teenus on osutatud. Intressitulu kajastatakse tuluna siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Kulud Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisega kaasnevad mittetagastatavad maksud ja lõivud kajastatakse soetamise momendil kuluna, mitte varade ega varude soetusmaksumusena. Seotud osapooled Aastaaruandes avaldatakse informatsioon vastavalt Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi § 49.1 Informatsioon seotud isikutega tehtud tehingute kohta (1) järgmiste isikutega tehtud tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või asutuse sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele: 1) raamatupidamise sise-eeskirjas määratud kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmed ja nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps; 2) sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle punktis 1 nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju. (2) aruandekohustuslase olulise mõju all olevate sihtasutuste,mittetulundusühingute ja äriühingutega, kes ei ole avaliku sektori üksused, tehtud tehingute kohta. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Sularaha kassas 17 886 17 612 Arveldusarve pangas 1 333 300 2 378 123 Tähtajaline hoius 2 393 439 2 612 798 Kokku raha 3 744 625 5 008 533 29 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 1 702 261 1 702 261 4 Ostjatelt laekumata 1 712 411 1 712 411 4 arved Ebatõenäoliselt -10 150 -10 150 4 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja 2 060 2 060 6 tagasinõuded Muud nõuded 267 623 267 623 Intressinõuded 1 1 Viitlaekumised 267 622 267 622 Ettemaksed 1 932 1 932 Muud makstud 1 932 1 932 ettemaksed Saamata seadusandlusest 2 389 2 389 tulenevad toetused Kinnipidamised töötasudest 2 467 2 467 Nõuded pangakaartide 506 506 maksedelt Kokku nõuded ja 1 979 238 1 979 238 ettemaksed 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 1 476 288 1 476 288 4 Ostjatelt laekumata 1 484 088 1 484 088 4 arved Ebatõenäoliselt -7 800 -7 800 4 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja 2 819 2 819 6 tagasinõuded Muud nõuded 200 786 200 786 Intressinõuded 1 1 Viitlaekumised 200 785 200 785 Ettemaksed 4 014 4 014 Muud makstud 4 014 4 014 ettemaksed Saamata seadusandlusest 1 948 1 948 tulenevad toetused Kinnipidamised töötasudest 1 914 1 914 Nõuded pangakaartide 539 539 maksedelt Muud nõuded 3 3 Kokku nõuded ja 1 688 311 1 688 311 ettemaksed 30 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne Viitlaekumiste osas on peamiselt kajastatud lõpetamata ravijuhtude raviteenused, mis on osutatud aruandeaastal. Lisa 4 Nõuded ostjate vastu (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr Ostjatelt laekumata arved 1 712 411 1 484 088 3 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -10 150 -7 800 3 Kokku nõuded ostjate vastu 1 702 261 1 476 288 3 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi alguses -7 800 -9 700 Ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded -4 423 -3 186 Lootusetuks tunnistatud nõuded 2 073 5 086 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi lõpuks -10 150 -7 800 3 Lisa 5 Varud (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Tooraine ja materjal 159 578 126 660 Apteegi materjalid 91 953 77 112 Meditsiinitarvikud, instrumendid 40 284 24 616 Majandus- ja bürootarbed 21 573 18 827 Toiduained 3 945 4 445 Küte, autode tagavaraosad, hooldusvahendid 1 823 1 660 Kokku varud 159 578 126 660 Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 390 195 Käibemaks 3 756 2 577 Üksikisiku tulumaks 145 998 127 990 Erisoodustuse tulumaks 3 623 2 292 Sotsiaalmaks 284 837 258 133 Kohustuslik kogumispension 11 372 10 528 Töötuskindlustusmaksed 18 937 17 700 Ettemaksukonto jääk 2 060 2 819 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 2 060 468 913 2 819 419 415 31 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Kinnisvarainvesteeringud (eurodes) Soetusmaksumuse meetod Kokku Maa Ehitised 31.12.2018 Soetusmaksumus 34 000 689 486 723 486 Akumuleeritud kulum -689 486 -689 486 Jääkmaksumus 34 000 0 34 000 31.12.2019 Soetusmaksumus 34 000 689 486 723 486 Akumuleeritud kulum -689 486 -689 486 Jääkmaksumus 34 000 0 34 000 2019 Kinnisvarainvesteeringute otsesed haldamiskulud 6 842 2019.a. kinnisvarainvesteeringute haldamiskulud on 5702 eurot, koos käibemaksuga on 6842 eurot. 32 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud seadmed materiaalsed Transpordivahendid Arvutid ja Muud põhivarad Lõpetamata arvutisüsteemid masinad projektid ja seadmed 31.12.2018 Soetusmaksumus 407 820 9 949 702 660 288 59 977 5 168 285 5 888 550 122 311 44 872 16 413 255 Akumuleeritud kulum -1 871 334 -427 799 -52 241 -3 975 733 -4 455 773 -33 051 -6 360 158 Jääkmaksumus 407 820 8 078 368 232 489 7 736 1 192 552 1 432 777 89 260 44 872 10 053 097 Ostud ja parendused 80 000 19 940 422 449 522 389 1 777 561 2 299 950 Muud ostud ja 80 000 19 940 422 449 522 389 1 777 561 2 299 950 parendused Amortisatsioonikulu -205 689 -53 402 -5 813 -362 365 -421 580 -4 892 -632 161 Ümberliigitamised 19 840 19 840 -19 840 Ümberliigitamised 19 840 19 840 -19 840 lõpetamata projektidest 31.12.2019 Soetusmaksumus 407 820 9 949 702 740 288 79 917 5 484 122 6 304 327 122 311 1 802 593 18 586 753 Akumuleeritud kulum -2 077 023 -481 201 -58 054 -4 211 646 -4 750 901 -37 943 -6 865 867 Jääkmaksumus 407 820 7 872 679 259 087 21 863 1 272 476 1 553 426 84 368 1 802 593 11 720 886 Lisa 9 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rendileandja 2019 2018 Lisa nr Kasutusrenditulu 57 717 30 531 Järgmiste perioodide kasutusrenditulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr 12 kuu jooksul 6 178 5 049 4 Rendile või üürile antud varade bilansiline jääkmaksumus Muud varad 158 425 77 611 Kokku 158 425 77 611 Aruandekohustuslane kui rentnik 2019 2018 Lisa nr Kasutusrendikulu 38 020 36 521 19 33 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr 12 kuu jooksul 6 6 13 Lisa 10 Laenukohustised (eurodes) 31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul Pikaajalised laenud Pikaajalised laenud 483 103 56 352 233 142 193 609 kokku Laenukohustised 483 103 56 352 233 142 193 609 kokku 31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul Pikaajalised laenud Pikaajalised laenud 538 519 55 380 229 591 253 548 kokku Laenukohustised 538 519 55 380 229 591 253 548 kokku Pikaajalise laenu tagastamise lõpptähtaeg on 01.02.2028.a. Intressimäär (%) aastas on 6 kuu Euribor + 1,68%. Varad ei ole panditud. 34 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 11 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 715 991 715 991 Võlad töövõtjatele 1 194 223 1 194 223 12 Maksuvõlad 468 913 468 913 6 Muud võlad 548 548 Intressivõlad 548 548 Kokku võlad ja ettemaksed 2 379 675 2 379 675 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 273 706 273 706 Võlad töövõtjatele 1 060 878 1 060 878 12 Maksuvõlad 419 415 419 415 6 Muud võlad 654 654 Intressivõlad 654 654 Kokku võlad ja ettemaksed 1 754 653 1 754 653 Lisa 12 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Töötasude kohustis 712 916 654 062 Puhkusetasude kohustis 41 332 30 962 Deklareerimata sotsiaalmaksukohustus 267 015 234 970 Deklareerimata kinnipeetud tulumaks 136 608 108 887 Deklareerimata töötuskindlustusmaks 18 103 16 866 Deklareerimata kinnipeetud kogumispensioon 10 850 9 346 Võlad majanduskulude eest 614 573 Muud võlad töövõtjatele 6 785 5 212 Kokku võlad töövõtjatele 1 194 223 1 060 878 Lisa 13 Tingimuslikud kohustised ja varad (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr Tingimuslikud kohustised Muud sõlmitud hankelepingud 380 419 116 400 Võetud rendikohustused 6 6 9 Kokku tingimuslikud kohustised 380 425 116 406 Tingimuslikud varad Nõuded rendile antud varadelt 6 178 5 049 9 Kokku tingimuslikud varad 6 178 5 049 35 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne Muudeks sõlmitud hankelepinguteks on hanked, mida ei ole veel bilansis arvele võetud, leping on sõlmitud eelmisel aastal. Võetud rendikohustusteks on järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest või teatud etteteatamistähtajaga katkestatavate lepingutest. Nõudeks rendile antud varadelt on järgmiste perioodide kasutusrenditulu mittekatkestatavatest või teatud etteteatamistähtajaga katkestatavatest lepingutest. Lisa 14 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Varad soetusmaksumuses Kajastatud Kajastatud varade 31.12.2017 Laekunud 31.12.2018 Lisa soetusmaksumuses tulemiaruandes nr Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Diakonova fondi toetus õendusabiosakonna 0 0 7 500 7 500 0 0 personali töötasuks Selver AS, annetus 0 0 4 100 749 0 3 351 Eraisik, annetus 0 0 4 000 0 0 4 000 Eesti Töötukassa, tööpraktika 0 0 0 190 190 0 juhendsmistasu Kokku sihtfinantseerimine 0 0 15 600 8 439 190 7 351 15 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised 0 0 15 600 8 439 190 7 351 15 tasud, annetused ja toetused 36 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne Kajastatud Kajastatud varade 31.12.2018 Laekunud 31.12.2019 Lisa soetusmaksumuses tulemiaruandes nr Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Selver AS, annetus 2018 (ümberklassifitseeritud 0 0 3 351 3 351 2 793 0 0 sihtfinantseerimisest tegevuskuludeks) Selver AS, annetus 0 0 3 500 3 500 2 917 0 0 2019 Eraisik, annetus (ümberklassifitseeritud 0 0 4 000 4 000 3 333 0 0 sihtfinantseerimisest tegevuskuludeks) Kokku sihtfinantseerimine 0 0 10 851 10 851 9 043 0 0 15 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Selver AS, annetus 2018 (ümberklassifitseeritud 0 3 351 -3 351 0 0 0 sihtfinantseerimiseks põhivarade soetamiseks) Eraisik, annetus (ümberklassifitseeritud sihtfinantseerimiseks 0 4 000 -4 000 0 0 0 põhivarade soetamiseks) Eesti Töötukassa, tööpraktika 190 0 1 121 931 0 0 juhendsmistasu Diakonova fondi toetus õendusabiosakonna 0 0 9 852 9 852 0 0 personali töötasuks Kokku sihtfinantseerimine 190 7 351 3 622 10 783 0 0 0 15 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised 190 7 351 14 473 21 634 9 043 0 0 15 tasud, annetused ja toetused 37 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 15 Annetused ja toetused (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 10 783 8 439 14 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 10 851 2 009 14 Kokku annetused ja toetused 21 634 10 448 sh eraldis riigieelarvest 931 2 199 sh välisabi eest 9 852 7 500 sh muud allikad 10 851 749 Rahalised ja mitterahalised annetused 2019 2018 Lisa nr Rahaline annetus 21 634 8 439 Mitterahaline annetus 0 2 009 Kokku annetused ja toetused 21 634 10 448 Lisa 16 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2019 2018 Tervishoiuteenuste müük Haigekassale (v.a. 17 294 384 15 356 193 kiirabi teenused) Kiirabi teenused 2 073 299 1 745 200 Erakorralised raviteenused ravikindlustuseta patsientidele 0 204 779 Tervishoiuteenuste müük tervishoiuasutustele 671 880 602 634 Narva linna poolt ostetavad teenused 227 167 200 984 Tervishoiuteenuste müük teistele asutustele 216 033 192 805 Tervishoiuteenuste müük eraisikutele 693 192 673 807 Rent, hooldustasu 137 485 112 287 Müüdud kaupade müügitulu 41 784 43 306 Muu mittemeditsiinilise tegevuse tulud 132 222 97 925 Kokku tulu ettevõtlusest 21 487 446 19 229 920 Lisa 17 Muud tulud (eurodes) 2019 2018 Trahvid, viivised ja hüvitised 1 271 9 800 Kokku muud tulud 1 271 9 800 38 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 18 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud (eurodes) 2019 2018 Riiklikud ja kohalikud maksud -1 808 -125 Tööjõukulud -10 783 -7 690 Ravimid, meditsiinilised materjalid 0 -624 Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide -12 591 -8 439 otsesed kulud Lisa 19 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Üür ja rent -38 020 -36 521 10 Energia -509 299 -499 823 Elektrienergia -249 422 -223 344 Soojusenergia -198 201 -213 086 Kütus -61 676 -63 393 Veevarustusteenused -47 315 -48 769 Mitmesugused bürookulud -165 034 -211 995 Koolituskulud -96 942 -102 222 Riiklikud ja kohalikud maksud -1 201 027 -764 549 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest -4 730 -3 721 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud (v.a. -402 131 -320 697 elektrienergia, soojusenergia, veevararustus ja rent) Sõidukite majandamiskulud (v.a. kütus ja rent) -85 463 -67 085 Infotehnoloogia kulud -174 745 -96 051 Inventari majandamiskulud (v.a. rent) -293 948 -257 971 Seadmete majandamiskulud (v.a. rent) -121 114 -74 339 Toiduained ja toitlustusteenused -150 094 -157 319 Ravimid, meditsiinilised materjalid -2 492 381 -2 346 121 Tervishoiuteenused -1 167 754 -757 269 Auditi tasu -4 350 -4 350 Muud -23 087 -21 917 Kokku mitmesugused tegevuskulud -6 977 434 -5 770 719 39 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 20 Tööjõukulud (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Palgakulu -10 465 988 -9 560 097 Sotsiaalmaksud -3 257 677 -2 934 016 Kokku tööjõukulud -13 723 665 -12 494 113 Sellest kajastatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide -10 783 -7 690 18 otsese kuluna Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 613 625 Lisa 21 Muud kulud (eurodes) 2019 2018 Trahvid, viivised ja hüvitised -3 529 -567 Kokku muud kulud -3 529 -567 Lisa 22 Intressikulud (eurodes) 2019 2018 Intressikulu laenudelt -7 165 -8 034 Kokku intressikulud -7 165 -8 034 Lisa 23 Intressitulud (eurodes) 2019 2018 Intressitulu hoiustelt 882 472 Kokku intressitulud 882 472 Lisa 24 Seotud osapooled (eurodes) Aruandekohustuslase emaettevõtja nimetus Narva Linn Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2019 2018 Arvestatud tasu 116 511 117 212 40 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne Ei olnud tehinguid seotud isikutega, mida peaks avaldama vastavalt Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi § 49.1 Informatsioon seotud isikutega tehtud tehingute kohta. Nõukogu ja juhatuse liikmetele aruandeaastal on arvestatud tasu summas 116 511 eurot. Aruandeaastal oli vähendatud juhatuse liige kasutamata puhkuste reserv summas 1299 eurot. Lisa 25 Sündmused pärast aruandekuupäeva Seoses koronaviiruse pandeemiaga, 12.03.2020.a. Vabariigi Valitsuse eriolukorra väljakuulutamisega ja Terviseameti ettepanekuga tõsta tervishoiu valmisoleku tase tasemele 2 haigla töö reorganiseerimine, mis tingib tulude vähenemise (plaanilise ravi kättesaadavuse piiramine või katkestamine, jms.vastavalt valmisolekutasemele 2) ja kulude tõusu (real juhtudel personali saatmine koduisolatsiooni kaheks nädalaks samal ajal kui töö peavad ära tegema teised isikud, personali ja patsientide kaitsevahendite täiendav muretsemine jms). 41 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus NARVA HAIGLA nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus NARVA HAIGLA (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2019 ning kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2019 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Arvo Lepik Vandeaudiitori number 280 HLB Expertus KLF OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 241 Narva mnt 7a, Tallinn, Harju maakond, 10117 24.03.2020
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel