Sotsiaalministeerium · 9. aprill 2020
- Viit
- 2-3.9/1254-1
- Registreeritud
- 9. aprill 2020
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Riigi Tugiteenuste Keskus
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
- Sari
- 2-3.9 Perioodi 2014-2020 prioriteetse suuna 2 "Sotsiaalse kaasatuse suurendamine" tegevusete ERF dokumendid
- Toimik
- 2-3.9/027
- Vastutaja
- Marilin Sternhof (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)
Sisu (failidest)
Tallinn 26.06.2019 nr 11.6-5 / 0232
Toetuse osalise väljamaksmata jätmise otsus
Tervise- ja tööministri 13. märtsi 2018. a määruse nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“ § 31,
perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014_2020) § 8 lõike 2 punkt 6,
§ 30 lõike 1 punkti 2, § 45 lõike 1 punkti 3, § 46 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 01. septembri
2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude
abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja
kord“ (edaspidi tagasinõuete määrus) § 22 lõike 12 alusel.
1. Resolutsioon
Tunnistada rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsleri 19. juuni 2017. a otsusega nr
058 kinnitatud OÜ Anne Medical (edaspidi toetuse saaja) toetuse taotlus number 2014-
2020.2.04.17-0061 projekti „Annelinna ETTK“ elluviimise toetamiseks Euroopa
Regionaalarengu Fondist raames sõlmitud lepinguga nr 03.12.2018 seotud kulud 10 %
ulatuses mitteabikõlblikuks ja jätta toetus osaliselt välja maksmata. Vastavalt
finantskorrektsiooni otsusele vähendatakse STS2014_2020 § 47 lõikele 2 tulenevalt projekti
abikõlblikku eelarvet.
1.1. Asjaolud ja õiguslik põhjendus
1.2. Rakendusüksus tuvastas toetuse saaja poolt 15.04.2019 esitatud väljamaksetaotluse nr
54515 kontrolli käigus, et toetuse saaja on riigihankes nr 201913 „Annelinna esmatasandi
tervisekeskuse ehitustööde omanikujärelevalve“ seadunud kvalifitseerimise tingimuse,
mis on vastuolus riigihangete seaduse § 100 lõikega 3.
2. Toetuse saaja selgitused
2.1. Toetuse saaja on rakendusüksusele selgitanud, et tegemist oli inimliku eksitusega ning
2
see ei vähendanud suure tõenäosusega konkurentsi. Kõrgeim pakkumus oli 58 470 eurot,
mis kaudselt õigustas 100 000 eurost käibenõuet.
3. Kokkuvõte
3.1. Rakendusüksus rõhutab, et toetuse saajal on kohustus lähtuda kehtivast seadusest ning
riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest.
3.2. RHS § 3 punkti 1 kohaselt peab hankija tegutsema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt,
kontrollitavalt ja proportsionaalselt. Seatavad tingimused peavad olema proportsionaalsed
hankelepingu esemega. Riigihanke 201913 eeldatavaks maksumuseks oli 37 500 eurot.
Majandusliku ja finantsseisundi nõudes oli hankija nõudnud, et pakkuja 2016 ja 2017
majandusaasta netokäive peab igal aastal olema olnud vähemalt 100 000 eurot. Hankija
poolt seatud majanduslik ja finantsseisundi nõue on ebaproportsionaalne.
3.3. RHS § 100 lõike 3 kohaselt võib hankija nõuda pakkujalt netokäibe olemasolu summas,
mis ei või olla suurem kui kahekordne hankelepingu eeldatav maksumus. Hankija on
nõudnud netokäibe olemasolu, mis on selget suurem, kui kahekordne hankelepingu
eeldatav maksumus.
3.4. Kokkuvõttes leiab rakendusüksus, et hankemenetluse proportsionaalse netokäibe nõude
eesmärgiks on leida võimalikke pakkujaid teenuse osutamiseks, mistõttu tuleks
kvalifitseerimistingimused seada proportsionaalsed, et võimalikult paljudel pädevatel
pakkujatel oleks võimalik osaleda, arvestades hankelepingu olemust.
3.5. Vastavalt STS2014_2020 § 2 punktile 5 on abikõlblik kulu, mis on Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 1 kohaselt kooskõlas riigisiseste ja
Euroopa Liidu õigusaktidega ning käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatud kulu korral ka
ETK programmi seirekomisjoni otsusega.
3.6. Vastavalt STS2014_2020 § 45 lõike 1 punktile 3 tehakse tagasinõudmise otsus, kui
programmi elluviija toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või
nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Vastavalt STS2014_2020 § 46 lõikele 1,
kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise
laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud
oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse
toetust käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud ulatuses.
3.7. Vabariigi Valitsuse 01.09.2014.a määruse 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest
hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 22 lõike 12 kohaselt lõigetes 3-16
ja 19 nimetatud juhtudel võib sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 10 protsendilist
finantskorrektsiooni määra.
3.8. Eeltoodust tulenevalt, leiab rakendusüksus, et käesoleva rikkumise asjaolude põhjal on
3
põhjendatud rakendada 10%-list finantskorrektsiooni määra sõlmitud lepingu nr
03.12.2018 maksumusest. Sweco EST OÜ-ga on sõlmitud leping nr 03.12.2018
perioodiks 04.12.2018-30.10.2019 maksumusega 12 400,00 eurot (ilma käibemaksuta).
Toetuse saaja on lepingu abikõlblikuks summaks arvestanud 9 823,29 eurot (ilma
käibemaksuta). Toetuse saaja ja Sweco EST OÜ vahel sõlmitud hankelepingu
abikõlblikku summat vähendatakse seega 10%, mis on 982,33 eurot (ilma käibemaksuta),
sh toetuse summa on 497,65 eurot (ilma käibemaksuta).
3.9. Otsust on võimalik vaidlustada struktuuritoetuse seaduse § 51 sätestatud korras, esitades
vaide rakendusüksusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast
haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmo Merila
toetuste rakendamise osakonna juhataja