Sotsiaalministeerium · 9. aprill 2020
Sisu (failidest)
Tallinn 26.08.2019 nr 11.6-6 / 0379
OTSUS
Toetuse osalise välja maksmata jätmise otsus
Sotsiaalkaitseministri 14. septembri 2015. a määruse nr 42 „Erihoolekandeasutuste
reorganiseerimine“ § 31, perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi
STS2014_2020) § 8 lõike 2 punkt 6, § 30 lõike 1 punkti 2, § 45 lõike 1 punkti 3, § 46 lõike 1
ja Vabariigi Valitsuse 01. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi tagasinõuete määrus) § 22
lõike 2 alusel.
1. Resolutsioon
Tunnistada rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsleri 13. septembri 2017. a
otsustega nr 074 ja 076 kinnitatud AS Hoolekandeteenused (edaspidi toetuse saaja) toetuse
taotlused number 2014-2020.2.05.17-0031 projekti „Koluvere Kodu reorganiseerimine“ ja
2014-2020.2.05.17-0032 „Imastu Kool-kodu reorganiseerimine“ elluviimise toetamiseks
Euroopa Regionaalarengu Fondist raames sõlmitud lepinguga nr L-2/2965 seotud kulud 25 %
ulatuses mitteabikõlblikuks ja jätta toetus osaliselt välja maksmata. Vastavalt
finantskorrektsiooni otsusele vähendatakse STS2014_2020 § 47 lõikele 2 tulenevalt projekti
abikõlblikku eelarvet.
1.1. Asjaolud ja õiguslik põhjendus
1.2. Toetuse saaja alustas 05.02.2018 avaldanud hanketeatega riigihanke menetluse nr 194654
„Elektriseadmete ostmine“ läbiviimist. Pakkumuse edukaks tunnistamise protokollist on
pakkujaid teavitatud 23.02.2018 ja hankeleping on hankija poolt allkirjastatud
07.03.2018, seega pole hankija rakendanud RHS § 120 lõikest 2 tulenevat kohusust
2
oodata hankelepingu sõlmimisega 14 päeva pärast otsusest teavitamist.
1.3. Rakendusüksus juhib toetuse saaja tähelepanu asjaolule, et üks olulisemaid tagatisi
hankemenetluses osalenud isikute õiguste kaitsmisel on RHS-s hankelepingu sõlmimisele
kehtestatud kohustuslik 14-päevane ooteaeg.
1.4. RHS § 120 lõige 2 sätestas hankijale keelu anda nõustumus hankelepingu sõlmimiseks
enne 14 päeva möödumist pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate
edastamisest arvates ning näeb sellise keelu rikkumise tagajärjena ette sõlmitud
hankelepingu tühisuse.
1.5. Kuna hankelepingu sõlmimisega hankemenetlus lõpeb ning kuna üldjuhul ei mõjuta
hankemenetluses toimepandud rikkumised hankelepingu kehtivust, on hankelepingu
sõlmimisele kehtestatud kohustusliku ooteaja eesmärgiks vältida n-ö võidujooksu lepingu
sõlmimisele. Selliselt tagab 14-päevane ooteperiood hankemenetluses osalenud isikutele
piisava ajavaru, et selgitada välja oma õiguste rikkumine ning taotleda hankija RHS-st
tulenevate rikkumise vastu õiguskaitset, enne kui hankelepingu kehtiva sõlmimisega see
võimalus minetatakse.
1.6. Riigihanke maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära, kuid toetuse saaja ei ole vastavat
märget teinud riigihangete registrisse ning hanketeade ei ole edastatud ka Euroopa Liidu
Teatajasse.
1.7. RHS § 14 lõike 3 kohaselt tuleb rahvusvahelist piirmäära ületavad riigihanked avaldada
Euroopa Liidu Teatajas, et oleks tagatud RHS § 3 lõikest 2 tulenev võrdse kohtlemise
põhimõte. Hankija peab kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes
muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või
Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja
mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid
oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.
2. Toetuse saaja selgitused
2.1. Toetuse saaja on rakendusüksusele selgitanud, et kuna hankejuht, kes riigihanke läbi viis
on ettevõttest lahkunud ei ole võimalik teada saada põhjust, miks nii juhtus.
2.2. Toetuse saaja juhib 06.08.2019 esitatud vastuses rakendusüksuse tähelepanu asjaolule, et
hankija esindaja on hankelepingu allkirjastanud 07.03.2019. Hankelepingut ei loeta enne
sõlmituks, kui teine pool on selle allkirjastanud. Leping sõlmiti teise poole poolt allkirja
andmisega 12.03.2018, so 17 kalendripäeva pärast edukaks tunnistamise otsuse tegemist
ja väljasaatmist. Asjaolu, et hankija esindaja allkirjastas lepingu 07.03.2018 ei ole
käsitletav rikkumisena kuivõrd see kuupäev ei olnud lepingu tegelik sõlmimise kuupäev.
2.3. Rakendusüksus jääb otsuse eelnõus esitatud seisukohtadele, et hankeleping loetakse
3
sõlmituks 07.03.2018. Tulenevalt RHS seletuskirjast toimub hankelepingu sõlmimine
hankija poolt pakkumusele nõustumuse andmisega, millega loetakse hankeleping
sõlmituks. Sellisest korrast on võimalik kõrvale kalduda juhul, kui hankija on riigihanke
alusdokumentides sätestanud teistsuguse hankelepingu sõlmimise korra, st näiteks kui
hankija on kindlaks määranud, et hankeleping loetakse sõlmituks, kui selle on
allkirjastanud mõlemad pooled.
2.4. Toetuse saaja juhib 06.08.2019 esitatud vastuses rakendusüksuse tähelepanu asjaolule, et
RHS § 120 lõike 1 viimane lause lubab hankijal alla rahvusvahelise piirmäära jäävate
hangete puhul kohaldada ka kümnepäevast ooteaega. Seega, isegi kui lugeda hankija
poolset lepingu allkirjastamist kuidagi siduvaks, siis ei ole RHS nõudeid ikkagi rikutud.
2.5. Rakendusüksus selgitab, et riigihangetes, mille eeldatav maksumus on väiksem kui
rahvusvaheline piirmäär, kohaldab hankija kümnepäevast ooteaega. Toetuse saaja on
hanketeatesse märkinud riigihanke eeldatavaks maksumuseks 200 000 eurot, mis aga
ületab rahvusvahelist piirmäära.
3. Kokkuvõte
3.1. Rakendusüksuse hinnangul ei ole hankija järginud RHS § 120 lõike 2 sätestatud
ooteaega. Ooteaja kehtestamine parandab eeskätt õiguskindlust siseturul ning muudab
õiguskaitsemeetmed tõhusamaks. Tähtaja puudumine, mis võimaldaks tõhusat
läbivaatamist lepingu sõlmimisotsuse tegemise ja asjaomase lepingu sõlmimise vahel, on
tõsiseks takistuseks nende pakkujate tõhusale õiguskaitsele, keda ei ole veel lõplikult
välistatud.
3.2. Rakendusüksus jääb otsuse eelnõus ja eelpool esitatud seisukohtadele, et toetuse saaja on
raamlepingu L-2/2965 sõlminud 07.03.2018. Eduka pakkuja kvalifitseerimise otsusest on
toetuse saaja pakkujaid teavitanud 23.02.2018. Leping on sõlmitud enne RHS § 120 lõike
2 tuleneva ooteaja möödumist.
3.3. Rakendusüksuse hinnangul ei ole hankija täitnud RHS § 14 lõikest 3 tulenevat kohustust
avaldada hanketeade Euroopa Liidu Teatajas.
3.4. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 01.09.2014.a määruse 143 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 21 lõikest 3 rakendatakse
olukorras, kus tuvastatakse enam kui üks rikkumine suurimat finantskorrektsiooni määra.
3.5. Vastavalt STS2014_2020 § 2 punktile 5 on abikõlblik kulu, mis on Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 1 kohaselt kooskõlas riigisiseste ja
Euroopa Liidu õigusaktidega ning käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatud kulu korral ka
ETK programmi seirekomisjoni otsusega.
3.6. Vastavalt STS2014_2020 § 45 lõike 1 punktile 3 tehakse tagasinõudmise otsus, kui
4
programmi elluviija toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või
nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Vastavalt STS2014_2020 § 46 lõikele 1,
kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise
laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud
oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse
toetust käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud ulatuses.
3.7. Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest
hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 22 lõike 2 kohaselt vähendatakse
hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui riigihanke avalikustamine on
toimunud määral, mis võimaldas hankemenetluses osaleda ka teise liikmesriigi
territooriumil tegutseval ettevõtjal, sealhulgas, kui hanketeade on avaldatud riigihangete
registris.
3.8. Eeltoodust tulenevalt, leiab rakendusüksus, et käesoleva rikkumise asjaolude põhjal on
põhjendatud rakendada 25 %-list finantskorrektsiooni määra sõlmitud lepingu nr L-
2//2965 maksumusest kuna riigihanke maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära, kuid
toetuse saaja ei ole vastavat märget teinud riigihangete registrisse ning hanketeade ei ole
edastatud ka Euroopa Liidu Teatajasse. Aktsiaselts Ottender & Valgmäe -ga on sõlmitud
leping nr L-2//2965 perioodiks 12.03.2018-11.03.2021 maksumusega 240 000,00 eurot
(sh käibemaks). Toetuse saaja on projektis nr 2014-2020.2.05.17-0031 „Koluvere Kodu
reorganiseerimine“ lepingu abikõlblikuks summaks arvestanud 13 218,85 eurot (sh
käibemaks). Toetuse saaja ja Aktsiaselts Ottender & Valgmäe vahel sõlmitud
hankelepingu abikõlblikku summat vähendatakse seega 25 %, mis on 3304,71 eurot (sh
käibemaks), sh ERDF toetuse summa on 2809 eurot (sh käibemaks) ja riiklik toetus
495,71 eurot (sh käibemaks). Toetuse saaja on projektis nr 2014-2020.2.05.17-0032
„Imastu Kool-kodu reorganiseerimine“ lepingu abikõlblikuks summaks arvestanud 13
811,86 eurot (sh käibemaks). Toetuse saaja ja Aktsiaselts Ottender & Valgmäe vahel
sõlmitud hankelepingu abikõlblikku summat vähendatakse seega 25 %, mis on 3452,97
eurot (sh käibemaks), sh ERDF toetuse summa on 2935,02 eurot (sh käibemaks) ja riiklik
toetus 517,95 eurot (sh käibemaks).
3.9. Otsust on võimalik vaidlustada struktuuritoetuse seaduse § 51 sätestatud korras, esitades
vaide rakendusüksusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast
haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmo Merila
toetuste rakendamise osakonna juhataja
Tallinn
30.08.2019 nr 11.6-6 / 0396
OTSUS
Toetuse osalise väljamaksmata jätmise ja toetuse tagasinõudmise otsus
Sotsiaalkaitseministri 14. septembri 2015. a määruse nr 42 „Erihoolekandeasutuste
reorganiseerimine“ § 31, perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi
STS2014_2020) § 8 lõike 2 punkt 6, § 30 lõike 1 punkti 2, § 45 lõike 1 punkti 3, § 46 lõike 1
ja Vabariigi Valitsuse 01. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi tagasinõuete määrus) § 22
lõike 2 alusel:
1. Resolutsioon
Tunnistada rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsleri otsustega nr 077, 074, 076,
070 kinnitatud AS Hoolekandeteenused (edaspidi toetuse saaja) toetuse taotlused number
2014-2020.2.05.17-0029 projekti „Erastvere kodu reorganiseerimine (AS
Hoolekandeteenused)“, 2014-2020.2.05.17-0031 „Koluvere Kodu reorganiseerimine“, 2014-
2020.2.05.17-0032 „Imastu Kool-kodu reorganiseerimine“ ja 2014-2020.2.05.17-0026
„Võisiku Kodu reorganiseerimine“ elluviimise toetamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist
raames sõlmitud lepinguga nr L-2/2800 seotud kulud 25% ulatuses mitteabikõlblikuks ja jätta
toetus osaliselt välja maksmata. Vastavalt finantskorrektsiooni otsusele vähendatakse
STS2014_2020 § 47 lõikest 2 tulenevalt projekti abikõlblikku eelarvet.
1.1. Asjaolud ja õiguslik põhjendus
Toetuse saaja on 10.01.2017 avaldanud hanketeatega alustanud riigihanke menetluse nr
181874 „Mööbli ostmine AS Hoolekandeteenused kodudele“ läbiviimist. Riigihanke
maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära, kuid toetuse saaja ei ole vastavat märget teinud
riigihangete registrisse ning hanketeade ei ole avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.
2. Toetuse saaja selgitused
Toetuse saaja on rakendusüksusele selgitanud, et kuna hankejuht, kes riigihanke läbi viis on
ettevõttest lahkunud ei ole võimalik teada saada põhjust, miks nii juhtus.
2
3. Kokkuvõte
3.1. Hankija ei ole täitnud RHS § 14 lõikest 3 tulenevat kohustust avaldada hanketeade
Euroopa Liidu Teatajas. Kuni 31.08.2017 kehtinud RHS § 15 lõike 2 kohaselt tuleb
rahvusvahelist piirmäära ületavad riigihanked avaldada Euroopa Liidu Teatajas, et oleks
tagatud RHS § 3 lõikest 3 tulenev võrdse kohtlemise põhimõte. Hankija peab kohtlema
kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis,
muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni
riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et
kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes
proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.
3.2. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt tuleb riigihanke puhul kohaldada kõigile hankest
huvitatud isikutele ühesuguseid tingimusi ning luua kõigile võrdsed võimalused
hankelepingu saamiseks. Olukorras, kus rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke
hanketeade ei ole avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, on välispakkujad seatud halvemasse
olukorda kui siseriiklikud pakkujad. Arvestades eeltoodut ei saa välistada, et hanke
korrektsel läbiviimisel oleks olnud pakkujate ring suurem ning hanke lõpptulemus
teistsugune, sh parima pakkumise hind väiksem.
3.3. Vastavalt STS2014_2020 § 2 punktile 5 on abikõlblik kulu, mis on Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 1 kohaselt kooskõlas riigisiseste ja
Euroopa Liidu õigusaktidega.
3.4. Vastavalt STS2014_2020 § 45 lõike 1 punktile 3 tehakse tagasinõudmise otsus, kui
toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on
mõjutanud kulu abikõlblikkust. Vastavalt STS2014_2020 § 46 lõikele 1, kui
finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist
tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et
kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust
käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud ulatuses.
3.5. Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest
hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 22 lõike 2 kohaselt vähendatakse
hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui hankija ei ole rahvusvahelist
piirmäära ületava riigihanke korral hanketeate esitamisel märkinud, et riigihanke eeldatav
maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda ja ei ole märkinud, et ta
soovib hanketeate esitamist Euroopa Liidu Väljaannetes, kuid riigihanke avalikustamine
on toimunud määral, mis võimaldas hankemenetluses osaleda ka teise liikmesriigi
territooriumil tegutseval ettevõtjal, sealhulgas kui hanketeade on avaldatud riigihangete
registris.
3.6. Eeltoodust tulenevalt, kuna teatav konkurents on hanke riigihangete registris
avalikustamisega siiski tagatud, leiab rakendusüksus, et käesoleva rikkumise asjaolude
põhjal on põhjendatud rakendada 25%-list finantskorrektsiooni määra sõlmitud lepingu nr
L-2/2572 maksumusest,. Osaühinguga Maininvestments on sõlmitud leping nr L-2/2572
perioodiks 06.04.2017-06.04.2020 maksumusega 287 832,00 eurot (sh käibemaks),
millest lepingu tegelik maksumus oli 186 490,80 eurot (sh käibemaks). Toetuse saaja on
projekti nr 2014-2020.2.05.17-0029 „Erastvere Kodu reorganiseerimine (AS
Hoolekandeteenused)“ lepingu abikõlblikuks summaks arvestanud 8377,92 eurot (sh
3
käibemaks). Toetuse saaja ja osaühing Maininvestments vahel sõlmitud hankelepingu
abikõlblikku summat vähendatakse seega 25%, mis on 2094,48 eurot (sh käibemaks), sh
ERF toetuse summa on 1780,31 eurot (sh käibemaks) ja riiklik toetus 314,17 eurot (sh
käibemaks). Toetuse saaja on projekti nr 2014-2020.2.05.17-0031 „Koluvere Kodu
reorganiseerimine“ lepingu abikõlblikuks summaks arvestanud 13 462,63 eurot (sh
käibemaks). Toetuse saaja ja osaühing Maininvestments vahel sõlmitud hankelepingu
abikõlblikku summat vähendatakse seega 25 %, mis on 3365,66 eurot (sh käibemaks), sh
ERF toetuse summa on 2860,81 eurot (sh käibemaks) ja riiklik toetus 504,85 eurot (sh
käibemaks). Toetuse saaja on projekti nr 2014-2020.2.05.17-0032 „Imastu Kool-kodu
reorganiseerimine“ lepingu abikõlblikuks summaks arvestanud 9867,21 eurot (sh
käibemaks). Toetuse saaja ja osaühing Maininvestments vahel sõlmitud hankelepingu
abikõlblikku summat vähendatakse seega 25 %, mis on 2466,80 eurot (sh käibemaks), sh
ERF toetuse summa on 2096,78 eurot (sh käibemaks) ja riiklik toetus 370,02 eurot (sh
käibemaks).
3.7. Maksetaotlusega number 45593 on antud lepingu alt tehtud projekti 2014-2020.2.05.17-
0026 „Võisiku Kodu reorganiseerimine“ raames kulusid eelnevalt välja makstud summas
9997,09 eurot. Välja makstud summa abikõlbulikku summat vähendatakse 25%, seega on
tagasimaksmisele kuuluv summa 2499,27 eurot (sh käibemaks), sh ERF toetuse summa
on 2124,38 eurot (sh käibemaks) ja riiklik toetus 374,89 eurot (sh käibemaks).
3.8. Tulenevalt STS2014_2020 § 48 lg 1 peab toetuse saaja maksma tagasi
finantskorrektsiooni otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse 60
kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. Tagasimaksmisele
kuuluva toetuse suurus on 2499,27 eurot. Toetus tuleb kanda järgnevale arveldusarve
kontole:
Makse saaja: Sotsiaalministeerium
Arveldusarve number: EE 93 2200 2210 2377 8606
Viitenumber: 2800082912
Selgituseks: Projekt nr 2014-2020.2.05.17-0026
Summa: 2499,27 EUR
3.9. Otsust on võimalik vaidlustada struktuuritoetuse seaduse § 51 sätestatud korras, esitades
vaide rakendusüksusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast
haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmo Merila
Toetuste rakendamise osakonna juhataja
Tallinn 25.11.2019 nr 11.6-6 / 0648
OTSUS
Toetuste rakendamise osakonna juhataja
26. augusti 2019. a otsuse nr 11.6-6/0379
„Toetuse osalise välja maksmata jätmise
otsus“ kehtetuks tunnistamine
Rakendusüksus nõustub Hoolekandeteenused AS 14. oktoobri 2019. a esitatud vaidega nr
2019/ERF2-1/5658-3 ning rahuldab vaide.
Haldusmenetluse seaduse § 64 lõike 2 ja § 80 lõike 2 alusel tunnistab rakendusüksus toetuste
rakendamise osakonna juhataja 26. augusti 2019. a otsuse nr 11.6-6/0379 „Toetuse osalise
välja maksmata jätmise otsus“ kehtetuks.
Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduse § 73 lõikes 2 sätestatud
korras ning § 75 järgi tuleb vaie haldusorganile esitada 30 päeva jooksul otsuse teatavaks
saamisest.
/allkirjatatud digitaalselt/
Tiina Sams
toetuse rakendamise osakonna juhataja
Tallinn 28.08.2019 nr 11.6-6 / 0385
OTSUS
Toetuse osalise väljamaksmata jätmise otsus
Sotsiaalkaitseministri 14. septembril 2015. a määruse nr 42 „Erihoolekandeasutuste
reorganiseerimine“ § 31, perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi
STS2014_2020) § 8 lõike 2 punkt 6, § 30 lõike 1 punkti 2, § 45 lõike 1 punkti 3, § 46 lõike 1
ja Vabariigi Valitsuse 01. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi tagasinõuete määrus) § 22
lõike 14 alusel.
1. Resolutsioon
Tunnistada rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsleri 13. septembri 2017. a
otsusega nr 076 kinnitatud AS Hoolekandeteenused (edaspidi toetuse saaja) toetuse taotlus
number 2014-2020.2.05.17-0032 projekti „Imastu Kool-kodu reorganiseerimine“ elluviimise
toetamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist raames sõlmitud lepinguga nr L-2/1951 seotud
kulud 25 % ulatuses mitteabikõlblikuks ja jätta toetus osaliselt välja maksmata. Vastavalt
finantskorrektsiooni otsusele vähendatakse STS2014_2020 § 47 lõikele 2 tulenevalt projekti
abikõlblikku eelarvet.
1.1. Asjaolud ja õiguslik põhjendus
1.2. Toetuse saaja on 16.12.2015 avaldanud hanketeatega alustanud riigihanke menetluse nr
169938 „Lai- ja kohtvõrkude haldusteenuse ostmine“ läbiviimist. Peale riigihanke
läbiviimist sõlmiti OÜ GoNetwork-iga hankeleping, mille maksumuseks märgiti
riigihangete registrisse 28 026,00 eurot. Lepingus oli välja toodud ühe kuu
võrguseadmete halduse maksumus, milleks oli 778,50 eurot.
2
1.3. Tehnilise kirjelduse lisas 2 tõi toetuse saaja välja hallatavate võrguseadmete asukohad
ning koguse, milleks oli 173 võrguseadet ning alla oli lisatud märge, et võrguseadmete
arv võib lepingu kehtivusaja jooksul muutuda. Täpsustamata, mis ulatuses võrguseadmete
arv võib muutuda ning kas võrguseadmeid jääb vähemaks või lisandub. Samuti on välja
toomata, kas pakkuja peab esitatud kalendrikuu maksumuse eest lisandunud/ära jäänud
seadmeid hooldama. Ennekõike peaks maksumuse suurenemine olema välja toodud
määrates riigihanke eeldatava maksumuse või tuues välja kui suure protsendi ulatuses
võib hankelepingu maksumus suureneda.
1.4. Rakendusüksus juhib toetuse saaja tähelepanu asjaolule, et olulisemaid riigihanke
üldpõhimõtted tulenevalt RHS § 3 on konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel,
võrdne kohtlemine ning rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine.
2. Toetuse saaja selgitused
2.1. Toetuse saaja on rakendusüksusele selgitanud, et hanke väljakuulutamisel lähtuti
eeldusest, et sellel hetkel oli tal 173 võrguseadet 28 asukohas. See, et võrguseadmete arv
muutub oli toetuse saajale teada (hetkel 364 võrguseadet). Selleks, et lisandunud
seadmeid hooldada jagati kalendrikuu hoolduse maksumus 778,50 eurot seadmete
arvuga, mis oli riigihankes ning lähtuvalt sellest arvutati välja lisandunud seadme
hooldusmaksumus. Lepingu lõppemise ajaks oli kalendrikuu hooldusmaksumuseks
1638,00 eurot.
2.2. Hankelepingu muutmist toetuse saaja vajalikuks ei pidanud, kuna asjaolu, et
võrguseadmete arv võib muutuda oli tehnilise kirjelduse lisas 2 märgitud.
2.3. Samas möönab toetuse saaja, et hankelepingu punkti 6.1 ei ole sellise hinnastamise
rakendamiseks kõige õnnestunum.
2.4. Toetuse saaja juhib 06.08.2019 eitatud vastuses rakendusüksusele tähelepanu sellele, et
finantskorrektsiooni otsuse eelnõus on otsuse-eelnõu koostaja ise möönnud, et kuigi
toetuse saaja oli hankedokumentides ette näinud, et võrguseadmete arv võib muutuda, ei
olnud valitud sõnastus kõige õnnestunum. Seega ei olnud teotuse saaja eesmärgiks
kuidagi hankereeglitest kõrvale hiilida. Eksiti tingimuste sõnastamise vastu, so asjaolu, et
teenuskohtade arvu suurenemisel (või vähenemisel) rakendatakse proportsionaalset tasu
suurendamist (või vähendamist) oleks võinud sõnaselgelt kirjas olla.
2.5. Rakendusüksus leiab, et ainuüksi ühest lausest, mis ütleb, et võrguseadmete arv võib
muutuda ei piisa selleks, et lepingu maksumust suurendada. Sisuliselt oleks see korrektne
olukorras kus pakkuja oleks sama kuumaksumuse alusel jätkanud ka hiljem teenuse
osutamist (koos lisandunud võrguseadmetega). Kõik tingimused peavad kirjas olema
riigihanke alusdokumentides. Riigihanke alusdokumentides ei ole ette nähtud võimalust
sellisel kulul võrguseadmete arvu võrra maksumust suurendada. Antud muudatusel on
eelduslik mõju esialgse hankemenetluse tulemusele. Juhul kui oleks juba riigihankes
kirjas olnud, kui suures mahus võrguseadmete hooldusteenus eelduslikult suureneb, oleks
3
võinud võita teine ettevõte.
2.6. Lisaks juhib rakendusüksus toetuse saaja tähelepanu RHS § 123-le mille kohaselt ei ole
ette nähtud võimalust lepingu maksumust muuta nii suures mahus. RHS § 123 lõike 1
punkti 1 alusel on lepingu mahtu võimalik suurendada vaid kuni 10% hankelepingu
algsest maksumusest.
3. Kokkuvõte
3.1. Rakendusüksuse hinnangul ei ole hankija järginud RHS § 3 lõikest 3 tulenevat võrdse
kohtlemise põhimõtet. Ei saa välistada olukorda, kus pakkujate ring oleks teine, kui oleks
kohe olnud selge, et hankelepingu maksumus võib kujuneda 63% kõrgemaks.
3.2. RHS § 3 punkti 1 kohaselt peab hankija kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja
otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi
korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte.
Rahastatav hankeleping ei taga rahaliste vahendite säästlikku ja otstarbekat kasutamist,
kuna ei olnud määratletud, mis võib eeldatavalt olla eeldatav maksumus.
3.3. RHS § 3 punkt 4 kohustab hankijat tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse
ärakasutamise riigihankel. Turul olemasoleva konkurentsi ärakasutamine annab ühelt
poolt võimaluse võimalikult paljudele pakkujatele riigihankel osalemiseks ja arendab
seeläbi turuolukorda, kuid teisalt suurendab see ka tõenäosust, et hankija saab riigihanke
tulemusena tema vajadustele vastava parima lahenduse. Käesoleval juhul ei ole toetuse
saaja konkurentsi efektiivselt ära kasutanud.
3.4. Maksumusvormis tuli pakkuda 173 võrguseadme hoolduse kalendrikuu maksumus.
Selleks, et pakkumuse alusel oleks saanud lisada võrguseadmete hooldust oleks toetuse
saaja pidanud maksumusvormis küsima ühe võrguseadme hoolduse maksumust. Lisaks
pole hankelepingus ette nähtud võimalust lepingu maksumuse suurendamiseks.
Hankelepingu kohaselt on siduvaks võrguseadmete hooldusteenus maksumusega 778,50
eurot kalendrikuus.
3.5. Rakendusüksus jääb otsuse eelnõus ja eelpool esitatud seisukohtadele, et käesoleval juhul
ei olnud toetuse saajal võimalik sõlmitud hankelepingu alusel võrguseadmete arvu
muutumisel suurendada lepingu maksumust. Riigihanke alusdokumendid seda ette ei
näinud ning samuti ei ole see ka lubatav RHS § 123 alusel.
3.6. Vastavalt STS2014_2020 § 2 punktile 5 on abikõlblik kulu, mis on Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 1 kohaselt kooskõlas riigisiseste ja
Euroopa Liidu õigusaktidega ning käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatud kulu korral ka
ETK programmi seirekomisjoni otsusega.
3.7. Vastavalt STS2014_2020 § 45 lõike 1 punktile 3 tehakse tagasinõudmise otsus, kui
programmi elluviija toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või
4
nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Vastavalt STS2014_2020 § 46 lõikele 1,
kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise
laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud
oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse
toetust käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud ulatuses.
3.8. Vabariigi Valitsuse 01.09.2014.a määruse 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest
hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 22 lõike 14 kohaselt vähendatakse
hankelepingule eraldatavat toetust kuni 10 %, kui riigihangete korraldamisel ilmneb
riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole lõigetes 2-11 ja 13
nimetatud või kui hankelepingu maksumus jääb alla riigihangete piirmäära. Sõltuvalt
rikkumise raskusest võib kohaldada 25 %-list finantskorrektsiooni määra.
Rakendusüksuse hinnangul on tegemist olulise rikkumisega, mille puhul on kohaldatav
25 %-line finantskorrektsiooni määr. RHS § 123 alusel on lepingu mahtu võimalik
suurendada vaid kuni 10% hankelepingu algsest maksumuse st. Toetuse saaja on aga
suurendanud lepingu mahtu 63% ning sellist muudatust saab lugeda oluliseks
muudatuseks. Samuti on muudatus oluline kuna on rikkunud RHS § 3 tulenevat võrdse
kohtlemise põhimõtet, konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtet ja rahaliste
vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõtet.
3.9. Eeltoodust tulenevalt, leiab rakendusüksus, et käesoleva rikkumise asjaolude põhjal on
põhjendatud rakendada 25 %-list finantskorrektsiooni määra sõlmitud lepingu nr L-
2/1951 maksumusest. Tegemist on olulise rikkumisega, mis vastuolus nii RHS §-iga 123,
kui ka RHS § 3 lõike 1, 3 ja 4 üldpõhimõtetega. Osaühing GoNetwork-iga on sõlmitud
leping nr L-2/1951 perioodiks 01.02.2016-31.01.2019 tegeliku maksumusega 90 912,60
eurot (sh käibemaks). Toetuse saaja on lepingu abikõlblikuks summaks arvestanud
5074,82 eurot (sh käibemaks). Toetuse saaja ja osaühing GoNetwork vahel sõlmitud
hankelepingu abikõlblikku summat vähendatakse seega 25 %, mis on 1268,71 eurot (sh
käibemaks), sh ERDF toetuse summa on 1078,40 eurot (sh käibemaks) ja riiklik toetus
190,31 eurot (sh käibemaks).
3.10. Otsust on võimalik vaidlustada struktuuritoetuse seaduse § 51 sätestatud korras,
esitades vaide rakendusüksusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik
vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmo Merila
toetuste rakendamise osakonna juhataja