Tanel Kiik Teie nr
minister
Sotsiaalministeerium Meie 08.04.2020 nr 7-4/200574/2001975
[email protected]
Merike Jürilo
peadirektor
Terviseamet
[email protected]
Tervishoiuteenuste osutamine eriolukorra ajal
Lugupeetud minister
Lugupeetud peadirektor
Terviseamet saatis 26.03.2020 Eesti Hambaarstide Liidule ja Eesti Eratervishoiuasutuste Liidule
kirja, milles käskis seoses COVID-19 jätkuva leviku ja isikukaitsevahendite ratsionaalse
kasutamise vajadusega lõpetada hambaarstidel ja eratervishoiuasutustes töötavatel eriarstidel
plaanilise abi osutamine ning piirduda üksnes vältimatu abi osutamisega.
Terviseameti kiri on tekitanud asjaosalistes küsimusi.1 Õiguskantsleri poole pöördunud arstid on
seadnud kahtluse alla Terviseameti kirjas toodud piirangute õiguspärasuse. Arstid on mures, et
plaanilise abi lõpetamisega vähendatakse patsientide võimalusi pöörduda arstide poole teiste
terviseprobleemidega, sh võivad abita jääda kroonilised haiged.
Kuigi Terviseamet soovis oma kirjaga kehtestada isikutele piiranguid ja panna neile kohustusi, ei
ole seda kirja vormistatud haldusaktina haldusmenetluse seaduse nõuete kohaselt (vt § 54 jj) ega
nendest piirangutest teavitatud adressaate (liidud ei osuta tervishoiuteenust). Selgusetuks jääb,
milline on Terviseameti piirangute õiguslik alus. Kirjas puudub ka vaidlustamisviide.
Mõistan, et COVID-19 leviku tõkestamiseks on piirangud vajalikud ja sageli tuleb otsuseid teha
väga kiiresti. Ettevõtja majandustegevuse vabadust ei saa aga ka eriolukorra ajal piirata
meelevaldselt, selge loogilise põhjenduseta ning viisil, mis ei võimalda täpselt mõista, kes on
piirangu adressaadid ja mis on nende kohustused. Ajutised tervishoiuteenuste kättesaadavuse
piirangud saab kehtestada sotsiaalminister. Terviseametil ei olnud kehtiva õiguse alusel võimalik
anda eratervishoiuteenuse osutajatele korraldust plaanilise abi lõpetamiseks. Terviseamet saaks
seda teha lähtudes ministri õigusaktist, mis piirab ajutiselt tervishoiuteenuste kättesaadavust.
1
Vt nt Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu 30.03.2020 kiri Sotsiaalministeeriumile, Eesti Hambaarstide Liidu
30.03.2020 kiri Terviseametile; www.postimees.ee/6939279/terviseameti-uus-kaskkiri-pani-juristid-kukalt-kratsima.
2
Eestis on välja kuulutatud eriolukord COVID-19 levikust põhjustatud hädaolukorra lahendamiseks
(Vabariigi Valitsuse 12.03.2020 korraldus). Kõikide asutuste ja isikute pädevused, mis on
sätestatud valdkondlikes seadustes, kehtivad ka hädaolukorras ning erisused võivad tekkida ainult
hädaolukorra seaduses otsesõnu sätestatud juhtudel (HOS § 3 lg 2).
Terviseameti kui ka Sotsiaalministeeriumi pädevus ja volitused epideemia hädaolukorda
lahendada on kehtestatud tervishoiuteenust korraldamise seaduses (TTKS) ja muudes
õigusaktides. Riigikohus on märkinud, et haldusorgan peab avaliku võimu teostamisel
lähtuma seaduslikkuse põhimõttest ning kõik haldusorganite antud õigusaktid peavad olema
kooskõlas põhiseaduse, seaduste ja seaduse alusel antud aktidega (Riigikohtu 19.11.2012 otsus
nr 3-3-1-43-12, p 19). Avalik võim on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks
pädevuse ja volituse. Ka avaliku võimu sekkumine eraõiguslikku sfääri saab toimuda seadusega
kindlaks määratud tingimustel ja ulatuses.
Tervishoiuteenuse osutamine on majandustegevuse üldosa seaduse (MsüS) § 3 kohaselt
majandustegevus. Majandustegevuse vabadus tuleneb põhiseadusest (PS), eelkõige §-st 19 (õigus
vabale eneseteostusele) ning §-dest 29 ja 31 (ettevõtlusvabadus). Eriarstiabi osutamiseks on vajalik
tegevusluba ja selle annab Terviseamet (TTKS § 40 lg 1 p 3, § 41). Terviseameti pädevuses on ka
ettevõtja majandustegevuse peatamine või keelamine ja tegevusloa peatamine (vt MsüS §-d 36,
43).
Seaduse kohaselt saab Terviseamet keelata majandustegevuse siis, kui ettevõtja on näiteks
rikkunud tegevusloa kontrolliesemesse mittekuuluvaid majandustegevuse nõudeid. Ettevõtja peab
lisaks tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvatele majandustegevuse nõuetele täitma ka teisi
majandustegevuse nõudeid (MsÜS §-d 6, 29).2 Ettevõtjad peavad järgima näiteks maksuseadusi,
keeleseadust, tarbijakaitseseadust jne. Terviseameti kirjast ei selgu, et praegusel juhul oleks neid
nõudeid rikutud. Seega ei ole Terviseametil MSüS-i kohaselt alust peatada või keelata
hambaarstide ja eratervishoiuasutustes töötavate eriarstide tervishoiuteenuste osutamist.
Terviseametil ei ole kehtiva õiguse alusel volitust hambaarstide ja eratervishoiuasutustes töötavate
eriarstide tervishoiuteenuste osutamist peatada või keelata ka TTKS § 59 lõigete 5, 6 ja 7 alusel,
millele Terviseamet oma kirjas on viidanud. TTKS § 59 määrab sotsiaalministri, Terviseameti ja
tervishoiuteenuse osutajate ülesanded hädaolukorraks valmistumisel, hädaolukorra ohu korral ja
hädaolukorra ajal.
TTKS § 59 lõige 5 lubab Terviseametil nimetada hädaolukorra meditsiinijuhi. Hädaolukorra
meditsiinijuhil on õigus anda hädaolukorra lahendamiseks ja tervishoiuteenuste tagamiseks
korraldusi tervishoiuteenuse osutajatele tegevuse ümberkorraldamiseks ning eraõiguslikele
juriidilistele isikutele, arvestades nende pädevust ja volitusi (TTKS § 59 lg 6). Seega ei ole TTKS
§ 59 lõiked 5 ja 6 antud juhul üldse asjakohased.
TTKS § 59 lg 7 punkti 1 kohaselt annab Terviseamet hädaolukorra lahendamisel tervishoiuteenuse
osutajale korraldusi tegevuse ümberkorraldamiseks, lähtudes TTKS § 59 lõike 1 alusel kehtestatud
valmisoleku tasemetest ja TTKS § 59 lõike 4 alusel kehtestatud haldusaktidest.3
2
Majandustegevuse üldosa seaduse eelnõu (803 SE) seletuskiri, lk 47, 58–59.
3
TTKS § 59 lg 7 punktis 1 on viiteviga, eeldatavalt on TTKS § 59 lõike 5 asemel mõeldud TTKS § 59 lõiget 4.
3
TTKS § 59 lõike 1 alusel kehtestatud valmisoleku tasemed ei kehti ambulatoorse eriarstiabi,4
hambaarstide ja eratervishoiuasutustes töötavate eriarstide kohta, vaid kiirabi, statsionaarse
eriarstiabi5 ja üldarstiabi osutajate kohta (tervise- ja tööministri 28.03.2016 määrus). Statsionaarse
eriarstiabi osutajate all mõeldakse hädaolukorra ajal vaid haiglavõrgu haigla pidajaid (vt TTKS
§ 55). Tervishoiu valmisoleku taseme 2 korral6 saab Terviseamet haiglavõrgu haiglatele anda
näiteks korralduse piirata plaanilist abi isikutele, kelle seisund ei eelda vältimatut abi ja suunata
nad vajaduse korral ravile teise haiglasse või üldarstiabi osutaja juurde (tervise- ja tööministri
28.03.2016 määruse § 4 lg 2 p 5). Lähtudes tervishoiu valmisoleku tasemetest ei ole Terviseametil
TTKS § 59 lõike 7 alusel volitust anda hambaarstidele ja eratervishoiuasutustes töötavatele
eriarstidele korraldusi tegevuse ümberkorraldamiseks selliselt, et neil tuleb lõpetada plaanilise abi
osutamine.
TTKS § 59 lõige 4 sätestab, et hädaolukorra ajal võib sotsiaalminister kehtestada ajutised
tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse piirangud ning tervishoiuteenuste osutamise
tavapärasest erinevad ajutised nõuded. Tervishoiuteenuse kättesaadavuse ja ravijärjekorra
pidamise nõuded on teatavasti kehtestatud TTKS § 56 lõike 1 punkti 4 alusel tervise- ja tööministri
27.12.2018 määrusega. Selle määruse kohaselt tähendab tervishoiuteenuse kättesaadavus seda, et
tervishoiuteenuse osutaja peab patsiendile mh tagama õigeaegselt kvaliteetse eriarstiabi. Kuna
hädaolukorra ajal on vaja tagada kogu tervishoiusüsteemi võimalikult tõhus toimimine ning
vahendite otstarbekas kasutus, on võimalik ministril suunata ressursse olulisema tähtsusega
tervishoiuteenuste osutamisele ning samal ajal piirata vähem tähtsate tervishoiuteenuste
kättesaadavust (näiteks lõpetada plaanilise ravi osutamine ja pikendada ravijärjekordi).7
Kuna TTKS § 59 lõige 4 annab ministrile õiguse otsustada tervishoiuteenuste kättesaadavuse
piirangute üle ning kehtestada tervishoiuteenuste osutamise tavapärasest erinevad ajutised nõuded,
ei saa neid küsimusi TTKS § 59 lõike 7 alusel lahendada Terviseamet. Kui Terviseametil ei ole
võimalik võtta hädaolukorra lahendamisel kasutusele piisavalt tõhusaid meetmeid, võib
Terviseamet teha ministrile ettepaneku kehtestada hädaolukorra ajal ajutised tervishoiuteenuste
kättesaadavuse nõuded ning korraldada tervishoiuteenuste osutamist ajutiselt tavapärasest
erinevatel tingimustel.8 TTKS § 59 lõiget 4 ei saa mõista nii, et kui minister ei ole kehtestanud
tervishoiuteenuste kättesaadavusele piiranguid, võib tema asemel piiranguid kehtestada
Terviseamet.
Seni ei ole minister seoses eriarstiabiga tervishoiuteenuste kättesaadavuse piiranguid ega
tervishoiuteenuste osutamise tavapärasest erinevad ajutisi nõudeid kehtestanud.9 Seega ei ole
Terviseametil ka volitust TTKS § 59 lõike 7 alusel anda korraldusi hambaarstidele ja
eratervishoiuasutustes töötavatele eriarstidele tegevuse ümberkorraldamiseks selliselt, et neil tuleb
lõpetada plaanilise abi osutamine.
Palun sotsiaalministril kaaluda, kas antud olukorras tuleb kehtestada ajutised tervishoiuteenuste
kättesaadavuse piirangud ning tervishoiuteenuste osutamise tavapärasest erinevad ajutised
nõuded. Kui minister peab vajalikuks need kehtestada, on Terviseametil lähtudes ministri
4
Ambulatoorne on tervishoiuteenus, mille osutamiseks inimese ööpäevaringne viibimine haiglas ei ole vajalik
(TTKS § 2 lg 3).
5
Statsionaarne on tervishoiuteenus, mille osutamiseks on vajalik inimese ööpäevaringne viibimine haiglas (TTKS
§ 2 lg 2).
6
www.sm.ee/et/uudised/minister-kiik-tervisesusteem-tostab-valmisoleku-2-tasemele.
7
Hädaolukorra seaduse eelnõu (205 SE) seletuskiri, lk 119.
8
Samas, lk 12.
9
TTKS § 59 lõike 4 alusel on sotsiaalminister 19.03.2020 andnud käskkirja ravimite väljakirjutamise ja väljastamise
piiramise kohta.
4
õigusaktist võimalus anda TTKS § 59 lõike 7 alusel tervishoiuteenuse osutajatele korraldusi
tegevuse ümberkorraldamiseks.
Palun sõnastada õigusaktid täpselt ja selgelt ning neid põhjendada. Näiteks tuleb esitada
põhjendused, kui hambaarstidel ja eratervishoiuasutustes töötavatel eriarstidel ei lubata osutada
plaanilist abi ka olukorras, kus isikukaitsevahendeid on piisavalt10 ning tervishoiutöötajate ja
patsientide ohutus tagatakse isikukaitsevahendite kasutamisega. Põhjendused on vajalikud ka siis,
kui keelatakse tervishoiuteenuse osutamine kõikidel eriarstide erialadel (sh nt
infektsioonhaigused, laborimeditsiin, onkoloogia, otorinolarüngoloogia, peremeditsiin,
günekoloogia, töötervishoid). Palun vormistada õigusaktid õiguspäraselt ning teha adressaatidele
teatavaks.
Palun andke oma sammudest esimesel võimalusel teada.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Kristel Lekko 693 8404,
[email protected]
Evelin Lopman 693 8341,
[email protected]
Juta Saarevet 693 8446,
[email protected]
10
Nt apteekides on nüüd ka kättesaadavad kaitsemaskid inimestele individuaalseks kasutuseks,
www.rahandusministeerium.ee/et/uudised/aab-alates-eilsest-apteekides-muugil-naomaskid.