Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/20-00712
Resolutsiooni teema: Tööstuse ja siseturu pakett
Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152' lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse
reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu
järgnevate algatuste kohta:
1) KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE,
NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTISAALKOMITEELE NING REGIOONIDE
KOMITEELE Euroopa uus tööstusstrateegia
2) KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA
MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Pikaajaline
tegevuskava ühtse turu normide paremaks
3) KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA
MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE VKEde
strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks
4) KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA
MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Ühtse turu
tõkete tuvastamine ja kõrvaldamine
Tähtaeg: 15.05.2020
Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium,
Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium,
Sotsiaalministeerium, Välisministeerium
Ülesanne: Palun esitada oma sisend Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile
seisukohtade kujundamiseks antud eelnõude kohta.
Tähtaeg: 22.04.2020
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 21.05.2020 istungil ja Vabariigi Valitsuse
reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (13.05.2020) EL koordinatsioonikogus.
Esialgsed materjalid EL
koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 11.05.2020.
Kinnitaja: Katrin Juhandi, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja
Kinnitamise kuupäev: 01.04.2020
Resolutsiooni koostaja: Ann Saks
[email protected], 693 5201
EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 10.3.2020
COM(2020) 103 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA
MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks
ET ET
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA
MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks
1. Sissejuhatus
Euroopa 25 miljonit väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat (VKEd) moodustavad
Euroopa majanduse alustala. Nad annavad tööd ligikaudu 100 miljonile inimesele, nende
arvel on enam kui pool Euroopa SKPst ja nende tegevus annab olulist lisaväärtust igas
majandussektoris. VKEd pakuvad uuenduslikke lahendusi ülesannetele, mis on seotud
kliimamuutuste, ressursitõhususe ja sotsiaalse ühtekuuluvusega, ning aitavad levitada neid
lahendusi kõigis Euroopa piirkondades. Seepärast mängivad VKEd keskset rolli ELi
kaksiküleminekul nii kestlikule kui ka digitaalsele majandusele. Nad on Euroopa
konkurentsivõime ja jõukuse ning majandusliku ja tehnoloogilise sõltumatuse pant ning
aitavad tugevdada Euroopa vastupanuvõimet välistele vapustustele. Seega on VKEdel oluline
osa ELi tööstusstrateegia eesmärkide saavutamises.
VKEd on Euroopa majandusliku ja sotsiaalse struktuuriga tugevasti põimunud. Nad
annavad tööd kahele kolmest töötajast, pakuvad koolitusvõimalusi eri piirkondades ja
sektorites, muu hulgas väheste oskustega isikutele, ning toetavad ühiskonna heaolu ka
äärepoolsetes ja maapiirkondades. Iga Euroopa kodanik tunneb kedagi, kes on ise ettevõtja
või töötab mõne ettevõtja juures. Euroopa VKEde probleemid, millega nad seisavad iga päev
silmitsi normide järgimisel, teabe hankimisel, turule pääsemisel ja rahastamisvõimaluste
otsimisel, on seega kogu Euroopa probleemid.
VKEd erinevad suuresti oma ärimudelite, suuruse, vanuse ja ettevõtja profiili poolest ning
toetuvad ka erinevale nais- ja meessoost talentide pagasile. Nende hulgas on nii vabade
elukutsete esindajaid ja mikroettevõtjaid teenustesektoris kui ka keskmise suurusega
tööstusettevõtteid, nii traditsioonilisi käsitööndusettevõtteid kui ka kõrgtehnoloogilisi
idufirmasid. Käesolevas strateegias võetakse arvesse VKEde konkreetseid vajadusi, et aidata
neil mitte ainult kasvada ja laieneda, vaid toetada ka nende suutlikkust konkurentsis püsida,
toime tulla ja kestlik olla. Seetõttu esitatakse strateegias auahne, terviklik ja valdkonnaülene
käsitus, mis põhineb iga liiki VKEsid toetavatel horisontaalsetel meetmetel ja nende
konkreetsetele vajadustele suunatud meetmetel.
Strateegia meetmed toetuvad järgmisele kolmele sambale:
suurendada suutlikkust, et toetada üleminekut kestlikule ja digitaalsele
majandusele;
vähendada regulatiivset koormust ja parandada turulepääsu ning
lihtsustada juurdepääsu rahastamisele.
Eesmärk on vallandada iga liiki Euroopa VKEde potentsiaal juhtida kaksiküleminekut
kestlikule ja digitaalsele majandusele. Kavas on märkimisväärselt suurendada kestlike
ettevõtlustavadega VKEde ja digitehnoloogiat kasutavate VKEde arvu. Lõpuks püütakse
1
jõuda selleni, et Euroopast saaks kõige atraktiivsem koht, kus väikeettevõtet asutada ja
arendada ning selle tegevust ühtsel turul laiendada.
Tulemuste saavutamiseks peavad strateegiat edasi kandma nii ELi tasandi meetmed kui ka
liikmesriikide tugev pühendumus. Väga tähtis on VKEde kogukonna ja ettevõtjate endi
aktiivne osalus. Seepärast rajaneb strateegia ELi ja liikmesriikide, sealhulgas piirkondlike ja
kohalike ametiasutuste tugeval rakendamispartnerlusel. Ettevõtjad peaksid kasutama ELi
investeerimisprogrammide pakutavaid võimalusi, et oma tegevust rohkem digitaliseerida ja
kestlikumaks muuta, aga ka selleks, et ühtsel turul ja sellest väljaspool kasvada.
Strateegia lähtub väga tugevatest alustest, mis on loodud ELi VKEde poliitika kehtiva
raamistiku ja kehtivate tugiprogrammidega, eelkõige 2008. aasta väikeettevõtlusalgatusega
„Small Business Act“, 2016. aasta idu- ja kasvufirmade algatusega, ettevõtete
konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmiga (COSME)
ning programmist „Horisont 2020“ ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest
rahastatud VKEde toetusmeetmetega1. See aitab muu hulgas rakendada Euroopa rohelist
kokkulepet, ringmajanduse tegevuskava, Euroopa andmestrateegiat ja Euroopa
sotsiaalõiguste sammast.
Strateegia moodustab osa tööstuspaketist, mis sisaldab teatist ja sellele lisatud aruannet ühtse
turu tõkete tuvastamise ja kõrvaldamise kohta („ühtse turu tõkete teatis“),2 pikaajalist
tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks („ühtse turu
normide rakendamise tegevuskava“)3 ning Euroopa uut tööstusstrateegiat
(„tööstusstrateegia“)4. See põhineb paljudel ühtse turu tõkete teatise järeldustel selle kohta,
milliste raskustega puutuvad kokku piiriüleselt tegutseda soovivad VKEd. Selleks et
hõlbustada VKEde kasvu ühtsel turul, on esmajoones vaja ELi õigusaktid nõuetekohaselt üle
võtta, neid kohaldada ja nende täitmine tagada. Ühtse turu normide rakendamise
tegevuskavas on nende küsimuste lahendamiseks ette nähtud mitmesugused algatused.
Tööstusstrateegias rõhutatakse VKEde rolli konkurentsivõimelise ja uuendusliku Euroopa
tööstuse arendamisel.
2. Suutlikkuse suurendamine ning kestlikule ja digitaalsele majandusele üle
minemise toetamine
Konkurentsivõimeline kestlikkus on Euroopa tuleviku juhtpõhimõte. Kliimaneutraalse,
ressursitõhusa ja paindliku digimajanduse kujundamiseks tuleb täielikult ära kasutada
VKEde potentsiaal. Majanduslikult, keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt kestlikuma Euroopa
ülesehitamine peab käima käsikäes üleminekuga digitehnoloogiale. Selle eelduseks on
vajaduspõhised meetmed, mille abil arendada majanduses välja jõudsalt edenev VKEde
tasand ja pakkuda kasvuvõimalusi neile VKEdele, kes soovivad laieneda. Selleks et luua
VKEdele sobiv ettevõtlus- ja innovatsioonitaristu, on tarvis investeeringuid kogu ELis.
VKEd viivad kestlikku üleminekut edasi
1
Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) on toetatud üle 900 000 ja Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) üle 500 000
VKEd Euroopas.
2
COM(2020) 93 final, 10.3.2020.
3
COM(2020) 94 final, 10.3.2020.
4
COM(2020) 102 final, 10.3.2020.
2
Paljud VKEd on hästi varustatud, paindlikud, kõrgtehnoloogilised ja uuenduslikud ning on
pühendunud kestlikkust ja ringmajandust edendavatele väärtustele. Peaaegu veerand5
Euroopa VKEdest juba osaleb sellises üleminekus keskkonnahoidlike toodete või teenuste
pakkumise kaudu ja hulk VKEsid (sealhulgas sotsiaalsed ettevõtted) juba teeb palju oma
asukoha kogukondade jaoks. Paraku esineb seejuures ka suuri probleeme. Mõnel VKE-l on
kestlikumate ärimudelite poole liikumisel raskusi. Kolmandik VKEdest on teatanud, et kui
nad püüavad oma äritegevust ressursitõhusamaks muuta, peavad nad rinda pistma keeruliste
haldus- ja õigusmenetlustega. Ent teadlikkus kliimamuutustega seotud riskidest ja muust
keskkonnasurvest suureneb ning tarbijate eelistused muutuvad. Seepärast on kestlikumate
äritavade ja käitumismallide juurutamine VKEde konkurentsivõime püsimise ja kasvu
jätkumise seisukohast väga tähtis. VKEsid tuleb selles üleminekuprotsessis toetada ning neile
tuleb anda vahendid keskkonnariskide mõistmiseks ja nende leevendamiseks sellistes
konkreetsetes sektorites nagu ehitus, plastid, elektroonika ja põllumajanduslik toidutööstus.
Enam kui 600 Euroopa ettevõtlusvõrgustiku liiget pakub VKEdele teenuseid, mis on
kohandatud nende vajadustele. Paljud võrgustiku liikmed juba aitavad VKEdel kestlikumaks
saada. Sellele tuginedes pakub ettevõtlusvõrgustik spetsiaalsete kestlikkusnõustajate
teenuseid ja muid kestlikkusega seotud teenuseid. Kestlikkusnõustajad hindavad VKEde
vajadusi ja annavad nõu selle kohta, kuidas investeerida ressursitõhusamatesse ja
ringluspõhisematesse protsessidesse ja taristusse ning leida sobivaid äripartnereid. Samuti
soosivad nad sama tasandi partnerite koostööd. Lisaks aitab Euroopa ressursitõhususe
teadmuskeskus VKEdel endiselt energia-, materjali- ja veekulusid kokku hoida. VKEdele
võivad kasu tuua eriteadmistega energiateenuse ettevõtjate pakutavad lahendused koos
tehniliste ja rahastamislahendustega.
Euroopa on keskkonnahoidliku tehnoloogia häll ja suudab oma juhirolli selles valdkonnas
säilitada vaid juhul, kui tema VKEdest saavad rohelise sektori innovatsiooni eestvedajad.
Seda toetab Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava6. Osana Euroopa
innovatsiooninõukogu laiematest püüdlustest soodustada murrangulist innovatsiooni
eelkõige VKEdes eraldab komisjon ainuüksi 2020. aastal vähemalt 300 miljonit eurot
paljutõotavatele idufirmadele ja VKEdele, et aidata neil teha rohelise kokkuleppega
soodustatavaid murrangulisi uuendusi. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut
(EIT) tagab, et tema teadmis- ja innovaatikakogukonnad oleksid VKEdele rohkem avatud,
ning suurendab VKEde võimalusi osaleda kohalikes innovatsiooni ökosüsteemides, eriti neis
piirkondades, mis on teistest innovatsiooni vallas maha jäänud. Selleks on kavas rakendada
sihipärast vahendit (piirkondlikku innovatsioonikava), mis aitab neid ökosüsteeme tugevdada
seal, kus seda on kõige rohkem tarvis.
VKEde abistamine, et nad saaksid digiüleminekust täit kasu
Euroopa saab olla maailmas digitaalmajanduse kujundamisel juhtival kohal vaid siis, kui tal
on õitsev VKEde kogukond, mis kasutab digitehnoloogiat ja -andmeid. Digiüleminek võib
anda VKEdele suurepärase võimaluse parandada oma tootmisprotsesside tõhusust ning oma
suutlikkust töötada välja uuenduslikke tooteid ja võtta kasutusele uusi ärimudeleid.
Murrangulise kõrgtehnoloogia, näiteks plokiahela ja tehisintellekti, pilvtöötluse ja
kõrgjõudlustöötluse kasutamine võib nende konkurentsivõimet kõvasti suurendada.
5
2017. aasta Eurobaromeetri uuring „VKEd, ressursitõhusus ja keskkonnahoidlikud turud“.
6
COM(2020) 21 final, 14.1.2020.
3
Aga VKEd ei kasuta veel täielikult ära võimalusi, mida pakuvad neile andmed –
digimajanduse tuum. Paljud neist ei ole teadlikud oma loodavate andmete väärtusest ega ole
piisavalt kaitstud või ei ole tulevase osava andmekasutusega majanduse jaoks piisavalt ette
valmistunud. Ainult 17 %VKEdest on oma tegevuses edukalt kasutusele võtnud
digitehnoloogia (võrdluseks: suurettevõtetes on see näitaja 54 %)7. Traditsioonilised VKEd ei
ole oma digitaalse äristrateegia valikus sageli kindlad, neil on probleeme suuremate
ettevõtjate käsutuses olevate suurte andmehoidlate kasutamisega ja nad kohkuvad tagasi
tehisintellektil põhinevate vahendite ja rakenduste ees. Samal ajal on nad küberohtude vastu
väga kaitsetud.
Allikas: Eurostat/DESI 2019.
Neid VKEsid toetab igas Euroopa piirkonnas kuni 240st digitaalse innovatsiooni keskusest
koosnev võrgustik, mille tegevust toetatakse investeeringutega programmist „Digitaalne
Euroopa“ ja struktuurifondidest.
Eesmärk ei ole mitte ainult anda kasutajasõbralikku ja sihipärast nõu kestlikkuse ja
digiteerimise kohta, vaid ühendada ka tugistruktuurid nii, et iga VKE saaks nõu oma
asukoha läheduses. Euroopa ettevõtlusvõrgustik teeb sujuvate tugi- ja nõustamisteenuste
tagamiseks tihedat koostööd digitaalse innovatsiooni keskuste, Startup Europe’i8 ja muude
osalejatega, sealhulgas riikide, piirkondade ja kohaliku tasandi ametiasutuste ja
tugistruktuuridega. Parimaid tavasid, oskusteavet ja oskusi võivad digitaalsed VKEd muude
valdkondade VKEdele edasi anda ka otse.
Nagu Euroopa andmestrateegias9 märgitud, kavatseb komisjon tegeleda andmete
kättesaadavamaks muutmise ning ettevõtjate ja valitsuste vaheliste andmevoogude
võimaldamisega. Selleks luuakse ühtsed Euroopa andmeruumid, kus saab andmeid kindlalt ja
turvaliselt jagada ning millele pääsevad ühtmoodi juurde kõik äriühingud, eriti VKEd.
Komisjon kavatseb ka uurida probleeme, mis võivad tekkida seoses koostoodetud andmete,
eelkõige tööstuskeskkonna asjade interneti andmete kasutusõigusega. Niimoodi püüab ta
vältida võimalust, et VKEd satuvad ebasoodsasse olukorda. Lisaks on tal kavas soodustada
pilvtöötluse kasutuselevõttu VKEdes, näiteks spetsiaalse pilvtöötluse teenuste kauplemiskoha
kaudu, kus tagatakse õiglased lepingutingimused.
Talentide ja intellektuaalomandi parim ärakasutamine
7
Digitaalse innovatsiooni keskuste töörühma 2018. aasta aruanne:
https://ec.europa.eu/futurium/en/system/files/ged/dihs_access_to_finance_report_final.pdf.
8
Startup Europe on ELi algatus kohalike idufirmade keskuste ühendamiseks kogu Euroopas:
https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/startup-europe.
9
COM(2020) 66 final, 19.2.2020.
4
VKEdel võib olla raskusi töötada välja intellektuaalomandi strateegiaid, et kaitsta oma
investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning hankida kasvukapitali, aga sellised
strateegiad on kaksiküleminekul kestlikule ja digitaalsele majandusele väga olulised. Oma
intellektuaalomandit kaitseb vaid 9 % VKEdest. Põhjuseks on see, et nad ei ole teadlikud ELi
ja riiklikest intellektuaalomandi algatustest või kardavad, et intellektuaalomandi õiguste
omandamine ja jõustamine on keeruline ja kulukas. Peatselt valmivas intellektuaalomandi
tegevuskavas esitatakse meetmed, millega muudetakse intellektuaalomandi süsteem VKEde
jaoks tõhusamaks. Muu hulgas võetakse meetmeid, et lihtsustada intellektuaalomandi
registreerimise menetlusi (näiteks tööstusdisaini käsitlevate ELi õigusaktide reformimise
kaudu), muuta kättesaadavamaks strateegilised intellektuaalomandialased nõustamisteenused
(näiteks muutes sellise nõustamise standardiks igasuguses teadus- ja arendustegevuse
rahastamises, mis toimub ELi tasandil) ning hõlbustada intellektuaalomandi kasutamist
juurdepääsuks rahastamisvõimalustele.
Nii üleminekul kestlikule majandusele kui ka üleminekul digitaalsele majandusele kimbutab
idufirmasid ja väljakujunenud VKEsid ühevõrra kvalifitseeritud töötajate nappus. Sageli ei
ole neil võrreldes suurettevõtetega sama palju ressursse, mida oma töötajate koolitusse
investeerida. Üle 70 % ettevõtetest on teatanud, et raskused leida oskuslikke ja andekaid
töötajaid on üks tegur, mis pärsib uusi investeeringuid kogu ELis10. Kvalifitseeritud töötajate
ja kogenud juhtide põud on endiselt veerandi ELi VKEde peamine probleem11. Kõige rohkem
on vajaka digitaliseerimise ja uue tehnoloogia valdkonna oskustest – 35 %-l tööjõust on
ainult vähesed digioskused või ei ole neid üldse.
Nende probleemide lahendamisel mängivad olulist rolli liikmesriigid ja sotsiaalpartnerid. EL
saab omalt poolt hõlbustada juurdepääsu koolitusele ja aidata sobitada VKEde nõudlust
oskuslike ja andekate töötajata järele tööturul pakutavaga. Selleks et VKEd oleksid
võimelised ühtsel turul toime tulema, on väga tähtis pakkuda neile haridust ja koolitust
ettevõtlusalaste teadmiste ja oskuste täiendamiseks. VKEde juhtide ja töötajate jaoks on
olulised haridus- ja täienduskoolitusmeetmed. Naisi ja tütarlapsi tuleb julgustada ettevõtet
asutama ning ettevõtte asutajate ja juhtide seas tuleb suurendada soolist tasakaalu12.
Komisjonil on kavas töötada programmi „Digitaalne Euroopa“ toel ning digitaaloskuste ja
töökohtade koalitsiooni platvormi kogemustele tuginedes VKEde töötajate jaoks välja
digitaalsed kiirkursused, mis aitavad neil omandada oskusi sellistes valdkondades nagu
tehisintellekt, küberturvalisus või plokiahel. Kohalikul tasandil tegutsevad VKEde ning
ülikoolide/koolituspakkujate vahendajatena digitaalse innovatsiooni keskused. Andmepõhiste
ökosüsteemide osaks aitavad VKEdel saada ettevõtlusinkubaatorid.
Komisjonil on kavas käivitada ka digivabatahtlike programm, mille raames saavad
digioskustega noored ja kogenud eakad jagada oma digipädevust traditsiooniliste
ettevõtetega. Samuti toetab ja viib ta omavahel kokku VKEde vahendajaid, kelleks on näiteks
klastrid, Euroopa ettevõtlusvõrgustik ja Euroopa ressursitõhususe teadmuskeskus, et nad
aitaksid VKEde töötajatel täiendada oma oskusi kestlikkuse vallas.
Komisjon kavatseb ajakohastada Euroopa oskuste tegevuskava ja koostada selleks muu
hulgas oskuste pakti, millesse lisatakse konkreetselt VKEdele mõeldud komponent.
10
Euroopa Investeerimispanga investeerimisaruanne 2018/2019.
11
SAFE-uuring 2019.
12
Soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025, COM(2020) 152 final, 4.3.2020.
5
VKEde jaoks on eriti oluline kutseharidus ja -õpe, millega tagatakse nende tööjõule tööturul
vajalikud oskused. Lisaks õhutatakse liikmesriike ja piirkondi kasutama tulevast Euroopa
Sotsiaalfond+ ja uusi võimalusi investeerida Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid
oskuste arendamisse aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse
valdkonnas.
Jagamismajandus loob liikuvuse ja majutuse valdkonnas võimalusi uuenduslikele VKEde
platvormidele, mis vahendavad teenuseosutajaid ja teenuse kasutajaid, ning VKEdest
teenuseosutajatele, kes saavad sellise vahenduse abil juurdepääsu laiemale kliendiringile.
Vastavalt oma 2016. aasta teatisele jagamismajanduse kohta13 kavatseb komisjon jätkata
sellise võimaliku algatuse kaalumist, mis keskendub lühiajalise majutuse renditeenustele
(suurimale jagamismajanduse sektorile). Algatuse eesmärk oleks soodustada
jagamismajanduse tasakaalustatud ja vastutustundlikku arendamist kogu ühtsel turul ning
võtta seejuures täielikult arvesse avalikke huve.
PEAMISED MEETMED
Komisjon uuendab Euroopa ettevõtlusvõrgustikku, sealhulgas spetsiaalsete
kestlikkusnõustajate ja muude kestlikkusteenuste näol.
Komisjon töötab VKEde töötajate jaoks välja digitaalsed kiirkursused, mis aitavad
neil omandada oskusi sellistes valdkondades nagu tehisintellekt, küberturvalisus või
plokiahel.
Komisjon käivitab digivabatahtlike programmi, mille raames saavad digioskustega
noored ja kogenud eakad jagada oma digipädevust traditsiooniliste ettevõtetega.
Komisjon ajakohastab Euroopa oskuste tegevuskava ja koostab selleks muu hulgas
oskuste pakti, millesse lisatakse konkreetselt VKEdele mõeldud komponent, ning teeb
ettepaneku võtta vastu nõukogu soovitus kutsehariduse ja -õppe ajakohastamise kohta.
Komisjon laiendab digitaalse innovatsiooni keskusi koos Startup Europe’i ja
Euroopa ettevõtlusvõrgustikuga ning pakub kohalikes ja piirkondlikes
ökosüsteemides sujuvat teenust.
Komisjon eraldab Euroopa innovatsiooninõukogu kaudu vähemalt 300 miljonit
eurot rohelise kokkuleppega soodustatavate murranguliste uuenduste toetuseks.
Komisjon jätkab võimaliku jagamismajanduse algatuse kaalumist nende VKEde
jaoks, kelle tegevus on koondunud lühiajalise majutuse renditeenustele.
3. Regulatiivse koormuse vähendamine ja turulepääsu parandamine
Ühtne turg on Euroopa VKEde jaoks esmane turg. Selle arvel on 70 % VKEde
kaubaekspordi väärtusest ning 80 % kõigist eksportivatest VKEdest müüb teistesse
liikmesriikidesse14. Teistesse liikmesriikidesse eksportivate VKEde arv võiks aga olla palju
suurem: näiteks ekspordib oma kaupa ühtsel turul ainult 17 % kõigist tootmissektori
VKEdest15. Ühtse turu tõkete teatisest nähtub, et püsivad tõkked mõjutavad kõige enam
VKEsid.
Normide, nõuete, märgiste ja haldusformaalsuste järgimine koormab VKEsid rohkem kui
suuremaid ettevõtjaid, sest VKEdel on piiratud rahalised ja inimressursid.
13
COM(2016) 356 final, 2.6.2016.
14
Annual Report on European SMEs – SMEs growing beyond borders.
15
Väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ teabelehed EL 28 kohta.
6
Haldusformaalsuste järgimise kulud võivad olla VKEde jaoks äriteenuste sektoris kuni
10 000 eurot16. Hoolimata edusammudest, mis on tehtud pärast väikeettevõtlusalgatuse
„Small Business Act“ vastuvõtmist, on reguleerimise kumulatiivne mõju VKEde jaoks
endiselt suur probleem.
Allikas: Eurochambres, 2019. aasta ettevõtlusuuring
Euroopa VKEde jaoks on õigusaktid keerukad ja koormavad, eelkõige seetõttu, et
liikmesriikide menetlused on erinevad. Need tõkked sunnivad paljusid ettevõtjaid piiriülesest
äritegevusest ja laienemisest hoiduma. Kui nad seda siiski söandavad, kasutavad nad sageli
vahendajatena suuri platvorme ning see kallutab ebasoodsalt nende läbirääkimispositsiooni.
Selliste tõkete kõrvaldamine on ELi ja liikmesriikide ühine ülesanne. Suur osa koormusest
tuleneb siseriiklikest õigusaktidest ning oluline on hinnata ülereguleerimise mõju VKEdele17.
Ühes komisjoniga peavad liikmesriigid järjekindlalt jätkama põhimõtte „kõigepealt mõtle
väikestele“18, ühekordsuse põhimõtte19 ja põhimõtte „digitaalsus normiks“20 kohaldamist.
Komisjon omalt poolt püüab aidata VKEde koormust vähendada ja neid parema õigusloome
tsüklis rohkem kuulda võtta. Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT)
raames kontrollib komisjon koormuse vähendamise ja õigusnormide lihtsustamise eesmärgil
süstemaatiliselt kehtivaid ELi õigusakte. Komisjon kavatseb süstemaatilisemalt teha ka
toimivuskontrolli, et leida võimalusi, kuidas saavutada digitaliseerimine, lihtsustamine ja
seatud eesmärgid väikseimate kuludega ja nii, et need tooksid kasu VKEdele. Lisaks sellele
hakkab ELi õigusakte kontrollima uus tulevikukindluse platvorm21 eesmärgiga teha kindlaks
lihtsustamise ja halduskoormuse vähendamise võimalused.
REFITi programmi on kavas uusi õigusakte silmas pidades täiendada ja tugevdada,
juurutades sellesse põhimõtte „üks sisse, üks välja“. Eesmärk on tagada, et ELi õigusaktid
tooksid kasu, ilma et need kodanikke ja ettevõtjaid asjatult koormaksid. VKE-test on juba osa
16
Ecorys, „Administrative formalities and costs involved in accessing markets cross-border for provisions of
accountancy, engineering and architecture services“, 2017.
17
ELi õigusaktid võivad lubada paindlikkust ühtlustamise taseme ja/või liikmesriikide tavade osas
(ülereguleerimine). COM(2020) 93 final, 10.3.2020.
18
Põhimõte „kõigepealt mõtle väikestele“ tuletab meelde, et nii ELi kui ka riikliku tasandi poliitika
kujundamisel tuleb arvestada VKEde huve.
19
Ühekordsuse põhimõtte kohaselt esitavad kodanikud ja ettevõtjad haldusasutustele eri andmeid ainult üks
kord.
20
Põhimõttega „digitaalsus normiks“ püütakse vähendada halduskoormust, muutes digitaalse teenuste osutamise
haldusasutuste vaikevalikuks.
21
REFITi platvormi asemele loodav uus kõrgetasemeline töörühm.
7
korrapärasest hindamisest ja seda kohaldatakse ka edaspidi kõigi komisjoni asjakohaste
ettepanekute suhtes.
VKEde piiratud rahalisi ja inimressursse arvestades mõjutavad õigusaktidest tulenevad kulud
neid eriti rängalt. Uute õigusaktide VKE-sõbralikkuse tagamiseks vaatab ELi VKEde
saadik22 koos VKEde sidusrühmadega ELi algatused läbi ja annab komisjonile märku
nendest, mis vajavad VKEde seisukohast komisjoni suuremat tähelepanu. ELi VKEde saadik
kaasab sellesse töösse ka VKEde saadikute võrgustikku kuuluvad riiklikud eksperdid.
Niimoodi püütakse saavutada, et kõigi tulevaste ELi ja siseriiklike õigusaktide koostamisel
peetakse meeles lõppkasutajat, tehes kindlaks võimalikud tõkked ja leevendades neid näiteks
digitaalsete vahendite abil juba õigusloomeprotsessi alguses. ELi VKEde saadikul on eriroll
ka uues tulevikukindluse platvormis, kus ta aitab kindlaks teha selliseid kehtivaid õigusakte,
mis on VKEde jaoks eriti koormavad. Saadik soovitab komisjonile kasutajasõbralikke
lahendusi, mida võiks õigusaktide täitmisel arvesse võtta.
Ühtse turu normide täitmise tagamine on VKEde jaoks äärmiselt tähtis, sest piiriülesed
piirangud mõjutavad sageli ebaproportsionaalselt just neid. Ühtse turu normide rakendamise
tegevuskavas on esitatud loetelu algatustest, millega püütakse neid küsimusi lahendada.
Kõnealuste algatuste hulgas on ka ühtse turu nõuete täitmise tagamise rakkerühm, mille
töösse annavad oma panuse ELi VKEde saadik ja riiklike saadikute võrgustik. Komisjon teeb
liikmesriikidega koostööd ja valvab nende tegevuse järele ega kõhkle vajaduse korral võtmast
rangeid täitemeetmeid, millega tagada, et ühtne turg toob VKEdele kasu. VKEde
maksukuulekuse kulud on proportsionaalselt suuremad kui suurematel ettevõtetel23 ning
maksusüsteemide ühtlustamatus on piiriüleselt tegutseda soovivate ettevõtjate jaoks üks
peamisi takistusi.
Lisaks muule aitab ELi konkurentsieeskirjade täitmise järjekindel tagamine kõigil ühtsel turul
tegutsevatel ettevõtjatel ja eriti VKEdel võrdsetel alustel konkureerida ja innovatsiooniga
tegeleda. Samuti aitab see ära hoida turuvõimu kuritarvitamist ja jõukuse koondumist väheste
suurettevõtete kätte.
Tõkete eemaldamine partnerluste ja poliitikaeksperimentide abil
Euroopa peamine probleem on edukate kasvufirmade suhteline vähesus. Ameerika
Ühendriikides on kasvufirmasid kolm korda rohkem kui Euroopas24. Euroopa idu- ja
kasvufirmad seisavad oskuslike ja andekate töötajate ligimeelitamisel ja hoidmisel,
turuvõimaluste kindlustamisel ja tulu kasvatamisel silmitsi mitmesuguste kohapealsete
raskustega. Paljud liikmesriigid on need raskused edukalt kõrvaldanud ja kasutusel on juba
palju häid tavasid. Kui neid kogu ELis levitada, aitaks see idufirmade arengut ja VKEde
kasvu kõvasti kiirendada.
Seda silmas pidades kavatseb komisjon levitada tihedas koostöös liikmesriikide ja
sidusrühmadega, näiteks Euroopa innovatsiooninõukogu foorumiga, häid tavasid ja käivitada
ELi idufirmade standardi näol uue poliitilise algatuse, millega kutsutakse liikmesriike neid
tavasid kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil rakendama. Selle eesmärk oleks muuta
Euroopa idu- ja kasvufirmade jaoks kõige atraktiivsemaks maailmajaoks. Algatuse
22
ELi VKEde saadik tagab, et VKEde poliitika kujundamine ELi tasandil ja VKEde poliitikaga tegelevad
riiklikud VKEde saadikud/asutused on omavahel seotud, ning juhib riiklike VKEde saadikute võrgustiku tööd.
23
Euroopa Komisjoni 2018. aasta VKEde maksukuulekuse kulude uuring.
24
Mind the Bridge: Tech Scale-up Europe, 2019. aasta aruanne.
8
põhieesmärk on lihtsustada ettevõtete asutamist ja piiriülest laiendamist, ühtlustada
kolmandatest riikidest pärit andekate töötajate viisataotluste ja elamislubade menetlemise
eeskirjade rakendamist, muuta huvipakkuvamaks töötajate aktsiaoptsioonid, soodustada
ettevõtete süstemaatilist asutamist ja ülikoolidest lähtuvat tehnosiiret, suurendada ettevõtte
laiendamiseks vajaliku rahastuse saamise võimalusi ning edendada piiriüleseid digivahendeid
ja -platvorme. Lisaks sellele on komisjonil kavas uurida ja hinnata vajadust täiendavate
äriühinguõiguse meetmete järele, millega hõlbustada VKEde piiriülest laienemist ja
kasvamist.
Mõni eriti uuenduslik lahendus ei näe ilmavalgust sellepärast, et teatavad õigusnormid on
vananenud või ei suuda kiiresti areneva tehnoloogiaga sammu pidada. Üks võimalus seda
probleemi lahendada on luua regulatiivsed katsekeskkonnad. See võimaldaks õigusnormide
või suunistega veel reguleerimata uuenduslikke lahendusi järelevalve- ja reguleerivates
asutustes vahetult testida, eeldusel et paigas on vajalikud tingimused, näiteks võrdse
kohtlemise tagamiseks. Regulatiivsed katsekeskkonnad võimaldaksid reguleerivatel ja
järelevalveasutustel saada uue tehnoloogia kohta ajakohast teavet ja omandada selle
kasutamise kogemusi ning viia ühtaegu läbi poliitikaeksperiment. Mõni liikmesriik on juba
loonud sellise regulatiivse katsekeskkonna uuenduslike finantsteenuste jaoks.
Turutõkete kõrvaldamiseks on väga oluline vahend teenuste direktiiv. Teenuste osutamisel
võivad VKEdel aidata turutõkkeid ületada piirialadevahelised partnerlused, mille eesmärk
on tugevdada piirkondlike ametiasutuste koostööd. 2020. aasta lõpuks peaks asjaomase
konkursikutse tulemusena loodama kolm sellist katseala, kus partnerpiirkonnad parandavad,
ühtlustavad või koordineerivad üheskoos teenuste piiriülese osutamise norme ja menetlusi,
näiteks töötajate lähetamise ja digivahendite kasutamise vallas.
Komisjon aitab nendele jõupingutustele kaasa ja kutsub liikmesriike võtma VKE-sõbralikul
viisil kasutusele ühtne digivärav25. Liikmesriigid peaksid püüdma pakkuda VKEdele veebis
lihtsat juurdepääsu teabele, menetlustele ja abiteenustele, mis on seotud kõigi nende
päringutega piiriülese äritegevuse kohta. VKEdele tuleks sealhulgas pakkuda nõu avalike
hangete ja rahastamisallikate kohta. Need teenused tuleks ühe akna süsteemis ühendada, et
VKEd saaksid kõigile päringutele kooskõlastatud vastuse.
Kuni 71 % neist VKEdest, kes on proovinud kasutada olemasolevat ühtlustamata kaupade26
vastastikuse tunnustamise süsteemi, on saanud turulepääsu keelava otsuse27. Komisjonil on
kavas pärast seda, kui ta on liikmesriikide eksperdirühmaga vastastikuse tunnustamise asjus
konsulteerinud, toetada vastastikuse tunnustamise ühenduste loomist liikmesriikide vahel
sellistes sektorites nagu toidulisandid ja ehted.
ELi strateegilise ja tehnoloogilise sõltumatuse pant mitmekesisel tööstusmaastikul on
kosmosesektor ja kaitsevaldkond, millel on Euroopa VKEde jaoks suur potentsiaal. Kuid
kaitsevaldkonna tarneahelad on eelkõige üles ehitatud riigipõhiselt. Seega rakendab komisjon
täielikult Euroopa Kaitsefondi potentsiaali, et soodustada piiriülest koostööd ja uute tegijate
mängutulekut. Ennekõike toimub see VKEdele suunatud projektikonkursside, spetsiaalse
25
Määrusega (EL) 2018/1724 luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja
probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks kasutajate oma riigis ja piiriüleselt.
26
ELi õigusaktidega ühtlustamata kaubad, nagu tekstiilitooted, jalatsid, lapsehooldusvahendid, ehted, lauanõud
ja mööbel.
27
COM(2020) 93 final, 10.3.2020.
9
VKEde boonuse ja pakkumuste hindamise kriteeriumide kaudu, samuti viies VKEd kokku
laiema kaitsevaldkonnaga. Fond aitab avada kaitsevaldkonna tarneahelaid, sidudes suured
süsteemide integreerijad kaitsetööstuses tegutsevate VKEde ökosüsteemiga kõikjal liidus.
Samuti kaardistab komisjon selliste teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide ning ülikoolide
tugevad küljed, kes võivad toetada kõnealuses sektoris tegutsevaid uuendusmeelseid
idufirmasid ja VKEsid.
Kosmosesektoris soovib komisjon lisaks suurendada edukate idufirmade ja kasvufirmade
hulka, kes kauplevad ELi kosmostehnoloogiaga. Ettevõtluse edendamiseks propageerib ta
ELi kosmoseprogrammi kaudu uue kosmosevaldkonna ökosüsteemi teket Euroopas. Uus
kosmosealase ettevõtluse algatus CASSINI koondab selliseid teenuseid nagu ettevõtete
arengu kiirendamine, äriinkubaator, stardirahastus ja kommertskasutusele eelnevad hanked.
Ka avalike hangete valdkonnas on ühtsel turul võimalusi, mida VKEd – sealhulgas
idufirmad – ei ole ära kasutanud, kuna nad peavad pakkumusmenetluses edukalt konkurentsis
püsimist raskeks. Probleeme on kaht liiki. Ühelt poolt ei ole avalik sektor kuigivõrd riskialdis
ja sageli puudub sellel kompetents innovatsiooni hankimiseks. Teisalt leiavad paljud
majandustegevuses osalejad, eriti VKEd, et pakkumusmenetlused on keerukad või ei sobi
neile.
Selle probleemiga tegelemiseks kutsub komisjon liikmesriike ja nende avaliku sektori
hankijaid üles kasutama paindlikkust, mida pakub ELi uus riigihangete raamistik. See
tähendab mahukate lepingute jagamist väiksemateks osadeks, strateegiliste hangete – eriti
innovatsioonihangete – laiendamist, jättes intellektuaalomandiõigused võimalust mööda
VKEdele, nii et neil on võimalik oma uuendusi turustada, ja riiklike hankemenetluste
digiülemineku viimistlemist. Samuti innustab komisjon liikmesriike kasutama digiplatvorme
selleks, et luua VKEdele ja idufirmadele stiimulid pakkuda välja novaatorlikke lahendusi
ning kasutada piiriülest juurdepääsu riigihankelepingutele. Lisaks käivitab komisjon
suurostjate ja võrkude algatuse (Big Buyers and Networks Initiative), et hõlbustada
innovatsiooni ja kestlike toodete ühishankeid, edendada innovatsiooni ostjate ja tarnijate
kokkuviimist ning jälgida tehtavaid edusamme, riike omavahel võrreldes. Samuti võtab ta
kasutusele märgise nende avaliku sektori hankijate jaoks, kes järgivad VKE-sõbralikke
hanketavasid, ja teeb koostööd oma rahvusvaheliste kaubanduspartneritega, et levitada
selliseid hangetega seotud tavasid nagu e-arveldamine. Keskkonnasäästlikke innovaatilisi
tooteid ja teenuseid pakkuvaid VKEsid saab toetada keskkonnahoidlike riigihangete
laialdasema kasutuselevõtuga28.
Sageli on juba olemasoleva ettevõtte ostmine soodsam kui uue äri asutamine. Hinnanguliselt
vahetab igal aastal omanikku umbes 450 000 VKEd ja see mõjutab enam kui kaht miljonit
töötajat. Kuid ühel kolmandikul juhtudest ei ole üleandmine edukas ning seetõttu kaotab
Euroopa umbes 150 000 ettevõtet ja 600 000 töökohta29. Sageli on põhjuseks varase
ettevalmistuse puudumine, raskused järglase leidmisel ning ebasoodsad maksu- ja
reguleerivad meetmed.
28
COM(2020) 98 final, 11.3.2020.
29
Ekstrapolatsioon põhineb dokumendil „Business Dynamics: Start-ups, Business transfer and Bankruptcy“
(Äritegevuse dünaamika: idufirmad, äritegevuse üleandmine ja pankrot), 2011. aasta lõpparuanne (lk 10),
http://ec.europa.eu/DocsRoom/documents/10448/attachments/1/translations.
10
Komisjon jätkab tööd eesmärgiga hõlbustada ettevõtete üleandmist ja toetab liikmesriike
nende püüetes luua üleandmissõbralik ettevõtluskeskkond30. Hiljuti vastu võetud direktiivis
ennetava restruktureerimise raamistike ja ettevõtjatele uue võimaluse andmise kohta31
käsitleti paljusid raskustes olevate ettevõtjate mureküsimusi; nüüd toetab komisjon kõiki
liikmesriike direktiivi sätete ülevõtmisel oma riiklikku õigusesse, nii et rahalistes raskustes
olevatel ettevõtetel oleks juurdepääs asjakohastele tugiteenustele, mis aitaksid neil pankrotti
vältida.
Õiglasemate suhete loomine ettevõtjate vahel
VKEd mängivad olulist rolli ühe tihenevas võrgustikus, mis koosneb äriühingutest,
idufirmadest ja samasugustest VKEdest, kes töötavad erinevates sektorites ja väärtusahelates
sama eesmärgi nimel: luua tulevikutooteid ja -teenuseid. Oluline on kaasata VKEd ja
idufirmad ELi väärtusahelatesse ja tegeleda nende erivajadustega, et aidata neil omavahel
koostööd teha ja kasvada nii ühtsel turul kui ka üleilmselt.
Johtuvalt tarneahelate üha suuremast kontsentreeritusest ja vertikaalsest integreeritusest on
VKEde kliendiks sageli palju suuremad organisatsioonid. See tingib
läbirääkimispositsioonide asümmeetria ning suurendab väikeettevõtete jaoks riski, et nende
suhtes kasutatakse ebaõiglaseid äritavasid ja -tingimusi32 (muu hulgas selliseid, mis
puudutavad maksetega hilinemist ja juurdepääsu andmetele).
Ehkki hilinenud maksmise direktiiviga on vähenenud viivitused nii ettevõtjatevaheliste kui ka
ettevõtjate ja platvormide vaheliste tehingute puhul, tasutakse ainult 40 %-le ELi ettevõtetest
nende arved õigeaegselt33. Lisaks sellele läheb maksmisega hilinemise arvele veerand VKEde
pankrottidest ELis. Vaja on otsustavat üleminekut uuele ettevõtluskultuurile, kus on
normaalne, et maksed tehakse õigel ajal. Sel eesmärgil toetab komisjon hilinenud maksmise
direktiivi rakendamist, varustades selle jõuliste järelevalve- ja jõustamisvahenditega. Nende
hulka võiks kuuluda virtuaalne vaatluskeskus maksetähtaegade jälgimiseks; samuti võiks
nende raames luua selguse ebaõiglaste maksetavade suhtes ja vaagida VKEdele mõeldud
alternatiivseid lahendus-/vahendusmehhanisme äritehingute maksetega seotud vaidluste
kiireks lahendamiseks.
Üleilmsete turgude hüvede enda kasuks töölepanek
VKEde kasvu oluline allikas on üleilmsed turud. Kuid ELi välistesse riikidesse ekspordivad
kaupu ainult 600 000 VKEd, kes annavad tööd umbkaudu 6 miljonile inimesele. Komisjon
propageerib mitme- ja kahepoolsete dialoogide raames VKE-sõbralikku keskkonda
kolmandates riikides, vahetades oma partneritega häid tavasid. Samuti käivitab ta uue
teabeportaali, et suurendada VKEde teadlikkust kaubanduspoliitikast ning anda
30
Direktiiv (EL) 2019/2121 piiriülese ümberkujundamise, ühinemise ja jagunemise kohta, vastu võetud
27. novembril 2019.
31
Direktiiv 2019/1023, vastu võetud 2019. aasta juunis.
32
ELi 2018. aasta üllitis „A comparative analysis of legal measures vs. soft-law instruments for improving
payment behaviour“ (Võrdlusanalüüs õigusmeetmete ja nn pehme õiguse vahendite kohta maksekäitumise
parandamiseks).
33
ELi 2018. aasta üllitis „A comparative analysis of legal measures vs. soft-law instruments for improving
payment behaviour“ (Võrdlusanalüüs õigusmeetmete ja nn pehme õiguse vahendite kohta maksekäitumise
parandamiseks).
11
üksikasjalikku teavet tolliprotseduuride ja -formaalsuste kohta kolmandatesse riikidesse
eksportimisel.
VKEdel on reeglitepõhisest kaubanduse avamisest rohkem kasu kui suurettevõtetel, kellel on
kaubandustõkete ületamiseks suuremad ressursid. Selleks et hõlbustada VKEde pääsu
rahvusvahelistele turgudele, peab komisjon pidevalt läbirääkimisi uute kaubandus- ja
investeerimislepete üle ning võitleb kaubandustõketega, millel on VKEdele
ebaproportsionaalselt suur mõju. Komisjon lisab ka edaspidi kõigisse oma
kaubanduslepingutesse eraldi peatüki VKEde kohta, spetsiaalsed sätted, et võimaldada
VKEdele selliseid hüvesid nagu VKEde liitmine rahvusvaheliste tööstusklastrite kaudu ja ELi
VKEde keskus,34 samuti meetmed, millega toetada Euroopa VKEde osalemist avalikes
hangetes väljapool ELi.
ELi delegatsioonid ELiga vabakaubanduslepingu sõlminud riikides pakuvad toetust, vastates
päringutele VKEde praktikas kogetud raskuste kohta, mis seonduvad
vabakaubanduslepingute rakendamisega.
EL seisab kaubanduse kaitsemeetmete abil kindlalt vastu ebaausatele kaubandustavadele, kui
dumpinguhinnaga või subsideeritud import kahjustab ELi ettevõtteid, sealhulgas VKEsid.
Komisjon suurendab VKEdele mõeldud eritoetust, et nad saaksid hõlpsamini kasutada
kaubanduse kaitsemeetmeid ja teha uurimise kestel komisjoniga koostööd35.
Kaubandusvaldkonna juhtiva järelevalveametniku vastloodud ametikoha eesmärk on muu
hulgas jälgida ja parandada liidu kaubanduslepingute täitmist. See annab veelgi hoogu tööle,
mida tehakse, et kõrvaldada kaubandustõkked, mis mõjutavad eriti VKEsid. Lisaks sellele
astub EL VKEde heaks aktiivselt sihtotstarbelisi majanduslikke ja diplomaatilisi samme, et
toetada nende pääsu kolmandate riikide turgudele. Euroopa ettevõtjate võimalusi laiendatakse
programmiga „Erasmus noortele ettevõtjatele“, mille eesmärk on saada uusi kogemusi
kolmandate riikide turgudel.
PEAMISED MEETMED
ELi VKEde saadik ja riiklike VKEde saadikute võrgustik annavad oma panuse
töösse, mida teeb ühtse turu rakendamise tegevuskava tulemusena loodav
komisjoni ühtse turu nõuete täitmise tagamise rakkerühm muu hulgas selleks, et
tegeleda ülereguleerimisega siseriiklikku õigusse ülevõtmise protsessis ja hoida
VKEde regulatiivne koormus seeläbi võimalikult väike.
Komisjon kutsub liikmesriike üles võtma ühtse digivärava kasutusele VKE-
sõbralikul viisil. Liikmesriigid peaksid kõik oma teenused koondama ühtsesse
kontaktpunkti.
ELi VKEde saadik filtreerib ELi algatusi, et anda komisjonile teada neist, mis
väärivad VKEde vaatenurgast lähemalt uurimist ja millel on eriline roll uue
tulevikukindluse platvormi juures.
34
ELi VKEde keskus Pekingis annab starditeabe Euroopa VKEdele, kes soovivad Hiina turul oma kohalolekut
suurendada www.eusmecentre.org.cn.
35
Määrus (EL) 2018/825, vastu võetud 30. mail 2018.
12
Komisjon koondab liikmesriikide jõud ELi idufirmade standardi järgimisele, et
jagada ja juurutada parimaid tavasid kõrgtehnoloogiliste VKEde ja idufirmade
kasvu kiirendamiseks.
Selleks et anda VKEdele rohkem võimalusi, kutsub komisjon liikmesriike ja
nende avaliku sektori hankijaid üles kasutama paindlikkust, mida pakub ELi uus
riigihangete raamistik, muu hulgas kasutades digitaalseid vahendeid ja
platvorme, et hoogustada piiriüleseid hankeid. Komisjon juhendab ja toetab
avaliku sektori hankijaid.
Komisjon innustab pilootprojekti algatamisega liikmesriike töötama välja
ettepanekud regulatiivsete katsekeskkondade kohta.
Komisjon kuulutab välja piirialadevaheliste katseliste partnerlusprojektide
konkursi, et tihendada koostööd ühtse turu normide täitmise tagamisel ja
haldustõkete kõrvaldamisel.
Komisjon toetab hilinenud maksmise direktiivi rakendamist liikmesriikides,
luues vahendid järelevalveks ja paremaks jõustamiseks ning vaagides VKEdele
mõeldud alternatiivseid lahendus-/vahendusmehhanisme.
Komisjon hõlbustab piiriülest koostööd VKEdega ja VKEde vahel Euroopa
Kaitsefondi raames ning kaardistab tugevad küljed oma teadustöö ja
innovatsiooni ökosüsteemis.
Komisjon lükkab käima kosmosealase ettevõtluse algatuse CASSINI.
Komisjon toetab liikmesriike sellise hiljuti vastu võetud direktiivi ülevõtmisel,
mis käsitleb ennetava restruktureerimise raamistikke ja ettevõtjatele uue
võimaluse andmist, aidates neil luua varajase hoiatamise mehhanismid rahalistes
raskustes äriühingute jaoks, et vältida pankrotte.
Komisjon vaeb koos liikmesriikidega võimalikke meetmeid, mille varal luua
toetav keskkond VKEde üleandmiseks.
Komisjon jätkab tööd, et parandada VKEde juurdepääsu kolmandate riikide
turgudele, muu hulgas spetsiaalsete VKEdele pühendatud peatükkide,
kaubanduspartneritega heade tavade vahetamiseks mõeldud dialoogi ja uue
teabeportaali kaudu. Komisjon hõlbustab VKEde jaoks juurdepääsu kaubanduse
kaitsemeetmetele.
ELi delegatsioonid pakuvad toetust, vastates VKEde päringutele, mis on seotud
vabakaubanduslepingutega.
Komisjon laiendab programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele“.
4. Hõlpsam juurdepääs rahastamisele
Juurdepääs rahastamisele on VKEdele hädavajalik, et katta ülemineku
investeerimisvajadused. Kuid väikeettevõtetel on mis tahes arenguetapis palju raskem
rahastust leida kui suurfirmadel. Noorte ettevõtjate ja idufirmade puhul võib sellel olla palju
põhjuseid, nagu puuduvad tõendid eelnevate finantstulemuste kohta või tagatis, samuti
asjaolu, et investoritel ei ole andmeid, mille alusel hinnata selliste ettevõtete krediidiriski või
immateriaalset vara. Rahastamisvõimaluste parandamiseks on vaja käsitust, mis ühendab
soodsa õiguskeskkonna, küllaldase ja kooskõlastatud ELi ja riikliku rahastuse ning
juurdepääsu ettevõtete ja investorite võrgustikele.
13
Hoolimata mahukatest ELi ja riikliku tasandi toetusprogrammidest, seisavad VKEd Euroopas
silmitsi tõsise rahastamispuudujäägiga, mille suurus on 20–35 miljardit eurot,36 ja mõnes
liikmesriigis on juurdepääs rahastamisele nende jaoks üks peamisi probleeme37. 2019. aastal
ei saanud 18 % VKEdest pangast nii palju laenu, kui nad olid kavandanud. See paneb VKEd
ebasoodsasse olukorda, kuna pankadest saadav rahastus moodustab umbes 90 % nende
rahastamisvajadustest. Pangandust käsitlevad ELi õigusaktid peavad panema aluse stabiilsele
pangandussüsteemile, mis tagab asjakohase rahastuse kõigile ettevõtetele. ELi
panganduspaketis säilitati VKEde toetuskoefitsient ja laiendati seda kõigile VKEdele
antavatele laenudele. Komisjon tagab, et kõigis tulevastes finantsturge käsitlevates
õigusaktides võetakse arvesse Euroopa VKEde huvisid ja toetatakse nende pidevat
juurdepääsu laiale rahastamisvõimaluste valikule.
Rahastamisallikate mitmekesistamine ja enamate VKEde investeeringuvalmis seadmine
Sellest hoolimata tuleb rahastamisallikaid mitmekesistada. Euroopa ettevõtetesse
investeeritud riskikapital suurenes 2018. aastal 13 % (8 miljardi euroni) ja väljastpoolt
Euroopat kaasatud omakapitali osakaal suurenes 2018. aastal 7 %-lt 20 %-le38. Kuid ainult
10 % Euroopa ettevõtetest kasutas kapitaliturgudelt pärinevat rahastust (võrdluseks: USAs oli
sama näitaja 25 %). Euroopa riskikapitaliinvesteeringud on umbkaudu kaheksa korda
väiksemad kui USAs ja seega ei piisa neist Euroopa äriühingute kasvu rahastamiseks39.
Novaatorlikud, kiiresti kasvavad VKEd ja idufirmad, kellel on suur vajadus kapitali järele,
kolivad riskikapitali otsides sageli välismaale40. Lisaks Euroopa tehnoloogilise sõltumatuse,
majanduskasvu ja töökohtade ohustamisele mõjutab see kaudselt ka laiemat VKEde
kogukonda.
Lisaks sellele ei pruugi Euroopa investorid väga varmalt idufirmadesse investeerida, kuna
keerukas on hinnata VKEde uue tehnoloogiateenuse või -toote turupotentsiaali ja/või selle
aluseks olevat intellektuaalomandit. See raskendab hinnangu andmist idufirmale endale. Selle
probleemi võivad lahendada teenused, mille kaudu tehakse nn tehnoloogia eelhindamist ja
mis on ennast tõestanud muudes piirkondades, kuid ei Euroopas veel kergesti kättesaadavad.
Lõppkokkuvõttes on neist kasu kõigil asjaosalistel: VKE-l, potentsiaalsetel investoritel ja
innovatsiooni ökosüsteemil laiemalt. ELi katseprojekt võimaldaks anda täpsema hinnangu
kõrgtehnoloogilistele idufirmadele ja hilisemas arenguetapis olevatele tehnoloogiavaldkonna
VKEdele, lähtudes nende tehnoloogia- ja intellektuaalomandi portfellist41.
Euroopas on vaja kaasata rohkem erasektori investeeringuid. Komisjon rakendab uusi
vahendeid riski jagamiseks erasektoriga, nagu riskikapitalifondide suurendamisele suunatud
algatus ESCALAR, pingutab ise rohkem investeeringute vallas ning töötab uuendatud
kapitaliturgude liidu tegevuskava koostamise nimel. Kapitaliturgude liidu eesmärk on
mitmekesistada rahastamisvõimalusi ettevõtete jaoks nende arengufaasist sõltumata.
36
Laenuraha puudujääk ajavahemikul 2014–2018; vt SWD(2018) 320 final, 7.6.2018.
37
Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank, „Survey on the Access to Finance of Enterprises“ (Ülevaade
ettevõtjate juurdepääsust rahastamisele), november 2019.
38
Invest Europe (2019) 20.
39
Euroopa Finantsturgude Assotsiatsiooni aruanne kapitaliturgude liidu tulemusnäitajate kohta 2019. aastal.
40
Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga 2018. aasta uuring „Financing the Deep Tech Revolution“
(Kuidas rahastada süvatehnoloogilist revolutsiooni).
41
Kasutades https://www.innoradar.eu kogutud andmeid.
14
Ettevalmistused VKEde esmase avaliku pakkumise fondi käivitamiseks
Euroopa VKEdel on piiratud võimalused finantseerida oma kasvu näiteks esmase avaliku
pakkumisega kapitaliturgudel. Kapitaliturud on VKEde jaoks oluline rahastamisallikas
keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaks ja lõpuks suurfirmaks kasvamisel. Ent pärast
finantskriisi langes VKEde esmaste avalike pakkumiste arv järsult ja ei ole seni taastunud.
2019. aastal vähenesid Euroopas tehtud esmaste avalike pakkumiste väärtus ja arv veelgi –
2018. aastaga võrreldes vastavalt 40 % ja 47 %42. Paljud institutsionaalsed investorid ei
tegele piisavalt VKEde rahastamisega.
Selle probleemi lahendamiseks võiks riiklikest vahenditest saadud rahastus toimida
alginvesteeringuna, et meelitada suure kasvupotentsiaaliga novaatorlike VKEde avaliku
noteerimise etapis ligi rohkem erasektori investoreid. VKEde esmase avaliku pakkumise
fond toetaks VKEsid nii noteerimisprotsessi kestel kui ka pärast seda. See tugineks ELi
esmaste avalike pakkumiste turu analüüsile ning investorite ja sidusrühmadega
konsulteerimisele.
Soodsama ja kaasavama keskkonna loomine juurdepääsuks rahastamisele
Viimastel aastatel on VKEde investeerimisanalüüside arv oluliselt vähenenud.
Finantsinstrumentide turgude direktiivi läbivaatamise käigus 2020. aastal vaeb komisjon
võimalusi luua stiimuleid VKEsid käsitlevateks analüüsideks.
Hajusraamatu tehnoloogial põhinev finantstehnoloogia (plokiahel) võib anda VKEdele uusi
võimalusi investoritega sidemete sõlmimiseks kas usaldusväärsete vahendajate kaudu või
detsentraliseeritult omal käel. See võib anda VKEdele võimaluse emiteerida krüptoraha ja
digižetoone (digital tokens) näiteks võlakirjadena, mis on investorite jaoks atraktiivsed, kuna
need on kohe kaubeldavad. See on viis pakkuda VKEdele kiiremaid, tulemuslikumaid ja
kulutõhusamaid rahastamisvõimalusi. Kooskõlas ELi kavandatava digitaalse rahanduse
strateegiaga soodustab komisjon krüptoraha kasutamist ja digižetoonide kasutuselevõttu
VKEde, investorite ja vahendajate poolt.
Riigiabi eeskirjad on võimaldanud VKEdele ja riskikapitalile olulise riikliku toetuse43.
2021. aasta lõpuks lihtsustab komisjon asjaomaseid riigiabi eeskirju ja vaatab need läbi, et
tagada nende jätkuv asjakohasus. Komisjoni eesmärk läbivaatamise käigus on tagada, et
eeskirjad soodustavad VKEde osalemist üleeuroopalist huvi pakkuvates tähtsates projektides.
Lisaks sellele tingib mitmekesisuse puudumine investeeringute saajate hulgas talendireservi
ja innovatsiooni vähenemise. Naised on asutanud ühe kolmandiku Euroopa ettevõtetest, kuid
riskikapitali kaasamise vallas on nende ettevõtted alaesindatud. 2019. aastal läks üle 92 %
Euroopa tehnoloogiavaldkonnas kaasatud riskikapitalist ettevõtetele, mille asutajate hulgas
olid ainult mehed44. ELi tulevane investeeringute rahastamisprogramm „InvestEU“ võiks
aidata investeerida naisettevõtjatesse koostöös teiste naisettevõtjatega ning pakkuda
sihtotstarbelist tuge, et laiendada sooliselt mitmekesisema rahastuse algatuse raames naiste
juhitud investeerimiskõlblike ettevõtete ja fondide valikut. Lisaks sellele hakkab Euroopa
42
https://www.pwc.co.uk/audit-assurance/assets/pdf/ipo-watch-q4-2019-annual-review.pdf.
43
2018. aasta kulutused eesmärgile „Riskikapital“ olid 216 miljonit eurot ja eesmärgile „VKEd“ 501 miljonit
eurot.
44
„2019 State of European Tech report“: https://2019.stateofeuropeantech.com/chart/103-1338/.
15
innovatsiooninõukogu pärast oma täies mahus töölehakkamist toetama praegusest kolm korda
suuremat arvu naiste juhitud VKEsid.
VKEdele suunatud vahendite kaasamine programmi „InvestEU kaudu“ ELilt ning riiklikust
ja erasektorist
Ajavahemikul 2014–2018 aitasid rahastamisvahendid kaasata laenude ja omakapitali kaudu
100 miljonit eurot, millest suur osa läks VKEdele. Eelduste kohaselt toetatakse Euroopa
investeerimiskava raames enam kui miljonit VKEd. Ent SKP rahastamispuudujäägi
vähendamiseks on vaja jätkuvat ELi ja riiklikku toetust.
Komisjon tugineb programmi „InvestEU“ VKEde komponendi raames positiivsetele
kogemustele, mis on saadud olemasolevate VKE tagatisskeemide45 rakendamisel. Ta loob
ühtse integreeritud tagatissüsteemi, mis on suunatud VKEdele, kelle riskitaset hinnatakse
kõrgeks või kellel puudub piisav tagatis, sealhulgas neile VKEdele, kes tegutsevad
innovatsiooni, kultuuri- või loomesektoris, ressursi- ja energiamahukatelt mudelitelt
kestlikumatele mudelitele üle minevatele VKEdele ja neile, kes on kasutusele võtmas
digitaalseid äritavasid. InvestEU programmi VKEde komponent toetab VKEsid ja väikseid
keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid, kes tegutsevad sellistes EL-ile erilist poliitilist
huvi pakkuvates valdkondades nagu kosmos ja julgeolek, kestlikkus, digiüleminek,
innovatsioon, sooliselt mitmekesisem rahastus, süva- ja ökotehnoloogia. Näiteks
koondatakse ELilt, liikmesriikidest ja erasektorist pärinev rahastus selleks, et suurendada
ökotehnoloogialahendusi välja töötavate ja kasutusele võtvate novaatorlike VKEde ja
idufirmade juurdepääsu omakapitali kaudu rahastamisele. Programm „InvestEU“ lubab
rahastada kõiki arenguetappe idufirmast kasvufirmani, samuti esmaseid avalikke pakkumisi.
See aitab kaasata erasektori vahendeid sellistelt investoritelt nagu äriinglid,
perekonnapangad, riskikapitalifondid, pensionifondid ja kindlustusseltsid.
Komisjon teeb liikmesriikidega tihedat koostööd, et koondada vahendeid ning tegeleda
investeeringute ja rahastamisvõimaluste geograafilise ebaühtlusega, eriti digitaalse
innovatsiooni ja kasvufirmade algatuse kaudu46. Lisaks sellele parandab programmi
„InvestEU“ sotsiaalsete investeeringute ja oskuste komponent juurdepääsu
mikrofinantseerimisele, sotsiaalettevõtete rahastamisele, sotsiaalse ja ökoloogilise mõjuga
investeeringutele ning oskustele.
PEAMISED MEETMED
Komisjon toetab VKEde esmaseid avalikke pakkumisi investeeringutega uuest era-
ja avaliku sektori ühisfondist, mida hakatakse InvestEU programmi raames ja
kapitaliturgude liidu kontekstis välja töötama 2021. aastal.
Komisjon lükkab algatuse ESCALAR varal käima ainulaadse riski-
/hüvitusmehhanismi, et suurendada riskikapitalifonde ja kaasata kasvufirmade jaoks
investeeringuid erasektorist.
45
COSME programmi, programmi „Horisont 2020“, programmi „Loov Euroopa“ ja ELi
ühtekuuluvuspoliitikafondide raames.
46
https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/launch-digital-innovation-and-scale-initiative-central-
eastern-and-south-eastern-europe.
16
Komisjon käivitab sooliselt mitmekesisema rahastuse algatuse, et luua stiimulid
investeerida naiste juhitavatesse ettevõtetesse ja fondidesse ning soodustada
naisettevõtlust.
Komisjon lükkab käima ökotehnoloogialahenduste algatuse, mis koondab ELilt,
liikmesriikidest ja erasektorist pärinevat rahastust, et suurendada
ökotehnoloogialahendusi välja töötavate ja kasutusele võtvate novaatorlike VKEde ja
idufirmade juurdepääsu omakapitali kaudu rahastamisele.
Komisjon käivitab plokiahela põhise algatuse, mis võimaldab kõikjal Euroopas
VKEde võlakirju emiteerida ja nendega kaubelda, kasutades Euroopa
plokiahelapõhiste teenuste taristut.
Komisjon kaasrahastab ELi katseprojekti raames tehnoloogia eelhindamise
teenuseid, et võimaldada tehnoloogiavaldkonna idufirmade täpset hindamist ja seada
nad investeerimisvalmis.
Komisjon lihtsustab veelgi kehtivaid riigiabi eeskirju, mis puudutavad riiklike
fondide vahendite kombineerimist programmi „InvestEU“ ja programmi „Euroopa
horisont“ vahenditega. Sel moel on VKEdel hõlpsam kasutada koondatud vahendeid
edukaks üleminekuks kestlikule ja digitaalsele majandusele. Lisaks sellele vaatab
komisjon osana käimasolevast riigiabi eeskirjade läbivaatamisest läbi riigiabi
eeskirjad, mis puudutavad riski finantseerimist, ja teatise üleeuroopalist huvi
pakkuvate tähtsate projektide kohta, et toetada täiendavalt VKEde kaasatust ja
tagada erainvesteeringute kaasamine, vältides samal ajal konkurentsimoonutusi.
5. Juhtimine: tulemustele suunatud partnerlus ELi ja liikmesriikide vahel
VKEde strateegia liikumapanevaks jõuks peavad olema nii ELi kui ka liikmesriigi tasandi
pühendumus ja meetmed. Kuna paljude VKEde juured on sügaval piirkondlikes ja kohalikes
ökosüsteemides, kus nad täidavad tööandjate, koolitajate, maksumaksjate ja sotsiaalse heaolu
loojate rolli, peavad sellele eesmärgile pühenduma ka kohalikud omavalitsused. Strateegia
rakendamise alus on tihedad partnerlussuhted kõigi nende vahel, kes vastutavad selle
elluviimise eest – EL, riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused, VKEd ja
investorid. Selle raames tuleb poliitilisel tasandil korrapäraselt tehtud edusamme hinnata ning
teha mõõtmisi ja kontrolle.
ELi ja liikmesriikide sellise partnerluse tagamise oluline vahend on VKEde saadikute
võrgustik. See esindab liikmesriikide asutusi, kes vastutavad VKEde poliitika eest, ning on
kindel ühenduslüli nende asutuste, kohalike äriringkondade ja ELi vahel. Võrgustiku
mandaadi uuendamise raames 2020. aastal suurendatakse selle rolli ja tihendatakse sidemeid
piirkondlike organite ja omavalitsustega.
Komisjon nimetab ametisse spetsiaalse ELi kõrgetasemelise VKEde saadiku, kes juhib
võrgustiku tööd, et tagada strateegia rakendamine ja põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele“
kohaldamine kogu ELi poliitikas. Samuti jälgib ELi VKEde saadik rakendamist eri
liikmesriikides. Selleks et hõlbustada VKEde strateegiaga arvestamist kõigis
poliitikavaldkondades, on ELi VKEde saadik tihedalt kaasatud Euroopa poolaasta protsessi.
Komisjoni parema õigusloome tegevuskava raames suurendab ELi VKEde saadik teadlikkust
VKEdega seotud küsimustest, pidades korrapärast dialoogi õiguskontrollikomiteega, samuti
tulevikukindluse platvormi raames.
17
(Avaliku sektori) VKEde saadikute võrgustiku tegevuse täiendamiseks teeb komisjon samuti
tihedat koostööd strateegilise ettevõtluse saadikutega: see on uus nõuandev kogu, mis
koosneb kõikjalt Euroopast pärinevatest ettevõtjatest ja täidab mõttekoja rolli.
Uus strateegia vaadatakse korrapäraselt läbi. Komisjon avaldab ka edaspidi iga-aastase
täiendatud ülevaate VKEde tulemuslikkuse kohta. Ülevaates jälgitakse samuti idufirmadele
soodsat riiklikku poliitikat (indeks „Europe Startup Nations“), seda, kuivõrd järgivad VKEd
kestlikke äritavasid, samuti VKEde digiteeritust47 (digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks).
Ülevaadet esitletakse ja arutatakse iga-aastasel VKEde assambleel, et anda kohalikele
sidusrühmadele ja laiemale VKEde kogukonnale võimalus protsessis aktiivselt osaleda.
VKEde saadikute võrgustik ja teised ELi institutsioonid kaasatakse strateegia rakendamise
järelevalvesse, näiteks saadikute iga-aastase aruande kaudu, mille nad esitavad
konkurentsivõime nõukogule, ja Euroopa Parlamendiga peetava korrapärase dialoogi abil.
Selle aruande ettevalmistamiseks kohtub ELi VKEde saadik, keda saadavad riiklikud VKEde
saadikud, VKEde poliitika kujundajate ning muude sidusrühmadega liikmesriikides, et
arutleda ka selliseid VKEde jaoks olulisi küsimusi, mis on kindlaks tehtud Euroopa poolaasta
protsessi käigus. Neist hindamismehhanismidest tuleneva analüüsi põhjal töötab ELi VKEde
saadik koos liikmesriikide VKEde saadikutega välja VKEde strateegia riiklikud
rakenduskavad, tehes koostööd kohalike ärivaldkonna sidusrühmadega.
ELi VKE määratlus on keskne vahend, mis tagab, et strateegia on suunatud õigele
sihtrühmale, st et sellest on abi ja kasu neil ettevõtetel, mis seda kõige enam vajavad.
Komisjon kontrollib korrapäraselt, kas see täidab oma eesmärki. Hiljutise avaliku
konsultatsiooni,48 uurimuste ja küsitluste kohaselt toimib määratlus hästi ja seda on lihtne
kasutada valdava enamiku väikeste ja autonoomsete ELi VKEde kohta. Komisjon hindab
tõstatatud küsimusi täiendavalt ja annab nende kohta aru, käsitledes näiteks keerukaid
omandistruktuure või võimalikku nn seotuse efekti.
PEAMISED MEETMED
Komisjon määrab ametisse ELi kõrgetasemelise VKEde saadiku.
Komisjon tugevdab VKEde saadikute võrgustikku, et suurendada ELi ja riikliku
tasandi seotust VKEde poliitika vallas.
Komisjon nimetab ametisse rühma strateegilise ettevõtluse saadikuid.
ELi VKEde saadik suurendab teadlikkust VKEdega seotud küsimustest korrapärases
dialoogis õiguskontrollikomiteega.
47
https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/integration-digital-technology.
48
Avalik konsultatsioon VKE määratluse läbivaatamise kohta: https://ec.europa.eu/info/consultations/public-
consultation-review-sme-definition_et.
18
Euroopa Liidu
Nõukogu
Brüssel, 12. märts 2020
(OR. en)
6778/20
COMPET 117
MI 75
CONSOM 56
SAATEMÄRKUSED
Saatja: Euroopa Komisjon
Kättesaamise 11. märts 2020
kuupäev:
Saaja: Nõukogu peasekretariaat
Komisjoni dok nr: COM(2020) 94 final
Teema: KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE,
EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE
KOMITEELE
Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja
täitmise tagamiseks
Käesolevaga edastatakse delegatsioonidele dokument COM(2020) 94 final.
Lisatud: COM(2020) 94 final
6778/20 km
ECOMP.3.A ET
EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 10.3.2020
COM(2020) 94 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA
MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise
tagamiseks
ET ET
SISSEJUHATUS
Üks ELi suurimaid saavutusi on ühtne turg. See on Euroopa projekti keskmes, on edendanud
majanduskasvu viimastel kümnenditel ning muutnud lihtsamaks Euroopa tarbijate ja
ettevõtjate elu. EL annab 18 % üleilmsest majandustoodangust, jäädes maha ainult Ameerika
Ühendriikidest. Hästi toimiv ühtne turg pakub ELi kodanikele suuremat teenuste ja toodete
valikut ning paremaid töövõimalusi. Ühtne turg tagab ELi ettevõtjatele suure siseturu, mis
stimuleerib kaubandust ja konkurentsi ning suurendab tõhusust. See on määrava tähtsusega,
et saavutada ELi üleminek keskkonnasäästlikule majandusele ja digitaaltehnoloogiale ning
tagab eeldused üleilmsel tasandil konkureerimiseks.
Täna vastu võetud Euroopa uus tööstusstrateegia1 käsitab ühtset turgu oma alustala ning ühe
Euroopa tööstuse ümberkujundamise eeltingimusena. Selleks et ühtsest turust saaksid kasu
kõik, kehtestatakse ELi õigusega ühised normid, millega kõrvaldatakse tõkked ning
soodustatakse kaupade ja teenuste vaba liikumist kogu ELis, kaitstes samal ajal tarbijaid.
Need normid saavad avaldada soovitud mõju ainult juhul, kui need koostatakse ja nende
täitmine tagatakse nõuetekohasel viisil. Ühtse turu normide täitmisel ilmneb siiski
vajakajäämisi. Ühtse turu tõkkeid käsitlevast teatisest nähtub, et tõkkeid2 on endiselt palju ja
et liiga sageli tulenevad need juba kokku lepitud ELi õigusaktide mittenõuetekohasest või
osalisest kohaldamisest riiklikul tasandil. Turuosaliste ja investorite vaba liikumise õigusele
seatakse jätkuvalt mitmeid regulatiivseid ja halduslikke tõkkeid ning ühtse turu norme
rikkuvate ettevõtjate ebapiisava praktilise järelevalve, kontrolli, tuvastamise ja karistamise
tõttu puutuvad eurooplased kokku ebaseaduslike või ohtlike toodete ja teenustega.
Liikmesriikidel ja komisjonil on kogu reguleerimistsükli vältel ühine vastutus tagada, et
täidetakse ühtse turu norme ning tagatakse kodanike õiguste austamine.
Liikmesriigid peavad nõuetekohaselt kohaldama norme, milles nad on Euroopa
seadusandjatena kokku leppinud. Nad peavad ka tagama, et nende territooriumil toime
pandud ühtse turu normide rikkumised tuvastatakse ja heastatakse. Komisjon peab
aluslepingute täitmise järelevalvajana veenduma, et kõik liikmesriigid rakendavad ja täidavad
ühtse turu norme, ning kasutama otsustavalt rikkumismenetlusi, kui neid norme ei järgida.
2019. aasta märtsis kutsus Euroopa Ülemkogu komisjoni üles koostama tihedas koostöös
liikmesriikidega pikaajalise tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks
ja täitmise tagamiseks. Pärast seda on liikmesriigid korranud oma lubadust tagada
tulemuslikum nõuete täitmine3. Komisjonile teeb Euroopa Ülemkogu üleskutse heameelt ning
ta nõustub liikmesriikidega, et ühtse turu normide rakendamist ja täitmist tuleb
märkimisväärselt parandada.
Lähtuvalt liikmesriikide ja komisjoni uuendatud partnerlusest ning võttes arvesse tänases
ühtse turu tõkkeid käsitlevas teatises esitatud tulemusi, kirjeldatakse käesolevas tegevuskavas
1
COM(2020)102, 10.3.2020
2
COM(2020)93, 10.3.2020
3
Konkurentsivõime nõukogu 27. mai 2019. aasta järeldustes täiendati seda üleskutset, paludes komisjonil
suurendada normide rakendamise ja täitmise tagamise meetmete läbipaistvust ja poliitilist vastutust nende
eest. Seejärel rõhutasid liikmesriigid korduvalt normide täitmise tagamise olulisust ning vajadust tagada
tugevam partnerlus ja parem koostöö komisjoniga. Seda kinnitati ka kirjas, mille allkirjastasid kõik
liikmesriigid ja mis esitati COREPER II kohtumisel 29. novembril 2019.
1
mitmesuguseid meetmeid, mille eesmärk on maskimeerida nõuete järgimise ja täitmise
tagamise tulemuslikkust ja tõhusust kogu ELis.
Praegused nõuete täitmise tagamise alased väljakutsed
Tänu ühtsel turul toimuvale kauplemisele on loodud 56 miljonit Euroopa töökohta4 ja
sellest tulenev majanduslik tulu moodustab hinnanguliselt 8–9 % ELi SKPst5.
Tööstustoodete ühtse turu edasine täiustamine võib igal aastal anda hinnanguliselt 183–269
miljardit eurot tulu ning teenusturgude täiendav integreerimine 297 miljardit eurot tulu6. Juba
ainult selline kasv võiks suurendada 8–9 % majanduslikku tulu ligikaudu veel 12 % SKPst.
Vahel näib, et liikmesriigid rikuvad kokkulepitud ühtse turu norme või tekitavad oma
õiguses tõkkeid või ei võta nende kõrvaldamiseks midagi ette, et tagada oma turul täiendav
kaitse ja sellest tulenevad eelised kodumaistele ettevõtetele. Võimalik kasu on sageli väga
lühiajaline, kuid Euroopa ettevõtlusele tekitatav kahju võib olla palju suurem, mille tõttu on
keerukam tagada tegelikud võrdsed tingimused ja luua maailma juhtivaid ettevõtteid ning
õõnestatakse võrdseid tingimusi seestpoolt. See mõjutab ebaproportsionaalselt suurel määral
VKEsid ja idufirmasid. Suurematel ettevõtetel on vajalikud vahendid, et erinevate normidega
toime tulla, aga VKEd kannatavad esimesena halduskoormuse ja keerukuse tõttu, eelkõige
kui nad tegelevad ühtsel turul piiriüleselt. Seetõttu on ühtne turg ning selle nõuetekohane
rakendamine ja nõuete täitmise tagamine määrava tähtsusega samuti täna vastu võetud
VKEde strateegia7 jaoks.
Ebapiisav ja nõuetele mittevastav rakendamine ning ebapiisav nõuete täitmise tagamine
põhjustab kahju nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil. Kodanikud ja ettevõtted ei saa täit kasu
oma vaba liikumise õigusest, ettevõtted ei saa kasutada ühtse turu pakutavat mastaabisäästu,
tarbijaid ohustavad nõuetele mittevastavad tooted või neil on vähem valikuvõimalusi,
ohustatakse energiavarustuskindlust ning ELi keskkonna- ja kliimaeesmärke on keerukam
saavutada. Seaduskuulekad ettevõtted kaotavad turuosa norme mittejärgivate ja nõuetele
mittevastavaid tooteid pakkuvate või sotsiaalkaitse norme eiravate ettevõtete kõlvatu
konkurentsi tõttu.
Liikmesriikide ja komisjoni ühine ettevõtmine
Ühtse turu normide täitmise tagamine eeldab esiteks, et norme kohaldatakse nõuetekohaselt
kõigis liikmesriikides ja igas Euroopa avaliku sektori asutuses ning et rikkumisi karistatakse,
sh vajaduse korral rikkumismenetluste teel. See eeldab ka ettevõtjate järelevalvet, kontrolli ja
karistamist ning nende ebaseaduslike toodete kõrvaldamist turult, kui need on ohtlikud,
võltsitud või ei vasta keskkonna- ja energiatõhususe eeskirjadele või muudele normidele.
Kui tahame saada ühtsest turust täielikku kasu, peab nõuete täitmise tagamine siiski olema
ulatuslikum ja hõlmama kogu asjaomast normeerimistsüklit alates normide kehtestamisest
4
Højbjerre Brauer Schultz (2018), „25 years of the European single market“, Taani ettevõtlusameti rahastatud
uuring.
5
Teatis „Ühtne turg muutuvas maailmas“, COM(2018)772.
6
Euroopa Parlamendi uuring „Euroopa mõõtmest tulenev kahe triljoni eurone lisatulu: Euroopa mõõtme
puudumisest tulenevate kulude kaardistamine (2019-2024)“, lk 9–11
(https://www.europarl.europa.eu/thinktank/et/document.html?reference=EPRS_STU(2019)631745 )
7
COM(2020)103, 10.3.2020
2
kuni kohaldamiseni. See eeldab koostööd kõigil ELi valitsemistasanditel alates kohalikest ja
piirkondlikest ametiasutustest ning kohtutest kuni Euroopa tasandini. Selleks tuleb samuti
käsitada nõuete täitmise tagamist pideva tegevusena alates normide koostamisest ja
liikmesriikidepoolsest ülevõtmisest kuni vajaduse korral kohaldamise ja rikkumiste
karistamiseni. On ülioluline, et liikmesriigid ja komisjon toetaksid üksteist selle ühise
ülesande täitmisel oma vastutusvaldkondades.
Ennetusmeetmed on olulised, et vältida vajadust võtta hiljem parandusmeetmeid. Kui ühtse
turu normide täitmist ei ole võimalik eelnevalt tagada, siis võivad kodanikele ja ettevõtetele
tekkida regulatiivsed või haldustõkked, mille kõrvaldamiseks nad eeldavad tulemuslike
järelmeetmete võtmist. Nõuete täitmise tagamise asutused peavad hästi toimima, menetlused
ja järelevalve peavad olema eesmärgipärased ning kohapealsed osalejad (näiteks ametiisikud
ja kohtunikud) peavad mõistma ELi õigust ja suutma seda igapäevaselt kohaldada.
Liikmesriigid peavad tagama ühtse turu õigusaktide täitmise, et kaitsta üksikisikute ja
ettevõtete õigusi. See peab algama riiklike õigusaktide koostamisest ning kanduma üle
konkreetsetesse kohtu- ja haldusostustesse. Komisjon peab aitama liikmesriikidel vältida uute
ühtse turu tõkete teket, võtta üle ja kohaldada ELi õigust ning võtta vajaduse korral
parandusmeetmeid.
Ühtse turu normide rakendamise ja täitmise tagamise alased ülesanded ja kohustused
Liikmesriigid Komisjon
✓ Võtta ELi õigus üle õigel ajal ja täpselt, ✓ Aidata liikmesriikidel võtta ELi õigus üle
vältida põhjendamatut ülereguleerimist nõuetekohaselt, täielikult ja õigel ajal
ning tagada võrdsed tingimused
✓ Tagada, et riiklikud õigusaktid on ✓ Aidata liikmesriikidel kohaldada ELi
proportsionaalsed ja õigust
mittediskrimineerivad
✓ Tagada piisavad ja proportsionaalsed ✓ Kontrollida ELi õiguse ülevõtmist ja teha
halduskontrollid, et teha kindlaks kõik selle kohaldamise järelevalvet
rikkumised
✓ Vältida riiklikke meetmeid, mis on ✓ Võtta ELi õiguse rikkumiste suhtes
vastuolus ELi õigusega või takistavad meetmeid ja algatada vajaduse korral
selle kohaldamist ametlik rikkumismenetlus
✓ Teha tulemuslikku koostööd ja tagada ELi õiguse järgimine
Olemasolevate ühtse turu tõkete kõrvaldamiseks on hädavajalik tegelik partnerlus normide
rakendamise ja täitmise tagamise eest vastutavate Euroopa ja liikmesriigi tasandi eri osalejate
vahel. See aitab suunata sihipäraseid nõuete täitmise tagamise meetmeid ja parandada ühtse
turu õigustaktide täitmist.
Selleks et tugevdada ühtse turu normide täitmise tagamise alast koostööd, luuakse ühine
ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühm, milles osalevad liikmesriigid ja
komisjon. Ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühm korraldaks korrapäraseid
koosolekuid, et hinnata ühtse turu normide täitmist riiklikus õiguses, valida välja kõige
olulisemaid tõkkeid, kõrvaldada põhjendamatu ülereguleerimine, käsitleda horisontaalseid
nõuete täitmise tagamise küsimusi ning kontrollida käesoleva tegevuskava rakendamist.
3
Ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühm teavitab korrapäraselt konkurentsivõime
nõukogu ning Euroopa Parlamendi siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni.
Ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühm toetab loodavat normide täitmise tagamist
koordineerivate riiklike asutuste võrgustikku, kasutades selleks olemasolevat siseturu
nõuandekomitee raamistikku. See meetod võimaldab komisjonil ja liikmesriikidel vahetada
teavet ja parimaid tavasid selle kohta, kuidas riiklikud haldusasutused analüüsivad ja
menetlevad olulisi küsimusi riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Uuritakse
täiendavaid võimalusi, kuidas parandada ühtse turu järelevalve eest vastutavate liikmesriikide
asutuste koostööd ja teabevahetust konkreetsete nõuete täitmise tagamise küsimuste
valdkonnas.
Ühtse turu tulemustabel on liikmesriikidele ja komisjonile kasulik ühtse turu normide
kohaldamise järelevalve vahend, mille abil saab tagada tulemuste saavutamise ja edendada
normide rakendamist. Komisjon ajakohastab ühtse turu tulemustabelit, et see kajastaks
paremini lõppkasutajate olukorda ühtsel turul ja toetaks Euroopa poolaastat. Uute näitajate
kasutamine aitab hinnata, kas ühtne turg toimib nõuetekohaselt valdkondades, kus sellelt
eeldatakse suurimat mõju, näiteks toodete, teenuste, finants- või digitaalsed turud ja sellised
võrgutööstused nagu energiatööstus, aga ka andmepõhine majandus ja ringmajandus. Selleks
teeb komisjon pärast liikmesriikidega konsulteerimist ettepaneku kasutada ulatuslikke
täiendavaid näitajaid, sh liikmesriikide tulemuslikkuse kohta nendes valdkondades.
4
TEGEVUSKAVA ÜHTSE TURU NORMIDE PAREMAKS RAKENDAMISEKS JA
TÄITMISE TAGAMISEKS
I ÜHTSE TURU NORMIDEGA SEOTUD TEADMISTE JA TEADLIKKUSE
SUURENDAMINE
Liikmesriikide ametiasutused ja ettevõtjad, eelkõige VKEd, ei ole sageli teadlikud ühtse turu
õigusaktide pakutavatest võimalustest ja eelistest. Neil võib ka olla raskusi oma ELi õigusest
tulenevate kohustuste täielikul mõistmisel, mille tõttu tekivad probleemid nõuete täitmisel ja
täitmise tagamisel. Väljapakutud meetmete eesmärk on suurendada ühtse turu norme iga päev
kohaldavate riiklike ametiasutuste ja kohtute ning kodanike ja ettevõtete teadmisi ning
teadlikkust neist normidest.
✓ 1. MEEDE: riiklike ametiasutustele konkreetsemate suuniste esitamise programm:
Selleks et suurendada nõuete täitmist ja vältida turu killustatust täiustab komisjon
liikmesriikidele ja ettevõtetele esitatavaid suuniseid ning tagab vahendid tegevuse
paremaks koordineerimiseks teatavates valdkondades, muu hulgas:
o tehes seadusandlike läbirääkimiste ajal kindlaks valdkonnad, mis võivad põhjustada
probleeme ülevõtmisel ja kohaldamisel, ning kaaludes vajaduse korral suuniste
väljastamist. Seda on juba tehtud hiljuti vastu võetud audiovisuaalmeedia8 ja
autoriõiguste normide9 puhul;
o väljastades suuniseid digitaalvaldkonna õigusaktide kohta (läbivaadatud
telekommunikatsiooni normid, küberturvalisus, autoriõigused, audiovisuaalmeedia);
o ajakohastades teenuste direktiivi rakendamise käsiraamatut,10 mis käsitleb
teenuste direktiivi põhiküsimuste alaseid hiljutisi kohtulahendeid ning annab
suuniseid näiteks uute ärimudelite ja teenuste osutamise viiside tõttu tekkivate
õiguslike küsimuste kohta;
o luues keskse teabepunkti, et vastata liikmesriikide ametnikel ühtse turu õiguse
igapäevase kohaldamise käigus tekkivatele praktilistele küsimustele. See
korraldatakse koostöös liikmesriikidega, kaasates järk-järgult ja vabatahtlikkuse alusel
konkreetsed menetlused, mis liikmesriigid on ELi õiguse rakendamiseks kasutusele
võtnud;
8
Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/1808 (millega muudetakse
direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja
haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat
turuolukorda, ELT L 303, 28.11.2018, lk 69) põhjendus 5 ning direktiivi 2010/13/EL (audiovisuaalmeedia
teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta
(audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), ELT L 95, 15.4.2010, lk 1) artikli 13 lõige 7 ja artikkel 33a.
9
Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/790 (mis käsitleb autoriõigust
ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja
2001/29/EÜ, ELT L 130, 17.5.2019, lk 92) artikli 17 lõige 10.
10
Teenuste direktiivi rakendamise käsiraamat https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/a4987fe6-
d74b-4f4f-8539-b80297d29715
5
o ajakohastades Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 34–36 kohaldamise
suuniseid11;
o esitades suunised riigihangete strateegiliste (sotsiaalsed, innovatsiooni ja
keskkonnasäästlikkuse) ning muude aspektide (pakkumismahhinatsioonid) kohta ning
tehes ettepaneku läbivaatamissüsteeme käsitleva soovituse kohta;
o väljastades suuniseid vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohta12;
o esitades suuniseid tootevastutuse direktiivi13 kohta;
o esitades juhenddokumendi turujärelevalve määruse14 artikli 4 kohta;
o ajakohastades sinist raamatut ELi ühtlustatud toote-eeskirjade rakendamise
kohta15;
o avaldades ajakohastatud kutsealateenuste reguleerimise reformisoovitused
lähtuvalt komisjoni 17. jaanuari 2017. aasta teatisest16. Soovitused põhinevad
piirangute taseme näitajal, mida kasutatakse riiklike nõuete hindamiseks ja
võrdlemiseks kutsealateenuste puhul, et võtta arvesse uusi muutusi liikmesriikide
reguleerimisraamistikes ning kutsuda üles tegema täiendavaid reforme. Need reformid
võivad avaldada positiivset mõju töötajate liikuvusele ning vähendada oskuste
nappust ja mittevastavust tööturu vajadustele, eelkõige keskkonnasäästlikule
majandusele ja digitaaltehnoloogiale ülemineku kontekstis;
o toetades liikmesriike Euroopa ligipääsetavuse akti17 ülevõtmisel, mis suurendab
eeldatavasti ligipääsetavate toodete ja teenuste kättesaadavust turul;
o luues konkreetsetes küsimustes komisjoni ja liikmesriikide ametiasutuste vahelised
teabevahetusplatvormid, sarnaselt näiteks riigihankedirektiivide puhul kasutatava
platvormiga.
11
https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/a5396a42-cbc8-4cd9-8b12-b769140091cd
12
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määruse (EL) 2019/515 (mis käsitleb teises
liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade vastastikust tunnustamist ja millega tunnistatakse kehtetuks
määrus (EÜ) nr 764/2008, ELT L 91, 29.3.2019, lk 1) põhjenduses 5 on ette nähtud, et komisjon [peaks]
esitama mittesiduvad suunised ülekaaluka avaliku huviga seotud põhjuste mõiste ja vastastikuse
tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta Euroopa Liidu Kohtu praktikas.
13
Nõukogu 25. juuli 1985. aasta direktiiv 85/374/EMÜ liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja
haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 210, 7.8.1985, lk 29).
14
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019.aasta määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete
vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr
305/2011 (ELT L 169, 25.6.2019, lk 1). Turujärelevalve määrus võeti vastu 2019. aastal ja selle eesmärk on
parandada toodete turujärelevalvet ELis.
15
Praegune sinine raamat ELi toote-eeskirjade rakendamise kohta 2016: komisjoni teatis 2016/C 272/01
16
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning
Regioonide Komiteele, milles käsitletakse reformisoovitusi seoses kutsealateenuste reguleerimisega
(COM(2016) 820 final).
17
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv 2019/882 toodete ja teenuste
ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70).
6
✓ 2. MEEDE: kasutajate juurdepääsu parandamine norme ja nõudeid käsitlevale
teabele
Selleks et suurendada teadmisi kohaldatavatest normidest ja ettevõtete kohustustest ning
vähendada nõuetele mittevastavuse ja nõuete täitmata jätmise juhtumeid, tagatakse ühtse
digivärava18 kaudu juurdepääs terviklikule teabele ühtse turu normide ja haldusmenetluste
kohta ning suunatakse kasutajaid kõige sobilikumate abiteenuste juurde.
ELi toote kontaktpunktid, mis tuginevad hiljutisele kaupade paketile,19 tagavad
ettevõtetele parema ja kiirema teabe esitamise nende toodete suhtes kohaldatavate
normide kohta.
✓ 3. MEEDE: digiplatvormid, mis edendavad toodete nõuetele vastavust
E-kaubanduse platvormidel tooteid müüvad isikud peavad olema teadlikud ELi
tootenormidest ja tagama, et ELi turule ei lasta ebaseaduslikke ega ohtlikke tooteid.
Digiteenuste õigusakti raames analüüsitakse võimalikke meetmeid digiplatvormide kaudu
müüdavate toodete nõuetele vastavuse parandamiseks. Üldise tooteohutuse direktiivi20
läbivaatamise käigus uuritakse samuti tooteohutuse probleeme, mis tekivad veebimüügi
käigus ja üleilmses veebipõhises tarneahelas.
✓ 4. MEEDE: liikmesriikide kohtunike ja õigustöötajate väljaõpe ning tavade
vahetamine
ELi kodanikud ja ettevõtted tuginevad ühtsel turul oma õiguste kaitseks liikmesriikide
kohtutele. Seetõttu on vaja, et liikmesriikide kohtunikud oleksid saanud ELi õiguse
valdkonnas hea väljaõppe. Edendatakse kohtunikele ja muudele ühtse turu õigusaktide
täitmist tagavatele õigustöötajatele mõeldud koolitusprogramme ja seminare, et
suurendada teadlikkust ühtse turu õigusest ja selle mõistmist. Koolitusi ja seminare
korraldatakse riikliku koolituspakkumise osana ning ELi tasandi koolitustena, sh Euroopa
õigusalase koolituse strateegia tulevase läbivaatamise kontekstis.
✓ 5. MEEDE: riiklike avalike haldusasutuste võimekuse suurendamine
Taotluse korral tagatakse liikmesriikidele sihtotstarbeliste programmide, näiteks 2021.–
2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus välja pakutud ühtse turu programmi kaudu
rahalised stiimulid ja tehniline tugi, et optimeerida avalike haldusasutuste nõuete
rakendamise ja täitmise tagamise võimekust.
18
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne
digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning
millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1).
19
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/515, mis käsitleb teises
liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade vastastikust tunnustamist ja millega tunnistatakse kehtetuks
määrus (EÜ) nr 764/2008 (ELT L 91, 29.3.2019, lk 1) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019.
aasta määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi
2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.6.2019, lk 1)
20
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta
(EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4).
7
Juurdepääs ühtse turu programmile põhineb võrdlevatel näitajatel, millega kontrollitakse
nõuete täitmise tagamise tegelikku paranemist, näiteks kontrollitud sektorite arv,
inspektorite arv või turult kõrvaldatud toodete arv. Liikmesriikide tulemuslikkuse ja
kindlaks tehtud vajaduste alusel korraldatakse seejärel täiendavaid suutlikkuse
parandamisi, koolitusi, teabevahetusi jms. Selles kontekstis uuritakse ka täiendavaid
võimalusi, kuidas toetada riiklike kaebemehhanismide kasutamist ning lihtsustada seda
ettevõtete ja kodanike jaoks.
Väljapakutud reformi tugiprogrammi alusel saavad riikide ametiasutused taotleda tehnilist
tuge, mis on seotud reformivajadustega, mille liikmesriigid on teinud kindlaks Euroopa
poolaasta, liidu prioriteetide ning liidu majanduse juhtimise tsükli raames.
Lisaks sellele sisaldab riigihangete 2020. aasta tegevuskava neljas ajakohastus21 mitut uut
algatust, mis aitavad haldusasutustel ja ELi vahendite saajatel täiustada oma
riigihanketavasid, et tagada võrdsed tingimused ja kasutada hankeid strateegilise
vahendina oluliste poliitikaeesmärkide saavutamiseks.
✓ 6. MEEDE: riigihankespetsialistide suutlikkuse parandamine ning riiklike asutuste
vahelise koostöö tugevdamine
Komisjon töötab partnerluses liikmesriikidega välja praktilised vahendid riigihangetega
tegelevate ametnike oskuste täiendamiseks, toob kokku avaliku sektori hankijad, et
edendada eksperdioskuste jagamist, edendab koolitust ja stimuleerib ühishankeid
kooskõlas kodanike nõudlusega keskkonnasäästlikumate, sotsiaalse vastutusega ja
innovatiivsete hangete järele.
Komisjon edendab ka koostööd ja tavade vahetamist riigihangete esimese astme
järelevalveasutuste võrgustiku kaudu.
II ELI NORMIDE ÜLEVÕTMISE, RAKENDAMISE JA KOHALDAMISE
PARANDAMINE
Nõuetele mittevastav ELi normide ülevõtmine, rakendamine ja kohaldamine tekitab tõkkeid
ja takistusi ühtse turu ladusale toimimisele.
✓ 7. MEEDE: struktureeritud dialoog ühtse turu direktiivide paremaks ülevõtmiseks
Selleks et parandada direktiivide õigeaegset ja nõuetekohast ülevõtmist, võtavad
liikmesriigid ja komisjon üleminekuperioodil kasutusele struktureeritud dialoogi.
Struktureeritud dialoog, mis eelneb liikmesriikides õigusaktide vastuvõtmisele, lihtsustab
vastavuse kontrolli. Dünaamiliste virtuaalsete vastavustabelite22 kasutamine võib toetada
üleminekuprotsessi, tagades ülevaate riiklikest õigusaktidest, sh nende edasistest
21
https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/action_plan_pp.pdf.
22
Erinevalt staatilistest loeteludest, mis kajastavad riiklike õigusaktide vastavust ELi õigusaktidele nende
ülevõtmise ajal, kujutavad dünaamilised virtuaalsed vastavustabelid endast digitaalset lahendust, mis
võimaldab ajakohastada ülevõtmise olukorda pidevalt, sh pärast algsete ülevõtmisaktide jõustumist. Nende
tabelite puhul võiks kasutada teabeallikana ja pideva ajakohastamise lihtsustamiseks teavitamismenetlust.
8
muudatustest ja kehtetuks tunnistamistest. Liikmesriigid peaksid pärast riiklike
õigusaktide vastuvõtmist esitama komisjonile selge ja täpse kirjelduse, milliste riiklike
normidega võetakse üle direktiivides kehtestatud vastavad kohustused23. Selles kontekstis
pööratakse eritähelepanu põhjendamatu ülereguleerimisega seotud probleemidele.
✓ 8. MEEDE: ühtse turu määruste rakendamise partnerlus
Selleks et parandada ühtse turu määruste rakendamist, millega nõutakse, et liikmesriigid
võtaksid meetmeid (nt looksid struktuurid või töötaksid välja menetlused) enne normide
kohaldamise algust, korraldatakse komisjoni ja liikmesriikide sihtotstarbelised
kohtumised niipea, kui normides jõutakse poliitilisele kokkuleppele. Enne asjaomaste
normide jõustumist korraldatakse varakult rakendamisseminarid, et aidata liikmesriikidel
kõnealuste määruste sätteid rakendada24.
III ENNETUSMEHHANISMIDE OPTIMAALNE ÄRAKASUTAMINE
Kui vältida liikmesriikides ELi õigusega vastuolus olevate riiklike meetmete võtmist, on
võimalik tagada ühtsel turul kodanikele ja ettevõtetele võrdsed võimalused ning vältida
pikaaegseid rikkumismenetlusi. Näiteks edendab vastavust ELi normidele see, kui kasutada
olemasolevaid neist meetmetest teavitamise vahendeid parimal võimalikul viisil.
✓ 9. MEEDE: proportsionaalsuse kontrolli direktiivi kohaselt toimuva piiravate
õigusnormide eelhindamise täiustamine
Selleks et vältida riiklike õigusnormidega uute piirangute kehtestamist, aitab komisjon
liikmesriike, annab neile suuniseid ning soodustab liikmesriikide vahel parimate tavade
jagamist eelneva proportsionaalsuse hindamise valdkonnas, mis korraldatakse
proportsionaalsuse kontrolli direktiivi25 alusel, millega kohustatakse liikmesriike hindama
enne uute riiklike kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmist põhjalikult nende
proportsionaalsust.
✓ 10. MEEDE: ühtse turu läbipaistvusdirektiivi ladusa rakendamise tagamine
Kooskõlas komisjoni nõuete täitmise tagamise meetmete strateegilisema
lähenemisviisiga26 hakkab ühtse turu läbipaistvusdirektiivi27 rakendamine tulevikus
põhinema neljal sambal: i) liikmesriigid teavitavad kõigist kaupu ja infoühiskonna
teenuseid käsitlevatest tehniliste normide eelnõudest; ii) komisjon võtab järelmeetmeid
23
Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas Euroopa Komisjon versus Belgia Kuningriik, C-543/17.
24
Selle näidisprojektiks võib pidada ühtse digivärava määruse praegust rakendamist.
25
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. juuni 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/958, milles käsitletakse uute
kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli (ELT L 173,
9.7.2018, lk 25)
26
Komisjoni teatis „ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“. C/2016/8600 (ELT C 18,
19.1.2017, lk 10).
27
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette
tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk
1).
9
kõigi teatiste puhul, mille puhul tekib kahtlus, kas need on kooskõlas ELi õigusega; iii)
järelmeetmete võtmisel pöörab komisjon eritähelepanu meetmetele, mis avaldavad
ühtsele turule suurimat mõju; iv) komisjon teeb nende õigusaktide järelevalvet, mille
puhul ta on direktiivi alusel võtnud meetmeid ja mille suhtes võidakse algatada
rikkumismenetlus, kui ei tehta vajalikke kohandusi.
Komisjon kutsub ka riikide ametiasutusi üles reageerima teiste liikmesriikide esitatud
teatistele, looma püsivad kontaktid riikide reguleerivate asutuste ja ühtse turu
läbipaistvusdirektiivi rakendamise eest vastutavate asutuste vahel ning edendama riiklike
õigusnormide lähendamist. Kui praegusest ühtlustamise tasemest ei piisa, siis analüüsib
komisjon põhjalikult, kas Euroopa tasandil on põhjendatud suurem ühtlustamine.
✓ 11. MEEDE: ühtsel turul uute teenuse osutamise tõkete vältimine
Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles võtma kiiresti vastu uue teenustest
teatamise direktiivi28 seadusandliku ettepaneku, et vältida põhjendamatuid tõkkeid
teenuste ühtsel turul. Komisjon võtab kuni ettepaneku vastuvõtmiseni meetmeid
tagamaks, et liikmesriigid täidavad teenuste direktiiviga kehtestatud praegust
teatamiskohustust eesmärgiga teha kindlaks ja kõrvaldada võimalikud uued regulatiivsed
tõkked.
✓ 12. MEEDE: elektroonilise kaubanduse direktiivi teavitamismehhanismi täieliku
potentsiaali ärakasutamine
Kuigi liikmesriigid, mis piiravad põhjendatud ja proportsionaalsel viisil piiriüleste
infoühiskonna teenuste osutamise vabadust, peavad teavitama teenuseid osutava ettevõtte
asutamise liikmesriiki ja komisjoni kõnealustest vabadust piiravatest riiklikest
meetmetest, ei ole veel kasutatud ära selle, elektroonilise kaubanduse direktiiviga29
kehtestatud teavitamismehhanismi täielikku potentsiaali. Digiteenuste õigusaktiga seotud
ettevalmistava töö käigus analüüsitake võimalikke meetmeid liikmesriikidevahelise
koostöö ja teavitamismehhanismi raames kasutatavate vahendite täiustamiseks.
IV NÕUETELE MITTEVASTAVUSE TUVASTAMINE ÜHTSEL TURUL JA
VÄLISPIIRIL
Kui riiklikud normid on juba vastu võetud ja jõustunud, siis eeldab ühtse turu ladus
toimimine, et riikide ametiasutused ja komisjon on suutelised tuvastama nõuetele
mittevastavust. Selleks peavad komisjonil ja liikmesriikide asutustel olema vahendid, mis
suurendavad nende võimet nõuetele mittevastavust tuvastada, uurida ja selle kohta kiiresti
teavet jagada.
28
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul)
jõustamise kohta, millega kehtestatakse teenustega seotud autoriseerimisskeemidest ja nõuetest teatamise
kord ning muudetakse direktiivi 2006/123/EÜ ja määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu
infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd. COM(2016) 821 final.
29
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate
õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse
kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).
10
✓ 13. MEEDE: ühtse turu IT-süsteemide ratsionaliseerimine ja veebipõhise nõuete
täitmise tagamise platvormi (elektroonilise nõuete täitmise tagamise labor) loomine
Komisjon ja liikmesriigid kasutavad ebaseaduslike ja nõuetele mittevastavate tööstus- ja
tarbekaupade kohta teabe jagamiseks mitmeid IT-süsteeme. Ebaseaduslike ja nõuetele
mittevastavate tööstus- ja tarbekaupade kohta teabe jagamiseks kasutatavate IT-
süsteemide30 killustatuse vähendamiseks teeb komisjon järgmist:
o loob ametiasutustele toiduks mittekasutatavate toodete kontrolli jaoks ühtse Euroopa
teabesisestuspunkti, mille kaudu saab kasutada olemasolevaid süsteeme (näiteks
ICSMS ja RAPEX) ja tulevast ühtset tolliliidest ning vahetada süsteemide vahel
sihipäraselt andmeid kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega;
o tagab koos liikmesriikidega, et siseturu infosüsteemist (IMI) saab ühtsel turul
halduskoostöö põhivahend, kasutades kättesaadavaid andmeid ja teavet ning hinnates,
kuidas toimib halduskoostöö teatavates ühtse turu valdkondades;
o loob veebisaidiga „Kergenda koormat“31 saadud kogemusi arvesse võttes ühtse
digivärava raames ühtse turu tõkete kõrvaldamise vahendi, mis võimaldab
kodanikel ja ettevõtetel teatada anonüümselt regulatiivsetest tõketest, millega nad
oma siseturu õiguste kasutamisel kokku puutuvad;
o kasutab koos liikmeriikidega kõiki ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi võimalusi,
et täiustada ELi põllumajandusliku toidu (sh looma- ja taimetervise) õigusaktide
täitmise tagamist. Ametliku kontrolli teabehaldussüsteem ühendab asjaomased
olemasolevad teabesüsteemid (iRASFF 32, ADIS-exADNS 33, EUROPHYT 34,
TRACES35);
o uurib, kas ühtse turu programmi või programmi „Digitaalne Euroopa“ raames
tipptasemel IT-lahenduste katsetamiseks ja kohaldamiseks rahastatud labori saab
kaasata olemasolevatesse struktuuridesse (näiteks tarbijakaitsealase koostöö
võrgustik, ELi toodete nõuetele vastavuse võrgustik või intellektuaalomandiga seotud
õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskus) või nendega siduda.
✓ 14. MEEDE: võltsitud ja ebaseaduslike toodete vastase võitluse tugevdamine
Komisjon ja Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) teevad ebaseadusliku
impordi/ekspordi vastastikuse haldusabi juhtumite raames koostööd liikmesriikide
ametiasutustega ning aitavad vältida ebaseaduslike toodete pääsu ühtsele turule.
Ebaseaduslikke tooteid mitte üksnes ei impordita tänapäeval ELi, vaid neid ka toodetakse
või monteeritakse ELis imporditud komponentidest. Seejärel lastakse need ühtsele turule
30
Näiteks turujärelevalve info- ja teavitussüsteem (ICSMS), ohtlike toiduks mittekasutatavate toodete
kiirhoiatussüsteem (Safety Gate/RAPEX) või andmebaas EPREL energiamärgiste puhul.
31
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/lighten-load_et
32
Toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi digiplatvorm.
33
Loomahaiguste teabesüsteem (ADIS) – endine loomahaigustest teatamise süsteem (ADNS).
34
Teabe- ja kiirhoiatussüsteem, mis käsitleb ELi imporditud või ELis kaubeldavate taimede ja taimsete
saaduste saadetiste kinnipidamist taimetervise kaalutlustel.
35
Kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteem – veebipõhine haldusvahend loomade, sperma, embrüode, toidu,
sööda ja taimede kõigi sanitaarnõuete jaoks ELi-sisese kaubanduse ja impordi puhul.
11
või nendega kaubeldakse seal. OLAF ei saa aga neil juhtudel sekkuda, kuna tema
praegused volitused ei hõlma ELi-siseseid juhtumeid.
Komisjon ja liikmesriigid võiksid selleks, et tagada intellektuaalomandi õiguste ja
ebaseaduslike või võltsitud kaupade ühtsele turule laskmise keeldude või piirangute
rangem täitmine, lähtuda tolliküsimustes antava vastastikuse haldusabi normidest ning
kaaluda OLAFi volituste suurendamist.
✓ 15. MEEDE: toidutarneahela nõuete rangema täitmise tagamine
Ohutu ja kestlik toit ning selle vaba liikumine on siseturu ülioluline osa. See parandab
märkimisväärselt kodanike tervist ja heaolu ning toetab nende sotsiaalseid ja
majanduslikke huve.
Kuigi liikmesriikide kohustus on kontrollida, et ettevõtjad järgivad ELi õigust, korraldab
komisjon liikmesriikides ja ELi-välistes riikides igal aastal ligikaudu 220 kohapealset
kontrolli eesmärgiga veenduda, et kontrollisüsteemid on tulemuslikud ja ametiasutused
täidavad oma õiguslikke kohustusi. Komisjon tõhustab toidutarneahela alase ELi õiguse
kohaldamise tagamist muu hulgas sihtotstarbeliste kontrollide ja nendega seotud
süsteemsete järelmeetmete abil, mille käigus veendutakse, et liikmesriigid kõrvaldavad
vajakajäämised.
Komisjon toetab ka edaspidi liikmesriike oma koolitusprogrammi „Parem koolitus
ohutuma toidu nimel“ kaudu, mis on mõeldud avalike haldusasutuste töötajatele, et
parandada ELi normide rakendamist.
Toiduga seotud pettusjuhtumid võivad õõnestada tarbijate usaldust ELi toidusüsteemi
vastu ning mõjutada siseturu toimimist. Seetõttu tõhustab komisjon ELi meetmeid, mida
võetakse põllumajandusliku toiduga seotud pettuste vastu võitlemiseks strateegia „talust
taldrikule“ raames.
✓ 16. MEEDE: märgistamise ja jälgitavuse süsteemide väljatöötamine
Jälgitavus on nõuete täitmise tagamiseks määrava tähtsusega. Märgistamise ja jälgitavuse
süsteemid saavad toimida ainult juhul, kui tootega selle tarneahelas kaasnev teave
võimaldab tollis automaatset nõuetele vastavuse kontrolli. Komisjon uurib ja edendab
koostöös liikmesriikidega digitaalsete vahendite kasutamist, et võimaldada sihipärasemat
kontrolli välispiiril ja ELi piires. See hõlmab märgistamise ja jälgitavuse süsteemide
(näiteks ruutkoodid, raadiosagedustuvastus, plokiahel jms) väljatöötamist, et edastada
tarneahelas turvaliselt konkreetset nõuetele vastavusega seotud teavet, võttes arvesse
selliseid kasutusel olevaid vahendeid nagu Euroopa energiamärgisega toodete andmebaas
(EPREL). Integreeritud piirihalduse fondist 2021–2027 eraldatud tollikontrolli seadmete
rahastamiseks ette nähtud vahendite abil töötatakse välja uued tolliseadmed, mis on
suutelised kodeeritud teavet lugema ja kontrollima. Jälgitavuse küsimusi hinnatakse ka
üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamisel.
Komisjon soovib, et tööstus- ja tarbekaupade kohta, mis deklareeritakse tollis vabasse
ringlusse lubamiseks, esitataks elektrooniliselt nende nõuetele vastavuse teave (s.o juba
kehtiv ELi vastavusdeklaratsioon). Seejuures hindab komisjon ka meetme mõju VKEdele
ja konkreetselt mikroettevõtjatele, et teha kindlaks vajalikud leevendusmeetmed.
12
Lisaks sellele on märgised ja jälgitavus olulised uue tarbijakaitse tegevuskava raames, et
suurendada tarbijate mõjuvõimu keskkonnasäästlikule majandusele ja
digitaaltehnoloogiale ülemineku käigus. Komisjon teeb kindlaks digitaalsete vahendite
parimad kasutusviisid, et esitada tarbijatele kõige usaldusväärsem teave, mis võimaldaks
neil teha teadlikult ja turvaliselt oste, eelkõige välismaalt.
V NÕUETE RANGEMA TÄITMISE TAGAMINE KOHAPEAL
Hoolimata kõigist jõupingutustest tagada üldine ühtse turu nõuete täitmine, esineb nõuetele
mittevastavuse tõttu regulatiivseid tõkkeid, mis nõuavad tulemuslikku järelsekkumist. Ka
selles etapis on määrava tähtsusega liikmesriikide ametiasutuste ja komisjoni koostöö.
✓ 17. MEEDE: ELi toodete nõuetele vastavuse võrgustik
Tarbijatele pakutakse jätkuvalt mitmeid nõuetele mittevastavaid tooteid, sageli
veebipõhiselt, seades seeläbi ohtu tarbijad ja kutsealased lõppkasutajad ning moonutades
konkurentsi. Komisjon loob koostöös liikmesriikidega alates 2021. aasta jaanuarist ELi
toodete nõuetele vastavuse võrgustiku, et suurendada turujärelevalveasutuste tegevuse
kooskõlastamist toiduks mittekasutatavate kaupade sektoris, nagu on sätestatud määruses
2019/102036. Võrgustik hakkab koosnema ühtsetest kontaktasutustest, mille liikmesriigid
asutasid hiljuti oma turujärelevalveasutuste esindamiseks. Lisaks sellele teeb komisjon
alates 2021. aasta juulist määruses sätestatud vastastikuse abi mehhanismide järelevalvet
ning teeb kindlaks valdkonnad, milles liikmesriikide keeldumine nõuete täitmise alase
teabe taotlustest ning nõuetele mittevastavuse puhul õigusaktide täitmise tagamise
meetmete taotlustest ei olnud põhjendatud.
✓ 18. MEEDE: siseturu probleemide lahendamise võrgustiku (SOLVIT) muutmine
ühtse turu vaidluste lahendamise põhivahendiks
Üldjuhul SOLVITi volituste alla kuuluvates õiguslikes valdkondades37 on kasutusel eri
probleemilahendusvahendid, mis killustab nõuete täitmise tagamise keskkonda. Komisjon
ja liikmesriigid tagavad SOLVITi tugevdamise, et sellest saaks alternatiivse vaidluste
lahendamise põhivahend kõigis siseturu poliitikavaldkondades, mille puhul peab otsuse
tegema haldusasutus. SOLVITit hakatakse kasutama praegusel kujul või kohandatakse
vajaduse korral, et see vastaks uute algatuste nõuetele. Komisjon ja liikmesriigid
tugevdavad sidemeid SOLVITi ning mitmesuguste riikliku ja ELi tasandi asutuste ja
võrgustike vahel.
36
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019.aasta määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete
vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr
305/2011 (ELT L 169, 25.6.2019, lk 1).
37
SOLVIT tegeleb piiriüleste probleemidega, mille on põhjustanud avaliku sektori asutuste toime pandud ELi
õiguse rikkumine.
13
See on juba kavas Euroopa Tööjõuameti (ELA)38 puhul, mis alustas tegevust 2019. aasta
oktoobris ja asub täies mahus tegutsema 2024. aastaks. ELA aitab komisjonil ja
liikmesriikidel tagada, et tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse kooskõlastamise alaste
ELi normide täitmine tagatakse õiglasel, lihtsal ja tulemuslikul viisil, tänu millele on
kodanikel ja ettevõtetel lihtsam ühtsest turust kasu saada. Amet tagab lahendused, mis
annavad kodanikele ja tööandjatele parema juurdepääsu kvaliteetsele teabele ELi ja
riiklike tööjõu liikuvuse õigusaktide kohta.
VI RIKKUMISJUHTUMITE MENETLEMISE PARANDAMINE
Kui on ilmnenud Euroopa õiguse rikkumised, siis suhtleb komisjon liikmesriikidega, et
mõista paremini probleeme ja leida lahendusi. Kui suhtlus ei anna tulemusi, siis võtab
komisjon vajaduse korral kindlasti ranged ja tulemuslikud nõuete täitmise tagamise meetmed.
Tänu paremale töökorraldusele, kõigi võimalike haldusvahendite paremale kasutamisele ja
suuremale koostööle jõuavad rikkumisemenetlused kiiremini ja ladusamalt lõpule.
✓ 19. MEEDE: nõuete täitmise tagamise meetmete parem prioriseerimine
Nagu tehti eesmärgiks juba 2016. aastal,39 keskendub komisjon nõuete täitmise tagamise
meetmete paremaks prioriseerimiseks juhtumitele, mis mõjutavad märkimisväärselt ühtset
turgu lähtuvalt nende majandusliku, õigusliku ja poliitilise mõju hindamisest. Tuginedes
sellele lähenemisviisile võtab komisjon kasutusele iga-aastase ühtse turu nõuete
täitmise tagamise strateegilise aruande, milles tehakse kindlaks konkreetsed
murevaldkonnad ja prioriteedid nõuete täitmise tagamiseks, võttes arvesse Euroopa
poolaasta tulemusi. Samas on prioriseerimise otstarbel tervikliku teabe saamiseks väga
oluline, et huvitatud isikud annaksid komisjonile teada ühtse turu normide rikkumistest.
Selleks vaadatakse läbi kaebuste esitamise süsteem, et integreerida see paremini
SOLVITisse. Komisjon jälgib SOLVITi aruandeid, et teha kindlaks struktuursed
probleemid, mis võivad olla olulised. Komisjon uurib ka võimalust võtta muudes ühtse
turu poliitikavaldkondades kasutusele vahend, mida praegu katsetatakse vaidluste
internetipõhise lahendamise platvormil, et aidata tarbijatel paremini hinnata oma
kaebevõimalusi.
✓ 20. MEEDE: selgus ja järjepidevus juhtumite menetlemisel
Nõuete täitmise tagamise süsteemi usaldamise eelduseks on kaebuste läbivaatamine õigel
ajal ja rikkumiste karistamine. Komisjon muudab selleks oma juhtumite menetlemise
protsesse veelgi sujuvamaks. Ta annab kaebusele kahe kuu jooksul esialgse hinnangu, et
esitada kaebuse esitajale vastus. Kui on kogutud piisavalt teavet, siis peaks vastus juba
sisaldama selget otsust selle kohta, kas: 1) kaebust ei hakata menetlema; 2) kaebus
edastatakse probleemide lahendamise asutustele, näiteks SOLVITile; 3) komisjon alustab
suhtlust asjaomase liikmesriigiga või 4) algatatakse viivitamata rikkumismenetlus.
38
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1149, millega luuakse Euroopa
Tööjõuamet, muudetakse määrusi (EÜ) nr 883/2004, (EL) nr 492/2011 ja (EL) 2016/589 ning tunnistatakse
kehtetuks otsus (EL) 2016/344 (ELT L 186, 11.7.2019, lk 21).
39
Komisjoni teatises „ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“ (C/2016/8600).
14
✓ 21. MEEDE: süsteemi EU Pilot parem kasutamine
Süsteem EU Pilot on kasulik vahend, et saada teavet rikkumisetapile eelnevas
liikmesriigiga suhtlemise etapis. Selleks et parandada süsteemi sihipärasust ja struktuuri
kiire ja tõhusa vahendina, millega toetatakse liikmesriikidega toimuvat suhtlust lahenduse
leidmiseks, kavatseb komisjon kasutada süsteemi EU Pilot selgete tingimuste ja ajakava
alusel juhtudel, kui näib võimalik, et tulemus saavutatakse lühikese aja jooksul.
Komisjon teeb järgmist:
o töötab välja selged ja objektiivsed kriteeriumid, et teha kindlaks, millal tuleks
süsteemi EU Pilot kasutada;
o teeb koostööd liikmesriikidega, et teha kindlaks praktilised viisid menetluse
kiirendamiseks, kaitstes samal ajal mõlema suhtluses osaleja olulisi õigusi ning
kasutades hästi olemasolevaid tipptasemel süsteeme;
o leiab paindlikumad viisid keerukate probleemide lahendamiseks;
o levitab süsteemi EU Pilot abil lahendatud küsimuste kohta teavet (koondandmetena),
et jagada parimaid tavasid, säilitades samal ajal tasakaalu komisjoni ja liikmesriikide
vahelise konfidentsiaalse suhtega40.
✓ 22. MEEDE: süstemaatilised korrapärased pakettkohtumised
Rikkumismenetluste käigus toimuvas kirjalikus teabevahetuses (mis on võimaliku edasise
kohtumenetluse alus) ei võeta alati piisavalt arvesse kõiki võimalikke lahendusi.
Komisjon näeb ette konkreetsetele poliitikavaldkondadele suunatud pakettkohtumised eri
liikmesriikidega, et täiendada neid ametlikke teabevahetusi otsekontaktidega. Kohtumised
võivad aidata leida lahendusi ELi õiguse järgimise küsimustele ja seega peaksid need
toimuma korrapäraselt, kui see on vajalik. Kui kohtumised valmistatakse põhjalikult ette,
siis on võimalik nende käigus tulemuslikult kõrvaldada arusaamatused ning kasutada ELi
ja riiklikke eksperditeadmisi lahenduste leidmiseks. Pakettkohtumised võidakse
kombineerida või korraldada koos liikmesriikidega toimuvate muude kohtumistega
(näiteks nõuete täitmise alane suhtlus).
***
40
Euroopa Kontrollikoda, eriaruanne nr 5/2016: „Kas komisjon on taganud teenuste direktiivi mõjusa
rakendamise?“, 14.3.2016
15
JÄRELDUS
Nõuetele vastavuse edendamine eeldab kindlat poliitilist panust ühtsesse turgu ja selle
normide tulemuslikku rakendamisse. Selleks on vaja poliitilist vastutust, läbipaistvust ja
tõhusaid süsteeme nõuetele vastavuse edendamiseks ning järelevalveks.
Tegevuskava abil reageeritakse liikmesriikide üleskutsele ning võetakse initsiatiiv, et
lahendada praegused rakendamise ja nõuete täitmise tagamise alased väljakutsed. Meetmete
abil tegeletakse mitmesuguste eri probleemidega, mis hõlmavad võimalike
rakendamisprobleemide ja nõuete täitmise tagamise kõiki etappe ja valdkondi nii ELi kui ka
riiklikul tasandil, tuginedes kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil võetud ühisele
kohustusele. Nende meetmete abil võimaldavad komisjon ja liikmesriigid ühtsel turul
edendada meie ettevõtteid ja pakkuda tarbijatele parimaid valikuvõimalusi. Kui teeme
koostööd, siis saame tagada, et ühtsest turust saavad kasu kõik eurooplased.
16
Euroopa Liidu
Nõukogu
Brüssel, 12. märts 2020
(OR. en)
6779/20
COMPET 118
MI 76
CONSOM 57
SAATEMÄRKUSED
Saatja: Euroopa Komisjon
Kättesaamise 11. märts 2020
kuupäev:
Saaja: Nõukogu peasekretariaat
Komisjoni dok nr: COM(2020) 93 final
Teema: KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE,
EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE
KOMITEELE
Ühtse turu tõkete tuvastamine ja kõrvaldamine
Käesolevaga edastatakse delegatsioonidele dokument COM(2020) 93 final.
Lisatud: COM(2020) 93 final
6779/20 kvm
ECOMP.3.A ET
EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 10.3.2020
COM(2020) 93 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA
MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Ühtse turu tõkete tuvastamine ja kõrvaldamine
{SWD(2020) 54 final}
ET ET
Sissejuhatus
Euroopa Komisjon esitas 35 aastat tagasi, juunis 1985 Euroopa Ülemkogule valge raamatu
ühtse turu väljakujundamise kohta. Selle sõnum oli selge: tugevdada tõelist integratsiooni ja
täita Rooma lepingu eesmärgid või langeda tagasi keskpärasusse, lubades kujundada
Euroopast vaid vabakaubanduspiirkonna.
EL valis tihedama integratsiooni tee ja nüüdseks on meil maailma suurim ühtne turg, kus on
rohkem kui 447 miljonit tarbijat ja kuni 56 miljonit sellel turul kauplemisega seotud töökohta.
Ühtse turu ulatus ja integratsioon on tugevdanud ELi positsiooni ja mõju maailmas. Selle
põhimõtted, väärtused ja normid toetavad ELi juhtpositsiooni ja aktiivset rolli reeglitel
põhineva maailmakorra kaitsmisel ning tagavad võrdsed tingimused nii kodu- kui ka
välismaal.
Euroopa on nüüd esirinnas nn kaksiküleminekul ehk üleminekul kliimaneutraalsusele ja
digitaalsele juhtimisele. Sellega seoses on ühtse turu ajakohastamine ja tugevdamine üks
komisjoni järgmise viie aasta peamisi prioriteete.
Vaatamata ühtse turu reaalsetele saavutustele on ettevõtjate ja tarbijate ees veel mitmeid
takistusi. Viimasel üritusel „European Parliament of Enterprises“ oktoobris 2018 vastas ligi
70 % ettevõtjatest eitavalt, kui küsiti, kas nende arvates on ühtne turg piisavalt integreeritud.
Käesolevas teatises võetakse aluseks nende ettevõtjate ja tarbijate kogemused ja arusaamad,
kes püüavad ühtset turgu igapäevaselt kasutada (edaspidi „kasutajad“) ja püütakse kindlaks
teha peamised allesjäänud tõkked piiriülese tegevuse eri etappidel.
Tuginedes kahes aruandes1 kogutud tõenditele, juhitakse selles teatise tähelepanu 13-le
kasutajate seisukohast olulisele tõkkele. Selgub, et lisaks regulatiivsetele või haldustõketele
on ka praktilisi tõkkeid. Tegelikkuses seisavad nii ettevõtjad kui ka tarbijad kogu ELis
tegutsedes sageli silmitsi mitme samaaegse piiranguga. Kõige rohkem mõjutab selline olukord
negatiivselt väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd) ja spetsialiste.
Kõigil eurooplastel on õigus kasutada parimat ja laiaulatuslikemat kaupade, teenuste,
tööhõive- ja ettevõtlusvõimaluste valikut, mida ühtne turg suudab pakkuda, ning kellelgi ei
tohiks tekkida takistusi nende võimaluste kasutamisel.
Selleks et pakkuda lahendusi nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil, tuuakse teatises esile
nende tõkete viis peamist algpõhjust: regulatiivsed valikud ELi ja riiklikul tasandil,
õigusaktide ülevõtmine, rakendamine ja jõustamine, liikmesriikide haldussuutlikkus ja -tavad,
üldine ettevõtlus- ja tarbijakeskkond ning algpõhjused, mis ei ole seotud avaliku poliitikaga,
nagu keel või kultuur. Nende hulgas on olulised üldise ettevõtlus- ja tarbijakeskkonnaga
seotud raskused, kuna need mõjutavad võrdselt nii omamaiseid kui ka teistest liikmesriikidest
pärit kasutajaid.
1
Komisjoni talituste töödokument „Business Journey on the Single Market: Practical Obstacles and Barriers“; Commission Consumer
conditions scoreboard: „Consumers at home in the single market“, 2019.
1
Euroopa Ülemkogu kutsus 2019. aasta märtsis ELi ja liikmesriike üles kõrvaldama ühtse turu
allesjäänud põhjendamatud takistused, rõhutades samas, et uusi tõkkeid ei tohiks luua.
Käesolevas teatises kindlaks tehtud tõkete ja nende algpõhjuste kõrvaldamiseks tuleb nii ELi
kui ka liikmesriikide tasandil võtta mitmesuguseid meetmeid: avaliku halduse
digitaliseerimine ja parem teabevahetus kasutajate abistamiseks tegevuse igas etapis, vajaduse
korral uued ja täiustatud ELi õigusaktid, nende õigusaktide parem rakendamine ja
lõppkokkuvõttes jõustamine.
Üht peamist tegevusvaldkonda ehk jõustamist käsitletakse teatises „Pikaajaline tegevuskava
ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks“,2 milles esitatakse
komisjoni prioriteedid uuendatud partnerluseks liikmesriikidega.
Täna avaldatud Euroopa uues tööstusstrateegias3 rõhutatakse, et tugev ja integreeritud ühtne
turg on konkurentsivõimelise ELi tööstuse jaoks nii hüppelaud kui ka eeltingimus. Selleks et
ühtsest turust saaksid kasu kõik, kehtestatakse ELi õigusega ühised normid, mis kõrvaldavad
tõkked ning soodustavad kaupade ja teenuste liikumist kogu ELis, kaitstes samal ajal
tarbijaid. Käesolevas aruandes näidatakse ka, et kui ühtne turg ei saavuta oma täielikku
potentsiaali, kannatavad kõige tõenäolisemalt VKEd ja kodanikud, sest nende ressursid on
piiratud. Eelkõige piirab see idufirmade ja väga uuenduslike VKEde võimalusi saada
konkurentsivõimeliseks rahvusvahelisel tasandil. Samuti täna vastu võetud VKEde strateegias
kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks4 nähakse ette täiendavad sihipärased meetmed,
et aidata VKEdel ühtset turgu paremini ära kasutada.
Käesolev teatis on seotud ka Euroopa poolaastaga, kus kõige probleemsema regulatiivse ja
halduskoormuse kõrvaldamine on jätkuva tähelepanu all, ning samuti parema õigusloome
vahenditega ELi tasandil.
Ühtse turu kohandamine tänaste väljakutsetega on ambitsioonikas eesmärk ning ühtse turu
parem toimimine vallandaks kasutamata majandusliku potentsiaali. Euroopa Parlamendi
hiljuti ajakohastatud uuringus Euroopa mõõtme puudumisest tulenevate kulude kohta5
hinnatakse, et täielikult toimiva kaupade ja teenuste ühtse turu allesjäänud tõkete
kõrvaldamisest saadav kasu võib 2029. aasta lõpuks ulatuda 713 miljardi euroni.
Ühtsest turust saadava kasu tagamine on komisjoni ja liikmesriikide ühine vastutus. ELi ühtse
turu terviklikkuse kaitsmine väliste probleemide eest on sama oluline kui selle tugevdamine
seestpoolt. Komisjon on valmis oma jõupingutusi suurendama ja aitama liikmesriikidel
saavutada ühtne turg, mis täidab oma lubadused.
2
COM(2020) 94, 10.3.2020.
3
COM(2020) 102, 10.3.2020.
4
COM(2020) 103, 10.3.2020.
5
https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2019/631745/EPRS_STU(2019)631745_EN.pdf
2
I. KASUTAJA VAATENURK: KÕIGE SAGEDAMINI MAINITUD TÕKKED
Käesolev teatis tugineb kahele komisjoni aruandele6. Neist esimeses, mis avaldati samal ajal
käesoleva teatisega, keskendutakse ühtse turu praktilistele takistustele ja tõketele, mis on
probleemsed ettevõtjate jaoks. Aruanne tugineb allikatele, mis kajastavad nende ettevõtjate
seisukohti, kes kavatsevad ühtsel turul tegutseda või on seal juba tegevad. Sellised allikad on
näiteks ettevõtjate küsitlused, andmebaasid ja analüüsid. Lisaks konsulteeriti
kaubanduskodadega, et saada terviklikum ülevaade erinevatest takistustest. Analüüsi aluseks
on ka komisjonisisesed eksperditeadmised. Takistusi analüüsiti aruandes juhul, kui
märkimisväärne protsent küsitletud ettevõtetest ja/või erinevad allikad on neid järjekindlalt
takistusena nimetanud. Teises aruandes – 2019. aasta novembris avaldatud ELi
tarbijatingimuste tulemustabelis – tuginetakse uuringule, milles käsitletakse tarbijate hoiakuid
piiriülese kaubanduse suhtes. Mõlemad aruanded annavad ülevaate ühtse turu tõketest, mida
kasutajad peavad probleemiks, ning nende eesmärk ei ole esitada ammendavat loetelu.
Tuginedes nendes kahes aruandes kogutud tõenditele, keskendutakse selles teatises 13-le
peamisele piiriülese tegevuse tõkkele, mida ettevõtjad (piiriülene kaubandus või asutamine) ja
tarbijad (kaupade või teenuste piiriülene ostmine) on kõige sagedamini nimetanud.
Kõnealused tõkked on seotud ettevõtjate ja tarbijate tegevuse peamiste etappidega ühtsel
turul, mida kirjeldatakse allpool kastis.
Ettevõtjate tegevuse peamised etapid: teabe kogumine piiriülese tehingu (ja/või laienemise)
ettevalmistamiseks, kaupade või teenuste müügiga seotud nõuete täitmine, turundus ja müük,
kättetoimetamine, müügijärgsed teenused ja vaidluste lahendamine, maksud, (lisaetapid
asutamise korral) äritegevuse alustamine, töötajate värbamine, investeeringud ja rahastamine.
Tarbijate tegevuse peamised etapid: teabe kogumine toote/teenuse kohta, ostmine, maksmine,
kättesaamine, müügijärgne tegevus ja vaidluste lahendamine.
Teabe kogumine piiriülese tehingu ja/või laienemise ettevalmistamiseks
1. Ettevõtjad nimetavad raskusi teabe hankimisel mitte ainult turuvõimaluste ja
potentsiaalsete äripartnerite, vaid ka asjakohaste regulatiivsete nõuete kohta
Hiljutise uuringu7 kohaselt nimetas 31 % ekspordikogemusega VKEdest ja 21 % vastava
kogemuseta VKEdest raskust äripartnerite leidmisel teises liikmesriigis kui tõket
äritegevusele ühtsel turul. Lisaks teatas vastavalt 22 % ja 11 % VKEdest, et nad ei tea, kust
leida teavet võimalike turuvõimaluste kohta. Euroopa kaubanduskojad märkisid samuti, et
norme ja nõudeid käsitleva teabe kättesaamatus on tähtsuselt kolmas takistus ühtsel turul;
seda pidas probleemiks 69 % nende liikmetest8. Teise hiljutise uuringu kohaselt, mis
6
Komisjoni talituste töödokument „Business Journey on the Single Market: Practical Obstacles and Barriers“; Commission Consumer
conditions scoreboard: „Consumers at home in the single market“, 2019.
7
Euroopa Poliitikauuringute Keskus, „Hidden Treasures: Mapping Europe’s sources of competitive advantage in doing business“, 2019
(Hidden Treasures report).
8
Eurochambres, „Business survey – EU Internal Market: Barriers and Solutions“, 2019.
3
keskendus ELi viiele suurimale majandusele, pidas järgitavate normide mittetundmist tõkkeks
31 % viie suurima liikmesriigi ekspordikogemuseta VKEdest ja 9 % sealsetest
ekspordikogemusega VKEdest9.
Kaupade või teenuste müügiga seotud nõuete ja menetluste täitmine
2. Ettevõtjad kirjeldavad koormavaid ja keerukaid haldusmenetlusi seoses kaupade
või teenuste müügiga teises liikmesriigis
Mitmes hiljutises uuringus nimetatakse „keerukaid haldusmenetlusi“ ühtse turu ühe tõsisema
takistusena ettevõtjate ja eelkõige VKEde jaoks. Teenuste valdkonnas juhitakse sageli
tähelepanu menetlustele, mis on seotud töötajate lähetamisega teise liikmesriiki; Euroopa
kaubanduskodade hiljutises uuringus10 peab seda tõkkeks 58 % vastanutest. Soome
kutseorganisatsiooni11 korraldatud uuringule vastanutest peab seda oluliseks või väga
oluliseks takistuseks 22 %. 2018. aastal registreeritud SOLVITi ärijuhtumitest oli 10 % seotud
takistustega töötajate lähetamisel12.
Kuigi Euroopa elektroonilise side seadustikus on käsitletud mitmeid pikaajalisi takistusi
seoses võrgu kasutuselevõtuga, sealhulgas 5G jaoks kasutatava sagedusala õigeaegset
kättesaadavust, esineb endiselt takistusi. Keerukatest ja/või koormavatest menetlustest loa või
litsentsi saamiseks on teatatud eelkõige mitmes teenustesektoris, sealhulgas elektroonilise
side, kutsealaste teenuste ja ehitussektoris. Ettevõtjate teatatud konkreetsete probleemide
hulka kuuluvad elektrooniliste menetluste puudumine, koormavad dokumenteerimisnõuded
(sealhulgas tõlgete ja koopiate kinnitamine), kõrged tasud ja ametiasutuste pikad otsuse
tegemise tähtajad, Näiteks elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid (sealhulgas 5G) käivitavad ja
käitavad ettevõtjad seisavad silmitsi paljude raskustega, nagu koormavad haldusmenetlused
ehituslubade saamiseks, investeerimisvajadustega (eelkõige sagedusala eraldamisega) seotud
kõrged tasud, teabe puudumine olemasoleva füüsilise taristu (näiteks kaablid ja postid) kohta
või raskused sellele juurdepääsul. Selle tulemusena on elektrooniliste sidevõrkude
kasutuselevõtt aeglasem, kulukam ja vähem tõhus; need on aga digitaalse ühtse turu
arendamise aluseks13.
3. Ettevõtjad kurdavad ebavõrdse juurdepääsu üle riigihangetele
Vaatamata riigihangete digitaliseerimisele on ettevõtjate jaoks pidevaks probleemiks
läbipaistvuse puudumine ning avaliku sektori hankijate võimalik diskrimineeriv,
ebaproportsionaalne või mitteobjektiivne käitumine. Hiljutises uuringus pidas 38 %
ettevõtjatest tõkkeks „meelevaldseid riigihanketavasid“14. Sama mure kajastub ka ELi tasandil
kogutud andmetes. Kuigi hankevõimaluste avaldamise määr on ELis üldiselt paranenud, on
9
Euroopa Poliitikauuringute Keskus, „Hidden Treasures: Mapping Europe’s sources of competitive advantage in doing business“, 2019
(Hidden Treasures report).
10
Eurochambres, „Business survey – EU Internal Market: Barriers and Solutions“, 2019.
11
Soome Tööstusliit.
12
Ühtse turu tulemustabel 2018, https://ec.europa.eu/internal_market/scoreboard/performance_by_governance_tool/solvit/index_en.htm
13
Vt algpõhjus nr 1 allpool.
14
Eurochambres, „Business survey – EU Internal Market: Barriers and Solutions“, 2019.
4
see liikmesriigiti siiski väga erinev. Mõnes liikmesriigis on see jätkuvalt madalam kui selle
riigi vastava riigihanketuru hinnanguline suurus. Lisaks suurenes aastatel 2009–2018 ühe
pakkumusega hangete osakaal, mis jõudis 2018. aastal 35 %ni15.
4. Ettevõtjad teatavad puudustest, mis on seotud teatavates sektorites riiklikul
tasandil sätestatud täiendavate tehniliste nõuete, standardite ja muude
normidega (ELi nõuete asemel)
Hiljutise uuringu kohaselt on kuni 71 % VKEdest, kes proovisid kasutada olemasolevat
ühtlustamata kaupade vastastikuse tunnustamise süsteemi,16 saanud turulepääsu keelava
otsuse17.
Probleeme on tekkinud ka ELi õigusega ühtlustatud valdkondades. Hiljutises Madalmaade
uuringus pidas 18 % füüsilisest isikust ettevõtjaid takistuseks „erinevaid tehnilisi
standardeid“18. Näiteks tööstusmasinate ja/või ehitustoodete sektoris paistavad eelkõige
probleemiks olevat põhjendamatu täiendav märgistamine ning normid ja nõuded selliste
kaupade puhul, mis juba vastavad ühtlustatud õigusaktidele. Elektroonilise side sektor on veel
üks näide olukorrast, kus mõned kitsaskohad on suures osas tingitud eri liikmesriikides
kohaldatavatest ebapiisavatest või vastuolulistest õigusaktidest (näiteks eri turgudel kehtivad
erinevad kõne lõpetamise tasud)19. Samuti on vaja meetmeid, et tagada, et juba kõrvaldatud
tõkked (näiteks rändlustasud) uuesti esile ei kerki.
5. Teenustesektori ettevõtjad annavad järjepidevalt teada probleemidest, mis on
seotud konkreetse valdkonna või kutsealaga seotud turule sisenemise ja seal
tegutsemise nõuetega
Kui teenuseosutajad laiendavad oma tegevust ühtsel turul (piiriüleste teenuste pakkumine
ja/või ettevõtte asutamine teises liikmesriigis), peavad nad sageli täitma üldisi või
sektoripõhiseid nõudeid. Probleemi illustreerimiseks võib kõnealused normid rühmitada kahte
põhikategooriasse: i) turulepääsuga seotud eeskirjad (sisenemisnõuded) ja ii) teenuse
osutamisega seotud tegevuseeskirjad (tegevusnõuded).
Ettevõtjad rõhutavad neid teenustesektori riiklikke nõudeid pidevalt kui olulisi takistusi.
Euroopa kaubanduskodade hiljutise uuringu kohaselt pidas neid nõudeid oluliseks või väga
oluliseks takistuseks 71 % vastanutest (81 % teenuseosutajatest ja 60 % tööstuskaupade
tootjatest). Sisenemis- ja tegevusnõudeid on olulise tõkkena määratletud mitmed reguleeritud
kutsealad (nt raamatupidajad, maksunõustajad, audiitorid, ehitusspetsialistid, arhitektid ja
insenerid, õigus- ja intellektuaalomandi valdkonna esindajad) ning ka jaemüügisektor.
Reguleeritud kutsealade puhul on sisenemisnõuded seotud juurdepääsuga reserveeritud
tegevusaladele (mis eeldavad konkreetset kvalifikatsiooni ja vastavust muudele tingimustele,
nagu kutseorganisatsiooni liikmesuse kohustus) ja loanõuetega. Tegevusnõuete hulka
15
„Single market performance report 2019“, SWD(2019) 444 final.
16
ELi õigusaktidega ühtlustamata kaubad, nagu tekstiilitooted, jalatsid, lapsehooldusvahendid, ehted, lauanõud ja mööbel.
17
Vt algpõhjus nr 2 allpool.
18
Madalmaade majandusministeerium, Madalmaade ekspordiagentuur, „Doing Business in Europe“, 2018.
19
Vt algpõhjus nr 1 allpool.
5
kuuluvad piirangud reklaamile, õiguslik vorm, aktsiaosaluse piirangud, kutsealadel ühise
tegutsemise keeld ja kindlustusnõuded. Jaekaubanduses võivad ettevõtjad kokku puutuda
ebaproportsionaalsete eeskirjadega füüsiliste kaupluste avamise ja oma igapäevase tegevuse
kohta, nagu reeglid kaupluste asukoha või müüdavate kaupade valiku kohta, samuti
müügiedendust ja allahindlusi käsitlevad piirangud.
Euroopa poolaasta riigipõhistes soovitustes käsitletakse suurt osa neist küsimustest. Mõne
liikmesriigi puhul käsitlevad soovitused sõnaselgelt regulatiivse ja halduskoormuse kaotamist
kutseteenuste ja jaemüügi valdkonnas. Komisjon on välja töötanud piirangute taseme näitajad,
mis keskenduvad konkreetselt mitme kutseala ja jaemüügi reguleerimisele. Saadud tulemused
täiendavad tõendeid ettevõtjate ees seisvate tõkete kohta.
Kaupade või teenuste piiriülene ostmine
6. Tarbijad ja ettevõtjad tunnevad, et nende piiriülesed ostutaotlused lükatakse
tagasi või suunatakse ümber
Enne asukohapõhise tõkestuse määruse20 jõustumist oli asukohapõhine tõkestus21 üks kõige
levinumaid piiriüleste internetiostudega seotud tarbijaprobleeme. Pärast asukohapõhise
tõkestuse määruse jõustumist näib olukord olevat paranenud22. Hiljutise uurimise23 käigus
kontrollitud 200 veebisaidist tegeles ainult 14 (ebaseadusliku) ümbersuunamisega ilma tarbija
nõusolekuta. See ei tähenda siiski, et kõik piiriülese müügiga seotud takistused on kadunud.
Tarbijaid ei teavitatud 53-l juhul sellest, et nende oste ei saa kaupleja teenindatavas riigis kätte
toimetada. Lisaks märgitakse Eurobaromeetri kiiruuringus nr 477b,24 et piiriülene juurdepääs
audiovisuaalsele sisule sageli ei toimi (ligikaudu pooltel juhtudel) ning peamiselt on selle
põhjuseks asukohapõhine tõkestus25. Muret tekitab ka asjaolu, et sisutootjad/õiguste omajad
piiravad piiriülest juurdepääsu sisule oma autoriõiguse litsentsilepingus. Sellega seoses
võetakse peagi vastu asukohapõhise tõkestuse määruse hindamisaruanne.
Mõnel juhul on ettevõtjad olukorras, kus nad ei saa hankida kaupu enda valitud riigist.
Jaemüüjad kaebavad territoriaalsete tarnepiirangute üle, mille on kehtestanud tarnijad, kes
suunavad jaemüüjaid ostma riigisiseselt. Selline tegevus, mis võib olla vastuolus
konkurentsiõigusega, võib killustada ühtset turgu ja kahjustada seega nii tarbijaid kui ka
ettevõtjaid.
20
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. veebruari 2018. aasta määrus (EL) 2018/302, mis käsitleb siseturul toimuvat põhjendamatut
asukohapõhist tõkestust ja muul viisil diskrimineerimist kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel ning millega muudetakse määrusi
(EÜ) nr 2006/2004 ja (EL) 2017/2394 ning direktiivi 2009/22/EÜ (EMPs kohaldatav tekst).
21
Vt algpõhjus nr 5 allpool.
22
Määrus (EL) 2018/302, mis käsitleb siseturul toimuvat põhjendamatut veebipõhise ja veebivälise müügiga seotud diskrimineerimist kliendi
kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel. Määrusest on kasu „klientidele“ ehk nii tarbijatele kui ka ettevõtjatele, kes ostavad kaupu või
teenuseid lõppkasutajana.
23
Tarbijakaitsealase koostöö võrgustiku kontroll, https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/IP_20_156
24
https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/flash-eurobarometer-study-intra-eu-communications
25
Selline sisu ei kuulu asukohapõhise tõkestuse määruse kohaldamisalasse.
6
7. Tarbijate usaldus piiriüleste internetiostude suhtes on vähenenud
Usalduslõhe piiriüleste ja kodumaiste internetiostude vahel ei vähenenud ajavahemikus
2012–2018. Seda vaatamata internetiostude järsule kasvule ja eelkõige ELi-siseseid
internetioste tegevate tarbijate arvu peaaegu kahekordistumisele (11 % 2012. aastal ja 21 %
2018. aastal; kodumaiste internetiostude osakaal suurenes samal ajavahemikul aga 40 %-lt
52 %ni26). Tarbijad pelgavad endiselt märksa rohkem ostmist teise ELi liikmesriigi
veebisaidilt (48 %) kui kodumaiselt veebsaidilt (72 %). 2012. aastal olid mõlemad näitajad 15
protsendipunkti madalamad. Tarbijad ei ole piisavalt teadlikud ühtlustatud tarbijakaitse-
eeskirjade kohaldamisest ega piiriüleste õiguskaitsevahendite olemasolust. Seepärast ei julge
nad otsida internetis paremaid pakkumisi piiri tagant.
8. Tarbijad on piiriülese pettuse sihtmärgiks
ELis on ligikaudu 56 % küsitletud tarbijatest sattunud viimase kahe aasta jooksul pettuse
ohvriks27. Teadmata geograafilist päritolu pettustest nimetati enim selliseid, kus tarbijatel
palutakse auhinna kättesaamiseks raha maksta (9 % tarbijatest on sellist pettust kogenud, ilma
et neil oleks olnud võimalik kaupleja päritolu kindlaks teha)28. See arv näitab, et haldus- ja
politseikoostööd tuleb ELis parandada ja tõhustada, et tarbijakaitseasutuste ees seisvate
probleemidega praegustes majandustingimustes toime tulla, ning teha seda ka piiriüleste
juhtumite korral29.
Kaupade ja teenuste piiriülene tarnimine
9. Ettevõtjad teatavad maksusüsteemide ja haldusasutuste erinevustest tingitud
koormavatest menetlustest
Maksude ühtlustamise puudumine on üks peamine takistus, millega piiriüleselt tegutsevad
ettevõtted silmitsi seisavad. Tuleks teha täiendavaid jõupingutusi erinevuste vähendamiseks
maksusüsteemides ja vaadata nõukogus läbi ühehäälsuse nõue. Euroopa VKEsid käsitleva
aastaaruande 2017/201830 kohaselt leiab 63 % VKEdest, et välismaiste maksuküsimustega
tegelemine on liiga keeruline, ja nimetab seda eksporti (ja asutamist) tõkestavaks.
Madalmaade ja Soome ettevõtlusorganisatsioonide hiljutistes aruannetes31 rõhutatakse, et
käibemaksunõuete täitmine takistab ettevõtlust ühtsel turul ühe vastaja jaoks viiest. Seda
olukorda kinnitab komisjoni aruanne, mille kohaselt käibemaksunõuete täitmisega seotud
kulud on piiriülese tegevuse korral suuremad32. Olukord on sarnane ka äriühingu tulumaksu
nõuete täitmisega seotud kulude puhul33. Nii nagu ka riigisiseselt, on probleem VKEde puhul
suurem kui suurettevõtjate puhul. Uuringu kohaselt moodustavad otsesed maksukohustuste
26
Tarbijatingimuste tulemustabel, 2019, õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat, lk 66.
27
Komisjoni Eurobaromeetri eriuuring nr 499 eurooplaste suhtumise kohta küberturvalisusesse, 29. jaanuar 2020.
28
Tarbijatingimuste tulemustabel, 2019, õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat, lk 34.
29
Vt algpõhjus nr 3 allpool.
30
Euroopa Komisjon, „Annual report on European SMEs 2017/2018“, 2018.
31
Madalmaade majandusministeerium, Madalmaade ekspordiagentuur, „Doing Business in Europe“, 2018 ja Soome Tööstusliit.
32
https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/0ed32649-fe8e-11e8-a96d-01aa75ed71a1
33
Põhineb 2016. aasta äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi mõjuhinnangul
(https://ec.europa.eu/taxation_customs/sites/taxation/files/swd_2016_341_en.pdf).
https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/0ed32649-fe8e-11e8-a96d-01aa75ed71a1
7
täitmise kulud suurte ettevõtete puhul makstud maksudest ligikaudu 2 % ja VKEde puhul
ligikaudu 30 %34. Ühe teise uuringu35 kohaselt, milles käsitleti nii otseste kui ka kaudsete
maksudega seotud kohustuste suhtelist koormat 19 liikmesriigis, leiti, et VKEd kulutavad
maksukohustuste täitmisele 2,5 % oma käibest, samal ajal kui suurte ettevõtete puhul
moodustavad need kulud ainult 0,7 % käibest36.
Müügijärgsed tõkked
10. Ettevõtjad teatavad probleemidest kaubandus- ja tsiviilvaidluste lahendamisel
ning maksete sissenõudmisel
Euroopa kaubanduskodade hiljutise uuringu37 kohaselt on ühtsel turul kauplemise takistuste
hulgas viiendal kohal erinevad lepingulised ja õigustavad, mida nimetas 66 % vastajatest.
Eurostati värskete andmete38 kohaselt teatasid internetimüügiga tegelevad jaemüüjad, et neil
on olnud oluliselt rohkem raskusi piiriülese internetimüügiga kui internetimüügiga üldiselt
(vastavalt 58 % ja 38 %). Komisjoni muude hiljutiste andmete39 kohaselt leiab rohkem kui 3
internetimüügiga tegelevat jaemüüjat 10st, et võimalikud suuremad kulud vaidluste ja
kaebuste piiriülesel lahendamisel (peaaegu 35 %) takistavad internetimüüki teistes ELi
riikides asuvatele tarbijatele. Endiselt on probleem teabe puudumine: peaaegu pooled 2019.
aasta tarbijatingimuste tulemustabeli jaoks küsitletud jaemüüjatest väitsid, et nad ei olnud
teadlikud vaidluste kohtuvälise lahendamise organitest oma riigis40.
Ettevõtte asutamine teises liikmesriigis
11. Ettevõtjad teatavad probleemidest seoses majandustegevuse registreerimisega
teises liikmesriigis
Viis kaubanduskoda üheksast, kes on komisjoniga jaganud oma liikmete muret seoses
piiriülese kaubandusega, on teatanud probleemidest majandustegevuse registreerimisel ELis,
peamiselt raskustest ettevõtte registreerimisel internetis. Seda seisukohta kinnitab hiljutine
Madalmaade ametiasutuste koostatud uuring ettevõtluse kohta ELis,41 kus 27 % vastajatest
teatas samast probleemist. Seda arusaama näivad toetavat ka komisjoni andmed. Ühtse
digivärava ettepaneku ettevalmistamisega seotud 2016. aasta avaliku konsultatsiooni
tulemuste kohaselt peeti majandustegevuse registreerimist üheks kolmest prioriteetsest
menetlusest, mis peaks olema internetis kättesaadav. Nüüdseks vastu võetud 2018. aasta ELi
äriühinguõiguse paketi ettepanekute ettevalmistamisega seotud avalik konsultatsioon näitas
eelkõige ettevõtete registreerimise osas ettevõtlusorganisatsioonide (70 %) ja liikmesriikide
34
https://ec.europa.eu/taxation_customs/sites/taxation/files/resources/documents/tax_survey.pdf
35
KPMG-GFK (2018), „Study on tax compliance costs for SMEs“. Euroopa Komisjoni tellitud uuring, Euroopa Komisjoni pakkumiskutse nr
EASME/COSME/2015/004.
36
Vt algpõhjus nr 1 allpool.
37
Eurochambres, „Business survey – EU Internal Market: Barriers and Solutions“, 2019.
38
Retailers' attitudes towards cross-border trade and consumer protection (main report) – 2018.
39
Retailers' attitudes towards cross-border trade and consumer protection (main report) – 2018.
40
Tarbijatingimuste tulemustabel, 2019, õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat.
41
Madalmaade majandusministeerium, Madalmaade ekspordiagentuur, „Doing Business in Europe“, 2018.
8
(64 %) tugevat toetust uute eeskirjade kehtestamisele, mis käsitlevad osaühingute täielikult
internetipõhist registreerimist ja äriühingute kohta teabe esitamist äriregistrites.
Töötajate värbamine
12. Ettevõtjad teatavad oskuste nappusest ja mittevastavusest tööturu vajadustele
Oskuste nappus kahjustab ühtse turu integratsiooni, kuna see võib võtta ühes liikmesriigis
edukalt tegutsevalt ettevõtjalt võimaluse laieneda ja alustada tegevust mujal ühtsel turul, muu
hulgas ka piiriüleselt. Kvalifitseeritud töötajate või kogenud juhtide kättesaadavust on
viimastel aastatel peetud VKEde suurimaks probleemiks (26 % VKEdest 2019. aastal).
Täpsemalt teatas 2018. aastal 53 % ettevõtetest, kes värbasid või püüdsid värvata IKT
spetsialiste, raskustest vabade töökohtade täitmisel; aasta varem oli vastav näitaja 41 %.
Lisaks on kutsekvalifikatsioonide tunnustamise menetlused reguleeritud kutsealadel (nt
insenerid paljudes liikmesriikides) kulukad, mis piirab töötajate liikuvust.
Keeletõkked
13. Paljud küsitletud ettevõtjad teatasid keeletõkkest
Euroopa kaubanduskodade hiljutises uuringus42 nimetas keeletõket 36 % ettevõtjatest. Viies
suurimas liikmesriigis pidas keeleoskuse puudust tõkkeks 32 % ekspordikogemuseta
VKEdest ja 10 % ekspordikogemusega VKEdest43.
Järeldused
Ettevõtjad ja tarbijad näivad kogevat nii ELi õigusaktides tavapäraselt käsitletavaid
regulatiivseid tõkkeid kui ka muid tõkkeid. Muud takistused ei pruugi olla regulatiivse või
haldusliku iseloomuga, vaid pigem praktilised, kuid need on sama olulised. Tegelikkuses
seisavad nii ettevõtjad kui ka tarbijad ELis tegutsedes sageli silmitsi mitme samaaegse
piiranguga. Kõige rohkem mõjutab selline olukord negatiivselt VKEsid ja spetsialiste.
II. 13 ENIM TEATATUD TÕKKE ALGPÕHJUSED NING SUUNISED EDASISEKS
TEGEVUSEKS ELI JA LIIKMESRIIKIDE TASANDIL
Eespool kirjeldatud tõkete puhul on kindlaks tehtud viis peamist algpõhjust. Mõni neist võib
kuuluda ELi vastutusalasse, mõni liikmesriikide vastutusalasse ja mõni mõlemasse korraga.
Mõni põhjus ei tulene või tuleneb ainult osaliselt avalikust poliitikast ja selle põhjuseks võib
olla tarbijate teatav käitumine või ettevõtjate äriotsused. Iga algpõhjus on seotud ühe või
mitmega I jaos ettevõtjate ja tarbijate poolt kõige sagedamini nimetatud 13st tõkkest, mis on
esitatud tabelis allpool. Iga algpõhjuse puhul nähakse ette prioriteetsed meetmed selle
kõrvaldamiseks, sealhulgas olemasolevad ja võimalikud tulevased algatused.
42
Eurochambres, „Business survey – EU Internal Market: Barriers and Solutions“, 2019.
43
Euroopa Poliitikauuringute Keskus, „Hidden Treasures: Mapping Europe’s sources of competitive advantage in doing business“, 2019
(Hidden Treasures report).
9
Tabel: algpõhjuste seos ettevõtjate ja tarbijate poolt kõige sagedamini nimetatud 13 tõkke ja takistusega
Algpõhjused
2. ELi õigusaktide
1. 3.
ülevõtmine,
Regulatiivsed valikud ELi ja Haldussuutlikkus ja -
rakendamine ja
liikmesriikide tasandil tavad
jõustamine
5. Algpõhjused, mis ei ole seotud avaliku poliitikaga
Puudulik koordineerimine komisjoni ja riiklike
Nõuded, mis on põhjendatud avaliku poliitika
Personalinappus või puudulik asjatundlikkus
Piiravad riiklikud normid ja ELi õigusaktide
ELi õigusaktide täitmise ebapiisav tagamine
riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil
Puudulikud või kokkusobimatud e-valitsuse
ühtlustamise taseme ja/või liikmesriikide
ELi õigusaktide ebapiisav rakendamine
4. Üldine ettevõtlus- ja tarbijakeskkond
ELi direktiivide puudulik ülevõtmine
ELi õigusaktid lubavad paindlikkust
haldusasutuste vahel ning riiklike
tavade osas (ülereguleerimine)
lahendused riiklikul tasandil
Keerukad ELi õigusaktid
haldusasutuste hulgas
vähene tähendus
liikmesriikides
eesmärkidel
Ettevõtjate/tarbijate teatatud tõkked ja takistused
eri tegevusetappidel
1 Raskused teabe hankimisel (B, C) × × × × ×
Keerulised haldusmenetlused seoses kaupade ×
2 × × × × × × × × × ×
või teenuste piiriülese müügiga (B)
3 Ebavõrdne juurdepääs riigihangetele (B) × × × × × ×
Puudused, mis on seotud teatavates sektorites
riiklikul tasandil sätestatud täiendavate
4 × ×
tehniliste nõuete, standardite ja muude
normidega (B)
Turule sisenemise ja majandustegevuse ×
5 nõuetega seotud probleemid (B × × × × × × ×
teenustesektoris)
Piiriüleste ostutaotluste tagasilükkamine või
6 × × ×
ümbersuunamine (B, C)
Vähene usaldus piiriüleste internetiostude
7 × ×
suhtes (C)
8 Piiriülese pettuse sihtmärgid (C) × ×
Maksusüsteemide ja haldusasutuste
9 erinevustest tingitud koormavad menetlused × × × × ×
(B)
Probleemid kaubandus- ja tsiviilvaidluste
10 × × × ×
lahendamisel ning maksete sissenõudmisel (B)
Probleemid seoses majandustegevuse
11 × × × × × × ×
registreerimisega teises liikmesriigis (B)
Oskuste nappus ja mittevastavus tööturu
12 × × ×
vajadustele (B)
13 Keeletõke (B,C) × ×
Selgitus: (B): ettevõtjad, (C): tarbijad
10
1. Regulatiivsed valikud ELi ja liikmesriikide tasandil
Piiravad riiklikud normid ja ELi õigusaktide tähendus
Ühtsel turul tegutsevate ettevõtjate suhtes kohaldatakse sageli piiravaid riiklikke norme.
Eelkõige võib see probleeme tekitada sektorites, kus liikmesriigid kasutavad piiravaid ja
sageli lahknevaid regulatiivseid lähenemisviise, muu hulgas sektorites, mis on seotud
innovatsiooni ja uute ärimudelitega. Praegune komisjon on kindlaks määranud mitu
prioriteetset valdkonda, kus teha seadusandlikke algatusi, et kõrvaldada mõned I jaos
nimetatud tõkked ning lihtsustada ettevõtjate ja tarbijate piiriülest tegevust44. Mõned
suuremad algatused on seotud üleminekuga keskkonnasäästlikule majandusele ja
digitaaltehnoloogiale ning need on esitatud komisjoni 2020. aasta tööprogrammis45. Need
hõlmavad ka kestlike toodete, tehisintellekti, andmete ja digitaalteenuste ühtse turu
arendamist.
Piiravad riiklikud normid mõjutavad eriti teenuseid ning hõlmavad näiteks teatavate tegevuste
või kutsealade puhul sisenemis- ja tegevusnõudeid, nagu loamenetlussüsteemid, kohustuslik
kutsekoja liikmesus mitme kutseteenuse puhul, kindlustusnõuded või ettevõtte struktuuri
piirangud. Valdkondades, kus ELi õigusaktidega on juba loodud raamistik selliste piirangute
hindamiseks (teenuste direktiiv, proportsionaalsuse kontrolli direktiiv jne), keskendub
komisjon tulemuste kiiremaks saavutamiseks paremale rakendamisele ja täitmise tagamisele
kooskõlas täna vastu võetud tegevuskavaga ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja
täitmise tagamiseks.
Lahknevaid ja piiravaid õiguslikke käsitlusviise leidub ka valdkondades, kus ELil puudub või
on piiratud seadusandlik pädevus (sotsiaalkindlustus ja haridus) ja/või aluslepingus on
sätestatud ühehäälsuse nõue (maksustamine). See ei tähenda, et seadusandlikke algatusi ei ole
võimalik teha. Hiljutiseks näiteks on siin otsese maksustamise valdkond. EL on vastu võtnud
direktiivi, millega parandatakse vaidluste lahendamist otsese maksustamise küsimustes46 ja
eelkõige nõutakse kohustusliku vahekohtumenetluse kasutamist. Lisaks võttis nõukogu hiljuti
vastu komisjoni ettepaneku VKEde käibemaksuvabastuse eeskirjade läbivaatamise kohta47.
Komisjoni 2020. aasta tööprogramm sisaldab ka tegevuskava maksudest kõrvalehoidumise
vältimiseks ja maksustamise lihtsustamiseks.
Ühehäälsust eeldab ka Euroopa äriühinguvormide loomine. See ei välista ELi algatusi, kuid
raskendab praktikas nende suhtes kokkuleppele jõudmist48. Mõned muud äriühinguõiguse
aspektid on siiski ELi tasandil ühtlustatud. Oluline on, et 2019. aasta direktiiv digitaalsete
44
Lairibaühenduse kulude vähendamise direktiivi läbivaatamine (vt tõke nr 2), häälkõne lõpetamise tasude täiendav ühtlustamine tulevases
delegeeritud õigusaktis (vt tõke nr 4), digiteenuste õigusakt (vt tõke nr 4).
45
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Komisjoni
tööprogramm 2020. Liit, mis seab kõrgemad sihid“, Brüssel, 29.1.2020 (COM(2020) 37 final).
46
Nõukogu 10. oktoobri 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1852 maksuvaidluste lahendamise mehhanismide kohta Euroopa Liidus (ELT L 265,
14.10.2017, lk 1).
47
Vt käibemaksureform (tõke nr 9).
48
Näiteks võeti tagasi komisjoni 2008. aasta ettepanek Euroopa osaühingu põhikirja kohta ja 2012. aasta ettepanek Euroopa sihtasutuse
põhikirja kohta, kuna läbirääkimistel ei saavutatud üksmeelt.
11
vahendite ja menetluste kasutamine kohta annab ettevõtjatele peagi võimaluse asutada uusi
äriühinguid või filiaale täielikult internetis kõigis liikmesriikides ja piiriüleselt kogu ELis ning
kohustab liikmesriike esitama internetis tasuta teavet kõige olulisemate äriühinguõiguse
nõuete kohta. See peaks kõrvaldama mõned eespool nimetatud tõkked ning tooma ettevõtete
ja eelkõige VKEde jaoks kaasa olulise kulude kokkuhoiu ja tõhususe kasvu. Ülevõtmise ja
nõuete täitmisega seotud küsimused teevad muret nii komisjonile kui ka liikmesriikidele.
Nende lahendamiseks tuleks seega teha tihedamat koostööd. Teatises „Pikaajaline
tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks“ on esitatud
konkreetsed algatused sel teemal.
ELi piiratud roll võib tuleneda ka vajadusest järgida teatavas valdkonnas subsidiaarsuse ja
proportsionaalsuse põhimõtteid.
ELi õigusaktid võivad lubada paindlikkust ühtlustamise taseme ja/või liikmesriikide
tavade osas (ülereguleerimine)
Mõned ühtse turuga seotud küsimused on ELi tasandil täielikult ühtlustatud. Liidu
seadusandja on teatavad küsimused ammendavalt reguleerinud, leides tasakaalu turu avamise
vajaduse ja avaliku huvi eesmärkide saavutamise vajaduse vahel. Sellistel juhtudel on ELi
õigusnormidega sätestatud nii alampiir (baas) kui ka ülempiir: riiklikul tasandil lisanõuete
kehtestamiseks ei ole ruumi49.
Paljudes valdkondades (nagu tarbijakaitse teatavad aspektid) on mõned küsimused ELis
minimaalselt ühtlustatud, mistõttu on liikmesriikidel ruumi kehtestada nõudeid, mis on
kindlaks määratud baasist rangemad. Sellega võivad ühtsel turul kaasneda osaliselt lahknevad
õigusnormid, mis võivad tekitada turul tegutsejatele koormust (n-ö ülereguleerimine).
Lahknevate õigusnormide tõttu võib tarbijatel olla keeruline mõista, milline on kaitse õiguslik
alus ja ulatus piiriülese ostu korral.
Selliste küsimuste puhul, mis ei ole ELi tasandil täielikult ühtlustatud, on liikmesriikidel
võimalik kehtestada riiklikul tasandil lisanõudeid, kui see on teatavate avalike huvidega
seotud õiguspäraste eesmärkide täitmisel põhjendatud ja proportsionaalne. See tekitab aga
sageli ettevõtjatele ja tarbijatele täiendavat regulatiivset või halduskoormust, mõjutades eriti
VKEsid. Ülereguleerimine on probleem eelkõige teenuste sektoris. Kõnealustel nõuetel on
kaudne mõju ka tarbijatele, sest nad ei pruugi saada välismaiste äriühingute, sealhulgas
uuenduslike VKEde pakkumisi.
Kui küsimused kuuluvad ELi õiguse kohaldamisalasse, peavad liikmesriigid järgima
aluslepingus sätestatud liikumisvabaduse norme, teiseseid õigusakte, ELi õiguse
üldpõhimõtteid (nagu proportsionaalsus ja õiguskindlus) ja ELi põhiõiguste hartat, et tagada
isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise põhimõtte täielik mõju.
49
Kui hinnata seda, kas ühtlustamine on ammendav või mitte, tuleb pidada silmas lisaks valdkonnale ka konkreetset küsimust.
12
Komisjon tuletab meelde, et liikmesriigid on kohustatud järgima ELi õigust, ja kutsub neid
üles intensiivistama lihtsustamispüüdlusi ja vähendama tarbetut halduskoormust50. Riiklikud
lisanõuded peavad olema põhjendatud ülekaaluka üldise huviga ning olema
mittediskrimineerivad, proportsionaalsed, lihtsalt mõistetavad ja kooskõlas ühtlustatud
miinimumnormidega51. Ka õigusnormide piires peavad erinevused olema minimaalsed,
pidades silmas ühtse turu eesmärki. Komisjonil on aluslepingu kohaselt rikkumismenetluse
algatamise õigus, ja nagu märgitud teatises „Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide
paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks“, on ta valmis aitama liikmesriikidel paremini
järgida ELi õigust, mille üldine eesmärk on hästi toimiv ühtne turg.
Nõuded, mis on põhjendatud avaliku poliitika eesmärkidel
Mõned kasutajate esile toodud probleemid võivad osaliselt tuleneda olukordadest, kus ELi
õigusaktidel on muud õiguspärased poliitikaeesmärgid ning kus selliste eesmärkide ja ühtse
turu liikumisvabaduse põhimõtte vahel üritatakse leida tasakaalu. Nende poliitikaeesmärkide
hulgas on näiteks tarbijakaitse ning töötajate ja sotsiaalsete õiguste kaitse. Teatavatel juhtudel
saaks need eesmärgid saavutada paremini ja ühtset turgu vähem killustades ELi ühise
õigusraamistiku kaudu. Näiteks töötajate lähetamise direktiivi eesmärk oli edendada töötajate
liikumisvabadust, asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust, võttes ELi tasandil vastu
ühised õigusnormid. Lisaks peavad liikmesriigid kehtivaid ELi õigusnorme paremini
rakendama, et ettevõtjad ei puutuks kokku põhjendamatute või ebaproportsionaalsete riiklike
normide ja formaalsustega.
Keerukad ELi õigusaktid
Probleemiks on mitmete – sageli ELi ja riikliku tasandi – õigusaktide vastastikune mõju ja
tihti muutuvad õigusaktid. See võib tekitada õiguskindlusetust ja nõuete täitmisega seotud
kulusid ning seega mõjutada negatiivselt ettevõtluskeskkonda ja majandustegevust, eriti
VKEsid ja üksiktarbijaid. Lisaks eeldab rohelisem ja digitaalsem majandus ELi tasandil
kohandatud tootenorme. Kooskõlas ELi uue ringmajanduse tegevuskavaga on näiteks
ökoloogiliseks üleminekuks vaja, et tooteid käsitlevad ELi õigusaktid tervikuna annaksid
õigeid stiimuleid kestlikkuse ja ringmajanduse poole liikumiseks. Käimasolev konsultatsioon
ohutus- ja vastutusealaste normide võimaliku kohandamise teemal, mis algatati tehisintellekti,
robootikat ja asjade internetti silmas pidades, ei pruugi anda ammendavaid vastuseid
digiülemineku tõstatatud küsimustele, näiteks standardimise osas. Seepärast astub komisjon
vajalikud sammud, et tagada, et õiguslik kord toetab toiduks mittekasutatavate toodete puhul
sidusalt ringluspõhisemat ja digitaalsemat majandust, ning laiendab käimasolevaid
konsultatsioone vastavalt vajadusele.
ELi tasandil on parema õigusloome normide eesmärk tagada, et ELi õigusaktidest saaksid
kasu tavalised inimesed ja ettevõtjad, et need põhineksid tõenditel ja põhjalikel
50
13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktis 43 on sätestatud, et direktiive oma õigusesse üle
võtvad liikmesriigid, kes otsustavad lisada elemente, mis ei ole asjaomase liidu õigusaktiga kuidagi seotud, peaksid tegema sellised
lisandused äratuntavalt kas liikmesriigi õigusesse ülevõtmise akti(de)ga või seotud dokumentide kaudu.
51
Vt komisjoni 19. juuli 2018. aasta teatis „ELi-siseste investeeringute kaitse“.
13
mõjuhinnangutel ning et inimeste ja ettevõtjate regulatiivne koormus jääks minimaalseks.
Komisjoni algsete ettepanekute oluliste muudatuste tähelepanelik hindamine aitaks
minimeerida soovimatu mõju riski ettevõtjatele ja tarbijatele. Komisjon vaatab õigusloome
kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames süstemaatiliselt läbi kehtivaid õigusakte, et
teha kindlaks, kus saaks inimeste, ettevõtjate või haldusasutuste koormust vähendada ja
õigusakte lihtsustada, kahandamata kasu avaliku poliitika jaoks. Komisjoni 2020. aasta
tööprogrammi kohaselt vaadatakse nimetatud programmi raames läbi 44 õigusakti.
Tulevikus hakkab komisjon kasutama põhimõtet „üks sisse, üks välja“. Eesmärk on tagada
ELi õigusaktide kasu, toomata kaasa tarbetut koormust kodanikele ja ettevõtjatele. Platvorm
„Fit for Future“, mis on uus eksperdirühm,52 hakkab komisjoni nõustama ja toetama
õigusaktide lihtsustamisel ning ettevõtjate ja inimeste halduskoormuse vähendamisel.
Kuna regulatiivsed probleemid mõjutavad eelkõige VKEsid, on komisjon lubanud võtta nende
mõju VKEdele mõjuhinnangutes arvesse53. VKE-test on juba osa korrapärasest hindamisest ja
seda tehakse ka edaspidi komisjoni kõigi asjakohaste ettepanekute, sealhulgas rohelise
kokkuleppe puhul. VKEde strateegias kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks tehakse
uute õigusaktide VKEde kindluse tagamiseks ettepanek, et ELi uus VKEde saadik 54 filtreeriks
koos VKEde sidusrühmadega ELi algatusi, et tuua esile need, mida tuleks VKEde
vaatenurgast lähemalt uurida. VKEde saadikul on uuel platvormil „Fit for Future“ spetsiifiline
roll.
Lisaks on teatises „Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja
täitmise tagamiseks“ märgitud, et komisjoni ja liikmesriikide koostööd tuleb veelgi tõhustada
keerukate ELi õigusaktide alal, et vältida nõuete mittetäitmise probleeme. Kavandatud
meetmed hõlmavad teadmiste ja teadlikkuse suurendamist ning norme ja nõudeid puudutava
teabe kättesaadavamaks muutmist.
2. ELi õigusaktide ülevõtmine, rakendamine ja täitmise tagamine
ELi direktiivide puudulik ülevõtmine
Kui liikmesriigid ei võta ELi direktiive üle õigel ajal, täielikult ja nõuetekohaselt, kahjustab
see ühtse turu nõuetekohast toimimist, kuna nii suureneb õiguslik killustatus. ELi
direktiividest tulenevate normide puudulik kohaldamine ja nende ebapiisav täitmine
liikmesriikides tekitavad probleeme üksikisikutele (tarbijatele ja ettevõtjatele), kuna rikutakse
nende õigusi, tekib õiguskindlusetus ja puuduvad võrdsed võimalused; lisaks põhjustab see
ühtsel turul tasakaalustamatust ja ebatõhusust.
Liidu õiguse ebapiisav rakendamine
52
Rühma kuuluvad liikmesriikide riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, Regioonide Komitee, Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomitee ning välised sidusrühmad.
53
Parema õigusloome suunised (SWD(2017) 350).
54
ELi VKEde saadik tagab, et VKEde poliitika kujundamine ELi tasandil ja VKEde poliitikaga tegelevad riiklikud VKEde
saadikud/asutused on omavahel seotud. Ta juhib riiklike VKEde saadikute võrgustikku ja riiklikud VKEde saadikud tagavad omakorda, et
liikmesriikide äriringkonnad, riiklikud ametiasutused ja EL teevad VKEde poliitika valdkonnas koostööd.
14
Liikmesriigid vastutavad lisaks ELi direktiivide nõuetekohasele ülevõtmisele ka ELi
õigusaktide nõuetekohase rakendamise eest. Kõige sagedamini mainitud 13 tõkkest, mida
nimetati eespool, võib mitu kõrvaldada kehtivate ELi õigusaktide parema rakendamise teel.
Näiteks teenuste sektoris on veel palju ruumi kehtivate õigusnormide (nt teenuste direktiiv ja
kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiiv) paremaks rakendamiseks ja rangemaks
täitmise tagamiseks.
Raskused tekivad ka valdkondades, kus kohaldatakse vastastikuse tunnustamise põhimõtet.
Ühtlustamata kaupade valdkonnas peavad ettevõtjad täitma sageli lisanõudeid, mille on
kehtestanud liikmesriik, kuhu nad soovivad kaupu eksportida. Nn kaupade paketti kuuluv uus
määrus, mis käsitleb teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade vastastikust
tunnustamist ja mida hakatakse kohaldama 2020. aasta aprillis, aitab muuta vastastikuse
tunnustamise tulemuslikumaks. Eelkõige suurendatakse liikmesriigi pädevate asutuste
tehtavate otsuste läbipaistvust ja ettevõtjatel on võimalik saada vastastikuse tunnustamise ja
ühtlustamata kaupu käsitlevate riiklike tehniliste normide kohta teavet toote kontaktpunktide
kaudu55.
ELi õigusaktide täitmise ebapiisav tagamine
Liikmesriikidele on ELi õigusaktide täitmise tagamine kohustuslik. Seepärast peavad nad oma
jõupingutusi komisjoni toetusel suurendama. Eelkõige tuletab komisjon neile meelde, et nad
on kohustatud rakendama ELi hiljutised seadusandlikud meetmed, millega antakse
liikmesriikide ametiasutustele täiendavad õigusaktide täitmise tagamise volitused; nende
meetmete hulgas on turujärelevalve määrus,56 ELi tarbijakaitsenormide täitmise paremat
tagamist ja ajakohastamist käsitlev direktiiv ning tarbijakaitsealase koostöö määrus
(viimasega tagatakse tarbijatele parem kaitse ja õiguskaitsevahendid piiriülestes olukordades).
Normide täitmise paremat tagamist peaks täiendama üksikisikute koostöö. See on rikkumisest
teatajate kaitset käsitleva direktiivi57 (tuleb võtta üle 2021. aasta detsembriks) eesmärk;
direktiiv on uus vahend, millega parandatakse riiklike ja ELi õiguskaitseasutuste võimet
tuvastada, kõrvaldada ja ennetada rikkumisi ühtse turu põhivaldkondades, nagu riigihanked ja
tarbijakaitse. Nagu on märgitud teatises „Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide
paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks“, on komisjon pühendunud liikmesriikidega
koostöö tegemisele, et parandada töökorraldust ja kasutada kõiki kättesaadavaid
haldusvahendeid, et suurendada väidetavate rikkumiste käsitlemise kiirust ja tulemuslikkust.
Teatises „Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise
tagamiseks“ käsitletakse mitut uut algatust, mille eesmärk on lahendada ELi õigusaktide
rakendamise ja täitmise tagamise probleemid, mida vaadeldi eespool. Need algatused
55
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/515, mis käsitleb teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate
kaupade vastastikust tunnustamist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 764/2008 (EMPs kohaldatav tekst).
56
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega
muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (EMPs kohaldatav tekst).
57
Direktiiviga (EL) 2019/1937 on nähtud ette kõrgetasemeline kaitse survemeetmete eest sellistele isikutele, kes edastavad tööalase tegevuse
kontekstis saadud teavet liidu õiguse rikkumise kohta. Selle direktiiviga parandatakse riiklike ja ELi õiguskaitseasutuste võimet tuvastada,
kõrvaldada ja hoida ära rikkumisi ühtse turu põhivaldkondades, nagu riigihanked, finantsteenused, rahapesuvastane võitlus, ELi finantshuvid
ja tarbijakaitse.
15
hõlmavad nõuete mittetäitmise tõhusamat tuvastamist ja uurimist (ühtse turu selliste
olemasolevate IT-süsteemide ratsionaliseerimine, mida kasutatakse ebaseaduslike ja nõuetele
mittevastavate tööstus- ja tarbekaupade kohta teabe jagamiseks), sellise ühtse turu nõuete
täitmise tagamise rakkerühma loomist, kuhu kuuluksid liikmesriigid ja komisjon, ning
piisavate volitustega õiguskaitseasutuste loomist (ELi ühtse turu nõuete täitmise tagamist
koordineerivate riiklike asutuste võrgustiku ja Euroopa Tööjõuameti58 roll).
3. Haldussuutlikkus ja -tavad
Puudulikud või kokkusobimatud e-valitsuse lahendused riiklikul tasandil
E-valitsuse lahenduste puudulik arendamine võib pärssida ühtse turu arengut. See on eriti suur
probleem norme ja nõudeid puudutava teabe kättesaadavuse puhul. See on ka selliste raskuste
algpõhjus, mis on seotud riiklike formaalsuste või menetlustega selliste nõuete täitmiseks, mis
võimaldavad müüa kaupu või teenused piiriüleselt.
E-valitsuse lahenduste kasutuselevõtmisel on tõenäoliselt probleemiks koostalitlusvõime,
juhul kui seda ei käsitleta nõuetekohaselt. Euroopa koostalitlusvõime raamistiku
rakendusstrateegias ja tegevuskavas,59 mis vaadati läbi 2017. aastal, esitatakse palju soovitusi,
millega toetatakse piiri- ja valdkonnaülest koostalitlusvõimet. Nende lahenduste
kasutuselevõtmist toetatakse mitme programmiga60. Sellised algatused nagu e-identimise ja
usaldusteenuste piiriülene tunnustamine (sätestatud mitmes ELi õigusaktis, näiteks eIDASe
määruses ehk määruses (EL) 910/2014)61 ning ühekordsuse põhimõte (ühtse digivärava
määruse ehk määruse (EL) 2018/1724 artikkel 14) on toetanud piiriüleseid digitaalseid
avalikke teenuseid. Komisjon kutsub uues digitaalses strateegias üles täiustama ELi riikide
valitsuste koostalitlusvõime strateegiat62. Samuti kutsutakse selles üles vaatama läbi eIDASe
määrus, et muuta selle toimimine tõhusamaks, laiendada selle positiivset mõju erasektorile ja
edendada usaldusväärseid digitaalidentiteete kõigi eurooplaste jaoks.
Ühtse digivärava kasutuselevõtuga63 hakkab portaal „Teie Euroopa“ võimaldama
12. detsembrist 2020 juurdepääsu põhjalikule teabele ühtsel turul tegutsemise kohta. Samuti
hakkab see juhtima kasutajaid kõige asjakohasema abiteenuse juurde. Digiväravaga seoses on
nähtud ette ka 21 sageli kasutatava haldusmenetluse digitaliseerimine, kõigi veebipõhiste
menetluste täielik piiriülene kättesaadavus ja ühekordsuse põhimõtte piiriülene rakendamine
2023. aasta detsembriks.
58
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1149, millega asutatakse Euroopa Tööjõuamet.
59
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa
koostalitlusvõime raamistik. Rakendusstrateegia“ (COM(2017) 134).
60
Euroopa ühendamise rahastu ja selle digiteenuste taristu nurgakivid ning koostalitlusvõimealased lahendused ISA² programmist.
61
Läbivaatamisel, et suurendada tulemuslikkust ärikeskkonnas.
62
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele (COM(2020) 67
final).
63
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele
ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (EMPs
kohaldatav tekst).
16
Ettevõtlusregistrite omavahelise ühendamise süsteem, mis on kasutusel alates 2017. aastast,
ühendab liikmesriikide ja EMP riikide ettevõtlusregistreid ning võimaldab äriühingutel ja
ettevõtjatel otsida ja saada e-õiguskeskkonna portaali64 kaudu mitmes keeles ja
kasutajasõbralikult tasuta teavet ELi piiratud vastutusega äriühingute kohta.
2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ettepanek hõlmab mitut ettepanekut
kõnealuste probleemide lahendamiseks. Näiteks programmi „Digitaalne Euroopa“ meetmete
eesmärk on edendada e-valitsuse lahenduste kasutuselevõtmist ja koostalitlusvõimet. Kaupade
paketiga65 laiendatakse ELi toote kontaktpunktide volitusi, et anda ettevõtjatele paremini ja
kiiremini teavet nende kaupade suhtes kehtivate normide kohta.
Puudulik koordineerimine komisjoni ja riiklike haldusasutuste vahel ning riiklike
haldusasutuste hulgas
See konkreetne olukord on oluline tegur, mis takistab tulemuslikku täitmise tagamist,
vähendab usaldust ja pärsib õiglast konkurentsi ühtsel turul. Ettevõtjatele või spetsialistidele,
kes soovivad kasvatada oma äri seaduslikult teises liikmesriigis, oleks kasulik tõhusam ja
tulemuslikum koordineerimine.
See teema on eriti oluline tooteturgude järelevalves, mille puhul on tehtud kindlaks, et
turujärelevalveasutuste erinevad seisukohad takistavad piiriülest tegevust. Kui
koordineerimist tugevdatakse, kasutades pädevate turujärelevalveasutuste vastastikuse abi
valdkonna sujuva koostöö mehhanismi, muudab see ühtse turu ohutumaks ja parandab
ettevõtjate konkurentsitingimusi.
Lisaks toob riiklike ametiasutuste puudulik või mittetulemuslik koostöö teenuste sektoris
sageli kaasa piirava reguleerimise ja menetlused teenuseosutajatele. Kuna liikmesriikide
teabevahetus on piiratud, ei võeta riiklikes menetlustes sageli arvesse nõudeid, mille
teenuseosutajad on juba oma päritoluliikmesriigis täitnud. Nii juhtub hoolimata sellest, et
riiklikel ametiasutustel on aluslepingu ja teiseste õigusaktide (näiteks teenuste direktiiv) alusel
kohustus järgida vastastikuse tunnustamise põhimõtet. Selle tulemusel võivad muudest
liikmesriikidest pärit teenuseosutajad puutuda kokku ebavajalike topeltkontrollide ja tarbetu
keerukusega.
EL on töötanud välja halduskoostöövahendid, nagu siseturu infosüsteem, mis võimaldab
haldusasutustel edastada üksteisele teavet konkreetsete olukordade kohta turvalises
keskkonnas. Seda vahendit kasutatakse praegu 14 valdkonnas ning seda laiendatakse ja
täiustatakse pidevalt. Liikmesriigid peaksid kasutama seda korrapäraselt ja täielikult.
64
https://e-justice.europa.eu/content_business_registers_at_european_level-105-et.do
65
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/515, mis käsitleb teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate
kaupade vastastikust tunnustamist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 764/2008 (EMPs kohaldatav tekst).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega
muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (EMPs kohaldatav tekst).
17
Tarbijakaitsealase koostöö määrusega (2017/2394),66 mis jõustus 17. jaanuaril 2020, anti
riiklikele ametiasutustele suuremad õigusaktide täitmise tagamise volitused ja nähti ette nende
omavahelise ja komisjoniga tehtava koostöö raamistik.
Selle algpõhjusega tegelemist valdkondades, kus ei tehta spetsiifilist või piisavat koostööd,
käsitletakse põhjalikult teatises „Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks
rakendamiseks ja täitmise tagamiseks“. Eelkõige tuletatakse meelde, kui oluline on luua ELi
toodete nõuetele vastavuse võrgustik, et tõhustada turujärelevalveasutuste koostööd
ühtlustatud toiduks mittekasutatavate toodete sektoris67.
Personalinappus või puudulik asjatundlikus riiklikul, piirkondlikul või kohalikul
tasandil
Puudulik haldussuutlikkus ühtse turu normide rakendamisel, muu hulgas piirkondlikul ja
kohalikul tasandil, ei võimalda ühtse turu eeliseid ära kasutada. See vähendab avalikkuse
usaldust ühtse turu vastu ja kahjustab õiglast ettevõtjatevahelist konkurentsi. See algpõhjus on
oluline, kui ettevõtjad või spetsialistid soovivad kasvatada oma äri oma päritolu- või muus
liikmesriigis (ka riigihangete valdkonnas), nagu on mitme riigi puhul korduvalt mainitud
Euroopa poolaasta riigipõhistes soovitustes.
Komisjon on loonud põhjaliku raamistiku liikmesriikide haldusasutuste abistamiseks, muu
hulgas parandades haldussuutlikkust. Komisjon toetab mitme programmiga jätkuvalt
riigihankevaldkonna kutseliseks muutmist, näiteks pakkudes kesksetele hankijatele koolitusi
VKEde vajadusi arvestava lähenemisviisi kohta.
2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistikuga hõlmatud ühtse turu programmi käsitleva
komisjoni ettepaneku kohaselt tuleks prioriteediks seada riiklike haldusasutuste ja tarbijate
ühenduste suutlikkuse suurendamine, et aidata neid täitmise tagamise tegevuse
väljatöötamisel. Peale selle on pakutud teatises „Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide
paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks“ välja uued meetmed, eelkõige nõuete
täitmise tagamist koordineerivate riiklike asutuste koostöövõrgustiku loomine ühtse turu
valdkonnas või ühtse turu õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate õiguspraktikute
koolituse tõhustamine.
4. Liikmesriikide üldine ettevõtlus- ja tarbijakeskkond
Paljud käesolevas teatises nimetatud tõketest on sageli ühised nii kodumaistele kui ka
piiriülestele tarbijatele ja ettevõtjatele. Nende põhjustel ei ole spetsiifilisi piiriüleseid elemente
ning need on seotud hoopis üldise ettevõtlus- ja tarbijakeskkonnaga. Põhjused hõlmavad
ehituslubadega tegelemist (näiteks telekommunikatsioonitaristu valdkonnas), teatavatele
tegevustele või kutsealale juurdepääsu ja nendega tegelemist käsitlevaid nõudeid, juurdepääsu
elektrile, vaidluste lahendamist kohtus ja kohtuväliselt ning maksude maksmist. Seda
66
See peaks aitama suurendada tarbijate kindlustunnet piiriüleste ostude tegemisel (tõke nr 7) või kaitsta paremini muudest geograafilistest
piirkondeset tulenevate pettuste eest.
67
Tulenevalt 2019. aasta uuest turujärelevalve määrusest.
18
olukorda kajastab Maailmapanga äritegevuse uuringu68 analüüs: liikmesriikidel võivad olla
head näitajad piiriülese kaubanduse valdkonnas, kuid halvad näitajad muude ettevõtlust
takistavate tegurite puhul.
Euroopa poolaasta riigipõhistes soovitustes käsitleti 2019. aastal kõige problemaatilisema
regulatiivse ja halduskoormuse kõrvaldamist, avaliku halduse ja ettevõtluskeskkonna nõrkusi
ning prognoositava õigusraamistiku puudumist 16 liikmesriigis. Euroopa poolaasta analüüsis
rõhutati ka vajadust parandada juhtimise ja institutsioonide kvaliteeti ning kohtusüsteemide ja
avaliku halduse asutuste tulemuslikkust. Nagu on mainitud eespool, on komisjoni ühtse turu
tulemusaruandes nimetatud hulka piirangute taseme näitajaid mitmes majanduslikult olulises
valdkonnas, nagu reguleeritud kutsealad ja jaemüügiteenused.
Peale selle on komisjon võtnud kasutusele vahendid, et ennetada tarbetult piiravate riiklike
õigusnormide vastuvõtmist. Üks hiljutine näide on proportsionaalsuse kontrolli direktiiv,
mille liikmesriigid peavad üle võtma 30. juuliks 2020. Selle direktiivi kohaselt peavad
liikmesriigid hindama eelnevalt kõigi selliste uute või muudatusi tegevate õigus-,
regulatiivsete või haldusnormide proportsionaalsust, millega kehtestatakse piirangud
reguleeritud kutsealadele juurdepääsule või nendel tegutsemisele.
Oskustega seotud meetmetel on oma osa ettevõtluskeskkonna parandamisel, seda nii oskuste
vastavusse viimisel ettevõtjate vajadustega ja oskuste prognoosimisel kui ka nende nähtavuse
ja läbipaistvuse suurendamisel piiriüleselt. Tulevases Euroopa täiendatud oskuste
tegevuskavas soovitatakse mitut nende eesmärkidega seotud meedet. Lisaks täpsustatakse
tulevases Euroopa sisserände- ja varjupaigapaktis seadusliku rände haldamist käsitlevat
lähenemisviisi, et EL meelitaks paremini ligi oma tööturu vajadustele vastavate oskuste ja
teadmistega inimesi. Jätkuvalt on prioriteediks sinise kaardi direktiivi käsitlevate
läbirääkimiste uuesti alustamine ja kiire lõpetamine, et meelitada ligi kõrge kvalifikatsiooniga
töötajaid.
VKEde strateegias kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks käsitletakse vajadust
parandada spetsiifiliste algatuste kaudu riigisisest keskkonda. Nende algatuste hulgas on
tihedam koostöö liikmesriikidega põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele“ rakendamisel,
VKEde saadikute võrgustiku tugevdamine ning riiklike ühtsete kontaktpunktide täielikkuse ja
tõhususe parandamine, et toetada veelgi rohkem piiriüleselt tegutseda soovivaid VKEsid.
5. Algpõhjused, mis ei ole seotud avaliku poliitikaga
Tõkete algpõhjused ei ole alati otseselt seotud avaliku – riigi või ELi – poliitikaga. Eri
liikmesriikide turud toimivad laiemas kultuurilises kontekstis. ELi tarbijate erinevad
eelistused või keeled muudavad piiriülese tegevuse keerulisemaks. Eraõiguslike isikute
ärivalikud või logistilised probleemid võivad selgitada mõningaid raskusi, millest ettevõtjad
on teatanud näiteks ärivõimaluste tagasilükkamise või jaemüügiettevõtjate territoriaalsete
tarnepiirangute korral. Sellega seoses näitavad komisjoni e-kaubandussektori uuringu
68
Maailmapanga Grupp, „Doing Business 2020“.
19
tulemused (10. mai 2017), et üle 11 % jaemüüjate andmetel kehtestavad nende tarnijad
piiriülesele müügile lepingulisi piiranguid.
Oma roll võib olla ka üldistel makro- ja mikromajanduslikel tingimustel. Lisaks võivad
turulepääsu takistada geograafilised ja taristuga seotud tingimused, näiteks tulenevalt pikast
transpordiajast ja vahemaast või juurdepääsu takistavatest looduslikest tõketest.
Asjaolu, et need algpõhjused ei tulene otseselt avalikust poliitikast, ei tähenda, et EL ei võiks
mängida rolli nendest mõnede kõrvaldamisel. See on nii muu hulgas tõkete puhul, mille
algpõhjuseks on eraõiguslike isikute ärivalikud, sest kui neil ei ole objektiivseid põhjuseid,
võivad nad tuua kaasa ühtse turu kunstliku osadeks jaotamise. Hiljutine näide sellest, kuidas
EL selliste probleemidega tegeleb, on asukohapõhise tõkestuse määrus69. Teine näide on
konkurentsieeskirjad. Sektoriuuringu järelmeetmena käsitles komisjon hiljuti teatavate
ettevõtete konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid,70 mis jagasid ühtse turu osadeks.
Mis puudutab territoriaalseid tarnepiiranguid, siis lisaks sellele, et konkurentsiõigust tuleb
täielikult järgida, palus komisjon 2018. aasta teatist jaesektori kohta71 silmas pidades tarnijatel
oma käitumist vabatahtlikult muuta. Lisaks uurib komisjon praegu, enne järgmiste võimalike
sammude kaalumist, kui laialdaselt territoriaalseid tarnepiiranguid kasutatakse, milliseid
tooteid need kõige rohkem mõjutavad, kuidas tarnijad nende kasutamist põhjendavad, kuidas
jaemüüjatevaheline konkurents võib territoriaalseid tarnepiiranguid mõjutada ja milline on
majanduslik mõju tarneahela eri tasanditele ja tarbijatele. Tulemuste põhjal kaalub komisjon,
kas on vaja uusi poliitikameetmeid.
Erasmuse programm aitab parandada üliõpilaste keeleoskust. Euroopa struktuuri- ja
investeerimisfondid aitavad parandada liikmesriikides taristut ja vähendada geograafilisi
kitsaskohti. Neid täiendatakse muude ELi programmidega: uues mitmeaastases
finantsraamistikus on uue Euroopa ühendamise rahastu programmi jaoks kavandatud
42,3 miljardit eurot.
III. PÕHIMEETMED
Käesolevas teatises ja täna vastu võetud uutes poliitilistes algatustes on sätestatud
prioriteetsed meetmed, mida liikmesriigid ja komisjon hakkavad koos rakendama.
Eelkõige kutsub komisjon liikmesriike ja Euroopa Parlamenti üles
• võtma kiiresti vastu kõik ühtse turu ja e-valitsuse seisukohast olulised ettepanekud
mitmeaastase finantsraamistiku kohta, et rahastada uusi standardeid, IT-vahendeid
69
Selle määruse eesmärk on käsitleda olukordi, mida kirjeldati eespool tõkke nr 6 all. Määrus (EL) 2018/302 jõustus 22. märtsil 2018 kõigis
ELi liikmesriikides ja seda kohaldatakse alates 3. detsembrist 2018.
70
Mõned näited: nelja tarbeelektroonikatootja (Asus, Denon & Marantz, Philips ja Pioneer) käitumine – komisjon trahvis neid selliste
jaehinna kokkulepete eest, mis puudutasid mitut laialt kasutatavat tarbeelektroonikatoodet ja (Pioneeri puhul) ELi liikmesriikide vahelise
piiriülese kaubanduse piiranguid; USA rõivatootja Guess käitumine – komisjon trahvis teda muu hulgas piiriüleselt tarbijatele müümise
piirangute kehtestamise (lepinguline asukohapõhine tõkestus) ja jaehinna kokkulepete eest; kolme tootemargi omaniku ja reklaamtoodete
müügiks litsentsi andja (Nike, Sanrio ja NBC Universal) käitumine – komisjon trahvis neid litsentsi- ja turustamislepingute eest, mis piirasid
reklaamtoodete, näiteks kottide, mänguasjade, koolitarvete ja rõivaste, eelkõige lasterõivaste piiriülest ja veebimüüki.
71
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „21. sajandi
tingimustele vastav jaemüügisektor“ (COM(2018) 219 final).
20
(nagu siseturu infosüsteem), kodanikele ja ettevõtjatele suunatud teenuseid (nagu
SOLVIT) või teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, eelkõige programmi „Digitaalne
Euroopa“ ja ühtse turu programmi;
• võtma kiiresti vastu menetluses olevad seadusandlikud ettepanekud, mille eesmärk on
tegeleda käesolevas teatises nimetatud tõkete algpõhjustega, eelkõige prioriteetsed
menetluses olevad ettepanekud, mis sisalduvad komisjoni 2020. aasta tööprogrammis.
Peale selle kutsub ta liikmesriike üles
• täitma oma õiguslikud kohustused, võtma vastutuse oma pädevusvaldkonda kuuluvate
selliste algpõhjustega tegelemise eest nagu koormav reguleerimine ja koormavad
menetlused ning tagama, et nende praegune ja tulevane negatiivne mõju ühtsele turule
on kooskõlas ELi õigusega ja igal juhul piiratud;
• tõhustama oma jõupingutusi ühtse turu õigusaktide täitmiseks, vähendades
olemasolevaid tõkkeid ja hoides ära uute tekitamist;
• eraldama piisavalt ressursse sellistele haldusasutustele, mis on ühtse turu rakendamisel
väga olulised, nagu ühtset digiväravat koordineerivad asutused,
turujärelevalveasutused, konkurentsiasutused ning asutused, mis vastutavad
tarbijakaitse ja abiteenuste eest, nagu ühtsed kontaktpunktid, toote kontaktpunktid või
SOLVITi keskused;
• tagama ühtsete kontaktpunktide tulemuslikkuse, et aidata eelkõige VKEsid
koordineeritud vastustega kohaldatavate normide ja määruste kohta, mida nad peavad
ühtsel turul tegutsemiseks (piiriüleselt ja riigisiseselt) järgima, samuti ELi pakutavate
investeerimisvõimaluste ja -kavade kohta.
Komisjon omalt poolt
• võtab täna vastu pikaajalise tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks
ja täitmise tagamiseks,72 et tegeleda käesolevas teatises osutatud tõketega, mille
algpõhjus on ELi õiguse ebapiisav jõustamine. Sellega seoses luuakse ühine ühtse turu
nõuete täitmise tagamise rakkerühm, kuhu kuuluvad liikmesriigid ja komisjon;
• hindab, kas tõketega tegelemiseks on vaja uusi regulatiivseid meetmeid, lähtudes
muudest algpõhjustest, mida saab käsitleda ELi tasandil. Komisjon esitab selle
analüüsi aruande järgmisel aastal, muu hulgas selleks, et saaks võtta arvesse ühtse turu
normide parema rakendamise ja täitmise tagamise pikaajalise tegevuskava mõju selle
esimesel kohaldamisaastal;
• jätkab koostööd liikmesriikidega, et tegeleda riiklike tõkete algpõhjustega, muu hulgas
neid ennetades kooskõlas ühtse turu läbipaistvusedirektiivi73 ja proportsionaalsuse
kontrolli direktiiviga. Euroopa poolaasta kujutab endast teist asjakohast raamistikku
käesolevas teatises osutatud tõkete ja raskuste algpõhjuste jälgimiseks ja nendega
tegelemiseks;
• tõhustab õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi, muu hulgas põhimõtte
„üks sisse, üks välja“ järgimise kaudu ja sidusrühmi täielikult kaasates. Platvorm „Fit
72
COM(2020) 94, 10.3.2020.
73
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning
infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1).
21
for Future“ hakkab uurima, kuidas lihtsustada kehtivaid õigusakte ja tagada
toimetulemine tulevaste probleemidega; eesmärk on see, et kõigi tulevaste õigusaktide
koostamisel peetaks nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil silmas lõppkasutajat,
tehes kindlaks võimalikud tõkked ja vähendades neid protsessi alguses, näiteks
digitaalsete vahendite abil.
IV. JÄRELDUS
Käesolevas teatises ja sellega seotud aruannetes käsitleb komisjon ühtse turu toimimist uuest
küljest – kasutajate vaatenurgast. Sellest nähtub, et ühtse turu toimimist takistab praegusel
hetkel endiselt liiga palju tõkkeid. See raskendab ettevõtjate ja tarbijate olukorda. Nagu
1985. aastal, on ka praegu vaja poliitilist tahet ja otsustavust, et töötada koos ja kõrvuti nii ELi
kui ka liikmesriikide tasandil, et tegeleda järelejäänud tõketega nende algpõhjuste kaudu.
Võttes aluseks täna vastu võetud algatuste paketi (Euroopa uus tööstusstrateegia, VKEde
strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks, teatis „Pikaajaline tegevuskava ühtse
turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks“ ja käesolev teatis), saame
elavdada oma partnerlust, et Euroopa saaks tagada oma kodanikele ja ettevõtjatele
majanduskasvu, heaolu ja stabiilsuse nii kodus kui ka kogu maailmas.
22
Euroopa Liidu
Nõukogu
Brüssel, 12. märts 2020
(OR. en)
6782/20
COMPET 119 EMPL 123
IND 36 ENER 86
MI 77 ENV 175
CLIMA 60 ESPACE 10
CONSOM 59 PI 20
DIGIT 17 POLMIL 27
ECOFIN 185 RC 3
EDUC 98 RECH 101
SAATEMÄRKUSED
Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär,
allkirjastanud Jordi AYET PUIGARNAU, direktor
Kättesaamise 11. märts 2020
kuupäev:
Saaja: Jeppe TRANHOLM-MIKKELSEN, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär
Komisjoni dok nr: COM(2020) 102 final
Teema: KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA
ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA
SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Euroopa uus tööstusstrateegia
Käesolevaga edastatakse delegatsioonidele dokument COM(2020) 102 final.
Lisatud: COM(2020) 102 final
6782/20 kvm
ECOMP.3.B ET
“ 糾 EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 10.3.2020
COM(2020) 102 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE,
NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTISAALKOMITEELE NING
REGIOONIDE KOMITEELE
Euroopa uus tööstusstrateegia
ET ET
1. Euroopa uus lähenemisviis tööstusele
Euroopa on alati olnud tööstuse kodu. Ta on sajandeid olnud teerajaja
tööstusinnovatsioonis ja aidanud parandada inimeste tootmis-, tarbimis- ja äriajamisviise
maailma eri paigus. Põhinedes tugeval siseturul, on Euroopa tööstus pikka aega vedanud meie
majandust, pakkudes stabiilset elu miljonitele inimestele ja luues sotsiaalseid keskuseid, mille
ümber on rajatud meie kogukonnad.
Läbi pika ajaloo on tööstus tõestanud oma võimet juhtida muutust. Ja ta peab seda tegema ka
nüüd, mil Euroopa alustab üleminekut kliimaneutraalsusele ja digitaalsele juhtrollile
maailmas, mis on pidevas muutuses ja ettearvamatum kui varem.
See ökoloogiline ja digivaldkonda hõlmav kaksiküleminek mõjutab meie majanduse,
ühiskonna ja tööstuse kõiki osi. Kaksiküleminek eeldab uusi tehnoloogiaid ning selleks
vajalikke investeeringud ja innovatsiooni. Üleminekuga luuakse uusi tooteid, teenuseid ja
turge ning ärimudeleid. See kujundab uut tüüpi töökohti, mida praegu veel ei ole ja mis
eeldavad oskusi, mida meil veel ei ole. Sellega kaasneb üleminek lineaarselt tootmiselt
ringmajandusele.
Need üleminekud toimuvad oluliste geopoliitiliste muutuste ajal, mis mõjutavad konkurentsi
olemust. Nüüd on olulisem kui kunagi varem, et Euroopa teeks oma hääle kuuldavaks, hoiaks
oma väärtusi ja võitleks võrdsete tingimuste eest. See on küsimus Euroopa suveräänsusest.
Kaksikülemineku ulatus, sügavus, mastaapsus, kiirus, olemus ja vajadus selle järele on
enneolematu. Seda peegeldavad president von der Leyeni poliitilised suunised, Euroopa
Parlamendi seatud prioriteedid ja Euroopa Ülemkogu strateegiline tegevuskava 2019–2024.
Euroopa rohelises kokkuleppes1 ja komisjoni hiljutises Euroopa digituleviku kujundamise
strateegias2 on püstitatud ambitsioon ning antud liikumiskiirus ja -suund eesolevateks
aastateks.
Euroopa vajab nüüd tööstuse jaoks lähenemisviisi, mis vastab tänastele ambitsioonidele
ja homsele reaalsusele. Selles on keskne koht Euroopa tööstuse võimel juhtida seda
kaksiküleminekut ja suurendada meie konkurentsivõimet. Üksnes kohandamisest ei piisa –
Euroopast peab saama muutuse ja innovatsiooni mootor ja võimaldaja. Meie tööstuspoliitika
peab aitama meil seda kaugeleulatuvat eesmärki reaalsuseks muuta.
Euroopa tööstusstrateegia peab peegeldama meie väärtusi ja sotsiaalse turumajanduse
traditsioone. Toetume oma tugevustele, milleks on meie mitmekesisus ja andekus, meie
väärtused ja eluviis, meie novaatorid ja loojad. Meil on vaja Euroopa tööstuspoliitikat, mis
põhineb konkurentsil, avatud turgudel, maailmatasemel teadusuuringutel ja tehnoloogial ning
tugeval ühtsel turul, millega kaotatakse tõkked ja vähendatakse bürokraatiat. Peame hoiduma
lihtsustatud lahendustest, millega kaasneb protektsionism või turumoonutus, kuid me ei tohiks
ebaausa konkurentsi suhtes olla sinisilmsed.
Käesolevas strateegias tunnustatakse Euroopa Liidu tugevust ja rolli eelkõige võimaldaja ja
reguleerijana. Raamistiku kehtestamine ning poliitilise ja strateegilise suuna näitamine on
äärmiselt oluline, et pakkuda nii investoritele, novaatoritele kui ka tööstusele kindlust, mida
nad vajavad.
1
COM(2019) 640 final.
2
COM(2020) 67 final.
1
Meie uus tööstusstrateegia on nii vaimult kui ka sisult ettevõtlust toetav. Komisjon on
valmis kavandama ja looma uusi lahendusi nii koos tööstuse kui ka sotsiaalpartnerite ja kõigi
teiste sidusrühmadega. Seda toetab uus fookus tööstusökosüsteemidele, milles võetakse
arvesse väärtusahela kõiki osapooli. See on meie uus lähenemisviis, mis peegeldab vajadust
uute mõtte- ja tööviiside järele, et juhtida kaksiküleminekut.
Strateegiaga näidatakse kätte liikumissuund ja tee, mida mööda kohale jõuda. Selles esitatakse
visioon sellest, mida tahame saavutada 2030. aastaks ja pärast seda, ning põhitegurid, mis
aitavad meil eesmärgini jõuda. Liitu ootab ees ülemineku- ja oluliste muutuste aeg, kuid lihtne
tõsiasi ei muutu: Euroopa jääb alati tööstuse koduks. Käesoleva strateegiaga on Euroopa
Komisjon valmis tegema kõik, mis vaja, et see nii ka jääks.
2. Euroopa tööstus: täna ja homme
Tööstusel on Euroopa edasises arengus ja õitsengus keskne koht. Tööstuse osakaal ELi
majanduses ulatub üle 20 % ja see annab tööd umbes 35 miljonile inimesele. Lisaks on
sellega seotud mitu miljonit töökohta kodus ja võõrsil. Tööstus moodustab kaupade ekspordist
80 % ja on üks peamistest põhjustest, miks EL on välisinvesteeringute tegemisel ja
vastuvõtmisel maailmas juhtival kohal. 99 % Euroopa ettevõtjatest on väikesed ja keskmise
suurusega ettevõtjad (VKEd), millest suurem osa perefirmad. VKEd on meie majanduse ja
ühiskonna selgroog3.
Euroopa tööstusel on kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste turul üleilmne
konkurentsieelis. Euroopa on eeskujuks rangeimate sotsiaal-, töö- ja keskkonnanõuete
järgimisel ning see aitab tal oma väärtusi edendada. Tänu tugevale innovatsioonivõimele on
Euroopa ka keskkonnahoidliku tehnoloogia patentides ja muudes kõrgtehnoloogia sektorites
maailmas liider. Ühtne turg annab igas suuruses Euroopa ettevõtjatele võimaluse uuendada,
kasvada ja anda tööd suuremal arvul inimestele. Need tugevad küljed tuleb suunata juhtrolli
saavutamisele valdkondades, kus EL on veel teistest maas, nagu pilve- ja andmerakendused.
Euroopa tööstuses on juba toimumas oluline muutus. Toimumas on selge üleminek toodetelt
teenustele ning toodete ja teenuste ainuomamiselt jagatud omamisele. Surve loodusvaradele
on juba kaasa toomas ringluspõhisemat lähenemisviisi tootmisele. Tänu sellisele
murrangulisele tehnoloogiale nagu 3D-printimine peab Euroopa võtma maksimumi
asukohast tulevast võimalusest, et tuua mõnes sektoris rohkem tootmist tagasi ELi.
Ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks vajab Euroopa, et tööstus muutuks rohelisemaks
ja oleks digitaalsem, jäädes samas maailma tasandil konkurentsivõimeliseks. See aitab muuta
ja kasvatada nii traditsioonilist kui ka uut tööstust, toetada VKEsid ja edendada meie
konkurentsivõimelist jätkusuutlikust. See on ühtmoodi oluline nii teenuste kui ka toodete
jaoks.
Tänu Euroopa sotsiaalsele turumajandusele käib majanduskasv käsikäes paremate sotsiaalsete
standardite ja elatustasemega ning heade töötingimustega. Euroopa sotsiaalõiguste sammas
on ka edaspidi meile suunanäitajaks ja tagab, et kaksiküleminek oleks sotsiaalselt õiglane.
Tugeva, innovaatilise ja integreeritud tööstusbaasiga on Euroopal kõik võimalused saada
maailmas liidriks.
3
Samaaegselt käesoleva teatisega võetakse vastu VKEdele pühendatud strateegia – VKEde strateegia kestliku ja
digitaalse Euroopa kujundamiseks (COM (2020) 103 final).
2
2.1 Üleilmselt konkurentsivõimeline ja maailma tipptasemel tööstus
Uus ja pidevas muutuses geopoliitiline reaalsus mõjutab oluliselt Euroopa tööstust. Üleilmne
konkurents, protektsionism, turumoonutused, kaubanduspinged ja reeglipõhise süsteemi
proovilepanekud on kõik tõusujoones. Esile on tõusmas uued jõud ja konkurendid.
Kindlakskujunenud partnerid valivad uusi teid. Koos eesseisva üleilmse majandusliku
ebakindluse perioodiga kujutavad need uued suundumused Euroopa tööstuse jaoks uusi
väljakutseid ajal, mil see alustab ökoloogilist ja digitaalset kaksiküleminekut.
Sellisele vastutuulele ei tohiks Euroopa reageerida enamate tõkete püstitamise,
konkurentsivõimetute tööstusharude kaitsmise või teiste protektsionistliku või moonutava
poliitika imiteerimisega. Konkurentsivõimeline olemine eeldab konkurentsi – nii kodus
kui võõrsil. Selleks et ettevõtjad saaksid oma ideid ellu viia ning eri suurusega äriühingud
saaksid areneda ja kasvada, on vaja õigeid tingimusi.
Samal ajal peab EL olema võimeline tugevdama majandusliku tegevuse ja diplomaatia kaudu
oma strateegilisi ja majanduslikke huve välismaal. EL peab kasutama ära ühtse turu mõju,
suurust ja integratsiooni, et kehtestada üleilmsed standardid. Kui suudame kujundada
kvaliteetsed üleilmsed standardid, mis kannavad Euroopa väärtuseid ja põhimõtteid, see ainult
tugevdab meie strateegilist autonoomiat ja tööstuse konkurentsivõimet.
Euroopa toetub ka edaspidi vabale ja õiglasele kaubandusele partneritega kõikjalt maailmast.
Reeglitel põhinev mitmepoolne kaubandussüsteem ja Maailma Kaubandusorganisatsioon on
hädavajalikud, et tagada avatud turud ja võrdsed võimalused. EL jätkab pingutusi, et kaitsta,
ajakohastada ja täiendada maailma kaubandussüsteemi, et see vastaks maailma tänastele
väljakutsetele ja homsele reaalsusele.
2.2 Kliimaneutraalsusele teed sillutav tööstus
Euroopa roheline kokkulepe on Euroopa uus majanduskasvu strateegia. Selle keskmes on
meie soov saada aastaks 2050 maailma esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks.
Tööstusel on selles meie aja suurimas väljakutses ja võimaluses juhtiv roll. Kõigil tööstuse
väärtusahelatel, sealhulgas suure energiakasutusega sektoritel, on siin oluline koht. Kõik
nad peavad pingutama oma CO2 jalajälje vähendamiseks, kuid ka kiirendama üleminekut,
pakkudes taskukohaseid ja puhta tehnoloogia lahendusi ning töötades välja uusi ärimudeleid.
Et tööstuse konkurentsivõime paraneks selle muutudes rohelisemaks ja ringluspõhisemaks,
peab tööstus tagama varustamise puhta ja taskukohase energia ja toorainetega.
Investeeringute suurendamine teadusuuringutesse, innovatsiooni, kasutuselevõttu ja
ajakohastatud taristusse aitab arendada uusi tootmisprotsesse ja luua samas uusi töökohti.
Kooskõlas käesoleva strateegia ettevõtlusvaimuga peaksid ELi institutsioonid, liikmesriigid,
piirkonnad, tööstus ja muud asjakohased toimijad tegema koostööd, et luua puhta
tehnoloogia juhtivad turud ja tagada meie tööstuse juhtiv positsioon maailmas.
Õiguspoliitikal, riigihankel, ausal konkurentsil ja VKEde täielikul kaasamisel on selle teoks
tegemisel oluline koht.
Neid pingutusi peaks toetama ELi ja liikmesriikide tasandi poliitika ja rahastamisvahendid
ning ka erasektor. Suurem konkurentsieelis on neil, kes tegutsevad esimesena ja kõige
kiiremini.
3
2.3 Euroopa digitulevikku kujundav tööstus
Digitaaltehnoloogia muudab tööstuse nägu ja seda, kuidas me äri ajame. See loob uusi
ärimudeleid, suurendab tööstuse tootlikkust, annab töötajatele uusi oskusi ja toetab meie
majanduse CO2 heite vähendamist. Digisektor aitab ka kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe
täitmisele nii puhta tehnoloogia lahenduste pakkujana kui ka enda CO2 jalajälje vähendamise
kaudu.
Euroopa digituleviku kujundamise strateegias esitas komisjon visiooni selle kohta, kuidas
Euroopa saaks säilitada oma tehnoloogilise ja digitaalse suveräänsuse ja olla üleilmne
digivaldkonna liider. Skaleeritavus on digimajanduses keskses kohal ja seepärast toetab
digitaalse ühtse turu tugevdamine Euroopa üleminekut.
Euroopa peab ka kiirendama investeerimist teadusuuringutesse ja tehnoloogia kasutuselevõttu
sellistes tehisintellekti valdkondades nagu 5G ning andme- ja metaandmete analüütika. 2018.
aastal analüüsis suurandmeid vaid iga kümnes ELi ettevõtja ning ainult iga neljas kasutas
pilvandmetöötluse teenuseid.
Nagu sätestatud komisjoni hiljutises Euroopa andmestrateegias4, on Euroopal vaja
raamistikku, mis võimaldaks ettevõtetel luua, koondada ja kasutada andmeid, et parandada
tooteid ja konkureerida rahvusvahelisel turul viisil, mis hoiab meie väärtusi ning austab kõigi
õigusi ja privaatsust.
EL peab ka parandama oma tööstusvõimekust elutähtsa digitaalse taristu valdkonnas.
Hoolikalt turvatud ja tipptasemel 5G-võrgu edukas juurutamine on oluline tulevaste
digiteenuste võimaldaja ja on tööstussektori andmelaine keskmes. Euroopa peab nüüd
investeerima, kui ta tahab haarata 6G-võrkudes juhtohjad enda kätte.
Kooskõlas käesoleva tööstusstrateegia ettevõtlusvaimuga peab Euroopa koondama oma
tugevad küljed, et teha koos seda, mida keegi ei suuda teha üksinda. Hiljutised näited
selle kohta on näidanud sellise lähenemisviisi potentsiaali ja väärtust. Euroopas asub praegu
üks kolmest maailma kiireimast superarvutist ning mikroelektroonikas on Euroopa pööranud
suundumuse tõusuteele.
Euroopal on kõik võimalused tulla selle uue tehnoloogia võidujooksu võitjaks. Ta peab
kasutama oma tugevusi, sealhulgas tugevat tööstusbaasi, kvaliteetseid teadusuuringuid,
kvalifitseeritud töötajaid, elujõulist idufirmade ökosüsteemi, väljaarendatud taristut ja
juhtpositsiooni tööstusandmete kasutamises.
3. Euroopa tööstuse ümberkujundamise põhitegurid
Kolm ülalnimetatud tõuketegurit näitavad, milliseid muutuseid peab Euroopa läbi tegema.
Tööstussektori ja kõigi selle väärtusahelate ümberkujundamiseks kulub terve põlvkond. Kuid
konkurentsivõimelises ja dünaamilises keskkonnas ei ole aega raisata. Järgmised viis aastat on
otsustava tähtsusega, et luua õiged tingimused, mis teeksid sellise ülemineku võimalikuks.
Käesolev strateegia põhineb real Euroopa tööstuse ümberkujundamise põhiteguril. Mõned
neist uuendavad või laiendavad olemasolevaid lähenemisviise innovatsioonile,
investeeringutele, standarditele või võrdsete võimaluste loomisele. Teised peegeldavad
4
COM(2020) 66 final.
4
vajadust uute tööviiside järele Euroopas, et tugevdada Euroopa tööstust ülemineku jaoks, olgu
siis tegemist oskuste või ringlusega.
Põhitegurid peegeldavad tõsiasja, et pole olemas kõikvõimsaid või eraldiseisvaid lahendusi –
nad on kõik omavahel seotud ja üksteist tugevdavad. Kuid need peegeldavad ka tõsiasja, et
kuigi Euroopa tasandil saab kindluse loomiseks ja pakkumiseks palju ära teha, on mitmed
hoovad teiste kätes. Seepärast on partnerlusel põhinev lähenemisviis äärmiselt oluline.
3.1 Kindluse loomine tööstuse jaoks: sügavam ja digitaalsem ühtne turg
Meie ainulaadne ühtne turg annab ELi ettevõtjatele hüppelaua üleilmses konkurentsis
osalemiseks. Ühtne turg pakub ühist regulatiivset ruumi ja skaalat ning on seeläbi
konkurentsivõime mootor ning hõlbustab igas suuruses äriühingute integreerimist Euroopa ja
maailma väärtusahelatesse.
Selleks et ühtne turg saaks meie tööstust edasi viia, tuleb rakendada õigusakte ja jälgida nende
täitmist igal tasandil. Täna vastu võetud ühtse turu rakendamise tegevuskavas5 tehakse
konkreetsed ettepanekud ühiste jõupingutuste suurendamiseks selles valdkonnas ja
konkreetselt ühtse turu rakendamise rakkerühma loomiseks. Ühtse turu tõkete aruanne6
näitab vajadust kaotada ettevõtete ees seisvad tõkked, millega nad on silmitsi kaupade
müümisel ja veelgi teravamalt teenuste osutamisel piiriüleselt. Maksude ühtlustamise
tõhustamine, nimelt äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi reaalsuseks
muutmine, aitab kõrvaldada ühe peamise takistuse, millega piiriüleselt tegutsevad ettevõtted
silmitsi seisavad.
Ühtset turgu käsitlevad õigusaktid tuleb samuti läbi vaadata ja neid tuleb ajakohastada, et nad
vastaksid digiajastule. See hõlmab tooteohutust käsitlevate ELi normide läbivaatamist,
Euroopa andmestrateegia rakendamist ja digitaalteenuste õigusakti vastuvõtmist.
Oluline on ka VKE-lt VKE-le lähenemisviis. Uute tehnoloogiateadlike VKEde arv järjest
kasvab ja nemad saavad aidata vanematel tööstusfirmadel kohandada oma ärimudelid ja
arendada digiajastuks uusi tööviise. Sellisel viisil on juba loodud uusi võimalusi, ja
idufirmasid tuleks toetada, kui nad aitavad ehitada platvormimajandust. Kuid uute
tööviisidega peaksid kaasnema ka ajakohastatud ja täiustatud kaitsemeetmed, sealhulgas
nende jaoks, kes töötavad veebiplatvormidel.
Ühtne turg sõltub tugevatest ja hästitoimivatest standardimise ja sertifitseerimise
süsteemidest. Need aitavad suurendada turge ja pakkuda õiguskindlust. Uute standardite ja
tehniliste normide väljatöötamine ning ELi aktiivsem osalemine rahvusvahelistes
standardiorganisatsioonides on oluline tööstuse konkurentsivõime suurendamiseks.
EL peab ka tagama, et tema intellektuaalomandi poliitika aitab kaitsta ja tugevdada Euroopa
tehnoloogilist suveräänsust ja edendada võrdseid tingimusi. Intellektuaalomand aitab hinnata
Euroopa ettevõtete turuväärtust ja konkurentsivõimet. See puudutab nende immateriaalset
vara, näiteks kaubamärke, disaini, patente, andmeid, oskusteavet ja algoritme. Tark
intellektuaalomandi poliitika on oluline, et aidata kõigil äriühingutel kasvada, luua uusi
töökohti ning kaitsta ja arendada seda, mis muudab nad ainulaadseks ja
konkurentsivõimeliseks.
5
Teatis ja sellele lisatud aruanne ühtse turu tõkete tuvastamise ja kõrvaldamise kohta (COM(2020) 93 final).
6
Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks (COM(2020) 94
final).
5
Sõltumatu ELi konkurentsipoliitika on Euroopat hästi teeninud, sest on aidanud
võrdsustada tingimusi, edendada innovatsiooni ja anda tarbijatele rohkem valikuvõimalusi.
Konkurents toob äriühingutes esile parimad küljed ja annab neile võimaluse püsida maailmas
konkurentsivõimelisena. Kiiresti muutuvas maailmas ja ajal, mil Euroopa on alustamas olulist
kaksiküleminekut, peaksime tagama, et konkurentsinormid vastaksid jätkuvalt tänase maailma
nõuetele.
Selles valguses ongi komisjonil praegu pooleli ELi konkurentsiraamistiku läbivaatamine.
See tähendab, et vaadatakse, kuidas kohaldatakse kehtivaid konkurentsinorme, eelkõige
monopolidevastaseid meetmeid, ning kas horisontaalseid ja vertikaalseid kokkuleppeid
reguleerivad normid ning turu määratluse teatis täidavad endiselt oma eesmärki. Hinnatakse
ka, kuidas parandada juhtumite avastamist ja kiirendada nende uurimist. Komisjon hakkab
kasutama sektoriuuringuid uutel ja tärkavatel turgudel, mis kujundavad meie majandust ja
ühiskonda.
Läbivaatamine hõlmab ka pooleliolevat ühinemiste kontrolli hindamist ja mitmete riigiabi
suuniste toimivuskontrolli. Riigiabi eeskirjad tagavad võrdsed tingimused Euroopas, hoides
ära vennatapjaliku subsideerimisralli ja toetades samal ajal olulisi avaliku huvi eesmärke.
Komisjon tagab, et läbivaadatud riigiabi eeskirjad oleksid 2021. aastal paigas mitmes
prioriteetses valdkonnas, sealhulgas keskkonna- ja energiaabi valdkonnas.
Kuidas kavandatu ellu viiakse
Täna vastu võetud ühtse turu rakendamise tegevuskava ja ühtse turu tõkete aruanne.
Liikmesriikidest ja komisjonist koosneva ühtse turu nõuete täitmise tagamise
rakkerühma loomine.
Täna vastu võetud VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks.
Hinnatakse, vaadatakse läbi ja vajaduse korral kohandatakse ELi
konkurentsinorme alates 2021. aastast, sealhulgas pooleliolev ühinemiste kontrolli
hindamine ja riigiabi suuniste toimivuskontroll.
Intellektuaalomandi tegevuskava, et hinnata vajadust õigusraamistiku ajakohastamise
järele, tagada intellektuaalomandi arukas kasutamine ja paremini võidelda
intellektuaalomandi varguse vastu.
Euroopa andmestrateegia järelmeetmed, et luua Euroopa andmemajandus,
sealhulgas ühtsete Euroopa andmeruumide loomine konkreetsetes sektorites ja
väärtusahelates.
Digitaalteenuste õigusakt, et ajakohastada ja tugevdada ühtse turu digiteenuste
õigusraamistikku.
Platvormitöötajate töötingimuste parandamist käsitlev algatus.
3.2 Üleilmsete võrdsete tingimuste kaitsmine
Euroopa jõukuse ja konkurentsivõime aluseks on tema majanduse avatus. Kuigi ELi tööstus
on maailma väärtusahelatesse tugevalt integreeritud ja tegutseb üleilmselt, ei tohiks EL olla
naiivne ohtude suhtes, mis ähvardavad ausat konkurentsi ja kaubandust.
EL töötab turgude avatuna hoidmiseks partnerriikide või -piirkondadega
kaubanduskokkulepete sõlmimise kaudu või tehes koostööd rahvusvahelistel foorumitel, et
leida reegleid, millest oleks kasu kõigile. Peame jätkama koordineeritud Euroopa
lähenemisviisi, et tagada vastastikku kasulik kaubandus ja ületada tõkked, mis takistavad meie
6
ettevõtetel tegelikult pääseda muudele turgudele kogu maailmas. Siia alla kuulub ka võitlus
agressiivse maksuplaneerimisega, mis loob ebavõrdsed tingimused.
EL kavatseb ära kasutada kõik kaubanduse kaitsemehhanismid. 2020. aasta keskpaigaks uurib
komisjon välja, kuidas kõige paremini tugevdada subsiidiumidevastaseid mehhanisme ja
vahendeid. Seda tehakse välistoetuste õigusakti käsitleva valge raamatu raames, milles
uuritakse välistoetustega kaasnevat moonutavat mõju ühtsel turul. Seejärel tehakse
2021. aastal ettepanek õigusakti vastuvõtmiseks.
Selline moonutus käib sageli käsikäes sellega, et Euroopa ettevõtetel puudub võrdväärne
juurdepääs välismaiste riigi osalusega ettevõtete kodumaistel turgudel. ELi hanketurud on
üldjuhul avatud ettevõtetele teistest riikidest, kus ELi äriühinguid diskrimineeritakse või kus
nad seisavad silmitsi turgude sulgemisega. Seepärast tegeleb valge raamat ka välismaiste riigi
osalusega ettevõtete hanketurgudele juurdepääsu käsitleva küsimusega. Oluline on jõuda
kiiresti kokkuleppele ettepanekus rahvusvaheliste hangete instrumendi kohta, et lahendada
vastastikkuse puudumise küsimus ja anda ELile läbirääkimistel täiendavat mõjuvõimu.
Euroopa tööstus ei peaks seisma silmitsi ebaausa konkurentsiga konkurentidelt maailmas, kes
järgivad erinevaid norme või põhimõtteid, näiteks kliimaküsimuses. Uus
kaubandusvaldkonna juhtiv järelevalveametnik töötab selle nimel, et parandada meie
kaubanduslepingute tingimuste järgimist ja nende täitmise tagamist, ning annab sellest
korrapäraselt aru Euroopa Parlamendile. Komisjon teeb ettepaneku muuta Pariisi kokkuleppe
järgimine kõigi tulevaste laiaulatuslike kaubanduslepingute oluliseks osaks.
Oluline on ka tugevdatud tollikontroll, et tagada imporditud toodete vastavus ELi nõuetele.
Kuidas kavandatu ellu viiakse
Valge raamat välistoetusi käsitleva õigusakti kohta 2020. aasta keskpaigaks;
uuritakse ka välismaiste ettevõtete juurdepääsu riigihangetele ja ELi rahastusele.
Tööstussubsiidiume käsitlevate üleilmsete reeglite karmistamine Maailma
Kaubandusorganisatsioonis.
Rahvusvaheliste hangete instrumendi kiire vastuvõtmine.
Tolliliitu käsitlev tegevuskava 2020. aastal, et tugevdada tollikontrolle, sealhulgas
seadusandlik ettepanek ELi ühtse liidese loomiseks, et võimaldada täiselektroonilisi
tollivormistusi piiril.
3.3 Tööstuse toetamine kliimaneutraalsuse saavutamiseks
Euroopa üleminekul kliimaneutraalsusele tuleb mõnel sektoril teha läbi suuremaid ja
murrangulisemaid muutusi kui teistel. Energiamahukate tööstusharudeta Euroopa läbi ei saa ja
nendele toetuvad ka mitmed muud sektorid. Seepärast peab energiamahukate tööstusharude
moderniseerimine ja CO2 heite vähendamine olema peamine prioriteet.
Euroopa rohelises kokkuleppes on seatud eesmärk luua kliimaneutraalsete ja ringluspõhiste
toodete, näiteks terase, tsemendi ja kemikaalide uued turud. Selliseks muutuseks on Euroopal
vaja innovatiivseid tööstusprotsesse ja puhtamaid tehnoloogiaid, et vähendada kulusid ja
parandada turuvalmidust.
Näiteks hakkab komisjon toetama puhta terase läbimurdetehnoloogiat, mis viib
süsinikuheiteta terasetootmiseni. ELi heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifond
7
aitab juurutada muid suuremahulisi projekte, et toetada keskkonnahoidlikke tooteid kõigis
energiamahukates tööstusharudes.
Uus kestlikkust edendav kemikaalialane strateegia aitab inimesi ja keskkonda ohtlike
kemikaalide eest paremini kaitsta ning soodustab selles sektoris innovatsiooni ohutute ja
kestlike alternatiivide väljatöötamiseks.
Euroopa peab lahendama ka ehitustoodete kestlikkuse küsimuse ning parandama ehitiste
energiatõhusust ja keskkonnatoimet. Kestlikul hoonestatud keskkonnal on Euroopa
üleminekul kliimaneutraalsusele oluline koht.
Kui üleminek kogub kiirust, peab Euroopa tagama, et kedagi ei jäeta maha. Ettepanekuga uue
õiglase ülemineku mehhanismi7 kohta kaasatakse 100 miljardi eurot, et tagada CO2-
mahukate piirkondade õiglane üleminek, kui nad jätkavad oma tööstuse ja majanduse
ümberkujundamist.
Heitkoguste vähendamine kõikjal tööstuses sõltub energiatõhususe esikohale seadmise
põhimõttest ning kindlast ja piisavast vähese CO2 heitega energiaga varustamisest
konkurentsivõimeliste hindadega. See eeldab planeerimist ja investeeringuid vähese CO2
heitega energiatootmise tehnoloogiasse, võimekusse ja taristusse. Meil on tarvis
strateegilisemat lähenemisviisi taastuvenergiatööstusele, nagu avamereenergia, ja
tarneahelat selle toetamiseks. Ka see aitab katta olulist kasvu elektrienergia koguses, mida
kaksiküleminek eeldab. Seda peaks toetama pingutustega püüda paremini ühendada Euroopa
elektrisüsteeme, et parandada elektrienergia varustuskindlust ja integreerida suuremas mahus
taastuvenergiaallikaid.
Sellises olukorras on vaja, et kõiki energiakandjaid, sealhulgas elektrit, gaasi ja vedelkütust,
kasutataks tõhusamalt, ühendades eri sektorid. See on uue aruka sektorite integreerimise
strateegia eesmärk ja selles esitatakse ka komisjoni visioon puhta vesiniku kohta.
Kliimaneutraalsusele üleminekut toetab ka üleeuroopaliste energiavõrkude kasutamine.
Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka säästva ja aruka liikuvuse sektorile. Neil on vastutus ja
potentsiaal juhtida kaksiküleminekut, toetada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ja
parandada ühenduvust. Nii on see eelkõige auto-, kosmose, raudtee- ja laevaehitustööstuses,
kuid ka alternatiivkütuste ning aruka ja ühendatud liikuvuse puhul.
Teadusuuringutes ja innovatsioonis esirinnas püsides on olulisel kohal vajaliku taristu ja
tugevate stiimulite kiire kasutuselevõtt ja seda ka hangetes, tagamaks, et ELi liikuvussektor
säilitab oma üleilmse tehnoloogilise juhtpositsiooni. Sektori kogu väärtusahel peab aitama
kujundada uusi rahvusvahelisi standardeid turvalise, säästva, juurdepääsetava, kindla ja
vastupidava liikuvuse jaoks. Säästva ja aruka liikuvuse laiaulatuslikus strateegias
esitatakse laiaulatuslikud meetmed, mis aitavad sektori võimalused võimalikult hästi ära
kasutada.
Kui ambitsioonierinevused peaksid maailmas püsima, kavatseb komisjon teha 2021. aastal
kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu vähendamiseks ettepaneku süsinikdioksiidi
piirimaksu mehhanismi kohta, järgides täiel määral Maailma Kaubandusorganisatsiooni
reegleid. Seda tuleks toetada olemasolevate kasvuhoonegaaside heite ülekandumise
ärahoidmise vahendite tugevdamisega.
7
COM(2020) 22 final.
8
Kuidas kavandatu ellu viiakse
Aruka sektorite integratsiooni strateegia.
Ühtse Euroopa andmeruumiga kasutatakse ära andmete potentsiaal, et parandada
energiasektori innovatsioonivõimekust.
Õiglase ülemineku mehhanismi käivitamine, et pakkuda CO2-mahukatele
piirkondadele ja tööstusele tehnilist ja nõustamistuge.
ELi puhta terase strateegia ja kestlikkust edendav kemikaalialane strateegia.
Üleeuroopalisi energiavõrke käsitleva määruse läbivaatamine.
ELi avamere taastuvenergia strateegia.
Säästva ja aruka liikuvuse laiaulatuslik strateegia.
Renoveerimislaine algatus ja hoonestatud keskkonna strateegia.
Süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanism, et vähendada kasvuhoonegaaside heite
ülekandumist, järgides täiel määral Maailma Kaubandusorganisatsiooni reegleid.
3.4 Ringmajanduse edendamine
Kooskõlas Euroopa uue majanduskasvu strateegiaga, mille järgi tuleb planeedile anda tagasi
rohkem, kui temalt võtta, peab Euroopa tööstus mängima ökoloogilises üleminekus juhtivat
rolli. See tähendab CO2 ja materjalijalajälje vähendamist ning ringmajanduse juurutamist
kogu majanduses.
Selleks peame loobuma vanast mudelist, mis seisneb maavarade ammutamises, et toota
tooteid, mille me pärast kasutamist ära viskame. Me peame põhjalikult muutma toodete
väljatöötamise, valmistamise, kasutamise ja neist vabanemise viise, stimuleerides meie
tööstust.
Sellise ringluspõhisema lähenemisviisiga tagatakse puhtam ja konkurentsivõimelisem tööstus,
vähendades keskkonnamõju, leevendades konkurentsi nappide ressursside pärast ja
vähendades tootmiskulusid. Majanduslikud kaalutlused on sama tugevad kui
keskkonnaalane ja moraalne kohustus. Ringmajanduse põhimõtete kohaldamine kõigis
sektorites ja tööstusharudes võib luua 2030. aastaks kogu ELis 700 000 uut töökohta, paljud
neist VKEdes.
ELil on selles valdkonnas juba hea positsioon ja ta peaks nüüd keskenduma oma
esmategutseja eeliste kindlustamisele. Uues ringmajanduse tegevuskavas8 esitatakse rida
meetmeid, et ELi tööstus saaks neid võimalusi ära kasutada.
Selle keskmes on uus kestliku tootepoliitika raamistik, millega kehtestatakse kestlikkuse
põhimõtted kõigi toodete jaoks ja aidatakse muuta Euroopa tööstus
konkurentsivõimelisemaks. Esikohale seatakse suure mõjuga tooterühmad ning meetmed
hõlmavad algatust ühtse laadija kohta, elektroonikaseadmete ringkasutuse algatust, patareide
ja akude säästvuse nõudeid ja uusi meetmeid tekstiilisektoris.
Tegevuskava sisaldab ka meetmeid, mis võimaldavad tarbijatel ringmajanduses
aktiivsemalt osaleda. Tarbijad peaksid saama usaldusväärset ja asjakohast teavet, et valida
korduvkasutatavaid, vastupidavaid ja parandatavaid tooteid. Komisjon teeb ettepanekuid selle
kohta, kuidas parandada tarbijate õigusi ja kaitset, sealhulgas töötades selle nimel, et
kehtestada tarbijate jaoks õigus toote parandamisele.
8
COM(2020) 98 final.
9
Avalik-õiguslikud asutused, sealhulgas ELi institutsioonid, peaksid olema eeskujuks, valides
keskkonnasõbralikke kaupu, teenuseid ja töid. Keskkonnahoidliku riigihanke kaudu võivad
nad aidata juhtida üleminekut säästvale tarbimisele ja tootmisele. Komisjon teeb ettepaneku
võtta vastu täiendavad õigusaktid ja suunised keskkonnahoidlike riigihangete kohta.
Kuidas kavandatu ellu viiakse
Ringmajanduse tegevuskava, mis võetakse vastu samaaegselt käesoleva strateegiaga,
sealhulgas uus kestliku tootepoliitika raamistik.
Uus õigusraamistik säästvate patareide ja akude kohta.
ELi tekstiilistrateegia.
Elektroonikaseadmete ringkasutuse algatus.
Suurendatakse tarbijate võimalusi ringmajanduses aktiivselt osaleda, kasutades
selleks paremat teavet toodete kohta ja paremaid tarbijaõigusi.
3.5 Tööstusinnovatsioonialti mõtteviisi propageerimine
Euroopa ettevõtete osakaal teadus- ja arendustegevuse kulutustes on viimase viie aasta
jooksul vähenenud, samas kui USA ja Hiina ettevõtete osakaal on suurenenud. Peamine viis
selle suundumuse muutmiseks on hoogustada investeerimist innovatsiooni, omades samal ajal
selget arusaamist sellest, millele me soovime keskenduda, ja selget viisi toodete või teenuste
turustamiseks, et neid saaks müüa nii palju, et investeering end ära tasuks. Selle raames tuleks
edendada ja toetada VKEsid, et nad saaksid teha uuendusi ja tuua turule ideid.
Üleilmne võidujooks kaksikülemineku valdkonnas põhineb üha enam eesliiniteadusel ja
süvatehnoloogia valdamisel. Tööstuse järgmine ajastu on see, kus füüsiline, digitaalne ja
bioloogiline maailm kokku sulavad. Kui Euroopa tahab kaksiküleminekut juhtida, peab
tööstusstrateegia kesksel kohal olema tööstusinnovatsiooni strateegia.
See tähendab ka seda, et suurendades investeeringuid murrangulistesse ja läbimurdelistesse
teadusuuringutesse ja innovatsiooni, peame leppima sellega, et mitte kõiki meie ettevõtmisi ei
saada edu. Ebaõnnestumine aitab meil õppida, kohaneda ja vajaduse korral muuta oma
tegutsemisviisi, et saaksime edasi liikuda. Me peame loobuma riskikartlikust mõtteviisist ja
olema ebaõnnestumise suhtes tolerantsed. See peab kajastuma kõigis poliitikavaldkondades ja
innovatsioon tuleks lõimida meie poliitikakujundamise protsessi. Parema õigusloome ja
strateegilise prognoosimise kaudu tagame innovatsiooni soodustava poliitika.
Tööstussektoreid tuleks kutsuda üles ja motiveerida koostama tegevuskava kliimaneutraalsuse
või digitaalse juhtpositsiooni saavutamiseks. Sellele peaksid kaasa aitama kvaliteetsed
teadusuuringud ja oskused ning ELi toetus. Alates Euroopa rohelise kokkuleppe käivitamisest
on mitu sektorit seda lähenemisviisi juba kasutanud. Arvestades, et seda strateegiat
iseloomustab ühine kavandamine ja ettevõtlusvaim, tuleks seda toetada avaliku ja erasektori
partnerluse kaudu, et aidata tööstusel arendada oma eesmärkide saavutamiseks vajalikke
tehnoloogiaid, nagu on edukalt tehtud tööstusliitudes.
Euroopa Innovatsiooninõukogu, mis käivitub täielikult 2021. aastal, töötab ka selle nimel,
et Euroopa tugeva teadusbaasi potentsiaali maksimaalselt ära kasutataks. Sellega määratakse
kindlaks järgmise põlvkonna tehnoloogiad, kiirendatakse nende kaubanduslikku rakendamist
ja aidatakse neil toetada idufirmade kiiret kasvu.
10
Samuti peab oma osa täitma ühtne turg, ergutades innovatsiooni, et kasutada maksimaalselt
ära mastaabi-, kiirus- ja mitmekülgsussäästu. Soodustada tuleks kohapõhist innovatsiooni ja
eksperimenteerimist. See võimaldaks piirkondadel koos VKEde ja tarbijatega välja töötada
ja katsetada uusi lahendusi, kasutades ära nende kohalikke iseärasusi, tugevaid külgi ja
eripära. Uusi tehnoloogiaid ja lahendusi saaks katsetada koos poliitikakujundajate ja
reguleerivate asutustega, et võimaldada uuenduslikke ärimudeleid.
Pärast katsetamist ja täiustamist saab neid lahendusi laiendada Euroopa ja üleilmsetele
turgudele, tagades, et EL püsiks esirinnas. Digitaalse innovatsiooni keskused, mis toimivad
ühtse kontaktpunktina, kus ettevõtted saavad juurdepääsu tehnoloogia katsetamisele, on heaks
platvormiks.
Kuidas kavandatu ellu viiakse
Teatis teadusuuringute ja innovatsiooni tuleviku ning Euroopa teadusruumi kohta,
et visandada uus lähenemisviis innovatsioonile ja tagada ELi eelarve maksimaalne
mõju.
Programmi „Euroopa horisont“ raames käivitatakse avaliku ja erasektori partnerlus.
3.6 Õpe ja ümberõpe
Konkurentsivõimeline tööstus sõltub kvalifitseeritud tööjõu värbamisest ja hoidmisest.
Kuna üleminek kestlikule ja digitaalsele majandusele kiireneb, peab Euroopa tagama, et
haridus ja koolitus peavad sammu. Elukestva õppe muutmine kõigi jaoks reaalsuseks muutub
järjest olulisemaks: ainuüksi järgmise viie aasta jooksul peab 120 miljonit eurooplast oma
oskusi täiendama või ümber õppima.
See kajastab seda, kui olulised on oskused kaksikülemineku jaoks, ja võimalusi, mida need
võivad inimestele luua. Üleminek vähese CO2 heitega majandusele peaks 2030. aastaks looma
üle ühe miljoni töökoha, samas kui Euroopas on juba praegu miljon vaba töökohta
digitaaltehnoloogia ekspertidele. Samal ajal teatab 70 % ettevõtetest, et nad viivitavad
investeeringutega, sest ei suuda leida õigete oskustega inimesi.
Tööstussektori töötajate jaoks tähendab digiteerimine, automatiseerimine ja tehisintellekti
edasiarendamine seda, et nad peavad oma oskusi enneolematul määral kohandama. Ümberõpe
ja koolitus peavad olema meie sotsiaalse turumajanduse oluline osa. Samuti peavad meie
kõrghariduse ning kutsehariduse ja -koolituse süsteemid tooma tööturule rohkem teadlasi,
insenere ja tehnikuid. Oskuste ja andekate inimeste edukam kaasamine välismaalt aitab
samuti rahuldada ELi tööturu vajadusi.
Ülemaailmses konkurentsis andekate inimeste ligimeelitamiseks peab Euroopa suurendama
investeeringuid oskustesse ja elukestev õpe peaks saama reaalsuseks. See nõuab tööstuse,
liikmesriikide, sotsiaalpartnerite ja muude sidusrühmade ühistegevust uue oskuste pakti
kaudu, et aidata kaasa täiend- ja ümberõppele ning kaasata avaliku ja erasektori
investeeringud tööjõusse. Paktis keskendutakse sektoritele, millel on Euroopa jaoks suur
kasvupotentsiaal, või sektoritele, kus toimuvad kõige suuremad muutused. Neid jõupingutusi
toetab ka Euroopa haridusruum.
11
Samuti on oluline saavutada parem tasakaal tööstussektoris töötavate naiste ja meeste
vahel. See hõlmab naiste julgustamist õppima loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja
matemaatika valdkonna erialasid, kaaluma karjääri tehnoloogia valdkonnas ja investeerima
digioskustesse, parandades seega soolist tasakaalu ettevõtete loomisel ja juhtimisel.
Kuidas kavandatu ellu viiakse
Euroopa oskuste tegevuskava ajakohastamine 2030. aastal, sealhulgas soovitus
kutsehariduse ja -õppe kohta.
Euroopa oskuste pakti käivitamine.
Teatis Euroopa haridusruumi strateegilise raamistiku kohta.
Digiõppe tegevuskava.
2020. aasta märtsis vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse strateegia
rakendamine.
3.7 Üleminekusse investeerimine ja selle rahastamine
Paljud tulevased ELi programmid, nagu „Euroopa horisont“, digitaalse Euroopa programm,
ühtse turu programm, innovatsioonifond, InvestEU, Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa
Kaitsefond ja ELi kosmoseprogramm ning kõik Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid
aitavad edendada ELi tööstuse konkurentsivõimet. Järgmise pikaajalise eelarve kiire
kokkuleppimine on tööstuse tuleviku jaoks väga oluline.
Ajal, mil riigi rahandus on surve all, on meil vaja uusi viise erainvesteeringute kaasamiseks.
See hõlmab ELi rahastuse võimendamist ja kombineerimist liikmesriikide ja muude
institutsiooniliste partneritega ning erainvestorite kaasamist. InvestEU ja Euroopa rohelise
kokkuleppe investeerimiskava aitavad vajaduse korral kaasata erainvesteeringuid. Oluline roll
on Euroopa Investeerimispangal ning riiklikel tugipankadel ja -asutustel.
Erainvesteeringute ja avaliku sektori rahastuse kaasamine on eriti oluline turutõrgete korral,
eelkõige uuenduslike tehnoloogiate ulatuslikuks kasutuselevõtuks.
Üheks selles valdkonnas edukaks osutunud vahendiks on üleeuroopalist huvi pakkuvad
tähtsad projektid. Liikmesriigid saavad kasutada üleeuroopalist huvi pakkuvaid tähtsaid
projekte rahaliste vahendite koondamiseks, kiireks tegutsemiseks ja õigete tegutsejate
ühendamiseks peamistes väärtusahelates. Nende projektidega edendatakse investeeringuid ja
need võimaldavad liikmesriikidel turutõrgete korral rahastada ulatuslikke piiriüleseid
innovatsiooniprojekte. Tuginedes hiljutiste üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate
projektidega saadud kogemustele, uurib komisjon võimalusi riiklike ja ELi vahendite
kombineerimiseks, et võimendada investeeringuid kogu väärtusahelas, järgides täielikult
asjakohaseid finants- ja konkurentsinorme.
Et sellest vahendist võimalikult palju kasu saada, kehtestab komisjon 2021. aastal
üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide jaoks läbivaadatud riigiabieeskirjad.
Läbivaatamise eesmärk on selgitada tingimusi, mille alusel saab liikmesriikide juhitavaid
projekte prioriteetsetes valdkondades rakendada õigeaegselt ja konkurentsi soodustaval viisil.
Samuti peaks see aitama VKEdel täiel määral osaleda tulevastes üleeuroopalist huvi
pakkuvates tähtsates projektides.
12
Samuti on vaja stimuleerida investeeringuid jätkusuutliku konkurentsivõime saavutamiseks
kogu finantssüsteemis. Hiljutine kokkulepe ELi taksonoomias ja kliimaseadusega9 tagatud
kindlus on olulised sammud õiges suunas.
Neile edusammudele tuginedes kehtestatakse uuendatud kestliku rahastamise strateegiaga
selged reeglid, et anda investoritele suuniseid kestlike investeeringute tegemiseks. Osana
jätkuvast tööst majandus- ja rahaliidu süvendamiseks hõlmab komisjoni uus kapitaliturgude
liidu tegevuskava ELi-siseste investeeringute kaitse tugevdamise algatust ja jõupingutusi, et
pakkuda Euroopa ettevõtjatele, eelkõige VKEdele, mitmekesisemaid rahastamisallikaid.
Digitaalse rahanduse strateegia aitab hõlbustada innovatsiooni finantsteenuste valdkonnas, et
aidata laiendada uusi teenuseid ja ärimudeleid ning tegeleda uute riskidega.
Kuidas kavandatu ellu viiakse
Tehakse koostööd parlamendi ja nõukoguga, et tagada järgmise pikaajalise eelarve
kiire vastuvõtmine ja täitmine.
Kaalutakse võimalusi liikmesriikide ja tööstuse koordineeritud investeeringuteks uute
üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide vormis ning patareisid ja
mikroelektroonikat käsitlevate esimeste üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate
projektide võimalikke järelmeetmeid.
Vaadatakse läbi üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide, sealhulgas
energiasüsteemi ümberkujundamise projektide riigiabieeskirjad.
Uuendatud kestliku rahastamise strateegia.
Uus digitaalse rahanduse strateegia.
Kapitaliturgude liidu tegevuskava 2020. aastal, sealhulgas meetmed, millega
toetatakse integreeritud kapitaliturge, ning täiendavad rahastamisvõimalused
kodanikele ja ettevõtjatele.
4. Euroopa tööstusliku ja strateegilise autonoomia tugevdamine
Euroopa strateegiline autonoomia tähendab teistest sõltuvuse vähendamist selle puhul, mida
me kõige rohkem vajame: kriitilise tähtsusega materjalid ja tehnoloogiad, toit, taristu,
julgeolek ja muud strateegilised valdkonnad. Samuti annavad need Euroopa tööstusele
võimaluse arendada oma turge, tooteid ja teenuseid, mis suurendavad konkurentsivõimet.
Euroopa on edukas siis, kui meil on avatud investeerimiskeskkond, mis võimaldab teistel
investeerida Euroopa konkurentsivõimesse. Kuid lisaks tuleb olla strateegilisem
välisinvesteeringutega seotud riskide käsitlemisel. Välismaiste otseinvesteeringute
taustauuringute raamistik10, mida hakatakse täielikult kohaldama 2020. aasta oktoobris,
kaitseb Euroopa huve julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel. Komisjon esitab veel
ettepanekuid selle vahendi edasiseks tugevdamiseks.
Euroopa digiüleminek, julgeolek ja tulevane tehnoloogiline suveräänsus sõltuvad meie
strateegilistest digitaristutest. Lisaks komisjoni hiljutisele tööle 5G ja küberturvalisuse
valdkonnas töötab EL välja elutähtsa kvantkommunikatsiooni taristu, mille eesmärk on võtta
9
COM(2020) 80 final.
10
Määrus (EL) 2019/452.
13
järgmise 10 aasta jooksul kasutusele sertifitseeritud turvaline otspunktidevaheline taristu, mis
põhineb kvantvõtmekehtestusel, et kaitsta ELi ja selle liikmesriikide peamisi digivarasid.
EL toetab ka Euroopa tööstuse tuleviku jaoks strateegiliselt oluliste progressi võimaldavate
tehnoloogiate arendamist. Nende hulka kuuluvad robootika, mikroelektroonika,
kõrgjõudlusega andmetöötlus ja andmepilvede taristu, plokiahel, kvanttehnoloogiad,
fotoonika, tööstuslik biotehnoloogia, biomeditsiin, nanotehnoloogiad, ravimid,
kõrgtehnoloogilised materjalid ja kõrgtehnoloogiad.
Euroopa kaitse- ja kosmosesektor on Euroopa tuleviku jaoks väga olulised. Kaitsetööstuse
killustatus seab aga kahtluse alla Euroopa suutlikkuse arendada järgmise põlvkonna elutähtsat
kaitsevõimet. See vähendaks ELi strateegilist suveräänsust ja tema võimet tegutseda
julgeoleku tagajana.
Euroopa Kaitsefond aitab luua kaitsevaldkonna integreeritud tööstusbaasi kogu ELis. Fond
investeerib kõikidesse Euroopa kaitsevaldkonna tööstuslikesse väärtusahelatesse, hõlbustab
piiriülest koostööd ning toetab avatud ja dünaamilisi tarneahelaid, mis hõlmavad VKEsid ja
uusi turuletulijaid. Samuti toetab see murrangulisi tehnoloogiaid, võimaldades ettevõtetel
võtta rohkem riske. Sidusus teiste kaitsealgatustega on väga oluline.
Kosmosetehnoloogia, -andmed ja -teenused võivad tugevdada Euroopa tööstusbaasi,
toetades uuenduslike toodete ja teenuste arendamist, sealhulgas tipptasemel innovatiivsete
tehnoloogiate esilekerkimist.
Kaitse- ja kosmosetööstus seisavad muutuvas geopoliitilises kontekstis silmitsi enneolematu
ülemaailmse konkurentsiga ning uute võimalustega, mis tulenevad kiiresti areneva
tehnoloogia ja uute turuosaliste esilekerkimisest. Et saavutada ELi programmides koostoime
tsiviil-, kosmose- ja kaitsetööstuse vahel, kasutab EL tõhusamalt ressursse ja tehnoloogiaid
ning loob mastaabisäästu.
Koos Euroopa tööstuse üleminekuga kliimaneutraalsusele võib sõltumine olemasolevatest
fossiilkütustest asenduda sõltuvusega energiatootmisvälistest toorainetest, millest paljud on
pärit välismaalt ja mille pärast ülemaailmne konkurents muutub üha tihedamaks.
Ringlussevõtu ja teisese toorme kasutamise edendamine aitab seda sõltuvust vähendada.
Nõudlus tooraine järele peaks aastaks 2050 kahekordistuma ja seetõttu on Euroopa
varustuskindluse suurendamiseks hädavajalik varustust mitmekesistada. Esmatähtsad
toorained on olulised ka selliste turgude jaoks nagu elektromobiilsus, akud, taastuvenergia,
ravimid, lennundus ja kosmos ning kaitse ja digirakendused.
Meditsiinitoodete ja ravimite kättesaadavus on ühtmoodi oluline Euroopa turvalisuse ja
sõltumatuse jaoks ka tänapäeva maailmas. Esitatakse uus ELi ravimistrateegia, milles
keskendutakse ravimite kättesaadavusele, taskukohasusele, jätkusuutlikkusele ja
varustuskindlusele. Selle olulisust on tõestanud koroonaviiruse (COVID-19) puhanguga
seotud hiljutised sündmused.
Kuidas kavandatu ellu viiakse
5G käsitleva teatise11 ja 5G-võrkude küberturvalisust käsitleva soovituse12
järelmeetmed.
11
COM(2020) 50 final.
14
Tegevuskava tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahelise koostoime kohta,
sealhulgas programmide, tehnoloogiate, innovatsiooni ja idufirmade tasandil.
Uus ELi ravimistrateegia esitatakse aastal 2020, sealhulgas meetmed, mille eesmärk
on tagada varustamine ravimitega ja pakkuda patsientidele innovatsiooni.
Kriitilise tähtsusega tooraineid käsitlev tegevuskava, sealhulgas jõupingutused
rahvusvahelise partnerluse laiendamiseks toorainetele juurdepääsu valdkonnas.
5. Sildade ehitamine: partnerlusel põhinev lähenemisviis juhtimisele
Euroopa tööstus peab kasutama oma eripära ja tugevaid külgi: integreeritus erinevate
väärtusahelate kaudu ja piiriüleselt, mitmekesisus, traditsioonid ja inimesed. Nüüd, kui
kaksiküleminek hoogustub ja üleilmne konkurents muutub tihedamaks, peab muutuma ka
Euroopa tööstus. Seejuures on seosed eri toodete ja teenuste vahel kõigis valdkondades
tihenenud.
Lisaks konkreetsetele tehnoloogiatele keskendumisele peab Euroopa hoolikalt uurima ka
tööstusökosüsteemide ees seisvaid võimalusi ja probleeme. Need ökosüsteemid hõlmavad
kõiki väärtusahelas osalejaid: kõige väiksematest idufirmadest kõige suuremate ettevõteteni,
akadeemilistest ringkondadest teadusasutusteni, teenuseosutajatest tarnijateni. Neil kõigil on
oma eripärad.
Tuginedes kõrgetasemelise tööstuspoliitika ümarlaua „Tööstus 2030“, üleeuroopalist huvi
pakkuvate tähtsate projektide strateegilise foorumi ja muude organite tööle, analüüsib
komisjon süstemaatiliselt erinevaid ökosüsteeme ning hindab tööstuse erinevaid riske ja
vajadusi seoses kaksiküleminekuga konkurentsitihedamas maailmas. Komisjon käsitleb
selliseid küsimusi nagu oskused teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, VKEde ja
suurettevõtete roll ning igasugune väline surve või sõltuvus.
Seda analüüsi tehes teeb komisjon tihedat koostööd kaasava ja avatud tööstusfoorumiga, mis
koosneb tööstuse, sealhulgas VKEde, suurettevõtete, sotsiaalpartnerite, teadlaste ning
liikmesriikide ja ELi institutsioonide esindajatest. Vajaduse korral kutsutakse konkreetsete
sektorite eksperte oma teadmisi jagama.
See töö võib näidata, et mõned ökosüsteemid vajavad oma eripära või vajaduste tõttu
sihtotstarbelist toetust. See toetus võib endast kujutada regulatiivmeedet, mis vabastaks
rahalisi vahendeid või kasutaks maksimaalselt ära kaubanduse kaitsevahendeid. Sellisel juhul
oleks tegemist sihtotstarbelise töövahendiga. Edusamme jälgitakse jooksvalt koostöös
Euroopa Parlamendi ja nõukoguga.
Kui seda peetakse vajalikuks, võib asjakohaseks vahendiks olla tööstusliitude lähenemisviis.
See on juba tõestanud oma kasulikkust patareide, plastide ja mikroelektroonika valdkonnas.
Euroopa akuliit on suutnud viia ELi selles olulises tehnoloogiaga seotud tööstussektoris
juhtpositsioonile. Tööstusliidud võivad juhtida tööd ja aidata rahastada suuremahulisi
projekte, millel on positiivne ülekanduv mõju kogu Euroopas, kasutades VKEde,
suurettevõtete, teadlaste ja piirkondade teadmisi, et aidata kõrvaldada innovatsioonitõkkeid ja
parandada poliitika sidusust.
Puhas vesinik on hea näide sellest, kus sellisel lähenemisel võib olla tõeline lisaväärtus. See
oma olemuselt murranguline tehnoloogia nõuab tihedamat koordineerimist kogu
12
C(2019) 2335 final.
15
väärtusahelas. Seda silmas pidades teeb komisjon peagi ettepaneku luua uus Euroopa puhta
vesiniku liit, mis viib investorid kokku valitsus-, institutsiooniliste ja tööstuspartneritega. Liit
tugineb olemasolevale tööle, et teha kindlaks tehnoloogiavajadused, investeerimisvõimalused
ning regulatiivsed tõkked ja soodustavad tegurid. Tulevased liidud peaksid hõlmama vähese
süsinikuheitega tööstust, tööstuslikku pilvandmetöötlust ja vastavaid platvorme ning
tooraineid.
Kuidas kavandatu ellu viiakse
Tööstusliitude edukale mudelile tuginedes luuakse uus Euroopa puhta vesiniku liit.
Järgnema peaksid vähese süsinikuheitega tööstuse liit, tööstusliku pilvandmetöötluse ja
vastavate platvormide liit ning tooraineliidud, niipea kui nad on selleks valmis.
Komisjon võtab ette tööstuse vajaduste põhjaliku läbivaatamise ja analüüsi ning teeb
kindlaks ökosüsteemid, mis vajavad kohandatud lähenemisviisi.
Selle töö toetamiseks luuakse 2020. aasta septembriks kaasav ja avatud tööstusfoorum.
6. Kokkuvõte
Käesoleva strateegiaga pannakse alus tööstuspoliitikale, mis toetab kaksiküleminekut,
muudab ELi tööstuse ülemaailmselt konkurentsivõimelisemaks ja suurendab Euroopa
strateegilist autonoomiat.
Arvestades eelseisvate muutuste olulist sotsiaalset mõju, on väga oluline pidada dialoogi
sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga. Komisjoni iga-aastased tööstuspäevad on endiselt
oluline sündmus, mis toob kokku kõik osalejad. Komisjon teeb ettepaneku, et nõukogu
eesistujariigid ja huvitatud liikmesriigid korraldaksid tööstuspäevi ka oma riigis.
Komisjon püüab suurendada poliitilist isevastutust strateegia eest ning teeb ettepaneku lisada
olukorrast ülevaate andmine alalise päevakorrapunktina konkurentsivõime nõukogu ja
Euroopa Parlamendi päevakorda. Strateegia rakendamist jälgitakse korrapäraselt ja peamisi
tulemusnäitajaid analüüsitakse.
Ainult ELi, selle liikmesriikide ja piirkondade, tööstuse, VKEde ja kõigi teiste sidusrühmade
ühine pühendumine uuendatud partnerlusele võimaldab Euroopal tööstuse ümberkujundamist
maksimaalselt ära kasutada. Euroopa Ülemkogu 2020. aasta märtsi kohtumisel avaneb
võimalus toetada kõnealust uuendatud partnerlust ühise visiooni ja eesmärkide alusel.
16
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: 12.1.1/20-0871 - Tööstuse- ja siseturu pakett
Arvamuse andmine eelnõude kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile vastavalt Riigikantselei 31.03.2020 resolutsioonile.
Osapooled: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Tähtaeg: 22.04.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/633119e3-ee42-4eab-8858-9977ae5284fb
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/633119e3-ee42-4eab-8858-9977ae5284fb?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main