dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Tööstuse- ja siseturu pakett

Sotsiaalministeerium · 1. aprill 2020
Viit
1.4-1.1/1150-1
Registreeritud
1. aprill 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.4 EL otsustusprotsess ja rahvusvaheline koostöö
Sari
1.4-1.1 Euroopa Liidu Nõukogu töös osalemise dokumendid
Toimik
1.4-1.1/2020
Vastutaja
Agne Nettan-Sepp (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakond)
Lahendamise tähtaeg
22. aprill 2020

Failid

  • 📎20-00712-1.pdf2 KB
  • 📎COM_2020_103_ET_ACTE_f.pdf660 KB
  • 📎ST06778.ET20.PDF515 KB
  • 📎ST06779.ET20.PDF580 KB
  • 📎ST06782.ET20.PDF509 KB
  • 📎Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/20-00712 Resolutsiooni teema: Tööstuse ja siseturu pakett Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152' lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgnevate algatuste kohta: 1) KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTISAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Euroopa uus tööstusstrateegia 2) KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks 3) KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks 4) KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Ühtse turu tõkete tuvastamine ja kõrvaldamine Tähtaeg: 15.05.2020 Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõude kohta. Tähtaeg: 22.04.2020 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 21.05.2020 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (13.05.2020) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 11.05.2020. Kinnitaja: Katrin Juhandi, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 01.04.2020 Resolutsiooni koostaja: Ann Saks [email protected], 693 5201 EUROOPA KOMISJON Brüssel, 10.3.2020 COM(2020) 103 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks ET ET KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks 1. Sissejuhatus Euroopa 25 miljonit väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat (VKEd) moodustavad Euroopa majanduse alustala. Nad annavad tööd ligikaudu 100 miljonile inimesele, nende arvel on enam kui pool Euroopa SKPst ja nende tegevus annab olulist lisaväärtust igas majandussektoris. VKEd pakuvad uuenduslikke lahendusi ülesannetele, mis on seotud kliimamuutuste, ressursitõhususe ja sotsiaalse ühtekuuluvusega, ning aitavad levitada neid lahendusi kõigis Euroopa piirkondades. Seepärast mängivad VKEd keskset rolli ELi kaksiküleminekul nii kestlikule kui ka digitaalsele majandusele. Nad on Euroopa konkurentsivõime ja jõukuse ning majandusliku ja tehnoloogilise sõltumatuse pant ning aitavad tugevdada Euroopa vastupanuvõimet välistele vapustustele. Seega on VKEdel oluline osa ELi tööstusstrateegia eesmärkide saavutamises. VKEd on Euroopa majandusliku ja sotsiaalse struktuuriga tugevasti põimunud. Nad annavad tööd kahele kolmest töötajast, pakuvad koolitusvõimalusi eri piirkondades ja sektorites, muu hulgas väheste oskustega isikutele, ning toetavad ühiskonna heaolu ka äärepoolsetes ja maapiirkondades. Iga Euroopa kodanik tunneb kedagi, kes on ise ettevõtja või töötab mõne ettevõtja juures. Euroopa VKEde probleemid, millega nad seisavad iga päev silmitsi normide järgimisel, teabe hankimisel, turule pääsemisel ja rahastamisvõimaluste otsimisel, on seega kogu Euroopa probleemid. VKEd erinevad suuresti oma ärimudelite, suuruse, vanuse ja ettevõtja profiili poolest ning toetuvad ka erinevale nais- ja meessoost talentide pagasile. Nende hulgas on nii vabade elukutsete esindajaid ja mikroettevõtjaid teenustesektoris kui ka keskmise suurusega tööstusettevõtteid, nii traditsioonilisi käsitööndusettevõtteid kui ka kõrgtehnoloogilisi idufirmasid. Käesolevas strateegias võetakse arvesse VKEde konkreetseid vajadusi, et aidata neil mitte ainult kasvada ja laieneda, vaid toetada ka nende suutlikkust konkurentsis püsida, toime tulla ja kestlik olla. Seetõttu esitatakse strateegias auahne, terviklik ja valdkonnaülene käsitus, mis põhineb iga liiki VKEsid toetavatel horisontaalsetel meetmetel ja nende konkreetsetele vajadustele suunatud meetmetel. Strateegia meetmed toetuvad järgmisele kolmele sambale:  suurendada suutlikkust, et toetada üleminekut kestlikule ja digitaalsele majandusele;  vähendada regulatiivset koormust ja parandada turulepääsu ning  lihtsustada juurdepääsu rahastamisele. Eesmärk on vallandada iga liiki Euroopa VKEde potentsiaal juhtida kaksiküleminekut kestlikule ja digitaalsele majandusele. Kavas on märkimisväärselt suurendada kestlike ettevõtlustavadega VKEde ja digitehnoloogiat kasutavate VKEde arvu. Lõpuks püütakse 1 jõuda selleni, et Euroopast saaks kõige atraktiivsem koht, kus väikeettevõtet asutada ja arendada ning selle tegevust ühtsel turul laiendada. Tulemuste saavutamiseks peavad strateegiat edasi kandma nii ELi tasandi meetmed kui ka liikmesriikide tugev pühendumus. Väga tähtis on VKEde kogukonna ja ettevõtjate endi aktiivne osalus. Seepärast rajaneb strateegia ELi ja liikmesriikide, sealhulgas piirkondlike ja kohalike ametiasutuste tugeval rakendamispartnerlusel. Ettevõtjad peaksid kasutama ELi investeerimisprogrammide pakutavaid võimalusi, et oma tegevust rohkem digitaliseerida ja kestlikumaks muuta, aga ka selleks, et ühtsel turul ja sellest väljaspool kasvada. Strateegia lähtub väga tugevatest alustest, mis on loodud ELi VKEde poliitika kehtiva raamistiku ja kehtivate tugiprogrammidega, eelkõige 2008. aasta väikeettevõtlusalgatusega „Small Business Act“, 2016. aasta idu- ja kasvufirmade algatusega, ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmiga (COSME) ning programmist „Horisont 2020“ ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatud VKEde toetusmeetmetega1. See aitab muu hulgas rakendada Euroopa rohelist kokkulepet, ringmajanduse tegevuskava, Euroopa andmestrateegiat ja Euroopa sotsiaalõiguste sammast. Strateegia moodustab osa tööstuspaketist, mis sisaldab teatist ja sellele lisatud aruannet ühtse turu tõkete tuvastamise ja kõrvaldamise kohta („ühtse turu tõkete teatis“),2 pikaajalist tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks („ühtse turu normide rakendamise tegevuskava“)3 ning Euroopa uut tööstusstrateegiat („tööstusstrateegia“)4. See põhineb paljudel ühtse turu tõkete teatise järeldustel selle kohta, milliste raskustega puutuvad kokku piiriüleselt tegutseda soovivad VKEd. Selleks et hõlbustada VKEde kasvu ühtsel turul, on esmajoones vaja ELi õigusaktid nõuetekohaselt üle võtta, neid kohaldada ja nende täitmine tagada. Ühtse turu normide rakendamise tegevuskavas on nende küsimuste lahendamiseks ette nähtud mitmesugused algatused. Tööstusstrateegias rõhutatakse VKEde rolli konkurentsivõimelise ja uuendusliku Euroopa tööstuse arendamisel. 2. Suutlikkuse suurendamine ning kestlikule ja digitaalsele majandusele üle minemise toetamine Konkurentsivõimeline kestlikkus on Euroopa tuleviku juhtpõhimõte. Kliimaneutraalse, ressursitõhusa ja paindliku digimajanduse kujundamiseks tuleb täielikult ära kasutada VKEde potentsiaal. Majanduslikult, keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt kestlikuma Euroopa ülesehitamine peab käima käsikäes üleminekuga digitehnoloogiale. Selle eelduseks on vajaduspõhised meetmed, mille abil arendada majanduses välja jõudsalt edenev VKEde tasand ja pakkuda kasvuvõimalusi neile VKEdele, kes soovivad laieneda. Selleks et luua VKEdele sobiv ettevõtlus- ja innovatsioonitaristu, on tarvis investeeringuid kogu ELis. VKEd viivad kestlikku üleminekut edasi 1 Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) on toetatud üle 900 000 ja Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) üle 500 000 VKEd Euroopas. 2 COM(2020) 93 final, 10.3.2020. 3 COM(2020) 94 final, 10.3.2020. 4 COM(2020) 102 final, 10.3.2020. 2 Paljud VKEd on hästi varustatud, paindlikud, kõrgtehnoloogilised ja uuenduslikud ning on pühendunud kestlikkust ja ringmajandust edendavatele väärtustele. Peaaegu veerand5 Euroopa VKEdest juba osaleb sellises üleminekus keskkonnahoidlike toodete või teenuste pakkumise kaudu ja hulk VKEsid (sealhulgas sotsiaalsed ettevõtted) juba teeb palju oma asukoha kogukondade jaoks. Paraku esineb seejuures ka suuri probleeme. Mõnel VKE-l on kestlikumate ärimudelite poole liikumisel raskusi. Kolmandik VKEdest on teatanud, et kui nad püüavad oma äritegevust ressursitõhusamaks muuta, peavad nad rinda pistma keeruliste haldus- ja õigusmenetlustega. Ent teadlikkus kliimamuutustega seotud riskidest ja muust keskkonnasurvest suureneb ning tarbijate eelistused muutuvad. Seepärast on kestlikumate äritavade ja käitumismallide juurutamine VKEde konkurentsivõime püsimise ja kasvu jätkumise seisukohast väga tähtis. VKEsid tuleb selles üleminekuprotsessis toetada ning neile tuleb anda vahendid keskkonnariskide mõistmiseks ja nende leevendamiseks sellistes konkreetsetes sektorites nagu ehitus, plastid, elektroonika ja põllumajanduslik toidutööstus. Enam kui 600 Euroopa ettevõtlusvõrgustiku liiget pakub VKEdele teenuseid, mis on kohandatud nende vajadustele. Paljud võrgustiku liikmed juba aitavad VKEdel kestlikumaks saada. Sellele tuginedes pakub ettevõtlusvõrgustik spetsiaalsete kestlikkusnõustajate teenuseid ja muid kestlikkusega seotud teenuseid. Kestlikkusnõustajad hindavad VKEde vajadusi ja annavad nõu selle kohta, kuidas investeerida ressursitõhusamatesse ja ringluspõhisematesse protsessidesse ja taristusse ning leida sobivaid äripartnereid. Samuti soosivad nad sama tasandi partnerite koostööd. Lisaks aitab Euroopa ressursitõhususe teadmuskeskus VKEdel endiselt energia-, materjali- ja veekulusid kokku hoida. VKEdele võivad kasu tuua eriteadmistega energiateenuse ettevõtjate pakutavad lahendused koos tehniliste ja rahastamislahendustega. Euroopa on keskkonnahoidliku tehnoloogia häll ja suudab oma juhirolli selles valdkonnas säilitada vaid juhul, kui tema VKEdest saavad rohelise sektori innovatsiooni eestvedajad. Seda toetab Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava6. Osana Euroopa innovatsiooninõukogu laiematest püüdlustest soodustada murrangulist innovatsiooni eelkõige VKEdes eraldab komisjon ainuüksi 2020. aastal vähemalt 300 miljonit eurot paljutõotavatele idufirmadele ja VKEdele, et aidata neil teha rohelise kokkuleppega soodustatavaid murrangulisi uuendusi. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) tagab, et tema teadmis- ja innovaatikakogukonnad oleksid VKEdele rohkem avatud, ning suurendab VKEde võimalusi osaleda kohalikes innovatsiooni ökosüsteemides, eriti neis piirkondades, mis on teistest innovatsiooni vallas maha jäänud. Selleks on kavas rakendada sihipärast vahendit (piirkondlikku innovatsioonikava), mis aitab neid ökosüsteeme tugevdada seal, kus seda on kõige rohkem tarvis. VKEde abistamine, et nad saaksid digiüleminekust täit kasu Euroopa saab olla maailmas digitaalmajanduse kujundamisel juhtival kohal vaid siis, kui tal on õitsev VKEde kogukond, mis kasutab digitehnoloogiat ja -andmeid. Digiüleminek võib anda VKEdele suurepärase võimaluse parandada oma tootmisprotsesside tõhusust ning oma suutlikkust töötada välja uuenduslikke tooteid ja võtta kasutusele uusi ärimudeleid. Murrangulise kõrgtehnoloogia, näiteks plokiahela ja tehisintellekti, pilvtöötluse ja kõrgjõudlustöötluse kasutamine võib nende konkurentsivõimet kõvasti suurendada. 5 2017. aasta Eurobaromeetri uuring „VKEd, ressursitõhusus ja keskkonnahoidlikud turud“. 6 COM(2020) 21 final, 14.1.2020. 3 Aga VKEd ei kasuta veel täielikult ära võimalusi, mida pakuvad neile andmed – digimajanduse tuum. Paljud neist ei ole teadlikud oma loodavate andmete väärtusest ega ole piisavalt kaitstud või ei ole tulevase osava andmekasutusega majanduse jaoks piisavalt ette valmistunud. Ainult 17 %VKEdest on oma tegevuses edukalt kasutusele võtnud digitehnoloogia (võrdluseks: suurettevõtetes on see näitaja 54 %)7. Traditsioonilised VKEd ei ole oma digitaalse äristrateegia valikus sageli kindlad, neil on probleeme suuremate ettevõtjate käsutuses olevate suurte andmehoidlate kasutamisega ja nad kohkuvad tagasi tehisintellektil põhinevate vahendite ja rakenduste ees. Samal ajal on nad küberohtude vastu väga kaitsetud. Allikas: Eurostat/DESI 2019. Neid VKEsid toetab igas Euroopa piirkonnas kuni 240st digitaalse innovatsiooni keskusest koosnev võrgustik, mille tegevust toetatakse investeeringutega programmist „Digitaalne Euroopa“ ja struktuurifondidest. Eesmärk ei ole mitte ainult anda kasutajasõbralikku ja sihipärast nõu kestlikkuse ja digiteerimise kohta, vaid ühendada ka tugistruktuurid nii, et iga VKE saaks nõu oma asukoha läheduses. Euroopa ettevõtlusvõrgustik teeb sujuvate tugi- ja nõustamisteenuste tagamiseks tihedat koostööd digitaalse innovatsiooni keskuste, Startup Europe’i8 ja muude osalejatega, sealhulgas riikide, piirkondade ja kohaliku tasandi ametiasutuste ja tugistruktuuridega. Parimaid tavasid, oskusteavet ja oskusi võivad digitaalsed VKEd muude valdkondade VKEdele edasi anda ka otse. Nagu Euroopa andmestrateegias9 märgitud, kavatseb komisjon tegeleda andmete kättesaadavamaks muutmise ning ettevõtjate ja valitsuste vaheliste andmevoogude võimaldamisega. Selleks luuakse ühtsed Euroopa andmeruumid, kus saab andmeid kindlalt ja turvaliselt jagada ning millele pääsevad ühtmoodi juurde kõik äriühingud, eriti VKEd. Komisjon kavatseb ka uurida probleeme, mis võivad tekkida seoses koostoodetud andmete, eelkõige tööstuskeskkonna asjade interneti andmete kasutusõigusega. Niimoodi püüab ta vältida võimalust, et VKEd satuvad ebasoodsasse olukorda. Lisaks on tal kavas soodustada pilvtöötluse kasutuselevõttu VKEdes, näiteks spetsiaalse pilvtöötluse teenuste kauplemiskoha kaudu, kus tagatakse õiglased lepingutingimused. Talentide ja intellektuaalomandi parim ärakasutamine 7 Digitaalse innovatsiooni keskuste töörühma 2018. aasta aruanne: https://ec.europa.eu/futurium/en/system/files/ged/dihs_access_to_finance_report_final.pdf. 8 Startup Europe on ELi algatus kohalike idufirmade keskuste ühendamiseks kogu Euroopas: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/startup-europe. 9 COM(2020) 66 final, 19.2.2020. 4 VKEdel võib olla raskusi töötada välja intellektuaalomandi strateegiaid, et kaitsta oma investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning hankida kasvukapitali, aga sellised strateegiad on kaksiküleminekul kestlikule ja digitaalsele majandusele väga olulised. Oma intellektuaalomandit kaitseb vaid 9 % VKEdest. Põhjuseks on see, et nad ei ole teadlikud ELi ja riiklikest intellektuaalomandi algatustest või kardavad, et intellektuaalomandi õiguste omandamine ja jõustamine on keeruline ja kulukas. Peatselt valmivas intellektuaalomandi tegevuskavas esitatakse meetmed, millega muudetakse intellektuaalomandi süsteem VKEde jaoks tõhusamaks. Muu hulgas võetakse meetmeid, et lihtsustada intellektuaalomandi registreerimise menetlusi (näiteks tööstusdisaini käsitlevate ELi õigusaktide reformimise kaudu), muuta kättesaadavamaks strateegilised intellektuaalomandialased nõustamisteenused (näiteks muutes sellise nõustamise standardiks igasuguses teadus- ja arendustegevuse rahastamises, mis toimub ELi tasandil) ning hõlbustada intellektuaalomandi kasutamist juurdepääsuks rahastamisvõimalustele. Nii üleminekul kestlikule majandusele kui ka üleminekul digitaalsele majandusele kimbutab idufirmasid ja väljakujunenud VKEsid ühevõrra kvalifitseeritud töötajate nappus. Sageli ei ole neil võrreldes suurettevõtetega sama palju ressursse, mida oma töötajate koolitusse investeerida. Üle 70 % ettevõtetest on teatanud, et raskused leida oskuslikke ja andekaid töötajaid on üks tegur, mis pärsib uusi investeeringuid kogu ELis10. Kvalifitseeritud töötajate ja kogenud juhtide põud on endiselt veerandi ELi VKEde peamine probleem11. Kõige rohkem on vajaka digitaliseerimise ja uue tehnoloogia valdkonna oskustest – 35 %-l tööjõust on ainult vähesed digioskused või ei ole neid üldse. Nende probleemide lahendamisel mängivad olulist rolli liikmesriigid ja sotsiaalpartnerid. EL saab omalt poolt hõlbustada juurdepääsu koolitusele ja aidata sobitada VKEde nõudlust oskuslike ja andekate töötajata järele tööturul pakutavaga. Selleks et VKEd oleksid võimelised ühtsel turul toime tulema, on väga tähtis pakkuda neile haridust ja koolitust ettevõtlusalaste teadmiste ja oskuste täiendamiseks. VKEde juhtide ja töötajate jaoks on olulised haridus- ja täienduskoolitusmeetmed. Naisi ja tütarlapsi tuleb julgustada ettevõtet asutama ning ettevõtte asutajate ja juhtide seas tuleb suurendada soolist tasakaalu12. Komisjonil on kavas töötada programmi „Digitaalne Euroopa“ toel ning digitaaloskuste ja töökohtade koalitsiooni platvormi kogemustele tuginedes VKEde töötajate jaoks välja digitaalsed kiirkursused, mis aitavad neil omandada oskusi sellistes valdkondades nagu tehisintellekt, küberturvalisus või plokiahel. Kohalikul tasandil tegutsevad VKEde ning ülikoolide/koolituspakkujate vahendajatena digitaalse innovatsiooni keskused. Andmepõhiste ökosüsteemide osaks aitavad VKEdel saada ettevõtlusinkubaatorid. Komisjonil on kavas käivitada ka digivabatahtlike programm, mille raames saavad digioskustega noored ja kogenud eakad jagada oma digipädevust traditsiooniliste ettevõtetega. Samuti toetab ja viib ta omavahel kokku VKEde vahendajaid, kelleks on näiteks klastrid, Euroopa ettevõtlusvõrgustik ja Euroopa ressursitõhususe teadmuskeskus, et nad aitaksid VKEde töötajatel täiendada oma oskusi kestlikkuse vallas. Komisjon kavatseb ajakohastada Euroopa oskuste tegevuskava ja koostada selleks muu hulgas oskuste pakti, millesse lisatakse konkreetselt VKEdele mõeldud komponent. 10 Euroopa Investeerimispanga investeerimisaruanne 2018/2019. 11 SAFE-uuring 2019. 12 Soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025, COM(2020) 152 final, 4.3.2020. 5 VKEde jaoks on eriti oluline kutseharidus ja -õpe, millega tagatakse nende tööjõule tööturul vajalikud oskused. Lisaks õhutatakse liikmesriike ja piirkondi kasutama tulevast Euroopa Sotsiaalfond+ ja uusi võimalusi investeerida Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid oskuste arendamisse aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse valdkonnas. Jagamismajandus loob liikuvuse ja majutuse valdkonnas võimalusi uuenduslikele VKEde platvormidele, mis vahendavad teenuseosutajaid ja teenuse kasutajaid, ning VKEdest teenuseosutajatele, kes saavad sellise vahenduse abil juurdepääsu laiemale kliendiringile. Vastavalt oma 2016. aasta teatisele jagamismajanduse kohta13 kavatseb komisjon jätkata sellise võimaliku algatuse kaalumist, mis keskendub lühiajalise majutuse renditeenustele (suurimale jagamismajanduse sektorile). Algatuse eesmärk oleks soodustada jagamismajanduse tasakaalustatud ja vastutustundlikku arendamist kogu ühtsel turul ning võtta seejuures täielikult arvesse avalikke huve. PEAMISED MEETMED  Komisjon uuendab Euroopa ettevõtlusvõrgustikku, sealhulgas spetsiaalsete kestlikkusnõustajate ja muude kestlikkusteenuste näol.  Komisjon töötab VKEde töötajate jaoks välja digitaalsed kiirkursused, mis aitavad neil omandada oskusi sellistes valdkondades nagu tehisintellekt, küberturvalisus või plokiahel.  Komisjon käivitab digivabatahtlike programmi, mille raames saavad digioskustega noored ja kogenud eakad jagada oma digipädevust traditsiooniliste ettevõtetega.  Komisjon ajakohastab Euroopa oskuste tegevuskava ja koostab selleks muu hulgas oskuste pakti, millesse lisatakse konkreetselt VKEdele mõeldud komponent, ning teeb ettepaneku võtta vastu nõukogu soovitus kutsehariduse ja -õppe ajakohastamise kohta.  Komisjon laiendab digitaalse innovatsiooni keskusi koos Startup Europe’i ja Euroopa ettevõtlusvõrgustikuga ning pakub kohalikes ja piirkondlikes ökosüsteemides sujuvat teenust.  Komisjon eraldab Euroopa innovatsiooninõukogu kaudu vähemalt 300 miljonit eurot rohelise kokkuleppega soodustatavate murranguliste uuenduste toetuseks.  Komisjon jätkab võimaliku jagamismajanduse algatuse kaalumist nende VKEde jaoks, kelle tegevus on koondunud lühiajalise majutuse renditeenustele. 3. Regulatiivse koormuse vähendamine ja turulepääsu parandamine Ühtne turg on Euroopa VKEde jaoks esmane turg. Selle arvel on 70 % VKEde kaubaekspordi väärtusest ning 80 % kõigist eksportivatest VKEdest müüb teistesse liikmesriikidesse14. Teistesse liikmesriikidesse eksportivate VKEde arv võiks aga olla palju suurem: näiteks ekspordib oma kaupa ühtsel turul ainult 17 % kõigist tootmissektori VKEdest15. Ühtse turu tõkete teatisest nähtub, et püsivad tõkked mõjutavad kõige enam VKEsid. Normide, nõuete, märgiste ja haldusformaalsuste järgimine koormab VKEsid rohkem kui suuremaid ettevõtjaid, sest VKEdel on piiratud rahalised ja inimressursid. 13 COM(2016) 356 final, 2.6.2016. 14 Annual Report on European SMEs – SMEs growing beyond borders. 15 Väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ teabelehed EL 28 kohta. 6 Haldusformaalsuste järgimise kulud võivad olla VKEde jaoks äriteenuste sektoris kuni 10 000 eurot16. Hoolimata edusammudest, mis on tehtud pärast väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ vastuvõtmist, on reguleerimise kumulatiivne mõju VKEde jaoks endiselt suur probleem. Allikas: Eurochambres, 2019. aasta ettevõtlusuuring Euroopa VKEde jaoks on õigusaktid keerukad ja koormavad, eelkõige seetõttu, et liikmesriikide menetlused on erinevad. Need tõkked sunnivad paljusid ettevõtjaid piiriülesest äritegevusest ja laienemisest hoiduma. Kui nad seda siiski söandavad, kasutavad nad sageli vahendajatena suuri platvorme ning see kallutab ebasoodsalt nende läbirääkimispositsiooni. Selliste tõkete kõrvaldamine on ELi ja liikmesriikide ühine ülesanne. Suur osa koormusest tuleneb siseriiklikest õigusaktidest ning oluline on hinnata ülereguleerimise mõju VKEdele17. Ühes komisjoniga peavad liikmesriigid järjekindlalt jätkama põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele“18, ühekordsuse põhimõtte19 ja põhimõtte „digitaalsus normiks“20 kohaldamist. Komisjon omalt poolt püüab aidata VKEde koormust vähendada ja neid parema õigusloome tsüklis rohkem kuulda võtta. Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) raames kontrollib komisjon koormuse vähendamise ja õigusnormide lihtsustamise eesmärgil süstemaatiliselt kehtivaid ELi õigusakte. Komisjon kavatseb süstemaatilisemalt teha ka toimivuskontrolli, et leida võimalusi, kuidas saavutada digitaliseerimine, lihtsustamine ja seatud eesmärgid väikseimate kuludega ja nii, et need tooksid kasu VKEdele. Lisaks sellele hakkab ELi õigusakte kontrollima uus tulevikukindluse platvorm21 eesmärgiga teha kindlaks lihtsustamise ja halduskoormuse vähendamise võimalused. REFITi programmi on kavas uusi õigusakte silmas pidades täiendada ja tugevdada, juurutades sellesse põhimõtte „üks sisse, üks välja“. Eesmärk on tagada, et ELi õigusaktid tooksid kasu, ilma et need kodanikke ja ettevõtjaid asjatult koormaksid. VKE-test on juba osa 16 Ecorys, „Administrative formalities and costs involved in accessing markets cross-border for provisions of accountancy, engineering and architecture services“, 2017. 17 ELi õigusaktid võivad lubada paindlikkust ühtlustamise taseme ja/või liikmesriikide tavade osas (ülereguleerimine). COM(2020) 93 final, 10.3.2020. 18 Põhimõte „kõigepealt mõtle väikestele“ tuletab meelde, et nii ELi kui ka riikliku tasandi poliitika kujundamisel tuleb arvestada VKEde huve. 19 Ühekordsuse põhimõtte kohaselt esitavad kodanikud ja ettevõtjad haldusasutustele eri andmeid ainult üks kord. 20 Põhimõttega „digitaalsus normiks“ püütakse vähendada halduskoormust, muutes digitaalse teenuste osutamise haldusasutuste vaikevalikuks. 21 REFITi platvormi asemele loodav uus kõrgetasemeline töörühm. 7 korrapärasest hindamisest ja seda kohaldatakse ka edaspidi kõigi komisjoni asjakohaste ettepanekute suhtes. VKEde piiratud rahalisi ja inimressursse arvestades mõjutavad õigusaktidest tulenevad kulud neid eriti rängalt. Uute õigusaktide VKE-sõbralikkuse tagamiseks vaatab ELi VKEde saadik22 koos VKEde sidusrühmadega ELi algatused läbi ja annab komisjonile märku nendest, mis vajavad VKEde seisukohast komisjoni suuremat tähelepanu. ELi VKEde saadik kaasab sellesse töösse ka VKEde saadikute võrgustikku kuuluvad riiklikud eksperdid. Niimoodi püütakse saavutada, et kõigi tulevaste ELi ja siseriiklike õigusaktide koostamisel peetakse meeles lõppkasutajat, tehes kindlaks võimalikud tõkked ja leevendades neid näiteks digitaalsete vahendite abil juba õigusloomeprotsessi alguses. ELi VKEde saadikul on eriroll ka uues tulevikukindluse platvormis, kus ta aitab kindlaks teha selliseid kehtivaid õigusakte, mis on VKEde jaoks eriti koormavad. Saadik soovitab komisjonile kasutajasõbralikke lahendusi, mida võiks õigusaktide täitmisel arvesse võtta. Ühtse turu normide täitmise tagamine on VKEde jaoks äärmiselt tähtis, sest piiriülesed piirangud mõjutavad sageli ebaproportsionaalselt just neid. Ühtse turu normide rakendamise tegevuskavas on esitatud loetelu algatustest, millega püütakse neid küsimusi lahendada. Kõnealuste algatuste hulgas on ka ühtse turu nõuete täitmise tagamise rakkerühm, mille töösse annavad oma panuse ELi VKEde saadik ja riiklike saadikute võrgustik. Komisjon teeb liikmesriikidega koostööd ja valvab nende tegevuse järele ega kõhkle vajaduse korral võtmast rangeid täitemeetmeid, millega tagada, et ühtne turg toob VKEdele kasu. VKEde maksukuulekuse kulud on proportsionaalselt suuremad kui suurematel ettevõtetel23 ning maksusüsteemide ühtlustamatus on piiriüleselt tegutseda soovivate ettevõtjate jaoks üks peamisi takistusi. Lisaks muule aitab ELi konkurentsieeskirjade täitmise järjekindel tagamine kõigil ühtsel turul tegutsevatel ettevõtjatel ja eriti VKEdel võrdsetel alustel konkureerida ja innovatsiooniga tegeleda. Samuti aitab see ära hoida turuvõimu kuritarvitamist ja jõukuse koondumist väheste suurettevõtete kätte. Tõkete eemaldamine partnerluste ja poliitikaeksperimentide abil Euroopa peamine probleem on edukate kasvufirmade suhteline vähesus. Ameerika Ühendriikides on kasvufirmasid kolm korda rohkem kui Euroopas24. Euroopa idu- ja kasvufirmad seisavad oskuslike ja andekate töötajate ligimeelitamisel ja hoidmisel, turuvõimaluste kindlustamisel ja tulu kasvatamisel silmitsi mitmesuguste kohapealsete raskustega. Paljud liikmesriigid on need raskused edukalt kõrvaldanud ja kasutusel on juba palju häid tavasid. Kui neid kogu ELis levitada, aitaks see idufirmade arengut ja VKEde kasvu kõvasti kiirendada. Seda silmas pidades kavatseb komisjon levitada tihedas koostöös liikmesriikide ja sidusrühmadega, näiteks Euroopa innovatsiooninõukogu foorumiga, häid tavasid ja käivitada ELi idufirmade standardi näol uue poliitilise algatuse, millega kutsutakse liikmesriike neid tavasid kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil rakendama. Selle eesmärk oleks muuta Euroopa idu- ja kasvufirmade jaoks kõige atraktiivsemaks maailmajaoks. Algatuse 22 ELi VKEde saadik tagab, et VKEde poliitika kujundamine ELi tasandil ja VKEde poliitikaga tegelevad riiklikud VKEde saadikud/asutused on omavahel seotud, ning juhib riiklike VKEde saadikute võrgustiku tööd. 23 Euroopa Komisjoni 2018. aasta VKEde maksukuulekuse kulude uuring. 24 Mind the Bridge: Tech Scale-up Europe, 2019. aasta aruanne. 8 põhieesmärk on lihtsustada ettevõtete asutamist ja piiriülest laiendamist, ühtlustada kolmandatest riikidest pärit andekate töötajate viisataotluste ja elamislubade menetlemise eeskirjade rakendamist, muuta huvipakkuvamaks töötajate aktsiaoptsioonid, soodustada ettevõtete süstemaatilist asutamist ja ülikoolidest lähtuvat tehnosiiret, suurendada ettevõtte laiendamiseks vajaliku rahastuse saamise võimalusi ning edendada piiriüleseid digivahendeid ja -platvorme. Lisaks sellele on komisjonil kavas uurida ja hinnata vajadust täiendavate äriühinguõiguse meetmete järele, millega hõlbustada VKEde piiriülest laienemist ja kasvamist. Mõni eriti uuenduslik lahendus ei näe ilmavalgust sellepärast, et teatavad õigusnormid on vananenud või ei suuda kiiresti areneva tehnoloogiaga sammu pidada. Üks võimalus seda probleemi lahendada on luua regulatiivsed katsekeskkonnad. See võimaldaks õigusnormide või suunistega veel reguleerimata uuenduslikke lahendusi järelevalve- ja reguleerivates asutustes vahetult testida, eeldusel et paigas on vajalikud tingimused, näiteks võrdse kohtlemise tagamiseks. Regulatiivsed katsekeskkonnad võimaldaksid reguleerivatel ja järelevalveasutustel saada uue tehnoloogia kohta ajakohast teavet ja omandada selle kasutamise kogemusi ning viia ühtaegu läbi poliitikaeksperiment. Mõni liikmesriik on juba loonud sellise regulatiivse katsekeskkonna uuenduslike finantsteenuste jaoks. Turutõkete kõrvaldamiseks on väga oluline vahend teenuste direktiiv. Teenuste osutamisel võivad VKEdel aidata turutõkkeid ületada piirialadevahelised partnerlused, mille eesmärk on tugevdada piirkondlike ametiasutuste koostööd. 2020. aasta lõpuks peaks asjaomase konkursikutse tulemusena loodama kolm sellist katseala, kus partnerpiirkonnad parandavad, ühtlustavad või koordineerivad üheskoos teenuste piiriülese osutamise norme ja menetlusi, näiteks töötajate lähetamise ja digivahendite kasutamise vallas. Komisjon aitab nendele jõupingutustele kaasa ja kutsub liikmesriike võtma VKE-sõbralikul viisil kasutusele ühtne digivärav25. Liikmesriigid peaksid püüdma pakkuda VKEdele veebis lihtsat juurdepääsu teabele, menetlustele ja abiteenustele, mis on seotud kõigi nende päringutega piiriülese äritegevuse kohta. VKEdele tuleks sealhulgas pakkuda nõu avalike hangete ja rahastamisallikate kohta. Need teenused tuleks ühe akna süsteemis ühendada, et VKEd saaksid kõigile päringutele kooskõlastatud vastuse. Kuni 71 % neist VKEdest, kes on proovinud kasutada olemasolevat ühtlustamata kaupade26 vastastikuse tunnustamise süsteemi, on saanud turulepääsu keelava otsuse27. Komisjonil on kavas pärast seda, kui ta on liikmesriikide eksperdirühmaga vastastikuse tunnustamise asjus konsulteerinud, toetada vastastikuse tunnustamise ühenduste loomist liikmesriikide vahel sellistes sektorites nagu toidulisandid ja ehted. ELi strateegilise ja tehnoloogilise sõltumatuse pant mitmekesisel tööstusmaastikul on kosmosesektor ja kaitsevaldkond, millel on Euroopa VKEde jaoks suur potentsiaal. Kuid kaitsevaldkonna tarneahelad on eelkõige üles ehitatud riigipõhiselt. Seega rakendab komisjon täielikult Euroopa Kaitsefondi potentsiaali, et soodustada piiriülest koostööd ja uute tegijate mängutulekut. Ennekõike toimub see VKEdele suunatud projektikonkursside, spetsiaalse 25 Määrusega (EL) 2018/1724 luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks kasutajate oma riigis ja piiriüleselt. 26 ELi õigusaktidega ühtlustamata kaubad, nagu tekstiilitooted, jalatsid, lapsehooldusvahendid, ehted, lauanõud ja mööbel. 27 COM(2020) 93 final, 10.3.2020. 9 VKEde boonuse ja pakkumuste hindamise kriteeriumide kaudu, samuti viies VKEd kokku laiema kaitsevaldkonnaga. Fond aitab avada kaitsevaldkonna tarneahelaid, sidudes suured süsteemide integreerijad kaitsetööstuses tegutsevate VKEde ökosüsteemiga kõikjal liidus. Samuti kaardistab komisjon selliste teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide ning ülikoolide tugevad küljed, kes võivad toetada kõnealuses sektoris tegutsevaid uuendusmeelseid idufirmasid ja VKEsid. Kosmosesektoris soovib komisjon lisaks suurendada edukate idufirmade ja kasvufirmade hulka, kes kauplevad ELi kosmostehnoloogiaga. Ettevõtluse edendamiseks propageerib ta ELi kosmoseprogrammi kaudu uue kosmosevaldkonna ökosüsteemi teket Euroopas. Uus kosmosealase ettevõtluse algatus CASSINI koondab selliseid teenuseid nagu ettevõtete arengu kiirendamine, äriinkubaator, stardirahastus ja kommertskasutusele eelnevad hanked. Ka avalike hangete valdkonnas on ühtsel turul võimalusi, mida VKEd – sealhulgas idufirmad – ei ole ära kasutanud, kuna nad peavad pakkumusmenetluses edukalt konkurentsis püsimist raskeks. Probleeme on kaht liiki. Ühelt poolt ei ole avalik sektor kuigivõrd riskialdis ja sageli puudub sellel kompetents innovatsiooni hankimiseks. Teisalt leiavad paljud majandustegevuses osalejad, eriti VKEd, et pakkumusmenetlused on keerukad või ei sobi neile. Selle probleemiga tegelemiseks kutsub komisjon liikmesriike ja nende avaliku sektori hankijaid üles kasutama paindlikkust, mida pakub ELi uus riigihangete raamistik. See tähendab mahukate lepingute jagamist väiksemateks osadeks, strateegiliste hangete – eriti innovatsioonihangete – laiendamist, jättes intellektuaalomandiõigused võimalust mööda VKEdele, nii et neil on võimalik oma uuendusi turustada, ja riiklike hankemenetluste digiülemineku viimistlemist. Samuti innustab komisjon liikmesriike kasutama digiplatvorme selleks, et luua VKEdele ja idufirmadele stiimulid pakkuda välja novaatorlikke lahendusi ning kasutada piiriülest juurdepääsu riigihankelepingutele. Lisaks käivitab komisjon suurostjate ja võrkude algatuse (Big Buyers and Networks Initiative), et hõlbustada innovatsiooni ja kestlike toodete ühishankeid, edendada innovatsiooni ostjate ja tarnijate kokkuviimist ning jälgida tehtavaid edusamme, riike omavahel võrreldes. Samuti võtab ta kasutusele märgise nende avaliku sektori hankijate jaoks, kes järgivad VKE-sõbralikke hanketavasid, ja teeb koostööd oma rahvusvaheliste kaubanduspartneritega, et levitada selliseid hangetega seotud tavasid nagu e-arveldamine. Keskkonnasäästlikke innovaatilisi tooteid ja teenuseid pakkuvaid VKEsid saab toetada keskkonnahoidlike riigihangete laialdasema kasutuselevõtuga28. Sageli on juba olemasoleva ettevõtte ostmine soodsam kui uue äri asutamine. Hinnanguliselt vahetab igal aastal omanikku umbes 450 000 VKEd ja see mõjutab enam kui kaht miljonit töötajat. Kuid ühel kolmandikul juhtudest ei ole üleandmine edukas ning seetõttu kaotab Euroopa umbes 150 000 ettevõtet ja 600 000 töökohta29. Sageli on põhjuseks varase ettevalmistuse puudumine, raskused järglase leidmisel ning ebasoodsad maksu- ja reguleerivad meetmed. 28 COM(2020) 98 final, 11.3.2020. 29 Ekstrapolatsioon põhineb dokumendil „Business Dynamics: Start-ups, Business transfer and Bankruptcy“ (Äritegevuse dünaamika: idufirmad, äritegevuse üleandmine ja pankrot), 2011. aasta lõpparuanne (lk 10), http://ec.europa.eu/DocsRoom/documents/10448/attachments/1/translations. 10 Komisjon jätkab tööd eesmärgiga hõlbustada ettevõtete üleandmist ja toetab liikmesriike nende püüetes luua üleandmissõbralik ettevõtluskeskkond30. Hiljuti vastu võetud direktiivis ennetava restruktureerimise raamistike ja ettevõtjatele uue võimaluse andmise kohta31 käsitleti paljusid raskustes olevate ettevõtjate mureküsimusi; nüüd toetab komisjon kõiki liikmesriike direktiivi sätete ülevõtmisel oma riiklikku õigusesse, nii et rahalistes raskustes olevatel ettevõtetel oleks juurdepääs asjakohastele tugiteenustele, mis aitaksid neil pankrotti vältida. Õiglasemate suhete loomine ettevõtjate vahel VKEd mängivad olulist rolli ühe tihenevas võrgustikus, mis koosneb äriühingutest, idufirmadest ja samasugustest VKEdest, kes töötavad erinevates sektorites ja väärtusahelates sama eesmärgi nimel: luua tulevikutooteid ja -teenuseid. Oluline on kaasata VKEd ja idufirmad ELi väärtusahelatesse ja tegeleda nende erivajadustega, et aidata neil omavahel koostööd teha ja kasvada nii ühtsel turul kui ka üleilmselt. Johtuvalt tarneahelate üha suuremast kontsentreeritusest ja vertikaalsest integreeritusest on VKEde kliendiks sageli palju suuremad organisatsioonid. See tingib läbirääkimispositsioonide asümmeetria ning suurendab väikeettevõtete jaoks riski, et nende suhtes kasutatakse ebaõiglaseid äritavasid ja -tingimusi32 (muu hulgas selliseid, mis puudutavad maksetega hilinemist ja juurdepääsu andmetele). Ehkki hilinenud maksmise direktiiviga on vähenenud viivitused nii ettevõtjatevaheliste kui ka ettevõtjate ja platvormide vaheliste tehingute puhul, tasutakse ainult 40 %-le ELi ettevõtetest nende arved õigeaegselt33. Lisaks sellele läheb maksmisega hilinemise arvele veerand VKEde pankrottidest ELis. Vaja on otsustavat üleminekut uuele ettevõtluskultuurile, kus on normaalne, et maksed tehakse õigel ajal. Sel eesmärgil toetab komisjon hilinenud maksmise direktiivi rakendamist, varustades selle jõuliste järelevalve- ja jõustamisvahenditega. Nende hulka võiks kuuluda virtuaalne vaatluskeskus maksetähtaegade jälgimiseks; samuti võiks nende raames luua selguse ebaõiglaste maksetavade suhtes ja vaagida VKEdele mõeldud alternatiivseid lahendus-/vahendusmehhanisme äritehingute maksetega seotud vaidluste kiireks lahendamiseks. Üleilmsete turgude hüvede enda kasuks töölepanek VKEde kasvu oluline allikas on üleilmsed turud. Kuid ELi välistesse riikidesse ekspordivad kaupu ainult 600 000 VKEd, kes annavad tööd umbkaudu 6 miljonile inimesele. Komisjon propageerib mitme- ja kahepoolsete dialoogide raames VKE-sõbralikku keskkonda kolmandates riikides, vahetades oma partneritega häid tavasid. Samuti käivitab ta uue teabeportaali, et suurendada VKEde teadlikkust kaubanduspoliitikast ning anda 30 Direktiiv (EL) 2019/2121 piiriülese ümberkujundamise, ühinemise ja jagunemise kohta, vastu võetud 27. novembril 2019. 31 Direktiiv 2019/1023, vastu võetud 2019. aasta juunis. 32 ELi 2018. aasta üllitis „A comparative analysis of legal measures vs. soft-law instruments for improving payment behaviour“ (Võrdlusanalüüs õigusmeetmete ja nn pehme õiguse vahendite kohta maksekäitumise parandamiseks). 33 ELi 2018. aasta üllitis „A comparative analysis of legal measures vs. soft-law instruments for improving payment behaviour“ (Võrdlusanalüüs õigusmeetmete ja nn pehme õiguse vahendite kohta maksekäitumise parandamiseks). 11 üksikasjalikku teavet tolliprotseduuride ja -formaalsuste kohta kolmandatesse riikidesse eksportimisel. VKEdel on reeglitepõhisest kaubanduse avamisest rohkem kasu kui suurettevõtetel, kellel on kaubandustõkete ületamiseks suuremad ressursid. Selleks et hõlbustada VKEde pääsu rahvusvahelistele turgudele, peab komisjon pidevalt läbirääkimisi uute kaubandus- ja investeerimislepete üle ning võitleb kaubandustõketega, millel on VKEdele ebaproportsionaalselt suur mõju. Komisjon lisab ka edaspidi kõigisse oma kaubanduslepingutesse eraldi peatüki VKEde kohta, spetsiaalsed sätted, et võimaldada VKEdele selliseid hüvesid nagu VKEde liitmine rahvusvaheliste tööstusklastrite kaudu ja ELi VKEde keskus,34 samuti meetmed, millega toetada Euroopa VKEde osalemist avalikes hangetes väljapool ELi. ELi delegatsioonid ELiga vabakaubanduslepingu sõlminud riikides pakuvad toetust, vastates päringutele VKEde praktikas kogetud raskuste kohta, mis seonduvad vabakaubanduslepingute rakendamisega. EL seisab kaubanduse kaitsemeetmete abil kindlalt vastu ebaausatele kaubandustavadele, kui dumpinguhinnaga või subsideeritud import kahjustab ELi ettevõtteid, sealhulgas VKEsid. Komisjon suurendab VKEdele mõeldud eritoetust, et nad saaksid hõlpsamini kasutada kaubanduse kaitsemeetmeid ja teha uurimise kestel komisjoniga koostööd35. Kaubandusvaldkonna juhtiva järelevalveametniku vastloodud ametikoha eesmärk on muu hulgas jälgida ja parandada liidu kaubanduslepingute täitmist. See annab veelgi hoogu tööle, mida tehakse, et kõrvaldada kaubandustõkked, mis mõjutavad eriti VKEsid. Lisaks sellele astub EL VKEde heaks aktiivselt sihtotstarbelisi majanduslikke ja diplomaatilisi samme, et toetada nende pääsu kolmandate riikide turgudele. Euroopa ettevõtjate võimalusi laiendatakse programmiga „Erasmus noortele ettevõtjatele“, mille eesmärk on saada uusi kogemusi kolmandate riikide turgudel. PEAMISED MEETMED  ELi VKEde saadik ja riiklike VKEde saadikute võrgustik annavad oma panuse töösse, mida teeb ühtse turu rakendamise tegevuskava tulemusena loodav komisjoni ühtse turu nõuete täitmise tagamise rakkerühm muu hulgas selleks, et tegeleda ülereguleerimisega siseriiklikku õigusse ülevõtmise protsessis ja hoida VKEde regulatiivne koormus seeläbi võimalikult väike.  Komisjon kutsub liikmesriike üles võtma ühtse digivärava kasutusele VKE- sõbralikul viisil. Liikmesriigid peaksid kõik oma teenused koondama ühtsesse kontaktpunkti.  ELi VKEde saadik filtreerib ELi algatusi, et anda komisjonile teada neist, mis väärivad VKEde vaatenurgast lähemalt uurimist ja millel on eriline roll uue tulevikukindluse platvormi juures. 34 ELi VKEde keskus Pekingis annab starditeabe Euroopa VKEdele, kes soovivad Hiina turul oma kohalolekut suurendada www.eusmecentre.org.cn. 35 Määrus (EL) 2018/825, vastu võetud 30. mail 2018. 12  Komisjon koondab liikmesriikide jõud ELi idufirmade standardi järgimisele, et jagada ja juurutada parimaid tavasid kõrgtehnoloogiliste VKEde ja idufirmade kasvu kiirendamiseks.  Selleks et anda VKEdele rohkem võimalusi, kutsub komisjon liikmesriike ja nende avaliku sektori hankijaid üles kasutama paindlikkust, mida pakub ELi uus riigihangete raamistik, muu hulgas kasutades digitaalseid vahendeid ja platvorme, et hoogustada piiriüleseid hankeid. Komisjon juhendab ja toetab avaliku sektori hankijaid.  Komisjon innustab pilootprojekti algatamisega liikmesriike töötama välja ettepanekud regulatiivsete katsekeskkondade kohta.  Komisjon kuulutab välja piirialadevaheliste katseliste partnerlusprojektide konkursi, et tihendada koostööd ühtse turu normide täitmise tagamisel ja haldustõkete kõrvaldamisel.  Komisjon toetab hilinenud maksmise direktiivi rakendamist liikmesriikides, luues vahendid järelevalveks ja paremaks jõustamiseks ning vaagides VKEdele mõeldud alternatiivseid lahendus-/vahendusmehhanisme.  Komisjon hõlbustab piiriülest koostööd VKEdega ja VKEde vahel Euroopa Kaitsefondi raames ning kaardistab tugevad küljed oma teadustöö ja innovatsiooni ökosüsteemis.  Komisjon lükkab käima kosmosealase ettevõtluse algatuse CASSINI.  Komisjon toetab liikmesriike sellise hiljuti vastu võetud direktiivi ülevõtmisel, mis käsitleb ennetava restruktureerimise raamistikke ja ettevõtjatele uue võimaluse andmist, aidates neil luua varajase hoiatamise mehhanismid rahalistes raskustes äriühingute jaoks, et vältida pankrotte.  Komisjon vaeb koos liikmesriikidega võimalikke meetmeid, mille varal luua toetav keskkond VKEde üleandmiseks.  Komisjon jätkab tööd, et parandada VKEde juurdepääsu kolmandate riikide turgudele, muu hulgas spetsiaalsete VKEdele pühendatud peatükkide, kaubanduspartneritega heade tavade vahetamiseks mõeldud dialoogi ja uue teabeportaali kaudu. Komisjon hõlbustab VKEde jaoks juurdepääsu kaubanduse kaitsemeetmetele.  ELi delegatsioonid pakuvad toetust, vastates VKEde päringutele, mis on seotud vabakaubanduslepingutega.  Komisjon laiendab programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele“. 4. Hõlpsam juurdepääs rahastamisele Juurdepääs rahastamisele on VKEdele hädavajalik, et katta ülemineku investeerimisvajadused. Kuid väikeettevõtetel on mis tahes arenguetapis palju raskem rahastust leida kui suurfirmadel. Noorte ettevõtjate ja idufirmade puhul võib sellel olla palju põhjuseid, nagu puuduvad tõendid eelnevate finantstulemuste kohta või tagatis, samuti asjaolu, et investoritel ei ole andmeid, mille alusel hinnata selliste ettevõtete krediidiriski või immateriaalset vara. Rahastamisvõimaluste parandamiseks on vaja käsitust, mis ühendab soodsa õiguskeskkonna, küllaldase ja kooskõlastatud ELi ja riikliku rahastuse ning juurdepääsu ettevõtete ja investorite võrgustikele. 13 Hoolimata mahukatest ELi ja riikliku tasandi toetusprogrammidest, seisavad VKEd Euroopas silmitsi tõsise rahastamispuudujäägiga, mille suurus on 20–35 miljardit eurot,36 ja mõnes liikmesriigis on juurdepääs rahastamisele nende jaoks üks peamisi probleeme37. 2019. aastal ei saanud 18 % VKEdest pangast nii palju laenu, kui nad olid kavandanud. See paneb VKEd ebasoodsasse olukorda, kuna pankadest saadav rahastus moodustab umbes 90 % nende rahastamisvajadustest. Pangandust käsitlevad ELi õigusaktid peavad panema aluse stabiilsele pangandussüsteemile, mis tagab asjakohase rahastuse kõigile ettevõtetele. ELi panganduspaketis säilitati VKEde toetuskoefitsient ja laiendati seda kõigile VKEdele antavatele laenudele. Komisjon tagab, et kõigis tulevastes finantsturge käsitlevates õigusaktides võetakse arvesse Euroopa VKEde huvisid ja toetatakse nende pidevat juurdepääsu laiale rahastamisvõimaluste valikule. Rahastamisallikate mitmekesistamine ja enamate VKEde investeeringuvalmis seadmine Sellest hoolimata tuleb rahastamisallikaid mitmekesistada. Euroopa ettevõtetesse investeeritud riskikapital suurenes 2018. aastal 13 % (8 miljardi euroni) ja väljastpoolt Euroopat kaasatud omakapitali osakaal suurenes 2018. aastal 7 %-lt 20 %-le38. Kuid ainult 10 % Euroopa ettevõtetest kasutas kapitaliturgudelt pärinevat rahastust (võrdluseks: USAs oli sama näitaja 25 %). Euroopa riskikapitaliinvesteeringud on umbkaudu kaheksa korda väiksemad kui USAs ja seega ei piisa neist Euroopa äriühingute kasvu rahastamiseks39. Novaatorlikud, kiiresti kasvavad VKEd ja idufirmad, kellel on suur vajadus kapitali järele, kolivad riskikapitali otsides sageli välismaale40. Lisaks Euroopa tehnoloogilise sõltumatuse, majanduskasvu ja töökohtade ohustamisele mõjutab see kaudselt ka laiemat VKEde kogukonda. Lisaks sellele ei pruugi Euroopa investorid väga varmalt idufirmadesse investeerida, kuna keerukas on hinnata VKEde uue tehnoloogiateenuse või -toote turupotentsiaali ja/või selle aluseks olevat intellektuaalomandit. See raskendab hinnangu andmist idufirmale endale. Selle probleemi võivad lahendada teenused, mille kaudu tehakse nn tehnoloogia eelhindamist ja mis on ennast tõestanud muudes piirkondades, kuid ei Euroopas veel kergesti kättesaadavad. Lõppkokkuvõttes on neist kasu kõigil asjaosalistel: VKE-l, potentsiaalsetel investoritel ja innovatsiooni ökosüsteemil laiemalt. ELi katseprojekt võimaldaks anda täpsema hinnangu kõrgtehnoloogilistele idufirmadele ja hilisemas arenguetapis olevatele tehnoloogiavaldkonna VKEdele, lähtudes nende tehnoloogia- ja intellektuaalomandi portfellist41. Euroopas on vaja kaasata rohkem erasektori investeeringuid. Komisjon rakendab uusi vahendeid riski jagamiseks erasektoriga, nagu riskikapitalifondide suurendamisele suunatud algatus ESCALAR, pingutab ise rohkem investeeringute vallas ning töötab uuendatud kapitaliturgude liidu tegevuskava koostamise nimel. Kapitaliturgude liidu eesmärk on mitmekesistada rahastamisvõimalusi ettevõtete jaoks nende arengufaasist sõltumata. 36 Laenuraha puudujääk ajavahemikul 2014–2018; vt SWD(2018) 320 final, 7.6.2018. 37 Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank, „Survey on the Access to Finance of Enterprises“ (Ülevaade ettevõtjate juurdepääsust rahastamisele), november 2019. 38 Invest Europe (2019) 20. 39 Euroopa Finantsturgude Assotsiatsiooni aruanne kapitaliturgude liidu tulemusnäitajate kohta 2019. aastal. 40 Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga 2018. aasta uuring „Financing the Deep Tech Revolution“ (Kuidas rahastada süvatehnoloogilist revolutsiooni). 41 Kasutades https://www.innoradar.eu kogutud andmeid. 14 Ettevalmistused VKEde esmase avaliku pakkumise fondi käivitamiseks Euroopa VKEdel on piiratud võimalused finantseerida oma kasvu näiteks esmase avaliku pakkumisega kapitaliturgudel. Kapitaliturud on VKEde jaoks oluline rahastamisallikas keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaks ja lõpuks suurfirmaks kasvamisel. Ent pärast finantskriisi langes VKEde esmaste avalike pakkumiste arv järsult ja ei ole seni taastunud. 2019. aastal vähenesid Euroopas tehtud esmaste avalike pakkumiste väärtus ja arv veelgi – 2018. aastaga võrreldes vastavalt 40 % ja 47 %42. Paljud institutsionaalsed investorid ei tegele piisavalt VKEde rahastamisega. Selle probleemi lahendamiseks võiks riiklikest vahenditest saadud rahastus toimida alginvesteeringuna, et meelitada suure kasvupotentsiaaliga novaatorlike VKEde avaliku noteerimise etapis ligi rohkem erasektori investoreid. VKEde esmase avaliku pakkumise fond toetaks VKEsid nii noteerimisprotsessi kestel kui ka pärast seda. See tugineks ELi esmaste avalike pakkumiste turu analüüsile ning investorite ja sidusrühmadega konsulteerimisele. Soodsama ja kaasavama keskkonna loomine juurdepääsuks rahastamisele Viimastel aastatel on VKEde investeerimisanalüüside arv oluliselt vähenenud. Finantsinstrumentide turgude direktiivi läbivaatamise käigus 2020. aastal vaeb komisjon võimalusi luua stiimuleid VKEsid käsitlevateks analüüsideks. Hajusraamatu tehnoloogial põhinev finantstehnoloogia (plokiahel) võib anda VKEdele uusi võimalusi investoritega sidemete sõlmimiseks kas usaldusväärsete vahendajate kaudu või detsentraliseeritult omal käel. See võib anda VKEdele võimaluse emiteerida krüptoraha ja digižetoone (digital tokens) näiteks võlakirjadena, mis on investorite jaoks atraktiivsed, kuna need on kohe kaubeldavad. See on viis pakkuda VKEdele kiiremaid, tulemuslikumaid ja kulutõhusamaid rahastamisvõimalusi. Kooskõlas ELi kavandatava digitaalse rahanduse strateegiaga soodustab komisjon krüptoraha kasutamist ja digižetoonide kasutuselevõttu VKEde, investorite ja vahendajate poolt. Riigiabi eeskirjad on võimaldanud VKEdele ja riskikapitalile olulise riikliku toetuse43. 2021. aasta lõpuks lihtsustab komisjon asjaomaseid riigiabi eeskirju ja vaatab need läbi, et tagada nende jätkuv asjakohasus. Komisjoni eesmärk läbivaatamise käigus on tagada, et eeskirjad soodustavad VKEde osalemist üleeuroopalist huvi pakkuvates tähtsates projektides. Lisaks sellele tingib mitmekesisuse puudumine investeeringute saajate hulgas talendireservi ja innovatsiooni vähenemise. Naised on asutanud ühe kolmandiku Euroopa ettevõtetest, kuid riskikapitali kaasamise vallas on nende ettevõtted alaesindatud. 2019. aastal läks üle 92 % Euroopa tehnoloogiavaldkonnas kaasatud riskikapitalist ettevõtetele, mille asutajate hulgas olid ainult mehed44. ELi tulevane investeeringute rahastamisprogramm „InvestEU“ võiks aidata investeerida naisettevõtjatesse koostöös teiste naisettevõtjatega ning pakkuda sihtotstarbelist tuge, et laiendada sooliselt mitmekesisema rahastuse algatuse raames naiste juhitud investeerimiskõlblike ettevõtete ja fondide valikut. Lisaks sellele hakkab Euroopa 42 https://www.pwc.co.uk/audit-assurance/assets/pdf/ipo-watch-q4-2019-annual-review.pdf. 43 2018. aasta kulutused eesmärgile „Riskikapital“ olid 216 miljonit eurot ja eesmärgile „VKEd“ 501 miljonit eurot. 44 „2019 State of European Tech report“: https://2019.stateofeuropeantech.com/chart/103-1338/. 15 innovatsiooninõukogu pärast oma täies mahus töölehakkamist toetama praegusest kolm korda suuremat arvu naiste juhitud VKEsid. VKEdele suunatud vahendite kaasamine programmi „InvestEU kaudu“ ELilt ning riiklikust ja erasektorist Ajavahemikul 2014–2018 aitasid rahastamisvahendid kaasata laenude ja omakapitali kaudu 100 miljonit eurot, millest suur osa läks VKEdele. Eelduste kohaselt toetatakse Euroopa investeerimiskava raames enam kui miljonit VKEd. Ent SKP rahastamispuudujäägi vähendamiseks on vaja jätkuvat ELi ja riiklikku toetust. Komisjon tugineb programmi „InvestEU“ VKEde komponendi raames positiivsetele kogemustele, mis on saadud olemasolevate VKE tagatisskeemide45 rakendamisel. Ta loob ühtse integreeritud tagatissüsteemi, mis on suunatud VKEdele, kelle riskitaset hinnatakse kõrgeks või kellel puudub piisav tagatis, sealhulgas neile VKEdele, kes tegutsevad innovatsiooni, kultuuri- või loomesektoris, ressursi- ja energiamahukatelt mudelitelt kestlikumatele mudelitele üle minevatele VKEdele ja neile, kes on kasutusele võtmas digitaalseid äritavasid. InvestEU programmi VKEde komponent toetab VKEsid ja väikseid keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid, kes tegutsevad sellistes EL-ile erilist poliitilist huvi pakkuvates valdkondades nagu kosmos ja julgeolek, kestlikkus, digiüleminek, innovatsioon, sooliselt mitmekesisem rahastus, süva- ja ökotehnoloogia. Näiteks koondatakse ELilt, liikmesriikidest ja erasektorist pärinev rahastus selleks, et suurendada ökotehnoloogialahendusi välja töötavate ja kasutusele võtvate novaatorlike VKEde ja idufirmade juurdepääsu omakapitali kaudu rahastamisele. Programm „InvestEU“ lubab rahastada kõiki arenguetappe idufirmast kasvufirmani, samuti esmaseid avalikke pakkumisi. See aitab kaasata erasektori vahendeid sellistelt investoritelt nagu äriinglid, perekonnapangad, riskikapitalifondid, pensionifondid ja kindlustusseltsid. Komisjon teeb liikmesriikidega tihedat koostööd, et koondada vahendeid ning tegeleda investeeringute ja rahastamisvõimaluste geograafilise ebaühtlusega, eriti digitaalse innovatsiooni ja kasvufirmade algatuse kaudu46. Lisaks sellele parandab programmi „InvestEU“ sotsiaalsete investeeringute ja oskuste komponent juurdepääsu mikrofinantseerimisele, sotsiaalettevõtete rahastamisele, sotsiaalse ja ökoloogilise mõjuga investeeringutele ning oskustele. PEAMISED MEETMED  Komisjon toetab VKEde esmaseid avalikke pakkumisi investeeringutega uuest era- ja avaliku sektori ühisfondist, mida hakatakse InvestEU programmi raames ja kapitaliturgude liidu kontekstis välja töötama 2021. aastal.  Komisjon lükkab algatuse ESCALAR varal käima ainulaadse riski- /hüvitusmehhanismi, et suurendada riskikapitalifonde ja kaasata kasvufirmade jaoks investeeringuid erasektorist. 45 COSME programmi, programmi „Horisont 2020“, programmi „Loov Euroopa“ ja ELi ühtekuuluvuspoliitikafondide raames. 46 https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/launch-digital-innovation-and-scale-initiative-central- eastern-and-south-eastern-europe. 16  Komisjon käivitab sooliselt mitmekesisema rahastuse algatuse, et luua stiimulid investeerida naiste juhitavatesse ettevõtetesse ja fondidesse ning soodustada naisettevõtlust.  Komisjon lükkab käima ökotehnoloogialahenduste algatuse, mis koondab ELilt, liikmesriikidest ja erasektorist pärinevat rahastust, et suurendada ökotehnoloogialahendusi välja töötavate ja kasutusele võtvate novaatorlike VKEde ja idufirmade juurdepääsu omakapitali kaudu rahastamisele.  Komisjon käivitab plokiahela põhise algatuse, mis võimaldab kõikjal Euroopas VKEde võlakirju emiteerida ja nendega kaubelda, kasutades Euroopa plokiahelapõhiste teenuste taristut.  Komisjon kaasrahastab ELi katseprojekti raames tehnoloogia eelhindamise teenuseid, et võimaldada tehnoloogiavaldkonna idufirmade täpset hindamist ja seada nad investeerimisvalmis.  Komisjon lihtsustab veelgi kehtivaid riigiabi eeskirju, mis puudutavad riiklike fondide vahendite kombineerimist programmi „InvestEU“ ja programmi „Euroopa horisont“ vahenditega. Sel moel on VKEdel hõlpsam kasutada koondatud vahendeid edukaks üleminekuks kestlikule ja digitaalsele majandusele. Lisaks sellele vaatab komisjon osana käimasolevast riigiabi eeskirjade läbivaatamisest läbi riigiabi eeskirjad, mis puudutavad riski finantseerimist, ja teatise üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide kohta, et toetada täiendavalt VKEde kaasatust ja tagada erainvesteeringute kaasamine, vältides samal ajal konkurentsimoonutusi. 5. Juhtimine: tulemustele suunatud partnerlus ELi ja liikmesriikide vahel VKEde strateegia liikumapanevaks jõuks peavad olema nii ELi kui ka liikmesriigi tasandi pühendumus ja meetmed. Kuna paljude VKEde juured on sügaval piirkondlikes ja kohalikes ökosüsteemides, kus nad täidavad tööandjate, koolitajate, maksumaksjate ja sotsiaalse heaolu loojate rolli, peavad sellele eesmärgile pühenduma ka kohalikud omavalitsused. Strateegia rakendamise alus on tihedad partnerlussuhted kõigi nende vahel, kes vastutavad selle elluviimise eest – EL, riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused, VKEd ja investorid. Selle raames tuleb poliitilisel tasandil korrapäraselt tehtud edusamme hinnata ning teha mõõtmisi ja kontrolle. ELi ja liikmesriikide sellise partnerluse tagamise oluline vahend on VKEde saadikute võrgustik. See esindab liikmesriikide asutusi, kes vastutavad VKEde poliitika eest, ning on kindel ühenduslüli nende asutuste, kohalike äriringkondade ja ELi vahel. Võrgustiku mandaadi uuendamise raames 2020. aastal suurendatakse selle rolli ja tihendatakse sidemeid piirkondlike organite ja omavalitsustega. Komisjon nimetab ametisse spetsiaalse ELi kõrgetasemelise VKEde saadiku, kes juhib võrgustiku tööd, et tagada strateegia rakendamine ja põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele“ kohaldamine kogu ELi poliitikas. Samuti jälgib ELi VKEde saadik rakendamist eri liikmesriikides. Selleks et hõlbustada VKEde strateegiaga arvestamist kõigis poliitikavaldkondades, on ELi VKEde saadik tihedalt kaasatud Euroopa poolaasta protsessi. Komisjoni parema õigusloome tegevuskava raames suurendab ELi VKEde saadik teadlikkust VKEdega seotud küsimustest, pidades korrapärast dialoogi õiguskontrollikomiteega, samuti tulevikukindluse platvormi raames. 17 (Avaliku sektori) VKEde saadikute võrgustiku tegevuse täiendamiseks teeb komisjon samuti tihedat koostööd strateegilise ettevõtluse saadikutega: see on uus nõuandev kogu, mis koosneb kõikjalt Euroopast pärinevatest ettevõtjatest ja täidab mõttekoja rolli. Uus strateegia vaadatakse korrapäraselt läbi. Komisjon avaldab ka edaspidi iga-aastase täiendatud ülevaate VKEde tulemuslikkuse kohta. Ülevaates jälgitakse samuti idufirmadele soodsat riiklikku poliitikat (indeks „Europe Startup Nations“), seda, kuivõrd järgivad VKEd kestlikke äritavasid, samuti VKEde digiteeritust47 (digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks). Ülevaadet esitletakse ja arutatakse iga-aastasel VKEde assambleel, et anda kohalikele sidusrühmadele ja laiemale VKEde kogukonnale võimalus protsessis aktiivselt osaleda. VKEde saadikute võrgustik ja teised ELi institutsioonid kaasatakse strateegia rakendamise järelevalvesse, näiteks saadikute iga-aastase aruande kaudu, mille nad esitavad konkurentsivõime nõukogule, ja Euroopa Parlamendiga peetava korrapärase dialoogi abil. Selle aruande ettevalmistamiseks kohtub ELi VKEde saadik, keda saadavad riiklikud VKEde saadikud, VKEde poliitika kujundajate ning muude sidusrühmadega liikmesriikides, et arutleda ka selliseid VKEde jaoks olulisi küsimusi, mis on kindlaks tehtud Euroopa poolaasta protsessi käigus. Neist hindamismehhanismidest tuleneva analüüsi põhjal töötab ELi VKEde saadik koos liikmesriikide VKEde saadikutega välja VKEde strateegia riiklikud rakenduskavad, tehes koostööd kohalike ärivaldkonna sidusrühmadega. ELi VKE määratlus on keskne vahend, mis tagab, et strateegia on suunatud õigele sihtrühmale, st et sellest on abi ja kasu neil ettevõtetel, mis seda kõige enam vajavad. Komisjon kontrollib korrapäraselt, kas see täidab oma eesmärki. Hiljutise avaliku konsultatsiooni,48 uurimuste ja küsitluste kohaselt toimib määratlus hästi ja seda on lihtne kasutada valdava enamiku väikeste ja autonoomsete ELi VKEde kohta. Komisjon hindab tõstatatud küsimusi täiendavalt ja annab nende kohta aru, käsitledes näiteks keerukaid omandistruktuure või võimalikku nn seotuse efekti. PEAMISED MEETMED  Komisjon määrab ametisse ELi kõrgetasemelise VKEde saadiku.  Komisjon tugevdab VKEde saadikute võrgustikku, et suurendada ELi ja riikliku tasandi seotust VKEde poliitika vallas.  Komisjon nimetab ametisse rühma strateegilise ettevõtluse saadikuid.  ELi VKEde saadik suurendab teadlikkust VKEdega seotud küsimustest korrapärases dialoogis õiguskontrollikomiteega. 47 https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/integration-digital-technology. 48 Avalik konsultatsioon VKE määratluse läbivaatamise kohta: https://ec.europa.eu/info/consultations/public- consultation-review-sme-definition_et. 18 Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 12. märts 2020 (OR. en) 6778/20 COMPET 117 MI 75 CONSOM 56 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjon Kättesaamise 11. märts 2020 kuupäev: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Komisjoni dok nr: COM(2020) 94 final Teema: KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks Käesolevaga edastatakse delegatsioonidele dokument COM(2020) 94 final. Lisatud: COM(2020) 94 final 6778/20 km ECOMP.3.A ET EUROOPA KOMISJON Brüssel, 10.3.2020 COM(2020) 94 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks ET ET SISSEJUHATUS Üks ELi suurimaid saavutusi on ühtne turg. See on Euroopa projekti keskmes, on edendanud majanduskasvu viimastel kümnenditel ning muutnud lihtsamaks Euroopa tarbijate ja ettevõtjate elu. EL annab 18 % üleilmsest majandustoodangust, jäädes maha ainult Ameerika Ühendriikidest. Hästi toimiv ühtne turg pakub ELi kodanikele suuremat teenuste ja toodete valikut ning paremaid töövõimalusi. Ühtne turg tagab ELi ettevõtjatele suure siseturu, mis stimuleerib kaubandust ja konkurentsi ning suurendab tõhusust. See on määrava tähtsusega, et saavutada ELi üleminek keskkonnasäästlikule majandusele ja digitaaltehnoloogiale ning tagab eeldused üleilmsel tasandil konkureerimiseks. Täna vastu võetud Euroopa uus tööstusstrateegia1 käsitab ühtset turgu oma alustala ning ühe Euroopa tööstuse ümberkujundamise eeltingimusena. Selleks et ühtsest turust saaksid kasu kõik, kehtestatakse ELi õigusega ühised normid, millega kõrvaldatakse tõkked ning soodustatakse kaupade ja teenuste vaba liikumist kogu ELis, kaitstes samal ajal tarbijaid. Need normid saavad avaldada soovitud mõju ainult juhul, kui need koostatakse ja nende täitmine tagatakse nõuetekohasel viisil. Ühtse turu normide täitmisel ilmneb siiski vajakajäämisi. Ühtse turu tõkkeid käsitlevast teatisest nähtub, et tõkkeid2 on endiselt palju ja et liiga sageli tulenevad need juba kokku lepitud ELi õigusaktide mittenõuetekohasest või osalisest kohaldamisest riiklikul tasandil. Turuosaliste ja investorite vaba liikumise õigusele seatakse jätkuvalt mitmeid regulatiivseid ja halduslikke tõkkeid ning ühtse turu norme rikkuvate ettevõtjate ebapiisava praktilise järelevalve, kontrolli, tuvastamise ja karistamise tõttu puutuvad eurooplased kokku ebaseaduslike või ohtlike toodete ja teenustega. Liikmesriikidel ja komisjonil on kogu reguleerimistsükli vältel ühine vastutus tagada, et täidetakse ühtse turu norme ning tagatakse kodanike õiguste austamine. Liikmesriigid peavad nõuetekohaselt kohaldama norme, milles nad on Euroopa seadusandjatena kokku leppinud. Nad peavad ka tagama, et nende territooriumil toime pandud ühtse turu normide rikkumised tuvastatakse ja heastatakse. Komisjon peab aluslepingute täitmise järelevalvajana veenduma, et kõik liikmesriigid rakendavad ja täidavad ühtse turu norme, ning kasutama otsustavalt rikkumismenetlusi, kui neid norme ei järgida. 2019. aasta märtsis kutsus Euroopa Ülemkogu komisjoni üles koostama tihedas koostöös liikmesriikidega pikaajalise tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks. Pärast seda on liikmesriigid korranud oma lubadust tagada tulemuslikum nõuete täitmine3. Komisjonile teeb Euroopa Ülemkogu üleskutse heameelt ning ta nõustub liikmesriikidega, et ühtse turu normide rakendamist ja täitmist tuleb märkimisväärselt parandada. Lähtuvalt liikmesriikide ja komisjoni uuendatud partnerlusest ning võttes arvesse tänases ühtse turu tõkkeid käsitlevas teatises esitatud tulemusi, kirjeldatakse käesolevas tegevuskavas 1 COM(2020)102, 10.3.2020 2 COM(2020)93, 10.3.2020 3 Konkurentsivõime nõukogu 27. mai 2019. aasta järeldustes täiendati seda üleskutset, paludes komisjonil suurendada normide rakendamise ja täitmise tagamise meetmete läbipaistvust ja poliitilist vastutust nende eest. Seejärel rõhutasid liikmesriigid korduvalt normide täitmise tagamise olulisust ning vajadust tagada tugevam partnerlus ja parem koostöö komisjoniga. Seda kinnitati ka kirjas, mille allkirjastasid kõik liikmesriigid ja mis esitati COREPER II kohtumisel 29. novembril 2019. 1 mitmesuguseid meetmeid, mille eesmärk on maskimeerida nõuete järgimise ja täitmise tagamise tulemuslikkust ja tõhusust kogu ELis. Praegused nõuete täitmise tagamise alased väljakutsed Tänu ühtsel turul toimuvale kauplemisele on loodud 56 miljonit Euroopa töökohta4 ja sellest tulenev majanduslik tulu moodustab hinnanguliselt 8–9 % ELi SKPst5. Tööstustoodete ühtse turu edasine täiustamine võib igal aastal anda hinnanguliselt 183–269 miljardit eurot tulu ning teenusturgude täiendav integreerimine 297 miljardit eurot tulu6. Juba ainult selline kasv võiks suurendada 8–9 % majanduslikku tulu ligikaudu veel 12 % SKPst. Vahel näib, et liikmesriigid rikuvad kokkulepitud ühtse turu norme või tekitavad oma õiguses tõkkeid või ei võta nende kõrvaldamiseks midagi ette, et tagada oma turul täiendav kaitse ja sellest tulenevad eelised kodumaistele ettevõtetele. Võimalik kasu on sageli väga lühiajaline, kuid Euroopa ettevõtlusele tekitatav kahju võib olla palju suurem, mille tõttu on keerukam tagada tegelikud võrdsed tingimused ja luua maailma juhtivaid ettevõtteid ning õõnestatakse võrdseid tingimusi seestpoolt. See mõjutab ebaproportsionaalselt suurel määral VKEsid ja idufirmasid. Suurematel ettevõtetel on vajalikud vahendid, et erinevate normidega toime tulla, aga VKEd kannatavad esimesena halduskoormuse ja keerukuse tõttu, eelkõige kui nad tegelevad ühtsel turul piiriüleselt. Seetõttu on ühtne turg ning selle nõuetekohane rakendamine ja nõuete täitmise tagamine määrava tähtsusega samuti täna vastu võetud VKEde strateegia7 jaoks. Ebapiisav ja nõuetele mittevastav rakendamine ning ebapiisav nõuete täitmise tagamine põhjustab kahju nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil. Kodanikud ja ettevõtted ei saa täit kasu oma vaba liikumise õigusest, ettevõtted ei saa kasutada ühtse turu pakutavat mastaabisäästu, tarbijaid ohustavad nõuetele mittevastavad tooted või neil on vähem valikuvõimalusi, ohustatakse energiavarustuskindlust ning ELi keskkonna- ja kliimaeesmärke on keerukam saavutada. Seaduskuulekad ettevõtted kaotavad turuosa norme mittejärgivate ja nõuetele mittevastavaid tooteid pakkuvate või sotsiaalkaitse norme eiravate ettevõtete kõlvatu konkurentsi tõttu. Liikmesriikide ja komisjoni ühine ettevõtmine Ühtse turu normide täitmise tagamine eeldab esiteks, et norme kohaldatakse nõuetekohaselt kõigis liikmesriikides ja igas Euroopa avaliku sektori asutuses ning et rikkumisi karistatakse, sh vajaduse korral rikkumismenetluste teel. See eeldab ka ettevõtjate järelevalvet, kontrolli ja karistamist ning nende ebaseaduslike toodete kõrvaldamist turult, kui need on ohtlikud, võltsitud või ei vasta keskkonna- ja energiatõhususe eeskirjadele või muudele normidele. Kui tahame saada ühtsest turust täielikku kasu, peab nõuete täitmise tagamine siiski olema ulatuslikum ja hõlmama kogu asjaomast normeerimistsüklit alates normide kehtestamisest 4 Højbjerre Brauer Schultz (2018), „25 years of the European single market“, Taani ettevõtlusameti rahastatud uuring. 5 Teatis „Ühtne turg muutuvas maailmas“, COM(2018)772. 6 Euroopa Parlamendi uuring „Euroopa mõõtmest tulenev kahe triljoni eurone lisatulu: Euroopa mõõtme puudumisest tulenevate kulude kaardistamine (2019-2024)“, lk 9–11 (https://www.europarl.europa.eu/thinktank/et/document.html?reference=EPRS_STU(2019)631745 ) 7 COM(2020)103, 10.3.2020 2 kuni kohaldamiseni. See eeldab koostööd kõigil ELi valitsemistasanditel alates kohalikest ja piirkondlikest ametiasutustest ning kohtutest kuni Euroopa tasandini. Selleks tuleb samuti käsitada nõuete täitmise tagamist pideva tegevusena alates normide koostamisest ja liikmesriikidepoolsest ülevõtmisest kuni vajaduse korral kohaldamise ja rikkumiste karistamiseni. On ülioluline, et liikmesriigid ja komisjon toetaksid üksteist selle ühise ülesande täitmisel oma vastutusvaldkondades. Ennetusmeetmed on olulised, et vältida vajadust võtta hiljem parandusmeetmeid. Kui ühtse turu normide täitmist ei ole võimalik eelnevalt tagada, siis võivad kodanikele ja ettevõtetele tekkida regulatiivsed või haldustõkked, mille kõrvaldamiseks nad eeldavad tulemuslike järelmeetmete võtmist. Nõuete täitmise tagamise asutused peavad hästi toimima, menetlused ja järelevalve peavad olema eesmärgipärased ning kohapealsed osalejad (näiteks ametiisikud ja kohtunikud) peavad mõistma ELi õigust ja suutma seda igapäevaselt kohaldada. Liikmesriigid peavad tagama ühtse turu õigusaktide täitmise, et kaitsta üksikisikute ja ettevõtete õigusi. See peab algama riiklike õigusaktide koostamisest ning kanduma üle konkreetsetesse kohtu- ja haldusostustesse. Komisjon peab aitama liikmesriikidel vältida uute ühtse turu tõkete teket, võtta üle ja kohaldada ELi õigust ning võtta vajaduse korral parandusmeetmeid. Ühtse turu normide rakendamise ja täitmise tagamise alased ülesanded ja kohustused Liikmesriigid Komisjon ✓ Võtta ELi õigus üle õigel ajal ja täpselt, ✓ Aidata liikmesriikidel võtta ELi õigus üle vältida põhjendamatut ülereguleerimist nõuetekohaselt, täielikult ja õigel ajal ning tagada võrdsed tingimused ✓ Tagada, et riiklikud õigusaktid on ✓ Aidata liikmesriikidel kohaldada ELi proportsionaalsed ja õigust mittediskrimineerivad ✓ Tagada piisavad ja proportsionaalsed ✓ Kontrollida ELi õiguse ülevõtmist ja teha halduskontrollid, et teha kindlaks kõik selle kohaldamise järelevalvet rikkumised ✓ Vältida riiklikke meetmeid, mis on ✓ Võtta ELi õiguse rikkumiste suhtes vastuolus ELi õigusega või takistavad meetmeid ja algatada vajaduse korral selle kohaldamist ametlik rikkumismenetlus ✓ Teha tulemuslikku koostööd ja tagada ELi õiguse järgimine Olemasolevate ühtse turu tõkete kõrvaldamiseks on hädavajalik tegelik partnerlus normide rakendamise ja täitmise tagamise eest vastutavate Euroopa ja liikmesriigi tasandi eri osalejate vahel. See aitab suunata sihipäraseid nõuete täitmise tagamise meetmeid ja parandada ühtse turu õigustaktide täitmist. Selleks et tugevdada ühtse turu normide täitmise tagamise alast koostööd, luuakse ühine ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühm, milles osalevad liikmesriigid ja komisjon. Ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühm korraldaks korrapäraseid koosolekuid, et hinnata ühtse turu normide täitmist riiklikus õiguses, valida välja kõige olulisemaid tõkkeid, kõrvaldada põhjendamatu ülereguleerimine, käsitleda horisontaalseid nõuete täitmise tagamise küsimusi ning kontrollida käesoleva tegevuskava rakendamist. 3 Ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühm teavitab korrapäraselt konkurentsivõime nõukogu ning Euroopa Parlamendi siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni. Ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühm toetab loodavat normide täitmise tagamist koordineerivate riiklike asutuste võrgustikku, kasutades selleks olemasolevat siseturu nõuandekomitee raamistikku. See meetod võimaldab komisjonil ja liikmesriikidel vahetada teavet ja parimaid tavasid selle kohta, kuidas riiklikud haldusasutused analüüsivad ja menetlevad olulisi küsimusi riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Uuritakse täiendavaid võimalusi, kuidas parandada ühtse turu järelevalve eest vastutavate liikmesriikide asutuste koostööd ja teabevahetust konkreetsete nõuete täitmise tagamise küsimuste valdkonnas. Ühtse turu tulemustabel on liikmesriikidele ja komisjonile kasulik ühtse turu normide kohaldamise järelevalve vahend, mille abil saab tagada tulemuste saavutamise ja edendada normide rakendamist. Komisjon ajakohastab ühtse turu tulemustabelit, et see kajastaks paremini lõppkasutajate olukorda ühtsel turul ja toetaks Euroopa poolaastat. Uute näitajate kasutamine aitab hinnata, kas ühtne turg toimib nõuetekohaselt valdkondades, kus sellelt eeldatakse suurimat mõju, näiteks toodete, teenuste, finants- või digitaalsed turud ja sellised võrgutööstused nagu energiatööstus, aga ka andmepõhine majandus ja ringmajandus. Selleks teeb komisjon pärast liikmesriikidega konsulteerimist ettepaneku kasutada ulatuslikke täiendavaid näitajaid, sh liikmesriikide tulemuslikkuse kohta nendes valdkondades. 4 TEGEVUSKAVA ÜHTSE TURU NORMIDE PAREMAKS RAKENDAMISEKS JA TÄITMISE TAGAMISEKS I ÜHTSE TURU NORMIDEGA SEOTUD TEADMISTE JA TEADLIKKUSE SUURENDAMINE Liikmesriikide ametiasutused ja ettevõtjad, eelkõige VKEd, ei ole sageli teadlikud ühtse turu õigusaktide pakutavatest võimalustest ja eelistest. Neil võib ka olla raskusi oma ELi õigusest tulenevate kohustuste täielikul mõistmisel, mille tõttu tekivad probleemid nõuete täitmisel ja täitmise tagamisel. Väljapakutud meetmete eesmärk on suurendada ühtse turu norme iga päev kohaldavate riiklike ametiasutuste ja kohtute ning kodanike ja ettevõtete teadmisi ning teadlikkust neist normidest. ✓ 1. MEEDE: riiklike ametiasutustele konkreetsemate suuniste esitamise programm: Selleks et suurendada nõuete täitmist ja vältida turu killustatust täiustab komisjon liikmesriikidele ja ettevõtetele esitatavaid suuniseid ning tagab vahendid tegevuse paremaks koordineerimiseks teatavates valdkondades, muu hulgas: o tehes seadusandlike läbirääkimiste ajal kindlaks valdkonnad, mis võivad põhjustada probleeme ülevõtmisel ja kohaldamisel, ning kaaludes vajaduse korral suuniste väljastamist. Seda on juba tehtud hiljuti vastu võetud audiovisuaalmeedia8 ja autoriõiguste normide9 puhul; o väljastades suuniseid digitaalvaldkonna õigusaktide kohta (läbivaadatud telekommunikatsiooni normid, küberturvalisus, autoriõigused, audiovisuaalmeedia); o ajakohastades teenuste direktiivi rakendamise käsiraamatut,10 mis käsitleb teenuste direktiivi põhiküsimuste alaseid hiljutisi kohtulahendeid ning annab suuniseid näiteks uute ärimudelite ja teenuste osutamise viiside tõttu tekkivate õiguslike küsimuste kohta; o luues keskse teabepunkti, et vastata liikmesriikide ametnikel ühtse turu õiguse igapäevase kohaldamise käigus tekkivatele praktilistele küsimustele. See korraldatakse koostöös liikmesriikidega, kaasates järk-järgult ja vabatahtlikkuse alusel konkreetsed menetlused, mis liikmesriigid on ELi õiguse rakendamiseks kasutusele võtnud; 8 Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/1808 (millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda, ELT L 303, 28.11.2018, lk 69) põhjendus 5 ning direktiivi 2010/13/EL (audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), ELT L 95, 15.4.2010, lk 1) artikli 13 lõige 7 ja artikkel 33a. 9 Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/790 (mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ, ELT L 130, 17.5.2019, lk 92) artikli 17 lõige 10. 10 Teenuste direktiivi rakendamise käsiraamat https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/a4987fe6- d74b-4f4f-8539-b80297d29715 5 o ajakohastades Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 34–36 kohaldamise suuniseid11; o esitades suunised riigihangete strateegiliste (sotsiaalsed, innovatsiooni ja keskkonnasäästlikkuse) ning muude aspektide (pakkumismahhinatsioonid) kohta ning tehes ettepaneku läbivaatamissüsteeme käsitleva soovituse kohta; o väljastades suuniseid vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohta12; o esitades suuniseid tootevastutuse direktiivi13 kohta; o esitades juhenddokumendi turujärelevalve määruse14 artikli 4 kohta; o ajakohastades sinist raamatut ELi ühtlustatud toote-eeskirjade rakendamise kohta15; o avaldades ajakohastatud kutsealateenuste reguleerimise reformisoovitused lähtuvalt komisjoni 17. jaanuari 2017. aasta teatisest16. Soovitused põhinevad piirangute taseme näitajal, mida kasutatakse riiklike nõuete hindamiseks ja võrdlemiseks kutsealateenuste puhul, et võtta arvesse uusi muutusi liikmesriikide reguleerimisraamistikes ning kutsuda üles tegema täiendavaid reforme. Need reformid võivad avaldada positiivset mõju töötajate liikuvusele ning vähendada oskuste nappust ja mittevastavust tööturu vajadustele, eelkõige keskkonnasäästlikule majandusele ja digitaaltehnoloogiale ülemineku kontekstis; o toetades liikmesriike Euroopa ligipääsetavuse akti17 ülevõtmisel, mis suurendab eeldatavasti ligipääsetavate toodete ja teenuste kättesaadavust turul; o luues konkreetsetes küsimustes komisjoni ja liikmesriikide ametiasutuste vahelised teabevahetusplatvormid, sarnaselt näiteks riigihankedirektiivide puhul kasutatava platvormiga. 11 https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/a5396a42-cbc8-4cd9-8b12-b769140091cd 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määruse (EL) 2019/515 (mis käsitleb teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade vastastikust tunnustamist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 764/2008, ELT L 91, 29.3.2019, lk 1) põhjenduses 5 on ette nähtud, et komisjon [peaks] esitama mittesiduvad suunised ülekaaluka avaliku huviga seotud põhjuste mõiste ja vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta Euroopa Liidu Kohtu praktikas. 13 Nõukogu 25. juuli 1985. aasta direktiiv 85/374/EMÜ liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 210, 7.8.1985, lk 29). 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019.aasta määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.6.2019, lk 1). Turujärelevalve määrus võeti vastu 2019. aastal ja selle eesmärk on parandada toodete turujärelevalvet ELis. 15 Praegune sinine raamat ELi toote-eeskirjade rakendamise kohta 2016: komisjoni teatis 2016/C 272/01 16 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, milles käsitletakse reformisoovitusi seoses kutsealateenuste reguleerimisega (COM(2016) 820 final). 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70). 6 ✓ 2. MEEDE: kasutajate juurdepääsu parandamine norme ja nõudeid käsitlevale teabele Selleks et suurendada teadmisi kohaldatavatest normidest ja ettevõtete kohustustest ning vähendada nõuetele mittevastavuse ja nõuete täitmata jätmise juhtumeid, tagatakse ühtse digivärava18 kaudu juurdepääs terviklikule teabele ühtse turu normide ja haldusmenetluste kohta ning suunatakse kasutajaid kõige sobilikumate abiteenuste juurde. ELi toote kontaktpunktid, mis tuginevad hiljutisele kaupade paketile,19 tagavad ettevõtetele parema ja kiirema teabe esitamise nende toodete suhtes kohaldatavate normide kohta. ✓ 3. MEEDE: digiplatvormid, mis edendavad toodete nõuetele vastavust E-kaubanduse platvormidel tooteid müüvad isikud peavad olema teadlikud ELi tootenormidest ja tagama, et ELi turule ei lasta ebaseaduslikke ega ohtlikke tooteid. Digiteenuste õigusakti raames analüüsitakse võimalikke meetmeid digiplatvormide kaudu müüdavate toodete nõuetele vastavuse parandamiseks. Üldise tooteohutuse direktiivi20 läbivaatamise käigus uuritakse samuti tooteohutuse probleeme, mis tekivad veebimüügi käigus ja üleilmses veebipõhises tarneahelas. ✓ 4. MEEDE: liikmesriikide kohtunike ja õigustöötajate väljaõpe ning tavade vahetamine ELi kodanikud ja ettevõtted tuginevad ühtsel turul oma õiguste kaitseks liikmesriikide kohtutele. Seetõttu on vaja, et liikmesriikide kohtunikud oleksid saanud ELi õiguse valdkonnas hea väljaõppe. Edendatakse kohtunikele ja muudele ühtse turu õigusaktide täitmist tagavatele õigustöötajatele mõeldud koolitusprogramme ja seminare, et suurendada teadlikkust ühtse turu õigusest ja selle mõistmist. Koolitusi ja seminare korraldatakse riikliku koolituspakkumise osana ning ELi tasandi koolitustena, sh Euroopa õigusalase koolituse strateegia tulevase läbivaatamise kontekstis. ✓ 5. MEEDE: riiklike avalike haldusasutuste võimekuse suurendamine Taotluse korral tagatakse liikmesriikidele sihtotstarbeliste programmide, näiteks 2021.– 2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus välja pakutud ühtse turu programmi kaudu rahalised stiimulid ja tehniline tugi, et optimeerida avalike haldusasutuste nõuete rakendamise ja täitmise tagamise võimekust. 18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1). 19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/515, mis käsitleb teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade vastastikust tunnustamist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 764/2008 (ELT L 91, 29.3.2019, lk 1) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.6.2019, lk 1) 20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4). 7 Juurdepääs ühtse turu programmile põhineb võrdlevatel näitajatel, millega kontrollitakse nõuete täitmise tagamise tegelikku paranemist, näiteks kontrollitud sektorite arv, inspektorite arv või turult kõrvaldatud toodete arv. Liikmesriikide tulemuslikkuse ja kindlaks tehtud vajaduste alusel korraldatakse seejärel täiendavaid suutlikkuse parandamisi, koolitusi, teabevahetusi jms. Selles kontekstis uuritakse ka täiendavaid võimalusi, kuidas toetada riiklike kaebemehhanismide kasutamist ning lihtsustada seda ettevõtete ja kodanike jaoks. Väljapakutud reformi tugiprogrammi alusel saavad riikide ametiasutused taotleda tehnilist tuge, mis on seotud reformivajadustega, mille liikmesriigid on teinud kindlaks Euroopa poolaasta, liidu prioriteetide ning liidu majanduse juhtimise tsükli raames. Lisaks sellele sisaldab riigihangete 2020. aasta tegevuskava neljas ajakohastus21 mitut uut algatust, mis aitavad haldusasutustel ja ELi vahendite saajatel täiustada oma riigihanketavasid, et tagada võrdsed tingimused ja kasutada hankeid strateegilise vahendina oluliste poliitikaeesmärkide saavutamiseks. ✓ 6. MEEDE: riigihankespetsialistide suutlikkuse parandamine ning riiklike asutuste vahelise koostöö tugevdamine Komisjon töötab partnerluses liikmesriikidega välja praktilised vahendid riigihangetega tegelevate ametnike oskuste täiendamiseks, toob kokku avaliku sektori hankijad, et edendada eksperdioskuste jagamist, edendab koolitust ja stimuleerib ühishankeid kooskõlas kodanike nõudlusega keskkonnasäästlikumate, sotsiaalse vastutusega ja innovatiivsete hangete järele. Komisjon edendab ka koostööd ja tavade vahetamist riigihangete esimese astme järelevalveasutuste võrgustiku kaudu. II ELI NORMIDE ÜLEVÕTMISE, RAKENDAMISE JA KOHALDAMISE PARANDAMINE Nõuetele mittevastav ELi normide ülevõtmine, rakendamine ja kohaldamine tekitab tõkkeid ja takistusi ühtse turu ladusale toimimisele. ✓ 7. MEEDE: struktureeritud dialoog ühtse turu direktiivide paremaks ülevõtmiseks Selleks et parandada direktiivide õigeaegset ja nõuetekohast ülevõtmist, võtavad liikmesriigid ja komisjon üleminekuperioodil kasutusele struktureeritud dialoogi. Struktureeritud dialoog, mis eelneb liikmesriikides õigusaktide vastuvõtmisele, lihtsustab vastavuse kontrolli. Dünaamiliste virtuaalsete vastavustabelite22 kasutamine võib toetada üleminekuprotsessi, tagades ülevaate riiklikest õigusaktidest, sh nende edasistest 21 https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/action_plan_pp.pdf. 22 Erinevalt staatilistest loeteludest, mis kajastavad riiklike õigusaktide vastavust ELi õigusaktidele nende ülevõtmise ajal, kujutavad dünaamilised virtuaalsed vastavustabelid endast digitaalset lahendust, mis võimaldab ajakohastada ülevõtmise olukorda pidevalt, sh pärast algsete ülevõtmisaktide jõustumist. Nende tabelite puhul võiks kasutada teabeallikana ja pideva ajakohastamise lihtsustamiseks teavitamismenetlust. 8 muudatustest ja kehtetuks tunnistamistest. Liikmesriigid peaksid pärast riiklike õigusaktide vastuvõtmist esitama komisjonile selge ja täpse kirjelduse, milliste riiklike normidega võetakse üle direktiivides kehtestatud vastavad kohustused23. Selles kontekstis pööratakse eritähelepanu põhjendamatu ülereguleerimisega seotud probleemidele. ✓ 8. MEEDE: ühtse turu määruste rakendamise partnerlus Selleks et parandada ühtse turu määruste rakendamist, millega nõutakse, et liikmesriigid võtaksid meetmeid (nt looksid struktuurid või töötaksid välja menetlused) enne normide kohaldamise algust, korraldatakse komisjoni ja liikmesriikide sihtotstarbelised kohtumised niipea, kui normides jõutakse poliitilisele kokkuleppele. Enne asjaomaste normide jõustumist korraldatakse varakult rakendamisseminarid, et aidata liikmesriikidel kõnealuste määruste sätteid rakendada24. III ENNETUSMEHHANISMIDE OPTIMAALNE ÄRAKASUTAMINE Kui vältida liikmesriikides ELi õigusega vastuolus olevate riiklike meetmete võtmist, on võimalik tagada ühtsel turul kodanikele ja ettevõtetele võrdsed võimalused ning vältida pikaaegseid rikkumismenetlusi. Näiteks edendab vastavust ELi normidele see, kui kasutada olemasolevaid neist meetmetest teavitamise vahendeid parimal võimalikul viisil. ✓ 9. MEEDE: proportsionaalsuse kontrolli direktiivi kohaselt toimuva piiravate õigusnormide eelhindamise täiustamine Selleks et vältida riiklike õigusnormidega uute piirangute kehtestamist, aitab komisjon liikmesriike, annab neile suuniseid ning soodustab liikmesriikide vahel parimate tavade jagamist eelneva proportsionaalsuse hindamise valdkonnas, mis korraldatakse proportsionaalsuse kontrolli direktiivi25 alusel, millega kohustatakse liikmesriike hindama enne uute riiklike kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmist põhjalikult nende proportsionaalsust. ✓ 10. MEEDE: ühtse turu läbipaistvusdirektiivi ladusa rakendamise tagamine Kooskõlas komisjoni nõuete täitmise tagamise meetmete strateegilisema lähenemisviisiga26 hakkab ühtse turu läbipaistvusdirektiivi27 rakendamine tulevikus põhinema neljal sambal: i) liikmesriigid teavitavad kõigist kaupu ja infoühiskonna teenuseid käsitlevatest tehniliste normide eelnõudest; ii) komisjon võtab järelmeetmeid 23 Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas Euroopa Komisjon versus Belgia Kuningriik, C-543/17. 24 Selle näidisprojektiks võib pidada ühtse digivärava määruse praegust rakendamist. 25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. juuni 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/958, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli (ELT L 173, 9.7.2018, lk 25) 26 Komisjoni teatis „ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“. C/2016/8600 (ELT C 18, 19.1.2017, lk 10). 27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1). 9 kõigi teatiste puhul, mille puhul tekib kahtlus, kas need on kooskõlas ELi õigusega; iii) järelmeetmete võtmisel pöörab komisjon eritähelepanu meetmetele, mis avaldavad ühtsele turule suurimat mõju; iv) komisjon teeb nende õigusaktide järelevalvet, mille puhul ta on direktiivi alusel võtnud meetmeid ja mille suhtes võidakse algatada rikkumismenetlus, kui ei tehta vajalikke kohandusi. Komisjon kutsub ka riikide ametiasutusi üles reageerima teiste liikmesriikide esitatud teatistele, looma püsivad kontaktid riikide reguleerivate asutuste ja ühtse turu läbipaistvusdirektiivi rakendamise eest vastutavate asutuste vahel ning edendama riiklike õigusnormide lähendamist. Kui praegusest ühtlustamise tasemest ei piisa, siis analüüsib komisjon põhjalikult, kas Euroopa tasandil on põhjendatud suurem ühtlustamine. ✓ 11. MEEDE: ühtsel turul uute teenuse osutamise tõkete vältimine Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles võtma kiiresti vastu uue teenustest teatamise direktiivi28 seadusandliku ettepaneku, et vältida põhjendamatuid tõkkeid teenuste ühtsel turul. Komisjon võtab kuni ettepaneku vastuvõtmiseni meetmeid tagamaks, et liikmesriigid täidavad teenuste direktiiviga kehtestatud praegust teatamiskohustust eesmärgiga teha kindlaks ja kõrvaldada võimalikud uued regulatiivsed tõkked. ✓ 12. MEEDE: elektroonilise kaubanduse direktiivi teavitamismehhanismi täieliku potentsiaali ärakasutamine Kuigi liikmesriigid, mis piiravad põhjendatud ja proportsionaalsel viisil piiriüleste infoühiskonna teenuste osutamise vabadust, peavad teavitama teenuseid osutava ettevõtte asutamise liikmesriiki ja komisjoni kõnealustest vabadust piiravatest riiklikest meetmetest, ei ole veel kasutatud ära selle, elektroonilise kaubanduse direktiiviga29 kehtestatud teavitamismehhanismi täielikku potentsiaali. Digiteenuste õigusaktiga seotud ettevalmistava töö käigus analüüsitake võimalikke meetmeid liikmesriikidevahelise koostöö ja teavitamismehhanismi raames kasutatavate vahendite täiustamiseks. IV NÕUETELE MITTEVASTAVUSE TUVASTAMINE ÜHTSEL TURUL JA VÄLISPIIRIL Kui riiklikud normid on juba vastu võetud ja jõustunud, siis eeldab ühtse turu ladus toimimine, et riikide ametiasutused ja komisjon on suutelised tuvastama nõuetele mittevastavust. Selleks peavad komisjonil ja liikmesriikide asutustel olema vahendid, mis suurendavad nende võimet nõuetele mittevastavust tuvastada, uurida ja selle kohta kiiresti teavet jagada. 28 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta, millega kehtestatakse teenustega seotud autoriseerimisskeemidest ja nõuetest teatamise kord ning muudetakse direktiivi 2006/123/EÜ ja määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd. COM(2016) 821 final. 29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1). 10 ✓ 13. MEEDE: ühtse turu IT-süsteemide ratsionaliseerimine ja veebipõhise nõuete täitmise tagamise platvormi (elektroonilise nõuete täitmise tagamise labor) loomine Komisjon ja liikmesriigid kasutavad ebaseaduslike ja nõuetele mittevastavate tööstus- ja tarbekaupade kohta teabe jagamiseks mitmeid IT-süsteeme. Ebaseaduslike ja nõuetele mittevastavate tööstus- ja tarbekaupade kohta teabe jagamiseks kasutatavate IT- süsteemide30 killustatuse vähendamiseks teeb komisjon järgmist: o loob ametiasutustele toiduks mittekasutatavate toodete kontrolli jaoks ühtse Euroopa teabesisestuspunkti, mille kaudu saab kasutada olemasolevaid süsteeme (näiteks ICSMS ja RAPEX) ja tulevast ühtset tolliliidest ning vahetada süsteemide vahel sihipäraselt andmeid kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega; o tagab koos liikmesriikidega, et siseturu infosüsteemist (IMI) saab ühtsel turul halduskoostöö põhivahend, kasutades kättesaadavaid andmeid ja teavet ning hinnates, kuidas toimib halduskoostöö teatavates ühtse turu valdkondades; o loob veebisaidiga „Kergenda koormat“31 saadud kogemusi arvesse võttes ühtse digivärava raames ühtse turu tõkete kõrvaldamise vahendi, mis võimaldab kodanikel ja ettevõtetel teatada anonüümselt regulatiivsetest tõketest, millega nad oma siseturu õiguste kasutamisel kokku puutuvad; o kasutab koos liikmeriikidega kõiki ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi võimalusi, et täiustada ELi põllumajandusliku toidu (sh looma- ja taimetervise) õigusaktide täitmise tagamist. Ametliku kontrolli teabehaldussüsteem ühendab asjaomased olemasolevad teabesüsteemid (iRASFF 32, ADIS-exADNS 33, EUROPHYT 34, TRACES35); o uurib, kas ühtse turu programmi või programmi „Digitaalne Euroopa“ raames tipptasemel IT-lahenduste katsetamiseks ja kohaldamiseks rahastatud labori saab kaasata olemasolevatesse struktuuridesse (näiteks tarbijakaitsealase koostöö võrgustik, ELi toodete nõuetele vastavuse võrgustik või intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskus) või nendega siduda. ✓ 14. MEEDE: võltsitud ja ebaseaduslike toodete vastase võitluse tugevdamine Komisjon ja Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) teevad ebaseadusliku impordi/ekspordi vastastikuse haldusabi juhtumite raames koostööd liikmesriikide ametiasutustega ning aitavad vältida ebaseaduslike toodete pääsu ühtsele turule. Ebaseaduslikke tooteid mitte üksnes ei impordita tänapäeval ELi, vaid neid ka toodetakse või monteeritakse ELis imporditud komponentidest. Seejärel lastakse need ühtsele turule 30 Näiteks turujärelevalve info- ja teavitussüsteem (ICSMS), ohtlike toiduks mittekasutatavate toodete kiirhoiatussüsteem (Safety Gate/RAPEX) või andmebaas EPREL energiamärgiste puhul. 31 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/lighten-load_et 32 Toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi digiplatvorm. 33 Loomahaiguste teabesüsteem (ADIS) – endine loomahaigustest teatamise süsteem (ADNS). 34 Teabe- ja kiirhoiatussüsteem, mis käsitleb ELi imporditud või ELis kaubeldavate taimede ja taimsete saaduste saadetiste kinnipidamist taimetervise kaalutlustel. 35 Kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteem – veebipõhine haldusvahend loomade, sperma, embrüode, toidu, sööda ja taimede kõigi sanitaarnõuete jaoks ELi-sisese kaubanduse ja impordi puhul. 11 või nendega kaubeldakse seal. OLAF ei saa aga neil juhtudel sekkuda, kuna tema praegused volitused ei hõlma ELi-siseseid juhtumeid. Komisjon ja liikmesriigid võiksid selleks, et tagada intellektuaalomandi õiguste ja ebaseaduslike või võltsitud kaupade ühtsele turule laskmise keeldude või piirangute rangem täitmine, lähtuda tolliküsimustes antava vastastikuse haldusabi normidest ning kaaluda OLAFi volituste suurendamist. ✓ 15. MEEDE: toidutarneahela nõuete rangema täitmise tagamine Ohutu ja kestlik toit ning selle vaba liikumine on siseturu ülioluline osa. See parandab märkimisväärselt kodanike tervist ja heaolu ning toetab nende sotsiaalseid ja majanduslikke huve. Kuigi liikmesriikide kohustus on kontrollida, et ettevõtjad järgivad ELi õigust, korraldab komisjon liikmesriikides ja ELi-välistes riikides igal aastal ligikaudu 220 kohapealset kontrolli eesmärgiga veenduda, et kontrollisüsteemid on tulemuslikud ja ametiasutused täidavad oma õiguslikke kohustusi. Komisjon tõhustab toidutarneahela alase ELi õiguse kohaldamise tagamist muu hulgas sihtotstarbeliste kontrollide ja nendega seotud süsteemsete järelmeetmete abil, mille käigus veendutakse, et liikmesriigid kõrvaldavad vajakajäämised. Komisjon toetab ka edaspidi liikmesriike oma koolitusprogrammi „Parem koolitus ohutuma toidu nimel“ kaudu, mis on mõeldud avalike haldusasutuste töötajatele, et parandada ELi normide rakendamist. Toiduga seotud pettusjuhtumid võivad õõnestada tarbijate usaldust ELi toidusüsteemi vastu ning mõjutada siseturu toimimist. Seetõttu tõhustab komisjon ELi meetmeid, mida võetakse põllumajandusliku toiduga seotud pettuste vastu võitlemiseks strateegia „talust taldrikule“ raames. ✓ 16. MEEDE: märgistamise ja jälgitavuse süsteemide väljatöötamine Jälgitavus on nõuete täitmise tagamiseks määrava tähtsusega. Märgistamise ja jälgitavuse süsteemid saavad toimida ainult juhul, kui tootega selle tarneahelas kaasnev teave võimaldab tollis automaatset nõuetele vastavuse kontrolli. Komisjon uurib ja edendab koostöös liikmesriikidega digitaalsete vahendite kasutamist, et võimaldada sihipärasemat kontrolli välispiiril ja ELi piires. See hõlmab märgistamise ja jälgitavuse süsteemide (näiteks ruutkoodid, raadiosagedustuvastus, plokiahel jms) väljatöötamist, et edastada tarneahelas turvaliselt konkreetset nõuetele vastavusega seotud teavet, võttes arvesse selliseid kasutusel olevaid vahendeid nagu Euroopa energiamärgisega toodete andmebaas (EPREL). Integreeritud piirihalduse fondist 2021–2027 eraldatud tollikontrolli seadmete rahastamiseks ette nähtud vahendite abil töötatakse välja uued tolliseadmed, mis on suutelised kodeeritud teavet lugema ja kontrollima. Jälgitavuse küsimusi hinnatakse ka üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamisel. Komisjon soovib, et tööstus- ja tarbekaupade kohta, mis deklareeritakse tollis vabasse ringlusse lubamiseks, esitataks elektrooniliselt nende nõuetele vastavuse teave (s.o juba kehtiv ELi vastavusdeklaratsioon). Seejuures hindab komisjon ka meetme mõju VKEdele ja konkreetselt mikroettevõtjatele, et teha kindlaks vajalikud leevendusmeetmed. 12 Lisaks sellele on märgised ja jälgitavus olulised uue tarbijakaitse tegevuskava raames, et suurendada tarbijate mõjuvõimu keskkonnasäästlikule majandusele ja digitaaltehnoloogiale ülemineku käigus. Komisjon teeb kindlaks digitaalsete vahendite parimad kasutusviisid, et esitada tarbijatele kõige usaldusväärsem teave, mis võimaldaks neil teha teadlikult ja turvaliselt oste, eelkõige välismaalt. V NÕUETE RANGEMA TÄITMISE TAGAMINE KOHAPEAL Hoolimata kõigist jõupingutustest tagada üldine ühtse turu nõuete täitmine, esineb nõuetele mittevastavuse tõttu regulatiivseid tõkkeid, mis nõuavad tulemuslikku järelsekkumist. Ka selles etapis on määrava tähtsusega liikmesriikide ametiasutuste ja komisjoni koostöö. ✓ 17. MEEDE: ELi toodete nõuetele vastavuse võrgustik Tarbijatele pakutakse jätkuvalt mitmeid nõuetele mittevastavaid tooteid, sageli veebipõhiselt, seades seeläbi ohtu tarbijad ja kutsealased lõppkasutajad ning moonutades konkurentsi. Komisjon loob koostöös liikmesriikidega alates 2021. aasta jaanuarist ELi toodete nõuetele vastavuse võrgustiku, et suurendada turujärelevalveasutuste tegevuse kooskõlastamist toiduks mittekasutatavate kaupade sektoris, nagu on sätestatud määruses 2019/102036. Võrgustik hakkab koosnema ühtsetest kontaktasutustest, mille liikmesriigid asutasid hiljuti oma turujärelevalveasutuste esindamiseks. Lisaks sellele teeb komisjon alates 2021. aasta juulist määruses sätestatud vastastikuse abi mehhanismide järelevalvet ning teeb kindlaks valdkonnad, milles liikmesriikide keeldumine nõuete täitmise alase teabe taotlustest ning nõuetele mittevastavuse puhul õigusaktide täitmise tagamise meetmete taotlustest ei olnud põhjendatud. ✓ 18. MEEDE: siseturu probleemide lahendamise võrgustiku (SOLVIT) muutmine ühtse turu vaidluste lahendamise põhivahendiks Üldjuhul SOLVITi volituste alla kuuluvates õiguslikes valdkondades37 on kasutusel eri probleemilahendusvahendid, mis killustab nõuete täitmise tagamise keskkonda. Komisjon ja liikmesriigid tagavad SOLVITi tugevdamise, et sellest saaks alternatiivse vaidluste lahendamise põhivahend kõigis siseturu poliitikavaldkondades, mille puhul peab otsuse tegema haldusasutus. SOLVITit hakatakse kasutama praegusel kujul või kohandatakse vajaduse korral, et see vastaks uute algatuste nõuetele. Komisjon ja liikmesriigid tugevdavad sidemeid SOLVITi ning mitmesuguste riikliku ja ELi tasandi asutuste ja võrgustike vahel. 36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019.aasta määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.6.2019, lk 1). 37 SOLVIT tegeleb piiriüleste probleemidega, mille on põhjustanud avaliku sektori asutuste toime pandud ELi õiguse rikkumine. 13 See on juba kavas Euroopa Tööjõuameti (ELA)38 puhul, mis alustas tegevust 2019. aasta oktoobris ja asub täies mahus tegutsema 2024. aastaks. ELA aitab komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse kooskõlastamise alaste ELi normide täitmine tagatakse õiglasel, lihtsal ja tulemuslikul viisil, tänu millele on kodanikel ja ettevõtetel lihtsam ühtsest turust kasu saada. Amet tagab lahendused, mis annavad kodanikele ja tööandjatele parema juurdepääsu kvaliteetsele teabele ELi ja riiklike tööjõu liikuvuse õigusaktide kohta. VI RIKKUMISJUHTUMITE MENETLEMISE PARANDAMINE Kui on ilmnenud Euroopa õiguse rikkumised, siis suhtleb komisjon liikmesriikidega, et mõista paremini probleeme ja leida lahendusi. Kui suhtlus ei anna tulemusi, siis võtab komisjon vajaduse korral kindlasti ranged ja tulemuslikud nõuete täitmise tagamise meetmed. Tänu paremale töökorraldusele, kõigi võimalike haldusvahendite paremale kasutamisele ja suuremale koostööle jõuavad rikkumisemenetlused kiiremini ja ladusamalt lõpule. ✓ 19. MEEDE: nõuete täitmise tagamise meetmete parem prioriseerimine Nagu tehti eesmärgiks juba 2016. aastal,39 keskendub komisjon nõuete täitmise tagamise meetmete paremaks prioriseerimiseks juhtumitele, mis mõjutavad märkimisväärselt ühtset turgu lähtuvalt nende majandusliku, õigusliku ja poliitilise mõju hindamisest. Tuginedes sellele lähenemisviisile võtab komisjon kasutusele iga-aastase ühtse turu nõuete täitmise tagamise strateegilise aruande, milles tehakse kindlaks konkreetsed murevaldkonnad ja prioriteedid nõuete täitmise tagamiseks, võttes arvesse Euroopa poolaasta tulemusi. Samas on prioriseerimise otstarbel tervikliku teabe saamiseks väga oluline, et huvitatud isikud annaksid komisjonile teada ühtse turu normide rikkumistest. Selleks vaadatakse läbi kaebuste esitamise süsteem, et integreerida see paremini SOLVITisse. Komisjon jälgib SOLVITi aruandeid, et teha kindlaks struktuursed probleemid, mis võivad olla olulised. Komisjon uurib ka võimalust võtta muudes ühtse turu poliitikavaldkondades kasutusele vahend, mida praegu katsetatakse vaidluste internetipõhise lahendamise platvormil, et aidata tarbijatel paremini hinnata oma kaebevõimalusi. ✓ 20. MEEDE: selgus ja järjepidevus juhtumite menetlemisel Nõuete täitmise tagamise süsteemi usaldamise eelduseks on kaebuste läbivaatamine õigel ajal ja rikkumiste karistamine. Komisjon muudab selleks oma juhtumite menetlemise protsesse veelgi sujuvamaks. Ta annab kaebusele kahe kuu jooksul esialgse hinnangu, et esitada kaebuse esitajale vastus. Kui on kogutud piisavalt teavet, siis peaks vastus juba sisaldama selget otsust selle kohta, kas: 1) kaebust ei hakata menetlema; 2) kaebus edastatakse probleemide lahendamise asutustele, näiteks SOLVITile; 3) komisjon alustab suhtlust asjaomase liikmesriigiga või 4) algatatakse viivitamata rikkumismenetlus. 38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1149, millega luuakse Euroopa Tööjõuamet, muudetakse määrusi (EÜ) nr 883/2004, (EL) nr 492/2011 ja (EL) 2016/589 ning tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2016/344 (ELT L 186, 11.7.2019, lk 21). 39 Komisjoni teatises „ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“ (C/2016/8600). 14 ✓ 21. MEEDE: süsteemi EU Pilot parem kasutamine Süsteem EU Pilot on kasulik vahend, et saada teavet rikkumisetapile eelnevas liikmesriigiga suhtlemise etapis. Selleks et parandada süsteemi sihipärasust ja struktuuri kiire ja tõhusa vahendina, millega toetatakse liikmesriikidega toimuvat suhtlust lahenduse leidmiseks, kavatseb komisjon kasutada süsteemi EU Pilot selgete tingimuste ja ajakava alusel juhtudel, kui näib võimalik, et tulemus saavutatakse lühikese aja jooksul. Komisjon teeb järgmist: o töötab välja selged ja objektiivsed kriteeriumid, et teha kindlaks, millal tuleks süsteemi EU Pilot kasutada; o teeb koostööd liikmesriikidega, et teha kindlaks praktilised viisid menetluse kiirendamiseks, kaitstes samal ajal mõlema suhtluses osaleja olulisi õigusi ning kasutades hästi olemasolevaid tipptasemel süsteeme; o leiab paindlikumad viisid keerukate probleemide lahendamiseks; o levitab süsteemi EU Pilot abil lahendatud küsimuste kohta teavet (koondandmetena), et jagada parimaid tavasid, säilitades samal ajal tasakaalu komisjoni ja liikmesriikide vahelise konfidentsiaalse suhtega40. ✓ 22. MEEDE: süstemaatilised korrapärased pakettkohtumised Rikkumismenetluste käigus toimuvas kirjalikus teabevahetuses (mis on võimaliku edasise kohtumenetluse alus) ei võeta alati piisavalt arvesse kõiki võimalikke lahendusi. Komisjon näeb ette konkreetsetele poliitikavaldkondadele suunatud pakettkohtumised eri liikmesriikidega, et täiendada neid ametlikke teabevahetusi otsekontaktidega. Kohtumised võivad aidata leida lahendusi ELi õiguse järgimise küsimustele ja seega peaksid need toimuma korrapäraselt, kui see on vajalik. Kui kohtumised valmistatakse põhjalikult ette, siis on võimalik nende käigus tulemuslikult kõrvaldada arusaamatused ning kasutada ELi ja riiklikke eksperditeadmisi lahenduste leidmiseks. Pakettkohtumised võidakse kombineerida või korraldada koos liikmesriikidega toimuvate muude kohtumistega (näiteks nõuete täitmise alane suhtlus). *** 40 Euroopa Kontrollikoda, eriaruanne nr 5/2016: „Kas komisjon on taganud teenuste direktiivi mõjusa rakendamise?“, 14.3.2016 15 JÄRELDUS Nõuetele vastavuse edendamine eeldab kindlat poliitilist panust ühtsesse turgu ja selle normide tulemuslikku rakendamisse. Selleks on vaja poliitilist vastutust, läbipaistvust ja tõhusaid süsteeme nõuetele vastavuse edendamiseks ning järelevalveks. Tegevuskava abil reageeritakse liikmesriikide üleskutsele ning võetakse initsiatiiv, et lahendada praegused rakendamise ja nõuete täitmise tagamise alased väljakutsed. Meetmete abil tegeletakse mitmesuguste eri probleemidega, mis hõlmavad võimalike rakendamisprobleemide ja nõuete täitmise tagamise kõiki etappe ja valdkondi nii ELi kui ka riiklikul tasandil, tuginedes kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil võetud ühisele kohustusele. Nende meetmete abil võimaldavad komisjon ja liikmesriigid ühtsel turul edendada meie ettevõtteid ja pakkuda tarbijatele parimaid valikuvõimalusi. Kui teeme koostööd, siis saame tagada, et ühtsest turust saavad kasu kõik eurooplased. 16 Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 12. märts 2020 (OR. en) 6779/20 COMPET 118 MI 76 CONSOM 57 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjon Kättesaamise 11. märts 2020 kuupäev: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Komisjoni dok nr: COM(2020) 93 final Teema: KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Ühtse turu tõkete tuvastamine ja kõrvaldamine Käesolevaga edastatakse delegatsioonidele dokument COM(2020) 93 final. Lisatud: COM(2020) 93 final 6779/20 kvm ECOMP.3.A ET EUROOPA KOMISJON Brüssel, 10.3.2020 COM(2020) 93 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Ühtse turu tõkete tuvastamine ja kõrvaldamine {SWD(2020) 54 final} ET ET Sissejuhatus Euroopa Komisjon esitas 35 aastat tagasi, juunis 1985 Euroopa Ülemkogule valge raamatu ühtse turu väljakujundamise kohta. Selle sõnum oli selge: tugevdada tõelist integratsiooni ja täita Rooma lepingu eesmärgid või langeda tagasi keskpärasusse, lubades kujundada Euroopast vaid vabakaubanduspiirkonna. EL valis tihedama integratsiooni tee ja nüüdseks on meil maailma suurim ühtne turg, kus on rohkem kui 447 miljonit tarbijat ja kuni 56 miljonit sellel turul kauplemisega seotud töökohta. Ühtse turu ulatus ja integratsioon on tugevdanud ELi positsiooni ja mõju maailmas. Selle põhimõtted, väärtused ja normid toetavad ELi juhtpositsiooni ja aktiivset rolli reeglitel põhineva maailmakorra kaitsmisel ning tagavad võrdsed tingimused nii kodu- kui ka välismaal. Euroopa on nüüd esirinnas nn kaksiküleminekul ehk üleminekul kliimaneutraalsusele ja digitaalsele juhtimisele. Sellega seoses on ühtse turu ajakohastamine ja tugevdamine üks komisjoni järgmise viie aasta peamisi prioriteete. Vaatamata ühtse turu reaalsetele saavutustele on ettevõtjate ja tarbijate ees veel mitmeid takistusi. Viimasel üritusel „European Parliament of Enterprises“ oktoobris 2018 vastas ligi 70 % ettevõtjatest eitavalt, kui küsiti, kas nende arvates on ühtne turg piisavalt integreeritud. Käesolevas teatises võetakse aluseks nende ettevõtjate ja tarbijate kogemused ja arusaamad, kes püüavad ühtset turgu igapäevaselt kasutada (edaspidi „kasutajad“) ja püütakse kindlaks teha peamised allesjäänud tõkked piiriülese tegevuse eri etappidel. Tuginedes kahes aruandes1 kogutud tõenditele, juhitakse selles teatise tähelepanu 13-le kasutajate seisukohast olulisele tõkkele. Selgub, et lisaks regulatiivsetele või haldustõketele on ka praktilisi tõkkeid. Tegelikkuses seisavad nii ettevõtjad kui ka tarbijad kogu ELis tegutsedes sageli silmitsi mitme samaaegse piiranguga. Kõige rohkem mõjutab selline olukord negatiivselt väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd) ja spetsialiste. Kõigil eurooplastel on õigus kasutada parimat ja laiaulatuslikemat kaupade, teenuste, tööhõive- ja ettevõtlusvõimaluste valikut, mida ühtne turg suudab pakkuda, ning kellelgi ei tohiks tekkida takistusi nende võimaluste kasutamisel. Selleks et pakkuda lahendusi nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil, tuuakse teatises esile nende tõkete viis peamist algpõhjust: regulatiivsed valikud ELi ja riiklikul tasandil, õigusaktide ülevõtmine, rakendamine ja jõustamine, liikmesriikide haldussuutlikkus ja -tavad, üldine ettevõtlus- ja tarbijakeskkond ning algpõhjused, mis ei ole seotud avaliku poliitikaga, nagu keel või kultuur. Nende hulgas on olulised üldise ettevõtlus- ja tarbijakeskkonnaga seotud raskused, kuna need mõjutavad võrdselt nii omamaiseid kui ka teistest liikmesriikidest pärit kasutajaid. 1 Komisjoni talituste töödokument „Business Journey on the Single Market: Practical Obstacles and Barriers“; Commission Consumer conditions scoreboard: „Consumers at home in the single market“, 2019. 1 Euroopa Ülemkogu kutsus 2019. aasta märtsis ELi ja liikmesriike üles kõrvaldama ühtse turu allesjäänud põhjendamatud takistused, rõhutades samas, et uusi tõkkeid ei tohiks luua. Käesolevas teatises kindlaks tehtud tõkete ja nende algpõhjuste kõrvaldamiseks tuleb nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil võtta mitmesuguseid meetmeid: avaliku halduse digitaliseerimine ja parem teabevahetus kasutajate abistamiseks tegevuse igas etapis, vajaduse korral uued ja täiustatud ELi õigusaktid, nende õigusaktide parem rakendamine ja lõppkokkuvõttes jõustamine. Üht peamist tegevusvaldkonda ehk jõustamist käsitletakse teatises „Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks“,2 milles esitatakse komisjoni prioriteedid uuendatud partnerluseks liikmesriikidega. Täna avaldatud Euroopa uues tööstusstrateegias3 rõhutatakse, et tugev ja integreeritud ühtne turg on konkurentsivõimelise ELi tööstuse jaoks nii hüppelaud kui ka eeltingimus. Selleks et ühtsest turust saaksid kasu kõik, kehtestatakse ELi õigusega ühised normid, mis kõrvaldavad tõkked ning soodustavad kaupade ja teenuste liikumist kogu ELis, kaitstes samal ajal tarbijaid. Käesolevas aruandes näidatakse ka, et kui ühtne turg ei saavuta oma täielikku potentsiaali, kannatavad kõige tõenäolisemalt VKEd ja kodanikud, sest nende ressursid on piiratud. Eelkõige piirab see idufirmade ja väga uuenduslike VKEde võimalusi saada konkurentsivõimeliseks rahvusvahelisel tasandil. Samuti täna vastu võetud VKEde strateegias kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks4 nähakse ette täiendavad sihipärased meetmed, et aidata VKEdel ühtset turgu paremini ära kasutada. Käesolev teatis on seotud ka Euroopa poolaastaga, kus kõige probleemsema regulatiivse ja halduskoormuse kõrvaldamine on jätkuva tähelepanu all, ning samuti parema õigusloome vahenditega ELi tasandil. Ühtse turu kohandamine tänaste väljakutsetega on ambitsioonikas eesmärk ning ühtse turu parem toimimine vallandaks kasutamata majandusliku potentsiaali. Euroopa Parlamendi hiljuti ajakohastatud uuringus Euroopa mõõtme puudumisest tulenevate kulude kohta5 hinnatakse, et täielikult toimiva kaupade ja teenuste ühtse turu allesjäänud tõkete kõrvaldamisest saadav kasu võib 2029. aasta lõpuks ulatuda 713 miljardi euroni. Ühtsest turust saadava kasu tagamine on komisjoni ja liikmesriikide ühine vastutus. ELi ühtse turu terviklikkuse kaitsmine väliste probleemide eest on sama oluline kui selle tugevdamine seestpoolt. Komisjon on valmis oma jõupingutusi suurendama ja aitama liikmesriikidel saavutada ühtne turg, mis täidab oma lubadused. 2 COM(2020) 94, 10.3.2020. 3 COM(2020) 102, 10.3.2020. 4 COM(2020) 103, 10.3.2020. 5 https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2019/631745/EPRS_STU(2019)631745_EN.pdf 2 I. KASUTAJA VAATENURK: KÕIGE SAGEDAMINI MAINITUD TÕKKED Käesolev teatis tugineb kahele komisjoni aruandele6. Neist esimeses, mis avaldati samal ajal käesoleva teatisega, keskendutakse ühtse turu praktilistele takistustele ja tõketele, mis on probleemsed ettevõtjate jaoks. Aruanne tugineb allikatele, mis kajastavad nende ettevõtjate seisukohti, kes kavatsevad ühtsel turul tegutseda või on seal juba tegevad. Sellised allikad on näiteks ettevõtjate küsitlused, andmebaasid ja analüüsid. Lisaks konsulteeriti kaubanduskodadega, et saada terviklikum ülevaade erinevatest takistustest. Analüüsi aluseks on ka komisjonisisesed eksperditeadmised. Takistusi analüüsiti aruandes juhul, kui märkimisväärne protsent küsitletud ettevõtetest ja/või erinevad allikad on neid järjekindlalt takistusena nimetanud. Teises aruandes – 2019. aasta novembris avaldatud ELi tarbijatingimuste tulemustabelis – tuginetakse uuringule, milles käsitletakse tarbijate hoiakuid piiriülese kaubanduse suhtes. Mõlemad aruanded annavad ülevaate ühtse turu tõketest, mida kasutajad peavad probleemiks, ning nende eesmärk ei ole esitada ammendavat loetelu. Tuginedes nendes kahes aruandes kogutud tõenditele, keskendutakse selles teatises 13-le peamisele piiriülese tegevuse tõkkele, mida ettevõtjad (piiriülene kaubandus või asutamine) ja tarbijad (kaupade või teenuste piiriülene ostmine) on kõige sagedamini nimetanud. Kõnealused tõkked on seotud ettevõtjate ja tarbijate tegevuse peamiste etappidega ühtsel turul, mida kirjeldatakse allpool kastis. Ettevõtjate tegevuse peamised etapid: teabe kogumine piiriülese tehingu (ja/või laienemise) ettevalmistamiseks, kaupade või teenuste müügiga seotud nõuete täitmine, turundus ja müük, kättetoimetamine, müügijärgsed teenused ja vaidluste lahendamine, maksud, (lisaetapid asutamise korral) äritegevuse alustamine, töötajate värbamine, investeeringud ja rahastamine. Tarbijate tegevuse peamised etapid: teabe kogumine toote/teenuse kohta, ostmine, maksmine, kättesaamine, müügijärgne tegevus ja vaidluste lahendamine. Teabe kogumine piiriülese tehingu ja/või laienemise ettevalmistamiseks 1. Ettevõtjad nimetavad raskusi teabe hankimisel mitte ainult turuvõimaluste ja potentsiaalsete äripartnerite, vaid ka asjakohaste regulatiivsete nõuete kohta Hiljutise uuringu7 kohaselt nimetas 31 % ekspordikogemusega VKEdest ja 21 % vastava kogemuseta VKEdest raskust äripartnerite leidmisel teises liikmesriigis kui tõket äritegevusele ühtsel turul. Lisaks teatas vastavalt 22 % ja 11 % VKEdest, et nad ei tea, kust leida teavet võimalike turuvõimaluste kohta. Euroopa kaubanduskojad märkisid samuti, et norme ja nõudeid käsitleva teabe kättesaamatus on tähtsuselt kolmas takistus ühtsel turul; seda pidas probleemiks 69 % nende liikmetest8. Teise hiljutise uuringu kohaselt, mis 6 Komisjoni talituste töödokument „Business Journey on the Single Market: Practical Obstacles and Barriers“; Commission Consumer conditions scoreboard: „Consumers at home in the single market“, 2019. 7 Euroopa Poliitikauuringute Keskus, „Hidden Treasures: Mapping Europe’s sources of competitive advantage in doing business“, 2019 (Hidden Treasures report). 8 Eurochambres, „Business survey – EU Internal Market: Barriers and Solutions“, 2019. 3 keskendus ELi viiele suurimale majandusele, pidas järgitavate normide mittetundmist tõkkeks 31 % viie suurima liikmesriigi ekspordikogemuseta VKEdest ja 9 % sealsetest ekspordikogemusega VKEdest9. Kaupade või teenuste müügiga seotud nõuete ja menetluste täitmine 2. Ettevõtjad kirjeldavad koormavaid ja keerukaid haldusmenetlusi seoses kaupade või teenuste müügiga teises liikmesriigis Mitmes hiljutises uuringus nimetatakse „keerukaid haldusmenetlusi“ ühtse turu ühe tõsisema takistusena ettevõtjate ja eelkõige VKEde jaoks. Teenuste valdkonnas juhitakse sageli tähelepanu menetlustele, mis on seotud töötajate lähetamisega teise liikmesriiki; Euroopa kaubanduskodade hiljutises uuringus10 peab seda tõkkeks 58 % vastanutest. Soome kutseorganisatsiooni11 korraldatud uuringule vastanutest peab seda oluliseks või väga oluliseks takistuseks 22 %. 2018. aastal registreeritud SOLVITi ärijuhtumitest oli 10 % seotud takistustega töötajate lähetamisel12. Kuigi Euroopa elektroonilise side seadustikus on käsitletud mitmeid pikaajalisi takistusi seoses võrgu kasutuselevõtuga, sealhulgas 5G jaoks kasutatava sagedusala õigeaegset kättesaadavust, esineb endiselt takistusi. Keerukatest ja/või koormavatest menetlustest loa või litsentsi saamiseks on teatatud eelkõige mitmes teenustesektoris, sealhulgas elektroonilise side, kutsealaste teenuste ja ehitussektoris. Ettevõtjate teatatud konkreetsete probleemide hulka kuuluvad elektrooniliste menetluste puudumine, koormavad dokumenteerimisnõuded (sealhulgas tõlgete ja koopiate kinnitamine), kõrged tasud ja ametiasutuste pikad otsuse tegemise tähtajad, Näiteks elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid (sealhulgas 5G) käivitavad ja käitavad ettevõtjad seisavad silmitsi paljude raskustega, nagu koormavad haldusmenetlused ehituslubade saamiseks, investeerimisvajadustega (eelkõige sagedusala eraldamisega) seotud kõrged tasud, teabe puudumine olemasoleva füüsilise taristu (näiteks kaablid ja postid) kohta või raskused sellele juurdepääsul. Selle tulemusena on elektrooniliste sidevõrkude kasutuselevõtt aeglasem, kulukam ja vähem tõhus; need on aga digitaalse ühtse turu arendamise aluseks13. 3. Ettevõtjad kurdavad ebavõrdse juurdepääsu üle riigihangetele Vaatamata riigihangete digitaliseerimisele on ettevõtjate jaoks pidevaks probleemiks läbipaistvuse puudumine ning avaliku sektori hankijate võimalik diskrimineeriv, ebaproportsionaalne või mitteobjektiivne käitumine. Hiljutises uuringus pidas 38 % ettevõtjatest tõkkeks „meelevaldseid riigihanketavasid“14. Sama mure kajastub ka ELi tasandil kogutud andmetes. Kuigi hankevõimaluste avaldamise määr on ELis üldiselt paranenud, on 9 Euroopa Poliitikauuringute Keskus, „Hidden Treasures: Mapping Europe’s sources of competitive advantage in doing business“, 2019 (Hidden Treasures report). 10 Eurochambres, „Business survey – EU Internal Market: Barriers and Solutions“, 2019. 11 Soome Tööstusliit. 12 Ühtse turu tulemustabel 2018, https://ec.europa.eu/internal_market/scoreboard/performance_by_governance_tool/solvit/index_en.htm 13 Vt algpõhjus nr 1 allpool. 14 Eurochambres, „Business survey – EU Internal Market: Barriers and Solutions“, 2019. 4 see liikmesriigiti siiski väga erinev. Mõnes liikmesriigis on see jätkuvalt madalam kui selle riigi vastava riigihanketuru hinnanguline suurus. Lisaks suurenes aastatel 2009–2018 ühe pakkumusega hangete osakaal, mis jõudis 2018. aastal 35 %ni15. 4. Ettevõtjad teatavad puudustest, mis on seotud teatavates sektorites riiklikul tasandil sätestatud täiendavate tehniliste nõuete, standardite ja muude normidega (ELi nõuete asemel) Hiljutise uuringu kohaselt on kuni 71 % VKEdest, kes proovisid kasutada olemasolevat ühtlustamata kaupade vastastikuse tunnustamise süsteemi,16 saanud turulepääsu keelava otsuse17. Probleeme on tekkinud ka ELi õigusega ühtlustatud valdkondades. Hiljutises Madalmaade uuringus pidas 18 % füüsilisest isikust ettevõtjaid takistuseks „erinevaid tehnilisi standardeid“18. Näiteks tööstusmasinate ja/või ehitustoodete sektoris paistavad eelkõige probleemiks olevat põhjendamatu täiendav märgistamine ning normid ja nõuded selliste kaupade puhul, mis juba vastavad ühtlustatud õigusaktidele. Elektroonilise side sektor on veel üks näide olukorrast, kus mõned kitsaskohad on suures osas tingitud eri liikmesriikides kohaldatavatest ebapiisavatest või vastuolulistest õigusaktidest (näiteks eri turgudel kehtivad erinevad kõne lõpetamise tasud)19. Samuti on vaja meetmeid, et tagada, et juba kõrvaldatud tõkked (näiteks rändlustasud) uuesti esile ei kerki. 5. Teenustesektori ettevõtjad annavad järjepidevalt teada probleemidest, mis on seotud konkreetse valdkonna või kutsealaga seotud turule sisenemise ja seal tegutsemise nõuetega Kui teenuseosutajad laiendavad oma tegevust ühtsel turul (piiriüleste teenuste pakkumine ja/või ettevõtte asutamine teises liikmesriigis), peavad nad sageli täitma üldisi või sektoripõhiseid nõudeid. Probleemi illustreerimiseks võib kõnealused normid rühmitada kahte põhikategooriasse: i) turulepääsuga seotud eeskirjad (sisenemisnõuded) ja ii) teenuse osutamisega seotud tegevuseeskirjad (tegevusnõuded). Ettevõtjad rõhutavad neid teenustesektori riiklikke nõudeid pidevalt kui olulisi takistusi. Euroopa kaubanduskodade hiljutise uuringu kohaselt pidas neid nõudeid oluliseks või väga oluliseks takistuseks 71 % vastanutest (81 % teenuseosutajatest ja 60 % tööstuskaupade tootjatest). Sisenemis- ja tegevusnõudeid on olulise tõkkena määratletud mitmed reguleeritud kutsealad (nt raamatupidajad, maksunõustajad, audiitorid, ehitusspetsialistid, arhitektid ja insenerid, õigus- ja intellektuaalomandi valdkonna esindajad) ning ka jaemüügisektor. Reguleeritud kutsealade puhul on sisenemisnõuded seotud juurdepääsuga reserveeritud tegevusaladele (mis eeldavad konkreetset kvalifikatsiooni ja vastavust muudele tingimustele, nagu kutseorganisatsiooni liikmesuse kohustus) ja loanõuetega. Tegevusnõuete hulka 15 „Single market performance report 2019“, SWD(2019) 444 final. 16 ELi õigusaktidega ühtlustamata kaubad, nagu tekstiilitooted, jalatsid, lapsehooldusvahendid, ehted, lauanõud ja mööbel. 17 Vt algpõhjus nr 2 allpool. 18 Madalmaade majandusministeerium, Madalmaade ekspordiagentuur, „Doing Business in Europe“, 2018. 19 Vt algpõhjus nr 1 allpool. 5 kuuluvad piirangud reklaamile, õiguslik vorm, aktsiaosaluse piirangud, kutsealadel ühise tegutsemise keeld ja kindlustusnõuded. Jaekaubanduses võivad ettevõtjad kokku puutuda ebaproportsionaalsete eeskirjadega füüsiliste kaupluste avamise ja oma igapäevase tegevuse kohta, nagu reeglid kaupluste asukoha või müüdavate kaupade valiku kohta, samuti müügiedendust ja allahindlusi käsitlevad piirangud. Euroopa poolaasta riigipõhistes soovitustes käsitletakse suurt osa neist küsimustest. Mõne liikmesriigi puhul käsitlevad soovitused sõnaselgelt regulatiivse ja halduskoormuse kaotamist kutseteenuste ja jaemüügi valdkonnas. Komisjon on välja töötanud piirangute taseme näitajad, mis keskenduvad konkreetselt mitme kutseala ja jaemüügi reguleerimisele. Saadud tulemused täiendavad tõendeid ettevõtjate ees seisvate tõkete kohta. Kaupade või teenuste piiriülene ostmine 6. Tarbijad ja ettevõtjad tunnevad, et nende piiriülesed ostutaotlused lükatakse tagasi või suunatakse ümber Enne asukohapõhise tõkestuse määruse20 jõustumist oli asukohapõhine tõkestus21 üks kõige levinumaid piiriüleste internetiostudega seotud tarbijaprobleeme. Pärast asukohapõhise tõkestuse määruse jõustumist näib olukord olevat paranenud22. Hiljutise uurimise23 käigus kontrollitud 200 veebisaidist tegeles ainult 14 (ebaseadusliku) ümbersuunamisega ilma tarbija nõusolekuta. See ei tähenda siiski, et kõik piiriülese müügiga seotud takistused on kadunud. Tarbijaid ei teavitatud 53-l juhul sellest, et nende oste ei saa kaupleja teenindatavas riigis kätte toimetada. Lisaks märgitakse Eurobaromeetri kiiruuringus nr 477b,24 et piiriülene juurdepääs audiovisuaalsele sisule sageli ei toimi (ligikaudu pooltel juhtudel) ning peamiselt on selle põhjuseks asukohapõhine tõkestus25. Muret tekitab ka asjaolu, et sisutootjad/õiguste omajad piiravad piiriülest juurdepääsu sisule oma autoriõiguse litsentsilepingus. Sellega seoses võetakse peagi vastu asukohapõhise tõkestuse määruse hindamisaruanne. Mõnel juhul on ettevõtjad olukorras, kus nad ei saa hankida kaupu enda valitud riigist. Jaemüüjad kaebavad territoriaalsete tarnepiirangute üle, mille on kehtestanud tarnijad, kes suunavad jaemüüjaid ostma riigisiseselt. Selline tegevus, mis võib olla vastuolus konkurentsiõigusega, võib killustada ühtset turgu ja kahjustada seega nii tarbijaid kui ka ettevõtjaid. 20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. veebruari 2018. aasta määrus (EL) 2018/302, mis käsitleb siseturul toimuvat põhjendamatut asukohapõhist tõkestust ja muul viisil diskrimineerimist kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 2006/2004 ja (EL) 2017/2394 ning direktiivi 2009/22/EÜ (EMPs kohaldatav tekst). 21 Vt algpõhjus nr 5 allpool. 22 Määrus (EL) 2018/302, mis käsitleb siseturul toimuvat põhjendamatut veebipõhise ja veebivälise müügiga seotud diskrimineerimist kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel. Määrusest on kasu „klientidele“ ehk nii tarbijatele kui ka ettevõtjatele, kes ostavad kaupu või teenuseid lõppkasutajana. 23 Tarbijakaitsealase koostöö võrgustiku kontroll, https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/IP_20_156 24 https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/flash-eurobarometer-study-intra-eu-communications 25 Selline sisu ei kuulu asukohapõhise tõkestuse määruse kohaldamisalasse. 6 7. Tarbijate usaldus piiriüleste internetiostude suhtes on vähenenud Usalduslõhe piiriüleste ja kodumaiste internetiostude vahel ei vähenenud ajavahemikus 2012–2018. Seda vaatamata internetiostude järsule kasvule ja eelkõige ELi-siseseid internetioste tegevate tarbijate arvu peaaegu kahekordistumisele (11 % 2012. aastal ja 21 % 2018. aastal; kodumaiste internetiostude osakaal suurenes samal ajavahemikul aga 40 %-lt 52 %ni26). Tarbijad pelgavad endiselt märksa rohkem ostmist teise ELi liikmesriigi veebisaidilt (48 %) kui kodumaiselt veebsaidilt (72 %). 2012. aastal olid mõlemad näitajad 15 protsendipunkti madalamad. Tarbijad ei ole piisavalt teadlikud ühtlustatud tarbijakaitse- eeskirjade kohaldamisest ega piiriüleste õiguskaitsevahendite olemasolust. Seepärast ei julge nad otsida internetis paremaid pakkumisi piiri tagant. 8. Tarbijad on piiriülese pettuse sihtmärgiks ELis on ligikaudu 56 % küsitletud tarbijatest sattunud viimase kahe aasta jooksul pettuse ohvriks27. Teadmata geograafilist päritolu pettustest nimetati enim selliseid, kus tarbijatel palutakse auhinna kättesaamiseks raha maksta (9 % tarbijatest on sellist pettust kogenud, ilma et neil oleks olnud võimalik kaupleja päritolu kindlaks teha)28. See arv näitab, et haldus- ja politseikoostööd tuleb ELis parandada ja tõhustada, et tarbijakaitseasutuste ees seisvate probleemidega praegustes majandustingimustes toime tulla, ning teha seda ka piiriüleste juhtumite korral29. Kaupade ja teenuste piiriülene tarnimine 9. Ettevõtjad teatavad maksusüsteemide ja haldusasutuste erinevustest tingitud koormavatest menetlustest Maksude ühtlustamise puudumine on üks peamine takistus, millega piiriüleselt tegutsevad ettevõtted silmitsi seisavad. Tuleks teha täiendavaid jõupingutusi erinevuste vähendamiseks maksusüsteemides ja vaadata nõukogus läbi ühehäälsuse nõue. Euroopa VKEsid käsitleva aastaaruande 2017/201830 kohaselt leiab 63 % VKEdest, et välismaiste maksuküsimustega tegelemine on liiga keeruline, ja nimetab seda eksporti (ja asutamist) tõkestavaks. Madalmaade ja Soome ettevõtlusorganisatsioonide hiljutistes aruannetes31 rõhutatakse, et käibemaksunõuete täitmine takistab ettevõtlust ühtsel turul ühe vastaja jaoks viiest. Seda olukorda kinnitab komisjoni aruanne, mille kohaselt käibemaksunõuete täitmisega seotud kulud on piiriülese tegevuse korral suuremad32. Olukord on sarnane ka äriühingu tulumaksu nõuete täitmisega seotud kulude puhul33. Nii nagu ka riigisiseselt, on probleem VKEde puhul suurem kui suurettevõtjate puhul. Uuringu kohaselt moodustavad otsesed maksukohustuste 26 Tarbijatingimuste tulemustabel, 2019, õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat, lk 66. 27 Komisjoni Eurobaromeetri eriuuring nr 499 eurooplaste suhtumise kohta küberturvalisusesse, 29. jaanuar 2020. 28 Tarbijatingimuste tulemustabel, 2019, õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat, lk 34. 29 Vt algpõhjus nr 3 allpool. 30 Euroopa Komisjon, „Annual report on European SMEs 2017/2018“, 2018. 31 Madalmaade majandusministeerium, Madalmaade ekspordiagentuur, „Doing Business in Europe“, 2018 ja Soome Tööstusliit. 32 https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/0ed32649-fe8e-11e8-a96d-01aa75ed71a1 33 Põhineb 2016. aasta äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi mõjuhinnangul (https://ec.europa.eu/taxation_customs/sites/taxation/files/swd_2016_341_en.pdf). https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/0ed32649-fe8e-11e8-a96d-01aa75ed71a1 7 täitmise kulud suurte ettevõtete puhul makstud maksudest ligikaudu 2 % ja VKEde puhul ligikaudu 30 %34. Ühe teise uuringu35 kohaselt, milles käsitleti nii otseste kui ka kaudsete maksudega seotud kohustuste suhtelist koormat 19 liikmesriigis, leiti, et VKEd kulutavad maksukohustuste täitmisele 2,5 % oma käibest, samal ajal kui suurte ettevõtete puhul moodustavad need kulud ainult 0,7 % käibest36. Müügijärgsed tõkked 10. Ettevõtjad teatavad probleemidest kaubandus- ja tsiviilvaidluste lahendamisel ning maksete sissenõudmisel Euroopa kaubanduskodade hiljutise uuringu37 kohaselt on ühtsel turul kauplemise takistuste hulgas viiendal kohal erinevad lepingulised ja õigustavad, mida nimetas 66 % vastajatest. Eurostati värskete andmete38 kohaselt teatasid internetimüügiga tegelevad jaemüüjad, et neil on olnud oluliselt rohkem raskusi piiriülese internetimüügiga kui internetimüügiga üldiselt (vastavalt 58 % ja 38 %). Komisjoni muude hiljutiste andmete39 kohaselt leiab rohkem kui 3 internetimüügiga tegelevat jaemüüjat 10st, et võimalikud suuremad kulud vaidluste ja kaebuste piiriülesel lahendamisel (peaaegu 35 %) takistavad internetimüüki teistes ELi riikides asuvatele tarbijatele. Endiselt on probleem teabe puudumine: peaaegu pooled 2019. aasta tarbijatingimuste tulemustabeli jaoks küsitletud jaemüüjatest väitsid, et nad ei olnud teadlikud vaidluste kohtuvälise lahendamise organitest oma riigis40. Ettevõtte asutamine teises liikmesriigis 11. Ettevõtjad teatavad probleemidest seoses majandustegevuse registreerimisega teises liikmesriigis Viis kaubanduskoda üheksast, kes on komisjoniga jaganud oma liikmete muret seoses piiriülese kaubandusega, on teatanud probleemidest majandustegevuse registreerimisel ELis, peamiselt raskustest ettevõtte registreerimisel internetis. Seda seisukohta kinnitab hiljutine Madalmaade ametiasutuste koostatud uuring ettevõtluse kohta ELis,41 kus 27 % vastajatest teatas samast probleemist. Seda arusaama näivad toetavat ka komisjoni andmed. Ühtse digivärava ettepaneku ettevalmistamisega seotud 2016. aasta avaliku konsultatsiooni tulemuste kohaselt peeti majandustegevuse registreerimist üheks kolmest prioriteetsest menetlusest, mis peaks olema internetis kättesaadav. Nüüdseks vastu võetud 2018. aasta ELi äriühinguõiguse paketi ettepanekute ettevalmistamisega seotud avalik konsultatsioon näitas eelkõige ettevõtete registreerimise osas ettevõtlusorganisatsioonide (70 %) ja liikmesriikide 34 https://ec.europa.eu/taxation_customs/sites/taxation/files/resources/documents/tax_survey.pdf 35 KPMG-GFK (2018), „Study on tax compliance costs for SMEs“. Euroopa Komisjoni tellitud uuring, Euroopa Komisjoni pakkumiskutse nr EASME/COSME/2015/004. 36 Vt algpõhjus nr 1 allpool. 37 Eurochambres, „Business survey – EU Internal Market: Barriers and Solutions“, 2019. 38 Retailers' attitudes towards cross-border trade and consumer protection (main report) – 2018. 39 Retailers' attitudes towards cross-border trade and consumer protection (main report) – 2018. 40 Tarbijatingimuste tulemustabel, 2019, õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat. 41 Madalmaade majandusministeerium, Madalmaade ekspordiagentuur, „Doing Business in Europe“, 2018. 8 (64 %) tugevat toetust uute eeskirjade kehtestamisele, mis käsitlevad osaühingute täielikult internetipõhist registreerimist ja äriühingute kohta teabe esitamist äriregistrites. Töötajate värbamine 12. Ettevõtjad teatavad oskuste nappusest ja mittevastavusest tööturu vajadustele Oskuste nappus kahjustab ühtse turu integratsiooni, kuna see võib võtta ühes liikmesriigis edukalt tegutsevalt ettevõtjalt võimaluse laieneda ja alustada tegevust mujal ühtsel turul, muu hulgas ka piiriüleselt. Kvalifitseeritud töötajate või kogenud juhtide kättesaadavust on viimastel aastatel peetud VKEde suurimaks probleemiks (26 % VKEdest 2019. aastal). Täpsemalt teatas 2018. aastal 53 % ettevõtetest, kes värbasid või püüdsid värvata IKT spetsialiste, raskustest vabade töökohtade täitmisel; aasta varem oli vastav näitaja 41 %. Lisaks on kutsekvalifikatsioonide tunnustamise menetlused reguleeritud kutsealadel (nt insenerid paljudes liikmesriikides) kulukad, mis piirab töötajate liikuvust. Keeletõkked 13. Paljud küsitletud ettevõtjad teatasid keeletõkkest Euroopa kaubanduskodade hiljutises uuringus42 nimetas keeletõket 36 % ettevõtjatest. Viies suurimas liikmesriigis pidas keeleoskuse puudust tõkkeks 32 % ekspordikogemuseta VKEdest ja 10 % ekspordikogemusega VKEdest43. Järeldused Ettevõtjad ja tarbijad näivad kogevat nii ELi õigusaktides tavapäraselt käsitletavaid regulatiivseid tõkkeid kui ka muid tõkkeid. Muud takistused ei pruugi olla regulatiivse või haldusliku iseloomuga, vaid pigem praktilised, kuid need on sama olulised. Tegelikkuses seisavad nii ettevõtjad kui ka tarbijad ELis tegutsedes sageli silmitsi mitme samaaegse piiranguga. Kõige rohkem mõjutab selline olukord negatiivselt VKEsid ja spetsialiste. II. 13 ENIM TEATATUD TÕKKE ALGPÕHJUSED NING SUUNISED EDASISEKS TEGEVUSEKS ELI JA LIIKMESRIIKIDE TASANDIL Eespool kirjeldatud tõkete puhul on kindlaks tehtud viis peamist algpõhjust. Mõni neist võib kuuluda ELi vastutusalasse, mõni liikmesriikide vastutusalasse ja mõni mõlemasse korraga. Mõni põhjus ei tulene või tuleneb ainult osaliselt avalikust poliitikast ja selle põhjuseks võib olla tarbijate teatav käitumine või ettevõtjate äriotsused. Iga algpõhjus on seotud ühe või mitmega I jaos ettevõtjate ja tarbijate poolt kõige sagedamini nimetatud 13st tõkkest, mis on esitatud tabelis allpool. Iga algpõhjuse puhul nähakse ette prioriteetsed meetmed selle kõrvaldamiseks, sealhulgas olemasolevad ja võimalikud tulevased algatused. 42 Eurochambres, „Business survey – EU Internal Market: Barriers and Solutions“, 2019. 43 Euroopa Poliitikauuringute Keskus, „Hidden Treasures: Mapping Europe’s sources of competitive advantage in doing business“, 2019 (Hidden Treasures report). 9 Tabel: algpõhjuste seos ettevõtjate ja tarbijate poolt kõige sagedamini nimetatud 13 tõkke ja takistusega Algpõhjused 2. ELi õigusaktide 1. 3. ülevõtmine, Regulatiivsed valikud ELi ja Haldussuutlikkus ja - rakendamine ja liikmesriikide tasandil tavad jõustamine 5. Algpõhjused, mis ei ole seotud avaliku poliitikaga Puudulik koordineerimine komisjoni ja riiklike Nõuded, mis on põhjendatud avaliku poliitika Personalinappus või puudulik asjatundlikkus Piiravad riiklikud normid ja ELi õigusaktide ELi õigusaktide täitmise ebapiisav tagamine riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil Puudulikud või kokkusobimatud e-valitsuse ühtlustamise taseme ja/või liikmesriikide ELi õigusaktide ebapiisav rakendamine 4. Üldine ettevõtlus- ja tarbijakeskkond ELi direktiivide puudulik ülevõtmine ELi õigusaktid lubavad paindlikkust haldusasutuste vahel ning riiklike tavade osas (ülereguleerimine) lahendused riiklikul tasandil Keerukad ELi õigusaktid haldusasutuste hulgas vähene tähendus liikmesriikides eesmärkidel Ettevõtjate/tarbijate teatatud tõkked ja takistused eri tegevusetappidel 1 Raskused teabe hankimisel (B, C) × × × × × Keerulised haldusmenetlused seoses kaupade × 2 × × × × × × × × × × või teenuste piiriülese müügiga (B) 3 Ebavõrdne juurdepääs riigihangetele (B) × × × × × × Puudused, mis on seotud teatavates sektorites riiklikul tasandil sätestatud täiendavate 4 × × tehniliste nõuete, standardite ja muude normidega (B) Turule sisenemise ja majandustegevuse × 5 nõuetega seotud probleemid (B × × × × × × × teenustesektoris) Piiriüleste ostutaotluste tagasilükkamine või 6 × × × ümbersuunamine (B, C) Vähene usaldus piiriüleste internetiostude 7 × × suhtes (C) 8 Piiriülese pettuse sihtmärgid (C) × × Maksusüsteemide ja haldusasutuste 9 erinevustest tingitud koormavad menetlused × × × × × (B) Probleemid kaubandus- ja tsiviilvaidluste 10 × × × × lahendamisel ning maksete sissenõudmisel (B) Probleemid seoses majandustegevuse 11 × × × × × × × registreerimisega teises liikmesriigis (B) Oskuste nappus ja mittevastavus tööturu 12 × × × vajadustele (B) 13 Keeletõke (B,C) × × Selgitus: (B): ettevõtjad, (C): tarbijad 10 1. Regulatiivsed valikud ELi ja liikmesriikide tasandil Piiravad riiklikud normid ja ELi õigusaktide tähendus Ühtsel turul tegutsevate ettevõtjate suhtes kohaldatakse sageli piiravaid riiklikke norme. Eelkõige võib see probleeme tekitada sektorites, kus liikmesriigid kasutavad piiravaid ja sageli lahknevaid regulatiivseid lähenemisviise, muu hulgas sektorites, mis on seotud innovatsiooni ja uute ärimudelitega. Praegune komisjon on kindlaks määranud mitu prioriteetset valdkonda, kus teha seadusandlikke algatusi, et kõrvaldada mõned I jaos nimetatud tõkked ning lihtsustada ettevõtjate ja tarbijate piiriülest tegevust44. Mõned suuremad algatused on seotud üleminekuga keskkonnasäästlikule majandusele ja digitaaltehnoloogiale ning need on esitatud komisjoni 2020. aasta tööprogrammis45. Need hõlmavad ka kestlike toodete, tehisintellekti, andmete ja digitaalteenuste ühtse turu arendamist. Piiravad riiklikud normid mõjutavad eriti teenuseid ning hõlmavad näiteks teatavate tegevuste või kutsealade puhul sisenemis- ja tegevusnõudeid, nagu loamenetlussüsteemid, kohustuslik kutsekoja liikmesus mitme kutseteenuse puhul, kindlustusnõuded või ettevõtte struktuuri piirangud. Valdkondades, kus ELi õigusaktidega on juba loodud raamistik selliste piirangute hindamiseks (teenuste direktiiv, proportsionaalsuse kontrolli direktiiv jne), keskendub komisjon tulemuste kiiremaks saavutamiseks paremale rakendamisele ja täitmise tagamisele kooskõlas täna vastu võetud tegevuskavaga ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks. Lahknevaid ja piiravaid õiguslikke käsitlusviise leidub ka valdkondades, kus ELil puudub või on piiratud seadusandlik pädevus (sotsiaalkindlustus ja haridus) ja/või aluslepingus on sätestatud ühehäälsuse nõue (maksustamine). See ei tähenda, et seadusandlikke algatusi ei ole võimalik teha. Hiljutiseks näiteks on siin otsese maksustamise valdkond. EL on vastu võtnud direktiivi, millega parandatakse vaidluste lahendamist otsese maksustamise küsimustes46 ja eelkõige nõutakse kohustusliku vahekohtumenetluse kasutamist. Lisaks võttis nõukogu hiljuti vastu komisjoni ettepaneku VKEde käibemaksuvabastuse eeskirjade läbivaatamise kohta47. Komisjoni 2020. aasta tööprogramm sisaldab ka tegevuskava maksudest kõrvalehoidumise vältimiseks ja maksustamise lihtsustamiseks. Ühehäälsust eeldab ka Euroopa äriühinguvormide loomine. See ei välista ELi algatusi, kuid raskendab praktikas nende suhtes kokkuleppele jõudmist48. Mõned muud äriühinguõiguse aspektid on siiski ELi tasandil ühtlustatud. Oluline on, et 2019. aasta direktiiv digitaalsete 44 Lairibaühenduse kulude vähendamise direktiivi läbivaatamine (vt tõke nr 2), häälkõne lõpetamise tasude täiendav ühtlustamine tulevases delegeeritud õigusaktis (vt tõke nr 4), digiteenuste õigusakt (vt tõke nr 4). 45 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Komisjoni tööprogramm 2020. Liit, mis seab kõrgemad sihid“, Brüssel, 29.1.2020 (COM(2020) 37 final). 46 Nõukogu 10. oktoobri 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1852 maksuvaidluste lahendamise mehhanismide kohta Euroopa Liidus (ELT L 265, 14.10.2017, lk 1). 47 Vt käibemaksureform (tõke nr 9). 48 Näiteks võeti tagasi komisjoni 2008. aasta ettepanek Euroopa osaühingu põhikirja kohta ja 2012. aasta ettepanek Euroopa sihtasutuse põhikirja kohta, kuna läbirääkimistel ei saavutatud üksmeelt. 11 vahendite ja menetluste kasutamine kohta annab ettevõtjatele peagi võimaluse asutada uusi äriühinguid või filiaale täielikult internetis kõigis liikmesriikides ja piiriüleselt kogu ELis ning kohustab liikmesriike esitama internetis tasuta teavet kõige olulisemate äriühinguõiguse nõuete kohta. See peaks kõrvaldama mõned eespool nimetatud tõkked ning tooma ettevõtete ja eelkõige VKEde jaoks kaasa olulise kulude kokkuhoiu ja tõhususe kasvu. Ülevõtmise ja nõuete täitmisega seotud küsimused teevad muret nii komisjonile kui ka liikmesriikidele. Nende lahendamiseks tuleks seega teha tihedamat koostööd. Teatises „Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks“ on esitatud konkreetsed algatused sel teemal. ELi piiratud roll võib tuleneda ka vajadusest järgida teatavas valdkonnas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. ELi õigusaktid võivad lubada paindlikkust ühtlustamise taseme ja/või liikmesriikide tavade osas (ülereguleerimine) Mõned ühtse turuga seotud küsimused on ELi tasandil täielikult ühtlustatud. Liidu seadusandja on teatavad küsimused ammendavalt reguleerinud, leides tasakaalu turu avamise vajaduse ja avaliku huvi eesmärkide saavutamise vajaduse vahel. Sellistel juhtudel on ELi õigusnormidega sätestatud nii alampiir (baas) kui ka ülempiir: riiklikul tasandil lisanõuete kehtestamiseks ei ole ruumi49. Paljudes valdkondades (nagu tarbijakaitse teatavad aspektid) on mõned küsimused ELis minimaalselt ühtlustatud, mistõttu on liikmesriikidel ruumi kehtestada nõudeid, mis on kindlaks määratud baasist rangemad. Sellega võivad ühtsel turul kaasneda osaliselt lahknevad õigusnormid, mis võivad tekitada turul tegutsejatele koormust (n-ö ülereguleerimine). Lahknevate õigusnormide tõttu võib tarbijatel olla keeruline mõista, milline on kaitse õiguslik alus ja ulatus piiriülese ostu korral. Selliste küsimuste puhul, mis ei ole ELi tasandil täielikult ühtlustatud, on liikmesriikidel võimalik kehtestada riiklikul tasandil lisanõudeid, kui see on teatavate avalike huvidega seotud õiguspäraste eesmärkide täitmisel põhjendatud ja proportsionaalne. See tekitab aga sageli ettevõtjatele ja tarbijatele täiendavat regulatiivset või halduskoormust, mõjutades eriti VKEsid. Ülereguleerimine on probleem eelkõige teenuste sektoris. Kõnealustel nõuetel on kaudne mõju ka tarbijatele, sest nad ei pruugi saada välismaiste äriühingute, sealhulgas uuenduslike VKEde pakkumisi. Kui küsimused kuuluvad ELi õiguse kohaldamisalasse, peavad liikmesriigid järgima aluslepingus sätestatud liikumisvabaduse norme, teiseseid õigusakte, ELi õiguse üldpõhimõtteid (nagu proportsionaalsus ja õiguskindlus) ja ELi põhiõiguste hartat, et tagada isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise põhimõtte täielik mõju. 49 Kui hinnata seda, kas ühtlustamine on ammendav või mitte, tuleb pidada silmas lisaks valdkonnale ka konkreetset küsimust. 12 Komisjon tuletab meelde, et liikmesriigid on kohustatud järgima ELi õigust, ja kutsub neid üles intensiivistama lihtsustamispüüdlusi ja vähendama tarbetut halduskoormust50. Riiklikud lisanõuded peavad olema põhjendatud ülekaaluka üldise huviga ning olema mittediskrimineerivad, proportsionaalsed, lihtsalt mõistetavad ja kooskõlas ühtlustatud miinimumnormidega51. Ka õigusnormide piires peavad erinevused olema minimaalsed, pidades silmas ühtse turu eesmärki. Komisjonil on aluslepingu kohaselt rikkumismenetluse algatamise õigus, ja nagu märgitud teatises „Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks“, on ta valmis aitama liikmesriikidel paremini järgida ELi õigust, mille üldine eesmärk on hästi toimiv ühtne turg. Nõuded, mis on põhjendatud avaliku poliitika eesmärkidel Mõned kasutajate esile toodud probleemid võivad osaliselt tuleneda olukordadest, kus ELi õigusaktidel on muud õiguspärased poliitikaeesmärgid ning kus selliste eesmärkide ja ühtse turu liikumisvabaduse põhimõtte vahel üritatakse leida tasakaalu. Nende poliitikaeesmärkide hulgas on näiteks tarbijakaitse ning töötajate ja sotsiaalsete õiguste kaitse. Teatavatel juhtudel saaks need eesmärgid saavutada paremini ja ühtset turgu vähem killustades ELi ühise õigusraamistiku kaudu. Näiteks töötajate lähetamise direktiivi eesmärk oli edendada töötajate liikumisvabadust, asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust, võttes ELi tasandil vastu ühised õigusnormid. Lisaks peavad liikmesriigid kehtivaid ELi õigusnorme paremini rakendama, et ettevõtjad ei puutuks kokku põhjendamatute või ebaproportsionaalsete riiklike normide ja formaalsustega. Keerukad ELi õigusaktid Probleemiks on mitmete – sageli ELi ja riikliku tasandi – õigusaktide vastastikune mõju ja tihti muutuvad õigusaktid. See võib tekitada õiguskindlusetust ja nõuete täitmisega seotud kulusid ning seega mõjutada negatiivselt ettevõtluskeskkonda ja majandustegevust, eriti VKEsid ja üksiktarbijaid. Lisaks eeldab rohelisem ja digitaalsem majandus ELi tasandil kohandatud tootenorme. Kooskõlas ELi uue ringmajanduse tegevuskavaga on näiteks ökoloogiliseks üleminekuks vaja, et tooteid käsitlevad ELi õigusaktid tervikuna annaksid õigeid stiimuleid kestlikkuse ja ringmajanduse poole liikumiseks. Käimasolev konsultatsioon ohutus- ja vastutusealaste normide võimaliku kohandamise teemal, mis algatati tehisintellekti, robootikat ja asjade internetti silmas pidades, ei pruugi anda ammendavaid vastuseid digiülemineku tõstatatud küsimustele, näiteks standardimise osas. Seepärast astub komisjon vajalikud sammud, et tagada, et õiguslik kord toetab toiduks mittekasutatavate toodete puhul sidusalt ringluspõhisemat ja digitaalsemat majandust, ning laiendab käimasolevaid konsultatsioone vastavalt vajadusele. ELi tasandil on parema õigusloome normide eesmärk tagada, et ELi õigusaktidest saaksid kasu tavalised inimesed ja ettevõtjad, et need põhineksid tõenditel ja põhjalikel 50 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktis 43 on sätestatud, et direktiive oma õigusesse üle võtvad liikmesriigid, kes otsustavad lisada elemente, mis ei ole asjaomase liidu õigusaktiga kuidagi seotud, peaksid tegema sellised lisandused äratuntavalt kas liikmesriigi õigusesse ülevõtmise akti(de)ga või seotud dokumentide kaudu. 51 Vt komisjoni 19. juuli 2018. aasta teatis „ELi-siseste investeeringute kaitse“. 13 mõjuhinnangutel ning et inimeste ja ettevõtjate regulatiivne koormus jääks minimaalseks. Komisjoni algsete ettepanekute oluliste muudatuste tähelepanelik hindamine aitaks minimeerida soovimatu mõju riski ettevõtjatele ja tarbijatele. Komisjon vaatab õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames süstemaatiliselt läbi kehtivaid õigusakte, et teha kindlaks, kus saaks inimeste, ettevõtjate või haldusasutuste koormust vähendada ja õigusakte lihtsustada, kahandamata kasu avaliku poliitika jaoks. Komisjoni 2020. aasta tööprogrammi kohaselt vaadatakse nimetatud programmi raames läbi 44 õigusakti. Tulevikus hakkab komisjon kasutama põhimõtet „üks sisse, üks välja“. Eesmärk on tagada ELi õigusaktide kasu, toomata kaasa tarbetut koormust kodanikele ja ettevõtjatele. Platvorm „Fit for Future“, mis on uus eksperdirühm,52 hakkab komisjoni nõustama ja toetama õigusaktide lihtsustamisel ning ettevõtjate ja inimeste halduskoormuse vähendamisel. Kuna regulatiivsed probleemid mõjutavad eelkõige VKEsid, on komisjon lubanud võtta nende mõju VKEdele mõjuhinnangutes arvesse53. VKE-test on juba osa korrapärasest hindamisest ja seda tehakse ka edaspidi komisjoni kõigi asjakohaste ettepanekute, sealhulgas rohelise kokkuleppe puhul. VKEde strateegias kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks tehakse uute õigusaktide VKEde kindluse tagamiseks ettepanek, et ELi uus VKEde saadik 54 filtreeriks koos VKEde sidusrühmadega ELi algatusi, et tuua esile need, mida tuleks VKEde vaatenurgast lähemalt uurida. VKEde saadikul on uuel platvormil „Fit for Future“ spetsiifiline roll. Lisaks on teatises „Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks“ märgitud, et komisjoni ja liikmesriikide koostööd tuleb veelgi tõhustada keerukate ELi õigusaktide alal, et vältida nõuete mittetäitmise probleeme. Kavandatud meetmed hõlmavad teadmiste ja teadlikkuse suurendamist ning norme ja nõudeid puudutava teabe kättesaadavamaks muutmist. 2. ELi õigusaktide ülevõtmine, rakendamine ja täitmise tagamine ELi direktiivide puudulik ülevõtmine Kui liikmesriigid ei võta ELi direktiive üle õigel ajal, täielikult ja nõuetekohaselt, kahjustab see ühtse turu nõuetekohast toimimist, kuna nii suureneb õiguslik killustatus. ELi direktiividest tulenevate normide puudulik kohaldamine ja nende ebapiisav täitmine liikmesriikides tekitavad probleeme üksikisikutele (tarbijatele ja ettevõtjatele), kuna rikutakse nende õigusi, tekib õiguskindlusetus ja puuduvad võrdsed võimalused; lisaks põhjustab see ühtsel turul tasakaalustamatust ja ebatõhusust. Liidu õiguse ebapiisav rakendamine 52 Rühma kuuluvad liikmesriikide riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, Regioonide Komitee, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning välised sidusrühmad. 53 Parema õigusloome suunised (SWD(2017) 350). 54 ELi VKEde saadik tagab, et VKEde poliitika kujundamine ELi tasandil ja VKEde poliitikaga tegelevad riiklikud VKEde saadikud/asutused on omavahel seotud. Ta juhib riiklike VKEde saadikute võrgustikku ja riiklikud VKEde saadikud tagavad omakorda, et liikmesriikide äriringkonnad, riiklikud ametiasutused ja EL teevad VKEde poliitika valdkonnas koostööd. 14 Liikmesriigid vastutavad lisaks ELi direktiivide nõuetekohasele ülevõtmisele ka ELi õigusaktide nõuetekohase rakendamise eest. Kõige sagedamini mainitud 13 tõkkest, mida nimetati eespool, võib mitu kõrvaldada kehtivate ELi õigusaktide parema rakendamise teel. Näiteks teenuste sektoris on veel palju ruumi kehtivate õigusnormide (nt teenuste direktiiv ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiiv) paremaks rakendamiseks ja rangemaks täitmise tagamiseks. Raskused tekivad ka valdkondades, kus kohaldatakse vastastikuse tunnustamise põhimõtet. Ühtlustamata kaupade valdkonnas peavad ettevõtjad täitma sageli lisanõudeid, mille on kehtestanud liikmesriik, kuhu nad soovivad kaupu eksportida. Nn kaupade paketti kuuluv uus määrus, mis käsitleb teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade vastastikust tunnustamist ja mida hakatakse kohaldama 2020. aasta aprillis, aitab muuta vastastikuse tunnustamise tulemuslikumaks. Eelkõige suurendatakse liikmesriigi pädevate asutuste tehtavate otsuste läbipaistvust ja ettevõtjatel on võimalik saada vastastikuse tunnustamise ja ühtlustamata kaupu käsitlevate riiklike tehniliste normide kohta teavet toote kontaktpunktide kaudu55. ELi õigusaktide täitmise ebapiisav tagamine Liikmesriikidele on ELi õigusaktide täitmise tagamine kohustuslik. Seepärast peavad nad oma jõupingutusi komisjoni toetusel suurendama. Eelkõige tuletab komisjon neile meelde, et nad on kohustatud rakendama ELi hiljutised seadusandlikud meetmed, millega antakse liikmesriikide ametiasutustele täiendavad õigusaktide täitmise tagamise volitused; nende meetmete hulgas on turujärelevalve määrus,56 ELi tarbijakaitsenormide täitmise paremat tagamist ja ajakohastamist käsitlev direktiiv ning tarbijakaitsealase koostöö määrus (viimasega tagatakse tarbijatele parem kaitse ja õiguskaitsevahendid piiriülestes olukordades). Normide täitmise paremat tagamist peaks täiendama üksikisikute koostöö. See on rikkumisest teatajate kaitset käsitleva direktiivi57 (tuleb võtta üle 2021. aasta detsembriks) eesmärk; direktiiv on uus vahend, millega parandatakse riiklike ja ELi õiguskaitseasutuste võimet tuvastada, kõrvaldada ja ennetada rikkumisi ühtse turu põhivaldkondades, nagu riigihanked ja tarbijakaitse. Nagu on märgitud teatises „Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks“, on komisjon pühendunud liikmesriikidega koostöö tegemisele, et parandada töökorraldust ja kasutada kõiki kättesaadavaid haldusvahendeid, et suurendada väidetavate rikkumiste käsitlemise kiirust ja tulemuslikkust. Teatises „Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks“ käsitletakse mitut uut algatust, mille eesmärk on lahendada ELi õigusaktide rakendamise ja täitmise tagamise probleemid, mida vaadeldi eespool. Need algatused 55 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/515, mis käsitleb teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade vastastikust tunnustamist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 764/2008 (EMPs kohaldatav tekst). 56 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (EMPs kohaldatav tekst). 57 Direktiiviga (EL) 2019/1937 on nähtud ette kõrgetasemeline kaitse survemeetmete eest sellistele isikutele, kes edastavad tööalase tegevuse kontekstis saadud teavet liidu õiguse rikkumise kohta. Selle direktiiviga parandatakse riiklike ja ELi õiguskaitseasutuste võimet tuvastada, kõrvaldada ja hoida ära rikkumisi ühtse turu põhivaldkondades, nagu riigihanked, finantsteenused, rahapesuvastane võitlus, ELi finantshuvid ja tarbijakaitse. 15 hõlmavad nõuete mittetäitmise tõhusamat tuvastamist ja uurimist (ühtse turu selliste olemasolevate IT-süsteemide ratsionaliseerimine, mida kasutatakse ebaseaduslike ja nõuetele mittevastavate tööstus- ja tarbekaupade kohta teabe jagamiseks), sellise ühtse turu nõuete täitmise tagamise rakkerühma loomist, kuhu kuuluksid liikmesriigid ja komisjon, ning piisavate volitustega õiguskaitseasutuste loomist (ELi ühtse turu nõuete täitmise tagamist koordineerivate riiklike asutuste võrgustiku ja Euroopa Tööjõuameti58 roll). 3. Haldussuutlikkus ja -tavad Puudulikud või kokkusobimatud e-valitsuse lahendused riiklikul tasandil E-valitsuse lahenduste puudulik arendamine võib pärssida ühtse turu arengut. See on eriti suur probleem norme ja nõudeid puudutava teabe kättesaadavuse puhul. See on ka selliste raskuste algpõhjus, mis on seotud riiklike formaalsuste või menetlustega selliste nõuete täitmiseks, mis võimaldavad müüa kaupu või teenused piiriüleselt. E-valitsuse lahenduste kasutuselevõtmisel on tõenäoliselt probleemiks koostalitlusvõime, juhul kui seda ei käsitleta nõuetekohaselt. Euroopa koostalitlusvõime raamistiku rakendusstrateegias ja tegevuskavas,59 mis vaadati läbi 2017. aastal, esitatakse palju soovitusi, millega toetatakse piiri- ja valdkonnaülest koostalitlusvõimet. Nende lahenduste kasutuselevõtmist toetatakse mitme programmiga60. Sellised algatused nagu e-identimise ja usaldusteenuste piiriülene tunnustamine (sätestatud mitmes ELi õigusaktis, näiteks eIDASe määruses ehk määruses (EL) 910/2014)61 ning ühekordsuse põhimõte (ühtse digivärava määruse ehk määruse (EL) 2018/1724 artikkel 14) on toetanud piiriüleseid digitaalseid avalikke teenuseid. Komisjon kutsub uues digitaalses strateegias üles täiustama ELi riikide valitsuste koostalitlusvõime strateegiat62. Samuti kutsutakse selles üles vaatama läbi eIDASe määrus, et muuta selle toimimine tõhusamaks, laiendada selle positiivset mõju erasektorile ja edendada usaldusväärseid digitaalidentiteete kõigi eurooplaste jaoks. Ühtse digivärava kasutuselevõtuga63 hakkab portaal „Teie Euroopa“ võimaldama 12. detsembrist 2020 juurdepääsu põhjalikule teabele ühtsel turul tegutsemise kohta. Samuti hakkab see juhtima kasutajaid kõige asjakohasema abiteenuse juurde. Digiväravaga seoses on nähtud ette ka 21 sageli kasutatava haldusmenetluse digitaliseerimine, kõigi veebipõhiste menetluste täielik piiriülene kättesaadavus ja ühekordsuse põhimõtte piiriülene rakendamine 2023. aasta detsembriks. 58 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1149, millega asutatakse Euroopa Tööjõuamet. 59 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa koostalitlusvõime raamistik. Rakendusstrateegia“ (COM(2017) 134). 60 Euroopa ühendamise rahastu ja selle digiteenuste taristu nurgakivid ning koostalitlusvõimealased lahendused ISA² programmist. 61 Läbivaatamisel, et suurendada tulemuslikkust ärikeskkonnas. 62 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele (COM(2020) 67 final). 63 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (EMPs kohaldatav tekst). 16 Ettevõtlusregistrite omavahelise ühendamise süsteem, mis on kasutusel alates 2017. aastast, ühendab liikmesriikide ja EMP riikide ettevõtlusregistreid ning võimaldab äriühingutel ja ettevõtjatel otsida ja saada e-õiguskeskkonna portaali64 kaudu mitmes keeles ja kasutajasõbralikult tasuta teavet ELi piiratud vastutusega äriühingute kohta. 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ettepanek hõlmab mitut ettepanekut kõnealuste probleemide lahendamiseks. Näiteks programmi „Digitaalne Euroopa“ meetmete eesmärk on edendada e-valitsuse lahenduste kasutuselevõtmist ja koostalitlusvõimet. Kaupade paketiga65 laiendatakse ELi toote kontaktpunktide volitusi, et anda ettevõtjatele paremini ja kiiremini teavet nende kaupade suhtes kehtivate normide kohta. Puudulik koordineerimine komisjoni ja riiklike haldusasutuste vahel ning riiklike haldusasutuste hulgas See konkreetne olukord on oluline tegur, mis takistab tulemuslikku täitmise tagamist, vähendab usaldust ja pärsib õiglast konkurentsi ühtsel turul. Ettevõtjatele või spetsialistidele, kes soovivad kasvatada oma äri seaduslikult teises liikmesriigis, oleks kasulik tõhusam ja tulemuslikum koordineerimine. See teema on eriti oluline tooteturgude järelevalves, mille puhul on tehtud kindlaks, et turujärelevalveasutuste erinevad seisukohad takistavad piiriülest tegevust. Kui koordineerimist tugevdatakse, kasutades pädevate turujärelevalveasutuste vastastikuse abi valdkonna sujuva koostöö mehhanismi, muudab see ühtse turu ohutumaks ja parandab ettevõtjate konkurentsitingimusi. Lisaks toob riiklike ametiasutuste puudulik või mittetulemuslik koostöö teenuste sektoris sageli kaasa piirava reguleerimise ja menetlused teenuseosutajatele. Kuna liikmesriikide teabevahetus on piiratud, ei võeta riiklikes menetlustes sageli arvesse nõudeid, mille teenuseosutajad on juba oma päritoluliikmesriigis täitnud. Nii juhtub hoolimata sellest, et riiklikel ametiasutustel on aluslepingu ja teiseste õigusaktide (näiteks teenuste direktiiv) alusel kohustus järgida vastastikuse tunnustamise põhimõtet. Selle tulemusel võivad muudest liikmesriikidest pärit teenuseosutajad puutuda kokku ebavajalike topeltkontrollide ja tarbetu keerukusega. EL on töötanud välja halduskoostöövahendid, nagu siseturu infosüsteem, mis võimaldab haldusasutustel edastada üksteisele teavet konkreetsete olukordade kohta turvalises keskkonnas. Seda vahendit kasutatakse praegu 14 valdkonnas ning seda laiendatakse ja täiustatakse pidevalt. Liikmesriigid peaksid kasutama seda korrapäraselt ja täielikult. 64 https://e-justice.europa.eu/content_business_registers_at_european_level-105-et.do 65 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/515, mis käsitleb teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade vastastikust tunnustamist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 764/2008 (EMPs kohaldatav tekst). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (EMPs kohaldatav tekst). 17 Tarbijakaitsealase koostöö määrusega (2017/2394),66 mis jõustus 17. jaanuaril 2020, anti riiklikele ametiasutustele suuremad õigusaktide täitmise tagamise volitused ja nähti ette nende omavahelise ja komisjoniga tehtava koostöö raamistik. Selle algpõhjusega tegelemist valdkondades, kus ei tehta spetsiifilist või piisavat koostööd, käsitletakse põhjalikult teatises „Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks“. Eelkõige tuletatakse meelde, kui oluline on luua ELi toodete nõuetele vastavuse võrgustik, et tõhustada turujärelevalveasutuste koostööd ühtlustatud toiduks mittekasutatavate toodete sektoris67. Personalinappus või puudulik asjatundlikus riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil Puudulik haldussuutlikkus ühtse turu normide rakendamisel, muu hulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil, ei võimalda ühtse turu eeliseid ära kasutada. See vähendab avalikkuse usaldust ühtse turu vastu ja kahjustab õiglast ettevõtjatevahelist konkurentsi. See algpõhjus on oluline, kui ettevõtjad või spetsialistid soovivad kasvatada oma äri oma päritolu- või muus liikmesriigis (ka riigihangete valdkonnas), nagu on mitme riigi puhul korduvalt mainitud Euroopa poolaasta riigipõhistes soovitustes. Komisjon on loonud põhjaliku raamistiku liikmesriikide haldusasutuste abistamiseks, muu hulgas parandades haldussuutlikkust. Komisjon toetab mitme programmiga jätkuvalt riigihankevaldkonna kutseliseks muutmist, näiteks pakkudes kesksetele hankijatele koolitusi VKEde vajadusi arvestava lähenemisviisi kohta. 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistikuga hõlmatud ühtse turu programmi käsitleva komisjoni ettepaneku kohaselt tuleks prioriteediks seada riiklike haldusasutuste ja tarbijate ühenduste suutlikkuse suurendamine, et aidata neid täitmise tagamise tegevuse väljatöötamisel. Peale selle on pakutud teatises „Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks“ välja uued meetmed, eelkõige nõuete täitmise tagamist koordineerivate riiklike asutuste koostöövõrgustiku loomine ühtse turu valdkonnas või ühtse turu õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate õiguspraktikute koolituse tõhustamine. 4. Liikmesriikide üldine ettevõtlus- ja tarbijakeskkond Paljud käesolevas teatises nimetatud tõketest on sageli ühised nii kodumaistele kui ka piiriülestele tarbijatele ja ettevõtjatele. Nende põhjustel ei ole spetsiifilisi piiriüleseid elemente ning need on seotud hoopis üldise ettevõtlus- ja tarbijakeskkonnaga. Põhjused hõlmavad ehituslubadega tegelemist (näiteks telekommunikatsioonitaristu valdkonnas), teatavatele tegevustele või kutsealale juurdepääsu ja nendega tegelemist käsitlevaid nõudeid, juurdepääsu elektrile, vaidluste lahendamist kohtus ja kohtuväliselt ning maksude maksmist. Seda 66 See peaks aitama suurendada tarbijate kindlustunnet piiriüleste ostude tegemisel (tõke nr 7) või kaitsta paremini muudest geograafilistest piirkondeset tulenevate pettuste eest. 67 Tulenevalt 2019. aasta uuest turujärelevalve määrusest. 18 olukorda kajastab Maailmapanga äritegevuse uuringu68 analüüs: liikmesriikidel võivad olla head näitajad piiriülese kaubanduse valdkonnas, kuid halvad näitajad muude ettevõtlust takistavate tegurite puhul. Euroopa poolaasta riigipõhistes soovitustes käsitleti 2019. aastal kõige problemaatilisema regulatiivse ja halduskoormuse kõrvaldamist, avaliku halduse ja ettevõtluskeskkonna nõrkusi ning prognoositava õigusraamistiku puudumist 16 liikmesriigis. Euroopa poolaasta analüüsis rõhutati ka vajadust parandada juhtimise ja institutsioonide kvaliteeti ning kohtusüsteemide ja avaliku halduse asutuste tulemuslikkust. Nagu on mainitud eespool, on komisjoni ühtse turu tulemusaruandes nimetatud hulka piirangute taseme näitajaid mitmes majanduslikult olulises valdkonnas, nagu reguleeritud kutsealad ja jaemüügiteenused. Peale selle on komisjon võtnud kasutusele vahendid, et ennetada tarbetult piiravate riiklike õigusnormide vastuvõtmist. Üks hiljutine näide on proportsionaalsuse kontrolli direktiiv, mille liikmesriigid peavad üle võtma 30. juuliks 2020. Selle direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid hindama eelnevalt kõigi selliste uute või muudatusi tegevate õigus-, regulatiivsete või haldusnormide proportsionaalsust, millega kehtestatakse piirangud reguleeritud kutsealadele juurdepääsule või nendel tegutsemisele. Oskustega seotud meetmetel on oma osa ettevõtluskeskkonna parandamisel, seda nii oskuste vastavusse viimisel ettevõtjate vajadustega ja oskuste prognoosimisel kui ka nende nähtavuse ja läbipaistvuse suurendamisel piiriüleselt. Tulevases Euroopa täiendatud oskuste tegevuskavas soovitatakse mitut nende eesmärkidega seotud meedet. Lisaks täpsustatakse tulevases Euroopa sisserände- ja varjupaigapaktis seadusliku rände haldamist käsitlevat lähenemisviisi, et EL meelitaks paremini ligi oma tööturu vajadustele vastavate oskuste ja teadmistega inimesi. Jätkuvalt on prioriteediks sinise kaardi direktiivi käsitlevate läbirääkimiste uuesti alustamine ja kiire lõpetamine, et meelitada ligi kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid. VKEde strateegias kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks käsitletakse vajadust parandada spetsiifiliste algatuste kaudu riigisisest keskkonda. Nende algatuste hulgas on tihedam koostöö liikmesriikidega põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele“ rakendamisel, VKEde saadikute võrgustiku tugevdamine ning riiklike ühtsete kontaktpunktide täielikkuse ja tõhususe parandamine, et toetada veelgi rohkem piiriüleselt tegutseda soovivaid VKEsid. 5. Algpõhjused, mis ei ole seotud avaliku poliitikaga Tõkete algpõhjused ei ole alati otseselt seotud avaliku – riigi või ELi – poliitikaga. Eri liikmesriikide turud toimivad laiemas kultuurilises kontekstis. ELi tarbijate erinevad eelistused või keeled muudavad piiriülese tegevuse keerulisemaks. Eraõiguslike isikute ärivalikud või logistilised probleemid võivad selgitada mõningaid raskusi, millest ettevõtjad on teatanud näiteks ärivõimaluste tagasilükkamise või jaemüügiettevõtjate territoriaalsete tarnepiirangute korral. Sellega seoses näitavad komisjoni e-kaubandussektori uuringu 68 Maailmapanga Grupp, „Doing Business 2020“. 19 tulemused (10. mai 2017), et üle 11 % jaemüüjate andmetel kehtestavad nende tarnijad piiriülesele müügile lepingulisi piiranguid. Oma roll võib olla ka üldistel makro- ja mikromajanduslikel tingimustel. Lisaks võivad turulepääsu takistada geograafilised ja taristuga seotud tingimused, näiteks tulenevalt pikast transpordiajast ja vahemaast või juurdepääsu takistavatest looduslikest tõketest. Asjaolu, et need algpõhjused ei tulene otseselt avalikust poliitikast, ei tähenda, et EL ei võiks mängida rolli nendest mõnede kõrvaldamisel. See on nii muu hulgas tõkete puhul, mille algpõhjuseks on eraõiguslike isikute ärivalikud, sest kui neil ei ole objektiivseid põhjuseid, võivad nad tuua kaasa ühtse turu kunstliku osadeks jaotamise. Hiljutine näide sellest, kuidas EL selliste probleemidega tegeleb, on asukohapõhise tõkestuse määrus69. Teine näide on konkurentsieeskirjad. Sektoriuuringu järelmeetmena käsitles komisjon hiljuti teatavate ettevõtete konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid,70 mis jagasid ühtse turu osadeks. Mis puudutab territoriaalseid tarnepiiranguid, siis lisaks sellele, et konkurentsiõigust tuleb täielikult järgida, palus komisjon 2018. aasta teatist jaesektori kohta71 silmas pidades tarnijatel oma käitumist vabatahtlikult muuta. Lisaks uurib komisjon praegu, enne järgmiste võimalike sammude kaalumist, kui laialdaselt territoriaalseid tarnepiiranguid kasutatakse, milliseid tooteid need kõige rohkem mõjutavad, kuidas tarnijad nende kasutamist põhjendavad, kuidas jaemüüjatevaheline konkurents võib territoriaalseid tarnepiiranguid mõjutada ja milline on majanduslik mõju tarneahela eri tasanditele ja tarbijatele. Tulemuste põhjal kaalub komisjon, kas on vaja uusi poliitikameetmeid. Erasmuse programm aitab parandada üliõpilaste keeleoskust. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid aitavad parandada liikmesriikides taristut ja vähendada geograafilisi kitsaskohti. Neid täiendatakse muude ELi programmidega: uues mitmeaastases finantsraamistikus on uue Euroopa ühendamise rahastu programmi jaoks kavandatud 42,3 miljardit eurot. III. PÕHIMEETMED Käesolevas teatises ja täna vastu võetud uutes poliitilistes algatustes on sätestatud prioriteetsed meetmed, mida liikmesriigid ja komisjon hakkavad koos rakendama. Eelkõige kutsub komisjon liikmesriike ja Euroopa Parlamenti üles • võtma kiiresti vastu kõik ühtse turu ja e-valitsuse seisukohast olulised ettepanekud mitmeaastase finantsraamistiku kohta, et rahastada uusi standardeid, IT-vahendeid 69 Selle määruse eesmärk on käsitleda olukordi, mida kirjeldati eespool tõkke nr 6 all. Määrus (EL) 2018/302 jõustus 22. märtsil 2018 kõigis ELi liikmesriikides ja seda kohaldatakse alates 3. detsembrist 2018. 70 Mõned näited: nelja tarbeelektroonikatootja (Asus, Denon & Marantz, Philips ja Pioneer) käitumine – komisjon trahvis neid selliste jaehinna kokkulepete eest, mis puudutasid mitut laialt kasutatavat tarbeelektroonikatoodet ja (Pioneeri puhul) ELi liikmesriikide vahelise piiriülese kaubanduse piiranguid; USA rõivatootja Guess käitumine – komisjon trahvis teda muu hulgas piiriüleselt tarbijatele müümise piirangute kehtestamise (lepinguline asukohapõhine tõkestus) ja jaehinna kokkulepete eest; kolme tootemargi omaniku ja reklaamtoodete müügiks litsentsi andja (Nike, Sanrio ja NBC Universal) käitumine – komisjon trahvis neid litsentsi- ja turustamislepingute eest, mis piirasid reklaamtoodete, näiteks kottide, mänguasjade, koolitarvete ja rõivaste, eelkõige lasterõivaste piiriülest ja veebimüüki. 71 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „21. sajandi tingimustele vastav jaemüügisektor“ (COM(2018) 219 final). 20 (nagu siseturu infosüsteem), kodanikele ja ettevõtjatele suunatud teenuseid (nagu SOLVIT) või teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, eelkõige programmi „Digitaalne Euroopa“ ja ühtse turu programmi; • võtma kiiresti vastu menetluses olevad seadusandlikud ettepanekud, mille eesmärk on tegeleda käesolevas teatises nimetatud tõkete algpõhjustega, eelkõige prioriteetsed menetluses olevad ettepanekud, mis sisalduvad komisjoni 2020. aasta tööprogrammis. Peale selle kutsub ta liikmesriike üles • täitma oma õiguslikud kohustused, võtma vastutuse oma pädevusvaldkonda kuuluvate selliste algpõhjustega tegelemise eest nagu koormav reguleerimine ja koormavad menetlused ning tagama, et nende praegune ja tulevane negatiivne mõju ühtsele turule on kooskõlas ELi õigusega ja igal juhul piiratud; • tõhustama oma jõupingutusi ühtse turu õigusaktide täitmiseks, vähendades olemasolevaid tõkkeid ja hoides ära uute tekitamist; • eraldama piisavalt ressursse sellistele haldusasutustele, mis on ühtse turu rakendamisel väga olulised, nagu ühtset digiväravat koordineerivad asutused, turujärelevalveasutused, konkurentsiasutused ning asutused, mis vastutavad tarbijakaitse ja abiteenuste eest, nagu ühtsed kontaktpunktid, toote kontaktpunktid või SOLVITi keskused; • tagama ühtsete kontaktpunktide tulemuslikkuse, et aidata eelkõige VKEsid koordineeritud vastustega kohaldatavate normide ja määruste kohta, mida nad peavad ühtsel turul tegutsemiseks (piiriüleselt ja riigisiseselt) järgima, samuti ELi pakutavate investeerimisvõimaluste ja -kavade kohta. Komisjon omalt poolt • võtab täna vastu pikaajalise tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks,72 et tegeleda käesolevas teatises osutatud tõketega, mille algpõhjus on ELi õiguse ebapiisav jõustamine. Sellega seoses luuakse ühine ühtse turu nõuete täitmise tagamise rakkerühm, kuhu kuuluvad liikmesriigid ja komisjon; • hindab, kas tõketega tegelemiseks on vaja uusi regulatiivseid meetmeid, lähtudes muudest algpõhjustest, mida saab käsitleda ELi tasandil. Komisjon esitab selle analüüsi aruande järgmisel aastal, muu hulgas selleks, et saaks võtta arvesse ühtse turu normide parema rakendamise ja täitmise tagamise pikaajalise tegevuskava mõju selle esimesel kohaldamisaastal; • jätkab koostööd liikmesriikidega, et tegeleda riiklike tõkete algpõhjustega, muu hulgas neid ennetades kooskõlas ühtse turu läbipaistvusedirektiivi73 ja proportsionaalsuse kontrolli direktiiviga. Euroopa poolaasta kujutab endast teist asjakohast raamistikku käesolevas teatises osutatud tõkete ja raskuste algpõhjuste jälgimiseks ja nendega tegelemiseks; • tõhustab õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi, muu hulgas põhimõtte „üks sisse, üks välja“ järgimise kaudu ja sidusrühmi täielikult kaasates. Platvorm „Fit 72 COM(2020) 94, 10.3.2020. 73 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1). 21 for Future“ hakkab uurima, kuidas lihtsustada kehtivaid õigusakte ja tagada toimetulemine tulevaste probleemidega; eesmärk on see, et kõigi tulevaste õigusaktide koostamisel peetaks nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil silmas lõppkasutajat, tehes kindlaks võimalikud tõkked ja vähendades neid protsessi alguses, näiteks digitaalsete vahendite abil. IV. JÄRELDUS Käesolevas teatises ja sellega seotud aruannetes käsitleb komisjon ühtse turu toimimist uuest küljest – kasutajate vaatenurgast. Sellest nähtub, et ühtse turu toimimist takistab praegusel hetkel endiselt liiga palju tõkkeid. See raskendab ettevõtjate ja tarbijate olukorda. Nagu 1985. aastal, on ka praegu vaja poliitilist tahet ja otsustavust, et töötada koos ja kõrvuti nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil, et tegeleda järelejäänud tõketega nende algpõhjuste kaudu. Võttes aluseks täna vastu võetud algatuste paketi (Euroopa uus tööstusstrateegia, VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks, teatis „Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks“ ja käesolev teatis), saame elavdada oma partnerlust, et Euroopa saaks tagada oma kodanikele ja ettevõtjatele majanduskasvu, heaolu ja stabiilsuse nii kodus kui ka kogu maailmas. 22 Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 12. märts 2020 (OR. en) 6782/20 COMPET 119 EMPL 123 IND 36 ENER 86 MI 77 ENV 175 CLIMA 60 ESPACE 10 CONSOM 59 PI 20 DIGIT 17 POLMIL 27 ECOFIN 185 RC 3 EDUC 98 RECH 101 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud Jordi AYET PUIGARNAU, direktor Kättesaamise 11. märts 2020 kuupäev: Saaja: Jeppe TRANHOLM-MIKKELSEN, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär Komisjoni dok nr: COM(2020) 102 final Teema: KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Euroopa uus tööstusstrateegia Käesolevaga edastatakse delegatsioonidele dokument COM(2020) 102 final. Lisatud: COM(2020) 102 final 6782/20 kvm ECOMP.3.B ET “ 糾 EUROOPA KOMISJON Brüssel, 10.3.2020 COM(2020) 102 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTISAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Euroopa uus tööstusstrateegia ET ET 1. Euroopa uus lähenemisviis tööstusele Euroopa on alati olnud tööstuse kodu. Ta on sajandeid olnud teerajaja tööstusinnovatsioonis ja aidanud parandada inimeste tootmis-, tarbimis- ja äriajamisviise maailma eri paigus. Põhinedes tugeval siseturul, on Euroopa tööstus pikka aega vedanud meie majandust, pakkudes stabiilset elu miljonitele inimestele ja luues sotsiaalseid keskuseid, mille ümber on rajatud meie kogukonnad. Läbi pika ajaloo on tööstus tõestanud oma võimet juhtida muutust. Ja ta peab seda tegema ka nüüd, mil Euroopa alustab üleminekut kliimaneutraalsusele ja digitaalsele juhtrollile maailmas, mis on pidevas muutuses ja ettearvamatum kui varem. See ökoloogiline ja digivaldkonda hõlmav kaksiküleminek mõjutab meie majanduse, ühiskonna ja tööstuse kõiki osi. Kaksiküleminek eeldab uusi tehnoloogiaid ning selleks vajalikke investeeringud ja innovatsiooni. Üleminekuga luuakse uusi tooteid, teenuseid ja turge ning ärimudeleid. See kujundab uut tüüpi töökohti, mida praegu veel ei ole ja mis eeldavad oskusi, mida meil veel ei ole. Sellega kaasneb üleminek lineaarselt tootmiselt ringmajandusele. Need üleminekud toimuvad oluliste geopoliitiliste muutuste ajal, mis mõjutavad konkurentsi olemust. Nüüd on olulisem kui kunagi varem, et Euroopa teeks oma hääle kuuldavaks, hoiaks oma väärtusi ja võitleks võrdsete tingimuste eest. See on küsimus Euroopa suveräänsusest. Kaksikülemineku ulatus, sügavus, mastaapsus, kiirus, olemus ja vajadus selle järele on enneolematu. Seda peegeldavad president von der Leyeni poliitilised suunised, Euroopa Parlamendi seatud prioriteedid ja Euroopa Ülemkogu strateegiline tegevuskava 2019–2024. Euroopa rohelises kokkuleppes1 ja komisjoni hiljutises Euroopa digituleviku kujundamise strateegias2 on püstitatud ambitsioon ning antud liikumiskiirus ja -suund eesolevateks aastateks. Euroopa vajab nüüd tööstuse jaoks lähenemisviisi, mis vastab tänastele ambitsioonidele ja homsele reaalsusele. Selles on keskne koht Euroopa tööstuse võimel juhtida seda kaksiküleminekut ja suurendada meie konkurentsivõimet. Üksnes kohandamisest ei piisa – Euroopast peab saama muutuse ja innovatsiooni mootor ja võimaldaja. Meie tööstuspoliitika peab aitama meil seda kaugeleulatuvat eesmärki reaalsuseks muuta. Euroopa tööstusstrateegia peab peegeldama meie väärtusi ja sotsiaalse turumajanduse traditsioone. Toetume oma tugevustele, milleks on meie mitmekesisus ja andekus, meie väärtused ja eluviis, meie novaatorid ja loojad. Meil on vaja Euroopa tööstuspoliitikat, mis põhineb konkurentsil, avatud turgudel, maailmatasemel teadusuuringutel ja tehnoloogial ning tugeval ühtsel turul, millega kaotatakse tõkked ja vähendatakse bürokraatiat. Peame hoiduma lihtsustatud lahendustest, millega kaasneb protektsionism või turumoonutus, kuid me ei tohiks ebaausa konkurentsi suhtes olla sinisilmsed. Käesolevas strateegias tunnustatakse Euroopa Liidu tugevust ja rolli eelkõige võimaldaja ja reguleerijana. Raamistiku kehtestamine ning poliitilise ja strateegilise suuna näitamine on äärmiselt oluline, et pakkuda nii investoritele, novaatoritele kui ka tööstusele kindlust, mida nad vajavad. 1 COM(2019) 640 final. 2 COM(2020) 67 final. 1 Meie uus tööstusstrateegia on nii vaimult kui ka sisult ettevõtlust toetav. Komisjon on valmis kavandama ja looma uusi lahendusi nii koos tööstuse kui ka sotsiaalpartnerite ja kõigi teiste sidusrühmadega. Seda toetab uus fookus tööstusökosüsteemidele, milles võetakse arvesse väärtusahela kõiki osapooli. See on meie uus lähenemisviis, mis peegeldab vajadust uute mõtte- ja tööviiside järele, et juhtida kaksiküleminekut. Strateegiaga näidatakse kätte liikumissuund ja tee, mida mööda kohale jõuda. Selles esitatakse visioon sellest, mida tahame saavutada 2030. aastaks ja pärast seda, ning põhitegurid, mis aitavad meil eesmärgini jõuda. Liitu ootab ees ülemineku- ja oluliste muutuste aeg, kuid lihtne tõsiasi ei muutu: Euroopa jääb alati tööstuse koduks. Käesoleva strateegiaga on Euroopa Komisjon valmis tegema kõik, mis vaja, et see nii ka jääks. 2. Euroopa tööstus: täna ja homme Tööstusel on Euroopa edasises arengus ja õitsengus keskne koht. Tööstuse osakaal ELi majanduses ulatub üle 20 % ja see annab tööd umbes 35 miljonile inimesele. Lisaks on sellega seotud mitu miljonit töökohta kodus ja võõrsil. Tööstus moodustab kaupade ekspordist 80 % ja on üks peamistest põhjustest, miks EL on välisinvesteeringute tegemisel ja vastuvõtmisel maailmas juhtival kohal. 99 % Euroopa ettevõtjatest on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), millest suurem osa perefirmad. VKEd on meie majanduse ja ühiskonna selgroog3. Euroopa tööstusel on kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste turul üleilmne konkurentsieelis. Euroopa on eeskujuks rangeimate sotsiaal-, töö- ja keskkonnanõuete järgimisel ning see aitab tal oma väärtusi edendada. Tänu tugevale innovatsioonivõimele on Euroopa ka keskkonnahoidliku tehnoloogia patentides ja muudes kõrgtehnoloogia sektorites maailmas liider. Ühtne turg annab igas suuruses Euroopa ettevõtjatele võimaluse uuendada, kasvada ja anda tööd suuremal arvul inimestele. Need tugevad küljed tuleb suunata juhtrolli saavutamisele valdkondades, kus EL on veel teistest maas, nagu pilve- ja andmerakendused. Euroopa tööstuses on juba toimumas oluline muutus. Toimumas on selge üleminek toodetelt teenustele ning toodete ja teenuste ainuomamiselt jagatud omamisele. Surve loodusvaradele on juba kaasa toomas ringluspõhisemat lähenemisviisi tootmisele. Tänu sellisele murrangulisele tehnoloogiale nagu 3D-printimine peab Euroopa võtma maksimumi asukohast tulevast võimalusest, et tuua mõnes sektoris rohkem tootmist tagasi ELi. Ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks vajab Euroopa, et tööstus muutuks rohelisemaks ja oleks digitaalsem, jäädes samas maailma tasandil konkurentsivõimeliseks. See aitab muuta ja kasvatada nii traditsioonilist kui ka uut tööstust, toetada VKEsid ja edendada meie konkurentsivõimelist jätkusuutlikust. See on ühtmoodi oluline nii teenuste kui ka toodete jaoks. Tänu Euroopa sotsiaalsele turumajandusele käib majanduskasv käsikäes paremate sotsiaalsete standardite ja elatustasemega ning heade töötingimustega. Euroopa sotsiaalõiguste sammas on ka edaspidi meile suunanäitajaks ja tagab, et kaksiküleminek oleks sotsiaalselt õiglane. Tugeva, innovaatilise ja integreeritud tööstusbaasiga on Euroopal kõik võimalused saada maailmas liidriks. 3 Samaaegselt käesoleva teatisega võetakse vastu VKEdele pühendatud strateegia – VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks (COM (2020) 103 final). 2 2.1 Üleilmselt konkurentsivõimeline ja maailma tipptasemel tööstus Uus ja pidevas muutuses geopoliitiline reaalsus mõjutab oluliselt Euroopa tööstust. Üleilmne konkurents, protektsionism, turumoonutused, kaubanduspinged ja reeglipõhise süsteemi proovilepanekud on kõik tõusujoones. Esile on tõusmas uued jõud ja konkurendid. Kindlakskujunenud partnerid valivad uusi teid. Koos eesseisva üleilmse majandusliku ebakindluse perioodiga kujutavad need uued suundumused Euroopa tööstuse jaoks uusi väljakutseid ajal, mil see alustab ökoloogilist ja digitaalset kaksiküleminekut. Sellisele vastutuulele ei tohiks Euroopa reageerida enamate tõkete püstitamise, konkurentsivõimetute tööstusharude kaitsmise või teiste protektsionistliku või moonutava poliitika imiteerimisega. Konkurentsivõimeline olemine eeldab konkurentsi – nii kodus kui võõrsil. Selleks et ettevõtjad saaksid oma ideid ellu viia ning eri suurusega äriühingud saaksid areneda ja kasvada, on vaja õigeid tingimusi. Samal ajal peab EL olema võimeline tugevdama majandusliku tegevuse ja diplomaatia kaudu oma strateegilisi ja majanduslikke huve välismaal. EL peab kasutama ära ühtse turu mõju, suurust ja integratsiooni, et kehtestada üleilmsed standardid. Kui suudame kujundada kvaliteetsed üleilmsed standardid, mis kannavad Euroopa väärtuseid ja põhimõtteid, see ainult tugevdab meie strateegilist autonoomiat ja tööstuse konkurentsivõimet. Euroopa toetub ka edaspidi vabale ja õiglasele kaubandusele partneritega kõikjalt maailmast. Reeglitel põhinev mitmepoolne kaubandussüsteem ja Maailma Kaubandusorganisatsioon on hädavajalikud, et tagada avatud turud ja võrdsed võimalused. EL jätkab pingutusi, et kaitsta, ajakohastada ja täiendada maailma kaubandussüsteemi, et see vastaks maailma tänastele väljakutsetele ja homsele reaalsusele. 2.2 Kliimaneutraalsusele teed sillutav tööstus Euroopa roheline kokkulepe on Euroopa uus majanduskasvu strateegia. Selle keskmes on meie soov saada aastaks 2050 maailma esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. Tööstusel on selles meie aja suurimas väljakutses ja võimaluses juhtiv roll. Kõigil tööstuse väärtusahelatel, sealhulgas suure energiakasutusega sektoritel, on siin oluline koht. Kõik nad peavad pingutama oma CO2 jalajälje vähendamiseks, kuid ka kiirendama üleminekut, pakkudes taskukohaseid ja puhta tehnoloogia lahendusi ning töötades välja uusi ärimudeleid. Et tööstuse konkurentsivõime paraneks selle muutudes rohelisemaks ja ringluspõhisemaks, peab tööstus tagama varustamise puhta ja taskukohase energia ja toorainetega. Investeeringute suurendamine teadusuuringutesse, innovatsiooni, kasutuselevõttu ja ajakohastatud taristusse aitab arendada uusi tootmisprotsesse ja luua samas uusi töökohti. Kooskõlas käesoleva strateegia ettevõtlusvaimuga peaksid ELi institutsioonid, liikmesriigid, piirkonnad, tööstus ja muud asjakohased toimijad tegema koostööd, et luua puhta tehnoloogia juhtivad turud ja tagada meie tööstuse juhtiv positsioon maailmas. Õiguspoliitikal, riigihankel, ausal konkurentsil ja VKEde täielikul kaasamisel on selle teoks tegemisel oluline koht. Neid pingutusi peaks toetama ELi ja liikmesriikide tasandi poliitika ja rahastamisvahendid ning ka erasektor. Suurem konkurentsieelis on neil, kes tegutsevad esimesena ja kõige kiiremini. 3 2.3 Euroopa digitulevikku kujundav tööstus Digitaaltehnoloogia muudab tööstuse nägu ja seda, kuidas me äri ajame. See loob uusi ärimudeleid, suurendab tööstuse tootlikkust, annab töötajatele uusi oskusi ja toetab meie majanduse CO2 heite vähendamist. Digisektor aitab ka kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe täitmisele nii puhta tehnoloogia lahenduste pakkujana kui ka enda CO2 jalajälje vähendamise kaudu. Euroopa digituleviku kujundamise strateegias esitas komisjon visiooni selle kohta, kuidas Euroopa saaks säilitada oma tehnoloogilise ja digitaalse suveräänsuse ja olla üleilmne digivaldkonna liider. Skaleeritavus on digimajanduses keskses kohal ja seepärast toetab digitaalse ühtse turu tugevdamine Euroopa üleminekut. Euroopa peab ka kiirendama investeerimist teadusuuringutesse ja tehnoloogia kasutuselevõttu sellistes tehisintellekti valdkondades nagu 5G ning andme- ja metaandmete analüütika. 2018. aastal analüüsis suurandmeid vaid iga kümnes ELi ettevõtja ning ainult iga neljas kasutas pilvandmetöötluse teenuseid. Nagu sätestatud komisjoni hiljutises Euroopa andmestrateegias4, on Euroopal vaja raamistikku, mis võimaldaks ettevõtetel luua, koondada ja kasutada andmeid, et parandada tooteid ja konkureerida rahvusvahelisel turul viisil, mis hoiab meie väärtusi ning austab kõigi õigusi ja privaatsust. EL peab ka parandama oma tööstusvõimekust elutähtsa digitaalse taristu valdkonnas. Hoolikalt turvatud ja tipptasemel 5G-võrgu edukas juurutamine on oluline tulevaste digiteenuste võimaldaja ja on tööstussektori andmelaine keskmes. Euroopa peab nüüd investeerima, kui ta tahab haarata 6G-võrkudes juhtohjad enda kätte. Kooskõlas käesoleva tööstusstrateegia ettevõtlusvaimuga peab Euroopa koondama oma tugevad küljed, et teha koos seda, mida keegi ei suuda teha üksinda. Hiljutised näited selle kohta on näidanud sellise lähenemisviisi potentsiaali ja väärtust. Euroopas asub praegu üks kolmest maailma kiireimast superarvutist ning mikroelektroonikas on Euroopa pööranud suundumuse tõusuteele. Euroopal on kõik võimalused tulla selle uue tehnoloogia võidujooksu võitjaks. Ta peab kasutama oma tugevusi, sealhulgas tugevat tööstusbaasi, kvaliteetseid teadusuuringuid, kvalifitseeritud töötajaid, elujõulist idufirmade ökosüsteemi, väljaarendatud taristut ja juhtpositsiooni tööstusandmete kasutamises. 3. Euroopa tööstuse ümberkujundamise põhitegurid Kolm ülalnimetatud tõuketegurit näitavad, milliseid muutuseid peab Euroopa läbi tegema. Tööstussektori ja kõigi selle väärtusahelate ümberkujundamiseks kulub terve põlvkond. Kuid konkurentsivõimelises ja dünaamilises keskkonnas ei ole aega raisata. Järgmised viis aastat on otsustava tähtsusega, et luua õiged tingimused, mis teeksid sellise ülemineku võimalikuks. Käesolev strateegia põhineb real Euroopa tööstuse ümberkujundamise põhiteguril. Mõned neist uuendavad või laiendavad olemasolevaid lähenemisviise innovatsioonile, investeeringutele, standarditele või võrdsete võimaluste loomisele. Teised peegeldavad 4 COM(2020) 66 final. 4 vajadust uute tööviiside järele Euroopas, et tugevdada Euroopa tööstust ülemineku jaoks, olgu siis tegemist oskuste või ringlusega. Põhitegurid peegeldavad tõsiasja, et pole olemas kõikvõimsaid või eraldiseisvaid lahendusi – nad on kõik omavahel seotud ja üksteist tugevdavad. Kuid need peegeldavad ka tõsiasja, et kuigi Euroopa tasandil saab kindluse loomiseks ja pakkumiseks palju ära teha, on mitmed hoovad teiste kätes. Seepärast on partnerlusel põhinev lähenemisviis äärmiselt oluline. 3.1 Kindluse loomine tööstuse jaoks: sügavam ja digitaalsem ühtne turg Meie ainulaadne ühtne turg annab ELi ettevõtjatele hüppelaua üleilmses konkurentsis osalemiseks. Ühtne turg pakub ühist regulatiivset ruumi ja skaalat ning on seeläbi konkurentsivõime mootor ning hõlbustab igas suuruses äriühingute integreerimist Euroopa ja maailma väärtusahelatesse. Selleks et ühtne turg saaks meie tööstust edasi viia, tuleb rakendada õigusakte ja jälgida nende täitmist igal tasandil. Täna vastu võetud ühtse turu rakendamise tegevuskavas5 tehakse konkreetsed ettepanekud ühiste jõupingutuste suurendamiseks selles valdkonnas ja konkreetselt ühtse turu rakendamise rakkerühma loomiseks. Ühtse turu tõkete aruanne6 näitab vajadust kaotada ettevõtete ees seisvad tõkked, millega nad on silmitsi kaupade müümisel ja veelgi teravamalt teenuste osutamisel piiriüleselt. Maksude ühtlustamise tõhustamine, nimelt äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi reaalsuseks muutmine, aitab kõrvaldada ühe peamise takistuse, millega piiriüleselt tegutsevad ettevõtted silmitsi seisavad. Ühtset turgu käsitlevad õigusaktid tuleb samuti läbi vaadata ja neid tuleb ajakohastada, et nad vastaksid digiajastule. See hõlmab tooteohutust käsitlevate ELi normide läbivaatamist, Euroopa andmestrateegia rakendamist ja digitaalteenuste õigusakti vastuvõtmist. Oluline on ka VKE-lt VKE-le lähenemisviis. Uute tehnoloogiateadlike VKEde arv järjest kasvab ja nemad saavad aidata vanematel tööstusfirmadel kohandada oma ärimudelid ja arendada digiajastuks uusi tööviise. Sellisel viisil on juba loodud uusi võimalusi, ja idufirmasid tuleks toetada, kui nad aitavad ehitada platvormimajandust. Kuid uute tööviisidega peaksid kaasnema ka ajakohastatud ja täiustatud kaitsemeetmed, sealhulgas nende jaoks, kes töötavad veebiplatvormidel. Ühtne turg sõltub tugevatest ja hästitoimivatest standardimise ja sertifitseerimise süsteemidest. Need aitavad suurendada turge ja pakkuda õiguskindlust. Uute standardite ja tehniliste normide väljatöötamine ning ELi aktiivsem osalemine rahvusvahelistes standardiorganisatsioonides on oluline tööstuse konkurentsivõime suurendamiseks. EL peab ka tagama, et tema intellektuaalomandi poliitika aitab kaitsta ja tugevdada Euroopa tehnoloogilist suveräänsust ja edendada võrdseid tingimusi. Intellektuaalomand aitab hinnata Euroopa ettevõtete turuväärtust ja konkurentsivõimet. See puudutab nende immateriaalset vara, näiteks kaubamärke, disaini, patente, andmeid, oskusteavet ja algoritme. Tark intellektuaalomandi poliitika on oluline, et aidata kõigil äriühingutel kasvada, luua uusi töökohti ning kaitsta ja arendada seda, mis muudab nad ainulaadseks ja konkurentsivõimeliseks. 5 Teatis ja sellele lisatud aruanne ühtse turu tõkete tuvastamise ja kõrvaldamise kohta (COM(2020) 93 final). 6 Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks (COM(2020) 94 final). 5 Sõltumatu ELi konkurentsipoliitika on Euroopat hästi teeninud, sest on aidanud võrdsustada tingimusi, edendada innovatsiooni ja anda tarbijatele rohkem valikuvõimalusi. Konkurents toob äriühingutes esile parimad küljed ja annab neile võimaluse püsida maailmas konkurentsivõimelisena. Kiiresti muutuvas maailmas ja ajal, mil Euroopa on alustamas olulist kaksiküleminekut, peaksime tagama, et konkurentsinormid vastaksid jätkuvalt tänase maailma nõuetele. Selles valguses ongi komisjonil praegu pooleli ELi konkurentsiraamistiku läbivaatamine. See tähendab, et vaadatakse, kuidas kohaldatakse kehtivaid konkurentsinorme, eelkõige monopolidevastaseid meetmeid, ning kas horisontaalseid ja vertikaalseid kokkuleppeid reguleerivad normid ning turu määratluse teatis täidavad endiselt oma eesmärki. Hinnatakse ka, kuidas parandada juhtumite avastamist ja kiirendada nende uurimist. Komisjon hakkab kasutama sektoriuuringuid uutel ja tärkavatel turgudel, mis kujundavad meie majandust ja ühiskonda. Läbivaatamine hõlmab ka pooleliolevat ühinemiste kontrolli hindamist ja mitmete riigiabi suuniste toimivuskontrolli. Riigiabi eeskirjad tagavad võrdsed tingimused Euroopas, hoides ära vennatapjaliku subsideerimisralli ja toetades samal ajal olulisi avaliku huvi eesmärke. Komisjon tagab, et läbivaadatud riigiabi eeskirjad oleksid 2021. aastal paigas mitmes prioriteetses valdkonnas, sealhulgas keskkonna- ja energiaabi valdkonnas. Kuidas kavandatu ellu viiakse  Täna vastu võetud ühtse turu rakendamise tegevuskava ja ühtse turu tõkete aruanne.  Liikmesriikidest ja komisjonist koosneva ühtse turu nõuete täitmise tagamise rakkerühma loomine.  Täna vastu võetud VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks.  Hinnatakse, vaadatakse läbi ja vajaduse korral kohandatakse ELi konkurentsinorme alates 2021. aastast, sealhulgas pooleliolev ühinemiste kontrolli hindamine ja riigiabi suuniste toimivuskontroll.  Intellektuaalomandi tegevuskava, et hinnata vajadust õigusraamistiku ajakohastamise järele, tagada intellektuaalomandi arukas kasutamine ja paremini võidelda intellektuaalomandi varguse vastu.  Euroopa andmestrateegia järelmeetmed, et luua Euroopa andmemajandus, sealhulgas ühtsete Euroopa andmeruumide loomine konkreetsetes sektorites ja väärtusahelates.  Digitaalteenuste õigusakt, et ajakohastada ja tugevdada ühtse turu digiteenuste õigusraamistikku.  Platvormitöötajate töötingimuste parandamist käsitlev algatus. 3.2 Üleilmsete võrdsete tingimuste kaitsmine Euroopa jõukuse ja konkurentsivõime aluseks on tema majanduse avatus. Kuigi ELi tööstus on maailma väärtusahelatesse tugevalt integreeritud ja tegutseb üleilmselt, ei tohiks EL olla naiivne ohtude suhtes, mis ähvardavad ausat konkurentsi ja kaubandust. EL töötab turgude avatuna hoidmiseks partnerriikide või -piirkondadega kaubanduskokkulepete sõlmimise kaudu või tehes koostööd rahvusvahelistel foorumitel, et leida reegleid, millest oleks kasu kõigile. Peame jätkama koordineeritud Euroopa lähenemisviisi, et tagada vastastikku kasulik kaubandus ja ületada tõkked, mis takistavad meie 6 ettevõtetel tegelikult pääseda muudele turgudele kogu maailmas. Siia alla kuulub ka võitlus agressiivse maksuplaneerimisega, mis loob ebavõrdsed tingimused. EL kavatseb ära kasutada kõik kaubanduse kaitsemehhanismid. 2020. aasta keskpaigaks uurib komisjon välja, kuidas kõige paremini tugevdada subsiidiumidevastaseid mehhanisme ja vahendeid. Seda tehakse välistoetuste õigusakti käsitleva valge raamatu raames, milles uuritakse välistoetustega kaasnevat moonutavat mõju ühtsel turul. Seejärel tehakse 2021. aastal ettepanek õigusakti vastuvõtmiseks. Selline moonutus käib sageli käsikäes sellega, et Euroopa ettevõtetel puudub võrdväärne juurdepääs välismaiste riigi osalusega ettevõtete kodumaistel turgudel. ELi hanketurud on üldjuhul avatud ettevõtetele teistest riikidest, kus ELi äriühinguid diskrimineeritakse või kus nad seisavad silmitsi turgude sulgemisega. Seepärast tegeleb valge raamat ka välismaiste riigi osalusega ettevõtete hanketurgudele juurdepääsu käsitleva küsimusega. Oluline on jõuda kiiresti kokkuleppele ettepanekus rahvusvaheliste hangete instrumendi kohta, et lahendada vastastikkuse puudumise küsimus ja anda ELile läbirääkimistel täiendavat mõjuvõimu. Euroopa tööstus ei peaks seisma silmitsi ebaausa konkurentsiga konkurentidelt maailmas, kes järgivad erinevaid norme või põhimõtteid, näiteks kliimaküsimuses. Uus kaubandusvaldkonna juhtiv järelevalveametnik töötab selle nimel, et parandada meie kaubanduslepingute tingimuste järgimist ja nende täitmise tagamist, ning annab sellest korrapäraselt aru Euroopa Parlamendile. Komisjon teeb ettepaneku muuta Pariisi kokkuleppe järgimine kõigi tulevaste laiaulatuslike kaubanduslepingute oluliseks osaks. Oluline on ka tugevdatud tollikontroll, et tagada imporditud toodete vastavus ELi nõuetele. Kuidas kavandatu ellu viiakse  Valge raamat välistoetusi käsitleva õigusakti kohta 2020. aasta keskpaigaks; uuritakse ka välismaiste ettevõtete juurdepääsu riigihangetele ja ELi rahastusele.  Tööstussubsiidiume käsitlevate üleilmsete reeglite karmistamine Maailma Kaubandusorganisatsioonis.  Rahvusvaheliste hangete instrumendi kiire vastuvõtmine.  Tolliliitu käsitlev tegevuskava 2020. aastal, et tugevdada tollikontrolle, sealhulgas seadusandlik ettepanek ELi ühtse liidese loomiseks, et võimaldada täiselektroonilisi tollivormistusi piiril. 3.3 Tööstuse toetamine kliimaneutraalsuse saavutamiseks Euroopa üleminekul kliimaneutraalsusele tuleb mõnel sektoril teha läbi suuremaid ja murrangulisemaid muutusi kui teistel. Energiamahukate tööstusharudeta Euroopa läbi ei saa ja nendele toetuvad ka mitmed muud sektorid. Seepärast peab energiamahukate tööstusharude moderniseerimine ja CO2 heite vähendamine olema peamine prioriteet. Euroopa rohelises kokkuleppes on seatud eesmärk luua kliimaneutraalsete ja ringluspõhiste toodete, näiteks terase, tsemendi ja kemikaalide uued turud. Selliseks muutuseks on Euroopal vaja innovatiivseid tööstusprotsesse ja puhtamaid tehnoloogiaid, et vähendada kulusid ja parandada turuvalmidust. Näiteks hakkab komisjon toetama puhta terase läbimurdetehnoloogiat, mis viib süsinikuheiteta terasetootmiseni. ELi heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifond 7 aitab juurutada muid suuremahulisi projekte, et toetada keskkonnahoidlikke tooteid kõigis energiamahukates tööstusharudes. Uus kestlikkust edendav kemikaalialane strateegia aitab inimesi ja keskkonda ohtlike kemikaalide eest paremini kaitsta ning soodustab selles sektoris innovatsiooni ohutute ja kestlike alternatiivide väljatöötamiseks. Euroopa peab lahendama ka ehitustoodete kestlikkuse küsimuse ning parandama ehitiste energiatõhusust ja keskkonnatoimet. Kestlikul hoonestatud keskkonnal on Euroopa üleminekul kliimaneutraalsusele oluline koht. Kui üleminek kogub kiirust, peab Euroopa tagama, et kedagi ei jäeta maha. Ettepanekuga uue õiglase ülemineku mehhanismi7 kohta kaasatakse 100 miljardi eurot, et tagada CO2- mahukate piirkondade õiglane üleminek, kui nad jätkavad oma tööstuse ja majanduse ümberkujundamist. Heitkoguste vähendamine kõikjal tööstuses sõltub energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttest ning kindlast ja piisavast vähese CO2 heitega energiaga varustamisest konkurentsivõimeliste hindadega. See eeldab planeerimist ja investeeringuid vähese CO2 heitega energiatootmise tehnoloogiasse, võimekusse ja taristusse. Meil on tarvis strateegilisemat lähenemisviisi taastuvenergiatööstusele, nagu avamereenergia, ja tarneahelat selle toetamiseks. Ka see aitab katta olulist kasvu elektrienergia koguses, mida kaksiküleminek eeldab. Seda peaks toetama pingutustega püüda paremini ühendada Euroopa elektrisüsteeme, et parandada elektrienergia varustuskindlust ja integreerida suuremas mahus taastuvenergiaallikaid. Sellises olukorras on vaja, et kõiki energiakandjaid, sealhulgas elektrit, gaasi ja vedelkütust, kasutataks tõhusamalt, ühendades eri sektorid. See on uue aruka sektorite integreerimise strateegia eesmärk ja selles esitatakse ka komisjoni visioon puhta vesiniku kohta. Kliimaneutraalsusele üleminekut toetab ka üleeuroopaliste energiavõrkude kasutamine. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka säästva ja aruka liikuvuse sektorile. Neil on vastutus ja potentsiaal juhtida kaksiküleminekut, toetada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ja parandada ühenduvust. Nii on see eelkõige auto-, kosmose, raudtee- ja laevaehitustööstuses, kuid ka alternatiivkütuste ning aruka ja ühendatud liikuvuse puhul. Teadusuuringutes ja innovatsioonis esirinnas püsides on olulisel kohal vajaliku taristu ja tugevate stiimulite kiire kasutuselevõtt ja seda ka hangetes, tagamaks, et ELi liikuvussektor säilitab oma üleilmse tehnoloogilise juhtpositsiooni. Sektori kogu väärtusahel peab aitama kujundada uusi rahvusvahelisi standardeid turvalise, säästva, juurdepääsetava, kindla ja vastupidava liikuvuse jaoks. Säästva ja aruka liikuvuse laiaulatuslikus strateegias esitatakse laiaulatuslikud meetmed, mis aitavad sektori võimalused võimalikult hästi ära kasutada. Kui ambitsioonierinevused peaksid maailmas püsima, kavatseb komisjon teha 2021. aastal kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu vähendamiseks ettepaneku süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi kohta, järgides täiel määral Maailma Kaubandusorganisatsiooni reegleid. Seda tuleks toetada olemasolevate kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ärahoidmise vahendite tugevdamisega. 7 COM(2020) 22 final. 8 Kuidas kavandatu ellu viiakse  Aruka sektorite integratsiooni strateegia.  Ühtse Euroopa andmeruumiga kasutatakse ära andmete potentsiaal, et parandada energiasektori innovatsioonivõimekust.  Õiglase ülemineku mehhanismi käivitamine, et pakkuda CO2-mahukatele piirkondadele ja tööstusele tehnilist ja nõustamistuge.  ELi puhta terase strateegia ja kestlikkust edendav kemikaalialane strateegia.  Üleeuroopalisi energiavõrke käsitleva määruse läbivaatamine.  ELi avamere taastuvenergia strateegia.  Säästva ja aruka liikuvuse laiaulatuslik strateegia.  Renoveerimislaine algatus ja hoonestatud keskkonna strateegia.  Süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanism, et vähendada kasvuhoonegaaside heite ülekandumist, järgides täiel määral Maailma Kaubandusorganisatsiooni reegleid. 3.4 Ringmajanduse edendamine Kooskõlas Euroopa uue majanduskasvu strateegiaga, mille järgi tuleb planeedile anda tagasi rohkem, kui temalt võtta, peab Euroopa tööstus mängima ökoloogilises üleminekus juhtivat rolli. See tähendab CO2 ja materjalijalajälje vähendamist ning ringmajanduse juurutamist kogu majanduses. Selleks peame loobuma vanast mudelist, mis seisneb maavarade ammutamises, et toota tooteid, mille me pärast kasutamist ära viskame. Me peame põhjalikult muutma toodete väljatöötamise, valmistamise, kasutamise ja neist vabanemise viise, stimuleerides meie tööstust. Sellise ringluspõhisema lähenemisviisiga tagatakse puhtam ja konkurentsivõimelisem tööstus, vähendades keskkonnamõju, leevendades konkurentsi nappide ressursside pärast ja vähendades tootmiskulusid. Majanduslikud kaalutlused on sama tugevad kui keskkonnaalane ja moraalne kohustus. Ringmajanduse põhimõtete kohaldamine kõigis sektorites ja tööstusharudes võib luua 2030. aastaks kogu ELis 700 000 uut töökohta, paljud neist VKEdes. ELil on selles valdkonnas juba hea positsioon ja ta peaks nüüd keskenduma oma esmategutseja eeliste kindlustamisele. Uues ringmajanduse tegevuskavas8 esitatakse rida meetmeid, et ELi tööstus saaks neid võimalusi ära kasutada. Selle keskmes on uus kestliku tootepoliitika raamistik, millega kehtestatakse kestlikkuse põhimõtted kõigi toodete jaoks ja aidatakse muuta Euroopa tööstus konkurentsivõimelisemaks. Esikohale seatakse suure mõjuga tooterühmad ning meetmed hõlmavad algatust ühtse laadija kohta, elektroonikaseadmete ringkasutuse algatust, patareide ja akude säästvuse nõudeid ja uusi meetmeid tekstiilisektoris. Tegevuskava sisaldab ka meetmeid, mis võimaldavad tarbijatel ringmajanduses aktiivsemalt osaleda. Tarbijad peaksid saama usaldusväärset ja asjakohast teavet, et valida korduvkasutatavaid, vastupidavaid ja parandatavaid tooteid. Komisjon teeb ettepanekuid selle kohta, kuidas parandada tarbijate õigusi ja kaitset, sealhulgas töötades selle nimel, et kehtestada tarbijate jaoks õigus toote parandamisele. 8 COM(2020) 98 final. 9 Avalik-õiguslikud asutused, sealhulgas ELi institutsioonid, peaksid olema eeskujuks, valides keskkonnasõbralikke kaupu, teenuseid ja töid. Keskkonnahoidliku riigihanke kaudu võivad nad aidata juhtida üleminekut säästvale tarbimisele ja tootmisele. Komisjon teeb ettepaneku võtta vastu täiendavad õigusaktid ja suunised keskkonnahoidlike riigihangete kohta. Kuidas kavandatu ellu viiakse  Ringmajanduse tegevuskava, mis võetakse vastu samaaegselt käesoleva strateegiaga, sealhulgas uus kestliku tootepoliitika raamistik.  Uus õigusraamistik säästvate patareide ja akude kohta.  ELi tekstiilistrateegia.  Elektroonikaseadmete ringkasutuse algatus.  Suurendatakse tarbijate võimalusi ringmajanduses aktiivselt osaleda, kasutades selleks paremat teavet toodete kohta ja paremaid tarbijaõigusi. 3.5 Tööstusinnovatsioonialti mõtteviisi propageerimine Euroopa ettevõtete osakaal teadus- ja arendustegevuse kulutustes on viimase viie aasta jooksul vähenenud, samas kui USA ja Hiina ettevõtete osakaal on suurenenud. Peamine viis selle suundumuse muutmiseks on hoogustada investeerimist innovatsiooni, omades samal ajal selget arusaamist sellest, millele me soovime keskenduda, ja selget viisi toodete või teenuste turustamiseks, et neid saaks müüa nii palju, et investeering end ära tasuks. Selle raames tuleks edendada ja toetada VKEsid, et nad saaksid teha uuendusi ja tuua turule ideid. Üleilmne võidujooks kaksikülemineku valdkonnas põhineb üha enam eesliiniteadusel ja süvatehnoloogia valdamisel. Tööstuse järgmine ajastu on see, kus füüsiline, digitaalne ja bioloogiline maailm kokku sulavad. Kui Euroopa tahab kaksiküleminekut juhtida, peab tööstusstrateegia kesksel kohal olema tööstusinnovatsiooni strateegia. See tähendab ka seda, et suurendades investeeringuid murrangulistesse ja läbimurdelistesse teadusuuringutesse ja innovatsiooni, peame leppima sellega, et mitte kõiki meie ettevõtmisi ei saada edu. Ebaõnnestumine aitab meil õppida, kohaneda ja vajaduse korral muuta oma tegutsemisviisi, et saaksime edasi liikuda. Me peame loobuma riskikartlikust mõtteviisist ja olema ebaõnnestumise suhtes tolerantsed. See peab kajastuma kõigis poliitikavaldkondades ja innovatsioon tuleks lõimida meie poliitikakujundamise protsessi. Parema õigusloome ja strateegilise prognoosimise kaudu tagame innovatsiooni soodustava poliitika. Tööstussektoreid tuleks kutsuda üles ja motiveerida koostama tegevuskava kliimaneutraalsuse või digitaalse juhtpositsiooni saavutamiseks. Sellele peaksid kaasa aitama kvaliteetsed teadusuuringud ja oskused ning ELi toetus. Alates Euroopa rohelise kokkuleppe käivitamisest on mitu sektorit seda lähenemisviisi juba kasutanud. Arvestades, et seda strateegiat iseloomustab ühine kavandamine ja ettevõtlusvaim, tuleks seda toetada avaliku ja erasektori partnerluse kaudu, et aidata tööstusel arendada oma eesmärkide saavutamiseks vajalikke tehnoloogiaid, nagu on edukalt tehtud tööstusliitudes. Euroopa Innovatsiooninõukogu, mis käivitub täielikult 2021. aastal, töötab ka selle nimel, et Euroopa tugeva teadusbaasi potentsiaali maksimaalselt ära kasutataks. Sellega määratakse kindlaks järgmise põlvkonna tehnoloogiad, kiirendatakse nende kaubanduslikku rakendamist ja aidatakse neil toetada idufirmade kiiret kasvu. 10 Samuti peab oma osa täitma ühtne turg, ergutades innovatsiooni, et kasutada maksimaalselt ära mastaabi-, kiirus- ja mitmekülgsussäästu. Soodustada tuleks kohapõhist innovatsiooni ja eksperimenteerimist. See võimaldaks piirkondadel koos VKEde ja tarbijatega välja töötada ja katsetada uusi lahendusi, kasutades ära nende kohalikke iseärasusi, tugevaid külgi ja eripära. Uusi tehnoloogiaid ja lahendusi saaks katsetada koos poliitikakujundajate ja reguleerivate asutustega, et võimaldada uuenduslikke ärimudeleid. Pärast katsetamist ja täiustamist saab neid lahendusi laiendada Euroopa ja üleilmsetele turgudele, tagades, et EL püsiks esirinnas. Digitaalse innovatsiooni keskused, mis toimivad ühtse kontaktpunktina, kus ettevõtted saavad juurdepääsu tehnoloogia katsetamisele, on heaks platvormiks. Kuidas kavandatu ellu viiakse  Teatis teadusuuringute ja innovatsiooni tuleviku ning Euroopa teadusruumi kohta, et visandada uus lähenemisviis innovatsioonile ja tagada ELi eelarve maksimaalne mõju.  Programmi „Euroopa horisont“ raames käivitatakse avaliku ja erasektori partnerlus. 3.6 Õpe ja ümberõpe Konkurentsivõimeline tööstus sõltub kvalifitseeritud tööjõu värbamisest ja hoidmisest. Kuna üleminek kestlikule ja digitaalsele majandusele kiireneb, peab Euroopa tagama, et haridus ja koolitus peavad sammu. Elukestva õppe muutmine kõigi jaoks reaalsuseks muutub järjest olulisemaks: ainuüksi järgmise viie aasta jooksul peab 120 miljonit eurooplast oma oskusi täiendama või ümber õppima. See kajastab seda, kui olulised on oskused kaksikülemineku jaoks, ja võimalusi, mida need võivad inimestele luua. Üleminek vähese CO2 heitega majandusele peaks 2030. aastaks looma üle ühe miljoni töökoha, samas kui Euroopas on juba praegu miljon vaba töökohta digitaaltehnoloogia ekspertidele. Samal ajal teatab 70 % ettevõtetest, et nad viivitavad investeeringutega, sest ei suuda leida õigete oskustega inimesi. Tööstussektori töötajate jaoks tähendab digiteerimine, automatiseerimine ja tehisintellekti edasiarendamine seda, et nad peavad oma oskusi enneolematul määral kohandama. Ümberõpe ja koolitus peavad olema meie sotsiaalse turumajanduse oluline osa. Samuti peavad meie kõrghariduse ning kutsehariduse ja -koolituse süsteemid tooma tööturule rohkem teadlasi, insenere ja tehnikuid. Oskuste ja andekate inimeste edukam kaasamine välismaalt aitab samuti rahuldada ELi tööturu vajadusi. Ülemaailmses konkurentsis andekate inimeste ligimeelitamiseks peab Euroopa suurendama investeeringuid oskustesse ja elukestev õpe peaks saama reaalsuseks. See nõuab tööstuse, liikmesriikide, sotsiaalpartnerite ja muude sidusrühmade ühistegevust uue oskuste pakti kaudu, et aidata kaasa täiend- ja ümberõppele ning kaasata avaliku ja erasektori investeeringud tööjõusse. Paktis keskendutakse sektoritele, millel on Euroopa jaoks suur kasvupotentsiaal, või sektoritele, kus toimuvad kõige suuremad muutused. Neid jõupingutusi toetab ka Euroopa haridusruum. 11 Samuti on oluline saavutada parem tasakaal tööstussektoris töötavate naiste ja meeste vahel. See hõlmab naiste julgustamist õppima loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna erialasid, kaaluma karjääri tehnoloogia valdkonnas ja investeerima digioskustesse, parandades seega soolist tasakaalu ettevõtete loomisel ja juhtimisel. Kuidas kavandatu ellu viiakse  Euroopa oskuste tegevuskava ajakohastamine 2030. aastal, sealhulgas soovitus kutsehariduse ja -õppe kohta.  Euroopa oskuste pakti käivitamine.  Teatis Euroopa haridusruumi strateegilise raamistiku kohta.  Digiõppe tegevuskava.  2020. aasta märtsis vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse strateegia rakendamine. 3.7 Üleminekusse investeerimine ja selle rahastamine Paljud tulevased ELi programmid, nagu „Euroopa horisont“, digitaalse Euroopa programm, ühtse turu programm, innovatsioonifond, InvestEU, Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Kaitsefond ja ELi kosmoseprogramm ning kõik Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid aitavad edendada ELi tööstuse konkurentsivõimet. Järgmise pikaajalise eelarve kiire kokkuleppimine on tööstuse tuleviku jaoks väga oluline. Ajal, mil riigi rahandus on surve all, on meil vaja uusi viise erainvesteeringute kaasamiseks. See hõlmab ELi rahastuse võimendamist ja kombineerimist liikmesriikide ja muude institutsiooniliste partneritega ning erainvestorite kaasamist. InvestEU ja Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava aitavad vajaduse korral kaasata erainvesteeringuid. Oluline roll on Euroopa Investeerimispangal ning riiklikel tugipankadel ja -asutustel. Erainvesteeringute ja avaliku sektori rahastuse kaasamine on eriti oluline turutõrgete korral, eelkõige uuenduslike tehnoloogiate ulatuslikuks kasutuselevõtuks. Üheks selles valdkonnas edukaks osutunud vahendiks on üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid. Liikmesriigid saavad kasutada üleeuroopalist huvi pakkuvaid tähtsaid projekte rahaliste vahendite koondamiseks, kiireks tegutsemiseks ja õigete tegutsejate ühendamiseks peamistes väärtusahelates. Nende projektidega edendatakse investeeringuid ja need võimaldavad liikmesriikidel turutõrgete korral rahastada ulatuslikke piiriüleseid innovatsiooniprojekte. Tuginedes hiljutiste üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektidega saadud kogemustele, uurib komisjon võimalusi riiklike ja ELi vahendite kombineerimiseks, et võimendada investeeringuid kogu väärtusahelas, järgides täielikult asjakohaseid finants- ja konkurentsinorme. Et sellest vahendist võimalikult palju kasu saada, kehtestab komisjon 2021. aastal üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide jaoks läbivaadatud riigiabieeskirjad. Läbivaatamise eesmärk on selgitada tingimusi, mille alusel saab liikmesriikide juhitavaid projekte prioriteetsetes valdkondades rakendada õigeaegselt ja konkurentsi soodustaval viisil. Samuti peaks see aitama VKEdel täiel määral osaleda tulevastes üleeuroopalist huvi pakkuvates tähtsates projektides. 12 Samuti on vaja stimuleerida investeeringuid jätkusuutliku konkurentsivõime saavutamiseks kogu finantssüsteemis. Hiljutine kokkulepe ELi taksonoomias ja kliimaseadusega9 tagatud kindlus on olulised sammud õiges suunas. Neile edusammudele tuginedes kehtestatakse uuendatud kestliku rahastamise strateegiaga selged reeglid, et anda investoritele suuniseid kestlike investeeringute tegemiseks. Osana jätkuvast tööst majandus- ja rahaliidu süvendamiseks hõlmab komisjoni uus kapitaliturgude liidu tegevuskava ELi-siseste investeeringute kaitse tugevdamise algatust ja jõupingutusi, et pakkuda Euroopa ettevõtjatele, eelkõige VKEdele, mitmekesisemaid rahastamisallikaid. Digitaalse rahanduse strateegia aitab hõlbustada innovatsiooni finantsteenuste valdkonnas, et aidata laiendada uusi teenuseid ja ärimudeleid ning tegeleda uute riskidega. Kuidas kavandatu ellu viiakse  Tehakse koostööd parlamendi ja nõukoguga, et tagada järgmise pikaajalise eelarve kiire vastuvõtmine ja täitmine.  Kaalutakse võimalusi liikmesriikide ja tööstuse koordineeritud investeeringuteks uute üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide vormis ning patareisid ja mikroelektroonikat käsitlevate esimeste üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide võimalikke järelmeetmeid.  Vaadatakse läbi üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide, sealhulgas energiasüsteemi ümberkujundamise projektide riigiabieeskirjad.  Uuendatud kestliku rahastamise strateegia.  Uus digitaalse rahanduse strateegia.  Kapitaliturgude liidu tegevuskava 2020. aastal, sealhulgas meetmed, millega toetatakse integreeritud kapitaliturge, ning täiendavad rahastamisvõimalused kodanikele ja ettevõtjatele. 4. Euroopa tööstusliku ja strateegilise autonoomia tugevdamine Euroopa strateegiline autonoomia tähendab teistest sõltuvuse vähendamist selle puhul, mida me kõige rohkem vajame: kriitilise tähtsusega materjalid ja tehnoloogiad, toit, taristu, julgeolek ja muud strateegilised valdkonnad. Samuti annavad need Euroopa tööstusele võimaluse arendada oma turge, tooteid ja teenuseid, mis suurendavad konkurentsivõimet. Euroopa on edukas siis, kui meil on avatud investeerimiskeskkond, mis võimaldab teistel investeerida Euroopa konkurentsivõimesse. Kuid lisaks tuleb olla strateegilisem välisinvesteeringutega seotud riskide käsitlemisel. Välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik10, mida hakatakse täielikult kohaldama 2020. aasta oktoobris, kaitseb Euroopa huve julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel. Komisjon esitab veel ettepanekuid selle vahendi edasiseks tugevdamiseks. Euroopa digiüleminek, julgeolek ja tulevane tehnoloogiline suveräänsus sõltuvad meie strateegilistest digitaristutest. Lisaks komisjoni hiljutisele tööle 5G ja küberturvalisuse valdkonnas töötab EL välja elutähtsa kvantkommunikatsiooni taristu, mille eesmärk on võtta 9 COM(2020) 80 final. 10 Määrus (EL) 2019/452. 13 järgmise 10 aasta jooksul kasutusele sertifitseeritud turvaline otspunktidevaheline taristu, mis põhineb kvantvõtmekehtestusel, et kaitsta ELi ja selle liikmesriikide peamisi digivarasid. EL toetab ka Euroopa tööstuse tuleviku jaoks strateegiliselt oluliste progressi võimaldavate tehnoloogiate arendamist. Nende hulka kuuluvad robootika, mikroelektroonika, kõrgjõudlusega andmetöötlus ja andmepilvede taristu, plokiahel, kvanttehnoloogiad, fotoonika, tööstuslik biotehnoloogia, biomeditsiin, nanotehnoloogiad, ravimid, kõrgtehnoloogilised materjalid ja kõrgtehnoloogiad. Euroopa kaitse- ja kosmosesektor on Euroopa tuleviku jaoks väga olulised. Kaitsetööstuse killustatus seab aga kahtluse alla Euroopa suutlikkuse arendada järgmise põlvkonna elutähtsat kaitsevõimet. See vähendaks ELi strateegilist suveräänsust ja tema võimet tegutseda julgeoleku tagajana. Euroopa Kaitsefond aitab luua kaitsevaldkonna integreeritud tööstusbaasi kogu ELis. Fond investeerib kõikidesse Euroopa kaitsevaldkonna tööstuslikesse väärtusahelatesse, hõlbustab piiriülest koostööd ning toetab avatud ja dünaamilisi tarneahelaid, mis hõlmavad VKEsid ja uusi turuletulijaid. Samuti toetab see murrangulisi tehnoloogiaid, võimaldades ettevõtetel võtta rohkem riske. Sidusus teiste kaitsealgatustega on väga oluline. Kosmosetehnoloogia, -andmed ja -teenused võivad tugevdada Euroopa tööstusbaasi, toetades uuenduslike toodete ja teenuste arendamist, sealhulgas tipptasemel innovatiivsete tehnoloogiate esilekerkimist. Kaitse- ja kosmosetööstus seisavad muutuvas geopoliitilises kontekstis silmitsi enneolematu ülemaailmse konkurentsiga ning uute võimalustega, mis tulenevad kiiresti areneva tehnoloogia ja uute turuosaliste esilekerkimisest. Et saavutada ELi programmides koostoime tsiviil-, kosmose- ja kaitsetööstuse vahel, kasutab EL tõhusamalt ressursse ja tehnoloogiaid ning loob mastaabisäästu. Koos Euroopa tööstuse üleminekuga kliimaneutraalsusele võib sõltumine olemasolevatest fossiilkütustest asenduda sõltuvusega energiatootmisvälistest toorainetest, millest paljud on pärit välismaalt ja mille pärast ülemaailmne konkurents muutub üha tihedamaks. Ringlussevõtu ja teisese toorme kasutamise edendamine aitab seda sõltuvust vähendada. Nõudlus tooraine järele peaks aastaks 2050 kahekordistuma ja seetõttu on Euroopa varustuskindluse suurendamiseks hädavajalik varustust mitmekesistada. Esmatähtsad toorained on olulised ka selliste turgude jaoks nagu elektromobiilsus, akud, taastuvenergia, ravimid, lennundus ja kosmos ning kaitse ja digirakendused. Meditsiinitoodete ja ravimite kättesaadavus on ühtmoodi oluline Euroopa turvalisuse ja sõltumatuse jaoks ka tänapäeva maailmas. Esitatakse uus ELi ravimistrateegia, milles keskendutakse ravimite kättesaadavusele, taskukohasusele, jätkusuutlikkusele ja varustuskindlusele. Selle olulisust on tõestanud koroonaviiruse (COVID-19) puhanguga seotud hiljutised sündmused. Kuidas kavandatu ellu viiakse  5G käsitleva teatise11 ja 5G-võrkude küberturvalisust käsitleva soovituse12 järelmeetmed. 11 COM(2020) 50 final. 14  Tegevuskava tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahelise koostoime kohta, sealhulgas programmide, tehnoloogiate, innovatsiooni ja idufirmade tasandil.  Uus ELi ravimistrateegia esitatakse aastal 2020, sealhulgas meetmed, mille eesmärk on tagada varustamine ravimitega ja pakkuda patsientidele innovatsiooni.  Kriitilise tähtsusega tooraineid käsitlev tegevuskava, sealhulgas jõupingutused rahvusvahelise partnerluse laiendamiseks toorainetele juurdepääsu valdkonnas. 5. Sildade ehitamine: partnerlusel põhinev lähenemisviis juhtimisele Euroopa tööstus peab kasutama oma eripära ja tugevaid külgi: integreeritus erinevate väärtusahelate kaudu ja piiriüleselt, mitmekesisus, traditsioonid ja inimesed. Nüüd, kui kaksiküleminek hoogustub ja üleilmne konkurents muutub tihedamaks, peab muutuma ka Euroopa tööstus. Seejuures on seosed eri toodete ja teenuste vahel kõigis valdkondades tihenenud. Lisaks konkreetsetele tehnoloogiatele keskendumisele peab Euroopa hoolikalt uurima ka tööstusökosüsteemide ees seisvaid võimalusi ja probleeme. Need ökosüsteemid hõlmavad kõiki väärtusahelas osalejaid: kõige väiksematest idufirmadest kõige suuremate ettevõteteni, akadeemilistest ringkondadest teadusasutusteni, teenuseosutajatest tarnijateni. Neil kõigil on oma eripärad. Tuginedes kõrgetasemelise tööstuspoliitika ümarlaua „Tööstus 2030“, üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide strateegilise foorumi ja muude organite tööle, analüüsib komisjon süstemaatiliselt erinevaid ökosüsteeme ning hindab tööstuse erinevaid riske ja vajadusi seoses kaksiküleminekuga konkurentsitihedamas maailmas. Komisjon käsitleb selliseid küsimusi nagu oskused teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, VKEde ja suurettevõtete roll ning igasugune väline surve või sõltuvus. Seda analüüsi tehes teeb komisjon tihedat koostööd kaasava ja avatud tööstusfoorumiga, mis koosneb tööstuse, sealhulgas VKEde, suurettevõtete, sotsiaalpartnerite, teadlaste ning liikmesriikide ja ELi institutsioonide esindajatest. Vajaduse korral kutsutakse konkreetsete sektorite eksperte oma teadmisi jagama. See töö võib näidata, et mõned ökosüsteemid vajavad oma eripära või vajaduste tõttu sihtotstarbelist toetust. See toetus võib endast kujutada regulatiivmeedet, mis vabastaks rahalisi vahendeid või kasutaks maksimaalselt ära kaubanduse kaitsevahendeid. Sellisel juhul oleks tegemist sihtotstarbelise töövahendiga. Edusamme jälgitakse jooksvalt koostöös Euroopa Parlamendi ja nõukoguga. Kui seda peetakse vajalikuks, võib asjakohaseks vahendiks olla tööstusliitude lähenemisviis. See on juba tõestanud oma kasulikkust patareide, plastide ja mikroelektroonika valdkonnas. Euroopa akuliit on suutnud viia ELi selles olulises tehnoloogiaga seotud tööstussektoris juhtpositsioonile. Tööstusliidud võivad juhtida tööd ja aidata rahastada suuremahulisi projekte, millel on positiivne ülekanduv mõju kogu Euroopas, kasutades VKEde, suurettevõtete, teadlaste ja piirkondade teadmisi, et aidata kõrvaldada innovatsioonitõkkeid ja parandada poliitika sidusust. Puhas vesinik on hea näide sellest, kus sellisel lähenemisel võib olla tõeline lisaväärtus. See oma olemuselt murranguline tehnoloogia nõuab tihedamat koordineerimist kogu 12 C(2019) 2335 final. 15 väärtusahelas. Seda silmas pidades teeb komisjon peagi ettepaneku luua uus Euroopa puhta vesiniku liit, mis viib investorid kokku valitsus-, institutsiooniliste ja tööstuspartneritega. Liit tugineb olemasolevale tööle, et teha kindlaks tehnoloogiavajadused, investeerimisvõimalused ning regulatiivsed tõkked ja soodustavad tegurid. Tulevased liidud peaksid hõlmama vähese süsinikuheitega tööstust, tööstuslikku pilvandmetöötlust ja vastavaid platvorme ning tooraineid. Kuidas kavandatu ellu viiakse  Tööstusliitude edukale mudelile tuginedes luuakse uus Euroopa puhta vesiniku liit. Järgnema peaksid vähese süsinikuheitega tööstuse liit, tööstusliku pilvandmetöötluse ja vastavate platvormide liit ning tooraineliidud, niipea kui nad on selleks valmis.  Komisjon võtab ette tööstuse vajaduste põhjaliku läbivaatamise ja analüüsi ning teeb kindlaks ökosüsteemid, mis vajavad kohandatud lähenemisviisi.  Selle töö toetamiseks luuakse 2020. aasta septembriks kaasav ja avatud tööstusfoorum. 6. Kokkuvõte Käesoleva strateegiaga pannakse alus tööstuspoliitikale, mis toetab kaksiküleminekut, muudab ELi tööstuse ülemaailmselt konkurentsivõimelisemaks ja suurendab Euroopa strateegilist autonoomiat. Arvestades eelseisvate muutuste olulist sotsiaalset mõju, on väga oluline pidada dialoogi sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga. Komisjoni iga-aastased tööstuspäevad on endiselt oluline sündmus, mis toob kokku kõik osalejad. Komisjon teeb ettepaneku, et nõukogu eesistujariigid ja huvitatud liikmesriigid korraldaksid tööstuspäevi ka oma riigis. Komisjon püüab suurendada poliitilist isevastutust strateegia eest ning teeb ettepaneku lisada olukorrast ülevaate andmine alalise päevakorrapunktina konkurentsivõime nõukogu ja Euroopa Parlamendi päevakorda. Strateegia rakendamist jälgitakse korrapäraselt ja peamisi tulemusnäitajaid analüüsitakse. Ainult ELi, selle liikmesriikide ja piirkondade, tööstuse, VKEde ja kõigi teiste sidusrühmade ühine pühendumine uuendatud partnerlusele võimaldab Euroopal tööstuse ümberkujundamist maksimaalselt ära kasutada. Euroopa Ülemkogu 2020. aasta märtsi kohtumisel avaneb võimalus toetada kõnealust uuendatud partnerlust ühise visiooni ja eesmärkide alusel. 16 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: 12.1.1/20-0871 - Tööstuse- ja siseturu pakett Arvamuse andmine eelnõude kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile vastavalt Riigikantselei 31.03.2020 resolutsioonile. Osapooled: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Tähtaeg: 22.04.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/633119e3-ee42-4eab-8858-9977ae5284fb Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/633119e3-ee42-4eab-8858-9977ae5284fb?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel