SA Narva Haigla 2020.a. eelarve
%
Tegelik Plaan
Tulude nimetused 2020.a/
2019.a 2020.a
2019.a
TEGEVUSTULUD
1. SAADUD TOETUSED 21,7 15,5 71%
1.1. Sihtfinantseerimine riigieelarvest 0,9 0,0 0%
1.3. Sihtfinantseerimine muudest kodumaistest
10,9 7,5 69%
allikatest
1.4. Sihtfinantseerimine välisabi eest 9,9 8,0 81%
2. MEDITSIINILISE TEGEVUSE TULUD 21 176,0 21 077,2 100%
2.1 Tervishoiuteenuste müük Haigekassale 17 294,4 17 301,0 100%
2.2. Tervishoiuteenuste müük
671,9 568,8 85%
tervishoiuasutustele
2.3. Kiirabi teenused 2 073,3 2 230,0 108%
2.5. Tervishoiu- ja sotsiaalabialaste teenuste
227,2 182,1 80%
müük KOV-le
2.6. Tervishoiuteenuste müük teistele asutustele 216,0 197,0 91%
2.7. Tervishoiuteenuste müük elanikkonnale 693,2 598,3 86%
3. MITTEMEDITSIINILISE TEGEVUSE TULUD 311,5 266,0 85%
3.1. Renditulud 137,5 141,8 103%
3.2. Müüdud kaupade müügitulu 41,8 0,0 0%
3.3. Muu mittemeditsiinilise tegevuse tulud 132,2 124,2 94%
Kokku meditsiinilise ja mittemeditsiinilise
21 487,5 21 343,2 99%
tegevuse tulud
4. MUUD TEGEVUSTULUD 1,2 0,0 0%
4.3. Muud tegevustulud 0,8 0,0 0%
KOKKU TULUD 21 510,4 21 358,7 99%
1
%
Tegelik Plaan
Kulude nimetused 2020.a/
2019.a 2020.a
2019.a
5. TÖÖJÕU KULUD 13 723,7 14 860,0 108%
5.1. Töötasu 10 466,0 11 260,0 108%
5.2. Sotsiaalmaksud 3 257,7 3 600,0 111%
6. MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD 6 979,3 6 920,8 99%
6.1. Ravimid, apteegi tarvikud 1 325,2 1 325,2 100%
6.2. Meditsiinilised tarvikud 734,8 734,8 100%
6.3. Labori tarbed 432,4 432,4 100%
6.4. Tervishoiuteenuste ostukulud 1 167,8 1 359,9 116%
6.5. Toitlustamine ja toiduained 150,1 137,5 92%
6.6. Kinnistute, hoonete ja ruumide
915,3 826,4 90%
majandamiskulud
6.7. Inventari majandamiskulud 297,7 337,0 113%
6.8. Seadmete majandamiskulud 121,5 120,7 99%
6.9. Transport ja sõidukite ülalpidamise kulud 156,5 156,2 100%
6.10. Info- ja kommukatsioontehnoloogia kulud 181,1 204,8 113%
6.11. Personalikoolitus, lähetused 96,9 114,8 118%
6.12. Administreerimiskulud (sh kantseleitarbed,
169,6 147,9 87%
press, pangakulud, auditeerimisteenused,
6.13. Maksud, lõivud 1 202,3 999,2 83%
6.14. Muud mitmesugused tegevuskulud 28,1 24,0 85%
7. PÕHIVARA KULUM 632,2 779,6 123%
8. MUUD TEGEVUSKULUD 3,5 0,4 11%
KOKKU TEGEVUSKULUD 21 338,7 22 560,8 106%
PÕHITEGEVUSE TULEM 171,7 -1 202,1
9. FINANTSTULUD 0,9 0,9
10. FINANTSKULUD 7,2 6,1
KOKKU FINANTSTULUD JA -KULUD -6,3 -5,2
ARUANDEAASTA TULEM 165,4 -1 207,3
Olev Silland
Juhatuse liige
täitja О. Togatova
täitja V. Taghizade
2
SA Narva Haigla
Investeerimistegevuse eelarve
2020 aasta tuh.eurot (käibema-ta)
Investeerimistegevus 2020 aastal. Plaan, 2020.a
Investeеringud hoonete remonti 322,9
Investeеringud seadmetesse 17,8
Investeеringud transpordi 0,0
Investeеringud med.seadmed 235,0
Investeеringud IT-seadmed 0,0
Investeеringud kokku 575,8
Olev Silland
Juhatuse liige
täitja О. Togatova
täitja V. Taghizade
3
MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2019
aruandeaasta lõpp: 31.12.2019
sihtasutuse nimi: Sihtasutus NARVA HAIGLA
registrikood: 90003217
tänava/talu nimi, Haigla tn
maja ja korteri number: 7
linn: Narva linn
maakond: Ida-Viru maakond
postisihtnumber: 20104
telefon: +372 3571802
faks: +372 3571801
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.narvahaigla.ee
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 23
Bilanss 23
Tulemiaruanne 24
Rahavoogude aruanne 25
Netovara muutuste aruanne 26
Raamatupidamise aastaaruande lisad 27
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 27
Lisa 2 Raha 29
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 30
Lisa 4 Nõuded ostjate vastu 31
Lisa 5 Varud 31
Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 31
Lisa 7 Kinnisvarainvesteeringud 32
Lisa 8 Materiaalsed põhivarad 33
Lisa 9 Kasutusrent 33
Lisa 10 Laenukohustised 34
Lisa 11 Võlad ja ettemaksed 35
Lisa 12 Võlad töövõtjatele 35
Lisa 13 Tingimuslikud kohustised ja varad 35
Lisa 14 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 36
Lisa 15 Annetused ja toetused 38
Lisa 16 Tulu ettevõtlusest 38
Lisa 17 Muud tulud 38
Lisa 18 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 39
Lisa 19 Mitmesugused tegevuskulud 39
Lisa 20 Tööjõukulud 40
Lisa 21 Muud kulud 40
Lisa 22 Intressikulud 40
Lisa 23 Intressitulud 40
Lisa 24 Seotud osapooled 40
Lisa 25 Sündmused pärast aruandekuupäeva 41
Aruande allkirjad 42
Vandeaudiitori aruanne 43
2
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne
TEGEVUSARUANNE
Sissejuhatus
Vastavalt Narva Linnavolikogu otsusele 30.01.2002. nr. 413/53 ja Narva Linnavalitsuse käskkirjale
12.03.2002. nr. 7 14. märtsil, munitsipaalasutus Narva Haigla lõpetas oma tegevuse ja andis oma
varad, lepingud ja kohustused üle sihtasutusele Narva Haigla 15. märtsil 2002.a.
SA Narva Haigla on eraõiguslik juriidiline isik, mis tegutseb Eesti Vabariigi põhiseaduse, põhikirja ja
teiste õigusaktide alusel. SA Narva Haigla peamiseks tegevusvaldkonnaks on haiglaraviteenused.
SA Narva Haigla on hulgiprofiilne ambulatoor-statsionaarne raviasutus teeninduspiirkonnaga Narva
linn, Narva-Jõesuu linn, osa Sillamäe linna ja Vaivara vald. Haigla koosseisus on 6 raviüksust
(sisekliinik, kirurgiakliinik, naistekliinik, erakorralise meditsiini kliinik, taastusravi osakond, iseseisva
õendusabi osakond), 3 diagnostilist teenistust (radioloogia, patoloogia, laboratoorium) ja polikliinik.
2019. aastal statsionaarsel ravil viibis 8 729 patsienti (9 136 patsienti 2018.a.), ravivoodeid keskmiselt
249 (2018.a. – 249). Päevastatsionaaris ravitud 1 414 (s.h. hemodialüüs) patsienti (2018.a. – 1 306).
Ambulatoorselt teostati 124 334 vastuvõttu (2018.a. – 131 695).
Haiglal on 4 ravikorpust ja 4 abihoonet üldpindalaga 35 866 m2.
Uued teenused 2019. aastal. Olulised tegevused.
Narva Haigla infekstioonikontrolli konverentsi läbiviimine õdedele ja arstidele
Koostöös IVKH-ga muutused insuldihaigete käsitluses
Saadud tegevusluba SÜH000148 “Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus”
Kohtumised linnaelanikega
Kohtumised perearstidega.
Asutuse finantsseisundit mõjutanud tegevused ja tingimused 2019. aastal.
Haigla töötajate palgatõus 01.04.2019.a.
Vastavalt 01.04.2019.a kollektiivlepingule lisandus kollektiivlepinguga haaratud töötajatel 5
puhkepäeva. Tööandja laiendas antud soodustust kõigile haigla töötajatele.
Aruandeperioodi tulem on 165 471.
Plaanid 2019. aastaks
Polikliinikusse tervisekeskuse rajamisega seotud tegevused (projektis omaosalus 290 000
eurot järgnevatel aastatel) – kuna 7-st perearstist 5 loobus projektis osalemast seoses
plaaniga pensioneeruda ja vajalikku arvu (projektis osalemiseks on vaja minimaalselt 6
perearsti) perearste ei leidunud, projektis osalemisest loobutud
Projekteerimistööd Haigla 1 hoones valmistamaks ette eriarstiteenuste ümberpaiknemise
polikliinikust vabastamaks pindasid Tervisekeskuse rajamiseks – edasi lükatud, kuna on
3
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne
vajalik sisse viia muudatused funktsionaalse arengukava 2 etapi dokumentatsiooni seoses
Tervisekeskuse projektist loobumisega
EMO rajamine Haigla tn.1 hoonesse – tehtud, töö lõpp 2020.aastas
Personali garderoobide remont ja rajamine Haigla 1 hoones - tehtud, töö lõpp 2020.aastas
Hemodialüüsi teenuse arendamine. Koostöös Osaühing Fresenius Medical Care Estonia 10-
kohalise hemodialüüsi keskuse rajamine Haigla tn.1 hoones - tehtud
Aparatuuri uuendamine – tehtud, ostetud täisdigitaalne mammograaf, arkoskoop, kiirabiauto,
videokolonoskoop, videogastroskoop, narkoosiaparaat, ultraheliaparaat
Koostöös Ortopeedia Arstid AS eriarstide vastuvõtud ja operatsioonid haigla baasil – tehtud
Elutähtsa teenuse toimepidavuse plaani koostamine – tehtud
Seoses andmekaitsereformiga dokumentatsiooni koostamine ja juurutamine –
dokumentatsioon koostatud, juurutamine lõpeb 2020 aastal
Vastavalt kollektiivlepingule meditsiinipersonali töötasu tõstmine – tehtud
Karja 6 hoone müümine enampakkumisel – vastavalt nõukogu otsusele hinda etapiviisi
alandatud kuni 75 000 euroni, ostjat ei leitud
Digiregistratuuriga ühinemine – tehtud
Esimene elutähtsa teenuse koolitus (HOS alusel) – tehtud
Haigla infosüsteemi uuendmise jätkamine eesmärgiga Ester programmi asendamine HEDA
programmiga – tehtud, jätkub 2020
5 päeva tasulise lisapuhkuse võimaldamine kogu personalile – tehtud
Investeeringud 2019.
EMO ehitamine, varustamine, garderoobide rajamine ja ATS kaasajastamine Haigla 1
hoones.
Suuremad ostud: täisdigitaalne mammograaf, arkoskoop, uus kiirabiauto, videokolonoskoop,
videogastroskoop, narkoosiaparaat, ultraheliaparaat
Plaanid 2020. aastaks
Tegevusaruande koostamise ajal aasta peamiseks ülesandeks on COVID-19 pandeemiast
tingitud väljakutsetega toimetulek, selleks vajalike ressursside mobiliseerimine, töö
reorganiseerimine ja toimetulekuplaanide koostamine
Vastavalt kollektiivlepingule meditsiinipersonali töötasu tõstmine
EMO käikuandmine Haigla tn.1 hoones, töö reorganiseerimine
Garderoobide käikuandmine Haigla 1 hoones
4
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne
Automaatse tuletõrjesignalisatsiooni kaasajastamine Haigla 1 hoones
Funktsionaalse arengukava 2 etapi dokumentatsiooni uuendamine seoses loobumisega
Tervisekeskuse projektist
Aparatuuri uuendamine
Iseseisvate õdede vastuvõttude edasi arendamine – toitumisnõustamise õe vastuvõttude
alustamine
Haigla infosüsteemi uuendmise jätkamine eesmärgiga Ester programmi asendamine HEDA
programmiga
7 päeva tasulise lisapuhkuse võimaldamine kogu personalile
Olulised keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud.
On täheldav osade haiguste sessoonsus, mis tingib teatud haigete tulva või mõõna ravile suunamisel.
Samas olulisemal määral mõjutab asutuse tööd inimkäitumine, kus suvel teatud haigestumistele
(songad, alajäsemete varikoos näiteks) ei pöörata nii palju tähelepanu kui talvel. Suvine oma
enamuses statsionaarsete haigete arvu ligi 15-20% vähenemine on täheldatav. Samas esineb suvine
traumatismi tõus inimtegevuse aktiviseerumise tõttu. Ülalmainitud asjaolude tõttu esineb vastav
tulude-kulude kõikumise spetsiifika haigla osakondade lõikes. Linna elanike arvu vähenemine
viimastel aastatel, mis on tingitud aktiivsema poole väljarändest ja negatiivsest iibest, kajastub ka
asutuse töönäitajates
Makromajanduslikud mõjud väljenduvad:
Vabariigi tasemel sõlmitavates kollektiivlepetes personali miinimumpalga suhtes
Riigi poolt kehtestatavas minimaalpalga suuruses
Seadusandlikult määratud muudatustes haigekassa hinnakirjas, mis otseselt mõjutavad
üksikute struktuuriüksuste tegevuse majanduslikku tulemlikkust.
Üheks põhjuseks, miks on keeruline jälgida lepingumahtu on rasked ravijuhud, millede maksumust
ette planeerida ei saa. 2019.aastal kalleid raviarveid oli summas 2,36 mln. eurot.
Maksumusega 2-10 tuh.eurot oli 580 arvet, 10-20 tuhat eurot oli 32 arvet, üle 20 tuhande eurot oli 4
arvet.
2018.aastal kalleid raviarveid oli summas 2,06 mln. eurot.
Maksumusega 2-10 tuh.eurot oli 512 arvet, 10-20 tuhat eurot oli 14 arvet, üle 20 tuhande eurot oli 10
arvet.
Mõjuritest 2020. aastaks.
1. Seoses koronaviiruse pandeemiaga, 12.03.2020.a. Vabariigi Valitsuse eriolukorra
väljakuulutamisega ja Terviseameti ettepanekuga tõsta tervishoiu valmisoleku tase tasemele
2 haigla töö reorganiseerimine, mis tingib tulude vähenemise (plaanilise ravi kättesaadavuse
piiramine või katkestamine, jms.vastavalt valmisolekutasemele 2) ja kulude tõusu (real
juhtudel personali saatmine koduisolatsiooni kaheks nädalaks samal ajal kui töö peavad ära
tegema teised isikud, personali ja patsientide kaitsevahendite täiendav muretsemine jms)
2. Meditsiinitöötajate palgatõus vastavalt kollektiivlepingule alates 01.04.2020.a.
3. Tervishoiuteenuste hinnakirja muutmine 01.04.2020.a.
4. Kulud seoses EMO rajamisega, varustamisega ja käikuandmisega, ATS (automaatne
tuletõrje signalisatsioon) kaasajastamisega Haigla 1 hoones, garderoobide remondiga Haigla
1 hoones.
5
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne
Valuutakursside ja intressimäärade muutumise risk.
SA Narva Haigla laenuleping on seotud EURIBORiga. Sellest tulenevalt mõjtab EURIBORi
muutumine otseselt SA Narva Haigla finantsseisundit.
Personal.
Aasta keskmine töötajate arv kelledega oli sõlmitud tööleping oli 680 (2018 – 691), sealhulgas 15
(2018 – 11) töötajat, kes olid rasedus- ja sünnituspuhkusel või lastehoolduspuhkusel. Töötajate
üldarvust 31.12.2019.a. oli: arstid 99 (2018 – 99), õed 261 (2018 – 266), hooldustöötajaid 126 (2018
– 125), muu personal 190 (2018 – 188). Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale oli 612
(2018 – 625). 2019.a. personali (töötajate) arv on suurem, kui koosseisude (ametikohtade) arv,
seoses personali töötamisega mittetäieliku koormusega, samuti olid võetud tööle uued töötajad
ametikohtadele, kus emad on dekreet – või lapsehoolduspuhkusel.
Personali väljaõppele kulutati 2019.a. 96 942 eurot (2018 – 102 222 eurot). Täiendkoolitust sai
83,9% õdedest (2018 - 96,6%) ja 81,8% arstidest (2018 - 81,8%). SA Narva Haigla baasil korraldati
õdedele 39 1-3 päevast koolitust, kus võttis osa 816 kuulajat (2018 – 43 koolitust, 922 kuulajat) ja
arstidele 30 1-3 päevast koolitust, kus võttis osa 283 kuulajat (2018 – 48 koolitust, 207 kuulajat).
SA Narva Haigla kõrgeim otsustuskogu on nõukogu, kes kavandab Sihtasutuse tegevust ning
korraldab Sihtasutuse juhtimist ja teostab järelvalvet selle tegevuse üle.
Juhatus on sihtasutuse organ, mis juhatab sihtasutuse tööd ja esindab sihtasutust. Juhatus vastutab
sihtasutuse üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise
eest.
Andmed täidetud ametikohtade kohta.
Personali liik 31.12. 31.12. 31.12. 31.12. 31.12. 31.12. 31.12.
2013. 2014. 2015. 2016. 2017. 2018. 2019
Arstid 97,305 99,78 101,58 101,8 94,25 91,65 88,11
Õed 235,143 243,325 245,125 236,98 234,54 233,4 231,82
Hooldustöötajad 114,3 121,76 129,85 114,43 114,93 114,15 116,24
Muu personal 197,625 206,745 192,15 197,24 198,22 187,42 177,96
Kokku 644,373 671,61 668,7 650,45 641,94 626,62 614,13
Andmed alaliste töötajate kohta
Personali liik 31.12. 31.12. 31.12. 31.12. 31.12. 31.12. 31.12.
2013. 2014. 2015. 2016. 2017. 2018. 2019.
Arstid 98 96 99 103 101 99 99
Õed 273 271 270 271 269 266 261
Hooldustöötajad 124 125 129 126 126 125 126
Muu personal 218 214 208 201 197 188 190
Kokku 713 706 706 701 693 678 676
6
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne
Töötajate keskmine tunnitasu (eurot tunnis)
2013.a. 2014.a. 2015.a 2016.a 2017.a 2018.a 2019.a
Arstid 10,91 11,15 12,50 14,14 14,91 15,84 17,90
Õed 5,66 5,89 6,49 7,12 7,74 8,65 9,78
Hooldustöötajad 3,73 3,98 4,55 4,98 5,39 5,67 6,39
Muu personal 3,22 3,59 4,06 4,47 4,91 5,12 5,80
Kogu personal 5,30 5,56 6,23 6,91 7,32 8,03 9,11
Keskmine kuupalk 2019.aastal oli 1439 eurot (2018.a.- 1277 eurot).
SA Narva Haigla 2019.a. tegevusaruande statistiline osa.
Sihtasutus Narva Haigla osutab ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi ja nendega seonduvaid
tervishoiuteenuseid peamiselt Narva ja Ida-Virumaa elanikele.
Haigla koosseisu kuulub 4 kliinikut ja 1 statsionaarne osakond (erakorralise meditsiini kliinik,
naistekliinik, kirurgiakliinik, sisehaigustekliinik, õendusabi osakond).
Ambulatoorselt osutatakse eriarstiabi alljärgnevatel erialadel: kirurgia, uroloogia,
otorinolarüngoloogia, pulmonoloogia, psühhiaatria, endokrinoloogia, gastroenteroloogia, kardioloogia,
psühholoogia, logopeedi teenused, füsioterapeudi teenused, töötervishoiuarst, günekoloogia,
lastearst, ortopeedia, taastusravi, nakkushaigused, dermatoveneroloogia, nefroloogia.
Ambulatoorne töö SA Narva Haiglas .
2019. a. teostati SA Narva Haiglas 124 334 arsti ambulatoorset vastuvõttu (2018 – 131 695) ning 0
arsti koduvisiiti (2018 – 4).
7
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne
2019. aastal tehti 5 994 ambulatoorset operatsiooni (s.h. lapsed 686), 2018. aastal – 5 871 (s.h.
lapsed – 716).
Kiirabi töö.
2019. aastal sai väljasõitudel abi 19 636 inimest, sh. lapsed 2 449, nendest arsti poolt abi saanute
arv 3 621 (2018 – 3 852), sh. lapsed 592 (2018 - 383). 2018. aastal oli väljasõitudel abi saanud
inimeste arv 16 781 (s.h. lapsed – 1 707).
Konstateeritud surma 2019.a. - 427 juhul (2018.a. – 431).
8
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne
Päevastatsionaari töö SA Narva Haiglas .
Päevastatsionaaris on 8 voodit. 2019. aastal oli SA Narva Haigla päevastatsionaaris ravitud haigete
arv 1 373 (v.a.hemodialüüs), (2018.a. - arv 1 268), hemodialüüsil ravitud haigete arv 41 (2018.a.-
38)
2013.а. 2014.а. 2015.а. 2016.а. 2017.а. 2018.а. 2019.а.
Päevagünekoloogia 721 675 659 799 836 842 893
Sisehaiguste - - - 13* - - -
päevastatsionaar
Päevaotolarüngoloogia 99 90 144 109 112 105 73
Päevakirurgia 126 152 107 197 227 229 255
Päevatraumatoloogia 56 62 44 55 95 92 152
Kokku 1002 979 954 1173 1270 1268 1373
* 2016.aastal Haigekassa ostas sisehaiguste teenust
Statsionaarne töö SA Narva Haiglas.
31. detsembri 2019.a. seisuga oli haiglas 249 voodit. Aastas keskmine voodite arv oli 249.
2019. aastal raviti SA Narva Haigla statsionaarsetes osakondades 8 729 haiget (2018. aastal – 9 136
haiget).
2018. aastaga võrreldes on vähenenud patsientide arv 407 võrra – 4%.
Seitsme aasta jooksul on patsientide arv vähenenud 3756 võrra – 30%.
Erakorraliselt hospitaliseeritud haigete osakaal oli 70,9% ( 2018. aastal – 69,6%)
9
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne
Statsionaaris ravitud haiged
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Kirurgia osakond 3274 3045 2757 2579 2268 2073 1901
Sünnitusabi-ja
2028 1877 1724 1384 1239 1185 1110
günekoloogiaosakond
Sisehaiguste osakond 2982 3253 3833 3653 3432 3519 3433
-s h taastusravi 130 150 71 - - -
-s h esmane järelravi 41 **** 88 **** 96 **** 97 ****
-s h nakkushaigused 367 908 803 802 813 765
Nakkushaiguste osakond 920 625 * -* -* -* -* -*
Lastehaiguste osakond 1219 1193 1095 1166 821 801 697
Psühhiaatria osakond 715 670 298*** - - - -
Õendusabi osakond*****/
Taastus- ja hooldusravi 1135 1223 ** 1247 1208 1289 1356 1370
osakond
Anestesioloogia ja
intensiivravi osakond 603 567 559 561 598 606 672
Kokku 12 485 12 094 11 111 10155 9246 9136 8729
* nakkushaiguste osakond reorganiseeriti alates 01.09.2014 ja on sisse viidud sisehaiguste
osakonna koosseisu
** taastusravi osakond reorganiseeriti ja on sisse viidud sisehaiguste osakonna koosseisu alates
03.03.2014; hooldusravi osakond reorganiseeriti õendusabi osakonnaks alates 01.07.2014
*** alates 01.07.2015 statsionaarset psühhiaatria osakonda ei ole.
****sisehaiguste osakonnas alates 01.07.2016 taastusravi voodid on suletud ja avatud esmase
järelravi voodid.
***** seal hulgas päevase õendusabiga ööpäevaringne hooldusteenus (sotsiaalteenus)
10
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne
Haiglas ravitud haigetest oli lapsi – 12,3% (vastsündinuteta) (2018 – 13,2%), 16,5%
(vastsündinutega) (2018 – 17,8% %).
Laste haiglaravi sagedasemad põhjused olid hingamiselundite haigused, nakkus- ja parasiithaigused,
seedeelundite haigused, vereringeelundite haigused, vigastused.
Täiskasvanud (alates 15. eluaastast) moodustasid 87,7% haiglaravil viibinutest.
2019. aastal viidi ravi jätkamiseks teistesse haiglatesse 292 patsienti (2018. aastal – 282 patsienti).
Statsionaaris suri 418 (2018.a. – 430) haiget.
Letaalsus 4,8% (2018.a. – 4,7%)
Lahangute arv 74, sealhulgas haiglas surnute lahanguid 61 (82% lahangute arvust). 2018.a. –
lahanguid 65, sealhulgas haiglas surnute lahanguid 54 (83% lahangute arvust).
11
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne
2019.a. voodipäevade arv 61 115 (2018.a. – 61 907). 2018. aastaga võrreldes on vähenenud
voodipäevade arv 792 võrra ( 1,3%).
Viimase 7 aasta jooksul voodipäevade arv vähenes – 16 306 võrra, s.o. 21 %.
2019. aastal SA Narva Haiglas ravi keskmine kestus oli 7,0 päeva (kui välja arvata õendusabi, siis
4.8 (2018. – 6.8 voodipäeva)).
12
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne
Ravi kestus statsionaaris
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Kirurgia osakond 4,3 4,2 4,1 4,0 3,9 3,6 3,8
Sünnitusabi-ja
2,8 2,6 2,5 2,7 2,7 2,6 2,3
günekoloogiaosakond
Sisehaiguste osakond 6,2 6,0 6,0 5,8 5,4 6,0 6,2
-s h taastusravi 11,0** 10,1 9,3 - - -
-s h esmane järelravi 9,6**** 9,0**** 9,9**** 9,7****
-s h nakkushaigused 4,1* 4,3 4,4 4,2 4,6 4,8
Nakkushaiguste osakond 6,5 5,9* -* -* -* -* -*
Lastehaiguste osakond 3,9 4,0 3,8 3,6 3,4 3,7 3,7
Psühhiaatria osakond 9,5 9,5 8,7*** -*** -*** -*** -***
Õendusabi osakond*****/
(Taastus- ja hooldusravi 17,0 19,2** 19,6 18,2 18,2 18,6 18,5
osakond)
Anestesioloogia ja intensiivravi
3,0 2,9 3,0 3,3 2,8 3,0 2,5
osakond
Kokku 6,2 6,4 6,4 6,3 6,4 6,8 7,0
* nakkushaiguste osakond reorganiseeriti alates 01.09.2014 ja on sisse viidud sisehaiguste
osakonna koosseisu
** taastusravi osakond reorganiseeriti ja on sisse viidud sisehaiguste osakonna koosseisu alates
03.03.2014; hooldusravi osakond reorganiseeriti õendusabi osakonnaks alates 01.07.2014
*** alates 01.07.2015 statsionaarset psühhiaatria osakonda ei ole.
**** sisehaiguste osakonnas alates 01.07.2016 taastusravi voodid on suletud ja avatud esmase
järelravi voodid.
***** seal hulgas päevase õendusabiga ööpäevaringne hooldusteenus (sotsiaalteenus)
13
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne
Sünnitused.
Sünnituste arv 2019. aastal on 361 (2018.a. – 409)
14
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne
Kirurgiline tegevus SA Narva Haiglas.
2019. aastal oli SA Narvas Haiglas operatsioonide arv statsionaaris 4 957, neist 235 operatsiooni
lastel, päevastatsionaaris 1 539, 82 operatsiooni lastel. 2018. aastal oli operatsioonide arv
statsionaaris 4 922, neist 278 operatsiooni lastel, päevastatsionaaris 1142, 133 operatsiooni lastel.
Opereeritute arv haiglas oli 3 066, neist lapsed – 168. Statsionaaris opereeritute arv oli 2 000, neist
lapsed – 121. Päevastatsionaaris opereeritute arv oli 1066, neist lapsed – 47. Kirurgiline aktiivsus oli
58,1% (2018 – 61,4%) Operatsioonijärgselt suri 154 patsienti ning operatsioonijärgne letaalsus oli
3,1% (2018 – 146 patsienti, letaalsus 2,9%).
Statsionaaris teostatud operatsioonidest 23,3% olid erakorralised ja 76,7% olid plaanilised (2018.a.-
25,7% erakorralised, 74,3% plaanilised).
15
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne
Allpool on toodud operatsioonide arv ilma NOMESCO klassifikatsioonita.
Plaanilisi kirurgilisi haigeid opereeriti esimesel ravipäeval 90%, teisel 5,6% ning kolmandal ja
järgnevatel päevadel 4,4% (2018.a. - esimesel 83,5%, teisel 11,8%, järgnevatel 4,7%).
Erakorralisi kirurgilisi haigeid opereeriti esimesel ravipäeval 67 %, teisel – 16% ning kolmandal ja
järgnevatel päevadel 17% (2018.a. – esimesel 71,4 %, teisel 14,8%, järgnevatel 13,8%).
Kõikidest haiglas tehtud operatsioonidest 45,3% (2018. aastal – 45,6%) teostati statsionaaris, 54,7 %
(2018. aastal – 54,4 %) ambulatoorselt.
16
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne
Erakorralise meditsiini osakonna töö
Patsientide pöördumine
2018 2019
Kokku saabus 22 060 22 410
Neist:
Toodi kiirabiga 4 188 4 343
Suunati teisest raviasutusest 2 057 1 869
Tuli ise 15 607 16 006
Muu 208 192
Patsientide lahkumine
2018 2019
Hospitaliseeriti 5 170 5 046
sh erakorraliseks 246 202
operatiivseks raviks
4 924 4 844
konservatiivseks raviks
Saadeti hospitaliseerimata teise 157 187
haiglasse
Lahkus koju 16 722 17 169
Suri 11 8
17
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne
Iseseisvad ambulatoorsed õdede vastuvõtud (s.h. koduvisiidid)
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Jalaravi kabinet 923 1127 1262 1511 1780 1889 1929
Koduõed 2701 7823 7408 7467 7512 7834 7875
Vaimse tervise kabinet (alates
135 550 633 735 675 539
septembrist 2014)
Tromboosikabinet (alates
35 2210 3011 2928 2566 1651
detsembrist 2014)
Ämmaemanda iseseisvad v/v
188 855 874 580
(alates oktoobrist 2016)
Uroloogiaõe iseseisvad a/v
160 318 883 1367
(alates novembrist 2016)
Alkoholitarvitamise häire
raviteenus 179 79
(alates aprillist 2018)
Haavaravi kabinet
1095 1176
(alates januarist 2018)
Uuringud ja protseduurid
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Funktsionaaldiagnostilised
uuringud 20 392 20 370 20 193 21 582 20 279 18 541 18 877
Ultrahelidiagnostilise uuringud 16 861 16 788 17 492 15 384 12 490 14 955 14 603
3 169 3 078 2 956 2 792 2 625 2 318 2 486
Endoskoopilised uuringud
Röntgenuuringud 31 814 31 398 30 133 29 549 27 924 25 614 24 887
Kompuutertomograafia 14 329 14 072 14 656 14 064 12 812 12 437 14 080
Mammograafia 5 183 5 028 5 007 5 038 4 972 5 269 5 358
Laboratoorsed uuringud 341 858 346 095 370 982 372 920 367 181 377 852 399 294
Histoloogilised uuringud
4 542 4 407 4 447 4 787 4 283 4 709 5 440
(elupuhused)
Tsütoloogilised uuringud
4 720 4 868 4 604 4 366 4 334 4 334 3 899
(elupuhused)
Protseduurid (sh hemodialüüs) 82 621 60 009 61 916 61504 63 834 65 736 60 635
18
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne
Ennetuse projektid
Koostöö Tervise Arengu Instituudiga
SA Narva Haigla osutab erinevaid tervishoiuteenuseid, mis on kindlaks määratud koostöölepingutes
Tervise Arengu Instituudiga ning suunatud HIV-nakatunud isikutele, suitsetajatele,
tuberkuloosihaigetele jne.
19
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne
Patsientide arv.
Teenused 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Suitsetamisest loobumise 69 24 36 30 17 19 23
nõustamine
Narkomaanide ja nende partnerite 329 294 37 - - - -
nõustamine
Narva Haigla AIDS-i kabineti 1 265 1 125 1 253 1 328 1 285 1 290 1 148
tegevus
Narva Haigla juhtumikorralduse 298 265 279 450 529 509 539
teenus HIV-posit. patsientidele
Narva Haigla tuberkuloosi kabineti 147 126 194 143 43 140 109
tegevus
Kokku 2 108 1 834 1 799 1 951 1 874 1 958 1 792
Märkus: alates 01.01.2015.a.TAI ei finantseeri projekti „Narkomaanide ja nende partnerite
nõustamine“
Visiitide arv.
Teenused 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Suitsetamisest loobumise 201 53 66 41 41 37 37
nõustamine
Narkomaanide ja nende partnerite 329 249 37 - - - -
nõustamine
Narva Haigla AIDS-i kabineti 2 083 1 924 2 144 2 244 2 239 2252 2009
tegevus
Narva Haigla juhtumikorralduse 3 470 3 607 3 315 4 210 4 564 4257 3738
teenus HIV-posit. patsientidele
Narva Haigla tuberkuloosi kabineti 2 956 2 315 2 626 1 660 1 106 2671 2329
tegevus
s.h.koduvisiite: 51 244 22 102 27 139 78
Kokku 9 090 8 148 8 188 8 155 7 920 9217 8191
20
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne
Peamised finantssuhtarvud
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Lühiajalise kohustuse kattekordaja 2,53 3,03 3,21 4,01 3,68 3,75 2,42
Maksevõime kordaja 2,45 2,95 3,33 3,91 3,60 3,68 2,35
Maksevalmiduse kordaja 1,41 1,92 2,53 3,00 2,76 2,76 1,54
Debitoorse võlgnevuse 11,21 12,08 13,56 13,81 11,90 11,87 11,72
käibesagedus
Debitoorse võlgnevuse käibevälde 32,56 30,22 26,92 26,43 30,67 30,75 31,14
(päevades)
Kapitali struktuur: 14% / 14% / 13% / 13% / 13% / 14% / 16% /
Kohustused/Netovara 86% 86% 87% 87% 87% 86% 84%
Käiberentaablus 10,5% 1,9% 4,4% 4,3% -1,5% 2,0% 0,8%
Netovara rentaablus (ROE) 16,3% 2,4% 5,5% 5,6% -1,9% 2,7% 1,1%
Koguvara tulutoovustase (ROA) 13,0% 2,1% 4,7% 4,9% -1,6% 2,3% 0,9%
Suhtarvude arvutamisel kasutatud valemid:
Lühiajalise kohustuse kattekordaja kajastab asutuse võimet katta kreditooride lühiajalised nõuded
käibevaraga.
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (Current Ratio) = käibevara / lühiajalised kohustused
Maksevõime kordaja leidmisel lähtutakse enamlikviidsetest varadest.
Maksevõime kordaja (Quick Ratio) = (raha + väärtpaberid + debitoorne võlgnevus) / lühiajalised
kohustused
Maksevalmiduse kordaja (Cash Ratio) näitab, milline osa lühiajalistest kohustustest on asutuse
võimeline kohe tasuma.
Maksevalmiduse kordaja (Cash Ratio) = (raha + väärtpaberid) / lühiajalised kohustused
Debitoorse võlgnevuse käibesagedus (Account Receivable Turnover) näitab, mitu korda
keskmiselt ületab käive debitoorset võlgnevust.
Debitoorse võlgnevuse käibesagedus (Account Receivable Turnover) = müügitulu / keskmine
debitoorne võlgnevus
Debitoorse võlgnevuse käibevälde (Average Collection Period) näitab keskmist nõuete
laekumise aega päevades.
Debitoorse võlgnevuse käibevälde (Average Collection Period) = 365 / debitoorse võlgnevuse
käibesagedus
21
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne
Kapitali struktuur näitab kapitali struktuuri.
Kohustused = kohustused / (kohustused+ netovara) * 100%
Netovara = netovara / (kohustused+ netovara) * 100%
Käiberentaablus (Profit Margin) näitab müügikäibe iga eurot tasuvust peale kulude ja maksude
mahaarvamist.
Käiberentaablus (Profit Margin) = aasta tulem / netokäive * 100%
Netovara rentaablus (ROE) näitab netovara tasuvust.
Netovara rentaablus (ROE) = aasta tulem / netovara * 100%
Koguvara tulutoovustase (ROA) näitab asutuse varadesse tahtud investeeringute tasuvust
Koguvara tulutoovustase (ROA)= aasta tulem / koguvara * 100%
22
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 3 744 625 5 008 533 2
Nõuded ja ettemaksed 1 979 238 1 688 311 3
Varud 159 578 126 660
Kokku käibevarad 5 883 441 6 823 504
Põhivarad
Kinnisvarainvesteeringud 34 000 34 000 7
Materiaalsed põhivarad 11 720 886 10 053 097 8
Kokku põhivarad 11 754 886 10 087 097
Kokku varad 17 638 327 16 910 601
Kohustised ja netovara
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Laenukohustised 56 352 55 380 10
Võlad ja ettemaksed 2 379 675 1 754 653 11
Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 0 7 351 14
Kokku lühiajalised kohustised 2 436 027 1 817 384
Pikaajalised kohustised
Laenukohustised 426 751 483 139 10
Kokku pikaajalised kohustised 426 751 483 139
Kokku kohustised 2 862 778 2 300 523
Netovara
Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 2 439 442 2 439 442
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 12 170 636 11 776 030
Aruandeaasta tulem 165 471 394 606
Kokku netovara 14 775 549 14 610 078
Kokku kohustised ja netovara 17 638 327 16 910 601
23
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Tulud
Annetused ja toetused 21 634 10 448 15
Tulu ettevõtlusest 21 487 446 19 229 920 16
Muud tulud 1 271 9 800 17
Kokku tulud 21 510 351 19 250 168
Kulud
Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -12 591 -8 439 18
Mitmesugused tegevuskulud -6 977 434 -5 770 719 19
Tööjõukulud -13 712 882 -12 486 423 20
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -632 161 -581 852 8
Muud kulud -3 529 -567 21
Kokku kulud -21 338 597 -18 848 000
Põhitegevuse tulem 171 754 402 168
Intressitulud 882 472 23
Intressikulud -7 165 -8 034 22
Aruandeaasta tulem 165 471 394 606
24
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem 171 754 402 168
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 632 161 581 852 8
Muud korrigeerimised 449 139 80 280
Kokku korrigeerimised 1 081 300 662 132
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -290 927 -136 599 3
Varude muutus -32 918 13 655 5
Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 187 190 121 342 11,14
Kokku rahavood põhitegevusest 1 116 399 1 062 698
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
-2 318 502 -474 687 8
soetamisel
Laekunud intressid 882 473 3, 23
Kokku rahavood investeerimistegevusest -2 317 620 -474 214
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenude tagasimaksed -55 416 -54 608 10
Makstud intressid -7 271 -8 099 11, 22
Kokku rahavood finantseerimistegevusest -62 687 -62 707
Kokku rahavood -1 263 908 525 777
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 5 008 533 4 482 756 2
Raha ja raha ekvivalentide muutus -1 263 908 525 777
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 3 744 625 5 008 533 2
25
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku netovara
Sihtkapital/ Osakapital Akumuleeritud tulem
nimiväärtuses/ Reservkapital
31.12.2017 2 439 442 11 776 030 14 215 472
Aruandeaasta tulem 394 606 394 606
31.12.2018 2 439 442 12 170 636 14 610 078
Aruandeaasta tulem 165 471 165 471
31.12.2019 2 439 442 12 336 107 14 775 549
26
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard
on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud
finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega, mida täpsustavad rahandusministri
määrusega kehtestatud Raamatupidamise Toimkonna juhendid ning täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning
Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud nõuded.
31.12.2019. lõppenud majandusaasta kohta koostatud raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt SA Narva
Haigla finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel lähtuti eeldusest, et SA Narva Haigla on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise
kavatsust ega vajadust.
SA Narva Haigla tulemiaruanne on koostatud RTJ 14 "Mittetulundusühingud ja sihtasutused" toodud Tulude ja kulude aruande skeemi alusel.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Finantsvarad
Finantsvaraks loetakse raha, lühiajalisi finantsinvesteeringuid, nõudeid ostjate vastu ja muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid.
Finantsvarad võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara eest makstava tasu õiglane väärtus.
Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara soetamisega otseselt kaasnevaid tehingukulutusi.
Finantsvarad eemaldatakse bilansist siis, kui SA Narva Haigla kaotab õiguse finantsvarast tulenevatele rahavoogudele või ta annab
kolmandale osapoolele üle enamiku finantsvaraga seotud riskidest ja hüvedest.
Raha
Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a arvelduskrediit) ning lühiajalisi või
katkestatavaid tähtajalisi deposiite. Rahavoogude aruandes kajastatakse raha ja selle ekvivalentidena lisaks eeltoodule ka raha lähendeid, mida
on võimalik igal ajahetkel konverteerida rahaks (investeerimisfondide osakuid).
Investeerimisfondide osakuid kajastatakse turuväärtuses.
Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised
Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga
valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustised on aruandekuupäeva seisuga ümber hinnatud
eurodesse aruandekuupäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja
kahjumid on kasumiaruandes kajastatud periooditulu ja -kuluna.
Nõuded ja ettemaksed
Ostjatelt laekumata arved on bilansis hinnatud lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Seejuures hinnatakse iga kliendi laekumata arveid
eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta.
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on sõltuvalt ebatõenäoliselt laekuva nõude tekkimise põhjustest kantud aruandeperioodi kuludesse.
Ostjatelt laekumata arved, mille maksetähtaeg on ületatud rohkem kui 179 päeva võrra, on kantud kuludesse ulatuses 50%; ostjatelt
laekumata arved mille maksetähtaeg on ületatud rohkem kui 365 päeva võrra, on kantud kuludesse täies ulatuses. Lootusetud nõuded
on kantud bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumisi kajastatakse ebatõenäoliste nõuete kulu vähenemisena.
Erandi moodustavad nõuded kindlustusseltsidele, viimaste laekumata arved, mille maksetähtaeg on ületatud rohkem kui 3 aasta võrra
ja kannatanu oli liiklusõnnetuse ajal joobeseisundis, on kantud kuludesse täies ulatuses.
Varud
Kauba, tooraine ja materjali varud võetakse arvele soetusmaksumuses ja nende jäägid kajastatakse soetusmaksumuses või
neto realiseerimismaksumuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam.
Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted
Varude kuludes kajastamisel ja varude bilansilise väärtuse arvutamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit, apteegi
materjalide kuludes kajastamisel kasutatakse FIFO meetodit.
Kinnisvarainvesteeringud
27
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne
Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maa, hooned ja rajatised), mida hoitakse väljarentimise või
turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski teine avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse
soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused)
analoogiliselt materiaalse põhivara kajastamisele.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalne põhivara on varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta ja maksumus alates 5000 eurot. Madalama soetusmaksumusega
või lühema kasuliku elueaga varaobjektid kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara
kasutusele võtmise hetkel kantakse täielikult kulusse, nende üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest olulistest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse
need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt komponentide
kasulikule elueale.
Põhivara on bilansis kajastatud soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad
allahindlused.
Aruandeaasta lõpul hinnatakse mittekasutatava vara tõenäolist neto realiseerimismaksumust ja vara hinnatakse alla, kui bilansiline
jääkväärtus on sellest kõrgem.
Kulumi arvestuses on kasutatud lineaarset arvestusmeetodit. Kui materiaalse põhivara objektile on tehtud selliseid kulutusi, mis
vastavad materiaalse põhivara mõistele, siis need kulutused lisatakse põhivara objekti soetusmaksumusele. Jooksva hoolduse ja
remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse aruandeperioodi kuludes.
Kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni oluline komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus
objekti soetusmaksumusele, eeldusel, et see vastab materiaalse põhivara mõistele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha.
Kui asendatava komponendi soetusmaksumus ei ole teada, hinnatakse maha kantavat maksumust lähtudes asendamise hetke
soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi.
Immateriaalne põhivara on varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta ja maksumus alates 5000 eurot. Immateriaalne põhivara on võetud
arvele soetusmaksumuses ning kajastatakse bilansis jääkväärtuses.
Teatud juhtudel võib vara omandada nii materiaalse kui ka immateriaalse põhivara tunnuseid. Sellisel juhul klassifitseeritakse vara vastavalt
sellele, kummale tunnusele see rohkem vastab .
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eurot
Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)
Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga
Hooned 50 aastat
Rajatised 20 aastat
Masinad ja seadmed 3-10 aastat
Arvutustehnika 5 aastat
Tarkvara 7 aastat
Maad ei amortiseerita.
Põhivara objekti spetsiifika tõttu võib selle kasulik eluiga erineda muu sarnase grupi omast. Sellisel juhul vaadatakse seda eraldiseisvana
ning määrataks talle sobiv amortisatsiooniperiood.
Põhivarale määratud amortisatsiooninormid vaadatakse üle, kui on ilmnenud asjaolusid, mis võivad oluliselt muuta põhivara või põhivaragrupi
kasulikku eluiga. Hinnangute muutuste mõju kajastub aruandeperioodis ja järgnevates perioodides.
Rendid
Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule.
Ülejäänud rendilepinguid käsitletakse kasutusrendina.
Sihtasutus kui rendileandja.
Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule ettevõtte bilansis kajastatavale varale.
Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna.
Sihtasutus kui rentnik.
Kapitalirendi alusel renditud vara kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas. Makstavad rendimaksed
jagatakse finantskuluks ja kohustise vähendamiseks. Finantskulud kajastatakse rendiperioodi jooksul.
Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna.
Finantskohustised
28
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne
Finantskohustis on lepinguline kohustis tasuda teisele osapoolele raha või muid finantsvarasid (nt. kohustis tarnijate ees).
Finantskohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud kohustise eest makstava tasu õiglane väärtus.
Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki kohustise soetamisega otseselt kaasnevaid tehingukulutusi.
Finantskohustised kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivset intressimäära, v.a edasimüügi eesmärgil
soetatud finantskohustised ja tuletisinstrumendid, mida kajastatakse õiglases väärtuses. Tehingukulutused
võetakse efektiivse intressimäära arvutamisel arvesse ning kantakse kohustise eluea jooksul intressikuludesse.
Finantskohustis eemaldatakse bilansist siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud.
Eraldised ja tingimuslikud kohustised
Sihtasutus moodustab eraldisi nende kohustiste osas, mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad. Eraldise suuruse ja
realiseerumisaja määramisel tuginetakse SA Narva Haigla juristi hinnangutele.
Eraldis kajastatakse juhul, kui ettevõttel on enne aruandekuupäeva tekkinud juriidiline või tegevusest tingitud kohustis, eraldise
realiseerumine ressursside väljamineku näol on tõenäoline (üle 50%) ning eraldise suurus on usaldusväärselt määratav.
Eraldise realiseerumisega kaasnevaid kulutusi hinnatakse aruandekuupäeva seisuga ning eraldise suurust hinnatakse uuesti igal
aruandekuupäeval.
Tingimuslikuteks kohustisteks klassifitseeritakse need kohustised, mille realiseerumise tõenäosus jääb alla 50% või mille suurust ei saa
usaldusväärselt hinnata. Tingimuslikute kohustiste üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
Annetused ja toetused
Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või
kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud
tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille korral
kajastatakse sihtfinantseerimise tulu ja selle arvel tehtud kulu või põhivarade soetust mõlemaid eraldi.
Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse
proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Varade sihtfinantseerimise korral kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna selles perioodis,
millal sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis põhivarana arvele.
Tulud
Tulude arvestamisel on lähtutud tekkepõhisuse printsiibist. Teenuste ja kaupade müügi korral kajastatakse müügitulu momendil, mil on
toimunud omandiõigsuse üleminek või teenus on osutatud. Intressitulu kajastatakse tuluna siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu
suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata.
Kulud
Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisega kaasnevad mittetagastatavad maksud ja lõivud kajastatakse soetamise
momendil kuluna, mitte varade ega varude soetusmaksumusena.
Seotud osapooled
Aastaaruandes avaldatakse informatsioon vastavalt Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi § 49.1 Informatsioon seotud
isikutega tehtud tehingute kohta
(1) järgmiste isikutega tehtud tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või asutuse sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele:
1) raamatupidamise sise-eeskirjas määratud kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmed ja nende pereliikmed, kelleks loetakse
vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps;
2) sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle punktis 1 nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või
oluline mõju.
(2) aruandekohustuslase olulise mõju all olevate sihtasutuste,mittetulundusühingute ja äriühingutega, kes ei ole avaliku sektori üksused,
tehtud tehingute kohta.
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Sularaha kassas 17 886 17 612
Arveldusarve pangas 1 333 300 2 378 123
Tähtajaline hoius 2 393 439 2 612 798
Kokku raha 3 744 625 5 008 533
29
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 1 702 261 1 702 261 4
Ostjatelt laekumata
1 712 411 1 712 411 4
arved
Ebatõenäoliselt
-10 150 -10 150 4
laekuvad nõuded
Maksude ettemaksed ja
2 060 2 060 6
tagasinõuded
Muud nõuded 267 623 267 623
Intressinõuded 1 1
Viitlaekumised 267 622 267 622
Ettemaksed 1 932 1 932
Muud makstud
1 932 1 932
ettemaksed
Saamata seadusandlusest
2 389 2 389
tulenevad toetused
Kinnipidamised töötasudest 2 467 2 467
Nõuded pangakaartide
506 506
maksedelt
Kokku nõuded ja
1 979 238 1 979 238
ettemaksed
31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 1 476 288 1 476 288 4
Ostjatelt laekumata
1 484 088 1 484 088 4
arved
Ebatõenäoliselt
-7 800 -7 800 4
laekuvad nõuded
Maksude ettemaksed ja
2 819 2 819 6
tagasinõuded
Muud nõuded 200 786 200 786
Intressinõuded 1 1
Viitlaekumised 200 785 200 785
Ettemaksed 4 014 4 014
Muud makstud
4 014 4 014
ettemaksed
Saamata seadusandlusest
1 948 1 948
tulenevad toetused
Kinnipidamised töötasudest 1 914 1 914
Nõuded pangakaartide
539 539
maksedelt
Muud nõuded 3 3
Kokku nõuded ja
1 688 311 1 688 311
ettemaksed
30
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne
Viitlaekumiste osas on peamiselt kajastatud lõpetamata ravijuhtude raviteenused, mis on osutatud aruandeaastal.
Lisa 4 Nõuded ostjate vastu
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr
Ostjatelt laekumata arved 1 712 411 1 484 088 3
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -10 150 -7 800 3
Kokku nõuded ostjate vastu 1 702 261 1 476 288 3
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi alguses -7 800 -9 700
Ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded -4 423 -3 186
Lootusetuks tunnistatud nõuded 2 073 5 086
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi lõpuks -10 150 -7 800 3
Lisa 5 Varud
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Tooraine ja materjal 159 578 126 660
Apteegi materjalid 91 953 77 112
Meditsiinitarvikud, instrumendid 40 284 24 616
Majandus- ja bürootarbed 21 573 18 827
Toiduained 3 945 4 445
Küte, autode tagavaraosad, hooldusvahendid 1 823 1 660
Kokku varud 159 578 126 660
Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Ettevõtte tulumaks 390 195
Käibemaks 3 756 2 577
Üksikisiku tulumaks 145 998 127 990
Erisoodustuse tulumaks 3 623 2 292
Sotsiaalmaks 284 837 258 133
Kohustuslik kogumispension 11 372 10 528
Töötuskindlustusmaksed 18 937 17 700
Ettemaksukonto jääk 2 060 2 819
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 2 060 468 913 2 819 419 415
31
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 7 Kinnisvarainvesteeringud
(eurodes)
Soetusmaksumuse meetod
Kokku
Maa Ehitised
31.12.2018
Soetusmaksumus 34 000 689 486 723 486
Akumuleeritud kulum -689 486 -689 486
Jääkmaksumus 34 000 0 34 000
31.12.2019
Soetusmaksumus 34 000 689 486 723 486
Akumuleeritud kulum -689 486 -689 486
Jääkmaksumus 34 000 0 34 000
2019
Kinnisvarainvesteeringute otsesed haldamiskulud 6 842
2019.a. kinnisvarainvesteeringute haldamiskulud on 5702 eurot, koos käibemaksuga on 6842 eurot.
32
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 8 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Maa Ehitised Masinad ja Muud
seadmed materiaalsed
Transpordivahendid Arvutid ja Muud põhivarad Lõpetamata
arvutisüsteemid
masinad projektid
ja
seadmed
31.12.2018
Soetusmaksumus 407 820 9 949 702 660 288 59 977 5 168 285 5 888 550 122 311 44 872 16 413 255
Akumuleeritud kulum -1 871 334 -427 799 -52 241 -3 975 733 -4 455 773 -33 051 -6 360 158
Jääkmaksumus 407 820 8 078 368 232 489 7 736 1 192 552 1 432 777 89 260 44 872 10 053 097
Ostud ja parendused 80 000 19 940 422 449 522 389 1 777 561 2 299 950
Muud ostud ja
80 000 19 940 422 449 522 389 1 777 561 2 299 950
parendused
Amortisatsioonikulu -205 689 -53 402 -5 813 -362 365 -421 580 -4 892 -632 161
Ümberliigitamised 19 840 19 840 -19 840
Ümberliigitamised
19 840 19 840 -19 840
lõpetamata projektidest
31.12.2019
Soetusmaksumus 407 820 9 949 702 740 288 79 917 5 484 122 6 304 327 122 311 1 802 593 18 586 753
Akumuleeritud kulum -2 077 023 -481 201 -58 054 -4 211 646 -4 750 901 -37 943 -6 865 867
Jääkmaksumus 407 820 7 872 679 259 087 21 863 1 272 476 1 553 426 84 368 1 802 593 11 720 886
Lisa 9 Kasutusrent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rendileandja
2019 2018 Lisa nr
Kasutusrenditulu 57 717 30 531
Järgmiste perioodide kasutusrenditulu mittekatkestatavatest lepingutest
31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr
12 kuu jooksul 6 178 5 049 4
Rendile või üürile antud varade bilansiline jääkmaksumus
Muud varad 158 425 77 611
Kokku 158 425 77 611
Aruandekohustuslane kui rentnik
2019 2018 Lisa nr
Kasutusrendikulu 38 020 36 521 19
33
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne
Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest
31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr
12 kuu jooksul 6 6 13
Lisa 10 Laenukohustised
(eurodes)
31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta üle 5 aasta
jooksul
Pikaajalised laenud
Pikaajalised laenud
483 103 56 352 233 142 193 609
kokku
Laenukohustised
483 103 56 352 233 142 193 609
kokku
31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta üle 5 aasta
jooksul
Pikaajalised laenud
Pikaajalised laenud
538 519 55 380 229 591 253 548
kokku
Laenukohustised
538 519 55 380 229 591 253 548
kokku
Pikaajalise laenu tagastamise lõpptähtaeg on 01.02.2028.a. Intressimäär (%) aastas on 6 kuu Euribor + 1,68%. Varad ei ole panditud.
34
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 11 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 715 991 715 991
Võlad töövõtjatele 1 194 223 1 194 223 12
Maksuvõlad 468 913 468 913 6
Muud võlad 548 548
Intressivõlad 548 548
Kokku võlad ja ettemaksed 2 379 675 2 379 675
31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 273 706 273 706
Võlad töövõtjatele 1 060 878 1 060 878 12
Maksuvõlad 419 415 419 415 6
Muud võlad 654 654
Intressivõlad 654 654
Kokku võlad ja ettemaksed 1 754 653 1 754 653
Lisa 12 Võlad töövõtjatele
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Töötasude kohustis 712 916 654 062
Puhkusetasude kohustis 41 332 30 962
Deklareerimata sotsiaalmaksukohustus 267 015 234 970
Deklareerimata kinnipeetud tulumaks 136 608 108 887
Deklareerimata töötuskindlustusmaks 18 103 16 866
Deklareerimata kinnipeetud kogumispensioon 10 850 9 346
Võlad majanduskulude eest 614 573
Muud võlad töövõtjatele 6 785 5 212
Kokku võlad töövõtjatele 1 194 223 1 060 878
Lisa 13 Tingimuslikud kohustised ja varad
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr
Tingimuslikud kohustised
Muud sõlmitud hankelepingud 380 419 116 400
Võetud rendikohustused 6 6 9
Kokku tingimuslikud kohustised 380 425 116 406
Tingimuslikud varad
Nõuded rendile antud varadelt 6 178 5 049 9
Kokku tingimuslikud varad 6 178 5 049
35
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne
Muudeks sõlmitud hankelepinguteks on hanked, mida ei ole veel bilansis arvele võetud, leping on sõlmitud eelmisel aastal.
Võetud rendikohustusteks on järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest või teatud etteteatamistähtajaga
katkestatavate lepingutest.
Nõudeks rendile antud varadelt on järgmiste perioodide kasutusrenditulu mittekatkestatavatest või teatud etteteatamistähtajaga katkestatavatest
lepingutest.
Lisa 14 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
(eurodes)
Varad soetusmaksumuses
Kajastatud Kajastatud varade
31.12.2017 Laekunud 31.12.2018 Lisa
soetusmaksumuses
tulemiaruandes
nr
Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Diakonova fondi toetus
õendusabiosakonna 0 0 7 500 7 500 0 0
personali töötasuks
Selver AS, annetus 0 0 4 100 749 0 3 351
Eraisik, annetus 0 0 4 000 0 0 4 000
Eesti Töötukassa,
tööpraktika 0 0 0 190 190 0
juhendsmistasu
Kokku
sihtfinantseerimine 0 0 15 600 8 439 190 7 351 15
tegevuskuludeks
Kokku
sihtotstarbelised
0 0 15 600 8 439 190 7 351 15
tasud, annetused ja
toetused
36
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne
Kajastatud Kajastatud varade
31.12.2018 Laekunud 31.12.2019 Lisa
soetusmaksumuses
tulemiaruandes
nr
Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised
Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks
Selver AS, annetus
2018
(ümberklassifitseeritud 0 0 3 351 3 351 2 793 0 0
sihtfinantseerimisest
tegevuskuludeks)
Selver AS, annetus
0 0 3 500 3 500 2 917 0 0
2019
Eraisik, annetus
(ümberklassifitseeritud
0 0 4 000 4 000 3 333 0 0
sihtfinantseerimisest
tegevuskuludeks)
Kokku
sihtfinantseerimine
0 0 10 851 10 851 9 043 0 0 15
põhivarade
soetamiseks
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Selver AS, annetus
2018
(ümberklassifitseeritud
0 3 351 -3 351 0 0 0
sihtfinantseerimiseks
põhivarade
soetamiseks)
Eraisik, annetus
(ümberklassifitseeritud
sihtfinantseerimiseks 0 4 000 -4 000 0 0 0
põhivarade
soetamiseks)
Eesti Töötukassa,
tööpraktika 190 0 1 121 931 0 0
juhendsmistasu
Diakonova fondi toetus
õendusabiosakonna 0 0 9 852 9 852 0 0
personali töötasuks
Kokku
sihtfinantseerimine 190 7 351 3 622 10 783 0 0 0 15
tegevuskuludeks
Kokku
sihtotstarbelised
190 7 351 14 473 21 634 9 043 0 0 15
tasud, annetused ja
toetused
37
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 15 Annetused ja toetused
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 10 783 8 439 14
Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 10 851 2 009 14
Kokku annetused ja toetused 21 634 10 448
sh eraldis riigieelarvest 931 2 199
sh välisabi eest 9 852 7 500
sh muud allikad 10 851 749
Rahalised ja mitterahalised annetused
2019 2018 Lisa nr
Rahaline annetus 21 634 8 439
Mitterahaline annetus 0 2 009
Kokku annetused ja toetused 21 634 10 448
Lisa 16 Tulu ettevõtlusest
(eurodes)
2019 2018
Tervishoiuteenuste müük Haigekassale (v.a.
17 294 384 15 356 193
kiirabi teenused)
Kiirabi teenused 2 073 299 1 745 200
Erakorralised raviteenused ravikindlustuseta patsientidele 0 204 779
Tervishoiuteenuste müük tervishoiuasutustele 671 880 602 634
Narva linna poolt ostetavad teenused 227 167 200 984
Tervishoiuteenuste müük teistele asutustele 216 033 192 805
Tervishoiuteenuste müük eraisikutele 693 192 673 807
Rent, hooldustasu 137 485 112 287
Müüdud kaupade müügitulu 41 784 43 306
Muu mittemeditsiinilise tegevuse tulud 132 222 97 925
Kokku tulu ettevõtlusest 21 487 446 19 229 920
Lisa 17 Muud tulud
(eurodes)
2019 2018
Trahvid, viivised ja hüvitised 1 271 9 800
Kokku muud tulud 1 271 9 800
38
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 18 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud
(eurodes)
2019 2018
Riiklikud ja kohalikud maksud -1 808 -125
Tööjõukulud -10 783 -7 690
Ravimid, meditsiinilised materjalid 0 -624
Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide
-12 591 -8 439
otsesed kulud
Lisa 19 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Üür ja rent -38 020 -36 521 10
Energia -509 299 -499 823
Elektrienergia -249 422 -223 344
Soojusenergia -198 201 -213 086
Kütus -61 676 -63 393
Veevarustusteenused -47 315 -48 769
Mitmesugused bürookulud -165 034 -211 995
Koolituskulud -96 942 -102 222
Riiklikud ja kohalikud maksud -1 201 027 -764 549
Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest -4 730 -3 721
Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud (v.a.
-402 131 -320 697
elektrienergia, soojusenergia, veevararustus ja rent)
Sõidukite majandamiskulud (v.a. kütus ja rent) -85 463 -67 085
Infotehnoloogia kulud -174 745 -96 051
Inventari majandamiskulud (v.a. rent) -293 948 -257 971
Seadmete majandamiskulud (v.a. rent) -121 114 -74 339
Toiduained ja toitlustusteenused -150 094 -157 319
Ravimid, meditsiinilised materjalid -2 492 381 -2 346 121
Tervishoiuteenused -1 167 754 -757 269
Auditi tasu -4 350 -4 350
Muud -23 087 -21 917
Kokku mitmesugused tegevuskulud -6 977 434 -5 770 719
39
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 20 Tööjõukulud
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Palgakulu -10 465 988 -9 560 097
Sotsiaalmaksud -3 257 677 -2 934 016
Kokku tööjõukulud -13 723 665 -12 494 113
Sellest kajastatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide
-10 783 -7 690 18
otsese kuluna
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 613 625
Lisa 21 Muud kulud
(eurodes)
2019 2018
Trahvid, viivised ja hüvitised -3 529 -567
Kokku muud kulud -3 529 -567
Lisa 22 Intressikulud
(eurodes)
2019 2018
Intressikulu laenudelt -7 165 -8 034
Kokku intressikulud -7 165 -8 034
Lisa 23 Intressitulud
(eurodes)
2019 2018
Intressitulu hoiustelt 882 472
Kokku intressitulud 882 472
Lisa 24 Seotud osapooled
(eurodes)
Aruandekohustuslase emaettevõtja nimetus Narva Linn
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2019 2018
Arvestatud tasu 116 511 117 212
40
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2019. a. majandusaasta aruanne
Ei olnud tehinguid seotud isikutega, mida peaks avaldama vastavalt Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi § 49.1 Informatsioon
seotud isikutega tehtud tehingute kohta.
Nõukogu ja juhatuse liikmetele aruandeaastal on arvestatud tasu summas 116 511 eurot.
Aruandeaastal oli vähendatud juhatuse liige kasutamata puhkuste reserv summas 1299 eurot.
Lisa 25 Sündmused pärast aruandekuupäeva
Seoses koronaviiruse pandeemiaga, 12.03.2020.a. Vabariigi Valitsuse eriolukorra väljakuulutamisega ja Terviseameti ettepanekuga tõsta
tervishoiu valmisoleku tase tasemele 2 haigla töö reorganiseerimine, mis tingib tulude vähenemise (plaanilise ravi kättesaadavuse piiramine või
katkestamine, jms.vastavalt valmisolekutasemele 2) ja kulude tõusu (real juhtudel personali saatmine koduisolatsiooni kaheks nädalaks
samal ajal kui töö peavad ära tegema teised isikud, personali ja patsientide kaitsevahendite täiendav muretsemine jms).
41
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Sihtasutus NARVA HAIGLA nõukogule
Arvamus
Oleme auditeerinud Sihtasutus NARVA HAIGLA (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2019 ning kasumiaruannet, rahavoogude
aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete
arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2019 ning sellel kuupäeval lõppenud
aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga
(Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme
hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori
aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb
raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta
aru anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu
juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane,
tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või
tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja
anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel
see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid
peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel
teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka
järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid
vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise
mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist
või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks
ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb
olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse,
et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui
avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased
sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab
aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas
mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Arvo Lepik
Vandeaudiitori number 280
HLB Expertus KLF OÜ
Audiitorettevõtja tegevusloa number 241
Narva mnt 7a, Tallinn, Harju maakond, 10117
24.03.2020