Saatja: Ravimiamet <
[email protected]>
Saadetud: 14.04.2020 08:25
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Koopia: Katri Eespere <
[email protected]>
Teema: Ravimiameti 13.04.2020 dokumendi number JUR-1/1415-2 edastamine
Manused: SOM_RA_seisukoht_1415-2.bdoc
Tere
Teile on saadetud Ravimiameti dokumendihaldussüsteemi DORA kaudu dokument.
Ravimiamet
Nooruse 1
50411 TARTU
E-post:
[email protected]
Telefon: 737 4140
Faks: 737 4142
Hr Tanel Kiik
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1 13.04.2020 nr JUR-1/1415-2
10122 TALLINN
[email protected]
Ravimiameti seisukoht Eesti Õliühingu ettepanekule muuta Ravimiseadust
võimaldamaks käsimüügiravimite müüki ööpäevaringselt avatud tanklapoodides
Ettepaneku eesmärkidena on Eesti Õliühing (edaspidi ühing) nimetanud apteegivõrgu
koormuse vähendamist tänases olukorras, kus üheltpoolt on vaja tagada inimestele ravimite
kättesaadavus ja samas hoida inimestevahelist distantsi. Ühing eeldab, et inimesed
kasutaksid tanklapoodidest ravimite soetamise võimalust ainult äärmise vajaduse korral.
Samuti on ühing seisukohal, et tanklapoodides ravimite müümine parandaks
märkimisväärselt ravimite kättesaadavust Eesti inimeste jaoks – seda nii geograafilisi kui ka
lahtiolekuaegadest tulenevaid aspekte silmas pidades. Eestis on 130 ööpäevaringselt avatud
tanklapoodi.
Ühing väidab, et erinevalt apteekidest on võimalik käsimüügiravimite müük täielikult
kontaktivabalt, kuid ei ole ettepanekus kirjeldanud kuidas. Samas on kirjeldatud, et klient
peab ravimi müüjalt küsima.
Ravimiameti hinnangul ei paranda mõne üksiku nimetuse käsimüügiravimite müümine
tanklapoodides ravimite kättesaadavust. Eestis ei ole käsimüügiravimite kättesaadavusega
muret - tegutseb 468 apteeki ja suurtes linnades on kokku kolm valveapteeki. Apteegid
paiknevad sageli kaubanduskeskuste pinnal ja on avatud hiliste õhtutundideni sõltumata
sellest, et kaubanduskeskuste muud poed on eriolukorra tõttu suletud. Enamus apteeke asub
15-minutise sõidu kaugusel.
Hajaasustusega piirkondades ei ole käsimüügiravimite kättesaadavus enamasti kõige suurem
mure - apteekide käibest suurema osa moodustavad retseptiravimid ja sel juhul ei ole abi ka
tanklapoest.
Apteegivõrk ei ole pandeemiatingimustes ülekoormatud, samuti ei ole inimeste
kontsentratsioon apteegis lubatust suurem - apteegid on oma töö korraldanud nõuetekohaselt,
inimesed liiguvad vähem ning apteekidest ravimite väljastamist on piiratud ebamõistliku
varumise vältimiseks.
Ühing on väga õigesti kirjutanud, et ka käsimüügiravimite müügil on tarvis tagada, et klient
teeks teadliku valiku ravimi ostmisel. Samas selleks pakutud lahendused (klient peab ravimi
müüjalt küsima; müügil on vaid väikepakendid; lubatud on müüa 1 pakend kliendi kohta;
Nooruse 1 / 50411 Tartu / 737 4140 /
[email protected] / www.ravimiamet.ee / Registrikood 70003477
ravimireklaami ei tehtaks; klientidele oleks nähtaval kohal informatsioon, et ravimite osas
tuleks vajadusel konsulteerida perearsti infotelefoniga; on olemas kõikide müügil olevate
ravimite eesti- ja venekeelne kasutusjuhend) ei aita valiku tegemisel.
Kõik ravimid, sh käsimüügiravimid, võivad põhjustada koos- ja kõrvaltoimeid. Inimeste
tundlikkus ravimi toimele on erinev olenevalt vanusest, terviseseisundist ja teistest teguritest.
Kaasuvate haigustega ja mitmeid ravimeid kasutavad patsiendid, samuti lastele ravimeid
soetavad inimesed küsivad reeglina apteegis nõu, kui nad käsimüügiravimeid ostavad.
Samuti on apteekides kasutusel koostoimete andmebaas, mis näitab kahe või enama ravimi
sobivust/sobimatust üheaegsel kasutamisel. Tanklapoes puudub nõuandja nendes
küsimustes.
Ravimite ohutus ja toime sõltub väga oluliselt nende õigest säilitamisest. Säilitustingimuste
rikkumine võib kaasa tuua ravimi toime kadumise või mürgisuse suurenemise. Apteekrite
ettevalmistuses on oluline koht ravimite tarbimisomadusi mõjutavate tegurite tundmisel ning
ravimite õigel säilitamisel.
Ühing märgib, et internetiapteegist on lubatud käsimüügiravimeid tellida ilma, et kliendil
oleks võimalus konsulteerida proviisoriga ja et olukord ei erineks tanklapoodidest.
Internetiapteegist saab ostja apteekrilt alati nõu küsida nii telefoni teel kui kirjalikult online
suhtlemisel. Kui isik teeb ravimi valiku ilma apteekri nõustamiseta, mis on pärast teatud
kontrollküsimustele vastamist võimalik, siis kauba komplekteerib alati eriharidusega isik,
kes saatedokumendile lisab vajadusel ka hoiatused ravimi kasutamiseks. Samuti on apteegis
võimalik vaadata patsiendi teiste ravimite kasutamist (retseptiravimid) ja vastavalt sellele
infole lisada hoiatusi ravimite kasutamiseks (koos- ja kõrvaltoimete vältimine).
Tanklatele ravimite käitlemisõiguse andmine ei loo ainult võimalusi, vaid toob kaasa ka
kohustusi ja ressursikulu. Seega, kogu ettevõtmise otstarbekust ja riske tuleb kogumis
hinnata.
Iga ravimikäitleja tegutseb tegevusloa alusel ja hangib ravimid samuti tegevusloaga ravimi
hulgimüüjalt, ravimite käitlemisega kaasneb õige säilitamise- (sh eraldatus muust kaubast) ja
aruandluskohustus. Riiklikult tuleks täiendada ravimikäitlejate tegevuslubade registrit ja
sellega seotud andmebaasi. Lisanduksid kulutused järelevalvele.
Ravimiamet ei toeta ravimite müüki lubamist tanklapoodides. Ravimite kättesaadavus on
praegu hästi tagatud. Apteekides on otsustustugi – kas ravim on vajalik, kui jah, siis milline.
Antakse kaasa info kasutamise ja õige säilitamise kohta. Maandatakse riskid - õige annus,
kokkusobimatus teiste ravimitega jne. Tagatud on ravimite turvalisus – legaalne ahel, kohane
säilitamine ning aruandlus.
Üksikute nimetuste lubamine tanklapoodi ei parandaks käsimüügiravimite kättesaadavust
märkimisväärselt ning müügiõigusega kaasnevad kohustused ja järelevalve on
ebaproportsionaalselt suured väga tagasihoidliku ravimivaliku foonil.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Katrin Kiisk
Peadirektori asetäitja
2 (2)