Sotsiaalministeerium · 9. aprill 2020
- Viit
- 2-3.9/1255-1
- Registreeritud
- 9. aprill 2020
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Riigi Tugiteenuste Keskus
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
- Sari
- 2-3.9 Perioodi 2014-2020 prioriteetse suuna 2 "Sotsiaalse kaasatuse suurendamine" tegevusete ERF dokumendid
- Toimik
- 2-3.9/027
- Vastutaja
- Marilin Sternhof (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)
Sisu (failidest)
Tallinn 18.09.2019 nr 11.6-5/0456
OTSUS
Toetuse osalise välja maksmata jätmise otsus
Tervise- ja tööministri 13. märtsi 2018. a määruse nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“ § 31,
perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014_2020) § 8 lõike 2 punkt 6,
§ 30 lõike 1 punkti 2, § 45 lõike 1 punkti 3, § 46 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 01. septembri
2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude
abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja
kord“ (edaspidi tagasinõuete määrus) § 22 lõike 11 punkti 1 alusel.
1. Resolutsioon
Tunnistada rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsleri 4. mai 2017. a otsusega nr 026
kinnitatud SA Otepää Tervisekeskus (edaspidi toetuse saaja) toetuse taotlus number 2014-
2020.2.04.16-0002 projekti „Otepää tervisekeskuse rajamine“ elluviimise toetamiseks
Euroopa Regionaalarengu Fondist raames aktidega 6 ja 8 seotud kulud 25% ulatuses
mitteabikõlblikuks ja jätta toetus osaliselt välja maksmata. Vastavalt finantskorrektsiooni
otsusele vähendatakse STS2014_2020 § 47 lõikele 2 tulenevalt projekti abikõlblikku eelarvet.
1.1. Asjaolud ja õiguslik põhjendus
1.2. Toetuse saaja on 22.08.2017 avaldanud hanketeatega alustanud riigihanke menetluse nr
190237 „Otepää esmatasandi tervisekeskuse väljaehitamine“ läbiviimist. Peale riigihanke
läbiviimist sõlmiti OÜ-ga Energia ja Ehitus hankeleping, mille maksumuseks oli
891 166,21 eurot, millele lisandub käibemaks.
1.3. 8. märtsi 2019. a otsusega nr 11.6-5/0086 sai toetuse saaja lisarahastust. Lisarahastus
renoveeriti olemasoleva hoone sokkel ja fassaad ning uues hoones ehitati välja ruumid
2
201-204a ning uues hoones ehitati välja tehnosüsteemid ja tehti 2 korruse
ühendusgaleriiga seotud töid.
1.4. Toetuse saaja ei korraldanud lisarahastuse kasutamiseks riigihanget, vaid lasi lisandunud
tööd teha OÜ-l Energia ja Ehituse, kellega oli eelnevalt sõlmitud lepingu ehitustöödeks
riigihanke 190237 raames.
1.5. Rakendusüksus juhib toetuse saaja tähelepanu asjaolule, et olulisemad üldpõhimõtted
riigihankel on tulenevalt RHS § 3 konkurentsi efektiivne ärakasutamine ja võrdne
kohtlemine.
2. Toetuse saaja selgitused
2.1. Toetuse saaja on rakendusüksusele selgitanud, et tööde teostamise aluseks on RHS § 123
lg 1 p 3, mille kohaselt võib samalt pakkujalt osta täiendavaid ehitustöid, mille järele on
toetuse saajal tekkinud vajadus ja mida riigihanke alusdokumendid ei sisaldunud. Pakkuja
vahetumine põhjustaks toetuse saajale märkimisväärseid lisakulusid (omanikujärelevalve
uuesti tellimine) ning ei oleks otstarbekas kuna uue hoone puhul oleks segane olnud
töödele antav garantii, probleemid võimalikust materjali erinevusest (pool lage ühte värvi
ja pool teist värvi) ehk visuaalne ebakõla ja tehnosüsteemide paigaldamisel ei pruugi
paigaldatavad seadmed sobida juba paigaldatud seadmetega.
3. Kokkuvõte
3.1. Rakendusüksuse hinnangul ei ole hankija järginud RHS § 3 lg 2 tulenevat võrdse
kohtlemise põhimõtet. Jättes riigihankemenetluse läbi viimata ei ole toetuse saaja
järginud võrdse kohtlemise põhimõtet.
3.2. RHS § 3 punkti 5 kohaselt peab hankija kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja
otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi
korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte.
Hankemenetluse läbi viimata jätmine ei taga rahaliste vahendite säästlikku ja otstarbekat
kasutamist.
3.3. RHS § 3 punkt 3 kohustab hankijat tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse
ärakasutamise riigihankel. Turul olemasoleva konkurentsi ärakasutamine annab ühelt
poolt võimaluse võimalikult paljudele pakkujatele riigihankel osalemiseks ja arendab
seeläbi turuolukorda, kuid teisalt suurendab see ka tõenäosust, et hankija saab riigihanke
tulemusena tema vajadustele vastava parima lahenduse. Käesoleval juhul ei ole toetuse
saaja konkurentsi efektiivselt ära kasutanud.
3.4. Rakendusüksuse hinnangul ei ole lisarahastusest tehtud tööde puhul tegemist lisatöödega
RHS § 123 lg 1 p 3 tähenduses, vaid uute töödega, mille teostamiseks oleks olnud vajalik
sõlmida uus hankeleping. Olemasoleval hoonel tehtud sokli ja fassaadi renoveerimistööd
ei ole kuidagi seotud eelnevalt sõlmitud ehituslepinguga. Tegemist on täiesti uute
3
töödega, mis ei olnud riigihanke 190237 esemeks. Rajatava hoone ruumide 201-204a
välja ehitamine on samuti käsitletav täiesti eraldiseisva tööna, kuna sisaldasid üldehitust
ja viimistlust. Toetuse saaja väide, et uue riigihanke korral oleks tekkinud probleemid
võimalikest materjalide erinevusest ei pea paika. Ehitusettevõtted ei tooda ise antud
tooteid ning eelnevalt kasutatud värve ja tehnosüsteemide seadmeid on kõigil võimalik
soetada. Asjaolu, et omanikujärelevalve teenus oleks tulnud uuesti tellida, ei loeta RHS §
123 lg 1 p 3 mõistes oluliseks lisakuluks. Samuti ei saanud toetuse saajal vajadus tööde
teostamiseks tekkida alles peale lisarahastuse saamist.
3.5. RHS § 123 lg 1 p 1 alusel on toetuse saajal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut
riigihanget korraldamata, kui hankelepingu üldist olemust ei muudeta. Olulise
muudatusena mõistetakse muudatust, millel on eelduslik mõju esialgse hankemenetluse
tulemusele. Juhul kui oleks juba riigihankes kirjas olnud lisarahastusest lisandunud tööd,
oleks võinud võita teine ettevõte. Tuvastades, et muudatus mõjutab hankelepingu üldist
olemust, tuleb hankijal läbi viia uus riigihange, st olemasoleva hankelepingu muutmine ei
ole lubatud.
3.6. Antud juhul on toetuse saaja sõlminud aktides 6 ja 8 teostatud tööde tegemiseks
eraldiseisva lepingu ettevõttega OÜ Energia ja Ehitus. RHS annab õiguse otselepingu
sõlmimiseks siis, kui esineb mõni väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse
alus. Alust väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse läbiviimiseks ei
esinenud. Seega rikkus toetuse saaja RHS § 73 lg 1 tulenevat kohustust viia läbi
hankemenetlus riigihangete registris.
3.7. Vastavalt STS2014_2020 § 2 punktile 5 on abikõlblik kulu, mis on Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 1 kohaselt kooskõlas riigisiseste ja
Euroopa Liidu õigusaktidega ning käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatud kulu korral ka
ETK programmi seirekomisjoni otsusega.
3.8. Vastavalt STS2014_2020 § 45 lõike 1 punktile 3 tehakse tagasinõudmise otsus, kui
programmi elluviija toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või
nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Vastavalt STS2014_2020 § 46 lõikele 1,
kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise
laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud
oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse
toetust käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud ulatuses.
3.9. Vabariigi Valitsuse 01.09.2014.a määruse 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest
hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 22 lõike 11 punkti 1 kohaselt
vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui ilmneb, et riigihangete
seaduse § 73 nimetatud hanketeadet ei ole registris avaldatud, aga vastav kohustus tulenes
riigihangete seadusest.
3.10. Eeltoodust tulenevalt, leiab rakendusüksus, et käesoleva rikkumise asjaolude põhjal
4
tuleb rakendada 25%-list finantskorrektsiooni määra sõlmitud aktide 6 ja 8 maksumusest.
Maksetaotluses nr 53455 on toetuse saaja esitanud arve akti 6 alusel tehtud tööde eest
kogusummas 46 440,00 eurot (sh käibemaks), millest abikõlblik on 43 467,84 eurot (sh
käibemaks) ja akti 8 alusel tehtud tööde ees kogusummas 42 246,60 eurot (sh
käibemaks), millest abikõlblik on 41 338,30 eurot (sh käibemaks). Aktide 6 ja 8 alusel
tehtud töödest tuleb lugeda abikõlblikuks summaks 84 806,14 eurot, millest 25% tuleb
lugeda mitteabikõlblikuks. Mitteabikõlblikuks summaks on 21 201,54 eurot, sealhulgas
toetuse osa on 13 543,54 eurot. Selle summa võrra väheneb maksetaotluse nr 53455
alusel välja makstav toetuse summa.
3.11. Otsust on võimalik vaidlustada struktuuritoetuse seaduse § 51 sätestatud korras,
esitades vaide rakendusüksusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik
vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmo Merila
toetuste rakendamise osakonna juhataja