dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Otsus

Sotsiaalministeerium · 9. aprill 2020
Viit
2-3.9/1255-1
Registreeritud
9. aprill 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigi Tugiteenuste Keskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-3.9 Perioodi 2014-2020 prioriteetse suuna 2 "Sotsiaalse kaasatuse suurendamine" tegevusete ERF dokumendid
Toimik
2-3.9/027
Vastutaja
Marilin Sternhof (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎Otepää_Finantskorrektisooni_otsus.asice58 KB

Sisu (failidest)

Tallinn 18.09.2019 nr 11.6-5/0456 OTSUS Toetuse osalise välja maksmata jätmise otsus Tervise- ja tööministri 13. märtsi 2018. a määruse nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“ § 31, perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014_2020) § 8 lõike 2 punkt 6, § 30 lõike 1 punkti 2, § 45 lõike 1 punkti 3, § 46 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 01. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi tagasinõuete määrus) § 22 lõike 11 punkti 1 alusel. 1. Resolutsioon Tunnistada rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsleri 4. mai 2017. a otsusega nr 026 kinnitatud SA Otepää Tervisekeskus (edaspidi toetuse saaja) toetuse taotlus number 2014- 2020.2.04.16-0002 projekti „Otepää tervisekeskuse rajamine“ elluviimise toetamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist raames aktidega 6 ja 8 seotud kulud 25% ulatuses mitteabikõlblikuks ja jätta toetus osaliselt välja maksmata. Vastavalt finantskorrektsiooni otsusele vähendatakse STS2014_2020 § 47 lõikele 2 tulenevalt projekti abikõlblikku eelarvet. 1.1. Asjaolud ja õiguslik põhjendus 1.2. Toetuse saaja on 22.08.2017 avaldanud hanketeatega alustanud riigihanke menetluse nr 190237 „Otepää esmatasandi tervisekeskuse väljaehitamine“ läbiviimist. Peale riigihanke läbiviimist sõlmiti OÜ-ga Energia ja Ehitus hankeleping, mille maksumuseks oli 891 166,21 eurot, millele lisandub käibemaks. 1.3. 8. märtsi 2019. a otsusega nr 11.6-5/0086 sai toetuse saaja lisarahastust. Lisarahastus renoveeriti olemasoleva hoone sokkel ja fassaad ning uues hoones ehitati välja ruumid 2 201-204a ning uues hoones ehitati välja tehnosüsteemid ja tehti 2 korruse ühendusgaleriiga seotud töid. 1.4. Toetuse saaja ei korraldanud lisarahastuse kasutamiseks riigihanget, vaid lasi lisandunud tööd teha OÜ-l Energia ja Ehituse, kellega oli eelnevalt sõlmitud lepingu ehitustöödeks riigihanke 190237 raames. 1.5. Rakendusüksus juhib toetuse saaja tähelepanu asjaolule, et olulisemad üldpõhimõtted riigihankel on tulenevalt RHS § 3 konkurentsi efektiivne ärakasutamine ja võrdne kohtlemine. 2. Toetuse saaja selgitused 2.1. Toetuse saaja on rakendusüksusele selgitanud, et tööde teostamise aluseks on RHS § 123 lg 1 p 3, mille kohaselt võib samalt pakkujalt osta täiendavaid ehitustöid, mille järele on toetuse saajal tekkinud vajadus ja mida riigihanke alusdokumendid ei sisaldunud. Pakkuja vahetumine põhjustaks toetuse saajale märkimisväärseid lisakulusid (omanikujärelevalve uuesti tellimine) ning ei oleks otstarbekas kuna uue hoone puhul oleks segane olnud töödele antav garantii, probleemid võimalikust materjali erinevusest (pool lage ühte värvi ja pool teist värvi) ehk visuaalne ebakõla ja tehnosüsteemide paigaldamisel ei pruugi paigaldatavad seadmed sobida juba paigaldatud seadmetega. 3. Kokkuvõte 3.1. Rakendusüksuse hinnangul ei ole hankija järginud RHS § 3 lg 2 tulenevat võrdse kohtlemise põhimõtet. Jättes riigihankemenetluse läbi viimata ei ole toetuse saaja järginud võrdse kohtlemise põhimõtet. 3.2. RHS § 3 punkti 5 kohaselt peab hankija kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte. Hankemenetluse läbi viimata jätmine ei taga rahaliste vahendite säästlikku ja otstarbekat kasutamist. 3.3. RHS § 3 punkt 3 kohustab hankijat tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel. Turul olemasoleva konkurentsi ärakasutamine annab ühelt poolt võimaluse võimalikult paljudele pakkujatele riigihankel osalemiseks ja arendab seeläbi turuolukorda, kuid teisalt suurendab see ka tõenäosust, et hankija saab riigihanke tulemusena tema vajadustele vastava parima lahenduse. Käesoleval juhul ei ole toetuse saaja konkurentsi efektiivselt ära kasutanud. 3.4. Rakendusüksuse hinnangul ei ole lisarahastusest tehtud tööde puhul tegemist lisatöödega RHS § 123 lg 1 p 3 tähenduses, vaid uute töödega, mille teostamiseks oleks olnud vajalik sõlmida uus hankeleping. Olemasoleval hoonel tehtud sokli ja fassaadi renoveerimistööd ei ole kuidagi seotud eelnevalt sõlmitud ehituslepinguga. Tegemist on täiesti uute 3 töödega, mis ei olnud riigihanke 190237 esemeks. Rajatava hoone ruumide 201-204a välja ehitamine on samuti käsitletav täiesti eraldiseisva tööna, kuna sisaldasid üldehitust ja viimistlust. Toetuse saaja väide, et uue riigihanke korral oleks tekkinud probleemid võimalikest materjalide erinevusest ei pea paika. Ehitusettevõtted ei tooda ise antud tooteid ning eelnevalt kasutatud värve ja tehnosüsteemide seadmeid on kõigil võimalik soetada. Asjaolu, et omanikujärelevalve teenus oleks tulnud uuesti tellida, ei loeta RHS § 123 lg 1 p 3 mõistes oluliseks lisakuluks. Samuti ei saanud toetuse saajal vajadus tööde teostamiseks tekkida alles peale lisarahastuse saamist. 3.5. RHS § 123 lg 1 p 1 alusel on toetuse saajal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui hankelepingu üldist olemust ei muudeta. Olulise muudatusena mõistetakse muudatust, millel on eelduslik mõju esialgse hankemenetluse tulemusele. Juhul kui oleks juba riigihankes kirjas olnud lisarahastusest lisandunud tööd, oleks võinud võita teine ettevõte. Tuvastades, et muudatus mõjutab hankelepingu üldist olemust, tuleb hankijal läbi viia uus riigihange, st olemasoleva hankelepingu muutmine ei ole lubatud. 3.6. Antud juhul on toetuse saaja sõlminud aktides 6 ja 8 teostatud tööde tegemiseks eraldiseisva lepingu ettevõttega OÜ Energia ja Ehitus. RHS annab õiguse otselepingu sõlmimiseks siis, kui esineb mõni väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse alus. Alust väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse läbiviimiseks ei esinenud. Seega rikkus toetuse saaja RHS § 73 lg 1 tulenevat kohustust viia läbi hankemenetlus riigihangete registris. 3.7. Vastavalt STS2014_2020 § 2 punktile 5 on abikõlblik kulu, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 1 kohaselt kooskõlas riigisiseste ja Euroopa Liidu õigusaktidega ning käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatud kulu korral ka ETK programmi seirekomisjoni otsusega. 3.8. Vastavalt STS2014_2020 § 45 lõike 1 punktile 3 tehakse tagasinõudmise otsus, kui programmi elluviija toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Vastavalt STS2014_2020 § 46 lõikele 1, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud ulatuses. 3.9. Vabariigi Valitsuse 01.09.2014.a määruse 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 22 lõike 11 punkti 1 kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui ilmneb, et riigihangete seaduse § 73 nimetatud hanketeadet ei ole registris avaldatud, aga vastav kohustus tulenes riigihangete seadusest. 3.10. Eeltoodust tulenevalt, leiab rakendusüksus, et käesoleva rikkumise asjaolude põhjal 4 tuleb rakendada 25%-list finantskorrektsiooni määra sõlmitud aktide 6 ja 8 maksumusest. Maksetaotluses nr 53455 on toetuse saaja esitanud arve akti 6 alusel tehtud tööde eest kogusummas 46 440,00 eurot (sh käibemaks), millest abikõlblik on 43 467,84 eurot (sh käibemaks) ja akti 8 alusel tehtud tööde ees kogusummas 42 246,60 eurot (sh käibemaks), millest abikõlblik on 41 338,30 eurot (sh käibemaks). Aktide 6 ja 8 alusel tehtud töödest tuleb lugeda abikõlblikuks summaks 84 806,14 eurot, millest 25% tuleb lugeda mitteabikõlblikuks. Mitteabikõlblikuks summaks on 21 201,54 eurot, sealhulgas toetuse osa on 13 543,54 eurot. Selle summa võrra väheneb maksetaotluse nr 53455 alusel välja makstav toetuse summa. 3.11. Otsust on võimalik vaidlustada struktuuritoetuse seaduse § 51 sätestatud korras, esitades vaide rakendusüksusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Urmo Merila toetuste rakendamise osakonna juhataja
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →